21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/1

NÕUKOGU OTSUS 2012/315/ÜVJP,

19. detsember 2011,

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37, ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kolmandate riikide Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda kõnealuseid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(2)	Pärast läbirääkimiste alustamist võimaldava nõukogu otsuse vastuvõtmist 26. aprillil 2010 pidas kõrge esindaja läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel sõlmitava lepingu üle, millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides („leping”).

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 16 lõikes 1 ette nähtud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline

LEPING

millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

UUS-MEREMAA

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonides. Uus-Meremaa võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Uus-Meremaa poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määrata neid tingimusi kindlaks iga operatsiooni puhul eraldi.

(4)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Uus-Meremaa üksikjuhtumipõhiseid otsuseid EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(5)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi ELi kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke kehtivaid lepinguid, mis reguleerivad Uus-Meremaa osalemist juba käimasolevas ELi kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Uus-Meremaa osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Uus-Meremaa on otsustanud osaleda, teavitab Uus-Meremaa Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2. Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Uus-Meremaale eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Uus-Meremaad tema pakkumise koostamisel.

3. Euroopa Liit hindab Uus-Meremaa panust Uus-Meremaaga konsulteerides.

4. Euroopa Liit edastab hindamise tulemuse kirja teel õigeaegselt Uus-Meremaale, et tagada Uus-Meremaa osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Uus-Meremaa nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning mis tahes muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2. Uus-Meremaa osalemine EL kriisiohjamisoperatsioonis ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

3. Lõige 1 ei mõjuta Uus-Meremaa õigust lõpetada osalemine ELi kriisiohjamisoperatsioonis, kui ta ei ole nõus nimetatud lõikes osutatud otsusega.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Uus-Meremaa poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või ELi kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2. Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Uus-Meremaa vaheliste kokkulepetega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, ning vastavalt kehtivatele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele teostab juhul, kui Uus-Meremaa väed asuvad ELi liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, jurisdiktsiooni kõnealune liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

4. Uus-Meremaa vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või kui see käib tema isikkoosseisu liikme kohta. Uus-Meremaa vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormidega.

5. Pooled lepivad kokku, et loobuvad kõikidest, välja arvatud lepingulistest nõuetest teineteise vastu kummalegi poolele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi poole isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tulenes nende käesoleva lepinguga seotud ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6. Uus-Meremaa kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Uus-Meremaa osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

7. Euroopa Liit kohustub tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad Uus-Meremaa vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

1. Uus-Meremaa võtab vajalikud meetmed, et tagada ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsuses 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (1) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas ELi operatsiooni ülema antud juhistele ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või ELi missiooni juhi antud juhistele ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2. Kui EL saab salastatud teavet Uus-Meremaalt, kaitstakse kõnealust teavet selle salastatuse taseme kohaselt ja pidades kinni standarditest, mis on samaväärsed Euroopa Liidu salastatud teabele kohaldatavates eeskirjades kehtestatutega.

3. Kui EL ja Uus-Meremaa on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1. Uus-Meremaa tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2. Uus-Meremaa teavitab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti („missiooni juht”) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat („kõrge esindaja”) õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis läbib arstliku läbivaatuse, Uus-Meremaa pädevate asutuste hinnangul vajalikud vaktsineerimised ja peab Uus-Meremaa pädeva asutuse tõendiga olema tunnistatud tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Uus-Meremaa lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2. Kogu isikkoosseis jääb oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3. Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle ELile.

4. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohapeal.

5. Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Uus-Meremaal operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

7. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus.

8. Uus-Meremaa määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis Uus-Meremaa kontingenti. Riiklik kontaktisik annab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9. Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Uus-Meremaaga, kui operatsiooni lõpetamise päeval panustab Uus-Meremaa jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1. Uus-Meremaa kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Uus-Meremaa võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepingu või mis tahes kohaldatava alternatiivse korra alusel.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Uus-Meremaa osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eelarve rahastamises.

2. Uus-Meremaa poolt tegevuseelarvesse eraldatav summa arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi alusel. Aluseks võetakse valem, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis on võrdeline Uus-Meremaa rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Uus-Meremaa isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Uus-Meremaa Euroopa Liidu liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4. Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Uus-Meremaa teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva Uus-Meremaa panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Uus-Meremaa kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Uus-Meremaa asjaomased haldusorganid sõlmivad omavahel Uus-Meremaa poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatavate summade maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord ja

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1. Uus-Meremaa tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega,

b)	operatsiooni plaaniga ja

c)	rakendusmeetmetega.

2. Uus-Meremaa teavitab ELi operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

2. Uus-Meremaa lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3. Siseriiklikud asutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

4. Uus-Meremaal on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

5. EL operatsiooni ülem võib pärast Uus-Meremaaga konsulteerimist igal ajal taotleda Uus-Meremaa panuse lõpetamist.

6. Uus-Meremaa määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab Uus-Meremaa kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab Uus-Meremaa kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu otsuse 2008/975/ÜVJP (2) kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Uus-Meremaa, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava vägede staatuse lepinguga.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Uus-Meremaa osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2. Uus-Meremaa poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on võrdeline Uus-Meremaa kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on võrdeline operatsioonis osaleva Uus-Meremaa isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

Lõike 2 punktis b osutatud valemi kasutamisel ja juhul, kui Uus-Meremaa isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Uus-Meremaa isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Uus-Meremaa poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu koguarvu alusel.

3. Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Uus-Meremaa teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva Uus-Meremaa panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimetesse on märkimisväärne, või

b)	Uus-Meremaa kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4. Otsuses 2008/975/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Uus-Meremaa pädevate haldusasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa,

b)	rahalise panuse maksmise kord ja

c)	kontrollimenetlus.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 4 ja artikli 8 lõike 5 kohaldamist, sõlmitakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Uus-Meremaa asjaomaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks pooltest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel poolel õigus käesolev leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping vaadatakse läbi lepinguosalise taotlusel.

3. Käesolevat lepingut võib muuta pooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

4. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks pooltest teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast sellekohase teate kättesaamist teise poole poolt.

Sõlmitud kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta aprillikuu kaheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Euroopa Liidu nimel

Uus-Meremaa nimel

(1) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(2) ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

ELI LIIKMESRIIKIDE DEKLARATSIOON

ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb Uus-Meremaa osalusega ELi kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest Uus-Meremaa vastu oma isikkoosseisu liikmete vigastuste ja surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Uus-Meremaa isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—	tulenes Uus-Meremaale kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Uus-Meremaalt ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

UUS-MEREMAA DEKLARATSIOON

Uus-Meremaa, kes kohaldab ELi kriisiohjamisoperatsiooni käsitlevat ELi nõukogu otsust, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, nõuetest ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva ELi liikmesriigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste või surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

a)	oli põhjustatud isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 523/2012,

20. juuni 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, lisades sinna teatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (2) ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi („1958. aasta muudetud kokkulepe”).

(2)

Otsusega 97/836/EÜ ühines liit ka ÜRO EMK eeskirjaga nr 30 mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide kohta, eeskirjaga nr 54 tarbesõidukite ja nende haagiste õhkrehvide kohta ning eeskirjaga nr 64 ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratta, mobiilrehvide, mobiilrehvide süsteemi ja rehvirõhu jälgimise süsteemi kohta.

(3)	Nõukogu otsusega (3) ühines liit ka ÜRO EMK eeskirjaga nr 117 rehvide veeremismüra taseme ja märja pinnaga haardumise kohta.

(4)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivile 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (4) on sõidukitootjatel, kes soovivad saada oma süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnitust, valik, kas täita vastavasisuliste direktiivide või vastavate ÜRO EMK eeskirjade nõudeid. Enamik sõidukiosi käsitlevate direktiivide nõuetest on üle võetud vastavatest ÜRO EMK eeskirjadest. Tehnika arenedes muudetakse ÜRO EMK eeskirju pidevalt ja ka asjaomaseid direktiive tuleb korrapäraselt ajakohastada, et nad oleksid vastavate ÜRO EMK eeskirjade sisuga kooskõlas. Et vältida seda topelttööd, soovitas kõrgetasemeline töörühm CARS 21 asendada mitu direktiivi vastavate ÜRO EMK eeskirjadega.

(5)

Võimalus kohaldada EÜ sõidukite tüübikinnituseks kohustuslikus korras ÜRO EMK eeskirju ja asendada liidu õigusaktid nende ÜRO EMK eeskirjadega on ette nähtud direktiiviga 2007/46/EÜ. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 loetakse tüübikinnitust, mis on antud kohustuslikus korras kohaldatava ÜRO EMK eeskirja alusel, nimetatud määruse ja selle rakendusmeetmete kohaseks EÜ tüübikinnituseks.

(6)

Liidu õigusaktide asendamine ÜRO EMK eeskirjadega aitab vältida topelttööd mitte üksnes tehnonõuete alal, vaid ka sertifitseerimises ja haldusmenetlustes. Lisaks parandab vahetult rahvusvaheliselt kokku lepitud normidel põhinev tüübikinnitus turulepääsu kolmandates riikides, eelkõige riikides, mis on ühinenud 1958. aasta muudetud kokkuleppega, ning see parandab liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(7)

Seepärast on määruses (EÜ) nr 661/2009 ette nähtud mitme sellise direktiivi tühistamine, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust ning mis nimetatud määruse kohase EÜ tüübikinnituse otstarbel tuleks asendada vastavate ÜRO EMK eeskirjadega, et tagada tüübikinnituse sätete säilimine ja hõlbustada teaduse ja tehnika arengut.

(8)	Sel põhjusel on asjakohane lisada määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisasse, kus on loetletud ÜRO EMK eeskirjad, mille kohaldamine on kohustuslik, ÜRO EMK eeskirjad nr 30, 54, 64 ja 117.

(9)

Samuti on asjakohane täpsustada määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisa, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 407/2011, (5) järgmiste ÜRO EMK eeskirjade kohaldamise osas: ÜRO EMK eeskiri nr 13 tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteemi kohta, eeskiri nr 13-H sõiduautode pidurisüsteemi kohta, eeskiri nr 34 tuleohutuse (vedelkütusepaagid) kohta ja eeskiri nr 55 autorongi mehaaniliste haakeseadiste osade kohta.

