6.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 66/1

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) (1) muudatus

Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.659.2011.TREATIES – 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused

6 lisa, selgitav märkus 9.I.1 a:

selgitav märkus kustutatakse.

9. lisa I osa pealkiri:

lisatakse sõna „väljastamiseks” järele „JA KÄENDAJANA TEGUTSEMISEKS”.

9. lisa I osa alapealkiri:

kustutatakse alapealkirja algusest sõna „Miinimum”.

9. lisa I osa punkti 1 kolmas rida:

kustutatakse sõna „miinimum”.

9. lisa I osa punkti 1 alapunkt a:

„esindades transpordisektori huve” asendatakse järgmisega: „selle konventsiooniosalise territooriumil asuva ühinguna, kus luba on välja antud”.

9. lisa I osa punkti 1 alapunkt b:

sõna „võimaldab” järele lisatakse sõna „ühingul”.

9. lisa I osa punkti 1 alapunkt c:

punkt kustutatakse.

9. lisa I osa punkti 1 alapunktid d, e:

punkti 1 alapunktid d ja e muudetakse ümber alapunktideks c ja d.

9. lisa I osa punkti 1 uus alapunkt d:

olemasolev tekst asendatakse järgmisega:

„d)	kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi koostamine ühingu ja selle konventsiooniosalise pädevate asutuste vahel, mille territooriumil ühing asub, sh ühingu nõusolek oma kohustustega vastavalt lõikes 3 sätestatule.”

9. lisa I osa punkti 1 uus alapunkt d:

punkti 1 uue alapunkti d järele lisatakse järgmine uus punkt 2:

„2.	Punkti 1 alapunktis d nimetatud kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi kinnitatud koopia, vajaduse korral koos kinnitatud täpse tõlkega inglise, prantsuse või vene keelde, esitatakse TIR-juhatusele. Kõikidest muudatustest teatatakse viivitamata TIR-juhatusele.”

9. lisa I osa punkti 1 alapunkt f:

olemasoleva punkti 1 alapunkt f asendatakse uute punktidega 3 ja 4 järgmiselt:

„3.

Ühingu kohustused on järgmised:

i)	täita konventsiooni artiklis 8 sätestatud kohustusi;

ii)	nõustuda konventsiooniosalise poolt ühe TIR-märkmiku kohta määratud maksimumsummaga, mida võib ühingult konventsiooni artikli 8 lõike 3 alusel nõuda;

iii)	kontrollida pidevalt ja eelkõige enne isikute TIR-süsteemiga ühinemise taotlemist, et need isikud täidavad käesoleva lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid;

iv)	tagada kõik kohustused riigis, mille territooriumil ühing asub, seoses ühingu enda väljastatud TIR-märkmike alusel toimuvate vedudega või seoses vedudega nende TIR-märkmike alusel, mille on väljastanud temaga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvad välisriigi ühingud;

kanda vastutust kindlustusfirma, kindlustajate grupi või rahandusasutuse ees nende konventsiooniosaliste pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kelle territooriumil ühing asub. Kindlustus- või rahalise garantii leping(ud) katab (katavad) täielikult ühingu vastutuse seoses ühingu enda väljastatud TIR-märkmike alusel toimuvate vedudega või seoses vedudega nende TIR-märkmike alusel, mille on väljastanud temaga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluvad välisriigi ühingud.

Kindlustus- või rahalise garantii lepingu(te) tühistamisest teatamise tähtaeg ei või olla lühem kui lõike 1 punktis d osutatud kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusdokumendi tühistamisest teatamise tähtaeg. Kindlustus- või rahalise garantii lepingu(te) ning nende dokumentide kõikide hilisemate muudatuste kinnitatud koopiad, vajaduse korral koos kinnitatud tõlkega inglise, prantsuse või vene keelde, esitatakse TIR-juhatusele;

vi)	teatada TIR-juhatusele iga aasta 1. märtsiks kõigi nende TIR-märkmiku liikide hinnad, mida ta väljastab;

vii)	võimaldada pädevatel asutustel kontrollida kõiki TIR-süsteemi juhtimise kohta peetavaid toimikuid ja raamatupidamisarvestust;

viii)

nõustuda võimaluse korral alati kohtuvälise menetlusega TIR-märkmike lubamatu või pettusliku kasutamisega seotud vaidluste lahendamiseks;

ix)	järgida rangelt selle konventsiooniosalise pädevate asutuste otsuseid, kelle territooriumil ühing asub, küsimustes, mis puudutavad loa tühistamist või äravõtmist vastavalt konventsiooni artiklile 6 ja käesoleva lisa II osale või isikute tegevuse keelamist vastavalt konventsiooni artiklile 38;

x)	rangelt kohaldada kõiki halduskomitee ja TIR-juhatuse poolt vastu võetud otsuseid, kui need otsused on heaks kiitnud konventsiooniosalise pädev asutus territooriumil, kus ühing asub.

