26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 66/2012,

25. jaanuar 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 17 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 318/2007 (2) on sätestatud loomatervishoiunõuded teatavate lindude impordi korral liitu. Kõnealuses määruses on sätestatud, et sellega hõlmatud linde tohib liitu importida ainult siis, kui need linnud pärinevad I lisas nimetatud kolmandatest riikidest või nende osadest.

(2)	Määruse (EÜ) nr 318/2007 I lisas osutatakse komisjoni otsuse 2006/696/EÜ (3) I lisa 1. osa tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatele riikidele või nende osadele, millest on lubatud importida muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde.

(3)

Otsus 2006/696/EÜ tühistati ja asendati komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (4). Seega tuleks määruse (EÜ) nr 318/2007 I lisas esitatud viited kõnealusele otsusele asendada viidetega määrusele (EÜ) nr 798/2008.

(4)

Peale selle on Argentina palunud komisjonilt luba teatavate vangistuses kasvanud lindude impordiks liitu vastavalt määrusele (EÜ) nr 318/2007. Komisjoni Toidu- ja Veterinaarameti poolt Argentinas tehtud kontrollkäik, sealhulgas kõnealuse kolmanda riigi poolt rakendatud järelmeetmed näitasid, et Argentinal on olemas piisavad tagatised selliste lindude liitu importimist käsitlevate liidu nõuete järgimiseks.

(5)

Argentina on praegu kantud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas esitatud tabelisse. Siiski ei ole kõnealusest kolmandast riigist lubatud importida muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde. Seega tuleb Argentina lisada eraldi kirjena määruse (EÜ) nr 318/2007 I lisas esitatud loetelusse.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2007 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(2)  ELT L 84, 24.3.2007, lk 7.

(3)  ELT L 295, 25.10.2006, lk 1.

(4)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

---

---

26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/3

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 67/2012,

25. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/5

---

NÕUKOGU OTSUS 2012/39/ÜVJP,

25. jaanuar 2012,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kosovos (1)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kinnitas 5. detsembril 2011 taas oma kindlat toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivile, mis on jätkuvalt oluline kõnealuse piirkonna stabiilsuse, leppimise ja tuleviku seisukohalt. Nõukogu kinnitas samuti liidu poliitikat Kosovo suhtes, mis on kehtestatud eelnevate nõukogu järeldustega.

(2)	Nõukogu võttis 5. mail 2011 vastu otsuse 2011/270/ÜVJP, (2) millega nimetati Fernando GENTILINI Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Kosovos, kelle volitused lõpevad 31. jaanuaril 2012.

(3)	Samuel ŽBOGAR tuleks nimetada ELi eriesindajaks Kosovos alates 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013.

(4)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on Lääne-Balkani piirkonnale suunatud liidu poliitika strateegiline raamistik ning Kosovo suhtes kohaldatakse selle vahendeid, sealhulgas Euroopa partnerlust, poliitilist ja tehnilist dialoogi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames ning valdkonnaga seotud liidu abiprogramme.

(5)	ELi eriesindaja volitusi rakendatakse komisjoniga kooskõlastatult, et tagada ühtsus teiste liidu pädevusse kuuluvate asjakohaste tegevustega.

(6)	Nõukogu näeb ette, et üks ja sama isik peaks omama nii ELi eriesindaja volitusi ja pädevust kui ka Prištinas asuva Euroopa Liidu büroo juhi volitusi ja pädevust.

(7)	ELi eriesindaja täidab volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Samuel ŽBOGAR nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Kosovos alates 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kosovos. Need hõlmavad juhtiva rolli täitmist eesmärgiga saavutada stabiilne, elujõuline, rahumeelne, demokraatlik ja mitmerahvuseline Kosovo; tugevdada piirkonna stabiilsust ning toetada Lääne-Balkani piirkonnas piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid; soodustada sellise Kosovo kujunemist, kes järgib õigusriigi põhimõtet, kaitseb vähemuste õigusi ning kultuuri- ja usupärandit; toetada Kosovo edusamme liiduga ühinemise suunas kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiivi ja asjakohaste nõukogu järeldustega.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)	edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)	tugevdada liidu kohalolekut Kosovos ning tagada liidu tegevuse järjepidevus ja tulemuslikkus;

d)	anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

e)	tagada Kosovos läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus ja ühtsus;

f)	toetada Kosovo edusamme liiduga ühinemise suunas kooskõlas piirkonna Euroopa perspektiiviga, kasutades selleks sihipärast avalikku kommunikatsiooni ja liidu teavitustegevust, mille eesmärgiks on tagada Kosovo avalikkuse suurem arusaamine liiduga seonduvatest küsimustest ja neile osutatav toetus;

