ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.032.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 32

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
3. veebruar 2012


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 70/2012, 18. jaanuar 2012, kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 70/2012,

18. jaanuar 2012,

kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 25. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (2) on korduvalt ja oluliselt muudetud. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühtse transpordipoliitika raames komisjonile määratud ülesannete täitmiseks peaksid tema käsutuses olema võrreldavad, usaldusväärsed, üheaegselt ja korrapäraselt kogutud ja täielikud andmed liidus registreeritud sõidukitega toimuva kaupade autoveo ulatuse ja arengu ning nendel vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastme kohta.

(3)

On vaja koostada igakülgne piirkondlik statistika nii kaubavedude kui ka sõidukite sõitude kohta.

(4)

Seetõttu on asjakohane tagada, et liidusiseste vedude piirkondlik lähte- ja sihtkoht on kirjeldatud samadel alustel kui riigisisesed veod, ning anda seos kaubavedude ja sõidukite sõitude vahel, hinnates nimetatud vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastet.

(5)

Vastavalt subsidiaarsusprintsiibile võib ühtlustatud teabe koostamist võimaldavate ühtsete statistikastandardite loomist paremini saavutada vaid liidu tasandil, andmed aga kogutakse igas liikmesriigis ametliku statistika kogumise eest vastutavate organite ja asutuste juhtimisel.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (3) moodustab tugiraamistiku käesoleva määrusega kehtestatud sätetele, eelkõige neile, mis puudutavad juurdepääsu haldusandmete allikatele, kättesaadavate abiallikate tasuvust ja statistika salastatust.

(7)

Andmete üldise täpsuse hindamiseks on vajalik anonüümseks muudetud üksikandmete edastamine.

(8)

Tähtis on tagada statistilise teabe asjakohane levitamine.

(9)

Võttes arvesse Malta geograafilist eriolukorda, selle maanteevedude lühikesi vahemaid, piiratud teevõrku ja ebaproportsionaalset koormust, mida selliste andmete kogumine põhjustaks Malta asutustele, tuleks Maltale teha erand.

(10)

Majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 1. osa ajakohastamiseks, kuid mitte nõutava teabe vabatahtliku laadi muutmiseks, ja II–VII lisa kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(11)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Iga liikmesriik kogub liidu statistikat kaupade autoveo kohta kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubaveomootorsõidukitega ja nende sõitude kohta.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kaupade autoveo suhtes, välja arvatud

a)

kaubaveomootorsõidukid, mille lubatud registrimass või lubatud mõõtmed ületavad kõnealustes liikmesriikides tavaliselt lubatud piirmäärad;

b)

põllutöömasinad, sõjaväemasinad ning riigi kesk- või kohalikule haldusorganile kuuluvad sõidukid, v.a riigiettevõtetele, eelkõige raudtee-ettevõtetele kuuluvad kaubaveosõidukid.

Iga liikmesriik võib jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja kaubaveomootorsõidukid, mille kandevõime või suurim lubatud täismass on kindlaksmääratud piirmäärast väiksem. Nimetatud piirmäär ei või üksiku mootorsõiduki kandevõime puhul ületada 3,5 tonni ja suurima lubatud täismassi puhul 6 tonni.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata Malta suhtes, kui Malta registreeritud kaubaveomootorsõidukite arv, millel on luba tegelda kaupade rahvusvahelise autoveoga, ei ületa 400. Selleks esitab Malta Eurostatile igal aastal kaubaveomootorsõidukite arvu, millel on luba tegelda kaupade rahvusvahelise autoveoga, hiljemalt kaubaveomootorsõidukitega seotud aastale järgneva aasta märtsi lõpuks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kaupade autovedu”– kogu kaubavedu, mis toimub kaubaveomootorsõidukitega;

b)   „mootorsõiduk”– maanteesõiduk, mille ainus edasiliikumisvahend on mootor ja mida tavaliselt kasutatakse reisijate või kaupade maanteeveoks või reisijate või kaupade vedamiseks kasutatavate sõidukite transportimiseks maanteel;

