ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2012.050.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 50
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
55. aastakäik
23. veebruar 2012
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.050.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 50 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 155/2012,
21. veebruar 2012,
millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 620/2011 (2) on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisasse lisatud kaks uut alamrubriiki – 8528 71 15 ja 8528 71 91 . Mõlemad alamrubriigid hõlmavad mikroprotsessoripõhiseid seadmeid, millel on modem Interneti-ühenduseks ja interaktiivse infovahetuse funktsioon ning mis on võimelised vastu võtma televisioonisignaali (nn sidefunktsiooniga teleriboksid (set-top boxes)). Vastavalt alamrubriikide sõnastusele kuuluvad kõnealuste seadmete hulka ka seadmed, millel on salvestamis- või taasesitusfunktsioon, tingimusel et säilivad sidefunktsiooniga teleriboksi põhiomadused. |
|
(2) |
Õiguskindluse huvides on vaja selgitada nende uute alamrubriikide ulatust seoses mõistetega „modem” ja „interaktiivne infovahetus”. Seepärast tuleks kombineeritud nomenklatuuri gruppi 85 lisada uus lisamärkus, et tagada nende alamrubriikide ühtne tõlgendamine kogu liidu territooriumil. |
|
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2658/87 vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1006/2011 (3)) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 85 lisatakse lisamärkus 3:
|
„3. |
Üksnes alamrubriikides 8528 71 15 ja 8528 71 91 tähistatakse mõistega „modem” seadmeid, millega moduleeritakse ja demoduleeritakse sisenevaid ja väljuvaid signaale, nt V.90- või kaablimodemid, ning muid seadmeid, milles Interneti-ühenduse saamiseks kasutatakse analoogset tehnoloogiat, nt WLAN-, ISDN- ja Ethernet-tüüpi tehnoloogiat. Teenuseosutaja võib piirata Interneti-ühenduse ulatust.
Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad seadmed peavad interaktiivse infovahetuse tagamiseks võimaldama kahesuunalist infovahetust või kahesuunalist infovoogu. ” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. veebruar 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
komisjoni liige
Algirdas ŠEMETA
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 156/2012,
22. veebruar 2012,
millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) I–IV lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 44/2001 I lisas on loetletud määruse artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud riikide kohtualluvuse eeskirjad. II lisa sisaldab loetelu kohtute või pädevate asutuste kohta, kellel on pädevus tegeleda täitmismääruste taotlustega liikmesriikides. III lisas on loetletud kohtud, kuhu võib esitada apellatsioonkaebused täitmismääruse peale, ning IV lisas selliste otsuste puhul kasutatavad lõplikud apellatsioonimenetlused. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 44/2001 I, II ja III lisa on muudetud mitmel korral, viimati komisjoni määrusega (EL) nr 416/2010, (2) et ajakohastada liikmesriikide kohtualluvuse eeskirjad ning kohtute ja pädevate asutuste loetelu. |
|
(3) |
Liikmesriigid on komisjoni teavitanud I, II ja IV lisas esitatud loeteludesse tehtavatest täiendavatest muudatustest. Lisaks tuleks jätta välja Islandit käsitlev kanne III ja IV lisas, kuna Island ei ole liikmesriik. Seetõttu on asjakohane avaldada nimetatud lisades sisalduvate loetelude konsolideeritud versioonid. |
|
(4) |
Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu (3) artiklile 2 tuleks käesolevat määrust rahvusvahelise õiguse alusel kohaldada Euroopa Liidu ja Taani vahelistes suhetes. |
|
(5) |
Lepingu artikli 2 lõike 2 punktide g–j kohaselt tuleks Taanit käsitlevad kanded esitada I–IV lisas. |
|
(6) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 44/2001 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 44/2001 I–IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 22. veebruar 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
LISA
„I LISA
Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud kohtualluvuse eeskirjad
— Belgias: 16. juuli 2004. aasta rahvusvahelise eraõiguse seaduse artiklid 5–14;
— Bulgaarias: rahvusvahelise eraõiguse seadustiku artikli 4 lõike 1 punkt 2;
— Tšehhi Vabariigis: muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (občanský soudní řád) seaduse nr 99/1963 artikkel 86;
— Taanis: kohtumenetluse seadustiku (lov om rettens pleje) artikli 246 lõiked 2 ja 3;
— Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozeßordnung) artikkel 23;
— Eestis: tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 86;
— Kreekas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Κώδικας Πολιτικής Δικονομίας) artikkel 40;
— Prantsusmaal: tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 14 ja 15;
— Iirimaal: sätted, mis võimaldavad kohtualluvuse alusena käsitada menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte antud tema ajutise Iirimaal viibimise ajal;
— Itaalias: 31. mai 1995. aasta seaduse nr 218 artiklid 3 ja 4;
— Küprosel: kohtuid käsitleva 1960. aasta seaduse nr 14 muudetud redaktsiooni paragrahvi 21 lõige 2;
— Lätis: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) paragrahv 27 ja paragrahvi 28 lõiked 3, 5, 6 ja 9;
— Leedus: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artikkel 31;
— Luksemburgis: tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 14 ja 15;
— Ungaris: rahvusvahelist eraõigust käsitleva 1979. aasta dekreetseaduse nr 13 artikkel 57 (a nemzetközi magánjogról szóló 1979. évi 13. törvényerejű rendelet);
— Maltal: kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili) 12. peatüki artiklid 742, 743 ja 744 ning äriseadustiku (Kodiċi tal-kummerċ) 13. peatüki artikkel 549;
— Austrias: kohtualluvuse sätete (Jurisdiktionsnorm) artikkel 99;
— Poolas: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kodeks postępowania cywilnego) artikli 1103 lõige 4;
— Portugalis: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikli 65 lõike 1 punkt b niivõrd, kuivõrd see hõlmab ülemäärase kohtualluvuse aluseid, nagu filiaali, esinduse või muu üksuse (juhul kui see asub Portugalis) asukoha järgne kohus, kui kostjaks on keskne valitsusasutus (kui asub välisriigis) ning töövaidlusmenetluse seadustiku (Código de Processo de Trabalho) artikkel 10 niivõrd, kuivõrd see hõlmab ülemäärase kohtualluvuse aluseid, nagu hageja elukohajärgne kohus töölepinguga seonduva menetluse korral, mille töövõtja on tööandja vastu algatanud;
— Rumeenias: rahvusvahelise eraõigusega reguleeritavaid suhteid käsitleva seaduse nr 105/1992 artiklid 148–157;
— Sloveenias: rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o medarodnem zasebnem pravu in postopku) artikli 48 lõige 2 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikli 47 lõikega 2 ning rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o medarodnem zasebnem pravu in postopku) artikkel 58 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikliga 59;
— Slovakkias: rahvusvahelise eraõiguse ja sellega seotud menetlusõiguse seaduse nr 97/1963 artiklid 37–37e;
— Soomes: kohtumenetluse seaduse (oikeudenkäymiskaari/rättegångsbalken) 10. peatüki 18 paragrahvi esimese lõike esimene ja teine lõik;
— Rootsis: kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 10. peatüki 3. jao esimese lõigu esimene lause;
— Ühendkuningriigis: sätted, mis võimaldavad käsitada kohtualluvuse alusena:
|
a) |
kohtumenetluse algatamist käsitlevat dokumenti, mis on kostjale kätte toimetatud tema ajutise Ühendkuningriigis viibimise ajal, või |
|
b) |
kostjale kuuluva vara asumist Ühendkuningriigi territooriumil või |
|
c) |
Ühendkuningriigis asuva vara arestimist hageja taotlusel. |
„II LISA
Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse, on järgmised:
— Belgias: tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht;
— Bulgaarias: окръжния съд;
— Tšehhi Vabariigis: okresní soud või soudní exekutor;
— Taanis: byret;
— Saksamaal:
|
a) |
Landgericht’i kolleegiumi eesistuja, |
|
b) |
notar ametliku dokumendi täitmise määrusega seotud menetluses; |
— Eestis: maakohus;
— Kreekas: Μονομελές Πρωτοδικείο;
— Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia;
— Prantsusmaal:
|
a) |
greffier en chef du tribunal de grande instance, |
|
b) |
président de la chambre départementale des notaires täitmismääruse või ametliku notariaalse dokumendi puhul; |
— Iirimaal: High Court;
— Itaalias: corte d’appello;
— Küprosel: Επαρχιακό Δικαστήριο või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Οικογενειακό Δικαστήριο;
— Lätis: rajona (pilsētas) tiesa;
— Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas;
— Luksemburgis: tribunal d’arrondissement’ eesistuja;
— Ungaris: megyei bíróság székhelyén működő helyi bíróság ning Budapestis Budai Központi Kerületi Bíróság;
— Maltal: Prim’ Awla tal-Qorti Ċivili või Qorti tal-Maġistrati ta’ Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Reġistratur tal-Qorti, kellele edastab taotluse Ministru responsabbli għall-Ġustizzja;
— Madalmaades: voorzieningenrechter van de rechtbank;
— Austrias: Bezirksgericht;
— Poolas: sąd okręgowy;
— Portugalis: Tribunal de Comarca;
— Rumeenias: Tribunal;
— Sloveenias: okrožno sodišče;
— Slovakkias: okresný súd;
— Soomes: käräjäoikeus/tingsrätt;
— Rootsis: Svea hovrätt;
— Ühendkuningriigis:
a) Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Secretary of State;
b) Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court, kellele edastavad taotluse Šotimaa ministrid;
c) Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse justiitsministeerium;
d) Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court, kellele edastab taotluse Attorney General of Gibraltar.
„III LISA
Artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse võib esitada järgmistele kohtutele:
— Belgias:
|
a) |
kostja esitatava apellatsioonkaebuse puhul tribunal de première instance või rechtbank van eerste aanleg või erstinstanzliches Gericht, |
|
b) |
hageja esitatava apellatsioonkaebuse puhul Cour d’appel või hof van beroep; |
— Bulgaarias: Апелативен съд – София;
— Tšehhi Vabariigis: apellatsioonikohus ringkonnakohtu kaudu;
— Taanis: landsret;
— Saksamaal: Oberlandesgericht;
— Eestis: ringkonnakohus;
— Kreekas: Εφετείο;
— Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia, kes tegi vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebust arutab Audiencia Provincial;
— Prantsusmaal:
|
a) |
cour d’appel taotluse vastuvõtmise otsuste puhul, |
|
b) |
tribunal de grande instance’i eesistuja taotluse tagasilükkamise otsuste puhul; |
— Iirimaal: High Court;
— Itaalias: corte d’appello;
— Küprosel: Επαρχιακό Δικαστήριο või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Οικογενειακό Δικαστήριο;
— Lätis: Apgabaltiesa kohtu rajona (pilsētas) tiesa kaudu;
— Leedus: Lietuvos apeliacinis teismas;
— Luksemburgis: Cour supérieure de justice, kes arutab asja tsiviilapellatsioonikohtuna;
— Ungaris: maakohtu juures asuv kohalik kohus (Budapestis: Buda ringkonnakohus); apellatsioonkaebuse kohta teeb otsuse maakohus (Budapesti Linnakohus);
— Maltal: Qorti ta’ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku Kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Proċedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul, mida menetleb ċitazzjoni, Prim’ Awla tal-Qorti ivili jew il-Qorti tal-Maġistrati ta’ Għawdex fil-ġurisdizzjoni superjuri tagħha’;
— Madalmaades: rechtbank;
— Austrias: Landesgericht kohtu Bezirksgericht kaudu;
— Poolas: sąd apelacyjny kohtu sąd okręgowy kaudu;
— Portugalis: pädev kohus on Tribunal da Relação. Apellatsioonkaebus esitatakse kooskõlas kehtivate riiklike õigusaktidega asjaomase otsuse vastu võtnud kohtule;
— Rumeenias: Curte de Apel;
— Sloveenias: okrožno sodišče;
— Slovakkias: apellatsioonikohus selle ringkonnakohtu kaudu, kelle otsus edasi kaevati;
— Soomes: hovioikeus/hovrätt;
— Rootsis: Svea hovrätt;
— Ühendkuningriigis:
a) Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court,
b) Šotimaal: Court of Session või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Sheriff Court,
c) Põhja-Iirimaal: High Court of Justice või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court,
d) Gibraltaril: Supreme Court of Gibraltar või ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Magistrates’ Court.
„IV LISA
Artikli 44 kohaselt võib esitada järgmised apellatsioonkaebused:
— Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades: kassatsioonkaebus;
— Bulgaarias: обжалване пред Върховния касационен съд;
— Tšehhi Vabariigis: dovolání ja žaloba pro zmatečnost;
— Taanis: apellatsioonkaebus højesteret’ile, kui Procesbevillingsnævnet on selleks loa andnud;
— Saksamaal: Rechtsbeschwerde;
— Eestis: kassatsioonkaebus;
— Iirimaal: õigusküsimustega piirduv kaebus Supreme Court’ile;
— Küprosel: kaebus kõrgeimale kohtule;
— Lätis: apellatsioonkaebus Augstākās tiesas Senāts’ile Apgabaltiesa kaudu;
— Leedus: kaebus Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’ile;
— Ungaris: felülvizsgálati kérelem;
— Maltal: ülalpidamiskohustusega seotud asja puhul Qorti ta’ l-Appell kooskõlas apellatsioonkaebuste jaoks seadustiku kodiċi ta’ Organizzazzjoni u Procedura Ċivili 12. peatükis sätestatud menetlusega;
— Austrias: Revisionsrekurs;
— Poolas: skarga kasacyjna;
— Portugalis: õigusküsimustega piirduv kaebus;
— Rumeenias: contestatie in anulare või revizuire;
— Sloveenias: kaebus Vrhovno sodišče Republike Slovenije’le;
— Slovakkias: dovolanie;
— Soomes: kaebus korkein oikeus’ele/högsta domstolen’ile;
— Rootsis: kaebus Högsta domstolen’ile;
— Ühendkuningriigis: õigusküsimustega piirduv ühekordne edasikaebus.
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 157/2012,
22. veebruar 2012,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega) ja kehtestatakse sellest erand
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti c koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse vormis lepingus, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2011/818/EL (2) ja milles käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 19 alusel antud lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel, on sätestatud aastase tollimaksuvaba tariifikvoodi suurendamine ning selle laiendamine kõikidele Norrast pärit juustusortidele alates 1. jaanuarist 2012. Kõnealuseid muudatusi on vaja kajastada komisjoni määruse (EÜ) nr 2535/2001 (3) artiklites 5 ja 19 ning kõnealuse määruse I lisa H osas. |
|
(2) |
Käesolevat kvooti hallatakse juulist juunini kestva aastase perioodi alusel, suurendatud kvooti hallatakse aga kalendriaasta põhiselt. Erandina määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklist 6, milles on sätestatud jagamine kaheks võrdseks kuuekuuliseks perioodiks, tuleks 2012. aastaks saadaoleva koguse puhul arvesse võtta 2 000 tonni, mis 2011. aastal on juba tehtud kättesaadavaks 2012. esimese poolaasta jaoks. Järelikult peaks korralduslikel põhjustel 1. märtsil 2012 algava alaperioodi jaoks saadaolev kogus olema üksnes 1 600 tonni. Käesoleva määrusega ei tohiks siiski piirata 2 000 tonni suurust kogust, mis on juba kättesaadavaks tehtud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2012. |
|
(3) |
Kuna määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatud impordilitsentsitaotluste esitamise ajavahemik 2012. aasta esimeseks poolaastaks on lõppenud, tuleks sätestada impordilitsentsitaotluste esitamise uus ajavahemik ning kehtestada erand kõnealusest artiklist seoses 1 600 tonni suuruse kogusega alaperioodiks märtsist juunini 2012. Selle vältimiseks, et taotlejad, kes juba novembris 2011 esitasid taotlused 2 000 tonni suuruse koguse kohta, ei jääks välja uuest taotluste esitamise perioodist, on asjakohane kehtestada erand komisjoni 31. augusti 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (4) artikli 6 lõikest 1. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et teave impordilitsentsidega hõlmatud koguste kohta edastatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kõnealuste litsentside kehtivusaja lõppemist. Nõuetekohase haldamise tagamiseks on kõnealune teave vaja komisjonile edastada juba varem. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 2535/2011 artiklis 16 sätestada vastav teatamiskohustus. |
|
(5) |
Määrust (EÜ) nr 2535/2001 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2535/2001 muutmine
Määrust (EÜ) nr 2535/2001 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 5 punkt h asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
Artiklile 16 lisatakse lõige 5: „5. Erandina artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktist b, koostoimes määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 teise lõiguga, teatavad liikmesriigid komisjonile kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud litsentside väljaandmise perioodi lõppu nende poolt välja antud impordilitsentsidega hõlmatud kogused, sealhulgas tühiteatised.” |
|
3) |
Artikli 19 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:
|
|
4) |
I lisa H osa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga. |
Artikkel 2
Erandid määrustest (EÜ) nr 2535/2001 ja (EÜ) nr 1301/2006
1. Erandina määruse (EÜ) nr 2535/2001 artikli 14 lõike 1 punktist a ja määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1 võib ajavahemikuks 1. märtsist kuni 30. juunini 2012 ette nähtud, määruse (EÜ) nr 2535/2001 I lisa H osas sätestatud ja käesoleva määruse lisaga muudetud 1 600 tonni suuruse kogusega seotud kvoodi kohta esitada impordilitsentsitaotlusi ajavahemikul 1.–10. märtsini 2012.
Kõnealused taotlused on seotud vähemalt 10 tonni hõlmavate kogustega.
2. Lõike 1 kohaselt välja antud impordilitsentsid kehtivad kuni 30. juunini 2012.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2012.
Käesoleva määrusega ei piirata 2 000 tonni suurust kogust, mis on juba kättesaadavaks tehtud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. veebruar 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 327, 9.12.2011, lk 1.
LISA
„ I. H
TARIIFIKVOODID NORRAGA SÕLMITUD LEPINGU I LISA ALUSEL
Kvoot ajavahemikul jaanuarist detsembrini
|
Kvoodi number |
CN-kood |
Kirjeldus |
Tollimaks |
Kvoot ajavahemikul 1. märtsist30. juunini 2012 (tonnides) |
Kvoot ajavahemikul 1. juulist31. detsembrini 2012 (tonnides) |
Kvoot alates 1. jaanuarist 2013 (tonnides) |
|
|
aastakvoot |
poolaasta kvoot |
||||||
|
09.4179 |
0406 |
Juust ja kohupiim |
vabastus |
1 600 |
3 600 |
7 200 |
3 600 ” |
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/14 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 158/2012,
22. veebruar 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. veebruar 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
107,2 |
|
JO |
78,3 |
|
|
MA |
83,6 |
|
|
TN |
77,6 |
|
|
TR |
125,6 |
|
|
ZZ |
94,5 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
134,1 |
|
MA |
94,2 |
|
|
TR |
169,2 |
|
|
ZZ |
132,5 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
63,8 |
|
TR |
159,6 |
|
|
ZZ |
111,7 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
47,8 |
|
IL |
70,4 |
|
|
MA |
50,5 |
|
|
TN |
56,1 |
|
|
TR |
74,1 |
|
|
ZZ |
59,8 |
|
|
0805 20 10 |
IL |
137,1 |
|
MA |
89,6 |
|
|
ZZ |
113,4 |
|
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
EG |
83,5 |
|
IL |
120,2 |
|
|
MA |
97,2 |
|
|
TR |
69,2 |
|
|
ZZ |
92,5 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
74,4 |
|
TR |
51,2 |
|
|
ZZ |
62,8 |
|
|
0808 10 80 |
CA |
136,5 |
|
CL |
98,4 |
|
|
CN |
98,3 |
|
|
MK |
29,3 |
|
|
US |
149,9 |
|
|
ZZ |
102,5 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
108,8 |
|
CL |
120,5 |
|
|
CN |
56,7 |
|
|
US |
127,1 |
|
|
ZA |
87,3 |
|
|
ZZ |
100,1 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/16 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 159/2012,
22. veebruar 2012,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 142/2012 (4). |
|
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt. |
|
(3) |
Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2011/2012 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. veebruar 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 23. veebruarist 2012
|
(eurodes) |
||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
|
1701 12 10 (1) |
44,16 |
0,00 |
|
1701 12 90 (1) |
44,16 |
1,36 |
|
1701 13 10 (1) |
44,16 |
0,00 |
|
1701 13 90 (1) |
44,16 |
1,66 |
|
1701 14 10 (1) |
44,16 |
0,00 |
|
1701 14 90 (1) |
44,16 |
1,66 |
|
1701 91 00 (2) |
48,40 |
2,95 |
|
1701 99 10 (2) |
48,40 |
0,00 |
|
1701 99 90 (2) |
48,40 |
0,00 |
|
1702 90 95 (3) |
0,48 |
0,23 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.