4.	Kui garantiiühingul palutakse kooskõlas artiklis 11 sätestatud menetlusega maksta artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud summad, peab ühing vastavalt artikli 6 lõike 2a selgitavas märkuses 0.6.2a-1 osutatud kirjalikule lepingule teavitama rahvusvahelist organisatsiooni nõude kättesaamisest.”

9. lisa I osa punktid 2, 3 ja 4:

olemasolevad punktid 2, 3 ja 4 muudetakse ümber punktideks 5, 6 ja 7.

9. lisa I osa uus punkt 5:

olemasolev tekst asendatakse järgmisega:

„5.

Konventsiooniosaline, kelle territooriumil ühing asub, võtab tagasi TIR-märkmike väljastamise ja käendajana tegutsemise loa käesolevate miinimumtingimuste ja -nõuete täitmatajätmise korral. Kui konventsiooniosaline otsustab loa tagasi võtta, hakkab otsus kehtima kõige varem kolm (3) kuud peale tagasivõtmise kuupäeva.”

9. lisa I osa uus punkt 6:

muudatus ei puuduta eestikeelset teksti.

9. lisa I osa uus punkt 7:

kustutatakse sõna „miinimum”.

(1) Konsolideeritud tekst on avaldatud nõukogu otsusega 2009/477/EÜ, ELT L 165, 26.6.2009, lk 1.

6.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 66/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 183/2012,

5. märts 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	157,3
	JO	78,3
	MA	72,8
	SN	207,5
	TN	94,9
	TR	115,5
	ZZ	121,1
0707 00 05	EG	158,2
	JO	115,2
	TR	170,7
	ZZ	148,0
0709 91 00	EG	66,7
0709 91 00	ZZ	66,7
0709 93 10	MA	54,1
	TR	137,6
	ZZ	95,9
0805 10 20	EG	54,9
	IL	68,0
	MA	52,6
	TN	52,6
	TR	72,7
	ZZ	60,2
0805 50 10	BR	43,7
	TR	56,9
	ZZ	50,3
0808 10 80	CA	124,8
	CL	96,3
	CN	109,9
	MK	31,8
	US	155,9
	ZZ	103,7
0808 30 90	AR	73,6
	CL	121,0
	CN	44,0
	US	99,0
	ZA	92,3
	ZZ	86,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

6.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 66/6

NÕUKOGU OTSUS,

24. jaanuar 2012,

millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele

(2012/139/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, (1) mis võeti vastu, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi viivitamatut korrigeerimist.

(3)	Komisjoni soovitusel otsustas nõukogu 5. juulil 2004 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt tehtud otsusega 2004/918/EÜ, (2) et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk (3).

(4)

Komisjoni soovitusel esitas nõukogu 5. juulil 2004 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt soovituse, milles paluti Ungari ametiasutustel võtta keskmise tähtajaga meetmeid, et vähendada eelarvepuudujääki 2008. aastaks alla 3 % SKPst. Nõukogu tegi 18. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt otsusega 2005/348/EÜ (4) kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitusele.

(5)

Komisjoni soovitusel esitas nõukogu 8. märtsil 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt uue soovituse, milles kinnitas 2008. aasta tähtaega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Pärast Ungari eelarve väljavaate olulist halvenemist tegi nõukogu 8. novembril 2005 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt otsusega 2005/843/EÜ (5) kindlaks, et Ungari ei olnud teist korda võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele.

(6)

Seepärast esitas nõukogu komisjoni soovitusel 10. oktoobril 2006 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt Ungarile kolmanda soovituse, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega 2009. aastani. Nõukogu oli 7. juulil 2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt esitatud soovituses seisukohal, et Ungari ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks 2006. aasta oktoobri soovitustele. Võttes arvesse tugevat majanduslangust majandus- ja finantskriisi raames, esitas nõukogu samas soovituses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohase muudetud kolmanda soovituse.

