11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/1

(1)

Nõukogu võttis 12. aprillil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 560/2005.

(2)

Seoses sündmustega Côte d’Ivoire’is tuleks muuta määruse (EÜ) nr 560/2005 IA lisas esitatud loetelu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja organitest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/3

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2006 (3) on ette nähtud president Lukašenko ja teatavate Valgevene ametnike varade külmutamine.

(2)

Otsusega 2012/36/ÜVJP otsustas nõukogu, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist tuleks laiendada nii selliste isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste tõsise rikkumise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest, kui ka selliste isikute ja üksuste, eelkõige režiimi rahaliselt või materiaalselt toetavate isikute ja üksuste suhtes, kes saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda.

(3)

Kõnealune meede kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meedet ühetaoliselt.

(4)

Määrust (EÜ) nr 765/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmise artikliga:

„Artikkel 2

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad I, IA ja IB lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende valduses või kontrolli all.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I, IA või IB lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest.

4.   I lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle kohta on nõukogu vastavalt nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse 2010/639/ÜVJP (4) (Valgevene vastu suunatud piiravate meetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punktile a kindlaks teinud, et nad vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. märtsil 2006 Valgevenes toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest või et nad on sellise tegevuse eest vastutavate isikutega seotud.

5.   IA lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle kohta on nõukogu vastavalt otsuse 2010/639/ÜVJP artikli 2 lõike 1 punktile b kindlaks teinud, et nad vastutavad rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest 19. detsembril 2010 Valgevenes toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest või et nad on sellise tegevuse eest vastutavate isikutega seotud.

6.   IB lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle kohta on nõukogu vastavalt otsuse 2010/639/ÜVJP artikli 2 lõike 1 punktidele c ja d kindlaks teinud, et nad i) vastutavad inimõiguste tõsise rikkumise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest Valgevenes või ii) saavad kasu Lukašenko režiimist või toetavad seda.

2)

Artikli 2b lõigetes 1 ja 2, artikli 3 lõike 1 punktis a, artiklis 4a ning artikli 8a lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõnad „I ja IA lisad” sõnadega „I, IA ja IB lisad” sobivas käändes.

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/6

(1)

13. mail 2011 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) subsiidiumidevastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast (edaspidi „India” või „asjaomane riik”) pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes liitu.

(2)

Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes liitu ning alustas eraldi uurimist.

(3)

Subsiidiumidevastane menetlus algatati pärast seda, kui organisatsioon European Industrial Fasteners Institute (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 31. märtsil 2011 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele lahenduse osas. Üksmeelset lahendust ei leitud.

(5)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud liidu tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning India ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(7)

Arvestades India eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates subsideerimise kindlaksmääramiseks ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring.

(8)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti India eksportivatel tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ja esitada põhiandmed ekspordi ja omamaise müügi kohta, vaatlusaluse toote valmistamisega seotud täpsete toimingute kohta ning kõigi ajavahemikul 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011 vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga tegelenud seotud äriühingute nimed ja tegevusalad.

(9)

Representatiivse valimi koostamise asjus peeti nõu ka asjaomaste India ametiasutustega.

(10)

Viis eksportivat tootjat, sh seotud äriühingute rühmad Indias, esitasid nõutava teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. Need koostööd teinud äriühingud teatasid vaatlusaluse toote ekspordist liitu uurimisperioodil. Võrreldes Eurostati impordiandmeid ning neid andmeid, mida viis koostööd teinud äriühingut esitasid uurimisperioodil vaatlusaluse toote liitu eksporditud mahtude kohta, nähtus, et eksportivate India tootjate koostöötase oli ligikaudu 100 %. Seepärast moodustati valim nende viie eksportiva tootja esitatud teabe põhjal.

(11)

Kooskõlas algmääruse artikliga 27 koostas komisjon valimi liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima representatiivse ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kuulusid kolm äriühingut, kelle toodang moodustas kokku ligikaudu 98 % vaatlusaluse toote Indiast liitu toimunud ekspordi kogumahust.

(12)

Kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus huvitatud isikute ja India ametiasutustega. Kaks valimisse kaasamata eksportivat tootjat soovisid samuti valimisse kuuluda. Võttes siiski arvesse soovitatava valimi representatiivsust, nagu on osutatud põhjenduses 11, otsustati, et valimit ei ole vaja muuta ega suurendada.

(13)

Algmääruse artikli 27 lõike 3 kohaselt saadi ühelt valimisse kaasamata eksportivalt tootjalt individuaalse uurimise taotlus. Selle taotluse kontrollimine oleks esialgses etapis olnud liiga koormav. Seega otsustatakse hilisemas etapis, kas selle äriühingu suhtes kohaldatakse individuaalset uurimist.

(14)

Pidades silmas liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kahju kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 27.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse kuulusid viis äriühingut viieteistkümnest liidu tootjast, kes olid enne uurimise algatamist teadaolevad, ning valiku aluseks võeti nende müügimaht, suurus ja geograafiline asukoht liidus. Nende toodang moodustas 37 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil. Huvitatud isikutel paluti toimikuga tutvuda ja esitada märkused selle valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ükski huvitatud isik ei esitanud kõnealuse viiest äriühingust koosneva valimi suhtes vastuväiteid.

(16)

Seejärel loobus üks valimisse kaasatud viiest liidu tootjast koostööst. Ülejäänud nelja äriühingu toodang moodustas ikkagi 32 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil. Seega peeti valimit ikkagi liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Tehti kontrollkäigud neist äriühingutest kolme valdustesse: Selles uurimise esialgses etapis leiti, et neljanda valimisse kaasatud äriühingu esitatud andmete kontrollimiseks piisab põhjalikust dokumentaalsest analüüsist.

(17)

Arvestades menetlusega hõlmatud importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane importijate väljavõtteline uuring. Kaks importijat esitasid ettenähtud teabe ja andsid nõusoleku enda kaasamiseks valimisse algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(18)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele teadaolevatele asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele äriühingutele, kes olid endast teada andnud algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul. Küsimustikud saadeti seega India valitsusele, valimisse kuuluvatele India eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, koostööd tegevatele liidu importijatele ja kõigile uurimisega teadaolevalt seotud kasutajatele.

(19)

Vastused saadi India valitsuselt, valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt ja neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Küsimustikule ei vastanud ükski importija ega kasutaja.

(20)

Komisjon püüdis koguda ja kontrollida kõiki huvitatud isikute esitatud andmeid, mida ta subsideerimise, tekitatud kahju ja liidu huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud India valitsuse valdustesse Delhis ja järgmiste isikute valdustesse.

(21)

Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(22)

Vaatlusalune toode on teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

(23)

Leiti, et vaatlusalusel tootel, India omamaisel turul toodetaval ja müüdaval tootel ning liidu tootmisharu valmistataval ja liidu turul müüdaval tootel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(24)

Kaebuses ja komisjoni küsimustiku vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(25)

Eespool punktides a–e nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva uurimise uurimisperioodi puhul asjakohane dokument on väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014. Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(26)

Punktis f nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(27)

Punktis g nimetatud elektriaktsiisist vabastamise kava sisaldub Maharashtra osariigi valitsuse 2007. aasta ergutussüsteemis („Package Scheme of Incentives 2007”, resolutsioon nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8, 30. märts 2007).

(28)

DEPB-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4.3 ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 4.

(29)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(30)

Selle kava alusel võib eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse teatava protsendina kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONid) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(31)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kauba eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi saatekirja. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas kõnealuse eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust.