g)	jälgida, toetada ja soodustada edusamme, mida tehakse seoses poliitiliste, majanduslike ja Euroopaga seonduvate prioriteetidega ning kooskõlas iga institutsiooni pädevuse ja vastutusega;

h)	aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas naiste ja laste osas) austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas liidu inimõigustepoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suunistega;

i)	aidata liidu poolt toetatava Belgradi ja Priština vahelise dialoogi toimumist.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. veebruarist 2012 kuni 30. juunini 2013 on 2 410 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele. Lääne-Balkani piirkonna riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetluses.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Spetsiaalne liidu isikkoosseis määratakse abistama ELi eriesindajat tema volituste täitmisel ning toetama kogu liidu tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Kosovos. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka tööle ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel on liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastavalt vajadusele vastuvõtva osapoole või vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

1.   ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

2.   Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega avaldada NATO-le/KFORile ELi salastatud teavet ning asjaomase meetme jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

3.   Kõrgel esindajal on õigus kooskõlas ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjadega ning vastavalt ELi eriesindaja operatiivvajadustele avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) ELi salastatud teavet ning asjaomase meetme jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selleks töötatakse välja kohalik kord.

4.   Kõrgel esindajal on õigus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele osapooltele ELi salastamata dokumente, mis on seotud meedet käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra (4) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid osutavad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostab Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja mis sisaldab ka missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagab missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagab, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb Euroopa välisteenistuse poolt missiooni piirkonnale määratud riskiastmele;

d)	tagab, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitab nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja esitab kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel aruandeid välisasjade nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab EULEX KOSOVO juhile kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega.

3.   ELi eriesindaja teeb samuti koostööd asjakohaste kohalike asutuste ning teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

4.   ELi eriesindaja tagab koos teiste kohapeal viibivate liidupoolsete osalistega teabe levitamise ja jagamise operatsiooni toimumiskohas asuvate liidupoolsete osaliste vahel, et jõuda võimalikult ühtsele arusaamale olukorrast ja sellele antavast hinnangust.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab hiljemalt 2012. aasta novembri lõpuks nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning oma volituste lõppemisel täieliku aruande ELi eriesindaja volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2012.

---

(1)  ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999) alusel.

(2)  ELT L 119, 7.5.2011, lk 12.

(3)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(4)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

---

26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/9

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. jaanuar 2012,

millega muudetakse otsust 2008/855/EÜ teatavate liha ja lihatoodete lähetamise osas teistesse liikmesriikidesse kõnealuse otsuse lisa III osas loetletud piirkondades asuvatest majanditest

(teatavaks tehtud numbri K(2012) 181 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/40/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsuses 2008/855/EÜ (loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides) (3) on sätestatud teatavad tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides või nende piirkondades, mis on esitatud kõnealuse otsuse lisas.

(2)

Otsuse 2008/855/EÜ artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et asjaomased liikmesriigid, kelle piirkonnad on loetletud kõnealuse otsuse lisa III osas, tagavad, et lisa III osas loetletud piirkondades asuvatest majanditest ei lähetata teistesse liikmesriikidesse värsket sealiha ega kõnealusest lihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ega -tooteid.

(3)	Kõnealuse lisa III osas on praegu loetletud kogu Rumeenia territoorium.

(4)	Rumeenia on esitanud komisjonile tõendeid, et sigade klassikalise katkuga seotud olukord kõnealuses liikmesriigis on märgatavalt paranenud pärast otsuse 2008/855/EÜ vastuvõtmist.

(5)	Rumeenia on palunud, et kõnealuses liikmesriigis peetavatest sigadest saadud värsket sealiha ja sellest koosnevaid või seda sisaldavaid sealihavalmistisi ja -tooteid lubataks lähetada teistesse liikmesriikidesse tingimusel, et kõnealuste kaupade ohutus on tagatud kanalsüsteemi abil.

(6)

Kõnealune süsteem koosneks majanditest või ühest või enamast epidemioloogilisest üksusest, kes kasutaksid ühist bioohutuse juhtimise süsteemi ja väljakujunenud tarneahelat, et tagada seal peetavate sigade alampopulatsiooni eristatav tervislik seisund klassikalise sigade katku osas. Kõnealused majandid või epidemioloogilised üksused asuvad piirkondades, kus kohaldatakse järelevalve, kontrolli ja bioohutuse meetmeid.

