ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2012.109.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 109
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
55. köide
21. aprill 2012
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.109.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 109 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 347/2012,
16. aprill 2012,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmäärus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb teatavate kategooriate mootorsõidukite tüübikinnituse nõudeid seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 14 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetluse otstarbeks. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 661/2009 on sätestatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite tüübikinnituse põhinõuded seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide paigaldamisega. Sellise tüübikinnituse jaoks on vaja kehtestada spetsiaalsed menetlused, katsed ja nõuded. |
|
(3) |
Määruses (EÜ) nr 661/2009 on sätestatud üldine kohustus varustada M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga. |
|
(4) |
Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on ette nähtud, et komisjon võib võtta meetmeid, millega vabastatakse teatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid või sõidukiklassid teatud tingimustel kohustusest paigaldada kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem. |
|
(5) |
Tulude-kulude ning tehniliste ja ohutusaspektide analüüs on tõendanud, et kõrgetasemelistele hädapidurdussüsteemidele esitatavate ulatuslike nõuete kohaldamiseks kõikide M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul on vaja pikemat täitmisaega. Kui kirjeldatakse nende sõidukite kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide tüübikinnituse konkreetsete katsete ja tehniliste nõuete üksikasjalikke eeskirju, tuleb erilist tähelepanu pöörata sõidukite pidurisüsteemile ja tagatelje vedrustussüsteemile. Seetõttu on asjakohane neid nõudeid rakendada kahes etapis, alustades tüübikinnituse 1. tasandiga, mis hõlmab asjakohaseid kokkupõrkehoiatuse ja hädapidurdussüsteemi nõudeid kõikide M3- ja N3-kategooria sõidukite ning suurima massiga üle 8 tonni N2-kategooria sõidukite kohta, tingimusel et kõnealuse kategooria sõidukid on varustatud pneumaatilise või õhk-hüdraulilise pidurisüsteemiga ning pneumaatilise tagatelje vedrustussüsteemiga. Neid nõudeid tuleks edasi arendada ja täiendada teises etapis tüübikinnituse 2. tasandil, et hõlmata ka hüdropidurisüsteemide ja mittepneumaatilise tagatelje vedrustussüsteemiga sõidukid ning M2-kategooria ja kuni 8-tonnise suurima massiga N2-kategooria sõidukid. Tüübikinnituse 2. tasandi rakendamise ajastus peaks jätma piisavalt täitmisaega täiendava kogemuse saamiseks kõnealuste süsteemidega, võimaldama kõnealuse valdkonna tehnilist arengut ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjonil võtta vastu asjaomaste kategooriate sõidukite rahvusvaheliselt ühtsed toimimise ja katsetamise nõuded. Seetõttu võtab komisjon hiljemalt kaks aastat enne tüübikinnituse 2. tasandi rakendamise tähtpäeva vastu hoiatus- ja pidurisüsteemi aktiveerimise katse kriteeriumid M2-kategooria ja kuni 8-tonnise suurima massiga N2-kategooria sõidukite kohta, võttes arvesse edasist arengut ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tasandil. |
|
(6) |
Tulude-kulude analüüs on ka tõendanud, et kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide kohustuslik kasutamine tooks kaasa rohkem kulu kui tulu, ning seetõttu ei ole see asjakohane järgmiste kategooriate sõidukite puhul: N2-kategooria sadulvedukid suurima massiga üle 3,5, kuid alla 8 tonni, M2- ja M3-kategooria A-klassi, I ja II klassi sõidukid ning M3 kategooria A-klassi, I ja II klassi liigendbussid. Lisaks ei ole tehniliste ja füüsiliste piirangute tõttu võimalik paigaldada kokkupõrke vältimise süsteem nii, et see tagaks usaldusväärse toimimise teatavates eriotstarbelistes, maastiku- ja rohkem kui kolme teljega sõidukites. Seetõttu tuleks kõnealuste kategooriate sõidukid vabastada kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi paigaldamise kohustusest. |
|
(7) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite suhtes, välja arvatud järgmised sõidukid:
|
1) |
N2-kategooria sadulvedukid suurima massiga üle 3,5, kuid alla 8 tonni; |
|
2) |
A-klassi, I ja II klassi kuuluvad M2- ja M3-kategooria sõidukid; |
|
3) |
A-klassi, I ja II klassi kuuluvad M3-kategooria liigendbussid; |
|
4) |
direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria maastikusõidukid; |
|
5) |
direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5 nimetatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid; |
|
6) |
M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, millel on rohkem kui kolm telge. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2007/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud mõisteid.
Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sõidukitüüp seoses selle kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga”– sõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest oluliste näitajate poolest, sealhulgas:
2) „asjaomane sõiduk”– katsetatav sõiduk;
3) „sihtmärk”– suuremahulise seeriatootmisega M1-kategooria sõiduautod keretüübiga AA sedaan vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa C osa punktis 1 määratletule või pehme sihtmärgi puhul sellist sõidukit esindav ese seoses katsetamisel oleva kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi sensoriüsteemi suhtes kehtivate kokkupõrke vältimise omadustega;
4) „pehme sihtmärk”– sihtmärk, mis kannatab kokkupõrkamise korral miinimumkahju ja põhjustab asjaomasele sõidukile miinimumkahju;
5) „liikuv sihtmärk”– sihtmärk, mis liigub püsival kiirusel samas suunas ning selle sama sõiduraja keskel, kus liigub asjaomane sõiduk;
6) „pargitud sihtmärk”– sihtmärk, mis püsib paigal ja on suunatud samas suunas ning on selle sama katseraja keskel, kus asub asjaomane sõiduk;
7) „kokkupõrkehoiatuse etapp”– vahetult hädapidurdamise etapile eelnev etapp, mil kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem hoiatab juhti võimalikust esikokkupõrkest;
8) „hädapidurdamise etapp”– etapp, mis algab sellega, kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem annab sõiduki sõidupidurisüsteemile vähemalt 4 m/s2 aeglustamise signaali;
9) „ühisala”– ala, millel on võimalik kuvada kaht või rohkemat teabefunktsiooni, kuid mitte korraga;
10) „autokontroll”– integreeritud funktsioon, mis kontrollib süsteemi riket osaliselt vähemalt siis, kui süsteem on aktiivne;
11) „aeg kokkupõrkeni”– ajaväärtus, mis saadakse asjaomase sõiduki ja sihtmärgi vahelise kauguse jagamisel asjaomase sõiduki ja sihtmärgi suhtelise kiirusega vastaval ajahetkel.
Artikkel 3
Liikmesriikide kohustused
1. Alates 1. novembrist 2013 keelduvad liikmesriikide ametiasutused EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga seotud põhjustel, kui need sõidukitüübid ei vasta käesoleva määruse II ja III lisas esitatud nõuetele, välja arvatud II lisas sätestatud 2. tasandi tüübikinnituse nõuetele ja katsete läbimise/mitteläbimise kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 2. liites, ning välja arvatud sõidukite puhul, mis ei ole varustatud pneumaatilise tagatelje vedrustussüsteemiga.
2. Alates 1. novembrist 2015 tunnistavad liikmesriikide ametiasutused kehtetuks uute sõidukite direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohased vastavustunnistused kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga seotud põhjustel ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesoleva määruse II ja III lisas esitatud nõuetele, välja arvatud II lisas sätestatud 2. tasandi tüübikinnituse nõuetele ja katsete läbimise/mitteläbimise kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 2. liites, ning välja arvatud sõidukite puhul, mis ei ole varustatud pneumaatilise tagatelje vedrustussüsteemiga.
3. Alates 1. novembrist 2016 keelduvad liikmesriikide ametiasutused EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga seotud põhjustel, kui need ei vasta käesoleva määruse II ja III lisas esitatud nõuetele, sealhulgas II lisas sätestatud 2. tasandi tüübikinnituse nõuetele ja katsete läbimise/mitteläbimise kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 2. liites.