(32)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(33)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto mingeid konkreetseid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mille puhul ei ole kinni peetud HOP 2009–2014 I köite peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaegadest. Enamgi veel, HOP 2009–2014 I köite peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võetakse alati arvesse, kui tasutakse väike trahv.

(34)

Leiti, et kaks valimisse kaasatud äriühingut (Agarwal Fastners Pvt. Ltd. ja Raajratna Ventures Ltd.) kasutasid seda kava uurimisperioodil.

(35)

DEPB-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on DEPB-krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(36)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(37)

Kava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamise määratlus ja reeglid) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja reeglid) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tegelikult tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis on kasutatud või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool esitatut arvestades peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summat.

(39)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(40)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli uurimisperioodi jooksul 4,70–6,53 %.

(41)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõigetes 4.1.3–4.1.14 ja dokumendi HOP 2009–2014 I köite peatükkides 4.1–4.30A.

(42)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 43. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõikes 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade kava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevaid vabastusotsuseid ja sisemaiseid akreditiive käsitlevate allkavade alusel.

(43)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i)   tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” tähendab siinjuures seda, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad toodete rühma, mille tootmiseks ta sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutas;

iii)   vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse „ekspordiga samaväärse toiminguna” väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõike 8.2 nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v)   eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel koduturult, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil tagastatakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaistelt kui ka imporditud sisenditelt;

vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete / ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(44)

Üks valimisse kaasatud äriühing sai seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil eellubade kava raames toetust. See äriühing kasutas ühte allkavadest, s.o eellubade kava tegeliku ekspordi allkava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(45)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud / kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (HOP 2009–2014 I köite peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu audiitor / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(46)

Selle allkava puhul, mida asjaomane äriühing uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONid) alusel; need normid on kehtestatud enamike toodete, sh ka vaatlusaluse toote kohta. Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(47)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või tegelikult ei rakendatud.

(48)

Kava kasutav äriühing pidas teatavat tootmis- ja tarbimisregistrit. 23. lisa ei olnud nõuetekohaselt täidetud ja seega ei saanud seda pidada tegelikuks tarbimisregistriks, nagu on nõutud HOP 2009–2014 I köite peatükkidega 4.26 ja 4.30. Uurimisperioodiga seotud tegelik tarbimisregister ei olnud siiski kättesaadav ning seetõttu ei olnud võimalik kontrollida muu hulgas tarbimist käsitlevaid andmeid, et kindlaks teha, milliseid sisendeid millistes kogustes eksporditud toote valmistamisel kasutati, nagu näeb ette 23. lisa. Eespool põhjenduses 45 osutatud kontrollinõuete osas tuleb tõdeda, et äriühingul puudusid igasugused dokumendid selle kohta, kuidas kinnitav tõend saadi. Puudusid auditeerimiskava ja muud auditit toetavad materjalid (nt auditeerimisaruanne), samuti registreeritud teave kasutatud meetodite ning erinõuete kohta, kuigi kõnealune töö nõuab täpsust ja tootmisprotsesside põhjalikku tundmist. 23. lisas märgitud teade äriühingu võimalikust ülemäärasest tollimaksu tagastamisest ei toonud kaasa mingeid asjaomaste asutuste sekkumis- või kontrollimeetmeid. Kokkuvõttes leiti, et uurimisalune eksportija ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 sätete täitmist.

(49)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna see on India valitsuse rahaline toetus uurimisalusele eksportijale.

(50)

Lisaks sellele sõltuvad eellubade kava raames toimuva tegeliku ekspordiga seotud subsiidiumid juriidiliselt selgelt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel toetust ei saa.

(51)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja reeglid) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja reeglid) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Lisaks ei olnud vaatlusaluse toote SIONid piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(52)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(53)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui sobiva kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(54)

Subsiidiumisummad äriühingule, kes kasutas eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(55)

Uurimisperioodi jooksul äriühingu puhul tuvastatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 2,94 %.

(56)

EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 5 ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 5.

(57)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad, toetavate tootjatega seotud vahendavad eksportijad ning teenusepakkujad.

(58)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär, s.o 5 %, mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate toodete tootmiseks. Vastavalt väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 dokumendile võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 %-lise tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem, s.o 8 aasta asemel 6 aastat alates loa väljaandmise kuupäevast. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(59)

Tehti kindlaks, et kõik valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil kõnealust kava.

(60)

EPCG-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksu vähendamine eksportijale kasu, sest impordi arvelt säästetud tollimaks parandab tema likviidsust.

(61)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(62)

Kõnealust kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks ning need ei ole osa tootmisest.

(63)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikuga, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Väljakujunenud tava kohaselt lisati uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale ka sellel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab toetuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud nõuete esitamise korral arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(64)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu uurimisperioodi asjaomase ekspordi käibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(65)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel kindlaksmääratud subsiidiumimäär oli uurimisperioodi jooksul 0,11 %, 0,16 % ja 0,19 %.

(66)

EOU-kava üksikasjalik kirjeldus on toodud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 6 ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 6.

(67)

Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames võib asutada kõiki põhimõtteliselt kogu toodangu või teenuste ekspordiga tegelevaid äriühinguid, välja arvatud ainult turustamisega tegelevad äriühingud. Siiski peavad tööstussektori ettevõtted ületama minimaalse investeeringuläve põhivarade puhul, et saada toetust EOU-kava raames.

(68)

Ekspordisuunitlusega üksused võivad asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(69)

Taotlus EOU-staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavat tootmismahtu, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja omamaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, edastatakse kõnealuse nõusolekuga kaasnevad tingimused äriühingule. EOU-staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib järgnevateks perioodideks pikendada.

(70)

Otsustava EOU kohustusena, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014, tuleb saavutada netotulu välisvaluutas, st vaatlusperioodi jooksul (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus olema suurem kui imporditud kaupade koguväärtus.

(71)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(72)

Selle kava alusel tegutsevad üksused on tolliametnike järelevalve all.

(73)

Nad on seadusega kohustatud pidama arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning kooskõlas HOP 2009–2014 I köite asjakohase peatükiga toimunud ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt India pädevatele asutustele kvartali- ja aastaaruannetena.

(74)

Siiski ei pea „ekspordisuunitlusega üksus seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, omamaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP 2009–2014 I köite asjakohases peatükis.

(75)

Omamaine müük toimub ja registreeritakse äriühingu enda kinnituse alusel. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik.

(76)

Käesoleval juhul kasutas EOU-kava üks valimisse kuuluv eksportija. Kõnealune eksportija kasutas kava, et importida toorainet, tarbekaupu ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ning müüa osa oma toodangust omamaisel turul. Nii sai koostööd tegev eksportija kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 71 punktides i–vi. Uurimine näitas, et alates 1. aprillist 2010 ei vasta äriühing enam tulumaksuseaduse paragrahvi 10B kohase tulumaksuvabastuse tingimustele. Seega ei kontrollitud käesoleva uurimise käigu rohkem ekspordisuunitlusega üksustele kohaldatavaid tulumaksuvabastuse sätteid.

(77)

Äriühing, mille puhul tehti kindlaks, et ta tegutseb ekspordisuunitlusega üksusena, esitas hilises etapis kava kohta üksikasjalikke märkusi, väites muu hulgas, et mitmesugused toetusmeetmed, mida ekspordisuunitlusega üksusel on lubatud kasutada, ei ole tasakaalustatavad subsiidiumid. Nende märkuste analüüsi ei olnud sel hetkel võimalik lõpule viia, kuid neid käsitletakse nõuetekohaselt praeguse uurimise järgmises etapis.

