18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EURATOM) nr 139/2012,

19. detsember 2011,

millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 7 ja 10,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast teadus- ja tehnikakomiteega konsulteerimist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogramm (2012–2013), edaspidi „raamprogramm”, võeti vastu nõukogu otsusega 2012/93/Euratom (3). Raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamine, sealhulgas sellest tulenevad finantsaspektid, kuuluvad komisjoni vastutusalasse.

(2)

Raamprogrammi tuleb rakendada kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5).

(3)	Raamprogrammi tuleb rakendada ka vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi eeskirjadele, milleks on praegu ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (6).

(4)	Raamprogrammis säilitatakse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega (mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)) (7) vastuvõetud ühenduse seitsmenda raamprogrammi üldine ulatus ja üldpõhimõtted.

(5)

Ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad peaksid looma ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, et tagada võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, kasutades proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevat lihtsustatud korda.

(6)

Kõnealune raamprogramm peaks saama kasu komisjoni algatusest, mis käsitleb teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamist ja mis sisaldub komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuses K(2011) 174, milles käsitletakse kolme meedet Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1982/2006/EÜ ja otsuse 2006/970/Euratom rakendamise lihtsustamiseks. Komisjoni kõnealuse otsusega muudetakse otsusega 2006/970/Euratom vastuvõetud toetuslepingu näidist.

(7)	Eeskirjad peaksid jätkuvalt hõlbustama raamprogrammis osalejate loodud intellektuaalomandi kasutamist, võttes arvesse osaleja rahvusvahelise tegutsemise spetsiifikat ning kaitstes samal ajal teiste osalejate ja ühenduse õigustatud huve.

(8)	Raamprogrammi meetmed peaksid soodustama liidu äärepoolseimate piirkondade osalemist ning samuti paljude ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist.

(9)	Ühtsuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks kohaldada mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta (8).

(10)	Tuleb kehtestada osalemise miinimumtingimused nii üldreeglina kui ka raamprogrammi konkreetsete kaudsete meetmete puhul.

(11)	Igal õigussubjektil peaks olema võimalus osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Kui osalemise puhul on täidetud rohkem kui miinimumtingimused, peaks see tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa rakendamise.

(12)	Rahvusvahelisi organisatsioone, kelle eesmärk on arendada tuumaenergiavaldkonnas teadus- ja koolitustegevusealast koostööd Euroopas ning mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, tuleks julgustada raamprogrammis.

(13)	Kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine tuleks samuti ette näha vastavalt asutamislepingu artiklile 101. Kõnealune osalemine peaks aga olema õigustatud raamprogrammi eesmärkide saavutamiseks tehtud suurema panuse andmise kaudu.

(14)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 198 võivad raamprogrammis osaleda liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevate Euroopa-väliste territooriumide õigussubjektid.

(15)	On vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.

(16)

On vajalik, et komisjon kehtestaks lisaks finantsmääruses ja määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ning käesolevas määruses sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist ja valikut ning toetuste andmist, ning kehtestada osalejate vaidlustusmenetlus. Eelkõige tuleks kehtestada sõltumatute ekspertide kasutamise eeskirjad.

(17)

Raamprogrammi kestus on piiratud kahe aastaga, samas kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)) (9) vastu võetud seitsmes liidu raamprogramm, mille eeskirjad on sarnased seitsmenda raamprogrammi eeskirjadega, kehtib paralleelselt kuni 2013. aasta lõpuni. Seega on asjakohane kohaldada liidu seitsmenda raamprogrammi eeskirjadega sarnaseid eeskirju ning vältida suuremaid muudatusi osalejate jaoks.

(18)

Komisjon peaks lisaks finantsmäärusega ja määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kehtestatud eeskirjadele kehtestama raamprogrammi raames eeskirjad ja menetlused, et reguleerida raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist. Nimetatud eeskirjadega tuleks saavutada tasakaal liidu finantshuvide kaitsmise ning õigussubjektide raamprogrammis osalemise lihtsustamise ja hõlbustamise vahel. Selleks et tagada kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine ning vältida suuremaid muudatusi osalejate jaoks, tuleks raamprogrammi suhtes kohaldada komisjoni 13. juuni 2007. aasta otsusega K(2007) 2466 vastuvõetud eeskirju, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse pidev kontrollimine, kes saavad mõnda toetust liidu seitsmenda raamprogrammi ja ühenduse seitsmenda raamprogrammi raames.

(19)

Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (10) muu hulgas liidu finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetuse andmise menetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle.

(20)	Ühenduse rahaline toetus peaks osalejateni jõudma põhjendamatute viivitusteta.

(21)

Iga meetme jaoks sõlmitud lepingutega tuleks ette näha komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja tehtav järelevalve ja finantskontroll, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (11) sätestatud korrale.

(22)	Komisjon peaks teostama järelevalvet nii raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka raamprogrammi ja selle eriprogrammide üle. Selleks et tagada kaudsete meetmete rakendamise tõhus ja ühtne järelevalve ja hindamine, peaks komisjon kehtestama asjakohase infosüsteemi ja seda haldama.

(23)	Raamprogramm peaks kajastama ja edendama Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit käsitleva komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitusega 2005/251/EÜ (12) kehtestatud üldpõhimõtteid, arvestades sealjuures harta ja töölevõtmise juhendi vabatahtlikku iseloomu.

(24)	Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad meetmete käigus loodud intellektuaalomandit ning kasutavad ja levitavad neid tulemusi.

(25)

Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ning nendega seotud ja liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvatel õigussubjektidel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena, sellises ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(26)

Seitsmenda raamprogrammi raames loodud ja komisjoni hallatav osalejate tagatisfond peaks tegevust jätkama ning katma raamprogrammi raames oma kohustusi mittetäitvate partnerite võlgnetavad ja hüvitamata summad. Sellise fondi loomine on edendanud lihtsustamist ja hõlbustanud osalemist, tagades liidu finantshuvid viisil, mis on asjakohane ka raamprogrammi jaoks.

(27)	Ühenduse toetus asutamislepingu artiklite 45–51 kohaselt loodud ühisettevõtetele ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(28)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid.

(29)	Ühendus peaks andma rahalist toetust finantsmääruse kohaselt muu hulgas ka riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumismenetluste alusel, ning toetuste, organisatsioonide liikmemaksude ja sõltumatute ekspertide honoraridena,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHTAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide ning teiste õigussubjektide osalemiseks meetmetes, mida teostab üks või enam osalejat otsuse 2012/93/Euratom II lisas kindlaks määratud rahastamiskava kohaselt (edaspidi „kaudsed meetmed”).

Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejatele ühenduse rahalise toetuse maksmise eeskirjad vastavalt määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) ja määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätestatule.

Raamprogrammi raames läbi viidud teadustöö tulemuste puhul sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad teadmiste avalikustamiseks kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine; see hõlmab teadmiste avaldamist mis tahes teabekanalites (edaspidi „levitamine”).

Lisaks sätestatakse eeskirjad teadmiste otseseks või kaudseks kasutamiseks edasises uurimistegevuses, mida asjaomased kaudsed meetmed ei kata, sh tegevus toote või protsessi arendamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks (edaspidi „kasutamine”).

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad nii teadmiste kui ka taustteabe litsentside ja kasutaja õiguste kohta (edaspidi „kasutusõigused”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „õigussubjekt”– füüsiline isik või asukohariigi õiguse või liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi;

2) „seotud õigussubjekt”– mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli, nagu programmis osaleja üle; kontrolli teostatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud vormides;

3) „õiglased ja mõistlikud tingimused”– asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mille puhul võetakse arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, nagu kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muud tingimused;

4) „teadmised”– asjaomaste kaudsete meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte; need hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

5) „taustteave”– enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, sealhulgas sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida osalejad on taotlenud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;

6) „osaleja”– kaudses meetmes osalev õigussubjekt, kellel on ühenduse suhtes õigusi ja kohustusi;

7) „uurimisorganisatsioon”– mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust;

8) „kolmas riik”– riik, mis ei ole liikmesriik;

9) „assotsieerunud riik”– kolmas riik, mis on ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu raamprogrammile või selle osale;

10) „rahvusvaheline organisatsioon”– valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud liit, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel iseseisev õigusvõime, ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;

11) „Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon”– rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Liidu liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

12) „avalik-õiguslik asutus”– siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt sellisena asutatud mis tahes õigussubjekt;

13) „VKEd”– mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

14) „tööprogramm”– kava, mille komisjon on vastu võtnud nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsuse 2012/94/Euratom (milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi) (13) artiklis 6 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;

15) „rahastamiskavad”– ühenduse mehhanismid otsuse 2012/93/Euratom II lisas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks.

Esimese lõigu punkti 1 kohaldamisel käsitatakse viiteid füüsiliste isikute asukohale viitena nende alalisele elukohale.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Toetuslepingu näidises, töölevõtmise käskkirja näidises või lepingus sätestatud tingimustest lähtudes hoiavad komisjon ja osalejad kõigi neile konfidentsiaalselt edastatud andmete, teadmiste ja dokumentide konfidentsiaalsust.

II PEATÜKK

OSALEMINE

Artikkel 4

Erisätted termotuumasünteesiuuringute kohta

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse ilma, et see piiraks erieeskirju, mis reguleerivad IV peatükis sätestatud teemavaldkonnaga „Termotuumasünteesiuuringud” seotud meetmeid.

1. JAGU

Miinimumtingimused

Artikkel 5

Üldpõhimõtted

1. Kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimused, kaasa arvatud vastavalt artiklile 11 sätestatud tingimused, on täidetud, võib mis tahes liikmesriigis, assotsieerunud riigis või kolmandas riigis asutatud ettevõtja, uurimiskeskus või ülikool või muu õigussubjekt osaleda kaudses meetmes.

2. Seoses artiklites 6 ja 8 osutatud kaudse meetmega, mille puhul on võimalik miinimumtingimuste täitmine, ilma et osaleks ükski liikmesriigis asutatud õigussubjekt, tuleb osalemiseks täita siiski täiendavalt tingimus, et seeläbi aidataks kaasa asutamislepingu artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

3. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) võib osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused.

Artikkel 6

Miinimumtingimused

1. Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:

a)	osaleb vähemalt kolm õigussubjekti, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning kellest kaks ei ole asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)	kõik kolm õigussubjekti on vastavalt artiklile 7 üksteisest sõltumatud.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui üks osalejatest on ühiskeskus või Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või liidu õiguse alusel asutatud subjekt, käsitatakse seda osalejat muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatuna kui see liikmesriik või assotsieerunud riik, kus on asutatud mis tahes teine samas kaudses meetmes osaleja.

Artikkel 7

Sõltumatus

1. Kahte õigussubjekti tuleb käsitada teineteisest sõltumatutena, kui üks neist ei ole teise otsese või kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2. Lõike 1 tähenduses võib kontroll esineda eelkõige ühes järgmistest vormidest:

a)	otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

b)	otsene või kaudne tegeliku või õigusliku otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3. Järgmised suhted õigussubjektide vahel ei kujuta endast siiski veel kontrollisuhet:

a)	samal avalik-õiguslikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 % otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või osanike või toetajaliikmete häälteenamus;

b)	üks ja sama avalik-õiguslik asutus on asjaomaste õigussubjektide omanik või teostab nende üle järelevalvet.

Artikkel 8

Koordineerimis- ja toetusmeetmed ning teadlaste koolitamine ja karjääri kujundamine

Koordineerimis- ja toetusmeetmete ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise puhul on miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

Esimest lõiku ei kohaldata selliste meetmete suhtes, millega koordineeritakse teadustegevust.

Artikkel 9

Üksikosalejad

Kui kaudse meetme miinimumtingimusi täidavad mitu õigussubjekti, kes koos moodustavad ühe õigussubjekti, võib viimane olla kaudse meetme üksikosaleja tingimusel, et ta on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

Artikkel 10

Kolmandates riikides asutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja õigussubjektid

Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja õigussubjektidele.

Artikkel 11

Täiendavad tingimused

Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides või tööprogrammides kindlaks määrata tingimused osalejate minimaalse arvu kohta.

Ühtlasi võib neis sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asutamiskoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.

2. JAGU

Menetlused

1. alajagu

Konkursikutsed

Artikkel 12

Konkursikutsed

1. Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele.

Lisaks määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed Euroopa Komisjoni raamprogrammi veebisaidil, kindlates teabekanalites ning liikmesriikides ja assotsieerunud riikides loodud riiklikes teabepunktides.

2. Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad ei pea sõlmima konsortsiumikokkulepet.

3. Konkursikutsetel on selgelt määratletud eesmärgid, mis tagab selle, et taotlejad ei esita asjatuid taotlusi.

Artikkel 13

Erandid

Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva kohta:

a)	eriprogrammides või tööprogrammides määratletud õigussubjektide võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002;

b)	koordineerivad ja toetavad meetmed, mille sisuks on vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele kaupade ostmine või teenuste osutamine;

c)	sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

d)	muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

2. alajagu

Ettepanekute hindamine ja valik ning toetuste määramine

Artikkel 14

Hindamine, valik ja toetuse määramine

1. Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt kindlaksmääratud hindamispõhimõtetele ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumidele.

Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Nende tingimuste raames täpsustatakse tööprogrammis hindamis- ja valikukriteeriumid ning võidakse lisada täiendavaid nõudeid, koefitsiente ja lävendeid või kehtestada kriteeriumide kohaldamise täiendavad üksikasjad.

2. Ettepanekut, mis on vastuolus eetika aluspõhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest välja arvata.

3. Ettepanekud seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Rahastamisotsused tehakse selle järjekorra alusel.

Artikkel 15

Esitamise, hindamise, valiku ja toetuse määramise menetlus

1. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.

2. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes need taotlejad, kelle ettepanekud läbivad esimese etapi hindamise.

Kõiki taotlejaid teavitatakse kiirelt hindamise esimese etapi tulemustest.

3. Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust ning avaldab juhised taotlejatele ja sealhulgas ka juhised hindajatele. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise ettepanekute esitamise menetluse üksikasjalikud eeskirjad (sealhulgas esimese etapi ettepaneku ja teise etapi täieliku ettepaneku ulatuse ja liigi kohta) ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

Komisjon annab taotlejatele teavet ja määrab kindlaks vaidlustusmenetluse osalejate jaoks.

4. Raamprogrammi suhtes kohaldatakse komisjoni 13. juuni 2007. aasta otsusega K(2007) 2466 vastu võetud eeskirju, millega tagatakse nende kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse ühetaoline kontrollimine, kes saavad mõnda toetust liidu seitsmenda raamprogrammi või ühenduse seitsmenda raamprogrammi vahenditest.

Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.

Artikkel 16

Sõltumatute ekspertide nimetamine

1. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda ettepanekute hindamisel.

Artiklis 13 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete puhul nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.

2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Sõltumatud eksperdid määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.

Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.

Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.

3. Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

4. Komisjon allkirjastab ühenduse ja iga sõltumatu eksperdi vahel töölevõtmise käskkirja komisjoni 21. augusti 2008. aasta otsuse K(2008) 4617 kohaselt vastu võetud töölevõtmise käskkirja näidise alusel.

5. Komisjon avaldab kord aastas sobivates teabekanalites teda raamprogrammi iga eriprogrammi juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.

3. alajagu

Rakendamine ja toetuslepingud

Artikkel 17

Üldist

1. Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse suhtes solidaarselt.

2. Komisjon koostab artiklis 18 esitatud toetuslepingu näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi kriteeriume arvesse võttes ühenduse ja osalejate vahelise toetuslepingu.

3. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.

4. Kui osaleja ei täida kaudse meetme tehnilise rakendamise osas oma kohustusi, peavad teised osalejad täitma toetuslepingust tulenevaid kohustusi ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.

5. Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.

6. Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.

7. Kaudses meetmes osalejad võivad töö teatud osasid kolmandatelt osapooltelt alltöövõtu korras sisse osta, juhul kui see on toetuslepingus ette nähtud.

8. Komisjon näeb osalejate jaoks ette vaidlustusmenetluse.

Artikkel 18

Toetuslepingu üldsätted

1. Komisjoni 10. aprilli 2007. aasta otsusega K(2007) 1509 vastu võetud toetuslepingu näidis kehtib ka raamprogrammi alusel.

Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele 2006/970/Euratom, käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ning vastavalt liidu õiguse üldpõhimõtetele.

Ühtlasi nähakse samadel tingimustel ette ka nende õigussubjektide õigused ja kohustused, kes ühinevad kaudse meetmega selle elluviimise käigus.

2. Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa ühtsetel määradel põhinev rahastamine (sealhulgas ühikuhindade astmikul põhinev) või kindlasummalised maksed.

3. Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.

4. Toetuslepingus nõutakse korrapäraste asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate eduaruannete esitamist komisjonile.

5. Vajadusel nähakse toetuslepinguga ette, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.

6. Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt selliste tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks kolmandad osapooled, hindavad neid ja valivad nad välja läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui see on tööprogrammis sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku suhtes vastuväiteid esitada.

7. Kui osutub vajalikuks lõikes 1 osutatud toetuslepingu näidise oluline muutmine, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

8. Toetuslepingu näidis kajastab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis sätestatud üldpõhimõtteid. See käsitleb sobival viisil sünergiat kõigi tasemete haridusasutustega, valmidust ja võimet teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevaks dialoogiks ja aruteluks laiema avalikkusega väljaspool teadusringkondi, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.

9. Toetuslepingu näidises nähakse ette komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja ning kontrollikoja tehtav järelevalve ja finantskontroll.

10. Toetuslepinguga kehtestatakse tähtajad, mille jooksul osalejad peavad esitama käesolevas määruses nimetatud teatised.

Artikkel 19

Kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist käsitlevad sätted

1. Toetuslepinguga määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesoleva määrusega kehtestatud.

Sellega seoses on nõutav teadmiste kasutamise ja levitamise kava esitamine komisjonile.

2. Toetuslepingus täpsustatakse tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid seoses teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrolliga, mida teevad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

Artikkel 20

Lõpetamisega seotud sätted

Toetuslepingus täpsustatakse toetuslepingu osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on osalejatele mõne teise osaleja suutmatusel lepingut täita.

Artikkel 21

Erisätted

1. Selliste kaudsete meetmete puhul, millega toetatakse olemasolevaid teadusuuringute infrastruktuure ja vajaduse korral uusi teadusuuringute infrastruktuure, kehtestatakse toetuslepingutega erisätted seoses konfidentsiaalsuse, avalikustamise ja kasutusõiguste ning kohustustega, mis võivad infrastruktuuri kasutajaid mõjutada.

2. Selliste kaudsete meetmete puhul, millega toetatakse teadlaste koolitamist ja karjääri kujundamist, kehtestatakse toetuslepinguga erisätted seoses konfidentsiaalsuse, kasutusõiguse ning kohustustega, mis on seotud meetmega toetatavate teadlastega.

3. Liikmesriikide kaitsehuvide kindlustamiseks asutamislepingu artikli 24 tähenduses kehtestatakse toetuslepingutega erisätted konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.

Artikkel 22

Allkirjastamine ja ühinemine

Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator ja komisjon on selle allkirjastanud.

Toetuslepingut kohaldatakse kõikide toetuslepinguga ametlikult ühinenud osalejate suhtes.

4. alajagu

Konsortsiumid

Artikkel 23

Konsortsiumikokkulepped

1. Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kõik kaudses meetmes osalejad kokkuleppe (edaspidi „konsortsiumikokkulepe”), et reguleerida muu hulgas järgmist:

a)	konsortsiumi sisemine korraldus;

b)	ühenduse rahalise toetuse jagamine;

c)	eeskirjad, mis täiendavad III peatükis sisalduvaid eeskirju ja nendega seotud sätteid toetuslepingus;

d)	sisevaidluste lahendamine, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;

e)	vastutus, kahjude hüvitamine ja osalejate vahelise konfidentsiaalsuse kord.

2. Komisjon kehtestab ja avaldab juhised, mis käsitlevad põhiküsimusi, mida osalejad oma konsortsiumikokkulepetes käsitleda võivad.

Artikkel 24

Koordinaator

1. Kaudses meetmes osaleda soovivad õigussubjektid määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 ja toetuslepingule:

a)	jälgida, et kaudses meetmes osalejad täidavad oma kohustused;

b)	kontrollida, kas toetuslepingus märgitud õigussubjektid täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi;

c)	võtta vastu ühenduse rahalist toetust ja jaotada seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe ja toetuslepinguga;

d)	pidada ühenduse rahalise toetusega seotud arvestust ja raamatupidamisarvestust ning teavitada komisjoni selle jaotamisest vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile b ja artiklile 35;

e)	vahendada tõhusalt ja korrektselt teavet osalejate vahel ning esitada osalejatele ja komisjonile korrapäraseid aruandeid projekti edusammudest.

2. Koordinaator märgitakse toetuslepingusse.

Uue koordinaatori nimetamiseks on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.

Artikkel 25

Muudatused konsortsiumi koosseisus

1. Kaudses meetmes osalejad võivad heaks kiita uue osaleja lisamise või olemasoleva osaleja väljajätmise, tehes seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe vastavate sätetega.

2. Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv õigussubjekt ühineb toetuslepinguga.

3. Erandjuhtudel, kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige raamprogrammi veebisaite, erialaajakirjandust ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabe- ja kontaktpunkte.

Konsortsium hindab pakkumisi lähtuvalt esialgset meedet reguleerivatest kriteeriumidest koos sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud põhimõtetele.

4. Konsortsium peab igast koosseisu kavandatud muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

Konsortsiumi koosseisu muudatused, mis on seotud teiste toetuslepingu muutmise ettepanekutega, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.

5. alajagu

Programmide ning kaudsete meetmete järelevalve ja hindamine ning teabe edastamine

Artikkel 26

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artiklis 18 osutatud toetuslepingu näidisele.

Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 19 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.

Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 16.

