LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALANDUSTEGEVUSE TINGIMUSED MOSAMBIIGI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Mosambiigi all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—	ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajadusel Mosambiigis asuva ELi delegatsiooni vahendusel;

—	Mosambiigi puhul: kalandusministeerium.

2.   Mosambiigi kalapüügipiirkond

Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse eranditult Mosambiigi kalapüügipiirkonnas, nagu on osutatud 2. liites.

3.   Kohaliku agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames kalapüügiluba taotlevat ELi laeva peab esindama Mosambiigis resideeruv agent.

4.   Arvelduskonto

Enne protokolli jõustumist edastab Mosambiik ELile selle (nende) arvelduskonto(de) andmed, mille(de)le kantakse lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II   PEATÜKK

TUUNIPÜÜGILUBA

1.   Tuunipüügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud tuunipüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse, India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames toimuvast kalapüügist Mosambiigis ja on seotud Mosambiigi kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

2.   Kalapüügiloa taotlemine

EL esitab Mosambiigile taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 20 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa 1. liites esitatud vormi. Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotlusele või asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt lisatakse taotlusele

i)	tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tehtud loatasu ettemakse;

ii)	järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed: — kalalaeva omanik; — kalalaeva käitaja; — laeva kohalik agent, kui see on olemas;

iii)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

iv)	laeva merekõlblikkuse tunnistus;

v)	laeva registreerimistunnistus;

vi)	laeva sanitaartõend, mille on väljastanud ELi pädev ametiasutus;

vii)	kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post jne).

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes loatasu ettemakse kinnitus.

3.   Loatasu ettemakse

Loatasu ettemakse summa on kehtestatud käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes täpsustatud aastase määra alusel. Ettemakse sisaldab kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, randumislõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud.

4.   Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast püügiloa taotluste kättesaamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Mosambiigi pädev ametiasutus saadab kõnealuse nimekirja viivitamata ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Mosambiik saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

5.   Kalapüügiloa väljastamine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile 15 päeva jooksul pärast pädeva ametiasutuse poolt täieliku taotluse kättesaamist. Kalapüügiloa koopia saadetakse viivitamata ELi delegatsioonile.

6.   Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Mosambiigi kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata ELile ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

7.   Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana

i)	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)	protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni;

iv)	protokolli esimesel ja viimasel aastal tuleks loatasu ettemakse arvutada põhimõttel pro rata temporis.

8.   Pardadokumendid

Mosambiigi vetes või Mosambiigi sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

a)	kalapüügiluba;

b)	kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse väljastatud dokumendid, milles on osutatud — laeva registreerimisnumber ja laeva registreerimistunnistus; — Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Torremolinose konventsiooniga ette nähtud vastavussertifikaat;

c)	kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised ja kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

d)	kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on kirjeldatud muudatused ja nende iseloom, juhul kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogutonnaaži, peamasina või -masinate võimsuse (hj) või lastimahutavusega;

e)	kui kalalaev on varustatud jahutatud või külmutatud merevee tankidega, siis lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites;

f)	kalalaevale välja antud luba püüda kala lipuriigi jurisdiktsiooni alt väljas asuvates vetes;

g)	koopia Mosambiigi kalandusseadusest (Law nr. 3/90) ja merekalanduse eeskirjadest (REPMAR Decree nr 43/2003).

9.   Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning see ei ole üleantav.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale või asenduslaevale antud uue kalapüügiloaga, tasumata selle eest uut ettemakset. Sellisel juhul võetakse IV peatükis osutatud tuunikülmutusseinerite ja pinnaõngejadalaevade kalapüügiloa tasude puhul arvesse kahe laeva kogupüüki Mosambiigi kalapüügipiirkonnas.

Üleandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Mosambiigis asendamist vajava kalapüügiloa ja Mosambiik annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja viivitamata pärast asendamist vajava kalapüügiloa tagastamist. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

Mosambiik ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

10.   Abilaevad

Abilaevadele antakse luba vastavalt Mosambiigi õigusaktide sätetele ja tingimustele.

Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 580 eurot aastas.

Mosambiigi pädevad ametiasutused edastavad komisjonile ELi Mosambiigi delegatsiooni vahendusel regulaarselt väljavõtte selliselt väljastatud lubadest.

III   PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja täiendava püügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

Laevad järgivad Mosambiigi kalandusalaseid õigusakte ja kõiki India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud resolutsioone.

IV   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.   Püügireisi mõiste

Käesoleva lisa kohaldamisel määratletakse ELi kalalaeva püügireisi kestus järgmiselt:

—	ajavahemik laeva Mosambiigi kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni sellest lahkumiseni või

—	ajavahemik laeva Mosambiigi kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni ümberlaadimiseni sadamas ja/või lossimiseni Mosambiigis.

2.   Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab India Ookeani Tuunikomisjoni püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

Püügipäevik peab vastama Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile 08/04 õngejadalaevade kohta ja resolutsioonile 10/03 seinnoodalaevade kohta.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Mosambiigi kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka kaaspüügi.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

3.   Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Mosambiigile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Mosambiigi kalapüügipiirkonnas.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)	Mosambiigi sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Mosambiigi kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia antakse Mosambiigi inspekteerimisrühmale;

ii)	kui Mosambiigi kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Mosambiigi sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal seitsme tööpäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Mosambiigi püügipiirkonnast lahkumist

a)	e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile;

b)	või faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile;

c)	või kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele.

Lepinguosalised määravad alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakkava elektroonilise edastuse korra, mida kasutada elektroonilisel püügipäevikul põhinevate püügi ja aruandeandmete edastamiseks; seejärel kavandavad lepinguosalised protokolli rakendamise ja püügiaruannete paberversiooni asendamise elektroonilisega alates 1. juulist 2012.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia instituudile Instituto Nacional de Investigação Pesqueira (IIP) ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)	Institut de recherche pour le développement (IRD);

ii)	Instituto Español de Oceanografía (IEO);

iii)	IPIMAR (Instituto Português de Investigação Maritima).

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Mosambiigi kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Mosambiik peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate siseriiklike õigusaktide asjaomaste sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Mosambiik kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Mosambiik teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude lõplik arvestus

Võttes aluseks eespool nimetatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Mosambiigile ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit. Mosambiik võib esitada dokumentaalsete tõendite põhjal lõpliku arvestuse kohta vastuväite 30 tööpäeva jooksul alates selle edastamisest. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomisjoni poole. Kui Mosambiik ei ole 30 tööpäeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Mosambiigile jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V   PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

Ümberlaadimine merel keelatud. Kõiki sadamas toimuvaid ümberlaadimisprotsesse jälgitakse Mosambiigi kalandusinspektorite juuresolekul.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten peab vähemalt 48 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Mosambiigile järgmised andmed:

a)	lossida või ümberlaadida sooviva kalalaeva nimi ja number India Ookeani Tuunikomisjoni kalalaevade registris;

b)	lossimis- või ümberlaadimissadam;

c)	lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)	ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi.

Vastuvõtvate laevade puhul teatab vastuvõtva laeva kapten mitte hiljem kui 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel Mosambiigi ametiasutustele tema laevale ümberlaaditava tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul Mosambiigi ametiasutustele.

Ümberlaadimise teostamiseks peab olema eelnev luba, mille Mosambiik on kaptenile või tema agendile väljastanud 24 tunni jooksul pärast eespool nimetatud teatamist. Ümberlaadimine peab toimuma Mosambiigi selleks ettenähtud sadamas.

Mosambiigis toimuva ümberlaadimise teostamiseks kindlaks määratud kalasadamad on Maputo, Beira ja Nacala (India Ookeani Tuunikomisjonile resolutsiooniga 10/11 teatatud PSME nõudmistele vastavad sadamad).

