1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2012,

Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta EMP Ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa („Transport”) muutmisega

(2012/54/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakenduskorra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (2) (edaspidi „EMP leping”) XIII lisa sisaldab transporti käsitlevaid erisätteid ja -korda.

(2)	EMP lepingusse tuleks inkorporeerida komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (3).

(3)	Seetõttu tuleks EMP lepingu XIII lisa vastavalt muuta.

(4)	EMP Ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks tuginema käesolevale otsusele lisatud EMP Ühiskomitee otsuse eelnõule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu võetav seisukoht EMP Ühiskomitees EMP lepingu XIII lisa („Transport”) muutmise ettepaneku suhtes tugineb käesolevale otsusele lisatud EMP Ühiskomitee otsuse eelnõule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 23. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) ELT L 80, 26.3.2010, lk 10.

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega muudetakse EMP lepingu XIII lisa („Transport”)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu XIII lisa muudeti viimati EMP Ühiskomitee … otsusega nr …/… (1).

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 66wh (komisjoni määrus (EÜ) nr 262/2009) järele lisatakse järgmine punkt:

„66wi.

32010 R 0255: komisjoni määrus (EL) nr 255/2010, 25. märts 2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (ELT L 80, 26.3.2010, lk 10).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmise kohandusega:

Käesolevat määrust ei kohaldata Liechtensteini suhtes.”

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 255/2010 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub … tingimusel, et EMP Ühiskomiteele on esitatud kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, …

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP Ühiskomitee sekretärid

(1) ELT L …

(2) ELT L 80, 26.3.2010, lk 10.

(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/3

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2011,

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Austraalia valitsuse vahelise, tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta

(2012/55/Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu

ning arvestades järgmist:

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Austraalia valitsuse vahel tuleks sõlmida tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Austraalia valitsuse vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjoni presidenti või komisjoni energeetikavolinikku volitatakse lepingule alla kirjutama ja võtma kõik vajalikud meetmed, et jõustada Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmitav leping.

Brüssel, 2. märts 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/4

Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev

KOOSTÖÖLEPING

AUSTRAALIA VALITSUS

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (Euratom), edaspidi „ühendus”,

SOOVIDES edendada omavahelist koostööd tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alal;

PIDADES SILMAS, et Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt 21. septembril 1981 Brüsselis sõlmitud leping tuumamaterjali veo kohta Austraaliast Euroopa Aatomienergiaühendusse on oma reguleerimisala poolest piiratud ja et kõnealuse lepingu kehtivus lõpeb 2012. aastal;

KINNITADES, et Austraalia valitsus, ühendus ja selle liikmesriikide valitsused toetavad kindlalt tuumarelva leviku tõkestamist, sealhulgas Austraalia ja ühenduse vahelist tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd hõlmavate asjaomaste kaitsemeetmete ja ekspordikontrollisüsteemide tugevdamist ning tõhusat ellurakendamist;

KINNITADES Austraalia valitsuse, ühenduse ja selle liikmesriikide valitsuste toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi „IAEA”) eesmärkidele ja kaitsemeetmesüsteemile;

KINNITADES Austraalia valitsuse, ühenduse ja selle liikmesriikide kindlat toetust tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioonile, mis sõlmiti 3. märtsil 1980 New Yorgis ja Viinis ning mis üldiselt jõustus 8. veebruaril 1987;

VÕTTES ARVESSE, et Austraalia ja kõik ühenduse liikmesriigid on osalised tuumarelva leviku tõkestamise lepingus, mis sõlmiti 1. juulil 1968 Washingtonis, Londonis ja Moskvas ning mis jõustus 5. märtsil 1970;

MÄRKIDES, et ühenduse kõikides liikmesriikides kohaldatakse nii Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping”) kui ka ühenduse, selle liikmesriikide ja IAEA vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute kohaseid tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid;

MÄRKIDES, et Austraalia ja ühenduse kõikide liikmesriikide valitsused osalevad tuumatarneriikide grupi töös;

MÄRKIDES, et arvesse tuleks võtta kohustusi, mis Austraalia valitsus ja ühenduse kõikide liikmesriikide valitsused on endale tuumatarneriikide grupi raames võtnud;

TUNNUSTADES vaba liikumise aluspõhimõtte kohaldamist Euroopa Liidu siseturul;

NÕUSTUDES, et leping peaks olema kooskõlas kohustustega, mis Euroopa Liit ja Austraalia valitsus on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutest tulenevalt;

RÕHUTADES Austraalia valitsuse ja ühenduse liikmesriikide valitsuste kohustusi, mis tulenevad nende kahepoolsetest lepingutest tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

Mõisted

Kui ei ole täpsustatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

„kõrvaltoode” – lõhustuv erimaterjal, mis on saadud käesoleva lepingu kohaselt transporditud tuumamaterjalist ühe või mitme järjestikuse või mittejärjestikuse protsessi tulemusena;

„pädev asutus” –

—	Austraalia valitsuse puhul Austraalia tuumamaterjali kaitsemeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise amet (Australian Safeguards and Non-Proliferation Office);

—	ühenduse puhul Euroopa Komisjon

või muu asutus, millest asjaomane lepinguosaline võib igal ajal teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada;

„seadmed” – dokumendi IAEA INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 B lisa 1., 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos loetletud kaubad (tuumatarnesuunised);

„intellektuaalomand” – 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamiskonventsiooni (muudetud 28. septembril 1979) artiklis 2 kindlaksmääratud omand, mis vastavalt lepinguosaliste vastastikusele kokkuleppele võib hõlmata muud sisu;

„mittetuumamaterjal” –

—	deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ning muud deuteeriumiühendid, milles deuteeriumiaatomite arvu suhe vesinikuaatomite arvusse on suurem kui 1:5000 ning mis on ette nähtud kasutamiseks dokumendi IAEA INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 (tuumatarnesuunised) B lisa punktis 1.1 määratletud tuumareaktoris;

—	tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit: grafiit, mis on ette nähtud kasutamiseks dokumendi IAEA INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 (tuumatarnesuunised) B lisa punktis 1.1 määratletud tuumareaktoris ja mille booriekvivalent on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,50 g/cm3;

„tuumamaterjal” – mis tahes lähtematerjal või lõhustuv erimaterjal ÜRO peakorteris 23. oktoobril 1956 koostatud ja 29. juulil 1957 jõustunud IAEA põhikirja (edaspidi „IAEA põhikiri”) XX artiklis määratletud tähenduses. Kõik IAEA põhikirja XX artikli põhjal tehtud IAEA juhatajate nõukogu otsused, millega muudetakse lähtematerjalina või lõhustuva erimaterjalina käsitatavate ainete loetelu, jõustuvad käesoleva lepingu kohaselt ainult juhul, kui lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad kiidavad sellised otsused heaks;

„lepinguosalised” – ühelt poolt Austraalia valitsus ja teiselt poolt ühendus;

„rahuotstarbeline kasutamine” – tuumamaterjali, mittetuumamaterjali, seadmete ja tehnoloogia kasutamine sellistes valdkondades nagu elektrienergia tootmine, meditsiin, põllumajandus ja tööstus, kuid see ei hõlma mis tahes lõhkeseadmetega seotud teadus- või arendustegevust ega kasutamist sõjalisel eesmärgil. Sõjalisel eesmärgil kasutamine ei hõlma elektrienergia tarbimist sõjaväebaasis mis tahes elektrivõrgust ja radioaktiivsete isotoopide tootmist sõjaväehaiglas meditsiiniliseks kasutamiseks;

„isikud” – mis tahes füüsiline isik, ettevõtja või muu üksus, kelle suhtes kohaldatakse lepinguosaliste jurisdiktsiooni all oleval territooriumil kehtivaid õigusakte, välja arvatud käesoleva lepingu osalised ise;

10)

„tehnoloogia” – dokumendi IAEA INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 (tuumatarnesuunised) A lisas määratletud tehnoloogia;

11)

„ühendus”:

—	Euratomi asutamislepinguga loodud juriidiline isik ning

—	territoorium, mille suhtes kohaldatakse Euratomi asutamislepingut.

II artikkel

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on luua raamistik, mille kohaselt lepinguosalised teevad koostööd vastastikuse kasu ja vastastikkuse põhimõtte alusel tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise valdkonnas, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise vastavat pädevust.

III artikkel

Koostöö ulatus

1. Tuumamaterjali, mittetuumamaterjali, seadmeid ja tehnoloogiat käesoleva lepingu tähenduses kasutatakse ainult rahuotstarbeliselt ega kasutata tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmiseks, tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmetega seotud uurimis- ja arendustegevuseks, mis tahes sõjalisel eesmärgil ega viisil, mis võimaldaks asjaomast materjali hiljem sõjalisel eesmärgil kasutada.

Tuumamaterjali, seadmeid, mittetuumamaterjali ja kõrvaltootena toodetud tuumamaterjali kasutatakse üksnes rahuotstarbeliselt; neid ei kasutata mitte mingil sõjalisel eesmärgil.

2. Käesoleva lepingu alusel kavandatav lepinguosaliste koostöö võib hõlmata järgmist:

a)	tuuma- ja mittetuumamaterjali ning seadmete tarnimine;

b)	tehnoloogia üleandmine, sh käesoleva artikli seisukohalt asjakohase teabe edastamine, tingimusel et Austraalia ja ühenduse asjaomased liikmesriigid on väljendanud oma soovi teostada selliseid üleandmisi käesoleva lepingu raames;

c)	selliste seadmete üleandmine, mille lepinguosalised on kindlaks määranud seadmetena, mis on projekteeritud ja konstrueeritud ning mida käitatakse teiselt lepinguosaliselt saadud teabe alusel või abil ning mis kindlaksmääramise ajal kuuluvad ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni alla;

d)	seadmete ja vahendite hankimine;

e)	juurdepääs seadmetele ja rajatistele ning nende kasutamine;

f)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine;

g)	tuumaohutus ja kiirguskaitse;

h)	kaitsemeetmeid;

i)	radioaktiivsete isotoopide ja kiirguse kasutamine põllumajanduses, tööstuses ja meditsiinis;

j)	uraanivarude geoloogiline ja geofüüsikaline uurimine, arendamine, tootmine, edasine töötlemine ja kasutamine;

k)	tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise regulatiivsed aspektid ning

l)	muud käesoleva lepingu sisuga seotud valdkonnad, kui need on hõlmatud lepinguosaliste asjakohaste programmidega.

