27.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 43/2012,

17. jaanuar 2012,

millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt peavad meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, olema võetud arvestades kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed iga kalavaru või kalavarurühma kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)	Et tagada ühetaolised rakendamistingimused, mis käsitlevad konkreetsele liikmesriigile loa andmist tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi põhjal, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(5)

Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (2).

(6)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 volitused kõnealuse lubatud kogupüügi taseme määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi taset kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(7)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodi süsteemi, et vältida vette tagasi heitmist ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu õhutavad püügikvoodi süsteemid kalureid püügi selektiivsust parandama. Et tagasiheidet oleks võimalik tõhusalt reguleerida, peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine. See peaks võimaldama kõik pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osad täpselt salvestada. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine praegu selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük) eeldusel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) nõuded on täidetud.

(8)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(9)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks merluusivaru, norra salehomaari varu, Biskaia lahe ja La Manche’i lääneosa merikeelevaru, Šotimaast läände jääva heeringavaru, Kattegati, Šotimaast läände jäävate ning Iiri mere tursavaru lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks), (4) nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks), (5) nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (6) nõukogu 7. mai 2007. aasta määruses (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava), (7) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava) (8) ning nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (9) („tursapüügi kava”).

(10)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(11)	Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (10) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid.

(12)	Mõnede liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(13)

Norra salehomaari püütakse mitmeid liike hõlmavates põhjalähedastes püügipiirkondades koos mitme teise liigiga. Iirimaast lääne poole jäävas püügipiirkonnas ehk Porcupine’i madalal soovitab teadusnõuanne selle liigi püüki 2012. aastal mitte suurendada. Varude taastamise jätkamise toetamiseks on asjakohane piirduda kõnealuse piirkonna teatud osades ja teatud ajavahemikel püügivõimaluste puhul üksnes selliste pelaagiliste liikidega, millega koos norra salehomaari ei püüta.

(14)

Kuna puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et pollaki lubatud kogupüügi piirkonnad vastavad konkreetsetele bioloogilistele varudele ja et selle liigi levik on ühtlane alates Briti saartest põhjas kuni Ibeeria poolsaareni lõunas, on püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks asjakohane lubada teatud lubatud kogupüügi piirkondade vahelist paindlikkust.

(15)

On vaja kehtestada 2012. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (11).

(16)

Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (12), eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(17)

Selleks, et vältida püügitegevuse katkemist ning tagada ELi kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2012. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(18)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ELi laevadele rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalast väljaspool olevate teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused.

2. Lõikes 1 osutatud püügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2012. aasta püügipiirangud ning

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikul 1. veebruar 2012 – 31. jaanuar 2013.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ELi laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

d) „kvoot”– ELile või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

f) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (13);

g) „ELi laevastikuregister”– kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjoni loodud register;

h) „kalapüügipäevik”– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas määratletud geograafilised alad;

b) „Skagerrak”– geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c) „Kattegat”– geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d) „VII (Porcupine’i madal – üksus 16)”– geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

53° 30′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 11° 00′ W,

51° 30′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 13° 00′ W,

51° 00′ N 15° 00′ W,

53° 30′ N 15° 00′ W;

e) „Cádizi laht”– ICES IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole 7° 23′ 48″ W;

f) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 216/2009 (15) II lisas määratletud geograafilised alad.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle eraldamine

ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

Artikkel 6

Erisätted teatava lubatud kogupüügi kohta

1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi selliselt, et

a)	see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

selle tulemuseks on:

i)	analüütilise hinnangu olemasolu korral varude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi, võimalikult suure tõenäosusega;

ii)	kui analüütiline hinnang puudub või on mittetäielik, varude kasutamine kalavarude majandamise suhtes kohaldatava ettevaatusprintsiibi kohaselt.

3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2012 järgmise teabe:

a)	vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)	asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb, ning

c)	üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

1. Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele oma lipu all sõitvatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas. Täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

2. Lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist lubatakse üksnes järgmistel tingimustel:

a)	laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)	ühele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale laevale antud täiendav püügiosa ole rohkem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest ning mingil juhul ei tohi see suurendada kõnealusele laevale eraldatud põhiosa rohkem kui 30 % ning

c)	kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva poolt püütud asjaomane saak arvestatakse maha kogu talle eraldatud püügiosast.

Olenemata punktist b võib liikmesriik erandkorras lubada oma lipu all sõitvale laevale täiendava püügiosa, mis on suurem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest, tingimusel, et:

i)	sellist liiki laevade hinnanguline tagasiheide on väiksem kui 10 %;

ii)	saab tõendada, et sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV süsteemi kontrollialase potentsiaali hindamiseks, ning

iii)	nimetatud katsetustes osalevate kõikide laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

Sel määral, kui kooskõlas punktiga a tehtud salvestistega kaasneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46 määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

3. Kui liikmesriik tuvastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida lõikes 2 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2012. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

4. Enne lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist esitab liikmesriik komisjonile järgmise teabe:

a)	tema lipu all sõitvate täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide, ning

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2011. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

5. Komisjon võib nõuda, et hinnang lõike 2 punktis b osutatud laevade hinnangulise tagasiheite kohta saadetaks teaduslikule nõuandeorganile läbivaatamiseks. Kui hinnangut ei kinnitata, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kirjalikult meetmetest, mille eesmärk on tagada, et asjaomased laevad järgivad lõike 2 punktis b kehtestatud hinnangulise tagasiheitega seotud tingimust.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud

Alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid järgmiselt:

a)	IIA lisa kohaldatakse tursavarude majandamiseks Kattegatis, ICES VIIa ja VIa rajoonis ning ICES Vb rajooni ELi vetes.

b)	IIB lisa kohaldatakse merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)	IIC lisa kohaldatakse ICES VIIe rajoonis merikeelevarude majandamise suhtes.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist (16);

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Kalapüügi keeluaeg

1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. juulini 2012 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel ja harilik ogahai.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 Porcupine'i madalalt läbisõidul hoida pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 12

Keelud

1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi ja ELi välistes vetes;

b)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus käesoleva määruse I lisa B osas on ette nähtud teisiti;

c)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

d)	harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes.

2. Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 1 osutatud liike kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2371/2002. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artiklit 9 kohaldatakse siiski 1. veebruarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) ELT L 150, 30.04.2004, lk 1.

(5) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(6) ELT L 65, 07.03.2006, lk 1.

(7) ELT L 122, 11.05.2007, lk 7.

(8) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(10) EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3.

(11) ELT L 214, 19.08.2009, lk 16.

(12) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(13) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.03.2009, lk 1).

(16) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

LISADE NIMEKIRI

I LISA.

ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa.

—	A osa. Üldsätted

—	B osa. Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

IIA LISA.

Laevade püügikoormus seoses Kattegati, ICES VIIa ja VIa rajooni ning ICES Vb rajooni ELi vete tursavarude majandamisega.

IIB LISA.

Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

IIC LISA.

Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICES VIIe rajoonis.

I LISA

ELi LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

A OSA

Üldsätted

Käesoleva lisa B osa tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetusega tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon maritae	CGE	Süvamere punakrabi
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikk-koon-hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja circularis	RJI	Liivrai
Leucoraja fullonica	RJF	Šagräänrai
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Martialia hyadesi	SQS	Kalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railised
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus spp.	JAX	Harilik stauriid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkalad	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Euroopa merluus	HKE	Merluccius merluccius
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOL	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus batis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik stauriid	JAX	Trachurus spp.
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Leucoraja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOO	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikk-koon-hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railised	SRX	Rajiformes
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabi	CGE	Chaceon maritae
Šagräänrai	RJF	Leucoraja fullonica
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt

B OSA

Kattegat, ICES alapiirkonnad I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

III ja IV püügipiirkonna ELi veed

(ARU/34-C)

Taani

959

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

1 082

Lubatud kogupüük (TAC)

1 082

Liik

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

305

Madalmaad

3 434

Ühendkuningriik

241

Euroopa Liit

4 316

Lubatud kogupüük (TAC)

4 316

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(USK/3A/BCD)

Taani

Analüütiline TAC

Rootsi

Saksamaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

20 123

Ennetuslik TAC

Iirimaa

56 666

Ühendkuningriik

5 211

Euroopa Liit

82 000

Lubatud kogupüük (TAC)

82 000

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIb, VIIc; VIaS (1)

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

3 861

Analüütiline TAC

Madalmaad

386

Euroopa Liit

4 247

Lubatud kogupüük (TAC)

4 247

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VI püügipiirkond, Clyde (2)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse (3)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (4)

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIa (5)

(HER/07A/MM)

Iirimaa

1 237

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 515

Euroopa Liit

4 752

Lubatud kogupüük (TAC)

4 752

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

490

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

490

Euroopa Liit

980

Lubatud kogupüük (TAC)

980

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

VIIg (6), VIIh (6), VIIj (6) ja VIIk (6)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 302

Iirimaa

18 236

Madalmaad

1 302

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

21 100

Lubatud kogupüük (TAC)

21 100

Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

3 998

Analüütiline TAC

Portugal

4 362

Euroopa Liit

8 360

Lubatud kogupüük (TAC)

8 360

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

82 (7)

Analüütiline TAC

Saksamaa

2 (7)

Rootsi

49 (7)

Euroopa Liit

133 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (7)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIb; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12° 00′ W ning XII ja XIV püügipiirkond

(COD/5W6-14)

Belgia

Ennetuslik TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIa; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12° 00′W.

(COD/5BE6A)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (8)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

251

Madalmaad

Ühendkuningriik

109

Euroopa Liit

380

Lubatud kogupüük (TAC)

380

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(COD/7XAD34)

Belgia

449

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

7 357

Iirimaa

1 459

Madalmaad

Ühendkuningriik

793

Euroopa Liit

10 059

Lubatud kogupüük (TAC)

10 059

Liik

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed; CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna ELi veed

(POR/3-1234)

Taani

0 (9)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

0 (9)

Saksamaa

0 (9)

Iirimaa

0 (9)

Hispaania

0 (9)

Ühendkuningriik

0 (9)

Euroopa Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (9)

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

1 775

Euroopa Liit

1 845

Lubatud kogupüük (TAC)

1 845

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

385

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 501

Iirimaa

439

Ühendkuningriik

1 062

Euroopa Liit

3 387

Lubatud kogupüük (TAC)

3 387

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VII

(LEZ/07.)

Belgia

470

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

5 216

Prantsusmaa

6 329

Iirimaa

2 878

Ühendkuningriik

2 492

Euroopa Liit

17 385

Lubatud kogupüük (TAC)

17 385

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

950

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

766

Euroopa Liit

1 716

Lubatud kogupüük (TAC)

1 716

Liik

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

1 121

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

Euroopa Liit

1 214

Lubatud kogupüük (TAC)

1 214

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

186

Analüütiline TAC

Saksamaa

213

Hispaania

199

Prantsusmaa

2 293

Iirimaa

518

Madalmaad

179

Ühendkuningriik

1 595

Euroopa Liit

5 183

Lubatud kogupüük (TAC)

5 183

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VII

(ANF/07.)

Belgia

2 835 (10)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

316 (10)

Hispaania

1 126 (10)

Prantsusmaa

18 191 (10)

Iirimaa

2 325 (10)

Madalmaad

367 (10)

Ühendkuningriik

5 517 (10)

Euroopa Liit

30 677 (10)

Lubatud kogupüük (TAC)

30 677 (10)

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 252

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 968

Euroopa Liit

8 220

Lubatud kogupüük (TAC)

8 220

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 750

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Portugal

547

Euroopa Liit

3 300

Lubatud kogupüük (TAC)

3 300

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

332

Iirimaa

985

Ühendkuningriik

4 683

Euroopa Liit

6 015

Lubatud kogupüük (TAC)

6 015

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

185

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

11 096

Iirimaa

3 699

Ühendkuningriik

1 665

Euroopa Liit

16 645

Lubatud kogupüük (TAC)

16 645

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIIa

(HAD/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

542

Ühendkuningriik

598

Euroopa Liit

1 251

Lubatud kogupüük (TAC)

1 251

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

176

Euroopa Liit

307

Lubatud kogupüük (TAC)

307

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

186

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

11 431

Iirimaa

5 298

Madalmaad

Ühendkuningriik

2 045

Euroopa Liit

19 053

Lubatud kogupüük (TAC)

19 053

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 270

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 905

Euroopa Liit

3 175

Lubatud kogupüük (TAC)

3 175

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(WHG/9/3411)

Portugal

Kehtestatakse (11)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (12)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (12)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

1 531

Analüütiline TAC

Rootsi

130

Euroopa Liit

1 661

Lubatud kogupüük (TAC)

1 661 (13)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

1 119

Saksamaa

128

Prantsusmaa

248

Madalmaad

Ühendkuningriik

348

Euroopa Liit

1 935

Lubatud kogupüük (TAC)

1 935 (14)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

284 (15)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

9 109

Prantsusmaa

14 067 (15)

Iirimaa

1 704

Madalmaad

183 (15)

Ühendkuningriik

5 553 (15)

Euroopa Liit

30 900

Lubatud kogupüük (TAC)

30 900 (16)

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

9 (17)

Analüütiline TAC

Hispaania

6 341

Prantsusmaa

14 241

Madalmaad

18 (17)

Euroopa Liit

20 609

Lubatud kogupüük (TAC)

20 609 (18)

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

7 870

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

756

Portugal

3 673

Euroopa Liit

12 299

Lubatud kogupüük (TAC)

12 299

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

2 (19)

Analüütiline TAC

Hispaania

778 (19)

Prantsusmaa

19 (19)

Leedu

7 (19)

Ühendkuningriik

7 (19)

Muu

2 (19)

Euroopa Liit

815 (19)

Lubatud kogupüük (TAC)

815 (19)

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IIIa; IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

7 (20)

Analüütiline TAC

Taani

Saksamaa

7 (20)

Rootsi

Ühendkuningriik

7 (20)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

1 147

Analüütiline TAC

Taani

1 147

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

590

Ühendkuningriik

18 994

Euroopa Liit

21 929

Lubatud kogupüük (TAC)

21 929

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

114

Iirimaa

190

Ühendkuningriik

13 758

Euroopa Liit

14 091

Lubatud kogupüük (TAC)

14 091

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VII

(NEP/07.)

Hispaania

1 306 (21)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

5 291 (21)

Iirimaa

8 025 (21)

Ühendkuningriik

7 137 (21)

Euroopa Liit

21 759 (21)

Lubatud kogupüük (TAC)

21 759 (21)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 665

Euroopa Liit

3 899

Lubatud kogupüük (TAC)

3 899

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VIIIc

(NEP/08C.)

