(1)

2. oktoobril 2008 kiitis Euroopa Komisjon ajutiselt kuueks kuuks või kuni panga usaldusväärse ja põhjendatud ümberkorralduskava esitamiseni heaks riigiabi andmise ettevõtjale Hypo Real Estate Holding AG 35 miljardi euro suuruse riigigarantii kujul (registreeritud numbri N 44/08 all) (3). Saksamaa teatas sellest meetmest 30. septembril 2008.

(2)

1. aprillil 2009 teatas Saksamaa kontserni Hypo Real Estate (edaspidi „HRE”) ümberkorralduskavast (registreeritud numbri N 196/09 all). Saksamaa täiendas ümberkorralduskava teatist 17. aprilli 2009. aasta kirjaga, milles ta teavitas komisjoni 60 miljoni euro suurusest kapitalisüstist ja 52 miljardi euro ulatuses antud riigigarantiide pikendamisest vastavalt krediidiasutuste abistamiseks mõeldud heakskiidetud finantstoetusskeemile (4).

(3)

7. mai 2009. aasta kirjaga (5) teavitas komisjon Saksamaad, et ta algatas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ettenähtud menetluse. Kõnealune otsus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (6) ja sellega kutsuti huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

3. juunil 2009 teatas Saksamaa 2,96 miljardi euro suurusest kapitalisüstist (registreeritud numbri N 333/09 all).

(5)

17. augustil 2009 teavitas Saksamaa komisjoni oma kavatsusest pikendada veel kord 52 miljardi euro ulatuses Sonderfonds Finanzmarktstabilisierung’i (edaspidi „SoFFin”) poolt HRE-le antud garantiisid (registreeritud numbri C 15/09 all) (vt põhjendus 2).

(6)

20. ja 21. oktoobril 2009 esitas Saksamaa uue ajakohastatud ümberkorralduskava ning teavitas komisjoni kavandatud riigiabimeetmete võtmisest HRE kasuks (rämpspanga asutamine ja lisagarantiide andmine) ja olemasolevate 52 miljardi euro ulatuses antud SoFFini garantiide järjekordsest, seekord kolmandast pikendamisest (registreeritud numbri N 557/09 all).

(7)

26. oktoobril 2009 teatas Saksamaa (juhtum N 557/09) järjekordsest 3 miljardi euro suurusest kapitalisüstist, SoFFini poolt HRE-le 18 miljardi euro ulatuses antud garantiidest ja 2 miljardi euro suurusest SoFFini garantiist HRE rämpspangale (7). Komisjon ei kiitnud SoFFini 2 miljardi euro suurust garantiid heaks.

(8)

13. novembril 2009 laiendas komisjon ametlikku uurimismenetlust ja kiitis ajutiselt kuni ümberkorralduskava kohta lõpliku otsuse tegemiseni heaks 60 miljoni euro suuruse, 2,96 miljardi euro suuruse ja 3 miljardi euro suuruse kapitalisüsti tegemise (juhtumid C 15/09, N 333/09 ja N 557/09). Kõnealune otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas, (8) kus kutsuti huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi.

(9)

15., 16. ja 17. detsembril 2009 täiendas Saksamaa 26. oktoobri 2009. aasta teatist teabega SoFFini poolt 18 miljardi euro ulatuses antud garantiide kohta (registreeritud numbri N 694/09 all).

(10)

21. detsembril 2009 kiitis komisjon ajutiselt kõige rohkem üheks aastaks heaks SoFFini poolt 18 miljardi euro ulatuses antavad garantiid (juhtum N 694/09) (9).

(11)

30. aprillil 2010 teatas Saksamaa SoFFini 1,85 miljardi euro suurusest kapitalisüstist (juhtum N 161/10).

(12)

19. mail 2010 kiitis komisjon ajutiselt kuni ümberkorralduskava kohta lõpliku otsuse tegemiseni heaks 1,85 miljardi euro suuruse kapitalisüsti (10).

(13)

2. septembril 2010 teatas Saksamaa SoFFini 20 miljardi euro suurusest likviidsusgarantiist (juhtum N 380/10).

(14)

10. septembril 2010 teatas Saksamaa langenud väärtusega varade toetusmeetme rakendamisest (nimelt kavatsusest anda HRE varad üle ettevõtjale FMS-Wertmanagement AöR (11) (edaspidi „FMS-WM”)) ja kuni umbes 2,13 miljardi euro suurusest kapitalisüstist ning lisagarantiist kuni 20 miljardi euro suuruse arveldusgarantii kujul (juhtum N 380/10).

(15)

24. septembril 2010 laiendas komisjon järjekordselt ametlikku uurimismenetlust ja kiitis ajutiselt heaks langenud väärtusega varade toetusmeetme, 20 miljardi euro suuruse likviidsusgarantii ja kuni 20 miljardi euro suuruse arveldusgarantii. Kõnealune otsus (12) avaldati Euroopa Liidu Teatajas, kus kutsuti huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi. Komisjoni 24. septembri 2010. aasta otsus ei hõlmanud kuni 2,13 miljardi euro suurust kapitalisüsti, millest Saksamaa teatas 10. septembril 2010, mistõttu ei saanud kõnealune kapitalisüst komisjoni heakskiitu.

(16)

14. juunil 2011 esitas Saksamaa lõpliku ajakohastatud ümberkorralduskava. 15. juunil 2011 esitas Saksamaa asjaomaste kohustuste loendi, mida ta täiendas 1. juulil 2011.

(17)

14. juunil 2011 selgitas Saksamaa, et järgmine kapitalisüst ei ole mitte 2,13 miljardit eurot, nagu on märgitud 10. septembri 2010. aasta teatises, vaid ainult 2,08 miljardit eurot, mis antakse FMS-WMile.

(18)

Samal ajal peeti mitmeid kohtumisi ja telefonikonverentse ning lisaks olid komisjoni talitused, Saksamaa ja HRE omavahel kirjavahetuses.

(19)

Komisjon edastas Saksamaale talle saadetud kolmandate isikute märkused ja sai Saksamaa märkused 24. märtsi 2010. aasta kirjaga.

(20)

HRE asutati 2003. aasta oktoobris HVB kontserni kuuluva kommertskinnisvara rahastamisega tegeleva ettevõtja osadeks jagamise tulemusena. 2007. aastal võttis ta üle Dublinis asuva äriühingu DEPFA Bank plc. ja laiendas oma tegevust, hakates tegelema avaliku sektori ja taristu rahastamisega. Praegu kuuluvad HRE kontserni (13) Hypo Real Estate Holding AG (edaspidi „HRE Holding”) ning selle kolm tütarettevõtjat Deutsche Pfandbriefbank AG (edaspidi „PBB”), DEPFA Bank plc. ja likvideeritav Hypo Real Estate Finance B.V. i.L. (edaspidi „HRE Finance i.L.”). Ettevõtjatel DEPFA Bank plc. ja PBB on kummalgi mitu tütarettevõtjat ja osalused äriühingutes. PBB on kontserni ümbernimetatud põhipank ja ainus äriühingu HRE Holding kolmest tütarettevõtjast, kes jätkab uute äritehingute tegemist. Tema tegevusalad on kinnisvara rahastamine ja avaliku sektori investeeringute rahastamine. DEPFA Bank plc. on likvideerimisel ega tee alates käesoleva otsuse teatavakstegemise päevast enam uusi äritehinguid. Tema põhilised tegevusalad olid avaliku sektori rahastamine, krediteerimine ning taristuprojektide rahastamine (nt tänavad, sillad, tunnel ja avalikud hooned). HRE Finance i.L., nagu juba nimigi viitab, on likvideerimisel (14).

(21)

Aastal 2010 asutati HRE rämpspank FMS-WM. See haldab HRE kontsernilt ülevõetud varasid ja tuletisinstrumente, mis ei olnud strateegilise tähtsusega või olid seotud lubamatu riski või kapitalikulutustega. FMS-WM on aja jooksul üle võtnud suure osa HRE varast. FMS-WMil puudub pangalitsents.

(22)

HRE kahjum oli 2008. eelarveaastal 5,5 miljardit eurot, 2009. eelarveaastal 2,2 miljardit eurot ja 2010. eelarveaastal 0,9 miljardit eurot.

(23)

3,02 miljardi euro suuruse kapitalisüsti tulemusena (60 miljonit eurot 2009. aasta märtsis ja 2,96 miljardit eurot 2009. aasta juunis) omandas Saksamaa 90 % HREst. 2009. aasta sügisel tõrjuti välja (squeeze out) vähemusaktsionärid. Saksamaa omandas ülejäänud aktsiad hinnaga 1,30 eurot aktsia eest, mille tulemusena läks HRE täielikult üle Saksamaa Liitvabariigi omandisse ning seejärel alustati HRE ümberkorraldamist.

(24)

2008. aasta septembri lõpus ilmnesid HRE-l likviidsusprobleemid, mis muutsid panga peaaegu maksejõuetuks. HRE ei olnud võimeline saama turgudelt lühiajalist kapitalilaenu, kuna finantsturgude kriisi tõttu olid mõned finantsturud kokku varisenud. Pärast seda, kui Lehman Brothers oli taotlenud võlausaldajate kaitset, soikus 2008. aasta septembri keskel peaaegu täielikult ennekõike pankadevaheline turg.

