29.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 57/5

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline

PROTOKOLL

tehniliste üksikasjade kohta vastavalt Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist käsitlevale kirjavahetuse vormis lepingule

1. JAGU

KOHALDAMISAJA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesoleva protokolli on Euroopa Liit ja Venemaa Föderatsiooni valitsus (edaspidi „lepinguosalised”) vastu võtnud selleks, et rakendada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel 16. detsembril 2011 sõlmitud, Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist käsitlevat kirjavahetuse vormis lepingut (edaspidi „leping”).

2. Protokollis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tariifikvootide haldamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) ja Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa”) asutuste vahelise koostöö üksikasjad, ja seda kohaldatakse Venemaalt ELi eksporditavatele hõlmatud toodetele.

3. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „hõlmatud tooted”– Venemaa Föderatsioonile WTOs kohaldatava kaupade kontsessioonide ja kohustuste loendi (edaspidi „Venemaa kohustuste loend”) V osa lisas kirjeldatud kaup;

b) „tariifikvoot”– kindlaksmääratud kogus hõlmatud tooteid, mida võib Venemaa kohustuste loendi V osa lisas sätestatud piirides konkreetsel ajavahemikul Venemaalt ELi eksportida tavalisest soodsama ekspordimaksuga; tariifikvoodi raames eksporditavale kaubale kohaldatavad maksumäärad on sätestatud Venemaa kohustuste loendis;

c) „importija”– ELi mis tahes liikmesriigi (edaspidi „ELi liikmesriik”) füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb hõlmatud tooteid Venemaalt ELi importida;

d) „eksportija”– Venemaa füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb hõlmatud tooteid Venemaalt ELi eksportida;

e) „kvoodikasutusluba”– ELi asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt importijale väljastatud dokument, milles kinnitatakse importija õigust tariifikvooti kasutada;

f) „ekspordilitsents”– Venemaa pädeva asutuse poolt eksportijale väljastatud dokument, milles kinnitatakse eksportija õigust tariifikvooti kasutada.

4. Tariifikvoote jaotatakse protokolli kohaselt kooskõlas kõigile kaubandusosalistele õiglaste ja võrdsete kauplemisvõimaluste andmise põhimõttega. Eelkõige püüavad lepinguosalised säilitada asjaomaste toodete turul konkurentsitingimused ja vältida tariifikvootidega seotud õigustega hangeldamist.

5. Protokollis sätestatud nõuded ei mõjuta tulevasi nõudeid, mis võidakse kehtestada või mida võidakse kohaldada kooskõlas Venemaa territooriumil kehtiva õigusaktiga, tingimusel et neid tulevasi nõudeid kohaldatakse kaubavahetusele üldiselt, kaasa arvatud konkreetselt hõlmatud toodetega kauplemisele, ja need on kooskõlas Venemaa kohustustega, mis on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingus (Marrakeši leping) (edaspidi „WTO leping”).

2. JAGU

TARIIFIKVOODI PERIOOD

Artikkel 2

1. Venemaa kehtestab ELile eraldatud aastapõhised tariifikvoodid kogustele, mis on sätestatud Venemaa kohustuste loendi V osa lisas. Tariifikvoodid kehtestatakse ühele kalendriaastale vastavaks 12 järjestikuseks kuuks (edaspidi „kvoodiperiood”).

2. Kui käesolev protokoll jõustub hiljem kui kalendriaasta 31. jaanuaril, on kõnealuse aasta kvoodiperioodiks protokolli jõustumise kuupäeva ja sama aasta 31. detsembri vahele jäävad täiskalendrikuud.

3. JAGU

LIIGITUS

Artikkel 3

1. Hõlmatud toodete liigituse aluseks on Venemaal kehtiv tariifi- ja statistikanomenklatuur. Kui Venemaa tariifi- ja statistikanomenklatuuri hõlmatud tooteid käsitlevat osa või mõnd kaupade liigitamist käsitlevat otsust muudetakse, ei tühista see Venemaa ekspordimaksu vähendamise kohustusi, mis on sätestatud Venemaa kohustuste loendi V osa lisas, seal sätestatud koguste ulatuses.

2. Venemaa kohustub teatama Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) kõikidest muudatustest oma territooriumil kehtiva tariifi- ja statistikanomenklatuuri hõlmatud tooteid käsitlevas osas, sealhulgas esitama asjaomaste toodete täieliku kirjelduse, vähemalt 30 päeva enne nende jõustumist Venemaal.

4. JAGU

KVOODIKASUTUSLOAD

Artikkel 4

1. Importijad saavad tariifikvoote kasutada, kui ELi liikmesriigi pädev asutus on väljastanud neile kvoodikasutusloa. Kvoodikasutuslube väljastatakse paberil. Juba väljastatud kvoodikasutusluba muuta, sealhulgas tehnilistel põhjustel, ei ole lubatud. Kui on vaja teha muudatusi, võetakse kvoodikasutusluba tagasi ja väljastatakse uus, sobivalt muudetud kvoodikasutusluba.

2. Importijad saavad kvoodikasutuslube konkreetse kvoodiperioodi jaoks taotleda kvoodiperioodile eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kvoodiperioodile vastava kalendriaasta 1. detsembrini.

3. Iga kvoodikasutusluba antakse välja importija ja eksportija vahel asjaomaste hõlmatud toodete kohta sõlmitud lepingus või eellepingus (edaspidi vastavalt „leping” ja „eelleping”) kokku lepitud kaubakoguse jaoks.

Artikkel 5

1. Kui importija esitab lepingu või eellepingu, väljastab ELi liikmesriigi pädev asutus vastavalt sellele, kuidas komisjon on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tariifikvoote jaotanud, kvoodikasutusloa, arvestades kõiki hõlmatud toodete Venemaalt importimise taotlusi kogustes, mis mahuvad asjaomase tariifikvoodi sisse.

2. Komisjon jaotab kvoodikasutusload ühel järgmistest meetoditest:

a)	vastavalt sellele, millises kronoloogilises järjestuses sai komisjon ELi liikmesriikide pädevatelt asutustelt teada iga konkreetse importija taotlusest;

b)	vastavalt importijate liigitusele senisteks ja uuteks; sellisel juhul määrab komisjon iga kvoodiperioodi jaoks üldkoguse protsendi (70–85 %), mis eraldatakse senistele importijatele, ja protsendi (15–30 %), mis eraldatakse uutele importijatele.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „senine importija”– importija, kes suudab tõendada, et ta on kvoodikasutusloa taotlemise hetkel:

i)	taotlenud ja kasutanud hõlmatud toodete kvoodikasutuslube kahel eelnenud kvoodiperioodil kooskõlas käesoleva jaoga ja

ii)	mõlemal kahel eelnenud kvoodiperioodil importinud Venemaalt ELi keskmiselt vähemalt 5 000 m3 hõlmatud tooteid;

b) „uus importija”– muu importija, kes ei vasta käesoleva lõike punktis a sätestatule.

Kui protokoll jõustub hiljem kui kalendriaasta 31. jaanuaril, arvutatakse käesoleva lõike punktis a nimetatud vajalik Venemaalt imporditavate kaupade kogus esimese kvoodiperioodi jaoks proportsionaalselt järgmiselt:

M = (5 000/12) × t

kus:

„M” on esimesel kvoodiperioodil Venemaalt imporditav vajalik kogus;

„t” on protokolli jõustumise kuupäeva ja sama aasta 31. detsembri vahele jäävate täiskalendrikuude arv.

4. Kui komisjon rakendab käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud meetodit esimese kolme kvoodiperioodi jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist, mõistetakse „senise importija” all importijat, kes suudab tõendada, et ta on kindlaksmääratava võrdlusperioodi jooksul importinud Venemaalt ELi keskmiselt vähemalt 5 000 m3 hõlmatud tooteid.

5. Kvoodikasutusluba antakse nimeliselt kvoodiomanikule. Sellised load kehtivad impordi suhtes kogu ELi tolliterritooriumil kogu kvoodiperioodi vältel.

Artikkel 6

1. Kvoodikasutusluba peab vastama ühele protokolli lisas esitatud vormidest.

2. Igal kvoodikasutusloal kinnitatakse muu hulgas, et asjaomase toote kogus on Venemaa kohustuste loendis asjaomase toote jaoks kehtestatud kogusepiirangust maha arvestatud.

Artikkel 7

1. Iga väljastatud kvoodikasutusloa puhul esitab komisjon Venemaa pädevale asutusele viivitamata kvoodikasutusloa omaniku andmed, eksportija andmed ja asjaomase kvoodikoguse.

2. Komisjon annab Venemaa pädevale asutusele viivitamata teada, kui mõni väljastatud kvoodikasutusluba võetakse tagasi, väljastatakse kvoodikasutusloa duplikaat või saadakse kasutamata kvoodikasutusluba importijatelt tagasi. Venemaa kohustuste loendis sätestatud piirkoguse raames veel kasutamata asjaomaste toodete kvoodi saldot muudetakse vastava koguse võrra.

3. Venemaa pädev asutus säilitab talle käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud teabe. Säilitatav teave sisaldab eelkõige iga kvoodikasutusloa omaniku andmeid ja kvoodikasutusloaga seotud kauba kogust.

5. JAGU

EKSPORDILITSENTSID

Artikkel 8

1. Eksportijad saavad tariifikvoote kasutada siis, kui Venemaa pädev asutus väljastab neile ekspordilitsentsi.

2. Ekspordilitsentsi taotlemiseks esitab eksportija Venemaa pädevale asutusele Venemaa õigusaktides sätestatud dokumendid, mis on loetletud käesoleva artikli lõikes 3, ning käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt importijale antud kvoodikasutusloa originaali, duplikaadi või koopia. Lepingus nimetatud kaubakogus peab vastama eksportija esitatud kvoodikasutusloas nimetatud kaubakogusele. Kui eksportija esitab kvoodikasutusloa koopia, väljastatakse litsents alles pärast kvoodikasutusloa originaali või duplikaadi esitamist.

3. Protokolli jõustumise kuupäeval on dokumendid, mida Venemaa õigusaktides nõutakse ekspordilitsentsi väljastamiseks, järgmised:

a)	korrektselt täidetud kirjalik ja elektrooniline taotlus ekspordilitsentsi saamiseks;

b)	lepingu koopia;

c)	koopia dokumendist, mis tõendab, et eksportija on Venemaa maksuhalduri poolt registreeritud;

d)	koopia dokumendist, mis tõendab, et litsentsitasu on makstud.

Ilma et see piiraks protokolli artikli 1 lõike 5 kohaldamist, ei nõuta eksportijalt ekspordilitsentsi saamiseks teisi dokumente.

4. Venemaa pädev asutus võtab ekspordilitsentsi taotlusi vastu kvoodiperioodile eelneva kalendriaasta 15. oktoobrist kvoodiperioodile vastava kalendriaasta 15. detsembrini.

5. Käesoleva artikli lõike 3 punktis d nimetatud litsentsitasud on sätestatud õigusaktides, millega reguleeritakse üldiselt ekspordilitsentside andmist.

Artikkel 9

1. Kui eksportija täidab kõiki kohaldatavaid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva protokolli artiklis 8, väljastab Venemaa pädev asutus kvoodikasutusloa omaniku hõlmatud toodete sihtkohta suunatud saadetiste jaoks ekspordilitsentsi.

2. Ekspordilitsents väljastatakse lepingus nimetatud kaubakoguse jaoks.

3. Ekspordilitsents antakse nimeliselt eksportijale. Samuti on seal kirjas importija andmed.

4. Ekspordilitsents ei kehti eksportimiseks mujale kui ainult ELi tolliterritooriumile ega muule importijale, kui kvoodikasutusloal on märgitud.

Artikkel 10

Kui Venemaa pädeva asutuse otsus ekspordilitsentsi taotluse kohta on positiivne, väljastab ta ekspordilitsentsi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotlus esitati.

Artikkel 11

1. Ekspordilitsents kaotab kehtivuse selle kalendriaasta lõpus, mille jaoks vastav tariifikvoot on kehtestatud.

2. Kui komisjon on Venemaa pädevale asutusele teada andnud, et kvoodikasutusluba on tagasi võetud, tühistab asutus juba väljastatud ekspordilitsentsi, eeldusel et ta on selle teabe saanud enne asjaomase ekspordilitsentsiga hõlmatud toodete ekspordiks vajaliku tollivormistuse lõpuleviimist. Kui Venemaa pädevale asutusele teatatakse kvoodikasutusloa tagasivõtmisest alles pärast asjaomase ekspordilitsentsiga hõlmatud toodete ekspordiks vajaliku tollivormistuse lõpuleviimist, arvestatakse selline eksport maha selle kvoodiperioodi kohta kehtestatud koguselisest piirnormist, mille jaoks ekspordilitsents on välja antud.

Artikkel 12

1. Eksportija esitab Venemaa pädevale tolliasutusele ekspordilitsentsi originaali või duplikaadi samal ajal, kui ta esitab kauba tollivormistuseks.

2. Ühe ja sama ekspordilitsentsiga saab saata järjest mitu saadetist, kuni ekspordilitsentsil märgitud piirkogus saab täis.

3. Ekspordilitsentside parandamine, sealhulgas tehnilistel põhjustel, ei ole lubatud. Kui on vaja teha muudatusi, siis litsents tühistatakse ja väljastatakse uus, sobivalt muudetud ekspordilitsents. Kui tegelikult eksporditav kogus on väiksem kui ekspordilitsentsil märgitud, võib ekspordilitsentsi kasutada ka muutmata kujul.

Artikkel 13

1. Ekspordilitsentsiga hõlmatud kauba ekspordiks tehakse tollivormistus Venemaa tollis litsentsi kehtivuse ajal. Kooskõlas Venemaal kehtivate tollialaste õigusaktidega teeb Venemaa toll sellise eksporditava kauba tollivormistuse viivitamata.

2. Kauba, mille ekspordiks on Venemaa toll käesoleva artikli lõikes 1 sätestatu kohaselt tollivormistuse teinud, võib viia Venemaalt välja ka siis, kui selle ekspordilitsents on aegunud. Selline eksport arvatakse maha selle kvoodiperioodi jaoks kehtestatud piirmäärast, mille jaoks ekspordilitsents väljastati, isegi kui kaubasaadetis lähetati pärast seda perioodi.

3. Käesoleva artikli lõike 2 tähenduses loetakse kaubasaadetise lähetamise ajaks kuupäeva, mil kaup laaditi eksportimise transpordivahendile, nagu on märgitud veokirjale või muule veodokumendile.

6. JAGU

ÜLEKANDMINE

Artikkel 14

1. Kui tooterühma tariifikvooti ei ole täielikult ära kasutatud, võib kasutamata kogused, mis ei ületa 7 % vastavast tariifikvoodist, üle kanda järgmise kalendriaasta vastavasse tariifikvooti. Komisjon annab Venemaa pädevale asutusele kvoodiperioodile järgneva kalendriaasta 15. jaanuarist 28. veebruarini teada, kas ta kavatseb käesoleva lõike sätet kasutada või mitte. Venemaa pädev asutus kinnitab 30 päeva jooksul alates sellise teatise saamisest asjaomaste tooterühmade ülekandmisest tulenevad täiendavad tariifikvoodi kogused.

2. Lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt üle kantud tariifikvoodi (-kvootide) osa(de)le võib lepinguosaliste kokkuleppel sama lõike kohaselt üle kanda veel 3 % asjaomas(t)est tariifikvoodist (-kvootidest). Komisjon annab Venemaa pädevale asutusele kvoodiperioodile järgneva kalendriaasta 15. jaanuarist 28. veebruarini teada, kas ta tahab käesoleva lõike sätet kasutada või mitte. Venemaa pädev asutus teatab komisjonile oma otsusest 60 päeva jooksul pärast komisjoni teatise kättesaamist.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane ülekandmine võib toimuda kord selles kalendriaastas, mil ülekandmisotsus(ed) on tehtud. Ülekandmise tulemusena muudetud piirmäärad kehtivad ainult sel kalendriaastal, mil ülekandmisotsus on tehtud.

7. JAGU

TEABEVAHETUS

Artikkel 15

1. Selleks et järelevalvesüsteem oleks võimalikult tulemuslik ning võimalused Venemaa ja ELi vahel kokku lepitud hõlmatud toodete tariifikvoodisüsteemi kuritarvitada ja sellest kõrvale hoida oleksid minimaalsed:

a)	annab komisjon Venemaa pädevale asutusele iga kuu viiendaks tööpäevaks teada eelmise kuu jooksul väljastatud kvoodikasutuslubadest;

b)	annab Venemaa pädev asutus komisjonile iga kuu viiendaks tööpäevaks teada eelmise kuu jooksul väljastatud ekspordilitsentsidest;

c)	annab Venemaa toll komisjonile hiljemalt 39 päeva pärast iga kolme kuu möödumist teada eelmise kolme kuu jooksul ELi eksporditud hõlmatud toodete kogustest ja väärtusest;

d)	annab komisjon Venemaa tollile hiljemalt 39 päeva pärast iga kolme kuu möödumist teada eelmise kolme kuu jooksul ELi imporditud hõlmatud toodete kogustest ja väärtusest.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohast perioodilist teabevahetust ekspordilitsentside ja kvoodikasutuslubade kohta, on lepinguosalised kokku leppinud, et nad vahetavad olemasolevat statistilist teavet hõlmatud toodetega kauplemise kohta sobivate ajavahemike tagant, arvestades lühimat perioodi, mille jooksul sellist teavet koondatakse. Selline teave hõlmab asjaomaste toodete jaoks väljastatud kvoodikasutuslube ja ekspordilitsentse ning nende impordi ja ekspordi statistikat.

3. Kui käesoleva artikli lõigete 1 või 2 kohaselt esitatava teabega seotud ajategurite arvestamisel esineb märkimisväärseid lahknevusi, võib lepinguosaline nõuda konsulteerimist, mida tuleb alustada viivitamata.

8. JAGU

KVOODIKASUTUSLUBADE VORM JA KOOSTAMINE NING ÜHISSÄTTED ELI EKSPORTIMISE KOHTA

Artikkel 16

1. Kvoodikasutusloa vorm täidetakse vene keeles või ELi mis tahes ametlikus keeles. Juhul kui vorm täidetakse ELi ametlikus keeles, lisatakse kvoodikasutusloa esitamisel Venemaa pädevale asutusele selle venekeelne tõlge, mille on kinnitanud Venemaa notar vastavalt Venemaa õigusaktidele.