3. Koostööd laiendatakse lepinguosalistele vastastikku huvi pakkuvale tuumaenergiaalasele teadus- ja arendustegevusele kooskõlas täiendavate sätetega, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud koostöö võib toimuda järgmises vormis:

a)	sümpoosionide ja seminaride korraldamine;

b)	ühisprojektide korraldamine ja ühisettevõtete loomine;

c)	kahepoolsete töörühmade loomine ühisprojektide rakendamiseks;

d)	tuumkütusetsükliga seotud teenuste, sh uraani konversiooni ja isotooprikastamise teenuste osutamine;

e)	tuumkütusetsükliga seotud kauplemine ja sellekohane äriline koostöö;

f)	tööstusseadmete ja -tehnoloogia üleandmine ning

g)	muud koostöövormid, mille lepinguosalised võivad kirjalikult kindlaks määrata.

5. Käesoleva artikli lõikes 2 esitatud konkreetsetes valdkondades rakendatava koostöö aluseks võivad vajaduse korral olla Austraalia juriidilise isiku ja ühenduse juriidilise isiku vahelised kokkulepped, mille puhul asjakohane pädev asutus teatab teisele pädevale asutusele, et kõnealuse koostöö rakendamiseks on antud nõuetekohane volitus. Kõik sellised kokkulepped sisaldavad sätteid, milles käsitletakse intellektuaalomandi kaitset juhuks, kui sellised õigused on olemas või tekivad.

IV artikkel

Lepingu reguleerimisalasse kuuluvad kaubad

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmiste kaupade suhtes:

tuumamaterjal, mittetuumamaterjal või seadmed, mille lepinguosalised või nende asjakohased isikud annavad üle otse või kolmanda riigi kaudu.

Sellise tuumamaterjali, mittetuumamaterjali või seadmete suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut, kui kõnealune materjal saabub vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni all olevale territooriumile, tingimusel et tarniv lepinguosaline on vastuvõtvat lepinguosalist kirjalikult teavitanud kavandatavast üleandmisest ja vastuvõttev lepinguosaline on kirjalikult kinnitanud, et asjaomase materjali suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut ning et kavandatav vastuvõtja, kui ei ole tegemist vastuvõtva lepinguosalisega, on vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni all oleval territooriumil tegutsev volitatud isik;

kõik keemilise või füüsikalise protsessi abil või isotoopide eraldamise teel valmistatud tuumamaterjalid, tingimusel et sel viisil valmistatud tuumamaterjali kogust käsitatakse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvana ainult sedavõrd, kuivõrd selle valmistamiseks kasutatud ja käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal on osa kogu selle valmistamiseks kulunud tuumamaterjalist;

kõik neutronkiirgusega toodetud tuumamaterjalipõlvkonnad, tingimusel et sel viisil toodetud tuumamaterjali kogust käsitatakse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvana ainult sedavõrd, kuivõrd selle tootmisel kasutatud ja käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal aitab kaasa selle tootmisele;

tuumamaterjal, mis on toodetud ning mida töödeldakse või kasutatakse seadmetes, kui:

i)	kõnealuse tuumamaterjali tootmine, töötlemine või kasutamine põhineb peamiselt või üksnes sellisel mittetuumamaterjalil, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut;

ii)	kõnealust tuumamaterjali toodetakse, töödeldakse või kasutatakse üksnes selliste seadmetega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut;

iii)	tarniv lepinguosaline on pärast vastuvõtva lepinguosalisega konsulteerimist kindlaks määranud, et seadmed on projekteeritud, konstrueeritud ja valmistatud ning neid käitatakse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tehnoloogia alusel või abil; ning

iv)	alapunktides ii ja iii osutatud seadmetena käsitatakse ainult dokumendi INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 lisa B punktides 1.1, 3, 4, 5, 6 ja 7 loetletud kaupu ning nende hulgast on selgesõnaliselt välja jäetud kõik kõnealuste seadmete osad;

e)	tuumamaterjal, mille suhtes kohaldati tuumamaterjali vedu Austraaliast Euroopa Aatomienergiaühendusse käsitlevat lepingut, mis sõlmiti Brüsselis 21. septembril 1981;

f)	tuumamaterjal, mis on veetud ühenduse liikmesriikidest Austraaliasse kahepoolsete lepingute alusel ja millest on komisjonile käesoleva lepingu jõustumise ajal teada antud; ning

tuumamaterjal, mis tuumaenergia kasutamise otstarbel on taastatud maakidest või kontsentraatidest (v.a uraanimaagi kontsentraadid), mida lepinguosalised annavad üle otse või kolmanda riigi kaudu, kusjuures üleandev lepinguosaline on teatanud kõnealuse materjali taastamisest kui lepingu seisukohast olulisest küsimusest. Kui selline tuumamaterjal ei vasta kõikidele VII artiklis sätestatud tingimustele, ei kasutata kõnealust materjali seni, kuni lepinguosalised on vastastikku kindlaks määranud, milliseid vajalikke kaitsemeetmeid ja füüsilist kaitset kohaldada.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid seni, kuni lepingu XII artikli kohaselt sõlmitud halduskokkulepetes sätestatud korras tehakse kindlaks, et:

a)	kõnealune kaup on viidud vastuvõtva liikmesriigi jurisdiktsiooni alt välja kooskõlas käesoleva lepingu VII artikli lõigetega 5 ja 6;

tuumamaterjali ei ole enam võimalik kasutada VII artikli lõikes 1 osutatud kaitsemeetmete seisukohast oluliseks tuumategevuseks või et see on muutunud taaskasutamiseks praktiliselt kõlbmatuks. Selleks et otsustada, millal käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal ei ole enam kasutatav või millal seda ei ole võimalik töödelda sellisel viisil, et seda saaks kasutada kaitsemeetmete seisukohast oluliseks tuumategevuseks, kiidavad mõlemad lepinguosalised heaks IAEA otsuse, mis on tehtud asjaomases kaitsemeetmete lepingus, mille osaline IAEA on, ette nähtud kaitsemeetmete lõpetamist käsitlevate sätete kohaselt;

c)	mittetuumamaterjal ja seadmed ei ole tuumategevuseks enam kasutatavad või

d)	lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks, et käesolevat lepingut ei peaks sellise kauba suhtes enam kohaldama.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse tehnoloogia üleandmise suhtes nende ühenduse liikmesriikide puhul, kes on väljendanud soovi korraldada selliseid üleandmisi käesoleva lepingu raames ning teatanud sellest kirjalikult Euroopa Komisjonile. Enne iga üleandmist peavad asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ja Euroopa Komisjon ühelt poolt ning Austraalia valitsus teiselt poolt andma teisele osalisele sellekohase eelteate.

V artikkel

Rikastamine

Enne seda, kui käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvat tuumamaterjali rikastatakse kuni kakskümmend (20) protsenti või rohkem uraani isotoobi 235 suhtes, saadakse selleks mõlema lepinguosalise kirjalik nõusolek. Sellises nõusolekus kirjeldatakse kahekümne (20) protsendi võrra või rohkem rikastatud uraani kasutamise tingimusi. Lepinguosalised võivad kehtestada käesoleva sätte rakendamise lihtsustatud korra.

VI artikkel

Tuumamaterjali, mittetuumamaterjali, seadmete või tehnoloogiaga kauplemine

1. Tuumamaterjali, mittetuumamaterjali või seadmete üleandmine koostöö raames toimub vastavalt ühenduse, selle liikmesriikide ja Austraalia rahvusvahelistele kohustustele, mis on seotud tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega ja loetletud VII artiklis.

2. Lepinguosalised abistavad teineteist võimaluse piires tuumamaterjali, mittetuumamaterjali või seadmete hankimisel, mida teevad kumbki lepinguosaline või ühenduses asuvad või Austraalia valitsuse jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud.

3. Käesoleva lepinguga kavandatud koostöö jätkamine sõltub sellest, kas kaitsemeetme- ja kontrollisüsteemi, mille ühendus on Euratomi asutamislepingu kohaselt kehtestanud, ning tuumamaterjali, mittetuumamaterjali ja seadmeid käsitlevat kaitsemeetme- ja kontrollisüsteemi, mille Austraalia valitsus on kehtestanud, kohaldatakse vastastikku rahuldaval tasemel.

4. Käesoleva lepingu sätteid ei kasutata viisil, mis takistab ELi siseturul vaba liikumise põhimõtte rakendamist.

5. Tuumamaterjal antakse üle ja asjakohaseid teenuseid osutatakse õiglastel kaubandustingimustel. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira Euratomi asutamislepingu ja sellest tulenevate õigusaktide ega Austraalia õigusnormide kohaldamist.

6. Lisaks VII artikli lõigetes 5 ja 6 sätestatule võib käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid kaupu või tehnoloogiat viia lepinguosaliste jurisdiktsiooni alt välja üksnes selliste kohustuste raames, mis ühenduse üksikute liikmesriikide valitsused ja Austraalia valitsus on võtnud tuumamaterjali tarnivate riikide grupis ehk tuumatarneriikide grupis. Eelkõige kohaldatakse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate kaupade edasiandmisel tuumatarnesuuniseid, nagu on sätestatud IAEA dokumendis INFCIRC/254/Rev.9/Part 1.