(7)

Kanalsüsteemi alla kuuluvad majandid ning värsket sealiha ja sellest koosnevaid ja seda sisaldavaid sealihavalmistisi ja -tooteid tootvad, ladustavad ja töötlevad ettevõtted peaksid saama pädeva asutuse heakskiidu ja neist tuleks teavitada komisjoni eeldusel, et nad vastavad otsuses 2008/855/EÜ kehtestatud täiendavatele tervishoiunõuetele.

(8)

Peale selle tuleks kõnealust liha ning sellest koosnevaid ja seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid toota, ladustada ja töödelda eraldi otsuse 2008/855/EÜ lisa III osas loetletud piirkondades asuvates, väljaspool kanalsüsteemi asuvates majandites peetud sigadelt saadud lihast koosnevate või kõnealust liha sisaldavate muude toodete tootmisest, ladustamisest ja töötlemisest.

(9)	Et tagada kanalsüsteemi raames toodetud liha, lihatoodete ja -valmististe ohutus, peaks pädev asutus tegema regulaarseid kontrollkäike kanalsüsteemi alla kuuluvates majandites.

(10)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/89/EÜ (ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks) (4) on kehtestatud ühenduse miinimummeetmed sigade klassikalise katku tõrjeks. Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et niipea kui esmane sigade klassikalise katku juhtum metssigadel on saanud kinnituse, peab liikmesriigi pädev asutus taudi leviku piiramiseks viivitamata võtma kõnealuses direktiivis täpsustatud meetmed.

(11)	Kanalsüsteemi alla kuuluvates majandites pädeva asutuse poolt tehtud regulaarsete kontrollkäikude peamine eesmärk peaks olema kontrollida kõnealuste meetmete tõhusat kohaldamist.

(12)

Komisjoni 1. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/106/EÜ (millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks) (5) on määratud kindlaks kõige sobivamad proovivõtumeetodid ja laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid, et seda haigust eri olukordades õigesti diagnoosida. Seega tuleks kõnealuseid meetodeid ja kriteeriume kasutada kanalsüsteemi alla kuuluvates majandites tehtavatel pädeva asutuse regulaarsetel kontrollkäikudel.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 (millega sätestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta) (6) on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama värske liha ametliku kontrolli kooskõlas kõnealuse määruse I lisaga. Kõnealuses määruses on samuti sätestatud, et tervisemärgid tuleb panna siis, kui ametlikud kontrollid ei ole tuvastanud puudusi, mille tõttu liha ei kõlbaks inimtoiduks. Sellest tulenevalt peaks kanalsüsteemi raames toodetud värske liha olema tähistatud otsuse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükis sätestatud tervisemärgiga, et kõnealust liha saaks lubada lähetada teistesse liikmesriikidesse.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (7) on sätestatud, et toidukäitlejad viivad turule loomset päritolu toote, mida on käideldud ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse tunnustamist kooskõlas kõnealuse määrusega, üksnes siis, kui ettevõte on kas kasutanud tervisemärki kooskõlas määrusega (EÜ) nr 854/2004 või, kui nimetatud määruses ei ole tervisemärgi kasutamist ette nähtud, siis on kasutanud identifitseerimismärki kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisaga. Seetõttu tuleks kanalsüsteemi alla kuuluvad sealiha sisaldavad lihavalmistised ja -tooted tähistada määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos sätestatud identifitseerimismärgiga, et neid saaks lubada lähetada teistesse liikmesriikidesse.

(15)

Toidu- ja Veterinaaramet tegi Rumeenias auditi 2011. aasta juulis. Nii klassikalise sigade katku kontrolli ja seire programmi rakendamisel kui ka Rumeenia kavandatud kanalsüsteemi puhul tõsteti esile mitmesuguseid märkimisväärseid puudusi. Aruande põhjal jõuti siiski järeldusele, et selline süsteem võib kõnealuses liikmesriigis tõhusalt toimida, kui teha mõned suhteliselt väikesed muudatused. Toidu- ja Veterinaarameti aruandes esitati konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas Rumeenia ametiasutused peaksid kõnealuseid puudusi parandama. Pärast auditit teavitas Rumeenia komisjoni sellest, et auditi käigus tuvastatud puudused on parandatud pärast vastava tegevuskava rakendamist. Komisjon on tutvunud kõnealuste parandustega ja on arvamusel, et need on piisavad kanalsüsteemi tõhusaks toimimiseks.

