LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.1.   Värske liha (ja rups)

ITAALIA

Cinta Senese (KPN)

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

PRANTSUSMAA

Béa du Roussillon (KPN)

LISA

Määruse (EL) 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse klosanteeli kanne järgmise kandega:

LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse triklabendasooli kanne järgmise kandega:

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti E.1 muudetakse järgmiselt. a) Punkti E.1 alapunkti 1 kanne 1f asendatakse järgmisega: „1f Boraatväetise suspensioon Valmistis, mis saadakse liigi 1a ja/või 1b ja/või 1c ja/või 1d suspendeerimisel vees 2 % üldboori Märgistusel peavad olema väetise koostisosade nimetused. Üldboor (B) Vees lahustuv boor (B), kui seda leidub”. b) Punkti E.1 alapunkti 2 muudetakse järgmiselt: i) kanne 2c asendatakse järgmisega: „2c Koobaltväetise lahus Liikide 2a ja/või 2b või 2d vesilahus 2 % vees lahustuvat koobaltit Kui segus kasutatakse liike 2a ja 2d, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat koobaltit (Co) Märgistusel peab olema: 1) anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus/nimetused, kui anioone esineb; 2) mis tahes lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi, või lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi, kui see on olemas Vees lahustuv koobalt Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud koobalt (Co), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva koobaltiga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi. Lubatud kompleksimoodustajaga seotud koobalt, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud koobaltit (Co) kokku”; ii) lisatakse järgmine kanne 2d: „2d Koobaltkompleksväetis Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab koobaltit, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga 5 % vees lahustuvat koobaltit, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast koobaltist peab olema kompleksifraktsioonis Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv koobalt Komplekseerunud üldkoobalt (Co)”. c) Punkti E.1 alapunkti 3 muudetakse järgmiselt: i) kanne 3f asendatakse järgmisega: „3f Vaskväetise lahus Liikide 3a ja/või 3d või 3i vesilahus 2 % vees lahustuvat vaske Kui segus kasutatakse liike 3a ja 3i, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat vaske Märgistusel peab olema: 1) anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused); 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi, või lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv vask Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Lubatud kompleksimoodustajaga seotud vask, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud vaske (Cu) kokku”; ii) kanne 3h asendatakse järgmisega: „3h Vaskväetise suspensioon Valmistis, mis saadakse liikide 3a ja/või 3b ja/või 3c ja/või 3d ja/või 3g suspendeerimisel vees 17 % üldvaske Märgistusel peab olema: 1) aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub; 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Üldvask (Cu) Vees lahustuv vask, kui esineb Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud vask (Cu), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva vasega ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi”; iii) lisatakse järgmine kanne 3i: „3i Vaskkompleksväetis Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab vaske, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga 5 % vees lahustuvat vaske, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast vasest peab olema kompleksifraktsioonis Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv vask Komplekseerunud üldvask (Cu)”. d) Punkti E.1 alapunkti 4 muudetakse järgmiselt: i) kanne 4c asendatakse järgmisega: „4c Raudväetise lahus Liikide 4a ja/või 4b või 4d vesilahus 2 % vees lahustuvat rauda Kui segus kasutatakse liike 4a ja 4d, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat rauda Märgistusel peab olema: 1) anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub; 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi, või lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv raud (Fe) Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud raud (Fe), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Lubatud kompleksimoodustajaga seotud raud, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud rauda (Fe) kokku”; ii) lisatakse järgmine kanne 4d: „4d Raudkompleksväetis Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab rauda, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga 5 % vees lahustuvat rauda, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast rauast peab olema kompleksifraktsioonis Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv raud (Fe) Komplekseerunud üldraud (Fe)”. e) Punkti E.1 alapunkti 5 muudetakse järgmiselt: i) kanne 5e asendatakse järgmisega: „5e Mangaanväetise lahus Liikide 5a ja/või 5b või 5g vesilahus 2 % vees lahustuv Mn Kui segus kasutatakse liike 5a ja 5g, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat mangaani Märgistusel peab olema: 1) anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub; 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi, või lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv mangaan (Mn) Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud mangaan (Mn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Lubatud kompleksimoodustajaga seotud mangaan, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud mangaani (Mn) kokku”; ii) lisatakse järgmised kanded 5f ja 5g: „5f Mangaanväetise suspensioon Valmistis, mis saadakse liigi 5a ja/või 5b ja/või 5c suspendeerimisel vees 17 % üldmangaani (Mn) Märgistusel peab olema: 1) aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub; 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Üldmangaan (Mn) Vees lahustuv mangaan, kui seda esineb Mis tahes lubatud kelaadimoodustajaga seotud mangaan (Mn), kelaadimoodustaja peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva mangaaniga ning seda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi. 5g Mangaankompleksväetis Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab mangaani, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga 5 % vees lahustuvat mangaani, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast mangaanist peab olema kompleksifraktsioonis Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv mangaan (Mn) Komplekseerunud üldmangaan (Mn)”. f) Punkti E.1 alapunkti 7 muudetakse järgmiselt: i) kanne 7e asendatakse järgmisega: „7e Tsinkväetise lahus Liikide 7a ja/või 7b või 7g vesilahus 2 % vees lahustuvat Zn Kui segus kasutatakse liike 7a ja 7g, siis peab kompleksifraktsioon sisaldama vähemalt 40 % vees lahustuvat tsinki Märgistusel peab olema: 1) anorgaanilis(t)e aniooni(de) nimetus (nimetused), kui anioone leidub; 2) iga sellise lubatud kelaadimoodustaja nimetus, ning kelaadimoodustaja (kui seda kasutatakse) peab moodustama kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ja teda peab saama identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi, või lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv tsink Selliste lubatud kelaadimoodustajatega seotud tsink (Zn), mis moodustavad kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva tsingiga ning mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi järgi Lubatud kompleksimoodustajaga seotud tsink, kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Valikuliselt: lubatud kelaadimoodustaja(te)ga seotud tsinki (Zn) kokku”; ii) lisatakse järgmine kanne 7g: „7g Tsinkkompleksväetis Vees lahustuv valmistis, mis sisaldab tsinki, mis on keemiliselt seotud ühe lubatud kompleksimoodustajaga 5 % vees lahustuv tsink, kusjuures vähemalt 80 % vees lahustuvast tsingist peab olema kompleksifraktsioonis Märgistusel peab olema lubatud kompleksimoodustaja nimetus ning kompleksimoodustajat peab saama identifitseerida Euroopa standardi järgi Vees lahustuv tsink (Zn) Komplekseerunud üldtsink (Zn)”.