Mosambiigi sadamas lossivad ELi laevad püüavad anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalandusettevõtjate soovi korral esitavad Mosambiigi ametiasutused kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Mosambiigi kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

VI   PEATÜKK

KONTROLL

1.   Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiloaga ELi laeva Mosambiigi kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Mosambiiki teavitada kolme tunni jooksul alates sisenemisest või lahkumisest.

Sisenemist või lahkumist teavitamisel edastab laev eelkõige

i)	kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)	iga pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	iga pardal hoitava kaaspüütud liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iv)	iga merre tagasiheidetud kaaspüütud liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Teavitus edastatakse lisa 4. liites esitatud vormi kasutades eelistatavalt e-postiga või selle puudumisel faksi teel Mosambiigi teatatud e-posti aadressile, telefoninumbrile või faksinumbrile. Mosambiik saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

Mosambiik teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Mosambiigi kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana.

Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mosambiigis kehtivate kalandusalaste õigusaktidega ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Püügipiirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi aruandeid tuleb hoida pardal vähemalt aasta, arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

2.   Perioodilise püügi aruanded

Kui ELi laev püüab kala Mosambiigi vetes, peab kalapüügiluba omava ELi laeva kapten teatama Mosambiigi ametiasutusele iga kolme päeva järel Mosambiigi kalapüügipiirkonnas püütud kogused. Esimene püügideklaratsioon tuleb esitada viis päeva pärast Mosambiigi kalapüügipiirkonda sisenemist.

Esitades iga viie päeva järel oma perioodilise püügi aruanded, peab laev teatama eelkõige

i)	kuupäeva, aja ja asukoha aruande esitamisel;

ii)	iga viie päeva jooksul püütud ja pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	iga viie päeva jooksul pardal hoitava kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iv)	iga viie päeva jooksul merre tagasiheidetud kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

v)	toote esitusviisi;

vi)	tuunipüügiseinerid: — edukate noodatõmmete arv peibutuspüügivahendiga püügi puhul pärast viimast aruannet, — edukate noodatõmmete arv vaba püügi puhul pärast viimast aruannet, — ebaõnnestunud noodatõmmete arv;

vii)	tuunipüügi õngejadalaevad: — noodatõmmete arv pärast viimast aruannet, — pärast viimast aruannet vette lastud konksude arv.

Teavitus edastatakse lisa 5. liites esitatud vormingus eelistatavalt e-postiga või selle puudumisel faksi teel Mosambiigi teatatud e-posti aadressile või telefoninumbrile. Mosambiik teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Mosambiigi kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole esitanud oma viiepäevast perioodilist püügiaruannet, käsitatakse kalapüügiloata laevana. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mosambiigis kalandusalaste õigusaktidega ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Perioodilist püügiaruannet tuleb hoida pardal vähemalt aasta, arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

3.   Inspekteerimine merel

Kalapüügiluba omavate Mosambiigi laevade inspekteerimist merel Mosambiigi kalapüügipiirkonnas teostavad Mosambiigi laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale tulekut teavitavad Mosambiigi inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist esitama tõendi oma isiku ja inspektori ameti kohta.

Volitatud inspektorid jäävad ELi laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Rikkumise korral tuleks rikkumisteatise koopia esitada VIII peatüki kohaselt ka ELile.

4.   Kalapüügieelne teavitamine ja kalapüügieelne inspekteerimine

Igal kalendriaastal ja enne kalapüügitegevuse alustamist tuleb 33 % Mosambiigi vetes kalapüügiluba omavatest ELi laevadest Mosambiigi sadamasse kalapüügieelseks teavitamiseks ja kalapüügieelseks inspekteerimiseks.

Mosambiigi ametiasutused edastavad laevaomanikele nende laevade nimekirja, mis peavad enne kalapüügi algust inspekteerimise läbima, mille koopia edastatakse ELile. Nimekirjas loetletud laevadele antakse kalapüügiluba vahetult pärast sadamas toimunud inspekteerimist.