(16)

Peale selle kiideti komisjoni 30. novembri 2011. aasta rakendusotsusega 2011/807/EL (millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2012. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks) (8) heaks Rumeenia poolt esitatud klassikalise sigade katku kontrolli ja seire programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Rumeenia on kõnealuse programmi alusel ja eespool nimetatud tegevuskavast lähtudes rakendanud täiendavaid seiremeetmeid klassikalise sigade katku osas ning saavutanud häid tulemusi.

(17)

Võttes arvesse olemasolevaid andmeid, on asjakohane anda luba lähetada teistesse liikmesriikidesse Rumeenias peetud sigadelt saadud värsket sealiha ja sellest koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid vastavalt käesolevas otsuses kehtestatud sätetele tingimusel, et kasutusel on kõnealuse liikmesriigi soovitatud kanalsüsteem.

(18)	Seepärast tuleks otsust 2008/855/EÜ vastavalt muuta.

(19)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 2008/855/EÜ lisatakse järgmine artikkel 8c:

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  ELT L 302, 13.11.2008, lk 19.

(4)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5.

(5)  EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(7)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(8)  ELT L 322, 6.12.2011, lk 11.

---

26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/12

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 176/11/COL,

1. juuni 2011,

mis käsitleb Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamisega seonduva ametliku uurimismenetluse lõpetamist (Norra)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 61–62,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 3,

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

27. jaanuari 2009. aasta kirjas (toiming nr 506341) teatasid Norra ametiasutused vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamisest.

Pärast kirjavahetust teatas järelevalveamet 16. detsembri 2009. aasta kirjas (toiming nr 538177) Norra ametiasutustele, et ta on otsustanud algatada Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamise suhtes protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ettenähtud menetluse.

Norra valitsus esitas oma märkused uurimismenetluse alustamise otsuse kohta 23. veebruari 2010. aasta kirjas (toiming nr 547864).

Järelevalveameti otsus nr 537/09/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (2). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid otsuse kohta märkusi esitama.

Järelevalveamet sai märkusi Norra tervisespordi liidult (Treningsforbundet) (3) ning Tervise ja tervisespordi Euroopa assotsiatsioonilt. 2. novembril 2010 kohtus järelevalveamet Norra tervisespordi liiduga. 20. septembri 2010. aasta ja 9. novembri 2010. aasta kirjades (toimingud nr 567099 ja 576711) edastas järelevalveamet kohtumisel esitatud märkused ja teabe Norra ametiasutustele, kes esitas märkused 10. jaanuari 2011. aasta kirjas (toiming nr 582713).

Norra ametiasutused esitasid täiendavaid märkusi 14. märtsi 2011. aasta ja 22. märtsi 2011. aasta kirjades (toimingud nr 590193 ja 591454) ning 28. märtsi 2011. aasta e-kirjas (toiming nr 592463).

2.   Kippermoeni vabaajakeskus ja selle spordikeskus

Vastavalt otsuses nr 537/09/COL sedastatule loodi Kippermoeni vabaajakeskus 1970ndatel. Keskus asub Nordlandi maakonnas Vefsni omavalitsuses. Vabaajakeskuse omanik on omavalitsus ja see ei ole eraldi juriidiline isik.

Algselt oli Kippermoeni vabaajakeskuses lisaks tagasihoidlikult varustatud spordikeskusele siseujula koos solaariumi ja spordisaaliga. Kippermoeni vabaajakeskust ja selle spordikeskust laiendati 1997.–1999. aastani ja veel üks kord 2006. ja 2007. aastal.

2.1.   Kippermoeni vabaajakeskuse ja selle spordikeskuse rahastamine

Alates Kippermoeni vabaajakeskuse loomisest 1970ndatel on seda rahastanud selle kasutajad ja omavalitsus. Kasutajad osalevad rahastamises keskuse kasutamise eest maksmise teel. Hinnad, pakutavate piletite liigid ja tulu jaotamine on omavalitsuse täieliku kontrolli all. Ehkki aastate jooksul on piletihindu kohandatud, ei kata kasutajate poolt tasutav osa Kippermoeni vabaajakeskuse kõiki tegevuskulusid. Puudujääk kaetakse omavalitsuse eelarvest vastavalt omavalitsuse volikogu eelarveotsustele.

2.2.   Norra ametiasutuste esitatud uus teave

2.2.1.   Tasu võtmine spordikeskuse kasutajatelt

Otsuses nr 537/09/COL märkis järelevalveamet, et alates Kippermoeni vabaajakeskuse loomisest 1970ndatel on seda rahastatud selle kasutajatelt võetud tasudest ja omavalitsuse eelarvest (4). Ametliku uurimismenetluse käigus täpsustasid Norra ametiasutused, et kasutajatelt võeti tasu vaid mõne Kippermoeni vabaajakeskuse rajatise (sh ujula) kasutamise eest, kuid sissepääs spordikeskusesse oli kõigile tasuta 1996. aastani, mil omavalitsus hakkas kasutajatelt tasu võtma (5).

