ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.085.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 85 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
||
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2012/10/EL, 22. märts 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga ( 1 ) |
|
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
|
2012/165/EL |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
24.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 85/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 262/2012,
23. märts 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. märts 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
CR |
49,7 |
IL |
97,8 |
|
MA |
45,1 |
|
TN |
68,9 |
|
TR |
88,3 |
|
ZZ |
70,0 |
|
0707 00 05 |
JO |
107,2 |
TR |
165,9 |
|
ZZ |
136,6 |
|
0709 91 00 |
EG |
76,0 |
ZZ |
76,0 |
|
0709 93 10 |
JO |
225,1 |
MA |
52,8 |
|
TR |
136,0 |
|
ZZ |
138,0 |
|
0805 10 20 |
BR |
35,0 |
EG |
43,6 |
|
IL |
79,1 |
|
MA |
49,5 |
|
TN |
79,6 |
|
TR |
67,2 |
|
ZZ |
59,0 |
|
0805 50 10 |
EG |
43,8 |
TR |
64,4 |
|
ZZ |
54,1 |
|
0808 10 80 |
AR |
89,5 |
BR |
81,6 |
|
CA |
121,1 |
|
CL |
87,0 |
|
CN |
71,6 |
|
MK |
31,8 |
|
US |
159,4 |
|
UY |
74,9 |
|
ZA |
119,9 |
|
ZZ |
93,0 |
|
0808 30 90 |
AR |
99,9 |
CL |
108,3 |
|
CN |
51,3 |
|
ZA |
94,4 |
|
ZZ |
88,5 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
DIREKTIIVID
24.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 85/3 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2012/10/EL,
22. märts 2012,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2009/43/EÜ kohaldatakse kõigi kaitseotstarbeliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Liidu ühisele sõjaliste kaupade nimekirjale, mille nõukogu võttis vastu 19. märtsil 2007. |
(2) |
21. veebruaril 2011 võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu ajakohastatud ühise sõjaliste kaupade nimekirja (2). |
(3) |
Seetõttu tuleks direktiivi 2009/43/EÜ vastavalt muuta. |
(4) |
Kooskõla huvides peaksid liikmesriigid kohaldama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke sätteid samast kuupäevast kui direktiivi 2009/43/EÜ järgimiseks vajalikke sätteid. |
(5) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2009/43/EÜ lisa tekst asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 24. juuniks 2012. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 30. juunist 2012.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 22. märts 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.
(2) ELT C 86, 18.3.2011, lk 1.
LISA
Direktiivi 2009/43/EÜ lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
KAITSEOTSTARBELISTE TOODETE NIMEKIRI
Märkus 1: |
Jutumärkides („…”) esitatud mõisted on määratletud mõisted. Vt käesolevale nimekirjale lisatud „Kõnealustes nimekirjades kasutatud mõisted”. |
Märkus 2: |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnedel vormidel on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
ML1
Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid:
a. |
vintpüssid, karabiinid, revolvrid, püstolid, automaattulirelvad ja kuulipildujad;
|
b. |
sileraudsed tulirelvad:
|
c. |
relvad, milles kasutatakse hülsivaba (kestavaba) lahingumoona; |
d. |
helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, rakised, relvade sihikud ja püssirohuvälgatuse summutid punktis ML1.a, ML1.b või ML1.c nimetatud tulirelvadele. |
Kategooriat ML1 ei kohaldata sileraudsete jahi- ja sportrelvade suhtes. Need relvad ei tohi olla loodud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks ega olla täisautomaatsed. |
Kategooriat ML1 ei kohaldata tulirelvade suhtes, mis on spetsiaalselt loodud paukpadrunite kasutamiseks ega võimalda tulistada ühegi kategoorias ML3 loetletud lahingumoonaga. |
Kategooriat ML1 ei kohaldata tulirelvade suhtes, mille puhul kasutatakse ääretule padruneid ja mis ei ole täisautomaatsed. |
Punkti ML1.d ei kohaldata relvade optiliste sihikute suhtes, millel puudub elektrooniline pilditöötluse funktsioon ning millel on kuni 4kordne suurendusvõime, eeldusel, et need ei ole spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. |
ML2
Sileraudsed tulirelvad kaliibriga 20 mm või üle selle ning teised tulirelvad ja muu relvastus kaliibriga üle 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), lendkehad ja lisaseadmed ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:
a. |
tulirelvad, haubitsad, suurtükid, mortiirid, tankitõrjevahendid, mürsuheitjad, leegiheitjad, vintpüssid, tagasilöögita relvasüsteemid, sileraudsed tulirelvad ja nende varjestamise seadmed;
|
b. |
sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt loodud või kohandatud suitsu- ja gaasiheitjad või -generaatorid ja pürotehniliste toodete heitjad;
