ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.012.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 12

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
14. jaanuar 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012, 11. jaanuar 2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 29/2012, 13. jaanuar 2012, oliiviõli turustusnormide kohta

14

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 30/2012, 13. jaanuar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

22

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 31/2012, 13. jaanuar 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. jaanuarist 2012

24

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 28/2012,

11. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (3) eriti selle artikli 9 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (4) eriti selle artikli 16 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (5) eriti selle artikli 48 lõiget 1 ja artikli 63 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 97/78/EÜ on sätestatud, et kolmandatest riikidest liitu toodud toodete veterinaarkontrolli teostavad liikmesriigid vastavalt kõnealusele direktiivile ja määrusele (EÜ) nr 882/2004.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on kehtestatud ametlike kontrollitoimingute üldnõuded, et kontrollida eelkõige selliste eeskirjade täitmist, mille eesmärk on inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu avalduvaid riske ära hoida ja kõrvaldada või vähendada need vastuvõetava tasemeni.

(3)

Direktiivis 2002/99/EÜ on sätestatud loomatervishoiu üldeeskirjad, mis hõlmavad loomsete saaduste ja nendest saadud, inimtoiduks ettenähtud toodete tootmise, töötlemise ja turustamise kõiki etappe liidu piires ning kõnealuste saaduste ja toodete toomist liitu kolmandatest riikidest.

(4)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on toidukäitlejate jaoks kehtestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Selle määruse artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et toidukäitlejad, kes impordivad toitu, mis sisaldab nii taimset päritolu tooteid kui ka loomset päritolu töödeldud tooteid (liittooteid), tagavad, et sellises toidus sisalduvad loomset päritolu töödeldud tooted täidavad teatavaid kõnealuses artiklis sätestatud terviseohutuse nõudeid. Lisaks peavad toidukäitlejad vastavalt määrusele (EÜ) nr 853/2004 suutma tõendada, et see nii on (näiteks vastava dokumentatsiooni või sertifitseerimise abil).

(5)

Määrust (EÜ) nr 853/2004 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. Kuid mitmete meetmete kohene kohaldama hakkamine sel kuupäeval oleks teatavatel juhtudel tekitanud praktilist laadi probleeme.

(6)

Seetõttu tehti teatavaid liittooteid sisaldavaid toiduaineid importivate toidukäitlejate suhtes erand määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4, vabastades nad komisjoni määrusega (EÜ) nr 2076/2005 (6) selles artiklis sätestatud kohustusest.

(7)

Määrus (EÜ) nr 2076/2005 tunnistati kehtetuks ja asendati komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1162/2009, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks (7). Määruses (EÜ) nr 1162/2009 on sätestatud sama erand määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4, nagu oli sätestatud määruses (EÜ) nr 2076/2005.

(8)

Lisaks on määrusega (EÜ) nr 1162/2009 ette nähtud, et liittoodete import peab vastama liidu ühtlustatud eeskirjadele, kui need on olemas, ning muudel juhtudel liikmesriikides rakendatavatele eeskirjadele.

(9)

Määrust (EÜ) nr 1162/2009 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.

(10)

Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsuses 2007/275/EÜ, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid, (8) on loetletud teatavad liittooted, mille suhtes tuleb liitu importimisel kohaldada veterinaarkontrolli. Selle otsuse järgi kohaldatakse veterinaarkontrolli selliste liittoodete puhul, mis sisaldavad töödeldud lihatooteid, mille koostisest vähemalt poole moodustab mis tahes töödeldud loomne toode, v.a töödeldud lihatoode, ning mis ei sisalda töödeldud lihatoodet ja mille koostisest vähem kui poole moodustab töödeldud piimatoode, kui lõpptoode ei vasta teatavatele otsuses 2007/275/EÜ sätestatud nõuetele.