2.2.2.   1997.–1999. aasta laiendus

Otsuses nr 537/09/COL märkis järelevalveamet, et tervet Kippermoeni vabaajakeskust laiendati 1997. aastal ja et seda laiendust rahastati mh 10 miljoni Norra krooni suuruse laenuga. Järelevalveamet ei saanud üksikasjalikku teavet laenu ega ka selle kohta, kas ja mil määral Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus laenust kasu sai (6). Ametliku uurimismenetluse käigus täpsustasid Norra ametiasutused, et laenusumma oli menetluse algatamise otsuses nimetatud 10 miljoni Norra krooni asemel 5,8 miljonit (7). Lisaks täpsustasid Norra ametiasutused, et omavalitsus ei võtnud laenu spordikeskuse laienduste rahastamiseks, vaid mh uue, Mosjøhalleni nimelise jalgpallistaadioni ehitamiseks, kokku summas 14 miljonit Norra krooni (8).

1997.–1999. aastal spordikeskust laiendati ja Kippermoeni vabaajakeskus ostis uut varustust (tõstevarustus, velotrenažöörid ja mitmed muud treeninguseadmed) kokku ligikaudu 870 000 Norra krooni (ligikaudu 109 000 euro) eest (9).

2.2.3.   2006.-2007. aasta laiendus

Lisaks on Norra ametiasutused esitanud uut teavet Kippermoeni vabaajakeskuse laiendamise kohta 2006.–2007. aastal.

2005. aastal otsustas omavalitsus spordikeskust laiendada, ehitades uue lisahoone, mis ühendas Kippermoeni vabaajakeskuse olemasolevad hooned. Eesmärk oli muuta keskus juurdepääsu seisukohast kasutajasõbralikumaks. Lisaks otsustas omavalitsus laienduse käigus ajakohastada olemasolevaid rajatisi (10). Olemasolevate hoonete ühendamine ja ajakohastamine võeti ette selle tagamiseks, et Kippermoeni vabaajakeskuse rajatiste standard oleks võrreldavate keskustega samaväärne (11).

Seega ajakohastati 2006.–2007. aastal Kippermoeni vabaajakeskust ja spordikeskust, laiendades neid uue hoonega (Mellombygningen). Laienduse kogumaksumus oli ligikaudu 14,2 miljonit Norra krooni. Selle tagamiseks, et spordikeskus kataks proportsionaalse osa (ligikaudu 80 %) (12) laienduskuludest, koostati kulude jaotamise kava. Ülejäänud osa (ligikaudu 20 %) tuli katta muudest vahenditest, kuna need kulud ei olnud seotud spordikeskuse, vaid Kippermoeni vabaajakeskuse muude rajatistega. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis järelevalveamet, et spordikeskus ei olnud katnud kogu kulude jaotamise kavas sätestatud osa 2008. aasta laenukulust. Hiljem täpsustasid Norra ametiasutused, et spordikeskus siiski kattis terve 2008. aasta laenukulu, kandes aastatulu omavalitsusele (13).

2.2.4.   Nordlandi maakonna omavalitsuse poolse rahastamise puudumine

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe põhjal ei olnud järelevalveametil võimalik välistada, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus sai rahalisi vahendeid Nordlandi maakonna omavalitsuselt (14). Seetõttu paluti Norra ametiasutusel esitada selle küsimuse kohta teavet. Norra ametiasutused täpsustasid, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole Nordlandi maakonna omavalitsuselt rahalisi vahendeid saanud (15).

3.   Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse, kuna tal on kahtlusi, kas Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses. Lisaks on järelevalveametil kahtlusi, kas spordikeskuse rahastamist, kui seda pidada riigiabiks, on võimalik pidada EMP lepinguga kokkusobivaks kas artikli 59 lõike 2 (abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks) või artikli 61 lõike 3 punkti c (abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks) alusel.

Norra ametiasutused teatasid spordikeskuse rahastamisest 2009. aasta jaanuaris ega esitanud mingit teavet sellise esialgse järelduse õigustamiseks, et spordikeskuse rahastamine, kui seda pidada riigiabiks, kujutab endast olemasolevat abisüsteemi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 tähenduses. Seega algatas järelevalveamet oma kahtlusi arvesse võttes artikli 1 lõigetega 3 ja 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse.