(78)

Ekspordisuunitlusega üksuste vabastamine kolme tüüpi imporditollimaksudest („põhitollimaks”, „tollimaksuga seotud haridusmaks” ja „kõrgharidusmaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse rahaline toetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kuna riik jääb ilma tulust, mis talle selle kava puudumisel laekuks, saab ekspordisuunitlusega üksus kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega parandab ta oma likviidsust.

(79)

Kõnesolevat kava ei saa käsitleda lubatud tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktides i ja h, II lisas (tagastamise määratlus ja reeglid) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja reeglid) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet.

(80)

Vabastamine aktsiisimaksust ja selle imporditollimaksu ekvivalendist ei põhjusta siiski muidu saadaoleva tulu saamatajäämist. Aktsiisi ja lisatollimaksu on tasumise korral võimalik kasutada edasiste tollimaksukohustuste krediidina – nn CENVAT-mehhanism on käibemaksusüsteemiga võrreldav süsteem, mis võimaldab India äriühingutel ostudelt tasutavad müügimaksud korvata müügi korral makstavate maksudega. Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT-krediidi raames on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel.

(81)

Seega on subsiidiumid algmääruse artikli 3 tähenduses ainult vabastus põhitollimaksust, tollimaksuga seotud haridusmaksust ja kõrgharidusmaksust ning riikliku müügimaksu tagasimaksmine. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavana. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 6.1, on soodustuste saamise oluline eeltingimus.

(82)

Seega on tasakaalustatav soodustus tavaliselt impordilt võetavate tollimaksude (põhitollimaks, tollimaksuga seotud haridusmaks ja kõrgharidusmaks) sissenõudmata jätmine ning riikliku müügimaksu tagastamine uurimisperioodil.

(83)

Ekspordisuunitlusega üksuse staatusega eksportija subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul ekspordisuunitlusega üksuste jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks, tollimaksuga seotud haridusmaks ja kõrgharidusmaks) ja tagastatud müügimaksu põhjal. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha, nii saadi lugeja. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad uurimisperioodi asjakohase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli asjaomase äriühingu puhul 2,68 %.

(84)

Kapitalikaubad ei sisaldu füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse asjaomase äriühingu kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa ühes uurimisalustest äriühingutest kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjakohase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli asjaomase äriühingu puhul 0,05 %.

(85)

Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames kindlakstehtud subsiidiumi kogumarginaal asjaomase ettevõtte jaoks 2,73 %.

(86)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõigetes 3.15–3.17 ja dokumendi HOP 2009–2014 I köite peatükkides 3.9–3.11.

(87)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõike 3.15.2 kohaselt on selle kava alusel toetuskõlblikud HOP 2009–2014 I köite 37D lisas nimetatud toodete eksportijad.

(88)

Kõik HOP 2009–2014 I köite 37D lisas loetletud toodete eksportijad saavad taotleda sihttoodete kava alusel tollimaksukrediiti, mis vastab 2 või 5 %-le ekspordi FOB-väärtusest. Eespool nimetatud 37D lisa tabelite 2 ja 5 kohased sihttooted ja -sektorid võivad saada tollimaksukrediiti, mis vastab 5 %-le ekspordi FOB-väärtusest. Uuritav vaatlusalune toode kuulub kõnealuste sihttoodete hulka.

(89)

Sihttoodete kava on ekspordijärgne kava, s.t et olla toetuskõlblik selle kava alusel, peab ettevõte eksportima. Äriühing esitab asjaomasele asutusele elektroonilisel teel taotluse ning järgmiste dokumentide koopiad: eksporditellimus ja -arve, panga kinnitus taotluse esitamise lõivu maksmise kohta, saatearved ja panga kinnitus (makse saamise kohta või sertifikaat (Inward Remittance Certificate) välismaalt Indiasse tehtud ülekande kohta juhul, kui ei ole kasutatud vahendajaid. Juhul kui orignaalsaatearve ja/või panga kinnitus on esitatud toetuste taotlemiseks mõne muu kava alusel, võib äriühing esitada enda kinnitatud koopiad, millele on märgitud asjaomane asutus, kellele originaaldokumendid on esitatud. Sihttoodete kava kohase krediidi saamiseks elektrooniliselt esitatud taotlus võib hõlmata kuni 50 saatearvet.

(90)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab sihtoodete kava kohast krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. Sihtoodete kava kohane krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(91)

Tehti kindlaks, et kaks valimisse kaasatud äriühingut kasutasid uurimisperioodi ajal kõnealust kava.

(92)

Sihttoodete kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihttoodete kava kohane krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on sihttoodete kava kohane krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(93)

Lisaks sõltub sihttoodete kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda eristavaks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(94)

Kava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamise määratlus ja reeglid) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja reeglid) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tegelikult tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis on kasutatud või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada sihttoodete kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on sihttoodete kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(95)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava sihttoodete kava kohane krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda. Eespool esitatut arvestades peetakse õigeks hinnata sihttoodete kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summat.

(96)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(97)

Uurimisperioodi jooksul kahe kõnealuse äriühingu puhul kindlaksmääratud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 4,80 %.

(98)

Kava üksikasjad on esitatud India Reservpanga (Reserve Bank of India – RBI) DBOD koondringkirjas nr DIR.(Exp).BC. 06/04.02.002/2010-10 (ekspordikrediit ruupiates / välisvaluutas), mis on adresseeritud India kõikidele kommertspankadele.

(99)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(100)

EC-kava koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, millega nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Alates 1. juulist 2010. on kommertspangad kohaldanud uut põhiintressisüsteemi kõikide ruupiates ekspordikrediidiga seotud ettemaksude suhtes. Välisvaluutas EC-kava suhtes sätestab India Reservpank ekspordikrediidi suhtes kohaldatava maksimaalse piirintressimäära, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. Samuti kohustab India Reservpank pankasid andma ekspordi rahastamiseks teatava osa laenude kogusummast.

(101)

India Reservpanga koondringkirjast lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordikrediiti soodusintressimääraga võrreldes tavapäraste kommertskrediidi (sularahakrediidi) turu intressimääradega. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(102)

Tehti kindlaks, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil kõnealust kava.

(103)

Põhjenduses 98 nimetatud India Reservpanga koondringkirjas kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab vähendada eksportija intressikulusid turutingimustest lähtuvate laenukuludega võrreldes ning on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik.

(104)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on see soodustus valitsuse antav rahaline toetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis tuleks märkida, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv ega subsiidiumide ja tasakaalustavate tollimaksude koodeksi artikli 1 lõike 1.1 punkti (a)(1) alapunktiga iv ei nõuta, et riigieelarves peaks kajastuma subsiidiumide määramine (nt India valitsuse poolt kommertspankade kulude hüvitamine), vaid seal peab kajastuma ainult valitsuse korraldus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punkti b kohaselt „valitsuse” määratluse alla. Reservpank on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses, täidab valitsuspoliitika (nt rahanduspoliitika) eesmärke ja selle juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressimäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjaga ning India Reservpanga korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siin kirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest nagu on nimetatud algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis a.

(105)

Subsiidiumisumma arvutamisel võeti aluseks uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe, mis oleks kuulunud tasumisele, kui asjaomase äriühingu suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi intressimäärasid. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(106)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel kindlaksmääratud subsiidiumimäär oli uurimisperioodi jooksul 0,25 %, 0,31 % ja 0,44 %.