(11)

Lisaks näeb otsus 2007/275/EÜ ette teatavad sertifitseerimisnõuded liittoodetele, mille suhtes kohaldatakse veterinaarkontrolli. Otsuses on sätestatud, et töödeldud lihatoodet sisaldavate liittoodete liitu toomisel peab olema toodetega kaasas asjaomane liidu õigusaktidega ettenähtud lihatoodete sertifikaat. Kui liitu tuuakse töödeldud piimatoodet sisaldavaid liittooteid, mille suhtes kohaldatakse veterinaarkontrolli, peab toodetega olema kaasas asjaomane liidu õigusaktidega ettenähtud sertifikaat. Liittoodetele, mis sisaldavad üksnes loomseid töödeldud kala- või munatooteid ja mille suhtes kohaldatakse veterinaarkontrolli, peab liitu toomisel olema lisatud asjakohane liidu õigusaktidega ettenähtud sertifikaat või äridokument, kui sellist sertifikaati ei ole nõutud.

(12)

Liittoodetega, mille suhtes kohaldatakse otsuse 2007/275/EÜ alusel veterinaarkontrolli, kaasneb juba loomuldasa suurem terviserisk. Võimaliku terviseriski tase sõltub sellest, millist loomset toodet on liittootes kasutatud, kui suur on selle sisaldus liittootes, kuidas seda on töödeldud ja milline on liittoote säilimisaeg.

(13)

Sellepärast oleks otstarbekas kohaldada määrusega (EÜ) nr 853/2004 kehtestatud terviseohutuse nõudeid liittoodete suhtes juba enne määruses (EÜ) nr 1162/2009 sätestatud erandi aegumist.

(14)

Eeskätt tuleks käesoleva määrusega ette näha sertifitseerimine tagamaks määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud terviseohutuse nõuete täitmine selliste liittoodete importimisel, mis sisaldavad töödeldud lihatooteid, mille koostisest vähemalt poole moodustab piimatoode või töödeldud kala- või munatoode ja mille koostisest vähem kui poole moodustab töödeldud piimatoode, kui lõpptoode ei ole ümbritseval temperatuuril pika säilimisajaga või ei ole valmistamise käigus täielikult läbi keedetud või kuumtöödeldud, nii et kogu tooraine on denatureerunud.

(15)

Seetõttu ei tuleks määrusega (EÜ) nr 1162/2009 kehtestatud erandit nende liittoodete suhtes enam kohaldada.

(16)

Nimetatud liittooteid käsitlevad loomatervishoiunõuded on juba sätestatud liidu õigusaktides ja nende nõuete kohaselt tohib kõnealuseid liittooteid importida vaid heakskiidetud kolmandatest riikidest.

(17)

Käesoleva määrusega tuleb ette näha näidisveterinaarsertifikaat, millega tõendatakse, et liitu imporditud liittooted vastavad asjaomastele terviseohutuse ja loomatervishoiu nõuetele. Seetõttu ei saa nende liittoodete suhtes enam kohaldada otsuses 2007/275/EÜ sätestatud sertifitseerimisnõudeid.

(18)

Otsuses 2007/275/EÜ sätestatud sertifitseerimisnõudeid tuleks aga jätkuvalt kohaldada teiste liittoodete suhtes, mille koostisest vähemalt poole moodustab loomne toode, v.a töödeldud piima-, kala- või munatoode. Siiski tuleks liidu õigusaktide lihtsustamise ja selguse huvides lisada need sertifitseerimisnõuded käesolevasse määrusesse, et liittoodete sertifikaatidele kehtivad üldnõuded sisalduksid ühes õigusaktis.

(19)

Seepärast tuleks otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 vastavalt muuta.

(20)

Loomatervishoiuga seotud põhjustel tuleks kehtestada sertifikaat ja eritingimused transiidiks läbi liidu. Neid tingimusi tuleks kohaldada vaid liittoodete suhtes, mis sisaldavad töödeldud lihatooteid või töödeldud piimatooteid.

(21)

Kaliningradi geograafilise asendi tõttu tuleks sätestada erinõuded, mis puudutavad ainult Lätit, Leedut ja Poolat, saadetistele, mille transiit Venemaale ja Venemaalt toimub liidu kaudu.

(22)

Et hoida ära asjatuid kaubandushäireid, tuleks üleminekuperioodil lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva otsuse 2007/275/EÜ kohaselt väljastatud sertifikaate.