Hispaania

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

Analüütiline TAC

Portugal

205

Euroopa Liit

273

Lubatud kogupüük (TAC)

273

Liik

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse (22) (23)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (23) (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (23) (24)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Iirimaa

275

Ühendkuningriik

408

Euroopa Liit

693

Lubatud kogupüük (TAC)

693

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

1 063

Madalmaad

Ühendkuningriik

491

Euroopa Liit

1 627

Lubatud kogupüük (TAC)

1 627

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

828

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 761

Ühendkuningriik

1 473

Euroopa Liit

5 062

Lubatud kogupüük (TAC)

5 062

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

197

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

369

Lubatud kogupüük (TAC)

369

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(PLE/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

176

Lubatud kogupüük (TAC)

176

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

263

Portugal

Euroopa Liit

395

Lubatud kogupüük (TAC)

395

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

190

Iirimaa

Ühendkuningriik

145

Euroopa Liit

397

Lubatud kogupüük (TAC)

397

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VII

(POL/07.)

Belgia

420

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

Prantsusmaa

9 667

Iirimaa

1 030

Ühendkuningriik

2 353

Euroopa Liit

13 495

Lubatud kogupüük (TAC)

13 495

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 230

Euroopa Liit

1 482

Lubatud kogupüük (TAC)

1 482

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

VIIIc

(POL/08C.)

Hispaania

208

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

Euroopa Liit

231

Lubatud kogupüük (TAC)

231

Liik

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273 (25)

Ennetuslik TAC

Portugal

9 (25)

Euroopa Liit

282 (25)

Lubatud kogupüük (TAC)

282

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

VII, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(POK/7/3411)

Belgia

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

1 375

Iirimaa

1 516

Ühendkuningriik

446

Euroopa Liit

3 343

Lubatud kogupüük (TAC)

3 343

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

235 (26) (27) (28)

Analüütiline TAC

Taani

9 (26) (27) (28)

Saksamaa

12 (26) (27) (28)

Prantsusmaa

37 (26) (27) (28)

Madalmaad

200 (26) (27) (28)

Ühendkuningriik

902 (26) (27) (28)

Euroopa Liit

1 395 (26) (28)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 395 (28)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(SRX/03A-C.)

Taani

45 (29) (30)

Analüütiline TAC

Rootsi

13 (29) (30)

Euroopa Liit

58 (29) (30)

Lubatud kogupüük (TAC)

58 (30)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIa, VIb ja VIIa–c, e–k püügipiirkonna ELi veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

895 (31) (32) (33)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

5 (31) (32) (33)

Prantsusmaa

4 018 (31) (32) (33)

Saksamaa

12 (31) (32) (33)

Iirimaa

1 294 (31) (32) (33)

Leedu

21 (31) (32) (33)

Madalmaad

4 (31) (32) (33)

Portugal

22 (31) (32) (33)

Hispaania

1 082 (31) (32) (33)

Ühendkuningriik

2 562 (31) (32) (33)

Euroopa Liit

9 915 (31) (32) (33)

Lubatud kogupüük (TAC)

9 915 (32)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIId püügipiirkonna ELi veed

(SRX/07D.)

Belgia

80 (34) (35) (36)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

670 (34) (35) (36)

Madalmaad

4 (34) (35) (36)

Ühendkuningriik

133 (34) (35) (36)

Euroopa Liit

887 (34) (35) (36)

Lubatud kogupüük (TAC)

887 (35)

Liik

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed

(SRX/89-C.)

Belgia

9 (37) (38)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 601 (37) (38)

Portugal

1 298 (37) (38)

Hispaania

1 305 (37) (38)

Ühendkuningriik

9 (37) (38)

Euroopa Liit

4 222 (37) (38)

Lubatud kogupüük (TAC)

4 222 (38)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

512

Analüütiline TAC

Saksamaa

30 (39)

Madalmaad

49 (39)

Rootsi

Euroopa Liit

610

Lubatud kogupüük (TAC)

610 (40)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIa

(SOL/07A.)

Belgia

131

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

300

Lubatud kogupüük (TAC)

300

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

1 502

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 005

Ühendkuningriik

1 073

Euroopa Liit

5 580

Lubatud kogupüük (TAC)

5 580

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

27 (41)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

293 (41)

Ühendkuningriik

457 (41)

Euroopa Liit

777

Lubatud kogupüük (TAC)

777

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

663

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

Iirimaa

Ühendkuningriik

298

Euroopa Liit

1 060

Lubatud kogupüük (TAC)

1 060

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

Iirimaa

190

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

423

Lubatud kogupüük (TAC)

423

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

Analüütiline TAC

Hispaania

Prantsusmaa

3 895

Madalmaad

292

Euroopa Liit

4 250

Lubatud kogupüük (TAC)

4 250

Liik

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(SOO/8CDE34)

Hispaania

403

Ennetuslik TAC

Portugal

669

Euroopa Liit

1 072

Lubatud kogupüük (TAC)

1 072

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Taani

1 674

Saksamaa

Prantsusmaa

361

Madalmaad

361

Ühendkuningriik

2 702

Euroopa Liit

5 150

Lubatud kogupüük (TAC)

5 150

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(DGS/03A-C.)

Taani

Analüütiline TAC

Rootsi

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0 (42)

Analüütiline TAC

Taani

0 (42)

Saksamaa

0 (42)

Prantsusmaa

0 (42)

Madalmaad

0 (42)

Rootsi

0 (42)

Ühendkuningriik

0 (42)

Euroopa Liit

0 (42)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (42)

Liik

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0 (43)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

0 (43)

Hispaania

0 (43)

Prantsusmaa

0 (43)

Iirimaa

0 (43)

Madalmaad

0 (43)

Portugal

0 (43)

Ühendkuningriik

0 (43)

Euroopa Liit

0 (43)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (43)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

22 409 (44) (46)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

388 (44)

Portugal

2 214 (44) (46)

Euroopa Liit

25 011

Lubatud kogupüük (TAC)

25 011

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

(JAX/09.)

Hispaania

7 969 (47) (48)

Analüütiline TAC

Portugal

22 831 (47) (48)

Euroopa Liit

30 800

Lubatud kogupüük (TAC)

30 800

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

X; CECAFi ELi veed (49)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse (50) (51)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (52)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (52)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (53)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse (54) (55)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (56)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (56)

Liik

Harilik stauriid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

CECAFi ELi veed (57)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse (58)

Ennetuslik TAC

Euroopa Liit

Kehtestatakse (59)

Lubatud kogupüük (TAC)

Kehtestatakse (59)

(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56° 00′ N ja lääne pool 07° 00′ W.

(2) Clyde’i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre’i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(5) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(6) Seda püügipiirkonda on suurendatud alaga, mille piirid on järgmised:

—	põhjas laiuskraad 52° 30′ N,

—	lõunas laiuskraad 52° 00′ N,

—	läänes Iirimaa rannik,

—	idas Ühendkuningriigi rannik.

(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole lubatud.

(8) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.

(9) Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(10) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(11) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(12) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(13) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(14) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

(15) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(16) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	37
Hispaania	1 469
Prantsusmaa	1 469
Iirimaa	184
Madalmaad	18
Ühendkuningriik	827
Euroopa Liit	4 004

(17) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(18) Põhjapoolsete merluusivarude 55 105-tonnise TACi piires.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	1 837
Prantsusmaa	3 305
Madalmaad	6
Euroopa Liit	5 150

(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(20) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes.

(21) Eritingimus: millest võib VII püügipiirkonnas (Porcupine'i madalik – üksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:

Hispaania	380
Prantsusmaa	238
Iirimaa	457
Ühendkuningriik	185
Euroopa Liit	1 260

(22) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(23) Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(24) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(25) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIIIc püügipiirkonna vetes (POL/*08C.).

(26) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), blondrai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(27) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(28) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(29) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/03A-C.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(30) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(31) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), blondrai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), tähnilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), väikesilmrai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), liivrai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(32) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(33) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda ELi VIId püügipiirkonna vetes (SRX/*07D.).

(34) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), blondrai (Raja brachyura) (RJH/07D.), tähnikrai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(35) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(36) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*67AKD).

(37) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), ogarai (Raja clavata) (RJC/8910-C.) püügist teatatakse eraldi.

(38) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(39) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 ELi vetes.

(40) Eritingimus: sellest võib üle 461 tonni püüda IIIa püügipiirkonnas.

(41) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimustele.

(42) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(43) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikk-koon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(44) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(45) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(46) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*09).

(47) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(48) Eritingimus: kuni 5 % sellest kvoodist võib püüda VIIIc piirkonnas. Selle eritingimuse kasutamisest peab siiski komisjoni eelnevalt teavitama (JAX/*08C).

(49) Assoori saarte ümbruse veed.

(50) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(51) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(52) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(53) Madeira ümbruse veed.

(54) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(55) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(56) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(57) Kanaari saarte ümbruse veed.

(58) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(59) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES KATTEGATI, ICES VIa JA VIIa RAJOONI NING ICES Vb RAJOONI ELi VETE TURSAVARUDE MAJANDAMISEGA

1. Reguleerimisala

1.1.	Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2012. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõu kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 osutatud püügivahendite rühmade määratlusi ning sama lisa punkti 2 alapunktides a, c ja d osutatud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, keelab ta mis tahes oma laeval kalastamise kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.	Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2012. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.	Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas esitatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.	Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafiliste piirkondade rühma.

7. Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

Geograafiline piirkond:

Kindlaksmääratud püügivahend

(a)

Kattegat

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

490

BT1

BT2

115 456

26 534

13 102

22 645

22 060

1 100

25 339

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

(c)	ICES rajoon VII a

TR1

48 193

33 539

339 592

TR2

10 166

744

475 649

1 088 238

TR3

1 422

BT1

BT2

843 782

514 584

200 000

111 693

471

18 255

5 970

158

70 614

Geograafiline piirkond

Kindlaksmääratud püügivahend

(d)	ICES rajoon VIa ja ICES rajooni Vb ELi veed

TR1

9 320

1 324 002

428 820

1 033 273

TR2

34 926

14 371

2 972 845

TR3

273

16 027

BT1

117 544

BT2

3 801

4 626

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

1 953

145

1 402 142

225 861

4 250

630 040

IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PÜÜGIRAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „püügivahendite rühm”– rühm, kuhu kuuluvad traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm; nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b) „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c) „piirkond”– ICES VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d) „2012. aasta püügiperiood”– ajavahemik 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013;

e) „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3. Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1.

Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2011 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK

ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

5.1.	2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.	Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6. Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul ELi laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)	asjaomase laeva poolt aastal 2009 või 2010 lossitud merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)	asjaomase laeva poolt aastal 2009 või 2010 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.	Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2012. aastal lossida üle 5 tonni merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.	Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite kaupa

Eritingimus	Kindlaksmääratud püügivahend	Päevade maksimaalne arv
	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	ES	150
		FR	149
		PT	155
6.1.a ja 6.1.b	Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad	Tähtajatu

7. Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade 2009. ja 2010. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 (1) artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Nimetatud kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.	Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.6.

Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.	Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2012. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2013. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.	Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.	Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

9.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teaduslik vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab liikmesriik komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

10. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11. Püügiperioodid

11.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

12. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

12.2.

Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2009 ja 2010 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

13. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

14. Püügikoormuse aruanne

15. Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012

(4)	Koonddeklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)	(8)	(8)	(8)	(9)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (5)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR	=	traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm
GN	=	nakkevõrgud ≥ 60 mm
LL	=	põhjaõngejadad

6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse).

7)	Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6) Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICES VIIe RAJOONIS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt10 meetrit ja mis hoiavad pardal või kasutavad mõnda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007 käesoleva lisa punktis 2 osutatud püügivahenditest ning mis viibivad ICES VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2012. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013.

1.2.

Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügipäeviku kohaselt püüdnud 2004. aastal eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, tingimusel et:

a)	sellised laevad püüavad 2012. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

b)	sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale ning

c)	iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2012 ja 31. jaanuariks 2013 aruande selliste laevade merikeele püügi kohta 2004. aastal ja 2012. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2. Püügivahendid

Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste kalapüügivahendite rühmade suhtes:

a)	piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

b)	passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm.

3. Püügitegevuse piirangud

Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud rühma püügivahenditest, ei viibi piirkonnas rohkem kui III peatükis sätestatud arvu päevi.

II PEATÜKK

LOAD

4. Püügiloaga laevad

4.1.	Laevadel, mis kasutavad käesoleva lisa punktis 2 määratletud püügivahendeid ja mis püüavad käesoleva punktis 1.1 määratletud piirkonnas, peab olema kalapüügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

4.2.

Liikmesriik ei luba oma lipu all sõitvatel laevadel püüda kala kõnealuses piirkonnas ühegi punktis 2 osutatud rühmadesse kuuluva püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002–2011 selles piirkonnas kala püüdnud (välja arvatud püügitegevus seoses päevade ülekandmisega kalalaevade vahel), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük mõõdetuna kilovattides.

4.3.

Siiski võib laeval, mis on tõendatult püüdnud kala punktis 2 osutatud rühma püügivahenditega, olla luba kasutada teisi püügivahendeid tingimusel, et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui esimesena nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.4.

Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole punktis 1 määratletud piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kõnealuses piirkonnas punktis 2 osutatud rühma püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK

ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5. Päevade maksimaalne arv

2012. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul liikmesriik võib tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest ja neid kasutatakse, on esitatud I tabelis.

I tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas püügivahendite rühmade kaupa

Püügivahend punkt 2

Nimetus

Kasutatakse ainult punktis 2 määratletud püügivahendite määratlusi

La Manche’i lääneosa

2(a)

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm

164

2(b)

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm

164

6. Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

2012. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid määratud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada asjaomasel laeval viibida piirkonnas maksimaalse arvu päevi, mis erineb I tabelis püügivahendite rühmade puhul kehtestatud päevadest, tingimusel et järgitakse sellisele püügivahendite rühmale vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

Teatavale püügivahendite rühmale vastav kilovatt-päevade üldkogus on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada kõnealuseid püügivahendeid, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügiluba omavate laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.	Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7. Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1.

Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada geograafilises piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni punktis 2 nimetatud püügivahenditest, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel alates 1. jaanuarist 2004 kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

7.3.	Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile 15. juuniks 2012 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad iga püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)	püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)	kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades asjaomaste püügivahendite rühmade kohta.

7.5.	Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

7.6.	Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastava püügivahendite rühma püügivahendeid.

7.7.

Liikmesriik ei või 2012. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt varem määratud lisapäevi, kui komisjon ei ole vastu võtnud otsust, et hindab kõnealused lisapäevad ümber, võttes aluseks kasutatavate püügivahendite rühmad ja merepäevade piirangud. Kui liikmesriik on esitanud taotluse kõnealuste lisapäevade arvu ümberhindamiseks, võib ta enne komisjoni otsuse tegemist ajutiselt ümber jagada 50 % neist päevadest.

8. Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

Komisjon võib teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel eraldada liikmesriikidele ajavahemikus 1. veebruar 2012 kuni 31. jaanuar 2013 kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas, kui tema pardal on punktis 2 määratletud rühma püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava püügi hulgale ja püükide koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis riiklike programmide suhtes on sätestatud määrustes (EÜ) nr 199/2008 ja (EÜ) nr 665/2008 (1).

8.2.	Vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ja meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.	Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada sooviv liikmesriik esitab komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendavaid päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt nimetatud liikmesriigile ning tõhustatud vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

8.5.	Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK

HALDAMINE

9. Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10. Püügiperioodid

10.1.

Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

Kui liikmesriik lubab laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 3 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida päevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laeva lahkumine piirkonnast ei ühti 24tunnise perioodi lõpuga.

V PEATÜKK

ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11. Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

11.2.

Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

Punktis 10.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda ainult need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad samasse punktis 2 nimetatud rühma kuuluvaid püügivahendeid.

11.4.

12. Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad kõigepealt komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid, mille suhtes nad on kokku leppinud.

VI PEATÜKK

ARUANDEKOHUSTUS

13. Püügikoormuse aruanne

14. Andmete kogumine

15. Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressil, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2011. ja 2012. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik	Püügivahend	Aasta	Koonddeklaratsioon
(1)	(2)	(3)	(4)

III tabel

Andmevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)	Püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk 220 m
TN	=	abar või takervõrk 220 mm

(3)

Aasta

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012

(4)	Koond-deklaratsioon

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Teatatud püügivahendid				Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv				Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv				Ülekantud päevad
Liikmesriik	CFR	Pardatähis	Püügiperioodi kestus	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Nr 1	Nr 2	Nr 3	…	Ülekantud päevad
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(5)	(5)	(5)	(6)	(6)	(6)	(6)	(7)	(7)	(7)	(7)	(8)

V tabel

Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondamine (3)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)	Liikmesriik

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

ELi kalalaevastiku registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber.

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada.

(3)	Pardatähis

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87.

(4)	Püügiperioodi kestus

Püügiperioodi pikkus kuudes.

(5)	Teatatud püügivahend

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT	=	piimtraalid ≥ 80 mm
GN	=	nakkevõrk 220 m
TN	=	abar või takervõrk 220 mm

(6)	Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

(8)	Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)	Ülekantud päevad

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1) Komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(3) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

27.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 25/55

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 44/2012,

17. jaanuar 2012,

millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt peavad liidu meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, olema võetud arvestades kättesaadavaid teadus-, tehnika ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed iga kalavaru või kalavarurühma kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja püügitegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)	Ühetaoliste tingimuste tagamiseks käesoleva määruse rakendamisel liidu kasutada oleva moivapüügi kvoodi ülevaatamise osas ICES V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes, võttes aluseks Gröönimaaga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu, tuleks anda komisjonile rakendusvolitused.

(5)

Teatavate lühiealiste kalaliikide varude püügi piirnormide rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendusvolitused seoses lubatud kogupüügi (TAC) ülevaatamisega 2012. aasta esimeses pooles kogutud teadusliku teabe valguses. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (2).

(6)	Komisjon peaks seoses nimetatud lühiealiste kalaliikide varude lubatud kogupüügi ülevaatamisega võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud liidu vajadusega täita oma rahvusvahelisi kohustusi, kui seda nõuab olukorra tungiv kiireloomulisus.

(7)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täiendava kvoodi täielikult dokumenteeritud püügialastes katsetustes osalevatele laevadele. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida püügikvoodi süsteemi, et vältida vette tagasi heitmist ning sellega kaasnevat muidu kasutatava kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu õhutavad püügikvoodi süsteemid kalureid püügi selektiivsust parandama. Selleks, et kalade vette tagasi heitmist oleks võimalik otstarbekalt hallata, peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine. See peaks võimaldama täpselt salvestada kõik pardal hoitava ja vette tagasi lastud saagi osad. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate kasutamine praegusel ajal selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse kalade vette tagasi heitmist (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük) eeldusel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) nõuded on täidetud.

(8)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades ka silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(9)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks Põhjamere merikeelevaru, Põhjamere lestavaru, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche'i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 11. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 676/2007 (millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava), (4) nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (5) („tursapüügi kava”) ning nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava) (6).

(10)

(11)	Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (7) artikli 2 kohaselt tuleks kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud meetmeid.

(12)

On vaja kehtestada 2012. aastaks maksimaalne lubatud püügikoormus kooskõlas määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12, nõukogu määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (8).

(13)	Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICES IIa ja IIIa rajooni ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes tobiapüügi reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(14)	Mõnede liikide, näiteks mõnede hailiikide jaoks võib isegi piiratud püügitegevus kaasa tuua tõsise ohu nende säilimisele. Selliste liikide püügivõimalused tuleks nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(15)

(16)

Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra, (9) Fääri saarte, (10) Gröönimaa (11) ja Islandiga (12). Fääri saartega peetavad konsultatsioonid ei ole veel lõpule viidud ning selle partneriga jõutakse 2012. aasta püügivõimaluste osas kokkuleppele eeldatavasti 2012. aasta alguses. Islandiga peetavad konsultatsioonid jätkuvad samuti 2012. aastal. Selleks, et vältida ELi kalalaevade püügitegevuse katkemist ning selleks, et võimaldada 2012. aastal kõnealuste kokkulepete sõlmimiseks vajalikku paindlikkust, on asjakohane, et EL kehtestab Islandi ja/või Fääri saartega sõlmitavate kokkulepete objektiks olevate liikide osas ajutised püügivõimalused.

(17)

Vastavalt rannikuriikide vahelistele konsultatsioonidele makrelli, merlangi, Põhjamere kilttursa ja atlandi-skandinaavia heeringa majandamise üle võib EL lubada ELi laevadel püüda ELi kasutada olevast kvoodist 10 % rohkem, kui ELi kasutada olevast kvoodist rohkem püütud kogus arvatakse maha ELi 2013. aasta kvoodist. Samuti võib EL 2013. aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % 2012. aastal ELi kasutada olevast kvoodist. Asjakohane on lubada asjaomastel liikmesriikidel nimetatud kalapüügivõimaluste haldamise sellist paindlikkust, eelkõige andes asjaomastele liikmesriikidele kvoodi paindliku kasutamise võimaluse.

(18)	ELi tursapüügiga ICES I ja IIB püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes on tavaliselt kaasnenud kilttursa kaaspüük. Seepärast on kõnealuse püügi jaoks vaja kindlaks määrata kilttursa kaaspüügi piirangud, mis vastavad varasemale tasemele.

(19)

Liit on mitme kalandusorganisatsiooni lepinguosaline ning osaleb muudes organisatsioonides mittelepinguosalise koostööpartnerina. Lisaks sellele haldab liit 2003. aasta ühinemisakti alusel alates Poola ühinemiskuupäevast kalandusalaseid lepinguid, mida Poola Vabariik on varem sõlminud, nagu näiteks Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsioon. Nimetatud kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada 2012. aastaks mitmeid meetmeid, sealhulgas ELi laevade kalapüügivõimalused. Kõnealused kalapüügivõimalused tuleks rakendada liidu õiguses.

(20)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis oma 2011. aastal peetud 33. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2012. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooniala alapiirkondades 1–4. Need kalapüügivõimalused, mis koosnevad teatavast lubatud kogupüügist ja krevetipüügi puhul rajoonis 3M püügivõimsuse eraldamise kavast, tuleks rakendada liidu õiguses.

(21)	Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis oma 2011. aastal peetud 82. aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitsemeetmed. Ühtlasi võttis IATTC vastu resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(22)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2011. aasta koosolekul vastu vastavustabelid, milles määratakse kindlaks kohandatud kvoodid ja milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT tunnistas sellega seoses, et liit ei kasutanud 2010. aastal mõõkkala (nii põhja- kui ka lõunapiirkonnas), suursilm-tuuni ja pikkuim-tuuni kvoote täiel määral. Et arvesse võtta ICCATi kohandusi liidu kvootides, tuleb jaotada kvootide kasutamata osast tulenevad püügivõimalused, võttes aluseks iga liikmesriigi vastava kasutamata osa, ilma et muutuks aastase lubatud kogupüügi käesoleva määrusega kehtestatud jaotamispõhimõte. Lisaks muudeti samal aastakoosolekul siniste marliinide ja valgete odaninade varude taastamise kava, vähendati siniste marliinide liidu kvooti, suurendati veidi valgete odaninade liidu kvooti ning võeti vastu ICCATi soovitus siidhallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(23)	India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) ei muutnud oma 2011. aasta aastakoosolekul meetmeid seoses kalapüügivõimalustega, mis on praegu rakendatud liidu õiguses. Praegu kohaldatavaid IOTC vastuvõetud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(24)

Vaikse ookeani lõunaosa avamerepiirkonnas Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomise kolmandal rahvusvahelisel kohtumisel 2007. aasta mais võtsid osalejad vastu ajutised meetmed, sealhulgas kalapüügivõimalused, nii pelaagilise kalapüügi kui ka põhjapüügi reguleerimiseks kõnealuses piirkonnas kuni sellise piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseni. Kõnealused ajutised meetmed vaadati üle 2011. aasta jaanuaris, SPRFMO komisjoni teisel ettevalmistaval konverentsil, ning need vaadatakse uuesti üle 2012. aasta 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini toimuval SPRFMO komisjoni kolmandal ettevalmistaval konverentsil. Need ajutised meetmed on vabatahtlikud ega ole rahvusvahelise õiguse alusel õiguslikult siduvad. Kooskõlas rahvusvahelises mereõiguses sätestatud koostöökohustuste ja kalavarude kaitse kohustustega on siiski asjakohane rakendada neid meetmeid liidu õiguses, kehtestades liidu üldkvoodi ja jaotades selle asjaomaste liikmesriikide vahel.

(25)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) ei muutnud oma 2011. aasta aastakoosolekul patagoonia kihvkala, atlandi karekala, limapeade ja süvamere punakrabi lubatud kogupüüki, mis oli 2011. ja 2012. aastaks kooskõlastatud 2010. aasta aastakoosolekul. Praegu kohaldatavaid SEAFO vastuvõetud meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(26)	ICESi uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügikoormust.

(27)	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaheksas aastakoosolek 2011. aastal on edasi lükatud 2012. aastasse. Siiski on asjakohane, et praegused kaitse- ja majandamismeetmed jääksid kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni.

(28)	Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma iga-aastasel kohtumisel 2011. aastal oma kalapüügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Praegu kohaldatavaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(29)

Teatavad liidu kalapüügivõimalusi loovad või piiravad rahvusvahelised meetmed võetakse asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu käesoleva aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seega on vaja sätestada, et vastavaid sätteid, millega rakendatakse neid meetmeid liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) () konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2011, on asjakohane, et käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldatakse alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetele ei ole kalapüük CCAMLRi konventsiooni alas ilma loata lubatud.

(30)	Liit tegi 16. detsembril 2011 avalduse, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ). On vajalik määrata kindlaks riffahvena püügivõimalused Venezuelale ELi vetes.

(31)

Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (13) eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(32)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2012, ning erisätteid teatud piirkondades, mida tuleks kohaldada konkreetsetel kuupäevadel vastavalt põhjenduses 29 osutatule. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(33)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse.

2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)	2012. aasta püügipiirangud;

b)	püügikoormuse piirangud ajavahemikul 1. veebruar 2012 – 31. jaanuar 2013;

c)	püügivõimalused teatavate kalavarude püügiks CCAMLR konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsember 2011 – 30. november 2012 ning

d)	IATTC konventsiooni ala teatavate kalavarude püügi võimalused artiklis 27 sätestatud ajavahemikeks.

3. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ka selliste teatavate kalavarude ja kalavarurühmade ajutised püügivõimalused, mille suhtes peetakse kalanduskonsultatsioone kolmandate riikidega. Lõplikud püügivõimalused määratakse kindlaks pärast nimetatud konsultatsioonide lõpuleviimist kooskõlas aluslepinguga.

4. I lisas nimetatud teatavad püügivõimalused jäetakse eraldamata ning liikmesriigid ei tohi neid kasutada seni, kuni lõike 3 kohaselt on kindlaks määratud lõplikud püügivõimalused.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	ELi laevade ning

b)	ELi vetes tegutsevate kolmandate riikide laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

b) „kolmanda riigi laev”– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

c) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

d) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;

e) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

g) „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EÜ) nr 517/2008 (14).

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a) ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad– määrus (EÜ) nr 218/2009 (15) III lisas määratletud geograafiline ala;

d) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 216/2009 (16) II lisas määratletud geograafilised alad;

e) NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon) püügipiirkonnad– määruse (EÜ) nr 217/2009 (17) III lisas määratletud geograafilised alad;

f) SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala– Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (18) määratletud geograafiline ala;

g) ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala– rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (19) määratletud geograafiline ala;

h) CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala– määruse (EÜ) nr 601/2004 (20) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

i) IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala– Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (21) määratletud geograafiline ala;

j) IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala– India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (22) määratletud geograafiline ala;

k) „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala”– 10° põhjalaiusest lõuna poole jääva avamerepiirkonna geograafiline ala SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (23) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

l) WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala– Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) määratletud geograafiline ala;

m) „Beringi mere avameri”– Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust.

II JAOTIS

ELi LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle eraldamine

1. ELi laevade lubatud kogupüügi tasemed ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kõnealuste lubatud kogupüügi tasemete jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2. ELi laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (25) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

3. Komisjon vaatab läbi liidu kasutada oleva moivapüügi kvoodi ICES V ja XIV alapiirkonna Gröönimaa vetes, võttes aluseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu ning sellele lisatud protokolli kohaselt Gröönimaa kehtestatud lubatud kogupüügi ja liidule eraldatud osa.

4. 2012. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid silmas pidades võib komisjon artikli 38 lõikes 2 osutatud menetluse teel vastuvõetud rakendusaktidega läbi vaadata I lisas sätestatud lubatud kogupüügi seoses järgmiste varudega:

a)	tobiavarud ja seotud kaaspüük ICES IIa ja IIIa rajooni ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes vastavalt käesoleva määruse IIB lisale;

b)	norra tursiku varud ja seotud kaaspüük ICES IIIa alapiirkonnas ning ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes ning

c)	kiluvarud ja seotud kaaspüük ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel, mis on seotud liidu kohustusega täita oma rahvusvahelisi kohustusi, vaatab komisjon käesoleva artikli lõikes 4 osutatud varude kogupüügi, mis on sätestatud I lisas, läbi viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega kooskõlas artikli 38 lõikes 3 osutatud menetlusega. Need aktid jäävad kehtima käesoleva määruse kohaldamisajaks ning igal juhul mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2012.

