25.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 22/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 60/2012,

16. jaanuar 2012,

millega lõpetatakse muu hulgas Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 172/2008 (2) (edaspidi „algmäärus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra vahemikus 17,8 % kuni 22,7 %. Uurimisele, millest lähtuvalt käesolev määrus koostati, viidatakse edaspidi kui „esialgsele uurimisele”.

1.2. Läbivaatamistaotlus

(2)

30. novembril 2009 esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotlus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitasid Venemaa eksportiv tootja Joint Stock Company (JSC) Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant ja sidusettevõte Joint Stock Company (JSC) Kuznetsk Ferroalloy Works (edaspidi ühiselt „taotluse esitaja”) ning see piirdus dumpingu uurimisega taotluse esitaja suhtes. Taotluse esitaja suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksumäära 22,7 % lähtuvalt taotluse esitaja dumpingumarginaalist.

(3)	Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et tema teada on asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, muutunud ja et need muutused on püsivad.

(4)

Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine taotluse esitaja suhtes praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Taotluses esitatud teabest lähtuvalt ilmneb taotluse esitaja omamaiste hindade ja Euroopa Liitu suunatud ekspordi hindade võrdlusest, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam praegu kehtiva meetmega kehtestatud tasemest.

1.3. Läbivaatamise algatamine

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 27. oktoobril 2010Euroopa Liidu Teatajas (3) (edaspidi „algatamisteade”) ja alustas uurimist.

1.4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(6)	Vahepealses läbivaatamises uuritav toode on sama mis esialgses uurimises, st Venemaalt pärit ferrosiliitsium, mis praegu kuulub CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla.

(7)	Venemaal toodetud ja müüdaval ning liitu eksporditaval tootel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad; seetõttu leitakse, et tegemist on samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

1.5. Huvitatud isikud

(8)	Komisjon teatas ametlikult liidu tootmisharule, taotluse esitajale ja eksportiva riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(9)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste ettevõtete valdustes:

—	Joint Stock Company JSC Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant („CHEM”), Chelyabinsk, Venemaa;

—	Joint Stock Company JSC Kuznetsk Ferroalloy Works („KF”), Kuznetsk, Venemaa, ning

—	RFA International LP („RFAI”) in Mishawaka, USA & Nieuwdorp Zld, Madalmaad.

1.6. Uurimisperiood

(10)	Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2009 kuni 30. septembrini 2010 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

2. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIV LAAD

2.1. Sissejuhatus

(11)

Kõigepealt tuletatakse meelde, et ELi kohtute praktika kohaselt (4) on institutsioonidel algmääruse artikli 11 lõikel 3 põhinevas läbivaatamises lai kaalutlusõigus, mis hõlmab võimalust olemasolevate meetmete jätkuva rakendamise vajaduse üle otsustades arvestada võimalust hinnata asjaomaste eksportijate hinnapoliitika arengut tulevikus. Seetõttu peavad institutsioonid kontrollima taotluse esitaja argumente selle kohta, miks tema olukorraga seotud asjaolud on püsivalt muutunud ja miks need väidetavalt õigustavad tollimaksu vähendamist või isegi kaotamist.

(12)

Taotluse esitaja väitis, et muutunud asjaolusid, mille alusel meetmed kehtestati, võib põhjendatult pidada püsivateks ja seetõttu tuleks taotluse esitaja puhul meetmete taset langetada või need hoopis kehtetuks tunnistada, sest dumpinguhinnaga impordi kordumine lähitulevikus või esialgse uurimise ajal kehtestatud tasandil oli ebatõenäoline.

2.2. Küsimuse kohta, kas taotluse esitaja jätkas dumpingut ELi turul ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (5)

(13)

Enne vastamist taotluse esitaja mitmesugustele argumentidele (väidetavalt) muutunud asjaolude (väidetavalt) püsiva laadi kohta, on kõigepealt mõistlik kirjeldada institutsioonide kaalutlusi küsimuse puhul, kas taotluse esitaja võis dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi turul jätkata.

2.2.1. Normaalväärtus

(14)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotluse esitaja samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes tema liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote müügi kogumahust liitu. Leiti, et taotluse esitaja samasuguse toote kogumüük Venemaa siseturul oli tüüpiline.

(15)

Iga tooteliigi puhul, mida taotluse esitaja oma siseturul müüs ning mis oli otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(16)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võis algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul igal nimetatud ajavahemikul.

(17)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(18)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind igal nimetatud ajavahemikul.