(107)

See kava sisaldub Maharashtra osariigi valitsuse 2007. aasta ergutussüsteemis („Package Scheme of Incentives 2007”, resolutsioon nr PSI-1707/(CR-50)/IND-8, 30. märts 2007).) Pärast seda, kui Maharashtra osariigi valitsus oli 30. juunil 2011 avaldanud 2007. aasta ergutussüsteemi muudatused, pikendati tähtaega kuni 31. augustini 2011.

(108)

Eespool nimetatud resolutsioonis on loetletud tootmisharude ja ettevõtete kategooriad, mida võib pidada abikõlblikeks 2007. aasta kava alusel toetuste saamiseks.

(109)

Et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus pakkunud stiimuleid uute tootmisüksuste rajamiseks ja olemasolevate üksuste laiendamiseks osariigi arenevatesse piirkondadesse. Resolutsiooni I lisas on klassifitseeritud osariigi piirkond, millele on lubatud kava raames stiimuleid pakkuda. 2007. aasta kava alusel ei saa stiimuleid taotleda, kui rakendusamet ei ole 2007. aasta kava alusel välja andnud toetuskõlblikkussertifikaati ja kui toetuskõlblik üksus ei vasta toetuskõlblikkussertifikaadi sätetele/tingimustele. Rakendusameti välja antud toetuskõlblikkussertifikaat jõustub päeval, mil toetuskõlblik üksus alustab kaubanduslikku tootmist.

(110)

Vabastus elektriaktsiisist antakse 15 aastaks toetuskõlblikele üksustele, mis on asutatud kindlaksmääratud piirkonnas. Osariigi muudes piirkondades on 10 aastaks elektriaktsiisist vabastatud ka 100 %-lise ekspordisuunitlusega, infotehnoloogia- ja biotehnoloogiaüksused.

(111)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et sellest kavast sai uurimisperioodil kasu üks valimisse kaasatud äriühing, millel oli Maharashtra osariigis ekspordisuunitlusega üksuse staatus.

(112)

Elektriaktsiisist vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna see on India valitsuse rahaline toetus uurimisalustele eksportijatele.

(113)

Subsiidiumikava on konkreetne algmääruse artikli 4 lõike 3 tähenduses, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes kindlas geograafilises piirkonnas asuvatele teatavatele ettevõtetele.

(114)

Seega tuleks subsiidiumi pidada tasakaalustatavaks.

(115)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatav subsiidium subsiidiumisaajale seoses vaatlusaluse tootega antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Subsiidiumisumma (nimetaja) on jagatud eksportiva tootja kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2.

(116)

Vaatlusaluse äriühingu suhtes uurimisperioodil meetme raames kohaldatud subsiidiumi määr oli 0,09 %.

(117)

Nende tulemuste (kokkuvõte allpool tabelis) põhjal leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma ad valorem jääb vahemikku 3,2–16,5 %.

Tabel 1

(118)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna iga kava, millest valimisse kaasatud koostööd tegevad äriühingud kasu said, suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 13,6 %. Valimisse kaasatud kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali arvutamisel ei võetud arvesse ekspordisuunitlusega üksuste puhul kindlaks tehtud subsiidiumisummasid ja elektriaktsiisist vabastamist Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi alusel (s.t seda kohaldati ainult ekspordisuunitlusega üksuste suhtes), sest leiti, et kaks koostööd tegevat valimisse kaasatud äriühingut ei ole nende subsiidiumikavadega hõlmatud. Eelkõige ekspordisuunitlusega üksuste puhul ei olnud võimalik saada koos nii ekspordisuunitlusega üksustele ette nähtud toetusi kui ka muude kavadega ette nähtud toetusi. Elektriaktsiisist võidakse vabastada ainult ekspordisuunitlusega üksuseid või Maharashtra osariigi teatavates piirkondades asuvaid ettevõtteid. Seega on selle kava alusel toetusi saavaid äriühinguid liiga vähe, et seda saaks pidada valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatavaks.

(119)

Kõikide teiste India eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Nagu märgitud põhjenduses 10, selgus – võrreldes Eurostati impordiandmeid ja neid andmeid, mida koostööd tegevad äriühingud või rühmad, kes eksportisid uurimisperioodil liitu vaatlusalust toodet, esitasid vaatlusaluse toote uurimisperioodil liitu eksporditud mahu kohta –, et India eksportivate tootjate koostöötase oli väga kõrge, s.t ligikaudu 100 %. Suurt koostöövalmidust silmas pidades otsustati kõikide koostööst hoidunud äriühingutele kinnitada subsiidiumimääraks 16,5 %, mis on kaalutud keskmine subsiidiumimäär, mis määrati kindlaks iga sellise kava osas, millest valimisse kaasatud koostööd teinud äriühingud kasu said.

(120)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati liidu tootjate kohta kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuseid.

(121)

Selle alusel oli ELi kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 52 000 tonni. See kogus hõlmas kõikide endast teatanud liidu tootjate toodangut ning ka nende tootjate hinnangulist toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud.

(122)

Nagu märgitud põhjenduses 14, rakendati liidu tootjate tegevuse uurimiseks valimi moodustamist. Nende 15 liidu tootja seast, kes esitasid teavet enne menetluse algatamist, kaasati valimisse viis äriühingut. Nagu on selgitatud põhjenduses 16, otsustas üks äriühing koostööst loobuda. Ülejäänud koostööd tegeva äriühingu toodang moodustas ligikaudu 32 % liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil ja neid peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseteks. Valimisse kaasatud äriühingud on peamised tootjad ja asuvad Prantsusmaal ning Itaalias, kus toodetakse kõige suurem kogus vaatlusalust toodet.

(123)

Kõik põhjenduses 120 osutatud liidu tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ning edaspidi osutatakse neile kui liidu tootmisharule.

(124)

Asjakohaste kahjunäitajate kindlaksmääramiseks kasutati asjakohast Eurostati impordistatistikat, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuseid.

(125)

Makromajanduslike andmete nagu tootmisvõimsuse, selle rakendusastme, müügimahu, turuosa, kasvu, tööhõive ja tootlikkuse alase kahju analüüsimise aluseks on andmed liidu tootmisharu kui terviku kohta.

(126)

Mikromajanduslike andmete nagu hindade, tulususe, sularahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse, kapitali kaasamise võime, varude ja töötasude alase kahju analüüsimise aluseks on valimisse kaasatud liidu tootjate andmed.

(127)

Neli valimisse kaasatud liidu tootjat olid kaasatud teatavate Hiinast ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisse, mis viidi lõpule 7. jaanuaril 2012 (4). Selles läbivaatamises oli valimisse kaasatud üks teine äriühing, mis käesoleva uurimise raames ei olnud valimisse kaasatud. Võttes arvesse asjaolu, et kahju analüüsimise vaatlusalune periood kattub läbivaatamise vaatlusaluse perioodiga, on andmed aastate 2008 ja 2009 kohta identsed, v.a selle ühe äriühingu osas. 2008. ja 2009. aasta andmete avalikustamise korral oleks võimalik tuletada ka selle äriühingu andmed, mis ei olnud käesolevas uurimises valimisse kaasatud. Seetõttu on mikromajanduslikud näitajad, nagu varud, töötasud, investeeringud, rahavoog, investeeringutasuvus ja tulusus, indekseeritud.