(25)

Alates 2007. aasta oktoobrist sajaprotsendiliselt HRE tütarettevõtjaks oleva äriühingu DEPFA Bank plc. ärimudel, mis rajanes ennekõike pankadevahelise turu rahastamisele ja muudele lühiajalistele tagamata rahastamisallikatele, osutus likviidsuskriisi ajal äärmiselt nõrgaks, mille tulemusel seisis pank silmitsi eksistentsiaalsete probleemidega.

(26)

HRE-l tuli katta ettevõtja DEPFA Bank plc lühiajalist likviidsusvajadust. Ent krediidiliinide mahud tähtajaga 30. september 2008 käisid HRE-le üle jõu. Pealegi võib HRE kontserni siseste tehingute ja toimingute (nt nõuded, tagatised ja vastavuskirjad) põhjal väita, et enamik HRE kontserni liikmetest oli samas olukorras. Seega ohustas likviidsusprobleem kogu HRE kontserni ellujäämist.

(27)

HRE raskused tulenesid muu hulgas ka varem ülevõetud varadest, mis ei tootnud piisavat investeerimistulu kui võis eeldada nende tegeliku riskiprofiili põhjal. Pealegi loodi HRE kontsern paljude selliste väiksemate pankade ühinemise tulemusena, kes kasutasid eri IT-rakendusi, […] (*1).

(28)

Ühtekokku tegi või teeb Saksamaa HREsse umbes 9,95 miljardi euro ulatuses kapitalisüste (osa sellest saab FMS-WM) ja andis või annab 145 miljardi euro ulatuses garantiisid. Lisaks kohaldati HRE suhtes varade toetusmeedet koos ligikaudu 20 miljardi euro suuruse abielemendiga.

(29)

Kuna Saksamaa soovis saavutada täielikku kontrolli HRE üle kõikide HRE aktsiate järkjärgulise omandamise teel, siis ostis SoFFin 30. märtsil 2009 20 miljonit uut HRE aktsiat nimiväärtusega 3 eurot aktsia kohta, mille tulemusel sai HRE 60 miljoni euro suuruse kapitalisüsti ja SoFFin omandas 8,65 % HRE kapitalist. Komisjon kiitis kõnealuse kapitalisüsti ajutiselt heaks 13. novembril 2009.

(30)

2. juunil 2009 otsustasid HRE aktsionärid teha 2,96 miljardi euro suuruse kapitalisüsti, emiteerides uusi HRE aktsiaid, mille SoFFin pidi seejärel ära ostma. Selle tulemusena omandas SoFFin 90 % HRE aktsiatest. Kõnealused äsja emiteeritud aktsiad registreeriti äriregistris 8. juunil 2009. Kõnealuse kapitalisüsti kiitis komisjon ajutiselt heaks 13. novembril 2009.

(31)

26. oktoobril 2009 teatatud 3 miljardi euro suurune kapitalisüst jagati järgmiselt:

(32)

3 miljardi euro suurust kapitalisüsti käsitlevad lepingud allkirjastati 16. novembril 2009. Kõnealuse kapitalisüsti kiitis komisjon ajutiselt heaks 13. novembril 2009.

(33)

Kuni 1,85 miljardi euro suurune kapitalisüst HRE vabadesse reservidesse jagati kahte järgmisse ossa:

(34)

1,85 miljardi euro suurune kapitalisüst on osa kogu kapitalivajadusest, mis on nimetatud HRE ümberkorralduskavas. 1,4 miljardit eurot sellest kapitalisüstist oli mõeldud seadusega ette nähtud omakapitalinõuete täitmiseks ja riskidevastase puhvri tagamiseks. Leping kõnealuse 1,4 miljardi euro suuruse kapitalisüsti kohta allkirjastati 20. mail 2010. Ülejäänud 450 miljonit eurot 1,85 miljardi euro suurusest kapitalisüstist peaks Saksamaa üle andma 2011. aasta kolmandas kvartalis.

(35)

10. septembril 2010 teavitas Saksamaa kuni 2,13 miljardi euro suuruse kapitalisüsti tegemisest HREsse. 14. juunil 2011 selgitas Saksamaa, et kõnealune kapitalisüst ei ole mitte 2,13 miljardit eurot, vaid 2,08 miljardit eurot ning et 2,08 miljardi euro suurune summa antakse FMS-WMile. Saksamaa sõnul kavandatakse kõnealust 2,08 miljardi euro suurust kapitalisüsti teha 2011. aasta kolmandas kvartalis. Pärast Euroopa Komisjoni heakskiitu paigutas SoFFin 2,08 miljardi euro suuruse summa kapitalinõudena äriühingu HRE Holding kapitalireservi. HRE Holding andis selle kapitalinõude FMS-WMile üle 1. oktoobril 2010.

(36)

13. novembril 2008 andis Saksamaa 35 miljardi euro ulatuses riigigarantiisid, et aidata HRE-l rahuldada oma refinantseerimisvajadusi. Komisjon kiitis kõnealused garantiid ajutiselt heaks 2. oktoobril 2008.

(37)

Kõnealuste garantiidega tagati Deutsche Bundesbank’i antud abi 20 miljardi euro suuruse likviidsuslaenu kujul ning Saksa finantseerimisasutuste konsortsiumi üle võetud kaetud võlakirjad 15 miljardi euro ulatuses.

(38)

HRE maksis riigile 35 miljardi euro suuruse garantii eest tasu, mis koosnes põhitasust ja tulemustasust. Põhitasu aastased intressimäärad olid 1 % nn esmavastutusega garantii summast ja 0,5 % nn teisese vastutusega garantii summast. Tulemustasu aastased intressimäärad olid 1,25 % esmase vastutusega garantii summast ja 0,25 % teisese vastutusega garantii summast.

(39)

Ajavahemikus 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta veebruarini andis SoFFin HRE-le garantiisid ühtekokku 52 miljardi euro ulatuses Saksamaa krediidiasutusi käsitleva heakskiidetud abikava alusel (16).

(40)

HRE maksis 0,5 % suuruse aastase intressimääraga garantiitasu võlakirjade tagamiseks kasutatud garantiiosa eest ja 0,1 % suurust kohustistasu kasutamata garantiiosa eest.

(41)

SoFFin asendas 8 miljardi euro suuruse garantiiga tagatud pangavõlakirjad, mille aegumistähtaeg oli 23. detsember 2009. Komisjon kiitis kõnealuse garantii ajutiselt heaks 21. detsembril 2009.

(42)

HRE maksis SoFFinile garantiipreemiat aastase intressimääraga 0,5 % garantiisummast. Kasutamata garantiiosale kohaldati 0,1 % suuruse aastase intressimääraga kohustistasu.

(43)

10 miljardi euro suurune SoFFini garantii, mille komisjon kiitis ajutiselt kõige rohkem üheks aastaks heaks 21. detsembril 2009, oli vajalik HRE likviidsusvajaduse rahuldamiseks.

(44)

HRE maksis SoFFinile garantiipreemiat aastase intressimääraga 0,5 % garantiisummast. Kasutamata garantiiosale kohaldati 0,1 % suuruse aastase intressimääraga kohustistasu.

(45)

HRE vajas 20 miljardi euro suurust täiendavat likviidsusgarantiid, et tulla toime ebasoodsa olukorraga kapitali- ja inressifutuuriturgudel kuni varade üleandmiseni rämpspangale FMS-WM. Kõnealuse garantii kiitis komisjon ajutiselt heaks 24. septembril 2010.

(46)

HRE maksis 0,8 % suuruse aastase intressimääraga garantiipreemiat. Kasutamata garantiiosale kohaldati 0,1 % suuruse aastase intressimääraga kohustistasu.

(47)

Ebaselged asjaolud, mis tulenesid rämpspangale varade üleandmise tehnilise menetluse keerukusest, tekitasid vajaduse 20 miljardi euro suuruse arveldusgarantii järele. Kõnealuse garantii kiitis komisjon ajutiselt heaks 24. septembril 2010.

(48)

HRE maksis SoFFinile 0,8 % suuruse aastase intressimääraga garantiipreemiat. Kasutamata garantiiosale kohaldati 0,1 % suuruse aastase intressimääraga kohustistasu.

(49)

10. septembril 2010 teatas Saksamaa ka umbes 210 miljardi euro suuruse nimiväärtusega varade ja 280 miljardi euro väärtuses tuletisinstrumentide üleandmisest rämpspangale FMS-WM. FMS-WM asutati 8. juuli 2010. aasta juhatuse otsusega Saksa Finanzmarktstabilisierungsfondsgesetz’i (finantsturu stabiliseerimise fondi seadus, edaspidi „FMStFG”) § 8a alusel. FMS-WM haldab ülevõetud HRE kontserni varasid ja tuletisinstrumente, mis on strateegiliselt ebaolulised või mis on seotud lubamatu riski ja põhjendamatute kapitalikulutustega. FMS-WM tegutseb HREst sõltumata ja tema kasuks on seatud SoFFini kahjumi hüvitamise kohustus. FMS-WMil puudub siiski pangalitsents. Seepärast sai paljusid HRE varasid üle anda vaid sünteetiliselt ning selleks, et saavutada sarnast regulatiivset kapitali vähendamise mõju PBB ja HRE kontserni puhul, töötati välja mitmesugused „üleandmise” skeemid, mida kasutati lähtuvalt konkreetsest olukorrast.

