11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/1

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes. Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 492/2010 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Meetmed kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud Hiina tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–0,11 eurot kilo kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 0,26 eurot kilo kohta (edaspidi „kehtivad tollimaksud”).

(2)

Productos Aditivos S. A, ainus naatriumtsüklamaadi tootja liidus ja esialgse uurimise taotluse esitaja (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas taotluse algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks (edaspidi „käimasolev läbivaatamine”). Taotluses piirduti dumpinguga ja äriühinguga Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co., Ltd. („GT Enterprise” või „vaatlusalune äriühing”), kontserni Rainbow Rich („vaatlusalune kontsern”, „Rainbow kontsern”, „Rainbow”) liikmega, kes oli ka üks esialgse uurimise individuaalselt nimetatud Hiina tootjatest. GT Enterprise’i toodete dumpinguvastane tollimaks on 0,11 eurot kilo kohta ning vaatlusaluse kontserni teiste tootvate äriühingute suhtes kohaldatav tollimaks on 0,26 eurot kilo kohta (see on jääktollimaks).

(3)

Taotluse esitaja on esitanud esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et praegu kehtivad meetmed ei ole enam piisavad kahjustava dumpingu korvamiseks.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas 17. veebruaril 2011. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud algatamisteates äriühinguga GT Enterprise seotud dumpingu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(5)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaat (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 alla.

(6)

Nii varasematel kui ka käesoleval uurimisel on selgunud, et Hiina Rahvavabariigis toodetud ja liitu müüdud vaatlusalusel tootel ning Indoneesias, käesoleva läbivaatamise võrdlusriigis, toodetud ja sealsel omamaisel turul müüdud tootel on ühesugused füüsikalised ja keemilised näitajad ning kasutusotstarve. Seetõttu jõuti järeldusele, et Indoneesia omamaisel turul müüdud ja vaatlusaluse kontserni liidu turul müüdav toode on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(7)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, vaatlusalust äriühingut ning vaatlusaluse riigi esindajaid käesoleva läbivaatamise algatamisest. Et Indoneesiat kavatseti kaasata võrdlusriigina, teatas komisjon menetluse algatamisest ka Indoneesia tootjatele.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ning esitada taotlus asja arutamiseks algatamisteates näidatud tähtajaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon vaatlusalusele äriühingule küsimustiku ning sai vastuse selleks ettenähtud tähtaja jooksul Rainbow kontserni viielt äriühingult. (Kuna praegu kuulub Rainbow kontserni kaks tootvat äriühingut (neist üks on GT Enterprise), üks toorme tarnija, üks varem vaatlusaluse tootega seotud olnud äriühing, mis on praeguseks oma tegevuse peatanud, üks Hongkongi müüja, hõlmas läbivaatamine kogu kontserni tegevust.) Komisjon saatis küsimustikud ka Indoneesia tootjatele. Üks Indoneesia tootja oli aldis andma teavet seoses käimasoleva läbivaatamisega ja esitas osaliselt täidetud küsimustiku.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu olemasolevat teavet, mida ta pidas vajalikuks turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise analüüsimiseks ning dumpingu kindlakstegemiseks. Komisjon korraldas kontrollkäike järgmistesse kontserni äriühingutesse:

(11)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(12)

Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes määratakse normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 kohaselt tootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad peavad kinni artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud kriteeriumidest. Allpool esitatakse lühidalt ja üksnes selguse huvides kokkuvõtlikult algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid, mille täitmist taotluse esitanud äriühingud peavad tõendama:

(13)

Vaatlusalune kontsern taotles turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt ning esitas taotluse vormid nelja Hiina Rahvavabariigi tootja kohta. Komisjon kogus ja kontrollis äriühingute valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(14)

Käimasoleva läbivaatamise käigus selgus, et vaatlusaluse äriühingu olukord on pärast esialgset uurimist muutunud. Selgus, et GT Enterprise ei vasta enam kõikidele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele. Esialgse uurimisega võrreldes on Rainbow kontsern laienenud ja selle struktuur muutunud. Ka ülejäänud kontserni äriühingud, kes olid taotluse vormid esitanud, ei suutnud tõendada, et nad vastavad kõikidele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele.

(15)

1. kriteeriumi puhul, mis käsitleb majandustegevuse alaseid otsused ja riigi sekkumist, ilmnes, et kohalikul omavalitsusel on ühe äriühingu osas õigus sekkuda töötajate töölevõtmisesse ja vallandamisesse. Lisaks sellele on kohalik omavalitsus peamine osanik toorme tootmise äriühingus. Märkimisväärset riigi sekkumist ilmnes toormeressursside tarnimisel äriühingule (elektri- ja veevarustus) ja äriühingult sellega seotud äriühingutele ning kõnealuse äriühingu tööjõukulude, tegevuse ja otsuste tegemise osas. Näiteks andis riiklik osanik allhanke korras tööjõudu toorme tootjale tingimustel, mida äriühing ei suutnud täpsustada. Äriühing on ka pidevalt kahjumis, kuna ta müüb seotud äriühingutele tooret erakordselt odavalt, saamata selle eest hüvitust, näiteks kasumi jagamise kaudu. Selliste kulude kuhjumise tõttu mõjutab riigi omanduses olev toormetootja seotud äriühingute naatriumtsüklamaadi tootmiseks kasutatava toorme hankimise otsuseid. Kontsernis on veel üks äriühing, mille finantseerimis- ja investeerimisotsuste puhul ilmnes kohaliku omavalitsuse organi sekkumine.

(16)

2. raamatupidamisega seotud kriteeriumi osas näitas uurimine, et mitte kõigi vaatlusaluse kontserni äriühingute raamatupidamised ei vasta rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, kuna ilmnes mitu olulist puudust ja viga, mida audiitorid ei olnud oma aruannetes märkinud.

(17)

3. kriteeriumiga seoses leiti moonutusi, mis pärinevad mitteturumajanduslikust majanduskorrast, kuna ühele kontserni äriühingule oli tehtud tasuta taristuinvesteeringuid. Ka oli sellel äriühingul soodsa rendilepinguga kasutada maavaldus. Samuti ei suutnud teised kontserni äriühingud tõendada, et nad maa kasutamise õiguse eest on hüvitust maksnud ja/või et selline hüvitus väljendaks turuhinda. Üks äriühing ei suutnud tõendada, et teatavate talle üle kantud varade eest on makstud rahaline hüvitus või muu turuhinnale vastav hüvitus.

(18)

4. ja 5. kriteeriumile äriühingud vastasid, sest nende suhtes kohaldatakse pankroti- ja asjaõigusakte, millega on tagatud õiguskindlus ja stabiilsus. Valuutavahetus toimus Bank of China avaldatud ametliku kursi järgi.

(19)

Vaatlusalusele kontsernile ning taotluse esitajale anti võimalus eespool esitatud järelduste kohta märkusi esitada. Taotluse esitajal märkusi ei olnud, kuid vaatlusalusel kontsernil oli vastuväideteks mitu põhjendust. Mõnda neist märkustest esitati uuesti pärast nende faktide ja kaalutluste lõplikku teatavaks tegemist, mille põhjal oli tehtud ettepanek lõplike meetmete kehtestamiseks. Laekunud märkuste seast kõige tähtsamaid käsitletakse allpool esitatud põhjendustes.

(20)

Esiteks teatas Rainbow kontsern, et komisjon on kontsernile ebaseaduslikult kehtestanud kohustuse turumajanduslikule kohtlemisele uuesti kvalifitseeruda, sest kontserni suhtes oli esialgses uurimises ja aegumise läbivaatamisel juba kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ning seetõttu on rikutud õiguslikku kohustust kohaldada läbivaatamisel sama metoodikat, mis esialgses uurimises. Rainbow kontsern väitis, et komisjon ei ole näidanud, et kõnealuse äriühingu olukord oleks muutunud sel viisil, et see õigustaks teistsugust kohtlemist kui esialgses uurimises. Väideti, et mitu asjaolu, millele komisjon viitas, oli olemas juba esialgse uurimise ajal ning komisjoni uued järeldused ei ole seotud uute asjaoludega, vaid pigem samade asjaolude erineva tõlgendusega.

(21)

Tuleb märkida, et vastupidiselt väitja seisukohale on nii esialgses uurimises kui ka käimasolevas läbivaatamises kasutatud ühesugust metoodikat ning on võetud nõuetekohaselt arvesse seda, et teatavad asjaolud on pärast esialgset uurimist muutunud. Väitja põhjendused tunduvad küll vastuvõetavad teatud asjaolude puhul, mis tõepoolest olid samad nii esialgse kui ka käimasoleva uurimise ajal, nimelt äriühingu GT Enterprise maa kasutusõiguse lepinguga seotud asjaolud, kuid tuleb nentida järgmist. Käimasoleva läbivaatamise ajal ilmnesid sellised asjaolud, mis olid olemas juba esialgse uurimise ajal, kuid neid GT Enterprise ei teinud siis teatavaks, nagu näiteks kohaliku omavalitsuse volitused kooskõlastada töötajate töölevõtmist ja vallandamist. Vaatlusaluse äriühingu olukord on ka muutunud esialgse uurimisega võrreldes 2. kriteeriumi osas. Käimasolev uurimine tegi kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud äriühingul GT Enterprise ühte selget raamatupidamisdokumentide kogumit, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning mida kasutatakse kõikidel eesmärkidel.

(22)

Väitja selgitas hiljem, et ta on oma arvates teatanud, et kohalikul omavalitsusel on õigus kiita heaks töötajate töölevõtmisi ja vallandamisi, kuna ta esitas nii esialgses uurimises kui ka käimasoleva läbivaatamise ajal sama põhikirja. Kuid selle dokumendi tõlge, mille väitja esitas nii esialgses kui ka käimasolevas uurimises, ei olnud täielik, sest sellest ei ilmnenud neid kohaliku omavalitsuse volitusi, mis on kirjas põhikirjas.

