8.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 121/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 389/2012,

2. mai 2012,

milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2073/2004 (halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas) (3) nähakse ette ühine süsteem, mille kaudu liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad koostööd komisjoniga, et tagada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning võidelda aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja sellest tulenevate konkurentsimoonutustega siseturul. Saadud kogemusi ja hiljutist arengut silmas pidades on vaja kõnealuses määruses teha mitmeid muudatusi. Vajalike muudatuste arvu silmas pidades tuleks määrus selguse huvides seetõttu asendada.

(2)

Siseturu väljakujundamiseks on jätkuvalt vaja aktsiisimaksude valdkonnas halduskoostöö süsteemi, mis hõlmaks selliste õigusaktide kõiki aspekte, mis käsitlevad aktsiisimaksu kohaldamist nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda) (4) artiklis 1 osutatud kauba suhtes.

(3)

Tõhususe, kiiruse ja kokkuhoiu huvides on esmatähtis edendada elektrooniliste vahendite osa teabevahetuses. Pidades silmas teatavate taotluste korduvust ja liidu keelelist mitmekesisust, on oluline tagada standardformaatide laialdasem kasutamine teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat menetlemist. Neid nõudeid saab kõige paremini täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (5) loodud arvutipõhise süsteemi süstemaatilisema kasutamisega. See süsteem pakub nüüd laiemaid võimalusi kui määruse (EÜ) nr 2073/2004 jõustumise ajal ja seda arendatakse pidevalt edasi. Seega peaksid liikmesriigid seda igal võimalusel kasutama.

(4)

Selleks et luua tõepärane pilt teatavate isikute aktsiisiga seonduvast olukorrast, peab aktsiisiteabevahetus olema väga laiaulatuslik, kuid samas ei ole liikmesriikidel vabadust teha sihipäratuid päringuid või taotleda teavet, mis tõenäoliselt ei ole konkreetse isiku või kindlakstehtud isikute rühma või kategooria puhul aktsiisi seisukohast asjakohane.

(5)

Teabevoogude nõuetekohaseks kooskõlastamiseks on vaja säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, milles käsitletakse igas liikmesriigis asuvat ühtset kontaktpunkti. Kuna tõhusamaks tegevuseks võib olla vaja rohkem liikmesriikide asutuste ja ametnike vahelisi otsekontakte, tuleks säilitada ka delegeerimist ja pädevate ametnike määramist käsitlevad sätted.

(6)

Selleks et vajalik teave tehtaks kättesaadavaks õigel ajal, tuleks säilitada määruse (EÜ) nr 2073/2004 sätted, mis nõuavad, et taotluse saanud asutus tegutseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt seatud tähtaja jooksul. Taotluse saanud liikmesriigile juba kättesaadava teabe esitamise tähtaeg peaks siiski olema lühem kui standardne tähtaeg.

(7)	Aktsiisikorra tõhusaks kontrollimiseks kauba piiriülese liikumise puhul on vaja ka edaspidi ette näha liikmesriikide poolt üheaegsete kontrollide tegemise ning halduskoostöö raames ühe liikmesriigi ametnikel teise liikmesriigi territooriumil viibimise võimalust.

(8)	Piiriüleselt haldusotsustest ja meetmetest teatamisega seotud probleeme tuleks lahendada määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastavaid küsimusi käsitlevaid sätteid säilitades.

(9)	Tulemuslikuks pettustevastaseks võitluseks tuleks säilitada sätted, milles käsitletakse ilma eelneva päringuta toimuvat teabevahetust. Sellise teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks täpsustada kohustuslikult vahetatava teabe kategooriaid.

(10)	Liikmesriikidel peaks jätkuvalt olema võimalik vahetada vabatahtlikult aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikku teavet, kui kõnealune teave ei kuulu automaatselt vahetatava teabe kategooriate alla.

(11)	Tagasiside on asjakohane vahend vahetatava teabe kvaliteedi pideva parandamise tagamiseks. Seetõttu tuleks ette näha tagasiside andmise raamistik.

(12)

Ettevõtjate lubasid ja maksuladusid käsitlevate teatavate konkreetsete andmete elektrooniline säilitamine on aktsiisimaksusüsteemi nõuetekohase toimimise ja pettustevastase võitluse seisukohast hädavajalik. See võimaldab kõnealuste andmete vahetamist liikmesriikide vahel ning automatiseeritud juurdepääsu teabele. Seda on võimalik saavutada riikide aktsiisiteabesüsteemides juba leiduvat teavet kasutades, riikides aktsiisiettevõtjate ja nende liidusiseste tehingute kohta käiva teabe vahetamist hõlbustavat riskianalüüsi arendades ning mitmesugust maksustatavaid isikuid ja nende tehinguid käsitlevat teavet lisades. Kuna aktsiisimaksu kehtestamise või tagastamise menetlused ning aegumistähtajad ja muud tähtajad on liikmesriikides erinevad, tuleb aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide piiriülese kohaldamise käigus vastastikuse abistamise tulemuslikkuse tagamiseks kehtestada miinimumperiood, mille vältel iga liikmesriik peaks seda teavet säilitama.

(13)	Selleks et elektroonilistes andmebaasides säilitatav teave oleks usaldusväärne, tuleks ette näha selle korrapärane ajakohastamine.

(14)	Ettevõtjad peaksid olema võimelised kiiresti tegema aktsiisikauba liikumiseks vajalikke kontrolle. Neile tuleks anda komisjoni hallatava ja riikide andmebaasidest saadud teavet sisaldava keskregistri kaudu võimalus lasta aktsiisinumbrite kehtivust elektrooniliselt kontrollida.

(15)	Siseriiklikud pangasaladuse eeskirjad võivad vähendada käesolevas määruses sätestatud mehhanismide tõhusust. Seepärast ei tohiks liikmesriikidel olla õigust keelduda teabe esitamisest üksnes selliste eeskirjade alusel.

(16)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid liidu tasandil vastu võetavaid meetmeid, mis aitavad kaasa võitlemisele aktsiisiga seotud eeskirjade eiramise ja pettuste vastu, vaid peaks neid täiendama.

(17)

Õigusselguse eesmärgil on käesolevas määruses kasulik kinnitada, et kui teavet või dokumente saadakse õigusasutuse loal või taotlusel, tuleb nende edastamiseks teise liikmesriigi pädevale asutusele saada õigusasutuse luba, kui sellise loa olemasolu nõutakse teavet või dokumente edastava liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) reguleeritakse käesoleva määruse raames toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) reguleeritakse käesoleva määruse kohaselt komisjoni teostatud isikuandmete töötlemist.

(19)	Teabevahetus kolmandate riikidega on osutunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks kasulikuks ja seepärast tuleks see säilitada. Direktiivis 95/46/EÜ sätestatakse kolmandatele riikidele teabe edastamiseks eritingimused, mida liikmesriigid peavad järgima.

(20)

Käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks võib osutuda vajalikuks piirata teatavate direktiivis 95/46/EÜ sätestatud õiguste ja kohustuste, eelkõige artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 määratletud õiguste ulatust, et kaitsta liikmesriikide majanduslikke ja rahanduslikke huvisid, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat tulu ja käesoleva määrusega hõlmatud teabe olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohalt. Võttes arvesse vajadust säilitada tõendeid oletatavalt toimunud maksualaste õigusnormide eiramise või maksupettuste korral ning et vältida aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide järgimise korrektse hindamise mõjutamist, võib käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete vahetamise käigus osutuda vajalikuks piirata andmetöötleja kohustusi ja andmesubjekti õigusi teabe esitamisel, andmetele juurdepääsul ja töötlemistoimingute avalikustamisel. Liikmesriikidel peaks olema kohustus kohaldada selliseid piiranguid määral, mil need on vajalikud ja proportsionaalsed.

(21)

Käesoleva määruse teatavate artiklite rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks ja käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt vahetatavate andmete põhikategooriate kirjeldamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(22)	Kuna kõnealused rakendusaktid on üldised meetmed määruse (EL) nr 182/2011 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(23)	Käesoleva määruse toimimist on vaja jälgida ja hinnata. Seepärast tuleks ette näha sätted liikmesriikide poolt statistika ja muu teabe kogumise kohta ning komisjoni poolt korrapäraste aruannete ettevalmistamise kohta.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikidevahelise halduskoostöö hõlbustamine ja tõhustamine, mis eeldab ühtsustatud lähenemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ühtsust ja tõhusust silmas pidades on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8). Käesoleva määrusega seatud piiranguid silmas pidades ei minda käesoleva määruse raames töödeldavate andmete töötlemisel kaugemale, kui see on vajalik ja asjakohane liikmesriikide legitiimsete fiskaalhuvide kaitseks.

(26)	Määrus (EÜ) nr 2073/2004 tuleks kehtetuks tunnistada.

(27)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud ning ta võttis vastu arvamuse (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriikides aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisel pädevad asutused peavad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine. Selleks sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha koostööd ja vahetada omavahel elektrooniliselt või muul viisil teavet, mis on vajalik aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks.

2. Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

3. Käesolev määrus ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „pädev asutus”– vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud ametiasutus;

2) „taotluse esitanud asutus”– liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

3) „taotluse saanud asutus”– liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes võtab pädeva asutuse nimel abitaotluse vastu;

4) „aktsiisiasutus”– mis tahes asutus, kus saab täita aktsiisieeskirjadega kehtestatud formaalsusi;

5) „sündmusepõhine automaatne teabevahetus”– huvi pakkuvat sündmust käsitleva, eelnevalt määratletud vormis teabe süstemaatiline edastamine eelneva taotluseta niipea, kui kõnealune teave muutub kättesaadavaks, v.a direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 21 sätestatud teabevahetus;

6) „korrapärane automaatne teabevahetus”– eelnevalt kindlaksmääratud vormis teabe korrapärane edastamine eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant;

7) „omaalgatuslik teabevahetus”– punktidega 5 või 6 või direktiivi 2008/118/EÜ artikliga 21 hõlmamata teabe edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

8) „arvutipõhine süsteem”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses 1152/2003/EÜ (aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta) (10) sätestatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutipõhine süsteem;

9) „isik”– füüsiline isik; juriidiline isik; mis tahes isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes võib liidu või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid; ning mis tahes muu õiguslik üksus, mis tahes laadis ja vormis, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte;

10) „ettevõtja”– isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse kaudu on ametialaselt seotud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tegevustega, sõltumata sellest, kas tal on selleks luba või mitte;

11) „elektrooniline”– mis tahes elektrooniliste seadmete kasutamine, mille abil saab andmeid töödelda (sh edastada ja pakkida) ja säilitada, sh punktis 8 määratletud arvutipõhine süsteem;

12) „aktsiisinumber”– liikmesriikide poolt aktsiisiga seoses artikli 19 lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjate dokumentidele ja ruumidele määratud identifitseerimisnumber;

13) „aktsiisikauba liikumine liidus”– aktsiisikauba liikumine kahe või enama liikmesriigi vahel direktiivi 2008/118/EÜ IV peatüki kohase aktsiisi peatamise korra alusel või V peatüki 2. jao kohaselt pärast tarbimisse lubamist;

14) „haldusuurimine”– kõik kontrolli-, järelevalve- või muud meetmed, mida aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisel pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada kõnealuste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

15) „CCN/CSI võrk”– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

16) „aktsiisimaksud”– direktiivi 2008/118/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud maksud;

17) „vastastikuse haldusabi dokument”– arvutisüsteemis loodud dokument, mida kasutatakse artiklite 8, 15 või 16 kohaseks teabevahetuseks ja artikli 8 või 16 kohasteks järelmeetmeteks;

18) „vastastikuse haldusabi tagavaradokument”– paberdokument, mida kasutatakse artikli 8 või 15 kohaseks teabevahetuseks, kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada;

19) „üheaegne kontroll”– aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega seoses ettevõtja või temaga seotud isikute seisundi suhtes tehtav kooskõlastatud kontroll, mida korraldab vähemalt kaks osalevat liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi.

Artikkel 3

Pädevad asutused

1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle nimel käesolevat määrust tuleb kohaldada. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõnealusest määramisest ja selle kõigist järgnevatest muudatustest.

2. Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Aktsiisiteabevahetuse keskasutused ja teabevahetuse asutused

1. Iga liikmesriigi pädev asutus määrab ühe aktsiisiteabevahetuse keskasutuse, kellele delegeeritakse põhivastutus aktsiisimakse käsitlevate õigusaktidega seotud halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Käesoleva määruse kohaldamiseks võib aktsiisiteabevahetuse keskasutusele teha samuti ülesandeks suhelda komisjoniga.

2. Lisaks aktsiisiteabevahetuse keskasutusele võib iga liikmesriigi pädev asutus määrata käesoleva määruse alusel otse teavet vahetama teabevahetuse asutusi, kellel on vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või poliitikale antud pädevus.

Aktsiisiteabevahetuse keskasutus tagab nende teabevahetuse asutuste nimekirja ajakohastamise ja selle kättesaadavuse teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutustele.

Artikkel 5

Pädevad ametnikud

1. Iga liikmesriigi pädev asutus võib samuti määrata liikmesriigi kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada.

Pädev asutus võib sellise määramise ulatust piirata.

Aktsiisiteabevahetuse keskasutuse ülesanne on pädevate ametnike loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutustele.

2. Artiklite 12 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitatakse kõnealuste artiklite mõistes pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 6

Aktsiisiteabevahetuse keskasutuste, teabevahetuse asutuste ja pädevate ametnike kohustused

1. Aktsiisiteabevahetuse keskasutus kannab põhivastutust aktsiisikauba liikmesriikidevahelist liikumist käsitleva teabe vahetamise eest ja eriti kannab ta põhivastutust:

a)	artikli 8 kohase teabevahetuse eest;

b)	liikmesriikide poolt artikli 14 alusel nõutud haldusotsustest ja meetmetest teatamise eest;

c)	artikli 15 kohase kohustusliku teabevahetuse eest;

d)	artikli 16 kohase vabatahtliku omaalgatusliku teabevahetuse eest;

e)	artikli 8 lõike 5 ja artikli 16 lõike 2 kohaste järelmeetmete tagasiside andmise eest;

f)	artiklis 19 osutatud elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe vahetamise eest;

g)	artikli 34 kohase statistilise ja muu teabe esitamise eest.

2. Kui teabevahetuse asutused või pädevad ametnikud saadavad või võtavad vastu abitaotlusi või vastavad sellistele abitaotlustele, teavitavad nad sellest oma liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutust viimase poolt kehtestatud tingimustel.

3. Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotlused, mis eeldavad tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellised taotlused viivitamata oma liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutusele ja vastutava teabevahetuse asutuse pädevale ametnikule ning teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sellisel juhul algavad artiklis 11 sätestatud tähtajad päeval, mis järgneb päevale, mil abitaotlus edastati aktsiisiteabevahetuse keskasutusele ja vastutava teabevahetuse asutuse pädevale ametnikule, kuid mitte hiljem kui üks nädal pärast käesoleva lõike esimese lause kohase taotluse kättesaamist.

Artikkel 7

Õigusasutuse loal või taotlusel saadud teave või dokumendid

1. Õigusasutuse loal või taotlusel õigusasutuse poolt saadud teabe või dokumentide edastamiseks teise liikmesriigi pädevale asutusele on vaja õigusasutuse eelnevat luba, kui sellise loa olemasolu nõutakse siseriiklikes õigusaktides.

2. Kui õigusasutus ei anna teabe edastamise taotluse korral luba taotluse saanud asutusele, teavitab see taotluse esitanud asutust sellest vastavalt artikli 25 lõikele 5.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖ TAOTLUSE KORRAL

Artikkel 8

Taotluse saanud asutuse üldised kohustused

1. Taotluse esitanud asutuse nõudel edastab taotluse saanud asutus aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, sh kogu konkreetset juhtumit või konkreetseid juhtumeid käsitleva teabe, eelkõige aktsiisikauba liidusisest liikumist käsitleva teabe.

2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.

3. Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust teostada teatav haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutus otsustab, et haldusuurimist ei ole vaja teostada, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata oma otsuse põhjused.

4. Taotletava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või mis tahes haldusasutus, kelle poole ta pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma liikmesriigi muu asutuse taotlusel.

5. Taotluse saanud asutus võib nõuda, et taotluse esitanud asutus annaks tagasisidet selle kohta, milliseid järelmeetmeid on taotluse esitanud liikmesriik esitatud teabe alusel võtnud. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, annab taotluse esitanud asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellist tagasisidet nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset koormust.

Artikkel 9

Taotluse ja vastuse vorm

1. Artikli 8 kohaseid teabe saamise ja haldusuurimiste taotlusi ning selliste taotluste vastuseid vahetatakse vastastikuse haldusabi dokumendi abil, võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 4.

Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse vastastikuse haldusabi dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

b)	vastastikuse haldusabi dokumentide vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused;

c)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi näidisvorm ja sisu;

d)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi kasutamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid artikli 8 lõikes 5 osutatud tagasiside andmise ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3. Iga liikmesriik määrab kindlaks olukorrad, mille puhul võidakse leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

4. Kui vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib sõnumeid erandkorras osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel juhtudel lisatakse sõnumile selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

Artikkel 10

Dokumentide esitamine

1. Artikli 8 kohaselt esitatavad mis tahes sisuga dokumendid lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud vastastikuse haldusabi dokumendile.

Kui see on võimatu või ebaotstarbekas, esitatakse dokumendid elektrooniliste vahendite abil või muul viisil.

2. Taotluse saanud asutus on kohustatud esitama originaaldokumendid ainult siis, kui sellised dokumendid on vajalikud taotluse esitanud asutuse seatud eesmärgil ning see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohajärgse liikmesriigi kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 11

Tähtajad

1. Taotluse saanud asutus esitab artiklis 8 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise kuupäevast.

Kui teave on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, on tähtaeg üks kuu.

2. Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse saanud ja taotluse esitanud asutus omavahel kokku leppida lõikes 1 sätestatust erinevad tähtajad.

3. Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vastata, teatab ta vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades taotluse esitanud asutusele ühe kuu jooksul selle põhjused ning eeldatava aja, millal ta vastuse anda saab.

Artikkel 12

Teiste liikmesriikide ametnike osalemine haldusuurimistes

1. Selleks et vahetada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet, võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras taotluse saanud liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides, või mujal, kus kõnealused asutused täidavad oma ülesandeid.

Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2. Taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras viibida taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures, et vahetada aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikku teavet.

Kui selline kokkulepe on saavutatud, on taotluse esitanud asutuse ametnikel juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud asutuse ametnikel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil. Taotluse esitanud asutuse ametnikud viivad uurimist või küsitlusi läbi üksnes taotluse saanud asutuse ametnike nõusolekul ja järelevalve all. Nad ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse ametnikel peab olema igal ajal esitamiseks volikiri, millest nähtuvad nende isik ja ametiseisund.

Artikkel 13

Üheaegsed kontrollid

1. Aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel riskianalüüsi põhjal kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ettevõtja või muu ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva isiku aktsiisimaksualast olukorda, kui nad leiavad, et sellised kontrollimised on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised.

2. Lõike 1 kohaselt üheaegse kontrolli algatamiseks esitab ühe liikmesriigi pädev asutus teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ettepaneku.

Ettepanekus:

a)	määratakse kindlaks üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juht või juhud;

b)	identifitseeritakse ükshaaval kõik isikud, kelle suhtes sellist kontrolli kavatsetakse teha;

c)	põhjendatakse ühiskontrollide vajalikkust;

d)	täpsustatakse ajavahemik, mille jooksul sellised kontrollimised kavatsetakse läbi viia.