2)

Punktis E.2 asendatakse tabel E.2.4 järgmisega: „Nr Liigi nimetus Andmed valmistamisviisi ja oluliste koostisosade kohta Mikroelementide miinimumsisaldus kokku (massiprotsentides) Andmed mikroelementide väljendusviisi kohta Muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Mikroelemendid, mille sisaldus tuleb deklareerida Mikroelementide vormid ja lahustuvus Muud kriteeriumid 1 2 3 4 5 6 1 Mikroelementide segu Valmistis, mis on saadud kahe või enama E.1 liiki väetise segamisel või siis kahe või enama E.1 liiki väetise lahustamisel ja/või suspendeerimisel vees 1) Mikroelemente kokku: 5 % tahke segu massist või 2) 2 % vedela segu massist Iga mikroelemendi sisaldus vastavalt punktile E.2.1 Iga kasutatud mikroelemendi nimetus ja keemiline sümbol loetletuna tähestiku järjekorras keemilise elemendi sümboli järgi ning liiginimetusele peab/peavad järgnema vastasiooni(de) nimetus(ed) Iga mikroelemendi kogusisaldus väljendatuna väetise massiprotsendina, v.a juhul, kui mikroelement on täielikult vees lahustuv Iga mikroelemendi vees lahustuva osa sisaldus väljendatuna väetise massiprotsendina, kui lahustuv osa moodustab vähemalt poole kogu mikroelementide hulgast. Kui mikroelement on täielikult vees lahustuv, deklareeritakse ainult vees lahustuva osa sisaldus. Kui mikroelement on keemiliselt seotud orgaanilise molekuliga, deklareeritakse väetises leiduva mikroelemendi sisaldus toote massiprotsendina vahetult vees lahustuva osa järel ning lisatakse märge „kelaaditud … abil” või „kompleksi seotud … abil” ning märgitakse lubatud kelaadimoodustaja või kompleksimoodustaja nimetus punktis E.3 sätestatu kohaselt. Orgaanilise molekuli nimetuse võib asendada akronüümiga. Nii kohustusliku kui ka valikulise teabe puhul tuleb lisada järgmine tekst: „Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada vajaliku doosi määra.” ”

3)

Punkt E.3.1 asendatakse järgmisega: „E.3.1.   Kelaadimoodustajad (1) Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad: Nr Nimetus Alternatiivnimetus Keemiline valem Happe CASi number (2) 1 Etüleendiamiintetraäädikhape EDTA C10H16O8N2 60-00-4 2 2-hüdroksietüül-etüleendiamiintriäädikhape HEEDTA C10H18O7N2 150-39-0 3 Dietüleentriamiinpentaäädikhape DTPA C14H23O10N3 67-43-6 4 Etüleendiamiin- N,N’-di-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape] [o,o] EDDHA C18H20O6N2 1170-02-1 5 Etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksüfenüül)-äädikhape] [o,p] EDDHA C18H20O6N2 475475-49-1 6 Etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape] [o,o] EDDHMA C20H24O6N2 641632-90-8 7 Etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape] [o,p] EDDHMA C20H24O6N2 641633-41-2 8 Etüleendiamiin-N,N’-di-[5-karboksü-2-hüdroksüfenüül)-atsetaat] EDDCHA C20H20O10N2 85120-53-2 9 Etüleendiamiin-N,N’-di-[(2-hüdroksü-5-sulfofenüül)-äädikhape] ja selle kondensatsiooniproduktid EDDHSA C18H20O12N2S2 +n*(C12H14O8N2S) 57368-07-7 ja 642045-40-7 10 Iminodimerevaikhape IDHA C8H11O8N 131669-35-7 11 N,N’-di(2-hüdroksübensüül)etüleendiamiin-N,N’-diäädikhape HBED C20H24N2O6 35998-29-9 (1)  Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.” "

4)

Punkt E.3.2 asendatakse järgmisega: „E.3.2.   Kompleksimoodustajad (3) Allpool nimetatud kompleksimoodustajaid võib kasutada üksnes kastmiseks ja/või pritsimiseks ette nähtud valmististes, erandiks on Zn lignosulfonaat, Fe lignosulfonaat, Cu lignosulfonaat ja Mn lignosulfonaat, mida võib kasutada otse mulda panemiseks ette nähtud valmististes. Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad: Nr Nimetus Alternatiivnimetus Keemiline valem Happe CASi number (4) 1 Lignosulfoonhape LS Keemiline valem puudub 8062-15-5 (3)  Kompleksimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kompleksimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel."

5)

Punkti F.1 lisatakse järgmised kanded: „2 Valmistis, mis sisaldab ditsüaandiamiidi (DCD) ja 1,2,4-triasooli (TZ) EC# EINECSi nr 207-312-8 EC# EINECSi nr 206-022-9 min. 2,0 maks. 4,0   Segu koostis 10:1 (DCD:TZ) 3 Valmistis, mis sisaldab 1,2,4-triasooli (TZ) ja 3-metüülpürasooli (MP) EC# EINECSi nr 206-022-9 EC# EINECSi nr 215-925-7 min. 0,2 maks. 1,0   Segu koostis 2:1 (TZ:MP)”

6)	Punkti F.2 lisatakse järgmine kanne: „2 N-(2-nitrofenüül) fosfortriamiid (2-NPT) EC# EINECSi nr 477-690-9 min. 0,04 maks. 0,15”

---

(1)  Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.”

(3)  Kompleksimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kompleksimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.”

---

(2)  Ainult teadmiseks.

(4)  Ainult teadmiseks.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt:

1)

Meetodid 3.1.1–3.1.4 asendatakse järgmistega: „Meetod 3.1.1 Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15956: Väetised – Anorgaanilistes hapetes lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 3.1.2 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15919: Väetised – 2 % sipelghappes lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.3 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15920: Väetised – 2 % sidrunhappes lahustuva fosfori ekstraheerimine Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.4 Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15957: Väetised – Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

2)

Meetodid 3.1.5.1–3.1.5.3 asendatakse järgmistega: „Meetod 3.1.5.1 Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures EN 15921: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil 65 °C juures. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.5.2 Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril EN 15922: Väetised – Lahustuva fosfori ekstraheerimine Petermanni meetodil toatemperatuuril. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 3.1.5.3 Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15923: Väetised – Joulie leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.”