(50)

Komisjon kiitis kõnealuse varade üleandmise ajutiselt heaks 24. septembril 2010. Selle meetme abil anti riiklikult toetatud asutusele üle strateegiliselt ebaolulised ja langeva väärtusega varad, nagu riigivõlakirjad ja tagasimaksmata kinnisvaralaenud (või nagu selgub põhjendusest 49, ainult nende regulatiivne omakapitali vajadus) selleks, et need aja jooksul likvideerida. Üleantud strateegiliselt ebaoluliste varade hulka kuulusid ka need varad, mida ei saanud kasutada tagatud võlakirjade tagamiseks.

(51)

Varad anti üle 30. septembril 2010. Sel hetkel oli üleantava portfelli arvestuslik väärtus kulumi tõttu 173 miljardit eurot. Komisjon palus vastavalt oma teatisele langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) (17) välisekspertidelt abi portfelli hindamisel, abielemendi kindlakstegemisel ning selle väljaselgitamisel, kas ja millises ulatuses ületas varade üleandmisväärtus portfelli tegelikku majanduslikku väärtust. Vastavalt langenud väärtusega varade teatisele tellis Saksamaa välisekspertidelt ka sõltumatu hinnangu.

(52)

Portfell hõlmas umbes 30 miljardi euro ulatuses geograafiliselt mitmekesiseid kommertskinnisvaralaene, millega rahastati eelkõige büroohooneid ja ostukeskusi ning mis olid suhteliselt lühiajalised (kolm aastat) ja madala krediidikvaliteediga.

(53)

Portfelli see osa, mis ei sisaldanud kommertskinnisvara, hõlmas avaliku sektori rahastamist või avaliku sektori asutustele ja kommunaalettevõtjatele antud laenusid ja võlakirju. Kõnealuse osa moodustasid peamiselt standardvõlakirjad (lihtsad tuletisinstrumendid), kuid see hõlmas ka nn struktureeritud laenuinstrumente (31 miljardit eurot) ja avaliku sektori võlakirju (30 miljardit eurot). Selle portfelliosa varade kvaliteet oli märkimisväärselt parem kui kommertskinnisvaralaenude oma. Väärtpaberite pika tähtaja tõttu ja turul noteeritud krediidiriski hinnavahe ostujärgse suurenemise tõttu vähenes oluliselt nende turuhind.

(54)

Komisjoni eksperdid jõudsid järeldusele, et erinevalt mõnest teisest riigiabijuhtumist olid keerulised kommertskinnisvaralaenud ja struktureeritud laenuinstrumendid (peamiselt üliõpilaslaenudega tagatud väärtpaberid, avaliku sektori varaga tagatud väärtpaberid ja vahetustehingu investeeringust saadud 5 miljardi euro suurune kogutulu) üldiselt tagatud. Nendes kategooriates prognoosisid nad vaid väikest kahjumit, kuigi nad hindasid selle suuremaks kui Saksa eksperdid, kuivõrd nad lähtusid Halcyon’i ja Pegasuse struktuuride sularahavõlakirjade (cash bonds) hindamisest, kogutulu vahetustehingu negatiivsest baasist ja kaudsetest rahastamiskuludest. Lihtsad võlakirjad seevastu anti üle nimiväärtusega peaaegu võrdse varade vahetamise väärtusega ja seega nende tegelikust majanduslikust väärtusest palju suurema väärtusega. Pealegi kaubeldi nendega turgudel, mida väärtuse langus polnud eriti mõjutanud, mistõttu pidi nende tegelik majanduslik väärtus siiski vastama umbkaudu nende turuväärtusele. Seega järeldasid komisjoni eksperdid, et kõnealuse portfelliosa tegelik majanduslik väärtus oli oluliselt väiksem kui väärtus, millega HRE andis selle üle FMS-WMile.

(55)

Komisjoni ekspertide järeldused tuletisinstrumentide portfelli kohta langesid suures osas kokku Saksa ekspertide järeldustega. Lisaks hindasid nad krediidiriski väärtuse suuremaks kui Saksa eksperdid ning arvestasid nii pistelise kontrolli mõningate tulemustega kui ka nn operatsiooniriskide üldise koormusega, kuna oli mõistlik lähtuda riskimaandamistehingute üldise tõhususe puudustest.

(56)

Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade komisjon ekspertide järeldustest.

(57)

Ekspertide hinnangul on tegeliku majandusliku väärtuse ja üleandmisväärtuse vahena kindlaksmääratud abisumma, mis vastavalt langenud väärtusega varade teatisele ei ole siseturuga kokkusobiv, seega umbes 16,2 miljardit eurot. Abi kogusummat, s.o üleandmisväärtuse ja turuväärtuse vahet, on keeruline kindlaks teha, kuna portfelli laenuosa kohta ei ole turuhinnad piisavalt kergesti kättesaadavad. Kui lähtuda äärmuslikust eeldusest, mille kohaselt on väärtpaberiportfelli turuväärtus null, siis ulatuks abi kogusumma 90 miljardi euroni. Kui käsitada väärtpabereid samasuguse tähtaja ja krediidikvaliteediga likviidsete väärtpaberitena, siis ulatuks abi kogusumma umbes 20 miljardi euroni.

(58)

7. mail 2009 algatas komisjon HRE-le antud riigiabi põhjaliku uurimise, mis põhines peamiselt komisjoni kahtlustel HRE majanduslikus elujõulisuses eelkõige HRE refinantseerimisstrateegia ja refinantseerimisvajaduse tõttu. Algses ümberkorralduskavas, mis esitati komisjonile 1. aprillil 2009, viidati ainult välistele teguritele kui HRE rahaliste raskuste põhjustele ning kõnealuse kava kohaselt pidi bilansimahtu vähendatama vaid 25 %, mis tähendas suurte refinantseerimismahtude säilimist. HRE kavatses vähendada kontserni bilansimahtu varade võõrandamise teel turul ja mitte nende üleandmisega rämpspangale. Ümberkorralduskavas viidati muu hulgas väikese kasumimarginaaliga avaliku sektori rahastamisele kui ühele HRE põhitegevusele. Igatahes ei sisaldanud ümberkorralduskava mingit teavet ümberkorraldusprotsessi seisukohast oluliste aspektide kohta, nagu IT-süsteemide ümberkujundamine ja integreerimine. Komisjon kahtles tol ajal ka konkurentsimoonutuste piiramise ja kulude jagamise meetmete piisavuses.

(59)

Põhjalikku uurimist laiendati 13. novembril 2009 järgmistel põhjustel:

(60)

24. septembril 2010 laiendati veel kord põhjalikku uurimist järgmistel põhjustel:

(61)

1. aprillil 2009 esitas Saksamaa komisjonile HRE ümberkorralduskava esimese versiooni ning pärast ümberkorralduskava mitmekordset muutmist esitas ta komisjonile 14. juunil 2011 selle lõpliku ajakohastatud versiooni. Kui ei ole teisiti märgitud, tuleb kõiki käesoleva otsuse ülejäänud osas esitatud viiteid ümberkorralduskavale käsitada viidetena 14. juuni 2011. aasta lõplikule versioonile.

(62)

Vastavalt ümberkorralduskavale pidi HRE pärast vabanemist oma langenud väärtusega varadest, mille nimiväärtus oli 210 miljardit eurot, nende üleandmise teel rämpspangale FMS-WM korraldama oma tegevuse ümber nii, et tema põhipank PBB saaks tegutseda tänu tugevale rahastamiskorrale ja tõhustatud sisekontrollile. Tulevikus pidi HRE äritegevuse ulatus olema palju väiksem kui kriisi eel nii bilansimahu, uute tehingute mahu, töötajate arvu, filiaalide võrgustiku ning HRE piirkondliku rolli poolest.

(63)

Võrreldes kriisieelse ajaga peaks PBB strateegiline bilansimaht, mida on korrigeeritud vastavalt likvideeritavatele ja FMS-WMile sünteetiliselt üleantud varaobjektidele, moodustama 2011. aasta lõpus umbes 15 % HRE kontserni bilansimahust 2008. aasta lõpu seisuga. Nii langeks uute, kinnisvara rahastamise vallas tehtavate tehingute maht 30 %ni kriisieelsest tasemest (HRE uute, kommertskinnisvara rahastamise vallas tehtud tehingute maht ulatus 2007. aastal 32,1 miljardi euroni). Töötajate arvu vähendati umbes 30 % ning kogu kriisieelne HRE juhatus asendati. Enam kui kolmkümmend osalust, millest üks kolmandik asub väljaspool Euroopat, on võõrandatud, likvideeritud või likvideerimisel. 26 püsivat tegevuskohta 32st on suletud. Lisaks hakati IT-süsteemide uuendamiseks ellu viima kogu kontserni hõlmavat mitmeaastast projekti „New Evolution”, mille eelarve ulatub umbes 180 miljoni euroni.