VII artikkel

Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

ühenduses Euratomi kaitsemeetmeid vastavalt Euratomi asutamislepingule ning IAEA kaitsemeetmeid vastavalt järgmistele kaitsemeetmete lepingutele, võttes arvesse nende võimalikku muutmist ja asendamist, ning kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga:

i)	ühenduse tuumarelvavabade liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis sõlmiti 5. aprillil 1973 Brüsselis ja jõustus 21. veebruaril 1977 (IAEA INFCIRC/193);

ii)	Prantsusmaa, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis sõlmiti juulis 1978 ja jõustus 12. septembril 1981 (IAEA INFCIRC/290);

iii)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Euroopa aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline leping, mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ning mis sõlmiti 6. septembril 1976 Viinis ja jõustus 14. augustil 1978 (IAEA INFCIRC/263);

iv)	lisaprotokollid IAEA INFCIRC/193/Add.8, IAEA INFCIRC/263/Add.1 ja IAEA INFCIRC/290/Add.1, mis allkirjastati 22. septembril 1998 Viinis ja mis jõustusid 30. aprillil 2004 IAEA dokumendi INFCIRC/540 (parandatud) (tugevdatud kaitsemeetmete süsteem, II osa) alusel;

Austraalias IAEA kaitsemeetmeid kooskõlas Austraalia ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepinguga, mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ja mis jõustus 10. juulil 1974 (avaldatud IAEA dokumendis INFCIRC/217); kõnealust Austraalia ja Aatomienergiaühenduse vahelist lepingut, mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, on täiendatud lisaprotokolliga, mis sõlmiti 23. septembril 1997 Viinis ja mis jõustus 12. detsembril 1998 (IAEA INFCIRC/217/Add.1).

2. Kui ühenduses või Austraalias peatatakse või lõpetatakse mingil põhjusel mõne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud, IAEAga sõlmitud lepingu kohaldamine, sõlmib asjaomane lepinguosaline IAEAga lepingu, milles sätestatakse samasugune tõhusus ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punkti a või b kohases kaitsemeetmete lepingus, või kui see ei ole võimalik,

a)	kohaldab ühendus, niivõrd kui see ühendust puudutab, Euratomi kaitsemeetmesüsteemil põhinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad samasuguse tõhususe ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud kaitsemeetmelepingutes, või kui see ei ole võimalik,

b)	lepivad lepinguosalised kokku menetluses selliste kaitsemeetmete kohaldamiseks, millega tagatakse samasugune tõhusus ja reguleerimisala, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b osutatud kaitsemeetmelepingutes.

3. Füüsilise kaitse meetmeid peab igal ajal kohaldama tasemetel, mis vastavad vähemalt IAEA dokumendis INFCIRC/254/Rev.9/Part 1 (tuumatarnesuunised) C lisas sätestatud kriteeriumidele; lisaks kõnealusele dokumendile lähtuvad ühenduse liikmesriigid, Euroopa Komisjon ning ja Austraalia füüsilise kaitse meetmete kohaldamise korral oma kohustustest, mis tulenevad tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioonist, mis sõlmiti 3. märtsil 1980, sealhulgas selle muudatustest, mis kõigi lepinguosaliste jaoks kehtivad, ja IAEA dokumendis INFCIRC/225/Rev.5 (tuumajulgeolekut käsitlevad soovitused tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse kohta) esitatud soovitustest. Transpordi suhtes kohaldatakse 3. märtsi 1980. aastal sõlmitud tuumamaterjali füüsilise kaitse rahvusvahelise konventsiooni sätteid, sealhulgas selle muudatusi, mis kõigi lepinguosaliste jaoks kehtivad, ning IAEA eeskirju radioaktiivsete materjalide ohutu veo kohta (IAEA ohutusstandardite seeria nr TS-R-1).

4. Tuumaohutuse ja jäätmekäitluse suhtes kohaldatakse tuumaohutuse konventsiooni, mis sõlmiti 17. juunil 1994 Viinis ja jõustus 24. oktoobril 1996 (IAEA INFCIRC/449), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni, mis sõlmiti 5. septembril 1997 Viinis ja jõustus 18. juunil 2001 (IAEA INFCIRC/546), tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsiooni, mis sõlmiti 26. septembril 1986 Viinis ja jõustus 26. veebruaril 1987 (IAEA INFCIRC/336), ning tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooni, mis sõlmiti 26. septembril 1986 Viinis ja jõustus 27. oktoobril 1986 (IAEA INFCIRC/335).

5. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvat tuumamaterjali ei viida vastuvõtva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvalt territooriumilt välja ilma tarniva lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta, v.a kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6.

6. Käesoleva lepingu jõustumisel vahetavad lepinguosalised nende kolmandate riikide loetelud, kuhu teine lepinguosaline võib tuumamaterjali vedada vastavalt käesoleva artikli lõikele 5. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kõnealuse kolmandate riikide loetelu muudatustest.

VIII artikkel

Ümbertöötamine

Lepinguosalised annavad oma nõusoleku käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid tuumamaterjale sisaldava tuumkütuse ümbertöötamiseks, tingimusel et ümbertöötamine toimub A lisas sätestatud tingimustel.

IX artikkel

Intellektuaalomand

Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu kohase koostöö käigus loodud intellektuaalomandi ning üleantud tehnoloogia nõuetekohase ja tõhusa kaitse vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele ja kokkulepetele ning Austraalias ja Euroopa Liidus, ühenduses või nende liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele.

X artikkel

Teabevahetus

1. Lepinguosalised teevad teineteisele ning ühenduses asuvatele või Austraalia valitsuse jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele kättesaadavaks nende käsutuses oleva teabe käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste kohta.

Teave, mis on saadud mis tahes kolmandalt isikult sellise teabe edasist edastamist välistavatel tingimustel, ei kuulu käesoleva lepingu reguleerimisalasse.

Teavet, millel tarniva lepinguosalise arvates on kaubanduslik väärtus, edastatakse üksnes asjaomase lepinguosalise poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2. Lepinguosalised soodustavad ja lihtsustavad teabevahetust Austraalia valitsuse jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute ja ühenduses asuvate isikute vahel käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes.

Kõnealuste isikute valduses olevat teavet edastatakse üksnes nende isikute nõusolekul ja nende kindlaksmääratud tingimustel.

3. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud ettevaatusabinõud käesoleva lepingu alusel saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks.

XI artikkel

Lepingu rakendamine

1. Käesoleva lepingu sätteid rakendatakse heas usus, vältides Austraalia ja ühenduse tuumaalase tegevuse takistamist, sellega seotud viivitusi või sellesse põhjendamatult sekkumist ning tegutsedes kooskõlas aruka juhtimise tavadega, mis on vajalikud tuumaalase tegevuse majanduslikku tasuvust ja ohutust silmas pidades.

2. Käesoleva lepingu sätteid ei kasutata kaubanduslike või tööstuslike eeliste taotlemiseks, kummagi lepinguosalise või volitatud isikute siseriiklikesse või rahvusvahelistesse kaubandus- või tööstushuvidesse sekkumiseks, sekkumiseks kummagi lepinguosalise või ühenduse liikmesriikide valitsuste tuumapoliitikasse, tuumaenergia rahuotstarbelise, lõhkeainetega mitte seotud kasutuse edendamise takistamiseks ega käesoleva lepingu alla kuuluvate kaupade liikumise takistamiseks (või selliste kaupade liikumise takistamiseks, mille kohta on teatatud, et nende suhtes hakatakse käesolevat lepingut kohaldama) lepinguosaliste jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil või Austraalia ja ühenduse vahel.

3. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali ja mittetuumamaterjali arvestuses lähtutakse tuumamaterjalide ja mittetuumamaterjalide vahetatavuse ning proportsionaalsuse ja samaväärsuse põhimõttest, nagu on sätestatud käesoleva lepingu XII artikli kohastes halduskokkulepetes.

4. Kõik muudatused käesoleva lepingu I, IV, VI ja VII artiklis nimetatud IAEA teabealastes ringikirjades jõustuvad käesoleva lepingu alusel alles siis, kui lepinguosalised on teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud selliste muudatuste heakskiitmisest.

XII artikkel

Halduskokkulepped

1. Mõlema lepinguosalise pädevad asutused sõlmivad käesoleva lepingu sätete tulemusliku täitmise tagamiseks halduskokkulepped.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sõlmitud halduskokkulepet võib muuta, kui pädevad asutused on koos teinud sellekohase kirjaliku otsuse.

XIII artikkel

Kohaldatav õigus

1. Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö on kooskõlas Austraalias ja Euroopa Liidus kehtivate õigusnormidega ning lepinguosaliste sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Ühenduse puhul hõlmab kohaldatav õigus Euratomi asutamislepingut ning sellel põhinevaid õigusakte.

2. Lepinguosalised on teineteise ees vastutavad, tagades, et Austraalias kiidavad käesoleva lepingu sätted heaks ja järgivad neid kõik sealsed valitsusasutused ja Austraalia jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud, keda on volitatud käesoleva lepingu alusel, ning ühenduses kõik seal asuvad isikud, keda on volitatud käesoleva lepingu alusel.

XIV artikkel

Nõuete rikkumine

1. Kui üks lepinguosaline või mõni ühenduse liikmesriik rikub mõnda käesoleva lepingu olulist sätet, võib teine lepinguosaline käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö täielikult või osaliselt peatada või lõpetada, teatades sellest kirjalikult ette.

2. Enne kui lepinguosalised võtavad nimetatud meetmeid, konsulteerivad nad üksteisega, et jõuda otsusele parandus- või muude meetmete vajaduses ning, kui kõnealused meetmed on vajalikud, siis võetavate meetmete ning ajavahemiku osas, mille jooksul need meetmed võetakse.

3. Leping peatatakse või lõpetatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt üksnes juhul, kui lepinguosaliste kindlaksmääratud aja jooksul ei ole õnnestunud rakendada parandus- või muid meetmeid või kui pärast mõistliku ajavahemiku möödumist ei ole suudetud lahendust leida. Sel juhul on tarnival lepinguosalisel õigus nõuda käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjali, mittetuumamaterjali, seadmete ja tehnoloogia tagastamist.

4. Kui tuumalõhkeseadme lõhkab ühenduse tuumarelvavaba liikmesriik või Austraalia, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid 1–3.