2. Komisjon kehtestab infosüsteemi, mis võimaldab tagada lõikes 1 osutatud järelevalve tõhususe ja järjepidevuse kogu raamprogrammi ulatuses, ning haldab seda.

Artikli 3 kohaselt avaldab komisjon sobivates teabekanalites teavet rahastatud projektide kohta.

3. Otsuse 2012/93/Euratom artiklis 6 nimetatud järelevalve ja hindamine hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspekte ning käsitlevad kulude arvutamise korra muudatuste eelarvelist mõju võrreldes ühenduse seitsmenda raamprogrammiga ning selle mõju osalejate halduskoormusele.

4. Komisjon määrab kooskõlas artikliga 16 sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamistel ning (kui seda vajalikuks peetakse) eelmiste raamprogrammide hindamisel.

5. Lisaks võib komisjon moodustada artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat välja töötada ja rakendada.

Artikkel 27

Kättesaadavaks tehtav teave

1. Võttes arvesse artiklit 3, teeb komisjon taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis on saadud kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomane teave on avalikes huvides;

b)	osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

2. Teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused või kohustused mingil juhul teabe saajale.

Teabe saaja käsitleb siiski mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks või kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta.

3. JAGU

Ühenduse rahaline toetus

1. alajagu

Abikõlblikkus ja toetuste vormid

Artikkel 28

Abikõlblikkus

1. Kõik järgmised õigussubjektid, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:

a)	iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt;

b)	iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon.

2. Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või kolmandates riikides (mis ei ole assotsieerunud riigid) asuv õigussubjekt, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis;

b)	kui toetus on vajalik kaudse meetme teostamiseks;

c)	toetus on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja õigussubjekti asukohariigi vahelises kokkuleppes.

Artikkel 29

Toetuste vorm

Otsuse 2012/93/Euratom II lisas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude täielikul või osalisel hüvitamisel.

Komisjoni rahaline toetus võib olla ühtsetel määradel, sealhulgas ühikuhindade astmikul põhinevate toetuste, või kindlasummaliste maksete vormis või kombineerida abikõlblike kulude hüvitamisel ühtsetel määradel põhinevat rahastamist ja kindlasummalisi makseid. Ühenduse rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinna vormis.

Toetuse vorm, mida asjaomase meetme puhul tuleb kasutada, täpsustatakse tööprogrammides ja konkursikutsetes.

Artikkel 30

Abikõlblike kulude hüvitamine

1. Osalejad kaasrahastavad kaudseid meetmeid, mida rahastatakse toetustest.

Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.

2. Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse tulud.

3. Et kaudse meetme rakendamisel tekkinud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

a)	kulud peavad olema tegelikud;

b)	kulud peavad olema tekkinud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;

c)	kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning need peavad olema tehtud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused viisil, mis on kooskõlas kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

d)	kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ning kolmandate osapoolte ressursside puhul nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestusse kantud;

kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu liidu projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

Lõike 1 punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.

4. Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude alusel, põhineb tagasimakse iga osaleja kuluaruandel.

Artikkel 31

Otsesed ja kaudsed abikõlblikud kulud

1. Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest (edaspidi „otsesed abikõlblikud kulud”) ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludest (edaspidi „kaudsed abikõlblikud kulud”).

2. Osalejate kulude hüvitamine põhineb nende otsestel ja kaudsetel abikõlblikel kuludel.

Kooskõlas artikli 30 lõike 3 punktiga c võib osaleja enda kui õigussubjekti abikõlblike kaudsete kulude väljaarvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit, kui see meetod on kooskõlas osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavadega. Toetuslepingu näidises esitatakse põhimõtted, millest sellega seoses tuleb kinni pidada.

3. Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike kulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

4. Erandina lõikest 2 võib kaudsete abikõlblike kulude puhul iga osaleja valida ühtsetel määradel põhineva rahastamise, mis hõlmab tema otseseid abikõlblikke kogukulusid, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud või kolmandate osapoolte kulude hüvitamisega seotud kulud.

Asjakohased ühtsed määrad määrab kindlaks komisjon ligilähedaselt tegelike kaudsete kuludega vastavalt finantsmäärusele ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

5. Mittetulunduslikud avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused, teadusasutused ja VKEd, kes osalevad artiklis 32 osutatud rahastamiskavades, mis hõlmavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, ning kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, võivad valida ühtsetel määradel põhineva makse, mis moodustab 60 % nende toetuste otseste abikõlblike kulude kogusummast.

6. Kõik ühtsed määrad esitatakse toetuslepingu näidises.

Artikkel 32

Rahastamise ülemmäärad

1. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50 % kõigist abikõlblikest kuludest.

Mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75 % kõigist abikõlblikest kuludest.

2. Tutvustamistegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50 % kõigist abikõlblikest kuludest.

3. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest.

4. Haldusmeetmeteks, sealhulgas raamatupidamisaruande tõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2 ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest.

Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust selliste meetmete puhul, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamiskava alla ega hõlma koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.

5. Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud ja tulud

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse ühtsetel määradel põhinevat rahastamist või kindlasummalisi makseid.

Artikkel 33

Aruandlus ja abikõlblike kulude auditeerimine

1. Komisjonile esitatakse korrapäraselt aruandeid, mis käsitlevad abikõlblikke kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral esitatakse ka raamatupidamisaruande tõend vastavalt finantsmäärusele ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

Igast meetme kaasfinantseerimisest tuleb teatada aruandes ning vajaduse korral seda dokumentaalselt tõendada meetme lõppedes.

2. Olenemata finantsmäärusest ja määrusest (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 on raamatupidamisaruande tõend kohustuslik vaid juhul, kui osalejale kaudse meetme raames tehtud vahe- ja lõppmaksete kumulatiivne summa on 375 000 eurot või sellest suurem.

Kuni kaks aastat kestva kaudse meetme puhul nõutakse osalejalt siiski mitte üle ühe raamatupidamisaruande tõendi, mis tuleb esitada projekti lõppedes.

Raamatupidamisaruande tõendeid ei nõuta kaudsete meetmete puhul, mille korral tagasimakse tehakse kindlasummalise maksena või ühtsetel määradel põhineva maksena.

3. Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava raamatupidamisaruande tõendi väljastada pädev ametiisik.

Artikkel 34

Pädevusvõrgustikud

1. Tööprogrammis nähakse ette toetuse vorm, mida tuleb kasutada pädevusvõrgustike puhul.

2. Kui pädevusvõrgustikele antakse ühenduse rahaline toetus kindlasummalise maksena, arvutatakse see vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestusele. Kindlasummalise rahastamise puhul on ühikuhind 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas.

Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

3. Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta maksimaalse kindlasummalise makse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.

4. Rahalise toetuse väljamaksed tehakse perioodiliste maksetena.

Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimise hinnangulisele edenemisele, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.

2. alajagu

Maksed, jaotamine, sissenõudmine ja tagatised

Artikkel 35

Maksed ja jaotamine

1. Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta koordinaatori kaudu.

2. Koordinaator peab ühenduse rahaliste vahendite kohta raamatupidamisarvestust, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.

Koordinaator edastab selle teabe nõudmisel komisjonile.

Artikkel 36

Sissenõudmine

Komisjon võib kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.

Artikkel 37

Riski vältimise mehhanism

1. Kui lõigetes 2–5 ei ole sätestatud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest.

2. Et hallata riski, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, on komisjon asutanud osalejate tagatisfondi (edaspidi „fond”) ning haldab seda kooskõlas lisaga.

Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes lisa punktis 3 sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks lisa punkti 4 kohaldamist.

3. Kaudses meetmes osaleja poolt toetuse vormis fondi tehtud sissemakse ei tohi ületada 5 % osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejale (koordinaatori kaudu) fondi tehtud sissemakse summa, arvestades lõikes 4 sätestatut.

4. Juhul kui fondi tegevuse tulemusena saadud intressid ei ole piisavad, et katta ühendusele tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon osalejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvata maksimaalselt ühe protsendi osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest.

5. Lõikes 4 osutatud mahaarvamist ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes, selliste õigussubjektide suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes.

6. Komisjon kontrollib eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust ning muude kui lõikes 5 osutatud osalejate finantssuutlikkust, kui nad taotlevad kaudse meetme raames ühenduse rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 eurot, välja arvatud juhul, kui tegemist on erandlike asjaoludega, ja eelkõige juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on õigustatult alust nimetatud osalejate finantssuutlikkuses kahelda.

7. Osalejate tagatisfondi loetakse finantsmääruse kohaseks piisavaks tagatiseks. Osalejatelt ei tohi nõuda täiendavat tagatist või garantiid.

III PEATÜKK

LEVITAMINE JA KASUTAMINE NING KASUTUSÕIGUSED

1. JAGU

Teadmised

Artikkel 38

Erisätted termotuumasünteesiuuringute kohta

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse ilma, et see piiraks erieeskirju, mis reguleerivad IV peatükis sätestatud teemavaldkonnaga „Termotuumasünteesiuuringud” seotud meetmeid.

1. alajagu

Omandiline kuuluvus

Artikkel 39

Teadmiste omandiline kuuluvus

1. Muude kui lõikes 3 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.

2. Kui osaleja töötajatel või muul osaleja heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes õigusi, tagab osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema toetuslepingust tulenevate kohustustega.

3. Teadmised kuuluvad ühendusele järgmistel juhtudel:

a)	koordineerivad ja toetavad meetmed, mis hõlmavad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele ostetud kaupu või osutatud teenuseid;

b)	sõltumatuid eksperte hõlmavad koordineerivad ja toetavad meetmed.

Artikkel 40

Teadmiste ühisomand

1. Kui mitu osalejat on teinud ühiselt tööd, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.

Osalejad sõlmivad kokkuleppe ühisomandi jagamise ja kasutamistingimuste kohta vastavalt toetuslepingu tingimustele.

2. Kui ühise omandiõiguse kokkulepet ei ole veel sõlmitud, on igal ühisomanikul õigus teiste ühisomanike eelneva teavitamise ning õiglase ja mõistliku hüvitise korral anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse, ilma õigusteta anda all-litsentse, järgmistel tingimustel:

a)	teisi ühisomanikke peab eelnevalt teavitama;

b)	teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3. Komisjon annab taotluse korral juhiseid ühisomandiõiguse kokkuleppele lisatavate võimalike aspektide kohta.

Artikkel 41

Teadmiste edasiandmine

1. Käesoleva artikli lõigete 2–5 ja artikli 42 kohaselt võib teadmiste omanik teadmisi edasi anda kõigile õigussubjektidele.

2. Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle nende teadmistega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda need kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

3. Lähtudes konfidentsiaalsusega seotud kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil kasutada toetuslepingujärgseid kasutusõigusi.

Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.

4. Pärast teavitamist vastavalt lõike 3 esimesele lõigule võib ükskõik kes teistest osalejatest keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab tema kasutusõigusi.

Kui keegi teistest osalejatest suudab tõendada, et see kahjustab tema kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

5. Vajaduse korral võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest või igast kavandatavast ainulitsentsi andmisest sellises kolmandas riigis asuvale kolmandale osapoolele, mis ei ole ühinenud raamprogrammiga.

Artikkel 42

Euroopa konkurentsivõime säilitamine, liikmesriikide kaitsehuvi ja eetikapõhimõtted

Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või litsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud kolmandatele osapooltele, kes ei ole ühinenud raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvide ega liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses või on vastuolus eetikapõhimõtetega.

Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

2. alajagu

Kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine

Artikkel 43

Teadmiste kaitse

Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

Kui osaleja, kes ei ole teadmiste omanik, viitab enda õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et ta kannataks põhjendamatult suurel määral.

Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi, mida saab rakendada tööstuses või kaubanduses, ega anna neid koos seonduvate kohustustega üle teisele osalejale, liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud õigussubjektile või mis tahes teisele liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale kolmandale osapoolele kooskõlas artikliga 41, ei tohi neid levitada mingil viisil enne, kui komisjoni on teavitatud.

Sellisel juhul võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta sellised teadmised enda omandisse ja rakendada meetmeid nende piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Osaleja võib keelduda nõusolekut andmast üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse põhjendamatult suurel määral kahjustada.

Artikkel 44

Märge ühenduse rahalise toetuse kohta

Kõik teadmisega seotud, osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märget (mis võib hõlmata visuaalseid vahendeid) selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud ühenduse rahalise toetuse abil.

Selle märke tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 45

Kasutamine ja levitamine

1. Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.

2. Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon vastavalt aluslepingu artiklile 12.

Toetuslepingus võidakse kehtestada vastavad tähtajad.

3. Levitamistegevus peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaitsega, konfidentsiaalsusega seotud kohustustega ja teadmiste omaniku õigustatud huvidega ning liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

4. Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.

Pärast teavitamist võib iga kõnealune osaleja esitada vastuväiteid, kui ta leiab, et levitamine võib kahjustada tema teadmistega või taustteabega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.

2. JAGU

Taustteabe ja teadmiste kasutusõigused

Artikkel 46

Hõlmatud taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.

Artikkel 47

Põhimõtted

1. Kõik taotlused kasutusõiguste saamiseks tehakse kirjalikult.

2. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3. Ainulitsentsi andmine omandatud teadmistele või taustteabele on võimalik, kui kõik teised osalejad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma vastavatest kasutusõigustest.

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tuleb kõikide kokkulepetega, mis annavad osalejatele või kolmandatele osapooltele teadmiste ja taustteabe kasutusõigused, tagada teiste osalejate potentsiaalsete kasutusõiguste säilimine.

5. Ilma et see piiraks artiklite 48 ja 49 ning toetuslepingu kohaldamist, teavitavad samas kaudses meetmes osalejad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.

6. Osaleja osalemise lõppemine ei mõjuta mingil viisil kohustust anda kasutusõigused teistele samas kaudses meetmes jätkavatele osalejatele toetuslepingus määratletud tingimuste alusel.

Artikkel 48

Kasutusõigused kaudsete meetmete rakendamiseks

1. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.

Teadmiste kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Artikkel 49

Kasutamiseks vajalikud kasutusõigused

1. Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmistega seotud kasutusõigusi, kui neid vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

2. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud taustteabega seotud kasutusõigused, kui neid vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

3. Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud õigussubjekt omab samuti lõigetes 1 ja 2 osutatud teadmiste või taustteabe kasutusõigusi samadel tingimustel nagu osaleja, kellega ta on seotud, välja arvatud juhul, kui toetuslepingus või konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:

a)	kaudse meetme lõppemist;

b)	taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.

Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.

IV PEATÜKK

TERMOTUUMASÜNTEESIUURINGUTE VALDKONNA MEETMETES OSALEMISE ERIEESKIRJAD

Artikkel 50

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse termotuumasünteesiuuringute valdkonna meetmete suhtes vastavalt eriprogrammis sätestatule. Vastuolude korral käesolevas peatükis ning II ja III peatükis sätestatud eeskirjade vahel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud eeskirju.

Artikkel 51

Termotuumasünteesiuuringute rakendamine

Termotuumasünteesiuuringute valdkonna meetmeid võib rakendada järgmistes raamistikes sätestatud levitamise ja kasutamise korra ja eeskirjade alusel:

a)	assotsiatsioonilepingud ühenduse ja liikmesriikide vahel või assotsieerunud kolmandate riikidega või liikmesriikides või assotsieerunud kolmandates riikides asuvate õigussubjektidega;

b)	ühenduse ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide või nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sõlmitud Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (EFDA);

c)	Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektiks ettenähtud Euroopa ühisettevõte, mis põhineb asutamislepingu 5. peatüki II jaotisel;

d)	kolmandate riikidega tehtavat koostööd käsitlevad kokkulepped, eriti ITERi kokkulepe ja laiema lähenemisviisi lepingud, või sellise kokkuleppega asutatud õigussubjektid;

e)	muud ühenduse ja assotsieerunud organisatsioonide vahelised mitmepoolsed kokkulepped, eriti töötajate liikuvuse kokkulepe;

f)	kaasrahastamismeetmed, millega edendatakse termotuumasünteesiuuringuid koos liikmesriikide või nende raamprogrammiga assotsieerunud riikide asutuste vahel, kellega ei ole koostöölepingut sõlmitud.

Artikkel 52

Ühenduse rahaline toetus

1. Artikli 51 punktis a nimetatud assotsiatsioonilepingutega ja punktis f nimetatud kaasrahastamismeetmetega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse eeskirjad asjakohastele meetmetele.

Assotsiatsioonilepingutega kehtestatud ühenduse rahalise toetuse aastane määr ei ületa kogu seitsmenda raamprogrammi ega käesoleva raamprogrammi kestuse ajal 20 % assotsiatsioonide iga-aastastes tööprogrammides määratletud meetmete kuludest.

2. Pärast konsulteerimist otsuse 2012/94/Euratom artiklis 7 osutatud termotuumasünteesiprogrammi nõuandekomiteega võib komisjon rahastada:

assotsiatsioonilepingute raames kuni 40 % ulatuses: kulusid, mis on seotud koostööpartnerite vaheliste erikoostööprojektidega, millele nõuandekomitee on soovitanud anda eelistoetuse ja mille komisjon on heaks kiitnud; eelistoetus on suunatud projektidega ITER/DEMO seotud meetmetele, välja arvatud projektid, millel on juba varasemate raamprogrammide käigus antud eelisstaatus;

b)	meetmeid, mida viiakse ellu Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe raames (sealhulgas riigihankeid) või artikli 51 punktis c nimetatud ühisettevõtte raames;

c)	meetmeid, mida viiakse ellu töötajate liikuvuse kokkuleppe raames.

3. Projektide ja meetmete puhul, mis saavad rahalist toetust vastavalt lõike 2 punktidele a või b, on kõigil artikli 51 punktides a ja b nimetatud õigussubjektidel õigus osaleda katsetes, mida viiakse läbi asjaomaste seadmete peal.

4. Ühenduse rahaline toetus meetmetele, mida viiakse ellu artikli 51 punktis d nimetatud rahvusvahelise koostöökokkuleppe raames, määratakse kindlaks kõnealuses kokkuleppes sätestatud tingimustel või selle kokkuleppe kohaselt asutatud õigussubjekti poolt. Ühendus võib korraldada oma osalemist kokkuleppes ja antavat rahalist toetust asjaomase õigussubjekti kaudu.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) 15. novembri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(2) ELT C 318, 29.10.2011, lk 127. Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(6) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(7) ELT L 400, 30.12.2006, lk 60.

(8) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(9) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(10) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(11) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(12) ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.

(13) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 33.

LISA

OSALEJATE TAGATISFOND

Fondi haldab ühendus, keda esindab osalejate nimel komisjon, kes tegutseb vastavalt toetuslepingu näidises kehtestatud tingimustele.

Komisjon usaldab fondi finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või vastavalt artikli 13 punktile b asjakohasele finantsasutusele (edaspidi „hoiulevõttev pank”). Hoiulevõttev pank haldab fondi vastavalt komisjoni esitatud juhenditele.

Komisjon võib konsortsiumi esialgse eelfinantseerimise summast kinni pidada osaleja poolt fondile antava toetuse summa ning selle osaleja nimel fondi maksta.

Kui osaleja peab summa ühendusele tagasi maksma, võib komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes karistuste kohaldamist vastavalt finantsmäärusele) teha järgmist:

anda hoiulevõtvale pangale korraldus kanda tagasimakstav summa fondist otse kaudse meetme koordinaatorile, juhul kui kaudne meede pole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda rakendama täielikus kooskõlas selle eesmärkidega vastavalt artikli 17 lõikele 4. Fondist ülekantud summat käsitatakse ühenduse rahalise toetusena; või

b)	nõuda mainitud summa fondilt sisse, juhul kui kaudne meede on lõpetatud või lõpule viidud.

Komisjon väljastab fondi kasuks sissenõude, mis esitatakse asjaomase osaleja vastu. Komisjon võib sel eesmärgil kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta sissenõudmisotsuse.

Raamprogrammi (2012–2013) kestuse ajal moodustavad fondist kinnipeetud summad sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.

Pärast raamprogrammi (2012–2013) kõigi toetuste rakendamise lõpuleviimist nõuab komisjon sisse fondi kõik tasumisele mittekuulunud summad ning kannab need ühenduse eelarvesse vastavalt kaheksandat raamprogrammi käsitlevatele otsustele.

18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/25

NÕUKOGU OTSUS,

19. detsember 2011,

milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)

(2012/93/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast teadus- ja tehnikakomiteega konsulteerimist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühised riiklikud ja Euroopat hõlmavad jõupingutused teadusuuringute ja koolituse valdkonnas on olulised Euroopa majanduskasvu ja kodanike heaolu edendamiseks ja kindlustamiseks.

(2)

Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalane teadus- ja koolitustegevuse raamprogramm (2012–2013) (edaspidi „raamprogramm”) peaks täiendama muid teadusuuringute poliitika valdkonnas võetavaid Euroopa Liidu meetmeid (eriti haridus-, koolitus-, konkurentsivõime- ja innovatsiooni-, tööstus-, tööhõive- ja keskkonnaalaseid meetmeid), mis on vajalikud Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 17. juunil 2010.

(3)

Raamprogramm peaks tuginema Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) käsitleva nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/970/Euratom (3) vastu võetud seitsmenda raamprogrammi tulemustele, pöörates samal ajal vajalikku suuremat tähelepanu tuumaohutusele ning andes oma panuse tuumaenergiaalase teadustegevuse ümberorienteerimisse. Samuti peaks see aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele ning teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna väljaarendamisele Euroopas.

(4)

Raamprogramm peaks aitama rakendada juhtalgatust „Innovatiivne liit”, mis on üks 25. ja 26. novembril peetud nõukogu kohtumise järeldustega vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustest, kuna sellega suurendatakse tipptasemel teadustegevuse konkurentsivõimet, soodustatakse võtmeuuenduste kasutamist tuumaenergia, eelkõige tuumasünteesi ja tuumaohutuse valdkonnas ning aidatakse lahendada energia ja kliimamuutustega seotud probleeme.