(7)

Nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituses kutsuti Ungari ametiasutusi üles kõrvaldama ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Muu hulgas soovitati Ungaril i) piirata eelarveseisundi halvenemist 2009. aastal, tagades võetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise, et saavutada eemärk 3,9 % SKPst; ii) alates 2010. aastast rangelt rakendada vajalikke konsolideerimismeetmeid, et struktuurne puudujääk jätkuvalt väheneks ja valitsemissektori eelarve puudujääk hakkaks uuesti vähenema, toetudes suuremal määral struktuurimeetmetele, et tagada riigi rahanduse püsiv paranemine; iii) määrata kindlaks ja võtta õigeaegselt vastu konsolideerimismeetmed, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2011. aastaks; iv) tagada eelarve konsolideerimine 2010. ja 2011. aastal kokku 0,5 % SKPst; v) tagada valitsemissektori võla suhte kindel vähenemine.

(8)

Komisjon võttis 27. jaanuaril 2010 vastu teatise nõukogule, (6) milles järeldas, et kõnealusel ajal kättesaadava teabe põhjal oli Ungari võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele. Komisjon jõudis sellisele järeldusele, võttes eelkõige arvesse konsolideerimismeetmeid mahus 1,5 % SKPst, et saavutada 2009. aasta puudujäägieesmärk 3,9 % SKPst, pensioni- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi struktuurseid reforme, mis aitavad kaasa 2010. aasta puudujäägieesmärgi 3,8 % SKPst saavutamisele, ning edusamme seoses uue eelarveraamistiku rakendamisega, kuid samal ajal juhtis komisjon tähelepanu ka märkimisväärsetele riskidele.

(9)

Ungari esitas 15. detsembril 2011 nõukogule ja komisjonile 2011. aasta detsembri aruande meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt („ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames 2011. aasta detsembris esitatud eduaruanne”). Eelkõige kõnealuse eduaruande põhjal jõuti ajakohastatud hinnangus Ungari meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2011. aastaks, järgmistele järeldustele:

2010. aastal ületas tegelik eelarvepuudujääk eesmärki 0,4 % SKPst, kusjuures 2010. aastal oli majanduskasv suurem, kui prognoositi komisjoni talituste 2009. aasta kevadprognoosis, mis oli nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituste aluseks. 2011. aastal asendub valitsemissektori eelarve tasakaal ülejäägiga (nii valitsuse prognoosi kui ka komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt), kuid ainult tänu ühekordsele tulule mahus 9,75 % SKPst, mis on seotud pensionivarade ülekandmisega erapensioniskeemidest riiklikusse sambasse, ning ühekordsele tulule mahus 0,9 % SKPst, mis laekub teatavates majandusharudes (telekommunikatsiooni-, energia-, jaekaubandus- ja finantssektor) kehtestatud maksudest. Ilma ühekordsete meetmeteta oleks eelarvepuudujääk olnud ligikaudu 6 % SKPst ning seega märgatavalt ületanud Euroopa Liidu lepingule ja aluslepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artikli 1 kohast kontrollväärtust, mis on 3 % SKPst. Ungari ametiasutused prognoosisid oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2011. aasta sügise teatises eelarve ülejäägiks 3,9 % SKPst. 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt on eelarve ülejääk mõnevõrra väiksem (nimelt 3,6 % SKPst), kuna arvesse on võetud ühistranspordiettevõtete võla osalist ülevõtmist (0,2 % SKPst). Võttes arvesse hiljutist teavet ühekordsete tulude kohta, mis saadi pärast 2011. aasta sügisprognoosi koostamise lõppkuupäeva, võib ülejääk olla veelgi väiksem. Struktuurne eelarvepuudujääk suurenes 2010. aastal 1,5 % ning 2011. aastal 1,25 %, seega kokku 2,75 % SKPst, erinevalt nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusest tagada kõnealusel kahel aastal eelarve konsolideerimine kokku vähemalt 0,5 % SKPst, mida oli vaja, et kõrvaldada puudujääk 2011. aasta tähtajaks jätkusuutlikult. Kõnealune eelarveseisundi struktuurne halvenemine kajastab asjaolu, et maksukärpeid, mis moodustasid rohkem kui 2 % SKPst, ei korvatud struktuursete meetmetega piisavalt;