4. Alates 1. novembrist 2018 tunnistavad liikmesriikide ametiasutused kehtetuks uute sõidukite direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 kohased vastavustunnistused kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga seotud põhjustel ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesoleva määruse II ja III lisas esitatud nõuetele, sealhulgas II lisas sätestatud 2. tasandi tüübikinnituse nõuetele ja katsete läbimise/mitteläbimise kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa 2. liites.
5. Ilma et see piiraks lõigete 1–4 kohaldamist, ei või liikmesriikide ametiasutused kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga seotud põhjustel:
|
a) |
keelduda EÜ või riikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukile, kui see sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 661/2009 ja käesoleva määruse nõuetele; |
|
b) |
keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui see sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 661/2009 ja käesoleva määruse nõuetele; |
|
c) |
anda EÜ tüübikinnitust või riiklikku tüübikinnitust vastavalt 2. tasandi tüübikinnituse nõuetele uuele M2-kategooria sõidukile ja kuni 8-tonnise suurima massiga N2-kategooria sõidukile enne, kui hoiatus- ja pidurisüsteemi aktiveerimise katse läbimise/mitteläbimise väärtused on täpsustatud kooskõlas artikliga 5. |
Artikkel 4
EÜ tüübikinnitus seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga
1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga esitab tootja või tema esindaja tüübikinnitusasutusele taotluse.
2. Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.
3. Kui käesoleva määruse II lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonisüsteemile.
Tüübikinnitusasutus ei tohi anda sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.
4. Tüübikinnitusasutus väljastab lõike 3 kohase EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.
Artikkel 5
II lisa 2. liite muudatus
Komisjon muudab II lisa 2. liidet 31. detsembriks 2014, et lisada hoiatus- ja pidurisüsteemi aktiveerimise katse läbimise/mitteläbimise väärtused, millele peavad vastama M2-kategooria ja kuni 8-tonnise suurima massiga N2-kategooria sõidukid tüübikinnituse 2. tasandil.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. aprill 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
I LISA
Kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega seotud mootorsõidukite tüübihindamise teatise ja EÜ tüübikinnitustunnistuse standardnäidised
1. OSA
Teatis
NÄIDIS
Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohaldamiseks seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega.
Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.
Kui määruse (EL) nr. 347/2012 I lisas viidatud süsteemid, osad või eraldi tehnilised seadmestikud on elektroonilise juhtimisseadmetega, esitatakse andmed selle toimimise kohta.
0. ÜLDOSA
0.1. Mark (tootja kaubanimi): …
0.2. Tüüp: …
0.2.0.1. Šassii: …
0.2.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.2.1. Kaubanimi(-nimed) (kui on teada): …
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (1): …
0.3.0.1. Šassii: …
0.3.0.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.3.1. Märgistuse asukoht: …
0.3.1.1. Šassii: …
0.3.1.2. Kere / komplektne sõiduk: …
0.4. Sõiduki kategooria (2): …
0.5. Tootja nimi ja aadress: …
0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …
0.6.1. Šassiil: …
0.6.2. Kerel: …
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id)
0.9. Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …
1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED
1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …
1.2. Kogu sõiduki mõõtjoonis: …
1.3. Telgede ja rataste arv: …
1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …
1.3.2. Juhitavate telgede arv ja asukoht: …
1.3.3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …
(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)
2.1. Teljevahe(d) (täiskoormusel) (5)
2.1.1. Kaheteljelised sõidukid: …
2.1.1.1. Kolme või enama teljega sõidukid
2.3. Telje/telgede rööbe/rööpmed ja laius(ed)
2.3.1. Iga juhitava telje rööbe (6): …
2.3.2. Kõigi muude telgede rööpmed (6): …
2.3.4. Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, arvestamata rehvide maapinnalähedast väljakummumist): …
2.4. Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)
2.4.1. Kereta šassii
2.4.1.1. Pikkus (7): …
2.4.1.1.1. Suurim lubatud pikkus: …
2.4.1.1.2. Vähim lubatud pikkus: …
2.4.1.2. Laius (8): …
2.4.1.2.1. Suurim lubatud laius: …
2.4.1.2.2. Vähim lubatud laius: …
2.4.2. Kerega šassii korral
2.4.2.1. Pikkus (7): …
2.4.2.1.1. Laadimispinna pikkus: …
2.4.2.2. Laius (8): …
2.4.3. Ilma šassiita heakskiidetud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)
2.4.3.1. Pikkus (7): …
2.4.3.2. Laius (8): …
2.6. Töökorras sõiduki mass
Töökorras sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria veduki puhul koos haakeseadisega, kui tootja on selle paigaldatud; või kereta ja/või haakeseadiseta šassii või kabiiniga šassii mass, kui tootja ei ole keret ja/või haakeseadist paigaldanud (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas, kui see on paigaldatud, ja juht ning busside puhul meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (9) (iga variandi suurim ja vähim mass): …
4.7. Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (10): …
8. PIDURID
(Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajaduse korral ka identifitseerimisandmed)
8.1. Pidurite tüüp ja karakteristikud vastavalt nõukogu direktiivi 71/320/EMÜ (11) I lisa punktis 1.6 määratletule koos üksikasjalike andmetega ja joonistega trumlite või ketaste, voolikute margi ning trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete margi ja tüübi, efektiivsete pidurduspindade, trumlite, klotside ja ketaste raadiuste, trumlite massi, reguleerimisseadmete, telje/telgede ja vedrustuse asjakohaste osade kohta: …
8.2. Talitlusskeem, direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2 kirjeldatud pidurisüsteemi kirjeldus ja/või joonis koos üksikasjalike andmete ja joonistega käigukasti ja juhtseadiste kohta: …
8.2.1. Sõidupidurisüsteem: …
8.2.2. Abipidurisüsteem: …
8.2.4. Mis tahes lisapidurisüsteem: …
8.3. Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral: ……
8.4. Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (12) sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (12)
8.5. Mitteblokeeruv pidurisüsteem
8.5.1. Süsteemi töötamise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriline plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: …
8.6. Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa liite punkti 1.1.4.2 (või vajaduse korral XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad: …
8.7. Jõuallika kirjeldus ja/või joonised (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide korral): …
8.7.1. Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s: …
8.7.2. Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s: …
13. ERISÄTTED BUSSIDELE
13.1. Sõiduki klass: III klass / B klass (12)
Selgitavad märkused
2. OSA
NÄIDIS
(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
Teatis:
|
— |
EÜ tüübikinnituse (13) |
|
— |
EÜ tüübikinnituse laiendamise (13) |
|
— |
EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (13) |
|
— |
EÜ tüübikinnituse tühistamise (13) |
kohta seoses sõiduki kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega
vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 347/2012 muudetud ja täites tüübikinnituse 1. tasandi (13)/ 2. tasandi nõudeid (13)
EÜ tüübikinnitusnumber: _
Laiendamise põhjus:
I JAGU
0.1. Mark (tootja kaubanimi):
0.2. Tüüp:
0.2.1. Kaubanimi (-nimed) (vajaduse korral):
0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (14):
0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht:
0.4. Sõiduki kategooria (15):
0.5. Tootja nimi ja aadress:
0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):
0.9. Tootja esindaja:
II JAGU
1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand
2. Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:
3. Katsearuande kuupäev:
4. Katsearuande number:
5. Märkused (kui on): vt lisand
6. Koht:
7. Kuupäev:
8. Allkiri:
|
Lisad |
: |
Infopakett Katsearuanne |
(1) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).
(2) Liigitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1) II lisa A osas sätestatud määratlustele.
(3) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.