XV artikkel

Konsulteerimine ja vahekohtumenetlus

1. Kummagi lepinguosalise taotlusel kohtuvad lepinguosaliste esindajad vajaduse korral selleks, et üksteisega konsulteerida käesoleva lepingu kohaldamisega seotud küsimustes, jälgida lepingu toimimist ja arutada käesolevas lepingus sätestatud koostöökokkuleppeid täiendavate kokkulepete üle. Sellised konsultatsioonid võivad toimuda ka kirjavahetuse teel. Konkreetsemalt konsulteerivad lepinguosalised enne käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tuumamaterjaliga seotud uute rikastamis- või ümbertöötamisprojektide käivitamist.

2. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused, mida lepinguosalised ei lahenda läbirääkimiste teel või muul viisil, esitatakse ühe või teise lepinguosalise taotlusel vahekohtule, mis koosneb kolmest vahekohtunikust. Kumbki lepinguosaline määrab ühe vahekohtuniku ja kaks sel viisil määratud vahekohtunikku valivad kolmanda, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik ja kellest saab vahekohtu esimees. Kui 30 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise avalduse esitamist ei ole üks lepinguosalistest vahekohtunikku ametisse nimetanud, võib teine vaidlusosaline nõuda, et vahekohtuniku nimetamata jätnud lepinguosalise vahekohtuniku määraks Rahvusvahelise Kohtu president. Kui 30 päeva jooksul pärast mõlema lepinguosalise vahekohtuniku ametisse nimetamist või määramist ei ole valitud kolmandat vahekohtunikku, võib kumbki lepinguosaline nõuda, et kõnealuse kolmanda vahekohtuniku määraks Rahvusvahelise Kohtu president. Vahekohtu liikmete enamus moodustab kvoorumi ja kõik otsused võetakse vastu kõigi vahekohtu liikmete häälteenamusega. Vahekohtumenetluse määrab kindlaks vahekohus. Vahekohtu otsused on mõlema lepinguosalise jaoks siduvad ja nad peavad neid otsuseid täitma. Vahekohtunike töötasu määratakse kindlaks samadel alustel kui Rahvusvahelise Kohtu ad hoc kohtunike töötasu.

3. Vaidluste lahendamisel kasutatakse käesoleva lepingu ingliskeelset teksti.

XVI artikkel

Täiendavad sätted

Austraalia ja ühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud kõikide kahepoolsete tuumaenergiaalaste koostöölepingute sätteid käsitatakse käesoleva lepingu sätteid täiendavana ja vajaduse korral asendatakse kõnealused sätted käesoleva lepingu sätetega.

XVII artikkel

Muudatused

1. Lepinguosalised võivad teise lepinguosalise taotluse korral pidada nõu käesoleva lepingu võimalike muudatuste üle eelkõige selleks, et võtta arvesse tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rahvusvahelist arengut.

2. Lepinguosaliste nõusolekul võib käesolevat lepingut muuta.

3. Mis tahes muudatus jõustub lepinguosaliste poolt kindlaks määratud kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele diplomaatiliste nootidega, et on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

Käesoleva lepingu lisa on lepingu lahutamatu osa ja seda võib muuta kooskõlas käesoleva artikliga.

XVIII artikkel

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil viimane lepinguosaline on kirjalikult teatanud, et lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpetatud.

2. Leping sõlmitakse esialgu 30 aastaks. Seejärel pikeneb lepingu kehtivusaeg automaatselt järgmiseks kümneks aastaks, välja arvatud juhul, kui vähemalt kuus kuud enne kõnealuse täiendava kehtivusperioodi lõppemist teatab üks lepinguosaline teisele lepinguosalisele diplomaatilise noodiga oma kavatsusest leping lõpetada.

3. Olenemata käesoleva lepingu või selle põhjal toimuva koostöö mis tahes põhjusel peatamisest, lõpetamisest või kehtivusaja möödumisest, kehtivad III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII ja XIII artiklis sätestatud kohustused seni, kuni kõnealuste artiklite reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal, mittetuumamaterjal või seadmed on teise lepinguosalise territooriumil või tema jurisdiktsiooni all või kusagil tema kontrolli all või kuni selleni, kui lepinguosalised lepivad IV artikli sätete kohaselt vastastikku kokku, et sellist tuumamaterjali ei saa enam kasutada või et seda ei ole võimalik ümber töötada nii, et seda saaks kasutada kaitsemeetmete seisukohast oluliseks tuumategevuseks.

4. Käesoleva lepinguga asendatakse järgmised dokumendid:

a)	Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline leping, mis käsitleb tuumamaterjali vedu Austraaliast Euroopa Aatomienergiaühendusse ja mis sõlmiti 21. septembril 1981 Brüsselis;

b)	8. septembril 1993 Brüsselis nootide vahetamise teel koostatud rahvusvaheliste kohustuste vahetamist käsitlev rakenduskokkulepe seoses Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) vahelise lepinguga, mis käsitleb tuumamaterjali vedu ja mis sõlmiti 21. septembril 1981;

c)	8. septembril 1993 Brüsselis nootide vahetamise teel sõlmitud rakenduskokkulepe plutooniumi veo kohta seoses Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) vahelise lepinguga, mis käsitleb tuumamaterjali vedu ja mis sõlmiti 21. septembril 1981; ning

nootide vahetamise teel sõlmitud rakenduskokkulepe plutooniumi veo kohta vastavalt Austraalia valitsuse ja EURATOMi vahelisele lepingule, mis käsitleb tuumamaterjali vedu Austraaliast EURATOMi ja mis sõlmiti 21. septembril 1981, ning vastavalt kõnealusele lepingule lisatud kaaskirjale nr 2 ja vastavalt plutooniumi vedu käsitlevale rakenduskokkuleppele, mis koostati 8. septembril 1993.

Koostatud Canberras 5. septembril 2011 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE TÕENDUSEKS on allakirjutanud selleks täielikult volitatuna käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

J. M. BARROSO

Austraalia valitsuse nimel

J. GILLARD

A LISA

ÜMBERTÖÖTAMINE

Lepingu VIII artiklis on sätestatud, et käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluv tuumamaterjal töötatakse ümber ainult vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

Käesoleva lepingu osalised,

olles teadlikud, et plutooniumi eraldamine, ladustamine, vedu ja kasutamine eeldavad erimeetmeid, mis vähendaksid tuumarelvade leviku ohtu;

tunnustades ümbertöötamise tähtsust seoses energia tõhusa kasutamise, kasutatud tuumkütuses sisalduvate ainete käitlemise või muu rahuotstarbelise kasutamisega ja mitte lõhkeainena, kaasa arvatud teadusuuringud;

soovides, et käesolevas lisas sätestatud kokkulepitud tingimuste rakendamine oleks prognoositav ja et see tegelikult toimuks, võttes arvesse nii nende kindlat otsust tagada tuumarelva leviku tõkestamise eesmärgi lähendamine kui ka lepinguosaliste tuumakütusetsükli programmide pikaajalisi vajadusi;

olles otsustanud jätkuvalt toetada rahvusvaheliste kaitsemeetmete ning muude töötlemise ja plutooniumiga seotud meetmete väljatöötamist, sealhulgas tuumarelva leviku tõkestamist soodustavate ja tõhusa füüsilise kaitse meetmete väljatöötamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvat tuumamaterjali võib ümber töötada järgmistel tingimustel:

a)	materjal töötatakse ümber energia kasutamiseks või kasutatud tuumkütuses sisalduvate ainete käitlemiseks vastavalt tuumkütusetsükli programmile, mis on pädevate asutustega konsulteerides omavahel kindlaks määratud;

b)	lepinguosaline, kes kavatseb tuumamaterjali ümber töötada, esitab kirjelduse tuumkütusetsükli kavandatava programmi kohta, sealhulgas ümbertöötamisega ning plutooniumi ladustamise, kasutamise ja veoga seotud poliitilise, õigusliku ja reguleeriva raamistiku üksikasjad;

c)	taastatud plutoonium ladustatakse ja seda kasutatakse vastavalt eespool punktis a osutatud tuumkütusetsükli programmile ning

d)	taastatud plutooniumi töötatakse ümber ja kasutatakse muudel lõhkeainetega mitte seotud rahuotstarbelistel eesmärkidel, sealhulgas teadusuuringuteks, üksnes tingimustel, mille lepinguosalised määravad omavahel kirjalikult kindlaks pärast käesoleva lisa artiklis 2 sätestatud konsultatsioone.

Artikkel 2

Lepinguosalised alustavad konsultatsioone neljakümne päeva jooksul pärast ükskõik kumma lepinguosalise taotluse saamist, et:

a)	kontrollida käesoleva lisa sätete toimimist;

b)	kaaluda muudatuste tegemist käesoleva lisa artikli 1 kohases tuumkütusetsükli programmis;

c)	kaaluda rahvusvaheliste kaitsemeetmete ja muude kontrollimeetodite täiustamist, sealhulgas ümbertöötamist ja plutooniumi käsitlevate uute üldtunnustatud rahvusvaheliste süsteemide kehtestamist; või

d)	kaaluda selliste ettepanekute tegemist, mis käsitlevad eraldatud plutooniumi ümbertöötamist, kasutamist, ladustamist ja vedu muudel rahuotstarbelistel ja lõhkeainetega mitte seotud eesmärkidel, sealhulgas teadusuuringuteks.

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 79/2012,

31. jaanuar 2012,

millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas, (1) eriti selle artikleid 14, 32, 48, 49 ja artikli 51 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et parandada ja täiendada maksupettuse vastase võitluse vahendeid, on nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta) (2) uuesti sõnastatud ja kehtetuks tunnistatud määrusega (EL) nr 904/2010. Eeskirju tuleks määruses (EL) nr 904/2010 esitatud kujul kajastada määruse (EL) nr 904/2010 rakendusaktide tasandil.

