(1)

Määrusega (EÜ) nr 130/2006 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit viinhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0 % – 34,9 %. Tuletatakse meelde, et Hiina eksportiva tootja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd. (edaspidi „Hangzhou Bioking”) toodetud viinhappe suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 0 %, samas kui muude Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaks oli 4,7 % – 34,9 %.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel algatatud läbivaatamist muudeti 22. veebruaril 2008 nõukogu määrusega (EÜ) nr 150/2008 (3) eespool nimetatud meetmete ulatust.

(3)

16. aprillil 2012 pärast Hangzhou Biokingi suhtes kehtivate meetmete läbivaatamise algatamist määruse (EÜ) nr 1515/2001 artikli 2 lõike 3 põhjal lähtuvalt WTO apellatsioonikogu aruandest „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiselihale ja riisile” (4), mille punktides 305 ja 306 leiti, et eksportiv tootja, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, tuleb välja jätta sellise uurimise tulemusel kehtestatud lõpliku meetme kohaldamisalast ning et tema suhtes ei saa algatada läbivaatamist, mis on seotud administratiivsete ja muutunud asjaoludega, muutis nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2012 (5) abil Hangzhou Biokingi suhtes kehtivaid meetmeid.

(4)

Uurimist, mis viis esialgse määrusega ettenähtud meetmete kehtestamiseni asjaomastes riikides, nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(5)

Pärast seda, kui avaldati teade lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (6), sai komisjon 27. oktoobril 2009 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitasid järgmised tootjad (edaspidi „taotluse esitajad”): Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana SpA, Distillerie Mazzari SpA, Caviro Distillerie S.r.l. ja Comercial Química Sarasa SL, kes toodavad olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu viinhappe kogutoodangust.

(6)

Taotlus põhines väitel, et Hiinast pärit viinhappe impordile kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 26. jaanuaril 2011Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (7) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(8)

Samuti teatas komisjon 29. juulil 2011 dumpinguvastase menetluse algatamisest (8) vastavalt artiklile 5 Hiinast pärit viinhappe impordi suhtes, mis piirdub ühe Hiina eksportiva tootjaga (Hangzhou Bioking).

(9)

Samal päeval teatas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 Hiinast pärit viinhappe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest (9), mis piirdus dumpingu uurimisega kahe eksportiva Hiina tootja, nimelt Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou City, ja Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai, puhul.

(10)

Dumpingu jätkumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(11)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja nende ühendustele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele.

(12)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(13)

Arvestades uurimisega seotud Hiina eksportivate tootjate, liidu sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Saadud vastustest lähtuvalt otsustati liidu tootjate puhul moodustada valim. Ükski liidu sõltumatu importija uurimise raames koostööd ei teinud. Mis puutub Hiina eksportivatesse tootjatesse, näitas neist vaid kaks üles valmidust uurimise raames koostööd teha. Seega otsustati, et eksportivate tootjate osas ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(15)

Kuus liidu tootjat esitas algatamisteates nõutud teabe ja oli nõus valimisse kuuluma. Nendelt liidu tootjatelt saadud teabe alusel võttis komisjon valimisse neli liidu tootjat, kes leiti olevat samasuguse toote liidusisese müügimahu suhtes liidu tootmisharu mõistes tüüpilised. Kõnealuste tootjate müügimaht kokku moodustas 61 % liidu turu müügimahust.

(16)

Küsimustike vastused saadi neilt neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kahelt liidu kasutajalt ja kahelt Hiina eksportivalt tootjalt. Lisaks esitas kaks koostööd teinud liidu tootjat kahju analüüsimiseks nõutud üldandmed.

(17)

Hangzhou Biokingi eksport, kelle individuaalne dumpingumarginaal oli esialgses uurimises null, jäeti välja nii dumpingu- kui ka kahjuanalüüsist, võttes sealhulgas arvesse dumpingu jätkumise ja dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust. Seetõttu põhines käesoleva läbivaatamise analüüs vaatlusaluse toote ekspordil Hiinast liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jättes välja Hangzhou Biokingi ekspordi, ning käesolevas määruses nimetatakse seda „ekspordiks, mille suhtes on kohaldatud meetmeid”.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse suhtes ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(19)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 150/2008, millega muudeti esialgses määruses sätestatud meetmete kohaldamisala, nagu eespool selgitatud. Vaatlusalune toode on Hiinast pärit viinhape (v.a tüübi D-(-)viinhape, millel on vähemalt 12,0-kraadine negatiivne optiline pöörang mõõdetuna vesilahuses vastavalt Euroopa farmakopöas kirjeldatud meetodile), mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 2918 12 00 (TARICi kood 2918 12 00 90) alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(20)

Läbivaatamisega seotud uurimine, nagu ka esialgne uurimine, kinnitas, et liidu turule imporditud vaatlusalune toode ja eksportivate tootjate toodetud ning omamaistel turgudel müüdud tooted ja liidu tootmisharu toodetud ning liidu turul müüdud tooted (edaspidi „samasugune toode”) on samasuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste ning kasutusvaldkondadega. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid algmääruse artikli 1 lõikele 4 vastavalt samasuguste toodetena.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks dumpingu tõenäoline jätkumine või kordumine.