2. Igal dokumendil on standardne seerianumber, mille alusel on seda võimalik tuvastada. See number koosneb järgmistest osadest:

a)	kaks ekspordiriiki tähistavat tähte: RU;

kaks kvoodikasutusloa väljastanud ELi liikmesriiki tähistavat tähte:

BE= Belgia,

BG= Bulgaaria,

CZ= Tšehhi Vabariik,

DK= Taani,

DE= Saksamaa,

EE= Eesti,

EL= Kreeka,

ES= Hispaania,

FR= Prantsusmaa,

IE= Iirimaa,

IT= Itaalia,

CY= Küpros,

LV= Läti,

LT= Leedu,

LU= Luksemburg,

HU= Ungari,

MT= Malta,

NL= Madalmaad,

AT= Austria,

PL= Poola,

PT= Portugal,

RO= Rumeenia,

SI= Sloveenia,

SK= Slovakkia,

FI= Soome,

SE= Rootsi,

GB= Ühendkuningriik;

c)	kahekohaline number, mis tähistab asjaomast aastat ja mille moodustavad aasta kaks viimast numbrit (nt 2012. aasta puhul „12”);

d)	viiekohaline number vahemikus 00001–99999, mis antakse järjestikku ELi liikmesriikidele, kuhu viimiseks kauba tollivormistus tehakse.

Artikkel 17

1. Kvoodikasutusloa varguse, kadumise või hävimise korral võib importija taotleda selle väljastanud ELi pädevalt asutuselt duplikaati. Sellise kvoodikasutusloa duplikaat kannab märget „duplikaat”.

2. Duplikaadil on kvoodikasutusloa originaali kuupäev.

9. JAGU

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 18

EL ja Venemaa teevad käesoleva protokolli sätete rakendamisel tihedat koostööd. Selleks aitavad mõlemad lepinguosalised kaasa kahepoolsele suhtlusele ja arvamustevahetusele, kaasa arvatud tehnilistes küsimustes.

Artikkel 19

1. Protokolli tulemusliku toimimise tagamiseks on EL ja Venemaa kokku leppinud, et nad teevad kõik vajaliku, et vältida protokolli sätetest kõrvalehoidmist (eelkõige kauba ümberlaadimist või marsruudi muutmist, dokumentide võltsimist ning kauba koguse, kirjelduse või liigi kohta valeandmete esitamist), uurida selliseid juhtumeid ning võtta vajalikke õiguslikke ja/või halduslikke meetmeid.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud koostöö raames vahetavad komisjon ja Venemaa pädev asutus teavet, mida üks või teine lepinguosaline peab kasulikuks protokolli sätetest kõrvalehoidmise või nende rikkumise ärahoidmiseks. See teave võib kummagi lepinguosalise taotlusel hõlmata koopiaid kõikidest asjaomastest kättesaadavatest dokumentidest.

3. Kui komisjonile või Venemaa pädevale asutusele kättesaadav teave viitab või näib viitavat sellele, et protokolli sätetest hoitakse kõrvale või neid rikutakse, teevad lepinguosalised tihedat ja probleemi kiireloomulisusele vastavat koostööd ja võivad leppida kokku selliste meetmete võtmises, mida on vaja niisuguse kõrvalehoidmise või rikkumise vältimiseks.

Artikkel 20

1. Kui lepinguosaline arvab talle kättesaadava teabe alusel, et protokolli täitmisest hoitakse kõrvale või seda rikutakse, võib ta nõuda konsulteerimist, mida tuleb alustada viivitamata.

2. Lepinguosalise asjaomased asutused viivad omal algatusel või teise lepinguosalise taotlusel läbi või lasevad läbi viia protokollist kõrvalehoidmise või selle rikkumise (või sellena näiva tegevuse) vajaliku uurimise. Uurimise tulemused edastab lepinguosaline teisele lepinguosalisele; samuti edastab ta muu asjaomase teabe, mille alusel saab teha kindlaks kõrvalehoidmise või rikkumise põhjuse.

Artikkel 21

Käesoleva protokolli korrektseks kohaldamiseks annavad EL ja Venemaa teineteisele vastastikku abi väljastatud kvoodikasutuslubade autentsuse ja õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 22

1. Kvoodikasutuslubade järelkontrolli tehakse erandkorras siis, kui Venemaa pädeval asutusel on põhjendatud kahtlusi lubade autentsuses. Sellisel juhul tagastab Venemaa pädev asutus kvoodikasutusloa komisjonile, põhjendades uurimise sisu või vormi.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt läbi viidud järelkontrolli tulemused edastatakse Venemaa pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul. Edastatud teabes märgitakse, kas vaidlustatud kvoodikasutusluba kehtib väidetava omaniku suhtes ja kas kaup vastab käesoleva protokolliga kehtestatud korra kohase eksportimise tingimustele.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kontroll ei tohi takistada ekspordilitsentside väljastamist. Selleks ja ilma et see piiraks protokolli artikli 10 kohaldamist, väljastab Venemaa pädev asutus vastava ekspordilitsentsi viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui on saanud käesoleva artikli lõike 2 kohase kinnituse, et kvoodikasutusluba on autentne.

10. JAGU

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 23

1. Kuni EL on tariifikvootide haldamiseks vajalikud sisemenetlused vastu võtnud, ei nõua Venemaa pädev asutus protokolli artikli 8 kohaseks ekspordilitsentsi väljastamiseks kvoodikasutusloa originaali või duplikaati.

2. Kui EL on käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud sisemenetlused vastu võtnud, annab ta sellest kirjalikult teada. Kui Venemaa pädev asutus saab selle teate kätte, lõpeb käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud üleminekukord.

3. Kui protokoll jõustub pärast kalendriaasta 31. jaanuari, kohaldatakse kõnealusel aastal proportsionaalset tariifikvooti. Selleks kehtestab Venemaa järgmiselt arvutatud tariifikvoodi (edaspidi „üleminekuaja tariifikvoot”):

Qt = (Q: 12) × Tt,

kus:

„Q” on tariifikvoot;

„Qt” on üleminekuaja tariifikvoot;

„Tt” on protokolli jõustumise kuupäeva ja sama aasta 31. detsembri vahele jäävate täiskalendrikuude arv.

4. Käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorra kehtimise ajal kohaldatakse protokolli sätteid mutatis mutandis.

11. JAGU

KONSULTATSIOONID

Artikkel 24

1. Ühe lepinguosalise taotlusel konsulteeritakse kõikide käesoleva protokolli ja lepingu kohaldamisega seotud erimeelsuste korral. Konsultatsioonid toimuvad koostööõhkkonnas eesmärgiga lahendada lepinguosaliste vahelised erimeelsused.

2. Kui protokollis on sätestatud, et konsulteerimine toimub viivitamata, kohustuvad lepinguosalised selle saavutamiseks kasutama kõiki mõistlikke meetmeid.

3. Konsulteerimisel järgitakse alljärgnevaid sätteid:

a)	konsulteerimissoovist teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult;

b)	sellises taotluses esitatakse konsulteerimise põhjendused;

c)	konsulteerimine algab ühe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast;

d)	konsulteerimisega püütakse jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni kuu aja jooksul alates konsulteerimise algusest või lepinguosaliste kokkuleppe korral ka pikema aja jooksul.

12. JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 25

1. Kui üks lepinguosaline arvab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma käesolevas protokollis või lepingus sätestatud kohustusi, ja protokolli artiklis 24 sätestatud konsulteerimine ei ole artikli 24 lõike 3 punktis d nimetatud aja jooksul viinud mõlemale vastuvõetava lahenduseni, võib see lepinguosaline nõuda lepitusvaekogu kokkukutsumist kooskõlas koostöönõukogu (asutatud 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist) 7. aprilli 2004. aasta otsuse (millega kehtestati partnerlus- ja koostöölepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord) (edaspidi „vaidluste lahendamist käsitlev koostöönõukogu otsus”) artikliga 3.

2. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kutsutakse kokku lepitusvaekogu, kohaldatakse vaidluste lahendamist käsitleva koostöönõukogu otsuse sätteid, välja arvatud otsuse artiklit 2 konsulteerimise kohta. Kui kõnealuses otsuses osutatakse vaidlustele, mis on seotud 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping”), käsitatakse neid käesoleva protokolli või lepinguga seotud vaidlustena.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt asutatud lepitusvaekogul puudub pädevus arutada seda, kas lepinguosalise kehtestatud meede, mida lepitusvaekogu uurib, on kooskõlas partnerlus- ja koostöölepingu või WTO lepinguga.

4. Kui vaidluste lahendamist käsitleva koostöönõukogu otsuse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud soovituslikku lepitajate nimekirja ei ole koostatud ajaks, mil lepinguosaline taotleb nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt lepitusvaekogu kokkukutsumist käesoleva protokolli või lepingu väidetava rikkumise pärast, ja kui lepinguosaline ei määra lepitajat või lepinguosalised ei jõua kõnealuse otsuse artiklis 4 selleks ette nähtud aja jooksul lepitusvaekogu eesistuja määramises kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline paluda WTO peadirektoril nimetada veel määramata lepitajad. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist annab WTO peadirektor neile 20 päeva jooksul alates vastava taotluse saamisest teada, kes on määratud lepitaja(te)ks.

5. Partnerlus- ja koostöölepingule järgneva ELi ja Venemaa vahel sõlmitava lepingu (edaspidi „uus leping”) asjaomaseid vaidluste lahendamise sätteid kohaldatakse ka vaidlustele, mis on seotud käesoleva protokolli või lepingu järgsete kohustuste väidetava rikkumisega. Kui uues lepingus osutatakse uue lepinguga seotud vaidlustele, käsitatakse neid käesoleva protokolli või lepinguga seotud vaidlustena.

13. JAGU

JÕUSTUMINE

Artikkel 26

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma asjaomaste sisemenetluste kohaselt.

2. Käesolev protokoll jõustub 30 päeva pärast seda kuupäeva, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud asjaomased sisemenetlused, või muul mõlemale lepinguosalisele sobival kuupäeval, aga mitte varem kui kuupäeval, mil Venemaa ühineb WTOga.

3. Protokolli kohaldatakse kuni selle jõustumiseni ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa ühineb WTOga.

Koostatud 16. detsembril 2011 Genfis inglise ja vene keeles kahes eksemplaris, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

Tekst pildi

29.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 57/15

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline

LEPING

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOONI VALITSUS

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”, kui see on asjakohane),

TUNNISTADES ühist soovi tagada mootorsõidukite osade stabiilne kaubavoog Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel pärast Venemaa Föderatsiooni poolt vastu võetud uue autotööstusesse investeerimise korra kehtestamist,

RÕHUTADES valmisolekut tagada tulemuslik koostöö teabevahetuse ja haldusmenetluste valdkonnas, et luua lepingu rakendamiseks vajalikud tingimused,

KINNITADES VEEL KORD oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (Marrakeši leping) (edaspidi „WTO leping”),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu eesmärk on luua süsteem (edaspidi „hüvitamissüsteem”), mis tagab, et käesoleva lepingu 1. ja 2. lisas määratletud mootorsõidukite osade eksport Euroopa Liidust (edaspidi „EL”) Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa”) ei vähene pärast seda, kui jõustub autotööstusesse investeerimise kord, mis on kehtestatud Venemaa Föderatsiooni Majandusarengu ja Kaubanduse Ministeeriumi, Venemaa Föderatsiooni Energia- ja Tööstusministeeriumi ning Venemaa Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 15. aprilli 2005. aasta korraldusega nr 73/81/58n, milles määratletakse tööstusliku kokkupaneku mõiste ja kehtestatakse tingimused selle kasutamiseks seoses mootorsõidukite tootmiseks kasutatavate osade (tariifirubriigid 8701 –8705 ) ja nende osade importimisega Venemaa Föderatsiooni territooriumile, et toota välismajandustegevuse kaubanimekirja rubriikidega 8701–8705 alla kuuluvaid mootorsõidukeid ning nende sõlmi ja agregaate, ning mida on muudetud Venemaa Föderatsiooni Majandusarengu Ministeeriumi, Venemaa Föderatsiooni Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi ning Venemaa Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 24. detsembri 2010. aasta korraldusega nr 678/1289/184n (edaspidi „korraldus nr 73”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „hõlmatud tooted”– tooted, mis on loetletud lepingu 1. ja 2. lisas;

2) „eksport EList”– eksport EList Venemaale;

3) „ELi päritolu tooted”– tooted, mis on lepingu 5. lisas sätestatud päritolureeglite kohaselt pärit EList;

4) „üldine kohaliku sisendi kasutamise nõue”– korralduse nr 73 1. lisas määratletud keskmine kohapealse tootmise määr aastas.

Artikkel 3

Imporditollimaksude kohaldamise peatamine või vähendamine

1. Kui hõlmatud toodete eksport EList asjaomasel kalendriaastal (edaspidi „rakendamise aluseks olev aasta”) on väiksema väärtusega kui käesoleva lepingu artiklis 4 nimetatud piirmäär, kohaldab Venemaa lepingu 1. ja 2. lisas sätestatud imporditollimaksu sellisele hulgale ELi päritolu hõlmatud toodetele, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 (edaspidi „hüvitamiskvoot”).

2. Iga hüvitamiskvoodi väärtus vastab asjaomaste hõlmatud toodete piirmäära ja EList eksporditud hõlmatud toodete väärtuse erinevusele USA dollarites rakendamise aluseks oleval aastal.

3. Venemaa tagab käesoleva artikli lõikele 1 vastava hüvitamiskvoodi kohaldamise viisil, mis on kooskõlas tema kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Selleks tagab Venemaa, et ELi osakaal suuremast tariifikvoodist, mida kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XIII artiklile, oleks sama suur kui hüvitamiskvoot.

4. Kuigi hüvitamiskvoodi (hüvitamiskvootide) suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõikide käesoleva lepingu 1. ja 2. lisas loetletud tariifiridadega seotud kaubavahetuse muutumist, ei lubata hüvitamiskvooti kohaldada tariifirubriikide 8707 10 ja 8707 90 alla kuuluvate toodete impordile.

Artikkel 4

Piirmäärade kindlaksmääramine

1. Hüvitamissüsteemi hakatakse rakendama ühe või mõlema alljärgneva piirmäära saavutamise korral:

a)	2010. aastal EList Venemaale eksporditud, käesoleva lepingu 1. lisas loetletud mootorite koguväärtus USA dollarites ning

b)	2010. aastal EList Venemaale eksporditud, käesoleva lepingu 2. lisas loetletud muude osade (k.a mootoriosade) koguväärtus USA dollarites.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirmäärad on sätestatud käesoleva lepingu 3. lisas.

Artikkel 5

Hüvitamissüsteemi rakendamise alused

1. Iga kalendriaasta 1. märtsil vaatavad lepinguosalised üle statistika, mille Venemaa on käesoleva lepingu artikli 10 kohaselt esitanud eelneva aasta hõlmatud toodete ekspordi kohta EList.

Hüvitamissüsteemi hakatakse rakendama siis, kui rakendamise aluseks oleval aastal EList eksporditud hõlmatud toodete väärtus jääb rohkem kui 3 % alla üht või mõlemat piirmäära, mis on sätestatud käesoleva lepingu 3. lisas.

2. EL võib nõuda hüvitamissüsteemi rakendamist, esitades Venemaale kirjaliku teatise, mille aluseks on käesoleva lepingu artikli 10 kohaselt Venemaa edastatud statistika. Esimesel rakendusperioodil võtab Venemaa hüvitamismeetmed vastu kolme kuu jooksul pärast sellise kirjaliku teatise saamist. Kui hüvitamiskvoot on juba kehtestatud, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 7 lõiget 2. Esimene kalendriaasta, mida statistika jälgimisega seoses käsitatakse kui võimalikku rakendamise aluseks olevat aastat, on 2012.

Artikkel 6

Erakorralised asjaolud

1. Kui käesoleva lepingu artiklis 5 sätestatud hüvitamissüsteemi rakendamise tingimused on täidetud, aga Venemaal rakendamise aluseks oleval aastal müüdud uute autode arv (ühikutes) on eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt vähenenud, kohaldatakse järgmisi sätteid.

Kui uute autode müük on vähenenud 25–45 %, arvutatakse hüvitamiskvoot järgmiselt:

a)	kui uute autode müük on vähenenud 25 %, vähendatakse hüvitamiskvoodi väärtust 25 %;

b)	kui uute autode müük on vähenenud 25–45 %, vähendatakse iga 25 % ületava vähenemisprotsendi korral hüvitamiskvoodi väärtust 3,75 %. Seega, kui uute autode müük on vähenenud 45 %, on hüvitamiskvoot 0.

2. Kooskõlas käesoleva lepingu 4. lisaga esitavad Venemaa pädevad asutused Euroopa Komisjonile statistika uute autode müügi kohta (ühikutes) Venemaal.

3. Kui Venemaa pädevad asutused soovivad kohaldada käesolevat artiklit, teatavad nad sellest viivitamata Euroopa Komisjonile ning esitavad vajaliku statistika ja analüüsi, mis tõendavad, et käesoleva artikli kohaldamise tingimused on täidetud. Euroopa Komisjoni taotluse korral peetakse konsultatsioone selle üle, kas Venemaa kavatseb kohaldada vähendatud kvooti (kvoote) või jätta hüvitamiskvoot (hüvitamiskvoodid) kohaldamata.

Artikkel 7

Hüvitamissüsteemi alusel võetavate meetmete kohaldamisala ja kestus

1. Hüvitamissüsteemi alusel võetavaid meetmeid kohaldatakse vähemalt 12 kuu jooksul alates nende kehtestamisest. Kümne kuu möödumisel meetmete kehtestamisest ja järgnevalt iga 12 kuu tagant vaadatakse hüvitamiskvoodi suurus järgmisel viisil läbi, arvestades seda, kuidas hõlmatud toodete eksport EList eelneval kalendriaastal muutus:

a)	kui hõlmatud toodete eksport EList ulatus viimasel kalendriaastal (edaspidi „võrdlusperiood”) käesoleva lepingu 3. lisas sätestatud vastava piirmäärani või ületas selle, võib Venemaa lõpetada hüvitamiskvoodi kohaldamise kahe kuu jooksul pärast läbivaatamise kuupäeva;

b)	kui hõlmatud toodete eksport EList jäi võrdlusperioodil alla käesoleva lepingu 3. lisas sätestatud vastava piirmäära, kohaldatakse hüvitamiskvooti veel 12 kuu jooksul ulatuses, mis vastab piirmäära ja asjaomase impordi väärtuse erinevusele võrdlusperioodil.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b kirjeldatud juhtudel tagab Venemaa, et haldusmeetmed, mida on vaja hüvitamiskvoodi jätkuvaks kohaldamiseks (vajalike kohandustega), võetakse vastu vähemalt 30 päeva enne esmase hüvitamiskvoodi kohaldamise perioodi lõppu.