Artikkel 6

Täiendava püügiosa andmine täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele

1. Teatavate kalavarude puhul võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealune täiendav püügiosa on kindlaks määratud I lisas. Täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirväärtust protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

2. Lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist lubatakse üksnes järgmistel tingimustel:

a)	laevad kasutavad andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)	ühele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale laevale antud täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % sellist liiki laeva hinnangulisest tagasiheitest ning mingil juhul ei tohi see suurendada kõnealusele laevale eraldatud põhiosa rohkem kui 30 % ning

c)	kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva poolt püütud asjaomane saak arvestatakse maha kogu talle eraldatud püügiosast.

Olenemata käesoleva lõike punktist b võib liikmesriik erandkorras lubada oma lipu all sõitvale laevale täiendava püügiosa, mis on suurem kui 75 % sellist liiki laevade hinnangulisest tagasiheitest, tingimusel et:

i)	sellist liiki laevade hinnanguline tagasiheide on väiksem kui 10 %;

ii)	saab tõendada, et sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV süsteemi kontrollialase potentsiaali hindamiseks, ning

iii)	nimetatud katsetustes osalevate kõikide laevade täiendav püügiosa ei ole rohkem kui 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

4. Enne lõikes 1 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

a)	nende lipu all sõitvate täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)	nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)	nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)	iga katsetustes osaleva laevaliigi hinnanguline tagasiheide ning

e)	katsetustes osalevate laevade poolt 2011. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

5. Komisjon võib nõuda, et hinnang lõike 2 punktis b osutatud laevade hinnangulise saagi tagasiheite kohta saadetaks teaduslikule nõuandeorganile läbivaatamiseks. Kui hinnangut ei kinnitata, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni kirjalikult võetud meetmetest, mille eesmärk on tagada, et asjaomased laevad järgivad lõike 2 punktis b kehtestatud hinnangulise tagasiheitega seotud tingimust.

Artikkel 7

Paindlikkus teatavate kalavarude majandamisel

1. Teatavate I lisas määratletud kalavarude suhtes võib liikmesriik otsustada suurendada oma I lisas sätestatud esialgset kvooti 10 % võrra. Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest komisjonile. Sellise teatamise korral loetakse suurendatud kvooti asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodiks.

2. Kogused, mis on püütud 2012. aastal nimetatud suurendatud kvoodi kohaselt ja mis on suuremad esialgsest kvoodist, arvatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2013. aasta kvoodist maha.

3. Kogused, mida ei ole püütud algse kvoodi kohaselt kuni 10 % ulatuses nimetatud kvoodist lisatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2013. aasta kvoodile.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

a)	saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)	saak moodustab osa ELile kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune ELi kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 9

Püügikoormuse piirangud

Alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 kohaldatakse IIA lisas sätestatud püügikoormuse meetmeid teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamiseks järgmistes piirkondades:

a)	Skagerrak;

b)	ICES IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat;

c)	ICES IV alapiirkond;

d)	ICES IIa rajooni ELi veed ja

e)	ICES VIId rajoon.

Artikkel 10

Süvamerepüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1. Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, (26) millega kehtestatakse süvamere kalapüügiloa omamise nõue, artikli 3 lõiget1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et 2012. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 11

Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 või määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 12

Kalapüügi keeluaeg

1. Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. juulini 2012 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: meriluts, sinine molva ja harilik molva.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	52° 27′ N	12° 19′ W
2	52° 40′ N	12° 30′ W
3	52° 47′ N	12° 39,600′ W
4	52° 47′ N	12° 56′ W
5	52° 13,5′ N	13° 53,830′ W
6	51° 22′ N	14° 24′ W
7	51° 22′ N	14° 03′ W
8	52° 10′ N	13° 25′ W
9	52° 32′ N	13° 07,500′ W
10	52° 43′ N	12° 55′ W
11	52° 43′ N	12° 43′ W
12	52° 38,800′ N	12° 37′ W
13	52° 27′ N	12° 23′ W
14	52° 27′ N	12° 19′ W

3. Erandina lõikest 1 lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 Porcupine’i madalalt läbisõidul hoida pardal nimetatud lõikes osutatud liike.

Artikkel 13

Keelud

1. ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi ja ELi välistes vetes;

b)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus määruse (EL) nr 43/2012 (27) I lisa B osas on ette nähtud teisiti;

c)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

d)	harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14

Andmete edastamine

II PEATÜKK

Kalapüügi lubamine kolmandate riikide vetes

Artikkel 15

Kalapüügiload

1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele ELi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

III PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu

ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 16

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1. Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2. Nende rannalähedase püügiga tegelevate ELi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3. Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4. Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamis- ja nuumamisvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 17

ID lisas eraldatud hariliku tuuni kvootidega seotud lisatingimused

Lisaks määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikes 2 sätestatud keeluperioodile on hariliku tuuni püük seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 15. aprillist kuni 15. maini 2012.

Artikkel 18

Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 19

Haid

1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Keelatud on perekonda Alopias spp kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3. Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud seoses ICCATi konventsiooni alas toimuva püügiga.

4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

5. Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. jagu

CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 20

Keelud ja püügipiirangud

1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2. Teadusuuringutega seotud püügi puhul kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüüke ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 21

Uurimuslik kalapüük

1. Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2012. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a ning igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2012.

2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik püügipotentsiaali kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 22

Tavalise hiilgevähi püük 2012/2013. püügihooajal

1. Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeteks olevad liikmesriigid võivad 2012/2013. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a, ja komisjoni ning igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2012:

a)	oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades selleks V lisa C osas esitatud vormi;

b)	püügivahendite kujust, kasutades selleks V lisa D osas esitatud vormi.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3. Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitavad teatise oma vastavast kavatsusest üksnes oma nende laevade kohta, millel on selleks luba ning mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või teise CCAMLRi liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad nimetatud liikmesriigi lipu all.

4. Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, juhul kui laeval, millel on luba, ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni, esitades:

a)	täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teabe;

b)	põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5. Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest.

3. jagu

IOTC konventsiooni ala

Artikkel 23

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1. IOTC piirkonnas troopikatuuni püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2. IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse ülekandmise puhul oleksid asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevad, üle ei kanta.

5. Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arengukavade rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud ülemmäärade, kuid üksnes neis kavades kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 24

Haid

1. Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. jagu

SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 25

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2012. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse taset kõnealuses piirkonnas tasemeni kogumahutavusega 78 610, nii et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

Artikkel 26

Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük

1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 25, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2. Liikmesriigid teatavad igal kuul komisjonile käesolevas artiklis osutatud kalapüügiga tegelevate oma lipu all sõitvate laevade nimed ja tunnused, sealhulgas kogumahutavuse.

3. Käesolevas artiklis osutatud kalapüügi järelevalveks saadavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks SPRFMO ajutisele sekretariaadile edastamiseks igakuised püügiaruanded, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 27

Põhjapüük

Liikmesriigid, kellel tõendatult oli põhjalähedase kalapüügi püügikoormus või saak SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad oma laevade püügikoormust või saaki järgmiselt:

a)	hoiavad püügikoormuse või saagi kõnealuse ajavahemiku keskmisel tasemel ning

b)	püüavad üksnes neis SPRFMO konventsiooni alas osades, kus põhjalähedane kalapüük on toimunud eelneval kalapüügihooajal.

5. jagu

IATTC konventsiooni ala

Artikkel 28

Seinnoodapüük

1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

29. juulist kuni 28. septembrini 2012 või 18. novembrist 2012 kuni 18. jaanuarini 2013 järgmiste piiridega määratud alal:

—	Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—	150° läänepikkust,

—	40° põhjalaiust,

—	40° lõunalaiust;

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2012 järgmiste piiridega määratud alal:

—	96° läänepikkust,

—	110° läänepikkust,

—	4° põhjalaiust,

—	3° lõunalaiust.

2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2012. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3. IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)	kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

5. IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

6. Juhusliku püügi korral ei tohi lõikes 5 osutatud liike kahjustada. Laeva käitaja peab need viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta:

a)	registreerima vettelastud kalade arvu, märkides nende seisukorra (surnud või elus);

b)	edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile; Liikmesriigid edastavad selle teabe komisjonile 31. jaanuariks 2013.

6. jagu

SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 29

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—	railased (Rajidae),

—	harilik ogahai (Squalus acanthias),

—	tumehai (Etmopterus bigelowi),

—	hai (Etmopterus brachyurus),

—	suur tumehai (Etmopterus princeps),

—	ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—	hai (Apristurus manis),

—	hai (Scymnodon squamulosus)

—	ning Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. jagu

WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 30

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügikoormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares), vööttuuni (Katsuwonus pelamis) ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügikoormus WCPFC konventsiooni alas piirdub üksnes selle püügikoormusega, mis on ette nähtud liidu ja kõnealuse piirkonna rannikuriikide vahel sõlmitud kalanduse partnerluslepingutes.

Artikkel 31

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2012 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2012 (kell 24.00). Sellel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui selle pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:

a)	ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)	ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2. Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooniala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3. Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)	kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)	kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 32

Seinnoodaga kalapüügiks suletud piirkonnad

Suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni püük seinnoodalaevadega on keelatud järgmistes avamerepiirkondades:

a)	Indoneesia, Palau, Mikroneesia ja Paapua Uus-Guinea majandusvöönditega piirnevad rahvusvahelised veed;

b)	Mikroneesia, Marshalli saarte, Nauru, Kiribati, Tuvalu, Fidži, Saalomoni saarte ja Paapua Uus-Guinea majandusvöönditega piirnevad rahvusvahelised veed.

Artikkel 33

Mõõkkala püügiks luba omavate ELi laevade arvu piiramine

WCPFC konventsioonialas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8. jagu

Beringi meri

Artikkel 34

Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) püük.

III JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED ELi VETES

Artikkel 35

Lubatud kogupüük

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda ELi vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva jaotisega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 36

Kalapüügiload

1. ELi vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

2. Kalu liigist, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 37

Keelud

1. Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides ELi vetes;

b)	euroopa ingelhai (Squatina squatina) kõikides ELi vetes;

c)	harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

d)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis ELi vetes ning

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Need tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 2371/2002 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 39

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artiklit 9 kohaldatakse siiski 1. veebruarist 2012.

Artiklites 20, 21 ja 22 ning IE ja V lisas sätestatud kalapüügivõimalusi või püügikeelde CCAMLRi konventsioonialas kohaldatakse alates nimetatud kalapüügivõimaluste või -keeldude vastavate kohaldamisperioodide algusest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(6) ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(7) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(8) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(9) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(10) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(11) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 172, 30.6.2007, lk 9).

(12) Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 2).

(13) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(14) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(18) Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(19) Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(20) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(21) Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(22) Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(23) Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(24) Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(25) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(26) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

(27) Nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 43/2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

LISADE NIMEKIRI

I LISA	:	ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades, liikide ja piirkondade kaupa
IA LISA	:	Skagerrak, Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed
IB LISA	:	Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICES I, II, V, XII JA XIV alapiirkond ning NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed
IC LISA	:	Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala
ID LISA	:	Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad
IE LISA	:	Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala
IF LISA	:	Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala
IG LISA	:	Siniuim-tuun – kõik piirkonnad
IH LISA	:	WCPFC konventsiooni ala
IJ LISA	:	SPRFMO konventsiooni ala
IIA LISA	:	Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega Skagerrakis, ICES IIIa püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ICES IV alapiirkonnas, ICES IIa rajooni ELi vetes ning ICES VIId rajoonis
IIB LISA	:	Kalalaevade püügivõimalused tobiapüügil ICES IIa ja IIIa rajoonis ning IV alapiirkonnas
III LISA	:	Kolmanda riigi vetes kala püüdvate ELi laevade püügilubade maksimaalne arv
IV LISA	:	ICCATi konventsiooni ala
V LISA	:	CCAMLRi konventsiooni ala
VI LISA	:	IOTC konventsiooni ala
VII LISA	:	WCPFC konventsiooni ala
VIII LISA	:	ELi vetes kala püüdvate kolmanda riigi laevade püügilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud

I LISA

ELi LAEVADE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IH ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused. Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Amblyraja radiata	RJR	Tähtrai
Ammodytes spp.	SAN	Tobiad
Argentina silus	ARU	Põhjaatlandi hõbekala
Beryx spp.	ALF	Limapead
Brosme brosme	USK	Meriluts
Caproidae	BOR	Hirvkalalased
Centrophorus squamosus	GUQ	Hall lühiogahai
Centroscymnus coelolepis	CYO	Portugali süvahai
Chaceon maritae	CGE	Süvamere punakrabi
Champsocephalus gunnari	ANI	Haugjääkala
Chionoecetes spp.	PCR	Arktikakrabid
Clupea harengus	HER	Heeringas
Coryphaenoides rupestris	RNG	Kalju-tömppeakala
Dalatias licha	SCK	Šokolaad-ogahai
Deania calcea	DCA	Pikkkoon-hai
Dipturus batis	RJB	Harilik rai
Dissostichus eleginoides	TOP	Patagoonia kihvkala
Dissostichus mawsoni	TOA	Antarktika kihvkalad
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Etmopterus princeps	ETR	Suur tumehai
Etmopterus pusillus	ETP	Ronkjas tumehai
Euphausia superba	KRI	Tavaline hiilgevähk
Gadus morhua	COD	Tursk
Galeorhinus galeus	GAG	Supi-nugishai
Glyptocephalus cynoglossus	WIT	Pikklest
Hippoglossoides platessoides	PLA	Harilik karelest
Hippoglossus hippoglossus	HAL	Harilik hiidlest
Hoplostethus atlanticus	ORY	Atlandi karekala
Illex illecebrosus	SQI	Lühiuimkalmaar
Lamna nasus	POR	Harilik heeringahai
Lepidonotothen squamifrons	NOS	Hall nototeenia
Lepidorhombus spp.	LEZ	Megrimid
Leucoraja circularis	RJI	Liivrai
Leucoraja fullonica	RJF	Šagräänrai
Leucoraja naevus	RJN	Kägurai
Limanda ferruginea	YEL	Ruske soomuslest
Limanda limanda	DAB	Harilik soomuslest
Lophiidae	ANF	Merikuratlased
Macrourus spp.	GRV	Pikksabad
Makaira nigricans	BUM	Sinine marliin
Mallotus villosus	CAP	Moiva
Martialia hyadesi	SQS	Tähtkalmaar
Melanogrammus aeglefinus	HAD	Kilttursk
Merlangius merlangus	WHG	Merlang
Merluccius merluccius	HKE	Merluus
Micromesistius poutassou	WHB	Põhjaputassuu
Microstomus kitt	LEM	Väikesuulest
Molva dypterygia	BLI	Sinine molva
Molva molva	LIN	Harilik molva
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Pandalus borealis	PRA	Harilik süvameregarneel
Paralomis spp.	PAI	Krabid
Penaeus spp.	PEN	Viburhännakud
Platichthys flesus	FLE	Lest
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Pleuronectiformes	FLX	Lestalised
Pollachius pollachius	POL	Pollak
Pollachius virens	POK	Põhjaatlandi süsikas
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas
Raja brachyura	RJH	Blondrai
Raja clavata	RJC	Ogarai
Raja (Dipturus) nidarosiensis	JAD	Norra rai
Raja microocellata	RJE	Väikesilmrai
Raja montagui	RJM	Tähnikrai
Raja undulata	RJU	Musterrai
Rajiformes	SRX	Railased
Reinhardtius hippoglossoides	GHL	Süvalest
Rostroraja alba	RJA	Valgerai
Scomber scombrus	MAC	Makrell
Scophthalmus rhombus	BLL	Sile kammeljas
Sebastes spp.	RED	Meriahvenad
Solea solea	SOL	Harilik merikeel
Solea spp.	SOO	Merikeeled
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Squalus acanthias	DGS	Harilik ogahai
Tetrapturus albidus	WHM	Valge odanina
Thunnus maccoyii	SBF	Siniuim-tuun
Thunnus obesus	BET	Suursilm-tuun
Thunnus thynnus	BFT	Harilik tuun
Trachurus spp.	JAX	Stauriidid
Trisopterus esmarkii	NOP	Norra tursik
Urophycis tenuis	HKW	Valge ameerikaluts
Xiphias gladius	SWO	Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks.