(23)

Veel väitis Rainbow kontsern, et turumajanduslikku kohtlemist võimaldatakse üleminekumajandusega riikidele, seega riikidele, kelle majanduses toimub üleminek mitteturumajanduslikult majanduselt turumajanduslikule majandusele. Seega ei ole loogiline nõuda äriühingult, kes on varem kvalifitseerunud turumajanduslikule kohtlemisele, et ta esitaks vahepealsel läbivaatamisel uuesti piisavalt tõendeid selle kohta, et äriühing endiselt täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruses ei ole kirjas midagi sellist, mis toetaks seda tõlgendust ja takistaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaldamist läbivaatamisel, mis on algatatud algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(24)

Rainbow kontsern viitas ka protseduurilisele nõudele artikli 2 lõike 7 punktis c, et turumajandusliku kohtlemise otsus tuleb teha kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest. Rainbow kontsern küll väidab, et tähtaja ületamine iseenesest ei ole alus uurimise tulemuste vaidlustamiseks, kuid rõhutab, et komisjoni talitustel olid olemas kõik vajalikud andmed dumpingumarginaali arvutamiseks, kui avaldati järeldused turumajandusliku kohtlemise kohta. Selle väitega seoses jätab Rainbow kontsern arvestamata asjaolu, et kuigi komisjon haldustõhususe huvides nõudis ja kontrollis korraga kogu kontserni andmeid, ei olnud komisjoni käsutuses võrdlusriigi teavet, mis oleks võimaldanud määrata dumpingumarginaali turumajandusliku kohtlemise tagasilükkamise puhuks. Tõepoolest, võrdlusriigi normaalväärtuse teave sai komisjonile kättesaadavaks alles pärast seda, kui turumajandusliku kohtlemisega seotud järeldused olid Rainbow kontsernile teatatud. Seega ei saa turumajandusliku kohtlemise määramise ajal olla mingit mõju määramise sisule. Eespool esitatut arvesse võttes lükati see väide kui põhjendamata väide tagasi.

(25)

1. kriteeriumi kohta on esitatud üldine märkus, et riigi mõju või riikliku kontrolli teoreetiline võimalus iseenesest ei tähenda, et toimuks tegelik ja märkimisväärne riigi sekkumine artikli 2 lõike 7 punkti c tähenduses. Rainbow kontsern osundab korduvalt esimese astme kohtu otsust, (5) väites, et riiklik kontroll ei tähenda märkimisväärset riigi sekkumist, sest „sellega võetaks põhimõtteliselt riikliku kontrolliga äriühingutelt turumajandusliku kohtlemise võimalus, vaatamata nende tegevuse tegelikele, õiguslikele ja majanduslikele tahkudele.” Ka väidab Rainbow kontsern, et turumajandusliku kohtlemise taotlejatel oleks ebamõistlik koorem, kui neil tuleks tõendada, et riigil ei ole üldse mingit võimalust nende majandustegevusesse sekkuda. Veel väidetakse, et riigi sekkumine peaks viima äriühingu otsused turumajandusega vastuollu, et 1. kriteerium ei oleks täidetud.

(26)

Vastupidiselt Rainbow kontserni väidetele tehti käimasolevas uurimises kindlaks, et riik on konkreetselt ja märkimisväärselt sekkunud mitme kontserni äriühingu tegevusesse. Selle kontserni äriühingu puhul, milles töötajaid võetakse tööle ja vallandatakse kohaliku omavalitsuse heakskiidul, kuulub see tegelikult äriühingu toimimise juurde, kuna äriühingu põhikirjas on sätestatud selgesõnaliselt riigi õigus sekkuda äriühingu tegevuse alastesse otsustesse. Kontserni teise äriühingu puhul selgus, et riiklik partner oli mõjutanud äriühingu tegevust viisil, mis ei sobi turumajanduse põhimõtetega kokku. Esiteks oli riiklik partner sisse maksnud enamuse selle äriühingu kapitalist, kuigi see ei ilmnenud osalusena äriühingus. Teiseks olid äriühingu tehingud kahjumlikud, mis on riiklikule partnerile, kes investeeris kapitali, üldiselt kahjulik. Kolmandaks tekitas riiklik partner pidevalt endale kahjumit sellega, et varustas kontserni äriühingut selliste ressurssidega nagu vesi ja elekter alla turuhinna ja ilma vastava maksedokumendita.

(27)

Riigi sekkumise kohta vaatlusaluse kontserni teise äriühingu rahastamis- ja investeerimisotsustesse väideti, et komisjoni järeldused laenu ja selle tingimuste kohta ei ole õiged. Kuid komisjonil on kontrollimise ajal kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et kohaliku omavalitsuse organ käskis äriühingul võtta laenu, mis ei ole seotud äriühingu äritegevusega. Äriühing põhjendab, et finantseerimisotsused tehti teenusena kohaliku omavalitsuse organi heaks, mitte kohustusena, ning kõnealune tehing ei toonud kaasa riski äriühingule, sest äriühingul olnuks võimalik vastutasuks jätta kommunaalteenuste arved kohalikule organile maksmata. Komisjoni kogutud tõendid kinnitavad, et äriühingu maakasutusõigust kasutatakse kaudselt asjaomase finantstehingu tagatisena, niisiis on äriühingul tegemist märkimisväärse riskiga. Maakasutusõiguse aga sai äriühing samalt kohaliku omavalitsuse organilt, kellele äriühing väidab osutanuvat vaid teenust. Väide, et hüvitiseks oleks olnud kommunaalteenuste eest maksmata jätmine, näitab peamiste raamatupidamisstandardite vääriti mõistmist (tasaarvestus) ning on vastuolus äriühingu selle väitega, et finantstehingute mõjutamine „ei tähenda hindade, kulude ja sisendite kohta tehtavate otsuste mõjutamist”, nagu nõutav vastavalt artikli 2 lõike 7 punktile c. Kõnealune kohaliku omavalitsuse organ mõjutas selgelt ja oluliselt investeerimisotsuseid, sest äriühingu maakasutuse lepingus on äriühingule spetsiifilised tingimused investeeringute tegemise kohta ja need tingimused ületavad selgelt kohaliku tsoneerimise seaduste nõudeid, vastupidiselt äriühingu väidetele. Sellepärast lükatakse tagasi väide, et riigi sekkumine finantseerimis- ja investeerimisotsustesse ei ole artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tasemel.

(28)

Ühe kontserni äriühingu kohta, kes toodab naatriumtsüklamaadi tootmises kasutatavat tooret, väideti, et äriühingu otsuste tegemise ja finantsseisundiga seotud puudustel on väga väike mõju, sest kõnealuse äriühingu toodetud toore moodustab vaid ligikaudu 10 % naatriumtsüklamaadi tootmiskuludest. Kuna komisjon on suuteline arvutama toorme kasumliku müügihinna ja tegeliku müügihinna vahet, teeb äriühing ettepaneku, et asjakohasem oleks reguleerida madala hinnaga toorme väärtust ja mitte ära jätta turumajanduslikku kohtlemist. Turumajandusliku kohtlemise eesmärk on tagada, et sisendid väljendaksid turuväärtusi ning et äriotsused tehtaks turumõjude põhjal. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c on selgelt nõutud, et peamiste sisendite kulud peavad väljendama olulisel määral turuväärtust, et oleksid täidetud turumajandusliku kohtlemise tingimused, ning ei ole mingit viidet selle kohta, et peamiste sisendite moonutatud kulusid võiks korrigeerida. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(29)

Äriühingu väide ebaloomulikult madala vee- ja elektrihinna ning töökulude kohta, et need ei ole tähtsad sisendid, sest moodustavad vaid 14 % toodangu toormekulust, tuleb tagasi lükata, sest nii üksikult kui ka koos moodustavad need kuludest küllaltki tähtsa osa, et mõjutada äriühingu üldkulusid. Töökulude kohta märgitakse, et neid ei olnud võimalik täies ulatuses kontrollida, kuna äriühing ei suutnud esitada ei lepinguid ega muid dokumente. Seega ei olnud võimalik kinnitada, et need kulud väljendavad turuväärtusi.

(30)

2. kriteeriumi kohta esitati väide, et komisjon ei ole võtnud arvesse olulisuse põhimõtet, mille kohaselt väljajätmised ja vääresitused on olulised ainult sel juhul, kui need võivad mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad teevad raamatupidamisaruannete põhjal, ning sellistest väheolulistest puudustest ei pea ka audiitorile teatama.

(31)

Vastupidiselt kontserni väidetule on äriühingute raamatupidamises tõsiseid puudusi peamiste raamatupidamispõhimõtete osas (täpsemad andmed on esitatud järgmises lõigus). Teiseks nõue, et turumajandusliku kohtlemise saamiseks on vaja ühte selget raamatupidamist, ei ole kasutajale, kes teeb majandusotsuseid, vaid sellega tagatakse aus ja tõene raamatupidamine tulude-kulude ja muu kohta. Turumajandusliku kohtlemise määramiseks tehtava uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas raamatupidamist korraldatakse ja auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega.

(32)

Rainbow kontsern vaidles vastu väitele, et kontserni äriühingud on rikkunud rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid ja praktikat, millele on viidatud turumajandusliku kohtlemise hinnangus: tekkepõhisuse põhimõte, tehingute õige esitusviis ja tasaarvestus, jätkuvuseelduse põhimõte, bilansi rubriikide õige liigitamine, kahjumi kajastamine, raamatupidamisarvestuses ainult äritegevusega seotud tehingute kirjendamine, kulude õige liigitamine ja kulumi arvestamine kuludelt, rahvusvaheliste raamatupidamise standardite ja Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete rakendamine vara väärtuse ja vara kulumi määramisel. Eespool osutatud rahvusvahelise raamatupidamise standardi rikkumised ilmnesid taotluses, mille kontsern esitas turumajandusliku kohtlemise saamiseks, ning kõiki asjaolusid kontrolliti kontserni äriühingutes kohapeal. Need väited, mis saadi äriühingutelt kõnealustes küsimustes pärast turumajandusliku kohtlemise suhtes tehtud järelduste avalikustamist, ei võimaldanud muuta järeldust, et äriühingud ei vasta 2. kriteeriumile.