c)   „kaubaveosõiduk”– ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud sõiduk (veoauto, haagis, poolhaagis);

d)   „kaubaveomootorsõiduk”– kaubaveoks ettenähtud üksik mootorsõiduk või sõidukite kombinatsioon, st autorong või poolhaagisautorong;

e)   „veoauto”– ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud jäigalt kinnitatud raamiga sõiduk;

f)   „vedukauto”– mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult ja peamiselt ilma mootorita sõidukite (peamiselt poolhaagiste) veoks;

g)   „täishaagis”– kaubaveosõiduk, mida veab mootorsõiduk;

h)   „poolhaagis”– ilma esiteljeta kaubaveosõiduk, mis on konstrueeritud nii, et osa sõidukist ja oluline osa tema koormast toetub vedukile;

i)   „poolhaagisautorong”– vedukauto ja poolhaagis;

j)   „autorong”– haagisega ühendatud kaubaveomootorsõiduk või poolhaagisautorong, mille külge on kinnitatud haagis;

k)   „registreeritud”– liikmesriigi ametiasutuse poolt peetavasse sõidukite registrisse kuulumine, olenemata sellest, kas registrisse kandmisega kaasneb registreerimismärgi andmine või mitte.

Kaubaveomootorsõidukite kombinatsiooniga, st autorongiga või poolhaagisautorongiga toimuvate vedude korral, kus kaubaveomootorsõiduk ja haagis või poolhaagis on registreeritud eri riikides, tuleb terviksõiduk registreerida kaubaveomootorsõiduki registreerinud riigis;

l)   „kandevõime”– sõiduki registreerinud riigi pädevate ametiasutuste poolt lubatud suurim kaubamass.

Juhul kui kaubaveomootorsõidukiks on veoautost ja haagisest koosnev autorong, moodustab autorongi kandevõime veoauto ja haagise kandevõimete summa;

m)   „suurim lubatud täismass”– sõiduki registreerinud riigi pädevate asutuste poolt kehtestatud paigal seisva ja sõidukorras sõiduki (või sõidukite kombinatsiooni) ning koorma lubatud kogumass;

n)   „Eurostat”– komisjoni osakond, kes vastutab komisjonile liidu statistika koostamisel pandud kohustuste täitmise eest.

Artikkel 3

Andmete kogumine

1.   Liikmesriigid koguvad statistikaandmeid järgmistes valdkondades:

a)

sõidukid;

b)

sõidud;

c)

kaubad.

2.   Iga valdkonna statistilised muutujad, nende määratlused ja nende jaotumise aluseks olevad klassifikatsiooni tasandid on esitatud I–VII lisas.

3.   Statistiliste andmete koondamiseks kasutatava meetodi määramisel ei nõua liikmesriigid omavahelistel riigipiiridel formaalsuste täitmist.

4.   Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral vastavalt artiklile 8 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud I lisa 1. osa ajakohastamisega ainult majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks, mitte nõutava teabe vabatahtliku laadi muutmiseks.

Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8, mis on seotud II–VII lisa kohandamisega, et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut.

Käesolevast lõikest tulenevate volituste kasutamisel tagab komisjon, et vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega ei kehtestata liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

Artikkel 4

Statistiliste tulemuste täpsus

Liikmesriigid tagavad, et nende statistiliste andmete kogumise ja töötlemise meetodid on välja töötatud selliselt, et need tagavad, et käesoleva määruse kohaselt edastatud statistilised tulemused on piisavalt täpsed, et komisjon saaks oma käsutusse võrreldavad, usaldusväärsed, üheaegselt ja korrapäraselt kogutud ja täielikud andmed, milles on arvesse võetud liikmesriikide autovedude struktuuriomadused.