(5)

Euroopa energiapoliitika raames kinnitas Euroopa Ülemkogu oma 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel, et iga liikmesriik peab ise otsustama, kas kasutada tuumaenergiat või mitte, ning rõhutas, et see peab toimuma tuumaohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist veelgi parandades. Tunnistatakse samuti, et praegusel hetkel on tuumaenergial teatavates liikmesriikides „üleminekutehnoloogia” roll.

(6)

Olenemata tuumaenergia võimalikust mõjust energiavarustusele ja majandusarengule, võivad mitmed tuumaõnnetused potentsiaalselt kahjustada inimeste tervist. Seetõttu tuleks raamprogrammi raames pöörata tuumaohutuse ja vajaduse korral tuumajulgeolekuga seotud aspektidele võimalikult suurt tähelepanu. Raamprogrammi julgeolekualased aspektid peaksid piirduma Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsese tegevusega.

(7)

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kavaga (SET-kava), mis on esitatud nõukogu 28. veebruari 2008. aasta järeldustes, kiirendatakse väikese süsihappegaasiheitega tehnoloogiliste lahenduste arendamist. Euroopa Ülemkogus lepiti 4. veebruaril 2011. aastal kokku, et liit ja selle liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikku vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ning keskenduvad SET-kavas esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele.

(8)	Ühendus on loonud ühtse ja tervikliku tuumasünteesialase teadusprogrammi, millel on rahvusvaheline juhtroll tuumasünteesi kui energiaallika arendamisel.

(9)

Pärast nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsust liitus ühendus 11. mail 2006 IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi („foorum”) teadus- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepinguga. Foorum kooskõlastab mitmepoolset teaduskoostööd, mida tehakse mitme kõrgtehnoloogilise tuumasüsteemi kontseptsiooni projekti väljatöötamise algetapis, muu hulgas eesmärgiga vastata rahuldaval viisil tuumaohutuse, jäätmete, tuumarelva leviku ja avalikkuse arvamusega seotud muredele, mis on raamprogrammi suhtes asjakohased.

(10)	Nõukogu 1. ja 2. detsembri 2008. aasta kohtumisel vastu võetud järeldustes tuumaenergia sektoris pädevustega seotud vajaduste kohta tunnistatakse, et esmatähtis on säilitada ühenduse tuumaenergia sektoris kõrge koolitustase.

(11)	2010. aastal esitati komisjonile lõpparuanded, milles käsitletakse ühenduses aastatel 2007–2009 tuumaenergiaalaste teadusuuringute valdkonnas võetud otseste ja kaudsete meetmete rakendamise ja selle tulemuste välishindamist.

(12)

Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti rakendamine Euroopas kooskõlas 21. novembril 2006 sõlmitud ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepinguga (4) peaks olema raamprogrammi kohase tuumasünteesialase teadustegevuse keskne eesmärk.

(13)

Ühenduse meetmete võtmist ITERi projekti elluviimiseks, eelkõige ITERi ehitamist Cadarache’is ning ITERi tehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse elluviimist raamprogrammi raames hakkab juhtima ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõte (Fusion for Energy) kooskõlas nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusega 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (5).

(14)	Raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

(15)

Käesoleva otsusega tuleks kogu raamprogrammi kehtivuse ajaks ette näha rahastamispakett, mis kujutab endast eelarvepädevate institutsioonide peamist juhist eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 37 tähenduses.

(16)

JRC peaks pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnoloogilist tuge liidu poliitika kujundamiseks, arendamiseks, rakendamiseks ja jälgimiseks, keskendudes eelkõige ohutuse ja julgeolekuga seotud uuringutele. Selleks peaks JRC jätkuvalt toimima liidus sõltumatu võrdluskeskusena teadus- ja tehnikavaldkondades, milles tal on eripädevus. Eelkõige peaks JRC-l olema vajalik võimekus sõltumatute teaduslike ja tehniliste eksperditeadmiste pakkumiseks tuumaõnnetuste valdkonnas.

(17)

Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne mõõde on tähtis vastastikuse kasu saamise seisukohast. Raamprogramm peaks olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, ning see peaks projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel olema osalemiseks avatud ka kolmandate riikide õigussubjektidele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.

(18)	Raamprogramm peaks aitama kaasa liidu laienemisele, pakkudes teaduslikku ja tehnilist tuge kandidaatriikidele liidu acquis’ rakendamisel ja nende integreerimisel Euroopa teadusruumiga.

(19)	Komisjoni 26. märtsi 2009 teatises tuumarelva leviku tõkestamise kohta tunnistatakse JRC osa tuumajulgeolekualastes teadusuuringutes ja koolitustes.

(20)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (7) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (8) ning nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Raamprogrammi vastuvõtmine

Tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse mitmeaastane raamprogramm (edaspidi „raamprogramm”) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Raamprogrammi eesmärk on püüda saavutada asutamislepingu artiklis 1 ja artikli 2 punktis a kirjeldatud üldeesmärke, pöörates erilist tähelepanu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse küsimustele ning andes oma panuse innovatiivse liidu loomisesse ja Euroopa teadusruumi arendamisesse.

2. Raamprogramm, mis hõlmab ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, rahvusvahelist koostööd, tehnilise teabe levitamist ja kasutamist ning koolitustööd, on liigendatud kahte eriprogrammi.

3. Esimene eriprogramm hõlmab järgmisi kaudseid meetmeid:

a)	tuumasünteesiuuringud, mille eesmärk on tehnoloogia arendamine kindla ja säästva, keskkonnateadliku ja majanduslikult elujõulise energiaallika jaoks;

b)	tuuma lõhustumine, ohutus ja kiirguskaitse eesmärgiga edendada tuuma lõhustumise ning kiirguse muude kasutusviiside ohutustaset tööstuses, meditsiinis ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise tõhustamisel.

4. Teine eriprogramm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmeid tuumajäätmete käitlemise, keskkonnamõju ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas.

5. Kahe eriprogrammi eesmärgid ja põhisuunad on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Maksimaalne kogusumma ja iga eriprogrammi jaoks eraldatud summa

Raamprogrammi rakendamise maksimaalne kogusumma on 2 560 270 000 eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt:

kaudsete meetmete kaudu rakendatav artikli 2 lõikes 3 osutatud eriprogramm:

—	tuumasünteesiuuringud	2 208 809 000 eurot (10);
—	tuumalõhustumine, ohutus ja kiirguskaitse	118 245 000 eurot;

otsemeetmete kaudu rakendatav artikli 2 lõikes 4 osutatud eriprogramm:

—

JRC tuumategevus

233 216 000 eurot.

Ühenduse finantsosalust raamprogrammis käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on esitatud II lisas.

Artikkel 4

Liidu finantshuvide kaitse

Käesoleva otsuse alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes liidu õiguse sätetest, sh raamprogrammiga ette nähtud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest ja mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

Artikkel 5

Eetika aluspõhimõtted

Kõikide raamprogrammi kohaste teadusuuringute läbiviimisel järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon teostab raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi. 2013. aasta alguses esitatakse nõukogule spetsiaalne järelevalvearuanne, milles käsitletakse raamprogrammi tuumaohutuse ja tuumajulgeolekualaste meetmete rakendamist.

2. Komisjon laseb pärast raamprogrammi lõpuleviimist 31. detsembriks 2015 sõltumatutel välisekspertidel koostada välishinnangu selle põhimõtete, rakendamise ja tulemuste kohta. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) 17. novembri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(2) ELT C 318, 29.10.2011, lk 127. Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(3) ELT L 400, 30.12.2006, lk 60.

(4) ELT L 358, 16.12.2006, lk 62.

(5) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(7) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(8) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(9) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

(10) Selle kogusumma piires reserveeritakse piisavad vahendid muude meetmete kui I lisas loetletud ITERi ehitamisega seotud meetmete jaoks.

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGIAALASED EESMÄRGID, TEEMAD JA TEGEVUS

SISSEJUHATUS

Raamprogramm viiakse ellu kahes osas vastavalt tuumasünteesiuuringuid ning tuumalõhustumist ja kiirguskaitset käsitlevatele kaudsetele meetmetele ning keskuse otsesele teadustegevusele.

I.A. TUUMASÜNTEESIUURINGUD

Eesmärk

ITERi projekti jaoks teadmisbaasi loomine ja ITERi ehitamine, mis on oluline samm, et luua ohutute, säästvate, keskkonnateadlike ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüübid.

Põhimõte

Tuumasünteesil on potentsiaal aidata oluliselt kaasa liidu säästvale ja kindlale energiavarustusele paariks aastakümneks alates praegusest. Selle edukas arendamine tagaks ohutu, säästva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia. Euroopa tuumasünteesiuuringute pikaajaline eesmärk, mis hõlmab kõiki tuumasünteesialaseid meetmeid liikmesriikides ja assotsieerunud kolmandates riikides, on kõnealustele nõuetele vastavate ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüüpide ühine ehitamine.

Pikaajalise eesmärgi saavutamisele keskenduva strateegia esimene prioriteet on ITERi ehitamine (suur katserajatis, mis näitab tuumasünteesi teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust), sellele järgneb tuumasünteesi näidiselektrijaama (DEMO) ehitamine. ITERi ehitamisega kaasneb ITERit toetava teadus- ja arendustegevuse sihtprogramm ja DEMO jaoks vajalike tehnoloogiliste lahenduste ja nende füüsikaliste aluste arendamine.

Tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse üleilmne mõõde kajastub ITER-projekti elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamist käsitlevas 21. novembri 2006. aasta lepingus ning Jaapani valitsuse ja ühenduse vahelises lepingus, milles käsitletakse tuumasünteesiuuringute laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist (1).

Rahvusvahelist koostööd tehakse ka ühenduse ja kolmandate riikide vahelise tuumasünteesialast koostööd hõlmava kaheksa kahepoolse lepingu raames.

Tegevus

1. ITER-projekti elluviimine

See hõlmab ITER-projekti ühiseks elluviimiseks võetavaid meetmeid, eelkõige ITERi rahvusvahelise organisatsiooni ja ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte juhtimist, personaliga varustamist, üldist tehnilist ja haldustoetust, seadmete ja rajatiste ehitamist ning projekti toetamist ehituse ajal.

2. Teadus- ja arendustegevus ITERi tegevuse ettevalmistamisel

Sihtotstarbelise füüsika- ja tehnoloogiaprogrammi raames kasutatakse Euroopa Ühistoroidkambrit ja muid ITERiga seotud magnetvangistuse seadmeid. Selle raames hinnatakse ITER-projektiga seotud võtmetehnoloogiaid, konsolideeritakse ITER-projektide valikud ja valmistatakse ette ITERi tegevus.

3. Piiratud tehnoloogilised meetmed DEMO ettevalmistamisel

Tuumasünteesimaterjale ja tuumasünteesi võtmetehnoloogiat arendatakse edasi ning jätkatakse rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise ehitamist.

4. Teadus- ja arendustegevus pikaajalises perspektiivis

Viiakse ellu piiratud arv meetmeid, mis hõlmavad magnetvangistuse süsteemide kontseptsioonide edasiarendamist (keskendudes stellaraatori Wendelstein 7-X käitamise ettevalmistamisele), teooriat ja modelleerimist, et saada selge ülevaade tuumasünteesi plasmadest.

5. Personal, haridus ja koolitus

Arvestades ITER-projekti koheseid ja keskpikas perspektiivis vajadusi ning tuumasünteesi edasist arengut, on algatuste eesmärk koolitada vajalikul hulgal, piisavate oskustega ning kõrgel tasemel koolitatud ja kogemustega personal (ITERi põlvkond).

6. Infrastruktuur

ITER-projekt on uus märkimisväärse Euroopa mõõtmega teadusinfrastruktuur.

7. Tööstus ja tehnosiire

On vaja uusi organisatsioonilisi struktuure, et ITER-projekti innovatiivsed lahendused kanduksid kiiresti üle Euroopa tööstusesse. Sellega hakkab tegelema tuumasünteesitööstuse innovatsioonifoorum, kes töötab välja tuumasünteesitehnoloogia tegevuskava ja inimressursside arendamisega seotud algatused, pidades eelkõige silmas innovatsiooni ning uute toodete ja teenuste pakkumise potentsiaali.

I.B. TUUMALÕHUSTUMINE, OHUTUS JA KIIRGUSKAITSE

Eesmärk

Usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaealiste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendades eelkõige ohutust, (2) andes samal ajal panuse tuumaenergia ressursitõhususse ja kulutasuvusse ning tagades tugeva ja sotsiaalselt vastuvõetava süsteemi inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse mõju eest.

Põhimõte

Tuumaenergia on oluline aspekt arutelus, milles käsitletakse kliimamuutusevastast võitlust ja seda, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust importenergiast. Tuleviku tarbeks jätkusuutlike energiaallikate leidmise laiemas kontekstis annab raamprogramm oma teadusuuringute kaudu panuse ka arutellu tuumalõhustumise energia kasutamisega seotud kasu ja piirangute üle süsinikuvaese majanduse jaoks. Veelgi kõrgemate ohutustasemete tagamise kaudu saaks arenenum tuumaenergia anda ka võimaluse tõhusust oluliselt suurendada ja ressursse tõhusamalt kasutada, tootes praeguste projektidega võrreldes vähem jäätmeid. Tuumaohutusega seotud aspektidele pööratakse võimalikult suurt tähelepanu.

Ühenduse silmapaistva ohutustaseme tagamiseks on vaja teha endiselt jõupingutusi ja kiirguskaitse suurendamine on jätkuvalt prioriteetne valdkond. Peamised küsimused puudutavad reaktorite ohutut toimimist ja pikaajaliste jäätmete käitlemist, kusjuures mõlemat teemat käsitletakse pidevalt tehnilisel tasandil, kuid need vajavad ka poliitilisi ja ühiskondlikke sisendeid. Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis on aluspõhimõtteks inimeste ja keskkonna kaitse. Kõikide käsitletavate teemade peamiseks eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse.

Alates Euratomi seitsmendast raamprogrammist on käivitatud kolm olulist Euroopa koostööalgatust tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonnas. Need on säästva tuumaenergia tehnoloogiaplatvorm (SNETP), geoloogilise lõppladustamise tehnoloogiaplatvorm (IGD-TP) ning Euroopa multidistsiplinaarne väikese kiirgusdoosi algatus (MELODI). SNETP ja IGDTP tegevus vastab üsna täpselt energiatehnoloogia strateegilise kava prioriteetidele ning SNETP organisatsioonide tuumikrühm vastutab säästva tuumaenergia Euroopa tööstusalgatuse (ESNII) rakendamise eest. See hõlmab raamprogrammi reguleerimisalasse kuuluvaid meetmeid, eelkõige tuumaohutuse valdkonnas.

Suhtlus SNETP, IGDTP ja MELODI ning muude selliste liidu tasandi sidusrühmade foorumite vahel nagu Euroopa Tuumaenergia Foorum (ENEF) ja Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühm (ENSREG) on tihenenud ning taotletakse asjakohaselt täiendavaid sünergiaid raamprogrammi tegevuste kaudu, tuletades samas meelde, et tööstustoodete ja -teenuste arendamist peaks tööstus ise rahastama.

Raamprogrammi läbivaks jooneks on ohutuse kõrge taseme edendamine, võttes arvesse ka rahvusvahelist konteksti. Samuti toetatakse sellega jätkuvalt algatusi, mille eesmärk on tagada, et väljaõpe ja koolitusvõimalused on Euroopas jätkuvalt asjakohased, arvestades riiklike programmide praegusi suundumusi, ning et need on ühenduse kui terviku parimates huvides, eelkõige tuumaohutuse ja kiirguskaitse osas. Eelkõige tagatakse sellega, et säilitatakse sobiv ohutuskultuur.

Tegevus

1. Lõplike radioaktiivsete jäätmete haldamine

Rakendamisele suunatud teadustegevus, mis käsitleb allesjäänud põhiaspekte seoses tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisega sügavates geoloogilistes kihtides, ja vajaduse korral tehnoloogiliste lahenduste ja nende ohutuse tutvustamine ning Euroopa ühise seisukoha väljatöötamise toetamine jäätmekäitluse põhiküsimustes jäätmete ladustamisest nende kõrvaldamiseni.

2. Reaktorisüsteemid

Teadusuuringud, mille eesmärk on toetada kõikide Euroopas kasutatavate asjakohaste reaktorisüsteemide (sealhulgas tuumkütusetsükliga rajatiste) ohutut kasutamist või Euroopas laialdaste tuumaohutusalaste eksperditeadmiste säilimiseks vajalikus ulatuses ka nende reaktoritüüpide ohutut kasutamist, mida võidakse kasutusele võtta tulevikus, keskendudes ainult ohutusega seotud aspektidele, sealhulgas kõigile tuumkütusetsükliga seotud aspektidele, näiteks eraldamisele ja transmutatsioonile. Kaasnevad meetmed, et anda panus Euroopa jätkusuutlikke energiaallikaid käsitlevasse arutellu.

3. Kiirguskaitse

Teadusuuringud, mis eelkõige käsitlevad väikeste dooside riske, kiirguse meditsiinis kasutamist ja õnnetusjuhtumite juhtimist, et luua teaduslik alus tugevale, tasakaalukale ja ühiskondlikult vastuvõetavale kaitsesüsteemile, mis võtab arvesse ka meditsiinis ja tööstuses kiirguse kasutamisest tulenevat kasu.

4. Infrastruktuur

Eespool nimetatud prioriteetsetes temaatilistes valdkondades peamiste teadusinfrastruktuuride kasutamise, nende jätkuva kättesaadavuse ja omavahelise koostöö toetamine.

5. Personal ja koolitus

Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja suurendamist, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste, inseneride ja töötajate olemasolu tuumaenergeetikasektoris pikemas perspektiivis.

II. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE (JRC) TUUMAENERGIAALANE TEGEVUS

Eesmärk

Keskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi eesmärk on täita asutamislepingu kohaseid teadus- ja arendustegevusega seotud kohustusi, pannes erilist rõhku tuumaohutusele ja kiirguskaitsele, ning toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumaseadmete ja kütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Keskus tugevdab oma rolli Euroopa võrdluskeskusena teabe jagamisel, spetsialistide ja noorteadlaste koolitamisel ja harimisel, eelkõige tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas.

Põhimõte

On selge vajadus arendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et luua vajalik tipptasemel ja sõltumatu teaduslik kompetentsus liidu poliitika toetamiseks tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli ohutuse ning kaitsemeetmete ja julgeoleku valdkonnas. Keskuse olulist ülesannet pakkuda kliendikeskset tuge liidu poliitika kujundamisel täiendatakse tema aktiivse rolliga Euroopa Teadusruumi kujundamisel, mis hõlmab kvaliteetsete teadusuuringute elluviimist tihedas kontaktis tööstuse ja muude asutustega ning võrgustike loomist liikmesriikide avaliku ja erasektori institutsioonidega.

Tegevus

Tuumajäätmete käitlemise ja keskkonnamõju puhul keskendutakse jäätmekäitlusega seotud ebakindluse vähendamisele ja lahtiste küsimuste lahendamisele, et leida kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise jaoks tulemuslikke lahendusi, lähtudes kahest peamisest võimalusest (kohene ladustamine või eraldamine ja transmutatsioon). Tuumaenergia ja muude rakenduste (nt meditsiin) kasutamiseks töötatakse välja meetmed, et parandada arusaama aktinoidide füüsikalistest, keemilistest ja muudest põhiomadustest ja nende modelleerimist, ning luuakse väga täpsete tuumaalaste võrdlusandmete andmebaas. Kiirguskaitsevaldkonnas suurendatakse jõupingutusi, et arendada keskkonnamudeleid radioaktiivsete isotoopide dispersiooni valdkonnas ja siduda need keskkonna radioaktiivsuse jälgimise katsetega, et toetada seirekorra ja -süsteemide ühtlustamist liikmesriikides.

Tuumaohutuse puhul aidatakse rakendada tuumkütusetsükleid käsitlevaid teadusuuringuid, keskendudes eelkõige liidu praeguste reaktorite ohutusele. Teadusuuringud käsitlevad ka uute innovatiivsete projektide reaktorite ohutust, innovatiivsete tuumkütusetsüklite, põlemuse pikendamise või uue generatsiooni uut tüüpi kütuste ohutust ja kaitsemeetmeid. Samuti jätkatakse Euroopas tuumaohutuse seisukohalt asjakohaste reaktorsüsteemide ohutusnõuete ja täiustatud hindamismeetodite väljatöötamist. Lisaks koordineerib Euroopa osalemist teadus- ja arendustegevust hõlmavas algatuses „IV põlvkonna rahvusvaheline foorum”, toimides selle valdkonna integreerijana ja teadustulemuste levitajana. Lisaks pakub ta teaduslikke eksperditeadmisi tuumaõnnetuste alal.

Tuumajulgeoleku puhul toetatakse jätkuvalt ühenduse kohustuste täitmist, eriti tuumkütusetsükliga rajatiste kontrollimeetmete väljatöötamist, lisaprotokolli rakendamist, sh keskkonnaproovide võtmist ning ühtseid kaitsemeetmeid, tuuma- või radioaktiivse materjali salakaubaveo eesmärgil kõrvaletoimetamise ärahoidmist (sh tuumaalane kohtuekspertiis).

(1) ELT L 246, 21.9.2007, lk 34.

(2) Kõik tuumajulgeolekualased teadusuuringud on hõlmatud rubriigis II „Teadusuuringute ühiskeskuse (keskus) tuumaenergiaalane tegevus.”

II LISA

RAHASTAMISKAVAD

Vastavalt raamprogrammi rakendamiseks kehtestatud osalemiseeskirjadele toetab ühendus mitmete rahastamiskavade alusel eriprogrammide raames teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevust, sealhulgas tutvustamistegevust. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos muude kavadega raamprogrammi kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.