3)	Meetod 3.1.6 asendatakse järgmisega: „Meetod 3.1.6 Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine EN 15958: Väetised – Vees lahustuva fosfori ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

4)	Meetod 3.2 asendatakse järgmisega: „Meetod 3.2 Ekstraheeritud fosfori määramine EN 15959: Väetised – Eraldatud fosfori määramine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

5)

Meetodid 7.1 ja 7.2 asendatakse järgmisega: „Meetod 7.1 Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus) EN 15928: Väetised – Peenestusmäära määramine (kuivmenetlus). Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 7.2 Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine EN 15924: Väetised – Fosforiidihiiva peenestusmäära määramine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.”

6)

Meetodid 8.1–8.5 asendatakse järgmistega: „Meetod 8.1 Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine EN 15960: Väetised – Üldkaltsiumi, üldmagneesiumi, üldnaatriumi ja sulfaatidena esineva üldväävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.2 Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine EN 15925: Väetised – Erinevates vormides esineva üldväävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.3 Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine EN 15961: Väetised – Vees lahustuva kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatidena esineva väävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.4 Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine EN 15926: Väetised – Erinevates vormides esineva vees lahustuva väävli ekstraheerimine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud. Meetod 8.5 Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine EN 16032: Väetised – Elementaarse väävli ekstraheerimine ja määramine. Seda analüüsimeetodit ei ole laboritevahelise võrdlusega kontrollitud.”

7)	Lisatakse järgmine meetod 8.11: „Meetod 8.11 Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaadis EN 15909: Väetised – Kaltsiumi ja formiaadi määramine kaltsiumformiaatväetistes. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

8)

Meetod 11.3 asendatakse järgmisega: „Meetod 11.3 o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine EN 13368-2: Väetised – Väetistes olevate kelaadimoodustajate kromatograafiline määramine. Osa 2: o,o-EDDHA, o,o-EDDHMA ja HBED abil kelaaditud raua määramine ioonvahetuskromatograafiaga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

9)

Lisatakse järgmised meetodid 11.6, 11.7 ja 11.8: „Meetod 11.6 IDHA määramine EN 15950: Väetised – N-(1,2-dikarboksüetüül)-D,L-asparagiinhappe (iminodimerevaikhappe (IDHA)) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 11.7 Lignosulfonaatide määramine EN 16109: Väetised – Komplekseerunud mikroelemendi ioonide määramine väetistes – Lignosulfonaatide kindlakstegemine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 11.8 Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine EN 15962: Väetised – Komplekseerunud mikroelementide sisalduse ja komplekseerunud mikroelementide fraktsiooni määramine. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

10)

Lisatakse järgmised meetodid 12.3, 12.4 ja 12.5: „Meetod 12.3 3-metüülpürasooli määramine EN 15905: Väetised – 3-metüülpürasooli (MP) määramine kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 12.4 TZ määramine EN 16024: Väetised – 1H,1,2,4-triasooli määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris. Meetod 12.5 2-NPT määramine EN 16075: Väetised – N-(2-nitrofenüül)fosfortriamiidi (2-NPT) määramine uureas ja uureat sisaldavates väetistes kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) meetodiga. Seda analüüsimeetodit on kontrollitud mitmes laboris.”

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	51,1
	JO	68,6
	MA	63,8
	TN	88,2
	TR	117,1
	ZZ	77,8
0707 00 05	JO	183,3
	TR	170,7
	ZZ	177,0
0709 91 00	EG	158,2
	ZZ	158,2
0709 93 10	MA	52,1
	TR	134,9
	ZZ	93,5
0805 10 20	EG	51,3
	IL	72,0
	MA	59,2
	TN	55,2
	TR	65,7
	ZZ	60,7
0805 50 10	EG	69,0
	MA	69,1
	TR	55,4
	ZZ	64,5
0808 10 80	AR	89,5
	BR	84,7
	CA	121,2
	CL	103,2
	CN	91,7
	MK	36,4
	US	159,7
	ZZ	98,1
0808 30 90	AR	95,7
	CL	108,4
	CN	52,9
	ZA	102,9
	ZZ	90,0

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

I LISA

SUUNISED LIHTSUSTATUD KORRA KOHTA TEATAVATE RIIGIABI LIIKIDE KÄSITLEMISEL  (1)

1.   Sissejuhatus

(1)

Suunistes sätestatakse lihtsustatud kord, mille kohaselt järelevalveamet kavatseb tihedas koostöös asjaomase EFTA riigiga vaadata teatavat liiki riigiabimeetmeid, mis ei nõua järelevalveametilt diskretsiooniõiguse kasutamist, vaid üksnes kooskõla kontrollimist olemasolevate eeskirjade ja tavadega, läbi kiirendatud korras. Järelevalveameti kogemused EMP lepingu artikli 61 ning selle alusel vastu võetud määruste, raamistike, suuniste ja teatiste (2) kohaldamisel on näidanud, et teatavat liiki riigiabiteatised kiidetakse eriliste asjaolude puudumisel tavaliselt heaks, ilma et tekiks mingit kahtlust nende kokkusobivuses EMP lepinguga. Selliseid riigiabi liike on kirjeldatud 2. osas. Muude järelevalveametile teatatud abimeetmete suhtes kohaldatakse asjakohast menetlust (3) ja tavaliselt ka parimate tavade juhendit riigiabi kontrollimenetluse teostamiseks.

(2)

Suuniste eesmärk on sätestada tingimused, mille alusel järelevalveamet võtab tavaliselt vastu lühiotsuse, millega teatavat liiki riigiabimeetmed kuulutatakse lihtsustatud korra kohaselt EMP lepinguga kokkusobivaks, ning ette näha juhised kõnealuse korra kohta. Kui suunistes sätestatud tingimused on täidetud, annab järelevalveamet endast parima, et võtta kooskõlas EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõikega 2 või 320 tööpäeva jooksul alates teatise esitamisest vastu lühiotsus riigiabi puudumise või vastuväidete puudumise kohta.

(3)

Kui kohaldatakse suuniste punktides 6–12 sätestatud tagatisi või erandeid, kasutab järelevalveamet riigiabiteatise suhtes protokolli nr 3 II peatükis kirjeldatud tavamenetlust ning võtab seejärel vastu täismahus otsuse vastavalt sama protokolli artiklile 4 ja/või 7. Sellisel juhul on protokolli nr 3 artikli 4 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 6 sätestatud tähtajad aga ainsad õiguslikult jõustatavad tähtajad.