Artikkel 8

Hüvitamiskvoodi jaotamine

1. Hüvitamiskvoodi jaotamisel tagatakse kvoodi võimalikult suur kasutusmäär. Sel eesmärgil kasutab Venemaa kvoodi jaotamiseks impordilitsentside süsteemi.

2. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on Venemaal nõuetekohaselt registreeritud, võib taotleda hüvitamiskvoodi raames importimise litsentsi. Asjaomastele ELi päritolu hõlmatud toodetele, mis esitatakse tollivormistuseks, kohaldatakse vastavaid käesoleva lepingu 1. ja/või 2. lisas sätestatud impordimakse hüvitamiskvoodi piires, kui käesoleva lepingu 5. lisa sätete kohaselt esitatakse päritolusertifikaat ja impordilitsents. Venemaa ei kohalda hüvitamiskvoodi alla kuuluvale impordile ega selle hulka kuuluvate toodete hilisemale kasutamisele mingeid lisatingimusi, mida ei kohaldata samasugustele hüvitamiskvoodi alt välja jäävatele toodetele, ega ka kohaliku sisendi kasutamise nõuet.

3. Hüvitamiskvoot jaotatakse taotlejate vahel viivitamata ja meetodi kohaselt, mis on kehtestatud õigusaktiga, mis on Venemaal vastu võetud kooskõlas Venemaa Föderatsiooni, Valgevene Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vahelise tolliliidu asjaomaste õigusnormidega. Venemaa teavitab ELi asjaomastest õigusnormidest niipea, kui need on vastu võetud. Sellises meetodis arvestatakse seniste ja uute importijate huvidega, pöörates erilist tähelepanu taotlustele neilt taotlejatelt, kes on sõlminud investeerimislepingud kooskõlas korraldusega nr 73, ning eraldada vähemalt 10 % hüvitamiskvoodist uutele importijatele.

4. Asjaomaste hõlmatud toodete päritolu kontrollimise kord on sätestatud käesoleva lepingu 5. lisas.

Artikkel 9

Seos investeerimislepingutega

Korralduse nr 73 1. ja 2. lisas sätestatud tingimustel investeerimislepingud sõlminud investorite imporditud aastased kogused, mis kuuluvad kvoodi alla (osade impordi absoluutväärtus), võib maha arvata kõnealuste investorite sellise tootmise koguväärtusest asjaomasel aastal, mille suhtes kohaldatakse korralduses nr 73 kehtestatud üldist kohaliku sisendi kasutamise nõuet.

Artikkel 10

Seire

1. Venemaa esitab ELile igakuise kaubandusstatistika kooskõlas käesoleva lepingu 4. lisaga, alustades 2012. aasta jaanuari kaubandusstatistikaga. Statistika esitatakse 30 päeva jooksul pärast asjaomase kuu lõppu. Iga tervikaasta statistika esitatakse kooskõlas käesoleva lepingu 4. lisaga hiljemalt järgmise aasta 28. veebruariks. Kui on kehtestatud hüvitamiskvoot, esitab Venemaa kooskõlas käesoleva lepingu 4. lisaga kogu hüvitamiskvoodi kohaldamise aja kohta Euroopa Komisjonile ka igakuise teabe selle kvoodi ulatuses välja antud impordilitsentside kohta.

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel, kui hõlmatud toodete eksport EList jääb 12 kuu jooksul alla vastava piirmäära. Pärast hüvitamissüsteemi jõustumist käesoleva lepingu artikli 5 kohaselt konsulteerivad lepinguosalised kord kvartalis.

Artikkel 11

Konsultatsioonid

1. Ühe lepinguosalise taotlusel peetakse konsultatsioone kõikides käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimustes. Konsultatsioonid toimuvad koostööõhkkonnas, eesmärgiga lahendada lepinguosaliste vahelised erimeelsused.

2. Konsulteerimisel järgitakse alljärgnevaid sätteid:

a)	konsulteerimissoovist teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult;

b)	asjakohastel juhtudel järgneb taotlusele mõistliku aja jooksul aruanne, kus on selgitatud konsulteerimise põhjusi;

c)	konsulteerimine algab ühe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

3. Konsulteerimisega püütakse jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni kuu aja jooksul alates konsulteerimise algusest.

Artikkel 12

Vaidluste lahendamine

1. Kui üks lepinguosaline arvab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud oma käesolevast lepingulisi kohustusi, ja käesoleva lepingu artiklis 11 sätestatud konsulteerimine ei ole kõnealuse artikli lõikes 3 nimetatud aja jooksul viinud mõlemale vastuvõetava lahenduseni, võib see lepinguosaline nõuda lepitusvaekogu kokkukutsumist kooskõlas koostöönõukogu (asutatud 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist) 7. aprilli 2004. aasta otsuse (millega kehtestati partnerlus- ja koostöölepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord) (edaspidi „vaidluste lahendamist käsitlev koostöönõukogu otsus”) artikliga 3.

4. Kui vaidluste lahendamist käsitleva koostöönõukogu otsuse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud soovituslikku lepitajate nimekirja ei ole koostatud ajaks, mil lepinguosaline taotleb nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt lepitusvaekogu kokkukutsumist käesoleva lepingu väidetava rikkumise pärast, ja kui lepinguosaline ei määra lepitajat või lepinguosalised ei jõua kõnealuse otsuse artiklis 4 selleks ette nähtud aja jooksul lepitusvaekogu eesistuja määramises kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline paluda WTO peadirektoril nimetada veel määramata lepitaja(d). Pärast lepinguosalistega konsulteerimist annab WTO peadirektor neile 20 päeva jooksul alates vastava taotluse saamisest teada, kes on määratud lepitaja(te)ks.

5. Partnerlus- ja koostöölepingule järgneva ELi ja Venemaa vahel sõlmitava lepingu (edaspidi „uus leping”) asjaomaseid vaidluste lahendamise sätteid kohaldatakse ka vaidlustele, mis on seotud käesoleva lepingu järgsete kohustuste väidetava rikkumisega. Kui uues lepingus osutatakse uue lepinguga seotud vaidlustele, käsitatakse neid käesoleva lepinguga seotud vaidlustena.

Artikkel 13

Lepingu jõustumine ja lõpetamine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma asjaomaste sisemenetluste kohaselt.

2. Käesolev leping jõustub 30 päeva pärast seda kuupäeva, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud asjaomased sisemenetlused, või muul mõlemale lepinguosalisele sobival kuupäeval, aga mitte varem kui kuupäeval, mil Venemaa ühineb WTOga.

3. Lepingut kohaldatakse kuni selle jõustumiseni ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa ühineb WTOga.

4. Käesolev leping kehtib 1. juulini 2018 või kuni kuupäevani, mil Venemaa on kõrvaldanud oma autotööstusesse investeerimise korrast kõik WTO nõuetele mittevastavad sätted, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Koostatud 16. detsembril 2011 Genfis inglise ja vene keeles kahes eksemplaris, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

1. LISA

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele lepingule Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

Mootorite ja vastavate hüvitamiskvoodi alla kuuluva impordi maksumäärade loetelu

Kaubad	10kohaline kood (1)	Kirjeldus	Impordimaksu määr
Mootorid (v.a tööstuslikuks kokkupanekuks mõeldud toodete koodid)	8407 34 910 9	– – – – – – muu	0
	8407 34 990 8	– – – – – – – muu	0
	8407 90 900 9	– – – – – muu	0
	8408 20 550 8	– – – – – – muu	0
	8408 20 510 8	– – – – – – muu	0
	8408 20 579 9	– – – – – – muu	0
	8408 20 990 8	– – – – – – muu	0
Mootorid (tööstuslikuks kokkupanekuks mõeldud toodete koodid)	8407 34 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad mootorsõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad mootorsõidukid, mille mootori silindrite töömaht on alla 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad mootorsõidukid	0
	8407 34 990 2	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on vähemalt 2 800 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8407 34 10 00 alla kuuluvad mootorsõidukid	0
	8407 90 500 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 00 00 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad mootorsõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad mootorsõidukid, mille mootori silindrite töömaht on alla 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad mootorsõidukid	0
	8407 90 900 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on vähemalt 2 800 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8407 90 50 00 alla kuuluvad mootorsõidukid	0
	8408 20 100 0	– – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad mootorsõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad mootorsõidukid, mille mootori silindrite töömaht on alla 2 500 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad mootorsõidukid	0
	8408 20 510 2	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on 2 500 –3 000 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8408 20 10 00 alla kuuluvad mootorsõidukid, ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavate ratastraktorite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8408 20 550 2	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on 2 500 –3 000 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8408 20 10 00 alla kuuluvad mootorsõidukid, ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavate ratastraktorite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8408 20 579 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on 2 500 –3 000 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8408 20 10 00 alla kuuluvad mootorsõidukid, ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavate ratastraktorite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8408 20 990 2	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate selliste mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks, mille mootori silindrite töömaht on 2 500 –3 000 cm3, välja arvatud alamrubriigi 8408 20 10 00 alla kuuluvad mootorsõidukid, ning põllumajanduses ja metsanduses kasutatavate ratastraktorite tööstuslikuks kokkupanekuks	0

(1) Tolliliidu ühtne välistariifistik 1. oktoobri 2011. aasta seisuga.

2. LISA

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele lepingule Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

Muude mootorsõidukite osade (k.a mootori osad) ja vastavate hüvitamiskvoodi alla kuuluva impordi maksumäärade loetelu

Kaubarühm	10kohaline kood (1)	Kirjeldus	Impordimaksu määr
Muud osad (v.a tööstuslikuks kokkupanekuks mõeldud toodete koodid)	3208 20 900 9	– – – muu	0
	3208 90 190 9	– – – – muu	0
	3208 90 910 9	– – – – muu	0
	3209 10 000 9	– – muu	0
	3910 00 000 9	– muu	10
	3917 23 100 9	– – – – muu	0
	3917 31 000 9	– – – muu	0
	3917 32 990 9	– – – – – muu	0
	3926 30 000 9	– – muu	0
	3926 90 980 8	– – – – muu	10
	4009 12 000 9	– – – muu	0
	4016 93 000 8	– – – muu	0
	4016 99 520 9	– – – – – – muu	5
	4016 99 580 9	– – – – – – muu	5
	4823 90 909 1	– – – – perforeerimata kaardid kasutamiseks perforeerimismasinas, lindina või muul kujul	5
	4823 90 909 2	– – – – perforeeritud paber ja kartong žakaar- vms masinate jaoks	5
	4823 90 909 8	– – – – muu	5
	7007 11 100 9	– – – – muu	3
	7007 21 200 9	– – – – – muu	3
	7009 10 000 9	– – muu	3
	7209 17 900 9	– – – – muu	0
	7209 27 900 9	– – – – muu	0
	7210 49 000 9	– – – muu	0
	7219 34 900 9	– – – – muu	0
	7220 20 490 9	– – – – muu	0
	7304 31 200 9	– – – – muu	5
	7306 30 770 9	– – – – muu	5
	7306 40 800 9	– – – muu	5
	7306 90 000 9	– – muu	5
	7307 99 900 9	– – – – muu	5
	7318 21 000 9	– – – muu	5
	7318 22 000 9	– – – muu	5
	7318 29 000 9	– – – muu	5
	7320 20 200 9	– – – muu	0
	7320 20 810 8	– – – – muu	0
	7320 20 850 8	– – – – muu	0
	7320 20 890 8	– – – – muu	0
	7320 90 900 8	– – – – muu	5
	7326 90 980 9	– – – – muu	5
	7616 99 100 9	– – – – muu	0
	8301 20 000 9	– – muu	3
	8301 60 000 9	– – muu	0
	8302 30 000 9	– – muu	3
	8302 60 000 9	– – muu	3
	8409 91 000 9	– – – muu	0
	8409 99 000 9	– – – muu	0
	8412 21 800 8	– – – – – muu	0
	8412 90 400 8	– – – muu	0
	8413 30 200 9	– – – muu	0
	8413 30 800 9	– – – muu	0
	8413 91 000 9	– – – muu	0
	8414 30 810 6	– – – – – võimsusega üle 0,4 kW, aga mitte üle 1,3 kW	5
	8414 30 810 7	– – – – – võimsusega üle 1,3 kW, aga mitte üle 10 kW	5
	8414 30 810 9	– – – – – muu	5
	8415 20 000 9	– – muu	0
	8415 90 000 2	– – õhukonditsioneeridel, mis kuuluvad alamrubriiki 8415 81 , 8415 82 või 8415 83 ja mida kasutatakse tsiviillennumasinates	0
	8415 90 000 9	– – muu	0
	8419 39 900 8	– – – – muu	0
	8421 99 000 8	– – – muu	0
	8481 80 739 9	– – – – – – – muu	5
	8482 10 100 9	– – – muu	0
	8482 10 900 1	– – – mille tollipiiril deklareeritud CIF-hind ei ületa 2,2 eurot brutokaalu kilogrammi kohta	0
	8482 10 900 8	– – – – muu	0
	8482 20 000 9	– – muu	0
8482 40 000 9	– – muu	0
8482 50 000 9	– – muu	0
8482 80 000 9	– – muu	0
8483 10 210 8	– – – – muu	0
8483 10 250 9	– – – – muu	0
8483 10 290 9	– – – – muu	0
8483 30 800 8	– – – – muu	0
8483 90 890 9	– – – – muu	0
8507 10 920 9	– – – – muu	5
8511 30 000 8	– – – muu	5
8511 40 000 8	– – – muu	3
8511 50 000 9	– – – muu	0
8511 90 000 8	– – – muu	5
8512 20 000 9	– – muu	0
8512 30 100 9	– – – muu	0
8512 30 900 9	– – – muu	0
8512 40 000 9	– – muu	0
8512 90 900 9	– – – muu	0
8526 92 000 9	– – – muu	0
8527 21 200 9	– – – – – muu	0
8527 21 520 9	– – – – – – muu	0
8527 21 590 9	– – – – – – muu	0
8527 29 000 9	– – – muu	0
8531 90 850 8	– – – muu	5
8533 40 100 9	– – – muu	0
8534 00 110 9	– – – muu	0
8536 20 100 8	– – – muu	0
8536 20 900 8	– – – muu	0
8536 50 110 9	– – – – – muu	0
8536 50 150 9	– – – – – muu	0
8536 50 190 8	– – – – – – muu	0
8536 90 100 9	– – – muu	0
8539 21 300 9	– – – – muu	0
8539 29 300 9	– – – – muu	0
8541 30 000 9	– – muu	0
8542 39 900 1	– – – – – pooljuhtplaadid, mis on kiipideks lõikamata, pooljuhtkristallid	0
8542 39 900 5	– – – – – – muu	0
8542 39 900 7	– – – – – fotodetektorid ühel kiibil ja koodiga IR-60 infrapunasaatjad sagedusega 30, 33, ja 36 kHz; lausintegraallülitused, sünkronisatsioon reguleerimatu kvartsstabilisatsiooniga	0
8542 39 900 9	– – – – – muu	0
8543 70 200 9	– – – muu	0
8544 30 000 8	– – muu	3
8544 49 800 8	– – – – – – muu	10
8544 49 800 9	– – – – – muu	10
8544 60 900 9	– – – muu	10
8547 20 000 9	– – muu	0
8706 00 910 9	– – – muu	0
8707 10 900 0	– – muu	0
8707 90 900 9	– – – muu	15
8708 10 900 9	– – – muu	0
8708 21 900 9	– – – – muu	0
8708 29 900 9	– – – – muu	0
8708 30 910 9	– – – muu	0
8708 30 990 9	– – – – muu	0
8708 40 500 9	– – – – muu	0
8708 40 600 9	– – – – – muu	0
8708 40 800 9	– – – – – muu	0
8708 50 300 9	– – – – muu	0
8708 50 500 9	– – – – – muu	0
8708 50 700 9	– – – – – – muu	0
8708 50 800 9	– – – – – – muu	0
8708 70 500 9	– – – – muu	0
8708 70 910 9	– – – – muu	0
8708 70 990 9	– – – – muu	0
8708 80 300 3	– – – – – väikeautodel, millel on järgmised omadused: maksimaalne jõud N (kgf): survekäigul 235–280, tagasikäigul 1150–1060	0
8708 80 300 8	– – – – – muu	0
8708 80 400 8	– – – – muu	0
8708 80 500 9	– – – – – muu	0
8708 80 800 2	– – – – – muu	0
8708 91 300 9	– – – – – muu	0
8708 91 500 9	– – – – – – muu	0
8708 91 800 9	– – – – – – muu	0
8708 92 300 9	– – – – – muu	0
8708 92 500 9	– – – – – – muu	0
8708 92 800 9	– – – – – – muu	0
8708 93 900 9	– – – – muu	0
8708 94 300 9	– – – – – muu	0
8708 94 500 9	– – – – – – muu	0
8708 94 800 9	– – – – – – muu	0
8708 95 500 9	– – – – – muu	0
8708 95 900 9	– – – – – muu	0
8708 99 910 9	– – – – – muu	0
8708 99 990 9	– – – – – muu	0
9025 19 800 9	– – – – muu	0
9025 90 000 9	– – muu	0
9026 20 200 9	– – – muu	0
9026 80 200 9	– – – muu	0
9026 90 000 9	– – muu	0
9029 20 310 9	– – – – muu	3
9029 90 000 9	– – muu	5
9032 90 000 9	– – muu	0
9104 00 000 9	– muu	0
9401 20 000 9	– – muu	5
9401 90 800 9	– – – – muu	0
9603 50 000 9	– – muu	0
Muud osad (tööstuslikuks kokkupanekuks mõeldud toodete koodid)	3208 20 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3208 90 190 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3208 90 910 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3209 10 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3910 00 000 9	– muu	10
	3917 23 100 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3917 31 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3917 32 990 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3926 30 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	3926 90 980 3	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	10
	4009 12 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	4016 93 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	4016 99 520 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	4016 99 580 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	4823 90 909 3	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7007 11 100 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	7007 21 200 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	7009 10 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	7209 17 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7209 27 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7210 49 000 1	– – – 1 500 mm laiad või laiemad, rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7219 34 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7220 20 490 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7304 31 200 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7306 30 770 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7306 40 800 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7306 90 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7307 99 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7318 21 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7318 22 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7318 29 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7320 20 200 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7320 20 810 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7320 20 850 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7320 20 890 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	7320 90 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7326 90 980 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	7616 99 100 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8302 60 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	8301 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	8301 60 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks mõeldud lukud	0
	8302 30 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
	8409 91 000 1	– – – mootorite jaoks, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8409 99 000 1	– – – mootorite jaoks, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8412 21 800 6	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8412 90 400 3	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8413 30 200 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8413 30 800 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8413 91 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8414 30 810 5	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	8415 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8415 90 000 1	– – õhukonditsioneeridel, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8419 39 900 2	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8421 99 000 2	– – – vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks mõeldud seadmetel, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8481 80 739 1	– – – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
	8482 10 100 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8482 10 900 2	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8482 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8482 40 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8482 50 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8482 80 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8483 10 210 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8483 10 250 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
	8483 10 290 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8483 30 800 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8483 90 890 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8507 10 920 2	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
8511 30 000 2	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
8511 40 000 2	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	3
8511 50 000 2	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8511 90 000 2	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
8512 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8512 30 100 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8512 30 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8512 40 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8512 90 900 1	– – – valgustusseadmetel, visuaal- või helisignalisatsioonseadmetel, klaasipuhastitel, jäätumis- ja kondenseerumisvastastel seadmetel, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8526 92 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8527 21 200 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8527 21 520 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8527 21 590 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8527 29 000 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8531 90 850 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
8533 40 100 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8534 00 110 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 20 100 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 20 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 50 110 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 50 150 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 50 190 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8536 90 100 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8539 21 300 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8539 29 300 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8541 30 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8542 39 900 4	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8543 70 200 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8544 30 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	3
8544 49 800 2	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	10
8544 60 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	10
8547 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8706 00 910 1	– – – rubriigi 8703 alla kuuluvate mootorsõidukite tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8707 10 100 0	– – tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8707 90 100 0	– – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad eriotstarbelised mootorsõidukid	15
8708 10 100 0	– – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 10 900 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 10 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 21 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 21 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 21 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 29 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 29 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 29 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 30 100 0	– – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 30 910 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 30 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 30 990 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 30 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 40 200 1	– – – käigukastid	0
8708 40 200 9	– – – osad	0
8708 40 500 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 40 20 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 40 600 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 40 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 40 800 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 40 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 50 200 1	– – – vedavad sillad koos diferentsiaaliga, koos teiste ülekandeosade ja mittevedavate sildadega või ilma, mittevedavate sildade osad	0
8708 50 200 9	– – – muu	5
8708 50 300 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 50 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 50 500 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 50 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 50 700 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 50 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 50 800 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 50 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 70 100 0	– – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 70 500 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 70 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 70 910 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 70 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 70 990 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 70 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 80 150 1	– – – vedrustuse amortisaatorid	0
8708 80 150 9	– – – muu	0
8708 80 300 2	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 80 150 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 80 400 3	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 80 150 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 80 500 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 80 15 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 80 800 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 80 150 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 91 200 1	– – – – radiaatorid	0
8708 91 200 9	– – – – osad	5
8708 91 300 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 91 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 91 500 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 91 20 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 91 800 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 91 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 92 200 1	– – – – summutid ja väljalasketorud	0
8708 92 200 9	– – – – osad	0
8708 92 300 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 92 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 92 500 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 92 20 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 92 800 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 94 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 93 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 00 00 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 93 900 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 30 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 94 200 1	– – – – roolirattad, roolisambad ja roolikarbid	0
8708 94 200 9	– – – – osad	0
8708 94 300 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 94 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 94 500 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 94 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 94 800 1	– – – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 94 200 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 95 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 95 500 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 95 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 95 900 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 95 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 99 100 0	– – – alljärgneva tööstuslikuks kokkupanekuks: alamrubriigi 8701 10 00 00 alla kuuluvad üheteljelised aiatraktorid; rubriigi 8703 alla kuuluvad sõidukid; rubriigi 8704 alla kuuluvad sõidukid, millel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor (diisel- või pooldiiselmootor), mille silindrite töömaht on kuni 2 500 cm3, või sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, mille silindrite töömaht on kuni 2 800 cm3; rubriigi 8705 alla kuuluvad sõidukid	0
8708 99 910 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 99 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
8708 99 990 1	– – – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite (v.a alamrubriigis 8708 99 10 00 nimetatud mootorsõidukid) ning rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9025 19 800 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9025 90 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9026 20 200 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9026 80 200 1	– – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9026 90 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9029 20 310 1	– – – – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	3
9029 90 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
9032 90 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9104 00 000 1	– rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9401 20 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	5
9401 90 800 1	– – – – istmetel, mis on mõeldud rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0
9603 50 000 1	– – rubriikide 8701 –8705 alla kuuluvate mootorsõidukite, nende sõlmede ja agregaatide tööstuslikuks kokkupanekuks	0