(19)	Kui ettevõtte poolt müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei saadud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(20)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lausele tegelikel andmetel samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta ettevõtte poolt.

2.2.2. Ekspordihind

(21)	Ettevõtte eksportmüük liitu toimub tema sidusettevõtte RFAI Šveitsi haru kaudu; läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegeles nimetatud ettevõte liidus vabasse ringlusse lubatavate kaupade kõigi imporditoimingutega, st sidusimportijaga seotud toimingutega.

(22)

Seetõttu määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks nende hindade alusel, millega imporditud tooteid sõltumatule ostjale esimest korda edasi müüdi ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, võttes arvesse impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõiki kulusid müügi-, üld- ja halduskulusid ja põhjendatud kasumimarginaali. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud kasumi kohta uut teavet, kasutati selleks sama kasumiprotsenti kui esialgses uurimises, mis oli 6 %.

(23)	Taotluse esitaja väitis, et ettevõtet RFAI tuleks kohelda osana ühest ja samast majandusüksusest ning seetõttu ei tohiks ekspordihindade määramisel teha müügi-, üld- ja halduskulude ning RFAI kasumi jaoks mingeid mahaarvamisi.

(24)

See väide tuleb tagasi lükata järgmistel põhjustel:

—	kahel eksportival tootjal on oma eksportmüügi osakond;

—	RFAI on tihedalt seotud kontserni rahvusvahelise tegevusega (nt klienditeeninduse, logistika ja tarnegraafiku, kapitalikaupade ja põhitoorainete ostmisega jne);

—	RFAI Šveitsi haru tegeleb kõikide toimingutega, millega tavaliselt tegeleb ELi sidusimportija;

—	RFAI müüb ferrosiliitsiumi oma nime all ja oma algatusel sõltumatutele klientidele ELis ja mujal;

—	ettevõttel RFAI äripartnerid on Venemaa kaks seotud tootjat KFi ja CHEMiga;

—	iga ettevõte koostab oma finantsaruande ning ühtset finantsaruannet ei eksisteeri, ning

—	iga ettevõte esitab oma maksudeklaratsiooni vastavale ametiasutusele.

Sellest lähtuvalt tuli tagasi lükata väide, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks ei tohiks ekspordihinna määramisel teha mingeid mahaarvamisi. Taotluse esitaja kommentaare selle punkti kohta ning vastuseks lõplikule avalikustamisele arutatakse allpool (punkt 2.3).

(25)

Taotluse esitaja väitis ühtlasi, et ekspordihinna arvutamisel ei tuleks maha arvata dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 10, sest tollimaks kajastub nõuetekohaselt edasimüügihindades ja hilisemates liidu müügihindades. Selle väite puhul on uurimisel kindlaks tehtud, et ferrosiliitsiumi kaalutud keskmised edasimüügihinnad liidus on esialgse uurimise ajal kehtinud hindadega võrreldes tõusnud ning praegused ekspordi edasimüügihinnad on enamasti üle 22,7 % kõrgemad kui samad hinnad esialgse uurimise ajal. Seetõttu võib järeldada, et dumpinguvastane tollimaks on taotluse esitaja edasimüügihindades nõuetekohaselt kajastatud. Eespool esitatust lähtuvalt võib taotluse esitaja väitega nõustuda ning arvestuslike ekspordihindade arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 ei ole dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamist tehtud.

2.2.3. Võrdlus

(26)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohandamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse transpordi-, kindlustus-, lõpetamis- ja käitlemiskulusid, krediidikulusid ja komisjonitasusid, kui see oli vajalik ja põhjendatud.

2.2.4. Dumpingumarginaal

(27)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(28)

Dumpingumarginaali arvutamiseks märkisid institutsioonid (nagu ka esialgses uurimises), et CHEM ja KF on omavahel tihedalt seotud. Nagu ka esialgses uurimises ning kooskõlas institutsioonide tavapraktikaga arvutati kogu kontserni jaoks ühine dumpingumarginaal. Lõplikus avalikustamises kasutati meetodit, mille puhul arvutati dumpingu suurus iga eksportiva tootja jaoks eraldi enne kogu kontserni jaoks kaalutud keskmise dumpingumäära kindlakstegemist. Tuleb märkida, et kõnealune metoodika erines esialgse uurimise ajal kasutatud metoodikast, mille puhul arvutati dumping kõikide omamaist müüki, tootmiskulusid, kasumlikkust ning tootmisüksuste liitu suunatud müüki käsitlevate andmete koondamise teel. Taotluse esitaja väitis, et sellise metoodika kasutamine on vastuolus algmääruse artikli 11 lõikega 9. Ka selle küsimuse juurde tullakse hiljem tagasi (punktis 2.3).