DIREKTIIVID
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/18 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2012/4/EL,
22. veebruar 2012,
millega muudetakse direktiivi 2008/43/EÜ nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Sütikud, sealhulgas süütenöörid ja kapseldetonaatorid kuuluvad direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisalasse, kuid neid kasutatakse pigem pürotehnika vallas kui lõhkematerjalide valmistamisel. Nende valesti kasutamisel tekkida võivad tagajärjed on tõenäoliselt sarnased madalasse ohukategooriasse kuuluvate pürotehniliste kaupade valesti kasutamisel tekkida võivate tagajärgedega ja seega on need tagajärjed vähem ohtlikud kui muude lõhkematerjalide puhul. Proportsionaalsuse huvides tuleks sütikud, sealhulgas süütenöörid ja kapseldetonaatorid, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemist välja jätta. |
|
(2) |
Lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi rakendamiseks vajaliku elektroonilise süsteemi väljatöötamine on kestnud algselt kavandatust kauem. Komisjoni direktiivi 2008/43/EÜ (2) kohaldama hakkamist tuleb edasi lükata, et lõhkeainetööstusel oleks piisavalt aega direktiivi 2008/43/EÜ rakendamiseks vajaliku elektroonilise süsteemi lõpuni väljatöötamiseks, kontrollimiseks, valideerimiseks ja seega süsteemi turvalisuse suurendamiseks. Et seda saaks teha, tuleb ühe aasta võrra, kuni 5. aprillini 2013, edasi lükata ka tootjate ja importijate kohustus märgistada lõhkematerjalid. Samuti on vaja lisaaega, et tarneahela kõik lülid jõuaksid rakendada nõutava elektroonilise jälgimissüsteemi. Samuti on tarneahelas siiani liikvel varem toodetud ja pikema säilivusajaga lõhkematerjalide varud, mida ei ole olnud direktiivi 2008/43/EÜ kohaselt vaja märgistada, ning oleks ebapraktiline kohustada ettevõtjaid pidama arvestust mitmel viisil. Seega tuleks andmebaasi loomise ning andmete kogumise ja säilitamise kohustuste täitmine edasi lükata kolme aasta võrra, st kuni 5. aprillini 2015. |
|
(3) |
Teatavad tooted on liiga väikesed selleks, et neile kinnitada tootjatehase koodi ja elektrooniliselt loetavat teavet. Teatavate toodete puhul on aga nende kuju või disainielementide tõttu unikaalsete identifitseerimisandmete kinnitamine tehniliselt võimatu. Neil juhtudel tuleb selline nõutud identifitseerimistunnus kinnitada igale väikseimale pakendiühikule. Edaspidi võib tänu tehnika arengule olla võimalik kinnitada neile toodetele ka tootjatehase kood ja elektrooniliselt loetav teave. Seega peaks komisjon 2020. aasta lõpuks neile toodetele nõutava teabe kinnitamise võimalikkuse läbi vaatama ja üle hindama. |
|
(4) |
Seepärast tuleks direktiivi 2008/43/EÜ vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva direktiiviga sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 93/15/EÜ artikli 13 lõike 1 kohase komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2008/43/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid d, e ja f:
|
|
2) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Lihtsad detonaatorid Lihtsate detonaatorite puhul on unikaalsed identifitseerimisandmed isekleepuva märgisena või otsetrüki või templina detonaatori kestal. Vastav märgis pannakse igale detonaatorite karbile. Lisaks võivad ettevõtjad kasutada passiivset inertset elektroonilist märgist, mis kinnitatakse igale detonaatorile, ja vastavat märgist igal detonaatorite karbil.” |
|
3) |
Artiklid 9 ja 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Löökpadrunid ja vahedetonaatorid Artiklis 2 nimetamata löökpadrunite ning vahedetonaatorite puhul on unikaalsed identifitseerimisandmed isekleepuva märgisena või otsetrükina löökpadrunil või vahedetonaatoril. Vastav märgis pannakse igale löökpadrunite ja vahedetonaatorite karbile. Lisaks võivad ettevõtjad kasutada passiivset inertset elektroonilist märgist, mis kinnitatakse igale löökpadrunile ja vahedetonaatorile, ja vastavat märgist igal löökpadrunite ja vahedetonaatorite karbil. Artikkel 10 Detoneernöörid Detoneernööridel on unikaalsed identifitseerimisandmed isekleepuva märgisena või otsetrükina poolil. Unikaalsed identifitseerimisandmed märgitakse iga 5 meetri järel kas detoneernööri või süütenööri väliskestale või väljaulatuvale plastist sisekihile otse detoneernööri väliskiu alla. Vastav märgistus pannakse igale detoneernööri karbile. Lisaks võivad ettevõtjad kasutada passiivset inertset elektroonilist märgist, mis pannakse nööri sisse, ja vastavat märgist igal detoneernööri karbil.” |
|
4) |
Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 5. aprillist 2013. Sätteid, mis on vajalikud, et järgida artikli 3 lõiget 6 ning artikleid 13 ja 14, kohaldavad nad alates 5. aprillist 2015.” |
|
5) |
Lisatakse artikkel 15a järgmises sõnastuses: „Artikkel 15a 31. detsembriks 2020 viib komisjon läbi hindamise selle kohta, kas tehnika arengu tulemusena on võimalik tunnistada kehtetuks lisa punktis 3 sätestatud erandid.” |
|
6) |
Lisa punktile 3 lisatakse järgmine lõik: „Toodete puhul, mis on liiga väikesed, et kinnitada neile punkti 1 alapunkti b alapunktides i ja ii ning punktis 2 sätestatud unikaalsed identifitseerimisandmed või juhtudel, kus seda ei saa teha toodete kuju või disainielementide tõttu, tuleb need andmed kinnitada toote pakendi väikseimale ühikule. Väikseim pakendiühik tuleb sulgeda pitseriga. Kõik lihtsad detonaatorid või vahedetonaatorid, mille puhul kehtib teises lõigus sätestatud erand, tuleb märgistada hästi püsiva märgisega ja nii, et punkti 1 alapunkti b alapunktide i ja ii kohane teave on selgesti loetav. Väikseimale pakendiühikule märgitakse selles sisalduvate lihtsate detonaatorite või vahedetonaatorite arv. Kõik detoneernöörid, millede puhul kehtib teises lõigus sätestatud erand, tuleb märgistada unikaalsete identifitseerimisandmetega, mis asuvad kas rullil või poolil või vajaduse korral pakendi väikseimail ühikul.” |
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. aprilliks 2012. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 5. aprillist 2013.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 22. veebruar 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
OTSUSED
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/21 |
KOMISJONI OTSUS,
20. aprill 2011,
riigiabi C 19/09 (ex N 64/09) kohta, mida Taani kavatseb anda seoses äriühingu TV2 Danmark A/S ümberkorraldamisega
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2614 all)
(Ainult taanikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/109/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, (1) eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (2) ja võttes neid märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
|
(1) |
Komisjon teatas 4. augustil 2008 Taanile oma otsusest mitte esitada vastuväiteid äriühingule TV2 Danmark A/S kokku 1 000 miljoni Taani krooni suuruse laenuvõimaluse kujul antava päästmisabi kohta (edaspidi „päästmisabi otsus”) (3). Kõnealuses otsuses leiti, et kavandatud abi on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c) ning eelkõige raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates komisjoni suunistes (edaspidi „suunised”) (4) sätestatud eeskirjadega. |
|
(2) |
Päästmisabi otsuse ja suuniste kohaselt tuli kuue kuu jooksul pärast päästmisabimeetme lubamist, st hiljemalt 4. veebruariks 2009 esitada komisjonile ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõendid laenu täieliku tagasimaksmise kohta. |
|
(3) |
Taani esitas 4. veebruaril 2009 komisjonile EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3) kohaselt äriühingu TV2 Danmark A/S ümberkorralduskava. |
|
(4) |
Komisjon teatas 2. juuli 2009. aasta kirjaga Taanile oma otsusest algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 2) sätestatud menetlus. |
|
(5) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (5). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi. |
|
(6) |
Komisjonile laekusid huvitatud isikutelt järgmised märkused:
|
|
(7) |
Komisjon edastas märkused Taanile 27. oktoobril 2009. Telia Stofa hilinenud märkused edastati Taanile 30. novembril 2009. Taanile anti võimalus vastata ja ta esitas oma tähelepanekud kahes kirjas, milles käsitleti kolmandate isikute märkuste eri tahke: Taani valitsuse 29. jaanuari 2010. aasta kiri, mis edastati alalise esinduse kaudu ning registreeriti ja saadi kätte 23. veebruaril 2010, ning 29. märtsi 2010. aasta kiri, mis registreeriti ja saadi kätte 30. märtsil 2010; viimase kirja lisad registreeriti ja saadi kätte hiljem, 14. aprillil 2010. Taani valitsus esitas 8. juunil 2010 teatavat lisateavet aastaid 2011–2014 käsitleva meediapoliitika kokkuleppe kohta. |
|
(8) |
TV2 Danmark A/S esitas 9. juunil 2010 teabekirja TV2 ringhäälinguvõrgu müügi kohta. |
|
(9) |
Komisjon kohtus abisaajaga TV2 Danmark A/S 8. juunil 2010. Pärast kohtumist saatis komisjon Taanile 30. juunil 2010 küsimused, millele Taani esitas vastused 9. juulil 2010. |
|
(10) |
Viasat esitas lisateavet 26. mai 2010. aasta e-kirjaga ning kirjadega, mis registreeriti ja saadi kätte 1. juunil 2010 ja 6. juulil 2010. |
|
(11) |
Komisjon esitas lisaküsimusi 23. ja 28. juulil 2010, millele Taani vastas 17. augustil 2010. Komisjoni ja Taani kohtumine toimus 14. septembril 2010, pärast mida esitas Taani täiendavaid märkusi 15. oktoobril 2010. |
|
(12) |
Viasat esitas komisjonile lisateavet 22. detsembril 2010 ja SBS 7. veebruaril 2011. |
|
(13) |
Komisjon saatis Taanile 14. jaanuaril 2011 teabepäringu, millele Taani vastas 3. veebruari 2011. aasta kirjaga. Taani taotles veel ühte kohtumist 28. jaanuari 2011. aasta kirjas. Kõnealune kohtumine toimus 7. veebruaril 2011. Lisateavet esitati 24. veebruaril 2011. |
|
(14) |
Taani ametiasutuste taotlusel toimus 4. märtsil 2011 veel üks kohtumine. Seejärel esitas Taani lisateavet kirjadega, mis registreeriti ja saadi kätte 11., 17. ja 18. märtsil 2011 ning 6. ja 14. aprillil 2011. Taani teatas oma 11. märtsi 2011. aasta kirjas komisjonile, et ümberkorralduskava teatavaid osasid (TV2 Alene kaart, mida on selgitatud allpool) ei rakendata. 17. ja 18. märtsil ning 6. ja 14. aprillil 2011 esitas Taani parandatud finantsandmed, milles on seda muudatust arvesse võetud. |
|
(15) |
Veel tuleb märkida, et 24. märtsil 2009 esitas Viasat Broadcasting UK Ltd Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (nüüd Üldkohus) taotluse päästmisabi otsuse tühistamiseks (6). Peale selle taotles Viasat Broadcasting UK Ltd 15. mail 2009 komisjonilt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 kohase menetluse algatamist, et tunnistada päästmisabi otsus kehtetuks (7). Nimetatud taotlused on seotud erineva otsusega ega takista komisjonil võtta seisukohta ümberkorralduskava suhtes. 17. mai 2010. aasta määrusega peatati aga kohtuasja menetlemine seni, kuni komisjon on teinud lõpliku otsuse ümberkorraldamisjuhtumi kohta (8). |
|
(16) |
MTG/Viasat esitas 14. detsembril 2009 kaebuse, mille kohaselt rikub Taani TV2 vaatajatasu kehtestamisega muu hulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 106 ja 102. |
II. ABISAAJA: TV2 DANMARK A/S
|
(17) |
TV2 Danmark A/S moodustati 2003. aastal täielikult Taani riigi omandusse kuuluva piiratud vastutusega äriühinguna. Äriühing võttis üle 1986. aastal asutatud sõltumatu avalik-õigusliku institutsiooni TV2 tegevuse. TV2 Danmark A/S omab mitmes äriühingus osalusi, mis hõlmavad täisomanduses olevaid tütarettevõtjaid, sidusettevõtjaid, ühisettevõtteid ja vähemusosalusi. TV2 Danmark A/S (edaspidi „TV2”) on TV2 kontserni emaettevõtja ja edastab avalik-õiguslikku telekanalit TV2 (allpool ka „põhikanal”). |
|
(18) |
Praegune ärimudel. Varem rahastati TV2 põhikanalit litsentsitasudest ja reklaamitulust. Kuigi piirkondlikke kanaleid rahastatakse osaliselt jätkuvalt sel viisil, lõppes 2004. aasta juulis põhikanali rahastamine litsentsitasudest ning rahastamine jätkus vaid reklaamitulu põhjal. Praegu on reklaamitulu põhikanali ainuke sissetulekuallikas, kui mitte arvestada kommertskanalite kasumit. TV2-l ei ole hetkel lubatud oma põhikanali eest tasu nõuda. |
|
(19) |
Avaliku teenuse osutamise kohustus. Taani ringhäälinguseaduse paragrahvi 38a lõikes 1 on kehtestatud TV2 avaliku teenuse osutamise kohustus ning sätestatud, et „avaliku teenuse alla kuuluvaid programme pakutakse üldsusele kooskõlas paragrahvis 10 osutatud põhimõtetega”. Nimetatud üldisi kohustusi täiendavad avaliku teenuse osutamise litsentsis ja selle lisades sisalduvad üksikasjalikumad kirjeldused. |
|
(20) |
Komisjon nõustus, (9) et TV2 põhikanal täidab avaliku teenuse osutamise kohustust, ning teda toetas selles küsimuses ka Üldkohus (10). TV2 avaliku teenuse osutamisega seotud tegevus moodustab enam kui […] % (*1) tema kuludest (11). |
|
(21) |
TV2 avaliku teenuse litsentsi punkti 2.5 kohaselt on TV2-l täiendav avaliku teenuse osutamise kohustus edastada piirkondlikke programme (12). Piirkondlike programmide sisu toodavad TV2 piirkondlikud jaamad. Kaheksa piirkondlikku jaama on TV2-st sõltumatud. Nende tegevus on reguleeritud Taani ringhäälinguseaduse paragrahviga 31 ja järgnevate paragrahvidega (13). Igal TV2 kaheksal piirkondlikul jaamal on oma esindajate nõukogu, mille liikmed kajastavad piirkondliku kultuuri ja kogukonna mitmesuguseid tahke. TV2 ei tohi nendes esindajate nõukogudes osaleda. Piirkondlik tegevus on avaliku teenuse osutamisega hõlmatud Taani ringhäälinguseaduse paragrahvi 31 ja järgnevate paragrahvide alusel ning nende programmivalikus tuleb rõhutada piirkondlikke eripärasid. Nende tegevust rahastatakse peamiselt litsentsitulust (14). TV2 on kohustus edastada asjaomaseid piirkondlikke programme TV2 tavaprogrammi „akendes” (15). TV2 ei saa valitud teleformaati mõjutada, näiteks tagada sidusust põhikanali üldprogrammidega. TV2 edastab üleriigilise ja piirkondlike programmide vahel piirkondlikule turule suunatud reklaami ning jätab endale reklaamitulu. |
|
(22) |
Edastuskohustus. Praegu kehtib põhikanali suhtes Taani ringhäälinguseaduse paragrahvi 6 kohaselt edastuskohustus, mille põhjal SMATV edastajad (sealhulgas kommertskaabeltelekanalite edastajad) peavad kõikides oma pakettides tagama juurdepääsu asjaomases sättes nimetatud kanalitele (st TV2 ja DR) (16). Edastamisplatvormina satelliiti kasutavatel telekanalite edastajatel ei olnud kohustust TV2 põhikanalit oma programmipaketti lisada, kuid nad otsustasid seda siiski teha, sest tegemist on väga populaarse kanaliga (17). |
|
(23) |
Teleprogrammide levitamine Taanis. Taanis levitatakse teleprogramme viiel eri moel, sõltuvalt TV-signaali vastuvõtmise viisist. Levitamine toimub kaabelsüsteemide (levitajad YouSee ja Stofa), SMATV (kohalik kaabellevisüsteem), paraboolantennide (Viasat ja Canal Digital), lairiba (IPTV) ning maakaablivõrgu kaudu. 1. novembril 2009 lülitati maapealne analoogsignaal välja ning Taani maapealne TV-signaal digitaliseeriti. Turu valvamiseks korraldatud pakkumise võitis äriühing Boxer, kes vastutab tasuliste kanalite edastamise eest maakaablivõrgu kaudu. Praegu edastatakse TV2 põhikanalit tasuta, st selle vaatamise eest ei tule maksta (18). |
|
(24) |
TV2 tegevusvaldkonnad. TV2 tegeleb peamiselt ringhäälingusaadete edastamise ja telereklaami müümisega. Samuti omandab ja müüb ta audiovisuaalõigusi rahvusvahelistel turgudel (nt Euro 2008 või olümpiamängud), mida ta võib ise edastada või edasi müüa. TV2 tegutseb peaaegu täielikult teleringhäälinguturul ja muudel meediaga seotud turgudel Taanis. TV2 põhikanal koos Danmarks Radioga (eranditult litsentsitasudest rahastatav avalik-õiguslik äriühing, mis edastab kahte avalik-õiguslikku kanalit) on suurim telekanal. TV2 põhikanal konkureerib telereklaamiturul praegu nt Viasati kanalitega TV3 ja TV3+. Viasati omanik on Rootsi Modern Times Group A/S (edaspidi „MTG”), kes tegutseb levitajana ka satelliitvõrgus. TV2 konkureerib reklaamitulu pärast ka Saksamaa ProSiebenSatile kuuluva äriühinguga SBS A/S. TV2 tasulised kanalid nagu TV2 Zulu ja TV2 Charlie konkureerivad teiste kommertskanalitega tasuliste telepakettide levitamise hulgimüügiturul. |
|
(25) |
Kommertstegevus. TV2 haldab mitut avaliku teenuse osutamise kohustuse alla mitte kuuluvat kommertskanalit, sealhulgas TV2 Zulu, TV2 Charlie, TV2 Film ja TV2 News. Ühtlasi kuulub talle 50 % kanalist TV2 Sports. Kanaleid TV2 Zulu, TV2 Charlie ja TV2 News rahastatakse abonenttasudest ja reklaamidest, samas kui kanalit TV2 Film rahastatakse eranditult abonenttasudest. |
|
(26) |
Nagu Taani, (19) TV2 Danmark A/S ja tema konkurent Viasat (20) on tunnistanud, on põhikanali edastamine äärmiselt oluline kommertskanalite kaudu saadava tulu tagamiseks. |
|
(27) |
Alates 2001. aastast on TV2 kohustatud pidama kommertstegevuse ja avaliku teenuse osutamise üle eraldi raamatupidamisarvestust; vt korraldus nr 740 (21). Raamatupidamist kontrollivad välisaudiitorid. |
|
(28) |
Muu tegevus. Peale selle on äriühingul TV2 Danmark A/S mitu tütarettevõtjat või osalus teleprogrammide ja raadioga seotud ühisettevõtetes ning varem kuulus talle koos DRiga ka ringhäälingu edastusvõrk (Broadcast Service Denmark (BDS), DTT/Digi-TV, 4M ja Fordelingsnet). Taani esitatud teabe kohaselt on Broadcast Service Denmark edastusvõrkude kavandamise, ehitamise, haldamise ja hooldamise valdkonnas Taani juhtiv ringhäälinguteenuste pakkuja. Edastusvõrk kuulus ühiselt Danske Radiole ja TV2-le kas otse või ühiselt kontrollitavate partnerluste kaudu (Fordelingsnet, 4M, Digi-TV). TV2 müüs aga ümberkorraldamise käigus oma osaluse selles võrgus. |
|
(29) |
TV2-ga seotud riigisisesed konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevad kohtuasjad. Komisjon märgib, et TV2 käitumist reklaamiturul uurivad Taani konkurentsiasutused. Taani konkurentsiamet võttis 21. detsembril 2005 vastu otsuse, mille kohaselt TV2 on reklaamiturul püsikliendisoodustuste kehtestamisega rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 102 ja vastavaid siseriiklikke õigusnorme. Konkurentsikaebuste kohus tühistas 1. novembril 2006 kõnealuse otsuse, kuid see jäeti järgnevalt jõusse Ida-Taani kõrgema kohtu apellatsioonimenetluses 22. juunil 2009. Viimane kohtuotsus kaevati edasi riigikohtusse, kes kinnitas kõrgema kohtu otsust 18. märtsil 2011. Kõnealusele juhtumile eelnes 29. novembri 2000. aasta juhtum, mille käigus Taani konkurentsiamet leidis, et TV2 2000. aasta allahindluste näol oli tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. |
III. MUUD TV2 HÕLMAVAD POOLELIOLEVAD KOHTUASJAD
|
(30) |
Komisjon tegi otsused, mis käsitlesid TV2 tegevuse avalikest vahenditest toetamist enne tema osaühinguks muutmist ning järgnevat rekapitaliseerimist vastavalt 19. mail 2004 ja 2. veebruaril 2005 (22). Esimeses otsuses nõudis komisjon TV2-lt 628,1 miljoni Taani krooni suuruse kokkusobimatu abi tagastamist. Taani nõudis abisaajalt ka intresse ning sai TV2-lt tagasi 1 050 miljonit Taani krooni. Teises otsuses ei esitatud vastuväiteid 440 miljoni Taani krooni suurust kapitalisüsti ja täiendavat 394 miljoni Taani krooni suurust laenu omakapitaliks konverteerimist hõlmava rekapitaliseerimise ühisturuga kokkusobivuse suhtes. |
|
(31) |
Üldkohus tühistas 22. oktoobril 2008 komisjoni tagasinõudmisotsuse (23). 24. septembril 2009 (24) andis Üldkohus rekapitaliseerimisotsuse kohta välja määruse, milles sedastati, et otsust ei ole vaja teha, sest rekapitaliseerimisotsuses – mis põhines tagasinõudmisotsusel – tugineti eeldustele, mis enam ei kehtinud, ning seetõttu oli see kaotanud oma sisu ja tähenduse. Kohus leidis, et need otsused moodustasid ühe ja sama õigusküsimuse kaks tahku. |
|
(32) |
Komisjon uuris eespool nimetatud juhtumit samaaegselt käesoleva menetlusega ning komisjoni otsus eespool nimetatud juhtumi kohta esitatakse samaaegselt käesoleva otsusega. |
IV. ÜMBERKORRALDUSKAVA
1. Algse ümberkorralduskava taust
|
(33) |
Nagu on kirjeldatud komisjoni otsuses, millega lubatakse 1 000 miljoni Taani krooni suuruse päästmisabi andmine 2008. aastal, oli TV2 Danmarkil tõsiseid likviidsusprobleeme, mis tulenesid suurtest investeeringutest eeskätt raadioringhäälingutegevusse, prognoositust väiksemast reklaamitulust ja suurematest intressikuludest. Kõnealuseid likviidsusprobleeme ei olnud võimalik lahendada erasektori krediidiandjatelt (pankadelt) laenu võtmisega. Pärast päästmisabi otsuse tegemist esitas Taani suunistes sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul ümberkorralduskava. |
|
(34) |
Komisjonile 4. veebruaril 2009 esitatud ümberkorralduskava oli koostatud suure osa Taani poliitiliste parteide kokkuleppe põhjal seoses aastaid 2007–2010 käsitleva meediapoliitika kokkuleppe lisaga, mis avalikustati 9. jaanuaril 2009. |
|
(35) |
Taani teatas 4. veebruari 2009. aasta teatises mitmesugustest ümberkorraldusabi meetmetest, sest Taani väitel esinesid jätkuvalt komisjoni päästmisabi otsuses kindlaks tehtud lühiajalised likviidsus- ja võlaprobleemid. Nende probleemide tõttu liigitati TV2 Danmark A/S suuniste tähenduses raskustes äriühinguks, (25) mida komisjonil ei olnud põhjust menetluse algatamise otsuses ümber lükata, ning Taani väitel kehtib see ka pärast seda, kui TV2 on päästmisabi saanud. Seda saab tõendada komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nimetatud andmete põhjal (26). |
|
(36) |
Menetluse käigus ja eeskätt kolmandate isikute märkustele vastates esitas Taani hiljem veel ühe TV2 finantsolukorda käsitleva ajakohastatud PWC uuringu. Alljärgnevas tabelis on esitatud ülevaade ajakohastatud andmetest (27). Äriühingu TV2 Danmark A/S areng Põhiandmed