(4)

Järelevalveameti eesmärk on muuta EMP riigiabi kontroll käeolevates suunistes kirjeldatud korra järgimise kaudu prognoositavamaks ja tõhusamaks. Nende suuniste ühtki osa ei tohiks tõlgendada nii, nagu tuleks selle kohaselt järelevalveametile teatada toetusmeetmetest, mis ei ole EMP lepingu artikli 61 tähenduses käsitletavad riigiabina, kuid EFTA riigid võivad soovi korral õiguskindluse huvides sellistest toetusmeetmetest järelevalveametile teatada.

2.   Riigiabi, mida saab käsitleda lihtsustatud korra kohaselt

Tingimustele vastavad riigiabi liigid

(5)

Lihtsustatud korra kohaselt võib põhimõtteliselt käsitleda järgmisi meetmeliike. a) 1. liik: abimeetmed, mis jäävad olemasolevate suuniste tavahindamist käsitlevate jaotiste kohaldamisalasse Horisontaalsete suuniste tavahindamise (nn tavajaotised) (4) või samalaadsete hindamisviiside (5) kohaldamisalasse jäävaid abimeetmeid, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse kohaldamisalasse, võib põhimõtteliselt käsitleda lihtsustatud korra kohaselt. Lihtsustatud kord kehtib siiski vaid juhul, kui järelevalveamet on pärast eelteatise saamist (vt punktid 13–16) veendunud, et kõik vastavate suuniste asjakohastes osades sätestatud sisulised ja menetlusnõuded on täidetud. See tähendab, et eelteatise esitamise etapis selgub, et teatatud abimeede vastab esmapilgul asjaomastele tingimustele, mis on täpsustatud igas kohaldatavas horisontaalses õigusaktis, järgmiste asjaolude kohta: — abisaajate liik; — abikõlblikud kulud; — abi osatähtsus ja lisatoetused; — teatatud individuaalse ülemmäära või abi maksimaalne summa; — kasutatava abivahendi liik; — kumulatsioonisätted; — stimuleeriv mõju; — läbipaistvusnõuded; — nende abisaajate välistamine, kes ei ole täitnud varasemat abi tagasimaksmise korraldust (6). Järelevalveamet on valmis kaaluma lihtsustatud korra kohaldamist käesoleva liigi raames eelkõige järgmiste meetmeliikide puhul: i) riskikapitalimeetmed, mis ei kujuta osalemist erakapitali investeerimisfondis ja täidavad kõiki muid riskikapitalisuuniste jaotise 4 tingimusi; ii) keskkonnaalane investeerimisabi, mis vastab järgmistele keskkonnaabi suuniste jaotises 3 esitatud tingimustele: — meetme abikõlblik kulubaas on määratud täiskulude arvestusmeetodi alusel kooskõlas keskkonnaabi suuniste punktiga 82 (7) või — meede sisaldab keskkonnahoidliku uuenduse lisatoetust, mille vastavust keskkonnaabi suuniste punktile 78 on tõendatud (8); iii) noortele innovatiivsetele ettevõtjatele antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste jaotisele 5.4 ja mille uuenduslik iseloom on määratud kindlaks suuniste jaotise 5.4 punkti b alapunkti i alusel; (9) iv) innovatsiooniklastritele antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste jaotistele 5.8 ja 7.1; v) teenuste valdkonnas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi, mida antakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste jaotisele 5.5; vi) erakorraline regionaalabi, mis jääb alla regionaalabi suuniste punktis 53 sätestatud eraldi teatamise künnist (10); vii) päästmisabi tootmis- ja teenindussektoris (v.a finantssektor), mis täidab kõik päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotiste 3.1.1 ja 3.1.2 sisulised tingimused (11); viii) päästmis- ja ümberkorraldamiskavad väikeettevõtetele, mis vastavad päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotisele 4 (12); ix) erakorraline ümberkorraldamisabi väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tingimusel et see täidab kõiki päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotises 3 sätestatud tingimusi (13); x) laevaehitussektori ekspordikrediit, mis täidab kõiki laevaehituse suuniste jaotises 3.3.4 sätestatud tingimusi (14); xi) audiovisuaaltööstuse abikavad, mis täidavad kõiki kinosuuniste jaotises 2.3 sätestatud, audiovisuaalteoste arendamise, tootmise, levitamise ja müügi edendamisega seotud tingimusi (15). Esitatud loetelu on näitlik ja võib praegu kehtivate õigusaktide muutmise või uute õigusaktide vastuvõtmise tulemusena muutuda. Järelevalveamet võib kõnealust loetelu kehtivate riigiabi eeskirjadega kooskõlastamiseks aeg-ajalt uuesti läbi vaadata. b) 2. liik: abimeetmed, mis on kooskõlas järelevalveameti väljakujunenud otsustustavaga Abimeetmed, mis langevad oma tunnustelt kokku vähemalt kolme varasema järelevalveameti otsuse (edaspidi „varasemad otsused”) (16) alusel heaks kiidetud abimeetmetega ja mida saab seetõttu järelevalveameti väljakujunenud otsustustava alusel kohe hinnata, sobivad põhimõtteliselt lihtsustatud menetluse jaoks. Varasema otsusena võib käsitada ainult neid järelevalveameti otsuseid, mis on võetud vastu eelteatise kuupäevale (vt punkt 14) eelnenud kümne aasta jooksul. Lihtsustatud korda kohaldatakse vaid juhul, kui järelevalveamet on pärast eelteatise saamist (vt punktid 13–16) veendunud, et varasemate otsuste aluseks olnud asjaomased sisulised ja menetlustingimused on täidetud, eriti meetme eesmärkide ja üldise ülesehituse, abisaajate liikide, abikõlblike kulude, teatatud individuaalsete ülemmäärade, abi osatähtsuse ja (kui see on asjakohane, siis) lisatoetuste, kumulatsioonisätete, stimuleeriva mõju ja läbipaistvusnõuete osas. Lisaks sellele võib järelevalveamet vastavalt punktis 11 osutatule kasutada tavamenetlust siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõtja, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks järelevalveameti varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum). Järelevalveamet on valmis kaaluma lihtsustatud korra kohaldamist käesoleva liigi raames eelkõige järgmiste meetmeliikide puhul: i) abimeetmed rahvusliku kultuuripärandi säilitamiseks, mis on seotud ajalooliste, muistsete või rahvuslike mälestusmärkidega, tingimusel et abi piirdub pärandi säilitamiseks vajalikuga EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, mida tõlgendatakse koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d (17); ii) abikavad teatri-, tantsu- ja muusikategevusele (18); iii) abikavad vähemuskeelte edendamiseks (19); iv) abimeetmed kirjastamisvaldkonnale (20); v) abimeetmed lairibaühenduse tagamiseks maapiirkondades (21); vi) tagatiskavad laevaehituse rahastamiseks (22); vii) abimeetmed, mis täidavad kõiki muid üldise grupierandi määruse sätteid, kuid jäävad kohaldamisalast välja vaid järgmistel põhjustel: — kõnealused meetmed sisaldavad erakorralist abi (23); — kõnealuseid meetmeid pakutakse läbipaistmatul kujul (üldise grupierandi määruse artikkel 5), kuid nende toetuse brutoekvivalent arvutatakse meetodi kohaselt, mille järelevalveamet on pärast 1. jaanuari 2007 heaks kiitnud kolmes eraldi otsuses; viii) kohaliku infrastruktuuri arendamise toetuseks ette nähtud meetmed, mis ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest need ei kahjusta tänu oma konkreetsele laadile EMP-sisest kaubandust (24); ix) olemasolevate kavade pikendamine ja/või muutmine väljaspool järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuses nr 195/04/COL (EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta) (25) ette nähtud lihtsustatud korra kohaldamisala (vt 3. liik allpool), näiteks olemasolevate kavade kohandamise puhul uute horisontaalsete suunistega (26). Esitatud loetelu on näitlik, sest käesoleva liigi täpne ulatus võib vastavalt järelevalveameti otsustustavale muutuda. Järelevalveamet võib esitatud näidisloetelu muutuva tavaga kooskõlastamiseks aeg-ajalt uuesti läbi vaadata. c) 3. liik: olemasolevate abikavade pikendamine või laiendamine Järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artikliga 4 on ette nähtud lihtsustatud kord olemasolevate abikavade teatavatest muudatustest teatamisel. Kõnealuses artiklis on sätestatud: „Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse käesoleva otsuse II lisas sätestatud lihtsustatud teatisevormil: a) heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20 %; b) olemasoleva heakskiidetud toetuskava kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma; c) heakskiidetud toetuskava kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine.” Käesolevad suunised ei mõjuta võimalust kohaldada järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklit 4. Järelevalveamet kustub siiski teatiseid esitavaid EFTA riike üles toimima käesolevate suuniste kohaselt, sealhulgas saatma asjaomaste abimeetmete kohta eelteatist, kasutades selleks järelevalveameti otsusele nr 195/04/COL lisatud lihtsustatud teatisevormi. Järelevalveamet kutsub kõnealuse korra raames asjaomaseid EFTA riike samuti üles nõustuma nimetatud teatise kokkuvõtte avaldamisega järelevalve veebisaidil.