4.   Kolmandate isikute märkused

Järelevalveamet sai märkusi kahelt kolmandalt isikult: Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsioonilt ning Norra Tervisespordi Liidult.

4.1.   Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsiooni märkused

Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsioon on sõltumatu mittetulundusühing, mis esindab Euroopa tervise- ja tervisespordisektori huvisid. Assotsiatsioon on seisukohal, et spordikeskusi tuleks kohelda võrdselt, hoolimata nende omandivormist ja et riigi omandis olevatele spordikeskustele ei tohiks anda EMP lepingu artikliga 59 vastuolus olevaid eeliseid.

4.2.   Norra Tervisespordi Liidu märkused

Norra Tervisespordi Liit on Norra tulunduslike spordikeskuste organisatsioon. Liit on seisukohal, et Norra turu spordikeskustele valikulist eelist andvad riigi vahendid kujutavad endast üldiselt riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kuna selline rahastamine moonutab konkurentsi ja mõjutab EMP-sisest kaubandust. Oma seisukoha põhjendamiseks esitas liit järelevalveametile üldist teavet Norra spordikeskuste turu kohta (16).

Lisaks on liit seisukohal, et riigi omandis olevatele spordikeskustele antavat riigiabi ei saa pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks artikli 59 lõike 2 (hüvitis avaliku teenuse osutamise eest) ega artikli 61 lõike 3 punkti c (abi kultuuri- või regionaalmeetmetele) alusel, kui sama abi ei pakuta samadel tingimustel ka eraomanduses olevatele spordikeskustele.

5.   Norra ametiasutuste märkused

Norra ametiasutused on seisukohal, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel: i) riigi vahendite abil ei anta spordikeskusele valikulist eelist, ii) keskus ei kujuta endast ettevõtjat ja iii) spordikeskuse rahastamine ei mõjuta EMP lepingu poolte vahelist kaubandust.

Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et spordikeskusele eraldatud omavalitsuse vahendid vastavad vähese tähtsusega abi määruse (17) nõuetele ega kujuta endast seega riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Kui järelevalveamet peaks tuvastama, et rahastamine kujutab endast riigiabi, peavad Norra ametiasutused seda olemasolevaks abiks, kuna Kippermoeni vabaajakeskust on rahastatud omavalitsuse eelarvest ja kasutajate tasudest enne EMP lepingu jõustumist ja see rahastamismeetod on sellest ajast alates püsinud muutumatuna.

Eeltoodust hoolimata peavad Norra ametiasutused võimalikku abi EMP lepinguga kokkusobivaks kas artikli 59 lõike 2 (abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks) või artikli 61 lõike 3 punkti c (abi kultuurimeetmete soodustamiseks) alusel. Samuti on Norra ametiasutused seisukohal, et spordikeskuse 2006.–2007. aasta laienduse rahastamine kujutab endast regionaalabi vormi, mis on ühisturuga kokkusobiv artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, samuti viitavad nad järelevalveameti regionaalabi käsitlevatele suunistele (2007–2013) (18).

II.   HINDAMINE

1.   Vefsni omavalitsuse poolne rahastamine

Norra ametiasutused teatasid spordikeskuse rahastamisest järelevalveametile 2009. aasta jaanuaris. Teatises ei esitanud Norra ametiasutused argumente selle kohta, nagu kujutaks spordikeskuse rahastamine endast olemasolevat abi, hoolimata asjaolust, et teatis sisaldas koopiat kohtukutsest seoses Norra kohtule esitatud hagiga, milles hageja argumenteeris põhjalikult, miks kujutab spordikeskuse rahastamine endast tema hinnangul uut abi (19).

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses viitas järelevalveamet asjaolule, et spordikeskuse rahastamise meetod (Kippermoeni vabaajakeskuse terve puudujäägi katmine omavalitsuse eelarvest ja pääsmete müügiga teenitud tulu jaotamine) kehtis enne EMP lepingu jõustumist ja võiks seega kujutada endast olemasolevat abi protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses (20). Vastavalt sama protokolli artikli 1 punktile c kujutavad aga olemasolevasse abisse tehtavad muudatused endast uut abi.

Järelevalveamet märkis oma otsuses, et ta ei saanud piisavalt täpset teavet tervisekeskuse kahe laienduse ja pääsmetulu jaotamise süsteemi muudatuste kohta ning märkis, et need faktorid võisid muuta olemasoleva abisüsteemi uue abi süsteemiks sama protokolli artikli 1 punkti c tähenduses (21).