(22)

Nagu märgitud põhjenduses 13, võttes arvesse käesoleva läbivaatamisega seotud eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring. Kahekümne teadaoleva eksportiva tootja seast teatas endast vaid kaks äriühingut, kellest mõlemad said kasu turumajanduslikust kohtlemisest ja nõustusid koostööd tegema. Need kaks äriühingut hõlmavad suurema osa vaatlusaluse toote impordist Hiinast liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, välja arvatud äriühingu Hangzhou Bioking eksport, kelle individuaalne dumpingumarginaal esialgses uurimises oli null.

(23)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, siis vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, kindlaks sobiva kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriik”) hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(24)

Nii nagu esialgses uurimiseski, tehti algatamisteates ettepanek kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramisel võrdlusriigina Argentinat. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi selle valiku sobivuse kohta.

(25)

Üks viinhappe tööstuslik tarbija tõi esile mõned piirangud seoses Argentina valimisega võrdlusturuks, väites, et kõnealune riik ei peaks normaalväärtuse määramisel olema ainus võrdlusalus. Asjaomane isik tõi eelkõige esile väidetavad erinevused Hiina ja Argentina tootmisprotsesside vahel, aastase toodangu vähese koguse võrreldes maailma toodanguga ning vahetuskursside kõikumise. Kuid ühtegi neist väidetest dokumentidega ei tõendatud.

(26)

Pealegi uuriti juba esialgse uurimise raames põhjalikult Argentina ja Hiina erinevaid tootmisprotsesse ning selle mõju vaatlusaluse toote omahinna kalkulatsioonile ja väärtuse määramisele ning järeldati, et see ei muuda sarnaseks peetavate toodete võrreldavust. Kuna tööstusliku tarbija väidetes ei olnud midagi uut ja ta oma väiteid ei tõestanud, siis lükati see väide tagasi. Käesoleva aegumise läbivaatamise järeldused kinnitavad seega esialgse uurimise järeldusi, et tootmisprotsessi erinevused ei mõjuta toodete võrreldavust.

(27)

Argentina aastase toodangu vähesus võrreldes maailma viinhappetoodanguga ei ole asjakohane argument olukorras, kus hinnatakse, kas konkreetne turg on sobiv normaalväärtuse määramiseks võrdlusturul. Uurimine kinnitas tõepoolest, et Argentina on avatud ja konkurentsivõimeline turg, kus on vähemalt kaks ettevõtjat. Sellest tulenevalt lükatakse kõnealune väide tagasi.

(28)

Väidet vahetuskursi märkimisväärse kõikumise kohta piirkondade vahel ei tõestatud. Lisaks ei märgatud kohapealses uurimises ühtegi asjaolu, mis oleks viidanud piirkondadevahelistele vahetuskursi moonutustele. Sellest tulenevalt lükatakse ka see väide tagasi.

(29)

Seetõttu, nii nagu esialgses uurimiseski, tehti järeldus, et Argentina on sobiv võrdlusriik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(30)

Võeti ühendust kahe teadaoleva Argentina äriühinguga, kuid ainult üks neist nõustus tegema koostööd, vastama küsimustikule ja võtma vastu kontrollkäiku. Selle äriühingu andmeid kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

(31)

Kahe äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks nende esitatud andmete alusel. Vastavalt algmääruse artiklile 2 uuris komisjon, kas viinhappe müük sõltumatutele klientidele siseturul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline, st kas siseturu jaoks ettenähtud toote müügimaht moodustas vähemalt 5 % või enam vaatlusaluse toote liitu eksporditud müügimahust.

(32)

Ühe äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult, kuna selle äriühingu müük siseturul ei olnud piisav, et pidada seda tüüpiliseks, nii nagu on selgitatud põhjenduses 31. Seetõttu lähtuti normaalväärtuse kindlaksmääramisel selle äriühingu tootmiskuludest, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaisest müügist saadud kasum.

(33)

Teise äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt makstud hindade põhjal, kuna tema omamaine müük oli tüüpiline ja see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(34)

Äriühingute puhul, kellele esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud teabe põhjal.