Inspekteerimise ajakavast ja selleks valitud sadamast peaks laevaomanik teavitama Mosambiigi ametiasutusi 72 tundi ette. Inspekteerimine toimub 24 tunni jooksul pärast saabumist valitud sadamasse, milleks on Maputo, Beira või Nacala.

Mosambiik võib lubada ELil osaleda sadamas teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

ELi laeva kapten lubab Mosambiigi inspektoritel oma tööülesandeid täita.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mosambiigi inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid.

Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Mosambiigi inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mosambiik edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa päeva jooksul pärast inspekteerimist.

5.   Lossimise ja ümberlaadimise puhul sadamas teostatav inspekteerimine

Mosambiigi kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossiva või ümberlaadiva ELi laeva inspekteerimist Mosambiigi sadamas teostavad Mosambiigi inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku ja inspektori ameti kohta. Mosambiigi inspektorid jäävad ELi laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimis- või ümberlaadimisoperatsioonile ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Mosambiigi inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

VII   PEATÜKK

SATELLIITSEIRESÜSTEEM (VMS)

1.   Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiloaga ELi laevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

Iga asukohateade peab sisaldama

a)	laeva tunnusandmeid;

b)	kalalaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 5. liites osutatud vormingus.

Esimene Mosambiigi kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mosambiigi kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateateid registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.   Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten tagab, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Rikkis satelliitseiresüsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Mosambiigi kalapüügipiirkonda siseneda.

Kui satelliitseiresüsteem läheb rikki siis, kui laev on Mosambiigi kalapüügipiirkonnas juba kala püüdmas, parandatakse laeva satelliitseiresüsteem püügireisi lõpul või asendatakse see kümne päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Mosambiigi kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Mosambiigi kalapüügipiirkonnas kala rikkis satelliitseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi ja Mosambiigi kalapüügiseirekeskusele e-postiga või faksi teel vähemalt iga kahe tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine Mosambiigile

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Mosambiigi kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mosambiik vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mosambiigi vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Mosambiigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

Mosambiik tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega, ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Mosambiigi kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Mosambiik taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Mosambiik peab edastama dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Mosambiigile viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Mosambiigi kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi järelevalvekeskust ja Euroopa Komisjoni inspektsioonijärgselt viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Mosambiik lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

VIII   PEATÜKK

RIKKUMISED

Protokolli sätete ja eeskirjade, elusressursside kaitse- ja majandamiseeskirjade või Mosambiigi õigusaktide täitmata jätmist võib karistada trahvi, laeva kalapüügiloa peatamise, kehtetuks tunnistamise või uuendamata jätmisega.

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi laeva poolt Mosambiigi kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud (inspekteerimis)aruandes.

Pardal toimuval inspekteerimisel ei piira inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise korral. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

Mis tahes rikkumise puhul, mille on Mosambiigi kalapüügipiirkonnas pannud toime kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad karistused vastavalt Mosambiigi kalandusalastes õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teatise koopia saadetakse laeva lipuriigile ja ELile 72 tunni jooksul.

2.   Laeva kinnipidamine

Kui see on Mosambiigi kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Mosambiigi sadamasse.

Mosambiik teatab ELile 24 tunni jooksul kalapüügiloaga ELi laeva mis tahes põhjusel kinnipidamisest. Teatises esitatakse aresti ja/või kinnipidamise põhjused.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Mosambiik on määranud uurimisega tegeleva ametniku ja on toimunud nõupidamine, mille Mosambiik korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Rikkumise eest kohaldatava karistuse määrab Mosambiik kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui laevaomanik ei nõustu trahviga, teostatakse enne kohtumenetluse alustamist Mosambiigi ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

4.   Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui eespool osutatud kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtum kaevatakse pädevasse kohtusse, hoiustab rikkumise toime pannud laeva omanik Mosambiigi osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Mosambiik, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Mosambiik teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

IX   PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.   Töölevõetavate meremeeste arv

Kalandustegevuseks Mosambiigi kalapüügipiirkonnas võtavad ELi ookeani-tuunipüügiseinerid tööle vähemalt kaks Mosambiigi kvalifitseeritud meremeest laeva kohta. Õngejadalaevad võtavad tööle vähemalt ühe Mosambiigi kvalifitseeritud meremehe laeva kohta.