Kooskõlas Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses sätestatud põhimõtetega (22) käsitles järelevalveamet meetmeid uue abi suhtes kohaldatavate eeskirjade raamistikus.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses antud hinnang selle kohta, kas võimalik abimeede kujutab endast uut või olemasolevat abi, on tingimata üksnes esialgne. Isegi kui järelevalveamet otsustas siis esitatud teabe alusel algatada ametliku uurimismenetluse protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 alusel, võib ta kõnealuse menetluse lõpetamise otsuses ikkagi tuvastada, et meede, kui tegu on abiga, kujutab endast tegelikult olemasolevat abi (23). Olemasoleva abi puhul peab järelevalveamet järgima olemasoleva abi kohta kehtestatud menetlusnorme (24). Sellisel juhul peab järelevalveamet lõpetama ametliku uurimismenetluse ja algatama olemasoleva abi suhtes uue menetluse kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklitega 17–19 (25). Üksnes viimati nimetatud menetluse raames hindaks järelevalveamet, kas meede kujutab endast abi ja kas abi on selle olemasolul kokkusobiv EMP lepingu toimimisega.

Nagu on selgitatud eespool käesoleva otsuse I peatüki punktis 2, esitasid Norra ametiasutused täiendavaid fakte Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamise ja laienduste kohta.

Kuna spordikeskust ei rahastatud eraldi üksusena, ei ole võimalik selle rahastamist hinnata eraldi Kippermoeni vabaajakeskuse rahastamisest. Alates Kippermoeni vabaajakeskuse asutamisest 1970ndatel on seda rahastatud selle kasutajatelt kogutud tasudest ja omavalitsuse eelarvest. Ehkki omavalitsus ei kehtestanud spordikeskuses sissepääsutasu varem kui 1996. aastal, nõudis ta sellist tasu osade Kippermoeni vabaajakeskuse rajatiste, eelkõige ujula kasutajatelt alates 1970ndatest. Selle alusel märgib järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse rahastamise süsteem ei ole põhimõtteliselt muutunud.

Spordikeskuse 1997.–1999. aasta laiendus oli väiksem kui näis järelevalveametile algselt edastatud teabest. Norra ametiasutused selgitasid ametliku uurimismenetluse käigus, et omavalitsus võttis laenu 5,8 miljonit Norra krooni (mitte 10 miljonit), mida spordikeskuse renoveerimisel ei kasutatud. Vastupidi, sel ajal ehitatud suhteliselt tagasihoidlikku laiendust ja spordikeskuse uuestisisustamist (kogumahus ligi 870 000 Norra krooni) rahastati kasutajatelt kogutud tasudest saadud tulust.

Ehkki 2006.–2007. aasta laiendus oli ulatuslikum, tagati sellega üksnes see, et pakutav teenus oleks võrreldavate keskustega samaväärne. Seega jääb nii enne kui ka pärast laiendusi spordikeskuses toimuv tegevus samaks ning seda lihtsalt kohandatakse valdkonna arengu ja kasutajate nõudmistega sammu pidamiseks. Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse kaudu on omavalitsus spordikeskuste turul tegutsenud nii enne kui ka pärast EMP lepingu jõustumist, ta on spordikeskust aegajalt laiendanud üksnes selleks, et suuta pakkuda elanikkonnale teenust, mis oleks kooskõlas sellega, mida on võimalik spordikeskuselt oodata. Rahastamise süsteem (kasutajatelt korjatavad tasud ja omavalitsuse eelarveeraldised) ning taotletav eesmärk (elanikkonnale spordikeskuse võimaluse pakkumine) ei ole muutunud (26). Lisaks ei ole nimetatud laiendused võimaldanud omavalitsusel uutele turgudele siseneda. Selles osas erineb käesolev juhtum komisjoni otsusest BBC Digital Curriculum'i kohta (27). Riigiabi käsitles muudatusi olemasolevasse abisüsteemi, millest sai kasu Briti rahvusringhääling BBC. Kõnealusel juhul leidis komisjon, et olemasoleva abiskeemi muudatused kujutasid endast uut abi, kuna võimaldasid ringhäälingul ette võtta tegevusi, millel puudus olemasoleva skeemiga „tihe side” ja võimaldasid BBC-l siseneda arenenud turgudele, kus turuosaliste mõju BBC-le kui konkurendile oli väike või puudus (28).