(35)

Seetõttu hinnati ka võrdlusriigis toimunud müüki siseturul sõltumatutele klientidele algmääruse artiklis 2 määratletud kriteeriumide alusel. Komisjon suutis tõestada, et selline müük toimus piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus ning seega võis seda kasutada normaalväärtuse määramiseks äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(36)

Koostööd teinud eksportivate tootjate kogu eksportmüük liitu toimus otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(37)

Kõigi teiste Hiina tootjate ekspordihinna arvutamiseks saadi teavet artikli 14 lõike 6 andmebaasist kättesaadavaks tehtud impordistatistikast.

(38)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(39)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi, kindlustuse, maksude ja krediidikulude osas, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

(40)

Selleks, et õiglaselt võrrelda võrdlusriigi normaalväärtust tehasest hankimise tasandil ja põhjenduses 37 nimetatud ekspordihinda, kohandati CIF-ekspordihinnad tehasest hankimise tasandile, kasutades kontrollkäikudel kogutud andmeid.

(41)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel.

(42)

Sellest võrdlusest selgus, et koostööd teinud eksportivad tootjad, kelle suhtes kohaldati esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, jätkasid dumpinguhinnaga müüki, kuigi sellise müügi tase oli veidi madalam.

(43)

Arvutatud jääktollimaks näitas märkimisväärset dumpingut, mis oli suurem isegi esialgsel uurimisel leitud dumpingust.

(44)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

(45)

Siinkohal analüüsiti järgmisi elemente: Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu, Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu ja muude kolmandate turgude atraktiivsust.

(46)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist 2006. aasta jaanuaris suurenes dumpinguhinnaga impordi kogus Hiinast, tõustes 3 034 tonnilt 2007. aastal 3 649 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab umbes 20-protsendilist tõusu. Paralleelselt suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 1,0 protsendipunkti, s.o 12,6 protsendilt 2007. aastal 13,5 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(47)

Samal ajal jäid Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad suhteliselt stabiilseks, tõustes 12,6 % 2007. ja 2008. aasta vahel, millele järgnes pidev langus 2009. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, jõudes selle lõpupoole 2007. aastal saavutatud tasemele.

(48)

Erinevad avalikult kättesaadavad teabeallikad (10) viitavad sellele, et Hiina viinhappe tootmise koguvõimsus ületab suuresti nõudluse Hiina siseturul.

(49)

Uurimise käigus kohapeal kogutud teabe ja turu-uuringute alusel hinnatakse tootmise koguvõimsust Hiinas umbes 25 000 tonnile (11). Võrreldes Hiinas olemasoleva võimsusega on Hiina turg hinnanguliselt 5 000 tonnise tarbimise juures väike.

(50)

Lisaks on selgeid tõendeid selle kohta, et Hiina tootmisvõimsus on isegi suurem kui 25 000 tonni. Võrreldes esialgse uurimisperioodi andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmetega, on näha, et kahe koostööd teinud Hiina eksportiva tootja koguvõimsus kasvas üle 200 %. Sellele vastav vaba tootmisvõimsus oli umbes 20 % kogu tootmisvõimsusest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(51)

Lisaks on põhjenduses 48 nimetatud aruannete väljavõtetest saadud teabest ja avalikult kättesaadavast teabest näha, et 2007. aastal asutati vähemalt kaks uut viinhappe tootjat.

(52)

Seetõttu on selge, et Hiina tootmisvõimsus on ebaproportsionaalne omamaise tarbimisega võrreldes, mis kinnitab, et Hiina tootjatel on selge vajadus tugevdada oma positsioone eksporditurgudel.

(53)

Koostööd teinud Hiina äriühingutest kogutud teabe kohaselt on hind kolmandatesse riikidesse müügil kooskõlas nende hindadega, mida nad said liidu turul. Nagu eespool märgitud, on Hiina turul oluline tootmise ülevõimsus, mis tähendab, et eksisteerib loomulik vajadus leida alternatiivseid turge, kuhu see liigne tootmisvõimsus suunata.

(54)

Liidu turg on maailma suurim turg, ulatudes ligi 40 protsendini maailma viinhappetarbimisest, ning see kasvab veelgi, nagu märgitakse põhjenduses 60. Uurimise käigus kogutud teabe alusel on samuti selge, et Hiina äriühingud on näidanud üles suurt huvi oma kohaloleku laiendamise suhtes maailma suurimal turul ning märkimisväärse turuosa säilitamise suhtes liidu turul.

(55)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et märkimisväärne kogus Hiina impordist toimub siiani dumpinguhindadega ja et dumpingu jätkumine on väga tõenäoline. Arvestades Hiina potentsiaalset vaba tootmisvõimsust, sealhulgas kaht Hiina turule ilmunud uut tootjat, ja tõsiasja, et liidu turg on maailma suurim atraktiivse hinnatasemega turg, võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral suurendavad Hiina eksportijad tõenäoliselt veelgi dumpinguhindadega eksporti liitu.