(2)

Komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2004, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete rakenduseeskirjad, (3) on oluliselt muudetud. Kuna pärast määruse (EL) nr 904/2010 vastuvõtmist tuleb teha täiendavaid muudatusi ning selleks, et teabe vahetamise kohta oleks ühtne eeskirjade kogum, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada koos komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1174/2009, millega sätestatakse eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklite 34a ja 37 rakendamiseks nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ kohase käibemaksu tagastamise puhul (4).

(3)

Selleks et hõlbustada teabevahetust liikmesriikide vahel, tuleb määratleda ka eelneva taotluseta vahetatava teabe täpsed liigid ning teabevahetuse sagedus ja praktiline korraldus. Kui liikmesriigid kavatsevad sellisest teabevahetusest loobuda, peaksid nad teavitama sellest komisjoni vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 14 lõikele 1.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artiklile 51 toimub teabevahetus maksuhaldurite vahel võimaluse korral elektrooniliselt. Seepärast tuleb sätestada praktilised reeglid ja tehnilised üksikasjad.

(5)

Kindlaks tuleks määrata praktiline korraldus teabe esitamiseks seoses arvete väljastamisega, ühenduseväliste maksukohuslasi käsitleva erikorra raames kohaldatavate käibemaksumääradega ning nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis) (5) artikli 9 lõikes 2 osutatud elektroonilisel teel ja koodide abil esitatava lisateabega.

(6)

Tagamaks et liikmesriigid saavad tulemuslikult kasutada võimalust küsida teavet, mis on ette nähtud direktiivi 2008/9/EÜ teatavate sätetega, on vaja täpsustada asjaomased ühtlustatud koodid, mida tuleb kohaldada asjaomase teabe vahetamisel vastavalt määrusele (EL) nr 904/2010, sealhulgas vahendid, mille abil selline teabevahetus peaks toimuma.

(7)

Direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et tagastamisliikmesriik võib taotlejalt nõuda lisateabe esitamist elektroonilisel teel ja vastavate koodide abil direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 1 toodud iga koodi kohta sellises ulatuses, nagu selline teave on vajalik seoses mis tahes mahaarvamisõiguse piirangutega, mis tulenevad 28. novembri 2006. aasta direktiivist 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (6) või asjakohase erandi rakendamisega, mille tagastamisliikmesriik on saanud kõnealuse direktiivi artiklite 395 ja 396 kohaselt.

(8)	Vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 48 lõikele 2 edastavad iga tagastamisliikmesriigi pädevad ametiasutused teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel mis tahes teabe, mis on nõutav vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikele 2.

(9)

Selleks tuleb kindlaks määrata direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt nõutava teabe edastamise tehnilised üksikasjad. Eelkõige tuleb täpsustada kõnealuse teabe edastamiseks kasutatavad koodid. Käesoleva määruse III lisas sätestatud koodid on välja töötanud halduskoostöö alaline komitee, võttes aluseks liikmesriikidele direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajaliku teabe.

(10)

Taotlejaliikmesriigilt võidakse vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artiklile 11 nõuda oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil. Selleks tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) (7) artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tavapäraselt kasutatavaid koode.

(11)

Määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 25 on märgitud, et taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse palvel ja kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest haldusasutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotleva asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil.

(12)

Kui tagastamisliikmesriik palub direktiivi 2008/9/EÜ kohaldamise käigus asukohaliikmesriigil teatada taotlejale kõikidest oma dokumentidest ja otsustest, peab seda andmekaitse kaalutlusel olema võimalik teha määruse (EL) nr 904/2010 artikli 2 lõike 1 punktis q sätestatud ühise teabevõrgu (CCN) ja ühise süsteemiliidese (CSI) kaudu.

(13)	Sätestada tuleks rakenduseeskirjad muu hulgas määruse (EL) nr 904/2010 artikli 48 jaoks halduskoostöö korra kehtestamise ja teabevahetuse osas seoses teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjadega, erikordadega ja käibemaksu tagastamise menetlusega.

(14)	Lisaks sellele tuleb koostada ka määruse (EL) nr 904/2010 hindamiseks vajalike statistiliste andmete loend.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas halduskoostöö alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EL) nr 904/2010 artiklite 14, 32, 48, 49 ja artikli 51 lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Eelneva taotluseta toimuva teabevahetuse kategooriad

Kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 13 rakendatakse automaatset teabevahetust järgmiste teabekategooriate suhtes:

1)	teave käibemaksukohustuslaste kohta, kes ei tegutse antud riigi territooriumil;

2)	teave uute transpordivahendite kohta.

Artikkel 3

Eelneva taotluseta toimuva teabevahetuse alamkategooriad

1. Ettevõtjate kohta, kes ei tegutse antud riigis, vahetatakse automaatselt järgmist teavet:

a)	teave käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite eraldamise kohta teises liikmesriigis tegutsevatele maksukohustuslastele;

b)	teave käibemaksu tagastamise kohta neile maksukohustuslastele, kes ei tegutse tagastamisliikmesriigis, vaid asuvad teises liikmesriigis vastavalt direktiivile 2008/9/EÜ.

2. Uute transpordivahendite kohta vahetatakse automaatselt järgmist teavet:

teave direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt maksukohustuslaseks peetavate ja käibemaksukohustuslasena registreeritud isikute poolt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud uute veovahendite sellise tarnimise kohta, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust;

teave muude kui punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a ja b määratletud uute laevade ja õhusõidukite selliste tarnete kohta, mis on suunatud käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutele ja mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust;

teave muude kui punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a ja b määratletud uute maismaa mootorsõidukite tarnete kohta, mis on suunatud käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutele ja mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust.

Artikkel 4

Teatamine ilma eelneva taotluseta toimuvas teabevahetuses osalemisest loobumisest

Vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 14 lõike 1 teisele lõigule teatab iga liikmesriik hiljemalt 20. maiks 2012 komisjonile kirjalikult, kas ta kavatseb loobuda osalemisestkäesoleva määruse artiklites 2 ja 3 osutatud ühte või enamasse kategooriasse või alamkategooriasse kuuluva teabe automaatses vahetamises. Komisjon edastab teistele liikmesriikidele teabe kategooriate kohta, milles liikmesriik on osale.

Artikkel 5

Teabevahetuse sagedus

Kui kasutatakse automaatset teabevahetuse süsteemi, esitatakse vastavalt artiklites 2 ja 3 osutatud kategooriatesse ja alamkategooriatesse kuuluv teave kohe pärast selle saamist ning igal juhul hiljemalt teabe saamise kvartalile järgneva kolme kuu jooksul.

Artikkel 6

Teabe edastamine

1. Määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt esitatud andmed edastatakse võimaluse korral ainult elektrooniliselt CCN/CSI võrgu kaudu, kuid erandid tehakse järgmistel juhtudel:

a)	määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 25 osutatud teatamistaotlus ja juriidiline dokument või otsus, millest teatamist taotletakse;

b)	määruse (EL) nr 904/2010 artikli 9 kohaselt esitatud originaaldokumendid.

2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad kokku leppida, et edastavad lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe elektrooniliselt.

Artikkel 7

Maksukohustuslastele esitatav teave

1. Liikmesriigid esitavad käesoleva määruse I lisas loetletud arvete esitamise üksikasjad vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artiklile 32 komisjoni loodud veebiportaali kaudu.

2. Komisjon teeb lõikes 1 osutatud veebiportaali kättesaadavaks neile liikmesriikidele, kes otsustavad avaldada järgmise täiendava teabe:

a)	teave II lisas loetletud arvete säilitamise kohta;

b)	elektroonilisel teel ja vastavate koodide abil esitatav lisateave, mis on liikmesriikidelt nõutud vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikele 2;

c)	kuni 31. detsembrini 2014 – määruse (EL) nr 904/2010 artikli 42 teises lõigus osutatud tavamaksumäär;

d)	alates 1. jaanuarist 2015 – maksumäär, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 904/2010 artikli 47 teises lõigus osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes.

Artikkel 8

Käibemaksu tagastamise raames vahetatav teave

Kui tagastamisliikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, et ta vajab direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud lisateabe esitamist elektroonilisel teel, kasutatakse kõnealuse teabe edastamiseks käesoleva määruse III lisas loetletud koode.

Artikkel 9

Käibemaksu tagastamise raames edastatav äritegevuse kirjeldus

Kui tagastamisliikmesriik vajab direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 sätestatud taotleja äritegevuse kirjelduse esitamist, edastatakse kõnealune teave määruse (EÜ) nr 1893/2006 artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud NACE Rev. 2 koodide neljandal tasemel.

Artikkel 10

Teavitamine käibemaksu tagastamisega seotud dokumentidest ja otsustest

Kui tagastamisliikmesriik palub adressaadi asukohaliikmesriigil teavitada adressaati direktiivi 2008/9/EÜ kohase tagastamisega seotud dokumentidest ja otsustest, võib kõnealuse teabetaotluse edastada määruse (EL) nr 904/2010 artikli 2 lõike 1 punktis q sätestatud ühise teabevõrgu (CCN) ja ühise süsteemiliidese (CSI) kaudu.

Artikkel 11

Statistilised andmed

Käesoleva määruse IV lisas on esitatud määruse (EL) nr 904/2010 artikli 49 lõikes 3 osutatud statistiliste andmete loetelu.

Iga liikmesriik edastab esimeses lõigus osutatud statistilised andmed komisjonile elektrooniliselt enne iga aasta 30. aprilli, kasutades IV lisas esitatud näidist.

Artikkel 12

Teavitamine siseriiklikest õigusnormidest

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide teksti.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1925/2004 ja 1174/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 12.10.2010, lk 1.

(2) ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(3) ELT L 331, 5.11.2004, lk 13.

(4) ELT L 314, 1.12.2009, lk 50.

(5) ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

(6) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(7) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

I LISA

Üksikasjad arvete väljastamise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 32

1. Arvete väljastamine

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 1 – võimalus nõuda arvete väljastamist

Q1.

Milliste muude asjaolude korral arveid nõutakse?

Q2.

Kui arveid nõutakse, kas need on lihtsustatud arved või täielikud arved?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 2 – maksust vabastatud finants- ja kindlustusteenused

Q3.