(10)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 661/2009 vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määruse lisas loetletud ÜRO EMK eeskirju tuleks kohaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamiskuupäevadele.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

1. Alates 1. novembrist 2012 kohaldatakse uute C1-klassi rehvitüüpide tüübikinnituseks ÜRO EMK eeskirja nr 30 02. muudatuste seeria 16. täiendust (6) ja ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, (7) sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.1.1 sätestatud 2. etapi nõudeid veeremismüra kohta, punktis 6.2 sätestatud nõudeid märja pinnaga haarduvuse kohta ning kõnealuse eeskirja punktis 6.3.1 sätestatud 1. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

2. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse uute C1-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks ÜRO EMK eeskirja nr 30 02. muudatuste seeria 16. täiendust ja ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.2 sätestatud nõudeid märja pinnaga haarduvuse kohta.

3. Alates 1. novembrist 2012 kohaldatakse uute C2- ja C3-klassi rehvitüüpide EÜ tüübikinnituseks ÜRO EMK eeskirja nr 54 algversiooni 17. täiendust (8) ja ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktides 6.1.2-6.1.3 sätestatud 2. etapi nõudeid veeremismüra kohta ning punktis 6.3.1 sätestatud 1. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

4. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse uute C2- ja C3-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks kohustuslikus korras ÜRO EMK eeskirja nr 54 algversiooni 17. täiendust.

5. Alates 1. novembrist 2016 kohaldatakse uute C1-, C2- ja C3-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktides 6.1.1–6.1.3 sätestatud 2. etapi nõudeid veeremismüra kohta.

6. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse uute C1- ja C2-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.3.1 sätestatud 1. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

7. Alates 1. novembrist 2016 kohaldatakse uute C3-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.3.1 sätestatud 1. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

8. Alates 1. novembrist 2016 kohaldatakse uute C1-, C2- ja C3-klassi rehvitüüpide tüübikinnituseks ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.3.2 sätestatud 2. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

9. Alates 1. novembrist 2018 kohaldatakse uute C1- ja C2-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks kohustuslikus korras ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.3.2 sätestatud 2. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

10. Alates 1. novembrist 2020 kohaldatakse uute C3-klassi rehvide müügiks ja kasutuselevõtuks ÜRO EMK eeskirja nr 117 02. muudatuste seeriat, sealhulgas kõnealuse ÜRO EMK eeskirja punktis 6.3.2 sätestatud 2. etapi nõudeid veeretakistuse kohta.

11. C1-, C2- ja C3-klassi kuuluvaid uusi rehve, mis on valmistatud enne punktis 2, mis käsitleb üldnõudeid ja märja pinnaga haarduvust, punktis 4, mis käsitleb üldnõudeid, punktis 5, mis käsitleb 2. etapi nõudeid veeremismüra kohta, punktides 6 ja 7, mis käsitlevad 1. etapi nõudeid veeretakistuse kohta, ning samuti punktides 9 ja 10, mis käsitlevad 2. etapi nõudeid veeretakistuse kohta, kehtestatud kuupäevi ja mis ei vasta kõnealustele nõuetele, on lubatud müüa ja kasutusele võtta täiendavaks perioodiks, mis ei ole pikem kui 30 päeva eespool nimetatud kuupäevadest alates.

Artikkel 3

1. Riiklikud ametiasutused keelduvad alates 1. novembrist 2012 EÜ tüübikinnituse andmisest M1-kategooria uutele sõidukitüüpidele, mis ei ole varustatud rehvirõhu seire süsteemiga vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 64 02. muudatuste seeria 1. paranduses kehtestatud asjakohastele nõuetele (9).

2. Riiklikud ametiasutused keelavad alates 1. novembrist 2014 M1-kategooria uute sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, kui need sõidukid ei ole varustatud rehvirõhu seire süsteemiga vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 64 02. muudatuste seeria 1. paranduses kehtestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 4

1. Alates 1. novembrist 2012 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 64 02. muudatuste seeria 1. parandust EÜ tüübikinnituse andmiseks M1- ja N1-kategooria uutele sõidukitüüpidele, kui need sõidukid on varustatud kõnealuse eeskirjaga hõlmatud seadmetega.

2. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse M1- ja N1-kategooria uute sõidukite müügiks ja kasutuselevõtuks kohustuslikus korras ÜRO EMK eeskirja nr 64 02. muudatuste seeria 1. parandust, kui need sõidukid on varustatud käesoleva määrusega hõlmatud seadmetega.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.

(3) KOM(2003) 635 (lõplik) – avaldamata dokumendi alusel vastuvõtmine.

(4) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(5) ELT L 108, 28.4.2011, lk 13.

(6) ELT L 201, 30.7.2008, lk 70.

(7) ELT L 231, 29.8.2008, lk 19.

(8) ELT L 183, 11.7.2008, lk 41.

(9) ELT L 310, 26.11.2010, lk 18.