Tagatised ja erandid

(6)

Et lihtsustatud korda kohaldatakse ainult abi suhtes, millest teatatakse EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt, on ebaseaduslik abi välistatud. Sellises ulatuses, kuivõrd EMP lepingut kohaldatakse järgmiste sektorite suhtes, ei kohaldata lihtsustatud korda nende abimeetmete suhtes, millega toetatakse kalandus- ja vesiviljelussektori, põllumajandustoodete esmatootmise või põllumajandustoodete töötlemise või turustamisega seotud tegevust asjaomaste sektorite eripärasid arvestades. Lisaks ei kohaldata lihtsustatud korda tagasiulatuvalt nende abimeetmete suhtes, millest on ette teatatud enne 2010. aasta 1. jaanuarit.

(7)

Hinnates teatatud abimeetme kuulumist ühte punktis 5 nimetatud liiki, veendub järelevalveamet selles, et on piisavalt selge, milliste kehtivate suuniste ja/või järelevalveameti väljakujunenud otsustustava alusel tuleb teatatud abimeedet hinnata ning millised on asjaomased faktid. Arvestades, et teatise täielikkus on väga oluline lihtsustatud korra kohaldatavuse kindlaksmääramisel, kutsutakse meetmest teatavat EFTA riiki esitama eelteatamise etapis (vt punkt 14) kogu asjaomast teavet, sealhulgas viitama varasematele otsustele, millele tuginetakse, kui see on asjakohane.

(8)

Järelevalveamet ei kohalda lihtsustatud korda, kui teatisevorm ei ole täielik või sisaldab eksitavaid või ebaõiget teavet. Kui teatis hõlmab üldist huvi pakkuvaid uudseid õigusküsimusi, ei kohalda järelevalveamet üldjuhul lihtsustatud korda.

(9)

Kuigi üldjuhul võib eeldada, et punktis 5 nimetatud liikidesse kuuluvate abimeetmete puhul ei teki kahtlusi nende kokkusobivuses EMP lepinguga, võib siiski ette tulla erilisi asjaolusid, millega seoses tuleb teha põhjalikum uurimine. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet igal ajal võtta kasutusele tavamenetluse.

(10)

Sellised erilised asjaolud võivad eelkõige olla: teatavat liiki abi, mis on järelevalveameti otsuste tegemise tavas veel käsitlemata; varasemad otsused, mida järelevalveamet hindab parajasti ümber hiljutise pretsedendiõiguse või EMP arengu tulemusena; uudsed tehnilised küsimused või kahtlused seoses meetmete kokkusobivusega EMP lepingu muude sätetega (näiteks mittediskrimineerimine, neli vabadust jne).

(11)

Järelevalveamet kasutab tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõtja, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks järelevalveameti varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum).

(12)

Kui kolmas osapool esitab käesolevate suuniste punktis 21 sätestatud ajavahemiku jooksul teatatud abimeetme suhtes põhjendatud märkusi, kasutab järelevalveamet tavamenetlust (27) ja teavitab sellest EFTA riiki.

3.   Menetlussätted

Kontaktid enne teatise esitamist

(13)

Järelevalveamet on leidnud, et kontaktidest teatist saatva EFTA riigiga enne teatise esitamist on kasu isegi näiliselt probleemivabadel juhtudel. Sellised kontaktid võimaldavad järelevalveametil ja EFTA riikidel eelkõige juba varajases etapis kindlaks määrata, millised on asjakohased järelevalveameti õigusaktid või varasemad otsused, kui keerukaks järelevalveameti hindamine võib kujuneda ning kui laialdast ja ulatuslikku teavet järelevalveamet vajab juhtumi täielikuks hindamiseks.