Anšoovis	ANE	Engraulis encrasicolus
Antarktika kihvkalad	TOA	Dissostichus mawsoni
Arktikakrabid	PCR	Chionoecetes spp.
Atlandi karekala	ORY	Hoplostethus atlanticus
Atlandi merilest	PLE	Pleuronectes platessa
Blondrai	RJH	Raja brachyura
Hall lühiogahai	GUQ	Centrophorus squamosus
Hall nototeenia	NOS	Lepidonotothen squamifrons
Harilik heeringahai	POR	Lamna nasus
Harilik hiidlest	HAL	Hippoglossus hippoglossus
Harilik kammeljas	TUR	Psetta maxima
Harilik karelest	PLA	Hippoglossoides platessoides
Harilik merikeel	SOO	Solea solea
Harilik molva	LIN	Molva molva
Harilik ogahai	DGS	Squalus acanthias
Harilik rai	RJB	Dipturus batis
Harilik soomuslest	DAB	Limanda limanda
Harilik süvameregarneel	PRA	Pandalus borealis
Harilik tuun	BFT	Thunnus thynnus
Haugjääkala	ANI	Champsocephalus gunnari
Heeringas	HER	Clupea harengus
Hirvkalalased	BOR	Caproidae
Kalju-tömppeakala	RNG	Coryphaenoides rupestris
Kilttursk	HAD	Melanogrammus aeglefinus
Kilu	SPR	Sprattus sprattus
Krabid	PAI	Paralomis spp.
Kägurai	RJN	Leucoraja naevus
Lest	FLE	Platichthys flesus
Lestalised	FLX	Pleuronectiformes
Liivrai	RJI	Leucoraja circularis
Limapead	ALF	Beryx spp.
Lühiuimkalmaar	SQI	Illex illecebrosus
Makrell	MAC	Scomber scombrus
Megrimid	LEZ	Lepidorhombus spp.
Meriahvenad	RED	Sebastes spp.
Merikeeled	SOX	Solea spp.
Merikuratlased	ANF	Lophiidae
Meriluts	USK	Brosme brosme
Merlang	WHG	Merlangius merlangus
Merluus	HKE	Merluccius merluccius
Moiva	CAP	Mallotus villosus
Musterrai	RJU	Raja undulata
Mõõkkala	SWO	Xiphias gladius
Norra rai	JAD	Raja (Dipturus) nidarosiensis
Norra salehomaar	NEP	Nephrops norvegicus
Norra tursik	NOP	Trisopterus esmarkii
Ogarai	RJC	Raja clavata
Patagoonia kihvkala	TOP	Dissostichus eleginoides
Pikkkoon-hai	DCA	Deania calcea
Pikklest	WIT	Glyptocephalus cynoglossus
Pikksabad	GRV	Macrourus spp.
Pollak	POL	Pollachius pollachius
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Põhjaatlandi hõbekala	ARU	Argentina silus
Põhjaatlandi süsikas	POK	Pollachius virens
Põhjaputassuu	WHB	Micromesistius poutassou
Railased	SRX	Rajiformes
Ronkjas tumehai	ETP	Etmopterus pusillus
Ruske soomuslest	YEL	Limanda ferruginea
Sile kammeljas	BLL	Scophthalmus rhombus
Sinine marliin	BUM	Makaira nigricans
Sinine molva	BLI	Molva dypterygia
Siniuim-tuun	SBF	Thunnus maccoyii
Stauriidid	JAX	Trachurus spp.
Supi-nugishai	GAG	Galeorhinus galeus
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Suursilm-tuun	BET	Thunnus obesus
Süvalest	GHL	Reinhardtius hippoglossoides
Süvamere punakrabi	CGE	Chaceon maritae
Šagräänrai	RJF	Leucoraja fullonica
Šokolaad-ogahai	SCK	Dalatias licha
Tavaline hiilgevähk	KRI	Euphausia superba
Tobiad	SAN	Ammodytes spp.
Tursk	COD	Gadus morhua
Tähnikrai	RJM	Raja montagui
Tähtkalmaar	SQS	Martialia hyadesi
Tähtrai	RJR	Amblyraja radiata
Valge ameerikaluts	HKW	Urophycis tenuis
Valge odanina	WHM	Tetrapturus albidus
Valgerai	RJA	Rostroraja alba
Viburhännakud	PEN	Penaeus spp.
Väikesilmrai	RJE	Raja microocellata
Väikesuulest	LEM	Microstomus kitt

IA LISA

Skagerrak, Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed

Liik

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(SAN/04-N.)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Tobiad ja seotud kaaspüük

Ammodytes spp.

Püügipiirkond

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (1)

(SAN/2A3A4.)

Taani

167 436 (2) (3)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 660 (2) (3)

Saksamaa

256 (2) (3)

Rootsi

6 148 (2) (3)

Jaotamata

2 500 (4)

Euroopa Liit

180 000 (3)

Norra

20 000

Lubatud kogupüük (TAC)

200 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna ELi veed ()

(SAN/*234_1)

(SAN/*234_2)

(SAN/*234_3)

(SAN/*234_4)

(SAN/*234_5)

(SAN/*234_6)

(SAN/*234_7)

Taani

167 436

Ühendkuningriik

3 660

Saksamaa

256

Rootsi

6 148

Euroopa Liit

177 500

Norra

20 000

Kokku

197 500

() Võidakse üle vaadata kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 4.

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

I, II ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6 (6)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6 (6)

Ühendkuningriik

6 (6)

Muu

3 (6)

Euroopa Liit

21 (6)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna ELi veed

(USK/04-C.)

Taani

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Rootsi

Ühendkuningriik

Muu

5 (7)

Euroopa Liit

196

Lubatud kogupüük (TAC)

196

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 12.

Hispaania

Prantsusmaa

172

Iirimaa

Ühendkuningriik

Muu

4 (8)

Euroopa Liit

294

Norra

2 923 (9) (10) (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 217

Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

165

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

170

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Heeringas (12)

Clupea harengus

Püügipiirkond

IIIa

(HER/03A.)

Taani

18 912 (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

303 (13)

Rootsi

19 783 (13)

Euroopa Liit

38 998 (13)

Lubatud kogupüük (TAC)

45 000

Liik

Heeringas (14)

Clupea harengus

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53° 30’ N

(HER/4AB.)

Taani

64 369

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

41 852

Prantsusmaa

21 286

Madalmaad

53 537

Rootsi

4 120

Ühendkuningriik

57 836

Euroopa Liit

243 000

Norra

117 450 (15)

Lubatud kogupüük (TAC)

405 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool

62°N (HER/*04N-)

Liit

50 000

Liik

Heeringas (16)

Clupea harengus

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

922 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

922

Lubatud kogupüük (TAC)

405 000

Liik

Heeringas (17)

Clupea harengus

Püügipiirkond

Kaaspüük IIIa püügipiirkonnas

(HER/03A-BC)

Taani

5 692

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Rootsi

916

Euroopa Liit

6 659

Lubatud kogupüük (TAC)

6 659

Liik

Heeringas (18)

Clupea harengus

Püügipiirkond

Kaaspüük IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna ELi vetes

(HER/2A47DX)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

17 134

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

326

Euroopa Liit

17 900

Lubatud kogupüük (TAC)

17 900

Liik

Heeringas (19)

Clupea harengus

Püügipiirkond

IVc, VIId (20)

(HER/4CXB7D)

Belgia

8 774 (21)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

882 (21)

Saksamaa

573 (21)

Prantsusmaa

10 871 (21)

Madalmaad

19 261 (21)

Ühendkuningriik

4 189 (21)

Euroopa Liit

44 550

Lubatud kogupüük (TAC)

405 000

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (22)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

2 486 (23)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

470 (23)

Iirimaa

3 360 (23)

Madalmaad

2 486 (23)

Ühendkuningriik

13 438 (23)

Jaotamata

660 (24)

Euroopa Liit

22 900 (23)

Lubatud kogupüük (TAC)

22 900

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

9 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

3 026 (25)

Saksamaa

76 (25)

Madalmaad

19 (25)

Rootsi

530 (25)

Euroopa Liit

3 660

Lubatud kogupüük (TAC)

3 783

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

782 (26)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

4 495 (26)

Saksamaa

2 850 (26)

Prantsusmaa

966 (26)

Madalmaad

2 540 (26)

Rootsi

30 (26)

Ühendkuningriik

10 311 (26)

Euroopa Liit

21 974

Norra

4 501 (27)

Lubatud kogupüük (TAC)

26 475

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Liit

19 099

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

382 (28)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

382

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIId

(COD/07D.)

Belgia

66 (29)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 295 (29)

Madalmaad

39 (29)

Ühendkuningriik

143 (29)

Euroopa Liit

1 543

Lubatud kogupüük (TAC)

1 543

Liik

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda ja Platichthys flesus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(D/F/2AC4-C)

Belgia

503

Ennetuslik TAC

Taani

1 888

Saksamaa

2 832

Prantsusmaa

196

Madalmaad

11 421

Rootsi

Ühendkuningriik

1 588

Euroopa Liit

18 434

Lubatud kogupüük (TAC)

18 434

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

324 (30)

Analüütiline TAC

Taani

714 (30)

Saksamaa

349 (30)

Prantsusmaa

66 (30)

Madalmaad

245 (30)

Rootsi

8 (30)

Ühendkuningriik

7 455 (30)

Euroopa Liit

9 161 (30)

Lubatud kogupüük (TAC)

9 161

Liik

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 152

Saksamaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

269

Euroopa Liit

1 500

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

IIIa, alarajoonide 22–32 ELi veed

(HAD/3A/BCD)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 943

Saksamaa

123

Madalmaad

Rootsi

229

Euroopa Liit

2 308

Lubatud kogupüük (TAC)

2 409

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

224

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Taani

1 539

Saksamaa

979

Prantsusmaa

1 707

Madalmaad

168

Rootsi

155

Ühendkuningriik

25 386

Euroopa Liit

30 158

Norra

9 008

Lubatud kogupüük (TAC)

39 166

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(HAD/*04N-)

Liit

22 433

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

707 (31)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

707

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

364

Iirimaa

260

Ühendkuningriik

2 660

Euroopa Liit

3 300

Lubatud kogupüük (TAC)

3 300

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

IIIa

(WHG/03A.)

Taani

929

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

Rootsi

Euroopa Liit

1 031

Lubatud kogupüük (TAC)

1 050

Liik

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

337

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 458

Saksamaa

379

Prantsusmaa

2 191

Madalmaad

843

Rootsi

Ühendkuningriik

10 539

Euroopa Liit

15 750

Norra

1 306 (32)

Lubatud kogupüük (TAC)

17 056

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Liit

10 671

Liik

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus and Pollachius pollachius

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(W/P/04-N.)

Rootsi

190 (33)

Ennetuslik TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

190

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

391 000

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)

Taani

9 683 (34) (36)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Saksamaa

3 765 (34) (36)

Hispaania

8 209 (34) (35) (36)

Prantsusmaa

6 738 (34) (36)

Iirimaa

7 498 (34) (36)

Madalmaad

11 807 (34) (36)

Portugal

763 (34) (35) (36)

Rootsi

2 395 (34) (36)

Ühendkuningriik

12 563 (34) (36)

Jaotamata

4 500 (37)

Euroopa Liit

63 421 (34) (36)

Norra

30 000

Lubatud kogupüük (TAC)

391 000

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

8 034

Analüütiline TAC

Portugal

2 009

Euroopa Liit

10 043 (38)

Lubatud kogupüük (TAC)

391 000

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56° 30’ N ja VII püügipiirkonna veed lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

64 226 (39) (40)

Analüütiline TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

391 000

Liik

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(L/W/2AC4-C)

Belgia

346

Ennetuslik TAC

Taani

953

Saksamaa

122

Prantsusmaa

261

Madalmaad

793

Rootsi

Ühendkuningriik

3 905

Euroopa Liit

6 391

Lubatud kogupüük (TAC)

6 391

Liik

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

Vb, VI, VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-) (43)

Saksamaa

20 (46)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 12.

Eesti

3 (46)

Hispaania

62 (46)

Prantsusmaa

1 423 (46)

Iirimaa

5 (46)

Leedu

1 (46)

Poola

1 (46)

Ühendkuningriik

362 (46)

Muu

5 (41) (46)

Jaotamata

150 (47)

Euroopa Liit

1 882 (46)

Norra

150 (42)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 032

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

Analüütiline TAC

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Muu

4 (48)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna ELi veed

(LIN/04-C.)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

243

Saksamaa

150

Prantsusmaa

135

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

1 869

Euroopa Liit

2 428

Lubatud kogupüük (TAC)

2 428

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(LIN/05.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.)

Belgia

29 (51)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 12.

Taani

5 (51)

Saksamaa

107 (51)

Hispaania

2 156 (51)

Prantsusmaa

2 299 (51)

Iirimaa

576 (51)

Portugal

5 (51)

Ühendkuningriik

2 647 (51)

Jaotamata

200 (52)

Euroopa Liit

7 824 (51)

Norra

6 140 (49) (50)

Lubatud kogupüük (TAC)

14 164

Liik

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

747

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

850

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IIIa; Alarajoonide 22–32 ELi veed

(NEP/3A/BCD)

Taani

4 409

Analüütiline TAC

Saksamaa

Rootsi

1 578

Euroopa Liit

6 000

Lubatud kogupüük (TAC)

6 000

Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

1 135

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

1 200

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

IIIa

(PRA/03A.)