(4) Standard ISO 612:1978 – Maanteesõidukid. Mootorsõidukite ja haagisveokite mõõtmed. Terminid ja määratlused.
|
(g1) |
Mootorsõiduk ja täishaagis: punkt 6.4.1. Poolhaagis või kesktelghaagis: punkt 6.4.2. Märkus: kesktelghaagise puhul loetakse kõige eesmiseks teljeks haakesadise telge. |
|
(g4) |
Punkt 6.5. |
|
(g5) |
Punkt 6.1 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ (EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1) I lisa punkt 2.4.1. Haagiste korral tuleb pikkused esitada nii, nagu on määratletud standardi ISO 612:1978 punktis 6.1.2. |
|
(g7) |
Punkt 6.2 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.2. |
(9) Juhi massiks ja vajaduse korral meeskonnaliikme massiks loetakse 75 kg (sellest vastavalt ISO standardile 2416:1992 inimese massiks 68 kg ja pagasi massiks 7 kg), kütusepaak täidetakse 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt ette nähtud mahust.
(10) Haagiste puhul suurim tootja lubatud kiirus.
(11) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37.
(12) Mittevajalik maha tõmmata (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid variante on rohkem kui üks).
(13) Mittevajalik maha tõmmata.
(14) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole käesolevates andmetes käsitletud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).
(15) Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.
Lisand
EÜ tüübikinnitustunnistuse nr …
1. Lisateave
1.1. Sõidukile paigaldatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi lühikirjeldus:
4. Katsetulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 347/2012 II lisale.
4.1. Üksikasjad, mis võimaldavad kindlaks teha ja reprodutseerida katsetamisel kasutatud sihtmärke.
4.2. Kokkupõrkehoiatuse etapi katkestavate positiivsete tegevuste loetelu.
4.3. Hädapidurdamise etapi katkestavatete positiivsete tegevuste loetelu.
4.4. Hoiatussignaali kirjeldus ja juhile kokkupõrkehoiatuse signaalide andmise järjekord.
4.5. Sõiduki mass ja lubatud koormus katse ajal.
4.6. Katse sihtmärki konkreetselt kindlaks teha võimaldavad andmed.
4.7. Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse tulemused pargitud sihtmärgiga.
4.8. Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse tulemused liikuva sihtmärgiga.
4.9. Rikke avastamise katse tulemused.
4.10. Inaktiveerimiskatse tulemused (üksnes juhul, kui sõiduk on varustatud hädapidurdussüsteemi inaktiveerimise vahenditega).
4.11. Väära reaktsiooni katse tulemused.
4.12. Sõidukitüüp koos selle kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga vastab määruse (EÜ) nr 347/2012 II lisa 1. liites sätestatud tüübikinnituse 1. tasandi nõuetele: jah/ei (1)
4.13. Sõidukitüüp koos selle kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga vastab määruse (EÜ) nr 347/2012 II lisa 2. liites sätestatud tüübikinnituse 2. tasandi nõuetele: jah/ei (1)
5. Märkused (kui on):
(1) Mittevajalik maha tõmmata.
II LISA
Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded ja katsed seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga
1. Nõuded
1.1. Üldnõuded
1.1.1. Kõik käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad sõidukid vastavad seoses paigaldatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga käesoleva lisa punktides 1.1–1.6.2 sätestatud toimimisnõuetele ning on varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 (1) lisas 13 sätestatud toimimisnõuetega.
1.1.2. Magnet- või elektriväljad ei tohi kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi tõhusust häirida. Seda tõendatakse vastavusega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 10 03-seeria muudatustele.
1.1.3. Komplekssete elektrooniliste juhtimissüsteemide ohutusaspektidele vastamist tõendatakse III lisa nõuete täitmisega.
1.2. Toimimisnõuded
1.2.1. Süsteem annab juhile asjakohase hoiatuse vastavalt punktides 1.2.1.1–1.2.1.3 kirjeldatule.
|
1.2.1.1. |
Kokkupõrkehoiatuse, kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem on teinud kindlaks võimaliku kokkupõrke eespool samas sõidureas oleva M-, N- või O-kategooria sõidukiga, mis sõidab väiksema kiirusega, on aeglustunud peatumiseks või seisab paigal ega ole määratletud liikuvana. Hoiatust täpsustatakse punktis 1.5.1. |
|
1.2.1.2. |
Rikkehoiatuse, kui kõrgetasemelises hädapidurdussüsteemis esineb rike, mille tõttu ei ole täidetud käesoleva lisa nõuded. Hoiatust täpsustatakse punktis 1.5.4.
|
|
1.2.1.3. |
Kui süsteem on inaktiveeritud, antakse inaktiveerimise hoiatus, juhul kui sõiduk on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi käsitsi inaktiveerivate vahenditega. Seda täpsustatakse punktis 1.4.2. |
1.2.2. Pärast hoiatust (hoiatusi), millele on viidatud punktis 1.2.1.1 ja vastavalt punktide 1.3.1, 1.3.2 ja 1.3.3 sätetele, leiab aset hädapidurdamise etapp, mille eesmärk on asjaomase sõiduki kiiruse oluline vähendamine. Seda katsetatakse vastavalt punktidele 2.4 ja 2.5.
1.2.3. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem on aktiivne vähemalt sõiduki kiiruse juures 15 km/h kuni sõiduki suurima valmistajakiiruseni ning sõiduki igasuguse koormuse juures, välja arvatud juhul, kui see on käsitsi inaktiveeritud vastavalt punktile 1.4.
1.2.4. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem projekteeritakse selliselt, et kokkupõrkehoiatuse signaalide esilekutsumine on viidud miinimumini ning et vältida iseseisvat pidurdamist olukordades, mil juht ei tunne ära eelseisvat esikokkupõrget. Seda tõendatakse vastavalt punktile 2.8.
1.3. Juhi sekkumine
1.3.1. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem võib võimaldada juhil katkestada kokkupõrkehoiatuse etapi. Kui sõiduki pidurisüsteemi siiski kasutatakse haptilise hoiatuse andmiseks, peab süsteem võimaldama juhil hoiatuspidurdamise etapi katkestamist.
1.3.2. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem võimaldab juhil hädapidurdamise etapi katkestada.
1.3.3. Punktides 1.3.1 ja 1.3.2 kirjeldatud juhtudel võib katkestamist alustada igasuguse positiivse tegevusega (nt gaasipedaali lõpuni allavajutamine, suunatulelaterna lüliti kasutamine), mis näitab, et juht on hädaolukorrast teadlik. Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel tehnilisele teenistusele nende positiivsete tegevuste loetelu ning need lisatakse I lisa 2. osa II jaos viidatud katsearuandele.
1.4. Juhul kui sõiduk on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimise vahenditega, kehtivad järgmised asjakohased tingimused.
|
1.4.1. |
Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem lülitub iga uue süütetsükli alguses automaatselt sisse. |
|
1.4.2. |
Pidev optiline hoiatussignaal teavitab juhti kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimisest. Selleks võib kasutada punktis 1.5.4 nimetatud kollast hoiatussignaali. |
1.5. Hoiatussignaal
1.5.1. Punktis 1.2.1.1 kirjeldatud kokkupõrkehoiatust antakse vähemalt kahel kujul, valides akustilise, haptilise või optilise hoiatuse vahel.
Hoiatussignaali ajastus on selline, et see võimaldab juhil kokkupõrkeohule reageerida ja olukorra üle kontroll võtta, kuid ei häiri juhti liiga varajaste või sagedaste hoiatustega. Seda katsetatakse vastavalt punktidele 2.4.2 ja 2.5.2.
1.5.2. Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel hoiatussignaali kirjelduse ja juhile kokkupõrkehoiatuse signaalide andmise järjekorra ning need kantakse katseprotokolli.
1.5.3. Kui kokkupõrkehoiatuse osana kasutatakse optilisi vahendeid, siis võib optiliseks signaaliks olla punktis 1.2.1.2 kirjeldatud rikke hoiatussignaalide vilkumine.