Taani väitel tulenevad TV2 probleemid muu hulgas üha mittetulusamaks muutuvast avalik-õiguslikust kanalist (28) koos jätkusuutliku ärimudel puudumisega ning ebaõnnestunud investeeringutest tingitud kahjumiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(37) |
Kahjum. Eelarves prognoositust väiksema reklaamitulu ning mitme nurjunud investeeringu (eeskätt TV2 Radio) tõttu kandis TV2 Danmark A/S 2007. aastal märkimisväärset kahjumit (214 miljonit Taani krooni, omakapitali tootlus -36 %). Peale selle näitas 2008. aasta märtsi lõpus koostatud 2008. aasta finantstulemuste prognoos järjekordset kuni […] miljoni Taani krooni suurust maksueelset kahjumit, kuigi prognoos sõltus väga suurel määral reklaamituru arengutest. Samamoodi oli äriühing kahjumis 2009. aastal. |
|
(38) |
Käive/turuosa. Päästmisabile eelnenud aastatel kahanes TV2 põhikanali turuosa ja vähenemine jätkub ka praegu. TV2 ajaloolise konkurentsieelise kõrvaldamine maapealse analoogsignaali väljalülitamisega ning maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmine on alates 2009. aasta novembrist võimalused ühtlasemaks muutnud. Ootuste kohaselt väheneb turuosa edastamiskohustuse tühistamise tulemusel (vt põhjendus 52 allpool) veelgi. Ajavahemikul 2003–2009 kahanes TV2 põhikanali osa nn kommertsturul (21–50aastased, kes on ärilisest seisukohast kõige suuremat huvi pakkuv vaatajarühm) juba 19 % võrra, st 56,2 %-st 45,6 %-ni (29). Ootuste kohaselt on 2013. aastal TV2 osa kommertsturul […] % (30). |
|
(39) |
Kasvav võlg/rahavood/intressikulu. Nagu tabelist nähtub, on äriühingu TV2 Danmark A/S intressi kandev netovõlg ühtlaselt kasvanud, moodustades 2006. aastal 232 miljonit Taani krooni ning 2008. aastal 622 miljonit Taani krooni (enne võrgu müüki ja enamiku võla tagasimaksmist prognoositi intressi kandva netovõla summaks eelarves 2010. aastal […] miljonit Taani krooni). Veel selgub tabelist, et ajavahemikul 31. detsembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2009 olid äriühingul TV2 Danmark A/S negatiivsed rahavood, kasvav võlg, suurenev intressikulu ja langev vara puhasväärtus. |
|
(40) |
Parima/halvima stsenaariumi analüüs. Algne ümberkorralduskava sisaldas alusstsenaariumi, halvimat stsenaariumi ja parimat stsenaariumi ning tundlikkusarvutusi. Selles tugineti äriühingu väliseid tegureid käsitlevatele turuprognoosidele (mille koostas PriceWaterhouseCoopers). Kõnealustes stsenaariumites on prognoositud SKP reaalkasvu ning tuletatud sellest telereklaamituru hinnanguline kasv (või kahanemine), millest koos turuosa prognoosidega selgub TV2 prognoositud reklaamitulu. Alusstsenaariumi puhul on SKP kasv tagasihoidlik ([…] % 2009. ja 2010. aastal, […] % 2011. aastal ja […] % 2012. aastal). Prognooside kohaselt […] telereklaamiturg aastatel 2009–2012 […] miljonilt Taani kroonist […] miljoni Taani kroonini ([…] %). Halvima stsenaariumi korral oli SKP reaalkasv väiksem (null 2009. ja 2010. aastal ning […] % ja […] % kasv vastavalt 2011. ja 2012. aastal) ning reklaamikulutused […] […] miljonilt Taani kroonist 2009. aastal […] miljoni Taani kroonini 2012. aastal ([…] %). Parimas stsenaariumis prognoositi alusstsenaariumist mõnevõrra suuremat SKP kasvu ning telereklaamituru väikest kasvu […] miljonist Taani kroonist 2009. aastal […] miljoni Taani kroonini 2012. aastal ([…] %). Koos turuosa eeldatava kahanemisega prognoositi, et aastatel 2009–2012 […] TV2 reklaamitulu alusstsenaariumi, halvima stsenaariumi ja parima stsenaariumi puhul vastavalt […] %, […] % ja […] %, mis võrdub […] %, […] % ja […] %-lise […]. |
|
(41) |
Ajavahemikul 1999–2009 on TV2 reklaamitulu (geomeetriline) keskmine kasvumäär olnud 1,9 %, arvestades 12 % standardhälvet (31). Võttes arvesse TV2 reklaamitulu sõltuvust majandustsüklist ja majanduse üldisi väljavaateid hinnangu koostamise ajal, ei saa PWC prognoosi aastate 2009–2012 kohta seega pidada põhjendamatuks. |
|
(42) |
Reklaamitulu käsitlevate hilisemate prognooside arvessevõtmiseks ajakohastati PWC aruannet 2009. aasta septembris ning esitati halvem stsenaarium kui eeldati alusstsenaariumis (32). 2009. aastal kahanes telereklaamiturg 2008. aastaga võrreldes 18,7 % (33). TV2 reklaamitulu kahanes 2008. aastal 4 % (1 667 miljonist Taani kroonist 1 597 miljoni Taani kroonini) ja veel 24 % 2009. aastal (1 597 miljonist Taani kroonist 1 220 miljoni Taani kroonini) (34). |
|
(43) |
Taani väitel tulenevad TV2 raskused varasematel aastatel tehtud suurtest investeeringutest tingitud võlast, ebakindlusest TV2-ga seotud poolelioleva riigiabijuhtumi tulemuste suhtes ning väga olulisena ka avalik-õigusliku kanali ärimudelist, mis põhineb ainult reklaamitulul. Suurt kahjumit on tekitanud eelkõige raadioringhäälingutegevus alates selle alustamisest 2007. aastal. Aprillis 2008 otsustati raadioringhäälingutegevus lõpetada. |
|
(44) |
Pankadepoolse välisrahastamise puudumine. Ümberkorralduskavas võetakse arvesse TV2 pankade kahtlusi seoses põhikanali praeguse ärimudeliga ning TV2-le varem antud abi käsitlevate kohtuasjade tulemustega. Ümberkorralduskavas piiratakse pankade avatust äriühingust tulenevatele riskidele, vähendades täiendavalt praegusi laene või laenuvõimalusi. Taani esitas tõendeid selle kohta, et 22. aprillil 2009 pärast äriühingu raamatupidamisaruannete avaldamist taotles äriühingu peamine pank […] äriühingule antud laenude ja laenuvõimaluste vähendamist (35). |
|
(45) |
TV2-l oli raskusi oma Odenses asuvatele valdustele hüpoteegi seadmisega ning tema teatel oli vähenenud mitte ainult hoonete, vaid ka võimaliku hüpoteegi väärtus (36). Lõpuks sai TV2 Nordea pangalt oodatust väiksema, 80 miljoni Taani krooni suuruse laenu. Hiljem esitas Taani ajakohastatud andmed, mille kohaselt ei olnud pank huvitatud kommertslaenude andmisest. Sellest teabest ilmneb, et ükski pank, kellega ühendust võeti ([…], […], […] ja […]) ei pidanud TV2 krediidivõimeliseks. See tulenes prognoositud arengutest reklaamiturul, mis on TV2 ainuke sissetulekuallikas. Kahtluse alla seati TV2 suutlikkus tulu saada ning täiendavaks riskiteguriks peeti pooleliolevaid kohtuasju (37). |
2. Algselt esitatud ümberkorralduskava ja selle muudatuste kirjeldus
|
(46) |
Esitatud TV2 ümberkorralduskava vältab 4. veebruarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012. Kava eesmärk on pöörata tähelepanu puudustele TV2 äritegevuses, täpsemalt lühiajaliste laenude ebaproportsionaalselt suurele osale bilansis ning avalik-õigusliku kanali ärimudelile, mida peeti jätkusuutmatuks, sest see põhines rahastamisele majandustsükli suhtes tundlikust reklaamitulust. Kava koosnes järgmisest viiest põhielemendist: i) bilanssi mõjutav rahaline ümberkorraldamine, ii) tegevuse ümberkorraldamine, iii) avalik-õigusliku telekanali TV2 uutmoodi rahastamine uue ärimudeli kehtestamise teel, iv) abimeetmed ja v) kompensatsioonimeede (-meetmed). |
|
(47) |
Rahalise ümberkorraldamise meetmed pidid põhiliselt seisnema järgmises neljas elemendis: 50 % omandiõiguse müümine ringhäälingu edastusvõrgus BSD, (38) hüpoteegi seadmine Odenses (Kvaegtorvet) asuvatele ärihoonetele, mis pidi eelduste kohaselt tooma sisse […] miljonit Taani krooni, kavandatud kapitaliinvesteeringute edasilükkamine ja vähendamine ning osaluse loovutamine teatavates äriühingutes, kes tegutsevad seotud meediasektorites: […], Momondo, […] ja […]. Nende meetmete abil prognoositi saada tulu rohkem kui […] miljonit Taani krooni, millest osa kavatseti kasutada lühiajalise laenamise vähendamiseks. |
|
(48) |
Tegevuse ümberkorraldamise meetmetega laiendatakse 2008. aastal juba algatatud kokkuhoiumeetmeid, mille väärtus on 280 miljonit Taani krooni, ning need hõlmavad East Productioni sulgemist ja ühendamist TV2-ga, TV2 osaluse lõpetamist või vähendamist […] ja täiendavat kulude kokkuhoidu 40 miljoni Taani krooni ulatuses. Peale selle on TV2-l õnnestunud pärast kava esitamist hoida kokku veel kulusid 30. märtsil 2009 vastuvõetud kava kohaselt, mis hõlmab 2009. aasta kapitaliinvesteeringute vähendamist 30 miljoni Taani krooni võrra ja püsikulude täiendavat vähendamist 97 miljoni Taani krooni ulatuses (39). |
|
(49) |
Uue rahastamismeetmega (vaatajatasuga) (40) kavatsetakse laiendada TV2 avalik-õigusliku kanali stabiilse sissetuleku allikaid. Sellekohane otsus võeti vastu peamiste poliitiliste parteide 9. jaanuari 2009. aasta kokkuleppega seoses aastaid 2007–2010 käsitleva meediapoliitika kokkuleppe muutmisega. |
|
(50) |
Abonenttasude kehtestamine. Põhikanali ärimudel muudetakse jätkusuutlikumaks, lubades TV2-l kehtestada alates 1. jaanuarist 2012 vaatajatasu ehk abonenttasu avalik-õigusliku kanali rahastamiseks. Peale selle saab TV2 jätkuvalt reklaamitulu. |
|
(51) |
Lõppkasutajatelt nõuavad tasu levitajad. Lõppkasutaja makstavat tasu ei määra kindlaks valitsus, vaid see lepitakse kokku TV2 ja levitajate vaheliste tavapäraste äriläbirääkimiste käigus (nt DTT Boxeri puhul). TV2 prognooside kohaselt on igakuine hind, mida TV2 levitajalt nõuab, ligikaudu 10–12 Taani krooni kuus leibkonna kohta (ei sisalda käibemaksu) (41). Alates 2012. aastast vaatajatasu kehtestamise eesmärk on anda leibkondadele, kes praegu omavad tasuta maapealset digitaaltelekanaleid (DR1, DR2 ja TV2) vastu võtvaid MPEG 2 tehnoloogiaseadmeid, piisavalt aega MPEG 4 formaadile üleminekuks. Taani ootuste kohaselt taastab ümberkorralduskavas nimetatud elemendi kehtestamine TV2 pikaajalise elujõulisuse. TV2 prognooside kohaselt kasvavad tema tulud 2012. aastal vaatajatasude tulemusel […] miljoni Taani krooni võrra (42). |
|
(52) |
Õigusakti, millega kohustatakse levitajaid TV2 oma paketti lisama, ei ole kavas vastu võtta. Vastupidi, vaatajatasude kehtestamisega tühistatakse praegune edastuskohustus (43). See tuleneb Taani kehtiva ringhäälinguseaduse paragrahvi 38a lõikest 2, mille kohaselt edastuskohustus lakkab kehtimast, kui kultuuriminister lubab TV2-l nõuda vaatajatasu. Teiste sõnadega muutub edastuskohustus vaatajatasude kehtestamise korral automaatselt tühiseks. Ootuste kohaselt jätkavad kaabelvõrgud ja telemastide haldajate liidud TV2 põhikanali levitamist samamoodi kui praegu. Levitajad võivad muuta pakettide sisu, asendades TV2-ga mõne praegu pakutava tasulise kanali. |
|
(53) |
Algselt eeldati, et seoses vaatajatasude kehtestamise võimalusega nähakse ette erandid ning et TV2 ei nõua tasu vaatajailt, kes ei kasutanud varem tasulisi telekanaleid (seda nimetatakse TV2 Alene kaardi süsteemiks). See oleks tähendanud, et üksnes tasuta kanaleid kasutavad vaatajad oleksid saanud vaadata TV2 jätkuvalt tasuta. Seda kultuuriministri 18. novembri 2010. aasta ettepaneku eelnõus sisalduvat võimalust ei kavatseta aga rakendada. Seetõttu nõuab TV2 alates 2012. aastast tasu kõikidelt vaatajatelt, kes soovivad TV2 avalik-õiguslikku kanalit vaadata. Vaatajatasu nõudmise võimaldamiseks tuleb muuta TV2 litsentsitingimusi, mida teeb kultuuriministeerium. |
|
(54) |
Algselt teatatud abimeetmed. Algse teatise kohaselt nähti koos ümberkorraldamisega ette kolm abimeedet, mis moodustasid kokku maksimaalselt 1 375 miljonit Taani krooni. Asjaomased meetmed olid järgmised:
|
|
(55) |
Taani väitel on intressimäärad ja garantiitasud samasugused kui need, mida nõutakse heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt. Kõnealused meetmed jäeti kehtestamata. Lähemad üksikasjad on esitatud komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses (44). |
|
(56) |
Kehtima jäi päästmisabina antav 1 000 miljoni Taani krooni suurune laenuvõimalus, milleks komisjon andis loa 4. augusti 2008. aasta otsusega. |
|
(57) |
Taani esitas teavet ümberkorralduskulude kohta ning pakkus sellega seoses välja kaks erinevat arvutusvõimalust. Esiteks väidab ta, et TV2 ümberkorraldamise näol on tegemist rahalise ümberkorraldamisega, mille puhul likviidsusprobleemide lahendamise kulud on tegelikult ümberkorralduskulud, st pikaajalise elujõulisuse tagamise kulud. Taani leiab, et olenemata asjaomaste kulude summast on TV2 need täielikult ise maksnud. See tuleneb asjaolust, et Taani eelduste kohaselt ei ole kõiki abimeetmeid komisjoni otsuse tegemise ajaks rakendatud või on need täielikult tagasi makstud (45). Ühtlasi väidab Taani, et TV2 ümberkorraldamise erijuhtumi puhul peaksid ümberkorralduskuludena olema vastuvõetav ka kulude kokkuhoid, sest selle eesmärk ei ole mitte ainult suurendada konkurentsivõimet, vaid ka tagada puhtärilisest seisukohast TV2 rahaline elujõulisus (46). Teise võimalusena, ümberkorralduskulude traditsioonilisema arvutamise puhul, mis ei hõlma kulude kokkuhoidu, keskendutakse ühekordsetele erakorraliselt kantud kuludele, milleks Taani hindab […] miljonit Taani krooni edastusvõrgu tehingukulude, tasulisele televisioonile (vaatajatasudele) üleminekuga seotud kulude ning õigus- ja konsultatsioonikulude, samuti töötajatega lepingute lõpetamise kulude eest (47). |
|
(58) |
Algselt kohustus TV2 kompensatsioonimeetmena mitte käivitama ümberkorraldusperioodil, st kuni 31. detsembrini 2012 uusi telekanaleid. Taani väitel on tegemist äriühingu poolse vastutulekuga, sest uued kanalid annaksid TV2-le suurema sõltumatuse reklaamitulust. Digitaalsel telemaastikul pakutakse vaatajatele üha sagedamini spetsiaalseid kanaleid ning TV2 märgib, et tema konkurendid käivitavad asjaomasel ajavahemikul uusi kanaleid. |
|
(59) |
Seoses ümberkorralduskava kestusega, mis algse teatise kohaselt pidi vältama 31. detsembrini 2012, märgivad Taani ametiasutused, et TV2 huvides on kogu riigiabi kiiremini asendada ning ümberkorraldusperiood võimaluse korral varem lõpetada (48). |
3. Ümberkorraldusprotsessi käigus toimunud edasised arengud
|
(60) |
Vastavalt ümberkorralduskavale müüs TV2 oma ringhäälinguvõrgu 30. septembril 2010 Rootsi äriühingule Teracom AB, kellele kuulub äriühing Boxer. TV2 maksueelne müügitulu oli ligikaudu 640 miljonit Taani krooni, mida kasutati TV2 võla vähendamiseks. |
|
(61) |
Samuti õnnestus TV2-l seada hüpoteek oma ärihoonetele Odenses, kuid seda algselt eeldatust madalamal tasemel. […] Taani krooni asemel oli saadud hüpoteegi suurus ainult 80 miljonit Taani krooni. |
|
(62) |
4. oktoobril 2010 maksis TV2 tagasi kõik ajutise laenuvõimaluse raames väljavõetud summad, milleks ta oli saanud loa päästmisabi käsitleva komisjoni otsusega. Päästmisabist oli TV2 kasutanud kokku 223 miljonit Taani krooni. 2008. aasta lõpuks, st päästmisabiperioodi kuue kuu jooksul oli TV2 kasutanud 208 miljonit Taani krooni (49). Võttes arvesse ümberkorralduskavas hinnatust edukamaks kujunenud edastusvõrgu müüki, edastas Taani TV2 rahalise olukorra kohta järgmised muudetud arvandmed (põhikanaliga liitumiste arvu põhjal) (50).
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(63) |
13. oktoobril 2010 pakkus […] TV2le […] miljoni Taani krooni suurust täiendavat laenuvõimalust. Sellega kasvaksid TV2 pikaajalised vahendid […]s […] miljonilt Taani kroonilt […] miljoni Taani kroonini (51). Pakkumise suhtes kehtivad aga järgmised kaks tingimust:
|
|
(64) |
Selle põhjal prognoosib TV2 oma rahalisteks vahenditeks kuni 2012 aasta lõpuni ligikaudu […]–[…] miljonit Taani krooni. Need hõlmavad […]–[…] miljonit Taani krooni ning […] miljoni Taani krooni suurust täiendavat laenuvõimalust (52). |
|
(65) |
Taani esitas andmeid ka TV2 kapitalistruktuuri kohta. Pooleliolevate kohtuasjade ja TV2 reklaamitulust sõltuva ärimudeliga seotud ebakindlusest tulenevate probleemide tõttu välisvahendite saamisel väitis Taani, et TV2 peaks tuginema võlale vähemal määral kui omakapitalile. Komisjon täheldas ka lahknevusi TV2 omakapitali põhise rahastamise tasemes võrreldes konkurentidega. |
|
(66) |
Täpsemalt võib kapitalistruktuuri hinnata maksevõime suhtarvu, st raamatupidamisliku omakapitali ja bilansimahu suhte põhjal. Taani finantsnõustaja PWC näitab, et TV2 konkurentide keskmine (mediaan) maksevõime suhtarv on ligikaudu […] % (2009. aasta lõpul […] %) (53). TV2 konkurentide keskmine maksevõime suhtarv on märkimisväärselt madalam TV2 oodatavast maksevõime suhtarvust ümberkorraldusperioodi lõpul. Pärast edastusvõrgu müümist on TV2 maksevõime suhtarv 2010. aasta lõpus […] %. Prognooside kohaselt jõuab see 2011. aasta lõpuks […] %-ni ja 2012. aasta lõpus […] %-ni. TV2 esitatud viimaste prognooside põhjal peaks netovõla suhtarv (intressi kandva netovõla suhe kasumisse enne intressi, makse ja põhivara kulumit) 2010. aasta lõpus olema ligikaudu […], 2011. aasta lõpus ligikaudu […] ja 2012. aasta lõpus ligikaudu […]. TV2 konkurentide valimi keskmine (mediaan) netovõla ja omakapitali suhtarv 2009. aasta lõpus on […] ([…]) (54). |
4. Uute finantsparameetrite mõju esitatud ümberkorralduskavale
|
(67) |
Taani kinnitusel ei ole ühtegi ümberkorralduskavas algselt kavandatud kolmest abimeetmest rakendatud, vaid kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 3 sätestatud rakendamiskeeluga on Taani oodanud komisjoni otsust (55). Võttes aga arvesse hiljutisi arenguid, on asjakohased vaid praeguse ümberkorralduskavaga ettenähtud laen ja laenuvõimalus (56). Ringhäälinguvõrgu müümisega seotud kavandatud garantiid hõlmav abimeede ei ole enam oluline ega teostatav, (57) sest müük on juba ilma garantiid kehtestamata edukalt toimunud (58). Vahepeal on kehtestatud üksnes ajutine laenuvõimalus. Arvestades TV2 paranenud finantsolukorda pärast ringhäälinguvõrgu müümist, võib Taani väitel tühistada kõik abimeetmed ainsal tingimusel, et ümberkorralduskava (sealhulgas võimalus kehtestada vaatajatasu) kiidetakse heaks ning et komisjon võtab varasemate riigiabijuhtumite suhtes vastu otsuse, millega ei kaasne riigiabi täiendavat tagasimaksmist Taani valitsusele (59). TV2 väitel on tal sellise stsenaariumi korral piisavalt rahalisi vahendeid kuni 2012. aasta lõpuni, mil rakendatakse põhikanali abonenttasu (60). Ümberkorralduskava iseenesest tagasi ei võeta. Mis puudutab veel kehtivat võimalust saada päästmisabi, siis ei ole TV2-l hetkel võimalik sealt raha välja võtta, sest selleks vajalikud tingimused (eksperdi kinnitatud sularahavajadus) ei ole täidetud (61). |
|
(68) |
Algses ümberkorralduskavas oli Taani võtnud kohustuse, et TV2 ei käivita uusi telekanaleid. Hiljem seda kohustust täpsustati, laiendades selle ka raadiokanalitele, kuid Taani ametiasutused on seisukohal, et nimetatud kompensatsioonimeede peaks lõppema kõikide abimeetmete tühistamisel, mida nad käsitavad ümberkorraldusperioodi lõpuna (62). Komisjoni uurimise jooksul otsustas Taani valitsus korraldada pakkumismenetluse seoses avalik-õigusliku raadiokanaliga (63). Uue raadiokanali eesmärk on luua avalik-õiguslike programmide vaheline konkurents Taani raadioturul, millest praegu kuulub valdav osa – ligi 80 % kuulajaskonnast – avalik-õiguslikule ringhäälinguettevõttele DR. TV2 kavatses esialgu osaleda nimetatud pakkumismenetluses, milles ta võis oma pakkumise teha alles pärast abimeetmete lõppemist. Uurimise käigus kinnitas aga Taani, et TV2 ei osale selles pakkumises komisjoni käimasoleva uurimise tõttu (64). |
|
(69) |
TV2 väitel on kuni kohtuasjade lõpetamiseni vaid tulusuhtarvud piisav võrdlusalus TV2 finantsolukorra hindamiseks võrreldes tema konkurentidega. TV2 tunnistab aga, et kapitali suhtarvud (nt maksevõime suhtarv) omandavad tähtsuse alles siis, kui on lahenenud ärimudeli ja õigusvaidlustega seotud ebakindel olukord (65). Taani valitsus väljendas oma kavatsust TV2 mitte üle kapitaliseerida ja nõustub võtma meetmeid selle eesmärgi saavutamise tagamiseks pärast vaatajatasu kehtestamist 2012. aastal. TV2 omanikuna tagab Taani valitsus, et pärast vaatajatasu kehtestamist ja finantsolukorra normaliseerumist vastab TV2 kapitalistruktuur tavapärastele turutingimustele. |
|
(70) |
Sel eesmärgil kohustus Taani tellima 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses sõltumatult finantseksperdilt TV2 kapitalistruktuuri analüüsi, milles võrreldakse seda teiste asjaomaste meediaettevõtete kapitalistruktuuriga. Taani valitsus on võtnud kohustuse, et kui TV2 kapitalistruktuur erineb asjaomaste konkurentide mediaanist või keskmisest märkimisväärselt, siis olukorra heastamiseks muudetakse seda 2013. aasta aprillis toimuval üldkoosolekul. Kui on mõjuvad põhjused kapitalistruktuuri mitte muuta, teavitab Taani valitsus komisjoni ümberkorralduskava muutmisest. Taani valitsus kohustub saavutama kapitalibaasi ümberkorraldamise dividendimaksetega, mis otsustatakse 2013. aasta aprillis toimuval üldkoosolekul, mitte TV2 võla suurendamise teel, mille kaudu laiendataks bilanssi. |
|
(71) |
Samuti on Taani võtnud kohustuse esitada komisjonile analüüsi koos valitsuse kavadega kõnealuse analüüsi järgimiseks varakult enne 2013. aasta aprillis toimuvat koosolekut. |
V. KOKKUVÕTE KOMISJONI 2. JUULI 2009. AASTA OTSUSEST MENETLUSE ALGATAMISE KOHTA
|
(72) |
Oma otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta leidis komisjon, et ümberkorralduskavas sisalduvate teatatud laenude ja garantii näol on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 (praegu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõige 1) tähenduses, ning uuris ümberkorralduskava vastavust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c (praegu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c) koostoimes komisjoni ümberkorraldamissuunistega (66). Komisjon kutsus aga üles esitama märkusi selle kohta, kas EÜ asutamislepingu artikli 87 (ELi toimimise lepingu artikli 107) kohaldamine takistaks TV2-le ülesandeks tehtud avaliku ringhäälinguteenuse osutamist. |
|
(73) |
Komisjon kahtles, kas esitatud ümberkorralduskava on kokkusobiv seoses järgmisega.