(33)

3. kriteeriumi kohta väitis Rainbow kontsern, et taristuinvesteeringute tegemine ühele äriühingule tasuta on normaalne tegevus, mida esineb ka turumajanduses, et sellega meelitada investeeringuid, ning et sellise toetamise mõju äriühingu rahalisele seisundile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on tühine. Kuid asjaolu, et äriühing ei pidanud maksma taristu arendamise eest ja samal ajal sai sama maad kasutada väga väikese rendi eest, ei kujuta endast tavalist olukorda turumajanduses. Sellel eelisel on aga teisest küljest otsene mõju tootva äriühingu rahalisele seisundile ja tema võimele teha otsuseid vastavalt turul valitsevale olukorrale.

(34)

Komisjon kiitis heaks väitja argumendid GT Enterprise’i maakasutusõiguse kohta, nagu selgitatud põhjenduses 21. Teiste äriühingute maakasutusõiguse kohta esitatud väited aga ei olnud sellised, mille tõttu järeldusi tuleks muuta, sest ka äriühing ise tunnistas, et ei ole ühel juhul maksnud maa kasutamise eest kokkulepitud summat. Teise maakasutusõiguse juhu kohta väitis Rainbow kontsern, et asjaomases piirkonnas olevat maahind järsult tõusnud, mistõttu on normaalne, et maa on mõni aasta pärast ostmist hinnatud märksa kõrgemalt. Kuid äriühing on esitanud tõendid vastava piirkonna elamumaa kohta, mis ei ole asjakohane. Rainbow väitis lõpuks, et komisjoni seisukoht nõuda kinnitavaid tõendeid, et äriühing on maksnud turuväärtust väljendavat hinda, on ebamõistlikult koormav. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c on selgelt kirjas, et turumajandusliku kohtlemise nõue peab „sisaldama piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes”. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(35)

Rainbow kontsern vaidlustab järelduse vara ülekandmisest ühele äriühingule ilma rahalise hüvituseta või muu turuhinnale vastava hüvituseta, põhjendusega, et see äriühing lõpetas tootmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Äriühing lõpetas tõepoolest tootmise, kuid jätkas oma varasema toodangu müümist omamaisel turul. Seetõttu tuli ka selle äriühingu kohta anda turumajandusliku kohtlemise hinnang ning veenduda, et mitteturumajanduslikust majandusest ei ole üle kandunud olulisi moonutusi, mis võiksid mõjutada hindasid.

(36)

Seega tehti järeldus, et GT Enterprise ei täida turumajandusliku kohtlemise 1. ja 2. kriteeriumi, Jintian Industrial (Nanjing) Ltd. ei täida 2. ja 3. kriteeriumi, Golden Time Chemical (Jiangsu) Ltd. ei täida 1., 2. ja 3. kriteeriumi ning Nanjing Jinzhang Industrial Ltd. ei täida 1., 2. ja 3. kriteeriumi. Kui ühele äriühingule, kes on seotud teiste vaatlusaluse toote tootmise ja müümisega tegelevate äriühingutega, ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, siis ei saa võimaldada seda kogu seotud äriühingute rühmale. Kuna ükski äriühing üksinda ei vasta turumajandusliku kohtlemise nõuetele, ei saa järelikult Rainbow kontsernile võimaldada turumajanduslikku kohtlemist. Selliste asjaolude tõttu otsustati pärast nõuandekomiteega konsulteerimist mitte võimaldada kontsernile turumajanduslikku kohtlemist.

(37)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse kõnealuse artikliga hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning neile võimaldatakse individuaalne kohtlemine. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(38)

Kontserni kaks eksportivat tootjat, kes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportisid naatriumtsüklamaati, taotlesid individuaalset kohtlemist. Rainbow kontserni teistele äriühingutele ei olnud vaja teha individuaalse kohtlemise hindamist, sest nad ei ole vaatlusaluse toote eksportijad. Kättesaadava teabe ja selle kohapealse kontrollimise põhjal leiti, et mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning neile võib seega võimaldada individuaalset kohtlemist.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(40)

Algatamisteates esitas komisjon oma kavatsuse kasutada normaalväärtuse määramisel asjakohase võrdlusriigina Indoneesiat (võrdlusriik esialgses uurimises) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma märkused.

(41)

Komisjonile ei ole tulnud ühtegi märkust võrdlusriigi valiku kohta.

(42)

Komisjon soovis teha koostööd Indoneesia tootjatega. Kirjad ja asjakohased küsimustikud saadeti kõikidele teadaolevatele äriühingutele. Nendest äriühingutest, kellega ühendust võeti, esitas vaid üks tootja kogu normaalväärtuse määramise jaoks vajaliku teabe ja oli nõus läbivaatamises osaliselt koostööd tegema. Kuna äriühing ei lubanud teha kontrollkäiku oma valdustesse, analüüsis komisjon esitatud andmete täielikkust ja järjepidevust. Leiti, et andmed on normaalväärtuse määramiseks piisavad ja usaldusväärsed ning Indoneesia tootja andis selgitusi, kui komisjon vajaduse korral neid soovis. Kasutatud teavet võrreldi läbivaatamise taotluses esitatud teabega.

(43)

Uurimise käigus selgus, et Indoneesias on samasuguse toote turul konkurents olemas.

(44)

Lisaks sellele selgus uurimisel, et koostööd tegeva Indoneesia tootja tootmismaht moodustab märgatavalt rohkem kui 5 % Hiina vaatlusaluse toote ekspordimahust liitu, seega oli toodangu maht esinduslik. Samasuguse Indoneesia toote kvaliteedi, tehniliste näitajate ja standardite osas ei leitud Hiina toodetega võrreldes olulisi erinevusi. Seetõttu peeti Indoneesia turgu piisavalt esinduslikuks, et määrata selle alusel normaalväärtus.

(45)

Märgitakse, et peale teadaolevate Hispaania, Hiina ja Indoneesia tootjate ei ole komisjonile teada muid tootmisettevõtteid maailmas.

(46)

Kõike seda arvesse võttes jõuti järeldusele, et Indoneesia on vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a sobiv võrdlusriik.

(47)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus võrdlusriigi tootjalt saadud teabe põhjal järgmiselt. Märgitakse, et Indoneesia tootjat oli uuritud varasemas uurimises, mis oli seotud naatriumtsüklamaadi impordiga Indoneesiast (6). Leiti, et äriühingu nüüd küsimustiku vastustes esitatud andmed on usaldusväärsed ja on kindlaks aluseks käesoleva uurimise jaoks normaalväärtuse määramisel. Tõepoolest, keskmised müügihinnad ja keskmised toodangukulud on muutunud samal viisil kui keskmised toormekulud. Seda suundumust kinnitab ka liidu turul aset leidnud samasugune keskmise toormemaksumuse areng.

(48)

Leiti, et Indoneesia tootja samasuguse toote müük omamaisel turul on esinduslik müügimahu osas võrreldes Hiina vaatlusaluse kontserni Euroopa Liitu eksporditava vaatlusaluse tootega.

(49)

Seejärel määratles komisjon need tooteliigid, mida võrdlusriigi tootja müüb omamaisel turul ja mis on samasugused või otseselt võrreldavad toodetega, mida müüakse Euroopa Liitu eksportimiseks. Ilmnes, et Indoneesia tootja standardne tooteliik on otseselt võrreldav.

(50)

Uuriti, kas selle standardse tooteliigi, mida tootja müüb võrdlusriigi omamaisel turul ning mis on otseselt võrreldav ekspordiks Euroopa Liitu müüdava tooteliigiga omamaine müük on piisavalt esinduslik algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Nenditi, et teatavat liiki naatriumtsüklamaadi müük omamaisel turul on piisavalt esinduslik, kui seda liiki toote müük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vähemalt 5 % selle võrreldavat liiki toote müügist, mida vaatlusalune kontsern Euroopa Liitu eksportis.

(51)

Samuti uuriti seda, kas omamaist müüki saab käsitleda tavapärase kaubandusena, ning sel eesmärgil määrati, kui suur osa uurimisperioodil toimunud standardse tooteliigi müügist sõltumatutele ostjatele oli kasumlik. Kuna samalaadse toote kasumlik müük omamaisel turul esindatud toote liigi kohta ületas 80 % kõnealuse toote müügist ja kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt võrdne tootmiskuludega, võeti normaalväärtuse määramisel aluseks tegelik hind omamaisel turul, mis leiti kui kõigi omamaiste vastavat liiki toodete müügihindade kaalutud keskmine kogu uurimisperioodi vältel, sõltumata sellest, kas tegemist oli kasumliku müügiga või mitte.

(52)

Nende tooteliikide normaalväärtusemääramiseks, mida tootja võrdlusriigi omamaisel turul ei müünud, võeti aluseks kogu standardse tooteliigi müügi kaalutud keskmine müügihind, mida korrigeeriti kahe tooteliigi erinevuse arvestamiseks.

(53)

Kõik vaatlusaluse kontserni eksportivad tootjad müüsid toodangut ELi oma seotud kaubandusäriühingu kaudu, mille asukoht on väljaspool ELi. Algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt määrati ekspordihind tegelikult makstud või makstava hinna alusel, seega selle tootehinna alusel, millega seotud kaubandusäriühing müüs toote sõltumatule ostjale ELis.

