(1)

Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (2) on ette nähtud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide abistamine nende järkjärgulisel vastavusseviimisel liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral acquis’ga, pidades silmas riikide tulevast liikmelisust.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1085/2006 tehakse selgelt vahet kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel.

(3)

17. juunil 2010. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tervitas komisjoni arvamust Islandi liidu liikmeks saamise taotluse kohta ning märkis, et Island täidab Kopenhaagenis 1993. aastal peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel sätestatud poliitilisi kriteeriumeid, ning otsustas, et Islandiga tuleks avada ühinemisläbirääkimised. Island on seega kandidaatriik.

(4)

Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2010. aasta kohtumisel kiideti heaks nõukogu 14. detsembri 2010. aasta järeldused laienemise kohta ning nõustuti Montenegrole kandidaatriigi staatuse andmisega.

(5)

Nõukogu on kutsunud komisjoni üles esitama määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 19 muudatus, et selgitada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülese koostöö raames rahastatavate toetuslepingute sõlmimisel osalemist käsitlevaid eeskirju ning tagada seostatus teiste välisabivahenditega, eelkõige Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga.

(6)

Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 389/2006 (millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks) (3) määratakse nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 3906/89 (teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta) (4) sätestatud komitee („Phare komitee”) abistama komisjoni Küprose türgi kogukonnale antava rahalise toetuse haldamisel. Määrus (EMÜ) nr 3906/89 on määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 25 alusel kehtetuks tunnistatud, kuid seda kohaldatakse jätkuvalt 2007. aastale eelnevate eelarveaastate eesmärkide täitmisega seotud õigusaktide ja kohustuste suhtes. Kuna määrus (EÜ) nr 389/2006 on jätkuvalt alusakt, mida kohaldatakse rahalise toetuse andmisel Küprose türgi kogukonnale kõnealustele eelarveaastatele järgnevate aastate suhtes, siis peaks ka Phare komitee seetõttu tegevust jätkama.

(7)

Määrust (EÜ) nr 1085/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:

2)

Artikli 25 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealuseid määruseid ning samuti määrust (EÜ) nr 2666/2000 kohaldatakse jätkuvalt 2007. aastale eelnevate eelarveaastate eesmärkide täitmisega seotud õigusaktide ja kohustuste suhtes ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti (*1) artikli 31 ning nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 389/2006 (millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks) (*2) artikli 3 rakendamise suhtes.

(*1)   ELT L 157, 21.6.2005, lk 203."

(*2)   ELT L 65, 7.3.2006, lk 5.” "

3)

I lisas lisatakse Horvaatiat käsitleva kande järele järgmised kanded:

4)

II lisast jäetakse välja järgmised kanded:

(1)

Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks on vaja täpsustada lennujaamade rahvusvaheliste alade transiidieeskirju.

(2)

Kolmandate riikide kodanikud, kellelt nõutakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (2) artikli 3 lõigetele 1 ja 2 lennujaama transiidiviisat, on kõnealusest nõudest vabastatud, kui neil on liikmesriigi, Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa või liikmesriigi, Andorra, Kanada, Jaapani, San Marino või Ameerika Ühendriikide kehtiv elamisluba. Tuleks täpsustada, et nimetatud erandit kohaldatakse ka juhul, kui isikul on sellise liikmesriigi väljastatud kehtiv viisa või elamisluba, kes ei osalenud määruse (EÜ) nr 810/2009 vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus.

(3)

Kehtiva viisaga kolmandate riikide kodanike suhtes tuleks erandit kohaldada juhul, kui ta reisib viisa väljastanud riiki või muusse kolmandasse riiki ja kui ta saabub pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa väljastas.

(4)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt täpsustada lennujaamade rahvusvaheliste alade transiidieeskirju, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(5)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(6)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(7)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(9)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (9) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (10) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(12)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

„b)

kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi kehtiv elamisluba, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, või kolmandate riikide kodanikud, kellel on üks V lisas loetletud Andorra, Kanada, Jaapani, San Marino või Ameerika Ühendriikide kehtivatest elamislubadest, mis tagab nende tingimusteta tagasivõtmise;

c)

kolmandate riikide kodanikud, kellel on sellise liikmesriigi, kes ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel või kes ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid veel täies mahus, Kanada, Jaapani või Ameerika Ühendriikide kehtiv viisa, kui nad reisivad viisa väljastanud riiki või muusse kolmandasse riiki või kui nad saabuvad pärast viisa kasutamist tagasi riigist, kes viisa väljastas;”.