1.5.4. Punktis 1.2.1.2 viidatud rikkehoiatuseks on kollane pidev optiline hoiatussignaal.
1.5.5. Kõik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi optilised hoiatussignaalid süttivad, kui süütelüliti on sisse lülitatud või on sisselülitatud asendi ja käivitusasendi vahepealses asendis, mille tootja on määranud kontrollasendiks (esialgne süsteem (sisselülitatud)). Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.
1.5.6. Optilised hoiatussignaalid on nähtavad ka päevavalges; juht peab saama hoiatussignaali nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida.
1.5.7. Kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tööta ajutiselt, nt halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis põleb juhile sellest märku andev pidev kollane tuli. Selleks võidakse kasutada punktis 1.5.4 täpsustatud hoiatussignaali.
1.6. Korralist tehnoülevaatust käsitlevad sätted
1.6.1. Korralistel tehnoülevaatustel on võimalik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras olekut kontrollida rikke hoiatussignaali staatuse visuaalse jälgimise teel pärast süütelüliti sisselülitamist ja pirni kontrollimisel.
Juhul kui hoiatussignaal kuvatakse ühisalal, siis veendutakse enne hoiatussignaali kontrollimist, et ühisala on töökorras.
1.6.2. Tüübikinnituse ajal esitatakse konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse rikke hoiatussignaali töö lihtsat lubamatut muutmist.
Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.
2. Katsemenetlused
2.1. Katsetingimused
2.1.1. Katse tehakse tasasel, kuival betoonil või asfaldil, mis võimaldab head haardumist.
2.1.2. Ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 0 °C kuni 45 °C.
2.1.3. Horisontaalne nähtavus võimaldab sihtmärki kogu katse jooksul jälgida.
2.1.4. Katsetamine ei tohi toimuda tuulega, mis võib mõjutada katsetulemusi.
2.2. Sõiduki katsetamistingimused
2.2.1. Katsekaal
Sõidukit katsetatakse tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitud koormustingimustes. Katsemenetluse ajal muudatusi ei tehta.
2.3. Katse sihtmärgid
2.3.1. Katsetamisel kasutatavad sihtmärgid on tavapäraselt suuremahulise seeriatootmisega M1-kategooria sõiduautod keretüübiga AA sedaan või teise võimalusena „pehme sihtmärk”, mis esindab asjaomast sõidukit seoses selle kindlakstegemisvõimet iseloomustavate näitajatega, mida kohaldatakse katsetamisel oleva kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi sensorsüsteemi suhtes (2).
2.3.2. Sihtmärki (sihtmärke) konkreetselt kindlaks teha ja reprodutseerida võimaldavad andmed tuleb kanda sõiduki tüübikinnituse dokumentidesse vastavalt I lisa 2. osa II jao lisandi punktile 4.6.
2.4. Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse pargitud sihtmärgiga
2.4.1. Asjaomane sõiduk läheneb pargitud sihtmärgile sirgjooneliselt vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures asjaomase sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.
Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h ning on sihtmärgist vähemalt 120 meetri kaugusel.
Funktsionaalosa algusest kuni kokkupõrke punktini ei reguleeri juht asjaomase sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.
2.4.2. Punktis 1.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus vastab järgmistele tingimustele.
|
2.4.2.1 |
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:
Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust. |
|
2.4.2.2. |
Vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:
Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust. |
|
2.4.2.3. |
Kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem. |
2.4.3. Kokkupõrkehoiatuse etapile järgneb hädapidurdamise etapp.
2.4.4. Hädapidurdamise etapp ei alga enne, kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.
Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.
2.4.5. Asjaomase sõiduki kiirus ei vähene pargitud sihtmärgiga kokkupõrke hetkel alla järgmistes dokumentides täpsustatud väärtuste:
|
|
Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli D-veerg |
|
|
Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli D-veerg |
2.5. Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse liikuva sihtmärgiga
2.5.1. Asjaomane sõiduk läheneb liikuvale sihtmärgile sirgjooneliselt samas suunas vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.
Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h ning liikuv sihtmärk vähemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:
|
|
Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli H-veerg |
|
|
Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli H-veerg |
Asjaomase sõiduki ja liikuva sihtmärgi kaugus on vähemalt 120 meetrit.
Funktsionaalosa algusest kuni hetkeni, mil asjaomase sõiduki kiirus on võrdne sihtmärgi omaga, ei reguleeri juht sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalekaldumise takistamiseks.
2.5.2. Punktis 1.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus vastab järgmistele tingimustele.
|
2.5.2.1. |
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:
Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust. |
|
2.5.2.2. |
Vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:
Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust. |
|
2.5.2.3. |
Kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem. |
2.5.3. Kokkupõrkehoiatuse etapile järgneb hädapidurdamise etapp, mille tulemusena ei põrka asjaomane sõiduk kokku liikuva sihtmärgiga.
2.5.4. Hädapidurdamise etapp ei alga enne, kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.
Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente, vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.
2.6. Rikke avastamise katse
2.6.1. Elektririkke simuleerimine, näiteks katkestades kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi mis tahes komponendi elektritoite või süsteemi komponentide vahelise mis tahes elektriühenduse. Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi rikke simuleerimisel ei katkestata elektriühendust punktis 1.5.4 kirjeldatud hoiatussignaaliga ega punktis 1.4 viidatud vabatahtliku kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi manuaalse inaktiveerimise seadmega.
2.6.2. Punktis 1.5.4 kirjeldatud pidurisüsteem aktiveeritakse ja see jääb aktiivseks vähemalt 10 sekundiks sõiduki liikumisel kiirusega üle 15 km/h ning see aktiveeritakse kohe pärast paigalseisva sõiduki süüteluku välja- ja sisselülitamise tsüklit, kuni simuleeritud rike kõrvaldatakse.
2.7. Inaktiveerimiskatse
2.7.1. Sõidukite puhul, mis on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimise vahenditega, tuleb süütelüliti keerata sisselülitatud asendisse ja inaktiveerida kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem. Punktis 1.4.2 nimetatud hoiatussignaal aktiveeritakse. Süütelüliti keeratakse lukustatud või väljalülitatud asendisse. Süütelüliti tuleb uuesti keerata sisselülitatud asendisse ja kontrollida, et eelnevalt aktiveeritud hoiatussignaal ei aktiveeru uuesti, mis annab märku sellest, et kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi funktsionaalsus on punkti 1.4.1 kohaselt taastatud. Kui süütesüsteem aktiveeritakse võtme abil, peab eespool kirjeldatud nõue olema täidetud võtit eemaldamata.
2.8. Väära reaktsiooni katse
2.8.1. Kaks M1-kategooria sõidukit keretüübiga AA sedaan pargitakse
|
a) |
asjaomase sõiduki liikumissuunaga samas suunas, |
|
b) |
üksteisest 4,5 meetri kaugusele (3), |
|
c) |
nii, et mõlema sõiduki tagaosa on üksteisega joondatud. |
2.8.2. Asjaomane sõiduk liigub vähemalt 60 meetrit konstantsel kiirusel 50 ± 2 km/h, et sõita kahe pargitud sõiduki vahelt läbi.
Katse ajal ei reguleerita asjaomase sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.
2.8.3. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tohi anda kokkupõrkehoiatust ega esile kutsuda hädapidurdamise etappi.
(1) EL on ühinenud kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nõukogu otsusega 97/836/EÜ (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).
(2) Pehme sihtmärgi kindlakstegemisvõimet iseloomustavad näitajad on tootja ja tehnilise talituse vahel kokku lepitud võrdväärsetena selliste M1-kategooria sõiduautode näitajatega, mille keretüüp on AA sedaan.
(3) Iga pargitud sõiduki võrdluspunkt, mille abil fikseeritakse kaugus kahe pargitud sõiduki vahel, määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO 612:1978.