|
VI. KOKKUVÕTE TAANI AMETIASUTUSTE SEISUKOHTADEST
|
(74) |
Tuleb tähele panna, et järgnevas kokkuvõttes Taani ja kolmandate isikute seisukohtadest ei ole esitatud TV2 Alene kaardi süsteemi käsitlevaid märkusi, sest ümberkorralduskava seda osa ei rakendata. |
TV2 on raskustes olev äriühing
|
(75) |
Taani ametiasutuste väitel on TV2 raskustes olev äriühing, nagu näitab PWC aruanne, (69) mida on hiljem ajakohastatud (70). Sellele seisukohale jäädi ka kolmandate isikute märkustele vastates (71). |
|
(76) |
Vahetult enne ümberkorralduskava esitamist koostatud PWC aruande kohaselt ei suuda TV2 oma vahendite ega turupõhise rahastamise abil taastuda. Ühtlasi väidab Taani, et komisjonile esitatud ümberkorralduskava põhineb realistlikel eeldustel ja stsenaariumitel, näidates samas äriühingu pikaajalise elujõulise taastumist. Reklaamituru olukord on aga ümberkorralduskava alusstsenaariumiga võrreldes halvenenud. 2009. aasta esimeses pooles kahanes reklaamiturg 19 % ning TV2 reklaamitulu vähenes 2009. aastal 24 %. Ümberkorraldusmeetmed rakendatakse võimalikult kiiresti, välja arvatud vaatajatasu kehtestamine, mis tuleb tegevuslike ja tehniliste raskuste tõttu 2012. aastani edasi lükata. Peale selle väitis Taani järjekordselt PWC prognoosidele tuginedes oma hilisemas kirjas, et algse ümberkorralduskavaga võrreldes on prognoosid tõepoolest halvenenud ning et 2009. aastal oli TV2 intressi- ja maksueelne kasum ümberkorralduskavas eeldatust […] miljonit Taani krooni väiksem (72). Samuti osutab Taani, et nagu mitmesuguste pankade avaldused tõendavad, ei suuda äriühing välisvahendeid saada, sest pangad kahtlevad põhikanali ärimudelis, suhtuvad hooajalisse reklaamitulusse sissetuleku allikana kriitiliselt ning käsitavad probleemsena pooleliolevatest kohtuasjadest tingitud ebakindlust. |
|
(77) |
Rahalisi ja tegevuse ümberkorraldamise meetmeid analüüsitakse maksimaalsete meetmetena, mida saab võtta ilma avalik-õigusliku kanali TV2 programmide kvaliteeti kahjustamata. Meetmed sunnivad TV2 oma varasid paremini kasutama, vähendades seega abi minimaalselt vajalikule. |
|
(78) |
Kuna ringhäälinguvõrgu müük osutus oodatust edukamaks, kinnitas valitsus hiljem, et pärast seda, kui komisjon on ümberkorralduskava heaks kiitnud ja 19. mai 2004. aasta pooleliolev kohtuasi on ilma suuremaid tagasimakseid kehtestamata lahenduse saanud, on võimalik kõik abimeetmed tühistada ja neid mitte rakendada (73). |
Vaatajatasu
|
(79) |
Riigiabina mitte käsitatav vaatajatasu tagab stabiilsema sissetuleku ja annab pankadele kindlustunde seoses TV2 ärimudeliga. Ümberkorraldamise tulemusel jääb terve äriühingu intressi- ja maksueelse kasumi marginaal väidetavalt vahemikku […] ja […] %, mis võimaldab tal oma vahendite abil toime tulla. |
|
(80) |
Kuigi levitajate pakettide hinnakujunduse ja ülesehituse muudatusi on võimatu ette näha, ei tohiks TV2 vaatajatasu kehtestamine tuua kaasa TV2 konkurentide poolset kaudset rahastamist ega nende tegevusmahu vähenemist. Sellist uut rahastamist käsitatakse TV2 põhiliste pikaajaliste rahastamistingimuste muutmisena, mis loob TV2-le erasektori konkurentidega võrreldes võrdsed tingimused (74). |
Kompensatsioonimeetmed
|
(81) |
Lõpuks väidavad Taani ametiasutused, et kavandatud kompensatsioonimeetme, uute kanalite (nüüd ka raadiokanalite) käivitamisest loobumise näol on äriühingu TV2 Danmark A/S jaoks tegemist tõelise järeleandmisega, mis tuleneb tema huvist mitmekesistamisstrateegia vastu oma üldise turuosa säilitamiseks, saadava tulu ja nn esimese tulija eelise kaotamisega, mis läheb üle konkurentidele, kes käivitavad praegu uusi kanaleid ja jätkavad seda ka edaspidi. Hiljem asus Taani seisukohale, et meede peaks lõppema, kui kõik abimeetmed on tühistatud, st alates käesoleva otsuse kuupäevast. |
|
(82) |
Mis puudutab menetluse algatamise otsuses väljapakutud ideed seoses TV2 kvaliteetsisu edastamise võimsuse muutmisega, siis juhib Taani tähelepanu sellele, et TV2 avaliku teenuse osutamise kohustus hõlmab spordiüritusi ja abi filmitootmisele. Veel väidab Taani, et standardlepingud välistavad TV2 võimaluse loovutada õigusi kolmandatele isikutele, mistõttu ei ole võimalik enampakkumisi korraldada. |
Õiguslik alus
|
(83) |
Taani leiab, et ümberkorraldusprotsess on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c. Taani tunnistab aga, et PWC tuluprognooside kohaselt on põhikanal ka pärast ümberkorraldusperioodi lõppu jätkuvalt kahjumis (75). Taani juhib tähelepanu TV2 kohustusele osutada avalikku teenust, mida ta ei tohi rikkuda. Päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste või ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel juhtumit hinnates tuleks TV2 sellist avaliku teenuse osutamise kohustusest tingitud eriolukorda arvesse võtta. Ärilisest seisukohast ei oleks mõttekas avalik-õiguslikku kanalit sulgeda, sest see tagab märkimisväärse sünergia põhi- ja nišikanalite vahel. |
VII. KOKKUVÕTE HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHTADEST
TV2
|
(84) |
TV2 toob oma märkustes kõigepealt välja need punktid, mida ta peab ümberkorralduskava hindamisel kõige olulisemaks. |
TV2 avaliku teenuse osutamise kohustus ja õiguslik alus
|
(85) |
TV2 märgib, et tema põhitegevus seisneb ulatusliku ja kuluka avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmises, millest lähtutakse äriühingu põhikanali puhul. TV2 väitel moodustab see tegevus praegu rohkem kui […] % põhikanali kuludest. |
|
(86) |
TV2 viitab praeguse olukorra tinginud poliitilisele otsusele. Taani valitsus ja kehtivat meediapoliitika kokkulepet toetanud parteid leppisid kokku, et ümberkorralduskava alusel ei anta riiklikku hüvitist TV2 avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmisel kantavate kulude eest. Teiselt poolt otsustati kehtestada TV2-le jätkusuutlik turutingimustel põhinev ärimudel, mis tagaks äriühingule võimaluse konkureerida asjakohastel turgudel hoolimata oma avaliku teenuse osutamise kohustusest, ning ka TV2 pooldas seda otsust. TV2 märgib, et siinkohal on kõige olulisem element varasema põhikanali eest vaatajatasu nõudmise keelu tühistamine, mis jõustub 1. jaanuaril 2012. TV2 väitel ei hõlma abi tegevusega seotud või kaubanduslikke eeliseid, vaid sellega üksnes tagatakse, et TV2 saaks kasutada tema konkurentide käsutuses olevaid rahastamisvõimalusi. TV2 sõnade kohaselt ei saa käsitada tema põhikanalit eraldiseisvalt, sest kontserni finantstulemused sõltuvad nii põhi- kui ka nišikanalitest. Igal juhul ei saa TV2 rikkuda oma avaliku teenuse osutamise kohustust, mida tuleks suuniste või ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamisel arvesse võtta. |
Konkurentsiolukord
|
(87) |
TV2 märgib, et hoolimata tema valitsevast seisundist Taani telereklaamiturul on konkurents asjaomasel turul tugev ja seda iseloomustab tugeva finantsseisundiga rahvusvaheliste kontsernide kohalolu. Ühtlasi väidab TV2, et tema põhikonkurente ei takistata turule sisenemast, sest nad on käivitanud Taani teleturul mitu uut kanalit (nt SBS 6 (Pro 7), TV3 Puls (MTG) ja Canal 9 (Bonnier)). |
|
(88) |
Veel väidab TV2 seoses konkurentsiolukorraga Taani teleturul, et märkimisväärselt on kahanenud nii tema turuosa kui ka vaatajate osakaal, (76) mis […], muu hulgas analoogsignaali väljalülitamise tõttu 2009. aasta novembris. Peale selle vähendab keeld käivitada kuni 2012. aastani uusi kanaleid TV2 väitel veelgi tema konkurentsivõimet ning nõrgestab seeläbi äriühingut. |
|
(89) |
Seoses tasulise televisiooni turuga juhib TV2 tähelepanu sellele, et kontsernil ei ole sellel turul valitsevat seisundit, märkides samas, et ainus suur Taani kommertstelekanal, mis sellel turul ei tegutse, on TV2 avalik-õiguslik kanal. Peale selle on nišikanalite turuosa tasulise televisiooni turul TV2 hinnangul […] % ning pärast seda, kui TV2 võib 2012. aastal hakata nõudma oma avalik-õigusliku põhikanali eest vaatajatasu, kasvab jaama turuosa kokku tema prognooside kohaselt ligikaudu […]–[…] %. |
Raskustes olev äriühing/ümberkorralduskava kestus
|
(90) |
TV2 juhib tähelepanu asjaolule, et tal ei olnud võimalik pankadelt laenu saada ja isegi tema Kvaegtorvetis asuvale kinnisvarale ei olnud lihtne hüpoteeki seada. TV2 märgib, et pankasid on takistanud vajalikke vahendeid andmast muu hulgas pooleliolevatest riigiabijuhtumitest tulenev ebakindlus. TV2 arvates on ümberkorralduskava kestus asjakohane ning ta märgib, et tema finantsolukorra mis tahes paranemine mõjutab ainult laenuvõimaluse kasutamist, mitte tema ärimudelit, mis peaks tagama TV2 kasumlikkuse keskmises ja pikas perspektiivis. |
Vaatajatasu
|
(91) |
TV2 väitel ei ole avalik-õigusliku põhikanali vaatajatasu kehtestamise näol tegemist riigiabiga, vaid sellega üksnes tagatakse kanalile konkurentidega samasugused võimalused kasutada kõige tavapärasemat turul tegutsemise vahendit, nimelt nõuda tasu vaatajatelt, kes otsustavad tema teenuseid kasutada. Konkurentsi moonutamist saab heastada ELi toimimise lepingu artiklite 101 või 102 kohaldamisega. TV2 sõnade kohaselt ei moonuta vaatajatasu, nagu ümberkorralduskava muudki elemendid, konkurentsi asjaomastel turgudel. Sellega seoses väidab TV2, et kavaga tagatakse TV2 kontserni ja eeskätt avalik-õigusliku põhikanali vajalik likviidsus kuni vaatajatasu kehtestamiseni. Ühtlasi väidab TV2, et riigiabi käsitlevate õigusaktide seisukohast ei oleks mitteturupõhise rahastamise taaskehtestamine avaliku teenuse hüvitamiseks eelistatav vaatajatasu kehtestamisele. |
Kompensatsioonimeetmed
|
(92) |
TV2 rõhutab, et uute kanalite käivitamise keelu näol on tegemist tõelise järeleandmisega. Ta juhib tähelepanu sellele, et digitaalkanalitele ülemineku ja oma võrgu müümisega kaotab ta oma senise eelise, mis tal võrgu kaasomanikuna oli. Vastusena menetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimusele, kas kaaluda võiks teatavate programmide müümist kolmandatele isikutele või nende edastamise piiramist (nt sport), märgib TV2, et standardlepingute kohaselt ei tohi TV2 loovutada õigusi kolmandatele isikutele. Taani mängufilmid ja sport moodustavad osa TV2 avaliku teenuse osutamise kohustuste alla kuuluvatest programmidest. |
SBS
|
(93) |
SBS ei näe põhjust, miks mitme tõenäoliselt kehva juhtimisotsuse tulemusel peaks muutma rahastamismudelit, millel oleks märkimisväärselt konkurentsi moonutav mõju. SBS kinnitab, et kui halvad investeerimisotsused kõrvale jätta, siis olid TV2-l ajavahemikul 2004–2008 positiivsed tulemused ning tal on telereklaamiturul valitsev seisund. Peale selle on SBS arvamusel, et ümberkorralduskava hõlmab palju enamat kui pelgalt vajalikku. Vaatajatasu nõudmise õiguse nüüdispuhasväärtus on rekapitaliseerimisotsuses täpsustatud prognoositud optimaalsest omakapitalist palju suurem. Samuti juhib SBS tähelepanu asjaolule, et ümberkorralduskava mõju hindamisel tuleks arvesse võtta ka litsentsitasudest moodustuvat ligi 400 miljoni Taani krooni suurust abi, mida antakse igal aastal piirkondlikele kanalitele. |
Raskustes olev äriühing
|
(94) |
SBS väitel ei ole ei TV2 ega ükski tema tütarettevõtjatest ümberkorraldussuuniste alusel abikõlblik. Sellega seoses juhib SBS tähelepanu asjaolule, et oma 2009. aasta esimese poolaasta aruande kohaselt oli TV2 Danmarki puhas omakapital 644,9 miljonit Taani krooni ning et äriühing ei vasta maksejõuetusmenetluse kriteeriumitele. Igasugust avaliku teenuse osutamise kohustusest tulenevat kahjumit tuleb analüüsida ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel, millele Taani valitsus ei ole tuginenud. |
|
(95) |
SBS sõnade kohaselt tuleb nõuetekohaselt analüüsida kulude paigutust TV2 kontserni eri osade vahel, eriti kuna nišikanalite kulud on konkurentide kuludega võrreldes väga madalad. Põhikanalit käsitati eraldiseisva tegevusvaldkonnana, mille saab muuta kasumlikuks õigete hinnakujundusnormide abil. |
|
(96) |
Kui mitte arvestada selliseid kahjumit kandvaid tegevusvaldkondi nagu TV2 Radio, millest praeguseks on loobutud, ning komisjoni tagasinõudmisotsuse mõju, siis oleks TV2 kontsern olnud SBS-i kinnitusel ajavahemikul 2004–2008 kasumis. Igal juhul võib TV2 kasumlikuks muutuda, näiteks kulude vähendamise teel. |
|
(97) |
Peale selle juhib SBS tähelepanu Taani esitatud turuanalüüsile. Eeskätt ei nõustu SBS reklaamituru väljavaadetega, sest tema hinnangul hakkab turg alates 2010. aastast kasvama (77). |
|
(98) |
SBS väidab, et kui ümberkorralduskava üldse heaks kiidetakse, peaks see piirduma selle ajaga, mis kulub likviidsusprobleemide lahendamiseks vajalikuks varade müümiseks. |
Vaatajatasu
|
(99) |
SBS märgib, et vaatajatasu kehtestamisel on tegelikkuses samasugune mõju kui litsentsitasu suurenemisel ning kooskõlas otsusega kohtuasjas C-206/06 (Essent Netwerk Noord BV) tuleks see liigitada riigiabiks. Esineb märkimisväärseid erinevusi võrreldes kohtuasjaga C-345/02 (Pearle), sest meede kehtestati ainult Taani ja TV2 algatusel ning vaatajatasu ei kasutata sihtotstarbeliselt vaatajate valitud erieesmärkidel. |
|
(100) |
SBS rõhutab, et tähtis on analüüsida vaatajatasu ümberkorraldusabi raamistikus. Vaatajatasu kehtestamise kokkulepe mõjutab nii TV2 kui ka asjaomaste kolmandate osapoolte, näiteks pankade turukäitumist tõenäoliselt alates ümberkorralduskava heakskiitmise kuupäevast, mitte vaatajatasu rakendamise kuupäevast. Peale selle kritiseerib SBS asjaolu, et piiratud ei ole vaatajatasu suurus, mida TV2 võib nõuda, ning kehtestatud ei ole mingeid tingimusi seoses selle kasutamisega. Vaatajatasu võib kasutada ka äritegevuse rahastamiseks. |
|
(101) |
Veel väidab SBS, et vaatajatasu kehtestamine ei sobi kokku avaliku teenuse mõistega. See tähendab, et kui vaatajatasu kehtestamise kavast ei loobuta, ei ole ümberkorraldusabi iseenesest ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel õigustatud. Samuti leiab SBS, et vaatajatasul on selgelt konkurentsivastane mõju, eelkõige võivad mõned operaatorid olla sunnitud turult lahkuma ja ühtlasi võimaldab see TV2-l uude sisusse veelgi agressiivsemalt investeerida. See on kahjulik eeskätt seetõttu, et TV2 on erakordses olukorras oma valitseva seisundi tõttu reklaamiturul. |
Kompensatsioonimeetmed
|
(102) |
SBS-i väitel on vaja piisavalt rangeid kompensatsioonimeetmeid. Seepärast teeb ta ettepaneku, et esmalt ei lubata TV2-l vaatajatasu kehtestada. Teiseks tuleks kasutada avalikke pakkumisi, et tagada kontsernisiseste siirdehindade õigem hinnakujundus, kui TV2 müüb programme oma tütarettevõtjatele. Kolmandaks saaks anda TV2 piirkondlikud kanalid üle Danmarks Radiole, sest piirkondlikud kanalid saavad märkimisväärset riigiabi ning litsentsitasu maksvad leibkonnad, kes vaatavad tasulisi telekanaleid, maksaksid TV2 piirkondlike kanalite eest topelt. Neljandaks tuleks TV2 nõuda mitte üksnes uute kommertskanalite käivitamisest loobumist, vaid ka vähemalt mõne olemasoleva kanali müümist. Lõpuks tuleks panna TV2-le kohustus lubada oma võrgus konkureerivate operaatorite reklaami. |
|
(103) |
Samuti soovitab SBS kehtestada mitu kaitsemeedet, millega tagada, et TV2 ei kasuta abi ja/või vaatajatasu konkurentsi moonutamiseks. Esiteks ei tohiks Taanil lubada kehtestada diskrimineerivat vaatajatasu. Teiseks ei tohiks TV2 lubada siduda levitamisturul põhikanalit muude kanalitega ning tal peaks olema kohustus pakkuda TV2 eraldiseisva kanalina. Kolmandaks tuleks TV2-l keelata kasutada abi või vaatajatasu mis tahes muu tegevuse jaoks peale põhikanali ning kasutada reklaamiturul dumpinguhindu. Neljandaks peaks TV2 võtma kohustuse mitte kasutada läbipaistmatuid allahindlusi. |
MTG/Viasat (Viasat)
Raskustes olev äriühing
|
(104) |
Viasat kinnitab, et TV2 ei ole raskustes äriühing, osutades eelkõige tema 2008. aasta kasumile. Ta väidab, et TV2 on ka edaspidi kasumis, viidates muu hulgas TV2 kasumile 2009. aasta esimeses pooles (mille põhjal prognoositi maksueelseks tuluks 249 miljonit Taani krooni). Võttes arvesse hilisemat teavet, mille kohaselt TV2 oli 2009. aastal tegelikult kahjumis, leiab Viasat, et tegemist on väikese kahjumiga, mis on seotud reklaamituru üldise 18,7 % langusega võrreldes 2008. aastaga. See näitab, et nüüdseks on TV2 suutnud kohandada oma kulusid praeguse äri- ja finantskeskkonnaga. Seoses 2007. aasta kahjumiga osutab Viasat, et see tulenes põhiliselt TV2 Radiost, mis hiljem müüdi. TV2 käive 2008. aastal küll kahanes, ent see juhtus enamiku äriühingute puhul, ning sellest hoolimata õnnestus TV2-l oma maksueelset kasumit suurendada. |
|
(105) |
Visati väitel puuduvad tõendid rahavoogudega seotud lühiajaliste vajaduste kohta. Vastupidi, TV2 kulutas hiljuti uute filmide hankimiseks märkimisväärse summa ja on suurendanud ka oma kulusid, mis on Viasati sõnul tingitud programmivaliku laiendamisest, üldkategooria mängufilmidega seotud kulude suurenemisest ja ülemäärastest investeeringutest kallitesse Taani mängufilmidesse (78). |
|
(106) |
Täpsemalt rõhutab Viasat, et kuigi suur osa TV2 intressi kandvast võlast on endiselt lühiajaline, ei kujuta see probleemi seni, kuni TV2 suudab seda refinantseerida. 2009. aastal langesid TV2 finantseerimiskulud 49,2 miljonilt Taani kroonilt 19 miljoni Taani kroonini. Samuti on TV2 kulutanud märkimisväärseid vahendeid uue sisu hankimiseks. Peale selle oli ajavahemiku 2006–2008 negatiivne rahavoog tingitud peamiselt ulatuslikest investeeringutest, mitte TV2 tegevusega seotud kuludest. Seega oleks olnud võimalik negatiivset rahavoogu vältida, lükates edasi või vähendades investeeringuid. Samamoodi oli TV2 võla suurenemise põhjus asjaolu, et TV2 tegi aastatel 2006–2008 suuri investeeringuid. |
|
(107) |
Viasat juhib tähelepanu ka sellele, et intressikoormus on alates 2008. aastast ilmselt vähenenud. Samuti seab Viasat kahtluse alla, kas TV2-l on laenude saamisel probleeme, sest ilmselt üritas TV2 saada laenu ainult Danske Bankist. Peale selle toimus see ajal, mil laenu saamine oli raskem kui praegu. |
|
(108) |
Seoses välisteguritega nõustub Viasat menetluse algatamise otsuses esitatud eeldusega, et SKP kasvab aastas 1,02 %. Eeskätt märgib Viasat, et PWC prognoosid reklaamituru kasvu kohta, millele tugineb Taani valitsus, on teistest prognoosidest, eriti turul tegutsevate äriühingute koostatud prognoosidest oluliselt konservatiivsemad. Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta esitas Viasat enda prognoosid TV2 kontserni kohta aastateks 2009–2019 (aruande koostas Audon Partners), mille kohaselt ei ole TV2 sunnitud lühikeses ega keskmises perspektiivis oma tegevust lõpetama. |
|
(109) |
Mis puudutab avalik-õigusliku kanali kasumlikkust, siis rõhutab Viasat, et TV2 kontsernis esinevate sünergiate tõttu ei ole võimalik kaaluda iga tegevuse kasumlikkust eraldiseisvalt. Seega ei tuleks hinnata põhikanalit eraldi. Sellest hoolimata on TV2 ja nišikanalite vahelised siirdehinnad ebaõiged, sest hinnad on kuludest palju väiksemad. Viasat esitas kasumlikkust käsitlevad arvutused, milles kulud on jagatud kanalite käibe järgi. Ühtlasi väidab Viasat, et sarnaste meediaettevõtjate tulemustega võrreldes osutavad nišikanalite finantstulemused jõuliselt sellele, et TV2 eristatud aruandlust ei tuleks arvesse võtta. Lõpuks märgib Viasat, et põhikanali kasumi suurendamiseks võiks TV2 korraldada oma kõige atraktiivsemate programmide (v.a sport), nt seriaalide, mängufilmide ja dokumentaalfilmide taasedastamise õiguse enampakkumise. Veel kardab Viasat, et abi võidakse kasutada agressiivseks turukäitumiseks, ning väidab, et varem on TV2 teinud draamaseeriate hankimisse investeerimisel konkurentidest suuremaid pakkumisi, tõstnud TV2 uudiste hindu ja teinud allahindlusi. |
Vaatajatasu
|
(110) |
Kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et abi on vajalik, peaks selline abi olema suunatud vahetu probleemi, st rahavooprobleemi lahendamiseks, mitte tegevuse toetamiseks. See tähendab, et TV2-l ei tohiks lubada muutuda tasuliseks telekanaliks, sest laenuvõimaluse andmine oleks piisav. Peale selle annab vaatajatasu kehtestamine TV2-le vahendid, mis võimaldavad tal jätkata oma valitseva seisundi kuritarvitamist reklaamiturul, ning toob kaasa konkurentide turult kõrvaldamise riski. Veel seab Viasat kahtluse alla, kas selline kava on kooskõlas TV2 üldise avaliku teenuse osutamise kohustusega. |
|
(111) |
Viasat rõhutab eelkõige vaatajatasu konkurentsivastast mõju, sest sellega kaasnevad kallimad programmipaketid teiste operaatorite programmidele, mistõttu väheneb nende abonenttasudest ja reklaamist saadav tulu. |
Kompensatsioonimeetmed
|
(112) |