3. Pädevad asutused, kes saavad lõikes 2 osutatud ettepaneku, kinnitavad ettepaneku teinud pädevale asutusele oma nõusolekut osaleda üheaegses kontrollis või teatavad oma põhjendatud keeldumisest nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast kõnealuse ettepaneku kättesaamist.

4. Iga üheaegses kontrollis osalev pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab üheaegse kontrollitegevuse järelevalve ja kooskõlastamise eest.

5. Pädevad asutused teavitavad pärast üheaegse kontrolli teostamist viivitamata teiste liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutusi üheaegse kontrolli käigus tuvastatud meetoditest või toimimisviisidest, millega tegelikult rikuti või võidi rikkuda aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte, kui see teave võib pakkuda teistele liikmesriikidele erilist huvi.

Artikkel 14

Haldusotsustest ja -meetmetest teatamise taotlused

1. Kooskõlas oma liikmesriigis kohaldatavate, samasuguseid teatamisi reguleerivate eeskirjadega teavitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse nõudmisel adressaati kõigist taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutuste poolt seoses aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamisega tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

2. Lõikes 1 osutatud teatamistaotluses märgitakse teatatava otsuse või meetme sisu ning adressaadi nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

3. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja kuupäevast, mil otsusest või meetmest anti adressaadile teada.

4. Kui taotluse saanud asutus ei ole võimeline lõikes 1 osutatud teatamistaotluse alusel tegutsema, teavitab ta sellest taotluse esitanud asutust kirjalikult ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Taotluse saanud asutus ei tohi keelduda sellise taotluse alusel tegutsemisest teatatava otsuse või meetme sisu tõttu.

5. Taotluse esitanud asutus esitab käesoleva artikli kohase teatamistaotluse üksnes juhul, kui ta ei saa adressaati teavitada eeskirjade kohaselt, millega taotluse esitanud liikmesriigis asjaomast teavitamist reguleeritakse või kui selline teavitamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) (11) artiklis 8 osutatud dokumentide suhtes.

III PEATÜKK

TEABEVAHETUS ILMA EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 15

Kohustuslik teabevahetus

1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab eelneva taotluseta ning korrapärase või sündmusepõhise automaatse teabevahetuse teel kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele teabe, mis on vajalik aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, järgmistel juhtudel:

a)	kui teises liikmesriigis on toimunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine või kui selle toimumist kahtlustatakse;

b)	kui ühes liikmesriigis toimunud või oletatavalt toimunud aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide eiramisel või rikkumisel võib olla tagajärgi teises liikmesriigis;

c)	on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht teises liikmesriigis;

d)	kui aktsiisikaup, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, on täielikult hävinenud või pöördumatult kahjustunud;

e)	aktsiisikauba liikumisel liidus on esinenud erakorraline sündmus, mis ei ole ette nähtud direktiivi 2008/118/EÜ sätetes ja mis võib mõjutada ettevõtja aktsiisiga maksustamise arvestamist.

2. Asutus, kes on lõike 1 kohaselt edastanud teabe teisele asutusele, võib nõuda, et kõnealune teine asutus annaks tagasisidet järelmeetmete kohta, mis ta on võtnud esitatud teabe alusel. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab teine asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise tagasiside nii kiiresti kui võimalik, ilma et see tooks talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

3. Kui lõikes 1 osutatud teave käsitleb aktsiisikauba liikumist liidus, edastatakse teave lõike 4 kohast vastastikuse haldusabi dokumenti kasutades.

Kui kõnealuse dokumendi kasutamine ei ole otstarbekas, võib teavet erandkorras osaliselt või täielikult vahetada mõne muu vahendi abil. Sellistel juhtudel lisatakse sõnumile selgitus, miks vastastikuse haldusabi dokumendi kasutamine ei olnud otstarbekas.

4. Kui arvutisüsteemi ei ole võimalik kasutada, kasutatakse lõikes 3 osutatud dokumendi asemel vastastikuse haldusabi tagavaradokumenti.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

lõike 1 kohaselt vahetatava teabe täpsed kategooriad, mis füüsiliste isikute puhul hõlmavad selliseid andmeid nagu nende nimi, perekonnanimi, tänava nimi, maja number, postiindeks, linn, liikmesriik, maksuviitenumber või muu tunnusnumber, kaubakood või -kirjeldus ning olemasolu korral teised seonduvad isikuandmed;

b)	korrapärase teabevahetuse sagedus ja lõike 1 kohase sündmusepõhise teabevahetuse tähtajad iga vahetatava teabe kategooria kohta;

c)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu;

d)	vastastikuse haldusabi tagavaradokumendi vorm ja sisu;

e)	punktides c ja d nimetatud dokumentide vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Käesoleva artikli lõike 4 kohaldamiseks võib komisjon vastu võtta ka rakendusaktid selliste olukordade kindlaksmääramiseks, mille puhul pädevad asutused võivad leida, et arvutipõhist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 16

Vabatahtlik andmevahetus

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad üksteisele eelneva taotluseta ja omaalgatusliku teabevahetuse teel edastada kogu aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, millest nad on teadlikud ja mille vahetamine ei kuulu artikli 15 reguleerimisalasse.

Selleks võivad nad kasutada arvutipõhist süsteemi, kui süsteemis on sellist teavet võimalik töödelda.

2. Pädev asutus, kes on lõike 1 kohaselt edastanud teabe teisele asutusele, võib nõuda, et kõnealune teine asutus annaks tagasisidet järelmeetmete kohta, mis ta on võtnud esitatud teabe alusel. Ilma et see piiraks tema liikmesriigis kohaldatavaid salastatuse ja andmekaitse eeskirju, saadab teine asutus juhul, kui sellekohane taotlus on esitatud, sellise tagasiside nii kiiresti kui võimalik, ilma et see tooks talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks:

a)	vastastikuse haldusabi dokumentide ülesehitus ja sisu, et hõlmata lõikes 1 osutatud teabe kõige levinumad liigid;

b)	vastastikuse haldusabi dokumendi vahetamisega seotud eeskirjad ja menetlused.

Komisjon võib vastu võtta ka rakendusaktid lõikes 2 osutatud tagasiside andmise ülesehituse ja sisu kindlaksmääramiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 17

Liikmesriikide kohustus hõlbustada ilma eelneva taotluseta toimuvat teabevahetust

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust.

Artikkel 18

Kohustuste piiramine

Liikmesriigid ei pea käesoleva peatüki rakendamiseks panema isikutele mingeid uusi teabe kogumisega seotud kohustusi ega kandma ebaproportsionaalset halduskoormust.

IV PEATÜKK

ETTEVÕTJAID KÄSITLEVA ELEKTROONILISE TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 19

Ettevõtjate ja maksuladude lubasid käsitleva teabe säilitamine ja vahetamine

1. Iga liikmesriik haldab elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab järgmisi registreid:

i)	volitatud laopidajad direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 1 tähenduses;

ii)	registreeritud kaubasaaja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 9 tähenduses;

iii)	registreeritud kaubasaatja direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 10 tähenduses;

b)	register direktiivi 2008/118/EÜ artikli 4 punkti 11 tähenduses maksuladudena tunnustatud ruumide kohta.

2. Lõikes 1 osutatud registrid sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	pädeva asutuse poolt ettevõtjale või ruumile väljastatud kordumatu aktsiisinumber;

b)	ettevõtja või ruumi nimi ja aadress;

loaga hõlmatud toodete aktsiisikauba kategooria (CAT) ja/või aktsiisikauba kood (EPC) vastavalt komisjoni 24. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 684/2009 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega) (12) II lisa koodide loetelule nr 11;

d)	täiendavat teavet edastava aktsiisiteabevahetuse keskasutuse või aktsiisiasutuse andmed;

e)	kuupäev, millest alates luba kehtib või seda muudetakse, või asjakohasel juhul kuupäev, millal luba kehtivuse kaotab;

volitatud laopidajate puhul maksuladu või selliste maksuladude nimekiri, mille suhtes tema luba kehtib, ning kui seda on siseriiklikes õigusaktides nõutud, siis märge selle kohta, et ta võib aktsiisikauba lähetamise ajal jätta kaubasaajat käsitlevad andmed välja, jagada kauba liikumise vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artiklile 23 või lubada aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 17 lõikele 2;

g)	registreeritud kaubasaajate puhul, juhul kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud, märge selle kohta, et tal on vastavalt direktiivi 2008/118/EÜ artikli 17 lõikele 2 lubatud aktsiisikauba vedu vahetu kättetoimetamise kohta;

h)	direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul, kes ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis i, aktsiisikauba kogust käsitleva loa sisu, andmed lähteliikmesriigi kaubasaatja kohta ning loa kehtivusaeg;

i)	direktiivi 2008/118/EÜ artikli 19 lõikes 3 osutatud registreeritud kaubasaajate puhul, kellel on lubatud saada veini direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 40 sätestatud erandit kasutavatelt kaubasaatjatelt, aktsiisikauba kogust käsitleva loa sisu ning loa kehtivusaeg;

j)	maksuladude puhul volitatud laopidaja või selliste volitatud laopidajate nimekiri, kellel on lubatud kõnealust maksuladu kasutada.

3. Iga liikmesriigi aktsiisiteabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutus tagab, et riikide registrites olev teave on täielik, täpne ja ajakohane.

4. Lõikes 2 osutatud vastavates riikide registrites sisalduvat teavet ettevõtjate kohta, kelle tegevuse tulemusel liigub aktsiisikaup liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, vahetatakse automaatselt keskregistri kaudu.

Komisjon peab registrit arvutipõhise süsteemi osana viisil, mis tagab alati täpse ja ajakohase pildi kõigi liikmesriikide esitatud kõigist riiklikest registriandmetest.

Liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse asutused edastavad nii riiklike registrite sisu kui ka kõik selle muudatused komisjonile õigeaegselt.