1. liide
Tüübikinnituse 1. tasand: hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse nõuded – läbimise/mitteläbimise väärtused
|
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
|
Sõidukikategooria |
Pargitud sihtmärk |
Liikuv sihtmärk |
|||||
|
Hoiatuste ajastus |
Asjaomase sõiduki kiiruse vähenemine |
Hoiatuste ajastus |
Asjaomase sõiduki kiiruse vähenemine |
Sihtkiirus |
|||
|
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus |
Vähemalt kaks hoiatust |
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus |
Vähemalt kaks hoiatust |
||||
|
(viide punktile 2.4.2.1) |
(viide punktile 2.4.2.2) |
(viide punktile 2.4.5) |
(viide punktile 2.5.2.1) |
(viide punktile 2.5.2.2) |
(viide punktile 2.5.3) |
(viide punktile 2.5.1) |
|
|
M3, N3 ja N2 > 8 t (varustatud pneumaatilise või õhk-hüdraulilise pidurisüsteemiga ning pneumaatilise tagatelje vedrustussüsteemiga) |
Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Vähemalt 10 km/h |
Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Asjaomane sõiduk ei põrka kokku liikuva sihtmärgiga |
32 ± 2 km/h |
2. liide
Tüübikinnituse 2. tasand: hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse nõuded – läbimise/mitteläbimise väärtused
|
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
|
Sõidukikategooria |
Pargitud sihtmärk |
Liikuv sihtmärk |
|||||
|
Hoiatuste ajastus |
Asjaomase sõiduki kiiruse vähenemine |
Hoiatuste ajastus |
Asjaomase sõiduki kiiruse vähenemine |
Sihtkiirus |
|||
|
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus |
Vähemalt kaks hoiatust |
Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus |
Vähemalt kaks hoiatust |
||||
|
(viide punktile 2.4.2.1) |
(viide punktile 2.4.2.2) |
(viide punktile 2.4.5) |
(viide punktile 2.5.2.1) |
(viide punktile 2.5.2.2) |
(viide punktile 2.5.3) |
(viide punktile 2.5.1) |
|
|
M3, N3 ja N2 > 8 t (1) |
Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Vähemalt 20 km/h |
Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust |
Asjaomane sõiduk ei põrka kokku liikuva sihtmärgiga |
12 ± 2 km/h |
|
N2 ≤ 8 t ja M2 (2) |
|||||||
(1) Hüdropidurisüsteemidega M3-kategooria sõidukite suhtes kehtivad teises veerus esitatud nõuded.
(2) Pneumaatilise pidurisüsteemidega sõidukite puhul kehtivad esimeses veerus esitatud nõuded.
(3) Väärtused tuleb kindlaks määrata vastavalt artiklile 5.
III LISA
Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded
1. Üldised märkused
Käesolevas lisas määratakse kindlaks dokumentide, rikkestrateegia ja kontrolli suhtes kohaldatavad nõuded seoses sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektidega käesoleva määruse ulatuses.
Käesolevat lisa võib kohaldada ka elektroonilis(t)e süsteemi(de) juhitavate ohutusega seotud funktsioonide suhtes.
Käesolevas lisas ei määrata kindlaks sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide tehnilisi tingimusi, kuid see hõlmab konstrueerimisel rakendatavaid meetodeid ja tüübikinnituse saamiseks tehnilisele teenistusele edastatavat teavet.
Kõnealuse teabega näidatakse, et kompleksse elektroonilise juhtsüsteemi puhul järgitakse tavapärases ja rikkeolukorras kõiki asjakohaseid käesolevas määruses kindlaks määratud toimimisnõudeid.
2. Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
2.1. „ohutuskontseptsioon”– süsteemi, näiteks elektroonilistesse seadmetesse kavandatud abinõude kirjeldus, millega tagatakse süsteemi terviklikkus ja ohutu toimimine ka elektririkke korral.
Ohutuskontseptsiooni osa võib olla ka sõiduki hädavajalike funktsioonide tagamise võimalus osalise või koguni täieliku varusüsteemi abil;
2.2. „elektrooniline juhtsüsteem”– nimetatud sõiduki juhtimisfunktsiooni tootmisel elektroonilise andmetöötluse abil koostoimimiseks ette nähtud seadmete kombinatsioon.
Kõnealused, sageli tarkvaraga juhitavad süsteemid koostatakse eraldi funktsionaalsetest osadest, nagu andurid, elektroonilised juhtseadmed ja ajamid, ning need ühendatakse ülekandelülide abil. Need võivad sisaldada mehaanilisi, elektropneumaatilisi või elektrohüdraulilisi elemente;
2.3. „sõidukite komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid”– juhtimishierarhiasse kuuluvad elektroonilised juhtsüsteemid, kusjuures hierarhia kõrgema taseme elektrooniline juhtsüsteem/-funktsioon võib juhitava funktsiooni välja lülitada;
2.4. „kõrgema taseme juhtsüsteem/funktsioonid”– süsteemid/funktsioonid, mis kasutavad sõiduki käitumise muutmiseks lisatöötlusseadmeid ja/või lisaandureid, varieerides käskluste abil sõiduki juhtsüsteemi tavapäraseid funktsioone.
See võimaldab komplekssetel süsteemidel muuta automaatselt oma eesmärke vastavalt nende tajutud olukordadest sõltuvale prioriteedile;
2.5. „seadmed”– käesolevas lisas käsitletavad väikseimad süsteemikomponentide osad; kõnealuseid komponentide kombinatsioone vaadeldakse identifitseerimise, analüüsimise või asendamise seisukohast ühe üksusena;
2.6. „ülekandeühendused”– eraldi asuvate seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavad vahendid, mille kaudu edastatakse signaale, andmeid või energiat.
Need on enamasti elektrilised, kuid võivad osaliselt olla ka mehaanilised, pneumaatilised, hüdraulilised või optilised;
2.7. „reguleerimispiirkond”– väljundparameeter, millega määratakse kindlaks, millist ulatust süsteem tõenäoliselt kontrollib;
2.8. „funktsionaalse toimimise piirid”– nendega määratakse kindlaks välised füüsilised piirid, mille ulatuses suudab süsteem kontrolli säilitada.
3. Dokumentatsioon
3.1. Nõuded
Tootja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda kompleksse elektroonilise juhtsüsteemi, mille tüübikinnitust taotletakse (edaspidi „süsteem”), põhikonstruktsiooniga ja viisiga, kuidas see on seotud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine.
Selgitada tuleb tootja poolt ette nähtud „süsteemi” ja ohutuskontseptsiooni funktsioone.
Andmed võib esitada lühidalt, aga need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on osalenud kõigi hõlmatud süsteemivaldkondade asjatundjad.
Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas saab kontrollida „süsteemi” käitusoleku hetkeolukorda.
3.1.1. Dokumentatsioon tehakse kättesaadavaks kahes osas:
|
a) |
tüübikinnituse saamiseks esitatav 3. jaos loetletud materjale (välja arvatud punktis 3.4.4 loetletud materjalid) hõlmav ametlik dokumentatsioon, mis esitatakse tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamisel. Seda kasutatakse punktis 4 sätestatud vastavustõendamisel võrdlusalusena; |
|
b) |
punktis 3.4.4 viidatud lisamaterjalid ja analüüsiandmed, mis jäävad tootja valdusesse, kuid mis tuleb tüübikinnituse andmisel teha kontrollimise tarvis kättesaadavaks. |
3.2. „Süsteemi” funktsioonide kirjeldus
Esitatakse kirjeldus, milles selgitatakse lihtsalt ja arusaadavalt kõiki „süsteemi” juhtfunktsioone ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid, sealhulgas ka juhttoiminguid teostava(te) mehhanismi(de) selgitust.