Esimese lõigu kohaldamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud tehnilised eeskirjad nõutavate statistiliste andmete täpsuse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Statistiliste tulemuste edastamine Eurostatile

1.   Liikmesriigid edastavad kord kvartalis Eurostatile artiklis 3 osutatud ja I lisas loetletud muutujatele vastavad nõutavalt kontrollitud üksikandmed, jättes nime, aadressi ja registrinumbri märkimata.

Sellised andmed sisaldavad vajaduse korral ka eelmiste kvartalite statistilisi andmeid, kui varem edastati üksnes esialgseid andmeid.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud andmete ning vajaduse korral nimetatud andmetel põhinevate statistikatabelite edastamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.   Lõikes 1 osutatud andmed edastatakse viis kuud pärast iga kvartali vaatlusperioodi lõppu.

Esimene edastus hõlmab 1999. aasta esimest kvartalit.

Artikkel 6

Statistiliste tulemuste levitamine

Kaupade autoveo statistilised tulemused avaldatakse hiljemalt 12 kuu möödumisel tulemustega seotud ajavahemiku lõpust.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise, sealhulgas avaldamisele kuuluvate tulemuste struktuuri ja sisu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Aruandlus

1.   Esimese kvartali kohta käiva teabe edastamise kuupäeval või enne seda edastab liikmesriik Eurostatile aruande statistiliste andmete koondamisel kasutatud meetodite kohta.

Liikmesriigid edastavad Eurostatile ka statistiliste andmete kogumisel kasutatud meetodite mis tahes olulise muutmise üksikasjad.

2.   Liikmesriigid esitavad igal aastal Eurostatile teabe valimimahtude ja mittevastavusmäärade kohta ning standardvea või usaldusvahemike kujul peamiste statistiliste tulemuste usaldatavuse.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2014 ja edaspidi iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse eelkõige edastatud statistiliste andmete kvaliteeti, andmete kogumise meetodeid ja halduskoormust liikmesriikidele ja andmeesitajatele. Aruandele lisatakse vajaduse korral muutujate loendi muutmise ettepanekud, milles on arvesse võetud seotud projektide järeldusi, eelkõige kauba autoveo põhjustatud õhusaaste koguste kohta.

Artikkel 8

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 23. veebruarist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 3 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1172/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. jaanuar 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsus.

(2)  EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1.

(3)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(4)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


LISAD

I lisa

MUUTUJATE LOETELU JA METODOLOOGILINE LIIDE

II lisa

KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL

III lisa

SÕIDULIIKIDE LIIGITUS

IV lisa

KAUPADE LIIGITUS

V lisa

OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS

VI lisa

VEOSELIIKIDE LIIGITUS

VII lisa

PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE KODEERIMINE RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

VIII lisa

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

IX lisa

VASTAVUSTABEL

I LISA

1.   osa

MUUTUJATE LOETELU

A1.

sõidukiga seotud muutujad;

A2.

sõiduga seotud muutujad;

A3.

kaupadega seotud muutujad (lihtveo korral).

A1.   SÕIDUKI ANDMED

Vastavalt artikli 2 punktis d antud määratlusele on kaubaveomootorsõiduk kaubaveoks ette nähtud mis tahes üksik mootorsõiduk või sõidukite kombinatsioon, st autorong või poolhaagisautorong.

Sõiduki kohta tuleb esitada järgmised muutujad:

1.

võimalus kasutada sõidukit kombineeritud vedudel (vabatahtlik);

2.

telgede arv vastavalt II lisale (vabatahtlik);

3.

sõiduki (veoauto või veduk) kasutusiga aastates (esmaregistreerimisest arvates);

4.

suurim lubatud täismass 100 kg täpsusega;

5.

kandevõime 100 kg täpsusega;

6.

vedaja NACE Rev. 2 klassi (neljanumbriline tase) järgi (vabatahtlik) (1);

7.

veoliik (rendi või tasu eest / omal kulul);

8.

vaatlusperioodi jooksul läbitud kilomeetrite kogusumma;

8.1.

koormaga;

8.2.

koormata (kaasa arvatud ilma poolhaagiseta vedukauto sõidud) (vabatahtlik);

9.

sõiduki mass, mida kasutatakse üksikandmete põhjal täielike tulemuste väljatöötamiseks, kui andmed on kogutud juhusliku valiku põhjal.