Kas arvet nõutakse maksust vabastatud finants- ja kindlustusteenuste puhul?

Q4.

Kui jah, kas nõutakse lihtsustatud või täielikku arvet?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 3 – võimalus mitte nõuda arvet maksust vabastatud kaubatarnete või teenuste osutamise eest

Q5.

Kas on maksust vabastatud kaubatarneid või teenuseid, mille korral arvet ei nõuta ja millised need on?

2. Arve väljastamise aeg

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 222 – võimalus kehtestada tähtaegu arvete väljastamiseks

Q6.

Kas on kehtestatud tähtaeg muude kui selliste arvete väljastamise suhtes, mis on seotud ühendusesiseste tarnete ja teenuste osutamisega või pöördmaksustatavate teenuste piiriülese osutamisega?

Q7.

Kui jah, siis mis ajaks peab arve olema väljastatud?

3. Koondarved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 223 – ajavahemik koondarvete väljastamiseks

Q8.

Kas koondarveid saab väljastada kaubatarnete ja teenuste osutamise eest, millelt tasumisele kuuluv käibemaks muutub sissenõutavaks ühest kalendrikuust pikema ajavahemiku jooksul? Siia alla ei kuulu ühendusesisesed tarned ja teenuste osutamine ning piiriülesed teenuste osutamine, mille suhtes kohaldatakse pöördmaksustamist.

Q9.

Kui jah, siis kui pikk on see ajavahemik?

4. Endale koostatud arved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 224 – võimalus väljastada endale koostatud arveid maksukohustuslase nimel ja eest

Q10.

Kas kehtib nõue, et endale koostatud arved tuleb väljastada kaupu tarniva ja teenuseid osutava maksukohustuslase nimel ja eest?

5. Arvete tellimine allhankena väljaspool EL-i asuvalt kolmandalt isikult

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 225 – võimalus kehtestada tingimused väljaspool ELi asuvate kolmandate isikute suhtes, kes väljastavad arveid ELi tarnijate ja teenuste osutajate nimel

Q11.

Kas on kehtestatud mis tahes tingimusi seoses arvete tellimisega allhankena väljaspool ELi asutatud kolmandatelt isikutelt?

Q12.

Kui jah, siis millised tingimused on kehtestatud?

6. Arvete sisu

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 227 – nõue esitada kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise number

Q13.

Kas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit nõutakse arvel ka muudel juhtudel kui ühendusesised kaubatarned või pöördmaksustatavad kaubatarned ja osutatavad teenused?

Q14.

Kui jah, siis millistel juhtudel nõutakse arvel kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 230 – valuuta käibemaksuga arvel

Q15.

Kas teatamist nõutakse, kui käibemaksu summa on konverteeritud Euroopa Keskpanga vahetuskurssi kasutades riigi omavääringusse?

Direktiivi 2006/112/EÜartikkel 239 – maksuviitenumbri kasutamine

Q16.

Kas väljastatakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number juhul, kui tarnija, teenuste osutaja või klient ei soeta kaupu ühendusesiseselt, teosta kaugmüüki ega ühendusesiseseid kaubatarneid ja teenuste osutamist?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 240 – käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja maksuviitenumbri kasutamine

Q17.

Juhul kui väljastatakse nii käibemaksukohustuslasena registreerimise number kui ka maksuviitenumber, siis millistel juhtudel nõutakse ühe või mõlema esitamist arvel?

7. Paberarved ja elektroonilised arved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 235 – väljaspool ELi väljastatud elektroonilised arved

Q18.

Kas kolmandate riikide poolt väljastatud elektrooniliste arvete suhtes on kehtestatud mis tahes tingimusi?

Q19.

Kui jah, siis millised on need tingimused?

8. Lihtsustatud arved

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 238 – lihtsustatud arvete kasutamine

Q20.

Millistel asjaoludel on lubatud kasutada lihtsustatud arveid?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 226b – lihtsustatud arvel nõutud üksikasjad

Q21.

Milliste üksikasjade esitamist nõutakse lihtsustatud arvete puhul?

II LISA

Arvete säilitamist käsitlev teave, mida liikmesriigid võivad anda veebiportaali kaudu

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 245 – arvete säilitamiskoht

Q1.

Kas teavitamist arvete säilitamiskohast nõutakse, kui säilitamiskoht asub väljaspool liikmesriiki?

Q2.

Kui jah, siis kuidas tuleb sellest teavitada?

Q3.

Kas paberarveid saab säilitada väljaspool liikmesriiki?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 1 – arvete säilitamise periood

Q4.

Millised on arvete säilitamise tähtajad?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 2 – arvete säilitamise vorm

Q5.

Kas paberarveid võib säilitada elektrooniliselt?

Q6.

Kas elektroonilisi arveid võib säilitada paberkandjal?

Q7.

Kas tuleb säilitada andmed, mis tagavad elektrooniliselt säilitatud arvete päritolu õigsuse ja sisu terviklikkuse juhul, kui on kasutatud e-allkirju või elektroonilist teabevahetust?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 3 – arvete säilitamine kolmandas riigis

Q8.

Kas arveid saab säilitada kolmandas riigis?

Q9.

Kui jah, kas sellega seoses on kehtestatud mingeid tingimusi?

III LISA

Koodid määruse (EL) nr 904/2010 artikli 48 lõike 2 kohaseks teabeedastuseks

Kood 1. Kütus

1.1.	Kütus transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.1.1.

Bensiin

1.1.2.

Diisel

1.1.3.

Vedelgaas

1.1.4.

Maagaas

1.1.5.

Biokütus

1.2.	Kütus transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.2.1.

Bensiin

1.2.2.

Diisel

1.2.3.

Vedelgaas

1.2.4.

Maagaas

1.2.5.

Biokütus

1.2.6.

Sõiduauto (PKW)

1.2.7.

Veoauto (LKW)

1.3.	Kütus transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

1.3.1.

Bensiin

1.3.2.

Diisel

1.3.3.

Vedelgaas

1.3.4.

Maagaas

1.3.5.

Biokütus

1.4.	Katsesõidukite puhul kasutatav erikütus

1.5.	Naftasaadused, mida kasutatakse transpordivahendite või mootorite määrdesüsteemides

1.6.	Edasimüügiks ostetud kütus

1.7.	Kütus transpordivahenditele, mida kasutatakse kaubaveoks

1.8.	Kütus sõiduautodele ja mitmeotstarbelistele autodele

1.8.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

1.8.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.8.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 1.8.2 nimetatud eesmärkidel

1.9.	Kütus mootorratastele, haagiselamutele ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukitele ning õhusõidukitele, mille mass on alla 1 550 kg

1.9.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.9.2.

Äriliseks kasutamiseks

1.10.

Kütus masinatele ja põllumajanduses kasutatavatele traktoritele

1.10.1.

Bensiin

1.10.2.

Diisel

1.10.3.

Vedelgaas

1.10.4.

Maagaas

1.10.5.

Biokütus

1.11.

Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, milles on vähem kui 9 kohta, või rendiautodele

1.11.1.

Bensiin

1.11.2.

Diisel

1.11.3.

Vedelgaas

1.11.4.

Maagaas

1.11.5.

Biokütus

1.12.

Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, mida ei ole nimetatud punktides 1.8 ja 1.9

1.13.

Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

1.14.

Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

Kood 2. Transpordivahendite rentimine

2.1.	Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

2.2.	Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

2.2.1.

Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.2.2.

Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.2.3.

Sõiduauto (PKW)

2.2.4.

Veoauto (LKW)

2.3.	Selliste transpordivahendite rentimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

2.3.1.

Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.3.2.

Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.4.	Selliste transpordivahendite rentimine, mida kasutatakse kaubaveoks

2.5.	Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode rentimine

2.5.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

2.5.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.5.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 2.5.2 nimetatud eesmärkidel

2.6.	Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite rentimine, mille mass on alla 1 550 kg

2.6.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.6.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

2.7.	M1-kategooria sõiduautode rentimine

2.8.	Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

2.9.	Reisijateveoks kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

2.9.1.

Kasutatakse äritegevuses

2.9.2.

Kasutatakse muus kui äritegevuses

2.10.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

2.11.

Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirangud

2.12.

Punktides 2.5 ja 2.6 nimetamata transpordivahendite rentimine

Kood 3. Transpordivahenditega seotud kulud (muud kui koodide 1 ja 2 all nimetatud kaubad ja teenused)

3.1.	Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.1.

Selliste transpordivahendite ost, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.	Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.1.

Selliste transpordivahendite ost, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.6.

Sõiduauto (PKW)

3.2.7.

Veoauto (LKW)

3.3.	Selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.1.

Selliste transpordivahendite ost, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.2.

Selliste transpordivahendite hooldus, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.3.

Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.4.

Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.5.

Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.4.	Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

3.4.1.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite ost

3.4.2.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite hooldus

3.4.3.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

3.4.4.

Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud, mida ei ole nimetatud punktides 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3

3.5.	Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hooldus

3.5.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.5.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.5.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.5.2 nimetatud ärilistel eesmärkidel

3.6.	Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite hooldus, mille mass on üle 1 550 kg

3.6.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.6.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.7.	Muud kui sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hoolduse, garaažis hoidmise ja parkimisega seotud kulud

3.7.1.

Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.7.2.

Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.7.3.

Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.7.2 nimetatud eesmärkidel

3.8.	Muud kui mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550 kg, hoolduse, garaažis hoidmise või parkimisega seotud kulud

3.8.1.

Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.8.2.

Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.9.	M1-kategooria sõiduautode ost

3.10.

Lisaseadmete ost M1-kategooria sõiduautodele, sealhulgas nende kooste ja paigaldamine

3.11.

Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite või kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

3.12.

Reisijateveoks äritegevuses kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahenditega seotud kulud

3.13.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

3.14.

Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

3.15.

Muude transpordivahendite kui sõiduautode ja mitmeotstarbeliste autode, mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550 kg, hooldus

3.16.

Reisijateveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

3.17.

Kood 4. Teemaksud ja liiklustasu

4.1.	Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on üle 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

4.2.	Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on kuni 3 500 kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

4.2.1.