(56)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet üheksa liidu tootjat. Neist üheksast tootjast kuus tegi uurimise raames igakülgset koostööd, esitas valimisse kaasamise ankeedid ja taotles valimisse kaasamist. Selgus, et nende kuue tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul enam kui 73 %. Nagu märgitud põhjenduses 57, nimetatakse neid üheksat läbivaatamistaotluses andmeid esitanud tootjat edaspidi „liidu tootmisharuks” algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(57)

Kahju analüüsimiseks määrati kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(58)

Tuleb märkida, et liidu viinhappe turul on suhteliselt vähe tootjaid, kes on peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ning asuvad Itaalias ja Hispaanias. Välja arvatud üks Hispaanias asuv tootja, kes toodab ainult viinhapet, on kõik teised tootjad vertikaalselt integreeritud ning nende peamine tegevus on veinisettest alkoholi tootmine, mille puhul viinhape on kõrvalprodukt.

(59)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, Hiina ekspordiandmebaas ja Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta liidu turul ning muude liidu tootjate puhul läbivaatamistaotlusel põhinevad hinnangud.

(60)

Viinhappe tarbimine liidus suurenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %. Üksikasjalikumalt vaadates langes ilmne nõudlus 2007. aastast 2009. aastani 15 %. Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis liidu tarbimine 29 964 tonnini, mis oli märkimisväärne tõus (26 protsendipunkti) võrreldes eelneva aastaga. Selline tarbimise tõus on selgitatav viinhappe suure hinnapaindlikkusega. Kui viinhappe hind on madal, nagu see oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, siis saab seda kasutada lisaotstarbel, näiteks muude keemiatoodetest toorainete nagu sidrunhappe ja õunhappe asendamiseks. Sellest tuleneb ka liidu kogutarbimise kasv.

Tabel 1

(61)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote koguimpordi maht liitu kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 45 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutas impordi maht 8 495 tonni, mis vastas 28,4 % turuosale.

(62)

Dumpinguvastaste meetmetega piiratud Hiina eksportijate viinhappe impordimaht liitu suurenes läbivaatamisega seotud vaatlusalusel perioodil 20 % ja ulatus 3 649 tonnini, mis vastas 12,2 % turuosale, tõustes selleni 11,3 protsendilt vaatlualuse perioodi alguses. Ülejäänud import, 4 846 tonni, tuli Hiina eksportijatelt, kelle suhtes ei olnud kohaldatud meetmeid, ning kes samuti suurendasid oma osa kogu Hiina impordis liitu vaatlusalusel perioodil (+ 9 protsendipunkti).

Tabel 2

(63)

Järgmine tabel näitab Hiinast pärit meetmetega piiratud impordi keskmist CIF-hinda ELi piiril ja liidu tootmisharu asjaomast keskmist müügihinda.

Tabel 3

(64)

Meetmetega piiratud Hiina ekspordi keskmine ühiku müügihind CIF-tasemel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuni 1 819 eurot tonni kohta, mis tähendas 20-protsendilist hinnatõusu vaatlusalusel perioodil.

(65)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul müüdud viinhappe hinna puhul võrreldi liidu tootmisharu toodetud ja müüdud viinhappe hinda ning meetmetega piiratud Hiina impordi hinda. Liidu tootmisharu asjaomaste müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral kohandati tehasehinna tasemele, st arvati maha veokulud ELis ning allahindlused ja soodustused. Neid hindu võrreldi eespool esitatud Hiina eksportivate tootjate müügihindadega ilma allahindlusteta ja vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ELi piiril, mida oli asjakohaselt kohandatud võtmaks arvesse tollivormistuskulusid ja impordijärgseid kulusid. Liidu kaalutud keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 2 496 eurot/tonn.

(66)

Hinnavõrdlus tooteliikide kaupa näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdi meetmetega piiratud vaatlusaluse toote Hiina importi liidus hinnaga, mis lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla (32,6 %).

(67)

Järgmine tabel näitab muudest kolmandatest pärit riikidest impordi arengut vaatlusalusel perioodil selle mahu ja turuosa suhtes ning selle keskmist hinda.

Tabel 4

(68)

Muudest kolmandatest riikidest pärit viinhappe ELi suunatud impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 43 % ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 845 tonnini. Kõnealuse impordi hinnad on suhteliselt kõrged – märkimisväärselt kõrgemad vastavatest Hiina hindadest ja ainult veidi madalamad liidu tootmisharu keskmisest hinnatasemest. Siiski võib muudest kolmandatest riikidest pärit eksporti pidada marginaalseks, kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa vaid 2,8 %, kuigi vaatlusaluse perioodi lõpus tõusis turuosa protsent järsult.

