28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/1

(1)

Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokoll (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelist raamlepingut Maroko Kuningriigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) (edaspidi „protokoll”) kirjutati liidu nimel alla 7. oktoobril 2010.

(2)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(3)

Protokoll tuleks sõlmida,

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/6

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (2) artiklis 62 on sätestatud, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tulu peaks lisaks riiklike ametiasutuste osamaksetele ja ELi toetusele koosnema ka ELi õigusaktides sätestatud juhtudel ESMA-le makstud tasudest.

(2)

Selleks et tagada ESMA eelarve tõhus kasutamine ning samal ajal leevendada liikmesriikide ja ELi finantskoormust, on vaja tagada, et reitinguagentuurid hüvitavad vähemalt kõik nende järelevalvega seotud kulud. Ühel majandusaastal tekkiv mis tahes puudujääk tuleks reitinguagentuuridelt sisse nõuda järgneval aastal.

(3)

Aastast järelevalvetasu tuleks võtta reitinguagentuuridelt, kelle käive ületab teatava piirmäära, et tagada eelarvekindlus nii ESMA kui ka asjaomaste reitinguagentuuride jaoks. Aastased järelevalvetasud ei tohiks muutuda koormaks uutele krediidireitinguturule sisenejatele. Lisaks tekib seoses väikeste reitinguagentuuridega eeldatavalt märkimisväärselt vähem järelevalvekulusid kui suurte reitinguagentuuridega. Seepärast oleks proportsionaalne vabastada väikesed reitinguagentuurid täielikult aastase järelevalvetasu maksmisest juhul, kui reitinguagentuuri või reitinguagentuuride kontserni, kuhu ta kuulub, käive ei ületa teatavat piirmäära.

(4)

Selleks et tagada tasude õiglane ja selge määramine, mis samal ajal kajastab tegelikku halduskoormust järelevalvatava üksuse kohta, tuleks järelevalvetasu arvutada vastavalt reitinguagentuuride käibele, mis on saadud reitingute andmisest ja kõrvalteenustest, sest järelevalvega seotud kulud on suuremate reitinguagentuuride puhul suuremad kui väiksemate reitinguagentuuride puhul. Lisaks eeldab kõrvalteenuste osutamine täiendavat järelevalvet, sest vaja on jälgida kõrvalteenuste osutamisest tulenevaid võimalikke huvide konflikte. Reitinguagentuurid ei tohiks vältida määruse kohast õiglast tasude määramist, paigutades selleks kasumi ümber kontserni muudesse üksustesse, et vähendada oma tasude sissemakseid. ESMA peaks jälgima mis tahes sellist kriitilist arengut ja andma sellest teada.

(5)

Registreerimistasu tuleks võtta ELis asutatud reitinguagentuuridelt, et kajastada ESMA kulutusi seoses registreerimistaotluse töötlemisega. Taotluse keerukus ja selle hindamisega seotud kulud on suuremad juhul, kui reitinguagentuur taotleb reitingute andmist struktureeritud finantsinstrumentidele või kavatseb kinnitada kolmanda riigi reitinguagentuuride antud krediidireitinguid või omab filiaale. Seepärast tuleks registreerimistasu arvutada kõnealuste tegurite põhjal. Taotluse töötlemise kulud sõltuvad suurel määral ka taotlejaks oleva reitinguagentuuri suurusest. Kuna uue reitinguagentuuri tulevane käive ei oleks tema registreerimistaotluse esitamise ajal teada, tuleks kõigi reitinguagentuuride puhul arvutuse ühtseks aluseks võtta käibe asemel töötajate arv.

(6)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada tasud, mida tuleb võtta kolmanda riigi reitinguagentuuridelt, kes taotlevad ELis sertifitseerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõikele 2, et katta nende sertifitseerimise ja aastase järelevalve kulud. Seoses sellega on ESMA vajalikud kulutused seotud määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 3 kohase selliste kolmanda riigi reitinguagentuuride sertifitseerimisega, mille puhul järgitakse samalaadset menetlust kui ELis asutatud reitinguagentuuride registreerimise puhul, ning sertifitseeritud reitinguagentuuride järelevalvega.

(7)

Reitinguagentuuridele tuleks tagastada teatav protsent nendelt registreerimise või sertifitseerimise eest algselt võetud tasust, kui nad võtavad oma taotluse registreerimise või sertifitseerimise protsessi ajal tagasi, sest ESMA kulud seoses taotluse töötlemisega oleksid sellisel juhul väiksemad.

(8)

Võimalikke tulevasi arenguid silmas pidades on asjakohane, et piirmäär reitinguagentuuride vabastamiseks aastase järelevalvetasu maksmisest ning registreerimis- ja sertifitseerimistasude summad vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse. Komisjon peaks hindama kõnealuste meetmete nõuetekohast rakendamist nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning teatama Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikust vajadusest määrus läbi vaadata.

(9)

Liikmesriikide pädevatel asutustel tekivad kulud, kui nad täidavad ESMA poolt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 30 kohaselt delegeeritud ülesandeid ning kui nad abistavad ESMAt muudel kõnealuses määruses sätestatud juhtudel. ESMA poolt reitinguagentuuridelt võetavad tasud peaksid katma ka need kulud. Selleks et vältida olukorda, kus pädevad asutused kannavad kahju või teenivad kasumit delegeeritud ülesannete täitmise või ESMA abistamise tulemusena, peaks ESMA hüvitama tegelikud kulud, mis kõnealusel liikmesriigi pädeval asutusel tekkisid.