LISA

Määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisa muudetakse järgmiselt.

Loetelu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadest, mille kohaldamine on kohustuslik, muudetakse järgmiselt.

Eeskirja nr 13 kanne asendatakse järgmisega:

„13

Tarbesõidukite ja haagiste pidurisüsteem

10. muudatuste seeria 5. täiendus

6. versiooni 1. ja 2. parandus

ELT L 257, 30.9.2010, lk 1.

M, N, O (b)”

11. muudatuste seeria 3. täiendus

ELT L 297, 13.11.2010, lk 183.

Eeskirjade nr 28 ja 31 vahele lisatakse eeskiri nr 30 järgmiselt:

„30

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C1-klass)

02. muudatuste seeria 16. täiendus

ELT L 201, 30.7.2008, lk 70.

ELT L 307, 23.11.2011, lk 1.

M, N, O”

Eeskirja nr 34 kanne asendatakse järgmisega:

„34

Tuleohutus (vedelkütusepaagid)

02. muudatuste seeria 2. täiendus

ELT L 194, 23.7.2008, lk 14.

M, N, O (d)”

Eeskirjade nr 48 ja 55 vahele lisatakse eeskiri nr 54 järgmiselt:

„54

Mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvid (C2- ja C3-klass)

Eeskirja algversiooni 17. täiendus

ELT L 183, 11.7.2008, lk 41.

ELT L 307, 23.11.2011, lk 2.

M, N, O”

Eeskirja nr 55 kanne asendatakse järgmisega:

„55

Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad

01. muudatuste seeria 1. täiendus

ELT L 227, 28.8.2010, lk 1.

M, N, O (e)”

Eeskirjade nr 61 ja 66 vahele lisatakse eeskiri nr 64 järgmiselt:

„64

Ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratas, mobiilrehvid/mobiilrehvide süsteem ja rehvirõhu jälgimise süsteem

02. muudatuste seeria 1. parandus

ELT L 310, 26.11.2010, lk 18.

M1, N1”

Eeskirjade nr 116 ja 118 vahele lisatakse eeskiri nr 117 järgmiselt:

„117

Rehvid seoses veeremismüra taseme, märja pinnaga haardumise ja veeretakistusjõuga (C1-, C2- ja C3-klass)

02. muudatuste seeria

ELT L 307, 23.11.2011, lk 3.

M, N, O”

Tabeli juures olevaid märkusi muudetakse järgmiselt:

märkused b ja c asendatakse järgmistega:

„(b)

Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt käesoleva määruse artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13 lisa 21 kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. Kõnealuses ÜRO EMK eeskirjas nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse siiski käesolevas määruses nimetatud stabiilsuskontrollisüsteemi rakendamise kuupäevi.

(c)

Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt käesoleva määruse artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13-H lisa 9 A osa kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. Kõnealuses ÜRO EMK eeskirjas nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse siiski käesolevas määruses nimetatud elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi rakendamise kuupäevi.”

lisatakse punktid d ja e:

„(d)	ÜRO EMK eeskirja nr 34 II osa järgimine ei ole kohustuslik.

(e)

Kui sõiduk on sõiduki tootja andmetel ette nähtud koormuste pukseerimiseks (direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punkt 2.11.5), siis ei tohi sellele paigaldatud mehhaaniline haakeseadis varjata mis tahes valgustusseadist (nt tagumine udutuli) või tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskohta, välja arvatud juhul, kui mehaanilist haakeseadist on võimalik eemaldada või ümber paigutada ilma tööriistu, sealhulgas mutrivõtmeid, kasutamata.”

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 525/2012,

20. juuni 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	TR	41,0
0702 00 00	ZZ	41,0
0707 00 05	MK	18,0
	TR	110,4
	ZZ	64,2
0709 93 10	TR	96,7
0709 93 10	ZZ	96,7
0805 50 10	AR	85,2
	TR	91,2
	UY	109,5
	ZA	90,9
	ZZ	94,2
0808 10 80	AR	111,3
	BR	87,7
	CH	68,9
	CL	102,2
	NZ	126,8
	US	161,4
	UY	61,2
	ZA	108,6
	ZZ	103,5
0809 10 00	IL	705,0
	TR	216,5
	ZZ	460,8
0809 29 00	TR	341,2
0809 29 00	ZZ	341,2
0809 40 05	ZA	249,8
0809 40 05	ZZ	249,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 526/2012,

20. juuni 2012,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 496/2012 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt.

(3)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2011/2012 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.

(4) ELT L 151, 12.6.2012, lk 29.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 21. juunist 2012

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	39,66	0,00
1701 12 90 (1)	39,66	2,71
1701 13 10 (1)	39,66	0,00
1701 13 90 (1)	39,66	3,01
1701 14 10 (1)	39,66	0,00
1701 14 90 (1)	39,66	3,01
1701 91 00 (2)	48,62	2,88
1701 99 10 (2)	48,62	0,00
1701 99 90 (2)	48,62	0,00
1702 90 95 (3)	0,49	0,22

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/19

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. juuni 2012,

millega kiidetakse heaks Taani poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 4025 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2012/316/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/8/EÜ I lisas on esitatud biotsiidides kasutamiseks ELi tasandil heaks kiidetud toimeainete loetelu. Komisjoni 29. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/69/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine difetialoon selle I lisasse, (2) kiideti heaks toimeaine difetialoon lisamiseks toodetesse, mis kuuluvad tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid), mis on määratletud direktiivi 98/8/EÜ V lisas.