|
c. |
Relvade sihikud ja relvade sihikute kinnitusalused, millel on kõik järgmised omadused:
|
d. |
Kinnitusalused, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a nimetatud relvadele |
ML3
Lahingumoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
a. |
kategooriasse ML1, ML2 või ML12 kuuluvate tulirelvade lahingumoon; |
b. |
spetsiaalselt punktis ML3.a nimetatud lahingumoona jaoks loodud sütikuseadevahendid. |
Kategooriasse ML3 kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:
|
Punkti ML3.a ei kohaldata ilma mürsuta tähekujuliselt suletud kestasuudmega (blank star) lahingumoona ja läbipuuritud kestaga õppelaskemoona (dummy ammunition) suhtes. |
Punkti ML3.a ei kohaldata padrunite suhtes, mis on spetsiaalselt loodud:
|
ML4
Pommid, torpeedod, reaktiivmürsud, raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud varustus ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11. |
Lennukite raketitõrjesüsteemide (AMPS) kohta vt punkti ML4.c. |
a. |
pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, reaktiivmürsud, miinid, raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, „pürotehnilised” tooted, lahingumoon ja simulaatorid (s.o varustus, mis simuleerib loetletud varustuse omadusi), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;
|
b. |
seadmed, millel on kõik järgmised omadused:
Punktis ML4.b.2 nimetatud „tegevus” hõlmab käsitsemist, õhkulennutamist, asetamist, juhtimist, üleskorjamist, lõhkamist, aktiveerimist, ühekordse võimsa energialaengu andmist, peibutamist, segamist, otsimist, avastamist, häirimist ja kõrvaldamist.
|
c. |
Lennukite raketitõrjesüsteemid (AMPS).
|
ML5
Tulejuhtimisvarustus, sellega seotud häire- ja hoiatusvarustus, ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed:
a. |
relvade sihikud, tulejuhtimis- ja positsioneerimisseadmed (gun laying equipment) ning relvakontrollisüsteemid; |
b. |
sihtmärgi tuvastamise, määramise, sihitamise ja seire- või jälgimissüsteemid; avastamise, andmeühildamise ning äratundmise või identifitseerimise varustus; ning andurite ühildamise varustus; |
c. |
vastumeetmete rakendamise seadmed punktis ML5.a või ML5.b nimetatud varustuse jaoks;
|
d. |
välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML5.a, ML5.b või ML5.c nimetatud varustuse jaoks. |
ML6
Maismaatranspordivahendid ja nende komponendid:
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11. |
a. |
maismaatranspordivahendid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks; Punktis ML6.a hõlmab maismaatranspordivahendi mõiste ka treilereid. |
b. |
Muud maismaatranspordivahendid ja nende komponendid:
|
Vt samuti punkti ML13.a. |
Punkt ML6.a hõlmab järgmist:
|
Punktis ML6.a nimetatud sõjalise maismaatranspordivahendi modifikatsioon hõlmab transpordivahendi struktuuriliste, elektriliste või mehaaniliste omaduste muutust, millega kaasneb ühe või enama spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendi lisamine. Sellised komponendid hõlmavad järgmist:
|
Kategooriat ML6 ei kohaldata selliste tsiviilsõidukite ja -veokite suhtes, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks, millel on soomustus või kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest. |
ML7
Keemilised või bioloogilised toksilised toimeained, „mässuohje toimeained”, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid:
a. |
biotoimeained ja radioaktiivsed materjalid, mida on „kohandatud sõjas kasutamiseks” inim- või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil; |
b. |
kemoründemürgid, sealhulgas:
|
c. |
keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:
|
d. |
„mässuohje toimeained”, toimeainete koostisse kuuluvad aktiivsed kemikaalid ja nende kombinatsioonid, sealhulgas:
|
e. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud mis tahes alljärgnevalt loetletud materjalide, ainete või seadmete ja spetsiaalselt neile loodud komponentide levitamiseks:
|
f. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud kaitsevarustus ja saaste eemaldamise varustus, komponendid ning keemilised segud:
|
g. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalide avastamiseks ja kindlaksmääramiseks, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;
|
h. |
„biopolümeerid”, mis on spetsiaalselt loodud või mida on töödeldud punktis ML7.b nimetatud kemoründemürkide avastamiseks või kindlaksmääramiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende valmistamiseks; |
i. |
„biokatalüsaatorid” saaste eemaldamiseks või kemoründemürkide mõju vähendamiseks, ja selleks vajalikud biosüsteemid:
|
Punkte ML7.b. ja ML7.d ei kohaldata järgmise suhtes:
|