Peale selle väidab Viasat, et väljapakutud kompensatsioonimeetmete näol ei ole tegelikult tegemist vastutulekuga, sest lisakanalite jaoks ei olegi ruumi. Nagu eespool märgitud, soovitab Viasat TV2-l korraldada põhikanali kasumi suurendamiseks oma kõige atraktiivsemate programmide (v.a spordiürituste), nt seriaalide, mängufilmide ja dokumentaalfilmide taasedastamise õiguse enampakkumine. |
Õiguslik alus
|
(113) |
Lõpuks ei ole Viasati väitel tõenäoline, et Taani valitsus saaks tugineda artikli 106 lõikele 2. |
Boxer TV A/S (Boxer)
|
(114) |
Boxeri väitel parandab vaatajatasu kehtestamine osaliselt praegust konkurentsivastast olukorda, mille puhul Boxer ei saa kõikidest platvormide pakkujatest ainsana kasutada äriliselt asjaolu, et ta edastab TV2. Boxer soovitab kehtestada TV2 hinnakujunduse kohta kas poliitilise või konkurentsiasutuste kontrolli. |
Teised isikud
|
(115) |
Seoses ümberkorraldusabiga seab mõni isik kahtluse alla, kas TV2 on raskustes äriühing (ASK) ja kas kompensatsioonimeetmed ei jää küllastunud turul liiga nõrgaks (FDA). Mõni neist väidab aga, et kui äriühing on raskustes, võiks kaaluda vaatajatasu kehtestamist (DI, TDC). Mõne arvates on ümberkorraldusperiood liiga pikk (Discovery). Teised märgivad, et kui TV2 on 2012. aastaks majanduslikult stabiilne äriühing, ei tohiks tal lubada vaatajatasu kehtestada. |
|
(116) |
Vaatajatasu kohta leiab mõni isik (Langkilde, MTV Networks AB, FDA, Discovery, Stofa), et selle tulemusel tõrjutakse väikesed kanalid olemasolevatest tasulistest telepakettidest välja või peavad kliendid hakkama rohkem maksma. |
|
(117) |
Mõne isiku arvamuse kohaselt on 25 Taani krooni suurune vaatajatasu liiga suur (FDA, TDC). FDA leiab veel, et sellise vaatajatasu nõudmine ei sobi kokku TV2 kui avalik-õigusliku ringhäälinguettevõtja rolliga. |
VIII. HINDAMINE RIIGIABI EESKIRJADE ALUSEL
1. Hindamise ulatus
|
(118) |
Nagu Taani esitatud dokumentidest ilmneb, ei ole esitatud ümberkorralduskava tagasi võetud. Taani väitel ei ole abimeetmete järele vajadust ning kõik abimeetmed tühistatakse pärast seda, kui ümberkorralduskava, sealhulgas vaatajatasu heaks kiidetakse ja TV2-ga seotud kahe varasema komisjoni uurimise tulemusel ei nõuta TV2-lt täiendavaid makseid (79). Teiste sõnadega ei ole komisjon veel saanud Taanilt tingimusteta kinnitust, et meetmed ei ole enam ümberkorralduskava osa ega kuulu seega enam komisjoni ametliku uurimismenetluse kohaldamisalasse. |
|
(119) |
Ainuke erand on ringhäälinguvõrgu müügiga seotud kavandatud garantii, mida ei võeta kasutusele, sest müük on juba toimunud ja seepärast ei ole see antud juhtumi puhul enam asjakohane. Komisjon ei käsita seda enam teatatud meetmena. |
|
(120) |
Seepärast hindab komisjon järgnevalt ülejäänud teatatud meetmeid (laen ja ümberkorraldamisega seotud ajutine laenuvõimalus) ning päästmisabina lubatud laenuvõimalust, mis jätkuvalt kehtib. |
2. Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
|
(121) |
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud järgmiselt: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. |
|
(122) |
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks peab olema tegemist riigile omistatava abimeetmega, mida antakse riigi ressurssidest ja mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ning moonutab konkurentsi ühisturul, andes teatavatele ettevõtjatele valikulise eelise. Allpool uuritakse nimetatud tingimuste kohaldamist käesolevate meetmete suhtes. |
2.1. Riigi ressursid
|
(123) |
Algse päästmisabina ja ümberkorralduskava alusel antud allutatud laen ja ajutine laenuvõimalus (80) hõlmavad vahendeid, mille valitsus eraldas Folketingeti heakskiidul Taani üldeelarvest ja mis seega kujutavad endast riigi ressursse. |
|
(124) |
Taani väitel on intressimäärad ja lõivud samad, mida turul kohaldatakse heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute suhtes. Samade tingimuste rakendamisega raskustes oleva äriühingu, näiteks TV2 suhtes kaotab Taani riigi ressursse. Seda põhjusel, et erainvestor oleks arvestanud TV2 finantsraskusi ning laenu või laenuvõimaluse andmisest kas täielikult keeldunud või teinud seda kõrgemate määrade eest kui heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute puhul. |
|
(125) |
Komisjon leiab, et TV2-le antud õigus nõuda alates 2012. aastast vaatajatasu ei kujuta endast riigi ressursse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Vaatajatasu tuleb erasektorist (81) ning seda maksavad tarbijad otse levitajale hüvitisena TV2 kanali vaatamise eest. Oma kanali digipaketti lisamiseks ja vastuvõetavas hüvitises kokku leppimiseks peab TV2 pidama levitajatega tavapäraseid äriläbirääkimisi. Puudub õiguslik säte, mis sunniks levitajat TV2 põhikanalit oma paketti lisama, sest vaatajatasu süsteemi kehtestamisega tühistatakse praegune Taani ringhäälinguseaduse artiklis 6 sisalduv edastuskohustus. Samuti ei kuulu vaatajatasud ega nende summa valitsuse pideva kontrolli alla ega ole talle kättesaadavad (82). Valitsus ei ole kuidagi seotud hindade määramisega, mis jääb TV2 äriotsuseks, ning ta ei kogu tasu TV2 heaks ega kontrolli ega kasuta seda mingil viisil. |
|
(126) |
Vaatajatasu ei saa pidada samaväärseks litsentsitasu nõudmisega, nagu väitis SBS. SBSi sõnade kohaselt mõjub vaatajatasu leibkondadele tegelikkuses samamoodi kui litsentsitasu tõstmine, sest levitajate paketid sisaldavad alati TV2 Danmarki. Selle kohustusliku elemendi ja asjaolu tõttu, et vaatajatasu saab muuta ainult seadusandliku muudatusega, (83) tuleks see tasu liigitada riigiabiks (84). Sellega seoses viitab SBS Euroopa Kohtu otsusele Essent Netwerksi kohtuasjas (85). |
|
(127) |
Vastupidiselt Taani varasemale litsentsitasude korrale, mida komisjon tõepoolest käsitas riigiabina, (86) ei ole vaatajad seaduslikult kohustatud kõnealust tasu maksma, vaid nad maksavad hüvitist vabatahtlikult sõlmitava lepingu alusel. Samuti ei kogu seda tasu avalik asutus, nagu litsentsitasude puhul ette nähtud, vaid eraoperaator Boxer ja muid platvorme kasutavad teised erasektori levitajad. Riik ei ole kuidagi seotud jõustamismeetmetega juhtumite puhul, kui vaatajad tasu ei maksa, vaid makse väljanõudmiseks peab levitaja algatama tsiviilhagi. |
|
(128) |
Asjaolu, et kultuuriministeerium annab TV2-le litsentsi muutmisega õiguse nõuda abonenttasusid, ei ole piisav järeldamaks, et hõlmatud on riigi ressursid. Tegemist ei ole riigi sekkumisega, mille tulemuseks on riigi ressursside kaotamine. Sellega seoses ei ole SBSi viide Essent Netwerksi kohtuasjale asjakohane. Nimetatud kohtuotsuse punktis 73 on tehtud vahet Essenti ja Pearle kohtuasjas (87) esinenud olukordadel ning väidetud, et esimese puhul tuleneb asjaomane tasu ametiasutuste kehtestatud poliitikast. Juhtumite eristamiseks osutab kohus Essenti kohtuasjas seadusandja kehtestatud tasule, kuid ei väida, et igasuguse seadusandluse teel toimuva riigi sekkumise puhul oleks kaasatud riigi ressursid. See ilmneb nimetatud Essenti kohtuotsusest endast, sest kõnealuse otsuse punktis 75 on peale selle tehtud vahet nimetatud juhtumi ja Preussen Elektra kohtuasja vahel, mis hõlmas seadusandlikku akti (ja mille puhul leiti, et tegemist ei ole riigiabiga), millega elektritarnijatele pandi kohustus osta oma piirkonnast miinimumhindadega taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Kohus sedastab, et vastupidiselt Preussen Elektra olukorrale olid asjaomased ettevõtjad Essenti kohtuasjas volitatud „riigi ressursse haldama” (88). Käesoleval juhul ei palu riik TV2-l riigi ressursse hallata. Litsentsi muutmisega üksnes rakendatakse juba kehtivat õigust täiendavale sissetulekuallikale (seoses seadusandlusega vt Taani ringhäälinguseaduse paragrahvi 38a lõige 2). |
|
(129) |
Seepärast leiab komisjon, et vaatajatasu ei hõlma riigi ressursse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
2.2. Valikuline eelis
|
(130) |
Kaasatud riigi ressursid annavad TV2-le majandusliku eelise, sest turutingimustel tooksid samad finantsvahendid kaasa kõrgemad laenukulud või suuremad tasud, kui mõni turul tegutsev äriühing nõustuks andma abisaaja käsutusse kavandatud summas täiendavaid vahendeid. Taani esitatud tõendite kohaselt ei soovinud ükski neist seda teha. |
2.3. Konkurentsi moonutamine ja mõju kaubandusele
|
(131) |
Kõnealused vahendid võimaldavad TV2-l jätkata oma tegevust turgudel, kus ta praegu tegutseb. Nimetatud turud hõlmavad edastusõiguste müümise ja ostmise turgu/turge, tasuliste telekanalitega seotud teenuste turgu/turge ja Taani telereklaamiturgu. TV2 konkureerib nendel turgudel teiste ringhäälinguettevõtjatega, muu hulgas näiteks SBSi või Viasatiga. Sellest tuleneb, et eelistades TV2, kahjustab või ähvardab kõnealune abi kahjustada konkurentsi asjaomastel turgudel. |
|
(132) |
Mõjutatud turgudel, nagu edastusõiguste müümise ja ostmise turul ning teistest liikmesriikidest pärit ja Taanis müümiseks ettenähtud toodete telereklaami turul toimub liikmesriikidevaheline kauplemine (89). Peale selle edastavad äriühingu TV2 Danmark A/S teatavad konkurendid oma kanaleid Ühendkuningriigist ja/või on teistes liikmesriikides asutatud kontsernide tütarettevõtjad ning kavandatav abi võib mõjutada nende otsust Taani turule jääda või seal oma tegevust laiendada. Seega kõnealune abi mõjutab või võib mõjutada liikmesriikidevahelise kaubanduse struktuuri. |
|
(133) |
Kuna kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1, tuleb hinnata päästmisabi paketi kokkusobivust siseturuga. |
3. Rakendamiskeeld
|
(134) |
Taani on pidanud kinni nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (90) artiklis 3 nimetatud rakendamiskeelust, sest ta teatas ümberkorralduskava raames kavandatud meetmetest ja ei ole neid seni rakendanud. Päästmisabi rakendamiseks anti luba komisjoni 4. augusti 2008. aasta otsusega. |
4. Riigiabi kokkusobivus siseturuga
4.1. Õiguslik alus
|
(135) |
Meetmete kokkusobivust hinnatakse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel koostoimes suunistega. ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamist kõnealuste meetmete suhtes seoses avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisega ei analüüsita. Kuigi TV2 rahalised raskused on tingitud peamiselt avalik-õigusliku kanali pakkumisest ja stabiilseid tuluallikaid sisaldava ärimudeli puudumisest, ei piirdu riigiabi meetmed avaliku teenuse osutamisega, vaid on suunatud TV2-le kui kontsernile, st need hõlmavad ka tema kommertstegevust. Peale selle ei ole Taani ametiasutused esitanud üksikasjalikke argumente selle kohta, et riigiabi meetmed olid ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 põhjal siseturuga kokkusobivad ning komisjon ei ole saanud piisavat teavet, mis võimaldaks tal teostada hinnangut ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel koostoimes ringhäälinguteatisega (91). |
|
(136) |
Suunistega on ette nähtud võimalus anda raskustes olevatele äriühingutele ajutise toetusena päästmisabi kuni ümberkorralduskava koostamiseni või terava likviidsuskriisi leevendamiseks. Suuniste punkti 26 kohaselt pikendatakse abi lõpetamise tähtaega seni, kuni komisjon on kava kohta otsuse langetanud. Asjaolu, et TV2 puhul kehtib jätkuvalt võimalus saada päästmisabi, on selle sättega kooskõlas, sest TV2 esitas ümberkorralduskava ettenähtud tähtajaks. |
|
(137) |
Päästmisabi peab põhinema realistlikul, ühtsel ja laiaulatuslikul kaval, mille eesmärk on taastada mõistliku aja jooksul äriühingu pikaajaline elujõulisus. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt järgmisi elemente: äriühingu toimimise kõikide tahkude ümberkorraldamine, tema tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, sealhulgas kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, ja rahaline ümberkorraldamine. Kui ümberkorraldamist toetatakse riigiabiga, ei saa see siiski piirduda varasema kahjumi korvamisega ilma selle põhjuseid lahendamata. Peale selle tuleb ümberkorraldamist vähemalt osaliselt rahastada äriühingu omavahenditest. Lõpuks tuleb kohandada kompensatsioonimeetmeid, et abi moonutav mõju oleks minimaalne. Järgnevalt uurib komisjon, kas nimetatud tingimused on täidetud. |
4.2. Abikõlblikkus – raskustes olev äriühing
|
(138) |
Vastavalt suuniste punktile 9 on äriühing raskustes siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt saadud vahenditega kõrvaldada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Suuniste punktis 11 on loetletud teatavad kriteeriumid, mille puhul äriühingu võib lugeda raskustes olevaks isegi siis, kui ei esine ühtegi suuniste punktis 10 loetletud tingimust. Punktis 11 on sätestatud, et „[i]gal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega”. |
|
(139) |
Komisjon teeb järelduse, et ümberkorralduskava esitamise ajal oli TV2 puhul tegemist sellise raskustes oleva äriühinguga. Seda tõendavad komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses sisalduvad arvandmed ning, veelgi olulisemana, hiljem, 2010. aasta jaanuaris esitatud ja käesoleva otsuse põhjendustes 36–42 toodud arvandmed, mis osutavad kahjumit kandvale äriühingule, kahanevatele turuosadele, kasvavale võlale ning eeskätt vähenevast reklaamitulust, kehvadest investeeringutest ja kasvavatest intressimaksetest tingitud negatiivsetele rahavoogudele. Kuigi hiljem selgus, et nagu konkurendid olid hinnanud, oli äriühing 2008. aastal tõepoolest kasumit teeninud (2008. aasta märtsis esitatud prognoos näitas veel […] miljoni Taani krooni suurust […]), oli see kasum väike ega muuda iseenesest järeldust, et äriühing ei suutnud ilma välisrahastamiseta oma tegevust jätkata. Äriühingu käsutuses olevad erasektori pakutud laenuvõimalused olid lühiajalised ja need võis igal ajal tagasi võtta. Äriühingul olid terav sularahavajadus, mida ta ei suutnud oma vahendite abil katta. |
|
(140) |
Samuti ei suutnud ta leida välisrahastamist. Esines oht, et lühiajaline laenuvõimalus võetakse tagasi. Nagu menetluse algatamise otsuses juba märgiti, palus TV2 põhiliselt rahastav pank […] tal 2008. aastal oma laenu ja laenuvõimalusi vähendada. Peale TV2 probleemide, mis hõlmasid isegi raskusi tema Odenses asuvatele valdustele hüpoteegi seadmisel, esitas Taani tõendeid selle kohta, et ka teised pangad olid keeldunud TV2-le pikaajaliste laenude andmisest (vt käesoleva otsuse põhjendus 44 ja järgnevad). Pangad juhtisid tähelepanu puudustele TV2 reklaamitulul põhinevates hooajalistes sissetulekutes, mida ei peetud ärimudelina jätkusuutlikuks. Probleeme võimendasid pooleliolevad kohtuasjad. Selle tulemusel kaldus TV2 rahastamine üha enam lühiajaliste kohustuste poole ja muutus seega nõrgemaks. Teiste sõnadega ei olnud TV2 suuniste punkti 11 tähenduses suuteline sellest olukorrast välja tulema, kasutades turuallikatest saadavaid vahendeid. |
|
(141) |
Konkurentide esitatud dokumentides ei seata neid järeldusi kahtluse alla. Terviklikkuse huvides tuleb märkida, et suunistes ei nõuta, et äriühingu suhtes oleks algatatud maksejõuetusmenetlus. Vastupidi, abi võib – rangetel tingimustel – anda just selle vältimiseks. |
|
(142) |
Seoses konkurentide väidetega selle kohta, nagu oleks TV2 kasumlik äriühing või võiks kasumlikuks muutuda, näitavad TV2 eespool nimetatud majandustulemused küll kasumi teenimist 2008. aastal, ent vastupidiselt Viasati hinnangutele kandis ta 2009. aastal 27 miljoni Taani krooni suurust kahjumit, mis läks märkimisväärselt lahku Viasati prognoositud 249 miljoni Taani krooni suurusest kasumist. Hinnangute kohaselt jääb ka 2010. aasta kasum Viasati prognoosist palju väiksemaks. Komisjon ei ole tuvastanud mingeid puudujääke TV2 ja tema konsultandi PWC kasutatud metoodikates (vt ka käesoleva otsuse põhjendus 41). |
|
(143) |
Mis puudutab Viasati esitatud ja Audon Partnersi koostatud TV2 krediidireitingu uuringut, (92) mille kohaselt TV2 oleks võinud laenu saada, siis näitab pankade reaktsioon teistsugust olukorda. Pealegi tuginetakse analüüsis ainult sellistele arvandmetele ja eeldustele, mida ei ole TV2 käest üle kontrollitud. Mõned sellised arvud on tegelikkusest kaugel, nagu näitavad 2009. ja 2010. aasta andmed. Aruandes endas rõhutatakse, et tegemist ei ole täieulatusliku analüüsiga (sest ilmselgetel põhjustel ei võetud ühendust TV2-ga) ning kasutatud mudelil on seepärast teatavad puudujäägid (93). |
|
(144) |
Asjaolu, et äriühing on kasutanud päästmisabina antud laenuvõimalusi oluliselt vähemal määral, kui tal oleks võimalik olnud, ei tähenda, et teda ei saa käsitada raskustes oleva äriühinguna. Absurdne oleks järeldada, et päästmis- ja ümberkorraldusabi saaja ei ole enam sellise abi saamiseks abikõlblik, kui kulude kokkuhoiu meetmed ja teised ümberkorralduskavaga ettenähtud meetmed osutuvad hiljem edukaks ning võimaldavad äriühingul lahendada finantsprobleeme suuresti oma vahenditega. Selle tulemusel võib aga järeldada, et teatud ajahetkel ei ole riigiabi enam vajalik, nagu allpool arutatakse (vt põhjendus 149). Igal juhul oli laenuvõimalus olnud alati ülesehitatud nii, et äriühing sai seda kasutada ainult tõendatud vajaduse korral. Selle eesmärk oli hoida abi minimaalsena ning püüdes viia ümberkorraldusprotsessi ellu võimalikult suures ulatuses oma vahenditega, käitus TV2 kooskõlas selle nõudega. |
|
(145) |
Veel tuleb rõhutada, et Viasati ja SBSi arvukad viited, nagu oleks TV2 nõrk rahaline olukord tingitud äriühingust endast kas siis halbade juhtimisotsuste või kehvade investeeringute kaudu, ei ole asjakohased seoses tema abikõlblikkusega suuniste alusel, milles ei käsitleta abisaaja finantsprobleemide põhjust, vaid püütakse ainult veenduda, et abisaaja on tõepoolest raskustes olev äriühing. |
|
(146) |
Sellega seoses on konkurendid ühtlasi kinnitanud, et TV2 probleemid tulenevad suures osas avalik-õiguslikust kanalist ning seda olukorda saaks muuta äriühingusiseste kulude ja siirdehindade kohandamisega. Komisjon ei pea seda argumenti aga asjakohaseks olukorras, kus abi läheb tervele kontsernile, sealhulgas kommertstegevuseks. Komisjon märgib aga, et TV2 peab avaliku teenuse osutamise ja muu tegevuse üle eraldi ja auditeeritud raamatupidamisarvestust ning tal on täielikult dokumenteeritud ja kontrollitud siirdehindade kujundamise poliitika, mis on suhteliselt lihtne ja läbipaistev ning mille eesmärk on anda turutingimustel siirdehindade põhjal eri tegevusvaldkondadest täpne ülevaade. |
|
(147) |
Välistegurite puhul nõustub Viasat eeldusega, et SKP kasvab 1,02 %. Seoses reklaamituru arengutega on osapooled nõus, et 2008. aastal vähenesid TV2 reklaamitulud 19 %. Viasat ja SBS tõlgendavad aga valesti Taani prognoose reklaamituru edasiste arengute kohta. Vastupidiselt nende arusaamisele ei prognoosinud Taani, et ajavahemikul 2009–2013 langeb reklaamiturg igal aastal 10 % võrra, vaid täheldas lihtsalt, et tema hinnangul reklaamiturg […]. |
|
(148) |
Mis puudutab väidet, et TV2 finantsolukorra hinnang oleks pidanud hõlmama ka piirkondlikele jaamadele antud litsentsitasusid, siis leiab komisjon, et litsentsitasudest rahastatakse piirkondlike edastajate programmide tootmist ja need on asjakohased ainult selles kontekstis. Siinkohal märgib komisjon, et TV2 piirkondlikud jaamad on TV2-st sõltumatud ning Taani ringhäälinguseaduse alusel kehtivad nende suhtes eraldi avaliku teenuse osutamise kohustused, mille täitmiseks neid litsentsitasudest rahastatakse. Seoses SBS-i väitega, et vaatajad maksavad programmi eest topelt, tuleb rõhutada, et üks makse – TV2 põhikanali abonenttasu – tuleneb kliendi valikust ning on tehtud kindlaks, et see ei hõlma riigiabi. Igal juhul on eespool tõendatud, et TV2 kui kontsern oli raskustes olev äriühing, kes vajas hädasti rahastamist, sest ta ei suutnud saada pankadelt välisrahastamist. See hõlmab igasugust asjaomaste programmide edastamise kohustusest tulenevat potentsiaalset kasu. |
|
(149) |
Ringhäälingu edastusvõrgu müümisega TV2 kehv olukord aga muutus. Ringhäälingu edastusvõrgu müügitulu kasutades suutis TV2 maksta tagasi osa oma võlast ning tema rahalised väljavaated muutusid palju positiivsemaks, nagu on näha käesoleva otsuse põhjendustes 62–64 esitatud arvandmetest. Positiivsemad on ka suundumused reklaamiturul (94). TV2 suutis maksta tagasi päästmisabi raames saadud riigilaenu. Sõltuvalt pooleliolevate riigiabijuhtumite tulemusest ja ümberkorralduskava heakskiitmisest eeldab TV2, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid kuni 2012. aasta jaanuarini, millal hakkavad kehtima abonenttasud (95). |
|
(150) |
Uut olukorda arvestades ei leia komisjon, et TV2 võiks praegu liigitada raskustes olevaks äriühinguks. Seepärast ei ole pärast käesoleva otsuse heakskiitmist vajadust mingite abimeetmete järele, ning ümberkorralduskavas sisalduv teatatud ja rakendamata laen ja laenuvõimalus tuleks tühistada. Samal põhjusel peaks lõppema ka päästmisabi otsuse alusel praegu kehtiv võimalus abi saada. |