(69)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi vältel mõjutanud majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(70)

Arvestades, et kahjuanalüüsi jaoks kasutati liidu tootmisharu puhul väljavõttelist uuringut, määrati kahjunäitajad kindlaks kahel tasandil, nagu märgitud põhjenduses 57.

(71)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes liidu tootmine 5 %. Täpsemalt suurenes see 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 19 protsendipunkti kuni umbes 30,5 tuhande tonnini, millele järgnes 2007. ja 2009. aasta vahel 14-protsendiline järsk langus. Suurenenud tootmine võimaldas liidu tootmisharul tõrjuda tootmiskulude kasvu ja avaldas liidu tootmisharu üldisele kasumlikkusele positiivset mõju.

Tabel 5

(72)

Liidu tootjate tootmisvõimsus langes vaatlusalusel perioodil 2 %.

(73)

Tootmisvõimsuse rakendamise määr oli 2007. aastal 63 % ja see langes 2009. aastal 56 protsendini ning tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 68 protsendini. Madalam rakendamise määr 2009. aastal peegeldab majanduskriisi negatiivset mõju. Kogu tootmisvõimsuse rakendamise määr tõusis vaatlusalusel perioodil 8 %, mis aitas veelgi kaasa püsikulude vähendamisele.

Tabel 6

(74)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele liidu turul kasvas vaatlusalusel perioodil 1 % võrra. Kõigepealt vähenes see 2007. ja 2008. aasta vahel 11 % võrra, millele järgnes edasine 9-protsendiline langus 2009. aastal ning vaatlusaluse perioodil lõpul jõudis müügimaht peaaegu samale tasemele, mis oli vaatlusaluse perioodi algul. Suured kõikumised olid peamiselt põhjustatud 2008. ja 2009. aasta majanduskriisist.

Tabel 7

(75)

Vaatlusalusel perioodil kaotasid liidu tootjad 7,3 protsendipunkti turuosast, mis vähenes 76,1 protsendilt 2007. aastal 68,8 protsendini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Turuosa kaotus kajastab asjaolu, et tarbimise kasvust hoolimata ei suutnud liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil samas tempos kasvada.

Tabel 8

(76)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal, mil liidu tarbimine suurenes 11 % võrra, jäi liidu tootjate müügimaht liidu turul stabiilseks ja liidu tootmisharu turuosa langes 10 % võrra. Seega võib järeldada, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(77)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes liidu tootmisharu tööhõive tase 28 %. Täpsemalt vähenes töötajate arv 320-lt inimeselt 2007. ja 2008. aastal 280 inimeseni 2009. aastal ning 230 inimeseni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Töötajate arvu vähenemine 2009. aastal on seotud mitme liidu tootja ümberkorraldusmeetmetega.

Tabel 9

(78)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 47 % võrra. Tootmine suurenes seega 5 % võrra, samas kui tööhõive tase vähenes 28 % võrra, mis omakorda näitab liidu tootmisharu tõhususe suurenemist. See oli eelkõige nähtav läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil tootmine suurenes, samas kui tööhõive tase langes jätkuvalt ja tootlikkus oli 48 protsendipunkti võrra suurem kui 2009. aastal.

Tabel 10

(79)

Valimisse kaasatud tootjate aastased keskmised müügihinnad liidu turul sõltumatutele klientidele kasvasid 2007. ja 2009. aasta vahel 8 % võrra, kuid vähenesid vaatlusalusel perioodil 6 % võrra, kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes aastane keskmine müügihind 2 496 euroni/tonn 2007. aasta tasemelt, mis oli 2 667 eurot/tonn. Veinisettest toodetava kaltsiumtartraadi kättesaadavus, mis moodustab 66 % viinhappe tootmise kogukuludest, sõltub veiniviinamarjade saagi kvaliteedist. Seetõttu mõjutavad soodsad või halvad ilmastikutingimused kaltsiumtartraadi üldist tarnekogust ning see omakorda mõjutab aastaseid keskmisi müügihindu. Tuleb märkida, et 2007. ja 2008. aasta ei olnud veiniviinamarjade saagikuse poolest head aastad ning selle tagajärjel tõusis pärast tootmisperioodi toorainete hind ja müügihind (kuna see on hooajaline toode, siis avaldub mõju alles mitu kuud pärast saagikoristust). 2009. aasta aga oli seevastu hea veiniviinamarjade saagikuse aasta ja seetõttu olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aasta keskmised müügihinnad eelneva aastaga võrreldes 14 % madalamad.