Punktides ML7.h ja ML7.i.2 esitatud rakukultuuride ja biosüsteemide loetelu on ammendav ja neid alapunkte ei kohaldata tsiviilotstarbel, näiteks põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses ja toiduainetööstuses kasutatavate rakkude või biosüsteemide suhtes. |
ML8
„Kõrge siseenergiaga materjalid” ja nendega seotud ained:
Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011. |
Laengute ja seadmete kohta vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkte ML4 ja 1A008 |
1. |
Kategoorias ML8 nimetatakse seguks kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides. |
2. |
Nimekiri hõlmab kõiki kategooria ML8 alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid kasutatakse muul kui näidatud otstarbel. (Nt kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.) |
a. |
„lõhkeained” ja nende segud:
|
b. |
järgmised „raketikütused”:
|
c. |
„pürotehnika”, kütused ja nendega seotud ained ning nende segud:
|
d. |
järgmised oksüdeerijad ja nende segud:
|
e. |
järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:
|
f. |
järgmised „lisaained”:
|
g. |
järgmised „lähteained”:
|
Ei kasutata alates 2009. aastast. |
Kategooriat ML8 ei kohaldata järgmiste ainete suhtes, välja arvatud juhul, kui need ained esinevad ühendites punktis ML8.a nimetatud „kõrge siseenergiaga materjalide” või punktis ML8.c nimetatud pulbriliste metallidega, või on nendega segatud:
|
ML9
Sõjalaevad (pealvee- või allveelaevad), spetsiaalne merenduslik varustus, lisaseadmed, komponendid ja muud pealveelaevad:
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11. |
a. |
järgmised laevad ja komponendid:
|
b. |
järgmised spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud mootorid ja tõukejõusüsteemid ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid:
|
c. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud veealused avastamise seadmed, nende kontrollseadmed ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid; |
d. |
allveelaeva- ja torpeedovastased võrgud, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; |
e. |
ei kasutata alates 2003. aastast; |
f. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laevakere läbindused ja läbivad ühendused, mis võimaldavad koostoimimist laevavälise varustusega, ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;
|
g. |
mis tahes järgmiste omadustega müratud laagrid, nende komponendid ning selliseid laagreid sisaldavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:
|
ML10
„Õhusõidukid”, „õhust kergemad õhusõidukid”, mehitamata õhusõidukid, „õhusõidukite” mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks:
Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11. |
a. |
lahingotstarbelised „õhusõidukid” ja spetsiaalselt neile loodud komponendid; |
b. |
muud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud „õhusõidukid” ja „õhust kergemad õhusõidukid” sõjaliseks luureks, ründeks, sõjaliseks treeninguks, transpordiks, dessandiks ja logistiliseks toeks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
c. |
mehitamata õhusõidukid, nendega seotud varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
|
d. |
õhusõidukite mootorid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
e. |
õhudessantvarustus, kaasa arvatud õhus kütuse tankimise varustus, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktides ML10.a või ML10.b nimetatud „õhusõidukitega” või punktis ML10.d nimetatud õhusõidukite mootoritega, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
f. |
survetankimisseadmed, survetankimise varustus, seadmed, mis on spetsiaalselt loodud piiratud tingimustes töötamiseks, ja maapealsed seadmed, mis on spetsiaalselt välja arendatud kasutamiseks punktides ML10.a ja ML10.b nimetatud „õhusõidukitega” või punktis ML10.d nimetatud õhusõidukite mootoritega; |
g. |
sõjalise otstarbega kaitsekiivrid ja kaitsemaskid ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid, normaalset atmosfäärirõhku säilitavad hingamisaparaadid ja ülikonnad, mis on mõeldud kasutamiseks „õhusõidukites”, ning antikoormusülikonnad, „õhusõidukites” või reaktiivmürskudes kasutatavad vedela hapniku konverterid ja katapuldid ning lõhkelaenguga käivitatav „õhusõiduki” meeskonna päästevarustus; |
h. |
langevarjud, paraglaiderid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
|
i. |
langevarju automaatpiloteerimise süsteemid lastidele; spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud varustus mis tahes kõrgusel sooritatava hüppe tegemiseks, kaasa arvatud hapnikuvarustussüsteemid. |
Punkti ML10.b ei kohaldata spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „õhusõidukite” või nende „õhusõidukite” variantide suhtes, millel on kõik järgmised omadused:
|
Punkti ML10.d ei kohaldata järgmise suhtes:
|