Artikkel 20

Juurdepääs teabele ja teabe parandamine

1. Komisjon tagab, et isikud, kes on seotud aktsiisikauba liikumisega liikmesriikide vahel aktsiisi peatamise korra alusel, võivad saada elektrooniliste vahendite abil kinnitust artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistris olevate aktsiisinumbrite kehtivuse kohta. Komisjon edastab kõik ettevõtja poolt kõnealuse teabe parandamiseks esitatud taotlused selle ettevõtja loa eest vastutavale aktsiisiteabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse asutusele.

2. Liikmesriikide aktsiisiteabevahetuse keskasutused või teabevahetuse asutused tagavad, et ettevõtjad võivad saada kinnitust nende kohta artikli 19 lõike 2 alusel säilitatavate andmete kohta ning taotleda ebaõigete andmete parandamist.

3. Liikmesriigi pädev asutus võib kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel lubada aktsiisiteabevahetuse keskasutusel või määratud teabevahetuse asutustel edastada kinnituse artikli 19 lõike 2 alusel säilitatavate andmete kohta.

Artikkel 21

Andmete säilitamine

1. Iga liikmesriik säilitab aktsiisikauba liidus liikumist käsitlevat teavet ja artiklis 19 osutatud riiklikes registrites sisalduvaid kandeid vähemalt viis aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil liikumine algas, selleks et sellist teavet saaks kasutada käesoleva määrusega ettenähtud menetlusteks. Riiklikesse registritesse enne 1. juulit 2012 sisestatud andmete osas võib seda ajavahemikku lühendada kolmele aastale.

2. Arvutipõhise süsteemi kaudu kogutud teavet hoitakse selles süsteemis nii, et seda teavet on artiklis 8 osutatud teabe esitamise taotlusele vastamiseks võimalik süsteemis välja otsida ja täiendavalt töödelda.

Artikkel 22

Rakendamine

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et teha järgmist:

a)	täpsustada artikli 19 lõikes 1 osutatud andmebaaside ja artikli 19 lõikes 4 osutatud keskregistri automaatse ajakohastamise tehnilisi üksikasju;

b)	täpsustada artikli 20 lõike 1 kohase teabele juurdepääsu ja teabe parandamisega seotud eeskirju ja menetlusi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

V PEATÜKK

ABI REGULEERIVAD ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 23

Keelte kasutamise kord

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Kõnealustele taotlustele on vaja lisada tõlge taotluse saanud asutuse asukohajärgse liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle ametlikest keeltest üksnes siis, kui taotluse saanud asutus esitab põhjenduse, milles selgitatakse tõlke nõudmist.

Artikkel 24

Teenuse kvaliteet

1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses kirjeldatud teabevahetuseks vajaliku arvutipõhise süsteemi osad on töökorras, nõuetekohaselt hooldatud ja neid arendatakse edasi.

2. Komisjon ja liikmesriigid sõlmivad teenustaseme kokkuleppe ja lepivad kokku arvutipõhise süsteemi turvapoliitikas. Selleks et tagada arvutipõhise süsteemi kõigi osade ja elektroonilise side turvaline toimimine ning ülesannete võrdne jaotus kõnealuse süsteemi edasisel arendamisel, määratakse teenustaseme kokkuleppes kindlaks komisjoni ja liikmesriikide osutatavate teenuste tehniline kvaliteet ja maht.

Artikkel 25

Taotluse saanud asutuse kohustuste üldine ulatus

1. Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele käesoleva määrusega kooskõlas nõutud teabe, kui:

a)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist, ning

b)	taotluse esitanud asutuse poolt konkreetse ajavahemiku jooksul esitatud taotluste arv ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele ebaproportsionaalset halduskoormust.

2. Käesoleva määrusega ei kohustata liikmesriigi pädevat asutust teostama uurimisi või esitama teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad ei võimalda asutustel oma liikmesriigi tarbeks nimetatud uurimisi teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3. Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel edastada samasugust teavet.

4. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

5. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Statistilistel eesmärkidel teavitavad pädevad asutused igal aastal ka komisjoni nimetatud keeldumiste põhjuste liikidest.

6. Lõikeid 2, 3 ega 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud asutusel on õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantseerimisasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

Artikkel 26

Kulud

Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 27

Miinimumsumma

1. Abitaotluse suhtes võidakse kohaldada miinimumkünnist, mis põhineb potentsiaalsel aktsiisimaksul.

2. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud miinimumkünnist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 28

Ametisaladus, andmekaitse ja käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe kasutamine

1. Liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud teabe või mis tahes teabe suhtes, millele mõnel ametnikul või muul töötajal või tööettevõtjal oli juurdepääs oma kohustuste täitmise ajal, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis samalaadsele teabele on ette nähtud selle teabe saanud liikmesriigi õigusaktides.

2. Lõikes 1 osutatud teavet võib kasutada järgmistel eesmärkidel:

a)	aktsiisimaksude arvestusbaasi kehtestamine;

b)	aktsiisimaksude kogumine või halduskontroll;

c)	aktsiisikauba liikumise järelevalve;

d)	aktsiisimaksude valdkonna riskianalüüs;

e)	uurimised aktsiisimaksude valdkonnas;

f)	muude direktiivi 2010/24/EL artikliga 2 hõlmatud maksude, maksete ja tasude kehtestamine.

Teavet andva liikmesriigi pädev asutus võib siiski lubada selle teabe kasutamist taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid lubavad seda teavet viimatinimetatud liikmesriigis sarnaseks otstarbeks kasutada.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet võib siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses ja piiramata artikli 1 lõike 2 kohaldamist kasutada seoses maksuseaduste rikkumisega algatatud kohtu- või haldusmenetlustega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

3. Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave võib olla kasulik mõne muu liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle kõnealusele asutusele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele.

Taotluse saanud asutus võib seada mõnele muule liikmesriigile teabe edastamise tingimuseks, et tema on andnud selleks eelnevalt oma nõusoleku.

4. Kogu käesoleva määruse kohase liikmesriikidepoolse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ siseriiklikke rakendussätteid.

Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Sellised piirangud peavad olema kõnealuse huvi suhtes proportsionaalsed.

Artikkel 29

Juurdepääs teabele komisjoni loal

Komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele võidakse anda juurdepääs artikli 28 lõikes 4 osutatud teabele ainult sellises ulatuses, mis on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks ning keskregistri tööks.

Selliste isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Juurdepääsetavat teavet kaitstakse nagu määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaseid isikuandmeid.

Artikkel 30

Saadud teabe väärtus tõendusmaterjalina

Liikmesriigi pädevad asutused võivad tõenditena kasutada neile käesoleva määruse kohaselt edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mille on edastanud teise liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud, ning teha seda samadel alustel kui selle liikmesriigi mõne muu asutuse esitatud samalaadsete dokumentide puhul.

Artikkel 31

Koostöökohustus

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada artiklites 3–5 osutatud asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö käesoleva lõike punktis a osutatud kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetussüsteemi tõrgeteta toimimine.

2. Komisjon edastab viivitamata iga liikmesriigi pädevale asutusele kogu aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajaliku teabe, mille ta saab ja mida ta saab esitada.

Artikkel 32

Suhted kolmandate riikidega

1. Liikmesriigi pädev asutus, kes saab teavet kolmandalt riigilt, võib selle teabe edasi anda selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja eelkõige seda taotlevatele pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Sellist teavet võib edastada ka komisjonile, kui see on käesoleva määruse kohaldamisel liidu huvides.

2. Kui asjaomane kolmas riik on võtnud juriidilise kohustuse teha vajalikku koostööd tõendite kogumiseks aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte tõenäoliselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib liikmesriigi pädev asutus kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele, edastada käesoleva määruse alusel saadud teabe kolmandale riigile kolmandas riigis kohaldatavate aktsiisimaksude või sarnaste maksude, maksete ja tasude nõuetekohase kohaldamise eesmärgil ning teavet edastanud pädevate asutuste nõusolekul vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 33

Ettevõtjatele osutatav abi

1. Selle liikmesriigi asutused, kus aktsiisikauba saatja asub, võivad kõnealusele kaubasaatjale abi osutada, kui viimasel ei õnnestu saada direktiivi 2008/118/EÜ artikli 24 lõikes 4 osutatud vastuvõtmise kinnitust, kõnealuse direktiivi artikli 25 lõikes 3 osutatud ekspordikinnitust või kui tal ei õnnestu kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikes 1 osutatud olukordades saada kõnealuse direktiivi artiklis 34 osutatud saatedokumendi koopiat.

Sellise abi osutamine ei mõjuta abistatud kaubasaaja maksukohustusi.

2. Kui liikmesriik osutab käesoleva artikli lõike 1 kohast abi ja peab vajalikuks saada teavet mõnest teisest liikmesriigist, taotleb ta seda teavet vastavalt artiklile 8. Teine liikmesriik võib keelduda taotletud teavet hankimast, juhul kui kaubasaatja ei ole ära kasutanud kõiki talle kättesaadavaid teabeallikaid, saamaks kinnitust, et aktsiisikauba liikumine liikmesriikide vahel on lõppenud.

VI PEATÜKK

HINDAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Kokkulepete hindamine, operatiivse statistika kogumine ja aruandlus

1. Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad ja hindavad käesoleva määruse kohaldamist. Selleks teeb komisjon korrapäraselt liikmesriikide kogemustest kokkuvõtteid, mille eesmärk on parandada käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi tööd.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

a)	kogu kättesaadav teave, millel on seos nende kogemustega käesoleva määruse rakendamisel, sh kõik statistilised andmed, mida on vaja selle hindamiseks;

b)	kogu kättesaadav teave meetodite või toimimisviiside kohta, millega tegelikult rikuti või võidi rikkuda aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte, kui kõnealused meetodid või toimimisviisid paljastavad puudujäägid või lüngad käesolevas määruses määratletud menetluste täitmisel.

Selleks et hinnata halduskoostöö süsteemi tõhusust aktsiisimakse käsitlevate õigusaktide kohaldamise tagamisel ning aktsiisimaksudest kõrvalehoidmise ja pettustega võitlemisel, võivad liikmesriigid edastada komisjonile ka muu kui esimeses lõigus osutatud kättesaadava teabe.