(14)

Lihtsustatud korra ajalisi piiranguid silmas pidades sõltub asjaolu, kas riigi toetusmeetme hindamine toimub lihtsustatud korra kohaselt, sellest, kas EFTA riigil oli enne teatise esitamist kontakte järelevalveametiga. Seda silmas pidades kutsutakse EFTA riiki üles esitama esialgset teatisevormi koos vajalike järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklis 2 sätestatud lisateabelehtedega, ja vajaduse korral varasemaid otsuseid, selleks ettenähtud järelevalveameti IT-rakenduse kaudu. EFTA riik võib selles etapis taotleda, et järelevalveamet loobuks teatisevormi teatavate osade täitmise nõudest. EFTA riik ja järelevalveamet võivad teatamiseelsete kontaktide raames ühtlasi kokku leppida, et EFTA riigilt ei nõuta eelteatise esitamise etapis esialgset teatisevormi koos lisateabega. Selline kokkulepe võib olla asjakohane näiteks teatavate abimeetmete korduva laadi tõttu (vt näiteks käesolevate suuniste punkti 5 alapunktis c nimetatud abi liik). Kui kavandatavate abimeetmete üksikasjalikuks arutamiseks puudub järelevalveameti hinnangul vajadus, võidakse EFTA riiki selles kontekstis kutsuda üles kohe teatist esitama.

(15)

Kahe nädala jooksul pärast esialgse teatisevormi saamist korraldab järelevalveamet esimese teatamiseelse kontakti. Järelevalveamet soodustab sidepidamist e-posti või konverentskõnede teel või korraldab asjaomase EFTA riigi poolt eraldi esitatud taotluse korral kohtumisi. Viie tööpäeva jooksul pärast viimast teatamiseelset kontakti teatab järelevalveamet asjaomasele EFTA riigile, kas juhtumit saab nende arvates esmapilgul käsitleda lihtsustatud korra alusel, millist teavet on veel vaja saata, et meetme suhtes saaks kohaldada lihtsustatud korda, või kas juhtum kuulub tavamenetluse alla.

(16)

Kui järelevalveamet teatab, et asjaomast juhtumit saab käsitleda lihtsustatud korra alusel, tähendab see, et EFTA riik ja järelevalveamet lepivad kokku, et esmapilgul kujutaks eelteatamise raames esitatud teave, kui see oleks esitatud ametlikus teatises, endast täielikku teatamist. Seega oleks järelevalveametil põhimõtteliselt võimalik meede pärast seda, kui talle sellest teatamiseelsete kontaktide tulemusena koostatud teatisevormiga ametlikult teatatakse, heaks kiita.

Teatamine

(17)

EFTA riik peab teatama asjaomas(t)est abimeetme(te)st hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui järelevalveamet on talle teada andnud, et meedet võib esmapilgul käsitleda lihtsustatud korras. Kui teatises esineb mis tahes muudatusi võrreldes eelteatamise raames esitatud dokumentidega, tuleb neid muudatusi teatisevormil selgelt rõhutada.

(18)

Alates teatise esitamisest asjaomase EFTA riigi poolt hakatakse arvestama punktis 2 osutatud tähtaega.

(19)

Lihtsustatud korraga ei nähta ette eraldi lihtsustatud teatisevormi. Teatamine peab toimuma järelevalveameti otsuses nr 195/04/COL esitatud standardsete teatisevormide abil, välja arvatud käesolevate suuniste punkti 5 alapunktis c nimetatud abiliigi juhtumite puhul.

Teatise kokkuvõtte avaldamine

(20)

Järelevalveamet avaldab teatise kokkuvõtte oma veebisaidil, võttes aluseks teabe, mille EFTA riik on saatnud käesolevate suuniste lisas esitatud standardvormil. Standardvormis sisaldub märge, et EFTA riigi saadetud teabe alusel võidakse abimeetme suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust. Kui EFTA riik taotleb, et järelevalveamet käsitleks teatatud meedet käesolevate suuniste kohaselt, siis käsitletakse seda kõnealuse EFTA riigi nõusolekuna, et teave, mis sisaldub tema teatises ja avaldatakse veebisaidil käesolevate suuniste lisas esitatud vormis, on oma laadilt mittekonfidentsiaalne. Lisaks kutsutakse EFTA riike üles selgelt osundama sellele, kas teatis sisaldab mis tahes ärisaladusi.

(21)

Seejärel on huvitatud isikutel kümme tööpäeva, et esitada märkusi (sealhulgas mittekonfidentsiaalset versiooni) eelkõige asjaolude kohta, mis võivad vajada põhjalikumat uurimist. Juhtumite puhul, mille kohta huvitatud isikud on esitanud põhjendatud märkusi, osutades teatatud meetmega seonduvatele konkurentsiprobleemidele, kasutab järelevalveamet tavamenetlust, teavitades sellest asjaomast EFTA riiki ja huvitatud isikut/isikuid. Asjaomast EFTA riiki teavitatakse ka mis tahes põhjendatud probleemidest ja talle antakse võimalus nende kohta arvamust avaldada.

Lühiotsus

(22)

Kui järelevalveamet nõustub, et teatud meede vastab lihtsustatud korra jaoks sätestatud kriteeriumidele (vt eriti punkti 5), teeb ta selle kohta lühiotsuse. Järelevalveamet teeb kõik endast oleneva, et võtta otsus selle kohta, et teatatud abi ei kujuta endast riigiabi või ei tekita vastuväiteid vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõikele 2 või 3 vastu 20 tööpäeva jooksul pärast teatise saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on vaja kohaldada mõnda käesolevate suuniste punktides 6–12 nimetatud tagatist või erandit.

Lühiotsuse avaldamine

(23)

Järelevalveamet avaldab kooskõlas protokolli nr 3 II osa artikli 26 lõikega 1 otsuse kohta kokkuvõtliku teadaande Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes. Otsus tehakse lühivormis kättesaadavaks järelevalveameti veebisaidil. See sisaldab viidet teatise kokkuvõttele, mis avaldati teatise saamisel järelevalveameti veebisaidil, standardset hinnangut meetme kohta vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1 ning vajadusel kinnitust, et abimeede on kuulutatud EMP lepinguga kokkusobivaks, sest ta kuulub ühte või mitmesse käesolevate suuniste punktis 5 kirjeldatud liiki, kusjuures asjaomased liigid on selgesti määratletud ja lisatud on viide kohaldatavatele horisontaalsetele õigusaktidele ja/või varasematele otsustele.