1. TUUMASÜNTEESI RAHASTAMISKAVAD

Tuumasünteesiuuringute eripära nõuab erikorra rakendamist. Rahalist toetust antakse tegevusele, mida viiakse läbi järgmistes lepingutes sätestatud korras:

1.1.

komisjoni ja liikmesriikide või täielikult assotsieerunud kolmandate riikide või komisjoni ja liikmesriikides või täielikult assotsieerunud kolmandates riikides asuvate õigussubjektide vahelised assotsiatsioonilepingud, mille raames viiakse ellu vastavalt asutamislepingu artiklile 10 osa ühenduse tuumasünteesiuuringute programmist;

1.2.

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe, s.o komisjoni ning liikmesriikides ja assotsieerunud riikides asuvate või neid esindavate organisatsioonide vahel sõlmitud mitmepoolne leping, millega nähakse muu hulgas ette raamistik edasisteks teadusuuringuteks tuumasünteesitehnoloogia assotsieerunud organisatsioonides ja tööstuses, Euroopa Ühistoroidkambri rajatiste kasutamine ja Euroopa toetus rahvusvahelisele koostööle;

1.3.	ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõte, asutamislepingu artiklite 45–51 alusel;

1.4.	ühenduse ja kolmandate riikide vahelised rahvusvahelised lepingud, mis hõlmavad tuumasünteesialast teadus- ja arendustegevust, eriti ITER-projekti ja laiema lähenemisviisi kokkuleppeid;

1.5.	mis tahes muu mitmepoolne leping ühenduse ja assotsieerunud organisatsioonide vahel, eelkõige leping töötajate liikuvuse kohta;

1.6.	kaasrahastatavad meetmed, et edendada ja toetada tuumasünteesiuuringuid koos liikmesriikide ametiasutustega või selliste raamprogrammiga liitunud kolmandate riikide ametiasutustega, kes ei ole sõlminud assotsiatsioonilepingut.

Lisaks eespool nimetatud tegevusele võidakse võtta meetmeid personali, stipendiumide, integreeritud infrastruktuurialgatuste edendamiseks ja arendamiseks ning konkreetseid toetusmeetmeid eriti tuumasünteesiuuringute kooskõlastamiseks, sellist tegevust toetavate uuringute läbiviimiseks, väljaannete ja teabevahetuse ning tehnosiirde edendamist käsitleva koolituse toetamiseks.

2. MUID VALDKONDI HÕLMAVAD RAHASTAMISKAVAD

Raamprogrammi muude valdkondade kui tuumasünteesivaldkonna tegevust rahastatakse mitme rahastamiskava kaudu. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos muude kavadega raamprogrammi kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.

Eri- ja tööprogramme ning konkursikutseid käsitlevates otsustes märgitakse vajaduse korral järgmised asjaolud:

—	erinevate meetmeliikide rahastamise kava liik (kavade liigid);

—	osalejate kategooriad (teadusorganisatsioonid, ülikoolid, tööstussektor, riigiasutused), kes saavad sellest kasu;

—	tegevuse liigid (teadusuuringud, arendustöö, tutvustamistegevus, koolitus, levitamine, teadmussiire ja muu seotud tegevus), mida saab rahastada.

Kui on võimalik kasutada eri rahastamiskavasid, võib tööprogrammides kindlaks määrata rahastamiskava, mida kasutatakse selle teema puhul, mille kohta ettepanekuid oodatakse.

Rahastamiskavad on järgmised.

Eelkõige konkursikutsete põhjal rakendatavate meetmete toetamiseks

Koostööprojektid

Selliste uurimisprojektide toetamine, mida viiakse ellu eri riikidest pärit osalejate konsortsiumidena uute teadmiste, uue tehnoloogia, uute toodete või ühiste teadusressursside arendamiseks. Projektide suurus, ulatus ja sisemine korraldus võib erineda vastavalt valdkonnale ja teemale. Projektid võivad ulatuda väikeste ja keskmise ulatusega sihtotstarbelistest teadusmeetmetest suurte integreeritud projektideni, mis koondavad kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks märkimisväärse hulga vahendeid. Projektide töökavad hõlmavad teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid.

Pädevusvõrgustikud

Toetatakse ühiseid uurimisprogramme, mida rakendavad mitmed teadusorganisatsioonid, kes ühendavad oma tegevuse teatavas valdkonnas. Selliseid uurimisprogramme viivad ellu uurimisrühmad pikaajalises koostöös. Ühiste uurimisprogrammide rakendamiseks on vaja, et kõnealused organisatsioonid võtaksid formaalse kohustuse. Projektide töökavad hõlmavad teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid.

Koordineerimis- ja toetusmeetmed

Toetatakse meetmeid, mille eesmärk on teadusuuringute koordineerimine ja toetamine (võrgustikud, vahetusprogrammid, riigiülene juurdepääs teadusinfrastruktuurile, uuringud, konverentsid, toetus uue infrastruktuuri ehitamise vältel jne) või personali arendamine (nt võrgustikud ja koolituskavade loomine). Neid meetmeid võib rakendada ka muul viisil kui konkursikutsete kaudu.

Selleks et toetada komisjoni ettepanekul põhinevate nõukogu otsuste alusel rakendatavaid meetmeid, toetab ühendus rahaliselt mitmest allikast rahastatavaid laiaulatuslikke algatusi järgmiselt:

—	rahaline panus ühisalgatuste rakendamiseks vastavalt asutamislepingu artiklites 45–51 osutatud menetlusele ja sätetele;

—	rahaline panus Euroopa huvidele vastavate uute infrastruktuuride arendamiseks.

Ühendus rakendab rahastamiskavasid vastavalt nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määruse (Euratom) nr 139/2012 (millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013)) (1) sätetele, milles käsitletakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemiseeskirju, asjakohastele riigiabi vahenditele, eriti ühenduse teadusuuringutele ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevale ühenduse raamistikule, samuti kõnealust valdkonda käsitlevatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Kõnealuse rahvusvahelise raamistiku kohaselt tuleb finantsosaluse mahtu ja vormi kaaluda vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastada muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ELi rahastamisallikatest nagu Euroopa Investeerimispank.

Arengus maha jäänud piirkonnas (nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (2) artiklis 5 määratletud lähenemispiirkondades, sh piirkondades, mis võivad lähenemiseesmärgil saada toetust struktuurifondidest, ja piirkondades, mis võivad saada toetust ühtekuuluvusfondist, ning äärepoolseimates piirkondades) asuvatele, kaudse meetme rakendamises osalejatele võib ette näha struktuurifondide lisatoetuse vastavalt võimalusele ja vajadusele.

3. OTSEMEETMED – TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUS

Ühenduses rakendab keskus meetmeid, millele osutatakse kui otsemeetmetele, kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega 2012/95/Euratom, mis käsitleb JRC otsemeetmete kaudu ellu viidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi (3).

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(2) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 40.

18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/33

NÕUKOGU OTSUS,

19. detsember 2011,

milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi

(2012/94/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast teadus- ja tehnikakomiteega konsulteerimist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühised riiklikud ja kogu Euroopat hõlmavad jõupingutused teadus- ja koolitustegevuse valdkonnas on olulised Euroopa majanduskasvu ja kodanike heaolu edendamiseks ja kindlustamiseks.

(2)

Vastavalt nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusele 2012/93/Euratom, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (3) (edaspidi „raamprogramm”), tuleb raamprogrammi rakendada eriprogrammidega, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nende kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

(3)

Raamprogramm hõlmab kahte liiki meetmeid: kaudsed meetmed tuumasünteesiuuringute ning tuumalõhustumise, ohutuse ja kiirguskaitse valdkonnas ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmed tuumajäätmete käitlemise, keskkonnamõju, tuumaohutuse ja tuumaenergiaalase julgeoleku valdkonnas, eriti seoses tuumaõnnetustega ja võttes arvesse varasematest kogemustest saadud õppetunde. Kaudseid meetmeid tuleks rakendada käesoleva eriprogrammiga.

(4)	Käesoleva eriprogrammi suhtes tuleks kohaldada raamprogrammi kohaselt kehtivaid ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemiseeskirju ning uurimistulemuste levitamise eeskirju.

(5)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 101 on ühendus sõlminud mitmeid tuumauuringutealaseid rahvusvahelisi lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamiseks eesmärgiga integreerida ühendust veelgi rohkem ülemaailmsete teadusringkondadega. Kahepoolne rahvusvaheline koostöö tugineb ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud koostöölepingute tugevale õigusraamistikule. Raamprogramm on kõnealuste lepingute rakendamisel olulise tähtsusega. Seepärast peaks kõnealune eriprogramm olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, ning see peaks projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel olema osalemiseks avatud ka kolmandate riikide õigussubjektidele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.

(6)	Käesolev eriprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele ja sobiva ohutuskultuuri säilitamise tagamisele.

(7)

Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) tuleks tagada käesoleva eriprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendada seda tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil ning tagada samal ajal õiguskindlus ja käesoleva programmi kättesaadavus kõigile osalejatele.

(8)

Tuleks võtta asjakohased (Euroopa Liidu finantshuvidega vastavuses olevad) meetmed, et jälgida antud rahaliste vahendite ja nende kasutamise tõhusust, et vältida pettusi ja eeskirjade eiramist. Tuleks astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (6) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest, (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (8).

(9)	Igal käesoleva eriprogrammi teemavaldkonnal peaks Euroopa Liidu üldeelarves olema oma eelarverida.

(10)	Käesoleva eriprogrammi raames tehtavate teadusuuringute käigus tuleks austada eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatav eriprogramm (edaspidi „eriprogramm”) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eriprogramm toetab tuumaenergeetikaalast teadus- ja koolitustegevust, mis hõlmab kõiki kaudseid meetmeid järgmistes teadusuuringute teemavaldkondades:

a)	tuumasünteesiuuringud (sealhulgas rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER));

b)	teadusuuringud tuumalõhustumise, ohutuse ja kiirguskaitse valdkonnas.

Käesolevas artiklis osutatud tegevuste eesmärgid ja põhisuunad on esitatud lisas.

Artikkel 3

Otsuse 2012/93/Euratom artikli 3 kohaselt on eriprogrammi rakendamiseks vajaliku summa maksimaalne suurus 2 327 054 000 eurot, millest kuni 15 % moodustavad komisjoni halduskulud. Kõnealune summa on jaotatud järgmiselt:

a)	tuumasünteesiuuringud	2 208 809 000 eurot;
b)	tuumalõhustumine, ohutus ja kiirguskaitse	118 245 000 eurot.

Artikkel 4

Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 5

1. Eriprogrammi rakendatakse otsuse 2012/93/Euratom II lisas esitatud rahastamiskavade kaudu.

2. Käesoleva eriprogrammi suhtes kohaldatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist ning uurimistulemuste levitamist käsitlevaid kaudsete meetmetega seotud eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määruses (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (9).

Artikkel 6

1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamiseks iga-aastase tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas esitatud eesmärgid ning teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid, nende teemade rahastamiskavad, mille kohta taotlusi oodatakse, ning rakendamise ajakava.

2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomast teadustegevust. Tööprogrammi ajakohastatakse vajaduse korral.

3. Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskavade kohaseid kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Need kriteeriumid on pädevus, mõju ja rakendamine. Tööprogrammis võib täpsustada või täiendada lisakriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid.

4. Tööprogrammis võib määratleda:

a)	organisatsioonid, kes saavad toetust liikmemaksuna;

b)	meetmed teatavate õigussubjektide tegevuse toetamiseks.

Artikkel 7

1. Eriprogrammi rakendamise eest vastutab komisjon.

2. Eriprogrammi elluviimisel abistab komisjoni nõuandekomitee. Komitee liikmed võivad vahelduda, olenevalt komitee päevakorras olevatest teemadest. Tuumalõhustumisega seotud küsimuste puhul peavad kõnealuse komitee koosseis ning üksikasjalikud tööeeskirjad ja töökord vastama nõukogu 29. juuni 1984. aasta otsusele nr 84/338/Euratom, ESTÜ, EMÜ (mis käsitleb ühenduse uurimis-, arendus- ja tutvustamistegevuse juhtimis- ja kooskõlastusstruktuure ja -menetlusi) (10). Tuumasünteesiga seotud küsimuste puhul peavad need vastama nõukogu 16. detsembri 1980. aasta otsusele, millega asutatakse tuumasünteesiprogrammi nõuandekomitee (11).

3. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest, samuti teavitab ta komiteed õigel ajal kõikidest käesoleva eriprogrammi alusel kavandatud või rahastatud meetmetest.

Artikkel 8

Komisjon korraldab vastavalt otsuse 2012/93/Euratom artiklile 6 eriprogrammiga hõlmatud valdkondades teostatud tegevuse sõltumatu järelevalve, hindamise ja läbivaatamise.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) 15. novembri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(2) ELT C 318, 29.10.2011, lk 127. Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(9) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(10) EÜT L 177, 4.7.1984, lk 25.

(11) Avaldamata.

LISA

TEADUS- JA TEHNOLOOGIAEESMÄRGID, TEEMAVALDKONDADE JA TEGEVUSTE PÕHISUUNAD

I. TEADUSTÖÖ TEEMAVALDKONNAD

I.A. Tuumasünteesiuuringud

Üldine eesmärk

ITER-projekti jaoks teadmisbaasi loomine ja ITER-projekti elluviimine, mis on oluline samm ohutute, säästvate, keskkondlikult vastutustundlike ja majanduslikult elujõuliste elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomiseks.

Tegevused

1. ITER-projekti elluviimine

Projekt viiakse ellu ühenduses, mistõttu sel on ITERi organisatsioonis eriline vastutus, samuti on tal oluline roll eelkõige seoses ITERi rahvusvahelise organisatsiooni valitsemise, juhtimise ja personaliga ning üldise tehnilise ja haldustoetusega.

Ühenduse osalemine ITER-projektis ühe osapoolena hõlmab jätkuvat osalemist ITERi asukohas vajalike seadmete ja rajatiste ehitamises ning projekti toetamist ehituse ajal.

ITERi ehitust toetav teadus- ja arendustegevus viiakse läbi tuumasünteesiühingutes ja Euroopa tööstusharudes. See hõlmab koostisosade ja süsteemide arendamist ja testimist.

2. Teadus- ja arendustegevus ITERi tegevuse ettevalmistamisel

Sihipärane füüsika- ja tehnoloogiaprogramm seab eesmärgiks ITER-projekti valikute konsolideerimise ja ettevalmistamise ITERi töö kiireks alustamiseks. See viiakse läbi kooskõlastatud eksperimentaalse, teoreetilise ja modelleerimistegevuse kaudu, kasutades Euroopa Ühistoroidkambri (JET) rajatisi ja muid asjakohaseid katse- ning arvutusseadmeid. See tagab, et Euroopa saab vajalikul määral ITER-projekti mõjutada, ning valmistab ette Euroopa olulist rolli selle kasutamises. Kõnealune programm hõlmab:

—	ITERi tööks vajalike võtmetehnoloogiate hindamist JETi täiustatud komponentide (ITERi esimese seinaga analoogne sein, soojendussüsteemid, diagnostika) kasutamise kaudu;

—	ITERi tööstsenaariumide uurimist JETi ja muude rajatiste sihteksperimentide abil ning kooskõlastatud modelleerimistegevust.

3. Piiratud tehnoloogilised tegevused DEMO ettevalmistamisel

Võtmetehnoloogiad ja -materjalid, mis on vajalikud DEMO elektrijaama jaoks loa saamiseks, selle ehitamiseks ja kasutamiseks, töötatakse välja tuumasünteesiühingutes ja tööstussektoris, et katsetada neid ITERis ja et Euroopa tööstus oleks võimeline ehitama DEMO ja arendama tuleviku tuumasünteesielektrijaamu. Rakendatakse järgmisi tegevusi:

—	projekteerimise valideerimise ning tehnilise projekteerimisega tegeleva eriotstarbelise töörühma edasine ettevalmistav töö, et ehitada rahvusvaheline tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatis, mida kasutatakse tuumasünteesielektrijaama materjalide katsetamiseks;

—	madalaktiivsete ja kiirguskindlate materjalide väljatöötamine, kiiritamine ja modelleerimine; tuumasünteesielektrijaama tööks vajalike võtmetehnoloogiate, sealhulgas katteseinade väljatöötamine; DEMO kontseptuaalne projekteerimine, sealhulgas ohutus- ja keskkonnaaspektid.

4. Teadus- ja arendustegevus pikemas perspektiivis

Konkreetselt ITERi ja DEMOga seotud tegevusele tuginedes arendatakse eriprogrammi abil oskusi ja suurendatakse teadmisbaasi valdkondades, mis on strateegiliselt olulised tuleviku tuumasünteesielektrijaamade jaoks. Selline teadustegevus suurendab tuumasünteesielektrijaamade tehnilist teostatavust ja majanduslikku elujõulisust. Raamprogrammi konkreetsed meetmed hõlmavad järgmist piiratud tegevust:

—

magnetvangistuse süsteemide, sealhulgas stellaraatorite täiustatud kontseptsioonide uurimine. Keskendutakse stellaraatori W7-X käitamise ettevalmistamisele, olemasolevate seadmete kasutamisele eksperimentaalsete andmebaaside laiendamiseks ja nende konfiguratsioonide tulevikuperspektiivide hindamisele;

—	katsetamine, teooria ja edasine modelleerimine eesmärgiga saada põhjalik ülevaade reaktorikõlblikest tuumasünteesiplasmadest;

—	tuumasünteesienergia tootmise sotsiaalteaduslike ja majanduslike aspektide uurimine ning teavitusmeetmete rakendamine, et tõsta üldsuse teadlikkust tuumasünteesi valdkonnas.

5. Personal, haridus ja koolitus – ITERi põlvkonna loomine

Meetmed piisava personali ja kõrgetasemelise koostöö tagamiseks tuumasünteesi teemavaldkonnas nii ITER-projekti koheste kui ka keskmise tähtajaga vajaduste rahuldamiseks ning tuumasünteesi edasiseks arendamiseks on järgmised:

—	eriprogrammi töös osalevate organisatsioonide vahel teadlaste liikumise toetamine, et soodustada tõhusamat teaduskoostööd ja teadustegevuse lõimimist ning tugevdada rahvusvahelist koostööd;

—	kõrgetasemeline inseneride ja teadlaste koolitus kraadiõppe- ja doktorantuurijärgsel tasemel, sealhulgas rajatiste kasutamine koolitusplatvormidena ning eriseminarid ja -õpikojad, ning koostöö tugevdamine ülikoolide vahel.

6. Infrastruktuur

ITER, mis ehitatakse Euroopasse ITERi organisatsiooni rahvusvahelise raamistiku raames, moodustab osa uuest teadusuuringute infrastruktuurist, millel on märkimisväärne Euroopa mõõde.

7. Tehnosiire, tööstuse kaasamine ja innovatsioon

ITERi jaoks on vaja uut ja paindlikumat organisatsioonilist struktuuri, et loodud innovatiivsed ja tehnoloogilised lahendused kanduksid kiiresti üle tööstusesse, et Euroopa tööstus muutuks seega konkurentsivõimelisemaks. Selleks tehakse järgmist:

—

soodustatakse innovatsiooni ja oskusteabe vahetamist asjaomaste ülikoolide, uurimisinstituutide ja tööstussektoriga, sealhulgas asjakohast suhtlust ITERi organisatsiooni ja Euroopa Ühisettevõttega Fusion for Energy (F4E) (andes tööstussektorit esindavatele partneritele võrdsed osalemisvõimalused vastavalt asjakohastele liidu hanke-eeskirjadele);

—	julgustatakse patentide taotlemist;

—	edendatakse tuumasünteesitööstuse innovatsioonifoorumit, mis töötaks välja tuumasünteesitehnoloogia tegevuskava ja personali arendamise algatusi, pidades eelkõige silmas innovatsiooni ning uute toodete ja teenuste pakkumise potentsiaali.

I.B. Tuumalõhustumine, ohutus ja kiirguskaitse

Üldine eesmärk

Luua usaldusväärne teaduslik ja tehniline alus, et kiirendada pikaealiste radioaktiivsete jäätmete ohutuma käitlemise praktilist arengut, suurendada eelkõige tuumaenergia ohutust ja panustada samal ajal tuumaenergia ressursi- ja kulutõhususse ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Tegevused

Tuumalõhustumise, ohutuse ja kiirguskaitse valdkonna kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Pidades silmas süvendatud tähelepanu tuumaohutusele, mis aitab kaasa tuumaenergiaalase teadustegevuse ümberorienteerimisele, pööratakse eelarvevahendite jaotamisel suurimat võimalikku tähelepanu sellistele valdkondadele nagu rajatiste ohutus, kiirguskaitse (sealhulgas kasutamine meditsiinis) ja riskianalüüs. Eelkõige sellised valdkonnad nagu energeetika, Euroopa standardid, haridus ja koolitus, keskkonnakaitse, tervishoid, materjaliteadus, valitsemine, ühine infrastruktuur, julgeolek ja ohutuskultuur on märkimisväärselt seotud teadustegevusega, mis on hõlmatud liidu seitsmenda raamprogrammiga, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (1). Paljudes teadustegevuse valdkondades, eriti tuumarajatiste ohutuse küsimustes, soodustatakse rahvusvahelist koostööd ning seda tehakse koostöös asjakohaste tehniliste ja sidusrühmade foorumitega, mida on kirjeldatud otsuse 2012/93/Euratom I lisa punktis I.B esitatud tuumalõhustumise, ohutuse ja kiirguskaitse tegevuste põhjenduses.

1. Lõplike radioaktiivsete jäätmete haldamine

Projekteerimisuuringud ja geoloogilise ladustamise katseprojektide elluviimine, mille eesmärk on valmistada ette rakendamist, tagades sealjuures ohutu käitamise. Uuringud, mis suurendavad teadmisi jäätmetest ja nende käitumisest aja jooksul, usaldusväärsete meetodite arendamine toimimise ja ohutuse hindamiseks, üldsuse heakskiiduga seotud juhtimis- ja sotsiaalküsimuste uurimine ning muud tegevused, millega toetatakse Euroopa ühise seisukoha väljatöötamist jäätmekäitluse põhiküsimustes jäätmete tekkimisest kuni ladustamiseni.