Järjestikused kombinatsioonid

Kui vaatluseks valitud mootorsõiduk on veoauto, mida kasutatakse kogu vaatlusperioodi jooksul eraldi, st ilma haagiseta, kujutab see endast kaubaveosõidukit.

Kui aga vaatluse alla võetud mootorsõiduk on vedukauto – sel juhul on temaga ühendatud poolhaagis – või kui see on veoauto, millega on ühendatud haagis, käsitletakse käesoleva määruse alusel nõutavates andmetes seda kaubaveosõidukit tervikuna. Sel juhul võib vaatlusperioodi jooksul kombinatsioon muutuda (veoautole liidetakse haagis või vahetatakse haagist vaatlusperioodi jooksul; vedukautol vahetatakse poolhaagis). Sel juhul tuleb kõik need järjestikused kombinatsioonid üles märkida ja sõiduki kohta käivad andmed esitada iga sõidu kohta. Kui aga ei ole võimalik nimetatud järjestikuseid kombinatsioone üles märkida, siis on sõidukiga seotud muutujate puhul kokku lepitud, et märgitakse üles vaid vaatlusperioodi jooksul toimunud esimese koormaga sõidu alustamisaja kombinatsioon või kõnealuse perioodi jooksul enam kasutatud kombinatsioon.

Veoliigi muutmine

Samuti võib sõidust sõltuvalt vedu toimuda rendi või tasu eest või omal kulul ja iga sõidu kohta tuleb üles märkida veoliik. Kui aga ei ole võimalik neid muudatusi märkida, on kokku lepitud, et märgitakse see veoliik, mis vastab peamisele kasutusviisile.

A2.   SÕIDUGA SEOTUD MUUTUJAD

Vaatlusperioodi jooksul teeb kaubaveomootorsõiduk sõite kas koormata (veoautol, haagisel või poolhaagisel ei ole kaupu ega tühje pakendeid ja need on seega täiesti tühjad) või koormaga (veoautol, haagisel või poolhaagisel on kas kaubad või erikaubaks peetavad tühjad pakendid). Kaubaveomootorsõiduki koormaga läbitud vahemaa on esimese pealelaadimiskoha ja viimase mahalaadimiskoha (kus kaubaveosõiduk tühjendatakse täielikult) vaheline vahemaa. Koormaga tehtud sõit võib seega hõlmata mitut lihtvedu.

Iga sõidu kohta märgitakse üles järgmised muutujad:

1.

sõiduliik kooskõlas III lisas toodud nomenklatuuriga;

2.

sõidu jooksul või sõidu iga lõigu jooksul veetud kaupade mass, kogumass 100 kg täpsusega;

3.

(kaubaveomootorsõiduki) pealelaadimiskoht (koormaga sõidu korral):

määratlus: pealelaadimiskoht on esimene koht, kus kaubaveomootorsõidukile, mis oli enne täiesti tühi, laaditakse peale kaubad (või kus vedukautole liidetakse koormaga poolhaagis). Tühisõidu korral on selleks eelneva koormaga sõidu mahalaadimiskoht (mõistena „tühisõidu alguskoht”);

kodeerimine: pealelaadimiskoht kodeeritakse vastavalt VII lisale;

4.