(54)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise hindade alusel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 vastavaid kohandusi, et arvestada erinevusi, mis mõjutavad hinda ning hindade võrreldavust. Seetõttu tehti kohandusi, et vastavalt vajadusele ja tõendusmaterjalile võtta arvesse veo-, kindlustuse, käsitlemise, laadimise ja lisakulusid ning laenukulusid.

(55)

Dumpingumarginaal määrati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõikide eksportijate kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(56)

Sellise võrdlemise teel saadi dumpingumarginaal 14,2 % CIF-hinnast ELi piiril ilma tollimaksu maksmata.

(57)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuriti, kas asjaolud, mille põhjal määrati praegune dumpingumarginaal, on muutunud ja kas muutus on püsiva iseloomuga.

(58)

Praegused järeldused on tehtud olukorras, kus vaatlusaluse kontserni esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlus jäeti käimasoleval läbivaatamisel rahuldamata, kuid esialgses uurimises vaatluse all olnud seotud äriühingute kontserni liikme GT Enterprise suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist. Asjaolud, mis viisid erineva järelduse tegemiseni seisnevad esiteks selles, et käimasoleval läbivaatamisel uuriti nelja kontserni äriühingut, kuid esialgses uurimises üksnes äriühingut GT Enterprise. Hiljaaegu kontserni laiendati ja reorganiseeriti, tehti märkimisväärseid investeeringuid ning ei ole ette näha, et selline olukord võiks lähemas tulevikus korduda. Teiseks leiti GT Enterprise puhul, et äriühingu tava mitte pidada selget raamatupidamist, sellist, mida auditeeritakse vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele, on väljakujunenud tava ning ei ole märke, et see võiks edaspidi muutuda. Ka põhikiri, mis lubab riigil äriühingut mõjutada, on jõus olnud pikka aega ning ei ole märke, et seda võidaks edaspidi muuta. Selliste asjaolude tõttu leiti, et kontserni seisund, mis ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, on püsiv.

(59)

Ekspordihinna osas näitas uurimine teatavat püsivust vaatlusaluse kontserni hinnapoliitikas pikema aja jooksul, sest hind, mis oli vaatlusalusel tootel ELis ja hind, mis sellel oli kolmandates riikides, ei erinenud märgatavalt ning need järgisid ühesugust suundumust 2007. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. See kinnitab järeldust, et praegu arvutatud dumpingumarginaal on tõenäoliselt püsiv.

(60)

Seetõttu leiti, et vaatlusaluse kontserni struktuur ja käitumine, ka need asjaolud, mille tõttu algatati käimasolev läbivaatamine, lähemas tulevikus tõenäoliselt ei muutu sedavõrd, et see võiks mõjutada käimasoleva läbivaatamise tulemusi. Seetõttu tehti järeldus, et muutunud olud on püsivad ja meetme kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam piisav dumpingu korvamiseks.

(61)

Võttes arvesse järeldust, et dumping on suurenenud ning et muutunud olud on püsiva iseloomuga, jõuti seisukohale, et praegused meetmed ei ole enam piisavad kahjuliku dumpingu korvamiseks. Rakendusmäärusega (EL) nr 492/2010 Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtestatud meetmeid tuleks seega muuta äriühingu GT Enterprise osas ning samasugune tollimaks tuleks kehtestada teise sama kontserni eksportiva tootja suhtes määrust vastavalt muutes.

(62)

Käesoleva läbivaatamisega ei saa kehtestada individuaalset kahjumarginaali, kuna see läbivaatamine piirdub GT Enterprise’i ja sellega vaatlusaluses kontsernis seotud äriühingute dumpingu uurimisega. Seetõttu võrreldi käesoleva läbivaatamisega määratud dumpingumarginaali esialgses uurimises leitud kahjumarginaaliga. Kuna viimati nimetatud marginaal ületas käesoleva läbivaatamisega määratud dumpingumarginaali, tuleks vaatlusalusele kontsernile kehtestada samal tasemel lõplik dumpinguvastane tollimaks kui käesoleva läbivaatamisega leitud dumpingumarginaal.

(63)

Meetme osas otsustati, et muudetud dumpinguvastane tollimaks võiks olla samal kujul kui rakendusmäärusega (EL) nr 492/2010 kehtestatud meetmed. Meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnapettuste ärahoidmiseks otsustati, et on asjakohane kehtestada tollimaks teatava suurusega rahasummana kilo kohta. Lõpptulemusena peaks vaatlusaluse kontserni toodetud ja Euroopa Liitu müüdava vaatlusaluse toote impordile kehtestatud dumpinguvastane tollimaks, mis arvutatakse käesoleva läbivaatamisega määratud dumpingumarginaali järgi kui teatav summa kilo kohta, olema 0,23 eurot.

(64)

Vaatlusalusele kontsernile ja teistele asjaga seotud osalistele on teatavaks tehtud olulised tõsiasjad ja seisukohad, mille kohaselt on kavas teha ettepanek muuta kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(65)

Rainbow kontsern esitas märkused lõpliku teavitamise kohta. Põhiliselt olid märkused seotud kaebuse tagasivõtmisega Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi kohta toimuvas uurimises, mis piirdub kahe Hiina eksportiva tootjaga Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited („Fang Da kontsern”) („paralleelne menetlus”) (7). Rainbow väitis, et kaebuse tagasivõtmine paralleelses menetluses peaks loogiliselt ja õiguslikult viima ka teiste Hiina tootjate vastu kehtestatud dumpinguvastaste meetmete lõpetamiseni või vähemalt Rainbow kontserni suhtes peetava käimasoleva läbivaatamise lõpetamiseni.

(66)

Rainbow nõudis rakendusmäärusega (EL) nr 492/2010 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete lõpetamist, väites, et kuna puuduvad järeldused, et Fang Da import toimuks dumpinguhindadega ja/või Fang Da import põhjustaks kahju, on algmääruse artikli 9 lõike 5 mittediskrimineerimise sätte kohaselt nõutav kehtestatud dumpinguvastased meetmed lõpetada. Oma väite toetuseks viitas ta varasematele nõukogu määrustele, kus samaaegsed vahepealsed läbivaatamised teatavate riikide impordi suhtes olid lõpetatud ilma meetmeid kehtestamata, kui meetmete kehtestamisest oli loobutud dumpinguvastases uurimises, mis oli seotud ühesuguste toodete impordiga muudest riikidest (alumiiniumelektrolüütkondensaatorid, (8) rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted) (9). Märgitakse, et need juhtumid on seotud uurimisega, mis hõlmas mitut riiki ning mittediskrimineerimise põhimõtet kohaldati mitmest riigist pärit impordi suhtes. Teiseks oli nendel juhtudel mõne riigi suhtes meetmete lõpetamise põhjus see, et teiste riikide suhtes meetmeid ei kehtestatud, kuna nõukogu ei võtnud õigusaktiga ettenähtud aja jooksul ettepanekut vastu (alumiiniumelektrolüütkondensaatorid, rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted). Niisiis kuigi osutatud juhtudel peeti vajalikuks dumpinguvastaste meetmete menetlemine samaaegsetes menetlustes lõpetada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise tõttu, ei ole need juhud olulised käesoleva läbivaatamise seisukohast. Järgmine viide oli naatriumglutamaadi (10) juhtumi käsitlusele, mille puhul kaebuse esitaja võttis tagasi oma kaebuse Brasiiliast pärit impordi kohta, kuigi leiti, et import toimub dumpinguhinnaga. Kõnealusel juhul kavandati mitte kiita heaks kaebuse tagasivõtmist, kuna leiti, et meetmete võtmine teiste riikide vastu olukorras, kus Brasiilia suhtes meetmeid ei võeta, oleks diskrimineeriv.

(67)

Need kaks kõnealust juhtumit on küllaltki erinevad. Paralleelmenetluses võeti kaebus tagasi ning tehti otsus, et menetluse lõpetamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Käimasolevas läbivaatamises kaebust tagasi ei võetud ning leiti, et Rainbow kontserni dumping suurenes. Seetõttu ei kujuta kõnealuse kontserni puhul tollimaksu suurendamine endast diskrimineerimist.

(68)

Rainbow kontsern nõudis veel, et kaebuse tagasivõtmisel tuleks käimasolev läbivaatamine Rainbow kontserni suhtes lõpetada, kuna ühe ja sama protseduurilise dokumendi alusel on algatatud kaks menetlust, mis hõlmavad sama uurimisperioodi ning kaebuse esitaja käsitles kaebuses Fang Da kontserni ja Rainbow kontserni kõikidel praktilistel eesmärkidel koos.

(69)

Teiseks väitis kontsern, et vaatamata sellele, et Fang Da kontserni suhtes on algatatud uurimine algmääruse artikli 5 kohaselt, on Fang Da kontserniga seotud impordi ja Rainbow kontserniga seotud impordi suhtes käimasolev uurimine õiguslikult ja kõikidel praktilistel eesmärkidel sisuliselt üks ja sama uurimine. Lõpuks väitis kontsern, et võttes arvesse menetluse ja uurimise erinevust, mis tuleneb algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatust, järeldub sellest, et Fang Da kontserni suhtes toimus tegelikult menetlus, kuigi esialgse uurimisega kontsernile kohaldatud tollimaksumäär oli null. Seetõttu peaks Fang Da kontserniga seotud impordi suhtes esitatud kaebuse tagasivõtmine viima ka Rainbow kontserni suhtes käimas oleva uurimise lõpetamiseni.

(70)

Selle kohta märgitakse, et kaebuse esitaja esitatud dokument kujutab endast algmääruse artikli 5 kohast dumpinguvastase uurimise kaebust ning käesolevat algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealse läbivaatamise taotlust. Ka esitas ta piisavalt tõendeid kummagi menetluse eraldi algatamise põhjendamiseks. Tõepoolest, komisjon algatas artikli 5 kohase uurimise ning vahepealse läbivaatamise kahe eraldi algatamisteatega. Niisiis on algmääruse artikli 5 kohaselt algatatud dumpinguvastane uurimine ja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt algatatud vahepealne läbivaatamine kaks eraldi menetlust.