4.3. Pikaajalise elujõulisuse taastamine
|
(151) |
Suuniste punkti 34 kohaselt on abi andmise tingimus ümberkorralduskava rakendamine, millega tuleb mõistliku aja jooksul taastada äriühingu elujõulisus. Ümberkorralduskavas on äriühingu raskusi tinginud asjaoludena kirjeldatud uusi tegevusvaldkondi, mis ei osutunud kasumlikuks, ja üha suuremat kahjumit toonud avalik-õiguslikku kanalit. Komisjon leiab, et ümberkorralduskavas on neid küsimusi käsitletud piisavalt. |
|
(152) |
Komisjon märgib, et ümberkorralduskavaga on ette nähtud rahalised ja tegevusega seotud ümberkorraldusmeetmed, mis koos muudetud ärimudeliga võimaldavad äriühingul omal käel toime tulla. Sellega seoses täheldab komisjon kõigepealt, et ümberkorralduskavas sisalduva varade müügi nõude tulemusel müüdi edukalt ringhäälinguvõrk, mis andis TV2-le oma võlgade tagasimaksmiseks piisavalt vahendeid. Samuti maksis ta 4. oktoobril 2010 tagasi päästmisabi raames saadud abi. Äriühingu enda sõnade kohaselt on tal nüüd piisavad vahendid, et kuni vaatajatasu vastuvõtmiseni toime tulla (96). Äriühingu pikaajalise elujõulisuse saavutamisele aitavad kaasa ka muud kulude kokkuhoiu meetmed (vt põhjendused 47 ja 48 eespool). |
|
(153) |
Ühtlasi loobub äriühing kahjumit kandvast tegevusest; 2008. aastal müüs ta oma kahjumliku raadioringhäälingutegevuse SBS kontsernile. |
|
(154) |
Ootuste kohaselt lahendab äriühing oma likviidsusvajaduse tinginud struktuuriprobleemid, kui tal lubatakse hakata alates 2012. aasta jaanuarist abonenttasu nõudma. Avalik-õigusliku kanali kasumlikkuse puudumine tuleneb asjaolust, et tuginetakse ühele sissetulekuallikale, s.o hooajalisele ja majanduskliima suhtes tundlikule reklaamitulule. Seda näitab ka reaktsioon pankadelt, kes keeldusid rahaliste vahendite andmisest seetõttu, et olid mures reklaamituru suundumuste pärast ja kahtlesid TV2 suutlikkuses tulu teenida. Uus ärimudel annab TV2-le stabiilsema tulubaasi, sest tema põhikanali vaatamise eest hakatakse nõudma abonenttasu. TV2 prognooside kohaselt moodustab vaatajatasust saadav lisatulu 2012. aastal […] miljonit Taani krooni. Samuti prognoosib ta kontsernile 2012. aastal […] suurust kasumit. Komisjon märgib, et lisaks […] muudab vaatajatasu kui teine sissetulekuallikas äriühingu vähem sõltuvaks hooajalises tegevuses esinevatest langustest. Komisjon täheldab, et muudatuste saavutamiseks vajalikud meetmed sisalduvad ümberkorralduskavas ega ole tingitud välisteguritest. |
|
(155) |
Algselt esitatud teatise kohaselt kestab ümberkorralduskava 31. detsembrini 2012 ehk ligi neli aastat. Selline ajavahemik valiti seetõttu, et Taani valitsus uskus, et pärast uue ärimudeli kehtestamist ja esimesi praktilisi kogemusi nõustuvad pangad TV2-le uuesti raha laenama, st valiti piisavalt pikk aeg selliste kogemuste saamiseks. Arvestades aga, et käesoleva otsuse vastuvõtmisega tühistatakse kogu abi (vt eespool), leiab Taani valitsus nüüd, et ümberkorraldusperiood peaks lõppema koos kõikide abimeetmete tühistamisega. |
|
(156) |
Komisjon on teistsugusel seisukohal. Suuniste kohaselt peaks ümberkorralduse tulemuseks olema äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamine. Komisjoni arvamuse kohaselt kestab ümberkorraldusperiood seni, kuni äriühing on rakendanud kõik ümberkorraldusmeetmed, mis tagavad sellise pikaajalise elujõulisuse. Kuigi käesoleva otsuse vastuvõtmisega lõppevad viivitamatult kõik riigiabi meetmed, ei ole TV2 pikaajalise elujõulisuse taastamine alates sellest hetkest tagatud, kui TV2-l puudub endiselt jätkusuutlik ärimudel. Selline ärimudel luuakse üksnes vaatajatasu kehtestamisega. Vaatajatasu kehtestamine on ka peamine ümberkorraldusmeede, mis on suunatud otseselt TV2 rahaliste raskuste kõige tõsisemate põhjuste lahendamiseks. Seetõttu järeldab komisjon, et ümberkorraldusperiood lõpeb 31. detsembril 2012. aastal või ajal, mil TV2 võib nõuda lõppkasutajalt abonenttasu, kui see peaks juhtuma enne 31. detsembrit 2012. Praegu tundub, et TV2-l on seaduslik õigus nõuda vaatajatasu alles pärast tema litsentsi muutmist (kuigi kehtivas Taani ringhäälinguseaduses on juba sätestatud TV2 võimalus vaatajatasu nõuda, ei ole see tema praeguse litsentsi alusel lubatud). |
4.4. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine
|
(157) |
Vastavalt suuniste punktile 38 tuleb võtta kompensatsioonimeetmeid, et vähendada nii palju kui võimalik abi negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal. Sellised meetmed võivad hõlmata vara loovutamist või tootmisvõimsuse või turuosa piisamist. Suuniste punkti 40 kohaselt peavad meetmed olema võrdelised abi moonutava mõjuga ning äriühingu suhtelise tähtsusega oma turgudel. |
|
(158) |
Kohustust mitte käivitada uusi kanaleid (st piirata oma turuosa) võib põhimõtteliselt käsitada kompensatsioonimeetmena, kuna see välistab TV2 konkureerimise uute klientide pärast ning on seepärast kasulik tema konkurentidele. Uute kommertskanalite käivitamine tooks TV2-le kasu, sest kanaleid rahastataks mittehooajalistest abonenttasudest lähtuva stabiilse tuluallika põhjal ning need annaksid kontsernile vajaliku sissetuleku, mis osaliselt tasakaalustaks avalik-õigusliku kanali negatiivseid tulemusi. Ümberkorralduskavas esitatud turuanalüüsi kohaselt on tasulise televisiooni turg kasvamas (97). TV2 konkurendid väidavad aga, et TV2-l ei olnud niikuinii võimalust uusi kommertskanaleid käivitada, kuna turg oli küllastunud. |
|
(159) |
Sellega seoses märgib komisjon, et TV2 konkurendid ise käivitasid 2009. aastal kanaleid (SBS käivitas kanali 6erene, Canal Digital käivitab spordikanali, Viasat käivitas kanali 23. märtsil 2009 ja TV4 kontsern käivitas 2009. aasta juulis Canal 9). |
|
(160) |
Taani on ühtlasi kinnitanud, et ümberkorraldamisest tingitult ei ole TV2-l lubatud käivitada ka raadiokanaleid (98). See kohustus on äärmiselt oluline, võttes arvesse otsust korraldada pakkumismenetlus seoses uue FM4 raadiojaama tegevusloaga. Algselt väljendas Taani huvi TV2 võimaliku osalemise suhtes asjaomases pakkumises, kuid kinnitas hiljem, et arvestades komisjoni käimasolevat uurimist seoses ümberkorralduskavaga, ei saa sellist pakkumist korralda, kuigi see oli kavandatud. Teiste sõnadega: kohustus mitte käivitada uusi kanaleid on, vastupidiselt konkurentide väidetele, tõeliselt oluline ja kujutab äriühingu jaoks ohverdust. Komisjon leiab, et kõnealune kohustus on tähtis suuniste punkti 46 seisukohalt, mille kohaselt abi ei tohiks kasutada selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised. |
|
(161) |
Samuti leiab komisjon, et kavandatud kompensatsioonimeede on abimeetmete moonutava mõjuga proportsionaalne. Tuleb märkida, et kõik asjaomased meetmed lõppevad käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval. Sellega seoses juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et ühtegi teatatud ümberkorraldusabiga seotud meedet ei ole rakendatud ega rakendata. Nagu selgub põhjendusest 150 ja järgnevatest punktidest, tühistatakse käesoleva otsuse vastuvõtmisel ka võimalus saada päästmisabi. See tähendab, et äriühing ei saa mingit riigiabi. Päästmisabi raames tehtud tegelikud maksed olid aga piiratud (võimalikust 1 000 miljonist Taani kroonist kasutati 223 miljonit Taani krooni). Enamikku sellest abist kasutatigi päästmisabina (223 miljonist Taani kroonist kasutati 208 miljonit kuni 2008. aasta lõpuni, st kuuekuulise päästmisperioodi jooksul) ja kõik laenuvõimaluse raames tegelikult kasutatud vahendid on riigile juba tagasi makstud. Samuti ei ole laenuvõimaluse raames tegelikult kasutatud summa – 223 miljonit Taani krooni – TV2 2008. aasta käivet arvestades ülemäärane ([…] %). Seda arvesse võttes ei pea komisjon vajalikuks nõuda Taanilt ja abisaajalt täiendavaid kompensatsioonimeetmeid. Seepärast ei näe komisjon vajadust täiendavate kompensatsioonimeetmete järele, mida konkurendid soovitasid. |
|
(162) |
Komisjon ei nõustu aga Taani ettepanekuga, mille kohaselt asjaomane kohustus peaks lõppema siis, kui on lõppenud kõik abimeetmed (99). Esiteks on Taani ise ette näinud pikema ümberkorraldamisperioodi, mis kestab 31. detsembrini 2012. Teiseks ei ole suunistes sätestatud, et kompensatsioonimeede peaks kestma täpselt sama kaua, kui abimeetmeid rakendatakse. Kolmandaks tugineb ümberkorralduskava eeldusele, et välisrahastamine muutub äriühingule kättesaadavaks alles vaatajatasu kehtestamisega 2012. aastal ning alles siis taastub pikaajaline elujõulisus. Taani ise on väitnud, et abimeetmed, sealhulgas jätkuvalt kehtiv võimalus saada päästmisabi, on vajalikud likviidsusprobleemide lahendamiseks seni, kuni avalik-õiguslikule kanalile on kehtestatud stabiilsem ärimudel. Seega oli päästmisabi saamise võimaluse eesmärk võimaldada äriühingul jätkata oma tegevust kuni uue ärimudeli kasutuselevõtmiseni. Seda arvestades ei leia komisjon, et kompensatsioonimeetmena võetud kohustus peaks lõppema koos abi lõppemisega või käesoleva otsuse kuupäeval. Komisjoni arvamuse kohaselt on aga võimalik, et kohustus mitte käivitada uusi kanaleid võib lõppeda varem kui ümberkorralduskava lõpptähtaeg (31. detsember 2012), täpsemalt siis, kui vaatajatasu on kehtestatud ja TV2 saab neid sisse nõuda. |
4.5. Abi andmine minimaalses ulatuses
|
(163) |
Suuniste punkti 43 kohaselt peab toetuse suurus ja intensiivsus rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga. Selle sätte mõte on tagada, et ümberkorraldamise lõpus ei oleks äriühingul ülemääraselt likviidseid vahendeid, mida saaks kasutada agressiivseks turukäitumiseks. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava elluviimiseks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi kaudu. Makse peab olema tegelik ega tohi hõlmata tulevast oodatavat kasumit nagu rahavood. Selline panus peab olema võimalikult suur ja suurte äriühingute puhul vähemalt 50 %. Komisjon peab TV2 suuniste tähenduses suureks äriühinguks. |
|
(164) |
Komisjon ei jaga Taani valitsuse seisukohta, et mis tahes kulude, eeskätt kokkuhoiumeetmete näol on automaatselt tegemist ümberkorraldusmeetmetega. Äriühing võib teha kulutusi kulude kokkuhoiuks. Käesoleval juhul ei kujuta Taani kirjeldatud kulude kokkuhoid endast ümberkorralduskulu. Taani esitas loetelu nn klassikalistest ümberkorralduskuludest, mis moodustavad […] miljonit Taani krooni ja hõlmavad edastusvõrgu müümisega seotud tehingukulusid ([…] miljonit Taani krooni), uuele ärimudelile üleminekuga seotud kulusid ([…]–[…] miljonit Taani krooni) ning lepingute lõpetamisest tingitud personalikulusid, õiguskulusid ja konsultatsioonitasusid ([…] miljonit Taani krooni). Komisjon nõustub, et need kulud on ümberkorralduskulud. |
|
(165) |
Komisjoni tegevuspraktika põhjal kuuluvad ümberkorralduskulude hulka kõik äriühingu elujõulisuse taastamiseks kantud erakorralised kulud, kuid mitte ümberkorraldusperioodil kantud tavapärased tegevuskulud. Käesoleval juhul on aga tegemist äriühingu sularahavajadusega, et üleminekuperioodil kuni uue jätkusuutliku ärimudeli kasutuselevõtmiseni toime tulla. Nagu eespool kirjeldatud, oli TV2 rahastamisvajadus tõeline, sest tal puudus juurdepääs välisrahastamisele. Praeguse erijuhtumi puhul, mis seni, kuni äriühing võtab kasutusele stabiilsema äriplaani, hõlmab ainult rahalist ümberkorraldamist, võib komisjon nõustuda ka sellega, et sellise rahastamisvajaduse näol on tegemist ümberkorralduskuluga. Rahastamisvajaduse ajutiseks täitmiseks nähti päästmisabi otsusega ette laenuvõimalus (1 000 miljonit Taani krooni). Nimetatud võimalus kehtis aga ainult üleminekuajal ning seda sai kasutada vaid siis, kui TV2 suudab tõendada oma rahastamisvajadust ja seda kinnitab välisaudiitor. Kokkuvõttes ei kasutanud TV2 suurt osa laenuvõimalusest (sellest kasutati ainult […] %). Peale selle kasutati suurem osa krediidist ([…] miljonit Taani krooni) komisjoni päästmisabi otsusega hõlmatud aja jooksul, st kuuekuulisel päästmisperioodil enne ümberkorralduskava esitamist. |
|
(166) |
TV2 on panustanud eespool kirjeldatud ümberkorralduskuludesse vara müügi teel, müües 640 miljoni Taani krooni suuruse summa eest ringhäälinguvõrgu, ja välisrahastamise kaudu, seades oma Odenses asuvatele valdustele 80 miljoni Taani krooni suuruse hüpoteegi. 720 miljoni Taani krooni suurune rahaline panus ületab kaugelt suurte äriühingute suhtes määratud 50 % künnist. Nagu eespool märgitud, kasutas TV2 võrgu müügist saadud tulu oma võla vähendamiseks. Selleks kulutatud raha ei saa seega kasutada muudel eesmärkidel. Nagu selgub eespool kirjeldatust, lõppevad kõik abimeetmed pealegi käesoleva otsuse kuupäeval ning ümberkorralduskava alusel teatatud uusi abimeetmeid ei kehtestata (vt käesoleva otsuse põhjendus 150). Seepärast puudub suuniste punkti 45 tähenduses oht, et abi ületaks äriühingusse jäädes vajalikku. |
4.6. Muud tingimused
|
(167) |
Suuniste punkti 46 kohaselt võib komisjon nõuda liikmesriigilt lisameetmeid tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi vastuolus ühiste huvidega. |
|
(168) |
Komisjon võtab teadmiseks argumente, mida Taani on terve ametliku uurimise käigus esitanud, ning abisaaja poolt täiendavas dokumentatsioonis väljendatud eesmärki, mille kohaselt ümberkorralduskava peaks võimaldama TV2-l kasutada konkurentidega sarnaseid ärivõimalusi ja nõuda abonenttasu. Veel juhivad Taani ja TV2 tähelepanu sellele, et TV2 praegune suur omakapitali puhver koos maksevõime suhtarvuga (ja intressi kandva netovõlaga), mis on konkurentide omast märkimisväärselt suurem (madalam), on vajalik ainult pooleliolevatest kohtuasjadest ja ärimudelist tingitud ebakindluse tõttu. Nii TV2 kui ka Taani on väljendanud oma üldist valmisolekut viia kapitalistruktuur pärast abiga seotud uurimiste lõpetamist uuesti kooskõlla TV2 konkurentide kapitalistruktuuriga. |
|
(169) |
Komisjon omalt poolt ei näe mingit vajadust, miks TV2 kapitalistruktuur peaks pärast ärimudeli kehtestamist ja pooleliolevate kohtuasjade lahendamist erinema tema konkurentide omast. (Kunstlikult) kõrgel omakapitalil põhinev kapitalistruktuur on äriühingu jaoks kasulik, sest see võimaldab tal saada rahastamist suhteliselt madala intressiga. Sama oluline on see, et TV2 peaks viima oma kapitalistruktuuri tagasi sellisele tasemele, millega tagatakse konkurentsimoonutuste vältimine. Komisjon soovib, et TV2 pöörduks tagasi tavapärase kapitalistruktuuri juurde, makstes riigile dividende, mitte oma bilanssi laenuvahendite varal finantseerimise teel agressiivselt laiendades. |
4.7. Järelevalve ja aastaaruanne
|
(170) |
Kooskõlas suuniste punktidega 49 ja 50 on Taani võtnud kohustuse esitada komisjonile aruanded hiljemalt kuue kuu jooksul alates abi heakskiitmisest. |
4.8. Konkurentsiõiguse rikkumisega seotud küsimused
|
(171) |
Komisjon märgib, et üks TV2 konkurent on seoses vaatajatasu kavandatud kehtestamisega esitanud konkurentsiõiguse rikkumist käsitleva kaebuse. Komisjon on teadlik asjaolust, et abi need aspektid, mis on vastuolus muude kui riigiabi käsitlevate aluslepingu erisätetega, võivad olla abi eesmärgiga nii lahutamatult seotud, et on võimatu hinnata neid eraldi (100). Euroopa Kohus on rõhutanud, et kohustus tagada riigiabieeskirjade kohaldamine kooskõlas aluslepingu muude sätetega on seda olulisem juhul, kui selliste sätete eesmärk on tagada moonutamata konkurents. Euroopa Kohtu praktikas tunnistatakse aga, et riigiabiga ja konkurentsiõiguse rikkumisega seotud menetlused on teineteisest sõltumatud ja reguleeritud erieeskirjadega. Kohus on sedastanud, et „kui komisjon otsustab mõne riikliku abimeetme kokkusobivuse üle ühisturuga, ei ole ta kohustatud ootama määruse nr [1] alusel algatatud paralleelse menetluse tulemusi, juhul kui ta olukorra majandusanalüüsi põhjal ja ilma ilmsete vigadeta asjaolude hindamisel jõudnud veendumusele, et abisaaja ei lähe vastuollu [ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102]” (101). Seepärast ei pea konkurentsiõiguse rikkumisega seotud kohtuasi olema ametlikult lõpetatud, et komisjon saaks teha otsuse käesolevas riigiabijuhtumis. |
|
(172) |
Komisjon rõhutab, et praeguse juhtumi puhul ei ole konkurentsiõiguse rikkumist käsitleva kaebuse põhjus käesolev abijuhtum iseenesest (päästmisabi saamise võimalus), vaid ümberkorralduskava muu element (vaatajatasu). Vaatajatasu kehtestatakse 2012. aasta alguses, st pärast päästmisabi saamise võimaluse tühistamist, TV2 litsentsitingimuste muutmise teel. Kaaluda tuleb ka seda, et suurem osa tegelikult kasutuselevõetud abist kasutati päästmisperioodil ja selleks anti luba komisjoni 4. augusti 2008. aasta päästmisabi otsusega ning käesoleva otsuse jõustumisel tühistatakse kogu abi. |
|
(173) |
Kui konkurentsiõiguse rikkumist käsitlevat kaebust või kolmandate isikute märkusi asjaomases menetluses tuleb ühtlasi mõista ka kaebusena selle kohta, et TV2 muutub tasuliseks telekanaliks, siis piisab, kui väita, et põhikanali vaatajatasu kehtestamine iseenesest ei saa endast kujutada konkurentsiõiguse rikkumist. Kui TV2 põhikanal muutub tasuliseks telekanaliks, siis siseneb kõnealune kanal tasulise televisiooni turule. Tõenäoliselt mõjutab TV2 põhikanali turule sisenemine ainult asjaomasel turul tegutsevaid konkurente ning võib näiteks kaasa tuua olukorra, kus mõned osalejad (vastavad tasulised telepaketid) lahkuvad kõnealuselt turult või on nad sunnitud oma hindu alandama. See on aga elujõulise konkurendi turuletuleku tavapärane mõju. Pelk asjaolu, et kehtestatakse vaatajatasu ning et see toob kaasa tihedama konkurentsi, ei ole seepärast vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 102 ja 106. |
|
(174) |
Kaebuse esitaja ja kolmandate isikute esitatud märkuste põhjal ka mõni teine konkurent väidavad, et nn TV2 Alene kaardi kehtestamisel on konkurentsivastane mõju ja ühtlasi eelistatakse sellega levitajat Boxer. Lühidalt seisnes TV2 Alene põhimõte selles, et kliendid said TV2 tasuta, kui nad ei ostnud muid tasulisi teleteenuseid. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt oleks TV2 Alene kaart seega tasulisi telekanaleid osta kavatsevatele klientidele negatiivne stiimul, mis kahjustaks TV2 konkurente. Kuna Taani on TV2 Alene kaardi ettepaneku tagasi võtnud, ei ole argumendid selle kohta, kas see oleks rikkunud konkurentsieeskirju, asjakohased ega mõjuta seega ümberkorralduskava õiguspärasust. |
|
(175) |
Mis puudutab mõne konkurendi kartust, mille kohaselt abi iseenesest võidakse kasutada agressiivseks turukäitumiseks, siis juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et miski ei viita sellele, et abi kui selline rikuks ELi toimimise lepingu muid sätteid või tooks automaatselt kaasa TV2 konkurentsivastase käitumise. |
Järeldus
|
(176) |
Komisjon leiab, et esitatud ümberkorralduskava on siseturuga kooskõlas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c koostoimes komisjoni päästmis- ja ümberkorraldussuunistega, kui on täidetud järgmised tingimused. |
|
(177) |
Kuna äriühingu finantsolukord on pärast ringhäälinguvõrgu müüki paranenud, leiab komisjon, et mingeid ümberkorralduskavas sisalduvaid abimeetmeid (laen ja laenuvõimalus) ei tuleks rakendada ning kehtiv laenuvõimalus (mis on lubatud komisjoni 4. augusti 2008. aasta otsusega N 287/08) tuleks käesoleva otsuse kuupäeval viivitamata tühistada. Komisjon märgib, et algselt teatatud ringhäälinguvõrgu müügi garantii ei ole enam asjakohane, sest võrk on juba ilma garantiid andmata müüdud. |
|
(178) |
Veel arvestab komisjon Taani võetud kohustust, mille kohaselt kompensatsioonimeede mitte käivitada uusi ringhäälingukanaleid hõlmab nii tele- kui ka raadiokanaleid. Kõnealune meede peaks kehtima 31. detsembrini 2012 või, kui abisaajal on võimalik hakata nõudma vaatajatasu enne seda kuupäeva, siis kuni vaatajatasu kehtestamiseni. Vaatajatasu kehtestamisena käsitatakse seda ajahetke, mil TV2-l tekib seaduslik õigus asjaomast hüvitist nõuda. |
|
(179) |
Samuti juhib komisjon tähelepanu Taani võetud kohustusele tellida sõltumatult finantseksperdilt TV2 ja muude meediaettevõtjate kapitalistruktuuride võrdlus ning kapitalistruktuuri muuta, kui see erineb märkimisväärselt asjaomaste konkurentide rühma mediaanist või keskmisest. Kui on mõjuvad põhjused kapitalistruktuuri mitte muuta, võib Taani valitsus teavitada komisjoni ümberkorralduskava muutmisest, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tingimusel, et täielikult järgitakse 4. veebruaril 2009 esitatud ümberkorralduskava ning artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi, on Taani poolt TV2-le antud laenuvõimalus, mida lubati komisjoni 4. augusti 2008. aasta otsusega päästmisabina, siseturuga kokkusobiv.