Taani

2 457

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

1 323

Euroopa Liit

3 780

Lubatud kogupüük (TAC)

7 080

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

2 273

Analüütiline TAC

Madalmaad

Rootsi

Ühendkuningriik

673

Euroopa Liit

3 058

Lubatud kogupüük (TAC)

3 058

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

357

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

123 (53)

Euroopa Liit

480

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

6 189

Saksamaa

Madalmaad

1 190

Rootsi

332

Euroopa Liit

7 791

Lubatud kogupüük (TAC)

7 950

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

1 769

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Rootsi

199

Euroopa Liit

1 988

Lubatud kogupüük (TAC)

1 988

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

4 874

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

15 840

Saksamaa

4 569

Prantsusmaa

914

Madalmaad

30 462

Ühendkuningriik

22 542

Euroopa Liit

79 201

Norra

5 209

Lubatud kogupüük (TAC)

84 410

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

Liit

32 500

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

IIIa ja IV; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–23 ELi veed

(POK/2A34.)

Belgia

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

3 263

Saksamaa

8 241

Prantsusmaa

19 395

Madalmaad

Rootsi

448

Ühendkuningriik

6 318

Euroopa Liit

37 774

Norra

41 546 (54)

Lubatud kogupüük (TAC)

79 320

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

VI; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

391

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 878

Iirimaa

407

Ühendkuningriik

3 154

Euroopa Liit

7 830

Norra

400 (55)

Lubatud kogupüük (TAC)

8 230

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

880 (56)

Analüütiline TAC

Euroopa Liit

880

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(T/B/2AC4-C)

Belgia

340

Ennetuslik TAC

Taani

727

Saksamaa

186

Prantsusmaa

Madalmaad

2 579

Rootsi

Ühendkuningriik

717

Euroopa Liit

4 642

Lubatud kogupüük (TAC)

4 642

Liik

Grööni süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; Vb ja VI püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

Analüütiline TAC

Saksamaa

Eesti

Hispaania

Prantsusmaa

Iirimaa

Leedu

Poola

Ühendkuningriik

123

Euroopa Liit

169

Lubatud kogupüük (TAC)

520 (57)

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

IIIa ja IV; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ veed

(MAC/2A34.)

Belgia

421 (60) (62)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Taani

11 097 (60) (62)

Saksamaa

439 (60) (62)

Prantsusmaa

1 326 (60) (62)

Madalmaad

1 335 (60) (62)

Rootsi

4 001 (58) (59) (60) (62)

Ühendkuningriik

1 236 (60) (62)

Euroopa Liit

19 855 (58) (60) (62)

Norra

89 537 (61)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Ajutised kogused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt

	IIIa (MAC/*03A.)	IIIa and IVbc (MAC/*3A4BC)	IVb (MAC/*04B.)	IVc (MAC/*04C.)	VI püügipiirkond, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2012 ning detsembris 2012 (MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	7 735
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	1 503
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	3 000	0	0	0	0

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

16 487 (65)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Hispaania

18 (65)

Eesti

137 (65)

Prantsusmaa

10 993 (65)

Iirimaa

54 956 (65)

Läti

101 (65)

Leedu

101 (65)

Madalmaad

24 043 (65)

Poola

1 161 (65)

Ühendkuningriik

151 132 (65)

Euroopa Liit

259 129 (65)

Norra

10 463 (63) (64)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Ajutised kogused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt

	IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*04A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2012 ja 1. september – 31. detsember 2012	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-)
Saksamaa	6 633	675
Prantsusmaa	4 423	450
Iirimaa	22 112	2 252
Madalmaad	9 674	985
Ühendkuningriik	60 810	6 192
Euroopa Liit	103 652	10 554

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

24 438 (66) (67)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Prantsusmaa

162 (66) (67)

Portugal

5 051 (66) (67)

Euroopa Liit

29 651 (67)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Eritingimus

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Ajutised kogused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	2 052
Prantsusmaa	14
Portugal	424

Liik

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N.)

Taani

10 176 (68) (69)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Euroopa Liit

10 176 (68) (69)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

II ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SOL/24-C.)

Belgia

1 346

Analüütiline TAC

Taani

615

Saksamaa

1 077

Prantsusmaa

269

Madalmaad

12 151

Ühendkuningriik

692

Euroopa Liit

16 150

Norra

50 (70)

Lubatud kogupüük (TAC)

16 200

Liik

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

IIIa

(SPR/03A.)

Taani

34 843 (71)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

73 (71)

Rootsi

13 184 (71)

Euroopa Liit

48 100

Lubatud kogupüük (TAC)

52 000

Liik

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 631 (75) (76)

Ennetuslik TAC

Taani

129 103 (75) (76)

Saksamaa

1 631 (75) (76)

Prantsusmaa

1 631 (75) (76)

Madalmaad

1 631 (75) (76)

Rootsi

1 330 (72) (75) (76)

Rootsi

5 383 (75) (76)

Jaotamata

9 160 (77)

Euroopa Liit

151 500 (76)

Norra

10 000 (73)

Lubatud kogupüük (TAC)

161 500 (74)

Liik

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna ELi veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

44 (80)

Ennetuslik TAC

Taani

19 339 (80)

Saksamaa

1 708 (78) (80)

Hispaania

359 (80)

Prantsusmaa

1 604 (78) (80)

Iirimaa

1 216 (80)

Madalmaad

11 642 (78) (80)

Portugal

41 (80)

Rootsi

75 (80)

Ühendkuningriik

4 602 (78) (80)

Euroopa Liit

40 630

Norra

3 550 (79)

Lubatud kogupüük (TAC)

44 180

Liik

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond

IIa, IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VIIa-c, VIIe-k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

15 502 (81) (83) (84)

Analüütiline TAC

Saksamaa

12 096 (81) (82) (83) (84)

Hispaania

16 498 (83) (84)

Prantsusmaa

6 226 (81) (82) (83) (84)

Iirimaa

40 284 (81) (83) (84)

Madalmaad

48 532 (81) (82) (83)

Portugal

1 589 (83) (84)

Rootsi

675 (81) (83) (84)

Ühendkuningriik

14 587 (81) (82) (83) (84)

Jaotamata

2 000 (84) (85)

Euroopa Liit

157 989 (84)

Lubatud kogupüük (TAC)

157 989

Liik

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond

IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

Madalmaad

Euroopa Liit

Norra

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Norra tursik

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Töönduslikuks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

800 (86) (87)

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

800

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kombineeritud kvoot

Püügipiirkond

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi veed

(R/G/5B67-C)

Euroopa Liit

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra

140 (88)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

Ennetuslik TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

2 500

Saksamaa

282

Prantsusmaa

116

Madalmaad

200

Rootsi

Ei kohaldata (89)

Ühendkuningriik

1 875

Euroopa Liit

5 000 (90)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

IIa, IV ja VIa püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56° 30’ N

(OTH/2A46AN)

Euroopa Liit

Ei kohaldata

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra

2 720 (91) (92)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes lubatud kogupüügiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist lubatud kogupüügist.

(3) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(4) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

tobiavarude majandamispiirkonna ELi veed ()

(SAN/*234_1)

(SAN/*234_2)

(SAN/*234_3)

(SAN/*234_4)

(SAN/*234_5)

(SAN/*234_6)

(SAN/*234_7)

Taani

167 436

Ühendkuningriik

3 660

Saksamaa

256

Rootsi

6 148

Euroopa Liit

177 500

Norra

20 000

Kokku

197 500

() Võidakse üle vaadata kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 4.

(5) Võidakse üle vaadata kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 4.

(6) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(9) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna (USK/*24X7C) ELi vetes.

(10) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni (OTH/*5B67-).

(11) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 490 tonni (LIN/*5B67) ja meriluts 2 923 tonni (USK/*5B67) ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.

(12) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(13) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes (HER/*04-C.).

(14) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid peavad komisjonile eraldi teatama IVa (HER/04A) ja IVb (HER/04B) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(15) Sellest kuni 50 000 tonni võib püüda IVa ja IVb (HER/*4AB-C) püügipiirkonna ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool

62°N (HER/*04N-)

Liit

50 000

(16) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(17) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(18) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(19) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(20) Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51° 56’ N, 1° 19,1’ E) laiuskraadini 51° 33’ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(21) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (HER/*04B.).

(22) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, põhja pool 56° 00’ N ning VIa püügipiirkonna osas, mis paikneb ida pool 07° 00’ W ja põhja pool 55° 00’ N, välja arvatud Clyde.

(23) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(24) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(25) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele oma lipu all sõitvatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(26) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele oma lipu all sõitvatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(27) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Liit

19 099

(28) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(29) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(30) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(31) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(32) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Liit

10 671

(33) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(34) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

(35) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda ja CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(36) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(37) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(38) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM2).

(39) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.

(40) Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada 20 581 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepääsukvoodist.

(41) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(42) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi vetes (BLI/*24X7C).

(43) Erieeskirjad kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1288/2009 () artiklile 1 ja määruse (EÜ) nr 43/2009 () III lisa punktile 7.

(44) Nõukogu 27. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 6).

(45) Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 22, 26.1.2009, lk 1).

(46) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(47) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(48) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(49) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni.

(50) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.

(51) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(52) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(53) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(54) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

(55) Võib püüda põhja pool 56o 30’ N.

(56) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(57) Sellest 350 tonni on eraldatud Norrale ning seda võib püüda IIa ja VI püügipiirkonna ELi vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).

(58) Eritingimus: kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).

(59) Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa (COD/*2134), kilttursa(HAD/*2134), pollaki (POL/*2134), merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(60) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*04A),

(61) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 35 145 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A)., välja arvatud 3 000 tonni, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A).

(62) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Ajutised kogused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt

	IIIa (MAC/*03A.)	IIIa and IVbc (MAC/*3A4BC)	IVb (MAC/*04B.)	IVc (MAC/*04C.)	VI püügipiirkond, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2012 ning detsembris 2012 (MAC/*2A6.)
Taani	0	4 130	0	0	7 735
Prantsusmaa	0	490	0	0	0
Madalmaad	0	490	0	0	0
Rootsi	0	0	390	10	1 503
Ühendkuningriik	0	490	0	0	0
Norra	3 000	0	0	0	0

(63) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56° 30’ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(64) Norra võib täiendavalt püüda 17 907 tonni juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30’ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N6530).

(65) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt

Eritingimus:

	IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*04A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2012 ja 1. september – 31. detsember 2012	IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-)
Saksamaa	6 633	675
Prantsusmaa	4 423	450
Iirimaa	22 112	2 252
Madalmaad	9 674	985
Ühendkuningriik	60 810	6 192
Euroopa Liit	103 652	10 554

(66) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(67) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

Eritingimus

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Ajutised kogused käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt:

	VIIIb (MAC/*08B.)
Hispaania	2 052
Prantsusmaa	14
Portugal	424

(68) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

(69) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(70) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (SOL/*04-C).

(71) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist TACist.

(72) Kaasa arvatud tobiad.

(73) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (SPR/*04-C).

(74) Võidakse läbi vaadata kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 4.

(75) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist TACist (OTH/*2AC4C).

(76) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(77) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(78) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*2A-14).

(79) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (JAX/*04-C)

(80) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st TACist (OTH/*4BC7D).

(81) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2012 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*4BC7D).

(82) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*07D.).

(83) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st TACist (OTH/*2A-14).

(84) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(85) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(86) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(87) Eritingimus: sellest kuni 400 tonni stauriidi (JAX/*04-N).

(88) Püütakse ainult õngejadaga, kaasa arvatud pikksabalased, pikksabad, mora ja niituimluts.

(89) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.

(90) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(91) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(92) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICES I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKONNAD NING NAFO PIIRKONDADE 0 JA 1 GRÖÖNIMAA VEED

Liik

Arktikakrabid

Chionoecetes spp.

Püügipiirkond

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(PCR/N01GRN)

Iirimaa

Hispaania

437

Euroopa Liit

500

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna ELi, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2.)

Belgia

19 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 7.

Taani

18 580 (1)

Saksamaa

3 254 (1)

Hispaania

61 (1)

Prantsusmaa

802 (1)

Iirimaa

4 810 (1)

Madalmaad

6 649 (1)

Poola

940 (1)

Portugal

61 (1)

Soome

288 (1)

Rootsi

6 885 (1)

Ühendkuningriik

11 879 (1)

Euroopa Liit

54 228 (1)

Norra

508 130 (2)

Lubatud kogupüük (TAC)

833 000

Eritingimus:

eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 48 805 tonni:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas

(HER/*2AJMN)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

1 971

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

244

Hispaania

2 198

Iirimaa

244

Prantsusmaa

1 809

Portugal

2 198

Ühendkuningriik

7 645

Euroopa Liit

16 309

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N01514)

Saksamaa

1 636 (3) (4) (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

364 (3) (4) (5)

Euroopa Liit

2 000 (3) (4) (5)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

5 195 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

11 870 (8)

Prantsusmaa

2 339 (8)

Poola

2 285 (8)

Portugal

2 449 (8)

Ühendkuningriik

3 397 (8)

Muud liikmesriigid

250 (6)

Euroopa Liit

27 785 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

737 000

Liik

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(C/H/05B-F.)

Saksamaa

0 (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (9)

Ühendkuningriik

0 (9)

Euroopa Liit

0 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(HAL/514GRN)

Portugal

1 000 (10)

Euroopa Liit

1 075 (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(HAL/N01GRN)

Euroopa Liit

200 (12)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

IIb

(CAP/02B.)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Euroopa Liit

56 364 (13) (14)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

289

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

174

Ühendkuningriik

887

Euroopa Liit

1 350

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

0 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (16)

Prantsusmaa

0 (16)

Madalmaad

0 (16)

Ühendkuningriik

0 (16)

Euroopa Liit

0 (16)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (15)

Liik

Harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterygia

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(B/L/05B-F.)