Komisjon edastab liikmesriikide edastatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

Teabe ja statistikaandmete edastamise kohustus ei tohi tuua endaga kaasa halduskoormuse põhjendamatut suurenemist.

3. Artikli 28 kohaselt võib komisjon diagnoosimise ja statistika eesmärgil võtta teavet otse arvutisüsteemi loodud sõnumitest.

4. Lõigete 1–3 kohaldamise eesmärgil liikmesriikide poolt edastatud või komisjoni poolt võetud teave ei tohi sisaldada individuaalseid ega isikuandmeid.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et käesoleva artikli rakendamise eesmärgil kindlaks määrata liikmesriikide poolt esitatavad asjakohased statistilised andmed, komisjoni tehtavad väljavõtted andmetest ning komisjoni ja liikmesriikide poolt ette valmistatavad statistikaaruanded.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 35

Aktsiisikomitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/118/EÜ artikli 43 lõike alusel 1 loodud aktsiisikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 36

Määruse (EÜ) nr 2073/2004 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2073/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 37

Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru iga viie aasta järel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja tuginedes eelkõige liikmesriikide poolt esitatud teabele.

Artikkel 38

Kahepoolsed kokkulepped

Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva määrusega reguleeritud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VESTAGER

(1) 29. märtsi 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 68, 6.3.2012, lk 45.

(3) ELT L 359, 4.12.2004, lk 1.

(4) ELT L 9, 14.1.2009, lk 12.

(5) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9) 18. jaanuari 2012. aasta arvamus.

(10) ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(11) ELT L 84, 31.3.2010, lk 1.

(12) ELT L 197, 29.7.2009, lk 24.

LISA

Määruse (EÜ) nr 2073/2004 vastavus määrusele (EL) nr 389/2012

Määruse (EÜ) 2073/2004 artikli number	Määruse (EL) nr 389/2012 artikli number
1	1
2	2
3	3, 4, 5, 6
4	7
5	8
6	9
7	7, 10
8	11
9	11
10	11
11	12
12	13
13	13
14	14
15	14
16	14
17	15
18	15
19	16
20	17
21	18
22	19, 20
23	—
24	33
25	21
26	34
27	32
28	9, 15, 16, 22
29	23
30	25, 27, 28
31	28, 29, 32
32	30
33	31
34	35
35	37
36	38
37	39

8.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 121/25

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2. mai 2012,

millega muudetakse otsust 2011/207/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2800 all)

(2012/246/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2006. aastal vastu Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava. ICCAT muutis kõnealust mitmeaastast taastamiskava 2008. aasta aastakoosolekul. Muudetud kava võeti liidu õigusesse üle nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (2). Kõnealust kava muudeti veelgi ning see kinnitati ICCATi 2010. aasta aastakoosolekul ICCATi soovitusega 10–04 (3).

(2)	Varude taastamise mitmeaastase muudetud kava eduka rakendamise tagamiseks loodi komisjoni otsusega 2009/296/EÜ (4) kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis hõlmab kaht aastat alates 15. märtsist 2009 kuni 15. märtsini 2011.

(3)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis loodi komisjoni otsusega 2011/207/EL, (5) võeti vastu selleks, et tagada otsusega 2009/296/EÜ vastuvõetud programmi jätkumine ja viivitamata rakendada mõned ICCATi soovituse 10–04 sätted, eelkõige nõutavate kalapüügi- ja inspekteerimiskavade varajast esitamist käsitlevad sätted. Otsuses 2011/207/EL käsitletakse ajavahemikku 15. märtsist 2011 kuni 15. märtsini 2014.

(4)

Võttes arvesse ICCATi 2011. aasta aastakoosolekul arutatut ning pidades silmas vajadust ICCATi nõudmised täielikult rakendada, on asjakohane rakendada ICCATi soovituse 10–04 (millega kehtestati Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava) punktis 87 sätestatud soovitused, milles käsitletakse valikuuringuid ja katseprogramme.

(5)	Samuti on asjakohane ajakohastada ja parandada otsuses 2011/207EÜ leidunud teatavad vananenud või ekslikud viited.

(6)	Seega tuleks otsust 2011/207/EL vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/207/EL muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni rakendusotsus, 29. märts 2011, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres”.

Artikli 3 punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	kogu püük, lossimine, üleviimine, ümberlaadimine ja sumpadesse paigutamine, kaasa arvatud valikuuringuprogrammid ja prooviuuringud;”.

Artiklile 4 lisatakse punktid 9 ja 10:

„9)	prooviuuringute rakendamine hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks püügi ajal;

10)	sumpadesse paigutamise ajal uuringute tegemiseks valikuuringuprogrammi ja/või alternatiivsete programmide rakendamine, et parandada sumpadesse paigutatud kalade arvu ja kaalu hindamist.”

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik, kes kavatseb ühiskasutuskava raames teostada järelevalvet ja inspekteerida kalalaevu teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, teatab oma kavatsusest komisjoni määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 punktis 5 osutatud kontaktisikule asjaomases rannikuäärses liikmesriigis ning Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA).”

5)	Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Rikkumistest teatamine Liikmesriik, kelle ametnik tuvastab artiklis 3 loetletud toimingute inspekteerimise käigus rikkumise, teatab viivitamata komisjonile inspekteerimise kuupäeva ja rikkumise üksikasjad.”

6)	Artiklis 14 asendatakse sõnad „Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri (CFCA)” lühendiga „EFCA”.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse lühend „CFCA” lühendiga „EFCA”;

b)	lõikes 3 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „3. Kõnealune aruanne sisaldab järgmist IV lisa tabeli kohast teavet:”

8)	I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. mai 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(3) ICCATi soovitus, millega muudetakse ICCATi soovitust kehtestada Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava.

(4) ELT L 80, 26.3.2009, lk 18.

(5) ELT L 87, 2.4.2011, lk 9.

LISA

„I LISA

KRITEERIUMID

Käesolevas lisas sätestatud kriteeriume rakendatakse selleks, et tagada eelkõige järgmine:

a)	täielik järelevalve saagi sumpadesse paigutamise üle ELi vetes;

b)	täielik järelevalve saagi üleviimise üle;

c)	täielik järelevalve ühiste püügioperatsioonide üle;

d)	kõigi nende dokumentide kontroll, mida nõutakse hariliku tuuni püügi suhtes kohaldatavate õigusaktidega, eelkõige registreeritud teabe usaldusväärsuse kontroll.

Inspekteerimise koht	Kriteerium
Sumpadesse paigutamine	Kalapüügilaeva lipuliikmesriik ja/või vajaduse korral mõrra asukohariik peab andma kalakasvanduses sumpadesse paigutamiseks loa 48 tunni jooksul pärast sumpadesse paigutamiseks nõutava teabe esitamist. Hariliku tuuni sumpadesse paigutamise kõigi toimingute kohta peavad olema ICCATi nõudmistele vastavad täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid (sh vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile). Kõiki sumpadesse paigutamise toiminguid kontrollivad kalakasvanduse asukoha liikmesriigi ametiasutused. Kontroll peaks hõlmama kõiki sumpadesse paigutamise toiminguid. Sumpadesse paigutamise ajal rakendatakse valikuuringuprogramme hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks. Kõiki sumpadesse paigutamise toiminguid jälgitakse vees videokaameraga (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 86). Kala paigutatakse sumpadesse enne 31. juulit, välja arvatud juhul, kui kala vastuvõttev liikmesriik esitab koos sumpadesse paigutamise aruandega mõjuvad põhjused, sh vääramatu jõud.
Saagi kogumine	Saagi kogumise kõigi toimingute kohta peavad olema täpsed, täielikud ja valideeritud dokumendid (sh vastavalt ICATi soovitusele 10–04). ICCATi piirkondlik vaatleja peab viibima sumbast saagi kogumise kõigi toimingute juures.
Inspekteerimine merel	Kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast igas piirkonnas toimuva püügi üksikasjalikku analüüsi. Merel inspekteerimise kriteeriumid viitavad patrullipäevade arvule merel, samuti patrullipäevade arvule, mis vastab kontrollitavale püügihooajale ja kalastustegevuse liigile.
Üleviimistoimingud	Lipuriigid peavad üleviimise eelteatise alusel andma eelnevalt loa mis tahes üleviimistoiminguks (vastavalt ICATi soovitusele 10–04). Igale üleviimistoimingule määratakse loa number (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 76). Üleviimiseks antakse luba 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 76). ICCATi üleviimisdeklaratsioon esitatakse liikmesriigile üleviimistoimingu lõpul (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 77). Kõiki üleviimistoiminguid tuleb jälgida vees videokaameraga (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 79). Hariliku tuuni kaalu ja arvu täpsemaks hindamiseks rakendatakse püügi ajal prooviuuringuid, sh stereosüsteemide abil.
Ümberlaadimised	Kõiki sadamasse saabunud laevu inspekteeritakse enne ümberlaadimise algust, samuti pärast ümberlaadimist enne sadamast lahkumist. Muudes kui määratud sadamates tehakse juhuslikku kontrolli. Ümberlaadimisdeklaratsioon esitatakse hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 69).
Ühised püügioperatsioonid	Lipuriigid ja komisjon peavad eelnevalt andma loa igaks ühiseks püügioperatsiooniks; komisjon edastab ühise püügioperatsiooni load ICCATile. ICCATi veebisaidil avaldatakse loa saanud ühiste püügioperatsioonide loetelu.
Õhuseire	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast iga piirkonna kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikidele kättesaadavaid vahendeid.
Lossimine	Inspekteeritakse kõiki laevu, mis sisenevad määratud sadamasse hariliku tuuni lossimiseks. Muudes kui määratud sadamates tehakse juhuslikku kontrolli. Pädev ametiasutus saadab 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele teate lossimise kohta (vastavalt ICATi soovituse 10–04 punktile 68).
Turustamine	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast turustamise üksikasjalikku analüüsi.
Sportlik ja harrastuskalapüük	Paindlik kriteerium, mis määratakse kindlaks pärast sportliku kalapüügi ja harrastuskalapüügi üksikasjalikku analüüsi.
Mõrrad	Inspekteeritakse kõiki mõrdadega seotud püügitoiminguid, sh üleviimist ja saagi kogumist; kõiki neid toiminguid jälgivad riiklikud vaatlejad.