(kaubaveomootorsõiduki) mahalaadimiskoht (koormaga sõidu korral):

määratlus: mahalaadimiskoht on viimane koht, kus laaditakse kaubad maha kaubaveomootorsõidukilt, mis on pärast seda täiesti tühi (või kus vedukauto küljest haagitakse lahti poolhaagis). Tühisõidu korral on selleks järgmise koormaga sõidu pealelaadimiskoht (mõistena „tühisõidu lõpukoht”);

kodeerimine: mahalaadimiskoht kodeeritakse vastavalt VII lisale;

5.

läbitud vahemaa: tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil;

6.

sõidu tonnkilomeetrid;

7.

transiidiriigid (kõige rohkem viis), mis on kodeeritud vastavalt VII lisale;

8.

võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teisele transpordivahendile vastavalt VII lisale (vabatahtlik);

9.

võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teiselt transpordivahendilt maha vastavalt VII lisale (vabatahtlik);

10.

teade selle kohta, kas kaubaveomootorsõidukil on kõnealuse sõidu kestel „täiskoorem” (menetlus 2) või „osaline koorem” (menetlus 1), väljendatud sõidu ajal kasutatud maksimaalses mahutavuses (menetlus 0 = kokkuleppeliselt tühisõidud) (vabatahtlik).

A3.   KAUPADEGA SEOTUD MUUTUJAD (lihtveo korral)

Koormaga sõidu korral saab teha mitu lihtvedu, kui lihtvedu on määratletud ühte liiki kauba veona (määratletud konkreetsele nomenklatuuri tasandile osutamisega) selle peale- ja mahalaadimiskoha vahel.

Koormaga sõidu korral tuleb lihtveo kohta esitada järgmised muutujad:

1.

kaupade liik vastavalt asjakohase klassifikatsiooni liigitustasandile (vaata IV lisa);

2.

kaubamass: kogumass 100 kg täpsusega;

3.

vajaduse korral teade, kas kaup kuulub ohtlike kaupade kategooriasse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) (2) peamistele kategooriatele, mis on esitatud käesoleva määruse V lisas;

4.

veose liik VI lisa kohaselt (vabatahtlik);

5.

kaupade pealelaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt VII lisale;

6.

kaupade mahalaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt VII lisale;

7.

tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil.

Kokkukogumis- või laialijagamisringid (3. sõiduliik)

Seda liiki mitme peale- ja mahalaadimiskohaga sõidu korral on tegelikult võimatu nõuda vedajalt andmeid lihtvedude kohta.

Nimetatud sõitude puhul, kui nad on määratletud ühe sõiduna, määratakse sõidu kohta käiva teabe alusel üks mõtteline lihtvedu.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni seda liiki sõidule antud määratlusest ja selgitab lihtsustatud eeldusi, mida ta on sunnitud kohaldama vastavate vedude kohta andmete kogumisel.

2.   osa

METODOLOOGILINE LISA

Koormaga sõidud ja lihtveod

Asjasse puutuvast liikmesriigist sõltuvalt kogutakse veoalast teavet:

kas kirjeldades iga kaubaveo alla kuuluvat lihtvedu (koos lisadetailidega tühisõitude kohta),

või kirjeldades sõite, mida sõiduk on teinud kaubaveo alla kuuluvatel põhivedudel.

Enamikul juhtudel tähendab koormaga tehtud sõit ühtainsat lihtvedu, kui

laaditud on ainult üht liiki kaupu (viide kasutusel olevale kaupade klassifikatsioonile, käesoleval juhul NST klassifikatsiooni 20 rühmale) (3),

on ainult üks kaupade pealelaadimise koht,

on ainult üks kaupade mahalaadimise koht.

Sel juhul on mõlemad kasutatud meetodid täiesti võrdväärsed ja ükskõik kumma meetodiga kogutud teave kirjeldab

nii kaubavedu (kõiki kaubaveo alla kuuluvaid lihtvedusid)

kui ka nimetatud vedusid tegevate sõidukite sõite koos üksikasjadega sõiduki võimsuse ja nimetatud võimsuse kasutuse kohta (koormaga sõit ja kasutuskoefitsient; tühisõit).

Käesoleva määruse kohaselt tuleb kirjeldada nii kaubavedu kui ka sõidukite sõite, kuid ei ole soovitatav liialt suurendada vedajate statistikakoormust, nõudes neilt kaubaveo ja sõidukite sõitude üksikasjalikku kirjeldust.