(23)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse teatavate kolmandatest riikidest liitu toodavate liittoodete saadetiste sertifitseerimisnõuded.

Artikkel 2

Mõisted

Määruses kasutatakse otsuse 2007/275/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Teatavate liittoodete importimine

1.   Allpool nimetatud liittoodete toomisel liitu peavad saadetised pärinema kolmandast riigist või selle osast, kust on lubatud tuua liitu nendes liittoodetes sisalduvate loomsete toodete saadetisi, ning kõnealuste liittoodete valmistamisel kasutatavad loomsed tooted peavad pärinema määruse (EÜ) nro853/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b kohastest ettevõtetest:

a)

liittooted, mis sisaldavad töödeldud lihatoodet, nagu on nimetatud otsuse 2007/275/EÜ artikli 4 punktis a;

b)

liittooted, mis sisaldavad töödeldud piimatoodet ja mis on hõlmatud otsuse 2007/275/EÜ artikli 4 punktidega b ja c;

c)

liittooted, mille koostisest vähemalt poole moodustab töödeldud liha- või munatoode ja mis on hõlmatud otsuse 2007/275/EÜ artikli 4 punktiga b.

2.   Lõikes 1 osutatud liittoodete saadetistega peab olema kaasas I lisas esitatud näidisele vastav veterinaarsertifikaat ja need saadetised peavad vastama sertifikaadis märgitud tingimustele.

3.   Selliste liittoodete saadetised, mille koostisest vähemalt poole moodustab loomne toode, v.a lõikes 1 osutatud toode, peavad pärinema kolmandast riigist või selle osast, kust on lubatud tuua liitu kõnealustes liittoodetes sisalduvate loomsete toodete saadetisi, ja nendele saadetistele peab liitu toomisel olema lisatud asjakohane sertifikaat, mis on liidu õigusaktidega selliste loomsete toodete jaoks ette nähtud, või äridokument, kui sellist sertifikaati ei ole nõutud.

Artikkel 4

Teatavate liittoodete transiit ja ladustamine

Artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud liittoodete saadetisi, mis ei ole ette nähtud impordiks liitu, vaid on suunatud kolmandasse riiki otsetransiidina või pärast liidus ladustamist kooskõlas nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artiklitega 11, 12 või 13, lubatakse liitu tuua üksnes juhul, kui saadetised vastavad järgmistele tingimustele:

a)

saadetised pärinevad kolmandast riigist või selle osast, millest on lubatud tuua liitu kõnealustes liittoodetes sisalduvate loomsete toodete saadetisi, ning seejuures on täidetud asjaomaste loomsete toodete töötlemise tingimused, nagu on ette nähtud komisjoni otsusega 2007/777/EÜ (9) ja komisjoni määrusega (EL) nr 605/2010 (10);

b)

saadetistega on kaasas II lisas sätestatud näidise kohaselt koostatud veterinaarsertifikaat;

c)

saadetised vastavad asjaomastes liittoodetes sisalduvate loomsete toodete liitu importimisel kehtivatele loomatervishoiu erinõuetele, nagu on märgitud punktis b osutatud näidissertifikaadil esitatud loomade terviseohutuse kinnituses;

d)

saadetised on tunnistatud transiidiks, sealhulgas vajaduse korral ladustamiseks, vastuvõetavaks komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (11) artikli 2 lõikes 1 osutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, millele on alla kirjutanud liitu sisenemise piiripunkti ametlik veterinaararst.

Artikkel 5

Venemaalt pärit ja sinna suunduvate saadetiste transiidi suhtes tehtav erand

1.   Erandina artiklist 4 on lubatud Venemaalt pärit ja sinna suunduvate artiklis 3 osutatud liittoodete saadetiste maantee- ja raudteetransiit läbi liidu komisjoni otsuses 2009/821/EÜ (12) loetletud Läti, Leedu ja Poola määratud piiripunktide kaudu kas otse või läbi kolmanda riigi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

pädeva asutuse veterinaarteenistus on liitu sisenemise piiripunktis pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b)

saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele on liitu sisenemise piiripunkti pädeva asutuse ametlik veterinaararst pannud templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c)

järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d)

liitu sisenemise piiripunkti ametlik veterinaararst on ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis tõendanud, et kaubasaadetis on transiidiks vastuvõetav.