Sõiduauto (PKW)

4.2.2.

Veoauto (LKW)

4.3.	Selliste transpordivahendite teemaksud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

4.4.	Kõigi Suure-Belti silda (Great Belt Bridge) ületavate transpordivahendite teemaksud

4.5.	Kõigi Öresundi silda ületavate transpordivahendite teemaksud

4.6.	Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

4.7.	Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

4.8.	Selliste transpordivahendite teemaksud, mida kasutatakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

4.8.1.

Ürituse korraldaja puhul

4.8.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 5. Sõidukulud, nt takso, ühistransport

5.1.	Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

5.2.	Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

5.3.	Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

5.3.1.

Ürituse korraldaja puhul

5.3.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 6. Majutus

6.1.	Eluaseme- ja majutuskulud kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

6.2.	Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

6.3.	Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul, kes osaleb oma ärivaldkonnaga seotud konverentsidel

6.4.	Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

6.4.1.

Ürituse korraldaja puhul

6.4.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

6.5.	Eluaseme- ja majutuskulud kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

6.6.	Eluaseme- ja majutuskulud edasiste tarnetega seoses

6.7.	Muud kui punktides 6.5 ja 6.6 nimetatud eluasemekulud

Kood 7. Söök, jook ja restoraniteenused

7.1.	Söök ja jook, mida pakuvad hotellid, baarid, restoranid ja pansionaadid, sealhulgas hommikusöök

7.1.1.

Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.1.2.

Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.2.	Söök ja jook, mida pakutakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

7.2.1.

Ürituse korraldaja puhul

7.2.2.

Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

7.3.	Söök ja jook kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase töövõtja puhul

7.4.	Edasiseks tarneks ostetavad restoraniteenused

7.5	Muu kui punktides 7.2, 7.3 ja 7.4 nimetatud söök, jook ja restoraniteenused

Kood 8. Messide ja näituste sissepääsutasud

8.1.	Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

8.2.	Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

Kood 9. Kulud luksuskaupadele, lõbustustele ja meelelahutusele

9.1.	Alkoholi ost

9.2.	Tubakatoodete ost

9.3.	Vastuvõttude ja meelelahutusega seotud kulud

9.3.1.

Reklaami eesmärgil

9.3.2.

Mitte reklaami eesmärgil

9.4.	Lõbusõidulaevade hoolduskulud

9.5.	Kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemetega seotud kulud

9.6.	Luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutuse reklaamiga seotud kulud

9.7.	Muud kui punktides 9.1, 9.2 ja 9.3 nimetatud luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutusega seotud kulud

Kood 10. Muu

10.1.

Tööriistad

10.2.

Garantiiajal tehtavad parandustööd

10.3.

Hariduse andmisega seotud teenused

10.4.

Materiaalse varaga seotud tööd

10.4.1.

Kinnisvaraga seotud tööd

10.4.2.

Elamuna kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.4.3.

Muu kui koodi 3 all nimetatud vallasvaraga seotud töö

10.5.

Vara ost või rentimine

10.5.1.

Kinnisvara ost või rentimine

10.5.2.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvara ost või rentimine

10.5.3.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvara ost või rentimine

10.5.4.

Muu kui kood 2 all nimetatud vallasvara ost või rentimine

10.6.

Vee-, gaasi- ja elektrivarustus jaotusvõrkude kaudu

10.7.

Väikese väärtusega kingid

10.8.

Kontorikulud

10.9.

Osalemine messidel ja seminaridel, hariduse omandamises või koolituses

10.9.1.

Messid

10.9.2.

Seminarid

10.9.3.

Haridus

10.9.4.

Koolitus

10.10.

Kindla maksumäära lisand kariloomade ja põllumajandussaaduste puhul

10.11.

Kulud, mis on seotud postiveoga kolmandatesse riikidesse

10.12.

Faksi- ja telefonikulud, mis on seotud majutusega

10.13.

Reisi korraldaja poolt reisija huvides ostetud kaubad ja teenused

10.14.

Muud kui punktis 1.6 nimetatud edasimüügiks ostetud kaubad

10.15.

Muud kui punktides 6.6 ja 7.4 nimetatud edasimüügiks ostetud teenused

10.16.

Materiaalse varaga seotud tööd

10.16.1.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.16.2.

Muu kui punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud tööd

10.16.3.

Punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvaraga seotud tööd

10.16.4.

Muu kui punktis 10.16.3 nimetatud vallasvaraga seotud tööd

10.17.

Materiaalse varaga seotud kulud

10.17.1.

Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud kulud

10.17.2.

Muu kui punktis 10.17.1 nimetatud kinnisvaraga seotud kulud

IV LISA

Tüüpdokument, millega liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EL) nr 904/2010 artikli 49 lõikes 3 osutatud statistilisi andmeid

Liikmesriik:

Aasta:

A osa. Statistilised andmed liikmesriikide lõikes

Artiklid 7–12

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 25

Lahter

Taotlused saadud teabe kohta

Taotlused saadetud teabe kohta

Hilinenud ja veel saamata vastused

Ühe kuu jooksul saadud vastused

Artikli 12 kohaselt saadud teatised

Saadud omaalgatuslikult saadetud teave

Omaalgatuslikult saadetud teave

Sissetulevad taotlused tagasiside saamiseks

Saadetud tagasiside

Saadetud taotlused tagasiside saamiseks

Saadud tagasiside

Saadud haldusteatise taotlused

Saadetud haldusteatise taotlused

Kokku

B osa. Muu üldine statistika

Statistilised andmed ettevõtjate kohta:
14	Selliste ettevõtjate arv, kes on deklareerinud kaupade soetamist ühenduses kalendriaastal
15	Selliste ettevõtjate arv, kes on deklareerinud kaupade ja/või teenuste müüki ühenduses kalendriaastal
Statistilised andmed kontrollimiste ja uurimiste kohta
16	Mitu korda on kasutatud määruse (EL) nr 904/2010 artiklit 28 (viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine teiste liikmesriikide haldusuurimistes)
17	Liikmesriigi algatatud üheaegsete kontrollide arv (määruse (EL) nr 904/2010 artiklid 29 ja 30)
18	Nende üheaegsete kontrollide arv, milles liikmesriik on osalenud (määruse (EL) nr 904/2010 artiklid 29 ja 30)
Statistilised andmed ilma taotluseta automaatse teabevahetuse kohta (uuesti sõnastatud komisjoni määrus (EL) nr 79/2012)
19	Mujal kui teie liikmesriigis asutatud maksukohustuslastele eraldatud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite arv (määruse (EL) nr 79/2012 artikli 3 lõige 1)
20	Teistele liikmesriikidele uute transpordivahendite kohta edastatud teabe maht (määruse (EL) nr 79/2012 artikli 3 lõige 2)
Vabatahtlikult täidetavad lahtrid (vabatekst)
21	Mis tahes muu (automaatne) teabevahetus, mida ei käsitletud eelnevates lahtrites
22	Halduskoostööst saadud kasu ja/või selle tulemused

V LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1925/2004

(ELT 331, 5.11.2004, lk 13)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006

(ELT 362, 20.12.2006, lk 1)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1174/2009

(ELT 314, 1.12.2009, lk 50)

VI LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1925/2004	Määrus (EÜ) nr 1174/2009	Käesolev määrus
Artikkel 1		Artikkel 1
Artikkel 2		—
Artikli 3 punktid 1 ja 2		Artikli 2 lõiked 1 ja 2
Artikli 3 punktid 3, 4 ja 5		—
Artikli 4 lõiked 1 ja 2		Artikli 3 lõiked 1 ja 2
Artikli 4 lõiked 3, 4 ja 5		—
Artikli 5 esimene lõik		Artikkel 4
Artikli 5 teine lõik		—
Artikkel 6		Artikkel 5
Artikkel 7		Artikkel 6
Artikkel 8		—
Artikkel 9		Artikkel 11
Artikkel 10		Artikkel 12
Artikkel 11		Artikkel 14
Lisa		IV lisa
	Artikkel 1	Artikkel 8
	Artikkel 2	Artikkel 9
	Artikkel 3	Artikkel 10
	Lisa	III lisa

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 80/2012,

31. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud bioloogiliste ja keemiliste ainete loetelu

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. juuli 1983. aasta määrust (EMÜ) nr 2288/83 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, artikli 60 lõike 1 punktis b sätestatud bioloogiliste ja keemiliste ainete loetelu) (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 53 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatakse, et imporditollimaksuvabalt võib importida bioloogilisi ja keemilisi aineid, mida impordib üksnes mittekaubanduslikul eesmärgil peamiselt hariduse või teadusuuringutega tegelev avalik või avalikes huvides tegutsev asutus või selle osakond või selleks ametlikult loa saanud eraasutus. Imporditollimaksuvabalt võib importida siiski üksnes neid bioloogilisi ja keemilisi aineid, millega samaväärseid Euroopa Liidu tolliterritooriumil ei toodeta ja mis sisalduvad nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artiklis 247a osutatud korras koostatud loetelus.

(3)	Liikmesriikidelt saadud teabe kohaselt ei toodeta Euroopa Liidu tolliterritooriumil käesoleva määruse I lisas loetletud bioloogiliste ja keemiliste ainetega samaväärseid aineid.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nende bioloogiliste ja keemiliste ainete loetelu, mida määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 53 lõike 1 punkti b alusel võib importida imporditollimaksuvabalt, on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Määrus (EMÜ) nr 2288/83 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 324, 10.12.2009, lk 23.

(2) EÜT L 220, 11.8.1983, lk 13.

(3) Vt lisa II.