(1) Tolliliidu ühine välistariifistik 1. oktoobri 2011. aasta seisuga.

3. LISA

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele lepingule Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

Hüvitamiskvoodi rakendamise aluseks olevad piirmäärad

Käesoleva lepingu 1. lisas loetletud, 2010. aastal EList eksporditud mootorite koguväärtus	896,1 miljonit USA dollarit
Käesoleva lepingu 2. lisas loetletud, 2010. aastal EList eksporditud muude osade (k.a mootoriosade) koguväärtus	8 253,2 miljonit USA dollarit

4. LISA

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele lepingule Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

Statistika

Käesoleva lepingu artikli 10 lõikes 1 osutatud igakuine ja -aastane statistika hõlmab järgmisi andmeid.

Andmed EList iga kuu Venemaale imporditavate kõigi hõlmatud toodete väärtuse kohta USA dollarites ning andmed mujalt maailmast iga kuu Venemaale imporditavate hõlmatud toodete väärtuse kohta USA dollarites.

Hüvitamiskvoodi kohaldamisel peavad statistilised andmed sisaldama kõikide hüvitamiskvoodi alla kuuluvate EList Venemaale imporditud hõlmatud toodete väärtust ning kõikide käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 3 osutatud suurema tariifikvoodi alla kuuluvate hõlmatud toodete Venemaale imporditud koguste väärtust.

b)	Asjakohastel juhtudel igakuised andmed eelneval kuul hüvitamiskvoodi raames välja antud impordilitsentside väärtuse ja arvu kohta.

Käesoleva lepingu artikli 6 lõike 2 kohaselt esitavad Venemaa pädevad asutused iga-aastase statistika Venemaal müüdud uute autode arvu kohta niipea kui võimalik, aga hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks.

5. LISA

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelisele lepingule Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta

PÄRITOLUREEGLID

1. JAGU

PÄRITOLU KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 1

1. Hüvitamiskvoodi kohaldamiseks käesoleva lepingu artiklis 3 kirjeldatud viisil peetakse hõlmatud tooteid pärinevaks riigist, kus need on:

a)	täielikult seal käesoleva artikli lõike 2 tähenduses toodetud või

b)	toodetud materjalidest, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et selles riigis toimus nende toodete viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis tootmisetapp.

2. Mõiste „täielikult toodetud” tähendab, et tooted on toodetud riigis ainult selles riigis saadud või toodetud kaupadest või neist saadud toodetest mis tahes tootmisetapis.

Artikkel 2

Käesoleva lisa 1. liites loetletud hõlmatud toodete puhul loetakse kõnealuses liites esitatud tabeli kolmandas veerus osutatud tööd või töötlemine töötluseks või toiminguks, mis määrab päritolu käesoleva lisa artikli 1 tähenduses.

Artikkel 3

Kui käesoleva lisa 1. liite loetelus on ette nähtud päritolu saamine juhul, kui kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatud protsenti valmistatud toodete tehasehinnast, lähtutakse selle protsendi arvutamisel järgmisest:

—	mõiste „väärtus” on kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus materjalide importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse töötlemisriigis;

—	mõiste „tehasehind” on valmistatud toote tehasehind, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta toote eksportimisel;

—

mõiste „kokkupanemise tulemusena omandatud väärtus” on väärtuse suurenemine, mis tuleneb üksnes kokkupanemisest koos kõikide viimistlus- ja kontrollitoimingutega ning ükskõik millise osa liitmisest, mis pärineb sellest riigist, kus kõnealuseid toiminguid tehti, k.a kasum ja üldkulud, mis selles riigis tekivad nende toimingute tulemusena.

Artikkel 4

1. Tarvikud, varuosad või tööriistad, mis tarnitakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ja mis on osa selle standardvarustusest, loetakse olevat sama päritolu mis seade, masin, aparaat või sõiduk ise.

2. Varem Venemaale imporditud seadme, masina, aparaadi või sõiduki olulised varuosad loetakse olevat sama päritolu mis seade, masin, aparaat või sõiduk, tingimusel et käesolevas lisas sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 5

Käesoleva lisa artiklis 4 osutatud päritolueeldust aktsepteeritakse ainult siis, kui:

—	see on vajalik Venemaale importimiseks;

—	nimetatud oluliste varuosade lisamine vastavale seadmele, masinale, aparaadile või sõidukile tootmise käigus ei oleks takistanud sellel seadmel, masinal, aparaadil või sõidukil saada asjaomast päritolu.

Artikkel 6

Käesoleva lisa artiklis 4 kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a) „seade, masin, aparaat või sõiduk”– kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi XVI, XVII ja XVIII jaos loetletud kaup;

b) „olulised varuosad”– osad, mis on:

i)	koostisosad, ilma milleta punktis a osutatud imporditud või varem eksporditud kauba takistusteta käitamine ei ole tagatud, ja

ii)	asjaomasele kaubale iseloomulikud ja

iii)	ette nähtud kauba tavapäraseks hoolduseks ja samasuguste kahjustatud või kasutuskõlbmatuteks muutunud osade asendamiseks.

Artikkel 7

Kui üks lepinguosaline võtab hõlmatud toodetele kohaldatavate mittesooduspäritolureeglite kohta vastu õigusakti või muudab seda, konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotlusel, kas lisa käesolevat jagu on vaja muuta.

2. JAGU

PÄRITOLU TÕENDAMINE

Artikkel 8

1. Käesoleva lepingu artiklis 2 määratletud ELi päritolu toodetele, mis on ette nähtud hüvitamiskvoodi raames Venemaa eksportimiseks, on lisatud ELi päritolusertifikaat, mis vastab käesoleva lisa 2. liites esitatud näidisele. ELi päritolusertifikaate võib välja anda kõigis ELi ametlikes keeltes. Kui aga päritolusertifikaat ei ole välja antud inglise keeles, on sertifikaadile lisatud tõlge inglise keelde.

2. Päritolusertifikaadile lisab eksportiva ELi liikmesriigi pädev või volitatud asutus (edaspidi „ELi pädev asutus”) märke selle kohta, kas asjaomaseid tooteid võib pidada ELi päritolu toodeteks käesoleva lisa 1. jao sätete kohaselt.

Artikkel 9

Päritolusertifikaat antakse välja ainult eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjalikul taotlusel. ELi pädev asutus tagab, et päritolusertifikaat on nõuetekohaselt täidetud ja nõuab selleks vajalikke tõendavaid dokumente või teostab asjakohaseks peetavaid kontrolle.

Artikkel 10

Kui päritolusertifikaadi ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse Venemaa tolliasutusele toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikseid erinevusi, ei sea see iseenesest kahtluse alla päritolusertifikaadil esitatud andmeid. Päritolusertifikaati aktsepteeritakse, kui on võimalik tõendada, et esitatud dokumendid vastavad asjaomastele toodetele. Päritolusertifikaati ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla kõnealuses dokumendis esitatud kannete õigsust.

Artikkel 11

1. Päritolusertifikaadi originaali varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud ELi pädevalt asutuselt duplikaati, mis koostatakse asutuse valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil välja antud sertifikaadi duplikaat kannab märget „duplikaat”.

2. Duplikaadil on päritolusertifikaadi originaali kuupäev.

3. JAGU

VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 12

Käesoleva lisa korrektseks kohaldamiseks annavad EL ja Venemaa teineteisele vastastikku abi käesoleva lepingu kohaselt välja antud päritolusertifikaatide autentsuse kontrollimisel.

Artikkel 13

Euroopa Komisjon saadab Venemaa tolliasutusele ELi pädevate asutuste nimed ja aadressid koos nende kasutatavate pitserite näidistega. Samuti teavitab Euroopa Komisjon Venemaa tolliasutust nende andmete muutumisest.

Artikkel 14

1. Päritolusertifikaatide järelkontrolli tehakse pisteliselt või siis, kui Venemaa tolliasutusel on põhjendatud kahtlusi sertifikaadi autentsuses või asjaomase toote tegeliku päritolu kohta esitatud andmete õigsuses.

2. Sellisel juhul tagastab Venemaa tolliasutus päritolusertifikaadi või selle koopia Euroopa Komisjonile, põhjendades asjakohastel juhtudel uurimise sisu või vormi. Kui kaubaarve on esitatud, lisatakse päritolusertifikaadile või selle koopiale kaubaarve või selle koopia. Samuti edastab Venemaa tolliasutus kõik saadud teabe, mis osutab, et asjaomasel sertifikaadil esitatud andmed ei ole õiged.

3. Ilma et see mõjutaks käesoleva lisa artikli 15 kohaselt kokku lepitud täiendava protokolli asjakohaste sätete kohaldamist, edastatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt läbi viidud järelkontrolli tulemused Venemaa tolliasutusele tavaliselt kolme, aga hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud uurimist. Edastatud teabes märgitakse, kas vaidlustatud sertifikaat kehtib tegelikult eksporditud kauba suhtes ja kas see kaup vastab käesoleva lepinguga kehtestatud korra kohase Venemaale eksportimise tingimustele. Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks peab teave Venemaa tolliasutuse taotluse korral sisaldama ka kõikide nende dokumentide koopiaid, mis on vajalikud faktide ja eelkõige kaupade tegeliku päritolu täielikuks kindlakstegemiseks.

4. Päritolusertifikaatide järelkontrolliks säilitavad ELi pädevad asutused sertifikaatide koopiaid, samuti kõiki neile viitavaid ekspordidokumente vähemalt kolm aastat pärast kontrolli lõpuleviimist.

5. Käesolevas artiklis sätestatud kontroll ei tohi takistada asjaomaste toodete impordi lubamist.

Artikkel 15

Vajaduse korral võib kuni üheksa kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist lisada sellele täiendava protokolli, milles nähakse ette üksikasjalikumad sätted Venemaa tolliasutuse ja ELi pädevate asutuste halduskoostöö kohta seoses päritolusertifikaatidega, samuti päritolu tõendamise menetlused.

1. liide

Päritolureeglid sätestavale 5. lisale

Loetelu toodetest ja töödest või töötlemisest, mis annavad ELi päritolustaatuse

Harmoneeritud süsteem	Toote kirjeldus	Kvalifitseeriv toiming (päritolustaatuseta materjalide töötlemine, mis annab ELi päritolustaatuse)
1	2	3
ex ex8482	Kuul-, rull- või nõellaagrid, kokkupandud	Kokkupanek, millele eelneb sise- ja välisvõrude kuumtöötlemine, lihvimine ja poleerimine.
ex ex8527	Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta	Valmistamine, mille puhul kokkupaneku ja asjakohasel juhul EList pärinevate osade lisamise tulemusena suureneb väärtus vähemalt 45 % toote tehasehinnast.
8542	Integraallülitused	Difusioon (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel).
ex ex9401	Keraamilised istmed (v.a kombineeritud nomenklatuuri koodi 9402 alla kuuluvad istmed), voodiks teisendatavad või mitte, ning muu mööbel ja selle osad, kaunistatud	Asjaomase keraamilise toote dekoreerimine, kui selle tulemusena on valmis toote tariifirubriik teine kui kasutatud toodetel.

2. liide

Päritolureeglid sätestavale 5. lisale

Päritolusertifikaadi vorm

Tekst pildi

29.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 57/44

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline kehtivas ELi ja Venemaa koostöö- ja partnerluslepingus sisalduvate teenuskaubanduse valdkonna kohustuste säilitamist käsitlev kirjavahetuse vormis

LEPING

1. Venemaa Föderatsiooni valitsuse kiri

Genf, 16. detsember 2011

Lugupeetud

Pärast Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja Euroopa Liidu vahelisi läbirääkimisi teenuskaubanduse teemal on lepinguosalised jõudnud järgmisele seisukohale.

Olenemata ühelt poolt Venemaa Föderatsiooni ning teiselt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva 24. juunil 1994 sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping”) artikli 51 sätetest jäävad partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 35 ning artikli 39 lõiked 1 ja 2 koostoimes artikli 30 punktiga h kehtima ka pärast Venemaa Föderatsiooni ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

II.

Olenemata partnerlus- ja koostöölepingu artikli 51 sätetest laiendavad lepinguosalised GATSis sätestatud kohustustest tulenevaid hüvesid, mida kohaldatakse isikutele, kes viiakse äriühingusiseselt üle kaubandusliku kohaloleku kohta (nagu käesolevas punktis määratletud), mis ei ole nende esindus vastavas piirkonnas, pärast Venemaa Föderatsiooni ühinemist WTOga ka kõigile isikutele, kes vastavad partnerlus- ja koostöölepingu artikli 32 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Käesoleva punkti tähenduses hõlmab partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 32 kasutatud sõna „organisatsioonid” lepinguosaliste asjaomastes GATSi loendites määratletud kaubanduslikku kohalolekut.

III.1.

Venemaa juriidiliste isikute äriühingusiseselt Euroopa Liidus asuvatesse esindustesse üleviidavatele isikutele ei võimaldata vähem soodsat kohtlemist kui see, mida Euroopa Liit võimaldab samasugustele kolmanda riigi mis tahes juriidilise isiku äriühingusiseselt üleviidavatele isikutele.

III.2.

Punkti III.1 ei kohaldata kohtlemisele, mis tuleneb muudest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutest (v.a partnerlus- ja koostööleping), millest teatatakse GATSi V artikli kohaselt või millele kohaldatakse Euroopa Liidu GATSi loendis sisalduvaid enamsoodustusrežiimi erandeid. Punkti III.1 ei kohaldata ka kohtlemisele, mis tuleneb selliste eeskirjade ühtlustamisest, mille aluseks on Euroopa Liidu sõlmitud lepingud vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas GATSi VII artikliga.

III.3.

Venemaa Föderatsioon ei võimalda Euroopa Liidu juriidiliste isikute äriühingusiseselt Venemaa Föderatsioonis asuvatesse esindustesse üleviidavatele isikutele vähem soodsat kohtlemist kui see, mida Euroopa Liit sarnastele äriühingusiseselt üleviidavatele isikutele käesoleva punkti alusel võimaldab. Venemaa Föderatsioon võib aga piirata selliste äriühingusiseselt üleviidavate isikute arvu viie (panganduses kahe) isikuni esinduse kohta.