4.   Lõppsätted

(24)

Asjaomase EFTA riigi taotlusel kohaldab järelevalveamet käesolevate suuniste põhimõtteid punkti 17 kohaselt teatatud meetmete suhtes alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

(25)

Järelevalveamet võib käesolevad suunised olulistel konkurentsipoliitilistel kaalutlustel või riigiabiõiguse ja otsustustava arengust lähtudes uuesti läbi vaadata. Järelevalveamet vaatab suunised esmakordselt läbi hiljemalt neli aastat pärast nende avaldamist. Läbivaatamise raames uurib järelevalveamet, mil määral tuleks konkreetseid lihtsustatud teatisevorme täiustada, et need aitaksid kaasa käesolevate suuniste rakendamisele.

---

(1)  Käesolev peatükk vastab komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (ELT C 136, 16.6.2009, lk 3).

(2)  Vt eriti suunised teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT L 305, 19.11.2009, lk 1 ja EMP kaasanne nr 60, 19.11.2009, lk 1), edaspidi „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunised”; suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (ELT C 184, 16.7.2009, lk 18), edaspidi „riskikapitalisuunised”; suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (ELT L 144, 10.6.2010, lk 1 ja EMP kaasanne nr 29, 10.6.2010, lk 1), edaspidi „keskkonnaabi suunised”; regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT L 54, 28.2.2008, lk 1), edaspidi „regionaalabi suunised”; otsus laevaehituse riigiabi suuniste pikendamise kohta (ELT L 148, 11.6.2009, lk 55), edaspidi „laevaehituse suunised”; kinematograafia ja muu audiovisuaalloomingu jaoks antava riigiabi suunised (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32 ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1), edaspidi „kinosuunised”; komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus, ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse ühiskomitee otsusega nr 120/2008 (ELT L 339, 18.12.2008, lk 111 ja EMP kaasanne nr 79, 18.12.2008).

(3)  Meetmete suhtes, millest järelevalveametile on teatatud käesoleva finantskriisi raames vastavalt järelevalveameti suunistele „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (ELT L 17, 20.1.2011, lk 1 ja EMP kaasanne nr 3, 20.1.2011, lk 1) ja „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele” (ELT L 15, 20.1.2011, lk 26 ja EMP kaasanne nr 3, 20.1.2011, lk 31), ei kohaldata käesolevates suunistes sätestatud lihtsustatud korda. Kõnealuste juhtumite kiireks käsitlemiseks on kehtestatud ajutine erikord.

(4)  Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste jaotis 5, keskkonnaabi suuniste jaotis 3 ja riskikapitalisuuniste jaotis 4.

(5)  Regionaalabi suunised; raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste jaotis 3.1.2 (ELT C 107, 28.4.2005, lk 28), edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”.

(6)  Järelevalveamet kasutab tavamenetlust ka siis, kui teatatud abimeetmest võib kasu saada ettevõtja, kes on täitmata abi tagasimaksmise korralduse subjektiks järelevalveameti varasema otsuse tõttu, millega abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja EMP lepinguga kokkusobimatuks (nn Deggendorfi juhtum). Vt kohtuasi C-188/92: TWD Textilwerke Deggendorf, EKL 1994, lk I-833.

(7)  Üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 5 nähakse ette lihtsustatud kuluarvestusmeetod.

(8)  Üldises grupierandi määruses ei tehta erandeid keskkonnahoidliku uuenduse lisatoetustele.

(9)  Üldist grupierandi määrust kohaldatakse vaid sellise noortele innovatiivsetele ettevõtjatele antava abi suhtes, mis täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste punkti 5.4 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tingimused.

(10)  Sellistel juhtudel peab EFTA riigi esitatav teave algusest peale näitama, et: i) abisumma jääb (ilma keerukate nüüdispuhasväärtuse arvutusteta) allapoole teatamise künnist; ii) abi on seotud uue investeeringuga (mitte asendusinvesteeringuga); iii) abi kasulik mõju piirkondlikule arengule kaalub selgelt üles tema poolt põhjustatavad konkurentsimoonutused. Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 721/2007 (Poola, „Reuters Europe SA”) kohta.

(11)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumite N 28/2006 (Poola, Techmatrans); N 258/2007 (Saksamaa, Rettungsbeihilfe zugunsten der Erich Rohde KG) ja N 802/2006 (Itaalia, päästmisabi ettevõtjale Sandretto Industrie) kohta.

(12)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 85/2008 (Austria, Salzburgi piirkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatiskava), N 386/2007 (Prantsusmaa, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja ümberkorraldamiskava) ja N 832/2006 (Itaalia, Valle d’Aosta päästmis- ja ümberkorraldamiskava) kohta. See lähenemisviis on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikega 7.

(13)  Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 92/2008 (Austria, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Der Bäcker Legat) ja N 289/2007 (Itaalia, ümberkorraldamisabi ettevõtjale Fiem SRL) kohta.

(14)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 76/2008 (Saksamaa, laevade ekspordi rahastamiskava CIRR pikendamine), N 26/2008 (Taani, laevade ekspordi rahastamiskava muutmine) ja N 760/2006 (Hispaania, ekspordi rahastamiskava pikendamine – Hispaania laevaehitus) kohta.

(15)  Ehkki suuniste kriteeriumid kehtivad otseselt ainult tootmistegevuse kohta, kohaldatakse neid tegelikkuses analoogia põhjal ka audiovisuaalteoste tootmiseelse ja -järgse tegevuse abikõlblikkuse, samuti abi vajaduse ja proportsionaalsuse hindamiseks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Vt näiteks komisjoni otsuseid juhtumite N 233/2008 (Läti filmi toetuskava); N 72/2008 (Hispaania, filmide müügiedenduskava Madridis); N 60/2008 (Itaalia, filmide toetuskava Sardiinia maakonnas); N 291/2007 (Madalmaade filmifond) kohta.

(16)  Selle hindamisel, kas tegemist on väljakujunenud otsustustavaga, võib järelevalveamet aluseks võtta ka komisjoni vastuvõetud otsused.

(17)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 393/2007 (Madalmaad, toetus ettevõtjale NV Bergkwartier); N 106/2005 (Poola, Hala Ludowa Wroclawis) ja N 123/2005 (Ungari, Ungari sihtotstarbeline turismi- ja kultuurikava) kohta.

(18)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 340/2007 (Hispaania, abi Baskimaa teatri-, tantsu-, muusika- ja audiovisuaaltegevusele), N 257/2007 (Hispaania, Baskimaa teatritegevuse edendamine) ja N 818/99 (Prantsusmaa, maksutaoline lõiv etendustelt ja kontsertidelt) kohta.