ELi laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Mosambiigi meremeeste töölevõtmiseks.

Kui ühtegi Mosambiigi meremeest ei ole mis tahes põhjusel pardale võetud, maksavad ELi laevaomanikud kindlaksmääratud summa, mis vastab arvule, mis on saadud laeva Mosambiigi kalapüügipiirkonnas viibitud püügipäevade korrutamisel päeva kohta kehtestatud summaga, milleks on 30 eurot meremehe, laeva ja päeva kohta. Kindlaksmääratud summa makstakse Mosambiigi ametiasutustele hiljemalt sama aasta 31. detsembriks.

Seda summat kasutatakse Mosambiigi meremeeste/kalameeste koolitamiseks ja see makstakse Mosambiigi ametiasutuste määratud arvelduskontole.

2.   Võimalus vabalt meremehi valida

Mosambiigil on nimekiri Mosambiigi kvalifitseeritud meremeestest, keda võidakse ELi laevadele tööle võtta.

Laevaomanik või tema agent valib sellest nimekirjast oma laevale tööle võetavad meremehed ja teavitab Mosambiiki nende kandmisest munsterrolli.

3.   Meremeeste lepingud

Töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajadusel ametiühing koostöös Mosambiigiga. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

Lepingud tagavad meremeestele Mosambiigis kohaldatava sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

Allakirjutanud saavad lepingu koopia.

Mosambiigi meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsioonis sätestatud tööalaseid põhiõigusi. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

4.   Meremeeste töötasu

Mosambiigi meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügiloa väljastamist ning laevaomaniku ja tema Mosambiigi agendi vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Mosambiigi laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5.   Meremeeste kohustused

Meremees esitleb end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, loetakse meremehe tööleping kehtetuks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik rahalist karistust ega pea tasuma hüvitist.

X   PEATÜKK

1.   Püügitegevuse vaatlemine

Iga Mosambiigis kalapüügiluba omav ELi laev panustab kalandusalaste vaatlejate programmi 300 eurot, mis tuleb maksta pädeva ametiasutuse eri arvelduskontole kalapüügiloa taotlemisel. Seda fondi kasutatakse vaatlejate programmi haldus- ja juhtimiskulude katmiseks.

Vaatlejate programm vastab India Ookeani Tuunikomisjoni vastuvõetud resolutsioonide sätetele.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

Mosambiigi ametiasutused koostavad nende laevade nimekirja, kelle pardale on määratud võtta vaatleja. Nimekirja ajakohastatakse ja see edastatakse Euroopa Komisjonile niipea, kui see on koostatud.

Mosambiigi ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatlejate nimed hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatlejate pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.   Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Mosambiigi ametiasutus.

4.   Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Mosambiigi ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline turvalisus ja üldine heaolu.

Vaatlejatele antakse juurdepääs kõikidele nende kohustuste täitmiseks vajalikele vahenditele. Neil on juurdepääs sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

5.   Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Mosambiigile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja ei tule kohale pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta.

Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Mosambiigi sadamas, kannab laevaomanik kõik majutus- ja söögikulud selle aja jooksul, mil vaatleja ootab lendu kojusõiduks.

6.   Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul vaatleja

a)	käitub nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)	suhtub vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)	arvestab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja edastab laeva Mosambiigi kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või e-posti teel vähemalt üks kord nädalas oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud ametiasutuse nõutud andmed.

7.   Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Mosambiigile, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.