IV.1.

Punktis IV kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalise lõpptarbija”– vastava lepinguosalise õigusaktide kohaselt tema territooriumil asutatud juriidiline isik;

b) „füüsiline isik”– lepinguosalise kodanik (Euroopa Liidu puhul selle liikmesriigi kodanik), kes elab selle lepinguosalise territooriumil ja siseneb ajutiselt teise lepinguosalise territooriumile lepingulise teenuseosutaja töötajana eesmärgiga osutada teenuseid kooskõlas teenuste osutamise lepingus sätestatuga;

c) „lepinguline teenuseosutaja”– ühe lepinguosalise juriidiline isik, kes on asutatud selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt tema territooriumil ja kellel puudub kaubanduslik kohalolek teise lepinguosalise territooriumil asutatud tütarettevõtja, kontrollitava äriühingu või filiaali näol ja kellel on sõlmitud teise lepinguosalise territooriumil asuva lõpptarbijaga leping teenuste osutamise kohta, milleks on vaja esimese lepinguosalise füüsiliste isikute ajutist kohalolekut teise lepinguosalise territooriumil.

IV.2.

Euroopa Liit ei kohtle Venemaa Föderatsiooni lepingulisi teenuseosutajaid vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi teenuseosutajaid.

IV.3.

Käesolevat punkti ei kohaldata kohtlemisele, mis tuleneb muudest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutest, millest teatatakse GATSi V artikli kohaselt või millele kohaldatakse Euroopa Liidu GATSi loendis sisalduvaid enamsoodustusrežiimi erandeid. Käesolevat punkti ei kohaldata ka kohtlemisele, mis tuleneb selliste eeskirjade ühtlustamisest, mille aluseks on Euroopa Liidu sõlmitud lepingud vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas GATSi VII artikliga.

IV.4.

Venemaa Föderatsioon lubab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused.

Teenuste osutamise leping:

i)	on sõlmitud vahetult lepingulise teenuseosutaja ja lõpptarbija vahel;

ii)	eeldab Euroopa Liidu füüsiliste isikute ajutist kohalolekut Venemaa Föderatsiooni territooriumil, et seal asjaomast teenust osutada; ja

iii)	on kooskõlas Venemaa Föderatsiooni õigusnormidega.

b)	Kõnealuse lepingu täitmiseks sisenevad füüsilised isikud Venemaa Föderatsiooni territooriumile ja viibivad seal ajutiselt lepinguperioodi vältel või kuni kuus järjestikust kuud 12kuulise perioodi jooksul, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.

Venemaa Föderatsiooni siseneval füüsilisel isikul peab olema

i)	akadeemiline kraad või samaväärset teadmiste taset tõendav tehniline kvalifikatsioon ja

ii)	kutsekvalifikatsioon, kui see on Venemaa Föderatsiooni õigusnormide kohaselt vajalik asjaomases valdkonnas tegutsemiseks.

d)	Füüsiline isik ei saa Venemaa Föderatsioonis viibimise ajal teenuste osutamise eest muud tasu kui lepingulise teenuseosutaja makstav töötasu.

Venemaa Föderatsiooni sisenev füüsiline isik peab enne Venemaa Föderatsiooni sisenemise taotluse esitamist olema lepingulise teenuseosutaja juures töötanud vähemalt aasta. Lisaks peab Venemaa Föderatsiooni siseneval füüsilisel isikul olema Venemaa Föderatsiooni sisenemise taotluse esitamise ajaks vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomase lepinguga seotud valdkonnas.

Teenuste osutamise leping peab olema sõlmitud ühes järgmistest valdkondadest, mis on määratletud Venemaa Föderatsiooni GATSi kohustuste loendis:

1.	õigusteenused;

2.	majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused;

3.	maksualase nõustamise teenused;

4.	arhitektiteenused;

5.	inseneriteenused;

6.	integreeritud inseneriteenused;

7.	linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused;

8.	arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

9.	reklaamiteenused;

10.	turu-uuringutealased teenused;

11.	juhtimisalase nõustamise teenused;

12.	juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

13.	tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused;

14.	kaevandamisega seotud nõustamisteenused;

15.	omavahel seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused;

16.	tõlketeenused;

17.	seadmete (sh transpordivahendite) hooldus ja remont;

18.	keskkonnateenused.

g)	Lepingu ese ei ole ÜRO ühtse tootenomenklatuuri (CPC) viitenumbri 872 all määratletud tööturuteenused.

Punkti IV.4 sätete kohaselt võimaldatakse riiki siseneda ainult seoses lepingu esemeks oleva teenuseosutamisega, see ei anna õigust kasutada Venemaa Föderatsiooni kutsenimetust.

Venemaa Föderatsioon võib kehtestada punkti IV.4 alusel Venemaa Föderatsiooni teenusteturule sisenevate Euroopa Liidu kodanike jaoks ettenähtud töölubade aastakvoodi. Esimesel aastal, mil punkti IV.4 sätted jõustuvad, ei tohi see kvoot olla väiksem kui 16 000 isikut. Järgmistel aastatel ei tohi aastakvoot olla väiksem kui sellele eelnenud aasta kvoot.

IV.5.

Kui praeguse mitmepoolsete teenustealaste kaubandusläbirääkimiste vooru tulemused jõustuvad, vaatavad lepinguosalised punkti IV.4 sätted läbi, et laiendada seda punkti ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lepingulised teenuseosutajad.

V.1.	Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad lepinguosalise tööturule siseneda soovivaid füüsilisi isikuid, samuti kodakondsust või alalist elu- või töökohta puudutavate meetmete suhtes.

V.2.

Käesolev leping ei takista lepinguosalist rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, kaasa arvatud meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute nõuetekohaseks piiriületuseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab punktide II, III ja IV alusel.

Juhul kui Euroopa Liit kinnitab oma nõusolekut käesolevas kirjas esitatud tingimustega, teen ma ettepaneku, et käesolev kiri ja Euroopa Liidu vastus sellele moodustavad Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise ELi ja Venemaa koostöö- ja partnerluslepingus sisalduvate teenuskaubanduse valdkonna kohustuste säilitamist käsitleva lepingu. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil selle osalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud asjaomased sisemised menetlused. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa Föderatsioon ühineb WTOga.

Sügava lugupidamisega

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

2. Euroopa Liidu kiri

Genf, 16. detsember 2011

Lugupeetud minister

Meil on au teatada, et saime kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Pärast Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja Euroopa Liidu vahelisi läbirääkimisi teenuskaubanduse teemal on lepinguosalised jõudnud järgmisele seisukohale.

II.

III.1.

III.2.

III.3.

IV.1.

Punktis IV kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalise lõpptarbija”– vastava lepinguosalise õigusaktide kohaselt tema territooriumil asutatud juriidiline isik;

IV.2.

Euroopa Liit ei kohtle Venemaa Föderatsiooni lepingulisi teenuseosutajaid vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi teenuseosutajaid.

IV.3.

IV.4.

Venemaa Föderatsioon lubab Euroopa Liidu lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused.

Teenuste osutamise leping:

i)	on sõlmitud vahetult lepingulise teenuseosutaja ja lõpptarbija vahel;

ii)	eeldab Euroopa Liidu füüsiliste isikute ajutist kohalolekut Venemaa Föderatsiooni territooriumil, et seal asjaomast teenust osutada; ja

iii)	on kooskõlas Venemaa Föderatsiooni õigusnormidega.

b)	Kõnealuse lepingu täitmiseks sisenevad füüsilised isikud Venemaa Föderatsiooni territooriumile ja viibivad seal ajutiselt lepinguperioodi vältel või kuni kuus järjestikust kuud 12kuulise perioodi jooksul, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.

Venemaa Föderatsiooni siseneval füüsilisel isikul peab olema

i)	akadeemiline kraad või samaväärset teadmiste taset tõendav tehniline kvalifikatsioon ja

ii)	kutsekvalifikatsioon, kui see on Venemaa Föderatsiooni õigusnormide kohaselt vajalik asjaomases valdkonnas tegutsemiseks.

d)	Füüsiline isik ei saa Venemaa Föderatsioonis viibimise ajal teenuste osutamise eest muud tasu kui lepingulise teenuseosutaja makstav töötasu.

Teenuste osutamise leping peab olema sõlmitud ühes järgmistest valdkondadest, mis on määratletud Venemaa Föderatsiooni GATSi kohustuste loendis:

1.	õigusteenused;

2.	majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused;

3.	maksualase nõustamise teenused;

4.	arhitektiteenused;

5.	inseneriteenused;

6.	integreeritud inseneriteenused;

7.	linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused;

8.	arvutiteenused ja nendega seotud teenused;

9.	reklaamiteenused;

10.	turu-uuringutealased teenused;

11.	juhtimisalase nõustamise teenused;

12.	juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;

13.	tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused;

14.	kaevandamisega seotud nõustamisteenused;

15.	omavahel seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused;

16.	tõlketeenused;

17.	seadmete (sh transpordivahendite) hooldus ja remont;

18.	keskkonnateenused.

g)	Lepingu ese ei ole ÜRO ühtse tootenomenklatuuri (CPC) viitenumbri 872 all määratletud tööturuteenused.

Punkti IV.4 sätete kohaselt võimaldatakse riiki siseneda ainult seoses lepingu esemeks oleva teenuseosutamisega, see ei anna õigust kasutada Venemaa Föderatsiooni kutsenimetust.

Venemaa Föderatsioon võib kehtestada punkti IV.4 alusel Venemaa teenusteturule sisenevate Euroopa Liidu kodanike jaoks ettenähtud töölubade aastakvoodi. Esimesel aastal, mil punkti IV.4 sätted jõustuvad, ei tohi see kvoot olla väiksem kui 16 000 isikut. Järgmistel aastatel ei tohi aastakvoot olla väiksem kui sellele eelnenud aasta kvoot.

IV.5.

V.1.	Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad lepinguosalise tööturule siseneda soovivaid füüsilisi isikuid, samuti kodakondsust või alalist elu- või töökohta puudutavate meetmete suhtes.

V.2.

Euroopa Liidul on au kinnitada, et ta nõustub Teie kirja sisuga.

Sügava lugupidamisega

Euroopa Liidu nimel

29.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 57/53

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline tooraine ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist käsitlev kirjavahetuse vormis

LEPING

1. Venemaa Föderatsiooni kiri

Genf, 16. detsember 2011

Lugupeetud

Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu (edaspidi „lepinguosalised”) vahelistest läbirääkimistest tooraine ekspordimaksude kehtestamise või tõstmise teemal on lepinguosalised jõudnud järgmisele seisukohale.

Venemaa Föderatsiooni valitsus teeb kõik endast oleneva, et mitte kehtestada ega tõsta käesoleva kirja lisas loetletud toorainete ekspordimakse. Kõnealune loetelu on koostatud järgmiste kriteeriumide põhjal:

need on toorained, mis ei ole loetletud Venemaa Föderatsioonile Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) kohaldatava kaupade kontsessioonide ja kohustuste loendi V osas ja mille puhul Venemaa Föderatsioon annab üle 10 % üleilmsest toodangust või ekspordist või mille vastu Euroopa Liit tunneb või võib tunda suurt impordihuvi või mille puhul on oht, et tekivad pinged üleilmsete tarnetega.

Kui Venemaa Föderatsiooni valitsus peaks kaaluma nende toorainete ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist, konsulteerib ta Euroopa Komisjoniga vähemalt kaks kuud enne kõnealuste meetmete rakendamist, et jõuda mõlema poole huve arvestavale lahendusele.

Käesolevat kirja ei kohaldata nende käesoleva kirja lisas loetletud toodete suhtes, mis on kantud Venemaa Föderatsiooni kaupade WTO kontsessioonide ja kohustuste loendi V osasse, milles käsitletakse ekspordimakse.

Juhul kui Euroopa Liit kinnitab oma nõusolekut käesolevas kirjas esitatud tingimustega, teen ma ettepaneku, et käesolev kiri ja Euroopa Liidu vastus sellele moodustavad Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelise tooraine ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist käsitleva lepingu. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud asjaomased sisemised menetlused. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa Föderatsioon ühineb WTOga.