Punkte ML10.b ja ML10.d, mis käsitlevad komponente ja varustust, mis on loodud spetsiaalselt mittesõjalistele „õhusõidukitele” või õhusõidukite mootoritele, mis on kohandatud sõjaliseks kasutuseks, kohaldatakse ainult selliste sõjalise otstarbega komponentide ja seotud varustuse suhtes, mis on vajalikud sõjaliseks kasutuseks kohandamiseks. |
ML11
Elektrooniline varustus, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas, ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid:
a. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud elektrooniline varustus;
|
b. |
globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) segamise seadmed. |
ML12
Kineetilise energia relvasüsteemid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
a. |
kineetilise energia relvasüsteemid, mis on spetsiaalselt määratud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks; |
b. |
spetsiaalselt loodud testimise ja hindamise seadmed ja katsemudelid, kaasa arvatud diagnostikaseadmed ja sihtmärgid kineetilise energia mürskude ja relvasüsteemide dünaamiliseks katsetamiseks. |
Allakaliibrilahingumoona kasutavate ja ainult keemilisel tõukejõul põhinevate relvasüsteemide ning nende lahingumoona kohta vt kategooriaid ML1 kuni ML4. |
Kategooria ML12 hõlmab järgnevat, kui see on spetsiaalselt loodud kineetilise energia relvasüsteemidele:
|
Kategooriat ML12 kohaldatakse relvasüsteemide suhtes, mis kasutavad mõnda järgnevat tõukejõudu:
|
ML13
Soomustatud või kaitsevarustus, -konstruktsioonid ja -komponendid:
a. |
soomusplaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
b. |
metallilistest või mittemetallilistest materjalidest või nende kombinatsioonidest koosnevad konstruktsioonid, mis on loodud spetsiaalselt sõjaliste süsteemide ballistiliseks kaitseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
c. |
kiivrid, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele või võrreldavatele siseriiklikele standarditele, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid (nt kiivri kest, vooderdis ja mugavuspadjad); |
d. |
soomusvestid ja muu kaitseriietus, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele (või nendega võrdväärsetele standarditele), ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid. |
Punkt ML13.b hõlmab materjale, mis on spetsiaalselt loodud aktiivsoomuse valmistamiseks või sõjaliste varjendite ehitamiseks. |
Punkti ML13.c ei kohaldata konventsionaalsete teraskiivrite suhtes, millele ei ole paigaldatud mis tahes tüüpi lisavarustust ning mis ei ole kohandatud või loodud mis tahes tüüpi lisavarustuse paigaldamiseks. |
Punkte ML13.c ja ML13.d ei kohaldata kiivrite, soomusvestide ega kaitseriietuse suhtes, mida kasutaja kannab kasutaja enda isiklikuks kaitseks. |
Kategooria ML13 hõlmab üksnes selliseid spetsiaalselt pommide kahjutukstegemisega tegelevatele töötajatele loodud kiivreid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks. |
Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A005. |
Soomusvestide ja kiivrite valmistamisel kasutatud „kiud- või niitmaterjalide” kohta vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C010. |
ML14
‧Spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks‧ või sõjaliste stsenaariumite simuleerimiseks ja simulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1 või ML2 nimetatud relvadega treeningute läbiviimiseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed.
Mõiste ‧spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks‧ hõlmab sõjalisi ründe-, lahinglennu-, radari sihtmärgi treeningsüsteeme, radari sihtmärgi genereerijaid, suurtüki treeningseadmeid, allveelaevade vastase sõjapidamise treeningsüsteeme, lennusimulaatoreid (kaasa arvatud pilootide ja astronautide tsentrifuugtreeningsüsteemid), radarite, instrumentaallennu, navigatsiooni, raketistardi, sihtmärgi varustuse, droon-„õhusõiduki”, relvastuse ja piloodita „õhusõiduki” treeningsüsteeme, mobiilseid treeningsüsteeme ja treeningvarustust maapealseteks sõjalisteks operatsioonideks.
|
Kategooria ML14 hõlmab simulaatorite kujutiseprojektoreid ja interaktiivse keskkonna süsteeme, kui need on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. |
|
Kategooriat ML14 ei kohaldata spetsiaalselt jahi- ja sportrelvade kasutamise treenimiseks loodud varustuse suhtes. |
ML15
Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud pildistamise ja vastumeetmete seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisavarustus:
a. |
salvestuse ja pilditöötluse seadmed; |
b. |
kaamerad, fotovarustus ja filmitöötlusseadmed; |
c. |
kujutise võimendusseadmed; |
d. |
infrapuna- või soojuskujutise varustus; |
e. |
kujutist edastavate radarite andurseadmed; |
f. |
vastumeetmete seadmed või vastumeetmete vastased seadmed kasutamiseks punktides ML15.a–ML15.e nimetatud varustusega.