(19)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 776/2006 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks), N 49/2007 (Hispaania, toetused baski keele kasutamise edendamiseks) ja N 161/2008 (Hispaania, abi baski keelele) kohta.

(20)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 687/2006 (Slovaki Vabariik, abi ettevõtjale Kalligram s.r.o. perioodilise väljaande jaoks), N 1/2006 (Sloveenia, kirjastamisvaldkonna edendamine Sloveenias) ja N 268/2002 (Itaalia, abi kirjastamisvaldkonnale Sitsiilias) kohta.

(21)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 264/2006 (Itaalia, lairibaühendus Toscana maapiirkondadele); N 473/2007 (Itaalia, lairibaühendus Alto Adigele) ja N 115/2008 (lairibaühendus Saksamaa maapiirkondades) kohta.

(22)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 325/2006 (Saksamaa, laevaehituse rahastamise tagatiskavade pikendamine), N 35/2006 (Prantsusmaa, tagatiskava laevade rahastamiseks ja käendamiseks) ja N 253/2005 (Madalmaad, laevade rahastamise tagatiskava) kohta.

(23)  Erakorraline abi jääb sageli üldise grupierandi määruse kohaldamisalast välja. Kõnealune erand kehtib kõigi suurettevõtjate kohta (üldise grupierandi määruse artikli 1 lõige 5), samuti teatavatel juhtudel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (vt artikkel 13 ja 14 regionaalabi kohta, artikkel 16 naiste ettevõtluse kohta, artikkel 29 riskikapitalina antava abi kohta ja artikkel 40 abi kohta ebasoodsas olukorras olevate töötajate värbamiseks). Erakorralist piirkondlikku investeeringuabi reguleerivate eritingimuste kohta vt joonealune märkus 10. Lisaks sellele ei piira käesolevad suunised järelevalveameti õigust avaldada mis tahes järelevalveameti teatisi või suuniseid, milles sätestatakse üksikasjalikud majandusliku hindamise kriteeriumid eraldi teatamisele kuuluvate juhtumite ühisturuga kokkusobivuse analüüsi jaoks.

(24)  Vt komisjoni otsused juhtumite N 258/2000 (Saksamaa, Dorsteni veekeskus), N 486/2002 (Rootsi, abi Visby kongressisaalile), N 610/2001 (Saksamaa, Baden-Württembergi turismi infrastruktuuri kava) ja N 377/2007 (Madalmaad, toetus projektile „Bataviawerf’” – 17. sajandi laeva rekonstrueerimine) kohta. Selleks et kavandatav abimeedet ei peetaks EMP-sisest kaubandust kahjustavaks, tuleb EFTA riigil nimetatud nelja varasema otsuse kohaselt eelkõige tõendada, et: 1. abi eesmärk ei ole meelitada investeeringuid asjaomasesse piirkonda; 2. abisaaja toodetavad kaubad või osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja/või piiratud geograafilise ulatusega; 3. mõju naabruses asuvate EFTA riikide tarbijatele ei ole märkimisväärne ning 4. abisaaja turuosa mis tahes asjaomase turu määratluse kohaselt on minimaalne ning ta ei kuulu suuremasse ettevõtjate kontserni. Kõnealustele asjaoludele tuleks juhtida tähelepanu käesolevate suuniste punktis 14 osutatud esialgses teatisevormis.

(25)   ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 319/05/COL, 14.12.2005 (ELT L 113, 27.4.2006, lk 24, EMP kaasanne nr 21, 27.4.2006, lk 46) ja otsusega nr 789/08/COL, 17.12.2008 (ELT L 340, 22.12.2010, lk 1, EMP kaasanne nr 72, 22.12.2010, lk 1). Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(26)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N585/2007 (Ühendkuningriik, Yorkshire’ teadusuuringute ja arendustegevuse kava pikendamine), N 275/2007 (Saksamaa, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise abikava pikendamine Bremenis), N 496/2007 (Itaalia (Lombardia) tagatisfond riskikapitali arendamiseks) ja N 625/2007 (Läti, abi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riskikapitalile) kohta.

(27)  See tähendab, et ühenduse kohtute ja EFTA kohtu kohtupraktikat arvesse võttes kolmandate isikute õigused ei suurene. Vt kohtuasi T-95/03: Asociación de Empresarios de Estaciones de Servicio de la Comunidad Autónoma de Madrid ja Federación Catalana de Estaciones de Servicio vs. komisjon EKL 2006, lk II-4739, punkti 139 ja kohtuasi T-73/98: Prayon-Rupel vs. komisjon, EKL 2001, lk II-867, punkti 45.

II LISA

TEATISE KOKKUVÕTE: KUTSE KOLMANDATELE ISIKUTELE MÄRKUSTE ESITAMISEKS

TEATIS RIIGIABI MEETME KOHTA

[…] sai järelevalveamet EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamislepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohase teatise abimeetme kohta. Järelevalveamet leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et meede, millest teatatakse, võib kuuluda teatavate riigiabi liikide puhul kasutatavat lihtsustatud korda käsitlevate järelevalveameti suuniste (ELT C […], lk […]) kohaldamisalasse.

Järelevalveamet kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama järelevalveametile oma võimalikke märkusi kavandatava meetme kohta.

Abimeetme põhiandmed on järgmised:

Abimeetme viitenumber: N […]

EFTA riik:

EFTA riigi viitenumber:

Piirkond:

Abi andev ametiasutus:

Abimeetme nimetus:

Riiklik õiguslik alus:

Hindamise alusena esitatud EMP dokument: […] suunised või järelevalveameti väljakujunenud tava, nagu kirjeldatud järelevalveameti otsustes (1, 2 ja 3).

Meetme liik: abikava / erakorraline abi

Olemasoleva abimeetme muutmine:

Abikava kestus:

Abi andmise kuupäev:

Asjaomased majandusharud:

Abisaaja liik (väike- ja keskmise suurusega ettevõtted/suurettevõtted):

Eelarve:

Abimeede (toetus, intressitoetus, […]):

Järelevalveamet peab teatatud meetmega seonduvate konkurentsiküsimuste kohta tehtud märkused kätte saama hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkustele peab olema lisatud ka kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, mille järelevalveamet edastab asjaomasele EFTA riigile ja/või teistele huvitatud isikutele. Märkusi võib saata järelevalveametile faksi, posti või e-postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber N […]):

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

1040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks: + 32 (0)22861800

E-post: registry@eftasurv.int