(10)

Käesolev määrus peaks olema aluseks ESMA õigusele võtta reitinguagentuuridelt tasu. Selleks et kohe hõlbustada tulemuslikku ja tõhusat järelevalve- ja jõustamistegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist,

a)

kõik kulud, mis on seotud ESMA poolt reitinguagentuuride üle teostatava järelevalvega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, sealhulgas kulud, mis tulenevad reitinguagentuuride registreerimisest ja sertifitseerimisest;

b)

kõik kulud, mis tuleb hüvitada pädevatele asutustele, kellele ESMA on delegeerinud ülesandeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklile 30;

c)

kõik kulud, mis tuleb hüvitada pädevatele asutustele, kes on abistanud ESMAt vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 23c lõikele 4 ja artikli 23d lõikele 5.

a)

aastane järelevalvetasu vastavalt artiklile 5;

b)

registreerimistasud vastavalt artiklile 6.

a)

kindlasummaline aastane järelevalvetasu vastavalt artiklile 7;

b)

sertifitseerimistasud vastavalt artiklile 8.

a)

asjaomase majandusaasta eest aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks on reitinguagentuuride järelevalvega seotud kulude kalkulatsioon, nagu see on esitatud ESMA asjaomase aasta eelarves ning esitatud ja kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 63;

b)

asjaomane summa kõnealuse majandusaasta järelevalvetasu arvutamiseks on kulude kalkulatsioon vastavalt punktile a, mida on vähendatud mis tahes nende aastaste järelevalvetasude võrra, mida tuleb võtta sertifitseeritud reitinguagentuuridelt asjaomase majandusaasta eest vastavalt artiklile 7, ning suurendatud eelmise majandusaasta mis tahes puudujäägi võrra;

c)

registreeritud reitinguagentuur, nagu on osutatud lõikes 1, maksab aastase järelevalvetasu, milleks on osa asjaomasest summast, mis vastab reitinguagentuuri arvesse võetava käibe ja kõigi nende registreeritud reitinguagentuuride arvesse võetava kogukäibe suhtarvule, kes peavad maksma aastast järelevalvetasu vastavalt lõikele 1.

a)

kas reitinguagentuur kavatseb anda reitinguid struktureeritud finantsinstrumentidele;

b)

kas reitinguagentuuril on filiaal teises liikmesriigis või kolmandas riigis;

c)

kas reitinguagentuur kavatseb kinnitada reitinguid.

a)

reitinguagentuurid, kellel on alla 15 töötaja, maksavad 2 000 eurot;

b)

reitinguagentuurid, kellel on 15–49 töötajat, maksavad 15 000 eurot;

c)

reitinguagentuurid, kellel on vähemalt 50 töötajat, maksavad 40 000 eurot.

a)

reitinguagentuurid, kellel on alla 15 töötaja, maksavad 10 000 eurot;

b)

reitinguagentuurid, kellel on 15–49 töötajat, maksavad 40 000 eurot;

c)

reitinguagentuurid, kellel on vähemalt 50 töötajat, maksavad 100 000 eurot.

a)

reitinguagentuurid, kellel on alla 15 töötaja, maksavad 30 000 eurot;

b)

reitinguagentuurid, kellel on 15–49 töötajat, maksavad 85 000 eurot;

c)

reitinguagentuurid, kellel on vähemalt 50 töötajat, maksavad 125 000 eurot.

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/11

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) (2) artikli 67 lõikega 3 koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet”) tulud liidu toetusest ja lõivudest, mida ettevõtted on ametile maksnud. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud nimetatud lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)

Nimetatud lõivud tuleks 2011. aasta inflatsioonimäärast lähtudes ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) avaldatud andmeil oli liidu inflatsioonimäär 2011. aastal 3,1 %.

(3)

Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõivutasemed ümardada lähima 100 euroni.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(5)

Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada kehtivate taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2012.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2012. Seetõttu on vaja, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates nimetatud kuupäevast,

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

2)

Artiklis 4 asendatakse summa „64 700 eurot” summaga „66 700 eurot”.

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

4)

Artiklis 6 asendatakse summa „38 900 eurot” summaga „40 100 eurot”.

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 kohaselt võib komisjon võtta kiireloomulisi meetmeid, kui selgub, et kolmandast riigist imporditud toit või sööt võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ning riski ei saa rahuldavalt juhtida liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Komisjon on komisjoni määrusega (EÜ) nr 1152/2009 (2) kehtestanud eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate toiduainete impordile, milles ületati korduvalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (3) sätestatud aflatoksiinide piirnorme.

(3)

Kuna kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood) teatavate määruses (EÜ) nr 1152/2009 käsitletavate toidukategooriate puhul on muutunud, on vaja kõnealuses määruses vastavalt muuta CN-koode.

(4)

On asjakohane tunnistada kehtetuks üleminekusätted Ameerika Ühendriikidest imporditavatele toiduainetele, mis ei ole hõlmatud vabatahtliku aflatoksiinide proovivõtuplaaniga, kuna sealsetele toidukäitlejatele on antud piisavalt aega vabatahtliku aflatoksiinide proovivõtuplaani rakendamiseks.