|
1 Kategoorias ML15 hõlmab spetsiaalselt loodud komponentide mõiste järgmist, kui need on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:
|
Kategooriat ML15 ei kohaldata „esimese põlvkonna kujutisvõimendite” suhtes või seadmete suhtes, mis on spetsiaalselt loodud ühilduma „esimese põlvkonna kujutisvõimenditega”.
|
Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkte 6A002.a.2 ja 6A002.b. |
ML16
Sepistused, valandid ja muud lõpetamata kaubad, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1–ML4, ML6, ML9, ML10, ML12 või ML19 nimetatud varustuse jaoks.
Kategooriat ML16 kohaldatakse lõpetamata kaupade suhtes, kui need on kindlaks määratavad materjali koostise, geomeetria või funktsiooni järgi. |
ML17
Mitmesugused seadmed, materjalid ja ‧andmekogud‧ ning spetsiaalselt neile loodud komponendid:
a. |
sõltumatud sukeldumisaparaadid ja veealuse ujumise aparaadid:
|
b. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud ehitusseadmed; |
c. |
abidetailid, pindkatted või töötlus, mis võimaldab muuta objekti radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ning mis on loodud sõjaliseks kasutamiseks; |
d. |
pioneertehniline varustus, mis on loodud kasutamiseks sõjategevuse piirkonnas; |
e. |
„robotid” ja nende kontrollerid ning „robotite”„tööorganid”, millel on mõni järgmine omadus:
|
f. |
‧andmebaasid‧ (parameetrilised tehnilised andmebaasid), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks koos sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas nimetatud varustusega; |
g. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud tuumaenergial töötavad energiatootmis- või tõukeseadmed, kaasa arvatud „tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nendele sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud komponendid; |
h. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud varustus ja materjalid, mille pindkate või töötlus võimaldab need muuta radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (siganture suppression) ja mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas; |
i. |
simulaatorid, mis on spetsiaalselt loodud sõjalise otstarbega „tuumareaktoritele”; |
j. |
mobiilsed töökojad, mis on spetsiaalselt loodud või „kohandatud” sõjalise varustuse teenindamiseks; |
k. |
välitingimustes kasutatavad elektrigeneraatorid, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks; |
l. |
konteinerid, mis on spetsiaalselt loodud või ’kohandatud’ sõjaliseks kasutuseks; |
m. |
parved, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas, sillad ning pontoonid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; |
n. |
kategooriates ML4, ML6, ML9 ja ML10 nimetatud toodete „arendamiseks” spetsiaalselt loodud katsemudelid; |
o. |
spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laserkaitsevarustus (silma- ja sensorikaitse). |
p. |
kütuseelemendid mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas ja mis on spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või kohandatud. |
1. |
Kategoorias ML17 tähendab mõiste ‧andmebaas‧ (parameetriline tehniline andmebaas – parametric technical database) militaarse sisuga tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada sõjalise varustuse või seadmete jõudlust. |
2. |
Kategoorias ML17 tähendab mõiste ‧kohandatud‧ mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võimekuse, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimekusega. |
ML18
Tootmisvarustus ja komponendid:
a. |
‧tootmisseadmed‧, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade ‧tootmiseks‧, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid; |
b. |
spetsiaalselt loodud katsekeskkonna rajatised ja spetsiaalselt nendele loodud varustus sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade sertifitseerimiseks, kvaliteedi hindamiseks või katsetamiseks. |
Kategoorias ML18 tähendab mõiste ‧tootmine‧ väljatöötamist, ülevaatust, valmistamist, katsetamist ja kontrolli.