2.3. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud dumpingumarginaalide lõplikule avalikustamisele järgnenud reageeringud

(29)

Taotluse esitaja esitas mitmesuguseid kommentaare arvutuste teatavate aspektide kohta, nagu tootmiskulud, müügi-, üld- ja halduskulud, kasumimarginaal, normaalväärtus ja kohandused. Kõik kommentaarid vaadati läbi ja vajadusel parandati nendes esinenud tehnilised vead. Lõplikke järeldusi on ka vastavalt muudetud.

(30)

Lisaks nõudis taotluse esitaja, et komisjon väljendaks dumpingu kogusumma CIF-väärtuse põhjal, mille taotluse esitaja ise oli käesoleva uurimise eesmärgil arvutanud, viidates seega algmääruse artikli 2 lõikele 9. Nõuet põhjendati sellega, et tolliasutustele deklareeritud hind on siirdehind, mis oleks ehk õige tollialastel eesmärkidel, kuid mida ei tohiks kasutada dumpingu arvutamiseks dumpinguvastaste menetluste käigus. See väide tuli tagasi lükata, sest ekspordihinna ja normaalväärtuse vahe, st dumpingu summa, peaks olema väljendatud samal alusel kui see, mida kasutavad tolliasutused mis tahes kogutava tollimaksu kindlaksmääramiseks. See on tegelikult taotluse esitaja poolt tolliasutustele deklareeritud CIF-väärtus. Seega kasutati arvutustes viimast.

(31)

Tootmiskulude arvutamisega seoses vaidlustas taotluse esitaja komisjoni lähenemisviisi, mille puhul kasutati normaalväärtuse arvutamisel sõltumatu tarnija peamise kuluartikli keskmist müügihinda seotud tarnijale sama kuluartikli eest makstud tegeliku hinna asemel. See väide tuleb tagasi lükata, sest seotud tarnija küsitud hind oli märkimisväärselt madalam kui sama tooraine eest sõltumatule tarnijale makstud hind. Seetõttu ei saa nimetatud hinda pidada turuväärtusele vastavaks hinnaks. Järelikult tuli seda kuluelementi kohandada.

(32)	Avalikustamise järel väitis taotluse esitaja, et pakkimiskulusid ei käsitletud ekspordihindade võrdluses normaalväärtustega ühetaoliselt. Seda küsimust uuriti ja vajadusel parandati tehnilised vead.

(33)

Taotluse esitaja kommenteeris ka konkreetse tooteliigi eksporditehingute väljajätmist. Selle tooteliigi müük liidus moodustas vähem kui 5 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aset leidnud vaatlusaluse toote liitu suunatud müügist. See punkt tuli tagasi lükata lähtuvalt asjaolust, et kõnealust tooteliiki siseturul ei müüdud, samuti ei olnud esitatud ka konkreetset tootmiskulu. Kuna kõnealust tooteliiki oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud väikestes kogustes, ei peetud vajalikuks tugineda normaalväärtuse arvutamisel muude tooteliikide tootmiskuludele, tehes samal ajal toodete erinevuste puhul kohandusi.

(34)

Lisaks sellele ja nagu eespool selgitatud, eriti seoses dumpingumarginaali arvutamise kahe olulise punktiga, nimelt i) küsimusega, kas CHEM, KF ja RFAI moodustavad ühe ja sama majandusüksuse (6) ja ii) individuaalse dumpingusumma arvutamisega CHEMi jaoks ühelt poolt ja KFi jaoks teiselt poolt, (7) esitas taotluse esitaja oma reageeringus lõplikule avalikustamisele üksikasjalikke kommentaare.

(35)	Seoses esimese väitega, eriti taotluse esitaja esile tõstetud teemadega oma reageeringus lõplikule avalikustamisele, on täheldatud järgmist.

(36)

Taotluse esitaja kordas oma seisukohta, et kaht eksportivat tootjat ja seotud kaubandusettevõtjat RFAI omavad ja kontrollivad tegelikult samad toetusesaajad ning seetõttu ei saa taotluse esitaja olla sõltumatu ja peab järgima taotluse esitaja omanike juhiseid. Taotluse esitaja tunnustas kõiki põhjenduses 24 loetletud elemente, kuid ei nõustunud komisjoni heakskiiduga nende suhtes, kuna need ei mõjuta asjaolu, kas CHEM, KF ja RFAI moodustavad ühe ja sama majandusüksuse või mitte.