„II LISA

MENETLUSED, MIDA PEAVAD JÄRGIMA AMETNIKUD

1. Inspekteerimisülesanded

1.1. Üldised inspekteerimisülesanded

Iga kontrollimise ja inspekteerimise kohta tuleb koostada inspekteerimisaruanne käesoleva lisa punktis 2 esitatud vormis. Ametnikud peavad kindlasti kontrollima järgmist teavet ja märkima selle aruandesse:

1)	vastutavate isikute isikuandmed, samuti inspekteeritud tegevusega seotud laeva, kalakasvanduse töötajate jne tunnus- või isikuandmed;

2)	load, litsentsid ja kalapüügiload;

3)	asjakohased laevadokumendid, nt püügipäevikud, üleviimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonid, hariliku tuuni püüki käsitlevad ICCATi dokumendid, reekspordi sertifikaadid ning muud kontrolli ja inspekteerimise käigus läbi vaadatud dokumendid vastavalt ICCATi soovitusele 10–04;

mõrdade või muude püügivahenditega püütud, üleviidud, ümberlaaditud, lossitud, transporditud, sumpa paigutatud, kasvatatud, töödeldud või kaubeldud hariliku tuuni mõõtude üksikasjalik jälgimine varude taastamise kava sätteid järgides. Sumpa paigutamise puhul hõlmab see ristkontrolli sumpadesse paigutamise deklaratsiooni, videosalvestiste ning valimiprogrammide ja katseuuringute vahel;

5)	harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvate laevade pardal hoitava hariliku tuuni kaaspüügi osakaal.

Inspekteerimisaruandesse kantakse kogu teave asjakohaste tähelepanekute kohta, mis on tehtud inspekteerimise käigus merel, õhus, sadamates, mõrdade juures, kalakasvandustes või muudes asjaomastes ettevõtetes. ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava raames inspekteerimise puhul peaks ametnik registreerima teostatud inspekteerimistoimingu ja kõik laeva püügipäevikus tuvastatud rikkumised.

Kõnealuseid tähelepanekuid võrreldakse teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi teave, püügiloaga laevade nimekirjad, vaatlejate aruanded, videosalvestised ja kõik püügitegevusega seotud dokumendid.

1.2. Õhuseire inspekteerimisülesanded

Ametnikud esitavad ristkontrolliks aruande seireandmete kohta ja eelkõige kontrollivad nähtud kalalaevu laevaseiresüsteemi teabe alusel ja püügiloaga laevade nimekirja alusel.

Ametnikud jälgivad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi juhtusid ning kalade otsimiseks lennukite ja helikopterite kasutamise juhtusid ning märgivad need inspekteerimisaruandesse.

Erilist tähelepanu pööratakse suletud püügipiirkondadele, püügihooaegadele ja selliste kalalaevastike tegevusele, mille suhtes kohaldatakse erandeid.

1.3. Inspekteerimisülesanded merel

1.3.1. Üldised inspekteerimisülesanded

Kui püügilaeva pardale võetakse surnud kala või töötlemis- või transpordilaeva pardal on surnud kala, kontrollivad ametnikud alati pardale jäetud kala koguseid ja võrdlevad neid asjakohastes dokumentides märgitud kogustega.

Eluskala üleviimise puhul püüavad ametnikud tuvastada vahendeid, mida asjaosalised kasutasid üleviidud elusa hariliku tuuni koguste hindamiseks, pidades silmas katseuuringute tulemusi. Ametnikud hangivad juurdepääsu videomaterjalile ja kontrollivad üleviidud koguseid videomaterjali põhjal.

Liikmesriigi inspektorid inspekteerivad veetavaid sumpasid pisteliselt, sukeldudes mitmeid kordi, ning kontrollivad, et püütud ja üleviidud kalade hinnanguline kaal ja arv vastaksid puksiirlaeva pardal olevas ICCATi üleviimisdeklaratsioonis märgitule. Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas kalalaeval on luba tegutseda (pardatähis, nimi, litsents, kalapüügiluba ja ICCATi nimekirjad);

2)	kas laevadokumendid vastavad nõuetele;

3)	kas kalalaevad on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga ja kas järgitakse laevaseiresüsteemi andmete edastamise nõudeid;

4)	et kalalaev ei tegutse püügikeelu piirkondades ja et peetakse kinni püügihooaegadest;

5)	vastavust püügidokumentide nõuetele;

6)	kvootide ja/või kaaspüügi piirangute järgimist;

7)	pardal oleva sellise saagi jagunemist suuruse järgi, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu;

8)	kõigi pardal olevate liikide kogust ja esitusviisi;

9)	pardal olevaid püügivahendeid;

10)	vaatleja kohalolu, kui see on vajalik.

Ametnikud jälgivad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ning kalade otsimiseks õhusõidukite ja helikopterite kasutamise juhtusid ja märgivad need inspekteerimisaruandesse.

1.3.2. Üleviimistoimingutega seonduvad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	üleviimise eelteatisega seotud nõuete järgimist;

2)	et lipuriik on määranud ja edastanud laeva kaptenile, mõrra või kalakasvanduste käitajale igale üleviimistoimingule omistatud loanumbri 48 tunni jooksul pärast üleviimise eelteatise esitamist;

3)	ICCATi üleviimisdeklaratsiooni nõuete järgimist;

4)	kas kalapüügilaeva pardal olev ICCATi piirkondlik vaatleja on üleviimisdeklaratsioonile alla kirjutanud ja selle edastanud puksiirlaeva kaptenile;

5)	vastavust videosalvestamise nõuetele;

6)	mil viisil hinnati katseuuringute abil hariliku tuuni kaalu püügi ajal, sealhulgas stereokaamerat kasutades.

1.3.3. Ühiste püügioperatsioonidega seonduvad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	ühiste püügioperatsioonide nõuete järgimist püügipäevikus registreeritavate andmete puhul;

2)	kas lipuliikmesriigi ametiasutused on edastanud oma riigi kalalaevadele ühise püügioperatsiooni loa, kasutades määruse (EÜ) nr 302/2009 V lisas esitatud vormi;

3)	vaatleja olemasolu ühise püügioperatsiooni jooksul.

1.4. Inspekteerimisülesanded lossimisel

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas kalalaeval on luba tegutseda (pardatähis, nimi, kalalaevatunnistus, kalapüügiluba, luba ja vajaduse korral ICCATi nimekirjad);

2)	kas pädevad asutused on saanud lossimiseks sadamasse saabumise eelteatise;

3)	kas pädev ametiasutus on saatnud teate lossitud koguste kohta laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist;

4)	kas kalalaev on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga ja kas järgitakse laevaseiresüsteemi andmete edastamise nõudeid;

5)	laevadokumentide nõuete järgimist;

6)	pardal oleva püütud kala kogust ja esitusviisi;

7)	pardal oleva saagi üldist koostist, et kontrollida kaaspüügi eeskirjade järgimist;

8)	pardal oleva saagi koostist suuruse järgi, et kontrollida alammõõtu käsitlevate eeskirjade järgimist;

9)	pardal olevaid püügivahendeid;

10)	töödeldud toodete lossimise puhul ICCATi ümberarvestustegurite kasutamist töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse ligikaudse massi arvutamiseks;

11)	kas Atlandi idaosas ja Vahemeres söödalaevade, käsiõngepüügi laevade ja veoõngedega laevade poolt lossitaval harilikul tuunil on nõuetekohased sabasildid.

1.5. Inspekteerimisülesanded ümberlaadimisel

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas kalalaevadel on luba tegutseda (pardatähis, nimi, kalalaevatunnistus, kalapüügiluba ja ICCATi nimekirjad);

2)	kas sadamasse saabumise eelteatis saadeti ja kas see sisaldas õiget teavet ümberlaadimise kohta;

3)	kas ümberlaadimises osaleda soovivad kalapüügilaevad olid saanud eelneva loa oma lipuriigilt;

4)	kas ümberlaadimise eelteatises märgitud kogused on kontrollitud;

5)	kas ümberlaadimisdeklaratsioon esitati lipuriikidele hiljemalt 48 tundi pärast sadamas toimunud ümberlaadimist;

6)	kas asjakohased dokumendid, sealhulgas ümberlaadimisdeklaratsioon, asjakohane ICCATi hariliku tuuni püügidokument ja reekspordi sertifikaat on pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud;

7)	töödeldud toodete puhul ICCATi ümberarvestustegurite kasutamist töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks.

1.6. Inspekteerimisülesanded kalakasvandustes

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	kas asjakohased dokumendid on olemas, nõuetekohaselt täidetud ja registreeritud (hariliku tuuni püügidokument, reekspordi sertifikaat, üleviimisdeklaratsioon ja ümberlaadimisdeklaratsioon);

2)	kas kalapüügilaeva lipuriigi ja/või mõrra või kalakasvanduse asukohariigi ametiasutused on andnud loa kala paigutamiseks sumpadesse;

3)	kas ICCATi piirkondlik vaatleja oli hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja saagi kogumise kõigi toimingute ajal kohal ning on tõendanud sumpadesse paigutamise deklaratsioonid;

4)	kas kõiki sumpadest kalakasvandusse üleviimise toiminguid on jälgitud vees videokaameraga;

5)	et kalakasvanduse asukohariik ei lubaks hariliku tuuni paigutamist sumpadesse, kui selle arv ja/või kaal ületab lipuliikmesriigi lubatud koguseid.

6)	et iga sumpadesse paigutamise toimingu ajal võetakse proov, sh siis, kui kala viiakse mõrrast üle nuumamissumpa.