Saksamaa

0 (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (17)

Ühendkuningriik

0 (17)

Euroopa Liit

0 (17)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

1 883 (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 883 (19)

Jaotamata

1 334 (20)

Euroopa Liit

8 000 (18) (19)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(PRA/N01GRN)

Taani

2 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

2 000

Euroopa Liit

4 000

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

2 040

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

328

Ühendkuningriik

182

Euroopa Liit

2 550

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

0 (21)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (21)

Prantsusmaa

0 (21)

Madalmaad

0 (21)

Ühendkuningriik

0 (21)

Euroopa Liit

0 (21)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

25 (22)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

25 (22)

Euroopa Liit

50 (22)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Euroopa Liit

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(GHL/N01GRN)

Saksamaa

1 850

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit

2 650 (23)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(GHL/514GRN)

Saksamaa

5 221

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

275

Euroopa Liit

6 320 (24)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad (madalvee pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0 (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (25)

Hispaania

0 (25)

Prantsusmaa

0 (25)

Iirimaa

0 (25)

Läti

0 (25)

Madalmaad

0 (25)

Poola

0 (25)

Portugal

0 (25)

Ühendkuningriik

0 (25)

Euroopa Liit

0 (25)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (25)

Liik

Meriahvenad (süvamere pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

149 (26) (27)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

3 005 (26) (27)

Hispaania

533 (26) (27)

Prantsusmaa

283 (26) (27)

Iirimaa

1 (26) (27)

Läti

54 (26) (27)

Madalmaad

2 (26) (27)

Poola

273 (26) (27)

Portugal

637 (26) (27)

Ühendkuningriik

7 (26) (27)

Euroopa Liit

4 944 (26) (27)

Lubatud kogupüük (TAC)

32 000 (26) (27)

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

766 (28)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

95 (28)

Prantsusmaa

84 (28)

Portugal

405 (28)

Ühendkuningriik

150 (28)

Euroopa Liit

1 500 (28)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Euroopa Liit

Ei kohaldata (29) (30)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Lubatud kogupüük (TAC)

7 500

Liik

Meriahvenad (pelaagiline)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/514GRN)

Saksamaa

4 446 (31) (32)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

22 (31) (32)

Ühendkuningriik

31 (31) (32)

Euroopa Liit

6 000 (31) (32) (33) (34)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

Va püügipiirkonna Islandi veed

(RED/05A-IS)

Belgia

0 (35) (36) (37)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (35) (36) (37)

Prantsusmaa

0 (35) (36) (37)

Ühendkuningriik

0 (35) (36) (37)

Euroopa Liit

0 (35) (36) (37)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

0 (38)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0 (38)

Prantsusmaa

0 (38)

Ühendkuningriik

0 (38)

Euroopa Liit

0 (38)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Kaaspüük

Püügipiirkond

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(XBC/N01GRN)

Euroopa Liit

2 300 (39)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid (41)

Püügipiirkond

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

117 (41)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

47 (41)

Ühendkuningriik

186 (41)

Euroopa Liit

350 (41)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Muud liigid (42)

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

0 (43)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (43)

Ühendkuningriik

0 (43)

Euroopa Liit

0 (43)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Lestalised

Püügipiirkond

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

0 (44)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0 (44)

Ühendkuningriik

0 (44)

Euroopa Liit

0 (44)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

(2) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Kõnealuse kvoodi alusel võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.

Eritingimus:

eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 48 805 tonni:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas

(HER/*2AJMN)

(3) Gröönimaa idaosa piirkonnas nimetusega Kleine Banke on igasugune püük keelatud. Nimetatud piirkonna koordinaadid on:

—	64°40′ N 37°30′W,

—	64°40′ N 36°30′W,

—	64°15′ N 36°30′W ning

—	64°15′ N 37°30′W.

(4) Võib püüda idas või läänes. Gröönimaa idaosas on püük lubatud ainult 1. juulist – 31. detsembrini 2012.

(5) Püük toimub vaatlejate 100 %lise kohalviibimisega ja laevaseiresüsteeme kasutades. Maksimaalselt 80 % kvoodist tuleb püüda ühes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleb igas piirkonnas sooritada minimaalne püügikoormus 20 loomust laeva kohta.

Piirkond

Piir

1.	Gröönimaa idaosa (COD/N64E44)

põhja pool 64° N, ida pool 44° W

2.	Gröönimaa idaosa (COD/S64E44)

lõuna pool 64° N, ida pool 44° W

3.	Gröönimaa lääneosa (COD/GRLW44)

lääne pool 44° W

(6) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(7) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(8) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 19 % lossimiskogusest loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(9) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(10) Tohib püüda kuni kuue harilikku hiidlesta püüdva ELi põhjalähedaste õngejadadega laevaga. Sarnaste liikide püük arvestatakse selle kvoodi hulka.

(11) Sellest eraldatakse Norrale 75 tonni püüdmiseks üksnes õngejadadega (HAL/*514GN).

(12) Sellest eraldatakse Norrale 75 tonni püüdmiseks õngejadadega (HAL/*N01GN).

(13) Sellest 7 965 tonni eraldatakse Norrale.

(14) Püük kuni 30. aprillini 2012.

(15) Liidu, Fääri saarte, Norra ja Islandi vahelise konsultatsioonide kohaselt kokkulepitud TAC.

(16) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(17) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(18) Sellest 2 900 tonni eraldatakse Norrale.

(19) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(20) Eraldamata kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 4 kohaselt.

(21) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(22) Üksnes kaaspüük.

(23) Norrale eraldatakse sellest 800 tonni, mida võib püüda vaid NAFO 1. püügipiirkonnas.

(24) Sellest 824 tonni eraldatakse Norrale.

(25) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2012.

(26) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	64° 45′	28° 30′
2	62° 50′	25° 45′
3	61° 55′	26° 45′
4	61° 00’	26° 30’
5	59° 00′	30° 00′
6	59° 00′	34° 00′
7	61° 30′	34° 00′
8	62° 50′	36° 00′
9	64° 45′	28° 30′

(27) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2012.

(28) Üksnes kaaspüük.

(29) Püük toimub üksnes ajavahemikul 15. augustist kuni 30. novembrini 2012. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepinguosalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(30) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(31) Võib püüda üksnes pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes.

(32) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kehtestatud aruandmistingimused on täidetud (RED/*51214). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2012 ja ainult piirkonnas (edaspidi „NEAFCi ala”), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega (RED/*5-14):

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	64° 45′	28° 30′
2	62° 50′	25° 45′
3	61° 55′	26° 45′
4	61° 00′	26° 30′
5	59° 00′	30° 00′
6	59° 00′	34° 00′
7	61° 30′	34° 00′
8	62° 50′	36° 00′
9	64° 45′	28° 30′

(33) Eritingimus: sellest 1 800 tonni püütakse põhjalähedasi liike väljaspool allmärkuses 2 määratletud NEAFCi ala (RED/*5-14X).

(34) Sellest 1 500 tonni eraldatakse Norrale püüdmiseks üksnes allmärkuses 2 määratletud NEAFCi alas (RED/*5-14N).

(35) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(36) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2012.

(37) Esialgne kvoot vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 3.

(38) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(39) Kaaspüük on mis tahes sellise liigi püük, mis ei ole hõlmatud laeva püügiloal märgitud sihtliikidega. Võib püüda idas või läänes.

(40) Norrale eraldatakse sellest 120 tonni kalju-tömppeakala, mis püütakse üksnes V, XIV püügipiirkonnas ja NAFO 1. püügipiirkonnas (RNG/*514N1).

(41) Üksnes kaaspüük.

(42) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(43) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(44) Ajutine kvoot käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 kohaselt.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Euroopa Liit

0 (1)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (1)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (3)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (3)

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

103

Saksamaa

432

Läti

103

Leedu

103

Poola

352

Hispaania

1 328

Prantsusmaa

185

Portugal

1 821

Ühendkuningriik

865

Euroopa Liit

5 292

Lubatud kogupüük (TAC)

9 280

Liik

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

NAFO 2J3KL

(WIT/N2J3KL)

Euroopa Liit

0 (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (4)

Liik

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (5)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (5)

Liik

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Euroopa Liit

0 (6)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (6)

Liik

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Euroopa Liit

0 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (7)

Liik

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128 (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

128 (8)

Leedu

128 (8)

Poola

227 (8)

Euroopa Liit

Ei kohaldata (8) (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

34 000

Liik

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Euroopa Liit

0 (10)

Lubatud kogupüük (TAC)

17 000

Liik

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Euroopa Liit

0 (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (11)

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

NAFO 3L (12)

(PRA/N3L.)

Eesti

134

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

134

Leedu

134

Poola

134

Hispaania

105,5

Portugal

28,5

Euroopa Liit

670

Lubatud kogupüük (TAC)

12 000

Liik

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata (14) (15)

Liik

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

328

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

335

Läti

Leedu

Hispaania

4 486

Portugal

1 875

Euroopa Liit

7 093

Lubatud kogupüük (TAC)

12 098

Liik

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Hispaania

4 132

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

802

Eesti

343

Leedu

Euroopa Liit

5 352

Lubatud kogupüük (TAC)

8 500

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

297

Saksamaa

203

Läti

297

Leedu

297

Euroopa Liit

1 094

Lubatud kogupüük (TAC)

6 000

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571 (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

513 (16)

Hispaania

233 (16)

Läti

1 571 (16)

Leedu

1 571 (16)

Portugal

2 354 (16)

Euroopa Liit

7 813 (16)

Lubatud kogupüük (TAC)

6 500 (16)

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

5 229

Euroopa Liit

7 000

Lubatud kogupüük (TAC)

20 000

Liik

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

NAFO allpiirkond 2, rajoonid IF ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0 (17)

Leedu

0 (17)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (17)

Liik

Valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

1 273

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

1 668

Euroopa Liit

2 941

Lubatud kogupüük (TAC)

5 000

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires ().

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).

(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(6) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(7) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(8) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2012.

(9) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. 29 458 tonni antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

(10) Vaatamata sellele, et liidul on juurdepääs 85 tonni suurusele jagatud kvoodile, on otsustatud tema koguseks määrata 0. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(11) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(12) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

(13) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 20′ 0	46° 40′ 0
2	47° 20′ 0	46° 30′ 0
3	46° 00′ 0	46° 30′ 0
4	46° 00′ 0	46° 40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist31. detsembrini 2012 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr	Põhjalaius (N)	Läänepikkus (W)
1	47° 55′ 0	45° 00′ 0
2	47° 30′ 0	44° 15′ 0
3	46° 55′ 0	44° 15′ 0
4	46° 35′ 0	44° 30′ 0
5	46° 35′ 0	45° 40′ 0
6	47° 30′ 0	45° 40′ 0
7	47° 55′ 0	45° 00′ 0

(14) Ei kohaldata. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügipäevade maksimaalne arv
Taani	0	0
Eesti	0	0
Hispaania	0	0
Läti	0	0
Leedu	0	0
Poola	0	0
Portugal	0	0

(15) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(16) See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud 6 500-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük püügimääradest olenemata.

(17) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki võib püüda üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

Liik

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE045WM)

Küpros

66,98 (5)

Kreeka

124,37

Hispaania

2 411,01 (2) (5)

Prantsusmaa

958,52 (2) (3) (5)

Itaalia

1 787,91 (5) (6)

Malta

153,99 (5)

Portugal

226,84

Muud liikmesriigid

26,90 (1)

Euroopa Liit

5 756,41 (2) (3) (5) (6)

Lubatud kogupüük (TAC)

12 900

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond

Atlandi ookean, põhja pool 5° N

(SWO/AN05N)

Hispaania

6 949

Portugal

1 263

Muud liikmesriigid

145,6 (7)

Euroopa Liit

8 357,6

Lubatud kogupüük (TAC)

13 700

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond

Atlandi ookean, lõuna pool 5° N

(SWO/AS05N)

Hispaania

5 024,9

Portugal

354,2

Euroopa Liit

5 379,1

Lubatud kogupüük (TAC)

15 000

Liik

Pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond

Atlandi ookean, põhja pool 5° N

(ALB/AN05N)

Iirimaa

3 896,0 (10)

Hispaania

14 076,4 (10)

Prantsusmaa

6 119,1 (10)

Ühendkuningriik

232,9 (10)

Portugal

2 534,7 (10)

Euroopa Liit

26 939,1 (8)

Lubatud kogupüük (TAC)

28 000

Liik

Lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond

Atlandi ookean, lõuna pool 5° N

(ALB/AS05N)

Hispaania

759,2

Prantsusmaa

249,5

Portugal

531,3

Euroopa Liit

1 540

Lubatud kogupüük (TAC)

24 000

Liik

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

15 758,7

Prantsusmaa

7 951,8

Portugal

6 156,5

Euroopa Liit

29 867

Lubatud kogupüük (TAC)

85 000

Liik

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

Portugal

48,6

Euroopa Liit

72,6

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Liik

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

Portugal

21,8

Euroopa Liit

55,8

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	350,51
Prantsusmaa	158,14
Euroopa Liit	508,65

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 1. punktis osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	45 ()
Euroopa Liit	45
() Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08-05.

(4) Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08-05.

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on 8–30 kg) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	48,22
Prantsusmaa	47,57
Itaalia	37,55
Küpros	1,34
Malta	3,08
Euroopa Liit	137,77

(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 3. punktis (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on 8–30 kg) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	37,55
Euroopa Liit	37,55

(7) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(8) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina pikkuim-tuuni püüdvate ELi kalalaevade arv 1 253 ().

(9) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(10) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv
Iirimaa	50
Hispaania	730
Prantsusmaa	151
Ühendkuningriik	12
Portugal	310

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2011 kuni 30. novembrini 2012, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

3 072

Liik

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (2)

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 600 (3)

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483A)

Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W – 52° 30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483B)

780

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33° 30′ W – 52° 30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483C)

1 820

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

Lubatud kogupüük (TAC)

48 (4)

Liik

Kihvkalad

Dissostichus spp.

Püügipiirkond

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOP/F484S.)

Lubatud kogupüük (TAC)

33 (5)

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 730 (6)

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond

FAO 48

(KRI/F48.)

Lubatud kogupüük (TAC)

5 610 000

Eritingimused:

kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.)	155 000
Rajoon 48.2 (KRI/*F482.)	279 000
Rajoon 48.3 (KRI/*F483.)	279 000
Rajoon 48.4 (KRI/*F484.)	93 000

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

Lubatud kogupüük (TAC)

440 000

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° E

(KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° E

(KRI/*F-41E)

163 000

Liik

Tavaline hiilgevähk

Euphausia superba

Püügipiirkond

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

Lubatud kogupüük (TAC)

2 645 000

Eritingimused:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° E

(KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° E

(KRI/*F-42E)

192 000

Liik

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

80 (7)

Liik

Krabid

Paralomis spp.

Püügipiirkond

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

Lubatud kogupüük (TAC)

Liik

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(GRV/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

360 (8)

Liik

Muud liigid

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

50 (9)

Liik

Railased

Rajiformes

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

120 (10)

Liik

Kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügipiirkond

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

Lubatud kogupüük (TAC)

150 (11)

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—	joon algab punktis, kus geograafiline pikkus 72° 15′ E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini geograafilise laiusega 53° 25′ S;

—	seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74° E,

—	seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52° 40′ S ja geograafilise pikkusega 76° E;

—	seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini geograafilise laiusega 52° S,

—	seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51° S ja geograafilise pikkusega 74° 30′ E ning

—	seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2) Välja arvatud kuni 30 tonni teadustöö eesmärgil või kaaspüügina.

(3) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 1. maist kuni 31. augustini 2012 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2011 kuni 30. novembrini 2012.

(4) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust.

(5) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust.

(6) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool idapikkust 79° 20′ E. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(7) Üksnes kaaspüük.

(8) Üksnes kaaspüük.

(9) Üksnes kaaspüük.

(10) Üksnes kaaspüük.