(37)

Institutsioonid lükkavad taotluse esitaja väited tagasi. Eespool loetletud kriteeriumid on eelkõige ühtse kogumina taotluse esitaja väite tagasilükkamise õigustamiseks hästi põhjendatud. Kõik põhjenduses 24 loetletud elemendid viitavad kontserni struktuurile, mille puhul kõik ettevõtted on eraldiseisvad juriidilised isikud ning mille raames KF ja CHEM täitsid eksportivate tootjate funktsiooni (tootmis- ja ekspordifunktsiooni), samal ajal kui RFAI tegutseb peamiselt kui seotud kaubandusettevõtja/importija ELis.

(38)

Teise väite osas ei ole käesoleva läbivaatamise uurimise kontekstis ilmtingimata vaja lõplikku seisukohta võtta. See arvamus tuleneb kahe põhjuse kombinatsioonist. Esiteks – isegi kui kõnealune väide heaks kiidetaks (vajaduse korral lisaks põhjenduses 29 osutatud väidete heakskiitmisele), leitaks siiski, et taotluse esitaja on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelenud dumpinguga ELi turul; dumpingumarginaal on olnud ligikaudu 13 %. Teiseks – nagu eespool selgitatud, puuduvad praegu niikuinii küllaldased tõendid selleks, et käsitada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingumarginaali püsivana.

(39)

Oma reageeringus lõplikule avalikustamisele väitis liidu tootmisharu, et läbivaatamisega seotud uurimise tulemusena peaks taotluse esitaja toodetelt tasumisele kuuluvat tollimaksumäära tõstma, sest eeldusel, et kõik taotluse esitaja väited lükatakse tagasi, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leitud dumpingumarginaal kõrgem kui kohaldatav tollimaks. Kuid kuna asjaolude muutuse püsiva laadi kohta puuduvad küllaldased tõendid, ei ole tollimaksu tõstmine ega langetamine õigustatud.

2.4. Kas asjaoludes on toimunud selline püsiv muutus, mis õigustaks tollimaksu langetamist või kaotamist: küsimuse analüüs

(40)

Vaatamata taotluse esitaja teatavate väidete heakskiitmisele, nagu eespool kirjeldatud, leitakse siiski, et ta on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelenud dumpinguga ELi turul; dumpingumarginaal on olnud ligikaudu 13 %. Lisaks, nagu edaspidi selgitatakse, puuduvad praegu niikuinii küllaldased tõendid selleks, et käsitada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi dumpingumarginaali püsivana.

(41)	Taotluse esitaja põhjendused selle kohta, miks asjaolud on püsivalt muutunud, tuginesid järgmistele punktidel.

(42)

Esiteks osutas taotluse esitaja muutustele kontserni eksportmüügi struktuuris, mis koos uute kasvavate turgude uurimisega oleksid aidanud kaasa ferrosiliitsiumi kõrgemate ekspordihindade kujunemisele kõikidel eksporditurgudel, sealhulgas ka ELi turul, võrreldes esialgse uurimise ajal kehtinud hindadega. Taotluse esitaja ei esitanud aga ühtegi põhjendatud tõendit äriühingute uue struktuuri, uute kasvavate turgude uurimise ja ELi turu kõrgete hindade vahelise seose väljatoomiseks. Ka uurimise tulemused ei viidanud sellise seose olemasolule. Vastupidi – kuigi ekspordihinnad olid esialgse uurimise ajal täheldatud hindadega võrreldes selgelt kõrgemad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, on need siiski olnud erakordselt kõikuvad. Näiteks oli ELi turul enimmüüdud mudeli kõrgeima ja madalaima tehinguhinna vahe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 100 %. Sarnast kõikumist võis täheldada ka siseturul, kuid hinnasuundumus liidu turul ei olnud võrreldav siseturu hinnasuundumusega. Sama kehtib ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud 12 kuu kohta, mida uuriti süvitsi samal ajal toimunud tagasimakseid käsitleva uurimise raames. Tõepoolest näib, et ekspordihinnad järgisid lihtsalt maailmaturu hindu.