(2)

Difetialoon on antikoagulandina toimiv näriliste tõrjevahend, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumeid lastega, samuti tekitada riske loomade ja keskkonna jaoks. Difetialooni kohta on tehtud kindlaks, et see võib olla püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB).

(3)

Leiti, et rahva tervise ja hügieeni vajadused on siiski piisav põhjus, et kanda difetialoon ja muud antikoagulandina toimivad näriliste tõrjevahendid direktiivi 98/8/EÜ I lisasse, et liikmesriigid saaksid välja anda lubasid difetialoonipõhiste toodete kasutamiseks. Direktiiviga 2007/69/EÜ kohustatakse liikmesriike difetialoonipõhiste toodete lubade andmisel siiski tagama, et kaalutakse ja rakendatakse kõiki sobivaid ja kättesaadavaid riskivähendamismeetmeid, et viia inimeste, muude kui sihtloomade ning keskkonna esmane ja teisene kokkupuude difetialooniga miinimumini.

(4)

Direktiivi 2007/69/EÜ vastuvõtmisele eelnenud teaduslikul hindamisel tehti järeldus, et kõige rohkem saab kokkupuudet difetialooniga ja sellekohaseid riske vähendada nii, et biotsiidi kasutamine piiratakse töötlemisperioodiga, mille kestus on piiratud, piiratakse muude kui sihtloomade juurdepääsu peibutussöödale ja kõrvaldatakse kasutamata peibutussööt ning surnud ja surevad loomad töötlemisperioodi ajal, et viia muude kui sihtloomade difetialooniga esmase ja teisese kokkupuute oht miinimumini. Hindamisel tehti ka järeldus, et selliste juhendite järgimist saab oodata vaid kutseliselt kasutajalt. Direktiivis 2007/69/EÜ nimetatud riskivähendamismeetmed hõlmavad seepärast kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega.

(5)

LiphaTech S.A.S (edaspidi „taotleja”) on vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 8 esitanud Ühendkuningriigile taotluse loa saamiseks üheksale difetialooni sisaldavale näriliste tõrje vahendile (edaspidi „tooted”). Toodete nimetused ja biotsiidiregistri viitenumbrid on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(6)

Ühendkuningriik andis load 20. aprillil 2011 (Generation Pat’), 26. aprillil 2011 (Generation Block) ja 27. aprillil 2011 (Generation Grain’Tech ja Rodilon Trio) (edaspidi „esimesed load”). Toodetele anti load piirangutega, millega tagatakse, et Ühendkuningriigis täidetakse direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 osutatud tingimused. Piirangud ei hõlmanud kasutamise piiramist üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseliste kasutajatega.

(7)

Taotleja esitas Taanile 9. juunil 2011 täieliku taotluse esimeste lubade vastastikuseks tunnustamiseks seoses seitsme tootega (Rodilon Paste, Kvit Muse-Pasta, Rodilon Block, Generation Korn’Tech, Rodilon Trio ja Kvit Røde Musekorn ning toode, mille nimetus nüüdseks on Generation Blok) ja 14. oktoobril 2011 seoses kahe tootega (Generation Museblok ja Generation Musekorn).

(8)

Taani teatas 2. novembril 2011 komisjonile, muudele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust piirata esimesi lubasid vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Taani tegi ettepaneku kehtestada toodetele piirangu, et neid võib kasutada ainult litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseline kasutaja.

(9)	Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada oma arvamuse teatise kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1.

(10)

Ettenähtud tähtajaks esitas oma arvamuse üksnes taotleja. Teatist arutati ka komisjoni esindajate, liikmesriikides biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste esindajate ning taotlejaga tootelubade ja vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töörühma kohtumisel 6.-7. detsembril 2011 ning biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste kohtumisel 29. veebruarist kuni 2. märtsini 2012.

(11)

Taotleja väitis, et toote kasutamise piiramine üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseliste kasutajatega on põhjendamatu ja seda ei tohiks lubada, kuna tooted sobivad ka selleks, et neid kasutaksid näriliste tõrjeks väljaõppeta kutselised kasutajad ja muud kasutajad. Lisaks esitas taotleja järgmised argumendid: tegemist on kasutamisvalmis toodetega; toimeaine sisaldus toodetes on väike; on olemas vastumürk; tooteid saab kergesti hoida lastele ja muudele kui sihtloomadele kättesaamatus kohas; muud kui kutselised kasutajad tõenäoliselt kõrvaldavad surnud närilised ning muudele kui kutselistele kasutajatele võib anda väljaõpet.