Sügava lugupidamisega

Venemaa Föderatsiooni nimel

LISA

Toorainete loetelu

HS kood (1)	Kirjeldus (*1)
0902 10	Roheline tee, kontaktpakendis massiga kuni 3 kg
0902 30	Must tee (fermenteeritud) ja osaliselt fermenteeritud tee, lõhna- või maitseainetega või ilma, kontaktpakendis massiga kuni 3 kg
0909 20	Koriandri seemned
1001 10	Kõva nisu
1001 90	Nisu ja meslin, v.a kõva nisu
1002 00	Rukis
1003 00	Oder
1008 10	Tatar
1008 20	Hirss, v.a terasorgo
1101 00	Püülijahu nisust või meslinist
1102 10	Rukkijahu
1103 19	Teraviljatangud ja lihtjahu, v.a nisust ja maisist
1104 12	Valtsitud ja helvestatud kaeraterad
1104 29	Teravili (kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud, jämejahvatusega või muul viisil töödeldud), v.a kaer ja mais, püülijahu teraviljast, kooritud ja poolkroovitud või kroovitud riis ning purustatud riis
1107 10	Linnased, v.a röstitud
1107 20	Röstitud linnased
1204 00	Linaseemned, purustatud või purustamata
1205 10	Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned (sisaldavad mittelenduvat õli, mille eruukhappesisaldus on alla 2 % massist, ning tahket osist, mis sisaldab alla 30 mikromooli glükosinolaate grammi kohta)
1205 90	Kõrge eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned (sisaldavad mittelenduvat õli, mille eruukhappesisaldus on vähemalt 2 % massist, ning tahket osist, mis sisaldab vähemalt 30 mikromooli glükosinolaate grammi kohta), purustatud või purustamata
1206 00	Päevalilleseemned, purustatud või purustamata
1207 50	Sinepiseemned, purustatud või purustamata
1512 11	Päevalille või safloori toorõli
1512 19	Päevalille- või saflooriõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a toorõli
1514 11	Madala eruukhappesisaldusega rapsi või rüpsi toorõli (mittelenduv õli, mille eruukhappesisaldus on alla 2 % massist)
1514 19	Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli (mittelenduv õli, mille eruukhappesisaldus on alla 2 % massist) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, v.a toorõli
1517 10	Margariin, v.a vedel margariin
1517 90	Söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või erinevate rasvade või õlide söödavad fraktsioonid, v.a rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata, oliiviõlide segud ja nende fraktsioonid ning tahke margariin
1701 99	Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, v.a maitse- ja värvainelisanditega roosuhkur ja peedisuhkur ning toorsuhkur
1703 90	Peedimelass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel
2401 10	Eemaldamata leherootsudega tubakas
2403 10	Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka asendajaid
2403 91	„Homogeenitud” või „taastatud” tubakas peenestatud tubakalehtedest, tubakajäätmed või tubakatolm
2502 00	Põletamata püriidid
2503 00	Igat liiki väävel, v.a sublimeeritud, sadestatud või kolloidne väävel
2504 10	Looduslik grafiit pulbri või helvestena
2504 90	Looduslik grafiit, v.a pulbri või helvestena
2505 10	Räniliivad ja kvartsliivad, k.a värvilised
2506 10	Kvarts, v.a kvartsliivad
2506 20	Kvartsiit, ainult saetud või muul viisil ruudu- või ristkülikukujulisteks plokkideks või tahvliteks tükeldatud
2507 00	Kaoliin ja kaoliinsavid (kaltsineeritud või kaltsineerimata)
2508 10	Bentoniit
2508 30	Tulekindel savi, v.a kaoliin jm kaoliinsavid ning kergkruus
2508 70	Dinas- ja šamottmullad
2509 00	Kriit
2510 10	Looduslikud kaltsiumfosfaadid ja alumiiniumkaltsiumfosfaadid, looduslik ja fosfaatkriit, jahvatamata
2510 20	Looduslikud kaltsiumfosfaadid ja alumiiniumkaltsiumfosfaadid, looduslik ja fosfaatkriit, jahvatatud
2511 10	Looduslik baariumsulfaat (barüüt)
2511 20	Looduslik baariumkarbonaat (viteriit), kaltsineeritud või kaltsineerimata (v.a baariumoksiid)
2518 30	Dolomiidi tihendussegu
2519 10	Looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit)
2519 90	Sulatatud magneesia; ülepõletatud (paagutatud) magneesia, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal muid, enne paagutamist lisatud oksiide; muud magneesiumoksiidid, v.a looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit)
2520 10	Kips, anhüdriit
2522 10	Kustutamata lubi
2522 20	Kustutatud lubi
2523 29	Portlandtsement (v.a valge tsement, kunstlikult värvitud või värvimata)
2524 10	Kroküdoliit, v.a kroküdoliidist valmistatud tooted
2524 90	Asbest, v.a kroküdoliit ja asbestist valmistatud tooted
2525 10	Toorvilk, plaatideks või kildudeks lõhestatud vilk
2525 20	Vilgupulber
2525 30	Vilgujäätmed
2526 10	Looduslik steatiit, klompimata või klombitud, ainult saetud või muul viisil ruudu- või ristkülikukujulisteks plokkideks või tahvliteks tükeldatud; talk, purustamata või pulbristamata
2526 20	Looduslik steatiit ja talk, purustatud või pulbristatud
2528 10	Looduslikud naatriumboraadid ja nende kontsentraadid (kaltsineeritud või kaltsineerimata), v.a looduslikust soolalahusest eraldatud naatriumboraadid
2528 90	Looduslikud boraadid ning nende kontsentraadid (kaltsineeritud või kaltsineerimata) ja looduslikud boorhapped (sisaldavad kuivmassina kuni 85 % H3BO3) (v.a naatriumboraadid ja nende kontsentraadid, looduslikust soolalahusest eraldatud boraadid)
2529 10	Päevakivi
2529 21	Fluoriit (sisaldab massist kuni 97 % kaltsiumfluoriidi)
2529 22	Fluoriit (sisaldab massist üle 97 % kaltsiumfluoriidi)
2529 30	Leutsiit, nefeliin ja nefeliinsüeniit
2530 10	Vermikuliit, perliit ja kloriidid, paisutamata
2530 20	Kiseriit, epsomiit (looduslikud magneesiumsulfaadid)
2530 90	Arseensulfiidid, aluniit, putsolaan, värvimullad ja mujal nimetamata mineraalained
2601 11	Aglomeerimata rauamaagid ja -kontsentraadid, v.a põletatud püriidid
2601 12	Aglomeeritud rauamaagid ja -kontsentraadid, v.a põletatud püriidid
2601 20	Põletatud püriidid
2602 00	Mangaanimaagid ja -kontsentraadid, sh rauasisaldusega mangaanimaagid ja -kontsentraadid mangaanisisaldusega vähemalt 20 % kuivaine massist
2603 00	Vasemaagid ja -kontsentraadid
2604 00	Niklimaagid ja -kontsentraadid
2605 00	Koobaltimaagid ja -kontsentraadid
2606 00	Alumiiniumimaagid ja -kontsentraadid
2607 00	Pliimaagid ja -kontsentraadid
2608 00	Tsingimaagid ja -kontsentraadid
2609 00	Tinamaagid ja -kontsentraadid
2610 00	Kroomimaagid ja -kontsentraadid
2611 00	Volframimaagid ja -kontsentraadid
2612 10	Uraanimaagid ja -kontsentraadid
2612 20	Tooriumimaagid ja -kontsentraadid
2613 10	Põletatud molübdeenimaagid ja -kontsentraadid
2613 90	Molübdeenimaagid ja -kontsentraadid, v.a põletatud
2614 00	Titaanimaagid ja -kontsentraadid
2615 10	Tsirkoonimaagid ja -kontsentraadid
2615 90	Nioobiumi-, tantaali- ja vanaadiumimaagid ning -kontsentraadid
2616 10	Hõbedamaagid ja -kontsentraadid
2616 90	Väärismetallimaagid ja -kontsentraadid, v.a hõbedamaagid ja -kontsentraadid
2617 10	Antimonimaagid ja -kontsentraadid
2617 90	Maagid ja kontsentraadid, v.a raua-, mangaani-, vase-, nikli-, koobalti-, alumiiniumi-, plii-, tsingi-, tina-, kroomi-, volframi-, uraani-, tooriumi-, molübdeeni-, titaani-, nioobiumi-, tantaali-, vanaadiumi-, tsirkooni-, väärismetalli- või antimonimaagid ning -kontsentraadid
2618 00	Raua või terase tootmisel saadud teraräbu (räbuliiv)
2619 00	Räbu, dross, tagi jm raua või terase tootmisjäägid (v.a teraräbu)
2620 11	Kõva tehniline tsink
2620 19	Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad peamiselt tsinki, v.a kõva tehniline tsink
2620 21	Pliibensiini ja antidetonaatorite pliiühendite hoidlast pärinevad pliibensiini jäägid ja antidetonaatorite pliiühendite jäägid, mis koosnevad põhiliselt pliist, pliiühenditest ja raudoksiidist
2620 29	Tuhk ja jäägid (v.a pliibensiini jäägid ja antidetonaatorite pliiühendite jäägid), mis sisaldavad peamiselt pliid
2620 30	Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad peamiselt vaske
2620 40	Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad peamiselt alumiiniumi
2620 60	Arseeni, elavhõbedat, talliumi või nende segusid sisaldavad tuhk ja jäägid, mida kasutatakse kas arseeni või nende metallide ekstraheerimiseks või nende keemiliste ühendite tootmiseks, v.a raua või terase tootmisjäägid
2620 91	Antimoni, berülliumi, kaadmiumi, kroomi või nende segusid sisaldavad tuhk ja jäägid, v.a raua või terase tootmisjäägid
2620 99	Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad metalle või metalliühendeid (v.a raua või terase tootmisjäägid ning jäägid, mis sisaldavad peamiselt tsinki, pliid, vaske või alumiiniumi; jäägid, mis sisaldavad arseeni, elavhõbedat, talliumi või nende segusid, mida kasutatakse kas arseeni või nende metallide ekstraheerimiseks või nende keemiliste ühendite tootmiseks, ning jäägid, mis sisaldavad antimoni, berülliumi, kaadmiumi, kroomi või nende segusid)
2621 10	Olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid
2621 90	Räbu ja tuhk, sh merevetikatuhk (v.a raua või terase tootmisel saadud räbu, sh teraräbu; tuhk ja jäägid, mis sisaldavad metalle, arseeni või nende ühendeid, ning olmejäätmete põletamise tuhk ja jäägid)
2701 11	Antratsiit, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata
2701 12	Bituumenkivisüsi, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata
2701 19	Kivisüsi, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata, v.a antratsiit ja bituumenkivisüsi
2701 20	Kivisöebriketid jm kivisöest toodetud tahkekütused
2702 10	Ligniit, pulbristatud või pulbristamata, kuid aglomeerimata, v.a gagaat
2702 20	Aglomeeritud ligniit, v.a gagaat
2703 00	Turvas (sh allapanuks kasutatav turvas), aglomeeritud või aglomeerimata
2704 00	Koks ja poolkoks kivisöest, ligniidist või turbast, aglomeeritud või aglomeerimata; retordisüsi
2705 00	Kivisöegaas, veegaas, generaatorigaas, jääkgaas jms gaasid, v.a naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud
2706 00	Kivisöe-, ligniidi- või turbatõrv ja muud mineraaltõrvad, dehüdratiseeritud või dehüdratiseerimata, osaliselt destilleeritud või destilleerimata, sh taastatud tõrvad
2707 10	Bensool (benseen), benseenisisaldusega üle 50 % (v.a kindla keemilise koostisega)
2707 20	Toluool (tolueen), tolueenisisaldusega üle 50 % (v.a kindla keemilise koostisega)
2707 30	Ksülool (ksüleen), ksüleenisisaldusega üle 50 % (v.a kindla keemilise koostisega)
2707 40	Naftaleen, mis sisaldab üle 50 % naftaleeni (v.a kindla keemilise koostisega)
2707 50	Aromaatsete süsivesinike segud, mille mahust (k.a kaod) 65 % ja rohkem destilleerub 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi (v.a kindla keemilise koostisega ühendid)
2707 91	Kreosootõlid (v.a kindla keemilise koostisega)
2707 99	Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi, v.a kindla keemilise koostisega ühendid, bensool (benseen), toluool (tolueen), ksülool (ksüleen), naftaleen, alamrubriigis 2707 50 nimetatud aromaatsete süsivesinike segud, fenoolid ja kreosootõlid
2708 10	Kivisöetõrvast või muudest mineraaltõrvadest saadud pigi
2708 20	Kivisöetõrvast või muudest mineraaltõrvadest saadud pigikoks
2709 00	Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid
2710 11	Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud kergõlid ja preparaadid, mille mahust (k.a kaod) 90 % ja rohkem destilleerub 210 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi
2710 19	Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud mujal nimetamata keskmised õlid ja preparaadid
2710 91	Õlijäätmed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB-sid), polüklooritud terfenüüle (PCT-sid) või polübroomitud bifenüüle (PBB-sid)
2710 99	Õlijäätmed, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, v.a polüklooritud bifenüüle (PCB-sid), polüklooritud terfenüüle (PCT-sid) või polübroomitud bifenüüle (PBB-sid)
2711 11	Maagaas, veeldatud
2711 12	Propaan, veeldatud
2711 13	Butaanid, veeldatud (v.a n-butaani või isobutaani puhtusastmega mitte alla 95 %)
2711 14	Etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen, veeldatud (v.a etüleen puhtusastmega mitte alla 95 % ja propüleen, butüleen ja butadieen puhtusastmega mitte alla 90 %)
2711 19	Mujal nimetamata gaasilised süsivesinikud, veeldatud, v.a maagaas, propaan, butaan, etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen
2711 21	Maagaas gaasilises olekus
2711 29	Mujal nimetamata süsivesinikud gaasilises olekus, v.a maagaas
2712 10	Vaseliin
2712 20	Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist
2712 90	Parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata, v.a vaseliin ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist
2713 11	Naftakoks, kaltsineerimata
2713 12	Naftakoks, kaltsineeritud
2713 20	Naftabituumen
2713 90	Nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid, v.a naftakoks ja naftabituumen
2714 10	Bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad
2714 90	Looduslik bituumen ja asfalt; asfaltiidid ja asfaltkivimid
2715 00	Bituumenmastiks, vedeldatud bituumen ja muud bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil
2801 10	Kloor
2801 20	Jood
2801 30	Fluor, broom
2802 00	Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel
2803 00	Süsinik (tahmpigmendid jm mujal nimetamata süsiniku vormid)
2804 10	Vesinik
2804 21	Argoon
2804 29	Väärisgaasid, v.a argoon
2804 30	Lämmastik
2804 40	Hapnik
2804 50	Boor, telluur
2804 61	Räni ränisisaldusega vähemalt 99,99 % massist
2804 69	Räni ränisisaldusega alla 99,99 % massist
2804 70	Fosfor
2804 80	Arseen
2804 90	Seleen
2805 11	Naatrium
2805 12	Kaltsium
2805 19	Leelismetallid või leelismuldmetallid, v.a naatrium ja kaltsium
2805 30	Haruldased muldmetallid, skandium ja ütrium (ehedana, segudena või sulamitena)
2805 40	Elavhõbe
2806 10	Vesinikkloriid (vesinikkloriidhape)
2806 20	Kloroväävelhape
2807 00	Väävelhape, ooleum
2808 00	Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped
2809 10	Disfosforpentaoksiid
2809 20	Fosforhape, kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosforhapped
2810 00	Booroksiidid, boorhapped
2811 11	Vesinikfluoriid (vesinikfluoriidhape)
2811 19	Anorgaanilised happed, v.a vesinikkloriid (vesinikkloriidhape), kloroväävelhape, väävelhape, ooleum, lämmastikhape, sulfolämmastikhapped, fosforhape, polüfosforhapped, boorhapped ja vesinikfluoriid (vesinikfluoriidhape)
2811 21	Süsinikdioksiid
2811 22	Ränidioksiid
2811 29	Mittemetallide anorgaanilised hapnikuühendid, v.a difosforpentaoksiid, booroksiidid, süsinikdioksiid, ränidioksiid ja vääveldioksiid
2812 10	Kloriidid ja kloriidoksiidid
2812 90	Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid, v.a kloriidid ja kloriidoksiidid
2813 10	Süsinikdisulfiid
2813 90	Mittemetallide sulfiidid, v.a süsinikdisulfiid; tehniline fosfortrisulfiid
2814 10	Veevaba ammoniaak
2814 20	Ammoniaagi vesilahus
2815 11	Tahke naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda)
2815 12	Naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda) vesilahusena (naatriumleelis)
2815 20	Kaaliumhüdroksiid (kaustiline potas)
2815 30	Naatriumperoksiid ja kaaliumperoksiid
2816 10	Magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid
2816 40	Strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid
2817 00	Tsinkoksiid, tsinkperoksiid
2818 10	Kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund
2818 20	Alumiiniumoksiid, v.a tehiskorund
2818 30	Alumiiniumhüdroksiid
2819 10	Kroomtrioksiid
2819 90	Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid, v.a kroomtrioksiid
2820 10	Mangaandioksiid
2820 90	Mangaanoksiidid, v.a mangaandioksiid
2821 10	Raudoksiidid ja -hüdroksiidid
2821 20	Muldvärvid, mis sisaldavad massist vähemalt 70 % keemiliselt seotud rauda (arvestatuna Fe2O3-le)
2822 00	Koobaltoksiidid ja -hüdroksiidid; tehnilised koobaltoksiidid
2823 00	Titaanoksiidid
2824 10	Pliimonooksiid (pliisilu, massikoo)
2824 90	Pliioksiidid, v.a pliimonooksiid (pliisilu, massikoo)
2825 10	Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad
2825 20	Liitiumoksiid ja -hüdroksiid
2825 30	Vanaadiumoksiidid ja -hüdroksiidid
2825 40	Nikkeloksiidid ja -hüdroksiidid
2825 50	Vaskoksiidid ja -hüdroksiidid
2825 60	Germaaniumoksiidid ja tsirkooniumdioksiid
2825 70	Molübdeenoksiidid ja -hüdroksiidid
2825 80	Antimonoksiidid
2825 90	Mujal nimetamata anorgaanilised alused ning metallioksiidid, -hüdroksiidid ja -peroksiidid
2826 12	Alumiiniumfluoriid
2826 19	Fluoriidid, v.a alumiiniumfluoriidid
2826 30	Naatriumheksafluoroaluminaat (tehiskrüoliit)
2826 90	Fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori liitsoolad, v.a naatrium- või kaaliumfluorosilikaadid ja naatriumheksafluoroaluminaat (tehiskrüoliit)
2827 10	Ammooniumkloriid
2827 20	Kaltsiumkloriid
2827 31	Magneesiumkloriid
2827 32	Alumiiniumkloriid
2827 35	Nikkelkloriid
2827 39	Kloriidid, v.a ammoonium-, kaltsium-, magneesium-, alumiinium-, raud-, koobalt- nikkel- ja tsinkkloriid
2827 41	Vaskkloriidoksiidid ja vaskkloriidhüdroksiidid
2827 49	Kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid, v.a vaskkloriidoksiidid ja -kloriidhüdroksiidid
2827 51	Naatrium- ja kaaliumbromiid
2827 59	Bromiidid ja bromiidoksiidid, v.a naatrium- ja kaaliumbromiid ja -bromiidoksiid
2827 60	Jodiidid ja jodiidoksiidid
2828 10	Kaltsiumhüpokloritid, k.a tehniline kaltsiumhüpoklorit
2828 90	Hüpokloritid, kloritid ja hüpobromitid, v.a kaltsiumhüpokloritid
2829 11	Naatriumkloraat
2829 19	Kloraadid, v.a naatriumkloraat
2829 90	Perkloraadid; bromaadid ja perbromaadid; jodaadid ja perjodaadid
2830 10	Naatriumsulfiidid
2830 90	Sulfiidid (v.a naatrium-, tsink- ja kaadmiumsulfiidid); kindla või muutuva keemilise koostisega polüsulfiidid
2831 10	Naatriumditionit ja -sulfoksülaat
2831 90	Ditionitid ja sulfoksülaadid, v.a naatriumditionit ja -sulfoksülaat
2832 10	Naatriumsulfitid
2832 20	Sulfitid, v.a naatriumsulfitid
2832 30	Tiosulfaadid
2833 11	Dinaatriumsulfaat
2833 19	Naatriumsulfaadid v.a dinaatriumsulfaat
2833 21	Magneesiumsulfaat
2833 22	Alumiiniumsulfaat
2833 24	Nikkelsulfaadid
2833 25	Vasksulfaadid
2833 27	Baariumsulfaat
2833 29	Sulfaadid, v.a naatrium-, magneesium-, alumiinium-, kroom-, nikkel-, vask-, tsink- ja baariumsulfaadid
2833 30	Maarjad
2833 40	Peroksosulfaadid (persulfaadid)
2834 10	Nitritid
2834 21	Kaaliumnitraat
2834 29	Nitraadid, v.a kaaliumnitraat
2835 10	Fosfinaadid (hüpofosfitid) ja fosfonaadid (fosfitid)
2835 22	Mono- või dinaatriumfosfaat
2835 24	Kaaliumfosfaadid
2835 25	Kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)
2835 26	Kaltsiumfosfaadid, v.a kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)
2835 29	Fosfaadid, v.a mononaatrium-, dinaatrium-, trinaatrium-, kaalium- ja kaltsiumfosfaadid
2835 31	Kindla või muutuva keemilise koostisega naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)
2835 39	Kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosfaadid, v.a naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)
2836 20	Dinaatriumkarbonaat
2836 30	Naatriumvesinikkarbonaat (naatriumbikarbonaat)
2836 40	Kaaliumkarbonaadid
2836 50	Kaltsiumkarbonaat
2836 60	Baariumkarbonaat
2836 91	Liitiumkarbonaadid
2836 92	Strontsiumkarbonaat
2836 99	Karbonaadid ja peroksokarbonaadid (perkarbonaadid), v.a tehniline ammooniumkarbonaat jm ammooniumkarbonaadid, dinaatriumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat (naatriumbikarbonaat), kaaliumkarbonaadid, kaltsiumkarbonaat, baariumkarbonaat, pliikarbonaat, liitiumkarbonaadid ja strontsiumkarbonaat
2837 11	Naatriumtsüaniid
2837 19	Tsüaniidid ja tsüaniidoksiidid, v.a naatrium
2837 20	Komplekstsüaniidid
2839 11	Naatriummetasilikaadid, k.a tehnilised metasilikaadid
2839 19	Naatriumsilikaadid, k.a tehnilised silikaadid (v.a naatriummetasilikaadid)
2839 90	Silikaadid, k.a tehnilised leelismetallsilikaadid (v.a naatrium- ja kaaliumsilikaadid)
2840 11	Veevaba dinaatriumtetraboraat (puhastatud booraks)
2840 19	Dinaatriumtetraboraat (puhastatud booraks), v.a veevaba
2840 20	Boraadid, v.a dinaatriumtetraboraat (puhastatud booraks)
2840 30	Peroksoboraadid (perboraadid)
2841 30	Naatriumdikromaat
2841 50	Kromaadid ja dikromaadid; peroksokromaadid, v.a tsink- või pliikromaadid ja naatriumdikromaat
2841 61	Kaaliumpermanganaat
2841 69	Manganiidid, manganaadid ja permanganaadid, v.a kaaliumpermanganaat
2841 70	Molübdaadid
2841 80	Volframaadid
2841 90	Oksometall- ja peroksometallhapete soolad, v.a aluminaadid, kromaadid, dikromaadid, peroksokromaadid, manganiidid, manganaadid, permanganaadid, molübdaadid ja volframaadid
2842 10	Anorgaaniliste hapete ja peroksühapete kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid
2842 90	Anorgaaniliste hapete ja peroksühapete soolad, v.a oksometall- või peroksometallhapete, kaksik- ja komplekssilikaadid (k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid) ja asiidid
2843 10	Kolloidsed väärismetallid
2843 21	Hõbenitraat
2843 29	Kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised hõbeda ühendid, v.a hõbenitraat
2843 30	Kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised kulla ühendid
2843 90	Kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid (v.a hõbeda ja kulla ühendid); väärismetallide amalgaamid
2844 10	Looduslik uraan ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ning segud, mis sisaldavad looduslikku uraani või looduslikke uraaniühendeid [euratom]
2844 20	Isotoobiga 235U rikastatud uraan ja selle ühendid; plutoonium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad isotoobiga 235U rikastatud uraani, plutooniumi või nende ühendeid [euratom]
2844 30	Vähendatud 235U-sisaldusega uraan ja selle ühendid; toorium ja selle ühendid; sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud, mis sisaldavad vähendatud 235U-sisaldusega uraani, tooriumi või nende ühendeid
2844 40	Radioaktiivsed elemendid, isotoobid ja ühendid; neid elemente, isotoope ja ühendeid sisaldavad sulamid, pihustooted (k.a metallkeraamika), keraamikatooted ja segud; radioaktiivsed jäätmed (v.a looduslik uraan, isotoobiga 235U rikastatud ja vähendatud 235U-sisaldusega uraan; plutoonium, toorium ja nende ühendid)
2845 10	Raske vesi (deuteeriumoksiid) [euratom]
2845 90	Mitteradioaktiivsed isotoobid, nende isotoopide kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised ühendid, v.a raske vesi (deuteeriumoksiid)
2846 10	Tseeriumiühendid
2846 90	Haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised ühendid, v.a tseeriumiühendid
2847 00	Vesinikperoksiid, uureaga tahkestatud või tahkestamata
2848 00	Kindla või muutuva keemilise koostisega fosfiidid, v.a ferrofosfiid
2849 10	Kindla või muutuva keemilise koostisega kaltsiumkarbiidid
2849 20	Kindla või muutuva keemilise koostisega ränikarbiidid
2849 90	Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid, v.a kaltsium- või ränikarbiid
2850 00	Kindla või muutuva keemilise koostisega hüdriidid, nitriidid, asiidid, silitsiidid ja boriidid, v.a ühendid, milles on ka rubriigi 2849 karbiidid
2853 00	Mujal nimetamata anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v.a väärismetallide amalgaamid
2901 10	Küllastunud atsüklilised süsivesinikud
2901 22	Propeen (propüleen)
2901 23	Buteen (butüleen) ja selle isomeerid
2901 24	1,3-butadieen ja isopreen
2901 29	Atsüklilised süsivesinikud, küllastumata, v.a etüleen, propeen (propüleen), buteen (butüleen) ja selle isomeerid ning 1,3-butadieen ja isopreen
2902 20	Benseen
2902 30	Tolueen
2902 41	O-ksüleen
2902 43	P-ksüleen
2902 50	Stüreen
2903 11	Klorometaan (metüülkloriid) ja kloroetaan (etüülkloriid)
2903 12	Diklorometaan (metüleenkloriid)
2903 14	Süsiniktetrakloriid
2903 22	Trikloroetüleen
2903 23	Tetrakloroetüleen (perkloroetüleen)
2903 46	Bromoklorodifluorometaan, bromotrifluorometaan ja dibromotetrafluoroetaanid
2903 59	Tsüklaan-, tsükleen- või tsükloterpeensüsivesinike halogeenderivaadid, v.a 1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan
2905 11	Metanool (metüülalkohol)
2905 12	Propaan-1-ool (propüülalkohol) ja propaan-2-ool (isopropüülalkohol)
2905 13	Butaan-1-ool (n-butüülalkohol)
2905 14	Butanoolid, v.a butaan-1-ool (n-butüülalkohol)
2905 16	Oktanool (oktüülalkohol) ja selle isomeerid
2905 31	Etüleenglükool (etaandiool)
2905 42	Pentaerütritool
2905 59	Atsükliliste alkoholide halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a etkloorvünool (inn)
2906 12	Tsükloheksanool, metüültsükloheksanoolid ja dimetüültsükloheksanoolid
2906 21	Bensüülalkohol
2907 11	Fenool (hüdroksübenseen) ja selle soolad
2907 12	Kresoolid ja nende soolad
2907 13	Oktüülfenool, nonüülfenool ja nende isomeerid; nende soolad
2907 19	Monofenoolid, v.a fenool (hüdroksübenseen) ja selle soolad; kresoolid ja nende soolad; oktüülfenool, nonüülfenool ja nende isomeerid; nende soolad; ksülenoolid ja nende soolad ning naftoolid ja nende soolad
2907 23	4,4′-isopropülideenfenool (bisfenool a, difenüüloolpropaan) ja selle soolad
2909 19	Atsüklilised eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a dietüüleeter
2909 41	2,2′-oksüdietanool (dietüleenglükool, digool)
2909 44	Etüleenglükoolmonoalküüleetrid ja dietüleenglükoolmonoalküüleetrid, v.a monometüüleetrid ja monobutüüleetrid
2910 10	Oksiraan (etüleenoksiid)
2910 30	1-kloro-2,3-epoksüpropaan (epiklorohüdriin)
2912 11	Metanaal (formaldehüüd)
2912 12	Etanaal (atseetaldehüüd)
2914 11	Atsetoon
2915 21	Äädikhape
2915 31	Etüülatsetaat
2915 32	Vinüülatsetaat
2915 33	N-butüülatsetaat
2916 13	Metakrüülhape ja selle soolad
2916 14	Metakrüülhappe estrid
2917 35	Ftaalanhüdriid
2919 90	Fosfor(v)hapete estrid ja nende soolad, sh laktofosfaadid; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid, v.a tris(2,3-dibromopropüül)fosfaat
2921 42	Aniliini derivaadid ja nende soolad
2922 11	Monoetanoolamiin ja selle soolad
2922 12	Dietanoolamiin ja selle soolad
2922 13	Trietanoolamiin ja selle soolad
2926 10	Akrüülnitriil
2929 90	Lämmastikku sisaldavate funktsionaalrühmadega ühendid, v.a funktsionaalse aminorühmaga ühendid; aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm; kvaternaarsed ammooniumsoolad ja hüdroksiidid; letsitiinid ja muud fosfoaminolipiidid; funktsionaalse karboksüamidorühmaga ühendid; funktsionaalse amidorühmaga süsihappeühendid; funktsionaalse karboksüimidorühmaga ühendid ning funktsionaalse imidorühmaga ühendid; funktsionaalse nitrilorühmaga ühendid; diaso-, aso- ja asoksüühendid; hüdrasiini ja hüdroksüülamiini orgaanilised derivaadid ning isotsüanaadid
2930 40	Metioniin
2933 69	Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te), mille struktuuris on kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) triasiiniringiga ühendid, v.a melamiin
2933 71	6-heksaanlaktaam (ε-kaprolaktaam)
3102 10	Uurea, vesilahusena või mitte (v.a graanulitena vm sarnasel kujul, või pakendites kogumassiga kuni 10 kg)
3102 21	Ammooniumsulfaat (v.a graanulitena vm sarnasel kujul, või pakendites kogumassiga kuni 10 kg)
3102 29	Kaksiksoolad ning ammooniumsulfaadi ja ammooniumnitraadi segud (v.a käesoleva grupi tooted tablettidena vm sarnasel kujul, või pakendites kogumassiga kuni 10 kg)
3102 30	Ammooniumnitraat, vesilahusena või mitte (v.a graanulitena vm sarnasel kujul, või pakendites kogumassiga kuni 10 kg)
4101 20	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste terved toornahad, karvaga või karvata, laustetud või laustmata, üksnes kuivatatuna massiga kuni 8 kg, kuivsoolatuna kuni 10 kg, värskena, märgsoolatuna või muul viisil konserveerituna massiga kuni 16 kg iga nahk, v.a pargitud või pärgamenditud
4101 50	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste terved toornahad, karvaga või karvata, laustetud või laustmata, massiga üle 16 kg, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, v.a pargitud, pärgamenditud jm viisil edasi töödeldud
4101 90	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste krupoonid, poolkrupoonid ja kõhud ning laustetud toornahad, karvaga või karvata, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ning terved toornahad, üksnes kuivatatuna massiga üle 8 kg, kuid alla 16 kg, ja kuivsoolatuna üle 10 kg, kuid alla 16 kg, v.a pargitud, pärgamenditud jm viisil edasi töödeldud
4102 10	Lamba ja talle toornahad, villaga, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, v.a astrahani, karakull-, pärsia, rasvasaba- jms lamba talled, või india, hiina, mongoolia, tiibeti lamba talled
4102 21	Lamba ja talle toornahad, villata, pikeldatud, laustetud või laustmata
4102 29	Lamba ja talle toornahad, villata, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud või muul viisil konserveeritud, laustetud või laustmata, v.a pikeldatud või pärgamenditud