(128)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks kaebuses esitatud liidu tootmisharu müügimaht liidus ning seda kontrolliti küsimustiku vastuste ning valimisse kaasatud tootjate kontrollitud andmete põhjal. Arvesse võeti ka Eurostati andmeid impordimahu kohta vaatlusalusel perioodil.

(129)

Nende põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

Tabel 2

(130)

Kogutarbimine ELi turul vaatlusaluse perioodil kasvas 9 %. 2008–2009 toimus järsk langus, s.o 16 %, mille põhjuseks on väidetavalt majanduskriisi üleilmne negatiivne mõju turule; seejärel ajavahemikus 2009–2010 tarbimine kasvas uuesti 21 % ja kasvas veel 7 % 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(131)

Indiast pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 3

(132)

Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil oluliselt, s.o 65 %. Kasv oli kõige suurem 2008–2009, kui import kasvas järsult 30 % ja tarbimine vähenes 16 %. Aastaandmete põhjal nähtub, et Indiast pärit import kasvas jätkuvalt 2010. aasta jooksul (+ 16 %) ja uurimisperioodil (+ 10 %).

(133)

Üldiselt langesid Indiast pärit impordi keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil 9 %. See seletab India impordi turuosa suurenemist samal perioodil 12,1 %-lt 18,3 %-le. Kasv oli kõige suurem 2008–2009, kui India eksportijad suurendasid turuosa üle 6 protsendipunkti.

(134)

Uurimisperioodil toimunud hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi tooteliigiti kaalutud keskmisi müügihindu, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid liidu turul sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele), vastavate Indiast pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal ning mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(135)

Selline hinnavõrdlus tehti tooteliigiti samal kaubandustasandil toimunud tehingute osas; hindu kohandati vajaduse korral nõuetekohaselt ning neid vähendati kõigepealt maha- ja allahindluste võrra. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas 3–13 %-list hindade allalöömise marginaali.

(136)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 4 sisaldas uurimine, mis käsitles Indiast pärit subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, kõikide liidu tootmisharu majandusnäitajate hinnangut vaatlusaluse perioodi osas.

(137)

Tabelist ilmneb, et tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 25 %. Järgides väheneva nõudluse suundumust, vähenes tootmine 2009. aastal järsult 19 % ning kasvas 2010. aastal uuesti ligikaudu 10 %. Uurimisperioodil vähenes liidu tootmine uuesti umbes 17 % võrreldes eelmise aastaga, kuigi liidu tarbimine kasvas 7 %.

(138)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusalusel perioodil samuti, jäädes pidevalt alla 50 %.

(139)

Kuigi tarbimine kasvas 9 %, vähenes vaatlusalusel perioodil liidu esimesele sõltumatule kliendile müüdud samasuguse toote müügimaht 14 %. Sellest tulenevalt vähenes turuosa 46,5 %-lt 2008. aastal 36,6 %-ni uurimisperioodil. Pärast müügimahu järsku langust 2009. aastal (– 20 %) kasvas see 2010. aastal ja uurimisperioodil veidi.

(140)

Liidu tarbimine kasvas 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 %. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa siiski samal perioodil vähenesid – vastavalt 14 % ja 21 %. Indiast pärit Import kasvas samal ajal oluliselt – 65 %.

(141)

Seoses liidu tootmisharu kärpimisega seotud tegevustega on töötajate arvu vaatlusalusel perioodil vähendatud 24 %. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas tööjõukulu töötaja kohta 6 %.

(142)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil veidi, s.o 1 %. See langes madalaimale tasemele 2009. aastal ning hakkas seejärel uurimisperioodile lähenedes kasvama.

(143)

Keskmised müügihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 2 %. 2009. aastal oli liidu tootmisharu sunnitud majanduslanguse ja Indiast pärit impordi hindade järsu langemise (– 21 %) tõttu vähendama müügihindu 36 %. 2010. aasta ja uurimisperioodi ajal liidu tootmisharu müügihinnad taastusid.

(144)

Uurimine näitas, et 2009. aastal toimunud müügihindade langus oli seotud kulude vähenemisega 18 % võrreldes 2008. aastaga. Kulude vähenemise peamine põhjus oli toorainete, eelkõige ebastabiilse hinnaga nikli hindade langus. Liidu tootmisharu oli siiski sunnitud Indiast pärit 2009. aastal kasvanud madalahinnalise impordi tõttu vähendama müügihindu kulude vähenemisest rohkem.

(145)

Uurimine näitas, et isegi kui müügihindade langemine oli osaliselt seotud kulude vähenemisega, oli liidu tootmisharu hind Indiast pärit vaatlusaluse toote impordist tuleneva surve all. Liidu tootmisharu tulusus oli negatiivne alates vaatlusaluse perioodi algusest. Eelkõige 2009. aastal oli liidu tootmisharu sunnitud Indiast pärit madalahinnalise impordi kasvamise tõttu vähendama müügihindu kulude vähenemisest rohkem. Seetõttu halvenes tulusus kõnealusel aastal oluliselt. 2010. aastal tulusus siiski paranes, kuid jäi endiselt negatiivseks.

(146)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, järgis tulususega sarnast suundumust. Selle näitajad olid kõige halvemad 2009. aastal ning hakkasid seejärel paranema ja olid uurimisperioodil positiivsed.

(147)

Pärast investeerimist vaatlusaluse toote tootmisesse 2008. aastal, vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 94 %. Ka investeeringutasuvus järgis liidu tootmisharu negatiivsete tulemustega sarnast negatiivset suundumust vaatlusalusel perioodil ning see jäigi negatiivseks.

(148)

Tulususe areng, rahavoo näitajad ja vähesed investeeringud osutavad sellele, et valimisse kaasatud ELi tootjatel võis olla raskusi kapitali kaasamisega.

(149)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. 2009. aastal lõppvarud vähenesid 8 % ning suurenesid 2010. aastal 8 % ja uurimisperioodil 3 %.

(150)

Võttes arvesse Indiast pärit subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(151)

Uurimise tulemusena selgus, et enamik kahjunäitajaid, nagu tootmismaht (– 25 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 6 %), müügimaht (– 14 %), turuosa (– 21 %) ja tööhõive (– 24 %) halvenesid vaatlusalusel perioodil. Kuigi tarbimine kasvas, nii müügimaht kui ka turuosa kahanesid. Müügimaht kasvas võrreldes 2009. aastaga veidi 2010. aastal ja uurimisperioodil; liidu tootmisharu ei olnus siiski võimeline tagasi võtma kaotatud turuosa, kuna Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil pidevalt ning selle hinnad lõid pidevalt alla liidu tootmisharu hindasid.

(152)

Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog ja tulusus. See tähendab, et vähenes ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali.

(153)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(154)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 ja artikli 8 lõikele 6 uuriti, kas Indiast pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Tagamaks, et muude tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile, uuriti lisaks subsideeritud impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal liidu tootmisharule kahju põhjustada.

(155)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 9 %, samas kui liidu tootmisharu müügimaht vähenes 14 % ja turuosa 21 %. Indiast pärit Import kasvas samal ajal oluliselt, 65 %, ning selle turuosa suurenes seega 52 %.

(156)

2010. aastal ja uurimisperioodil kasvas liidu tarbimine koos üldise majandusliku elavnemisega. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas siiski väga vähe – 2010. aastal 3 % ja uurimisperioodil 4,7 %. Samas näitas uurimine, et India impordi aastast kasvu 16 % 2010. aastal ja 10 % uurimisperioodil.