Liikmesriigi inspektorid inspekteerivad sukeldudes pisteliselt kalakasvanduse sumpasid, et kontrollida sumpadesse paigutatud kalade kogust. Seda tegevust juhendaksid sukeldujad, kes ühes liikmesriigis kasutaksid ka stereokaamerat.

1.7. Transporti ja turustamist käsitlevad inspekteerimisülesanded

Ametnikud kontrollivad järjepidevalt:

1)	transpordi puhul eelkõige asjakohaseid saatedokumente ning võrdlevad neid veetavate füüsiliste kogustega;

2)	turustamise puhul asjakohaste dokumentide olemasolu ja nõuetekohast täitmist, sealhulgas hariliku tuuni asjakohase püügidokumendi ja reekspordi sertifikaadi olemasolu.

2. Inspekteerimisaruanded

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava raames kasutavad ametnikud inspekteerimise puhul käesoleva otsuse lisa 1. liites esitatud vormi.

Muu inspekteerimise puhul kasutavad ametnikud oma riigi aruande vormi, mis on täidetud vastavalt komisjoni 8. aprilli 2011.aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (1) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artiklile 100 ja XXVII lisale.

„1. liide

ICCATi INSPEKTEERIMISARUANNE nr …

Tekst pildi

Tekst pildi

TÄHELDATUD TÕSISED RIKKUMISED

Tekst pildi

Laeva nimi: …

Laeva lipuriik: …

ICCATi number: …

kalapüük ilma konventsiooniosalise lipuriigi välja antud kehtiva litsentsi või loata;

komisjoni aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügiandmete ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine;

kalapüük keelualal;

kalapüük keeluajal;

ICCATi poolt vastuvõetud kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus olev kavatsuslik püük või pardalhoidmine;

ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate püügipiirangute või kvootide oluline rikkumine;

keelatud püügivahendite kasutamine;

kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine;

rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;

arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad ICCATi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise;

muud sarnased ICCATi poolt kindlaksmääratud rikkumised, kui need on lisatud käesolevate menetluste muudetud versiooni ja laiali saadetud;

volitatud inspektori või vaatleja solvamine, talle vastu hakkamine, tema häirimine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine või viivitamine;

laevaseiresüsteemi töö tahtlik häirimine või rikkumine;

kalastamine jälgimislennukite abil;

laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma laevaseiresüsteemita töötamine;

üleviimistegevus ilma üleviimisdeklaratsioonita;

ümberlaadimine merel

Inspektori allkiri: …

Tunnistaja allkiri: …

Kuupäev: …

”

(1) ELT L 112, 30.4.2011, lk 1.

8.5.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 121/38

Komisjoni 27. aprilli 2012. aasta rakendusotsuse 2012/234/EL (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2011 rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 117, 1. mai 2012 )

Rakendusotsus 2012/234/EL asendatakse järgmisega:

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

27. aprill 2012,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2011 rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2883 all)

(2012/234/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 33,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 30 kontrollib komisjon kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ning kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi põhjal.

(2)

Vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) (2) artiklile 5 algab EAGFi raamatupidamisarvestuse puhul eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks EAFRD ja EAGFi kulude võrdlusperioodi ühtlustamiseks võtta eelarveaasta 2011 puhul arvesse liikmesriikide kulusid ajavahemikus 16. oktoobrist 2010 kuni 15. oktoobrini 2011.

(3)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 10 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse vastaval eelarveaastal tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab selle summa järgmisest vahe- või lõppmaksest või liidab selle järgmisele vahe- või lõppmaksele.

(4)	Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2012 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas on sätestatud summad, mida liikmesriigid on kontrollinud ja mille nad on heaks kiitnud, ning summad, mis nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile.

(6)	Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega heaks kiita. Asjaomased makseasutused on loetletud II lisas.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 8 katab eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist, või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, või programmi lõpetamise korral, kui tagasinõudmise tähtaeg lõpeb enne programmi lõpetamist. Kõnealuse määruse artikli 33 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tõttu algatatud tagasinõudmismenetluste seisu kohta. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasi nõutavate summadega on sätestatud määruses (EÜ) nr 885/2006. Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud tabel, mille liikmesriigid pidid 2012. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja ja kaheksa aasta jooksul. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 5.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 7 võivad liikmesriigid pärast maaelu arengu programmi lõpetamist otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja tõenäolised kulud on suuremad kui tagasi nõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse 100 % eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest ELi eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikes 4 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ELi eelarvest. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt kõnealuse määruse artikli 33 lõikele 5.

(9)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastu võetavate otsuste kohaldamist, millega Euroopa Liit ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste eelarveaasta 2011 raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatud kulusid, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestused.

I lisas on sätestatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile maaelu arengu iga programmi raames, kaasa arvatud summad, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõike 8 kohaldamisest.

Artikkel 2

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on esitatud II lisas ja mis käsitlevad eelarveaastal 2011 EAFRD rahastatud kulusid, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse hiljem.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. aprill 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