Punktid ML18.a ja ML18.b hõlmavad järgmisi seadmeid:
|
ML19
Suunatud energia relvasüsteemid, nendega seotud varustus või nende vastumeetmete varustus ja katsemudelid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:
a. |
„laserit” kasutavad süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks; |
b. |
elementaarosakeste kiirtesüsteemid, mis on võimelised sihtmärgi hävitama või eesmärgist kõrvale juhtima; |
c. |
suure võimsusega raadiosagedussüsteemid (RF), mis on võimelised sihtmärgi hävitama või eesmärgist kõrvale juhtima; |
d. |
varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktides ML19.a–ML19.c nimetatud varustuse avastamiseks, identifitseerimiseks ja sellise varustuse vastaseks kaitseks; |
e. |
kategoorias ML19 nimetatud süsteemide, varustuse ja nende komponentide füüsilised katsemudelid; |
f. |
„laser”süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud põhjustama inimeste püsivat pimedaksjäämist, st kahjustama nägemist palja silmaga või nägemist korrigeerivate seadmetega vaatamisel. |
Kategoorias ML19 nimetatud suunatud energia relvasüsteemide hulka kuuluvad süsteemid, mille võimekus tuleneb järgmiste seadmete kontrollitud kasutamisest:
|
Kategooria ML19 hõlmab järgmisi seadmeid, kui need on spetsiaalselt loodud suunatud energia relvasüsteemidele:
|
ML20
Krüogeenne ja „ülijuhtiv” varustus ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid ja lisaseadmed:
a. |
varustus, mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele selle sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimeline töötama sõiduki liikumise ajal ning tootma või säilitama temperatuuri alla 103 K (-170 °C);
|
b. |
„ülijuhtivad” elektriseadmed (pöördmehhanismid ja transformaatorid), mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele nende sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama liikumise ajal.
|
ML21
„Tarkvara”:
a. |
„tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”; |
b. |
punktis ML21.a nimetamata muu spetsiaalne „tarkvara”:
|
c. |
punktis ML21.a või ML21.b nimetamata "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et võimaldada sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata varustusel täita sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse sõjalisi funktsioone. |
ML22
„Tehnoloogia”:
a. |
punktis ML22.b nimetamata „tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. |
b. |
„Tehnoloogia”:
|
KÄESOLEVAS NIMEKIRJAS KASUTATUD MÕISTED
Järgnevalt on toodud käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted tähestikulises järjekorras.
Mõisteid kasutatakse nimekirjas läbivalt. Viited on puhtalt soovituslikku laadi ning need ei mõjuta määratletud mõistete üldist kasutamist nimekirjas. |
Mõistete loetelus sisalduvad sõnad ja mõisted omandavad toodud tähenduse ainult siis, kui nad on esitatud jutumärkides („…”). Kaksisülakomadega (‧…‧) märgitud terminite definitsioonid on antud tehnilises märkuses vastava kauba juures. Mujal omandavad sõnad ja mõisted nende üldiselt heakskiidetud (sõnaraamatujärgse) tähenduse. |
ML7 „Kohandatud sõjas kasutamiseks”
Iga muudatus või eesmärgipärane valik (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise, seadmete kahjustamise või viljasaagi või keskkonna kahjustamise efektiivsuse tõstmine.
ML8 „Lisaained”
Ained, mida kasutatakse plahvatavates formulatsioonides nende omaduste parandamiseks.
ML8, ML9 ja ML10 „Õhusõidukid”
Jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.
ML11 „Automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid”
Elektroonilised süsteemid, mille kaudu sisestatakse, töödeldakse ja edastatakse teavet, mis on oluline juhitavate vägede, suurte formeeringute, taktikaliste formeeringute, väeüksuste, laevade, allüksuste või relvade tõhusaks toimimiseks. See saavutatakse arvuti ja muu spetsiaalriistvara abil, mis on ette nähtud toetama sõjalist juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Automaatse juhtimis- ja kontrollisüsteemi peamised funktsioonid on: teabe tõhus automaatne kogumine, säilitamine ja töötlemine; olukorrast ning lahinguoperatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist mõjutavatest asjaoludest ülevaate andmine; operatiivsete ja taktikaliste kalkulatsioonide tegemine ressursside eraldamiseks väegrupeeringute või operatiivse lahingukorra elementide või lahingupaigutuse vahel kooskõlas missiooniga või operatsiooni etapiga; andmete ettevalmistamine olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks igal ajal operatsiooni või lahingu käigus; operatsioonide arvutisimulatsioonid.
ML22 „Baasteadusuuringud”
Eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.
ML7 ja 22 „Biokatalüsaatorid”
Ensüümid spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks või muud bioloogilised koostisosad, mis seovad end kemoründemürkidega ja kiirendavad nende degradatsiooni.
„Ensüümid” – spetsiaalsete keemiliste või biokeemiliste reaktsioonide „biokatalüsaatorid”.