(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

I LISA

CUSi number	CN-kood (1)	Kauba kirjeldus
	ex 2845 90 90	heelium-3
	ex 2845 90 90	(hapnik-18) vesi
0020273-3	ex 2901 29 00	3-metüülpent-1-een
0020274-4	ex 2901 29 00	4-metüülpent-1-een
0020275-5	ex 2901 29 00	2-metüülpent-2-een
0020276-6	ex 2901 29 00	3-metüülpent-2-een
0020277-7	ex 2901 29 00	4-metüülpent-2-een
0025634-8	ex 2902 19 00	p-menta-1(7), 2-dieen (ß-fellandreen)
0014769-3	ex 2903 99 90	4,4′-dibromobifenüül
0017305-7	ex 2904 10 00	etüülmetaansulfonaat
0014364-6	ex 2923 90 00	dekametooniumbromiid (INN)
0020641-7	ex 2926 90 95	1-naftonitriil
0020642-8	ex 2926 90 95	2-naftonitriil
0022830-8	ex 2936 21 00	retinüülatsetaat
0045091-9	ex 3204 12 00	sulforodamiin G (C.I. Acid Red 50)
0021887-1	ex 3507 90 90	fosfoglükomutaas

(1) Kui CN-koodil on eesliide „ex”, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2288/83

(EÜT L 220, 11.8.1983, lk 13)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1798/84

(EÜT L 168, 28.6.1984, lk 22)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2340/86

(EÜT L 203, 26.7.1986, lk 15)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3692/87

(EÜT L 347, 11.12.1987, lk 16)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 213/89

(EÜT L 25, 28.1.1989, lk 70)

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 2288/83	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
—	Artikkel 2
Artikkel 2	Artikkel 3
Lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 81/2012,

31. jaanuar 2012,

millega keeldutakse andmast luba söödalisandile Lactobacillus pentosus (DSM 14025)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötade söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise või andmisest keeldumise põhjused ja menetlused. Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikes 7 on sätestatud kord, kuidas hinnata aineid, mikroorganisme ja valmistisi, mis olid liidus kasutusel silokonservantidena päeval, millest alates kohaldatakse kõnealust määrust. Varasemate liidu õigusaktide kohaselt ei olnud vaja silokonservante hinnata ega neile kasutuslube anda.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punkti b ja artikli 10 lõike 7 kohaselt kanti Lactobacillus pentosus (DSM 14025) söödalisandite registrisse silokonservandina kõikide loomaliikide puhul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 ja artikli 7 kohaselt esitati taotlus kõikidele loomaliikidele ette nähtud söödalisandi Lactobacillus pentosus (DSM 14025) kohta, et see liigitataks tehnoloogiliste lisandite kategoorias silokonservantide funktsionaalrühma. Taotlusele olid lisatud dokumendid ja andmed, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3.

(4)	Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas oma 16. novembri 2011. aasta arvamuses (2) järelduse, et Lactobacillus pentosus (DSM 14025) on resistentne kolme inimravis ja veterinaarias kasutatava antibiootikumi suhtes.

(5)

Kättesaadav teave ei luba välistada ohtu, et Lactobacillus pentosus (DSM 14025) võib levitada mikroorganismide resistentsust nimetatud antibiootikumide suhtes. Seega ei ole tõestatud, et kavandatud tingimustel kasutamisel ei avalda Lactobacillus pentosus (DSM 14025) kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ja keskkonnale.

(6)	See tähendab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 nõuded ei ole täidetud. Järelikult tuleks keelduda andmast luba söödalisandile Lactobacillus pentosus (DSM 14025).

(7)	Kuna söödalisandi Lactobacillus pentosus (DSM 14025) edasine kasutamine võib põhjustada ohtu inimeste ja loomade tervisele, tuleks vastavad tooted turult võimalikult kiiresti kõrvaldada.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Söödalisandile Lactobacillus pentosus (DSM 14025) ei anta luba.

Artikkel 2

Söödalisandi Lactobacillus pentosus (DSM 14025) ja seda sisaldavate eelsegude varud tuleb turult kõrvaldada võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 22. aprilliks 2012. Söödalisandiga Lactobacillus pentosus (DSM 14025) enne käesoleva määruse jõustumist valmistatud silo võib kasutada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2011; 9(11):2449.

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 82/2012,

31. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	138,3
	MA	51,9
	TN	91,3
	TR	123,6
	ZZ	101,3
0707 00 05	EG	217,9
	JO	241,9
	MA	148,6
	TR	175,4
	ZZ	196,0
0709 91 00	EG	143,2
0709 91 00	ZZ	143,2
0709 93 10	MA	107,2
	TR	182,4
	ZZ	144,8
0805 10 20	EG	52,6
	MA	53,2
	TN	58,6
	TR	64,0
	ZZ	57,1
0805 20 10	IL	185,7
	MA	87,2
	ZZ	136,5
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	CN	61,2
	EG	88,5
	IL	101,9
	JM	118,0
	KR	91,7
	MA	124,1
	PK	50,1
	TR	87,8
	ZZ	90,4
0805 50 10	EG	69,0
	TR	53,5
	ZZ	61,3
0808 10 80	CA	118,4
	CL	98,4
	CN	74,5
	US	141,9
	ZZ	108,3
0808 30 90	CN	53,7
	TR	95,1
	US	118,8
	ZA	92,8
	ZZ	90,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 83/2012,

31. jaanuar 2012,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. veebruarist 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. veebruarist 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. veebruarist 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. veebruarist 2012

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

—	2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

17.1.2012-30.1.2012

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)
	Pehme nisu (1)	Maisiterad	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—
Noteering	243,28	188,27	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	330,76	320,76	300,76
Mehhiko lahe lisatasu	88,08	17,87	—	—	—
Suure järvistu lisatasu	—	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:	17,88 eurot/t
Lasti veokulud: Suur järvistu – Rotterdam:	— eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/43

KOMISJONI OTSUS,

31. jaanuar 2012,

millega korrigeeritakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõikes 1 nimetatud künniseid

(2012/56/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (1) eriti selle artiklit 271,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1251/2011 (2) on muudetud riigihankelepingute künniseid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (3).

(2)	Järjepidevuse huvides tuleks seega korrigeerida määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõikes 1 nimetatud künniseid.

(3)	Kuna määrusega (EL) nr 1251/2011 muudetud künnised on kohaldatavad alates 1. jaanuarist 2012, siis tuleb ka käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Seetõttu on vaja sätestada, et käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(4)

Komisjoni 9. veebruari 2010. aasta otsus 2010/78/EL, millega korrigeeritakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõikes 1 nimetatud künniseid, on aegunud ning tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eurodes väljendatud künnised on järgmised:

—	artikli 157 punkti b puhul 5 000 000 eurot;

—	artikli 158 lõike 1 punkti a puhul 130 000 eurot;

—	artikli 158 lõike 1 punkti b puhul 200 000 eurot;

—	artikli 158 lõike 1 punkti c puhul 5 000 000 eurot.

Artikkel 2

Otsus 2010/78/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Brüssel, 31. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(2) ELT L 319, 2.12.2011, lk 43.

(3) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(4) ELT L 37, 10.2.2010, lk 73.

1.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 29/44

ELI-ANDORRA ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,

25. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse tolli turvameetmete alaste sätete loetelu, mis on ette nähtud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe artikli 12b lõikega 1

(2012/57/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelist kirjavahetuse teel sõlmitud ja 28. juunil 1990 Luxembourgis allkirjastatud kokkulepet („kokkulepe”), eriti selle artikli 12b lõiget 1,

arvestades, et artikli 12b lõikes 1 on sätestatud, et Andorra Vürstiriik võtab vastu liidus kohaldatavad tolli turvameetmed ja et ühenduse õigustiku asjaomaste sätete üksikasjaliku loetelu määrab kindlaks kokkuleppe artikliga 17 ette nähtud ühiskomitee,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse õigustiku nende sätete loetelu, mille Andorra Vürstiriik peab vastu võtma kokkuleppe artikli 12b lõike 1 alusel, on järgmine:

Tolli turvameetmete kategooria

Ühenduse tolliseadustiku sätted – nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92 (1)

Ühenduse tolliseadustiku rakendussätted – komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (2)

Kaupade sisenemis- ja väljumiseelsed deklaratsioonid

Sisenemisel: artiklid 36a–36c

Sisenemisel: artiklid 181b–184c

Väljumisel: artiklid 182a–182d

Väljumisel:

—	artiklid 592a–592d ja artikkel 592f (ekspordi tollideklaratsioon),

—	artiklid 842a–842f (väljumise ülddeklaratsioon)

Volitatud ettevõtja

Artikkel 5a

Artiklid 14a–14d, artiklid 14f–14k ning artiklid 14q–14x

Tolli turvakontroll ja turvariskide juhtimine

Artikkel 13

Üldine: artiklid 4f–4j

Sisenemisel: artiklid 184d–184e

Väljumisel:

—	artiklid 592e ja 592g (ekspordi tollideklaratsioon),

—	artikli 842d lõige 2 (väljumise ülddeklaratsioon)

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Brüssel, 25. jaanuar 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Gianluca GRIPPA

(1) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(2) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.029.est
Euroopa Liidu Teataja		L 29

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. aastakäik 1. veebruar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/54/EL
	*	Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2012, Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta EMP Ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa (Transport) muutmisega	1
		2012/55/Euratom
	*	Komisjoni otsus, 2. märts 2011, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Austraalia valitsuse vahelise, tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta	3
	*	Austraalia valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) vaheline tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitlev koostööleping	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 79/2012, 31. jaanuar 2012, millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 80/2012, 31. jaanuar 2012, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud bioloogiliste ja keemiliste ainete loetelu	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 81/2012, 31. jaanuar 2012, millega keeldutakse andmast luba söödalisandile Lactobacillus pentosus (DSM 14025) ( 1 )	36
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 82/2012, 31. jaanuar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	38
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 83/2012, 31. jaanuar 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. veebruarist 2012	40
		OTSUSED
		2012/56/EL
	*	Komisjoni otsus, 31. jaanuar 2012, millega korrigeeritakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 157 punktis b ja artikli 158 lõikes 1 nimetatud künniseid	43
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2012/57/EL
	*	ELi-Andorra ühiskomitee otsus nr 1/2012, 25. jaanuar 2012, millega kehtestatakse tolli turvameetmete alaste sätete loetelu, mis on ette nähtud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe artikli 12b lõikega 1	44