(157)

Indiast pärit subsideeritud import mõjutas liidu tootmisharu eriti tugevalt 2009. aastal, kui see kasvas 30 % võrreldes 2008. aastaga ja suurendas turuosa 6,6 protsendipunkti võrra. Samal aastal vähenes liidu müügimaht 20 %.

(158)

Vaadeldes 2009. aasta hinnasurvet, vähenesid Indiast pärit impordi keskmised hinnad 21 %, mis sundis liidu tootmisharu vähendama oma müügihindu 36 %. See vähenemine oli suurem kui kulude vähenemine. Selline olukord põhjustas tulususe olulise halvenemise, mis langes 2009. aastal märkimisväärselt.

(159)

Indiast pärit impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil üldiselt 9 % ning jäid alati mujalt maailmast pärit impordi hindadest ja liidu tootmisharu müügihindadest madalamateks.

(160)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et Indiast pärit subsideeritud impordi massiline suurenemine ning sellise impordi hinnad, mis lõid pidevalt liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil oluliselt alla, etendasid otsustavat osa liidu tootmisharu kantud olulises kahjus, mis väljendub selle raskes finantsolukorras, müügimahu ja turuosa olulises vähenemises ja enamiku kahjunäitajate halvenemises.

(161)

Vastavalt Eurostati andmetele kasvas muudest kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaatlusalusel perioodil 18 %. Samas langesid keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil ainult 3 % ning nende turuosa kasvas ligikaudu 9 %.

(162)

Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes on dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatud alates 19. novembrist 2005. Olenemata meetmetest on kõnealune import vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud, kuigi turuosad jäid suhteliselt väikeseks – vastavalt 2,5 % ja 5,1 % uurimisperioodil. Muud peamised impordiallikad on Filipiinid ja Malaisia. Eelkõige Filipiinidelt pärit import on vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud ning selle turuosa suurenenud 5,8 %-lt 2008. aastal 13,8 %-ni uurimisperioodil.

(163)

Malaisiast pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil, kuid selle turuosa oli uurimisperioodil siiski 7,6 %. Filipiinidelt pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Nagu on siiski märgitud allpool, oli keskmine impordihind palju kõrgem, s.o ligikaudu 20 %, kui Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine hind.

(164)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad jäid vaatlusalusel perioodil üpris stabiilseks ja olid pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ja Indiast pärit impordi keskmised hinnad.

(165)

Eelöeldu põhjal järeldati esialgu, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei kõrvalda põhjuslikku seost Indiast pärit subsideeritud impordi mõju ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(166)

Majanduskriis on osaline põhjus liidu tarbimise kahanemisele 2009. aastal. Tuleks siiski märkida, et hoolimata tarbimise kahanemisest 2009. aastal 16 %, suurenes Indiast pärit import 30 %.

(167)

2010. aastal ja uurimisperioodil kasvas liidu tarbimine koos üldise majandusliku elavnemisega. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas siiski väga vähe – 2010. aastal 3 % ja uurimisperioodil 4,7 %. Indiast pärit import aga kasvas 2010. aastal 16 % ja uurimisperioodil 10 %.

(168)

Tavapärastes majandustingimustes ja tugeva hinnasurve ning subsideeritud impordi taseme suurenemise puudumisel oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused seoses tootmisvõimsuse rakendamise langusega. Subsideeritud import on siiski majanduslanguse mõju suurendanud isegi üldise majanduse elavnemise ajal ning liidu tootmisharu ei suutnud oma tulemusi parandada ega Indiast pärit impordile kaotatud turuosa tagasi võtta.

(169)

Kuigi 2008.–2009. aasta majanduskriis võis liidu tootmisharu viletsatele tulemustele kaasa aidata, ei leitud, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos subsideeritud impordi mõju ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüügi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %, samas kui keskmised ekspordihinnad langesid 10 %. Kuigi ei saa välistada, et ekspordi tulemuste negatiivne suundumus võis süvendada negatiivset mõju liidu tootmisharule, leitakse, et ekspordi määr võrreldes müügiga liidu turul on nii madal, et selle mõju ei ole piisav kõrvaldamaks subsideeritud impordi ja tuvastatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(171)

Kirjeldatud analüüsist nähtub, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Indiast pärit odava subsideeritud impordi maht ja turuosa. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi pidevalt liidu turul alla liidu tootmisharu hindu.

(172)

Indiast pärit subsideeritud impordi maht ja turuosa suurenesid pidevalt isegi 2009. aastal, kui liidu tarbimine vähenes 16 %; samal ajal liidu tootmisharu turuosa vähenes.

(173)

Alates 2008. aastast suutsid India eksportivad tootjad oma turuosa oluliselt suurendada hoolimata sellest, et majandus oli languses ja liidu tarbimine vähenes järsult. Samal ajal liidu tootmisharu turuosa vähenes ning tulusus ja muud finantsnäitajad halvenesid oluliselt. Indiast pärit odava subsideeritud impordi suurenemisel vaatlusalusel perioodil, mis lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hindu, oli üldine negatiivne mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale. Hoolimata sellest, et olukord paranes veidi uurimisperioodil, ei olnud liidu tootmisharu võimeline tagasi võtma kaotatud turuosa ja tulusus jäi negatiivseks.

(174)

Uurides muid teadaolevaid tegureid ja majanduskriisi mõju, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei kõrvalda Indiast pärit subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(175)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et Indiast pärit subsideeritud import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(176)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 31, kas hoolimata kahjustava subsideerimise kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et käesoleval juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(177)

Liidu tootmisharu on Indiast pärit subsideeritud impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid näitasid vaatlusaluse perioodi vältel negatiivset suundumust. Kui meetmeid ei võeta, tundub liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine olevat vältimatu.

(178)

Eeldatakse, et ajutiste tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia vaatlusaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et tänu ajutiste meetmete kehtestamisele oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu tulususele ja üldisele finantsolukorrale.

(179)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Arvestades tekkinud kahjumit ja tootmisesse vaatlusaluse perioodi alguses tehtud suuri investeeringuid, võib eeldada, et enamik liidu tootjaid ei suuda tehtud investeeringuid katta, kui meetmeid ei võeta. Lisaks on tõenäoline, et tasakaalustavate meetmete kehtestamine aitab säilitada tööhõivet, mis vaatlusalusel perioodil pidevalt halvenes.

(180)

Sellepärast tehti esialgne järeldus, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(181)

Kasutajad käesolevas uurimises koostööd ei teinud; ühendust võeti 20 kasutajaga, kuid ükski neist ei vastanud neile saadetud küsimustikule. Küsimustikud saadeti sõltumatutele importijatele, kes näitasid üles soovi koostööd teha, kuid küsimustikule neilt vastuseid ei saadud.

(182)

Tuletatakse meelde, et ka eelmistes sama toodet käsitlevates uurimistes oli kasutajate koostöö väga vähene. Hiljutises Hiina Rahvavabariigis ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamises võeti ühendust samade kasutajatega, kuid ka läbivaatamise käigus ei teinud ükski neist koostööd (5).

(183)

Kaebuse kohaselt oleks Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatavate meetmete mõju kasutajatele ebaoluline, sest vaatlusalune toode moodustab ainult väga väikese osa nende kogukuludest. Kaebuses esitati hinnang selle kohta, kui suure osa moodustaks vaatlusaluse tootega seotud kulu auto ja (nõude-)pesumasina tootmiskuludest. Mõlemal juhul tehti järeldus, et vaatlusaluse tootega seotud kulu moodustab ebaolulise osa nende toodete toomiskuludest.