(71)

Rainbow kontsern esitas veelgi vastuväiteid spekulatsioonidega kaebuse tagasivõtmise võimalike põhjuste kohta. Kuna need on hüpoteetilised ja ei ole asjaga seotud, ei saa nendele vastata ja need lükatakse tagasi.

(72)

Lõpuks teatas Rainbow kontsern, et komisjon on silmanähtavalt rikkunud kontserni õigust saada kümme päeva aega, et esitada märkusi lõpliku teavitamise kohta, sest mittekonfidentsiaalne tagasivõtmise teade avalikustati alles 7 päeva enne märkuste esitamise lõpptähtaega.

(73)

Nagu selgitatud põhjenduses 70, on artikli 5 kohaselt toimuv uurimine, millega seoses Rainbow kontsernile lähetati teave kaebuse tagasivõtmise kohta, käimasoleva läbivaatamisega võrreldes eraldi menetlus. Rainbow kontsern on artikli 5 kohaselt toimuva läbivaatamise seisukohalt huvitatud isik ja sellel põhjusel teavitati teda kaebuse tagasivõtmisest. Kõnealune teade ei ole käimasoleva läbivaatamise lõplik teavitamine. Rainbow kontsernil oli 30 päeva aega, et esitada käimasolevas menetluses märkusi lõpliku teavitamise kohta. Seega ei ole rikutud tema õigust saada piisavalt aega märkuste esitamiseks.

(74)

Kokkuvõtteks märgitakse, et saadud märkused ei olnud sellised, mille põhjal oleks tulnud muuta tehtud järeldusi,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/11

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/13

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/15

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/17

(1)

12. augustil 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit alumiiniumradiaatorite liitu importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui rahvusvaheline alumiiniumradiaatorite tootjate ühendus AIRAL Scrl (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % alumiiniumradiaatorite kogutoodangust ELis, esitas vastava kaebuse. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina eksportivatele tootjatele, võrdlusriigi tootjatele, importijatele, turustajatele ja teistele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ning Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitaja, muud liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad ja turustajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti importijatel ja eksportivatel tootjatel teatada endast komisjonile ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta (vt jagu 3) ajavahemikus juulist 2010 kuni juunini 2011.

(6)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Endast teatas ja turumajanduslikku kohtlemist taotles vaid üks kontsern, Sira (Tianjin) Aluminium Products Co. Ltd ja Sira Group (Tianjin) Heating Radiators Co. Ltd (edaspidi „Sira Group”). Individuaalse kohtlemise taotlused saadi äriühingutelt Zhejiang Flyhigh Metal Products Co., Ltd. ja Metal Group Co., Ltd.

(7)

Nagu nõuetekohaselt selgitatud põhjenduses 24, esitasid liidu tootjatest kaheksa ettenähtud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud teabe alusel valimi neljast liidu tootjast, lähtudes nende tootmis- või müügimahust, suurusest ja geograafilisest asukohast liidus.

(8)

Nagu märgitud põhjenduses 27, esitasid üksnes kolm sõltumatut importijat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Samas kaks nendest importijatest ei importinud/ostnud vaatlusalust toodet. Arvestades koostöövalmis importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut enam vajalikuks.

(9)

Nagu märgitud põhjenduses 28, esitasid 18 Hiina eksportivat tootjat ettenähtud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Nendelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kaks eksportivat tootjat, kelle ekspordimaht liitu oli suurim.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõikidele algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st Hiina eksportivatele tootjatele, neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, liidu koostöövalmis importijatele ja Euroopa Tarbijate Organisatsioonile (BEUC) koos nõudega saata kasutajate küsimustik edasi sidusühingutele.

(11)

Vastused küsimustikule saadi kahelt valimisse kaasatud eksportivalt Hiina tootjalt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt sõltumatult importijalt. Küsimustikule ei vastanud mitte ükski kasutaja.

(12)

Lisaks saadi taotlus individuaalseks kontrollimiseks algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt ühelt omavahel seotud eksportivate tootjate kontsernilt. Nende taotluste kontrollimine oleks esialgses etapis olnud liiga koormav. Otsus selle kontserni taotluse eraldi kontrollimise kohta tehakse lõppetapis.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja ELi huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on alumiiniumradiaatorid ja elemendid ning osad, millest need radiaatorid koosnevad, olenemata sellest, kas need elemendid on kokku monteeritud või mitte, välja arvatud elektriradiaatorid, nende elemendid ja osad (edaspidi „vaatlusalune toode”). Praegu kuulub toode CN-koodide ex 7615 10 10, ex 7615 10 90, ex 7616 99 10 ja ex 7616 99 90 alla.

(16)

Sira Group vaidlustas selle määratluse, lähtudes väidetavast erinevusest kahe tootmisprotsessi vahel, mida radiaatorite valmistamisel kasutatakse. Sira Groupi kuuluvad kaks Hiina eksportivat tootjat, kellest üks kasutas survevalu meetodit samas kui teine äriühing kasutas ekstrusioonmeetodit. Sira Group väitis, et ekstrusioonmeetod tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta väidetavate erinevuste tõttu füüsikalistes ja tehnilistes omadustes, tooraines, tootmiskuludes ja müügihinnas, ning kuna ekstrusioonmeetod on Euroopa Liidus ja Hiinas vähe levinud.

(17)

Üks teine Hiina poole esindaja, Hiina masinate ja elektroonikatoodete ekspordi ja impordiga tegelev kaubanduskoda (CCCME), nõudis selles küsimuses selgitusi nendel kahel tootmismeetodil valmistatud radiaatorite kulu- ja hinnaerinevuste tõttu.

(18)

Seoses sellega on selge, et kuigi esineb väikseid erinevusi, on mõlemal meetodil toodetud radiaatoritel samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad kasutusviisid. Kõnealustel meetoditel toodetud radiaatoreid on lihtne vastastikku asendada. Nimetatud põhilised omadused on eelkõige kergus, madal termiline inerts ja hea soojusjuhtivus. Erinevused kuludes ja hinnas ning tõsiasi, et ekstrusioonmeetodi puhul võidakse kasutada pisut erinevat alumiiniumisulamit, ei muuda neid põhilisi omadusi. Hinnavõrdlustega seoses on käesolevas uurimises kasutatud tooteliigi võrdlussüsteemi ülesehituses kõiki erinevusi arvesse võetud, mis tähendab, et omavahel võrreldakse ainult samasuguseid tooteid.

(19)

Lisaks tuleks alumiiniumradiaatoreid käsitleda ühe ja sama tootena, sest hoolimata tootmisprotsessist müüakse neid samade müügikanalite kaudu ning lõppkasutaja või tarbija tajub pigem seda, et need on valmistatud alumiiniumist (millel on eespool nimetatud hästi teada omadused), kui et need erinevad tootmismeetodi tõttu. Eespool öeldut silmas pidades lükatakse kõnealune väide tagasi.

(20)

Samuti vaidlustas CCCME terasplaatradiaatorite ja isegi malmradiaatorite väljajätmise menetlusega hõlmatud toodete seast. Kuigi neid tooteid kasutatakse samal viisil, on nende põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused erinevad, näiteks peamine tooraine (alumiiniumisulam) on hoopis teras või raud, millel on kaalu, termilise inertsi ja soojusjuhtivuse poolest teistsugused füüsikalised ja tehnilised omadused. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(21)

Lisaks tegi CCCME märkusi seoses kaebuses tehtud viidetega müügile „hankekonkursside” teel. Nendest märkustest ilmnes, et CCCME eeldas, et sellega viidati riigihangetele. Kaebustes viidatud hankekonkursid seevastu on aga seotud tavalise äritegevusega, mille käigus radiaatorite ostja ELis palub enne tellimuse esitamist võimalikel tarnijatel anda teada oma hinnad. Ükski arvutustes kasutatud Hiina importkaupadest ei olnud seotud riigihankemenetlusega.

(22)

CCCME esitas lisaks märkuse seoses kaebuses esineva viitega „disainradiaatoritele”, eeldades, et need radiaatorid on toote määratlusest välja jäetud. Need märkused põhinesid taas arusaamatusel, kuna sellised radiaatorid ei ole toote määratlusest välja jäetud. Seega lükati need väited tagasi.

(23)

Uurimine on näidanud, et Hiinas valmistatud ja sealt eksporditud radiaatoritel ning liidus müüdavatel liidu tootjate valmistatud alumiiniumradiaatoritel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad peamised kasutusviisid ning seega võib neid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Pidades silmas liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kahju kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(25)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse kuulusid neli äriühingut kaheksast liidu tootjast, kelle puhul oli enne uurimise algatamist teada, et nad toodavad samasugust toodet, ning valiku aluseks võeti nende müügimaht, suurus ja geograafiline asukoht liidus. Nende toodang moodustas 66 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil. Huvitatud isikuid kutsuti üles tutvuma neile ülevaatamiseks mõeldud toimikuga ja tegema märkusi valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Üks huvitatud isik taotles, et valimi moodustamisel võetaks arvesse ka tootmismahtu. Valimi sellise muutmisega oldi nõus. Ükski huvitatud isik ei esitanud lõpliku neljast äriühingust koosneva valimi suhtes vastuväiteid.

(26)

Arvestades menetluses osalevate importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane importijate väljavõtteline uuring.

(27)

Ainult kolm sõltumatut importijat esitasid ettenähtud teabe ja nõustusid koostööd tegema. Kuna nimetatud importijatest kaks ei esitanud andmeid vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta, ei peetud väljavõttelist uuringut enam vajalikuks.