2. Reaktorsüsteemid

Üldise eesmärgi kõrval ka teadusuuringud, mille eesmärk on toetada kõikide Euroopas kasutatavate reaktorsüsteemide (sealhulgas tuumkütusetsükliga rajatiste) ohutut käitamist või Euroopas laialdaste tuumaohutusalaste ekspertteadmiste säilimiseks vajalikus ulatuses ka nende reaktoritüüpide ohutut käitamist, mis võidakse kasutusele võtta tulevikus, keskendudes ainult ohutusega seotud aspektidele. See hõlmab tuumajaamade kasutusea hindamist ja juhtimist, ohutuskultuuri (inimeste põhjustatud ja organisatsioonilistest vigadest tingitud riski minimeerimine), ohutuse hindamise täiustatud meetodeid, numbrilise simulatsiooni vahendeid, seadmestikku ja kontrolli, raskete õnnetuste vältimist ja kahju piiramist ning seonduvaid tegevusi teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks.

Teadustegevus hõlmab alusuuringuid ja mitut valdkonda siduvaid uuringuid (nagu näiteks materjaliteadus) (2) ning uue põlvkonna reaktorite ja tuumkütusetsükli kõikide aspektide, nagu näiteks eraldamise ja transmutatsiooni uuringuid, mille juures keskendutakse ainult ohutusega seotud aspektidele.

3. Kiirguskaitse

Selle valdkonna tegevused keskenduvad järgmisele:

—	väikeste kiirgusdoosidega pikemaajalisest kokkupuutest tulenevate terviseriskide parem kvantifitseerimine (võttes sealhulgas arvesse individuaalset varieeruvust) epidemioloogiliste uuringute kaudu ning asjaomaste mehhanismide parem mõistmine raku- ja molekulaarbioloogiliste uuringute kaudu;

—	kiirguse meditsiinilistel eesmärkidel kasutamise ohutuse ja tõhususe suurendamine uute tehnoloogiliste lahenduste ning selliste kasutusalade kasulikkuse ja riskide vahel õige tasakaalu saavutamise abil;

—	hädaolukordade ja õnnetusjuhtumijärgsete olukordade juhtimise sidususe ja integreerimise parandamine Euroopas ühiste vahendite ja strateegiate väljatöötamise kaudu ning nende efektiivsuse tõendamine töökeskkondades;

—	muudes valdkondades vastavalt vajadusele riikliku teadustegevuse tõhusam integreerimine.

4. Infrastruktuur

Euroopa jaoks selge lisaväärtuse olemasolu korral, mis on vajalik eelkõige laia kandepinna saavutamiseks, teadustegevuse võtmeinfrastruktuuride projekteerimise, moderniseerimise, ehitamise ja/või töö toetamine mis tahes eespool nimetatud teemavaldkonnas, sealhulgas lihtsustades teadustöötajate ja uurimisrühmade juurdepääsu olemasolevale ja tulevasele infrastruktuurile.

5. Personal ja koolitus (3)

Riiklike programmide koordineerimine ja üldiste koolitusvajaduste rahuldamine tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonnas erinevate, sealhulgas lühiajalises plaanis tulemusi andvate ja konkurentsivõimeliste vahendite abil, mis on osa üldisest inimressursialasest toetusest kõigis teemavaldkondades. Hõlmab koolituskursuste ja -võrgustike toetamist ning meetmeid, mille abil muuta sektorit noorteadlaste ja -inseneride jaoks atraktiivsemaks ning parandada koordineerimist liidu haridusasutuste vahel, selleks et tagada kvalifikatsioonide samaväärsus kõigis liikmesriikides.

II. EETILISED ASPEKTID

Käesoleva eriprogrammi rakendamise ajal ja sellest tuleneva teadustegevuse elluviimisel tuleb austada eetika aluspõhimõtteid. Need hõlmavad muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtteid, sealhulgas järmist: inimväärikuse ja inimelu kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, samuti loomade ja keskkonna kaitse kooskõlas ühenduse õiguse ning asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide, suuniste ja tegevusjuhendite uusimate versioonidega (näiteks Helsingi deklaratsioon, 4. aprillil 1997 Oviedos allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ja selle lisaprotokollid, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO vastu võetud inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), taimegeneetiliste ressursside toiduks ja põllumajanduses kasutamise rahvusvaheline leping ja Maailma Terviseorganisatsiooni vastavad resolutsioonid).

Arvesse võetakse ka biotehnoloogia eetikaküsimuste nõustajate Euroopa töörühma (1991–1997) arvamusi ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma (alates 1998. aastast) arvamusi.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisust arvestades peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustööd tehakse. Igal juhul kohaldatakse riiklikke õigusnorme ning ühenduse vahenditega ei toetata üheski liikmesriigis ega kolmandas riigis ühtki teadustegevust, mis on kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis keelatud.

Vajaduse korral peavad teadusprojektide elluviijad taotlema enne teadus- ja arendustegevuse alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu. Komisjon korraldab süstemaatiliselt eetikakontrolle nende ettepanekute puhul, mis hõlmavad eetiliselt tundlikke küsimusi või mille puhul ei ole eetilistele aspektidele piisavalt tähelepanu pööratud. Erijuhtudel võivad need toimuda projekti rakendamise ajal.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 13 nõutakse, et liit ja liikmesriigid pööraks oma poliitika, sealhulgas teadusuuringute kavandamisel ning rakendamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele. Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivis 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (4) nõutakse, et kõik katsed oleksid kavandatud nii, et välditaks katseloomadele stressi, tarbetute piinade ja kannatuste tekitamist, et kasutataks võimalikult vähe loomi, neurofüsioloogiliselt kõige madalama tundlikkusega loomi ning et põhjustataks võimalikult vähe valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võivad kõne alla tulla ainult sel juhul, kui nende eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, loomade heaolu on tagatud ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid. Käesoleva eriprogrammi rakendamise ajal jälgib komisjon korrapäraselt teaduslikke edusamme ning riiklikke ja rahvusvahelisi õigusnorme, et võtta arvesse võimalikke arengusuundi.

(1) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(2) Euroopa Teadusnõukogu ülesanne on toetada eesliiniuuringuid igas teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.

(3) Teadlaste liikuvus kõigi teaduse ja tehnoloogia valdkondade vahel kuulub liidu raamprogrammi programmi „Inimesed” alla.

(4) EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.

18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/40

NÕUKOGU OTSUS,

19. detsember 2011,

milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi

(2012/95/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast teadus- ja tehnikakomiteega konsulteerimist,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Raamprogramm hõlmab kahte liiki meetmeid: kaudsed meetmed tuumasünteesiuuringute ning tuumalõhustumise, ohutuse ja kiirguskaitse valdkonnas ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmed tuumajäätmete käitlemise, keskkonnamõju, tuumaohutuse ja tuumaenergialase julgeoleku valdkonnas, eriti seoses tuumaõnnetustega ja võttes arvesse varasematest kogemustest saadud õppetunde. Otsemeetmeid tuleks rakendada käesoleva eriprogrammiga.

(3)	JRC peaks läbi viima teadus- ja koolitustegevust, mida teostatakse käesoleva eriprogrammi otsemeetmete kaudu.

(4)

Oma ülesande täitmisel peaks JRC pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge liidu poliitika kujundamisel, tagades toetuse praeguse poliitika rakendamisele ja järelevalvele ning vastates uutele poliitikast tulenevatele nõudmistele. Oma ülesande täitmiseks peaks JRC tegema Euroopa tipptasemel teadustegevust, säilitades sealhulgas keskuse enda teadustegevuse tipptaseme.

(5)	Käesoleva eriprogrammi rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata teadlaste liikuvusele ja koolitamisele ning innovatsioonile liidus. JRC peaks eelkõige korraldama asjakohaseid koolitusi tuumaohutuse ja tuumaenergiaalase julgeoleku valdkonnas.

(6)

Käesolevat eriprogrammi tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse nii JRC kasutajate kui ka liidu poliitika asjakohaseid vajadusi ning lähtudes eesmärgist kaitsta liidu finantshuve. Käesoleva eriprogrammi raames tehtav teadustegevus tuleks vajaduse korral kohandada kõnealuste vajaduste ning teaduse ja tehnoloogia arenguga ning selle eesmärk peaks olema teadusalase tipptaseme saavutamine.

(7)

Käesoleva eriprogrammi rakendamiseks võib lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga või assotsieerimislepinguga ette nähtud koostööle teha rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige vastavalt asutamislepingu artikli 2 punktile h ning artiklitele 101 ja 102.

(8)

Laienemise ja integratsiooni kontekstis on JRC eesmärgiks edendada uute liikmesriikide organisatsioonide ja teadlaste kaasamist oma tegevusse, eelkõige ELi õigustiku teadust ja tehnoloogiat käsitlevate osade rakendamisse, ning ka tihedamat koostööd ühinevate riikide ja kandidaatriikide organisatsioonide ja teadlastega. Ka suhetes naaberriikidega tuleks ette näha järkjärgulist avanemist, eelkõige Euroopa naabruspoliitika prioriteetsetes valdkondades.

(9)	JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist konkureerivate tegevuste abil. Need hõlmavad osalemist raamprogrammi kaudsetes meetmetes, kolmanda osapoole tööd ja vähemal määral intellektuaalomandi kasutamist.

(10)

Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) tuleks tagada eriprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendada seda tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil ning tagada samal ajal õiguskindlus ja programmi tulemuste kättesaadavus kõigile osalejatele.

(11)

Tuleks võtta asjakohased (Euroopa Liidu finantshuvidega vastavuses olevad) meetmed, et jälgida antud rahaliste vahendite ja nende kasutamise tõhusust, et vältida pettusi ja eeskirjade eiramist. Tuleks astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (6) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (8).

(12)	Komisjon peaks õigel ajal korraldama käesoleva eriprogrammiga hõlmatud valdkondades teostatud tegevuse sõltumatu hindamise.

(13)	Käesoleva eriprogrammi raames tehtava teadustegevuse käigus tuleks austada eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsemeetmete kaudu elluviidav Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogramm (edaspidi „eriprogramm”) võetakse vastu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eriprogrammiga nähakse ette keskuse tuumaenergiavaldkonna meetmeid käsitlev tegevus kõikide riikidevahelise koostöö raames läbiviidavate teadusuuringute toetamiseks järgmistes valdkondades:

a)	tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised;

b)	Euroopa seisukohalt oluliste reaktorsüsteemide tuumaohutus;

c)	tuumaenergiaalane julgeolek (sealhulgas tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis).

Esimeses lõigus osutatud tegevuste eesmärgid ja põhisuunad on esitatud lisas.

Artikkel 3

Otsuse 2012/93/Euratom artikli 3 kohaselt on eriprogrammi rakendamiseks vajaliku summa maksimaalne suurus 233 216 000 eurot.

Artikkel 4

Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 5

Eriprogrammi rakendatakse otsuse 2012/93/Euratom II lisas esitatud otsemeetmete kaudu.

Artikkel 6

1. Komisjon koostab eriprogrammi rakendamiseks mitmeaastase tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas esitatud eesmärgid, teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

2. Mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomast teadustegevust. Tööprogrammi ajakohastatakse vajaduse korral.

Artikkel 7

Komisjon korraldab vastavalt otsuse 2012/93/Euratom artiklile 6 eriprogrammiga hõlmatud valdkondades teostatud tegevuse sõltumatu järelevalve, hindamise ja läbivaatamise.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) 15. novembri 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(2) ELT C 318, 29.10.2011, lk 127. Arvamus on esitatud pärast mittekohustuslikku konsulteerimist.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

LISA

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE ERIPROGRAMM

1. Eesmärk

Eriprogrammi üldeesmärk on pakkuda kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge ELi tuumaenergiaga seotud poliitika kujundamisel ning täita asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teadmisi, oskusi ja pädevust pidevalt ajakohastada, et tagada tipptasemel teadmised tuumareaktori ohutuse ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ja tuumaenergiaalase julgeoleku valdkonnas.

2. Lähenemisviis

JRC tuumaenergiaalase tegevuse eesmärk on täita asutamislepingust tulenevaid teadus- ja arenduskohustusi ja toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike sellistes valdkondades nagu kaitsemeetmed ja tuumarelva leviku tõkestamine, jäätmekäitlus, tuumarajatiste ja tuumkütusetsükli ohutus, radioaktiivsus keskkonnas ja kiirguskaitse. Pidades silmas süvendatud tähelepanu tuumaohutusele, mis aitab kaasa tuumaenergiaalase teadustegevuse ümberorienteerimisele, pööratakse suurimat võimalikku tähelepanu tuumarelva tõkestamise valdkonnale.

Raamprogrammi teadusuuringud ja tehniline toetustegevus on jätkuvalt suunatud järgmistele valdkondadele:

a)	tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised;

b)	Euroopa seisukohalt oluliste reaktorsüsteemide tuumaohutus;

c)	tuumaenergiaalane julgeolek (sealhulgas tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis).

Lisaks tugevdab JRC veelgi oma rolli Euroopa võrdluskeskusena teabe levitamisel ning noorteadlaste koolituse ja hariduse valdkonnas.

3. Tegevused

3.1. Tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised

3.1.1. Kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete jäätmete iseloomustamine, ladustamine ja lõppladustamine

Kasutatud tuumkütuse ja kõrgaktiivsete tuumajäätmete käitlus hõlmab nende töötlemist, ladustamiseks sobivale kujule viimist, vedu, vaheladustamist ja geoloogilist lõppladustamist. Kõigi nende valdkondade puhul on põhieesmärk hoida ära radionukliidide eraldumine biosfääri kõigis nendes etappides nende väga pika lagunemisaja jooksul. Kõnealuse eesmärgi saavutamise seisukohalt on otsustava tähtsusega kunstlike ja looduslike tõkkesüsteemide kavandamine, hindamine ja toimimine asjakohase aja jooksul ning see sõltub muu hulgas kütuse ja/või jäätmete käitumisest geoloogilises keskkonnas. Käesolev eriprogramm hõlmab selliseid uuringuid.

3.1.2. Eraldamine ja transmutatsioon

Tuumaenergiasüsteemide põhistrateegia hõlmab tuumkütusetsükli lõpetamist selliselt, et väheneks tuumajäätmete pikaajaline radioaktiivne toksilisus ja paraneks ressursside ohutu ning tõhus kasutamine. Selle kontseptsiooni peamisteks väljakutseteks on endiselt optimeerida eraldamise meetodeid, mille põhjal eraldatakse valitud pikaealised radionukliidid kasutatud tuumkütusest, ning luua ja iseloomustada ohutuid ja usaldusväärseid kütuseid aktinoidide transmutatsiooni jaoks. JRC katsetab eraldamist nii leostumis- kui ka pürometallurgia protsessides (soolakeskkonnas).

3.1.3. Aktinoidide alusuuringud

Tsiviilotstarbel kasutatava tuumatehnoloogia valdkonnas on pädevuse ja juhtpositsiooni säilitamiseks oluline edendada tuumamaterjalidele keskenduvaid valdkondadevahelisi alusuuringuid, millest omakorda võivad tekkida tehnoloogilised uuendused. Selleks on vaja teadmisi nn 5f-elektronkihielementide (s.o aktinoidid) ning nende ühendite (tavaliselt ekstreemsed) reageerimisest termodünaamilistele parameetritele. Vastavate katseandmete vähesuse ja modelleerimise olemuse keerukuse tõttu on praegused teadmised sellistest mehhanismidest piiratud. Kõnealuse valdkonna alusuuringud on olulised, et mõista selliste elementide käitumist ning püsida kondenseeritud aine füüsikas tänapäeval esirinnas. Katseprogrammide mõju suurendamiseks kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära modelleerimise ja simulatsioonide valdkonna saavutusi.

JRC aktinoidide alusuuringute programm on aktinoidide füüsikas ja keemias jätkuvalt eesrindlikul kohal ning selle põhieesmärk on pakkuda ülikoolide ja uurimiskeskuste teadlastele maailmatasemel katserajatisi. Need võimaldavad teadlastel uurida aktinoidide omadusi, et täiendada oma teadmisi ja panustada tuumateaduse edusammudesse.

3.1.4. Tuumaandmed

Väikeste aktinoidide spetsiaalsete põletite jaoks pakutud lahendused ning tuumaenergia tootmise uudsed kontseptsioonid vajavad oluliselt täpsemaid tuumaandmeid. Katseandmete kvaliteet on ohutusnormide tugevdamise ja veamarginaalide vähendamise seisukohalt väga tähtis ning suurendab seeläbi uute reaktorsüsteemide projekteerimise ja ehitamise kulutõhusust. Tööstuse ja teaduslaborite kasutatavad andmed, kaasa arvatud OECD Tuumaenergia Agentuurilt pärinevad andmed peavad olema täielikud, täpsed ning valideeritud selgelt määratletud kvaliteedi tagamise protseduuride abil.

JRC kogub rahvusvaheliselt nõutavaid andmeid ning jätkab Van de Graaffi ja GELINA lineaarkiirendite ohutut käitamist.

3.1.5. Tuumateadmiste meditsiiniline rakendus

Uues vähiravis, nn suunatud alfakiirgusravis (targeted alpha therapy, TAT) kasutatakse ära alfaosakeste kiirguse ainulaadseid füüsikalisi omadusi (eelkõige nende suur energia ja lühike ulatus inimkoes), et hävitada valikuliselt haiged rakud, säästes samal ajal ümbritseva terve koe. Kõnealust tehnikat saab kasutada vähi- ja nakkushaiguste ravis.

JRC jätkab tihedas koostöös riiklike organisatsioonidega suunatud alfakiirgusravi arendamise toetamist, pöörates erilist tähelepanu alfakiirgurite tootmise alternatiivsetele protsessidele ja radiomärgistatud biomolekulide radiobioloogilisele katsetamisele, hinnates nende tõhusust ja teostatavust ning tehes need uued rakendused haiglatele ja farmaatsiatööstusele kasutamiseks kättesaadavaks.

3.1.6. Radioaktiivsuse seire keskkonnas

Asutamislepingu II jaotise 3. peatükis on sätestatud, et kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Asutamislepingu artiklitega 31–38 on ette nähtud liikmesriikide ja komisjoni roll seoses inimeste tervise kaitsega, radioaktiivsustaseme seirega keskkonnas, eraldumisega keskkonda ja tuumajäätmete käitlemisega. See hõlmab ka õnnetusjuhtumite ohjamise põhiaspekte. Asutamislepingu artikli 39 kohaselt abistab JRC komisjoni selle ülesande täitmisel.

Arvestades uusi piirmäärasid joogivees ja toiduainetes sisalduvate radionukliidide kogusele, töötab JRC välja analüüsimeetodid ja koostab vastavad võrdlusmaterjalid. Keskus korraldab liikmesriikide seirelaborite vahel andmete võrdlemise, et hinnata asutamislepingu artiklite 35 ja 36 kohaselt kogutud seireandmete võrreldavust ja toetada võrdlusmaterjali kasutades radioaktiivse kiirguse seiresüsteemide ühtlustamist.

3.1.7. Teabehaldamine, koolitus ja haridus

On oluline, et tuumateadlaste ja -inseneride uued põlvkonnad säilitaksid tuumaalased teadmised ja süvendaksid neid. Selleks tuleks jagada teadustöö ja rakendusprogrammide käigus saadud kogemusi, tulemusi, tõlgendusi ja oskusi.

JRC annab oma panuse, et need teadmised oleksid kergesti kättesaadavad, hästi organiseeritud ja dokumenteeritud, ning ta toetab kõrgharidust Euroopas seoses olemasolevate ja innovatiivsete neljanda põlvkonna reaktoritega. Lisaks loob JRC Euroopa tuumavaldkonna inimressursside vaatluskeskuse (European Nuclear Human Resources Observatory), et analüüsida suundumusi Euroopas ning pakkuda teaduslikku tuge liidu poliitika kujundamisel. JRC jätkab tuumavaldkonnas teabevahetuse parandamist ning eelkõige keskendutakse üldsuse toetusele ja üldise energiateadlikkuse suurendamise strateegiate väljatöötamisele. Pikaajaline kogemus ja ainulaadsed rajatised tuumaandmete mõõtmisteks annavad samuti suurepärase võimaluse tuumateadlaste ja -inseneride koolitamiseks, mis täiendaks ülikooliõpet, andes vahetu juurdepääsu tuumarajatistele.

3.2. Tuumaohutus

3.2.1. Tuumareaktori ohutus

Selleks et säilitada ja suurendada tuumaelektrijaamade ohutust, tuleb kõrgetasemelisi ja viimistletud ohutuse hindamise meetodeid ja asjakohaseid analüüsivahendeid edasi arendada ja valideerida. JRC korraldab spetsiifilisi katsepõhiseid uuringuid, et mõista paremini aluseks olevaid füüsikalisi nähtusi ja protsesse, selleks et deterministlikke ja tõenäosuslikke ohutushinnanguid saaks valideerida ja kontrollida. Selleks kasutatakse rajatise protsesside (reaktsioonivõime ja termohüdraulilised protsessid), koostisosade (arvestades töökoormust/vananemist) ning inimfaktorite ja organisatsiooniliste tegurite tänapäevast modelleerimist. JRC-l on samuti jätkuvalt keskne roll käitamisel saadud kogemuste tagasiside Euroopa keskuse (European Clearinghouse for Operational Experience Feedback) loomisel ja selle töö korraldamisel kõigi liikmesriikide huvides. Euroopa reguleerivate asutuste huvides ning tuumaõnnetuste toimumise tõenäosuse minimeerimiseks esitab keskus temaatilisi aruandeid rajatiste konkreetsete aspektide kohta ning lihtsustab käitamisel saadud kogemuste tagasiside tõhusat jagamist ja rakendamist tuumaelektrijaamade ohutuse suurendamiseks. Keskus viib samuti ellu teadusprogramme, millega toetatakse tuumaohutuse seisukohalt asjakohaste reaktorsüsteemide ohutusnõuete ja täiustatud hindamismeetodite väljatöötamist. See hõlmab ka reaktorite ja nende infrastruktuuride dekomisjoneerimisega seotud teadustegevuse põhiaspekte (meetodid, koolitus, teaduslik taust).