(184)

Võttes arvesse liidu tootmisharu tootmisvõimsuse madalat rakendusastet (46 % uurimisperioodil), ei ole ohtu, et liidu turul tekiks vaatlusaluse toote puudus, kui kehtestatakse meetmed Indiast pärit impordi suhtes. Lisaks puuduvad muud tarneallikad, nagu vaatlusaluse toote import muudest riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata.

(185)

Kokkuvõtvalt on kavandatavate meetmete tase mõõdukas ja seega jätkatakse tõenäoliselt Indiast liidu turule importimist, kuid õiglase hinnaga.

(186)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(187)

Subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(188)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud subsiidiumimarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära nii, et ei ületataks seejuures kindlakstehtud subsiidiumimarginaali.

(189)

Kahjustava subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama ELi tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada seda liiki ELi tootmisharu samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel. Leitakse, et subsideeritud impordi puudumise korral saadav võimalik kasum peaks põhinema valimisse kaasatud liidu tootjate 2007. aasta keskmisel maksueelsel kasumimarginaalil, s.t enne vaatlusalust perioodi, kui tootmisharu oli veel tulus. Seega leitakse, et 7 %-list käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava subsideerimise puudumisel eeldatavalt saavutada.

(190)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal.

(191)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlakstehtud India koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendina kogu CIF-impordihinnast.

(192)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Indiast pärit impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks, mis vastaks madalamale subsiidiumi- ja kahjumarginaalide määrale.

(193)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised:

(194)

Selles määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad on määratud kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(195)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud äriühingute jaoks ettenähtud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksumäärasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige nimevahetuse või tootmis- või müügiüksusega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(196)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et käesolevas määruses tehtud järeldused tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike järelduste tegemisel üle vaadata,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/29

(1)

Määruse (EÜ) nr 872/2004 I lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, organite ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. Määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on pandud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded.

(2)

23. detsembril 2011 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta oma otsusega nr SC/10510 nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta.

(3)

Samuti tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 872/2004 II lisa liikmesriikidelt saadud viimase teabe alusel seoses pädevate ametiasutuste kindlaksmääramisega.

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 872/2004 I ja II lisa vastavalt muuta,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/33

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1295/2008 (2) I lisas on loetelu nende kolmandate riikide asutustest, kes on pädevad välja andma humala ja humalatoodetega kaasas olevaid tunnistusi asjaomastest riikidest importimise puhul. Kõnealuseid tunnistusi tunnustatakse samaväärsena määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 117 ette nähtud sertifikaadiga.

(2)

Kõnealuste kolmandate riikide asjaomased asutused vastutavad käesoleva määruse (EÜ) nr 1295/2008 I lisas esitatud teabe ajakohastamise ja komisjoni talitustele edastamise eest tihedas koostöös komisjoniga.

(3)

Austraalia ja Uus-Meremaa on teatanud nime- ja aadressimuutustest oma riigi asutuse puhul, kes on pädev välja andma vastavustunnistusi. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1295/2008 I lisas esitatud loetelu vastavalt muuta.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1295/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/36

(1)

Alpharma BVBA ja Pfizer Ltd. on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikega 3 esitanud taotluse muuta loa omaniku nime järgmiste komisjoni õigusaktide puhul: komisjoni 5. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2380/2001 ühe söödalisandi 10 aastaks lubamise kohta, (2) komisjoni 14. juuli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1289/2004, mis käsitleb kümneaastase tähtajaga loa andmist koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluva söödalisandi Deccox® kasutamiseks loomasöödas, (3) komisjoni 16. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1455/2004, mis käsitleb loa andmist kümneks aastaks söödalisandile „Avatec 15 %”, mis kuulub koktsidiostaatikumide ja muude raviainete gruppi, (4) komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1800/2004, mis käsitleb loa andmist kümneks aastaks söödalisandile „Cycostat 66G”, mis kuulub koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma, (5) komisjoni 18. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 600/2005, mis käsitleb teatava koktsidiostaatikumi söödalisandina kasutamise lubamist kümne aasta jooksul, teatava söödalisandi kasutamise ajutist lubamist ning teatavate söödalisandite kasutamise alalist lubamist, (6) komisjoni 5. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 874/2010, mis käsitleb naatriumlasalotsiid A kasutamise lubamist kuni 16-nädalaste kalkunite söödalisandina (loaomanik Alpharma (Belgium) BVBA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2430/1999, (7) komisjoni 19. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 388/2011 maduramütsiin-ammoonium alfa lubamise kohta broilerkanade söödalisandina (müügiloa omanik Alpharma (Belgium) BVBA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2430/1999), (8) komisjoni 31. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 532/2011, mis käsitleb robenidiinhüdrokloriidi lubamist aretusküülikute ja broilerküülikute söödalisandina (müügiloa omanik Alpharma (Belgium) BVBA) ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2430/1999 ja (EÜ) nr 1800/2004 (9) ning komisjoni 7. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 900/2011, milles käsitletakse naatriumlasalotsiid A lubamist faasanite, pärlkanade, vuttide ja nurmkanade (välja arvatud munalinnud) söödalisandina (loa omanik Alpharma (Belgia) BVBA) (10).

(2)

Taotlejad väidavad, et seoses sellega, et äriühing Pfizer Ltd. omandas äriühingu Alpharma BVBA, kuuluvad 1. märtsist 2011 äriühingule Pfizer Ltd. dekokinaadi, naatriumlasalotsiid A, maduramütsiin-ammoonium alfa, robenidiinhüdrokloriidi ja salinomütsiini turustamisõigused.

(3)

Kavandatav lubade muutmine on oma olemuselt puhtalt administratiivne ega too kaasa kõnealuste söödalisandite uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametile on kõnealusest taotlusest teatatud.

(4)

Et taotleja saaks kasutada oma turustamisõigusi Pfizer Ltd. nime all, on vaja lubade tingimusi muuta.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määruseid (EÜ) nr 2380/2001, (EÜ) nr 1289/2004, (EÜ) nr 1455/2004, (EÜ) nr 1800/2004, (EÜ) nr 600/2005, (EL) nr 874/2010, rakendusmääruseid (EL) nr 388/2011, (EL) nr 532/2011 ja (EL) nr 900/2011.

(6)

Loatingimuste muutmine ei ole seotud ohutusega ja seetõttu on otstarbekas näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib olemasolevad varud ära kasutada.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1800/2004 lisasse komisjoni määrusega (EÜ) nr 101/2009 (11) lisatud jääkide piirnormid broilerkanade ja kalkunite puhul ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 214/2009 (12) määruse (EÜ) nr 1800/2004 lisasse seoses broilerkanade ja kalkunitega lisatud kaubanduslik nimetus „Robenz 66 G” on jäänud ekslikult välja määruse (EÜ) nr 1800/2004 lisast, mida muudeti rakendusmäärusega (EL) nr 532/2011. Seetõttu tuleb kõnealused piirnormid ja kaubanduslik nimetus lisada.

(8)

Sellepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 532/2011 lisa vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/40

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/42

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (3) protokolli nr 1 (4) artikli 3 lõigetega 1 ja 2 avatakse CN-koodide 1509 10 10 ja 1509 10 90 alla kuuluva täielikult Tuneesias toodetud ja sealt otse Euroopa Liitu transporditud töötlemata oliiviõli impordiks tollimaksu nullmääraga tariifikvoot igaks aastaks sätestatava piirkoguse ulatuses.