Tabel 11

(80)

Võttes arvesse käesolevas uurimises kindlaks tehtud dumpingu taset, ei olnud võimalik kindlaks määrata varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju. Tuleb märkida, et esialgses uurimises määrati kahe koostööd teinud turumajandusliku kohtlemise osaks saanud Hiina tootja dumpingumarginaalideks vastavalt 4,7 % ja 10,1 %. Kõigi teiste äriühingute dumpingumarginaal on 34,9 %. Pealegi, nagu märgiti põhjenduses 7, alustati ühe Hiina eksportiva tootja Hangzhou Biokingi (kelle suhtes praegu meetmeid ei kohaldata) suhtes dumpinguvastast menetlust ja ei saa välistada, et uurimise tulemusel võib selguda, et see eksportiv tootja müüb dumpinguhinnaga. Lisaks, nagu märgitud põhjendustes 48–54, tõestati dumpingu jätkumise tõenäosus peamiselt Hiina üleliigse tootmisvõimsuse ja Hiina siseturu suhtelise väiksuse alusel. Seoses toibumisega varasemast dumpinguga impordist on oluline meelde tuletada, et pärast lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2006. aasta jaanuaris, jätkas meetmetega piiratud Hiina import kasvu, nagu märgitud põhjenduses 46. Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(81)

Varude maht jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, kasvades vähesel määral (2 %). Täpsemalt väljendudes kasvas varude maht järsult 65 % võrra 2008. aastal müügi arengu otsese tagajärjena, nagu mainitud põhjenduses 74. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel varude maht kahanes, sest müük sõltumatutele isikutele samal ajavahemikul kasvas.

Tabel 12

(82)

Keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil 19 % võrra hoolimata valimisse kaasatud tootjate püüdlustest tööjõukulusid vähendada, eelkõige lihttööliste osas; seda kajastab ka põhjenduses 77 märgitud üldise tööjõu vähenemine.

Tabel 13

(83)

Vaatlusalusel perioodil kasvas valimisse kaasatud tootjate samasuguse toote liidu turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kasumlikkus (väljendatuna protsendina netomüügist) enam kui 6 protsendipunkti võrra. Täpsemalt langes valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus 3,7 protsendipunkti võrra 2007. ja 2008. aasta vahel 7,7-protsendilisele tasemele, mis jäi kavandatud kasumlikkuse tasemest allapoole. 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel saavutati 17,6-protsendiline kasumlikkuse tase.

(84)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. Investeeringutasuvuse tase langes 2007. aasta 36,4 protsendilt 21,9 protsendini 2008. aastal. 2009. aastal tõusis see 44,4 protsendini ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusis taas 142,9 protsendini. Kokkuvõttes oli investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil püsivalt väga positiivne.

Tabel 14

(85)

Äritegevuse puhaskäive oli positiivne (4,6 miljonit eurot 2007. aastal). 2008. aastal langes see 1,8 miljoni euroni ja tõusis märkimisväärselt kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6,8 miljoni euro tasemeni. Kokkuvõttes on rahavood olnud vaatlusalusel perioodil püsivalt positiivsed.

(86)

Miski ei viidanud sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; peamiselt on selle põhjuseks asjaolu, et enamik valimisse kaasatud tootjaid tegutseb integreeritud äriühingute vormis, nagu märgitud põhjenduses 58.

Tabel 15

(87)

Valimisse kaasatud tootjate aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 23 % võrra 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Täpsemalt kasvas investeerimine 5 % võrra 2007. ja 2008. aasta vahel ning seejärel veelgi enam – 32 protsendipunkti võrra 2009. aastal. Sellist järsku investeeringute vähenemist 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel (– 60 protsendipunkti) võib osaliselt seletada asjaoluga, et uuritud äriühingud olid vaatlusalusel perioodil juba saavutanud vajalikud kavandatud peamised investeeringud.

Tabel 16

(88)

Makromajanduslike andmete analüüs näitab, et liidu tootjate toodang ja müük kasvasid vaatlusalusel perioodil. Kõnealune kasv ei olnud iseenesest märkimisväärne, kuid tuleb tähele panna, et kuigi 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal nõudlus kasvas, vähenes liidu tootjate turuosa 7,3 protsendipunkti võrra kuni 68,8 % tasemeni.

(89)

Samal ajal osutavad olulised mikromajanduslikud näitajad, et liidu tootmisharu majanduslik olukord paranes. Kasumlikkus ja investeeringutasuvus jäid positiivseks ning ka rahavood olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt positiivsed.

(90)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et liidu tootmisharu ei ole kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Olulise kahju puudumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuleks aga vaadelda silmas pidades muid tähtsaid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas arenenud kahjunäitajaid, eelkõige müügihindu, turuosa kaotust ja tööhõivet. Seetõttu jõutakse järeldusele, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja mõnes osas veel kaugel tasemetest, mida oleks võinud oodata esialgse uurimise ajal tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral.