(43)

Avalikustamise järel kasutas taotluse esitaja sarnaseid argumente. Kuid jällegi ei esitatud piisavalt tõendeid. Seetõttu leitakse, et hetkel puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotluse esitaja kõrgemad ekspordihinnad tuleneksid millestki muust kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud turuhindadest (eelkõige ELi turu hindadest). Teisisõnu puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et taotluse esitaja tehtud muudatused ettevõtete ekspordistruktuuris tulenesid nimetatud kõrgematest hindadest ning et seetõttu võib eeldada, et need hinnad püsivad ka tulevikus samal (või kõrgemal) tasemel. Vastupidiselt sellele, mida taotluse esitaja mõista annab (isegi lähtudes eeldusest, et uus struktuur on kontserni tegevust tõhustanud), ei tähenda see, et edaspidi on taotluse esitaja ELi suunatud ekspordi hinnad kõrged ega too kaasa dumpingut.

(44)

ii)

Teiseks märkis taotluse esitaja, et tema muudele turgudele suunatud ekspordi hinnad olid samal või isegi kõrgemal tasemel kui liitu müümise hinnad. Muude turgude paremaks varustamiseks oli tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Seega ei stimuleeriks taotluse esitaja suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete lõpetamine või nende mõju vähendamine ELi suunatud ekspordi suurendamist ja/või selle hindade langetamist.

(45)

Siiski ei saa kõnealune väide viia kehtivate meetmete kaotamise või nende mõju vähendamiseni. Meenutatakse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegeles taotluse esitaja (ka tema enda sõnul) endiselt dumpinguga. Lisaks rõhutas ka taotluse esitaja ise, et EL on ka edaspidi tema traditsiooniline turg. Seda kinnitab fakt, et taotluse esitaja ELi müüdud kogused on endiselt märkimisväärselt suured; kui võrrelda müügimahtusid ELi tarbimisega esialgse uurimise uurimisperioodil, (8) moodustaksid need märkimisväärse turuosa (5 ja 20 % vahel, täpseid numbreid ei ole võimalik konfidentsiaalsuse huvides avalikustada).

(46)

Avalikustamise järel kordas taotluse esitaja oma seisukohta, et uued turuvõimalused tekivad pigem muudel kui ELi turgudel (Indias, Aasias ja Ameerika Ühendriikides). Samas ei esitanud taotluse esitaja oma turustrateegiate toetuseks ühtegi olulist tõendit. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt eksisteerinud dumpingumarginaal, muid turge käsitlevate andmete puudumine ja eksportmüügihinna kõikumine maailmaturul on elemendid, mis kõnealust väidet ei toeta ning seepärast tuleb väide tagasi lükata.

(47)

iii)

Kolmandaks arvab taotluse esitaja, et märkimisväärse terasetoodanguga Venemaa siseturg on tema jaoks endiselt üks olulisim turg ja nõudlus samasuguse toote järele Venemaal eeldatavalt kasvab. Ferrosiliitsiumi siseturu- ja ekspordihinnad tõuseksid samuti palju kiiremini kui tootmiskulud. Seetõttu suurendaks taotluse esitaja müüki siseturul tõenäoliselt veelgi enam, ka sellepärast, et tema sõnul toodaks ainus teine Vene ferrosiliitsiumi tootja hiljutise omanikuvahetuse järel peamiselt suletud turu jaoks.

(48)

Isegi kui kõik need väited vastaksid tõele, on siiski kindel, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal tegeles taotluse esitaja märkimisväärselt kõrge marginaaliga dumpinguga ja tema hinnad kõikusid. Lisaks, nagu eespool selgitatud, ei viita taotluse esitaja poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi müüdud kogused sugugi sellele, et ta oleks turult eemale tõmbunud või kavatseks seda lähitulevikus teha.

(49)

Oma kommentaarides avalikustamise kohta kinnitas taotluse esitaja, et ainus põhjendus, mille komisjon siseturul aset leidva kasvava nõudluse asjakohasuse eitamiseks avalikustamises esitas, oleks tuvastatud dumpingumarginaali olulisus. Lisaks nentis taotluse esitaja, et kuigi komisjon tunnistas mitut Venemaa turuga seotud olulist punkti, ei suuda ta siiski esitatud argumentidest adekvaatset järeldust teha.

(50)

Need süüdistustega ei saa nõustuda. Esiteks räägivad lisaks tuvastatud dumpingule nimetatud argumendi vastu ka tuvastatud müügimahud. Teiseks märgivad institutsioonid, et komisjon ei andnud oma kinnitust ning toetamaks väidet, et nõudlus vaatlusaluse toote järele Venemaal eeldatavalt kasvab ja et kontserni ekspordihinnad tõusevad palju kiiremini kui tootmiskulud, ei esitatud piisaval hulgal sõltumatuid andmeid.