(2)

Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1918/2006 (millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine) (5) artikli 2 lõikega 2 on ette nähtud impordilitsentside väljaandmise kuumäärad.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikele 1 on pädevatele ametiasutustele esitatud impordilitsentsitaotlused nende üldkoguste kohta, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2 kehtestatud veebruari määra.

(4)

Asjaolusid arvestades peab komisjon määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldaks litsentse väljastada võrdeliselt saadaolevate kogustega.

(5)

Kui veebruari ülemmäär on saavutatud, ei tohi kõnealuse kuumäära piires enam ühtki impordilitsentsi välja anda.

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/43

(1)

Nõukogu võttis 29. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/656/ÜVJP.

(2)

Seoses arengutega Côte d’Ivoire’is tuleks muuta otsuse 2010/656/ÜVJP II lisas esitatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/45

(1)

Direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kinnitada kolmandate riikide välja antud meremeeste asjakohased tunnistused, tingimusel et komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (STCW konventsioon), (2) mida on muudetud 1995. aastal.

(2)

Küpros esitas 13. mai 2005. aasta kirjas Ghana tunnustamise taotluse. Pärast kõnealuse taotluse saamist hindas komisjon Ghana väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme, et kontrollida STCW konventsiooni nõuete täitmist Ghanas ning seda, kas tunnistustega seotud pettuse vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. Kõnealune hindamine põhines Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ekspertide 2009. aasta detsembris teostatud kontrollimise tulemustel. Kõnealuse kontrollimise käigus tehti kindlaks väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemide teatavad puudused.

(3)

Komisjon esitas liikmesriikidele aruande hindamise tulemuste kohta.

(4)

20. detsembri 2010. aasta kirjas palus komisjon Ghanal esitada tõendid kõnealuste puuduste kõrvaldamise kohta.

(5)

Ghana esitas 21. veebruari 2011. aasta kirjas nõutud teabe ja tõendid kõigi vastavuse hindamise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud asjakohaste ja piisavate parandusmeetmete kohta.

(6)

Kaks puudust on kõrvaldamata. Esimene puudus on asjaolu, et Ghana ei suuda täiel määral tagada mereväe- või lootsilaevadel sooritatud meresõidupraktika tegelikku vastavust diplomeerimiseks nõutud pädevustele. Teine puudus on seotud tuletõrjealase väljaõppe ja mereharidusasutuse varustuse puudujääkidega. Ghanal paluti seepärast võtta täiendavaid parandusmeetmeid. Kõnealused puudused ei sea aga kahtluse alla Ghana meremeeste väljaõppe ning diplomeerimise süsteemide üldtaseme vastamist STCW konventsiooni nõuetele.

(7)

Vastavuse hindamise tulemustest ja Ghana esitatud teabe hindamisest ilmneb, et Ghana vastab kõigile STCW konventsiooni nõuetele, kuna riik on võtnud asjakohased meetmed tunnistustega seotud pettuse vältimiseks.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/46

(1)

Direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kinnitada kolmandate riikide välja antud meremeeste asjakohased tunnistused, tingimusel et komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (STCW konventsioon), (2) mida on muudetud 1995. aastal.

(2)

Hispaania esitas 14. veebruari 2006. aasta kirjas Uruguay tunnustamise taotluse. Pärast kõnealuse taotluse saamist hindas komisjon Uruguay väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme, et kontrollida STCW konventsiooni nõuete täitmist Uruguays ning seda, kas tunnistustega seotud pettuse vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. Kõnealune hindamine põhines Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ekspertide 2007. aasta juunis tehtud kontrollimise tulemustel. Kõnealuse kontrollimise käigus tehti kindlaks väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemide teatavad puudused.

(3)

Komisjon esitas liikmesriikidele aruande hindamise tulemuste kohta.

(4)

16. veebruari 2009. aasta ja 8. detsembri 2010. aasta kirjas palus komisjon Uruguayl esitada tõendid kõnealuste puuduste kõrvaldamise kohta.

(5)

Uruguay esitas 30. aprilli 2009. aasta ja 18. märtsi 2011. aasta kirjas nõutud teabe ja tõendid vastavuse hindamise käigus tuvastatud enamiku puuduste kõrvaldamiseks võetud asjakohaste ja piisavate parandusmeetmete kohta.

(6)

Kaks puudust on kõrvaldamata. Esimene puudus on asjaolu, et kvaliteedinõuete süsteemiga ei ole hõlmatud administratsiooni mõned tegevused, nagu koolitusprogrammide kinnitamine. Teine puudus on seotud diplomite vorminguga. Uruguayl paluti seepärast võtta täiendavad parandusmeetmed. Kõnealused puudused ei sea aga kahtluse alla Uruguay meremeeste väljaõppe ning diplomeerimise süsteemide üldtaseme vastamist STCW konventsiooni nõuetele.

(7)

Vastavuse hindamise tulemustest ja Uruguay esitatud teabe hindamisest ilmneb, et Uruguay vastab kõigile STCW konventsiooni nõuetele, kuna riik on võtnud asjakohased meetmed tunnistustega seotud pettuse vältimiseks.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/47

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (2) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Flufenoksuroon kuulub kõnealusesse loetellu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on flufenoksurooni (CASi nr 101463-69–8; EÜ nr 417–680-3) hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 18 (insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks).

(3)

Referentliikmesriigiks määrati Prantsusmaa, kes esitas 17. märtsil 2009 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 22. septembril 2011 hindamisaruandesse.

(5)

Asjaomastele keskkonnaosadele tekkiva ohu hindamisest realistlikku lähenemisviisi kasutades nähtus lubamatu mõju veekeskkonnale. Lisaks on flufenoksuroon oma omaduste tõttu püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline ning väga püsiv ja väga bioakumuleeruv vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) XIII lisas sätestatud kriteeriumidele. Seetõttu ei ole asjakohane kanda flufenoksurooni direktiivi 98/8/EÜ I, IA ega IB lisasse kasutamiseks tooteliiki 18 kuuluvates toodetes.

(6)

Kuupäev, millest alates ei tohiks tooteliiki 18 kuuluvaid biotsiidide turule lasta, peaks olema mõistlik, võttes arvesse riskihindamise tulemusi ja käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/48

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse.

(2)

Mitme nimetatud loetellu kantud aine-tooteliigi kombinatsiooni puhul on kas kõik osalised programmis osalemisest loobunud või ei ole täielik toimik määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklis 9 ja artikli 12 lõikes 3 täpsustatud ajavahemiku jooksul laekunud hindamiseks määratud referentliikmesriigile.

(3)

Seetõttu teavitas komisjon sellest liikmesriike vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 11 lõikele 2, artikli 12 lõikele 1 ning artikli 13 lõikele 5. See teave avaldati ka elektrooniliselt.

(4)

Kolme kuu jooksul pärast kõnealust avaldamist näitasid mitmed ettevõtjad üles huvi võtta üle osalise ülesanded seoses teatud asjaomaste ainete ja tooteliikidega. Kuid ükski osutatud ettevõtjatest ei esitanud täielikku toimikut määratud tähtaja jooksul.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 12 lõigetele 4 ja 5 ei tohiks seega asjaomaseid aineid ja tooteliike kanda direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse.

(6)

Õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata kuupäev, pärast mida ei tohi biotsiide, mis sisaldavad käesoleva otsuse lisas esitatud toimeaineid samas lisas esitatud tooteliikides, enam turule lasta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

11.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/51