(91)

Vastavalt põhjendustes 48–52 esitatud järeldustele on Hiina eksportivatel tootjatel märkimisväärselt palju vaba tootmisvõimsust ja kindel võimalus suurendada tunduvalt liidu turule suunatud ekspordi mahtu, sealhulgas suunata eksport ümber muudelt turgudelt.

(92)

Viinhappe CIF-ekspordihinnad, mida Hiina eksportijad liitu eksportimisel küsisid ja mis on praegu meetmetega piiratud, olid tunduvalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja tooteliikide kaupa oli liidu hindade allalöömine 32,6 %.

(93)

Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel mujale maailma suunatud Hiina viinhappe ekspordi analüüs (12) näitab, et müügimaht vähenes märkimisväärselt – 10 862 tonnilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 118 tonnini 2011. aasta juuli lõpus (– 25 %). Selline muudele turgudele suunatud Hiina ekspordi mahu vähenemine 2 744 tonni võrra võib tekitada Hiinast pärit täiendava ekspordivoo liidu turule.

(94)

Arvestades viinhappe tootmiseks vajalikku vaba võimsust Hiinas koos liidu turu atraktiivsusega, nagu eespool märgitud, üritavad Hiina eksportijad tõenäoliselt oma turuosa liidus suurendada, tekitades liidu tootmisharule nii olulist kahju. Seega juhul, kui Hiinast pärit viinhappe impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata, avaldaks Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine liidu tootmisharule veelgi tugevamat hinnasurvet ning põhjustaks olulist kahju.

(95)

Nagu märgitud põhjenduses 79, on ilmastiku ja viinamarjasaagiga seotud tingimustel liidu tootmisharu üldises rahalises olukorras teatud roll. Tuletatakse meelde, et viinhapet, mida kasutavad ka veinitootjad, on võimalik saada kas veinitootmise kõrvalsaadustest või (Hiina eksportijate puhul) keemilise sünteesi teel naftakeemilistest või söega seotud ühenditest nagu benseen.

(96)

Järelikult tuleks märkida, et Hiina toodangu tootmismahtudel ei ole tema sünteetilisi tootmismeetodeid arvestades erilisi piiranguid vastupidiselt liidu tootmisharu tootjatele, kes kasutavad looduslikke tooraineid – veinisetteid.

(97)

Tulenevalt sellest, et liidu tootmisharu kasumlikkus sõltub osaliselt ilmastikutingimustest, ilmneb, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud kõrget kasumlikkust ei saa pidada püsivaks. Tõepoolest – ka vaatlusalusel perioodil ei suutnud liidu tootmisharu pidevalt saavutada kavandatud kasumlikkuse taset, mis oli 8 %. Peale selle langes liidu tootmisharu kasumlikkuse tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsel kuue kuu pikkusel ajavahemikul tunduvalt, ligikaudu 3 protsendini, mistõttu liidu tootmisharu sattus taas ebakindlasse olukorda.

(98)

Kõike eelnevat arvesse võttes järeldatakse, et meetmete tühistamine tingiks suure tõenäosusega Hiinast pärit dumpinguhinnaga ekspordi kasvu, mis avaldaks otsest survet liidu tootmisharu hindadele ja halvendaks liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Seetõttu järeldatakse, et Hiina suhtes kehtestatud meetmete tühistamine põhjustaks tõenäoliselt liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(99)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas Hiina suhtes kehtestatud olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(100)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(101)

Sellest tulenevalt uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(102)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et üldjuhul on tegemist struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas ka liidu tootmisharu majandusliku olukorra positiivne areng, mida täheldati vaatlusalusel perioodil osaliselt tema ümberkorraldusmeetmete ja olemasolevate meetmete tõttu. Eelkõige parandas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil oma kulude struktuuri, kasumlikkuse olukorda ja tootmismahtu.

(103)

Võib õigustatult eeldada, et liidu tootmisharu saab meetmete säilitamisest jätkuvalt kasu. Juhul kui Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmeid ei säilitata, kannab liidu tootmisharu tõenäoliselt taas olulist kahju Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse mahu tõttu, mis põhjustab tema rahalise olukorra tõsise halvenemise. On suur tõenäosus märkimisväärse ulatusega kahjustava dumpingu tekkeks, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamine jätkuks.

(104)

Seega järeldatakse, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on selgelt liidu tootmisharu huvides.

(105)

Tuletatakse meelde, et eelmise uurimise kohaselt leiti, et meetmete kehtestamise mõju ei ole märkimisväärne. Turustajad/importijad ei teinud käesoleva uurimise raames koostööd. Võttes arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad meetmed mõjutavad importijaid tunduvalt, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid olulisel määral.

(106)

Viinhapet kasutatakse peamiselt veini- ja toiduainetetööstuses toidu- ja joogilisandina ning ehitustööstuses aeglustina kipsitootmises.