(51)

iv)	Neljandaks tõi taotluse esitaja esile, et tema Venemaal asuvad ferrosiliitsiumi tootmiskohad olid juba aastaid töötanud täisvõimsusega, et ta ei kavatsenud lähitulevikus ferrosiliitsiumi tootmise üldist võimsust suurendada ja et ei ole mingit alust väita vastupidist.

(52)	Küll aga täheldati 2009. aasta finantskriisi järel võimsuse olulist taastumist ja taotluse esitaja teatas võimsuse suurendamisest 10-20 % võrra (pakutud vahemik konfidentsiaalsuse huvides) 2009. aasta finantskriisile eelnenud perioodiga võrreldes.

(53)

Avalikustamise järel arvas taotluse esitaja, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi-järgse tootmisvõimsuse võrdlemine vaatlusperioodiga ei olnud kohane, sest taotluse esitaja oleks 2009. aasta finantskriisi ette näinud ja tootmisvõimsust seetõttu vähendanud. Selle väitega ei saa nõustuda: võib täheldada teatatud võimsuste suurenemist 10–20 % võrra võrreldes aastaga 2007, mitte aastaga 2009, mil võimsused olid madalaimal tasemel. Lisaks ei saanud 2009. aasta finantskriis mõjutada taotluse esitaja 2007. aasta tootmisvõimsust.

2.5. Järeldus: muutunud asjaolude püsiva laadi kohta ei ole piisavalt tõendeid

(54)

Taotluse esitaja muutunud asjaolude püsiva laadiga seotud väidete analüüsimine viis, nagu eespool kokkuvõtlikult esitatud, järelduseni, mille kohaselt mis tahes muutunud asjaolu ei ole püsivat laadi. Taotluse esitaja ekspordihindade ja seetõttu ka tema dumpingumarginaali kõikumine tõenäoliselt jätkub, järgides eelkõige maailmaturu hindade arengut. Kuigi taotluse esitaja on näidanud teatavaid muutunud asjaolusid, ei saa neid seega käsitada piisavana selle tõestamiseks, et taotluse esitaja hinnakujundus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on püsivat laadi. Seega järeldatakse, et käesoleval hetkel oleks tollimaksu langetamine enneaegne ja seetõttu põhjendamatu.

3. KOHUSTUSED

(55)	Taotluse esitaja pakkus koos seotud importijaga välja hinnakohustuse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(56)

Uurimine kinnitas, et toote hind on äärmiselt kõikuv. Nagu põhjenduses 42 juba mainitud, leiti, et taotluse esitaja müügihinnad liidus varieerusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt. Seega ei peeta toodet kindlaksmääratud hinnakohustuste jaoks sobivaks. Kuigi eksportija pakkus välja indekseerimismehhanismi, ei olnud võimalik luua seost lõpptoote hinnakõikumise ja pakutud indekseerimisallika vahel, eelkõige kuna see oli ühtlasi seotud lõpptootega ning viitas hindadele, mida oli mõjutanud dumpinguhinnaga import. Seega ei peetud pakutud indekseerimist asjakohaseks.

(57)

Ettevõttepõhistesse riskide osas otsustati, et kontserni keeruka struktuuri tõttu on ristkompenseerimise oht väga suur: ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote võidakse müüa väljaspool liitu asuva kaubandusettevõtja kaudu muusse seotud kolmandas riigis asuvasse filiaali ning seejärel liitu edasi müüa.

(58)

Viimaks – kuna toode eksisteerib eri kvaliteediga osadena ning seda imporditakse peamiselt pakkimata kujul, ei ole tolliasutustel võimalik toote keemilist spetsifikatsiooni määrata (toote suhtes võidakse kohaldada erinevaid minimaalseid impordihindu) iga tehingut eraldi analüüsimata, mistõttu kontrollimine oleks väga töömahukas, et mitte öelda ebapraktiline.

(59)	Seetõttu lükati pakutud kohustus tagasi.

4. LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(60)	Pidades silmas dumpingu järeldusi ja muutunud asjaolude tõestatud püsivat laadi, järeldatakse, et ettevõtte JSC Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant ja sidusettevõtte JSC Kuznetsk Ferroalloy Works suhtes peaks jätkuvalt kehtima algmääruses täpsustatud tollimaksumäär, st 22,7 %,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lõpetatakse muu hulgas Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes rakendatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 3, ilma kehtivat dumpinguvastase tollimaksu määra muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 55, 28.2.2008, lk 6.