(12)

Komisjon märgib, et vastavalt direktiivile 2007/69/EÜ tuleb difetialoonipõhiste toodete lubade kohaselt rakendada kõiki sobivaid ja kättesaadavaid riskivähendamismeetmeid, sealhulgas kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega. Direktiivi 2007/69/EÜ vastuvõtmisele eelnenud teaduslikul hindamisel tehti järeldus, et kokkupuute ja riskide kõige olulisema vähendamise juhendite järgimist saab oodata vaid kutseliselt kasutajalt. Kasutamise piiramist üksnes kutseliste kasutajatega tuleks seepärast põhimõtteliselt pidada sobivaks riskivähendamismeetmeks. Taotleja esitatud argumendid ei ole vastuolus selle järeldusega.

(13)

Kuna vastupidise tõendamiseks tõendeid ei ole, leiab komisjon, et kasutamise piiramine üksnes kutseliste kasutajatega on sobiv ja kättesaadav riskivähendamismeede seoses lubade andmisega difetialooni sisaldavate toodete kasutamiseks Taanis. Asjaolu, et Ühendkuningriik ei pidanud sellist piirangut sobivaks ja kättesaadavaks meetmeks seoses loa andmisega oma territooriumil, on selle järelduse seisukohast kõrvaline. Ühendkuningriigi otsus anda kasutamisluba muudele kui kutselistele kasutajatele põhines eelkõige ohul, et näriliste tõrje majapidamistes võib hilineda seoses kuludega, mis tekivad väljaõppe saanud kutselise kasutaja teenuse tellimisel, ja see seab ohtu üldise hügieeni. Taani on aga selgitanud, et Taanis on selline oht väiksem, kuna Taanis on kehtestatud kohustuslik teatamine näriliste ilmumisest ja väljaõppe saanud kutseliste närilistetõrjujate tööd toetatakse maksurahaga, samuti on üldsusel juurdepääs muudele meetoditele, mida saab kasutada väiksemaks näriliste tõrjeks.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 võib Taani piirata lubade andmist käesoleva otsuse lisas loetletud toodetele ja lubada neid kasutada üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutselistel kasutajatel.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 312, 30.11.2007, lk 23.

LISA

Tooted, mille puhul Taanil on lubatud seada kasutusloale vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 piirang, mille kohaselt kasutamine on lubatud üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutselisel kasutajal

Toote nimetus Ühendkuningriigis	Ühendkuningriigi taotluse biotsiidiregistri viitenumber	Toote nimetus Taanis	Taani taotluse biotsiidiregistri viitenumber
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Generation Blok	2011/4329/3928/DK/MA/18746
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Rodilon Block	2009/4329/3928/DK/MA/5109
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Generation Museblok	2009/4329/3928/DK/MA/5089
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Rodilon Paste	2009/4329/3926/DK/MA/5111
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Kvit Muse Pasta	2010/4329/3926/DK/MA/16305
Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/UK/AA/4785	Generation Korn’Tech	2011/4329/3929/DK/MA/18745
Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/UK/AA/4785	Generation Musekorn	2009/4329/3929/DK/MA/5125
Rodilon Trio	2009/4329/3930/UK/AA/4792	Rodilon Trio	2010/4329/3930/DK/MA/5108
Rodilon Trio	2009/4329/3930/UK/AA/4792	Kvit Røde Musekorn	2010/4329/3930/DK/MA/16306

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. juuni 2012,

millega kiidetakse heaks Saksamaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 4026 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2012/317/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)	LiphaTech S.A.S (edaspidi „taotleja”) on vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 8 esitanud Ühendkuningriigile taotluse loa saamiseks kuuele difetialooni sisaldavale näriliste tõrje vahendile (edaspidi „tooted”). Toodete nimetused ja biotsiidiregistri viitenumbrid on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(6)

Ühendkuningriik andis load 20. aprillil 2011 (Generation Pat’), 26. aprillil 2011 (Generation Block, Generation B’Block ja Generation S’Block) ja 27. aprillil 2011 (Generation Grain’Tech ja Rodilon Trio) (edaspidi „esimesed load”). Toodetele anti load piirangutega, millega tagatakse, et Ühendkuningriigis täidetakse direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 osutatud tingimused. Piirangud ei hõlmanud kasutamise piiramist üksnes väljaõppe saanud või litsentseeritud kutseliste kasutajatega.

(7)	Taotleja esitas 6. novembril 2009 Saksamaale täieliku taotluse toodete esimeste lubade vastastikuseks tunnustamiseks.

(8)

Saksamaa teatas 22. novembril 2011 komisjonile, muudele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust piirata esimesi lubasid vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Saksamaa tegi ettepaneku kehtestada toodetele piirangu, et neid võib kasutada ainult väljaõppe saanud või litsentseeritud kutseline kasutaja.

(9)

Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada oma arvamuse teatise kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1. Ettenähtud tähtajaks esitas oma arvamuse üksnes taotleja. Teatist arutati ka komisjoni esindajate, liikmesriikides biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste esindajate ning taotlejaga tootelubade ja vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töörühma kohtumisel 6.-7. detsembril 2011 ning biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste kohtumisel 29. veebruarist kuni 2. märtsini 2012.