(64)

PBB jätkab tegutsemist kahes ärivaldkonnas: kinnisvara rahastamine ja avaliku sektori investeeringute rahastamine. Mõlemad valdkonnad on seotud ainult selliste varadega, mis on määratletavad Saksa kaetud võlakirjadena, nagu hüpoteekvõlakirjad (Hypothekenpfandbriefe) ja avaliku sektori võlakirjad (öffentliche Pfandbriefe). Kõik ülejäänud tegevusalad, eelkõige avaliku sektori rahastamine, taristuprojektide rahastamine, kapitaliturutehingute tegemine ja varahaldus, lõpetatakse.

(65)

HRE Holdingu kahe teise tütarettevõtja puhul näeb ümberkorralduskava ette järgmist: ettevõtjat DEPFA Bank plc. hakatakse likvideerima alates kõnealuse otsuse teatavakstegemise kuupäevast ja see ei tee enam uusi äritehinguid. Sama kehtib ka tema tütarettevõtjate kohta. HRE Finance i.L. on samuti likvideerimisel ega tee uusi äritehinguid.

(66)

Saksamaa sõnul aitab laenutehingute kvaliteeti tõsta põhimõtteline otsus järgida konservatiivset äristrateegiat ning keskenduda Saksa võlakirjadele kui esmajärgulisele refinantseerimisallikale, kuna laenutehingute suhtes kehtib Saksa Pfandbriefgesetz (võlakirjaseadus), mis kehtestab erinõuded riskijuhtimisele, -järelevalvele ja -kontrollile ning näeb ette kaitsemeetmed, nagu laenu ja väärtuse suhte piiramine. Kõnealune rahastamisstrateegia vähendab märkimisväärselt varasemat HRE sõltuvust pankadevahelisest rahaturust, mida on hiljem vaja ainult vahe-etapis (warehousing phase) enne kaetud võlakirjade emiteerimist.

(67)

Komisjon sai kolmandatelt isikutelt märkusi, mis on kokku võetud järgmiselt:

(68)

24. märtsil 2010 sai komisjon Saksamaa märkused kolmandate isikute märkuste kohta.

(69)

Saksamaa nõustub sellega, et kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(70)

15. juunil 2011 esitas Saksamaa kohustuste loendi (täiendatud 1. juulil 2011), (20) millega tagatakse ümberkorralduskavas kirjeldatud ärimudeli tegelik elluviimine, nõuetekohane kulude jaotus ja konkurentsimoonutuste piiramine minimaalselt vajalikuga. Kohustuste loendi võib lühidalt kokku võtta järgmiselt:

a)   ümberkorralduskava elluviimine ja kohustuste täitmine: Saksamaa tagab, et lõplik ümberkorralduskava viiakse ellu ja kohustused täidetakse täies ulatuses;

b)   kohustuste kestus: põhimõtteliselt kestavad kohustused kuni ümberkorraldamisperioodi lõpuni, st 31. detsembrini 2015. Äriühinguga DEPFA Bank plc. ja tema tütarettevõtjatega seotud kohustused lõpevad põhimõtteliselt DEPFA Bank plc. taaserastamisega, juhul kui see peaks aset leidma varem. Sellisel juhul teavitab Saksamaa võõrandamisest eelnevalt komisjoni ega tee seda ilma viimase heakskiiduta, juhul kui see peaks toimuma enne 31. detsembrit 2013. PBBga seotud kohustused lõpevad PBB taaserastamisega, kuid mitte mingil juhul enne 31. detsembrit 2013;

c)   tegevusvaldkonnad: Saksamaa tagab, et edaspidi teeb äritehinguid ainult PBB ja seda üksnes kahes valdkonnas, milleks on kinnisvara rahastamine ja avaliku sektori investeeringute rahastamine, samal ajal kui kõik teised tegevusalad lõpetatakse (avaliku sektori rahastamine jääb küll PBB bilanssi, kuid seda siiski likvideeritava portfellina) ning et kõik HRE kontserni kuuluvad ettevõtjad lõpetavad oma tegevuse;

d)   PBB taaserastamine: Saksamaa taaserastab PBB esimesel võimalusel ja hiljemalt 31. detsembriks 2015;

e)   PBB kasvu piiramine: Saksamaa tagab, et PBB kasv jääb teatavatesse piiridesse nii bilansimahu kui ka uute äritehingute mahu poolest;

f)   rämpspank: Saksamaa tagab, et alates 30. septembrist 2013 ei osuta PBB enam varahaldusteenuseid ega refinantseerimisteenuseid rämpspangale FMS-WM ning et tegevuse korraldamise seisukohast on tagatud kõnealuste teenuste ülevõtmine kolmandate isikute poolt;

g)   turud: Saksamaa tagab, et PBB teeb uusi äritehinguid ainult järgmistel geograafilistel turgudel:

h)   tasu rämpspanga kasutamise eest: Saksamaa tagab, et HRE maksab oma võimaluste piires piisavat hüvitist rämpspanga FMS-WM kasutamise eest. Saksamaa tagab eelkõige, et Bundesanstalt für Finanzmarktstabilisierung (edaspidi „FMSA”) annab HRE-le korralduse selle kohta, kas 1,59 miljardi euro suurune summa tuleb tasuda FMS-WMile otse või tütarettevõtjate kaudu. Kõnealuse summa tasumises osalevad need HRE tütarettevõtjad, kes on oma varad rämpspangale üle andnud ja kelle esimese taseme omavahendite määr ületab 15 %. PBB säilitab kasumi passiivse osaluse tagasimaksmise eesmärgil;

i)   intressimaksete ja kasumijaotuse piiramine: Saksamaa tagab, et HRE ja tema tütarettevõtjad loobuvad õiguslikes piirides intresside maksmisest ja kasumi jaotamisest;

j)   tagasimaksete piiramine: Saksamaa tagab, et HRE ja tema tütarettevõtjad loobuvad omavahendite tagasimaksmisest;

k)   äriühingute omandamise keeld: Saksamaa tagab, et HRE ja tema tütarettevõtjad ei omanda ümberkorraldamise käigus uusi äriühinguid;

l)   kohustused seoses HRE ja PBB infotehnoloogiaga: Saksamaa tagab, et panga IT-süsteemide täiustamise projekt viiakse ellu täies mahus;

m)   kohustus seoses uute äritehingute kasumlikkusega (RAROC): Saksamaa tagab, et PBB ei anna enam laene seoses uute strateegiliste äritehingutega, mille riskiga korrigeeritud tulusus (risk adjusted return on capital – RAROC) on madalam kui 10 % tehingu kohta;

n)   usaldusisik: Saksamaa tagab, et ümberkorralduskava viiakse ellu ja kõik kohustuste loendis loetletud kohustused täidetakse nõuetekohaselt ning et seda kontrollib pidevalt piisavalt kvalifitseeritud usaldusisik.

(71)

Kõnealust eri liiki abi andis kas Saksamaa otse või föderaalvalitsuse asutatud ja kontrollitav SoFFin ja mis on seega seotud riigi vahenditega. Nende abimeetmetega anti HRE-le valikuline eelis, mis võimaldas finantseerimisasutusel saada uut kapitali ja garantiisid ning kasutada toetusmeetmeid palju soodsamatel turutingimustel. HRE tegutseb rahvusvahelisel tasandil ning konkureerib muude Saksamaal ja teistes riikides tegutsevate pankadega. Neil põhjustel on kõnealuste meetmete puhul tegu riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, nagu on märgitud juba ka varasemates HREd käsitlevates komisjoni otsustes (22).

(72)

HRE kontsernis teeb uusi äritehinguid vaid PBB (ja tema tütarettevõtjad) ning tegutseb seega turul. Järelikult on PBB majandusüksus, kes jätkab HRE tegevust (vähemalt piiratud ulatuses, nagu on selgitatud põhjenduses 63). Kõik muud HRE kontserni liikmed (st DEPFA Bank plc. koos oma tütarettevõtjatega ja HRE Finance i.L.) on likvideerimisel; nende tegevus piirdub nõuetekohaseks likvideerimiseks vajalikuga ning nad ei tee uusi tehinguid.

(73)

Kõikide abimeetmete lõplik eesmärk ja mõju (olenemata sellest, kas seda anti ametlikult äriühingutele HRE, HRE Holding, PBB ja DEPFA Bank plc.) on võimaldada PBB tegevuse jätkamist turul. Järelikult tingib kõnealuse konkurentsimoonutuse PBB tegevuse jätkumine turul. Äriühing DEPFA Bank plc. on (samamoodi kui FMS-WM) käsitatav selliste varade puhta rämpspangana, mida mitmel põhjusel FMS-WMile (nn rämpspank) üle ei antud. See realiseerib oma varad aegumistähtaja saabumisel või võõrandab need turul, kuid pärast kõnealuse otsuse teatavakstegemise kuupäeva ei tee see enam uusi tehinguid (23).

(74)

Kuna PBB jätkab HRE majanduslikku tegevust, siis on järelikult PBB abisaaja komisjoni otsustuspraktika tähenduses, (24) mistõttu keskendutakse alljärgnevas abi siseturuga kokkusobivuse hindamises PBB-le.