2012. aasta eelarveprojektis on puudujäägieesmärk 2,5 % SKPst, mis on kooskõlas 2011. aastal ajakohastatud lähenemisprogrammiga. Selle saavutamiseks sisaldab eelarve ettepanek mitut meedet, mis ametiasutuste sõnul moodustavad kokku peaaegu 4 % SKPst, kusjuures 0,7 % SKPst pannakse erakorralisse reservi. 2011. aasta sügisprognoosi kohaselt moodustab aga valitsemissektori eelarve puudujääk 2012. aastal 2,8 % SKPst ja struktuurne puudujääk peaks paranema 2,4 % võrra SKPst. Need eelarveprojektiga võrreldes kõrgemad puudujääginäitajad kajastavad lisaks muudele asjaoludele nii 1 protsendipunkti võrra väiksemat majanduskasvu prognoosi 2012. aastaks kui ka tulude ja kulude arengu konservatiivsemat hinnangut. Samal ajal oletatakse eelarveprojektis kooskõlas asjaomaste õigusaktidega, et erakorralist reservi eeldatavasti ei kasutata. Olenemata sellest järgitakse puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst ainult tänu ühekordsele tulule, mis moodustab peaaegu 0,9 % SKPst ja tuleneb eespool kirjeldatud teatavates majandusharudes kehtestatud erakorralistest maksudest;

vastavalt 2011. aasta sügisprognoosile ning tavapärase eelduse põhjal, et poliitikat ei muudeta, peaks eelarvepuudujääk 2013. aastal taas suurenema 3,7 protsendini SKPst. See tuleneb peamiselt asjaolust, et erakorraliste maksude järkjärgulist kaotamist mahus ligikaudu 0,9 % SKPst eeldatavasti ei tasakaalustata kõnealusel aastal struktuurireformide kavast saadava täiendava kokkuhoiuga;

võttes aluseks eelarve arengu alates 2011. aasta sügisprognoosi avaldamisest, näib valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoos 2,8 % SKPst 2012. aastal ikka veel usutav (võtmata arvesse makromajandusliku keskkonna hiljutist halvenemist). See on seletatav asjaoluga, et valitsuse poolt 15. detsembril 2011 vastu võetud uue konsolideerimispaketi (0,4 % SKPst) eelarvepuudujääki vähendav mõju on üldiselt tasakaalustatud eelarvepuudujääki suurendavate muudatustega, mis tehti eelarveprojekti, ning pangandussektoriga 15. detsembril 2011 sõlmitud kokkuleppe netokuludega, mida ei ole veel asjakohaselt tasakaalustatud täiendavate konsolideerimismeetmetega;

võttes arvesse struktuurireformi kava mõnda lisatäpsustust (asjaomaseid valitsuse ja parlamendi otsuseid on üksikasjalikult kirjeldatud Ungari suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames 2011. aasta detsembris esitatud eduaruandes), 2012. aasta soodsaid üldtulemusi ning pangandussektoriga sõlmitud kokkuleppest tulenevat netokulu, võiks 2011. aasta sügisprognoosis esitatud 2013. aasta eelarvepuudujäägi prognoosi langetada 3,7 protsendilt SKPst 3,25 protsendile SKPst, mis on siiski selgelt suurem kui puudujäägi kontrollväärtus 3 % SKPst. Erinevus käesoleva ajakohastatud hinnangu ja 2011. aasta aprilli Ungari lähenemisprogrammis kehtestatud ametliku eesmärgi (2,2 % SKPst) vahel tuleneb eelkõige asjaolust, et kuna puuduvad konkreetsed meetmed, siis ligikaudu poolt struktuurireformi kava ei saa arvesse võtta. Ülejäänud erinevus võrreldes ametliku eesmärgiga on seotud suurema kuluprognoosiga eelkõige riigi omanduses olevate transpordiettevõtete ja maanteede hoolduse valdkonnas ning sisaldab ka majanduskasvu prognooside mõningast erinevust. Kavandatakse täiendavaid struktuurireforme, mis võivad vähendada puudujäägi prognoosi, kuid neid ei ole veel piisavalt täpsustatud;

on oht, et tulemused osutuvad ajakohastatud keskmise tähtajaga prognoosidest halvemaks. On ka võimalus, et tulud laekuvad jätkuvalt oodatust paremini ka 2012. ja 2013. aastal. Siiski eeldatakse, et negatiivsete riskide mõju on suurem. Eelkõige on pärast 10. novembril 2011 avaldatud 2011. aasta sügisprognoosi suurenenud intressimäärad kõigi tagasimaksetähtaegade puhul, vahetuskurss on nõrgenenud ning majanduse väljavaade keskmise tähtajaga perioodil näib olevat halvenenud. Kui neid tegureid arvesse võtta, tuleks nii 2012. kui ka 2013. aasta eelarvepuudujäägi prognoose veelgi suurendada 0,5 % võrra SKPst, mille tulemusena oleks eelarvepuudujääk vastavalt veidi üle 3 % SKPst ja 3,75 % SKPst;