(10)

Taotleja väitis, et toote kasutamise piiramine üksnes väljaõppe saanud või litsentseeritud kutseliste kasutajatega on põhjendamatu ja seda ei tohiks lubada, kuna tooted sobivad ka selleks, et neid kasutaksid näriliste tõrjeks väljaõppeta kutselised kasutajad ja muud kasutajad. Lisaks esitas taotleja järgmised argumendid: tegemist on kasutamisvalmis toodetega; toimeaine sisaldus toodetes on väike; on olemas vastumürk; tooteid saab kergesti hoida lastele ja muudele kui sihtloomadele kättesaamatus kohas; muud kui kutselised kasutajad tõenäoliselt kõrvaldavad surnud närilised ja muudele kui kutselistele kasutajatele saab anda väljaõpet.

(11)

(12)

Kuna vastupidise tõendamiseks tõendeid ei ole, leiab komisjon, et kasutamise piiramine üksnes kutseliste kasutajatega on sobiv ja kättesaadav riskivähendamismeede seoses lubade andmisega difetialooni sisaldavate toodete kasutamiseks Saksamaal. Asjaolu, et Ühendkuningriik ei pidanud sellist piirangut sobivaks ja kättesaadavaks meetmeks seoses loa andmisega oma territooriumil, on selle järelduse seisukohast kõrvaline. Ühendkuningriigi otsus anda kasutamisluba muudele kui kutselistele kasutajatele põhines eelkõige ohul, et näriliste tõrje majapidamistes võib hilineda seoses kuludega, mis tekivad väljaõppe saanud kutselise kasutaja teenuse tellimisel, ja see seab ohtu üldise hügieeni. Saksamaa on aga selgitanud, et Saksamaal on selline oht väiksem, kuna Saksamaal on väljaõppe saanud ja litsentseeritud kutseliste närilistetõrjujate (põllumajandustootjad, aednikud ja metsandustöötajad) hästitoimiv organisatsioon, samuti on üldsusel juurdepääs muudele tõrjemeetoditele, mida saab kasutada väiksemaks näriliste, eelkõige hiirte tõrjeks hoonetes.

(13)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 võib Saksamaa piirata lubade andmist käesoleva otsuse lisas loetletud toodetele ja lubada neid kasutada üksnes väljaõppe saanud või litsentseeritud kutselistel kasutajatel.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 312, 30.11.2007, lk 23.

LISA

Tooted, mille puhul Saksamaal on lubatud seada kasutusloale vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 piirang, mille kohaselt kasutamine on lubatud üksnes väljaõppe saanud või litsentseeritud kutselisel kasutajal

Toote nimetus Ühendkuningriigis	Ühendkuningriigi taotluse biotsiidiregistri viitenumber	Toote nimetus Saksamaal	Saksamaa taotluse biotsiidiregistri viitenumber
Rodilon Trio	2009/4329/3930/UK/AA/4792	Brumolin Forte	2009/4329/3930/DE/MA/5214
Generation B’Block	2009/4329/3927/UK/AA/4789	Generation B’Block	2009/4329/3927/DE/MA/5169
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Generation Block	2009/4329/3928/DE/MA/5170
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Generation Pat’	2009/4329/3926/DE/MA/5171
Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/UK/AA/4785	Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/DE/MA/5172
Generation S’Block	2009/4329/3927/UK/AA/4790	Generation S’Block	2009/4329/3927/DE/MA/5173

21.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 160/25

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. juuni 2012,

millega kiidetakse heaks Rootsi poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 4027 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(2012/318/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/8/EÜ I lisas on esitatud biotsiidides kasutamiseks ELi tasandil heakskiidetud toimeainete loetelu. Komisjoni 29. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/69/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine difetialoon selle I lisasse, (2) kiideti heaks toimeaine difetialoon lisamiseks toodetesse, mis kuuluvad tooteliiki 14 (näriliste tõrjevahendid), mis on määratletud direktiivi 98/8/EÜ V lisas.

(2)

(3)

(4)

(5)

LiphaTech S.A.S (edaspidi „taotleja”) on vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 8 esitanud Ühendkuningriigile taotluse loa saamiseks kaheksale difetialooni sisaldavale näriliste tõrje vahendile (edaspidi „tooted”). Toodete nimetused ja biotsiidiregistri viitenumbrid on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(6)

(7)	Taotleja esitas Rootsile 9. juunil 2011 täieliku taotluse toodete esimeste lubade vastastikuseks tunnustamiseks. Toodete puhul, mille Rootsi tootenimetused on Rodilon Block, Rodilon Trio ja Rodilon Paste, oli kasutusloa taotlustes kasutamine piiratud üksnes kutseliste kasutajatega.

(8)

Rootsi teatas 11. oktoobril 2011 komisjonile, muudele liikmesriikidele ja taotlejale oma ettepanekust piirata esimesi lubasid vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4. Rootsi tegi ettepaneku kehtestada toodetele piirangu, et neid võib kasutada ainult litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseline kasutaja.