(75)

Seoses Heisse Kursawe Evershedsi väitega, et vähemusaktsionäride väljatõrjumise (squeeze out) puhul on tegemist riigiabiga, sedastab komisjon, et kui HREsse tehtud kapitalisüstid on riigiabi, siis vähemusaktsionäride väljatõrjumine (st aktsionäride aktsiate omandamine vastava tasu eest) ei sisalda iseenesest siiski mingit riigiabielementi, kuna pank ei saanud selle kaudu riigiabimeetmest tulenevat eelist. Vähemusaktsionäride väljatõrjumine hõlmas riigi tasu vähemusaktsionäridele ning sellega ei kaasnenud HRE-le mingeid majanduslikke tagajärgi. HRE seisukohast muutus vaid omandistruktuur. Seepärast ei pea käesolevas otsuses käsitlema küsimust, kas vähemusaktsionäride väljatõrjumine rikub asutamislepingust tulenevat kapitali vaba liikumise põhimõtet.

(76)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b võib abi, mida antakse tõsise häire kõrvaldamiseks liikmesriigi majanduses, pidada siseturuga kokkusobivaks. Kuna süsteemi seisukohast olulise panga kokkuvarisemine ohustab otseselt finantsturgusid ja kaudselt kogu liikmesriigi majandust, siis võttes arvesse finantsturgude kestvat ebakindlat olukorda, lähtub komisjon sellest tingimusest pangandussektoris antava riigiabi hindamisel vastavalt abi reguleerivatele õigusnormidele.

(77)

Võttes arvesse eelkõige HRE varasemat seisundit Saksa võlakirjaturul, tema varasemat bilansimahtu ja varasemat tuletisinstrumentide hulka, siis ei ole komisjonil mingit põhjust kahelda HRE liigitamises süsteemi seisukohast oluliseks pangaks Saksamaa poolt.

(78)

Komisjon märgib, et kuigi HRE kasutas toetusmeetmeid, mida komisjon pidas siseturuga kokkusobivaks päästmisabiks, tuleb seoses kõnealuste toetusmeetmetega käesoleval juhul siiski kindlaks teha, kas neid saab käsitada siseturuga kokkusobiva ümberkorraldamisabina. Seepärast peab komisjon käesoleval juhul vastavalt langenud väärtusega varade teatisele ja ümberkorraldamisteatisele kontrollima nii kõnealuste meetmete kui ka kõigi ülejäänud ümberkorraldusmeetmete, s.o garantiid 52 miljardi euro ulatuses ja 2,08 miljardi euro suurune kapitalisüst, kokkusobivust siseturuga.

(79)

Igasugune varade üleandmine rämpspangale peab vastama langenud väärtusega varade teatisele. Pealegi on ümberkorraldamisteatises sätestatud, et riiklike toetusmeetmete eest makstav piisav hüvitis on üks tõhusamaid konkurentsimoonutuste piiramise vahendeid, kuna see vähendab riigiabi suurust. Juhul kui turul toimivat konkurentsi nõrgendatakse otseste laienemispiirangutega või juhul kui on tarvis piirata moraalset ohtu, võidakse turule orienteeritud toetusmeetmete, nagu konkreetsete kapitalinõuete abil piirata panga laienemist teatavates tegevusvaldkondades või geograafilistes piirkondades.

(80)

Seoses üleantavate varade abikõlblikkusega võimaldab langenud väärtusega varade teatise punkt 34 üksikute abikõlblike varaliikide pragmaatilist ja paindlikku valikut. Komisjon on seda paindlikku lähenemisviisi kohaldanud muude abijuhtumite puhul ning heaks kiitnud selliste varade üleandmise, mida ei ohustanud küll väärtuse langus, kuid mis olid strateegiliselt ebaolulised asjaomase panga ärimudeli põhjaliku muutmise seisukohast.

(81)

Langenud väärtusega varade teatise punkti 46 kohaselt tuleb selleks, et pangal oleks lihtsam keskenduda oma elujõulisuse taastamisele, ja võimalike huvide konfliktide vältimiseks tagada abi saava panga ja tema langenud väärtusega varade selge funktsionaalne ja organisatsiooniline eraldamine üksteisest. Komisjon mõistab, et tulenevalt ennekõike tehnilistest põhjustest ei olnud rämpspanga asutamise ajal võimalik kohe PBBd ja FMS-WMi teineteisest eraldada. Seda olukorda tuleb siiski muuta võimalikult kiiresti. Seoses sellega võttis Saksamaa kohustuse tagada, et PBB püüab seotud teenuste poolest saavutada täieliku organisatsioonilise sõltumatuse ega osuta neid enam FMS-WMile alates 30. septembrist 2013.

(82)

Hüvitise hindamise ja kulude jaotuse kohta on langenud väärtusega varade teatise punktis 21 sätestatud, et asjakohane hüvitis tagab kulude nõuetekohase jaotuse. Komisjon kontrollib, kas vastavalt langenud väärtusega varade teatise IV lisale hõlmab igasugune varadele antava toetuse hinnakujundus sellist riigile makstavat hüvitist, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse riski, et tulevane kahjum ületab tegeliku majandusliku väärtuse kindlaksmääramisel prognoositud tulevase kahjumi. Vastavalt toetusmeetmeid käsitlevale komisjoni otsustuspraktikale (25) lähtutakse kapitalitoetuse eest makstava vajaliku tasu hindamisel varade üleandmisest tegeliku majandusliku väärtusega isegi juhul, kui tegelik majanduslik väärtus on madalam kui üleandmisväärtus.

(83)

Vastavalt langenud väärtusega varade teatise punktile 41 peab üleandmisväärtus vastama tegelikule majanduslikule väärtusele. Kui liikmesriik peab vajalikuks lähtuda eeskätt tehnilise maksejõuetuse vältimise eesmärgil üleandmisväärtusest, mis ületab tegeliku majandusliku väärtuse, siis on see lubatud vaid juhul, kui ta näeb ühtlasi ka ette ulatusliku ümberkorraldamise ja kehtestab tingimused, mis võimaldavad kõnealuse täiendava abi hilisemat tagastamist näiteks tagastusmehhanismi kaudu.

(84)

Selle põhjal järeldab komisjon, et hiljem tagastatav tegeliku majandusliku väärtuse ja üleandmisväärtuse vahe, mille suurus tehti kindlaks sõltumatute ekspertide abiga, ulatub 16,2 miljardi euroni ning et pank tuleb põhjalikult ümber korraldada ja selle suurust vähendada. Langenud väärtusega varade teatise punkti 21 kohaselt ei tule maksta täiendavat tasu, kuna pärast mainitud 16,2 miljardi euro suuruse kapitalisüsti mahaarvamist ei sisalda meede enam omakapitalitoetust (26).

(85)

Komisjon märgib, et Saksamaa ei ole kõnealuse summa tagasinõudmist sõnaselgelt ette näinud. Saksamaa on siiski kehtestanud tingimused, mis võimaldavad tagasinõudmist võimalikult suures ulatuses ja mis näevad ette järgmist:

Pealegi on kavandatud ümberkorralduskava väga põhjalik ja näeb ette „hea” põhipanga radikaalse vähendamise kuni umbes 15 %ni HRE suurusest 2008. aasta lõpus. Kui võtta arvesse kohustusi seoses kasvu ja tootevaliku piiramisega, äriühingu üldjuhtimise ja taaserastamisega avaliku pakkumise teel, siis võib kogu ümberkorralduskava pidada piisavalt ulatuslikuks langenud väärtusega varade teatise tähenduses.

(86)

Komisjon märgib ka, et tänu pühendunud pangatöötajate edastatud põhjalikele andmetele ei arva ta enam, et Saksamaa ja HRE ei pruugi soovida või olla võimelised tagama väärtuse langust käsitlevat täielikku läbipaistvust ja eelnevat avalikustamist. Pealegi lasi HRE osaliselt komisjon palvel üle kontrollida oma andmekogumid nende ühtluse ja kvaliteedi tagamise eesmärgil, mis hõlbustas nende lõplikku kontrollimist komisjoni ekspertide poolt. Saksamaa ja PBB lubasid oluliselt tõhustada riskijuhtimis- ja aruandlussüsteeme, et hajutada komisjoni kahtlused tulevase juhtimisinfosüsteemi võimalike puuduste suhtes.

(87)

Ümberkorraldamisteatises on sätestatud riigiabi eeskirjad, mida tuleb kohaldada finantseerimisasutuste ümberkorraldamisel praeguse kriisi olukorras. Kõnealuse teatise kohaselt peab finantseerimisasutuse ümberkorraldamine praeguse kriisi ajal aitama taastada asjaomase panga pikaajalise elujõulisuse, nägema ette abi saava panga piisava omapanuse (kulude jaotus) ja hõlmama piisavaid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid selleks, et ümberkorralduskava saaks pidada siseturuga kooskõlas olevaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel (27).

(88)

Saadud riigiabi, kavandatud kapitalisüstid ja varade üleandmisest tulenev riigiabi moodustavad kokku üle 20 % HRE kriisieelsetest riskiga kaalutud varadest.