ML7 ja 22 „Biopolümeerid”
Bioloogilised makromolekulid:
a. |
ensüümid spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks; |
b. |
monoklonaalsed, polüklonaalsed või anti-idiotüüpsed antikehad; |
c. |
spetsiaalselt loodud või spetsiaalselt töödeldud retseptorid. |
1. |
„anti-idiotüüpsed antikehad” – antikehad, mis seovad end teiste antikehade konkreetsete antigeeni sidumiskohtadega; |
2. |
„monoklonaalsed antikehad” – valgud, mis seovad end ühe antigeeni sidumiskohaga ning mida toodab üksainus rakukloon; |
3. |
„polüklonaalsed antikehad” – valkude segu, mis seob end konkreetse antigeeniga ning mida toodab rohkem kui üks rakukloon; |
4. |
„retseptorid” – bioloogilised makromolekulaarsed struktuurid, mis on suutelised siduma ligandeid, mille sidumine mõjutab füsioloogilisi funktsioone. |
ML10 „Tsiviilõhusõiduk”
Need „õhusõidukid”, mis on loetletud kasutusotstarbe järgi tsiviillennundusameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviil-kaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.
ML21 ja 22 „Arendamine”
On seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate etappidega, nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.
ML17 „Tööorganid”
Haaratsid, aktiivsed tööriistühikud ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud roboti manipulaatori otsa kinnitusplaadile.
„Aktiivsed tööriistühikud” – seadmed, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.
ML4 ja 8 „Kõrge siseenergiaga materjalid”
Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.
ML8 and 18 „Lõhkeained”
Tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.
ML7 „Ekspressioonivektorid”
Kandjad (nt plasmiid või viirus), mida kasutatakse geneetilise materjali viimiseks peremeesrakkudesse.
ML 17 „Kütuseelement”
Elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.
ML13 „Kiud- või niitmaterjalid”
Hõlmavad järgmist:
a. |
pidevad monokiud; |
b. |
pidev lõng ja heie; |
c. |
paelad, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised; |
d. |
tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad; |
e. |
mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid; |
f. |
aromaatse polüamiidi pulp. |
ML15 „Esimese põlvkonna kujutisvõimendid”
Elektrostaatiliselt fokuseeritud võimendustorud, milles kasutatakse kiudoptilisi või klaasplaadist sisendit ja väljundit, multileelisfotokatoode (S-20 või S-25), kuid ei kasutata mikrokanalplaatvõimendeid.
ML22 „Üldkasutatav”
„Tehnoloogia” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes.
autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”. |
ML5 and 19 „Laser”
Komponentide koost, mis toodab nii ruumiliselt kui ka ajaliselt koherentset valgust, mida võimendab stimuleeritud kiirgusemissioon.
ML10 „Õhust kergemad õhusõidukid”
Õhupallid ja õhulaevad, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.
ML17 „Tuumareaktor”
Reaktorianumas paiknevad või vahetult selle külge kinnitatud osad, seadmed, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponendid, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.
ML8 „Lähteained”
Lõhkeainete tootmises kasutatavad erikemikaalid.
ML21 and 22 „Tootmine”
Kõik tootmisetapid, nagu näiteks toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanek (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.
ML8 „Raketikütus”
Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada kontrollitud kiirusel suurel hulgal mehhaanilise töö tegemiseks vajalikku kuuma gaasi.
ML4 ja 8 „Pürotehnika”
Tahkete või vedelate kütuste ja oksüdeerijate segud, mille süttimisel toimub kontrollitud kiirusel energeetiline keemiline reaktsioon, et tekitada teatavaid ajalisi viivitusi või teatud koguses kuumust, müra, suitsu, nähtavat valgust või infrapunakiirgust. Pürofoorsed ained on pürotehnika alamklass, mis ei sisalda oksüdeerijaid, kuid mis süttivad õhuga kokku puutudes spontaanselt.
ML22 „Vajalik”
Kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis peab tagama reguleeritud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või ületamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad jagada erinevad tooted.
ML7 „Mässuohje toimeained”
Ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist. (Pisargaasid on „mässuohje toimeainete” alarühm.)
ML17 „Robot”
Manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
multifunktsionaalsus; |
b. |
selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis; |
c. |
koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid, |
d. |
tal on „kasutaja juurdepääsetav programmeeritavus” kas õpetamine/kordamine-meetodit kasutades või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise vahelesegamiseta. |
Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:
|
ML21 „Tarkvara”
Ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.
ML19 „Kosmosekindlad”
Tooted, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need vastavad satelliitide või suurtes kõrgustes kasutatavate lennusüsteemide, mis töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal, väljasaatmise ja paigutamise suhtes kehtivatele erilistele elektri-, mehhaanika- või keskkonnanõuetele.
ML18 and 20 „Ülijuhtivad”
Kasutatakse seoses materjalidega (nt metallid, sulamid või ühendid), mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule’i soojenemiseta.
Aine ülijuhtivat olekut iseloomustavad individuaalselt kriitiline temperatuur, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.
ML22 „Tehnoloogia”
Spetsiifiline teave, mis on vajalik toote „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb tehniliste andmete või tehnilise abi kujul.