(5)

Arvestades toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud teadete arvu ja nende iseloomu, kaubandusmahtusid, Toidu- ja Veterinaarameti tehtud ülevaatuste tulemusi ning kontrollimise tulemusi, tuleks analüüside jaoks proovide võtmise sagedust mõnel juhul vähendada. Türgist pärit sarapuupähklite ja Brasiiliast pärit brasiilia pähklite puhul on importimisel täheldatud vaid väga väikest arvu nõuetele mittevastavusi. Seega on asjakohane vähendada nende toiduainete kontrollimise sagedust. Selguse huvides ja teiste ELi õigusaktidega kooskõla tagamiseks on vaja sõnaselgelt märkida, et identsuskontrolle tehakse sama tihti kui füüsilisi kontrolle (proovide võtmist ja analüüse).

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1152/2009 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste toiduainete ning neid sisaldavate töödeldud ja liittoiduainete impordi suhtes:

2.   Lõiget 1 ei kohaldata toiduainete saadetiste suhtes, mille brutomass ei ületa 20 kg, ega töödeldud või liittoiduainete saadetiste suhtes, mis sisaldavad lõike 1 punktides b–f osutatud toiduaineid alla 20 %.”

2)

Artikli 4 lõige 6 jäetakse välja.

3)

Artikli 7 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4.   Impordiks määratud tollipunkti pädev asutus teeb identsuskontrolli ja võtab teatavatest saadetistest lõikes 5 osutatud sagedusega proove aflatoksiin B1 sisalduse ja aflatoksiinide kogusisalduse analüüsi tegemiseks määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa kohaselt enne liidus vabasse ringlusesse lubamist.

5.   Lõikes 4 osutatud identsuskontroll tehakse ja proov analüüsiks võetakse

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/17

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/19

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 255/2012 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt.

(3)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval,

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/21

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, keda soovitab EKP nõukogu ja kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Bank of Greece’i senise välisaudiitori volitused lõpevad pärast majandusaasta 2011 auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitor ametisse määrata alates majandusaastast 2012.

(3)

Majandusaastateks 2012–2016 on Bank of Greece valinud oma välisaudiitoriks KPMG Certified Auditors A.E.

(4)

EKP nõukogu soovitas, et majandusaastateks 2012–2016 tuleks Bank of Greece’i välisaudiitoriks määrata KPMG Certified Auditors A.E.

(5)

On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta vastavalt nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2),

28.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 90/22

(1)

16. oktoobril 2009 teatas Hispaania ümberkorraldusabist, mille Andaluusia autonoomne piirkond oli ette näinud ettevõtjale A NOVO Comlink SL. 25. märtsi 2010. aasta kirjas teatas komisjon Hispaaniale oma otsusest algatada kõnealuse meetme suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus. Hispaania vastas sellele 26. aprilli 2010. aasta kirjaga. 22. septembri 2010. aasta kirjas palus komisjon Hispaanialt lisateavet. 20. oktoobri 2010. aasta vastuses võtsid Hispaania ametiasutused esitatud teate tagasi, kuna majanduslik olukord oli eeldatuga võrreldes paranenud.

(2)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abimeetme kohta märkusi. Huvitatud isikutelt ei laekunud ühtegi märkust.

(3)

Ümberkorralduskava kohaselt, millest Hispaania teatas 2009. aasta oktoobris, pidi A NOVO Comlink SL (edaspidi „A NOVO”) saama ümberkorraldusabi, mille õiguslikuks aluseks oli Orden de 5 de noviembre de 2008 por la que se establecen las bases reguladoras del programa de Ayudas a Empresas Viables con dificultades coyunturales en Andalucía y se efectúa su convocatoria para los años 2008 y 2009  (3). Komisjon kiitis kõnealuse õigusakti 2009. aasta mais heaks kui VKEde päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud abikava. Õigusakti kohaselt tuleb teatada abikava rakendamisest suurettevõtjate suhtes (abikava N 608/08).

(4)

Andaluusia kavandatud abi koosnes 80 % garantiist kümneaastase tähtajaga laenule summas 4 375 000 eurot, kõnealuse laenu 0,89 % intressitoetusest ning Andaluusia Innovatsiooni- ja Arendusameti IDEA (Agencia de Innovación y Desarrollo de Andalucía) kümneaastase tähtajaga laenust summas 2 000 000 eurot.

(5)

Ümberkorraldusmeedet käsitlevas teates kinnitas Hispaania, et sularahavajadus oli meetme väljatöötamise ajal tingitud järgmisest:

Nendest asjaoludest tingituna ulatus sularahavajadus kokku 5 miljoni euroni.

(6)

Peale nimetatud kapitalisüsti ei nähtud ümberkorralduskavaga ette ühtegi muudatust ettevõtja tegevuse korraldamises ega juhtimises ega ka personali alal. Ettevõtte struktuuri kirjelduses käsitleti ainult olemasolevaid tegevusvaldkondi ning nende võimalikku laiendamist ja tulevikuväljavaateid.

(7)

Kavas ei osutatud kordagi abisaaja ega tema emaettevõtja oma panusele. Samuti ei nähtud kompensatsioonimeetmetena ette tootmisvõimsuse vähendamist ega varade müüki. Tulevikuväljavaadete küsimuses ei eristatud optimistlikku, pessimistlikku ja vahepealset stsenaariumi.