Artikkel 2
Alates käesoleva otsuse kuupäevast tühistatakse Taani poolt TV2-le antud laenuvõimalus, milleks komisjon andis loa oma 4. augusti 2008. aasta otsusega. Ühtegi muud abimeedet, millest Taani teatas komisjonile 4. veebruaril 2009, ei tohi rakendada.
Artikkel 3
Taani kavandatud kompensatsioonimeede, millega TV2-l keelatakse uute tele- ja raadiokanalite käivitamine, kehtib kuni ümberkorraldusperioodi teatatud lõpuni, st 31. detsembrini 2012. Kui TV2-l lubatakse aga koguda abonenttasu (vaatajatasu) enne seda kuupäeva, lõpeb kohustus mitte käivitada uusi raadio- ja telekanaleid alates asjaomasest kuupäevast.
Artikkel 4
Taani valitsus tellib sõltumatult finantseksperdilt 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses TV2 kapitalistruktuuri analüüsi, milles võrreldakse seda muude asjakohaste meediaettevõtjate kapitalistruktuuriga. Kui TV2 kapitalistruktuur erineb märkimisväärselt asjaomaste konkurentide mediaanist või keskmisest, siis selliste erinevuste heastamiseks muudab Taani valitsus kapitalistruktuuri 2013. aasta aprillis toimuval üldkoosolekul.
Artikkel 5
Taani teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest, milliseid meetmeid on selle täitmiseks võetud.
Artikkel 6
Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.
Brüssel, 20. aprill 2011
Komisjoni nimel
asepresident
Joaquín ALMUNIA
(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 saanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108. Kõnealused artiklipaarid on sisult identsed. Käesolevas otsuses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.
(2) ELT C 207, 2.9.2009, lk 2.
(4) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(5) Vt joonealune märkus 2.
(6) Kohtuasi T-114/09: Viasat Broadcasting UK Ltd vs. Euroopa Ühenduste Komisjon.
(7) Kõnealune taotlus on suures osas seotud küsimusega, kas TV2 näol on tegemist raskustes oleva äriühinguga, ning palju vähemal määral sellega, kas ta on kasutanud abi konkurentsivastastel eesmärkidel.
(8) Üldkohtu viienda koja esimehe 17. mai 2010. aasta määrus kohtuasjas T-114/09.
(9) Komisjoni otsus 2005/217/EÜ, 19. mai 2004, Taani meetmete kohta TV2 Danmarki kasuks.
(10) Otsus kohtuasjas T-309/04: TV2 Danmark vs. komisjon, EKL 2008, lk II-2935, punkt 101 ja järgnevad.
(*1) Konfidentsiaalsed andmed on otsuse tekstis märgitud järgmiselt: […].
(11) TV2 2. oktoobri 2009. aasta kiri.
(12) 17. detsembril 2009 antud luba, mis esitati Taani 9. septembril 2009. aasta kirja 1. lisana.
(13) Seadus nr 477, 6. mai 2010.
(14) Aastaid 2007–2010 käsitleva meediakokkuleppe kohaselt moodustasid iga-aastased litsentsitasud 2010. aastal 428,4 miljonit Taani krooni.
(15) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kiri, punkt 13 ja järgnevad, ning selle 8. lisa.
(16) Vt Taani teatise 5. lisa punkt 2 ning Taani 3. veebruari 2011. aasta kirja punkt 7. SMATV (Satellite Master Antenna Television) on lühend satelliitühisantennisüsteemil põhinevast televisioonist, mis loob mitme satelliit- ja edastussignaali põhjal ühe tervikliku kaabeltelevisiooni signaali kaabelvõrgus levitamiseks.
(17) Taani esitatud teabekiri „Projekt MUX”, lk 32.
(18) Levitajad ei maksa TV2 telekanali eest abonenttasu ka kaabelvõrgus (vt Taani teatise 5. lisa, lk 3). Nimetatud dokumendi kohaselt nõuavad levitajad üksnes levitamistasu ning tasu autoriõiguse omanikele.
(19) Taani 9. septembri 2009. aasta kiri, lk 10–11.
(20) Viasati 2. oktoobri 2009. aasta kiri, punkt 114.
(21) 21. augusti 2001. aasta korraldus nr 740 Danmarks Radio ja TV2 eraldi raamatupidamise kohta avaliku teenuse osutamise ja muu tegevuse jaoks, mis on vastu võetud komisjoni direktiivi 2000/52/EÜ rakendamiseks (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 75).
(22) Komisjoni otsus 2005/217/EÜ (ELT L 85, 23.3.2006, lk 1) ja otsus abi nr N 313/04 kohta (ELT C 172, 12.7.2005, lk 3).
(23) Otsus kohtuasjas T-309/04, 22. oktoober 2008, punkt 101 ja järgnevad.
(24) Esimese Astme Kohtu 24. septembri 2009. aasta määrus kohtuasjas T-12/05.
(25) Päästmisabi otsuse punktid 7, 8, 10 ja 39.
(26) Vt komisjoni 2. juuli 2009. aasta otsuse punktid 10–15, mis põhinevad algse teatise 3. lisal.
(27) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 2. lisa, milles on esitatud PWC 21. jaanuari 2010. aasta ajakohastatud analüüs. Sellel ajal 2009. aasta kohta prognoositud arvandmeid on siinkohal ajakohastatud, kasutades tegelikke tulemusi, mille TV2 esitas Taani 9. juuli 2010. aasta kirja lisana.
(28) Vt komisjoni 2. juuli 2009. aasta otsuse punkt 11, kus on esitatud TV2 mitmesuguse tegevuse panused ja avalik-õigusliku kanali kahjum aastatel 2008 ([…] miljonit Taani krooni) kuni 2013 ([…] miljonit Taani krooni).
(29) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 1. lisa, TV2 esitatud dokument „TV2 finantsseisundi ja likviidsuse olukord”, lk 1.
(30) TV2 märkused Euroopa Komisjonile, 25. august 2009.
(31) TV2 märkused Euroopa Komisjonile, 25. august 2009.
(32) Taani 9. septembri 2009. aasta kirja 2. lisa – PWC ajakohastatud aruanne.
(33) Viasati 26. mai 2010. aasta kiri, lk 2, mille joonealuses märkuses 2 on viidatud DRRB-le. Reklaamituru väärtus oli 2009. aastal 1 903 miljonit Taani krooni, võrreldes 2 341 miljoni Taani krooniga 2008. aastal. Vt ka PWC ajakohastatud aruanne Taani 9. septembri 2009. aasta kirja 2. lisas.
(34) TV2 25. augustil 2009 esitatud märkused Euroopa Komisjonile (lk 20) ja Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 1. lisa, TV2 esitatud dokument „TV2 finantsseisundi ja likviidsuse olukord” punkt 5.
(35) Seda on kirjalikult kinnitanud […] 24. aprilli 2009. aasta kirjas.
(36) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 1. lisa „TV2 finantsseisundi ja likviidsuse olukord”, punkt 4.
(37) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 1. lisa, TV2 esitatud dokument „TV2 finantsseisundi ja likviidsuse olukord” punkt 4.
(38) TV2 aktsiaid äriühingus Digi-TV ei müüda, vaid ainult otsene osalus ja aktsiad äriühingutes Fordelingsnet ja 4M. Vt Taani teabekiri „Projekt MUX”.
(39) Need kärped hõlmavad uude kanalisse 2009. ja 2010. aastal tehtavate investeeringute tühistamist. Vt Taani 20. mai 2009. aasta kiri.
(40) Edaspidi ka „abonenttasu” või mõnikord „kasutajatasu”.
(41) Taani 11. märtsi 2011. aasta kirja uut meediakokkulepet sisaldav lisa. Taani ametiasutused viitavad, et TV2 kaalub algselt kavandatud 25 Taani kroonist madalamat abonenttasu. TV2 märgib igakuiseks tasuks 10–12 Taani krooni.
(42) Taani 17. märtsi 2011. aasta kiri, lk 3. Aluseks on võetud prognoositud igakuine tasu 12 Taani krooni.
(43) Taani 4. veebruari 2009. aasta teatis, lk 6.
(44) Komisjoni 2. juuli 2009. aasta otsus, punkt 20.
(45) Taani 3. veebruari 2011. aasta kiri, lk 2.
(46) Seega leiab Taani, et kõik komisjoni 14. jaanuari 2010. aasta kirjas loetletud kulud, st […] miljonit Taani krooni pluss hüpoteekide eest makstavad lisakulud on asjakohased ümberkorralduskulud. Komisjoni kirjas sisalduvas tabelis on korrigeeritud teatavaid Taani varasemas dokumendis sisalduvaid andmeid, mis on esitatud komisjoni 2. juuli 2009. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.
(47) Taani 3. veebruari 2011. aasta kiri, lk 6 ja selle 1. lisa, mida hiljem 17. märtsi 2011. aasta kirjaga osaliselt muudeti seoses vaatajatasu süsteemi kehtestamise kuludega.
(48) Taani 4. veebruari 2009. aasta teatis, lk 8.
(49) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kirja 1. lisa „TV2 finantsseisundi ja likviidsuse olukord”, punkti 3 lõpp.
(50) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri, mida on hiljem muudetud 17. ja 18. märtsil 2011 esitatud arvandmetega. 2011. aasta prognoosis võetakse arvesse TV2 Alene kaardi süsteemist loobumist, mille tulemusel muutus kanalit vaatavate leibkondade osakaal väiksemaks. Nende arvude puhul on arvesse võetud ka algselt prognoositust väiksemat vaatajatasu (10–12 Taani krooni) ning oodatust suuremat reklaamitulu. Andmed hõlmavad põhikanali eest alates 2012. aastast saadavat abonenttasu ning 2011. aastal tasulisele televisioonile üleminekuga seotud kulusid.
(51) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri, lk 2 ja järgnevad.
(52) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kirja 1. lisa, „TV2 ümberkorralduskava”, lk 2 lõpp.
(53) Taani 9. juuli 2010. aasta kirja lisa, „TV2 finantsküsimused”.
(54) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kirja 1. lisa, „TV2 ümberkorralduskava”, Taani 6. aprilli 2011. aasta e-posti teel saadetud ajakohastatud andmed.
(55) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri. Eeskätt ei ole antud garantiisid.
(56) Taani 3. veebruari 2011. aasta kiri.
(57) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri, lk 2.
(58) Taani selgitas 2010. aasta septembris komisjoniga toimunud kohtumisel ja kordas oma 15. oktoobri kirjas, et TV2-l ei ole garantii alusel õiguslikke nõudmisi ning et tegemist oli ainult ettepanekuga, mille komisjon peab heaks kiitma ja mis ei hõlmanud riigi ressursse, sest ei olnud Taani valitsusele siduv.
(59) Taani 28. jaanuari 2011. aasta ja 15. oktoobri 2010. aasta kirjad. 15. oktoobri kirjas osutatakse ainult 19. mai 2004. aasta otsusele.
(60) TV2 ümberkorralduskava, 15. oktoobri 2010. aasta kirja 1. lisa. TV2 väitel ei ole esimesed kaks ümberkorralduskavas prognoositud meedet edastusvõrgu müümise tulemusena enam kehtivad. Seoses laenuvõimalusega usub TV2, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid 2012. aastani, mil rakendatakse põhikanali abonenttasu. […] miljoni Taani krooni suurusele laenuvõimalusele viidates kinnitab TV2 samas, et ühtegi ümberkorralduskavas sisalduvat abimeedet ei ole rakendatud. Seepärast viitab TV2 tõenäoliselt algsele päästmisabiga seotud laenuvõimalusele.
(61) Seoses üksikasjalikuma kirjeldusega vt juhtum N 287/08, punkt 13 ja järgnevad, eriti punkt 17.
(62) Taani 24. veebruari 2011. aasta e-kiri.
(63) Pakkumisdokumendid on kättesaadavad aadressil http://www.bibliotekogmedier.dk/medieomraadet/radio/fm-4/udbud. Vt ka komisjoni 24. märtsi 2011. aasta otsus riigiabi juhtumi SA.32019 (Taani raadiokanal FM4) kohta.
(64) Taani 24. veebruari 2011. aasta e-kiri.
(65) Taani 9. juuli 2010. aasta kirja lisa, „TV2 finantsküsimused”.
(66) Vt joonealune märkus 4.
(67) Suuniste punktid 34–36.
(68) Suuniste punktid 38–40.
(69) Taani 9. septembri 2009. aasta kiri, lk 10, kus viidatakse 4. veebruari 2009. aasta teatisele ning päästmisabist teatamise põhjustele.
(70) Taani 9. septembri 2009. aasta kirja II lisa.
(71) Taani 29. jaanuari 2010. aasta kiri.
(72) Taani 9. septembri 2009. aasta kiri, lk 14.
(73) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri.
(74) Taani 9. septembri 2009. aasta kiri, lk 16.
(75) Taani 9. septembri 2009. aasta kiri, lk 10 ja 11.
(76) Vt põhjendus 38 eespool.
(77) SBS väidab 2. oktoobri 2009. aasta kirja leheküljel 13, et reklaamitulu 10 % langus aastas on äärmiselt ebatõenäoline. Ent nagu edaspidi selgub, tuleneb see ilmselt asjaolust, et PWC aruannet on valesti mõistetud, sest selles ei ole viidatud 10 % langusele aastas.
(78) Viasati 26. mai 2010. aasta kiri, lk 4.
(79) Taani 15. oktoobri 2010. aasta ja 28. jaanuari 2011. aasta kirjad.
(80) Neid on komisjon juba hinnanud 4. augusti 2008. aasta otsuses N 287/08.
(81) Seoses eraettevõtjate vaheliste maksetega vt otsus kohtuasjas C-379/98: Preussen Elektra, EKL 2001, lk I-2009. Nimetatud juhtumi puhul tegi riik kohustuseks teatava miinimumhinna nõudmise, samas kui käesoleval juhul võimaldab Taani valitsus TV2-l nõuda vaatajatasu samamoodi, nagu seda teevad tema konkurendid.
(82) Otsus kohtuasjas C-83/98 P: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2000, lk I-3271, punktid 48 ja 50, ja kohtuasjas T-358/94: Air France vs. komisjon, EKL 1996, lk II-2109.
(83) SBS osutab seadusandlikule muudatusele, mis oli SBSi märkuste esitamise ajal oodatav mudel. Taani valitsus ei kavanda aga enam muudatust ringhäälinguseaduses, vaid üksnes litsentsi muutmist. Seega kasutab ta ära Taani kehtiva ringhäälinguseaduse paragrahvi 38s lõikes 2 ettenähtud võimaluse, mille kohaselt äriühingul on õigus nõuda kultuuriministeeriumi vastava otsuse korral abonenttasu, ja muudab vastavalt litsentsi.
(84) SBSi 2. oktoobri 2009. aasta kiri, lk 19–22.
(85) Otsus kohtuasjas C-206/06: Essent Netwerk Noord BV a.o. vs. Aluminium Delfzijl BV, EKL 2008, lk II-5497.
(86) Komisjoni otsus 2005/21/EÜ (ELT L 85, 23.3.2006, lk 1) vastavalt punktile 57, mida antud küsimuses toetab otsus liidetud kohtuasjades T-309/04, T-317/04, T-329/04 ja T-336/04: TV2 Danmark a.o. vs. komisjon, punkt 158 ja järgnevad.
(87) Otsus kohtuasjas C-345/02: Pearle ja teised, EKL 2004, lk I -7139.
(88) Kohtuotsuses C-206/06 (vt joonealune märkus 85) sedastas kohus, et vaidlusalune lisatasu on tegelik maks, mille ülejäägi peab saaja andma üle ministeeriumile (vt kohtuotsuse punkt 67 ja seaduse kirjeldus kohtuotsuse punktis 19).
(89) Seoses mõjuga liikmesriikidevahelisele kaubandusele on Taani ametiasutused ilmselt samal seisukohal, vt Taani Konkurentsiameti (Konkurrencestyrelsen) otsus, 21.12.2005, Journal nr 3/1120-0301-0095/SEK/SCL.
(90) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(91) Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes, ELT C 257, 27.10.2009, lk 1.
(92) Viasati 2. oktoobri 2009. aasta kirja 14. lisa, „TV2 Danmarki krediidireitingu analüüsi järeldused”.
(93) Viasati 2. oktoobri 2009. aasta kirja 14. lisa, lk 13.
(94) Vastavalt Taani 9. juuli 2010. aasta kirja lisa, „TV2 finantsküsimused” lk 7 prognoositi 2010. aastaks reklaamituru 5 % langust, kuid Zenith Optimedia prognoosi kohaselt oodatakse nüüd 1 % tõusu.
(95) Taani 9. juuli 2010. aasta kiri, „TV2 finantsküsimused”, lk 4.
(96) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kirja 1. lisa, TV2 dokumendid, punkti 2 lõpp.
(97) 4. veebruari 2009. aasta teatis.