3.2.2. Tuumkütuse ohutus liidus töötavates reaktorites

II ja III põlvkonna kergvee-tuumareaktoreid kasutatakse tõenäoliselt kogu 21. sajandi jooksul. Selleks et suurendada nende ohutust võimalikult palju, tuleb paremini mõista kütusevarda süsteemi (kütus ja plakeerimine) reaktorisisest käitumist, eelkõige pikema käitamisaja korral, hõlmates tavatingimusi, vahejuhtumeid ja õnnetusi. Sellekohaste teadusuuringute kaks peamist aspekti on kütusevarraste mehaaniline terviklikkus reaktori eluajal ning kütuse reageerimine muutuvatele tingimustele (sealhulgas tõsistele õnnetustele kuni näiteks südamiku sulamiseni).

Täpselt määratletud füüsikaliste ja keemiliste mehhanismidega seotud katsed ja vastav teooria tuleb kaasata multiskaala mudelitesse ning lisada tuumkütuse näitajate tarkvarasse.

JRC teadusuuringud keskenduvad samuti kõrge põlemuse tingimustes uraandioksiidi ja seguoksiidkütuse käitumise eksperimentaalse võrdlusaluse parandamisele.

3.2.3. Kõrgtehnoloogiliste tuumaenergiasüsteemide ohutu ekspluateerimine

Uute ohutumate, jätkusuutlikumate ja paremate kaitsemeetmetega reaktorite kontseptsioone peetakse ülemaailmselt uueks uurimisteemaks, eelkõige IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi raames. Liikmesriigid on volitanud JRCd tegutsema ühenduse esindajana IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil. JRC kooskõlastab jätkuvalt Euroopa vastavat tegevust (otsemeetmete või kaudsete meetmete või liikmesriikide kaudu) mitmesugustes IV põlvkonna rahvusvahelise foorumi projektides.

JRC laborites tehtavad uuringud hõlmavad peamiselt uute innovaatiliste projektide ja innovaatiliste tuumkütusetsüklite ohutusaspekte, milleks on eelkõige uute kütuste iseloomustamine, kiirituskatsetus ja kiiritusjärgne uuring, samuti innovatiivsete konstruktsiooni- ja kattekihimaterjalide iseloomustamine ja kvalifitseerimine. Lisaks uuritakse uue põlvkonna reaktorite ohutusnõudeid ning asjakohaste tuumasüsteemide täiustatud hindamist. Eesmärk on toetada uute innovaatiliste projektide ohutushindamise tarvis ühise Euroopa lähenemisviisi väljatöötamist. Sellega seoses soovitakse vastavalt vajadusele saavutada SNETPiga sünergia.

3.3. Tuumajulgeolek

3.3.1. Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

Kuna tuumaenergial on elektritootmises üha suurem roll Euroopas ja kogu maailmas, suureneb ka tuumamaterjalidega ümberkäimine tuumkütusetsüklis. Tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tugev ja usaldusväärne süsteem ning tuumarelva leviku tõkestamine on olulised selleks, et selliseid materjale kasutataks üksnes vastavalt deklareeritud otstarbele. Tehnilised uuendused ja parendused on vajalikud ka edaspidi, et rakendada uut kaitsemeetmete poliitikat. Tänapäeval on nii inspektorite töökoormuse kui ka tuumatööstuse koormuse vähendamiseks seatud eesmärk rakendada teabe analüüsimisel enam automatiseerimist ja kasutada paremaid vahendeid. Uusi ja innovaatilisi kaitsemeetmeid käsitlevaid lähenemisviise kohaldatakse ka Euroopa seisukohalt oluliste reaktorsüsteemide ning nende vastavate tuumkütusetsüklite suhtes.

3.3.2. Lisaprotokoll

Lisaprotokolli eesmärk on tagada, et ei toimuks tuumategevust, millest ei ole teatatud. Selle rakendamiseks on vaja meetodeid, mis erinevad tuumamaterjali arvepidamise kontrollimisel kasutatavatest meetoditest (või on neist täiuslikumad). Rohkem tuleb teha tööd deklaratsioonide õigsuse kontrollimisel, mis nõuab suuremat teadus- ja arendustegevust ebaseaduslike programmide tuvastamise meetodite valdkonnas ning mõnel juhul tuleb kasutada samu meetodeid kui tuumaalase kohtuekspertiisi puhul. Olulisi jõupingutusi on vaja osakeste analüüsimeetodite parandamiseks, et kontrollida teatatud tegevusi või avastada teatamata tegevusi.

3.3.3. Tuumarelva leviku tõkestamist käsitleva teabe kogumine avalikest allikatest

JRC jätkab eri allikatest (Internet, erialakirjandus, andmebaasid) pärit tuumamaterjalide leviku tõkestamist käsitleva teabe süstemaatilist kogumist ja analüüsimist, et toetada komisjoni talitusi ning teha koostööd IAEAga ja liikmesriikide ametiasutustega. Seda teavet kasutatakse selleks, et koostada riikide kohta aruanded, milles vaadeldakse üksikasjalikult tuumaenergiaalase tegevuse arengut ning otsese ja kahese kasutusega tuumaseadmete ning tehnoloogia importi ja/või eksporti valitud riikides. Lisaks jälgib JRC ekspordikontrolli süsteemide tehnilist arengut ja osutab asjaomastele komisjoni talitustele tehnilist abi.

3.3.4. Tuumamaterjali salakaubaveo vastane võitlus, sealhulgas tuumaalane kohtuekspertiis

Tuuma- ja muude radioaktiivsete materjalide salakaubaveo, sellega seonduva tuumamaterjalide leviku ohu ning tuumaterrorismi ohuga seotud probleemide lahendamiseks on vaja asjakohaseid meetmeid, mis hõlmavad preventsiooni ja avastamist ning reageerimist. Tuumajulgeolekule pööratakse suuremat tähelepanu kõigil tasanditel alates rahvusvahelistest algatustest (ülemaailmne tuumaterrorismiga võitlemise algatus, massihävitusrelvade leviku vastane julgeolekualgatus, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1540 jm) kuni mitmepoolse koostöö ja tehnilise arenguni. Personali koolitamine on tuumajulgeoleku meetmete rakendamisel väga oluline. JRC jagab liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma kogemusi ja teadmisi tuumavaldkonnas üldiselt ja tuumajulgeolekuvaldkonnas konkreetsemalt.

Selleks tuleb välja töötada mitmesugused koolituskavad või tõhustada olemasolevaid ning arendada välja või ajakohastada vastavaid koolitusmudeleid. JRC loob Euroopa Julgeolekukoolituse Keskuse, mille tegevus on algselt suunatud tuuma- ja radioloogilisele julgeolekule.

4. Eetilised aspektid

Käesoleva eriprogrammi rakendamise ajal ja sellest tuleneva teadustegevuse elluviimisel tuleb austada eetika aluspõhimõtteid. Need hõlmavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisust arvestades peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustööd tehakse. Igal juhul kohaldatakse riiklikke õigusnorme ning Euratomi vahenditega ei toetata üheski liikmesriigis ega kolmandas riigis ühtki teadustegevust, mis on kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis keelatud.

Vajaduse korral peavad teadusprojektide elluviijad taotlema enne tegevuse alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu. Komisjon korraldab süstemaatiliselt eetikakontrolle nende ettepanekute puhul, mis hõlmavad eetiliselt tundlikke küsimusi või mille puhul ei ole eetilistele aspektidele piisavalt tähelepanu pööratud. Erijuhtudel võivad need toimuda projekti rakendamise ajal.

18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/50

NÕUKOGU OTSUS 2012/97/ÜVJP,

17. veebruar 2012,

millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2011 vastu otsuse 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1).

(2)	Otsuse 2011/101/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravaid meetmeid tuleks pikendada kuni 20. veebruarini 2013.

(3)	Samas ei ole enam põhjust teatavate isikute ja üksuste hoidmiseks isikute ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse otsuses 2011/101/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid.

(4)	Selleks, et täiendavalt hõlbustada dialoogi ELi ja Zimbabwe valitsuse vahel, tuleks peatada reisikeeld, mis on kehtestatud kahele otsuses 2011/101/ÜVJP loetletud Zimbabwe valitsuse suhete taastamisega tegeleva üksuse liikmele.

(5)	Otsuse 2011/101/ÜVJP lisas loetletud teatavate isikute ja üksustega seotud teavet tuleks ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust 2011/101/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 20. veebruarini 2013.

3. Artikli 4 lõikes 1 osutatud meetmed, mida kohaldatakse II lisas loetletud isikute suhtes, peatatakse kuni 20. veebruarini 2013.

4. Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt läbi ning asjakohastel juhtudel seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”;

2)	lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga ja sõna „lisa” asendatakse sõnaga „I lisa” sobivas käändes otsuse 2011/101/ÜVJP kogu teksti ulatuses;

3)	käesoleva otsuse II lisa lisatakse otsusele 2011/101/ÜVJP II lisana.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. veebruar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SAREEN

(1) ELT L 42, 16.2.2011, lk 6.

I LISA

„I LISA

ARTIKLITES 4 JA 5 OSUTATUD ISIKUTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I. Isikud