(28)

Ettenähtud teabe esitasid ja enda kaasamisega valimisse olid nõus 18 Hiina eksportivat tootjat. Need äriühingud eksportisid uurimisperioodil ELi turule ligikaudu viis miljonit elementi (3) ehk natuke vähem kui 50 % Hiina ekspordist ELi turule uurimisperioodil. Nimetatud äriühingutelt saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi, mis koosnes kahest eksportivast tootjast, kellel olid suurimad tüüpilised tootmis-, müügi- ja ekspordimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kahe eksportiva tootja, Zhejiang Flyhigh Metal Products Co., Ltd. ja Metal Group Co., Ltd müügimaht moodustas ligikaudu 62 % nende 18 eksportiva tootja müügimahust, kes esitasid valimi tarvis andmed.

(29)

Üks eksportivate tootjate kontsern (Sira Group) vaidlustas enda väljajätmise valimist põhjendusega, et nad toodavad ühte teatavat tüüpi radiaatoreid (kasutades tootmisel ekstrusioonmeetodit) ja et nende kaasamine valimisse suurendaks seega valimi representatiivsust. Ühe kontserni lisamine valimisse ei olnud aga vajalik, kuna esialgu moodustatud valim esindas endiselt rohkem kui 60 % koostööd tegevate äriühingute teatatud ekspordist. Lisaks ei ole vajalik, et valim hõlmaks kõiki vaatlusaluse toote eri tüüpe. Seega lükati Sira Groupi taotlus tagasi ja kinnitati esialgne valim.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toote importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(31)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat taotlesid aga individuaalset kohtlemist. Seetõttu ei kontrollitud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumide täitmist.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada nimetatud artikli kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(33)

Mõlemad valimisse kaasatud eksportivad tootjad taotlesid individuaalset kohtlemist. Mõlemat taotlust uuriti. Uurimine näitas, et valimisse kaasatud äriühingud täitsid kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid.

(34)

Seega võimaldati mõlemale valimisse kaasatud eksportivale tootjale individuaalne kohtlemine.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(36)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Hiina puhul normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva võrdlusriigina Venemaad ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(37)

Venemaa esitamise kohta võrdlusriigiks ei tehtud mingeid märkusi. Uurimise käigus ei soovitanud ükski huvitatud isikutest võimalikke samasuguse toote tootjaid võrdlusriigis lisaks neile, keda nimetati kaebuses.

(38)

Venemaa äriühingud ei teinud koostööd, kuigi uurimise käigus saadeti küsimustikud kõigile teadaolevatele Venemaa tootjatele ja nendega võeti korduvalt ühendust.

(39)

Oma uurimistöö käigus püüdis komisjon tuvastada muid tootjaid kolmandates riikides.

(40)

Seega saadeti kirjad ja küsimustikud kõikidele teadaolevatele tootjatele muudes kolmandates riikides (sh Türgi, Iraan, Horvaatia, India, Lõuna-Aafrika ja Šveits) Hoolimata järelmeetmetest ei teinud keegi koostööd.

(41)

Nagu märgitud eespool põhjendustes 38, 39 ja 40, ei leitud uurimise käigus ühtegi kolmandat turumajanduslikku riiki, mida saanuks kasutada käesolevas uurimises võrdlusriigina. Sellise kolmanda turumajandusliku riigi puudumisel jõuti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a esialgsele järeldusele, et valimisse kaasatud tootjatele ei ole võimalik määrata normaalväärtust kolmanda turumajandusliku riigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellisest kolmandast riigist teistesse riikidesse, sealhulgas liitu, ja et seega on vaja määrata normaalväärtus muul põhjendatud alusel, käesoleval juhul samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel. Seda peeti asjakohaseks juba eespool märgitud koostöö puudumise, aga ka ELi turu suuruse, impordi olemasolu ning tiheda sisekonkurentsi tõttu selle toote osas ELi turul.

(42)

Kuna kumbki kahest valimisse kaasatud äriühingust ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, siis määrati normaalväärtus kõigile Hiina eksportivatele tootjatele kindlaks samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, nagu on selgitatud põhjenduses 41. Pärast liidus makstud või makstavate hindade valimist arvutati normaalväärtus põhjenduses 13 nimetatud valimisse kaasatud liidu tootjate valdustes kontrollitud andmete alusel.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas ELi samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Leiti, et liidu tootjate samasuguse toote müük liidus on tüüpiline võrreldes vaatlusaluse tootega, mida ekspordivad liitu valimisse kaasatud eksportivad tootjad.

(44)

Seejärel uuris komisjon, kas nimetatud müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa ELi kõnealuse toote müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Liidu müügitehinguid käsitati tulutoovatena, kui tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seega määrati kindlaks uurimisperioodi jooksul liidu turul müüdud toote tootmiskulud. See analüüs näitas, et mõnda tooteliiki müüs EL tulutoovalt, st ühiku netomüügihind oli kõrgem kui arvutatud tootmiskulu ühiku kohta.

(45)

Iga tooteliigi normaalväärtus põhines tulutoova müügi puhul tegelikul müügihinnal (tehasehind) ja ebatulusa müügi puhul arvestuslikul normaalväärtusel.

(46)

Normaalväärtuse arvutamiseks lisati ELi tootmisharu tootmiskuludele tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning 4,43 % kasum kindlaks tegelike andmete põhjal ELi tootjate samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(47)

Kuna kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(48)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohaseid kohandusi seoses kaudsete maksude ning veo-, kindlustus-, pakendamis-, käitlemis- ja laenukuludega lubati teha kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(49)

Ühe eksportiva tootja puhul oli ilmne, et äriühing ei olnud küsimustikus nõutud süsteemi kasutades vaatlusalust toodet õigesti liigitanud. Üks vaatlusaluse toote tehnilise kirjelduse osadest on seotud radiaatorite soojusvõimsusega. Samas ei olnud äriühingul tõendeid, et toetada oma eksporditavate mudelite soojusvõimsuse kohta esitatud andmeid. Esitatud soojusvõimsus ei vastanud tõele ega olnud kooskõlas ülejäänud tehnilise kirjelduse andmetega, nagu kaal ja mõõtmed. Seega tuli võrdlemiseks kasutada ainult ülejäänud tehnilise kirjelduse andmeid.

(50)

Toote kontrollnumbri (PCN-süsteemi) kasutamisel toodete liigitamiseks ilmnes ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul palju kokkulangevusi. Teise valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul aga kasutati lähedaste kontrollnumbrite meetodit, kuna otseseid kokkulangevusi ei leitud. Juhtudel, kui kasutati lähedaste kontrollnumbrite meetodit, tehti üksikasjad teatavaks ka asjaomasele äriühingule.

(51)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati dumpingumarginaal valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata.

(52)

Valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute jaoks arvutati nende kahe dumpingumarginaali kaalutud keskmine.

(53)

Arvestades Hiina äriühingute vähest koostööd (alla 50 %), leiti, et on kohane, kui kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal põhineb kõige kõrgema dumpinguga tehingutel, mille koostööd tegevad eksportijad on teinud konkreetse kliendiga.

(54)

Sellisel viisil kindlaks määratud ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, on järgmised:

Tabel 1

(55)

ELi kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati ELi tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, ELi tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(56)

Uurimisperioodil tootsid liidus alumiiniumradiaatoreid kaheksa tootjat. Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ja liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud teavet.

(57)

Sellest lähtudes hinnati, et liidu kogutoodang uurimisperioodil, väljendatuna toodetud elementide arvuna, oli ligikaudu 64 miljonit. Arvestades, et kaebuse esitamist toetanud tootjate toodang moodustas liidu kogutoodangu, moodustavad need tootjad algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses liidu tootmisharu (edaspidi „liidu tootmisharu”).

(58)

Käesolevas uurimises ei olnud võimalik kasutada Eurostati impordistatistikat, kuna alumiiniumradiaatoreid hõlmavate CN-koodide alla kuuluvad ka teised alumiiniumtooted, nagu elektriradiaatorid.

(59)

Seega määrati liidu tarbimine kindlaks, toetudes kaebuses esitatud teabele, mis käsitles eriti liidu tootmisharu müügimahtu liidus ja Hiina eksportivate tootjate importi. Neid andmeid võrreldi vastastikku väljavõttelise uuringu küsimustikele saadud vastuste ja liidu tootjate ning Hiina eksportivate tootjate valdustes saadud ning kontrollitud andmetega.

(60)

Selle põhjal oli tarbimine liidus muutunud järgnevalt:

Tabel 2

(61)

Kogutarbimine ELi turul vaatlusalusel perioodil kahanes 3,8 %. Ülemaailmse majanduskriisi mõjul vähenes tarbimine aastatel 2008 ja 2009 ligikaudu 12 %, millele järgnes edasine langus 3,7 %. Kuigi tarbimine taastus 2010. aastast uurimisperioodini, suurenedes 13,5 %, ei saavutanud see algset 2008. aasta taset. Eespool esitatud tabel näitab, 2009. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tarbimine 9 %.

(62)

Hiinast pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 3

(63)

Vaatamata tarbimise kasvule suurenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt – 77 %. Tõus oli pidev ning toimus kõige kiiremini ajavahemikul 2010. aastast uurimisperioodini (+ 33 %). Samuti järgis vaatlusalusel perioodil pidevat tõusutrendi Hiina eksportivate tootjate turuosa, mis tõusis 13 %-lt 2008. aastal 24 %-le vaatlusalusel perioodil. Selle suundumuse puhul tuleks pidada silmas tarbimise üldist langust 3,8 % võrra samal perioodil.

(64)

Eespool esitatud tabel näitab, et vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit impordi keskmine hind mõnevõrra langes. Kõigepealt, ajavahemikul 2008–2009, vähenes see märkimisväärselt 20 % ja seejärel, aastatel 2009 ja 2010, kasvas 25 %. Lõpuks, vaatlusaluse perioodi lõpupoole, vähenes see taas.