(8)

Ümberkorralduskava hindamise ajal selgus, et 2009. aasta mais oli ettevõtjale A NOVO juba antud päästmisabi 80 % garantii kujul kuuekuulise tähtajaga laenule summas 1 825 000, mille iga-aastane garantiipreemia on 1,5 % ja intressimäär 2,86 %. Hispaania ei olnud kõnealusest garantiist teatanud.

(9)

Pärast päästmisabi saamist 21. mail 2009 esitas A NOVO 10. septembril 2009 Andaluusia ametiasutustele ümberkorralduskava.

(10)

A NOVO on arvutite, mobiiltelefonide ja muude elektroonikaseadmete müügijärgsete teenuste valdkonnas tegutsev suurettevõtja. A NOVO on 100 % Prantsusmaa ettevõtja A NOVO SA tütarettevõtja. Algselt tootis A NOVO telefone. Aastatel 2004–2006 vähendas A NOVO tootmistegevust ja keskendus müügijärgsetele teenustele. A NOVO asub Andaluusias Málagas, st piirkonnas, millele saab anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandi alusel regionaalabi.

(11)

Ümberkorralduskavast teatamise ajal oli A NOVO puhul täidetud maksujõuetuse kriteerium. Ettevõtjal oli raskusi rahaliste vahendite hankimisega kapitaliturgudelt. 2001. aasta algkapital 15 miljonit eurot oli vähenenud üle 10 miljoni euro võrra, üle veerandi sellest ainuüksi 2008. aasta jooksul:

A NOVO kahjum oli samuti suur ja tema käive vähenes:

(12)

Seega oli A NOVO raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „suunised”) (4) punktide 10 ja 11 kohaselt 2009. aasta alguses raskustes olev äriühing. Ettevõtja oli kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul (suuniste punkti 10 alapunkt a). Sellest tulenevalt vastas ettevõtja Hispaania õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele (suuniste punkti 10 alapunkt c). Ühtlasi vähenes kogukäive ja varade väärtus lähenes nullile, nagu on seatud tingimuseks suuniste punktis 11.

(13)

2005. aasta juulis alustas ettevõtja ümberkorraldusi, et muuta tegevusvaldkonda ja minna telefonide tootmiselt üle müügijärgsete teenuste osutamisele. 2005. aastal sõlmitud kokkuleppega ettevõtja A NOVO COMLINK S.L. elujõulisuse taastamise kava üldpõhimõtete ja kohustuste kohta kohustus ettevõtja andma nimetatud kava rahastamisse oma panuse talle Andaluusia tehnoloogiapargis kuuluva kinnisvara müügi ja tagasirentimise kaudu (hinnanguline summa 14,9 miljonit eurot), et muuta 94 ajutise töötaja lepingud enne 31. detsembrit 2007 tähtajatuks, võtta enne 31. detsembrit 2009 tööle veel 88 töötajat ning säilitada olemasolev personal 2015. aastani. Kokkulepe hõlmas lisaks võimalust taotleda osalist vanaduspensioni alates kuuekümnendast eluaastast.

(14)

Vastutasuks lubas Andaluusia piirkondliku omavalitsuse tööhõiveamet ettevõtjal peatada kuni 31. augustini 2008 töölepingud 224 üle 54aastase töötajaga. Saadud luba võimaldab asjaomastel töötajatel taotleda töötu abiraha, kuigi nad teoreetiliselt tegelikult jätkavad tööd. Töölepingu ajutise peatamise ajal jäävad töötajad ettevõtte personali koosseisu. Kõnealuse meetme eesmärk on täiendada asjaomaste töötajate sissetulekut, kuni nad jõuavad pensioniikka.

(15)

Ettevõtja juriidilised kohustused piirduvad tööandja sotsiaalkindlustusmaksetega töötajate eest, kelle lepingud on ajutiselt peatatud, ning osalise vanaduspensioniga seotud palga- ja sotsiaalkindlustuskuludega (60. ja 65. eluaasta vahel).

(16)

Olles kõnealuseid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil c põhinevaid riigiabimeetmeid eelnevalt analüüsinud ja võttes arvesse suuniseid, otsustas komisjon algatada nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, sest ta kahtles ettevõtja päästmis- ja ümberkorraldusabi heakskiitmiseks vajalike tingimuste täitmises.

(17)

Komisjon järeldas, et tõenäoliselt kujutavad nii ettevõtja päästmiseks kui ka ümberkorraldamiseks kavandatud meetmed endast riigiabi. Euroopa Liidu toimimise artikli 107 lõike 1 kohaselt käsitatakse riigiabina igasugust liikmesriigi poolt antavat rahalist abi, mis soodustab teatavaid ettevõtjaid ning seeläbi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Käesolevas otsuses käsitletavad meetmed (garantiid, intressitoetused, Andaluusia piirkonna laen ja otsemaksed A NOVO töötajatele) hõlmavad riigi ressursside kasutamist. Kuna meetmeid rakendab Andaluusia autonoomne piirkond, on need seotud asjaomase liikmesriigiga.

(18)

Meetmed ei tohi anda abisaajale eelist, mis tal tavapärastes turutingimustes puuduks. Garantii loob vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (5) punkti 3.2 alapunktile a sellise eelise juhul, kui abisaaja on finantsraskustes. Samuti võib olla tegu eelisega Andaluusia piirkonnalt saadud laenu puhul. Nimelt kahtleb komisjon, kas kõnealuse laenu andmisel kohaldatud turumäär vastab turumäära kindlaksmääramise nõuetele, mis on ette nähtud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (6). Seepärast on tõenäoline, et kõnealused meetmed kujutavad endast konkurentsi kahjustavat riigiabi.