(3) ELT C 290, 27.10.2010, lk 15.

(4) Vt eriti [2009] EKL II-4133 (kohtuasi T-143/06 MTZ Polyfilms LTD vs nõukogu).

(5) Nagu allpool selgitatakse, arvutati/teostati normaalväärtus, ekspordihind ja nende võrdlus CHEMi ja KFi jaoks eraldi. Selgituseks kasutatakse käesolevas osas sõna „äriühing”„taotluse esitaja” asemel, sest „taotluse esitaja”, nagu eespool märgitud, viitab CHEMile ja KFle ühiselt.

(6) Vt põhjendust 23.

(7) Vt põhjendust 27.

(8) Institutsioonid kasutavad andmeid ELi tarbimise kohta esialgse uurimise uurimisperioodist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi asemel. Seda tehakse seetõttu, et kuna käesolevas läbivaatamises piirdutakse dumpingu uurimisega ja kahjuküsimustega ei tegeleta, ei ole institutsioonidel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aset leidnud ELi tarbimise kohta kontrollitud andmeid.

25.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 22/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 62/2012,

24. jaanuar 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) seoses heaolu käsitleva teiseste sihtmuutujate 2013. aasta loeteluga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 2 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1177/2003 kehtestati ühine raamistik tulu ja elutingimusi käsitleva Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks; see statistika hõlmab võrdlevaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta riiklikul ja Euroopa tasandil.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punkti f kohaselt tuleb kehtestada rakendusmeetmed seoses EU-SILCi läbilõikeosasse igal aastal lisatava teiseste sihtvaldkondade ja -muutujate loeteluga. 2013. aastaks tuleks sätestada heaolu käsitleva mooduli teiseste sihtmuutujate loetelu ja vastavad muutujakoodid.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Heaolu käsitleva 2013. aasta mooduli teiseste sihtmuutujate loetelu ja muutujate tunnused, mis lisatakse tulu ja elutingimusi käsitleva Euroopa statistika (EU-SILC) läbilõikeosasse, on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 165, 3.7.2003, lk 1.

LISA

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist üksust, andmete kogumise viisi ja vaatlusperioodi.

1. Ühik

Andmed tuleks esitada praeguste leibkonnaliikmete kohta või vajaduse korral kõigi andmeesitajate kohta vanusega 16 aastat ja üle selle.

2. Andmete kogumise viis

Arvestades kogutava teabe liiki, on lubatud üksnes isikuküsitlused. Eelkõige ei ole lubatud asendusküsitlused.

3. Vaatlusperiood

Kõigi sihtmuutujate puhul on vaatlusperiood hetkeolukord, välja arvatud emotsionaalset heaolu käsitlevad viis muutujat, mis viitavad viimasele neljale nädalale.

4. Andmete edastamine

Teisesed sihtmuutujad tuleb komisjoni (Eurostatile) saata isikuandmete toimikus P, milles need paiknevad esmaste sihtmuutujate järel.