(98) Taani 24. veebruari 2011. aasta e-kiri.
(99) Taani 15. oktoobri 2010. aasta kiri ja Taani 24. veebruari 2011. aasta e-kiri.
(100) Vt otsus kohtuasjas C-225/91: Matra, EKL 1993, lk I-3203, punkt 41, milles osutatakse otsusele kohtuasjas 74/76: Iannelli vs. Meroni, EKL 1977, lk I-557.
(101) Eespool viidatud otsus kohtuasjas C-225/91: Matra, punktid 44 ja 45. Kohtuotsuses on osutatud määrusele 17, mis nüüd on asendatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, ELT L 1, 4.1.2003, lk 1, ning EÜ asutamislepingu artiklitele 85 ja 86, mis nüüd on ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102.
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/46 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
10. veebruar 2012,
milles käsitletakse sinikaelpartide profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist
(teatavaks tehtud numbri K(2012) 676 all)
(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/110/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivis 2005/94/EÜ on sätestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varajane avastamine ning pädevate asutuste ja põllumajandustöötajate teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine seoses nimetatud loomataudist tulenevate ohtudega. |
|
(2) |
Pärast madala patogeensusega linnugripi puhanguid 2007. ja 2008. aastal teatavates Portugali kesk- ja lääneosas asuvates linnukasvatusettevõtetes, eelkõige neis ettevõtetes, kus peetakse linde uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil, rakendati erakorralise vaktsineerimise kava vastavalt komisjoni 19. märtsi 2008. aasta otsusele 2008/285/EÜ (milles käsitletakse sinikaelpartide erakorralist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist) (2) ja haigus likvideeriti edukalt. |
|
(3) |
Riskihindamise põhjal otsustati siiski, et Lisboa e Vale do Tejo piirkonnas Ribatejo Nortes, Vila Nova da Barquinhas asuvas ühes ettevõttes (edaspidi „ettevõte”), kus peetakse hinnalisi aretuseks ette nähtud sinikaelparte, on endiselt linnugripiga nakatumise oht, eelkõige võimaliku kaudse kokkupuute korral metslindudega. |
|
(4) |
Seetõttu esitas Portugal profülaktilise linnugripivastase vaktsineerimise kava, mida rakendatakse pikaajalise meetmena kuni 31. juulini 2009, mis kiideti heaks komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsusega 2008/838/EÜ, milles käsitletakse profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist (3). Kuni 31. juulini 2011 rakendati Portugalis täiendavat profülaktilise vaktsineerimise kava, mis kiideti heaks komisjoni 29. märtsi 2010. aasta otsusega 2010/189/EL, milles käsitletakse sinikaelpartide profülaktilist vaktsineerimist madala patogeensusega linnugripi vastu Portugalis ja teatavaid meetmeid, millega piiratakse nende lindude ja neist valmistatud toodete liikumist (4). |
|
(5) |
Vastavalt otsuse 2010/189/EL artiklile 8 on Portugal esitanud aruande profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamise kohta toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele. |
|
(6) |
28. novembril 2011 esitas Portugal komisjonile heakskiitmiseks uue profülaktilise vaktsineerimise kava, mida rakendatakse kuni 31. juulini 2013 (edaspidi „profülaktilise vaktsineerimise kava”). |
|
(7) |
Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 2005., (5) 2007. (6) ja 2008. (7) aasta teaduslikes arvamustes vaktsiini kasutamise kohta linnugripi tõrjeks väidetakse, et erakorraline ja profülaktiline vaktsineerimine linnugripi vastu on kasulik vahend haiguse tõrje meetmete täiendamiseks. |
|
(8) |
Lisaks kontrollis komisjon Portugali esitatud profülaktilise vaktsineerimise kava, mis käsitleb ühte eespool nimetatud ettevõtet, ning leidis, et kava on vastavuses Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega. Arvestades madala patogeensusega linnugripiga seoses valitsevat epidemioloogilist olukorda Portugalis, vaktsineerimisega hõlmatud ettevõtete tüüpi ja profülaktilise vaktsineerimise kava piiratud ulatust, tuleks kava kinnitada. |
|
(9) |
Portugali poolt rakendatava profülaktilise vaktsineerimise kava puhul tuleks kasutada ainult vaktsiine, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (8) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (9). |
|
(10) |
Lisaks sellele tuleks vaktsineeritud sinikaelparte ja vaktsineerimata sentinellilinde pidavate ettevõtete suhtes teostada järelevalvet ja laborikatseid, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas. |
|
(11) |
Kooskõlas profülaktilise vaktsineerimise kavaga on asjakohane kehtestada ka teatavad liikumispiirangud vaktsineeritud sinikaelpartidele, nende haudemunadele ja vaktsineeritud lindude munadest saadud sinikaelpartidele. Kuna ettevõtetes, kus tuleb profülaktilist vaktsineerimist rakendada, on sinikaelpartide arv väike, samuti läbipaistvuse tagamise eesmärgil ning logistilistel põhjustel, ei tohiks vaktsineeritud sinikaelparte ettevõttest välja viia, vaid nad tuleks nende paljunemistsükli lõpus surmata kooskõlas nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/119/EMÜ (loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel) (10) artikli 10 lõikega 1. |
|
(12) |
Seoses uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil peetavate lindude kaubandusega on Portugal võtnud täiendavaid meetmeid vastavalt komisjoni 6. septembri 2006. aasta otsusele 2006/605/EÜ (teatavate kaitsemeetmete kohta seoses uluklinnuvarude taastootmiseks ettenähtud kodulindude ühendusesisese kaubandusega) (11). |
|
(13) |
Selleks et asjaomasele ettevõttele avaldatav majanduslik mõju oleks võimalikult väike, tuleks liikumispiirangute puhul ette näha teatavad erandid vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide suhtes, sest sellised liikumised ei põhjusta erilist ohtu haiguse levikuks eeldusel, et tehakse ametlikku järelevalvet ning täidetakse Euroopa Liidu siseseks kaubanduseks ette nähtud konkreetseid loomatervishoiunõudeid. |
|
(14) |
Profülaktilise vaktsineerimise kava tuleks heaks kiita selliselt, et seda saab rakendada 31. juulini 2013. aastal. Järelikult tuleks käesolevat otsust kohaldada kuni nimetatud kuupäevani. |
|
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva otsusega sätestatakse teatavad meetmed, mida kohaldatakse Portugali ettevõttes, kus tehakse profülaktilist vaktsineerimist sinikaelpartidel (Anas platyrhynchos), keda peetakse uluklinnuvarude (sinikaelpartide) taastootmise eesmärgil, ning kus on olemas linnugripiga nakatumise oht.
Meetmed hõlmavad vaktsineeritud sinikaelpartide, nende haudemunade ja vaktsineeritud lindude munadest saadud sinikaelpartide teatavaid liikumispiiranguid Portugalis ja sealt välja viimise piiranguid.
2. Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks Portugali poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ ja otsusele 2006/605/EÜ võetavate kaitsemeetmete rakendamist.
Artikkel 2
Profülaktilise vaktsineerimise kava kinnitamine
1. Käesolevaga kinnitatakse madala patogeensusega linnugripi vastane profülaktilise vaktsineerimise kava (edaspidi „profülaktilise vaktsineerimise kava”), mille Portugal esitas komisjonile 28. novembril 2011 ja mida rakendatakse Lisboa e Vale do Tejo piirkonnas Ribatejo Nortes, Vila Nova da Barquinhas asuvas ettevõttes kuni 31. juulini 2013.
2. Komisjon avaldab profülaktilise vaktsineerimise kava.
Artikkel 3
Profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamise nõuded
1. Portugal tagab, et sinikaelparte vaktsineeritakse profülaktilise vaktsineerimise kavas sätestatu kohaselt monovalentse inaktiveeritud vaktsiiniga, mis kaitseb linnugripi viiruse alatüübi H5 eest ning on selles liikmesriigis lubatud vastavalt direktiivile 2001/82/EÜ või määrusele (EÜ) nr 726/2004.
2. Portugal tagab, et vaktsineeritud sinikaelparte ja vaktsineerimata sentinellilinde pidavate ettevõtete suhtes teostatakse järelevalvet ja laborikatseid, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas.
3. Portugal tagab profülaktilise vaktsineerimise kava tõhusa rakendamise.
Artikkel 4
Vaktsineeritud sinikaelpartide märgistamine ning nende liikumise, väljaviimise ja hävitamisega seotud piirangud
Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud sinikaelpardid, keda peetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttes, vastavad järgmistele tingimustele:
|
a) |
nad märgistatakse igaüks eraldi; |
|
b) |
neid ei transpordita Portugali piires teise linnukasvatusettevõttesse; |
|
c) |
neid ei viida Portugalist välja. |
Pärast oma reproduktiivse perioodi lõppu surmatakse need pardid käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttes kooskõlas direktiivi 93/119/EMÜ artikli 10 lõike 1 nõudmistega ning nende rümbad kõrvaldatakse ohutult.
Artikkel 5
Artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõtetest pärinevate sinikaelpartide haudemunade liikumise ja väljaviimisega seonduvad piirangud
Pädev asutus tagab, et artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõttest pärinevatelt sinikaelpartidelt saadud haudemune võib transportida ainult Portugalis asuvasse haudejaama ja neid mune ei tohi Portugalist välja viia.
Artikkel 6
Vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide liikumise ja väljaviimisega seotud piirangud
1. Pädev asutus tagab, et vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelparte võib pärast hauet viia linnukasvatusettevõttesse, mis asub artikli 2 lõikes 1 osutatud ettevõtet ümbritseval Portugali poolt kindlaks määratud alal, nagu on sätestatud profülaktilise vaktsineerimise kavas.
2. Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpardid on rohkem kui nelja kuu vanused, võib neid
|
a) |
lasta Portugalis vabasse loodusse või |
|
b) |
Portugalist välja viia
|
Artikkel 7
Vaktsineeritud sinikaelpartide munadest saadud sinikaelpartide Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat
Portugal tagab, et artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud uluklinnuvarude taastootmise eesmärgil kasvatatavate lindude Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse veterinaarsertifikaat sisaldab järgmist lauset:
„Partii vastab otsuse 2012/110/EL (*1) kohastele loomatervishoiunõuetele.
Artikkel 8
Aruanded
Portugal esitab komisjonile aruande profülaktilise vaktsineerimise kava rakendamise kohta ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse kohaldamiskuupäevast; seejärel esitab riik iga kuue kuu tagant aruande toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele.
Artikkel 9
Kohaldamine
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. juulini 2013.
Artikkel 10
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.
Brüssel, 10. veebruar 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.
(2) ELT L 92, 3.4.2008, lk 37.
(3) ELT L 299, 8.11.2008, lk 40.
(4) ELT L 83, 30.3.2010, lk 62.
(5) The EFSA Journal (2005) 266, 1–21; Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of Avian Influenza.
(6) The EFSA Journal (2007) 489. Scientific Opinion on Vaccination against avian influenza of H5 and H7 subtypes in domestic poultry and captive birds.
(7) The EFSA Journal (2008) 715, 1–161, Scientific Opinion on Animal health and welfare aspects of avian influenza and the risks of its introduction into the EU poultry holdings.
(8) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.
(9) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/49 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
10. veebruar 2012,
millega muudetakse otsust 2007/453/EÜ Taani ja Panama BSE staatuse osas
(teatavaks tehtud numbri K(2012) 678 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/111/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Seepärast tuleb määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõike 1 ja II lisa kohaselt määrata liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus (BSE staatus), liigitades need riigid või piirkonnad BSE ohu alusel ühte kolmest kategooriast, nimelt ebaolulise BSE ohuga, kontrollitud BSE ohuga ning määramata BSE ohuga riigid ja piirkonnad. |
|
(2) |
Komisjoni 29. juuni 2007. aasta otsuse 2007/453/EÜ (millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus) (2) lisas on riigid või piirkonnad jagatud vastavalt nende BSE staatusele. |
|
(3) |
Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil (OIE) on määrav roll riikide ja piirkondade liigitamisel BSE staatuse alusel ning ta kasutab samaväärseid kriteeriumeid nendega, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisas. Otsuse 2007/453/EÜ lisas esitatud loetelu puhul on võetud arvesse resolutsiooni nr 18 (OIE liikmesriikide ohustaatuse tunnustamine seoses veiste spongioosse entsefalopaatiaga), mille OIE võttis vastu 2010. aasta mais seoses liikmesriikide ja kolmandate riikide BSE staatusega (3). |
|
(4) |
OIE võttis 2011. aasta mais vastu resolutsiooni nr 17, mis käsitleb OIE liikmesriikide staatuse tunnustamist seoses veiste spongioosse entsefalopaatia ohuga. Selle resolutsiooniga tõdeti, et Taani ja Panama on ebaolulise BSE ohuga riigid. Seega tuleks direktiivi 2007/453/EÜ lisas esitatud loetelu muuta, et viia see kõnealuste riikide osas resolutsiooniga vastavusse (4). |
|
(5) |
Seega tuleks otsust 2007/453/EÜ vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2007/453/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. veebruar 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
(2) ELT L 172, 30.6.2007, lk 84.
(3) Vt 2010. aasta 23.–28. mai üldistungi aruande lehekülgi 40 ja 158: http://www.oie.int/eng/session2011/A_FR_2010PUB.pdf
(4) Vt 2011. aasta 22.–27. mai üldistungi aruande lehekülgi 49 ja 149: http://www.oie.int/fileadmin/Home/eng/About_us/docs/pdf/A_FR_2011_PUB.pdf
LISA
„LISA
RIIKIDE JA PIIRKONDADE LOETELU
A. Ebaolulise BSE ohuga riigid ja piirkonnad
Liikmesriigid
|
— |
Taani |
|
— |
Soome |
|
— |
Rootsi |
EFTA riigid
|
— |
Island |
|
— |
Norra |
Kolmandad riigid
|
— |
Argentina |
|
— |
Austraalia |
|
— |
Tšiili |
|
— |
India |
|
— |
Uus-Meremaa |
|
— |
Panama |
|
— |
Paraguay |
|
— |
Peruu |
|
— |
Singapur |
|
— |
Uruguay |
B. Kontrollitud BSE ohuga riigid ja piirkonnad
Liikmesriigid
|
— |
Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik |
EFTA riigid
|
— |
Liechtenstein |
|
— |
Šveits |
Kolmandad riigid
|
— |
Brasiilia |
|
— |
Kanada |
|
— |
Kolumbia |
|
— |
Jaapan |
|
— |
Mehhiko |
|
— |
Lõuna-Korea |
|
— |
Taiwan |
|
— |
Ameerika Ühendriigid |
C. Määramata BSE ohuga riigid ja piirkonnad
|
— |
Riigid ja piirkonnad, mida ei ole nimetatud käesoleva lisa punktides A ja B” |
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/51 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
17. veebruar 2012,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning heakskiidetud asutustest, instituutidest või keskustest pärit loomade, sperma, munarakkude ja embrüote jaoks
(teatavaks tehtud numbri K(2012) 860 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2012/112/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 22 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded selliste loomade sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisele ELis, kelle suhtes ei kohaldata teatavates konkreetsetes ELi õigusaktides sätestatud loomatervishoiu nõudeid. Kõnealuse direktiivi E lisa 1. osas on sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis põllumajandusettevõtetest pärit loomadega (kabiloomad, linnud, jäneselised, koerad, kassid ja valgetuhkrud) kauplemiseks ning sama lisa 3. osas veterinaarsertifikaadi näidis kauplemiseks heakskiidetud asutustest, instituutidest või keskustest pärit loomade, sperma, embrüote ja munarakkudega. |
|
(2) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 lõikes 3 on sätestatud loomatervishoiu nõuded kauplemiseks muude kui nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) (2) nimetatud sigalastega. Muu hulgas on seal sätestatud, et kui sigalased ei ole pärit brutselloosivabast karjast vastavalt direktiivile 64/432/EMÜ, peab 30 päeva jooksul enne nende väljasaatmist olema neile tehtud brutselloosi antikehade puudumise kontrollimiseks ette nähtud test, mille tulemused on olnud negatiivsed. Liidu õigusaktide järjepidevuse huvides tuleks seepärast muuta direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist, et lisada konkreetne viide sellele nõudele. |
|
(3) |
Komisjoni 28. augusti 2007. aasta otsusega 2007/598/EÜ, millega sätestatakse meetmed kõrge patogeensusega linnugripi leviku takistamiseks liikmesriikide loomaaedades ning heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele, (3) on heaks kiidetud selle haiguse vastased ennetava vaktsineerimise kavad teatavates liikmesriikides. |
|
(4) |
Otsuse 2007/598/EÜ II lisa punkti 4 alapunktis b on sätestatud, et lindude gripi vastu vaktsineeritud linde, keda peetakse loomaaedades, mis ei ole otsuse 92/65/EMÜ kohaselt heaks kiidetud, võib toimetada teise liikmesriiki sihtliikmesriigi loa alusel, tingimusel et nad vastavad kõnealuse otsuse nõuetele ja nendega on kaasas direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaartõend, mille kohaselt nad on konkreetsel kuupäeval lindude gripi vastu vaktsineeritud. |
|
(5) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 7 osutatud lindudega ei pea liidusisese kaubanduse puhul siiski olema kaasas selle direktiivi E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaati, vaid selle direktiivi artikli 4 kohane ettevõtja tõend või papagoilaste puhul äridokument, millele on alla kirjutanud riiklik veterinaararst või päritoluettevõtte eest vastutav veterinaararst. |
|
(6) |
Seepärast tuleks selgitada, et direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaat peab olema kaasas ainult lindudel, kes on lindude gripi vastu vaktsineeritud ning on pärit põllumajandusettevõttest, kus lindude gripi vastane vaktsineerimine toimus viimase 12 kuu jooksul. Seepärast tuleks kõnealuse lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist muuta, et lisada viide sellisele vaktsineerimisele. |
|
(7) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 10 on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Artikli kohaselt peavad nimetatud loomad vastama muu hulgas asjakohastele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruses (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (4). |
|
(8) |
Määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklis 6 on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2011 peavad teistest liikmesriikidest Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriigi territooriumile sisenevad koerad, kassid ja valgetuhkrud olema vaktsineeritud ning neilt tuleb võtta enne sisenemist vereproov marutaudi antikehade tiitrimiseks vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. |
|
(9) |
Lisaks on kõnealuse määruse artiklis 16 sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2011 võivad Soome, Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriik seoses ehhinokokoosiga ning Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik seoses puukidega seada lemmikloomade oma territooriumile sisenemise tingimuseks vastavuse teatavatele täiendavatele siseriiklikele nõuetele. |
|
(10) |
Komisjoni 14. juuli 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 tervishoiualaste ennetusmeetmete osas koertel esineva Echinococcus multilocularis’e nakkuse tõrjeks, (5) võeti vastu, et jätkuvalt tagada Iirimaal, Maltal, Soomes ja Ühendkuningriigis tervisekaitse Echinococcus multilocularis’e vastu. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. |
|
(11) |
Seepärast tuleks direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidiselt välja jätta viide määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklitele 6 ja 16 ning asendada see koerte osas viitega delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2011. |
|
(12) |
Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osa. |
|
(13) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 13 on sätestatud loomatervishoiunõuded direktiivi A ja B lisas loetletud loomataudidele vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomadega kauplemisel ja selliste loomade sperma, munarakkude või embrüotega kauplemisel, lähetades neid vastavalt C lisale heaks kiidetud asutustest, instituutidest ja keskustest heakskiidetud asutustesse, instituutidesse ja keskustesse. |
|
(14) |
Teatavate loomaliikide spermat, munarakke ja embrüoid saab külmutada ja pikka aega säilitada ning seepärast ei pruugi doonorloom veterinaarsertifikaadi väljaandmise päeval enam kättesaadav olla. Seepärast tuleks direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 3. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidist muuta, et lisada väide, mille kohaselt doonorloom oli terve ja tal puudusid kliinilised haigustunnused kas kogumise päeval või veterinaarsertifikaadi väljaandmise kuupäeval. |
|
(15) |
Otsuse 2007/598/EÜ II lisa punkti 4 alapunktis a on sätestatud, et lindude gripi vastu vaktsineeritud linde, keda peetakse heakskiidetud asutustes, instituutides või keskustes, sealhulgas loomaaedades, võib toimetada teistes liikmesriikides asuvatesse heakskiidetud asutustesse, instituutidesse või keskustesse, juhul kui nad vastavad kõnealuse otsuse nõuetele ja kui nendega on kaasas direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 3. osas sätestatud veterinaartõend, mille kohaselt linnud on lindude gripi vastu vaktsineeritud kooskõlas komisjoni otsusega 2006/474/EÜ (6). Kuna kõnealune otsus on hiljem kehtetuks tunnistatud ja asendatud otsusega 2007/598/EÜ, tuleks see viide asendada viitega otsusele 2007/598/EÜ. |
|
(16) |
Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 3. osa. |
|
(17) |
Seega tuleks direktiivi 92/65/EMÜ vastavalt muuta. |
|
(18) |
Et vältida häireid kaubanduses, tuleks üleminekuperioodil lubada teatavatel tingimustel kasutada direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 3. osa kohaseid veterinaarsertifikaate, mis on välja antud enne käesoleva otsusega kehtestatud muudatuste jõustumist. |
|
(19) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse käesoleva otsuse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Liikmesriigid võivad kuni 30. juunini 2012 kestva üleminekuperioodi jooksul lubada kauplemist selliste põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning heakskiidetud asutustest, instituutidest või keskustest pärit loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, millega on kaasas direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 3. osa näidiste kohane veterinaarsertifikaat, mis on välja antud hiljemalt 29. veebruaril 2012 ning mis ei sisalda käesoleva otsusega kehtestatud muudatusi.
Artikkel 3
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. märtsist 2012.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 17. veebruar 2012
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.
(2) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(3) ELT L 230, 1.9.2007, lk 20.
(4) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.
LISA
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
1. osa asendatakse järgmisega: „1. osa. Veterinaarsertifikaat põllumajandusettevõtetest pärit loomadega (kabiloomad, lindude gripi vastu vaktsineeritud linnud, jäneselised, koerad, kassid ja valgetuhkrud) kauplemiseks 92/65 EI
|
|
2) |
3. osa asendatakse järgmisega: „3. osa. Veterinaarsertifikaat kauplemiseks heakskiidetud asutustest, instituutidest ja keskustest pärit loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega 92/65 EIII
|
Parandused
|
23.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 50/58 |
Komisjoni 26. aprilli 2011. aasta rakendusotsuse 2011/252/EL (millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uute toimeainete askorbiinhappe, ipkonasooli, spiromesifeeni, topramesooni ja Pseudomonas sp. (tüvi DSMZ 13134) jaoks antud ajutisi lubasid) parandus
Leheküljel 12 artiklis 1
asendatakse
„ 30. aprillini 2012 ”
järgmisega:
„ 30. aprillini 2013 ”.
Leheküljel 12 artiklis 2
asendatakse
„ 30. aprillini 2012 ”
järgmisega:
„ 30. aprillini 2013 ”.