1. |
‧Tehnilised andmed‧ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud. |
2. |
‧Tehniline abi‧ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis. ‧Tehniline abi‧ võib hõlmata ‧tehniliste andmete‧ üleandmist. |
ML21 ja 22 „Kasutamine”
Toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.”
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
24.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 85/35 |
ELi-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,
15. märts 2012,
millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 2 III tabelit ja IV tabeli punkti b
(2012/165/EL)
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse 22. juulil 1972 Brüsselis alla kirjutatud lepingut Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (1) (edaspidi „leping”), mida on muudetud 26. oktoobril 2004 Luxembourgis alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, millega muudetakse lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, (2) ja selle protokolli nr 2, eriti selle protokolli artiklit 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Lepingu protokolli nr 2 rakendamiseks on kindlaks määratud lepinguosaliste siseturu võrdlushinnad. |
(2) |
Nende toorainete tegelikud hinnad, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsioonimeetmeid, on lepinguosaliste siseturgudel muutunud. |
(3) |
Seepärast on vaja protokolli nr 2 III tabelis ja IV tabeli punktis b loetletud võrdlushindu ja summasid vastavalt ajakohastada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lepingu protokolli nr 2 muudetakse järgmiselt:
a) |
III tabel asendatakse käesoleva otsuse I lisas oleva tekstiga; |
b) |
IV tabeli punkt b asendatakse käesoleva otsuse II lisas oleva tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse 1. aprillist 2012.
Brüssel, 15. märts 2012
Ühiskomitee nimel
eesistuja
Jacques DE WATTEVILLE
(1) EÜT L 300, 31.12.1972, lk 189.
(2) ELT L 23, 26.1.2005, lk 19.
I LISA
„III TABEL
ELi ja Šveitsi siseturu võrdlushinnad
Põllumajanduslik tooraine |
Šveitsi siseturu võrdlushind |
ELi siseturu võrdlushind |
Artikli 4 lõige 1 Kohaldatakse Šveitsi poolel Šveitsi ja ELi võrdlushindade erinevus |
Artikli 3 lõige 3 Kohaldatakse ELi poolel Šveitsi ja ELi võrdlushindade erinevus |
Šveitsi frankides 100 kg netomassi kohta |
Šveitsi frankides 100 kg netomassi kohta |
Šveitsi frankides 100 kg netomassi kohta |
eurodes 100 kg netomassi kohta |
|
Harilik nisu |
49,25 |
25,50 |
23,75 |
0,00 |
Kõva nisu |
— |
— |
1,20 |
0,00 |
Rukis |
40,25 |
28,95 |
11,30 |
0,00 |
Oder |
— |
— |
— |
— |
Mais |
— |
— |
— |
— |
Harilik nisujahu |
98,30 |
48,75 |
49,55 |
0,00 |
Täispiimapulber |
616,00 |
366,75 |
249,25 |
0,00 |
Lõssipulber |
430,40 |
285,75 |
144,65 |
0,00 |
Või |
1 090,10 |
485,55 |
604,55 |
0,00 |
Valge suhkur |
— |
— |
— |
— |
Munad |
— |
— |
38,00 |
0,00 |
Värske kartul |
41,75 |
17,00 |
24,75 |
0,00 |
Taimne rasv |
— |
— |
170,00 |
0,00” |
II LISA
„IV TABEL
b) |
Põllumajanduslike komponentide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi põllumajanduslike toorainete põhisummasid:
|
Parandused
24.3.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 85/38 |
Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/878/EL (millega kinnitatakse süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused sõiduautode tootjate kohta 2010. kalendriaastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 343, 23. detsember 2011 )
Lisa tabeli 1 veerus B on trükiviga ja seetõttu asendatakse tootjate Jaguar Cars Ltd, Land Rover ja Tata Motors Limited kohta sinna kantud märge „D” märkega „ND”.
Lisa tabeli 2 veergudes G, H ja I tehtud trükivea tõttu asendatakse tootjate Ford-Werke GmbH ja Daimler AG kohta veergudes G ja H tehtud kanded ning kogu I veeru kanded järgmisega:
A |
B |
G |
H |
I |
Ühendautopargi nimetus |
Ühendautopark |
Korrigeeritud vahe sihttasemeni |
Keskmine mass |
Keskmine CO2 (100 %) |
„FORD-WERKE GmbH |
P1 |
–5,598 |
1 289,52 |
136,601 |
DAIMLER AG |
P2 |
0,400 |
1 532,62 |
160,509 |
HONDA MOTOR EUROPE LTD |
P3 |
|
|
146,866 |
MITSUBISHI MOTORS |
P4 |
|
|
158,122” |