HEAOLU KÄSITLEV 2013. AASTA MOODUL

VALDKONNAD JA SIHTMUUTUJATE LOETELU

Muutuja tunnus	Väärtused	Sihtmuutuja
Üldine elukogemus
PW010		Üldine eluga rahulolu
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW010_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW020		Elu mõte
	0–10	Alates 0 (täiesti mõttetu) kuni 10 (täiesti mõtestatud)
	99	Ei tea
PW020_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Materiaalsed elamistingimused
PW030		Rahulolu rahalise olukorraga
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW030_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW040		Rahulolu eluasemega
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW040_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Tervishoid
PW050		Olen väga närviline
	1	Kogu aeg
	2	Enamasti
	3	Mõnikord
	4	Harva
	5	Mitte kunagi
	9	Ei tea
PW050_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW060		Olen rõhutud meeleolus
	1	Kogu aeg
	2	Enamasti
	3	Mõnikord
	4	Harva
	5	Mitte kunagi
	9	Ei tea
PW060_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW070		Olen häirimatu ja rahulik
	1	Kogu aeg
	2	Enamasti
	3	Mõnikord
	4	Harva
	5	Mitte kunagi
	9	Ei tea
PW070_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW080		Olen kurb või depressioonis
	1	Kogu aeg
	2	Enamasti
	3	Mõnikord
	4	Harva
	5	Mitte kunagi
	9	Ei tea
PW080_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW090		Olen õnnelik
	1	Kogu aeg
	2	Enamasti
	3	Mõnikord
	4	Harva
	5	Mitte kunagi
	9	Ei tea
PW090_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Tootlikud ja väärtustatud tegevused
PW100		Rahulolu tööga
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW100_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (PL031 ei ole = 1, 2, 3 või 4)
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW110		Rahulolu tööle jõudmiseks kuluva ajaga
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW110_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Ei kohaldata (PL031 ei ole = 1, 2, 3 või 4)
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
	– 4	Ei kohaldata (kodubüroo)
PW120		Rahulolu ajakasutusega
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW120_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Valitsemistava ja põhiõigused
PW130		Usaldus poliitilise süsteemi vastu
	0–10	Alates 0 (ei usalda üldse) kuni 10 (usaldan täiesti)
	99	Ei tea
PW130_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW140		Usaldus õigussüsteemi vastu
	0–10	Alates 0 (ei usalda üldse) kuni 10 (usaldan täiesti)
	99	Ei tea
PW140_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW150		Usaldus politsei vastu
	0–10	Alates 0 (ei usalda üldse) kuni 10 (usaldan täiesti)
	99	Ei tea
PW150_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Harrastused ja sotsiaalne suhtlemine
PW160		Rahulolu isiklike suhetega
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW160_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW170		Isiklikud teemad (kas on kedagi, kellega neist rääkida)
	1	Jah
	2	Ei
	9	Ei tea
PW170_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW180		Saan teiste abile loota
	1	Jah
	2	Ei
	9	Ei tea
PW180_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 2	Mul ei ole sugulasi, sõpru ega naabreid
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW190		Usaldan teisi inimesi
	0–10	Alates 0 (ma ei usalda ühtki inimest) kuni 10 (võin usaldada enamikku inimesi)
	99	Ei tea
PW190_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Looduslik ja elukeskkond
PW200		Rahulolu puhkepiirkondade ja haljasaladega
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW200_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
PW210		Rahulolu elukeskkonnaga
	0–10	Alates 0 (üldse ei ole rahul) kuni 10 (täiesti rahul)
	99	Ei tea
PW210_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja
Majanduslik ja füüsiline turvalisus
PW220		Füüsiline julgeolek
	1	Väga turvaline
	2	Üsna turvaline
	3	Veidi ebaturvaline
	4	Väga ebaturvaline
	9	Ei tea
PW220_F	1	Täidetakse
	– 1	Andmed puuduvad
	– 3	Mitte valitud andmeesitaja

25.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 22/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 63/2012,

24. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	149,3
	MA	56,9
	TN	98,8
	TR	106,4
	ZZ	102,9
0707 00 05	EG	217,9
	JO	229,9
	MA	148,6
	TR	184,6
	ZZ	195,3
0709 91 00	EG	129,3
0709 91 00	ZZ	129,3
0709 93 10	MA	119,4
	TR	142,1
	ZZ	130,8
0805 10 20	AR	41,5
	BR	41,5
	EG	52,6
	MA	50,3
	TN	58,7
	TR	66,6
	ZA	41,5
	ZZ	50,4
0805 20 10	MA	76,8
0805 20 10	ZZ	76,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	61,5
	EG	79,2
	IL	85,4
	KR	92,0
	MA	105,3
	TR	100,5
	ZZ	87,3
0805 50 10	TR	53,7
	UY	45,3
	ZZ	49,5
0808 10 80	CA	126,3
	CL	58,2
	CN	109,1
	MK	30,8
	US	155,9
	ZZ	96,1
0808 30 90	CN	70,2
	TR	116,3
	US	118,2
	ZA	87,1
	ZZ	98,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.022.est
Euroopa Liidu Teataja		L 22

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 25. jaanuar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 60/2012, 16. jaanuar 2012, millega lõpetatakse muu hulgas Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 3	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 61/2012, 24. jaanuar 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 891/2009 seoses CXL kontsessioonisuhkru haldamisega	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 62/2012, 24. jaanuar 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) seoses heaolu käsitleva teiseste sihtmuutujate 2013. aasta loeteluga ( 1 )	9
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 63/2012, 24. jaanuar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	16

		Parandused
	*	Komisjoni 22. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/884/EL (erakorraliste meetmete kohta seoses lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga Hiinast pärit riisitoodetes ning otsuse 2008/289/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) parandus (ELT L 343, 23.12.2011)	18


	(1) EMPs kohaldatav tekst