(89)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise 2. jaole esitas Saksamaa kõikehõlmava ja üksikasjaliku ümberkorraldamiskava, milles esitati HRE majanduslike raskuste põhjused ja kirjeldati põhjalikult ärimudelit.

(90)

Ümberkorralduskava ja Saksamaa täiendavate märkuste põhjal võib järeldada, et HRE majanduslikud raskused olid tingitud peamiselt järgmistest asjaoludest:

(91)

Nagu eespool mainitud, peavad nii ümberkorralduskava kui ka ettenähtud meetmed, mis on ennekõike seotud panga kapitalitaseme ja sisekontrollisüsteemiga, välistama selle, et ei korduks likviidsusprobleemid, mistõttu oleks pank muutunud peaaegu maksejõuetuks. Ümberkorralduskavas nähakse probleemide peamise lahendusena konkreetselt ette lähtumist stabiilsemast võlakirjade väljastamise võimelisest rahastamiskontseptsioonist, mis vähendab senist sõltuvust pankadevahelisest rahaturust, IT-süsteemide tõhustamist ja integreerimist ning piirkondliku ulatuse, püsivate tegevuskohtade võrgustiku ja äritegevuse absoluutmahu vähendamist. Muudel tegevusaladel tegutsemise lõpetamine ja nende käsitamine likvideeritava portfellina PBB bilansis on kõnealuse kontseptsiooni loogiline edasiarendus.

(92)

Seega on mõlemad PBB allesjäänud tegevusalad seotud ainult selliste varadega, mis on määratletavad Saksa kaetud võlakirjadena (hüpoteekvõlakirjad ja avalik-õiguslikud võlakirjad). Väide, et selline konservatiivsem äristrateegia parandab laenuandmise kvaliteeti, on usutav eelkõige lähtuvalt Saksa võlakirjaseaduse nõuetest seoses riskijuhtimise, -järelevalve ja -kontrolliga ning sellega ette nähtud laenusumma ja väärtuse suhtega (nt laenu ja väärtuse suhte piiramine).

(93)

Komisjon avaldas 24. septembri 2010. aasta laiendamisotsuse põhjenduses 92 (vt käesoleva otsuse põhjendus 15) kahtlust, et pank suudab oma tulevaste tegevusaladega, eelkõige väikese kasumimarginaaliga avaliku sektori rahastamisega, saavutada piisavat kasumimarginaali. Osa varasemast avaliku sektori rahastamisega seotud tegevusest, nimelt avaliku sektori investeeringute rahastamine, tuleb siiski alles jätta. Ent avaliku sektori investeeringute rahastamise alane tegevus keskendub siiski vaid selliste projektide rahastamisele, mis on seotud avaliku sektori investeeringutega, eristudes sellega avaliku sektori rahastamisest, st riigiasutuste sidumata rahastamiskohustustega, mida iseloomustab eriti väike kasumimarginaal. Kuna vastavalt kohandatud ärimudelile lõpetatakse väikese kasumimarginaaliga avaliku sektori rahastamine, mis moodustas umbes 75 % varasemast avaliku sektori rahastamisega seotud tegevusest ning kuna see kanti likvideeritava portfellina PBB bilanssi, siis on asjaomased komisjoni kahtlused hajutatud. Ka Saksamaa lubadus tagada, et PBB ei anna enam uusi laene seoses uute strateegiliste äritehingutega, mille riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) on alla 10 % tehingu kohta, hajutab kõnealust komisjoni kahtlust.

(94)

Komisjon väidab ka, et avaliku sektori investeeringute rahastamise säilitamine tähtsuselt teise tegevusalana hajutab turuosaliste ja reitinguagentuuride kahtlust seoses pankadega, millel puudub mitmekesine tegevus ja mis piirduvad vaid ühe tegevusalaga (monoline banks), mistõttu on nad ainsast tegevusalast liigagi sõltuvad. Tänu kahele tegevusalale, mis ei pruugi küll ilmtingimata olla ühesuguse majandustsükliga, peaks PBB olema siiski võimeline tagama stabiilsema ja prognoositavama tulu ning saavutama vajaliku nähtavuse institutsionaalsete investorite seas.

(95)

Ümberkorralduskavaga nähakse ette selgem organisatsiooniline ülesehitus, kuna enam ei tegeleta põhitegevuste hulka kuulunud tegevustega, nagu kapitaliturutehingud ja varahaldus, ning filiaalide võrgustikku on oluliselt vähendatud. Suur hulk filiaale on juba suletud ning vastavalt palju selgemale ja üksikasjalikumale ärimudelile avatakse neli neist hiljem taas (Berliin, Hamburg, Reini-Ruhri piirkond ja Stockholm).

(96)

Ümberkorralduskavaga tagatakse, et PBB ei laienda oma turuosa ebaproportsionaalselt suureks. Uute laenude andmisele on mõlema tegevusala puhul kehtestatud ülemmäär. PBB eesmärk on hõivata asjaomastel põhiturgudel 1 %–2 % suurune turuosa avaliku sektori investeeringute rahastamise vallas ja 2 %–6 % suurune turuosa kinnisvara rahastamise vallas.

(97)

Komisjon märgib, et pank on hakanud likvideerima oma IT-süsteemi puudusi, kuna tema IT-süsteem oli alguses väga erisugune ja iseäranis puudulik oma riskijuhtimise funktsioonide ja rakenduste poolest. Seepärast käivitas HRE 2009. aastal projekti „New Evolution”, mis kestab mitu aastat ja seisneb kogu kontserni IT-süsteemide ümberkujundamises ning mille eelarve ulatub umbes 180 miljoni euroni. Projekti käigus antakse välja kuus järjestikust parandatud süsteemiversiooni. Projekt hõlmab muu hulgas ka tegevuse parandamist, nagu laenuhaldussüsteemide konsolideerimine, laenu-, turu- ja likviidsusriskide juhtimise IT-süsteemide parandamine; klienditeenindussüsteemi standardimine ning teabe ja andmete täpsuse, üksikasjalikkuse ja kvaliteedi parandamine. IT-süsteemide ümberkujundamise sisu ja kulgu käsitleva teabe põhjal võib järeldada, et esialgseid probleeme on asjatundlikult lahendama hakatud ja et need lahendatakse vajalikus ulatuses PBB ümberkorraldamise käigus. Komisjon leiab, et tulevane IT-süsteem on kohandatud vastavalt äriprotsessidele ning et see on funktsionaalne ja tõhus eeldus kiireks ja ettenägelikuks riskijuhtimiseks. Järelikult on IT-süsteemide ümberkujundamise kava täieulatuslik täitmine määrava tähtsusega.

(98)

PBB likviidsus, maksevõime ja kasumlikkus (28) on kõige olulisemad indikaatorid panga majandusliku elujõulisuse hindamisel nii tavapäraste turutingimuste kui ka halvenenud turutingimuste stsenaariumi puhul (29).

(99)

Vastavalt ümberkorralduskavale ei vaja PBB enam riigigarantiisid oma refinantseeringute tagamiseks. Ent ometi jääb PBB finantseerimisasutuseks, mis ei finantseeri frantsiise ja refinantseerib end raha- ja kapitalituru vahendusel, järgides strateegiat, mille kohaselt tuleb oluliselt vähendada tagamata refinantseeringute mahtusid ja selle asemel emiteerida võlakirju, mis on käsitatavad stabiilsema rahaallikana.

(100)

Kuna HRE majandusraskuste peamiseks põhjuseks oli eelkõige tõsine likviidsusprobleem, mis kokkuvõttes tingis riigiabi vajaduse, siis näeb ümberkorralduskava ette piisava sularaha- ja likviidsusreservi, mille puhul tuleb arvestada Basel III nõuete võimalike tagajärgedega. Kõnealune reserv on suurim ümberkorraldamisperioodi alguses ja hakkab seejärel kahanema. Tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral moodustab sularaha- ja likviidsusreserv 2011. aasta lõpus umbes [12–17] % PBB bilansimahust ja hiljem 2015. aasta lõpus [7–17] %. Halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral on sularaha- ja likviidsusreserv 2011. aasta lõpus üle [7–10] % PBB bilansimahust ja ulatub 2015. aasta lõpus umbes [7–10] %ni. Komisjon leiab, et nii tavapäraste turutingimuste kui ka halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral on likviidsus piisav.

(101)

Kui esimese taseme omavahendite määr (arvutatud Basel II sisereitingutel põhineva meetodi abil) on 2011. aasta lõpus prognooside kohaselt tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral 12,9 % ja halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral 10,5 %, siis on PBB-l piisavalt omakapitali ja ta täidab kapitali miinimumnõude ümberkorraldamisperioodil. Vastavalt ümberkorralduskavas esitatud eeldustele moodustab esimese taseme omavahendite määr 2015. aasta lõpus tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral 12,4 % ja halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral 11,3 %. Esimese taseme omavahendite määra vähenemine tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral ei ole tingitud mitte kahjumist, vaid hoopis riskiga kaalutud varade prognoositud kasvust, mis on omakorda seotud kavandatud kasvuga (tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral on PBB maksustamisjärgne tulu ajavahemikus 2011–2015 positiivne; vaid halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral on PBB maksustamisjärgne tulu ajavahemikus 2011–2015 negatiivne).