2.   Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine, nagu määratletud direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13, ei ole liidu territooriumil lubatud.

3.   Pädev asutus kontrollib korrapäraselt liidu territooriumilt välja viidavate saadetiste arvu ja toodete koguse vastavust liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

Artikkel 6

Otsuse 2007/275/EÜ muutmine

Otsuse 2007/275/EÜ artikkel 5 jäetakse välja.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 1162/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1162/2009 artikli 3 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4 vabastatakse kõnealuses artiklis sätestatud kohustusest toidukäitlejad, kes impordivad toiduaineid, mis sisaldavad nii taimseid kui ka töödeldud loomseid tooteid, v.a määruse (EL) nr 28/2012 (13) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tooted.

Artikkel 8

Üleminekusätted

Üleminekuperioodil kuni 30. septembrini 2012 võib jätkuvalt liitu tuua liittoodete saadetisi, mille veterinaarsertifikaadid on väljastatud kooskõlas otsuse 2007/275/EÜ artikliga 5 enne 1. märtsi 2012.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(2)  ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(5)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(6)  ELT L 338, 22.12.2005, lk 83.

(7)  ELT L 314, 1.12.2009, lk 10.

(8)  ELT L 116, 4.5.2007, lk 9.

(9)  ELT L 312, 30.11.2007, lk 49.

(10)  ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.

(11)  ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.

(12)  ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

(13)  ELT L 12, 14.1.2012, lk 1.”


I LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis inimtoiduks ette nähtud liittoodete impordiks Euroopa Liitu

Image

Image

Image

Image

Image

Image


II LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis inimtoiduks ette nähtud liittoodete transiidiks läbi Euroopa Liidu või ladustamiseks liidus

Image

Image

Image


14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 29/2012,

13. jaanuar 2012,

oliiviõli turustusnormide kohta

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 113 lõike 1 punkti a ja selle artikli 121 esimese lõigu punkti a, koosmõjus selle artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 13. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1019/2002 (oliiviõli turustusnormide kohta) (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Oliiviõli hind on teatavate omaduste, eelkõige organoleptiliste ja toiteväärtusega seotud omaduste ning tootmiskulude tõttu teiste taimeõlidega võrreldes suhteliselt kõrge. Sellist turuolukorda silmas pidades tuleks oliiviõli suhtes sätestada turustusnormid, mis hõlmaksid eelkõige märgistamist käsitlevaid erieeskirju, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) ning eelkõige selle artiklis 2 sätestatud eeskirju.

(3)

Müüdava oliiviõli ehtsuse tagamiseks peaksid jaemüügipakendid olema väiksed ning asjakohase sulgemissüsteemiga. Liikmesriigid peaksid ühendettevõtetel lubama kasutada suuremaid pakendeid.

(4)

Lisaks erinevate oliiviõlikategooriate kohustuslikule kirjeldusele, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 118, tuleks tarbijat teavitada pakutavatest oliiviõlitüüpidest.

(5)

Põllumajanduslike traditsioonide ning kohalike ekstraheerimis- ja segamistavade tõttu võivad vahetult turustatavad neitsioliiviõlid nende geograafilise päritolu tõttu olla märgatavalt erineva maitse ja kvaliteediga. Sellest tulenevalt võivad hinnaerinevused sama kategooria piires põhjustada häireid turul. Muude toiduks ettenähtud oliiviõli kategooriate puhul ei esine selliseid päritoluga seotud olulisi erinevusi ning päritolunimetuse märkimine sellise õli kontaktpakenditele võib jätta tarbijale mulje, et kvaliteedierinevused on siiski olemas. Selleks, et mitte kahjustada toiduks ettenähtud oliiviõli turgu, tuleks sätestada päritolunimetuste märkimiseks liidu kohustuslik süsteem, mida tuleks kasutada ainult täpsetele tingimustele vastava ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli puhul. Seejärel rakendatud vabatahtlik kord, mis kehtis kuni aastani 2009, ei osutunud piisavalt tõhusaks, et vältida tarbija eksitamist neitsiõlide tegelike omaduste suhtes. Lisaks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (5) jälgitavuse eeskirjad, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005. Ettevõtjate ja ametiasutuste sellealased kogemused võimaldasid muuta ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli puhul päritolunimetuste märkimise kohustuslikuks.