I LISA

EAFRD KONTROLLITUD JA HEAKSKIIDETUD KULUD SEOSES MAAELU ARENGU PROGRAMMIGA EELARVEAASTAKS 2011

LIIKMESRIIGILT TAGASI NÕUTAV VÕI LIIKMESRIIGILE MAKSTAV SUMMA PROGRAMMI KOHTA

Kinnitatud programmid, mille kulud on EAFRD-le deklareeritud

eurodes
LR	CCI	2011. aasta kulud	Korrektsioonid	Kokku	Ühekordselt kasutatavad summad	Eelarveaastal 2011 kontrollitud, heaks kiidetud ja kinnitatud summa	Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed	Liikmesriigilt tagasi nõutav (–) või liikmesriigile makstav (+) summa
		i	ii	iii = i + ii	iv	v = iii – iv	vi	vii = v – vi
AT	2007AT06RPO001	568 371 065,48	0,00	568 371 065,48	0,00	568 371 065,48	568 492 590,50	– 121 525,02
BE	2007BE06RPO001	49 043 187,74	0,00	49 043 187,74	0,00	49 043 187,74	49 043 146,73	41,01
BE	2007BE06RPO002	38 975 523,72	0,00	38 975 523,72	0,00	38 975 523,72	39 042 852,34	–67 328,62
BG	2007BG06RPO001	125 583 073,85	0,00	125 583 073,85	0,00	125 583 073,85	125 583 081,14	–7,29
CY	2007CY06RPO001	18 105 143,82	0,00	18 105 143,82	0,00	18 105 143,82	18 105 210,45	–66,63
CZ	2007CZ06RPO001	452 176 814,39	0,00	452 176 814,39	0,00	452 176 814,39	452 175 852,96	961,43
DE	2007DE06RAT001	380 706,28	0,00	380 706,28	0,00	380 706,28	380 706,27	0,01
DE	2007DE06RPO007	154 596 719,36	0,00	154 596 719,36	0,00	154 596 719,36	154 596 764,57	–45,21
DE	2007DE06RPO009	2 057 706,04	0,00	2 057 706,04	0,00	2 057 706,04	2 057 710,98	–4,94
DE	2007DE06RPO010	33 497 396,62	0,00	33 497 396,62	0,00	33 497 396,62	33 497 396,62	0,00
DE	2007DE06RPO011	120 313 256,91	0,00	120 313 256,91	0,00	120 313 256,91	120 313 256,89	0,02
DE	2007DE06RPO012	131 923 617,77	0,00	131 923 617,77	0,00	131 923 617,77	131 923 617,60	0,17
DE	2007DE06RPO015	49 400 293,24	0,00	49 400 293,24	0,00	49 400 293,24	49 400 293,25	–0,01
DE	2007DE06RPO018	4 064 779,94	0,00	4 064 779,94	0,00	4 064 779,94	4 064 779,92	0,02
DE	2007DE06RPO019	136 381 853,86	0,00	136 381 853,86	0,00	136 381 853,86	135 820 306,62	561 547,24
DE	2007DE06RPO020	107 723 750,25	0,00	107 723 750,25	0,00	107 723 750,25	107 723 753,01	–2,76
DE	2007DE06RPO021	31 719 478,31	0,00	31 719 478,31	0,00	31 719 478,31	31 719 501,89	–23,58
DK	2007DK06RPO001	59 322 213,45	0,00	59 322 213,45	0,00	59 322 213,45	59 322 213,89	–0,44
EE	2007EE06RPO001	107 537 615,49	0,00	107 537 615,49	0,00	107 537 615,49	107 535 994,46	1 621,03
ES	2007ES06RAT001	16 910 618,80	0,00	16 910 618,80	0,00	16 910 618,80	16 910 618,81	–0,01
ES	2007ES06RPO002	58 382 626,14	0,00	58 382 626,14	0,00	58 382 626,14	58 383 411,39	– 785,25
ES	2007ES06RPO003	76 150 420,29	0,00	76 150 420,29	0,00	76 150 420,29	76 150 387,33	32,96
ES	2007ES06RPO004	1 063 443,02	0,00	1 063 443,02	0,00	1 063 443,02	1 063 442,51	0,51
ES	2007ES06RPO005	32 793 048,88	0,00	32 793 048,88	0,00	32 793 048,88	32 793 048,80	0,08
ES	2007ES06RPO006	10 025 608,32	0,00	10 025 608,32	0,00	10 025 608,32	10 025 608,32	0,00
ES	2007ES06RPO007	132 357 134,50	0,00	132 357 134,50	0,00	132 357 134,50	132 357 126,53	7,97
ES	2007ES06RPO008	113 252 298,05	0,00	113 252 298,05	0,00	113 252 298,05	113 252 326,87	–28,82
ES	2007ES06RPO009	38 148 161,06	0,00	38 148 161,06	0,00	38 148 161,06	38 148 154,95	6,11
ES	2007ES06RPO010	90 743 626,89	0,00	90 743 626,89	0,00	90 743 626,89	90 743 660,79	–33,90
ES	2007ES06RPO011	108 161 508,68	0,00	108 161 508,68	0,00	108 161 508,68	108 080 354,50	81 154,18
ES	2007ES06RPO012	4 019 848,16	0,00	4 019 848,16	0,00	4 019 848,16	4 019 847,79	0,37
ES	2007ES06RPO013	19 303 528,68	0,00	19 303 528,68	0,00	19 303 528,68	19 303 528,65	0,03
ES	2007ES06RPO014	17 046 503,13	0,00	17 046 503,13	0,00	17 046 503,13	17 046 504,87	–1,74
ES	2007ES06RPO015	6 208 400,60	0,00	6 208 400,60	0,00	6 208 400,60	6 208 503,74	– 103,14
ES	2007ES06RPO016	6 873 121,78	0,00	6 873 121,78	0,00	6 873 121,78	6 873 120,69	1,09
ES	2007ES06RPO017	27 945 806,53	0,00	27 945 806,53	0,00	27 945 806,53	27 947 627,17	–1 820,64
FI	2007FI06RPO001	285 038 558,56	0,00	285 038 558,56	0,00	285 038 558,56	285 219 710,66	– 181 152,10
FI	2007FI06RPO002	2 520 084,17	0,00	2 520 084,17	0,00	2 520 084,17	2 520 084,15	0,02
GR	2007GR06RPO001	428 256 734,13	0,00	428 256 734,13	0,00	428 256 734,13	428 256 734,10	0,03
HU	2007HU06RPO001	436 616 823,23	0,00	436 616 823,23	0,00	436 616 823,23	436 452 585,86	164 237,37
IE	2007IE06RPO001	330 182 561,16	0,00	330 182 561,16	0,00	330 182 561,16	330 192 438,00	–9 876,84
IT	2007IT06RAT001	4 997 724,80	0,00	4 997 724,80	0,00	4 997 724,80	4 997 724,80	0,00
IT	2007IT06RPO001	26 181 740,58	0,00	26 181 740,58	0,00	26 181 740,58	26 090 496,57	91 244,01
IT	2007IT06RPO002	20 451 641,41	0,00	20 451 641,41	0,00	20 451 641,41	20 451 641,20	0,21
IT	2007IT06RPO003	76 453 681,64	0,00	76 453 681,64	0,00	76 453 681,64	76 453 681,32	0,32
IT	2007IT06RPO004	8 988 817,77	0,00	8 988 817,77	0,00	8 988 817,77	8 986 383,77	2 434,00
IT	2007IT06RPO005	39 681 394,71	0,00	39 681 394,71	0,00	39 681 394,71	39 682 215,54	– 820,83
IT	2007IT06RPO006	12 183 753,95	0,00	12 183 753,95	0,00	12 183 753,95	12 193 729,46	–9 975,51
IT	2007IT06RPO007	55 225 786,83	0,00	55 225 786,83	0,00	55 225 786,83	55 225 774,08	12,75
IT	2007IT06RPO008	14 875 831,63	0,00	14 875 831,63	0,00	14 875 831,63	14 892 251,54	–16 419,91
IT	2007IT06RPO009	60 723 392,33	0,00	60 723 392,33	0,00	60 723 392,33	60 723 392,32	0,01
IT	2007IT06RPO010	40 016 993,06	0,00	40 016 993,06	0,00	40 016 993,06	40 035 720,94	–18 727,88
IT	2007IT06RPO011	19 222 234,61	0,00	19 222 234,61	0,00	19 222 234,61	19 222 234,62	–0,01
IT	2007IT06RPO012	32 613 536,84	0,00	32 613 536,84	0,00	32 613 536,84	32 602 739,92	10 796,92
IT	2007IT06RPO013	11 109 497,71	0,00	11 109 497,71	0,00	11 109 497,71	11 119 712,94	–10 215,23
IT	2007IT06RPO014	75 991 925,10	0,00	75 991 925,10	0,00	75 991 925,10	75 991 929,04	–3,94
IT	2007IT06RPO015	5 204 470,01	0,00	5 204 470,01	0,00	5 204 470,01	5 204 785,07	– 315,06
IT	2007IT06RPO016	45 743 305,76	0,00	45 743 305,76	0,00	45 743 305,76	45 716 691,21	26 614,55
IT	2007IT06RPO017	36 465 237,59	0,00	36 465 237,59	0,00	36 465 237,59	36 471 789,20	–6 551,61
IT	2007IT06RPO018	108 454 120,77	0,00	108 454 120,77	0,00	108 454 120,77	108 454 118,88	1,89
IT	2007IT06RPO019	148 593 605,92	0,00	148 593 605,92	0,00	148 593 605,92	148 590 812,57	2 793,35
IT	2007IT06RPO020	182 492 616,15	0,00	182 492 616,15	0,00	182 492 616,15	182 474 322,38	18 293,77
IT	2007IT06RPO021	125 338 229,03	0,00	125 338 229,03	0,00	125 338 229,03	125 351 008,26	–12 779,23
LT	2007LT06RPO001	250 331 958,10	0,00	250 331 958,10	0,00	250 331 958,10	250 331 089,15	868,95
LU	2007LU06RPO001	14 372 057,06	0,00	14 372 057,06	0,00	14 372 057,06	14 370 260,82	1 796,24
LV	2007LV06RPO001	160 773 606,11	0,00	160 773 606,11	0,00	160 773 606,11	160 773 606,12	–0,01
MT	2007MT06RPO001	7 443 399,97	0,00	7 443 399,97	0,00	7 443 399,97	7 443 399,98	–0,01
NL	2007NL06RPO001	71 431 715,51	0,00	71 431 715,51	0,00	71 431 715,51	66 459 914,92	4 971 800,59
PL	2007PL06RPO001	1 767 669 474,27	0,00	1 767 669 474,27	0,00	1 767 669 474,27	1 767 674 596,24	–5 121,97
PT	2007PT06RAT001	482 463,98	0,00	482 463,98	0,00	482 463,98	482 463,79	0,19
PT	2007PT06RPO001	49 350 365,35	0,00	49 350 365,35	0,00	49 350 365,35	49 345 365,05	5 000,30
PT	2007PT06RPO002	415 832 265,62	0,00	415 832 265,62	0,00	415 832 265,62	415 470 614,22	361 651,40
PT	2007PT06RPO003	32 360 632,63	0,00	32 360 632,63	0,00	32 360 632,63	32 357 795,70	2 836,93
SE	2007SE06RPO001	285 178 854,27	0,00	285 178 854,27	0,00	285 178 854,27	285 178 869,38	–15,11
SI	2007SI06RPO001	110 663 629,82	0,00	110 663 629,82	0,00	110 663 629,82	110 663 644,28	–14,46
SK	2007SK06RPO001	347 822 075,60	0,00	347 822 075,60	0,00	347 822 075,60	347 822 127,98	–52,38
UK	2007UK06RPO001	446 707 437,91	0,00	446 707 437,91	0,00	446 707 437,91	448 240 156,90	–1 532 718,99
UK	2007UK06RPO002	37 210 456,03	0,00	37 210 456,03	0,00	37 210 456,03	37 139 112,17	71 343,86
UK	2007UK06RPO004	44 893 681,07	0,00	44 893 681,07	0,00	44 893 681,07	44 935 618,27	–41 937,20

II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

EELARVEAASTA 2011 – EAFRD

Loetelu makseasutustest ja programmidest, mille raamatupidamisarvestus on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik	Makseasutus	Programm
Saksamaa	Baden-Württemberg	2007DE06RPO003
	Bayern	2007DE06RPO004
	Rheinland-Pfalz	2007DE06RPO017
	Thüringen	2007DE06RPO023
Prantsusmaa	ODARC	2007FR06RPO002
	ASP	2007FR06RPO001
	ASP	2007FR06RPO003
	ASP	2007FR06RPO004
	ASP	2007FR06RPO005
	ASP	2007FR06RPO006
Rumeenia	PARDF	2007RO06RPO001
Hispaania	Andalucia	2007ES06RPO001
Ühendkuningriik	SGRPID	2007UK06RPO003

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.121.est
Euroopa Liidu Teataja		L 121

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 8. mai 2012

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 389/2012, 2. mai 2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	2012/243/EL
*	Nõukogu otsus, 8. märts 2012, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) sõlmimise ning koostöömemorandumiga seotud menetluskorra sätestamise kohta	16
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2012, 7. mai 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse ( 1 )	18
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 391/2012, 7. mai 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
	OTSUSED
	2012/244/EL
*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 25. aprill 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid	21
	2012/245/EL
*	Nõukogu otsus, 26. aprill 2012, majandus- ja rahanduskomitee põhikirja muutmise kohta	22
	2012/246/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 2. mai 2012, millega muudetakse otsust 2011/207/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni varude taastamisega Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2800 all)	25
	2012/247/EL
*	Komisjoni otsus, 7. mai 2012, millega lõpetatakse teatavate Valgevenest pärit rauast ja terasest (v.a roostevabast terasest) õmblusteta torude importi käsitlev dumpinguvastane menetlus	36

	Parandused
*	Komisjoni 27. aprilli 2012. aasta rakendusotsuse 2012/234/EL (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2011 rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta) parandus ( ELT L 117, 1.5.2012 )	38
*	Komisjoni 23. aprilli 2012. aasta määruse (EL) nr 351/2012 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses tüübikinnituse nõuetega, mis käsitlevad sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamist mootorsõidukitele) parandus ( ELT L 110, 24.4.2012 )	44

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	64,4
	TN	124,7
	TR	93,0
	US	39,7
	ZZ	80,5
0707 00 05	JO	225,1
	TR	138,1
	ZZ	181,6
0709 93 10	JO	225,1
	TR	130,4
	ZZ	177,8
0805 10 20	EG	42,3
	IL	73,0
	MA	51,2
	ZZ	55,5
0805 50 10	TR	52,0
	ZA	91,9
	ZZ	72,0
0808 10 80	AR	93,3
	BR	81,4
	CA	148,4
	CL	93,9
	CN	90,2
	MA	85,1
	MK	31,8
	NZ	130,3
	US	155,8
	ZA	99,5
	ZZ	101,0


	(1) EMPs kohaldatav tekst