(65)

Lisaks leiti uurimise käigus, et vaatlusalusel perioodil olid Hiinast pärit impordi hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Koos hindade langusega toimus 2009. aastal märgatav Hiina turuosa suurenemine ELi turul 13 %-lt 17,3 %-le ning pidev hinna allalöömine selgitab Hiina eksportivate tootjate turuosa pidevat suurenemist, eriti ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini.

(66)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi tooteliikide kaupa kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), ja Hiina koostööd tegevate tootjate impordi vastavaid kaalutud keskmisi hindu, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ning mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, nõuetekohaselt kohandatuna, võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(67)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli 6,1 %.

(68)

Nagu on märgitud põhjendustes 24 ja 25, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut. Tuleb märkida, et üks valimisse kaasatud liidu tootja alustas alumiiniumradiaatorite tootmist alles 2009.aastal. Leiti, et vaatlusaluse perioodi suundumuste analüüsi järjekindluse tagamiseks on asjakohane võtta kahjuanalüüsi võrdlusaluseks 2009. aasta ja anda selle indeksile väärtus 100. Täielikkuse huvides on kättesaadavate andmete põhjal kindlaks määratud ka 2008. aasta indeks.

(69)

Nelja valimisse kaasatud ELi tootja esitatud ja kontrollitud andmeid kasutati selleks, et määrata kindlaks mikromajanduslikud näitajad, nagu ühikuhind, ühiku tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja varud. 2008. aasta indeks määrati kindlaks, võrreldes kättesaadavat teavet kolme olemasoleva tootja kohta 2008. aastal samade tootjate kohta käiva teabega 2009. aastal (indeks 100).

(70)

Kaheksa ELi alumiiniumradiaatorite tootja kohta esitatud andmeid kasutati makromajanduslike näitajate, nagu liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme, müügimahu, turuosa ja tööhõive kindlaksmääramiseks. 2008. aasta indeks määrati kindlaks, võrreldes kättesaadavaid andmeid seitsme olemasoleva tootja kohta 2008. aastal samade tootjate kohta käivate andmetega 2009. aastal (indeks 100).

(71)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmab liidu tootmisharu majandusliku seisundi uurimine vaatlusalusel perioodil kõigi nimetatud artiklis märgitud majandustegurite hindamist.

(72)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks vaatlusalusel perioodil kasutati liidu tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuseid.

(73)

Tabelist ilmneb, et tootmine vaatlusalusel perioodil vähenes. Koos nõudluse kahanemisega vähenes 2009. aastal märgatavalt ka tootmine, kuid 2010. aastal ja uurimisperioodil järgnes langusele taas tõus. Hoolimata tarbimise 9 %-lisest kasvust jäi tootmine 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel võrdlemisi muutumatuks. Tootmine sõltub samuti liidu tootmisharu ekspordist, mis jäi kogu vaatlusaluse perioodi ajaks kaalukaks.

(74)

Hoolimata sellest, et tarbimine vähenes mõõdukalt, langes tootmisvõimsuse rakendusaste 70 %-lt 2008. aastal 60 %-le uurimisperioodil. Ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini jäi see võrdlemisi muutumatuks.

(75)

Liidu tootmisharu müügimaht kahanes vaatlusalusel perioodil 16 % ja selle turuosa vähenes pidevalt 87 %-lt 2008. aastal 76 %-ni uurimisperioodil. 2009. aastal kahanes liidu tootmisharu müügimaht 16 %, seega kaotas liidu tootmisharu rohkem kui neli protsendipunkti oma turuosast. 2010. aastal langes müügimaht veel 7 % ja liidu tootmisharu turuosa kahanes 82,7 %-lt 79,5 %-le. Uurimisperioodil, kui tarbimine kasvas (+ 13,5 %), vähenes liidu tootmisharu turuosa veel 76 %-ni. Seega ei suutnud liidu tootmisharu kasvavast tarbimisest tulu lõigata ega eelnevalt kaotatud turuosa tagasi saada.

(76)

Vaatlusalusel perioodil selgus, et liidu tarbimine kahanes mõnevõrra, 3,8 %, samas kui liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenesid samas ajavahemikus märkimisväärselt, vastavalt 15,9 % ja 12,6 %. Samas kasvas Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, 76,9 %. Seetõttu kahanes liidu tootmisharu turuosa selles ajavahemikus 11 protsendipunkti võrra.

(77)

Töötajate arv vaatlusalusel perioodil mõnevõrra suurenes, kuid see omakorda viis tootlikkuse kahanemiseni. Siiski tuleb märkida, et tööhõive tõusutrendi põhjuseks on üksnes tõsiasi, et üks valimisse kaasatud äriühingutest, nende seast väikseim, alustas tootmist 2009. aastal. Muul juhul oleks tööhõive suundumus olnud negatiivne.

(78)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra. See langes madalaimale tasemele 2009. aastal ja hakkas seejärel uurimisperioodile lähenedes kasvama, ilma et oleks saavutanud algset taset. 2009. aastast kuni uurimisperioodini tõusis tootlikkus 12 %.

(79)

Keskmiste müügihindade suundumus näitab, et vaatlusalusel perioodil toimus märkimisväärne, 6 % langus. Ühes kasvava tarbimise ning turu taastumisega tõusid hinnad ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini 6 %, kuid ei saavutanud 2008. aasta taset.

(80)

Samasuguse toote tootmis- ja müügikulud küll kahanesid vaatlusalusel perioodil, kuid see kahanemine oli liiga väike selleks, et võimaldada liidu tootmisharul 2010. aastal ja uurimisperioodil kasumisse jääda. Kui 2009. aastal kaasnes 11,5 % kulude vähenemisega 11,5 % müügihinna langus, siis 2010. aastal ja uurimisperioodil koges liidu tootmisharu kiiret kulude kasvu ja sai lisakulude katteks oma hindu vaid mõnevõrra suurendada. Selle tulemuseks oli veelgi suurem kasumlikkuse langus ja turuosa kaotus, kuna liidu tootmisharu hinnad olid pidevalt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(81)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Vaatlusalusel perioodil ja samuti ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini kahanes liidu tootmisharu kasumlikkus märkimisväärselt ning küündis vaevalt kasumiläveni.

(82)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, järgis suuresti kasumlikkuse negatiivset suundumust. Madalaimale tasemele langes rahavoog uurimisperioodil. Samuti vähenes investeeringutasuvus, kukkudes 36 %-lt 2008. aastal 2 %-le uurimisperioodil.

(83)

Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse selline muutumine vaatlusalusel perioodil piiras liidu tootmisharu võimet investeerida oma tegevusse ning õõnestas liidu tootmisharu arengut. Liidu tootmisharul õnnestus vaatlusaluse perioodi alguses suures mahus investeerida ja oma tehnikat kaasajastada, et tootmist tõhusamaks muuta, kuid seejärel vähenesid investeeringud kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi kestel järk-järgult 64,7 %.

(84)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. 2009. aastal vähenesid lõppvarud 27 %. Hiljem, 2010. aastal ja uurimisperioodil, kasvasid varud vastavalt 30,8 % ja 128,4 %.

(85)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas jaos. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Võttes arvesse Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindasid, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ELi turule tähtsusetuks pidada.

(86)

Uurimisest nähtus, et vaatlusalusel perioodil enamik liidu majanduslikku seisundit kirjeldavaid kahjunäitajaid halvenesid või ei järginud tarbimise arengut. See tähelepanek kehtib eriti ajavahemiku kohta 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(87)

Vaatlusalusel perioodil, kui tarbimine vähenes, kasvas Hiinast pärit impordi maht pidevalt ja olulisel määral. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht 16 % ja turuosa vähenes 87 %-lt 2008. aastal 76 %-le uurimisperioodil. Isegi kui tarbimine 2009. aastast uurimisperioodini taas 9 % kasvas, jätkas liidu tootmisharu turuosa kahanemist. Hiinast pärit impordi märkimisväärse kasvu tõttu ELi turul ei olnud liidu tootmisharul võimalik eelnevalt kaotatud turuosa tagasi saada. Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil järjekindlalt, lüües pidevalt alla liidu tootmisharu hindu.

(88)

Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et vähenes ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali ja investeerida.

(89)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(90)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uuriti, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Peale dumpinguhinnaga impordi kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(91)

Uurimisest nähtus, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 3,8 %, samas kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes märkimisväärselt, ligikaudu 77 %, ning samuti kasvas selle turuosa 13 %-lt 2008. aastal 24 %-le uurimisperioodil. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht 16 % ja selle turuosa langes 87 %-lt 2008. aastal 76 %-le uurimisperioodil.

(92)

2009. aastast uurimisperioodini kasvas liidu tarbimine 9 %, samas kui liidu turuosa taas kahanes, vastupidiselt Hiinast pärit impordile, mis kõnealusel perioodil kasvas 52 % aastas.

(93)

Hinnasurve asjus tuleb märkida, et 2009. aastal Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kahanesid 20 %, mis sundis liidu tootmisharu oma hindu alandama märkimisväärselt, 11,5 %. 2010. aastal ja uurimisperioodil püüdis liidu tootmisharu suurenenud kulude tõttu oma hindu tõsta. Selle tulemuseks oli turuosa jätkuv kahanemine, kuna liidu tootmisharu hinnad olid pidevalt kõrgemad kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad. Selline olukord põhjustas eriti liidu tootmisharu kasumlikkuse, müügimahu ja turuosa olulise kahanemise.

(94)

Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil langesid. Isegi kui Hiinast pärit impordi hinnad 2009. aastast uurimisperioodini 23 % tõusid, jäid need siiski vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil pidevalt liidu tootmisharu hindadest märgatavalt madalamaks, määrates hinnad liidu turul.

(95)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi massiline suurenemine ning sellise impordi hinnad, mis lõid pidevalt liidu tootmisharu hindu alla, etendasid otsustavat osa liidu tootmisharu kantud olulises kahjus, mis kajastub selle raskes finantsolukorras, müügimahu ja turuosa olulises vähenemises ja enamiku kahjunäitajate halvenemises.