(6)

Jätkuvalt võib kasutada geograafilisi viiteid sisaldavaid olemasolevaid kaubamärke, tingimusel et need on varem ametlikult registreeritud kooskõlas esimese nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (6) või nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) (7).

(7)

Piirkondlikule päritolunimetuse võib nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (8) alusel hõlmata kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega. Selleks, et vältida tarbijates segaduse tekitamist ning sellest tulenevalt häirete tekkimist turul, tuleks piirkondlike päritolunimetuste kasutamist lubada ainult kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste puhul, imporditud oliiviõlide puhul tuleb järgida nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (9) sätestatud mittesooduspäritolu käsitlevaid reegleid.

(8)

Kui neitsioliiviõli päritolunimetus osutab liidule või liikmesriigile, tuleks silmas pidada, et õli kvaliteeti ja maitset mõjutavad lisaks kasutatud oliividele ka ekstraheerimistehnikad ja -tavad. Seega peab päritolunimetus osutama geograafilisele piirkonnale, kust oliivõli on saadud, ning selleks on tavaliselt piirkond, kus õli oliividest ekstraheeriti. Teatavatel juhtudel ei ole õli ekstraheerimise ning oliivide koristamise koht siiski sama ning selleks, et vältida tarbijates segaduse tekitamist ning häirete tekkimist turul, tuleks see teave märkida pakendile või pakendi etiketile.

(9)

Liidus koosneb märkimisväärne osa ekstra neitsioliiviõlidest ja neitsioliiviõlidest eri liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest pärit õlide segudest. Kõnealuste segude päritolunimetuste märkimise suhtes tuleks ette näha lihtsad sätted.

(10)

Direktiivi 2000/13/EÜ alusel ei tohi etiketil olevad märked tekitada ostjas segadust eelkõige asjaomase oliiviõli omaduste osas ega tekitada muljet, et õlile on omistatud teatavaid omadusi, mida sellel tegelikult pole, või osutada õli eriomadustele, mis tegelikult on enamiku selliste õlide omadusteks. Teatavate oliiviõlile eripäraste ning sageli kasutatavate valikuliste märgete osas on samuti vaja ühtlustatud eeskirju selliste nõuete täpseks määratlemiseks ja nende täpsuse kontrollimise võimaldamiseks. Mõisted „külmpressimine” ning „külmekstraheerimine” peaks vastama tehniliselt määratletud traditsioonilisele tootmismeetodile. Rahvusvaheline oliivinõukogu (IOC) määratles oma läbivaadatud neitsioliiviõlide organoleptilise hindamise meetodis teatavad märked, mis kirjeldavad ekstra neitsioliiviõlide ja neitsioliiviõlide maitsele ja/või lõhnale viitavaid organoleptilisi omadusi. Kõnealuste märgete kasutamist ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli etikettidel tuleks lubada ainult selliste õlide puhul, mida on hinnatud asjakohase analüüsimeetodi alusel. Teatavate ettevõtjate jaoks, kes kasutavad nimetatud märkeid praegu, on vaja üleminekukorda. Kui happesusele viidatakse teistest omadustest eraldi, võib see tarbijat toote kvaliteedi osas eksitada, kuna happesuse näitajal on kvalitatiivne väärtus ainult koos teiste asjaomase oliiviõli omadustega. Pidades silmas teatavate märgete kasutamise kiiret levikut ning nende majanduslikku tähtsust, tuleks oliiviõliturul selguse saavutamiseks kehtestada nende märgete kasutamise objektiivsed põhimõtted.