(19)

Kuigi A NOVO oli 2009. aasta alguses majanduslikes raskustes, kaheldakse selles, kas ettevõtjale oleks üldse saanud anda päästmis- või ümberkorraldusabi, kuna ta kuulus 100 % Prantsusmaa ettevõtjale A NOVO SA, kelle käive oli 2009. aastal ligikaudu 350 miljonit eurot ja puhaskasum 12 miljonit eurot. Suuniste punkti 11 kohaselt on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui teda ei saa saneerida tema omanikelt saadavate vahenditega. Suuremasse kontserni kuuluva äriühingu puhul peab liikmesriik suuniste punkti 13 kohaselt lisaks suutma näidata, et raskused on äriühingusisesed ning nii ulatuslikud, et kontsern ei saa neist ise üle. Hispaania ei ole esitanud teavet, mis võimaldaks teha kindlaks, kas nimetatud tingimused on täidetud.

(20)

Ümberkorralduskava puhul kahtleb komisjon selles, kas kava võimaldab taastada ettevõtja pikaajalise elujõulisuse, nagu seda nõutakse suuniste punktides 35 ja 36. Ümberkorralduskavas ei ole kirjeldatud, milliseid sisemisi meetmeid võetakse ettevõtte elujõulisuse ja korralduse parandamiseks. Samuti ei sisalda kava kompensatsioonimeetmeid, mis vähendaksid konkurentide jaoks võimaluse piires abi negatiivset mõju, nt tootmismahu vähendamine (suuniste punktid 38 ja 39). Lisaks ei olnud võimalik kindlaks teha, kas abi suurus ja osatähtsus piirduvad kavandatavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga (suuniste punktid 43 ja 45). Kavas ei osutatud kordagi ka abisaaja oma panusele.

(21)

Komisjon kahtleb, kas 2005. aasta ümberkorraldusabi puhul peeti kinni ühekordse abi põhimõttest. Vastavalt suuniste punktile 72 ja sellele järgnevatele punktidele ei ole riigiabi lubatud anda juhul, kui viimase päästmis- või ümberkorraldusabi lõppemisest on möödunud alla kümne aasta. Komisjonil ei ole piisavalt teavet selleks, et teha kindlaks, kas Andaluusia autonoomse piirkonna tehtud otsemaksed töötajatele kujutavad endast riigiabi. Juhul kui need maksed tehti üldise sotsiaalkindlustussüsteemi raames, ei saa neid käsitada riigiabina. Juhul kui need maksed oleks tööõigusaktidest või kollektiivlepingutest tulenevalt pidanud tegema ettevõtja ise, on tegu ettevõtja tavapäraste kuludega. Juhul kui riik võtab kõnealused maksed enda kanda, tuleb neid käsitada riigiabina (7).

(22)

Eespool kirjeldatud põhjused sunnivad kahtlema, kas kõnealust päästmis- ja ümberkorraldusabi saab pidada asjaomaste suunistega kooskõlas olevaks.

(23)

22. oktoobri 2010. aasta kirjaga teatas Hispaania komisjonile, et ta võtab teatatud ümberkorraldusabi tagasi, kuna seda ei ole rakendatud.

(24)

Seoses 2009. aasta mais antud päästmisabiga märkis Hispaania, et Andaluusia Innovatsiooni- ja Arendusamet (IDEA) kiitis 19. jaanuaril 2009 heaks riskitehingu, millega ettevõtjale anti veel päästmisabi kuuekuulise tähtajaga garantii kujul summas 1,5 miljoni eurot. Kõnealune garantii võimaldas ettevõtjal saada 21. mail 2009 kapitaliturult 1 875 000 euro suuruse laenu. Laen leevendas ettevõtja likviidsusraskusi, mis oleksid vastasel korral toonud kaasa pankroti, ja andis ettevõtjale piisavalt manööverdamisruumi uue ümberkorralduskava väljatöötamiseks. Uus ümberkorralduskava hõlmas meetmeid ettevõtja elujõulisuse tagamiseks olukorras, kus finantseerimisasutused olid tervikuna hakanud ootamatult piirama laenuandmist.

(25)

Hispaania väitis, et kõnealust garantiid ei saa käsitada abina, kuna see ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Abisaaja osutatavad kohalikud müügijärgsed teenused piirduvad Hispaania territooriumiga. Seega ei kahjusta abi riikidevahelist kaubandust ega takista märkimisväärselt välismaiste konkurentide tegevust Hispaania turul. Samuti ei anna abi alust müügijärgsete teenuste osutamiseks Hispaania lõpptarbijatele väljaspool Hispaania territooriumi. Kuigi A NOVO kuulub Prantsusmaa kontserni A NOVO S.A., kellel on oluline koht müügijärgsete teenuste osutamise turul Euroopas, on kaubandusele avalduv kaudne mõju pigem teoreetiline. Isegi äärmisel juhul jääks see mõju nii tühiseks, et ei moonutaks märgatavalt konkurentsisuhteid nimetatud kontserni ja tema konkurentide vahel, arvestades abi väikest mahtu võrreldes A NOVO S.A. käibega, mis ulatus 2009. aastal 366 miljoni euroni.