(102)

PBB kasumlikkus paraneb eeldatavalt ümberkorraldamise ajal. Ümberkorralduskava kohaselt ulatub maksustamisjärgne kasum tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral 2011. aastal [110–150] miljoni euroni ja 2015. aastal [280–320] miljoni euroni. 2011. aastal vastab see vaid [3–6] % suurusele (maksustamisjärgsele) omakapitali tootlusele ning ümberkorraldamisperioodi lõpus (2015. aastal) siiski [8–11] %-le (maksustamisjärgselt). Seega võib kavandatud omakapitali tootlust tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral pidada piisavaks panga puhul, mis oma tegevuses järgib ümberkorralduskava nii majandusliku elujõulisuse taastamise kui ka kavandatud PBB taaserastamise seisukohast. Saksamaa sõnul kompenseeritakse maksustamisjärgse kasumiga eelnevate aastate kahjum, mis kahjumi ülekandmise seisukohast tähendab seda, et PBB bilanss jääb kuni 201[…] aastani negatiivseks, kuid see ei ole nii 201[…] aastal tulenevalt passiivse osaluse tagasimaksmisest.

(103)

Tabel 1: PBB kasumi ja kahjumi prognoos vastavalt ümberkorralduskavale ja kooskõlas IFRSiga (tavapäraste turutingimuste stsenaarium)

(104)

PBB kasumlikkuse kasvu kaks põhilist tegurit on esiteks äritehingutest tulenev PBB tulu kasv ja teiseks tegevuskulude vähenemine.

(105)

Suurema kasumi saavutamise eesmärgil näeb ümberkorralduskava ette laenude keskmise marginaali parandamist ennekõike uute ja kasumlike tehingute kaudu. Kinnisvara rahastamise tehingutega seoses prognoositakse olemasolevate portfellide alusel netomarginaalide paranemist [85–100] baaspunktilt [105–120] baaspunktile (2011. aastal), [105–110] baaspunktile (2012. aastal) ja lõpuks [95–100] baaspunktile. Avaliku sektori investeeringute rahastamisega seoses prognoositakse kogu ümberkorraldamisperioodiks [27–35] baaspunkti suurust netomarginaali, mis on oluliselt parem kui olemasoleva portfelli alusel arvutatud [6–12] baaspunkti suurune netomarginaal avaliku sektori rahastamise puhul (30). Kõnealuse näitaja paranemine on peamiselt tingitud sellest, et eriti väikese marginaaliga avaliku sektori rahastamise tehinguid enam ei tehta.

(106)

Piisavalt suurte marginaalide saavutamise tagamise eesmärgil on vajalik ja asjakohane Saksamaa lubadus tagada, et PBB ei anna enam uusi laene seoses uute strateegiliste äritehingutega, mille riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) jääb alla 10 % tehingu kohta.

(107)

2011. ja 2012. aastal on PBB oluliseks sissetulekuallikaks tasud, mida viimane saab varahaldusteenuste osutamise eest FMS-WMile (HRE rämpspank). Selleks et pangal oleks lihtsam keskenduda oma majandusliku elujõulisuse taastamisele, ja võimaliku huvide konflikti vältimiseks, tuleb vastavalt langenud väärtusega varade teatisele tagada abisaava panga ja tema langenud väärtusega varade selge funktsionaalne ja organisatsiooniline üksteisest eraldamine. Komisjon mõistab, et rämpspanga asutamise ajal ei olnud kohe võimalik eraldada PBBd rämpspangast FMS-WM ennekõike tehnilistel põhjustel. Kuid seda tuleb teha niipea kui võimalik. Seoses sellega kohustub Saksamaa tagama, et PBB saavutab seotud teenuste poolest täieliku organisatsioonilise sõltumatuse ega osuta neid enam FMS-WMile alates 30. septembrist 2013. Sama kehtib ka FMS-WM refinantseerimise kohta. See kohustus aitab ka tagada, et keskpikas perspektiivis on PBB kasumlikkus saavutatav sisemiste mõjurite tulemusena ega tulene enam tasudest, mis on seotud langenud väärtusega varade üleandmisega.

(108)

Komisjon märgib, et PBB kavatseb märkimisväärselt vähendada oma tegevuskulusid. Ümberkorraldamise käigus paraneb märkimisväärselt kulude ja kasumi suhe ja seda lausa [64–79] %lt (2011. aastal) [32–42] %ni (2015. aastal) tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral.

(109)

PBB on rakendanud mõningaid otsustava tähtsusega ümberkorraldusmeetmeid, mis mõjutavad tema kulubaasi. Nimelt on ta sulgenud arvukalt püsivaid tegevuskohti ja vähendanud oma personali umbes 30 % (1 366 töötajat 2010. aasta lõpus, võrreldes 2 000 töötajaga 2007. aasta lõpus) (31). Kui kõnealused meetmed avaldavad tegevuskuludele keskpikas ja pikas perspektiivis positiivset mõju, siis lühiajalises perspektiivis suurenevad ümberkorraldamisega seotud erakorralistest kuludest ennekõike koondamistasud, ennetähtaegselt pensionile jäämise toetused ning advokaatide ja ekspertide tasud. Komisjoni arvates on seega põhjendatud eeldus, et tegevuskulud jäävad pärast ümberkorraldamist senisest oluliselt madalamale tasemele.

(110)

Pärast langenud väärtusega varade üleandmist FMS-WMile, mille tulemusel vähenes oluliselt bilansimaht, jääb PBB laenukahjum ümberkorraldamisperioodil tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral eeldatavasti stabiilseks.

(111)

Komisjonile näib, et ka PBB omakapitali kavandatud kasumlikkus on üldjoontes piisav lähtuvalt halvenenud turutingimuste stsenaariumis esitatud eeldustest, kuna ohtu ei ole seatud ei panga majanduslik elujõulisus ega ka PBB taaserastamise väljavaated. Ümberkorralduskava kohaselt ulatub PBB kahjum 2011. aastal halvenenud turutingimuste stsenaariumi korral [100–125] miljoni euroni, kuid ümberkorraldamisperioodi lõpus 2015. aastal prognoositakse PBBle siiski [270–310] miljoni euro suurust kasumit. Omakapitali tootlikkus (maksustamisjärgselt) oleks 2011. aastal (– [2,8–3,8] %) ja 2012. aastal negatiivne, kuid sama stsenaariumi korral oleks see 2015. aastal umbes [9–12] %.

(112)

Tabel 2: PBB kasumi ja kahjumi prognoos vastavalt ümberkorralduskavale, kooskõlas IFRSiga (halvenenud turutingimuste stsenaarium)

(113)

Võttes arvesse ärimudelis, tehnilises taristus ja organisatsioonilises ülesehituses tehtud parandusi ning nende mõju prognoositavale PBB likviidsusele, maksevõimele ja kasumlikkusele, leiab komisjon, et ümberkorralduskava vastab ümberkorraldamisteatise tingimustele seoses pikaajalise majandusliku elujõulisuse taastamisega.

(114)

Vastavalt ümberkorraldamisteatisele peaks abisaaja kandma osa ümberkorralduskuludest asjakohase omapanuse vormis. Teatise 3. jaos on sätestatud järgmised sellekohased põhimõtted:

(115)

Komisjoni kahtlust, et abi ulatus ei pruugi olla piiratud pikaajalise majandusliku elujõulisuse taastamiseks minimaalselt vajalikuga, on võimalik hajutada. Saksamaa investeerib HREsse ligikaudu 10 miljardit eurot. Osa sellest kapitalisüstist, s.o 2,08 miljardit eurot, kasutatakse rämpspanga FMS-WM rekapitaliseerimiseks ning ülejäänud 1,59 miljardit eurot antakse ümberkorraldamise käigus üle FMS-WMile. Umbes 63 % 10 miljardi euro suurusest summast jääb HRE kontserni.

(116)

PBB on ainus HRE kontserni äriüksus, kes hakkab edaspidi tegema uusi äritehinguid ning osaleb seega aktiivselt konkurentsis. Tema esimese taseme omavahendite määr (arvutatud Basel II sisereitingutel põhineva meetodi abil) on 2011. aasta lõpus prognooside kohaselt tavapäraste turutingimuste stsenaariumi korral 12,9 %, mis väheneb ümberkorraldamisperioodil veidi, jõudes 2015. aasta lõpuks 12,4 %ni. Ümberkorralduskava ei tekita kahtlust, et pank täidab kapitali miinimumnõude ka ümberkorraldamisperioodil. Prognoositud esimese taseme omavahendite määr on kõrge, ent vastab täielikult konkurentide kapitalinäitajatele. Finantskriisi tõttu eeldatakse praegu pankadelt üldiselt suuremaid kapitali suhtarve kui kriisieelsel ajal. Peale selle tuleb meeles pidada, et kriisi ajal vajab PBB oma raskuste tõttu tugevat kapitalibaasi, et veenda turuosalisi selles, et ta on usaldusväärne äripartner. Seega leiab komisjon, et antud kapitali suurus ja sellest tulenevad kapitali suhtarvud on piisavad ja piiratud minimaalselt vajalikuga.