Järelikult peavad liikmesriikide riiklikud statistikaametid küsimustike kodeerimisel koguma ja ühendama need andmed, mida vedajatelt otseselt ei nõuta, nende andmete alusel, mida nimetatud statistikaametid koguvad kas lihtvedude või sõidukite sõitude alusel.

Probleem tekib, kui üks koormaga sõit jaguneb mitmeks lihtveoks, mis võib tuleneda järgmistest asjaoludest:

on mitu kaupade peale- ja mahalaadimise kohta (kuid need on arvuliselt piiratud, sest vastasel juhul oleks tegu kokkukogumis- või laialijagamisringiga, mis nõuab eraldi käsitlust). Sel juhul märgitakse need erinevad peale- ja/või mahalaadimiskohad üles selleks, et otseselt arvutada tegeliku sõidu tonnkilomeetrid, mille alusel statistikaamet saab taasluua lihtveod,

ja/või

koormaga sõidu ajal on veetud mitut eri liiki kaupa, mida tavaliselt statistikasse ei märgita, sest nõutakse vaid üht liiki kaupa (ühtainsat või peamist). Sel juhul on teabe puudumine lubatav ning niisugust lihtsustamist kasutavad liikmesriigid teatavad sellest otse komisjonile.


(1)  Euroopa Liidu majandustegevuse statistiline liigitus.

(2)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.

(3)  NST: ühtne kaupade nomenklatuur transpordistatistika jaoks.

II LISA

KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL

Kui kasutatakse sõidukite kombinatsiooni, arvestatakse telgede koguarvu, st veoauto ja haagise või vedukauto ja poolhaagise telgi.

Arvestatakse järgmisi kategooriaid.

 

Kodeering

1.   

Üksiksõiduki (veoauto) telgede arv:

2

120

3

130

4

140

muud

199

2.   

Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: veoauto ja haagis:

2+1

221

2+2

222

2+3

223

3+2

232

3+3

233

muud

299

3.   

Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: vedukauto ja poolhaagis:

2+1

321

2+2

322

2+3

323

3+2

332

3+3

333

muud

399

4.

Ainult vedukauto

499

III LISA

SÕIDULIIKIDE LIIGITUS

1.

Koormaga sõit, mis sisaldab ühe lihtveo.

2.

Koormaga sõit, mis sisaldab mitut vedu, mida aga ei loeta kokkukogumis- või laialijagamisringiks.

3.

Kokkukogumis- või laialijagamisringi liiki koormaga sõit.

4.

Tühisõidud.

IV LISA

KAUPADE LIIGITUS

Osa

Kirjeldus

01

Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused

02

Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas

03

Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium

04

Toiduained, joogid ja tubakas

05

Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted

06

Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised

07

Koks ja rafineeritud naftatooted

08

Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus

09

Muud mittemetallilised mineraaltooted

10

Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed

11

Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad

12

Transpordivahendid

13

Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted

14

Teisene toore; olme- ja muud jäätmed

15

Post, pakid

16

Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid

17

Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad

18

Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad

19

Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 1–16.

20

Muud mujal liigitamata kaubad

V LISA

OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS

1

Lõhkeained

2

Rõhu all kokku surutud, veeldatud või lahustatud gaasid

3

Tuleohtlikud vedelikud

4.1

Tuleohtlikud tahked ained

4.2

Kergesti süttivad tahked ained isesüttivad ained

4.3

Ained, mis kokkupuutel veega eritavad kergesti süttivaid gaase

5.1

Oksüdeerivad ained

5.2

Orgaanilised peroksiidid

6.1

Mürgised ained

6.2

Nakkusohtlikud ained

7

Radioaktiivsed ained

8

Sööbivad ained

9

Muud ohtlikud ained

VI LISA

VEOSELIIKIDE LIIGITUS  (1)

0

Taarata vedellast (veoseühikuta)

1

Puistlast (veoseühikuta)

2

Suured kaubakonteinerid

3

Muud kaubakonteinerid

4

Alustel kaubad

5

Eelnevalt tropitavad kaubad

6

Liikuvad, iseliikuvad üksused

7

Muud liikuvad üksused

8

(Tellitavad)

9

Muud veoseliigid


(1)  Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa majanduskomisjon – veose-, pakendi- ja pakkimismaterjali liikide koodid; soovituse 21 võttis vastu Genfis 1986. aasta märtsis rahvusvahelise kauplemise edendamise töörühm.