(9)

Komisjon palus muudel liikmesriikidel ja taotlejal esitada oma arvamuse teatise kohta kirjalikult 90 päeva jooksul vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 27 lõikele 1. Ettenähtud tähtajaks esitas oma arvamuse üksnes taotleja. Teatist arutati ka komisjoni esindajate, liikmesriikides biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste esindajate ning taotlejaga tootelubade ja vastastikuse tunnustamise hõlbustamise töörühma kohtumisel 6. ja 7. detsembril 2011 ning biotsiidide eest vastutavate pädevate asutuste kohtumisel 29. veebruarist kuni 2. märtsini 2012.

(10)

Taotleja väitis, et toote kasutamise piiramine üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutseliste kasutajatega on põhjendamatu ja seda ei tohiks lubada, kuna tooted sobivad ka selleks, et neid kasutaksid näriliste tõrjeks väljaõppeta kutselised kasutajad ja muud kasutajad. Lisaks esitas taotleja järgmised argumendid: tegemist on kasutamisvalmis toodetega; toimeaine sisaldus toodetes on madal; on olemas vastumürk; tooteid saab kergesti hoida lastele ja muudele kui sihtloomadele kättesaamatus kohas; muud kui kutselised kasutajad tõenäoliselt kõrvaldavad surnud närilised; muudele kui kutselistele kasutajatele võib anda väljaõpet ning kava piirata kasutamine kutseliste kasutajatega tõenäoliselt suurendab Rootsi majavaldajate kindlustuskulusid pikas perspektiivis.

(11)

(12)

Kuna vastupidise tõendamiseks tõendeid ei ole, leiab komisjon, et kasutamise piiramine üksnes kutseliste kasutajatega on sobiv ja kättesaadav riskivähendamismeede seoses lubade andmisega difetialooni sisaldavate toodete kasutamiseks Rootsis. Asjaolu, et Ühendkuningriik ei pidanud sellist piirangut sobivaks ja kättesaadavaks meetmeks seoses loa andmisega oma territooriumil, on selle järelduse seisukohast kõrvaline. Ühendkuningriigi otsus anda kasutamisluba muudele kui kutselistele kasutajatele põhines eelkõige ohul, et näriliste tõrje majapidamistes võib hilineda seoses kuludega, mis tekivad väljaõppe saanud kutselise kasutaja teenuse tellimisel, ja see seab ohtu üldise hügieeni. Rootsi selgitas aga, et selline oht on Rootsis väiksem, kuna Rootsi kindlustussüsteemi kohaselt majavaldaja kindlustus tavaliselt hõlmab professionaalse närilistetõrje kulusid näriliste ilmumise puhul.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 võib Rootsi piirata lubade andmist käesoleva otsuse lisas loetletud toodetele ja lubada neid kasutada üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutselistel kasutajatel.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 18. juuni 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 312, 30.11.2007, lk 23.

LISA

Tooted, mille puhul Rootsil on lubatud seada kasutusloale vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 4 piirang, mille kohaselt kasutamine on lubatud üksnes litsentseeritud ja väljaõppe saanud kutselisel kasutajal

Toote nimetus Ühendkuningriigis	Ühendkuningriigi taotluse biotsiidiregistri viitenumber	Toote nimetus Rootsis	Rootsi taotluse biotsiidiregistri viitenumber
Rodilon Trio	2009/4329/3930/UK/AA/4792	Radar mus och råtta korn	2009/4329/3930/SE/MA/5034
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Rodilon Paste	2009/4329/3926/SE/MA/5036
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Radar mus och råtta pasta	2009/4329/3926/SE/MA/5037
Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/UK/AA/4785	Generation Grain’Tech	2009/4329/3929/SE/MA/5038
Generation Pat’	2009/4329/3926/UK/AA/4788	Generation Pat’	2009/4329/3926/SE/MA/5039
Rodilon Trio	2009/4329/3930/UK/AA/4792	Rodilon Trio	2009/4329/3930/SE/MA/5040
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Rodilon Block	2009/4329/3928/SE/MA/5041
Generation Block	2009/4329/3928/UK/AA/4786	Generation Block	2009/4329/3928/SE/MA/5042

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.160.est
Euroopa Liidu Teataja		L 160

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 21. juuni 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 2012/315/ÜVJP, 19. detsember 2011, Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline leping millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 523/2012, 20. juuni 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, lisades sinna teatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust ( 1 )	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 524/2012, 20. juuni 2012, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad) I lisa	13
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 525/2012, 20. juuni 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 526/2012, 20. juuni 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	16
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 527/2012, 20. juuni 2012, millega tühistatakse suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel väljaantavate impordilitsentside taotluste esitamise peatamine	18
		OTSUSED
		2012/316/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 18. juuni 2012, millega kiidetakse heaks Taani poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades (teatavaks tehtud numbri C(2012) 4025 all)	19
		2012/317/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 18. juuni 2012, millega kiidetakse heaks Saksamaa poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades (teatavaks tehtud numbri C(2012) 4026 all)	22
		2012/318/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 18. juuni 2012, millega kiidetakse heaks Rootsi poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 teatatud piirangud difetialooni sisaldavate biotsiidide lubades (teatavaks tehtud numbri C(2012) 4027 all)	25