3.2.1. Esitatakse kõikide sisend- ja tajutud parameetrite loend ning määratletakse nende tööpiirkond.
3.2.2. Esitatakse ka kõikide „süsteemi” poolt reguleeritavate väljundparameetrite loend ja iga juhu kohta ka selgitus, kas reguleerimine toimub otseselt või sõiduki mõne muu süsteemi kaudu. Kindlaks määratakse iga kõnealuse parameetri reguleerimispiirkond.
3.2.3. Funktsionaalse toimimise piirid esitatakse juhul, kui see on süsteemi toimimise seisukohast oluline.
3.3. Süsteemi skeemid
3.3.1. Komponentide loetelu
Esitatakse kõiki „süsteemi” seadmeid hõlmav loend, milles nimetatakse ka muid kõnealuse juhtfunktsiooni toimimiseks vajalikke sõiduki süsteeme.
Kõnealuste seadmete kombinatsiooni kujutav ülevaatlik skeem esitatakse koos seadmestiku jaotumise ning ka seadmete omavaheliste ühenduste selgitusega.
3.3.2. Seadmete funktsioonid
„Süsteemi” iga seadme funktsiooni selgitatakse ülevaatlikult ja näidatakse, millised signaalid ühendavad seadet teiste seadmetega või sõiduki muude süsteemidega. Selle võib esitada kas märgistatud plokkdiagrammina või muu skeemina või diagrammiga illustreeritud kirjeldusena.
3.3.3. Ühendusviisid
„Süsteemi” siseühendusi näidatakse elektriliste ülekandeühenduste puhul lülitusskeemidega, optiliste ühenduste puhul optiliste kiudkaablite skeemidega, pneumaatiliste või hüdrauliliste ühenduste puhul torustiku skeemiga ning mehaaniliste ühenduste puhul lihtsustatud diagrammskeemiga.
3.3.4. Signaalivoog ja prioriteedid
Seadmete vahel edastatavad signaalid ja kõnealused ühenduskanalid peavad üksteisele selgelt vastama.
Multipleksitud andmeteede signaalide prioriteedid esitatakse juhul, kui prioriteet võib mõjutada toimimist või ohutust seoses käesoleva määrusega.
3.3.5. Seadmete identimine
Iga seade on selgelt ja üheselt idenditav (nt riistvara märgistamise abil ja tarkvara sisu märgistamise või väljundi abil), et vastavat riistvara ja dokumente oleks võimalik omavahel seostada.
Kui funktsioone kombineeritakse ühe seadme või ka ühe arvuti piires, aga plokkdiagrammil on need arusaadavama ja ülevaatlikuma selgituse huvides esitatud mitme plokina, kasutatakse vaid ühte riistvara identifitseerimismärgistust.
Kõnealuse identimismärgistuse kasutamisega kinnitab tootja, et paigaldatud seadmestik vastab seonduvatele dokumentidele.
|
3.3.5.1. |
Identifitseerimismärgistusega määratletakse riist- ja tarkvara versioon ning kui versiooni muutmisel muutuvad käesoleva määrusega seoses ka seadme funktsioonid, muudetakse ka identifitseerimismärgistust. |
3.4. Tootja ohutuskontseptsioon
3.4.1. Tootja esitab deklaratsiooni, millega kinnitab, et riketeta olukorras ei piira „süsteemi” eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia käesoleva määruse ettekirjutuste alla kuuluvate süsteemide ohutut toimimist.
3.4.2. Seoses „süsteemis” kasutatava tarkvaraga selgitatakse ülevaatlikult selle arhitektuuri ning märgitakse ära kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid. Tootja on valmis vajaduse korral esitama tõendeid vahendite kohta, mille abil määrati projekteerimis- ja arendustegevuse käigus kindlaks süsteemiloogika toimimine.
3.4.3. Tootja esitab tehnilisele teenistusele selgituse nende lahutamatult süsteemi kuuluvate projekteerimistingimuste kohta, millega tagatakse ohutu toimimine ka rikkeolukorras. Võimalikud projekteerimistingimused süsteemi rikkeolukorra puhul on näiteks järgmised:
|
a) |
toimimise tagamine osalise süsteemi abil, |
|
b) |
ümberlülitumine eraldiseisvale varusüsteemile, |
|
c) |
kõrgema taseme funktsioonide väljalülitamine. |
Rikke korral hoiatatakse juhti näiteks hoiatussignaaliga või kuvatava teatega. Kui juht ei ole süsteemi inaktiveerinud, pöörates näiteks süüteluku väljalülitatud asendisse või lülitades välja konkreetse funktsiooni, kui selleks on ette nähtud spetsiaalne lüliti, peaks hoiatus kestma senikaua, kuni rikkeolukord püsib.
|
3.4.3.1. |
Kui projekteeritud on teatavate rikkeolukordade puhul osalise toimimise režiim, nimetatakse need rikkeolukorrad ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud. |
|
3.4.3.2. |
Kui projekteeritud on varusüsteem sõiduki juhtsüsteemi eesmärkide saavutamiseks, selgitatakse ümberlülitumismehhanismi põhimõtteid, dubleerituse loogikat ja taset ning kõiki sisseehitatud varukontrollisüsteeme ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud. |
|
3.4.3.3. |
Kui valitud tingimusel eemaldatakse kõrgema taseme funktsioon, katkestatakse kõik selle funktsiooniga seotud vastavad väljund-juhtsignaalid, välistades samal ajal üleminekuhäiringute tekkimise. |
3.4.4. Dokumentatsiooni toetatakse analüüsiga, milles näidatakse üldjoontes ära süsteemi toimimine mis tahes nimetatud rikkeolukorra puhul, mis avaldab mõju sõiduki juhitavusele või ohutusele.
See võib põhineda rikete liigi ja mõju analüüsil (Failure Mode and Effect Analysis, FMEA), vigade puu analüüsil (Fault Tree Analysis, FTA) või muul sarnasel süsteemi ohutuse aspektist asjakohasel menetlusel.
Valitud analüütilise(d) lähenemise(d) kehtestab ja seda/neid kohaldab tootja ning tüübikinnituse andmisel tuleb need kontrollimise tarvis kättesaadavaks teha.
|
3.4.4.1. |
Kõnealustes dokumentides loetletakse jälgitavad parameetrid ning nähakse punktis 3.4.4 osutatud iga rikkeolukorra tüübi korral ette juhile ja/või hooldustöötajatele / tehnoülevaatuse töötajatele antav hoiatussignaal. |
4. Vastavustõendamine ja katsetamine
4.1. Punktis 3 nõutavates dokumentides sätestatud „süsteemi” funktsionaalset toimimist katsetatakse järgmisel viisil.
4.1.1. „Süsteemi” funktsioneerimise kontroll
Tavapäraste töötasemete väljaselgitamiseks kontrollitakse sõiduki süsteemi toimimist riketeta olukorras tootja spetsifikatsiooni võrdlusaluseks võttes, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse tüübikinnitusmenetluse osana on ette nähtud eraldi toimivuskatse.
4.1.2. Punktis 3.4 osutatud ohutuskontseptsiooni kontrollimine
Süsteemi reageerimist kontrollitakse tüübikinnitusasutuse otsuse kohaselt üksikus seadmes tekkinud rikke tingimustes, andes seadme sisemise rikke tagajärgede simuleerimiseks elektriseadmetele või mehaanilistele elementidele vastava väljundsignaali.
Kontrolli tulemused peavad vastama veaanalüüsi dokumenteeritud kokkuvõttele sellisel üldmõju tasemel, et ohutuskontseptsiooni ja selle täitmist saab lugeda piisavaks.