(26)

Hispaania ametiasutused märkisid, et 21. mail 2009 ettevõtjale antud 1,875 miljoni euro suurune pangalaen, millele Andaluusia piirkondlik omavalitsus andis 80 % garantii iga-aastase garantiipreemiaga 1,5 %, oli intressimäära poolest võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatele ettevõtjatele antud laenudega. Laenu intressimäär oli 2,88 %, samal ajal kui komisjoni avaldatud 2009. aasta mai viitemäär oli 2,22 % (8). Vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (9) on heas majanduslikus olukorras olevatele ettevõtjatele (reiting AAA – A) antavate suure garantiiga laenude suhtes kohaldatav intressimarginaal 60 baaspunkti. Selle meetodi kohaselt oleks intressimäär piirdunud 2,82 protsendiga. Garantii andmise otsuses oli garantii tähtajaks määratud kuus kuud alates laenu andmisest.

(27)

Hispaania ametiasutused kinnitasid ühtlasi, et garantii oli põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ja sellel ei olnud lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele kooskõlas suuniste punkti 25 alapunktiga b. Ettevõttes oli ametlikult 527 töötajat. Ettevõtte pankrott või sulgemine oleks mõjutanud mitte ainult kõnealuseid töötajaid, vaid ka mitutsadat kaudset töökohta. Töötajaskonna vanuselisest struktuurist tulenevalt oleks suurel osal töötajatest olnud raske leida uut töökohta. Kuna töötuse määr on Andaluusias suur (Málagas 30 %), oleks ettevõtte sulgemisel olnud väga rasked sotsiaalsed tagajärjed. Hispaania leiab samuti, et müügijärgselt osutatavate parandusteenuste piirkondlikku iseloomu arvestades ei ole lubamatu kahjuliku kõrvalmõju avaldamine teistele liikmesriikidele tõenäoline.

(28)

Lisaks väitsid Hispaania ametiasutused, et on täidetud suuniste punkti 25 alapunktis c sätestatud tingimused, mida kohaldatakse teatamata abi korral ja mille kohaselt peab liikmesriik edastama ümberkorraldamiskava või tõendi garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabi esmakordset rakendamist. Pärast päästmisabi andmist 21. mail 2009 edastas Hispaania 16. oktoobril 2009 ümberkorralduskava ja teatas ettenähtud ümberkorraldusabist. Seega pidas ta kinni kuuekuulisest tähtajast, mida arvestatakse alates päästmisabi andmisest. Hispaania kinnitas samuti, et riigigarantii kestus piirdub kuue kuuga.

(29)

Ühtlasi kinnitasid Hispaania ametiasutused, et abi piirdus vastavalt suuniste punkti 25 alapunktis d esitatud nõuetele summaga, mis oli vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks nende kuue kuu jooksul, milleks abi oli lubatud. Abisumma arvutamisel võeti aluseks kuue kuu likviidsusvajadused ja kassapuudujääk, mida kajastab alljärgnev kuue kuu rahavoogude tabel, mille ettevõtja esitas päästmisabitaotluse raames:

(30)

Nende andmete põhjal järeldasid Hispaania ametiasutused, et ettevõtja vajab 1 875 000 eurot, hoolimata negatiivsete rahavoogude suurest mahust (– 5 367 002 eurot). Abisumma kindlaksmääramiseks võtsid ametiasutused ka arvesse suuniste lisas esitatud valemi abil saadud tulemust. Arvutus toimus järgmiselt:

Päästmisabi ülemmäär (pool abi andmisele eelnenud aasta põhitegevuse negatiivsest rahavoost) oli seega 3 662 424 eurot. Kuna Hispaania riigigarantiiga laenu summa jäi sellest ülemmäärast tunduvalt allapoole, võib järeldada, et abi anti ainult vajalikus ulatuses.

(31)

Hispaania väitis, et kuigi A NOVO kuulub 100 % Prantsusmaa kontsernile A NOVO S.A., kelle käive on umbes 350 miljonit eurot, saab teda käsitada raskustes oleva äriühinguna, kellele võib anda päästmis- ja ümberkorraldusabi, sest raskused on äriühingusisesed ja nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Raskused olid äriühingusisesed, sest need tulenesid ainult A NOVO tegevusest, eelkõige tema üleminekust tootmistegevuselt teenuste osutamisele. Seejuures ei olnud raskused tingitud kontserni omavolilisest kulude paigutusest. Kontsern ise ei oleks olnud suuteline kõnealustest rahalistest raskustest üle saama. Nagu selgub kontserni A NOVO S.A. ja ettevõtja A NOVO Comlink España 2008. ja 2009. aasta rahavoogude andmetest, kannatas emaettevõtja ise 2008. aasta lõpus, mil A NOVO raskused muutusid nii suureks, et tekkis vajadus päästmisabi järele, samuti rahalise surve all:

Üheks kontserni 17 miljoni euro suuruse kahjumi põhjuseks oli tema seotus ettevõtjaga A NOVO España. Kontsern A NOVO S.A. toetas oma Hispaania tütarettevõtjat oluliste summadega: 2006. aastal 2,123 miljoni euroga ja 2009. aastal 2,060 miljoni euroga. Vajadus kontserni võlad ajatada põhjustas 2009. aastal taas rahalise surve.