(11) Üksnes kaaspüük.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik

Limapead

Beryx spp.

Püügipiirkond

SEAFO

(ALF/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Analüütiline TAC

Liik

Süvamere punakrabi

Chaceon maritae

Püügipiirkond

SEAFO alarajoon B1 (1)

(CGE/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Analüütiline TAC

Liik

Süvamere punakrabi

Chaceon maritae

Püügipiirkond

SEAFO, välja arvatud allrajoon B1

(CGE/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

200

Analüütiline TAC

Liik

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügipiirkond

SEAFO

(TOP/SEAFO)

Lubatud kogupüük (TAC)

230

Analüütiline TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond

SEAFO alarajoon B1 (2)

(ORY/F47NAM)

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügipiirkond

SEAFO, välja arvatud allrajoon B1

(ORY/F47X)

Lubatud kogupüük (TAC)

Analüütiline TAC

(1) Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepoolne piir on 0° idapikkust;

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust;

—	selle idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

(2) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—	selle läänepoolne piir on 0° idapikkust;

—	selle põhjapiir on 20° lõunalaiust;

—	selle lõunapiir on 28° lõunalaiust;

—	selle idapiir ulatub Namibia majandusvööndini.

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD

Liik

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügipiirkond

Kõik piirkonnad

(SBF/F41-81)

Euroopa Liit

10 (1)

Analüütiline TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

10 449

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond

WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20o lõunalaiust.

(SWO/F7120S)

Euroopa Liit

3 170,36

Analüütiline TAC

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik

Tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

Kehtestatakse (1)

Madalmaad

Kehtestatakse (1)

Leedu

Kehtestatakse (1)

Poola

Kehtestatakse (1)

Euroopa Liit

Kehtestatakse (1)

(1) Kvoodid kehtestatakse 30. jaanuarist – 2. veebruarini 2012 toimuva SPRFMO komisjoni kolmanda ettevalmistava konverentsi tulemuste põhjal.

IIA LISA

Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega Skagerrakis, ICES IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Gattegat, ICES IV alapiirkonnas, ICES IIa rajooni ELi vetes ning ICES VIId rajoonis

1. Reguleerimisala

1.1.	Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 määratletud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahenditest ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

2. Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 määratletud püügivahendite rühmade määratlusi ( „kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punkti 2 alapunktis b määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi..

3. Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4. Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2012. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2012 kuni 31. jaanuarini 2013 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.	Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5. Haldamine

5.1.	Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

Kui liikmesriik lubab laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6. Püügikoormuse aruanne

7. Andmete esitamine

IIA lisa 1. liide

MAKSIMAALNE LUBATUD PÜÜGIKOORMUS KILOVATT-PÄEVADES

Geograafiline piirkond: Skagerrak, ICES IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICES IV alapiirkond ja ICES IIa rajooni ELi veed; ICES rajoon VIId

Kindlaksmääratud püügi-vahend	BE	DK	DE	ES	FR	IE	NL	SE	UK
TR1	895	3 385 928	954 390	1 409	1 505 354	157	257 266	172 064	6 185 460
TR2	193 676	2 841 906	357 193	0	6 496 811	10 976	748 027	604 071	5 127 906
TR3	0	2 545 009	257	0	101 316	0	36 617	1 024	8 482
BT1	1 427 574	1 157 265	29 271	0	0	0	999 808	0	1 739 759
BT2	5 401 395	79 212	1 375 400	0	1 202 818	0	28 307 876	0	6 116 437
GN	163 531	2 307 977	224 484	0	342 579	0	438 664	74 925	546 303
GT	0	224 124	467	0	4 338 315	0	0	48 968	14 004
LL	0	56 312	0	245	125 141	0	0	110 468	134 880

IIB LISA

Kalalaevade püügivõimalused tobiapüügil ICES IIa ja IIIa rajoonis ning ICES IV alapiirkonnas

1.	Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse ELi laevade suhtes, kes püüavad ICES IIa ja IIIa rajoonis ning ICES IV alapiirkonnas kala põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm.

Käesolevas lisas sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiat ICES IV alapiirkonna ELi vetes, kui ei ole määratud teisiti, või liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusel, nagu on sätestatud liidu ja Norra vaheliste lõppotsuste protokollis.

Käesoleva lisa kohaldamisel on tobiavarude majandamispiirkonnad esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamise piirkonnad	ICESi statistilised ruudud
1	31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6
2	31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8
3	41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0
4	38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0
5	47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5
6	41-43 G0-G3; 44 G1
7	47-51 E7-E9

Võttes aluseks ICESi ja STECFi soovitused tobia püügivõimaluste kohta igas punktis 3 määratletud tobiavarude majandamispiirkonnas, püüab komisjon 1. märtsiks 2012 läbi vaadata I lisas sätestatud tobia lubatud kogupüügi ja kvoodid ja eritingimused ICES IIa ja IIIa rajooni ELi vetes ning ICES IV alapiirkonna ELi vetes.

5.	Kutseline kalapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, on keelatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2012 ning 1. augustist kuni 31. detsembrini 2012.

IIB lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

III LISA

Kolmanda riigi vetes kalastavate ELi laevade püügilubade maksimaalne arv

Püügipiirkond	Püügiliik	Püügilubade arv	Püügilubade jaotamine liikmesriikide vahel	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	77	DK: 25 DE: 5 FR: 1 IE: 8 NL: 9 PL: 1 SV: 10 UK: 18	57
	Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N	80	DE: 16 IE: 1 ES: 20 FR: 18 PT: 9 UK: 14	50
	Makrell		Ei kohaldata	70 (1)
	Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00′ N	480	DK: 450 UK: 30	150

(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

ELi söödalaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	60
Prantsusmaa	8
Euroopa Liit	68

ELi rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania	119
Prantsusmaa	132
Itaalia	30
Küpros	7
Malta	28
Euroopa Liit	316

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Itaalia	12
Euroopa Liit	12

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

Kalalaevade arv
	Küpros	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (2)
Seinnoodalaevad	1	1	12	17	6	1
Õngejadalaevad	7 (3)	0	30	8	25	28
Söödalaevad	0	0	0	8	60	0
Käsiõngelaevad	0	0	0	29	2	0
Traalerid	0	0	0	60	0	0
Muud rannalähedase püügi laevad (4)	0	35	0	87	32	0

Tabel B

Püügivõimsus (GT)
	Küpros	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (5)
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Õngejadalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Söödalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Traalerid	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Muud rannalähedase püügi laevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse

Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

	Mõrdade arv
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	1 (6)

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvatusettevõtete arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Hispaania	14	11 852
Itaalia	15	13 000
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Malta	8	12 300

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	5 855
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Malta	8 768

(1) 1., 2. ja 3. punktis esitatud numbrid võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(3) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(4) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(6) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Püütavad liigid	Piirkond	Keeluaeg
Haid (kõik liigid)	Konventsiooniala	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Notothenia rossii	FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Merikogerlased	FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1)	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1)	FAO 48.3.	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Dissostichus spp.	FAO 48.5. Antarktika	1. detsember 2011 kuni 30. november 2012
Dissostichus spp.	FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79° 20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79° 20′ E (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.6. Antarktika (1) FAO 58.7. Antarktika (1)	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Lepidonotothen squamifrons	FAO 58.4.4. (1) (2)	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides	FAO 58.5.2. Antarktika	1. detsember 2011 kuni 30. november 2012
Dissostichus mawsoni	FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55° 30′ lõunalaiust ja 57° 20′ lõunalaiust ning 25° 30′ läänepikkust ja 29° 30′ läänepikkust	1. jaanuar kuni 31. detsember 2012

B OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi PIIRKONNA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2011/2012

Alapiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU (väike uurimisala)	Dissotichus spp. Püügi piirnorm (tonnides)	Kaaspüügi piirnorm (tonnides) (3)
Alapiirkond/rajoon	Piirkond	Hooaeg	SSRU (väike uurimisala)	Dissotichus spp. Püügi piirnorm (tonnides)	Railased	Macrourus spp.	Muud liigid
58.4.1.	Kogu rajoon	1. detsember 2011 kuni 30. november 2012	SSRU A, B, D, F ja H: 0 SSRU C: 100 SSRU E: 50 SSRU G: 60	Kokku 210	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 33	Kõik rajoonid: 20
58.4.2.	Kogu rajoon	1. detsember 2011 kuni 30. november 2012	SSRU A: 30 SSRU B, C ja D: 0 SSRU E: 40	Kokku 70	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 20	Kõik rajoonid: 20
58.4.3a.	Kogu rajoon	1. mai kuni 31. august 2012		Kokku 86	Kõik rajoonid: 50	Kõik rajoonid: 26	Kõik rajoonid: 20
88.1.	Kogu alapiirkond	1. detsember 2011 kuni 31. august 2012	SSRU A: 0 SSRUs B, C ja G: 428 SSRUs D, E ja F: 0 SSRUs H, I ja K: 2 423 SSRUs J ja L: 351 SSRU M: 0	Kokku 3 282	164 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 50 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 121 SSRU J ja L: 50 SSRU M: 0	430 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 40 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 320 SSRU J ja L: 70 SSRU M: 0	20 SSRU A: 0 SSRU B, C ja G: 60 SSRU D, E ja F: 0 SSRU H, I ja K: 60 SSRU J ja L: 40 SSRU M: 0
88.2.	Lõuna pool 65° S	1. detsember 2011 kuni 31. august 2012	SSRU A: 0 SSRU B: 0 SSRUs C, D, E, F ja G: 124 SSRU H: 406 SSRU I: 0	Kokku 530	50 SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 50 SSRU i: 0 SSRU I: 0	84 SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 20 SSRU H: 40 SSRU I: 0	20 SSRU A ja B: 0 SSRU C, D, E, F ja G: 100 SSRU H: 20 SSRU I: 0

B osa V lisa liide

VÄIKESTE UURIMISALADE (SSRU) LOETELU

Piirkond	SSRU (väike uurimisala)	Piirjoon
48.6	A	Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.
	B	Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 50° S 1° 30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.4.1	A	Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.
	B	Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	E	Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	F	Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	G	Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	H	Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
58.4.2	A	Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	B	Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	C	Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	D	Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
	E	Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10'E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta kuni 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.
58.4.3a	A	Kogu rajoon punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.3b	A	Punktist 56° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10'E, sealt otse põhja kuni 56° S.
	B	Punktist 60° S 73° 10'E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 59° S 73° 10′ E otse itta kuni 79° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73° 10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	D	Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.
	E	Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.
58.4.4	A	Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	B	Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	C	Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.
	D	Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.
58.6	A	Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	B	Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	C	Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
	D	Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
58.7	A	Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.
88.1	A	Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66° 40′ S, sealt otse läände kuni 179° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	E	Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68° 30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.
	F	Punktist 68° 30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68° 30′ S.
	G	Punktist 66° 40° S 170° E otse itta kuni 178° E, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° 50° E, sealt otse lõunasse kuni 70° 50'S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66° 40° S.
	H	Punktist 70° 50′ S 170° E otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	I	Punktist 70° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.
	J	Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178° 50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
	K	Punktist 73° S 178° 50'E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.
	L	Punktist 76° S 178° 50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178° 50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S.
	M	Punktist 73° S rannikul 169° 30'E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.
88.2	A	Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 70° 50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	D	Punktist 70° 50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	E	Punktist 70° 50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	F	Punktist 70° 50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	G	Punktist 70° 50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70° 50′ S.
	H	Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70° 50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.
	I	Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
88.3	A	Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	B	Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	C	Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.
	D	Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

EUPHAUSIA SUPERBA PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Lepinguosaline:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Püügitehnika:	Tavaline traalpüük
	Pidevpüügisüsteem
	Noodapärasse pumpamine
	Muud heakskiidetud meetodid: palun täpsustage.

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetodid (4):

Saagist saadavad tooted ja nende ümberarvestustegurid (5):

Toote liik	Protsent saagist	Ümberarvestustegur (6)

		Dets	Jaan	Veebr	Mär	Apr	Mai	Juu	Juul	Aug	Sep	Okt	Nov
Alapiirkond/rajoon	48.1
	48.2
	48.3
	48.4
	48.5
	48.6
	58.4.1
	58.4.2
	88.1
	88.2
	88.3

X	Märkida ristiga kõige tõenäolisem püügiaeg. Kuna ennetuslikke püügi piirnorme ei ole kehtestatud, käsitatakse seda uurimusliku püügina.

Siin esitatavad üksikasjad on üksnes informatiivsed ega takista püügi läbiviimist täpsustamata piirkondades ja aegadel.

D OSA

PÜÜGIVAHENDITE KUJU JA PÜÜGITEHNIKAD

Võrgu ava (suudme) ümbermõõt (m)	Vertikaalne ava (m)	Horisontaalne ava (m)

Võrgu paneeli pikkus ja võrgusilma suurus

Paneel	Pikkus (m)	Võrgusilma suurus (mm)
1. paneel
2. paneel
3. paneel
…
Viimane paneel (noodapära)

Esitada iga kasutatud võrgu kuju joonis.

Kasutatakse mitut püügitehnikat (7): jah/ei

	Püügitehnika	Kui suurt osa ajast eeldatavalt kasutatakse (%)
1
2
3
4
5
…		Kokku 100 %

Kas on olemas mereimetajate võrku sattumist välistav seade (8): jah/ei

Selgitage püügitehnikat, püügivahendite kuju ja omadusi ning püügistruktuuri:

(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3) Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

a)	railased 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

b)	Macrourus spp: 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1;

c)	muud liigid: 20 tonni SSRU kohta.

(4) Teatis peab sisaldama püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu hindamise täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust ning juhul, kui kasutatakse ümberarvestuskoefitsienti, täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust, kuidas iga ümberarvestustegur saadi. Liikmesriigid ei pea sellist kirjeldust järgmistel hooaegadel taas esitama, va kui on muudetud eluskaalu hindamismeetodit.

(5) Anda teavet niipalju kui võimalik.

(6) Ümberarvestustegur = eluskaal/kaal pärast töötlemist.

(7) Kui jah, siis kui sageli püügitehnikat vahetatakse:

(8) Kui on, siis esitage seadme joonis:

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuune

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	22	61 364
Prantsusmaa	22	33 604
Portugal	5	1 627
Euroopa Liit	49	96 595

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41	5 382
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
Euroopa Liit	72	21 922

3.	Nendel laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.	Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania	14
Euroopa Liit	14

VIII LISA

ELi VETES KALASTAVATE KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILUBADEGA SEOTUD KVANTITATIIVSED PIIRANGUD

Lipuriik	Püügiliik	Püügilubade arv	Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv
Norra	Heeringas, põhja pool 62° 00′ N	20	20
Venezuela (1)	Riffahvenlased (Prantsuse Guajaana veed)	45	45

(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.025.est
Euroopa Liidu Teataja		L 25

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 27. jaanuar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 43/2012, 17. jaanuar 2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 44/2012, 17. jaanuar 2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse	55