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/18 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 348/2012,
20. aprill 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. aprill 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
47,3 |
|
TN |
124,7 |
|
|
TR |
108,1 |
|
|
ZZ |
93,4 |
|
|
0707 00 05 |
TR |
139,2 |
|
ZZ |
139,2 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
91,2 |
|
TR |
108,3 |
|
|
ZZ |
99,8 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
47,8 |
|
IL |
72,9 |
|
|
MA |
41,2 |
|
|
TN |
54,8 |
|
|
TR |
50,5 |
|
|
ZZ |
53,4 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
58,3 |
|
ZZ |
58,3 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
88,4 |
|
BR |
83,6 |
|
|
CA |
152,1 |
|
|
CL |
99,1 |
|
|
CN |
117,9 |
|
|
MK |
29,3 |
|
|
NZ |
122,4 |
|
|
US |
164,3 |
|
|
UY |
72,9 |
|
|
ZA |
85,3 |
|
|
ZZ |
101,5 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
109,5 |
|
CL |
133,3 |
|
|
CN |
65,6 |
|
|
US |
107,0 |
|
|
ZA |
125,0 |
|
|
ZZ |
108,1 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/20 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
26. märts 2012,
millega muudetakse otsust 98/213/EÜ nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta vaheseina tarindite komplektide nõuetele vastavuse tõendamisel
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 1866 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/201/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 4,
olles konsulteerinud alalise ehituskomiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni otsuses 98/213/EÜ (2) käsitletakse ainult tooteid, nagu need on määratletud Euroopa tehnilistes tunnustustes, kuigi mõni neist toodetest võib olla hõlmatud ühtlustatud Euroopa standarditega. |
|
(2) |
Euroopa Standardikomitees (CEN) valmistatakse praegu ette ühtlustatud Euroopa standardeid, mis on kohaldatavad teatavate otsuses 98/213/EÜ osutatud toodete suhtes. |
|
(3) |
Seetõttu tuleks otsust 98/213/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 98/213/EÜ muudetakse järgmiselt:
|
1) |
lisatakse artikkel 3a: „Artikkel 3a IV lisas sätestatud vastavustõendamismenetlus esitatakse ühtlustatud Euroopa standardite mandaatides.”; |
|
2) |
lisatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud IV lisa. |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. märts 2012
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.
(2) EÜT L 80, 18.3.1998, lk 41.
LISA
„IV LISA
TOOTEPERE
KIPSPLAATIDEST VAHESEINAKOMPLEKTID (1/2)
Vastavuse tõendamise süsteemid
Allpool loetletud too(de)te ja kavandatud kasutusala(de) jaoks peab Euroopa Standardikomitee (CEN) asjaomastes ühtlustatud Euroopa standardites esitama järgmise nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi:
|
Toode (tooted) |
Kavandatud kasutusala(d) |
Tase(med) või klass(id) |
Vastavuse tõendamise süsteem(id) |
||
|
Vaheseinakomplektid/süsteemid |
Kõik sellised kasutusalad, mille kohta ei ole ette nähtud tuletundlikkuse nõudeid |
Kõik |
3 |
||
|
|||||
Süsteemis kasutatav tehniline kirjeldus peab olema selline, et seda saaks kasutada ka juhul, kui ühe teatava omadusega seoses ei ole toimivust vaja määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise omadusega seotud juriidiline nõue (vt direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõiget 1 ja vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi tootjalt nõuda kõnealuse omaduse vastavuse tõendamist, kui tootja ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.
TOOTEPERE
KIPSPLAATIDEST VAHESEINAKOMPLEKTID (2/2)
Vastavuse tõendamise süsteemid
Allpool loetletud too(de)te ja kavandatud kasutusala(de) jaoks peab CEN esitama asjaomas(t)es ühtlustatud Euroopa standardi(te)s järgmised nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi(d):
|
Toode (tooted) |
Kavandatud kasutusala(d) |
Tase(med) või klass(id) (tuletundlikkus) |
Vastavuse tõendamise süsteem(id) |
||||||
|
Vaheseinakomplektid/süsteemid |
Kasutusalad, mille kohta kehtivad tuletundlikkusnõuded |
1 |
|||||||
|
3 |
|||||||||
|
(A1–E) (3), F |
4 |
||||||||
|
|||||||||
Süsteemis kasutatav tehniline kirjeldus peab olema selline, et seda saaks kasutada ka juhul, kui ühe teatava omadusega seoses ei ole toimivust vaja määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise omadusega seotud juriidiline nõue (vt direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõiget 1 ja vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellisel juhul ei tohi tootjalt kõnealuse omaduse vastavuse tõendamist nõuda, kui tootja ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.”
(1) Tooted või materjalid, mille puhul selgelt määratletav etapp tootmisprotsessis võimaldab parandada tuletundlikkuse klassi (nt tuleaeglustite lisamine või orgaanilise materjali vähendamine).
(2) Tooted või materjalid, mida ei hõlma joonealune märkus ().
(3) Tooted või materjalid, mida ei pea tuletundlikkuse seisukohalt katsetama (nt klassi A1 tooted või materjalid komisjoni otsuse 96/603/EÜ (EÜT L 267, 19.10.1996, lk 23) muudetud versiooni kohaselt).
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/22 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
29. märts 2012,
millega muudetakse otsust 1999/94/EÜ nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta eelnevalt valatud normaal-/kerg-/autoklaavsete poorbetoontoodete nõuetele vastavuse tõendamisel
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 1977 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/202/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 4 punkti a,
pärast konsulteerimist alalise ehituskomiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
25. jaanuaril 1999. aastal võttis komisjon vastu otsuse 1999/94/EÜ nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta eelnevalt valatud normaal-/kerg-/autoklaavsete poorbetoontoodete nõuetele vastavuse tõendamisel (2). |
|
(2) |
Otsuse 1999/94/EÜ III lisa tuleks muuta, et kohandada orgaanilist ainet sisaldavatest taladest/plokkidest põrandaosade ja -elementide nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi tehnika arenguga, et võtta arvesse kasutusalasid, mille suhtes kohaldatakse tuletundlikkust käsitlevaid määrusi, kuna vastavalt tootmises kasutatavatele protsessidele ja materjalidele tuleb tagada kolmanda poole sekkumine eri tasemetel. |
|
(3) |
Seepärast tuleks otsust 1999/94/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 1999/94/EÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 29. märts 2012
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.
(2) EÜT L 29, 3.2.1999, lk 12.
LISA
Otsuse 1999/94/EÜ III lisasse lisatakse järgmine tekst:
„TOOTEPERE
TALADEST/PLOKKIDEST PÕRANDAOSAD JA -ELEMENDID, MIS SISALDAVAD ORGAANILIST AINET
Vastavuse tõendamise süsteemid
Allpool loetletud too(de)te ja kavandatud kasutusala(de) jaoks peab Euroopa Standardikomitee (CEN) asjaomastes ühtlustatud Euroopa standardites esitama järgmise nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi:
|
Toode (tooted) |
Kavandatud kasutusala(d) |
Tase(med) või klass(id) (tuletundlikkus) |
Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem(id) |
||||||
|
Taladest/plokkidest põrandaosad ja -elemendid, milles on orgaanilist ainet |
Kasutamisel tuleb järgida tuletundlikkusnõudeid |
(A1, A2, B, C) (1) |
1 |
||||||
|
(A1, A2, B, C), (2) D, E |
3 |
||||||||
|
(A1 – E), (3) F |
4 |
||||||||
|
|||||||||
Süsteemis kasutatav tehniline kirjeldus peab olema selline, et seda saaks kasutada ka juhul, kui ühe teatava omadusega seoses ei ole toimivust vaja määrata, sest kas või ühel liikmesriigil puudub sellise omadusega seotud juriidiline nõue (vt direktiivi 89/106/EMÜ artikli 2 lõiget 1 ja vajaduse korral tõlgendusdokumentide punkti 1.2.3). Sellistel juhtudel ei tohi tootjalt nõuda kõnealuse omaduse vastavuse tõendamist, kui tootja ei soovi toote toimivust kõnealuses seoses deklareerida.”
(1) Tooted või materjalid, mille puhul selgelt määratletav etapp tootmisprotsessis võimaldab parandada tuletundlikkuse klassi (nt tuleaeglustite lisamine või orgaanilise materjali vähendamine).