(107)

Kõikide teadaolevate kasutajatega on käesoleva uurimise raames ühendust võetud.

(108)

Ehitustööstuse kasutajad koostööd ei teinud. Vastavalt esialgse uurimise järeldustele moodustab viinhape vähem kui 2 % kipsitoodetega seotud kuludest. Seetõttu järeldati, et meetmete jätkumine ei avaldaks ehitustööstuse kuludele ja konkurentsipositsioonile erilist mõju.

(109)

Toiduainetesektori kaks peamist importijat/kasutajat tegi menetluse käigus täielikult koostööd. Võib järeldada, et mõlemad äriühingud, sealhulgas nende tootesarjad, mille puhul kasutati ühe toorainena vaatlusalust toodet, tootsid kasumit. Pealegi moodustas vaatlusalust toodet kasutades valmistatud toodete müük ainult väikese osa nende kogukäibest. Seega võib järeldada, et meetmete jätkumine ei mõjuta ülemäära toiduainetetööstuse kasutajaid. Pealegi oli nendele kasutajatele vaatlusaluse toote eri tarneallikate olemasolu üsna tähtis.

(110)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(111)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks.

(112)

Üks kasutaja ehitussektorist väitis, et kehtivate meetmete pikendamine põhjustaks vaatlusaluse toote puudujäägi, võib suurendada tootmiskulusid ja sellest lähtuvalt võivad valmistoodete hinnad tõusta. Nende väidete kinnituseks ei esitatud aga mingit tõendusmaterjali. Seetõttu ei olnud väidete põhjenduste puudumise ning ehitussektori kasutajate koostöö puudumise tõttu võimalik nende paikapidavust kontrollida.

(113)

Kaks uurimisel koostööd teinud kasutajat toiduainetesektorist väitsid, et toiduainetetööstuse suhtes kehtestatud meetmete jätkumise mõju ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja kasutajaist üks taotles ärakuulamist vastutava ametniku juures.

(114)

Ärakuulamise ajal ei vaidlustanud kõnealune kasutaja järeldust, et meetmete jätkumine ei mõjutaks kokkuvõttes äriühingu kasumlikkust tervikuna, kuid ta väitis, et mõju vaatlusalust toodet kasutava spetsiaalse tootmisliini kasumlikkusele on nende arvates märkimisväärne, ehkki kõnealune toode moodustab üldisest käibest vaid väikese osa. Kasutaja väitis ühtlasi, et viinhappe omamaised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel oluliselt tõusnud ja need hinnatasemed mõjutaksid taas märkimisväärselt toote kasumlikkust. Sellele vaatamata ei eitanud kõnealune kasutaja, et hinnatõus tulenes tooraine tarne puudumisest liidu turul; tooraine tarne tase kõigub korrapäraselt olenevalt viinamarjasaagist ja seetõttu ei saa seda pidada püsivaks ega kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest tulenevaks.

(115)

Teine koostööd teinud kasutaja vaidles ärakuulamisel, kus viibis ka uurimisrühm, meetmete pikendamise vastu samalaadsete argumentidega. Seetõttu lükati need argumendid samuti tagasi (vt eelmist põhjendust).

(116)

Koostööd teinud Hiina eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu ei saa enam pidada ebakindlaks, et peamine liidu tootmisharu olukorda mõjutav tegur oli tihedalt seotud ilmastikutingimustega ning seetõttu oli kõnealune tootja meetmete pikendamise vastu. Neid väiteid ei kinnitanud ükski tõend ning seega neid ei aktsepteeritud. Pealegi ei olnud nende laad selline, mille tõttu oleks tulnud liidu tootmisharu olukorra kohta tehtud järeldusi muuta.

(117)

Viimaks põhjendas liidu tootmisharu (võttes arvesse kasumlikkuse näitajaid vaatlusalusel perioodil), et ainsa Prantsuse tootmisettevõtte sulgemine 2008. aasta keskel oli lühiajaliselt põhjustanud vaatlusaluse toote koguse vähenemise, mistõttu müügihinnad tõusid ajutiselt ja vastavalt sellele suurenes ka kasumlikkus. Liidu tootmisharu väitel ei saanud neid muutusi nimetatud asjaolusid arvestades mingil juhul pidada püsivateks. Seega järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ei muudeta.

(118)

Kokkuvõttes järeldati pärast seda, kui kaalutud oli kõiki kommentaare, mis olid esitatud pärast huvitatud isikutele uurimise järelduste teatavakstegemist, et ükski neist ei olnud selline, mille tõttu oleks tulnud uurimise käigus tehtud järeldusi muuta.

(119)

Eelnevast järeldub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärit viinhappe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada viie aasta pikkuse lisaaja vältel,