(96)

Nagu selgitatud põhjenduses 58, ei olnud selles uurimises võimalik kasutada Eurostati impordistatistikat, kuna alumiiniumradiaatoreid ning nende elemente ja osi hõlmavate CN-koodide alla kuuluvad paljud erinevad alumiiniumtooted. Muu usaldusväärse teabe puudumise tõttu määrati kaebuse põhjal kindlaks, et ükski teine ELi-väline riik peale Hiina ei tootnud ja eksportinud vaatlusalusel perioodil ELi alumiiniumradiaatoreid.

(97)

Tarbimise kahanemise põhjuseks, eriti 2009. ja 2010. aastal, oli osaliselt majanduskriis. Tähelepanuväärne on see, et niihästi vaatlusalusel perioodil, kui tarbimine vähenes, kui ka ajavahemikus 2009. aastast uurimisperioodini, kui tarbimine suurenes, suurenes liidu turul Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht, mille hinnad lõid alla liidu tootmisharu hinnad.

(98)

Madala, dumpinguhinnaga impordi turuedu erines liidu tootmisharu turuedust. Uurimisest selgus, et 2009. aastast kuni uurimisperioodini, isegi kui liidu tarbimine suurenes ühes üldise majandusliku olukorra paranemisega, jätkas liidu tootmisharu turuosa kahanemist. Kuigi tootmismaht kaldus suurenema, oli tekkinud ülejääk, mis tuli lisada varudesse.

(99)

Tavapärastes majandustingimustes, ilma tugeva hinnasurve ning dumpinguhinnaga impordi kiire suurenemiseta oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused tootmisvõimsuse rakendusastme vähenemise tõttu. Uurimisest aga nähtub selgelt, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import süvendas majanduslanguse mõju. Isegi majanduse elavnemise ajal ei olnud liidu tootmisharul võimalik taastuda ja saavutada vaatlusalusel perioodil kaotatud müügimaht ja turuosa.

(100)

Kuigi majanduskriis võis liidu tootmisharu viletsatele tulemustele kaasa aidata, ei leitud, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi mõju ja kahju vahel, mida liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kandis.

(101)

Uurimisest nähtus, et alumiiniumradiaatorite tootmise kulud on otseselt seotud muutustega alumiiniumi hinnas, kuna alumiinium on peamine tooraine, mida selle toote valmistamiseks kasutatakse. Isegi kui liidu tootmisharu tootmiskulud 2009. aastal märgatavalt kahanesid, nagu nähtub tabelist 8, langesid hinnad sama kiiresti. 2010. aastal ja vaatlusalusel perioodil kasvasid kulud rohkem kui müügihinnad ega võimaldanud liidu tootmisharul taastuda, seda eriti kasumlikkuse osas. Selline olukord tekkis, kui Hiinast pärit impordi hinnad lõid pidevalt alla liidu tootmisharu hindu.

(102)

Turumajanduse puhul võiks eeldada, et hindu turul kohandatakse pidevalt, et kajastada tootmiskulude erinevate koostisosade muutumist. Seda aga ei juhtunud. Uurimine kinnitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad, jätkas liidu turul hindade allasurumist ning seega takistas liidu tootmisharul oma turuosa säilitamist ja hindade kohandamist, et katta kulud ja teenida mõistlikul määral kasumit, seda eriti uurimisperioodil.

(103)

Seega ei olnud tooraine hinnatõus piisav, et kaotada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja eriti uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(104)

Vaatlusalusel perioodil moodustas eksport olulise osa liidu tootmisharu äritegevusest. Liidu tootmisharu peamised eksporditurud olid Venemaa ja teised Ida-Euroopa riigid, kus müüdi tooteid, mis olid võrdlemisi madalama kvaliteediga ning seega odavamad kui liidu turul müüdavad radiaatorid.

(105)

Eespool esitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu ekspordikäive vähenes. Nagu kättesaadava teabe võib oletada, võis selle osaliselt põhjustada tõsiasi, et ka nendel eksporditurgudel leidus üha suuremas mahus Hiinast eksporditud alumiiniumradiaatoreid.

(106)

Samas on selge, et eksport võimaldas liidu tootmisharul saavutada mastaabisäästu ja seega vähendada oma üldisi tootmiskulusid. Seega on mõistlik järeldada, et liidu tootmisharu eksport ei saanud potentsiaalselt põhjustada seda olulist kahju, mida liidu tootmisharu kandis eriti uurimisperioodil. Mis tahes negatiivne mõju, mida ekspordimüügi vähenemine võis liidu tootmisharule avaldada, ei saa kaotada põhjuslikku seost nimetatud kahju ja Hiinast pärit madala, dumpinguhinnaga ekspordi vahel.

(107)

Eespool esitatud analüüsist selgub, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid märkimisväärselt nii vaatlusalusel perioodil kui ka ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini. Leiti, see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil.

(108)

Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa kasv oli pidev ning langes kokku liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Olukord halvenes veelgi uurimisperioodil, kui liidu tootmisharul ei olnud võimalik taastada varem kaotatud turuosa ning kasumlikkust ja muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, langesid oma madalaimale tasemele.

(109)

Teiste teadaolevate tegurite analüüsist, sealhulgas majanduskriisi analüüsist, nähtus, et nende tegurite negatiivne mõju ei saa kaotada Hiinast pärit dumpinguhinnaga ekspordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(110)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega ekspordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga eksport tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 21, kas hoolimata kahjustava dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgsetest järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et käesoleval juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(112)

Liidu tootmisharu on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid näitasid vaatlusaluse perioodi vältel negatiivset suundumust. Kui meetmeid ei võeta, tundub liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine olevat vältimatu.

(113)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia uurimisaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et tänu ajutiste meetmete kehtestamisele oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale.

(114)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Arvestades tekkinud kahjumit ja tootmisesse vaatlusaluse perioodi alguses tehtud suuri investeeringuid, võib eeldada, et enamik liidu tootjaid ei suuda tehtud investeeringuid katta, kui meetmeid ei võeta.

(115)

Sellepärast tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(116)

Käesoleva uurimise käigus ei teinud kasutajad koostööd.

(117)

Importijatest tegi uurimise käigus koostööd ainult üks Poola importija, kes vastas küsimustikule ja nõustus kontrollkäiguga. Kõnealune importija kandis uurimisperioodil vaatlusaluse toote osas väikest kahjumit. Samas on vaatlusaluse tootega seotud äritegevuse osakaal nimetatud äriühingu muu tegevusega võrreldes väike. Seega ei ole tõenäoline, et meetmete kehtestamine avaldaks märkimisväärset mõju äriühingu kogukasumile.

(118)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(119)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(120)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära nii, et ei ületataks seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali.

(121)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügilt tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Leitakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumise korral saadav võimalik kasum peaks põhinema valimisse kuuluvate liidu tootjate 2008. aasta keskmisel maksueelsel kasumimarginaalil. Seega leitakse, et 7,4 % käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille ELi tootmisharu oleks võinud kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(122)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal.

(123)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutustes, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõik võrdluses leitud erinevused protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast.

(124)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(125)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati dumpinguvastased tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid marginaale ja dumpingumarginaale. Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

(126)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(127)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (4) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(128)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/32

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

30. novembril 2012 ja 3. mail 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada kolm füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, olles vaadanud läbi nende isikute taotlused end nimekirjast kõrvaldada ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjalikud aruanded.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/34

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/36

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Soolhape kuulub kõnealusesse loetellu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on soolhapet hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 2: eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahendid ja muud biotsiidid.

(3)

Referentliikmesriigiks määrati Läti ning ta esitas 16. oktoobril 2009 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused 9. detsembri 2011. aasta alalises biotsiidide komitees hindamisaruandesse.

(5)

Hindamistest nähtub, et eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahenditena ja muude biotsiididena kasutatavaid biotsiide, mis on kooskõlas kõnealuse tooteliigiga 2 ja sisaldavad soolhapet, võib põhimõtteliselt käsitada direktiivi 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele vastavana. Seepärast on asjakohane kanda soolhape kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

Euroopa Liidu tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusalasid. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid hindavad selliseid kasutusalasid või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske inimestele ja keskkonnaosadele, mida ei ole riskide hindamisel ELi tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tagavad tootele turustusloa andmisel, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(7)

Võttes arvesse aine söövitavat toimet ja kindlaksmääratud võimalikke meetmeid sellega seotud ohtude vähendamiseks, on asjakohane nõuda, et muu kui kutselise kasutaja kokkupuude ainega viiakse miinimumini pakendi kujunduse abil, kui toote kasutusloa taotlemisel ei ole võimalik tõendada, et ohtu inimeste tervisele on võimalik vähendada lubatud tasemeni muul viisil.

(8)

Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada soolhapet toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine ELi turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)

I lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid kohaldada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(11)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/39

(1)

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsuses 2008/855/EÜ (loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides) (3) on sätestatud teatavad tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides või nende piirkondades, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas. Kõnealuses loetelus on nimetatud ka Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa territooriumi osi.

(2)

Saksamaa on teatanud komisjonile hiljutistest muutustest seoses sigade klassikalise katku esinemisega metssigadel otsuse 2008/855/EÜ lisas loetletud Rheinland-Pfalzi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa piirkondades.

(3)

Nimetatud teave näitab, et metssigadel esinev sigade klassikaline katk on Rheinland-Pfalzi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaal likvideeritud. Seetõttu ei peaks otsuses 2008/855/EÜ sätestatud meetmeid nende piirkondade suhtes kohaldama ja kõnealuse otsuse lisa I osast tuleks Saksamaad käsitlev kanne välja jätta.

(4)

Seega tuleks otsust 2008/855/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/40

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/56