(2) Tooted või materjalid, mida ei hõlma joonealune märkus ().
(3) Tooted või materjalid, mida ei pea tuletundlikkuse seisukohast katsetama (nt klassi A1 tooted või materjalid komisjoni otsuse 96/603/EÜ kohaselt (ELT L 267, 19.10.1996, lk 23)).
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/24 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
19. aprill 2012,
millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ I lisa seoses Tšiili lisamisega nende kolmandate riikide loetelusse, kust on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2446 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/203/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et loomseid saadusi imporditakse üksnes sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kõnealuse määruse kohaselt koostatud loetelus. |
|
(2) |
Samuti on määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatud, et selliste loetelude koostamisel ja ajakohastamisel tuleb võtta arvesse liidu korraldatud ametlikke kontrolle kolmandatesse riikidesse ning kolmandate riikide pädevate asutuste antud tagatisi selle kohta, et järgitakse sööda- ja toidualaseid õigusnorme ning loomatervishoiu eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (2) või nendega samaväärseid eeskirju. |
|
(3) |
Komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid, (3) on loetletud kolmandad riigid, mis täidavad määruses (EÜ) nr 854/2004 osutatud kriteeriume ja mis seetõttu suudavad tagada, et selliste toodete eksport liitu vastab liidu õigusaktides tarbijate tervise kaitseks sätestatud sanitaarnõuetele. Kõnealuse otsuse I lisas on esitatud nende kolmandate riikide loetelu, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid. Loetelus on märgitud ka sellise impordi piirangud teatavatest kolmandatest riikidest. |
|
(4) |
Tšiili on praegu esitatud otsuse 2006/766/EÜ I lisas sellise kolmanda riigina, kust on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, kuid impordiluba piirdub üksnes külmutatud või töödeldud kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning teatavate jahutatud ning siseelunditest puhastatud kammkarplastega. |
|
(5) |
Komisjon korraldas ajavahemikul 26. aprillist kuni 6. maini 2010 Tšiilis kontrollkäigu, mille eesmärk oli hinnata liitu eksportimiseks mõeldud kahepoolmeliste molluskite tootmisel kehtivat kontrollisüsteemi. See kontrollkäik koos Tšiili pädeva asutuse antud tagatistega näitas, et nimetatud kolmandas riigis liitu eksportimiseks ette nähtud kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude suhtes kehtivad tingimused on samaväärsed vastavates liidu õigusaktides sätestatud tingimustega. Seetõttu ei peaks Tšiilist kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude liitu importimise piirangud enam kehtima. |
|
(6) |
Seega tuleks otsust 2006/766/EÜ vastavalt muuta. |
|
(7) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2006/766/EÜ I lisas asendatakse Tšiili kirje järgmisega:
|
„CL |
TŠIILI” |
|
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. aprill 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.
|
21.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/26 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
19. aprill 2012,
millega muudetakse otsuse 2003/467/EÜ lisasid seoses Läti kuulutamisega ametlikult brutselloosivabaks liikmesriigiks ja teatavate Itaalia, Poola ja Portugali piirkondade kuulutamisega ametlikult tuberkuloosivabadeks, brutselloosivabadeks ja veiste ensootilisest leukoosist vabadeks piirkondadeks
(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2451 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/204/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa I jao punkti 4, A lisa II jao punkti 7 ja D lisa I jao punkti E,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivis 64/432/EMÜ on käsitletud veiste ja sigadega kauplemist liidus. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna kuulutada ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist või veiste ensootilisest leukoosist vabaks selles osas, mis puudutab veisekarju. |
|
(2) |
Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuse 2003/467/EÜ (millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega) (2) lisades on loetletud liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on kuulutatud ametlikult vabaks veiste tuberkuloosist, veiste brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist. |
|
(3) |
Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad Itaalia Piemonte piirkonna Asti ja Biella provintside vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult tuberkuloosivaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(4) |
Lisaks on Ascoli Piceno provints juba loetletud otsuse 2003/467/EÜ I lisa 2. peatükis kui ametlikult tuberkuloosivaba Itaalia piirkond. Samas jagab Itaalia haldusjaotus Marche maakonnas asuva Ascoli Piceno provintsi kaheks eri provintsiks: Ascoli Piceno ja Fermo provintsiks. Seetõttu tuleks otsuse 2003/467/EÜ I lisa 2. peatükis sätestatud nimekirja kandeid Itaalia kohta vastavalt muuta. |
|
(5) |
Portugal on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad kõigi Algarve halduspiirkonna (região) alla kuuluvate ringkondade (distritos) vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult tuberkuloosivaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(6) |
Pärast Itaalia ja Portugali esitatud dokumentide hindamist tuleks Piemonte maakonna provintsid Asti ja Biella Itaalias ning kõik Algrave halduspiirkonna (região) alla kuuluvad ringkonnad (distritos) Portugalis tunnistada ametlikult asjaomaste riikide tuberkuloosivabadeks piirkondadeks. |
|
(7) |
Itaalia on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad kõigi Itaalia Valle d’Aosta maakonna provintside vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult brutselloosivaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(8) |
Läti on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad kogu selle territooriumi vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult brutselloosivaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(9) |
Portugal on samuti esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad kõigi Algarve halduspiirkonna (região) alla kuuluvate ringkondade (distritos) vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult brutselloosivaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(10) |
Pärast Itaalia, Läti ja Portugali esitatud dokumentide hindamist tuleks Läti kuulutada ametlikult brutselloosivabaks liikmesriigiks; kõik Itaalia Valle d’Aosta maakonna provintsid ja kõik Portugali Algrave halduspiirkonna (região) alla kuuluvad ringkonnad (distritos) tuleks kuulutada asjaomaste riikide ametlikult brutselloosivabadeks piirkondadeks. |
|
(11) |
Itaalia, Poola ja Portugal on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et Sitsiilia maakonna provintsid Catania, Enna, Palermo ja Ragusa Itaalias, 19 Kujawy-Pomorze, Pomorze, Warmia-Masuuria ja Suur-Poola (Wielkopolskie) vojevoodkonna halduspiirkonda (powiaty) Poolas, kõik Centro ja Lisboa e Vale do Tejo halduspiirkondade (regiões) alla kuuluvad ringkonnad (distritos) ning neli Norte halduspiirkonna (região) alla kuuluvat ringkonda (distritos) Portugalis vastavad direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatuse andmise tingimustele. |
|
(12) |
Pärast seda, kui on hinnatud dokumente, mille on esitanud Itaalia, Poola ja Portugal, tuleks Sitsiilia Catania, Enna, Palermo ja Ragusa provintsid Itaalias; Kujawy-Pomorze, Pomorze, Warmia-Masuuria ja Suur-Poola (Wielkopolskie) vojevoodkondade 19 halduspiirkonda (powiaty) Poolas ning kõik Centro ja Lisboa e Vale do Tejo halduspiirkondade (regiões) alla kuuluvad ringkonnad (distritos) ning neli Norte halduspiirkonna (região) alla kuuluvat ringkonda (distritos) Portugalis kuulutada ametlikult asjaomaste riikide veiste ensootilise leukoosi vabadeks piirkondadeks. |
|
(13) |
Otsuse 2003/467/EÜ lisasid tuleks seega vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2003/467/EÜ lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. aprill 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(2) ELT L 156, 25.6.2003, lk 74.
LISA
Otsuse 2003/467/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt:
|
1) |
I lisa 2. peatükk asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
II lisa asendatakse järgmisega: „II LISA 1. PEATÜKK Ametlikult brutselloosivabad liikmesriigid
2. PEATÜKK Ametlikult brutselloosivabad liikmesriikide piirkonnad
|
|
3) |
III lisa 2. peatükk asendatakse järgmisega:
|