2011. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori koguvõlg suurenema 2013. aastaks taas peaaegu 77 protsendini SKPst, võttes arvesse nii eelarvepuudujäägi prognoositud näitajaid kui ka prognoose vahetuskursi kohta, kusjuures eelarvepuudujääk 2011. aastal ajutiselt vähenes tulenevalt pensionivarade ülevõtmisest erapensioniskeemidest. Kui keskmise tähtajaga eelarveprognoose ajakohastada ainult pärast prognoosi koostamise lõppkuupäeva vastu võetud uute meetmete põhjal, siis 2012. aasta prognoositud võlasuhe jääks peamiselt samaks ning paraneks ainult veidi 2013. aastal. Eelarveprognoosi täiendava võimaliku läbivaatamise tagajärjel, võttes arvesse eelkõige kõrgemaid intresse, ungari forinti ja euro vahetuskurssi, mis 2011. aasta lõpul oli 311 (see on ligikaudu 12 % nõrgem kui 2011. aasta sügisprognoosis kasutatud tehniline eeldus) ning nõrgemat makromajanduslikku keskkonda, oleks võla suhe 2011. aastal siiski ligikaudu 80 %, pärast mida see stabiliseeruks nii 2012. kui ka 2013. aastal tasemel ligikaudu 78,5 %, kusjuures nõukogu soovitas, et valitsemissektori võla suhet tuleks kindlal viisil vähendada.

(10)

Üldine järeldus on, et kuigi Ungari ametlikult järgib kontrollväärtuse 3 % SKPst saavutamist 2011. aastaks, ei põhine see ülemäärase eelarvepuudujäägi struktuursel ja jätkusuutlikul kõrvaldamisel. Eelarve ülejääk 2011. aastal tuleneb märkimisväärsetest ühekordsetest tuludest mahus rohkem kui 10 % SKPst, millega kaasneb struktuurse eelarveseisundi halvenemine 2010. ja 2011. aastal kokku 2,75 % SKPst, võrreldes soovitatud eelarveseisundi parandamisega kokku 0,5 % SKPst. Kuigi ametiasutused rakendavad 2012. aastal märkimisväärseid struktuurseid meetmeid, vähendades struktuurset puudujääki 2,6 protsendini SKPst, järgitakse kontrollväärtust 3 % SKPst taas vaid tänu ühekordsetele meetmetele mahus peaaegu 1 % SKPst. Eeldatavasti ületab 2013. aastal eelarvepuudujääk (3,25 % SKPst) taas puudujäägiläve 3 % SKPst, seda isegi pärast täiendavate meetmete arvessevõtmist, millest on teatatud pärast 2011. aasta sügisprognoosi. Suurem eelarvepuudujääk 2013. aastal tuleneb peamiselt asjaolust, et ajutised ühekordsed tulud kava kohaselt järk-järgult kaotatakse, kuid mitte kõiki kavandatud struktuurireforme ei ole piisavalt täpsustatud. Kokkuvõttes toetab see järeldust, et Ungari ametiasutuste reageering nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ei ole olnud piisav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt esitatud nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele selles kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 24. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VESTAGER

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(2) ELT L 389, 30.12.2004, lk 27.

(3) Kõik Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/index_en.htm.

(4) ELT L 110, 30.4.2005, lk 42.

(5) ELT L 314, 30.11.2005, lk 18.

(6) COM/2010/0010 final.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.066.est
Euroopa Liidu Teataja		L 66

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 6. märts 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (1975. aasta TIR-konventsioon) muudatus – Vastavalt ÜRO hoiulevõtja teatisele C.N.659.2011.TREATIES – 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2012 kõigi konventsiooniosaliste suhtes järgmised TIR-konventsiooni muudatused	1
		MÄÄRUSED
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 183/2012, 5. märts 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		OTSUSED
		2012/139/EL
	*	Nõukogu otsus, 24. jaanuar 2012, millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele	6