	Nimi (ja varjunimed)	Andmed	Loetellu kandmise põhjused
1.	Mugabe, Robert Gabriel	President, sünd. 21.2.1924, pass nr AD001095	Valitsusjuht ning vastutav tegevuse eest, mis tõsiselt kahjustab demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriiki.
2.	Abu Basutu, Titus Mehliswa Johna	Õhujõudude kindral, Matebeleland South, sünd. 2.6.1956	Kõrge sõjaväeametnik, otseselt seotud valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga Gwanda piirkonnas. Kindralleitnant Perence Shiri (vt loetelus nr 100) asetäitja.
3.	Bonyongwe, Happyton Mabhuya	Luure Keskorganisatsiooni peadirektor, sünd. 6.11.1960, pass nr AD002214, isikutunnistus nr 63-374707A13	Kõrgem julgeolekuametnik, kes on tihedalt seotud valitsusparteiga ZANU-PF (Zimbabwe African National Union – Patriotic Front) ning osales repressiivse riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Süüdistatakse MDC (Movement for Democratic Change) aktivisti röövis, piinamises ja tapmises 2008. aasta juunis.
4.	Buka (alias Bhuka), Flora	Presidendi kantselei (endine maa- ja ümberasustamisprogrammide eest vastutav eriasjade riigiminister, endine riigiminister asepresidendi kantseleis ja endine maareformi riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 25.2.1968	Asepresident Joshua Nkomo kantselei riigiminister, kes on vastutav vägivallaaktide korraldamise eest Gokwe piirkonnas ja MDC juhtkonna sihtmärgistamise eest 2008. aastal.
5.	Bvudzijena, Wayne	Politseiülema abi, politsei esindaja, sünd. 24.4.1958, isikutunnistus nr 29-008792V71	Kõrgem politseiametnik. Politsei pressiesindaja. Süüdistas 2008. aastal MDCd valimistega seotud vägivalla eest vastutavate isikute varjamises MDC provintsikeskustes ja riiklikus peakorteris.
6.	Chapfika, David	Endine põllumajandusministri asetäitja (endine rahandusministri asetäitja), sünd. 7.4.1957, pass nr ZL037165, isikutunnistus nr 63-052161G48	ZANU-PFi partei rahastamiskomitee esimees, kes rahastas 2008. aastal relvastatud rühmitisi, toetades nende toetusbaase Mutoko Hoyuyu piirkonnas.
7.	Charamba, George	Teabe- ja avalikustamise talituse alaline sekretär, sünd. 4.4.1963, pass nr AD002226, pass nr AD001255, isikutunnistus nr 07-003617B07	Kõrgem ametnik, kes on tihedalt seotud valitsusparteiga ZANU-PF.
8.	Chidarikire, Faber Edmund	Mashonaland Westi provintsi kuberner, endine Chinhoyi linnapea, sünd. 6.6.1946, isikutunnistus nr 70-056539L70	Endine ZANU-PFi kuuluv Chinoyi linnapea ja provintsikuberner. Seotud valitsusparteiga ZANU-PF.
9.	Chigudu, Tinaye Elisha Nzirasha	Endine Manicalandi provintsi kuberner, sünd. 13.8.1942, pass nr AD000013, isikutunnistus nr 63-022247R42	Endine Zimbabwe kaevanduste ja kaevandusarenduse ministeeriumi alaline sekretär ja endine Manicalandi provintsi kuberner. Seotud valitsusparteiga ZANU-PF. Andis 2008. aasta juunis käsu represseerida MDC toetajaid.
10.	Chigwedere, Aeneas Soko	Mashonaland Easti provintsi kuberner, endine minister, sünd. 25.11.1939, isikutunnistus nr 25-15430J80	Valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner.
11.	Chihota, Phineas	Tööstuse ja rahvusvahelise kaubanduse ministri asetäitja, sünd. 23.11.1950	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Ähvardas MDC toetajaid surmaga. Seostatakse inimeste röövimise ja piinamisega 2008. aasta juunis.
12.	Chihuri, Augustine	Politseiülem, sünd. 10.3.1953, pass nr AD000206, isikutunnistus nr 68-034196M68	Kõrgem politseiametnik ja ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige, kes on tihedalt seotud ZANU-PFi repressiivse poliitikaga. Tunnistas avalikult, et toetab ZANU-PFi, minnes vastuollu politseiseadusega. Andis 2009. aasta juunis politseile käsu loobuda kõigist süüdistustest, mis olid seotud enne 2008. aasta juuni presidendivalimisi toime pandud mõrvadega.
13.	Chinamasa, Patrick Anthony	Justiits-, õigus- ja parlamentaarküsimuste minister, sünd. 25.1.1947, isikutunnistus nr 63-005591M42	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
14.	Chindori-Chininga, Edward Takaruza	Endine kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister, sünd. 14.3.1955, pass nr AN388694, isikutunnistus nr 63-377216C71	Endine valitsusliige, kes on endiselt seotud valitsusparteiga ZANU-PF, olles ZANU-PFi parlamendiliige. Relvastatud rühmitiste toetusbaaside ülem Guruves enne 2008. aasta valimisi.
15.	Chinotimba, Joseph	Zimbabwe vabadussõja veteranide riikliku assotsiatsiooni asepresident, ZANU-PFi relvastatud rühmitiste juht, sünd. 6.6.1957, isikutunnistus nr 63-312672W11	Chinotimba juhtis 2008. aasta valimiste ajal rühmitust, kes hävitas Admore Chibutu kodu. Ründas 2008. aasta mais koos sõjaväelaste ja ZANU-PFi toetajatega Tongeyi Jeremiah kodu.
16.	Chipanga, Tongesai Shadreck	Endine siseministri asetäitja, sünd. 10.10.1940 või 10.10.1946	Endine valitsusliige ja endine Zimbabawe salapolitsei ülem, keda seostatakse poliitmõrvadega.
17.	Chipwere Augustine	Brigaadikindral, endine kolonel, Lõuna-Bindura	2008. aasta valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik. Vastutav poliitilise pöörde eest Binduras. Kõrge sõjaväeohvitser, keda president edutas 2011. aastal.
18.	Chiwenga, Constantine	Zimbabwe Kaitsejõudude ülem, kindral (endine maaväe ülem, kindralleitnant), sünd. 25.8.1956, pass nr AD000263, isikutunnistus nr 63-327568M80	Ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige ja osaline repressiivse riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Kasutas maaväge farmide võõrandamises. Oli 2008. aasta valimiste ajal presidendivalimiste teise vooruga seotud vägivallaaktide peakorraldaja.
19.	Chombo, Ignatius Morgan Chiminya	Kohalike omavalitsuste, linna- ja maapiirkondade arengu minister, sünd. 1.8.1952, pass nr AD000500, isikutunnistus nr 70-086938D70	Valitsuse ZANU-PFi kuuluv liige, kes on vastutav rahastamise piiramise ja ahistamise abil MDC õõnestamise eest kohalikes omavalitsustes.
20.	Dinha, Martin	Mashonaland Centrali provintsi kuberner	Valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner. Seotud Rockwood Village’i farmi võõrandamisega 2009. aastal.
21.	Goche, Nicholas Tasunungurwa	Transpordi, kommunikatsiooni ja infrastruktuuri arendamise minister (endine riikliku julgeoleku riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 1.8.1946, isikutunnistus nr 63-355978S68	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Sundis 2008. aasta juunis kõiki valitsusväliseid organisatsioone lõpetama oma kohapealset tööd ja toiduabi jaotamist. Vastutav Shamvas asuva relvastatud rühmituse toetusbaasi eest ja segatud vägivallaaktidesse nimetatud piirkonnas.
22.	Gono, Gideon	Zimbabwe keskpanga juhataja, sünd. 29.11.1959, pass nr AD000854, isikutunnistus nr 58-001824K07	Seotud valitsusparteiga ZANU-PF ja osaline repressiivse riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Suunas 2008. aastal ebaseaduslikult rahalisi vahendeid ZANU-PFile.
23.	Gurira, Cephas T.	Brigaadikindral; Zimbabwe Kaitsejõudude endine kolonel, sünd. 1.5.1963, isikutunnistus nr 29-061056D29	Otseselt seotud 2008. aasta valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga. Vastutav vägivalla õhutamise eest Mhondoros.
24.	Gwekwerere, Stephen (alias Steven)	Kolonel, Chinhoyi	Otseselt seotud valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga. 2008. aastal Chinoys inimesi rünnanud rühmituse liige.
25.	Kachepa, Newton	Mudzi Northi valimisringkonnast parlamenti valitu, sünd. 10.2.1970, isikutunnistus nr 32-088209M48	Parlamendiliige, seotud Peter Tom Butao mõrvaga 14. aprillil 2008 ning Kingswell Mateta mõrvaga 2008. aasta juulis. Korraldas paljude oma valimisringkonna MDC toetajate piinamise.
26.	Karakadzai, Mike Tichafa	Õhujõudude kommodoor, Harare Metropolitan Province, sünd. 7.3.1957, isikutunnistus nr 63-632526N13	Valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik, kes juhtis 2008. aastal inimrööve ja vägivallaakte Harares.
27.	Kasukuwere, Saviour	Noorte arengu, põlisrahvaste asjade ja nende õiguste ministri asetäitja ning ZANU-PFi poliitbüroo noorsooküsimuste asesekretär, sünd. 23.10.1970, isikutunnistus nr 45-046113Q45	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Korraldas 2011. aasta veebruaris Harares toimunud vägivaldsetes märatsemistes osalejate tegevust.
28.	Kazangarare, Jawet	ZANU-PFi nõunik Hurungwe Northis, sõjaveteran, sünd. 12.4.1957, isikutunnistus nr 38-102814B58	2008. aasta valimiste eel ja jooksul läbiviidud valitsuse korraldatud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik. Vastutav MDC toetajate vägivaldse tagakiusamise, sealhulgas vägistamise, mõrvamise ja kodude hävitamise korraldamise eest Hurungwes ning eelkõige seotud MDC valimisagendi Tapiwa Mubwanda mõrvaga Põhja-Hurungwes 2008. aasta mais.
29.	Khumalo, Sibangumuzi	Brigaadikindral, Matebeleland North, sünd. 16.8.1954, isikutunnistus nr 08-448357W73	Valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik Osales väidetavalt 2011. aasta veebruaris vägivalla ja terrori vallandamise strateegias, suunates kõrgemaid ametnikke koordineerima kampaaniat president Mugabe võimul hoidmiseks.
30.	Kunonga, Nolbert (alias Nobert)	Isehakanud anglikaani piiskop	Režiimi häälekas toetaja. Tema järgijad panid politsei toetusel 2011. aastal toime vägivallaakte kiriku toetajate vastu.
31.	Kwainona, Martin	Politseiülema abi, sünd. 19.1.1953, pass nr AD001073, isikutunnistus nr 63-293627V45	Kõrgem politseiametnik, kes andis 2008. aasta aprillis kohalikele omavalitsustele käsu õhutada vägivalda Kanyuchi Village’is Mount Darwinis.
32.	Kwenda, R,	Komandant, Zaka East	Valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik 2008. aastal Zakas toimunud vägivallaaktide eestvedaja.
33.	Langa, Andrew	Avaliku teenistuse ministri asetäitja (endine transpordi- ja sideministri asetäitja), sünd. 13.1.1965, isikutunnistus nr 21-017934E21	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Avas 2005. aastal tule 11 MDC noortekogu liikme pihta. Hirmutas 2008. aasta valimiste päeval hääletajaid.
34.	Mabunda, Musarashana	Politseiülema abi, sünd. 11.11.1958, isikutunnistus nr 22-026198T13	Julgeolekujõudude liige, kannab ulatuslikku vastutust rahumeelse kogunemise õiguse tõsiste rikkumiste eest. Juhtis 2007. aasta 11. märtsi peksmisi, piinamisi ja repressioone. Ähvardas 2008. aasta juunis tappa Lovemore Madhuku.
35.	Machaya, Jason (alias Jaison) Max Kokerai	Midlandi provintsi kuberner. Endine kaevanduste ja mäetööstuse arendamise ministri asetäitja, sünd. 13.6.1952, isikutunnistus nr 26-003018Z26	Midlandi provintsi kuberner. Seotud valitsusparteiga ZANU-PF. Kasutas oma mõjuvõimu, et takistada poliitmõrvade uurimist, mille pani arvatavalt toime tema poeg.
36.	Made, Joseph Mtakwese	Põllumajanduskorralduse ja mehhaniseerimise minister (endine põllumajanduse ja maaelu arendamise minister), sünd. 21.11.1954, pass nr AN000144, isikutunnistus nr 29-128547N42	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
37.	Madzongwe, Edna (alias Edina)	ZANU-PF, Senati eesistuja, sünd. 11.7.1943, isikutunnistus nr 63-748119H32	ZANU-PFi poliitbüroo liige. Kasutas oma mõjuvõimu, et õhutada poliitilist tagakiusamist 2008. aasta veebruaris. Seotud Chegutu vägivallaaktidesse, muu hulgas Stockade Citrus Estate’i ülevõtmisse 2008. aastal, andes otseseid korraldusi repressioonide juhtidele.
38.	Mahofa, Shuvai Ben	Endine noorte arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise ministri asetäitja, sünd. 4.4.1941, pass nr AD000369, isikutunnistus nr 27-031942V27	Rahastas isikuid, kes asutasid piinamiskeskused Masvingos. Isikud neist keskustest tapsid 24. aprillil 2008 Mapurisa Zvidzai ja 11. juunil 2008 Tiziro Moyo.
39.	Maluleke, Titus	Masvingo provintsi kuberner (endine haridus-, spordi- ja kultuuriministri asetäitja)	ZANU-PFi kuuluvate valitsusliikmetega seotud provintsikuberner. Juhtis 2009. aastal eramaale sissetungimisi Masvingos.
40.	Mangwana, Paul Munyaradzi	Vähendatud põhiseaduskomitee (COPAC) eesistuja ning endine põlisrahvaste asjade ja nende õiguste riigiminister, sünd. 10.8.1961, pass nr AD000459, isikutunnistus nr 22-017031E12	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Rahastas ja juhtis ZANU-PFi terrorirühmitiste tegevust Chivi Centralis 2008. aasta mais ja juunis.
41.	Marumahoko, Reuben	Piirkondliku integratsiooni ja rahvusvahelise koostöö ministri asetäitja ning endine välisministri (endine siseministri asetäitja) asetäitja, sünd. 4.4.1948, isikutunnistus nr 63-311317Y71	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. ZANU-PFi relvastatud rühmitise komandör Hurungwes. Ründas koos ZANU-PF toetajatest ja sõjaveteranidest koosneva rühmaga 2008. aasta aprilli ja juuni vahel MDC toetajaid ning hävitas kodusid Hurungwe piirkonnas.
42.	Mashava, G.	Kolonel, Chiredzi Central.	Juhtis 2008. aastal poliitiliselt motiveeritud vägivallaakte Chirendzis.
43.	Masuku, Angeline	Matabeleland Southi provintsi kuberner ning ZANU-PFi poliitbüroo sekretär puuetega ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste alal, sünd. 14.10.1936, isikutunnistus nr 08-266228E19	Valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner.
44.	Mathema, Cain Ginyilitshe Ndabazekhaya	Bulawayo provintsi kuberner, sünd. 28.1.1948, isikutunnistus nr 63-682168J73	Valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner.
45.	Mathuthu, Thokozile (alias Sithokozile)	Matabeleland Northi provintsi kuberner ning ZANU-PFi poliitbüroo asesekretär transpordi ja sotsiaalhoolekande küsimustes	Valitsusparteiga ZANU-PF seotud provintsikuberner. Kasutas 2008 aasta juunis oma ametipositsiooni MDC toetajate vastase vägivalla õhutamiseks.
46.	Matibiri, Innocent Tonderai	Politsei asepeadirektor, sünd. 9.10.1968, isikutunnistus nr 63-729730V70	Endine julgeolekujõudude liige, keda seostatakse ühe farmitöölise mõrvaga.
47.	Matiza, Joel Biggie	Endine maapiirkondade elamu- ja kommunaalmajanduse ministri asetäitja, sünd. 17.8.1960, pass nr ZA557399	Endine ZANU-PFi kuulunud valitsusliige. Asutas Lääne- ja Lõuna-Murehwas toetusbaasid, kust tema alluvusse kuuluvad ZANU-PFi toetajad tapsid 17. juunil 2008 Edward Pfuka ja 19. juunil 2008 Moses Nyada.
48.	Matonga, Brighton (alias Bright)	Endine teabe- ja avalikustamise ministri asetäitja, sünd. 1969	Endine ZANU-PFi kuulunud valitsusliige. Partei pressiesindaja. Juhtis ZANU-PFi toetajate rühma, kes tappis Dadidrayi Chipiro abikaasa.
49.	Mhandu, Cairo (alias Kairo)	Väeülem, ZNA, sünd. 23.11.1960, isikutunnistus nr 63-371574V15	Otseselt seotud enne ja pärast 2008. aasta valimisi toimunud hirmukampaaniaga. Juhtis toetajatest ja sõjaveteranidest koosnevat rühma, kes tappis 30. juunil 2008 Gibbs Tawenga ja Hama Ngowani.
50.	Mhonda, Fidellis	Kolonel, Rushinga, sünd. 2.1.1958, isikutunnistus nr 75-139696G81	2008. aasta valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik. Juhtis poliitilist vägivalda Rushingas.
51.	Midzi, Amos Bernard (Mugenva)	Endine kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister (endine energeetikaminister), sünd. 4.7.1952	ZANU-PFi partei esimees Harares. Endine valitsuse liige, seotud valitsusparteiga ZANU-PF. Korraldas ZANU-PFi toetajate ja sõdurite konvoi, mille käigus rünnati 2008. aasta juunis inimesi ja hävitati kodusid. Seotud Epworth’is toimunud vägivallaga, kuna toetas 2008. ja 2011. aastal relvastatud rühmitiste toetusbaase.
52.	Mnangagwa, Emmerson Dambudzo	Kaitseminister, sünd. 15.9.1946, pass nr AD00060, isikutunnistus nr 63-450183P67	ZANU-PFi kuuluv valitsusliige ja ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige.
53.	Mohadi, Kembo Campbell Dugishi	Siseminister (endine kohaliku omavalitsuse, riiklike ehitustööde ja riigi elamumajanduse ministri asetäitja), sünd. 15.11.1949, isikutunnistus nr 02-012912X02	ZANU-PFi kuuluv valitsusliige ja ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige.
54.	Moyo, Gilbert	„Sõjaveteran”, ZANU-PFi relvastatud rühmitiste juht	2008. aasta valimiste eel ja jooksul Mashonaland Westis (Chegutu) läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik. Seotud farmide vägivaldse võõrandamisega.
55.	Moyo, Jonathan Nathaniel	Endine teabe- ja avalikustamise riigiminister presidendi kantseleis, sünd. 12.1.1957, pass nr AD000432, isikutunnistus nr 63-857281M73	Endine ZANU-PFi valitsuse liige. Õhutas vägivalda ja vihkamist; sõnavabadust piiravate seaduste koostaja.
56.	Moyo, Sibusio Bussie	Brigaadikindral, ZNA	Otseselt seotud enne ja pärast valimisi toimunud hirmukampaaniaga, sealhulgas MDC toetajate mõrvamisega.
57.	Moyo, Simon Khaya	ZANU-PFi poliitbüroo asesekretär õigusküsimustes, sünd. 1945, sünd. 1.10.1945, pass nr ZD001512, isikutunnistus nr 63-735452P56	ZANU-PFi poliitbüroo liige, kes on jätkuvalt seotud partei repressiivse poliitikaga.
58.	Mpabanga, S.	Kolonelleitnant, Mwenezi East	Valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik Juhtis poliitiliselt motiveeritud vägivalda Mwenezis.
59.	Mpofu, Obert Moses	Kaevanduste ja mäetööstuse arendamise minister, endine tööstus- ja rahvusvahelise kaubanduse minister (endine Matabeleland North provintsi kuberner) (ZANU-PF poliitbüroo asesekretär rahvusliku julgeoleku küsimustes), sünd. 12.10.1951, pass nr ZD001549, isikutunnistus nr 08-186074F79	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. 2008. aasta märtsis õhutas ZANU-PFi toetajaid kihutama MDC hulka kuuluvaid oponente nende kodudest välja, et nad ei saaks hääletada.
60.	Msipa, Cephas George	Endine Midlandsi provintsi kuberner, sünd. 7.7.1931, pass nr ZD001500, isikutunnistus nr 63-358147A67
61.	Muchena, Henry	Õhujõudude kindral, Midlands. ZANU-PF komissariaadi juht	ZANU-PFiga seotud kõrge sõjaväeametnik, kes oli otseselt seotud valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga. Oli seotud vägivallategudega, mis pandi 2008. aastal toime Zhombes ja Gokwes.
62.	Muchena, Olivia Nyembesi (alias Nyembezi)	Naisküsimuste, soolise võrdõiguslikkuse ja kogukonna arengu minister, endine teadus- ja tehnika riigiminister presidendi kantseleis (endine riigiminister asepresident Msika kantseleis), sünd. 18.8.1946, pass nr AD000086, isikutunnistus nr 63-337191X50	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Seotud poliitiliselt ajendatud mõrvadega ja isiklikult seotud Revai Kativhu kodu hävitamisega 1. mail 2008.
63.	Muchinguri, Oppah Chamu Zvipange	ZANU-PFi poliitbüroo soolise võrdõiguslikkuse ja kultuuri sekretär (endine naisküsimuste, soolise võrdõiguslikkuse ja kogukonna arengu minister), sünd. 14.12.1958, isikutunnistus nr 63-741411R50	ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige, jätkuvalt ZANU-PF poliitbüroo liige. Etendas juhtivat rolli vägivallategudes, mis pandi 2008. aastal toime Masvingo provintsis.
64.	Muchono, C.	Kolonelleitnant, Mwenezi West	Valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud isik, kes juhtis 2008. aastal hirmukampaaniat Mwenezis.
65.	Mudede, Tobaiwa (alias Tonneth)	Statistikabüroo juhataja, sünd. 22.12.1942, isikutunnistus nr 36-452750E70	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga, osales riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises, eelkõige hääletustulemuste võltsimises.
66.	Mudenge, Isack Stanislaus Gorerazvo	Kõrg- ja kolmanda taseme hariduse minister (endine välisminister), sünd. 17.12.1941 või 17.12.1948, pass nr AD000964, isikutunnistus nr 63-645385Q22	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
67.	Mudonhi, Columbus	Inspektori abi, ZRP	Otseselt seotud enne ja pärast 2008. aasta valimisi toimunud hirmukampaaniaga, juhtis 2008. aastal hirmukampaaniat Buheras.
68.	Mugabe, Grace	Sünd. 23.7.1965; passi nr AD001159, isikutunnistus nr 63-646650Q70	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Omandas 2002. aastal kontrolli farmi Iron Mask Estate’ üle; saab väidetavalt ebaseaduslikku ja suurt kasumit teemantide kaevandamisest.
69.	Mugariri, Bothwell	Endine politseiülema vanemabi.	Endine julgeolekujõudude liige, kannab ulatuslikku vastutust rahumeelse kogunemise õiguse tõsiste rikkumiste eest. Harare vastutava ametnikuna on seotud 2007. aasta märtsis toimunud vägivaldsete operatsioonidega.
70.	Mujuru, Joyce Teurai Ropa	Asepresident (endine veevarude ja infrastruktuuri arendamise minister), sünd. 15.4.1955, isikutunnistus nr 63-445325J18	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
71.	Mumba, Isaac	Superintendent	Otseselt seotud enne ja pärast 2008. aasta valimisi toimunud hirmukampaaniaga. Osales käsuliinis, mis korraldas Muzarabanis Soka külas toimepandud vägivallateod.
72.	Mumbengegwi, Simbarashe Simbanenduku	Välisminister, sünd. 20.7.1945, pass nr AD001086, isikutunnistus nr 63-677272A12	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
73.	Murerwa, Herbert Muchemwa	Maareformi ja ümberasustamise minister, sünd. 31.7.1941, pass nr AD001167, isikutunnistus nr 25-021670R25	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
74.	Musariri, Munyaradzi	Politseiülema abi	Julgeolekujõudude kõrge liige, kannab ulatuslikku vastutust rahumeelse kogunemise õiguse tõsiste rikkumiste eest, eelkõige 2005. aasta juulis Murambatsvinas.
75.	Mushohwe, Christopher Chindoti	Manicalandi provintsi kuberner. (Endine transpordi- ja sideminister, endine transpordi- ja sideministri asetäitja), sünd. 6.2.1954, isikutunnistus nr 63-101480P75	ZANU-PFiga seotud provintsi kuberner. 2009. aasta veebruaris teatas sõdurite toel Chiadzwa kogukonnale, et nad asustatakse ümber kompensatsiooni saamata.
76.	Mutasa, Didymus Noel Edwin	Presidendiküsimuste riigiminister presidendi kantseleis, endine riikliku julgeoleku, maareformi ja ümberasustamise riigiminister presidendi kantseleis, ZANU-PFi haldussekretär, sünd. 27.7.1935, isikutunnistus nr 63-358184Q42	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Seotud Manicalandis toimepandud mõrvadega.
77.	Mutezo, Munacho Thomas Alvar	Endine veevarude ja infrastruktuuri arendamise minister, sünd. 14.2.1954, pass nr AN187189, isikutunnistus nr 29-129727W44	Endine valitsuse liige, seotud ZANU-PFiga. Korraldas 2010. aasta augustis koos Zimbabwe Rahvaarmeega Chimanimani West provintsis hirmukampaania MDC toetajate vastu.
78.	Mutinhiri, Ambros (alias Ambrose)	Endine noorsooarengu, soolise võrdõiguslikkuse ja töökohtade loomise minister, eru-brigaadikindral, sünd. 22.2.1944, pass nr AD000969, isikutunnistus nr 63-285106H32	ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Juhtis 2008. aasta märtsis ZANU-PFi toetajate rühma Landases, mis ründas mitmeid MDC toetajaid. Asutas ja toetas sõjalisi baase Chihotas, kus paljusid MDC toetajaid rünnati ja piinati.
79.	Mutsvunguma, S.	Kolonel, Headlands	Otseselt seotud valimiste eel ja jooksul 2008. aastal Mutares ja Highlandsis läbiviidud hirmukampaaniaga.
80.	Mzembi, Walter	Turismi- ja toitlustussektori minister, endine veevarude ja infrastruktuuri arendamise ministri asetäitja, sünd. 16.3.1964, isikutunnistus nr 22-050240B22	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Vastutab ZANU-PFi toetajate rühmituste organiseerimise eest, kes ründasid Masvingo elanikke enne MDC 8. aastapäeva pidustusi.
81.	Mzilikazi, Morgan S.	Kolonel (MID), Buhera Central	Otseselt seotud valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga. Seotud 2008. aastal Makonis ja Buheras valimiste ajal asetleidnud vägivallaga. Röövis 2008. aasta juulis Buhera South provintsist valitud MDC parlamendiliikme.
82.	Nguni, Sylvester Robert	Riigiminister presidendi kantseleis, endine majandusarengu minister (endine põllumajanduse ministri asetäitja), sünd. 4.8.1955 või 4.5.1955, pass nr ZE215371, isikutunnistus nr 63-453707V32	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
83.	Nhema, Francis Chenayimoyo Dunstan	Keskkonna- ja loodusvarade minister ning endine keskkonna- ja turismi minister, sünd. 7.4.1959 või 17.4.1959, pass nr AD000966, isikutunnistus nr 63-117843A66	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Sundis 2009. aasta septembris safarikorraldajaid loobuma farmide ja hoiualade osakutest.
84.	Nkomo, John Landa	Asepresident. Endine assamblee spiiker (endine eriasjade minister presidendi kantseleis), ZANU-PFi riiklik eesistuja, sünd. 22.8.1934, pass nr AD000477, isikutunnistus nr 63-358161Q73	ZANU-PFi kuuluv valitsuse kõige pikaajalisem liige.
85.	Nyambuya, Michael Reuben	Endine energeetikaminister (endine kindralleitnant, Manicalandi provintsi kuberner), sünd. 23.7.1955, pass nr AN045019, isikutunnistus nr 50-013758E50	ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Seotud Manicalandis toimepandud vägivallaga, kasutas sõjaväe isikkoosseisu liikmeid farmide ülevõtmisel.
86.	Nyanhongo, Magadzire Hubert	Energeetikaministri asetäitja (endine transpordi- ja sideministri asetäitja), sünd. 26.11.1957, isikutunnistus nr 34-032890W34	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige. Seotud MDC vastase vägivalla korraldamisega 2011. aastal Epworthis ja Nyangas. Seotud 2008. aastal toimepandud poliitiliselt ajendatud mõrvaga.
87.	Nyikayaramba, Douglas	Brigaadikindral, Mashonaland East. 3. brigaadi komandör	2008. aasta valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud kõrgem ametnik. Andis sõduritele käsu panna Manicalandis toime MDC toetajate vastaseid vägivallategusid.
88.	Nyoni, Sithembiso Gile Glad	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja töökohtade loomise minister, sünd. 20.9.1949, pass nr AD000223, isikutunnistus nr 08-434871M67	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
89.	Parirenyatwa, David Pagwese	Endine tervishoiu ja laste hoolekande minister (endine ministri asetäitja), sünd. 2.8.1950, pass nr AD000899, isikutunnistus nr 63-320762P47	ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Korraldas Murehwa North provintsis piinamiseks kasutatud baaside loomist ja osutas toetust jõukudele, kes 17. juunil 2008 mõrvasid Edward Pfukwa ja 2008. aasta novembris Alloys Chandisareva Sanyangore.
90.	Rangwani, Dani	Politsei detektiivinspektor, sünd. 11.2.1962, isikutunnistus nr 70-006039V70	Julgeolekujõudude liige. Osales otseselt ZANU-PFi poolt rahastatud rühmas, mis koosnes 50 mehest ning mis 2007. aasta aprillis otsis ja piinas MDC toetajaid.
91.	Rugeje, Engelbert Abel	Masvingo provintsi kindralmajor. Zimbabwe Kaitsejõudude kaitseuuringute direktor, sünd. 17.7.1959, isikutunnistus nr 63-539305L04	2008. aasta valimiste eel ja ajal läbiviidud hirmukampaaniaga otseselt seotud kõrgem sõjaväeametnik, kes koordineeris enamuse Masvingos toimepandud vägivallategudest.
92.	Rungani, Victor Tapiwa Chashe	Kolonel, Chikomba, sünd. 29.6.1949, isikutunnistus nr 22-025306Z04	Otseselt seotud valimiste eel ja jooksul 2008. aastal Chikombas läbiviidud hirmukampaaniaga, sealhulgas rünnakute ja inimröövidega.
93.	Ruwodo, Richard	Kaitseministeeriumi sõjaveteranide asjade direktor. Brigaadikindral, ülendati 12. augustil 2008 kindralmajoriks (erru läinud); endine kaitseministeeriumi kantsleri kohusetäitja, sünd. 14.3.1954, isikutunnistus nr 63-327604B50	Enne ja pärast valimisi toimunud hirmukampaaniaga otseselt seotud kõrgem sõjaväeametnik. Juhib sõjaveterane, keda on kasutatud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooni repressiivse poliitika toimepanemisel.
94.	Sakupwanya, Stanley Urayayi	ZANU-PFi poliitbüroo komissariaadi asesekretär tervishoiu ja laste hoolekande küsimustes, sünd. 14.5.1939, isikutunnistus nr 63-435281R50	ZANU-PFi poliitbüroo liige, seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Seotud 2008. aasta presidendivalimiste ajal asetleidnud vägivallaga Makonis. Makonis asuva ja ülekuulamisteks kasutatud baasi komandör.
95.	Savanhu, Tendai	ZANU-PFi asesekretär transpordi ja sotsiaalhoolekande küsimustes, sünd. 21.3.1968	ZANU-PFi poliitbüroo liige, seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Korraldas 2011. aasta veebruaris Mbares toimunud relvastatud rühmituste rünnaku MDC toetajate vastu, mis põhjustas vägivalla ja kaose. Seotud 2008. aasta juunis toimunud MDC naistoetajate inimröövidega.
96.	Sekeramayi, Sydney (alias Sidney) Tigere	Riikliku julgeoleku riigiminister presidendi kantseleis. Endine kaitseminister, sünd. 30.3.1944, isikutunnistus nr 63-358166W43	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige ja ZANU-PFi ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige.
97.	Sekeremayi, Lovemore	Valimiskomisjoni esimees	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga, osales repressiivse riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises ning hääletustulemuste võltsimises 2008. aastal.
98.	Shamu, Webster Kotiwani	Meedia-, teabe- ja avalikustamise minister; endine poliitika rakendamise riigiminister (endine poliitika rakendamise riigiminister presidendi kantseleis), sünd. 6.6.1945, pass nr AN203141, isikutunnistus nr 63-676065N32	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige, seotud tegevustega, millega 2009. aastal piirati ajakirjandusvabadust.
99.	Shamuyarira, Nathan Marwirakuwa	ZANU-PFi poliitbüroo sekretär teabe- ja avalikustamise küsimustes, sünd. 29.9.1928 või 29.9.1930, pass nr AD000468, isikutunnistus nr 63-327601Y32	ZANU-PFi poliitbüroo liige, tihedalt seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Osales 2009. aasta septembris vägivaldses farmi ülevõtmiskatses, mis päädis süütamisrünnakuga.
100.	Shiri, Perence (alias Bigboy) Samson Chikerema	Kindralleitnant (õhujõud), sünd. 1.11.1955, isikutunnistus nr 29-098876M18	Kõrge sõjaväeametnik ja ZANU-PFi ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige, osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Seotud 2008. aasta oktoobris Chiadzwas toimepandud poliitilise vägivallaga.
101.	Shungu, Etherton	Brigaadikindral, Mashonaland Central	ZANU-PFi komissariaadi kõrge sõjaväeametnik, otseselt seotud 2008. aastal Binduras valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga.
102.	Sibanda, Chris	Kolonel, Bulawayo provints	Otseselt seotud 2008. aastal valimiste eel ja ajal Byos läbiviidud hirmukampaaniaga.
103.	Sibanda, Jabulani	Endine riikliku sõjaveteranide assotsiatsiooni esimees, sünd. 31.12.1970	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga, osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Osales MDC toetajate vastases vägivallas Makonis, Bikitas, Masvingos ja Gutos, eelkõige seoses teavitamisprogrammi elluviimisega 2010. aastal.
104.	Sibanda, Misheck Julius Mpande	Valitsussekretär (Charles Utete ametijärglane), sünd. 3.5.1949, isikutunnistus nr 63-685365X67	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Andis 2010. aasta märtsis ministritele ja valitsussekretäridele suuniseid esitada aruandeid ZANU-PFi poliitikutele ning mitte peaminister Morgan Tsvangiraile.
105.	Sibanda, Phillip Valerio (alias Valentine)	Zimbabwe Rahvaarmee komandör, kindralleitnant, sünd. 25.8.1956 või 24.12.1954, isikutunnistus nr 63-357671H26	Kõrge sõjaväeametnik, seotud valitsusega, osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises, süüdistas 2009. aasta septembris valitsusväliseid organisatsioone rahutuste tekitamises.
106.	Sigauke, David	Brigaadikindral, Mash Westi provints	Kõrge sõjaväeametnik, otseselt seotud valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga, sealhulgas tsiviilisikutevastase vägivalla ja nende piinamisega teemandikaevanduste aladel ning ähvardusega korraldada riigipööre juhul, kui MDC võidab valimised. Seotud 2008. aastal Chinhoyis toimunud vägivallaga.
107.	Sikosana, (alias Sikhosana), Absolom	ZANU-PFi poliitbüroo sekretär noorteküsimuste alal	ZANU-PFi poliitbüroo liige, seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. Ähvardas 2011. aastal korraldada vägivallategusid, kui sanktsioone ei tühistata.
108.	Tarumbwa, Nathaniel Charles	Brigaadikindral, Manicaland ja Mutare South, sünd. 6.10.1960, isikutunnistus nr 63-849216W75	Kõrge sõjaväeametnik, otseselt seotud valimiste eel ja jooksul läbiviidud hirmukampaaniaga. Juhtis 2007. ja 2008. aastal piinamiseks kasutatud baasi Makoni West, Mutasa Central provintsides.
109.	Tomana, Johannes	Kohtuminister, sünd. 9.9.1967, isikutunnistus nr 50-036322F50	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
110.	Veterai, Edmore	Politseiülema vanemabi, vastutab Harare piirkonna eest, sünd. 20.11.1962, isikutunnistus nr 08-260467S04	Endine julgeolekujõudude liige, kannab ulatuslikku vastutust rahumeelse kogunemise õiguse tõsiste rikkumiste eest, osales Farm Thirty hõivamisel.
111.	Zhuwao, Patrick	Endine teadus- ja tehnikaministri asetäitja, sünd. 23.5.1967, isikutunnistus nr 63-621736K70	ZANU-PFi kuuluv endine valitsuse liige. Häiris 2009. aasta juulis põhiseaduskonverentsi tööd. Hirmutas koos CIO agentidega Nortoni lähistel MDC toetajaid.
112.	Zimondi, Paradzai Willings	Vanglate ülem, sünd. 4.3.1947, isikutunnistus nr 75-145185Z47	Ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige, osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Rahastas ja majutas 2008. aastal relvastatud rühmitusi. Andis vanglaametnikele korralduse hääletada Mugabe poolt, vastutab vanglates inimõiguste rikkumiste eest.