(32)

Mis puutub ühekordse abi põhimõttest kinnipidamisse 2005. aasta ümberkorraldusabi puhul, siis Hispaania ametiasutuste väitel võimaldati 224 töötajale osalist vanaduspensioni pärast seda, kui nende töölepingud olid peatatud vastavalt ajutisele tööhõive reguleerimise kavale (Expediente de Regulación Temporal de Empleo – ERTE). Kõnealuse kavaga ette nähtud töölepingute peatamine 224 töötajaga vastas kehtivatele tööõigusaktidele, eriti 24. märtsi 1995. aasta kuningliku dekreediga 1/1995 vastu võetud tööseaduse (Estatuto de los Trabajadores) artiklile 45 (10).

(33)

Tööseaduse artikli 45 lõike 1 kohaselt võib töölepingu peatada majanduslikel, tehnilistel, korralduslikel või tootmispõhjustel. Sama artikli lõikes 2 on sätestatud, et lepingu peatamine vabastab nii töötamise kui ka töötasu maksmise kohustusest. Seejuures saavad töötajad töötu abiraha vastavalt 20. juuni 1994. aasta seadusandliku kuningliku dekreediga 1/1994 (11) vastu võetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse (Ley General de la Seguridad Social) artikli 208 lõike 1 punktile a. Kõnealuse kuningliku dekreediga vastu võetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse uuesti sõnastatud teksti artikli 214 lõike 2 kohaselt peab tööandja tasuma tööandja sotsiaalkindlustusmaksed ning riiklik sotsiaalkindlustusamet (Instituto Nacional de la Seguridad Social – INSS) töövõtja sotsiaalkindlustusmaksed.

(34)

Pärast seda, kui tööhõive reguleerimise kava raames lepingute peatamiseks ette nähtud ajavahemik oli lõppenud, naasid töötajad ettevõttesse, kuid võtsid osalise vanaduspensioni, mille kohaselt nad töötavad ainult 15 % algses töölepingus sätestatud tööajast. Ettevõtja maksab neile 15 % palgast ja tasub sotsiaalkindlustusmaksed. Hispaania ametiasutused väidavad, et nii kõnealune meede kui ka seda täiendavad finantsmeetmed, mis Andaluusia piirkondliku omavalitsuse tööhõiveamet on vastu võtnud 2005. aasta tööhõive reguleerimise kava raames ja 18. juuli 2005. aasta kokkuleppe alusel ettevõtja A NOVO COMLINK S.L. elujõulisuse taastamise kava üldpõhimõtete ja kohustuste kohta, on kooskõlas kehtivate tööõigusaktidega, eriti tööseaduse artikliga 51 ja sellele järgnevate artiklitega, töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi 19. jaanuari kuningliku dekreediga 43/1996, millega võetakse vastu tööhõive reguleerimise menetluste kord ja töötajate kollektiivse üleviimise käsitlemisel haldusasutustes kohaldatav kord (Reglamento de los procedimientos de regulación de empleo y de actuación administrativa en materia de translados colectivos), (12)22. detsembri kuningliku dekreediga 2064/1995, millega võetakse vastu sotsiaalkindlustusmaksete tegemise ja muude sotsiaalkindlustuskohustuste täitmise üldkord (Reglamento General sobre cotización y liquidación de otros derechos de la Seguridad Social), (13) ning kollektiivse elukindlustuslepinguga, mis on otsene täiendav meede töötajate isiklikuks toetamiseks kohanemisel osalisele vanaduspensionile üleminekuga kaasnevate tagajärgedega vastavalt 8. oktoobri kindlustuslepinguseadusele 50/1980 (Ley de Contrato de Seguro) (14).

(35)

Teatatud ümberkorraldusabi tagasivõtmise tulemusena ei ole menetluse jätkamiseks ümberkorralduskava suhtes enam põhjust. Teatatud abi tagasivõtmine ei mõjuta siiski menetluse seda osa, mis on seotud teatamata jäetud päästmisabi rakendamisega.

(36)

Hispaania ametiasutustelt saadud vastuste põhjal võib kinnitada, et päästmisabi on kooskõlas artikli 107 lõike 3 punktiga c, sest raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste asjaomased tingimused on täidetud.

(37)

Meedet tuleb käsitada abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Selleks et tegu oleks riigiabiga, peab meede andma abisaajale eelise, mis tal tavapärastes turutingimustes puuduks ning ähvardaks kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Tuleb võtta arvesse, et vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) punkti 3.2 alapunktile a käsitatakse garantiid eelise andmisena juhul, kui abisaaja on finantsraskustes. Komisjon leiab, et kõnealusel juhul annab garantii abisaajale eelise, sest see parandas tema olukorda võrreldes konkurentidega. Seega võib meede moonutada konkurentsi.