Eeltoodu põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine Vefsni omavalitsuse vahenditest kujutab endast ulatuses, mil ta hõlmab riigiabi, olemasoleva abi süsteemi. Olemasoleva abi jaoks on kehtestatud eraldi menetlus protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 1. Selle sätte kohaselt on järelevalveameti kohustus teostada koos EFTA riikidega kontrolli kõikide asjaomastes riikides kehtestatud riigiabisüsteemide üle. Järelevalveameti ülesanne on soovitada EFTA riikide jaoks sobilikke EMP lepingu arenguks või toimimiseks vajalikke meetmeid.

2.   Nordlandi maakonna omavalitsuse poolne rahastamine

Nagu öeldud eespool, täpsustasid Norra ametiasutused, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole Nordlandi maakonna omavalitsuselt rahalisi vahendeid saanud. Seega ei kandnud Nordlandi maakonna omavalitsus üle riigi vahendeid, mis on esimene neljast kumulatiivsest kriteeriumist, mille meede peab täitma, et see kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Norra ametiasutuste poolt uuesti esitatud teabe põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole käesolevas kontekstis saanud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigi (Nordlandi maakonna omavalitsuse) vahendite abil tulenevate eeliste näol.

3.   Järeldus

Norra ametiasutuste poolt esitatud uue teabe põhjal ei andnud Nordlandi maakonna omavalitsus Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskusele käesoleva ametliku uurimismenetlusega hõlmatud ajavahemikul majanduslikke eeliseid. Selle põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei saanud kõnealusel ajavahemikul Nordlandi maakonna omavalitsuselt riigiabi.

Lisaks järeldas järelevalveamet, et kui Vefsni omavalitsuselt pärinevatest vahenditest on rahastatud Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskust ja nimetatud vahendid kujutavad endast riigiabi, on sellist abi antud olemasoleva abi süsteemi raames. Eespool esitatud hinnangu alusel otsustas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse lõpetada ning algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohase olemasoleva abi läbivaatamise menetluse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hinnataval ajavahemikul Nordlandi maakonna omavalitsuse vahenditest Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamist käsitleval ametlikul uurimismenetlusel puudub sisu, mistõttu menetlus lõpetatakse.

Artikkel 2

Vefsni omavalitsuse vahenditest Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamist käsitlev ametlik uurimismenetlus lõpetatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  ELT C 184, 8.7.2010, lk 5 ja EMP kaasanne nr 35, 8.7.2010, lk 1.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Varem Norra tervisespordikeskuste liit (Norsk Treningssenterforbund).

(4)  Otsuse peatükk I.2.2.

(5)  Vt Norra ametiasutuste e-kirja 28. märtsist 2011 (toiming nr 592463).

(6)  Otsuse nr 537/09/COL peatükid I.2.2 ja II.1.3.

(7)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk 6.

(8)  Sealsamas, lk-d 2, 6 ja 8.

(9)  Sealsamas, lk-d 7–9.

(10)  Vt Vefsni omavalitsuse volikogu otsused 10/05 ja 152/05, toimingu nr 547864 lisa 2.

(11)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk 10.

(12)  Vt Norra ametiasutuste kirja 9. septembrist 2009 (toiming nr 529846), lk-d 2–4.

(13)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk-d 12.

(14)  Otsuse nr 537/09/COL peatükk II.1.1.

(15)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk-d 19 ja 20.

(16)  Vt järelevalveameti kirja 9. novembrist 2010 (toiming nr 576711).

(17)  Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5), mis on EMP lepingusse inkorporeeritud lepingu 15. lisa punktiga 1ea.

(18)  Suunistega võib tutvuda veebiaadressil: http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=15125&1=1.

(19)  Vt Norra ametiasutuste kirja 27. jaanuarist 2009 (toiming nr 506341), lk 40.

(20)  Vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunktile i on olemasolev abi „… igasugune abi, mis enne asutamislepingu jõustumist oli olemas vastavates EMP riikides, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida kohaldatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist”.

(21)  Otsuse nr 537/09/COL peatükk II.1.3.

(22)  Kohtuasi C-400/99, Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-3657.

(23)  Sealsamas punktid 47, 54 ja 55.

(24)  Kohtuasi T-190/00, Regione Siciliana vs. komisjon, EKL 2003, lk II-5015, punkt 48.

(25)  Kohtuasi C-312/90: Hispaania vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4117, punktid 14–17 ja kohtuasi C-47/91: Itaalia vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4145, punktid 22–25.

(26)  Vt kohtujurist Trabucchi ettepanek kohtuasjas 51/74 Hulst, EKL 1975, lk 79.

(27)  Riigiabi nr 37/2003 (Ühendkuningriik), kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/eu_law/state_aids/comp-2003/n037-03.pdf.

(28)  Sealsamas punkt 36.

---