II. Üksused

	Nimi	Andmed	Loetellu kandmise põhjused
1.	Cold Comfort Farm Trust Cooperative	7 Cowie Road, Tynwald, Harare, Zimbabwe	Omanik Didymus Mutasa, Grace Mugabe on samuti kaasatud.
2.	Comoil (PVT) Ltd	Block D, Emerald Hill Office, Emerald Park, Harare, Zimbabwe. 2nd Floor, Travel Plaza, 29 Mazoe Street, Box CY22344, Causeway, Harare, Zimbabwe	Omanik: Saviour Kasukuwere.
3.	Divine Homes (PVT) Ltd	6 Hillside Shopping Centre, Harare, Zimbabwe; 31 Kensington Highlands, Harare, Zimbabwe; 12 Meredith Drive, Eastlea, Harare, Zimbabwe	Esimees David Chapfika.
4.	Famba Safaris	4 Wayhill Lane, Umwisdale, Harare, Zimbabwe; PO Box CH273, Chisipite, Harare, Zimbabwe	Peamine osanik: Webster Shamu.
5.	Jongwe Printing and Publishing Company (PVT) Ltd (teise nimega Jongwe Printing and Publishing Co., teise nimega Jongwe Printing and Publishing Company)	14 Austin Road, Coventry Road, Workington, PO Box 5988, Harare, Zimbabwe	Valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud kirjastus.
6.	M & S Syndicate (PVT) Ltd	First Floor, Victory House, 88 Robert Mugabe Road, Harare, Zimbabwe; PO Box 1275, Harare, Zimbabwe	Valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud investeerimisfirma.
7.	OSLEG Ltd (teise nimega Operation Sovereign Legitimacy)	Lonhoro House, Union Avenue, Harare, Zimbabwe	Zimbabwe armee kontrolli all. Kaitseministeeriumi ja valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud ettevõte.
8.	Swift Investments (PVT) Ltd	730 Cowie Road, Tynwald, Harare, Zimbabwe; PO Box 3928, Harare, Zimbabwe	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga.
9.	Zidco Holdings (teise nimega Zidco Holdings (PVT) Ltd)	PO Box 1275, Harare, Zimbabwe	Valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud finantsvaldusettevõtja.
10.	Zimbabwe Defence Industries	10th floor, Trustee House, 55 Samora Machel Avenue, PO Box 6597, Harare, Zimbabwe	Kaitseministeeriumi ja valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud ettevõte.
11.	Zimbabwe Mining Development Corporation	90 Mutare Road, PO Box 2628, Harare, Zimbabwe	Seotud valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga. ZMDC kuulub ZANU-PFi kaevanduste ja mäetööstuse arendamise ministri kontrolli alla.”

II LISA

„II LISA

ARTIKLI 10 LÕIKES 3 OSUTATUD ISIKUD

	Nimi (ja varjunimed)	Andmed	Loetellu kandmise põhjused
1.	Chinamasa, Patrick Anthony	Justiits-, õigus- ja parlamendiküsimuste minister, sünd. 25.1.1947	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.
2.	Mumbengegwi, Simbarashe Simbanenduku	Välisminister, sünd. 20.7.1945, pass nr AD001086	ZANU-PFi kuuluv valitsuse liige.”

18.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 47/64

NÕUKOGU OTSUS 2012/98/ÜVJP,

17. veebruar 2012,

millega muudetakse otsust 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. aprillil 2010 vastu otsuse 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta (1).

(2)	Nõukogu tervitas 23. jaanuaril 2012 Birma/Myanmari valitsuse ja parlamendi alustatud märkimisväärset poliitiliste reformide programmi ning pühendumust majanduse ja sotsiaalsfääri arendamisele. Nõukogu märkis valitsuse võetud kohustust jätkata reforme ja need lõpule viia.

(3)	Nõukogu otsustas, et esimese sammuna tuleb peatada viisakeeld, mis on kehtestatud Birma/Myanmari presidendi, asepresidentide, kabinetiliikmete ja mõlema parlamendikoja spiikrite suhtes.

(4)	Seepärast tuleks otsust 2010/232/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/232/ÜVJP artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. Seda kohaldatakse kuni 30. aprillini 2012.

3. Artikli 9 lõikes 1 ning artikli 10 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete kohaldamine peatatakse 30. aprillini 2012, kui need puudutavad IV lisas loetletud isikuid.

4. Artikli 9 lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamine peatatakse 30. aprillini 2012, kui need puudutavad V lisas loetletud isikuid.”.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisa lisatakse otsusele 2010/232/ÜVJP V lisana.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 17. veebruar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SAREEN

(1) ELT L 105, 27.4.2010, lk 22.

LISA

„V LISA

Artikli 15 lõikes 4 osutatud isikute nimekiri

ENDINE RIIGI RAHU- JA ARENGUNÕUKOGU (SPDC)

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseeriv teave (ametikoht/ametinimetus, sünnikuupäev ja -koht, passi/ID-kaardi number, … abikaasa/poeg/tütar)	Sugu (M/N)
1.	Thura Shwe Mann	Liidu solidaarsus- ja arengupartei (USDP) aseesimees, endine SPDC staabiülem, erioperatsioonide koordinaator; sünd. 11.7.1947; parlamendi liige (alamkoda), alamkoja spiiker	M
2.	Khin Lay Thet	Thura Shwe Manni abikaasa	N
3.	Aung Thet Mann, teise nimega Shwe Mann Ko Ko	Thura Shwe Manni poeg; Ayeya Shwe War (Wah) Company, 5, Pyay Road, Hlaing Township, Yangon, ning RedLink Communications Co. Ltd kaasomanik, 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon; sünd. 19.6.1977	M
4.	Khin Hnin Thandar	Aung Thet Manni abikaasa	N
5.	Toe Naing Mann	Thura Shwe Manni poeg; sünd. 29.6.1978; Global Net and Red Link Communications Co. Ltd omanik, 20, Building B, Mya Yeik Nyo Royal Hotel, Pa-Le Road, Bahan Township, Yangon, internetiteenuste osutajad	M
6.	Zay Zin Latt	Toe Naing Manni abikaasa, Khin Shwe tütar; sünd. 24.3.1981	N

VALITSUS

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseeriv teave (sh ministeerium)	Sugu (M/N)
1.	Thein Sein	Myanmari Liidu Vabariigi president ja valitsusjuht, endine peaminister, endine SPDC liige, endine liidu solidaarsus- ja arengupartei (USDP) esimees; sünd. 20.4.1945 Patheinis	M
2.	Khin Khin Win	Thein Seini abikaasa	N
3.	Tin Aung Myint Oo	Myanmari Liidu Vabariigi asepresident, endine SPDC esimene sekretär, endine liidu solidaarsus- ja arengupartei (USDP) aseesimees; sünd. 29.5.1950	M
4.	Khin Saw Hnin	Tin Aung Myint Oo abikaasa	N
5.	Kapten Naing Lin Oo	Tin Aung Myint Oo poeg	M
6.	Hnin Yee Mon	Kapten Naing Lin Oo abikaasa	N
7.	Kindralmajor Hla Min	Kaitseminister endine erioperatsioonide kolmanda büroo ülem, endine lõunapiirkonna (Bago piirkond) ülem; sünd. 26.1.1958	M
8.	Kindralleitnant Ko Ko	Siseminister, endine erioperatsioonide kolmanda büroo ülem (Pegu, Ayeyarwady, Arakan); sünnik. Mandalay, sünd. 10.3.1956	M
9.	Sao Nwan Khun Sum	Kindralleitnant Ko Ko abikaasa	N
10.	Thein Htaik, teise nimega Hteik või Htike	Mäetööstusminister, endine sõjaväe kindralinspektor; sünd. 8.2.1952, sünnik. Yangon	M
11.	Thein Htay	Piiriküsimuste ja tööstusarengu minister, endine kaitseministri asetäitja; sünnik. Taunggyi, sünd. 7.9.1955	M
12.	Myint Myint Khine	Thein Htay abikaasa	N
13.	Soe Maung	Presidendi kantselei, endine sõjaväekohtu peakohtunik; sünd. 20.12.1952, sünnik. Yangon	M
14.	Nang Phyu Phyu Aye	Soe Maungi abikaasa	N
15.	Aye Myint	Teadus- ja tehnoloogiaminister, endine kaitseministri asetäitja	M
16.	Soe Thein	Endine tööstusministri (2) asetäitja; sünnik. Yangon, sünd. 7.9.1949	M
17.	Khin Aye Kyin, teise nimega Aye Aye	Soe Theini abikaasa	N
18.	Yimon Aye	Soe Theini tütar, sünd. 12.7.1980	N
19.	Aye Chan	Soe Theini poeg, sünd. 23.9.1973	M
20.	Thida Aye	Soe Theini tütar, sünd. 23.3.1979	N
21.	Aung Min	Endine raudteetranspordi ministri asetäitja; sünnik. Yangon, sünd. 20.11.1949	M
22.	Wai Wai Thar, teise nimega Wai Wai Tha	Aung Mini abikaasa	N
23.	Aye Min Aung	Aung Mini tütar	N
24.	Htoo Char Aung	Aung Mini poeg	M
25.	Khin Yi	Sisserände ja rahvastikuminister, endine Myanmari politseiameti peadirektor; sünd. 29.12.1952, sünnik. Myaung Mya	M
26.	Khin May Soe	Khin Yi abikaasa	N
27.	Myint Hlaing	Põllumajandus- ja niisutusminister, endine staabiülem (õhujõud); sünnik. Mogok, sünd. 13.8.1953	M
28.	Thura Myint Maung	Usuasjade minister; sünnik. Yesagyo, sünd. 19.1.1941	M
29.	Aung Kyaw Soe	Thura Myint Maungi poeg	M
30.	Su Su Sandi	Aung Kyaw Soe abikaasa	N
31.	Zin Myint Maung	Thura Myint Maungi tütar	N
32.	Khin Maung Myint	Ehitusminister, Endine teine elektrienergiaminister; sünnik. Sagaing, sünd. 24.5.1951	M
33.	Win Win Nu	Khin Maung Myinti abikaasa	N
34.	Tin Naing Thein	Riikliku planeerimise ja majandusarengu minister ning loomakasvatuse ja kalanduse minister; endine kaubandusminister, endine metsandusministri asetäitja	M
35.	Aye Aye	Tin Naing Theini abikaasa	N
36.	Kyaw Swa Khaing	Tööstusminister (1), Endine tööstusministri (2) asetäitja	M
37.	Khin Phyu Mar	Kyaw Swa Khaingi abikaasa	N
38.	Than Htay	Energeetikaminister, endine energeetikaministri asetäitja; sünnik. Myanaung, sünd. 12.11.1954	M
39.	Soe Wut Yi	Than Htay abikaasa	N
40.	Zaw Min	Elektrienergiaminister (1), sünnik. Bago, sünd. 30.10.1951	M
41.	Khin Mi Mi	Zaw Mini abikaasa	N
42.	Khin Maung Soe	Elektrienergiaminister (2)	M
43.	Hla Tun	Rahanduse ja riigitulude minister, endine rahanduse ja riigitulude ministri asetäitja; sünd. 11.7.1951, sünnik. Yangon	M
44.	Khin Than Win	Hla Tuni abikaasa	N
45.	Thein Nyunt	Presidendi kantselei, endine piirialade, rahvusgruppide ja arenguasjade edendamise minister; Nay Pyi Taw linnapea; sünnik. Maubin, sünd. 8.10.1948	M
46.	Kyin Khaing, teise nimega Kyin Khine	Thein Nyunti abikaasa	N
47.	(Wunna Kyaw Htin) Win Myint	Kaubandusminister, Myanmari Liidu Kaubandus- ja Tööstuskodade Föderatsiooni (UMFCCI) president, Shwe Nagar Min Co omanik ning jalgpalliklubi Zeya Shwe Myay omanik; sünnik. Ye Oo, sünd. 21.4.1954	M
48.	Kyaw Hsan	Informatsiooni- ja kultuuriminister, endine liidu solidaarsus- ja arengupartei (USDP) liige; sünnik. Monywa, sünd.20.5.1948	M
49.	Kyi Kyi Win	Kyaw Hsani abikaasa, Myanmari Naisküsimuste Föderatsiooni infoosakonna juhataja	N
50.	Win Tun	Metsandusminister	M
51.	Aung Kyi	Tööminister ning sotsiaalhoolekande-, toetuste ja ümberasumise minister, endine tööhõive-/tööminister (nimetatud suhtekorralduse ministri ametikohale 8.10.2007, vastutab suhete korraldamise eest Aung San Suu Kyiga); sünnik. Yangon, sünd. 1.11.1946	M
52.	Thet Thet Swe	Aung Kyi abikaasa	N
53.	Ohn Myint	Ühistute minister, endine erioperatsioonide kuuenda büroo ülem	M
54.	Nu Nu Swe	Ohn Myinti abikaasa	N
55.	Thein Tun, teise nimega Thein Htun	Kommunikatsiooni, posti- ja telegraafiside minister	M
56.	Nyan Htun Aung	Transpordiminister	M

ASEMINISTRID

#	Nimi (ja võimalikud varjunimed)	Identifitseeriv teave (sh ministeerium)	Sugu (M/N)
1.	Kindralmajor Kyaw Nyunt	Kaitseministri asetäitja	M
2.	Kolonel Aung Thaw	Kaitseministri asetäitja	M
3.	Kindralmajor Zaw Win	Piiriküsimuste ministri asetäitja, endine Lon Hteini pataljoni 3. baasi ülem, Shwemyayar	M
4.	Maung Myint	Välisministri asetäitja, sünd. 21.5.1958, sünnik. Mandalay	M
5.	Dr Khin Mya Win	Maung Myinti abikaasa; sünd. 21.1.1956	N
6.	Win Than	Rahanduse ja riigitulude ministri asetäitja	M
7.	Tint Lwin	Kommunikatsiooni, posti- ja telegraafiside ministri asetäitja	M
8.	Phone Swe	Sotsiaalhoolekande, toetuste ja ümberasumise ministri asetäitja, endine siseministri asetäitja	M
9.	San San Wai	Brigaadikindral Phone Swe abikaasa	N
10.	Than Tun	Ühistute ministri asetäitja	M
11.	Myint Thein	Tööministri asetäitja, endine ülemkohtu kohtunik	M
12.	Win Shein	Transpordiministri asetäitja, endine mereväe väljaõppe peakorteri ülem	M
13.	Htay Aung	Hotelli- ja turismiministri asetäitja	M
14.	Thein Aung	Tööstusministri (1) asetäitja	M
15.	Thura U Thaung Lwin	Raudteetranspordi ministri asetäitja	M
16.	Thant Shin	Raudteetranspordi ministri asetäitja	M
17.	Aye Kyu	Haridusministri asetäitja	M
18.	Kyaw Kyaw Win	Sisserände- ja rahvastikuministri asetäitja	M
19.	Aye Myint Kyu	Spordiministri asetäitja	M
20.	Han Sein	Myanmari tööstusarengu ministri asetäitja	M
21.	Chan Maung	Myanmari tööstusarengu ministri asetäitja	M
22.	Khin Maung Aye	Loomakasvatuse ja kalanduse ministri asetäitja	M
23.	Kyaw Zan Myint	Siseministri asetäitja	M

VALITSUSE MAJANDUSPOLIITIKAST KASU SAAVAD ISIKUD NING MUUD REŽIIMIGA SEOTUD ISIKUD

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Identifitseeriv teave (sh äriühing)

Sugu

(M/N)

Khin Aung Myint

Endine kultuuriminister, parlamendi liige (ülemkoda), ülemkoja spiiker, endine liidu solidaarsus- ja arengupartei (USDP) liige

Khin Phyone

Khin Aung Myinti abikaasa

N”.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.047.est
Euroopa Liidu Teataja		L 47

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 18. veebruar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (Euratom) nr 139/2012, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013)	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 140/2012, 17. veebruar 2012, monensiinnaatriumi lubamise kohta munakanade söödalisandina (loa omanik Huvepharma NV Belgium) ( 1 )	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 141/2012, 17. veebruar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	20
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 142/2012, 17. veebruar 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 143/2012, 17. veebruar 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta veebruari esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 620/2009 alusel hallatavate kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide raames	24
		OTSUSED
		2012/93/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)	25
		2012/94/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi	33
		2012/95/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 19. detsember 2011, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi	40
		2012/96/EL
	*	Nõukogu otsus, 17. veebruar 2012, millega kohandatakse otsuses 2002/148/EÜ (millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Zimbabwega) sätestatud asjakohaseid meetmeid ja pikendatakse nende kohaldamisaega	47
	*	Nõukogu otsus 2012/97/ÜVJP, 17. veebruar 2012, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta	50
	*	Nõukogu otsus 2012/98/ÜVJP, 17. veebruar 2012, millega muudetakse otsust 2010/232/ÜVJP Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta	64
		2012/99/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. veebruar 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 kohase uute väikeste tarbesõidukite ülemäärase CO2-heite maksu kogumise üksikasjaliku korra kohta ( 1 )	69
		2012/100/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. veebruar 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 kohase uute sõiduautode ülemääraste heitkoguste maksu kogumise meetodi kohta ( 1 )	71

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	107,7
	JO	78,3
	MA	61,7
	TN	94,1
	TR	98,5
	ZZ	88,1
0707 00 05	JO	124,9
	MA	94,0
	TR	168,6
	ZZ	129,2
0709 93 10	MA	89,1
	TR	151,1
	ZZ	120,1
0805 10 20	EG	47,3
	IL	61,7
	MA	46,6
	TN	49,8
	TR	68,8
	ZZ	54,8
0805 20 10	IL	131,8
	MA	86,7
	ZZ	109,3
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	114,9
	MA	105,8
	TR	72,1
	ZZ	97,6
0805 50 10	EG	40,4
	TR	54,2
	ZZ	47,3
0808 10 80	CA	136,5
	CL	98,4
	CN	82,7
	MK	31,8
	US	162,6
	ZZ	102,4
0808 30 90	AR	96,6
	CL	141,4
	CN	63,9
	US	113,9
	ZA	123,7
	ZZ	107,9

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	42,50	0,00
1701 12 90 (1)	42,50	1,86
1701 13 10 (1)	42,50	0,00
1701 13 90 (1)	42,50	2,15
1701 14 10 (1)	42,50	0,00
1701 14 90 (1)	42,50	2,15
1701 91 00 (2)	48,40	2,95
1701 99 10 (2)	48,40	0,00
1701 99 90 (2)	48,40	0,00
1702 90 95 (3)	0,48	0,23


	(1) EMPs kohaldatav tekst