4103 20	Roomajate toornahad, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, v.a pärgamenditud
4103 30	Sea toornahad, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, karvaga või karvata, laustetud või laustmata, v.a pärgamenditud
4103 90	Toornahad, värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, karvaga või karvata, k.a linnunahad ilma sulgede või udusulgedeta (v.a pärgamenditud nahad ning veiste (k.a pühvlite), hobuslaste, lammaste ja tallede, kitsede ja kitsetallede, roomajate ja sigade nahad)
4104 11	Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata; töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, märjas olekus (k.a wet-blue), veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste pargitud nahkadest, karvata, kuid edasi töötlemata
4104 19	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste nahad märjas olekus (k.a wet-blue), pargitud, karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata, töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust)
4104 41	Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata; töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud) veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste nahkadest, karvata ja edasi töötlemata
4104 49	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste nahad kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud), karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata; töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust)
4105 10	Lammaste või lambatallede nahad märjas olekus (k.a wet-blue), pargitud, villata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4105 30	Lammaste või lambatallede nahad kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud), villata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4106 21	Kitsede ja kitsetallede nahad märjas olekus (k.a wet-blue), pargitud, villata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4106 22	Kitsede ja kitsetallede nahad kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud), villata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4106 31	Seanahk märjas olekus (k.a wet-blue), pargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4106 32	Seanahk kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud), villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a ainult eelpargitud)
4106 40	Roomajate pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud nahad, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata
4106 91	Antiloopide, hirvede, põtrade, elevantide ja muude loomade nahk, k.a mereloomad, villata või karvata, ning karvutute loomade nahk märjas olekus (k.a wet-blue), pargitud, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a veiste, hobuslaste, lammaste ja lambatallede, kitsede ja kitsetallede, sigade ja roomajate nahk ning ainult eelpargitud)
4106 92	Antiloopide, hirvede, põtrade, elevantide ja muude loomade nahk, k.a mereloomad, villata või karvata, ning karvutute loomade nahk kuivas olekus (enne kuivatamist järelpargitud, värvitud või rasvatatud), laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata (v.a veiste, hobuslaste, lammaste ja lambatallede, kitsede ja kitsetallede, sigade ja roomajate nahk ning ainult eelpargitud)
4107 11	Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, sh pärgamenditud nahk, laustmata, tervetest veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste nahkadest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4107 12	Töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, sh pärgamenditud nahk, tervetest veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste nahkadest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4107 19	Nahk, sh pärgamenditud nahk, tervetest veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste nahkadest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata, töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4107 91	Töötlemata pinnafaktuuriga nahk, sh pärgamenditud nahk, laustmata, veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste poolikutest nahkadest, naharibadest või -lehtedest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4107 92	Töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, sh pärgamenditud nahk, veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste poolikutest nahkadest, naharibadest või -lehtedest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4107 99	Nahk, sh pärgamenditud nahk, veiste (k.a pühvlite) või hobuslaste poolikutest nahkadest, naharibadest või -lehtedest, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud, karvata (v.a töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata, töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4112 00	Lammaste või lambatallede pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villata, laustetud või laustmata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4113 10	Kitsede ja kitsetallede pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villata, laustetud või laustmata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4113 20	Sigade pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, karvata, laustetud või laustmata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4113 30	Roomajate pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, laustetud või laustmata (v.a seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4113 90	Antiloopide, hirvede, põtrade, elevantide ja muude loomade, k.a mereloomad, pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villata või karvata, ning karvatute loomade nahk, laustetud või laustmata (v.a veiste, hobuslaste, lammaste ja lambatallede, kitsede ja kitsetallede, sigade ja roomajate nahk ning seemisnahk, lakknahk ja lamineeritud lakknahk ning metallitatud nahk)
4114 10	Seemisnahk (sh rääs – formaldehüüdpargiga) (v.a glassee-pargitud nahk, mida on hiljem töödeldud formaldehüüdiga, ning nahk, mida on töödeldud õliga alles pärast parkimist)
4114 20	Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk, v.a lakitud või metallitatud taastatud nahk
4115 10	Komposiitnahk naturaalse naha või nahakiudude baasil (tahvlite, lehtede või ribadena, rullides või mitte)
4115 20	Nahalõikmed jm naha- või komposiitnahajäätmed, nahktoodete valmistamiseks kõlbmatud; nahatolm, -pulber ja -puru
4401 10	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 21	Puitlaastud ja -pilpad okaspuidust, (v.a need, mida kasutatakse peamiselt värvimisel või parkimisel)
4401 22	Puitlaastud ja -pilpad (v.a need, mida kasutatakse peamiselt värvimisel või parkimisel, ning okaspuidust)
4401 30	Saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata
4402 10	Bambuse süsi (k.a süsi puukoorest või pähklikoortest), aglomeeritud või aglomeerimata, v.a ravimina kasutatav süsi, viirukiga segatud süsi, aktiveeritud süsi ja süsi joonistuspliiatsitena
4402 90	Puusüsi (k.a süsi puukoorest või pähklikoortest), aglomeeritud või aglomeerimata, v.a bambuse süsi, ravimina kasutatav puusüsi, viirukiga segatud puusüsi, aktiveeritud puusüsi ja puusüsi joonistuspliiatsitena
4403 10	Töötlemata puit, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks, raudteede puitliiprid; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit)
4403 20	Töötlemata okaspuit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks, raudteede puitliiprid; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit)
4403 41	Töötlemata tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti) ja lodusoorea (meranti bakau), kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit)
4403 49	Töötlemata troopiline puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti) ja lodusoorea (meranti bakau); töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit)
4403 91	Töötlemata tamm (quercus spp.), kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks, raudteede puitliiprid; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit)
4403 92	Töötlemata pöök (fagus spp.), kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks, raudteede puitliiprid; laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit)
4403 99	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud (v.a töötlemata puit jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete jms jaoks, laudadeks, taladeks jne lõigatud puit; värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud puit, okaspuit, tamm (quercus spp.), pöök (fagus spp.) ja selle grupi alamrubriigi märkuses 1 nimetatud troopiline puit)
4404 10	Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms okaspuidust (v.a pikuti saetud ja otstest lõigatud või täkitud; kinnitusvitsad, kingaliistud)
4404 20	Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms (v.a pikuti saetud ja otstest lõigatud või täkitud; kinnitusvitsad, kingaliistud, okaspuit)
4405 00	Puitvill; puidujahu (puidust valmistatud pulber, mis sisaldab kuni 8 % massist osakesi, mis ei läbi sõela avade läbimõõduga 0,63 mm)
4501 10	Looduslik kork, töötlemata või esmatöödeldud (ainult töödeldud pinnaga või muul viisil puhastatud)
4501 90	Korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork
4502 00	Looduslik kork, eemaldatud väliskihiga või jämedalt tükeldatud, ruudu- või ristkülikukujuliste klotside, tahvlite, lehtede või ribadena (sh teravate servadega korgi- või punnitoorikud)
4701 00	Puitmass, keemiliselt töötlemata
4702 00	Puidutselluloos, lahustuv
4703 11	Pleegitamata naatron- või sulfaattselluloos okaspuidust, v.a lahustuv tselluloos
4703 19	Pleegitamata naatron- või sulfaattselluloos lehtpuidust, v.a lahustuv tselluloos
4703 21	Poolpleegitatud või pleegitatud naatron- või sulfaattselluloos okaspuidust, v.a lahustuv tselluloos
4703 29	Poolpleegitatud või pleegitatud naatron- või sulfaattselluloos lehtpuidust, v.a lahustuv tselluloos
4704 11	Pleegitamata sulfittselluloos okaspuidust, v.a lahustuv tselluloos
4704 19	Pleegitamata sulfittselluloos lehtpuidust, v.a lahustuv tselluloos
4704 21	Poolpleegitatud või pleegitatud sulfittselluloos okaspuidust, v.a lahustuv tselluloos
4704 29	Poolpleegitatud või pleegitatud sulfittselluloos lehtpuidust, v.a lahustuv tselluloos
4705 00	Puidutselluloos, mis on saadud mehaaniliste ja keemiliste meetodite kombineerimisel
4706 10	Puuvillaebemetest kiumass
4706 20	Ringlusse võetud paberi- ja papijäätmetest ja -jääkidest saadud mass
4706 30	Kiulisest bambusest tselluloosmaterjalist saadud mass
4706 91	Mehaaniline kiumass kiulistest tselluloosmaterjalidest, v.a puidust, puuvillaebemetest ja ringlusse võetud paberi- ja papijäätmetest ja -jääkidest
4706 92	Tselluloos kiulistest tselluloosmaterjalidest, v.a puidust, puuvillaebemetest ja ringlusse võetud paberi- ja papijäätmetest ja -jääkidest
4706 93	Pooltselluloos kiulistest tselluloosmaterjalidest, v.a puidust, puuvillaebemetest ja ringlusse võetud paberi- ja papijäätmetest ja -jääkidest
4707 10	Ringlusse võetud pleegitamata jõupaber või -papp, lainepaber või -papp
4707 20	Ringlusse võetud muu, peamiselt pleegitatud tselluloosist valmistatud paber või papp (massis värvimata)
4707 30	Ringlusse võetud peamiselt mehaanilisest kiumassist valmistatud paber või papp (näiteks ajalehed, ajakirjad jms trükised)
4707 90	Ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja jäägid, k.a sorteerimata jäätmed ja jäägid (v.a ringlusse võetud pleegitamata jõupaber või -papp, lainepaber või -papp, peamiselt pleegitatud tselluloosist valmistatud paber või papp, massis värvimata, peamiselt mehaanilisest kiumassist valmistatud paber või papp, ja tselluvill)
5101 11	Pesemata pügatud lambavill, k.a enne pügamist pestud vill, kraasimata ja kammimata
5101 19	Pesemata lambavill, k.a enne pügamist pestud vill, kraasimata ja kammimata (v.a pügatud)
5101 21	Pügatud lambavill, pestud, karboniseerimata, kraasimata ja kammimata
5101 29	Lambavill, pestud, karboniseerimata, kraasimata ja kammimata (v.a pügatud)
5101 30	Karboniseeritud lambavill, kraasimata ja kammimata
5102 11	Kašmiirkitse vill, kraasimata ja kammimata
5102 19	Muude loomade vill, kraasimata ja kammimata (v.a lambavill ja kašmiirkitse vill)
5102 20	Loomakarvad, kraasimata ja kammimata (v.a vill, harjade valmistamisel kasutatavad karvad ja harjased, hobuse saba- või lakajõhvid)
5103 10	Lambavilla ja muude loomade villa kraasmed, v.a kohestatud jäätmed
5103 20	Lambavilla ja muude loomade villa jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kraasmed ja kohestatud jäätmed
5103 30	Loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed, harjade valmistamisel kasutatavad karvad või harjased, hobuse laka- ja sabajõhvid
5104 00	Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäätmed, kraasimata ja kammimata
5105 29	Kammitud lambavill, v.a kammvill pallides
5105 31	Kašmiirkitse vill, kraasitud või kammitud
5107 10	Lambavillane kammlõng, lambavilla sisaldusega vähemalt 85 % massist, jaemüügiks pakendamata
5201 00	Puuvill, kraasimata ja kammimata
5202 10	Puuvillased lõngajäätmed (sh niidijäätmed)
5202 91	Kohestatud puuvillajäätmed
5202 99	Puuvillajäätmed, v.a lõngajäätmed, niidijäätmed ja kohestatud jäätmed
5203 00	Puuvill, kraasitud või kammitud
5205 12	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 13	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 232,56 detsiteksi (meetriline number üle 43, kuid mitte üle 52), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 22	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 23	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 232,56 detsiteksi (meetriline number üle 43, kuid mitte üle 52), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 24	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 detsiteksi (meetriline number üle 52, kuid mitte üle 80), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 33	Mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 232,56 detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 43, kuid mitte üle 52), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5205 34	Mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 52, kuid mitte üle 80), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5206 15	Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, mis sisaldab enamjaolt, kuid alla 85 % massist puuvilla, joontihedusega alla 125 detsiteksi (meetriline number üle 80), jaemüügiks pakendamata (v.a õmblusniit)
5301 30	Linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
7101 10	Looduslikud pärlid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, niidile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; looduslikud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks (v.a pärlmutter)
7101 21	Kultiveeritud pärlid, töötlemata, sorteeritud või sorteerimata
7101 22	Kultiveeritud pärlid, töödeldud, sorteeritud või sorteerimata, niidile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; töödeldud kultiveeritud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks
7102 10	Teemandid, sorteerimata
7102 21	Tööstuslikud teemandid, töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud
7102 29	Tööstuslikud teemandid, töödeldud, raamistamata ning kinnitamata (v.a raamistamata vääriskivid helinõelte tarvis; vääriskivid, mis sobivad kasutamiseks arvestite, mõõteriistade jm grupi 90 toodete osadena)
7102 31	Mittetööstuslikud teemandid, töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud (v.a tööstuslikud teemandid)
7102 39	Teemandid, töödeldud, raamistamata ning kinnitamata (v.a tööstuslikud teemandid)
7103 10	Vääriskivid ja poolvääriskivid, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud, sorteeritud või sorteerimata (v.a teemandid ning vääris- ja poolvääriskivide imitatsioonid)
7103 91	Rubiinid, safiirid ja smaragdid, töödeldud, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; rubiinid, safiirid ja smaragdid, töödeldud, sorteerimata, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud (v.a rubiinid, safiirid ja smaragdid, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud; vääris- ja poolvääriskivide imitatsioonid)
7103 99	Vääriskivid ja poolvääriskivid, töödeldud, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; vääriskivid ja poolvääriskivid, töödeldud, sorteerimata, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud (v.a vääriskivid ja poolvääriskivid, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud; teemandid, rubiinid, safiirid ja smaragdid, vääris- ja poolvääriskivide imitatsioonid)
7104 10	Piesoelektriline kvarts, tehislikust või taastatud vääriskivist, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, raamistamata ja kinnitamata
7104 20	Tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud, sorteeritud või sorteerimata (v.a piesoelektriline kvarts)
7104 90	Tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, töödeldud, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ja kinnitamata; sorteerimata tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud (v.a üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud vääriskivid, piesoelektriline kvarts)
7105 10	Teemandipuru ja -pulber, sh tehislikud teemandid
7105 90	Puru ja pulber looduslikest või tehislikest vääris- või poolvääriskividest, v.a teemandipuru ja -pulber
7106 10	Hõbeda pulber (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe)
7106 91	Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata (v.a hõbe pulbrina)
7106 92	Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), pooltöödeldud
7107 00	Hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallid, töötlemata või pooltöödeldud
7108 11	Kullapulber (sh plaatinaga pinnatud kuld), mitte mündikuld
7108 12	Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, mitte mündikuld (v.a kuld pulbrina)
7108 13	Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), pooltöödeldud, mitte mündikuld
7108 20	Mündikuld
7109 00	Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud
7110 11	Plaatina, survetöötlemata või pulbrina
7110 19	Plaatina, pooltöödeldud
7110 21	Pallaadium, survetöötlemata või pulbrina
7110 29	Pallaadium, pooltöödeldud
7110 31	Roodium, survetöötlemata või pulbrina
7110 39	Roodium, pooltöödeldud
7110 41	Iriidium, osmium ja ruteenium, survetöötlemata või pulbrina
7110 49	Iriidium, osmium ja ruteenium, pooltöödeldud
7111 00	Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud
7112 30	Väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldav tuhk
7112 91	Kulla, sh kullaga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud kulda või kullaühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks (v.a kulda või kullaühendeid sisaldav tuhk, töötlemata plokkideks, kangideks vms sulatatud kulla jäätmed ja jäägid ning muid väärismetalle sisaldavad pühkmed)
7112 92	Plaatina, sh plaatinaga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud plaatina või plaatinaühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks (v.a plaatina või plaatinaühendeid sisaldav tuhk, töötlemata plokkideks, kangideks vms sulatatud plaatina jäätmed ja jäägid ning muid väärismetalle sisaldavad pühkmed ja tuhk)
7112 99	Hõbeda, sh hõbedaga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud hõbedat või hõbedaühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks (v.a väärismetallide tuhk, jäätmed ja jäägid, sulatatud töötlemata plokkideks, kangideks vms)
7201 10	Legeerimata toormalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena, fosforisisaldusega kuni 0,5 % massist
7201 20	Legeerimata toormalm kangide, plokkide või muude esmasvormidena, fosforisisaldusega üle 0,5 % massist
7201 50	Legeeritud toormalm, peegelmalm, kangide, plokkide või muude esmasvormidena
7202 11	Ferromangaan, süsinikusisaldusega üle 2 % massist
7202 19	Ferromangaan, süsinikusisaldusega kuni 2 % massist
7202 21	Ferrosiliitsium, ränisisaldusega üle 55 % massist
7202 29	Ferrosiliitsium, ränisisaldusega kuni 55 % massist
7202 30	Ferrosilikomangaan
7202 41	Ferrokroom, süsinikusisaldusega üle 4 % massist
7202 49	Ferrokroom, süsinikusisaldusega kuni 4 % massist
7202 50	Ferrosilikokroom
7202 60	Ferronikkel
7202 70	Ferromolübdeen
7202 80	Ferrovolfram ja ferrosilikovolfram
7202 91	Ferrotitaan ja ferrosilikotitaan
7202 92	Ferrovanaadium
7202 93	Ferronioobium
7202 99	Ferrosulamid, v.a ferromangaan, ferrosiliitsium, ferrosilikomangaan, ferrokroom, ferrosilikokroom, ferronikkel, ferromolübdeen, ferrovolfram, ferrosilikovolfram, ferrotitaan, ferrosilikotitaan, ferrovanaadium ja ferronioobium
7203 10	Rauamaagi otsesel redutseerimisel saadud raud, tükkidena, graanulitena vms kujul
7203 90	Käsnrauasaadused, saadud sulatatud toormalmi atomiseerimisel, raud minimaalse puhtusega 99,94 % massist, tükkidena, graanulitena vms kujul
7205 10	Graanulid toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest (v.a graanulid ferrosulamitest, treimisjäätmed ja viilmed rauast või terasest, ning madalakaliibrilised mittestandardsed kuulid kuullaagritele)
7205 21	Pulbrid legeerterasest, v.a pulbrid ferrosulamitest, radioaktiivse raua pulbrid (isotoobid)
7205 29	Pulbrid toormalmist, peegelmalmist, rauast või legeerimata terasest, v.a pulbrid ferrosulamitest, radioaktiivse raua pulbrid (isotoobid)
7206 10	Valuplokid rauast ja legeerimata terasest, v.a praagitud valuplokid ümbersulatamiseks, pidevvalu tooted ning rubriigi 7203 raud
7206 90	Raud ja legeerimata teras pudeldatud varraste või muude esmasvormidena, v.a valuplokid, praagitud valuplokid ümbersulatamiseks, pidevvalu tooted ning rubriigi 7203 raud
7207 11	Pooltooted rauast või legeerimata terasest, süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist, ristküliku- või ruudukujulise ristlõikega, laiusega alla kahekordse paksuse
7207 12	Pooltooted rauast või legeerimata terasest, süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist, täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega, laiusega, mis on vähemalt kahekordne paksus
7207 19	Pooltooted rauast või legeerimata terasest, süsinikusisaldusega alla 0,25 % massist, ümmarguse või muu (v.a ruudu- või ristkülikukujulise) ristlõikega
7207 20	Pooltooted rauast või legeerimata terasest, süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 % massist
7218 10	Roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena, v.a jäätmed ja jäägid valuplokkidena ning pidevvalu tooted
7218 91	Roostevabast terasest pooltooted, täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega
7218 99	Roostevabast terasest pooltooted, v.a täisnurkse (v.a ruudukujulise) ristlõikega
7224 10	Muu legeerteras (v.a roostevaba) valuplokkidena vm esmasvormidena, v.a jäätmed ja jäägid valuplokkidena ning pidevvalu tooted
7224 90	Muust legeerterasest (v.a roostevaba) pooltooted
7401 00	Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)
7402 00	Rafineerimata vask, vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks
7403 11	Rafineeritud vask katoodide ning katoodide sektsioonidena
7403 12	Rafineeritud vask traaditoorikutena
7403 13	Rafineeritud vask valtstoorikutena
7403 19	Rafineeritud vask, survetöötlemata (v.a vask valtstoorikutena, traaditoorikutena, katoodidena ja katoodide sektsioonidena)
7403 21	Vase-tsingisulamid (messing), survetöötlemata
7403 22	Vase-tinasulamid (pronks), survetöötlemata
7403 29	Muud vasesulamid, survetöötlemata (v.a vase-tsingisulamid (messing), vase-tinasulamid (pronks), vase-niklisulamid (kupronikkel), vase-niklitsingisulamid (uushõbe) ja rubriigi 7405 vasesulamid)
7404 00	Vasejäätmed ja -jäägid, v.a valuplokid jms survetöötlemata ümbersulatatud vasejäätmed ja -jäägid, vaske sisaldavad tuhk ja sade ning primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid
7405 00	Vaseligatuurid, v.a fosforvase ühendid (vaskfosfiid), fosforisisaldusega üle 15 % massist
7406 10	Mittekihilise struktuuriga vasepulbrid, v.a vaseterad
7406 20	Kihilise struktuuriga vasepulbrid ning vasehelbed, v.a vaseterad ja rubriigi 8308 litrid
7504 00	Niklipulbrid ja -helbed, v.a nikkeloksiidi sulamid
7601 10	Legeerimata alumiinium, survetöötlemata
7601 20	Survetöötlemata alumiiniumisulamid
7602 00	Alumiiniumijäätmed ja -jäägid (v.a räbu, tagi jm raua ja terase tootmise jäätmed, mis sisaldavad taastatavat alumiiniumi silikaatide, valuplokkide jms survetöötlemata kujul alumiiniumi ümbersulatatud jäätmetest ja jääkidest, tuhk ja sade alumiiniumi tootmisest)
7603 10	Mittekihilise struktuuriga alumiiniumipulbrid, v.a alumiiniumigraanulid
7603 20	Kihilise struktuuriga alumiiniumipulbrid; alumiiniumihelbed, v.a alumiiniumigraanulid ja litrid
7801 10	Survetöötlemata plii, rafineeritud
7801 91	Survetöötlemata plii, muudest elementidest massilt valdavana antimoni sisaldav
7801 99	Survetöötlemata plii (v.a rafineeritud ja muudest elementidest massilt valdavana antimoni sisaldav plii)
7802 00	Pliijäätmed ja -jäägid (v.a rubriigi 2620 pliitootmise tuhk ja sade, rubriigi 7801 valuplokid jms survetöötlemata kujud, ümbersulatatud pliijäätmetest ja jääkidest, primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid)
7804 20	Pliipulbrid ja -helbed, v.a pliigraanulid ja rubriigi 8308 litrid
7901 11	Survetöötlemata tsink, legeerimata, tsingisisaldusega vähemalt 99,99 % massist
7901 12	Survetöötlemata tsink, legeerimata, tsingisisaldusega alla 99,99 % massist
7901 20	Survetöötlemata tsingisulamid
7902 00	Tsingijäätmed ja -jäägid (v.a rubriigi 2620 tsingitootmise tuhk ja sade, rubriigi 7901 valuplokid jms survetöötlemata kujud, ümbersulatatud tsingijäätmetest ja jääkidest, primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid)
7903 10	Tsingitolm
7903 90	Tsingipulbrid ja -helbed, v.a tsingigraanulid ja rubriigi 8308 litrid ning tsingitolm
8001 10	Survetöötlemata tina, legeerimata
8001 20	Survetöötlemata tinasulamid
8002 00	Tinajäätmed ja -jäägid (v.a rubriigi 2620 tinatootmise tuhk ja sade, rubriigi 8001 valuplokid jms survetöötlemata kujud, ümbersulatatud tinajäätmetest ja -jääkidest)
8101 10	Volframipulbrid
8101 94	Survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid
8101 97	Volframijäätmed ja -jäägid, v.a volframi sisaldavad tuhk ja sade
8102 10	Molübdeenipulbrid
8102 94	Survetöötlemata molübdeen, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid
8102 97	Molübdeenijäätmed ja -jäägid, v.a molübdeeni sisaldavad tuhk ja sade
8103 20	Survetöötlemata tantaal, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid; tantaalipulbrid
8103 30	Tantaalijäätmed ja -jäägid, v.a tantaali sisaldavad tuhk ja sade
8104 11	Survetöötlemata magneesium, magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist
8104 19	Survetöötlemata magneesium, magneesiumisisaldusega alla 99,8 % massist
8104 20	Magneesiumijäätmed ja -jäägid, v.a magneesiumi sisaldavad tuhk ja sade ning jämeduse järgi sorteeritud magneesiumipuru ja -laastud
8104 30	Jämeduse järgi sorteeritud magneesiumipuru ja -laastud; magneesiumipulbrid
8105 20	Koobaltikivi jm koobaltitootmise vahesaadused; survetöötlemata koobalt; koobaltipulbrid
8105 30	Koobaltijäätmed ja -jäägid, v.a koobaltit sisaldavad tuhk ja sade
8106 00	Vismut ja tooted sellest, mujal nimetamata; vismutijäätmed ja -jäägid, v.a vismutit sisaldavad tuhk ja sade
8107 20	Survetöötlemata kaadmium, kaadmiumipulbrid
8107 30	Kaadmiumijäätmed ja -jäägid, v.a kaadmiumi sisaldavad tuhk ja sade
8108 20	Survetöötlemata titaan, titaanipulbrid
8108 30	Titaanijäätmed ja -jäägid, v.a titaani sisaldavad tuhk ja sade
8109 20	Survetöötlemata tsirkoonium, tsirkooniumipulbrid
8109 30	Tsirkooniumijäätmed ja -jäägid, v.a tsirkooniumi sisaldavad tuhk ja sade
8110 10	Survetöötlemata antimon, antimonipulbrid
8110 20	Antimonijäätmed ja -jäägid, v.a antimoni sisaldavad tuhk ja sade
8111 00	Mangaan ja tooted sellest, mujal nimetamata; mangaanijäätmed ja -jäägid, v.a mangaani sisaldavad tuhk ja sade
8112 12	Survetöötlemata berüllium, berülliumipulbrid
8112 13	Berülliumijäätmed ja -jäägid, v.a berülliumi sisaldavad tuhk ja sade
8112 21	Survetöötlemata kroom, kroomipulbrid
8112 22	Kroomijäätmed ja -jäägid (v.a kroomi ja kroomisulameid, mis sisaldavad üle 10 % massist niklit, sisaldavad tuhk ja sade)
8112 51	Survetöötlemata tallium, talliumipulbrid
8112 52	Talliumijäätmed ja -jäägid, v.a talliumi sisaldavad tuhk ja sade
8112 92	Survetöötlemata hafnium, nioobium, reenium, gallium ja indium; nende metallide pulbrid ja jäätmed ning jäägid (v.a neid metalle sisaldavad tuhk ja sade)