(117)

Peale selle anti HRE-le garantiisid ühtekokku 145 miljardi euro ulatuses, millest pank kasutas 124 miljardit eurot. Need garantiid olid vajalikud selleks, et võimaldada pangal jätkata oma tegevust olukorras, kus teda ohustas maksejõuetus, vähemalt seni kuni HRE-l oli võimalik anda oma langenud väärtusega varad üle FMS-WMile. Kõik HRE kontserni kasutatud garantiid, mis ulatusid ühtekokku 124 miljardi euroni, anti FMS-WMile üle 1. oktoobril 2010. Seega ei tugine PBB tegevus enam riigigarantiidele. See üleandmine aitas tagada, et garantiide kujul antud abi piirati ajaliselt vajaliku miinimumiga.

(118)

Ümberkorraldamisteatises on sätestatud, et abi saavad pangad peavad ümberkorraldamise rahastamiseks kasutama ennekõike omavahendeid, mida üldiselt tehakse varade müümise teel. HRE eraldas suure osa oma varadest, andes nii varadest nimiväärtusega umbes 210 miljardit eurot kui ka tuletisinstrumentidest väärtusega umbes 280 miljardit eurot üle rämpspangale FMS-WM, mille tulemusena vähenes bilansimaht poole võrra. Ometi ei teeninud ta selle tehinguga raamatupidamislikku kasumit, mida oleks saanud kasutada ümberkorralduskulude rahastamiseks. Varade üleandmine on samuti pigem käsitatav riigiabina, kuna hind, mida HRE-le nende varade eest maksti, oli umbes 16,2 miljardit eurot kõrgem kui asjaomaste varade tegelik majanduslik väärtus. Olenemata sellest on kontsern juba võõrandanud ja võõrandab oma osalust äriühingutes (nt äriühingutes Arsago ACM GmbH (Frankfurt), Arsago Holding AG (Šveits), DEPFA First Albany Securities LLC (New York) ja Collineo Asset Management GmbH).

(119)

HRE on maksnud SoFFinile kõikide Saksamaa antud garantiide eest intresse, mille määr ulatub 0,5 %st kuni 0,8 %ni aastas. Seega maksis ta kõnealuse riigiabiosa eest piisavat tasu komisjoni teatise „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (edaspidi „pangandusteatis”) (33) tähenduses. Pank seevastu ei ole senini maksnud tasu ei kapitalisüsti eest ega ka toetusmeetmest tuleneva omakapitalitoetuse eest ega ole suuteline tagama riigiabiga tarvis asjakohast sissenõudmismehhanismi, mille puhul oleks varade üleandmisväärtus kõrgem nende tegelikust majanduslikust väärtusest.

(120)

HRE üldise majandusliku olukorra põhjal võib järeldada, et pangal ei olnud lihtsalt võimalik anda märkimisväärset täiendavat omapanust ümberkorraldamiskuludesse (34). Järelikult tuleb ebapiisavat omapanust kompenseerida ümberkorralduskavas sätestatavate eriti pikaajaliste struktuurimeetmetega, et tagada panga päästmisega seotud kulude asjakohane jagamine panga ja aktsionäride vahel. Komisjon leiab, et võttes arvesse käesolevale juhtumile ainuomaseid asjaolusid, kompenseerib piisavalt panga ebapiisavat omapanust ümberkorralduskavaga ettenähtud kontserni suuruse, turuosade, äritegevuse ulatuse ja bilansimahu vähenemine.

(121)

Samuti tuleb meeles pidada, et pank riigistati ning endistele aktsionäridele maksti hüvitist kontserniväärtuse alusel riigiabi arvestamata (35). Riigiabi reguleerivate õigusnormide kohaselt on see positiivne ning tähendab seda, et endised aktsionärid on oma aktsiad kaotanud, mistõttu tuleb lähtuda sellest, HRE ümberkorraldamiskulude jaotamine oli piisav.

(122)

Seoses HRE võlgnevusega omanike ees kohustus Saksamaa mitte tegema kolmandatele isikutele väljamakseid kasumist sõltuvatest rahastamisvahenditest ja ühtlasi tagama, et teise taseme omavahendite omanikele ei maksta üldse hüvitist investeeringu eest või kui makstakse, siis vaid vähesel määral, osaledes sel moel kulude jagamises samamoodi kui esimese taseme omavahendite omanikud.

(123)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et HRE aktsionärid on kandnud piisavalt ümberkorraldamiskulusid ja seega on asjakohaselt arvesse võetud ka moraalse riski ohtu.

(124)

Vastavalt ümberkorraldamisteatisele tuleb komisjonil konkurentsimoonutuste piiramise meetmete hindamisel võtta arvesse abisumma suurust, kulude jagamise taset ja finantseerimisasutuse tulevast turuseisundit pärast ümberkorraldamist. Selle hinnangu alusel võetakse asjakohased meetmed.

(125)

HRE tekitatud konkurentsimoonutused on märkimisväärsed. Saksamaa paigutas HREsse kapitali ühtekokku kuni umbes 9,95 miljardit eurot (FMS-WM sai osa sellest) ja andis 145 miljardi euro ulatuses garantiisid. HRE rakendas ka varade toetusmeedet, millest abielement moodustas umbes 20 miljardit eurot. Kuna riigiabi on olnud märkimisväärne, siis tuleb HRE põhjalikult ümber korraldada.

(126)

PBB on HRE õigusjärglane, mis on hästi rahastatud ja HRE varasemate riskantsete laenutehingutega seotud koormast vabastatud. PBB tegevuse jätkamine ja jagunemise lihtsustamine eeldas ulatuslikku abi. PBB on siiski palju väiksem pank ja peale selle on Saksamaa võtnud piisavaid meetmeid võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(127)

Esiteks eristub PBB majandusüksusena selgelt varasemast HREst. PBB riigistati, mistõttu toimuvad PBBs praegu põhjalikud ümberkorraldused, mille tulemusena on PBB oluliselt väiksem pank kui endine HRE. Pärast hulga varade üleandmist FMS-WMile moodustab PBB strateegiline bilansimaht, mis ei hõlma PBB bilansis sisalduvaid likvideeritavaid portfelle ega sünteetiliselt FMS-WMile üleantud varasid, umbes 15 % HRE kontserni bilansimahust 2008. aasta lõpu seisuga.

(128)

Teiseks on Saksamaa võtnud komisjoni ees mitu kohustust seoses PBB turuseisundi piiramisega (mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud V jaos). PBB jätkab tegutsemist ainult kahes valdkonnas, nimelt kinnisvara rahastamises ja avaliku sektori investeeringute rahastamises. Ümberkorraldamisperioodil jääb mõlema tegevusala kasv piiratuks, kuna nii uute äritehingute, bilansimahu ja portfelli ulatuse kohta on kehtestatud ülemmäärad, mistõttu on PBB-l vaid väike võimalus hõivata uusi turgusid ja moonutada seeläbi konkurentsi. See kasvupiirang kehtib vähemalt 31. detsembrini 2013 ning tõenäoliselt kauem, kui PBBd ei ole selleks ajaks veel erastatud. Kõik muud HRE kontserni liikmed peavad oma tegevuse lõpetama ja likvideerima oma portfellid, see kehtib ennekõike selliste tegevusalade kohta, nagu taristuprojektide rahastamine, kapitaliturud ja varahaldus ning avaliku sektori rahastamine.

(129)

Kolmandaks kohustus Saksamaa selleks et hajutada komisjoni kahtlusi seoses sellega, et PBB võib kahjustada konkurentsi ja konkurente oma agressiivse hinnakujundusega, tagama, et PBB ei anna enam uusi laene seoses uute strateegiliste äritehingutega, mille riskiga korrigeeritud tulusus (RAROC) on alla 10 % tehingu kohta. Komisjoni arvates on tegemist tõhusa lisameetmega, millega saab piirata ülemääraseid konkurentsimoonutusi.

(130)

Neljandaks piiratakse PBB tegevust ettekirjutustega, mis hõlmavad omandamiskeeldu ja keeldu viidata oma reklaamides riigiabile.

(131)

Lisaks kohustus Saksamaa tagama, et PBB taaserastatakse esimesel võimalusel ja hiljemalt 31. detsembriks 2015. PBB võõrandamine võimaldab Saksamaa Liitvabariigil (osaliselt) tagasi saada HREsse investeeritud kapitali. Lisaks märgib komisjon, et võimalikult kiire taaserastamine tagab kolmandate isikute võimaluse omandada PBB.

(132)

Saksamaa on võtnud kohustuse tagada, et nii HRE ümberkorralduskava kui ka kohustuste loendis sisalduvate kohustuste täitmist jälgib selle eest vastutav usaldusisik. Viimane esitab komisjonile kvartaliaruandeid.

(133)

Komisjon järeldab, et eespool analüüsitud meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(134)

Komisjon leiab ka, et ümberkorraldusabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv juhul, kui viiakse ellu 14. juunil 2011 esitatud lõplik ümberkorralduskava ja täidetakse käesolevale otsusele lisatud kohustuste loendis loetletud kohustused,