(38)

Hispaania ametiasutused väidavad, et meede ei mõjuta kuidagi liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt ei sõltu siiski liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine osutatava teenuse kohalikust või piirkondlikust laadist või asjasse puutuva tegevusvaldkonna olulisusest (15). Lisaks kaubeldakse A NOVO osutatavate müügijärgsete teenustega vabalt kogu ELis. Kõnealust liiki teenuseid osutavate ettevõtete omanikud tegutsevad sageli mitmes liikmesriigis. See on ka nii ettevõtja A NOVO puhul, kes kuulub Prantsusmaa kontserni A NOVO S.A., kellel on oluline koht müügijärgsete teenuste osutamise turul Euroopas ja muudel turgudel. A NOVO osutatavaid teenuseid võiks sama hästi osutada ka teised Euroopa ettevõtjad, kellel on tütarettevõtja Hispaanias. Samuti võib juhtuda, et teiste liikmesriikide ettevõtjad, kes kaaluvad võimalust tegevuse alustamiseks Hispaanias, et osutada seal nimetatud liiki teenuseid, loobuvad oma kavatsusest teenuste tõttu, mida ettevõtjal A NOVO on võimalik osutada tänu saadud abile. Seega võib isegi väike abisumma mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, eriti kui sellest oleneb A NOVO tegevuse jätkumine. Abi võib tugevdada ka Prantsusmaa emaettevõtjat. Sellest tulenevalt tuleb antud päästmisabi käsitada riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuna meedet rakendab Andaluusia piirkondlik omavalitsus, on see seotud asjaomase liikmesriigiga.

(39)

A NOVO on raskustes olev äriühing suuniste punkti 13 tähenduses, hoolimata sellest, et ta kuulub suuremasse kontserni. Hispaania tõendas, et tekkinud raskused ei olnud tingitud kontserni omavolilisest kulude paigutusest, vaid olid äriühingusisesed. Raskused tulenesid ettevõtja tegevuse ümberkorraldamisest abi andmisele eelnenud aastatel. Kontsern ise ei oleks olnud suuteline kõnealustest raskustest üle saama, sest päästmisabi andmise ajal oli ka tema märkimisväärse rahalise surve all. Kontsern oli investeerinud 2006. aastal A NOVOsse 2,123 miljonit eurot ning langes 2008. aastal samuti kahjumisse. 2009. aastal tegi ta ettevõttesse 2,060 miljoni euro suuruse kapitalisüsti.

(40)

Ettevõtjale antud garantii vastab suuniste punkti 25 alapunktis a sätestatud tingimustele. 1,875 miljoni euro suurune pangalaen, millele Andaluusia piirkondlik omavalitsus andis päästmisabi raames 80 % garantii, oli intressimäära poolest võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatele ettevõtjatele antud laenudega, nagu on ette nähtud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta. Ettevõtja tasus laenu eest iga-aastast 1,5 % garantiipreemiat. Garantii kestis kuus kuud pärast laenu andmise kuupäeva.

(41)

Garantii oli vastavalt suuniste punkti 25 alapunktile b põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ja sellel ei olnud lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele. Komisjon tõdes juba oma otsuses menetluse algatamise kohta, et 527 töötajaga ettevõtja A NOVO majanduslik olukord oli 2008. aastal raske (vt põhjendused 11 ja 12). Kuna töötuse määr on Andaluusias suur, oleksid ettevõtte pankrotil või sulgemisel olnud väga rasked sotsiaalsed tagajärjed. Arvestades müügijärgselt osutatavate parandusteenuste piirkondlikku iseloomu, ei ole lubamatu kahjuliku kõrvalmõju avaldamine teistele liikmesriikidele tõenäoline.

(42)

Samuti on täidetud suuniste punkti 25 alapunktis c sätestatud tingimused, mida kohaldatakse teatamata abi korral ja mille kohaselt peab liikmesriik edastama ümberkorraldamiskava või tõendi garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabi esmakordset rakendamist. Pärast päästmisabi saamist 21. mail 2009 esitas A NOVO 10. septembril 2009 ümberkorralduskava koos päästmisabitaotlusega. Hispaania teatas ümberkorralduskavast 16. oktoobril 2009. Riigigarantii lõppes 21. novembril 2009 ja selle kestus piirdus kuue kuuga.

(43)

Abi piirdus summaga, mis oli vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks nende kuue kuu jooksul, milleks abi oli lubatud, nagu on nõutud suuniste punkti 25 alapunktis d. Abisumma arvutati ettevõtja esitatud kuue kuu likviidsusvajaduste ja kassapuudujäägi põhjal ja oli palju väiksem ülemmäärast, mis on suuniste lisas toodud valemi kohaselt lubatud. Seega võib järeldada, et abisumma piirdus vajaliku miinimumiga vastavalt punkti 25 alapunktile d.

(44)

Mis puutub ühekordse abi põhimõttest kinnipidamisse, siis tõendas Hispaania komisjonile, et riigi ressursside kasutamine 2005. aasta ümberkorraldusabi käigus osale A NOVO töötajatest suunatud sotsiaalmeetmete võtmiseks toimus üldise sotsiaalkindlustussüsteemi raames ja seepärast ei saa seda käsitada riigiabina vastavalt suuniste punktidele 61 ja 63.

(45)

Seega hajutab Hispaania ametiasutuste esitatud teave kahtluse, et ettevõtja A NOVO suhtes rakendatud ajutised abimeetmed ei ole kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c, nagu komisjon avaldas kartust oma otsuses algatada EÜ asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(46)

Kõiki eespool kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes on komisjon otsustanud lõpetada EÜ asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjoni järelduse kohaselt rakendas Hispaania teatamata päästmisabi eeskirjadevastaselt, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Komisjon võtab päästmisabi meetme kohta siiski vastu positiivse otsuse, sest meede on siseturuga kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Teatatud ümberkorraldusabi suhtes menetlus lõpetatakse, sest Hispaania on meetme tagasi võtnud ja menetluse jätkamiseks ei ole enam põhjust,