2. Euroopa Liidu kiri

Genf, 16. detsember 2011

Lugupeetud minister

Meil on au teatada, et saime kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu (edaspidi „lepinguosalised”) vahelistest läbirääkimistest tooraine ekspordimaksude kehtestamise või tõstmise teemal on lepinguosalised jõudnud järgmisele seisukohale.

Juhul kui Euroopa Liit kinnitab oma nõusolekut käesolevas kirjas esitatud tingimustega, teen ma ettepaneku, et käesolev kiri ja Euroopa Liidu vastus sellele moodustavad Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelise tooraine ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist käsitleva lepingu. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud asjaomased sisemised menetlused. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa Föderatsioon ühineb WTOga.”

Euroopa Liidul on au kinnitada, et ta nõustub Teie kirja sisuga.

Sügava lugupidamisega

Euroopa Liidu nimel

(1) Tolliliidu ühine välistariifistik 1. detsembri 2010. aasta seisuga

(*1) Käesoleva loetelu kohaldamisel on kaubad määratletud ainult HS koodidega. Kaupade kirjeldused on esitatud mugavuse huvides.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.057.est
Euroopa Liidu Teataja		L 57

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 29. veebruar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/105/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. detsember 2011, Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu ning Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise kõnealuse lepingu kohaseid tehnilisi üksikasju käsitleva protokolli liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping	3
	*	Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline protokoll tehniliste üksikasjade kohta vastavalt Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist käsitlevale kirjavahetuse vormis lepingule	5
		2012/106/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. detsember 2011, Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise lepingu Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	14
	*	Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline leping Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise mootorsõidukite osadega kauplemise kohta	15
		2012/107/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. detsember 2011, Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise kehtivas ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate teenuskaubanduse valdkonna kohustuste säilitamist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	43
	*	Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline kehtivas ELi ja Venemaa koostöö- ja partnerluslepingus sisalduvate teenuskaubanduse valdkonna kohustuste säilitamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping	44
		2012/108/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. detsember 2011, Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tooraine ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	52
	*	Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline tooraine ekspordimaksude kehtestamist või tõstmist käsitlev kirjavahetuse vormis leping	53