VII LISA

PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE KODEERIMINE RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

1.

Peale- ja mahalaadimiskohad kodeeritakse järgmiselt:

a)

statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) tasand 3 liikmesriikide kohta;

b)

asjasse puutuvate kolmandate riikide esitatud halduspiirkondade loetelud riikide kohta, kes ei ole liikmed, kuid kes on Euroopa majanduspiirkonna kokkuleppe osapooled, ehk Island, Liechtenstein ja Norra;

c)

ISO 3166 kahetäheline kood muude kolmandate riikide kohta. Kasutatavamad koodid on esitatud käesoleva lisa punkti 2 alapunktis b toodud tabelis.

2.

Transiidiriikide kodeerimisel (I lisa, A2 osa punkt 7) kasutatakse järgmisi riigikoode:

a)

NUTS-koodide kahetähelist osa liikmesriikide kohta, nagu need on käesolevas punktis toodud tabelis;

b)

ISO 3166 kahetäheline kood kõigi teiste riikide kohta. Kasutatavamad koodid on esitatud järgnevas tabelis.

RIIGIKOODIDE TABEL

a)   Liikmesriigid (vastavad NUTSI kahetähelistele riigikoodidele)

Riigi nimi

Kood

Belgia

BE

Bulgaaria

BG

Tšehhi Vabariik

CZ

Taani

DK

Saksamaa

DE

Eesti

EE

Iirimaa

IE

Kreeka

GR

Hispaania

ES

Prantsusmaa

FR

Itaalia

IT

Küpros

CY

Läti

LV

Leedu

LT

Luksemburg

LU

Ungari

HU

Malta

MT

Madalmaad

NL

Austria

AT

Poola

PL

Portugal

PT

Rumeenia

RO

Sloveenia

SI

Slovakkia

SK

Soome

FI

Rootsi

SE

Ühendkuningriik

UK

Märkus: riigid on Euroopa Liidu ametlikus järjestuses


b)   Muud riigid (ISO 3166 kahetähelised koodid)

Riigi nimi

Kood

Albaania

AL

Bosnia ja Hertsegoviina

BA

Valgevene

BY

Šveits

CH

Horvaatia

HR

Island

IS

Liechtenstein

LI

Moldova Vabariik

MD

Montenegro

ME

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

MK (1)

Norra

NO

Vene Föderatsioon

RU

Serbia

RS

Türgi

TR

Ukraina

UA

Märkus: riigid on koodide järjestuses.


(1)  Esialgne kood, mis ei mõjuta riigi lõplikku nomenklatuuri, mis lepitakse kokku praegu toimuvatel selleteemalistel läbirääkimistel ÜROs.

VIII LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/98

(EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2691/1999

(EÜT L 326, 18.12.1999, lk 39)

 

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 10.15

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 561)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

Ainult II lisa punkt 27

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 1)

Ainult lisa punkt 8.5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006

(ELT L 393, 30.12.2006, lk 1)

Ainult artikkel 13

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007

(ELT L 290, 8.11.2007, lk 14)

Ainult artikkel 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 399/2009

(ELT L 126, 21.5.2009, lk 9)

 

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1172/98

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 esimene kuni neljateistkümnes taane

Artikli 2 punktid a–n

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 5 lõiked 1–3

Artikli 5 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikli 7 lõiked 1–2

Artikli 7 lõige 3

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikli 10 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõiked 1–2

Artikli 10 lõige 3

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Lisad A–G

I–VII lisa

VIII lisa

IX lisa