(11)

Tuleks võtta meetmed tagamaks, et oliiviõli sisaldavate toiduainete puhul ei tekitataks tarbijates segadust sellega, et tuuakse esile oliiviõli maine ilma, et täpsustataks toote tegelikku koostist. Eranditult taimeõlidest koosnevate toodete puhul tuleb etiketile selgelt märkida oliiviõli sisaldus protsentides ning sellistele toodetele omased teatavad nimetused. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta teatavates oliiviõlitooteid käsitlevates määrustes sätestatud erisätteid.

(12)

Oliiviõli kategooriate nimed vastavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisas ja komisjoni 11. juuli 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2568/91 (oliiviõlide ja oliivijääkõlide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta) (10) sätestatud füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning organoleptilistele omadustele. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitataks ning asjaomaste õlide turgude konkurentsi ei häiritaks, peavad kõik ülejäänud etiketil esitatavad märked põhinema objektiivsetel alustel.

(13)

Liikmesriigid peavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 teise lõigu lõikes 3 sätestatud kontrollisüsteemi raames määratlema tõendid, mis tuleb etiketile tehtavate märgete osas esitada, ning sätestama kohaldatavad rahatrahvid. Ilma mingeid võimalusi a priori kõrvale jätmata, võivad sellisteks tõenditeks olla tuvastatud faktid, analüüside tulemused või usaldusväärsed kirjed ning haldus- või raamatupidamisandmed.

(14)

Kuna märgistamise eest vastutavaid ettevõtteid tuleb kontrollida liikmesriikides, kus need asuvad, tuleb ette näha halduskoostöö kord komisjoni ja õli turustava liikmesriigi vahel.

(15)

Käesolevas määruses ette nähtud korra hindamiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama aruande oma kogemustest ning esinenud raskustest.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ ja määruse (EÜ) nr 510/2006 kohaldamist, sätestatakse käesolevas määruses erinormid määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisa punkti 1 alapunkides a ja b ning punktides 3 ja 6 osutatud oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamiseks jaemüügietapis.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab jaemüügietapp lõikes 1 osutatud õli müüki lõpptarbijale töötlemata kujul või mõne toiduaine koostises.

Artikkel 2

Artikli 1 lõikes 1 osutatud õlisid pakutakse lõpptarbijale kuni viieliitristes pakendites. Pakendil on ühekordne avamissüsteem ning pakend märgistatakse kooskõlas artiklitega 3–6.

Restoranides, haiglates, sööklates ja muudes ühendettevõtetes tarbimiseks ettenähtud õlide puhul võivad liikmesriigid asjaomase asutuse laadi arvesse võttes kehtestada suurema lubatud mahu kui viis liitrit.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118 kohaseid kirjeldusi käsitatakse direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis 1 osutatud nimetusena, mille all toodet müüakse.

Artikli 1 lõikes 1 osutatud õlide etiketil peavad lisaks käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kirjeldusele, kuid mitte tingimata selle kõrval, olema selgete ja kustutamatute tähtedega järgmised õlikategooriat käsitlevad andmed:

a)

ekstra neitsioliiviõli:

„kõrge kvaliteediga mehhaanilisel teel esimesel pressimisel oliividest saadud õli;”

b)

neitsioliiviõli:

„mehhaaniliselt esimesel pressimisel oliividest saadud õli;”

c)

rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli:

„õli, mis koosneb ainult rafineeritud oliiviõlist ning otse oliividest saadud õlist;”

d)

oliivijääkõli:

 

„õli, mis koosneb ainult oliiviõli ekstraheerimisel saadud toote töötlemisel saadud õlist ning otse oliividest saadud õlist,”

või

 

„õli, mis koosneb ainult pressimisjääkide töötlemisel saadud õlist ja otse oliividest saadud õlist.”

Artikkel 4

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisa punkti 1 alapunktides a ja b määratletud ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli etikettidel peab olema märgitud päritolunimetus.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisa punktides 3 ja 6 määratletud toodete etikettidel ei pea olema märgitud päritolunimetust.

Käesoleva määruse kohaldamisel on „päritolunimetus” pakendil või pakendile kinnitatud etiketil olev viide geograafilisele piirkonnale.

2.   Lõikes 1 osutatud päritolunimetus peab koosnema järgmisest:

a)

oliiviõlide puhul, mis kooskõlas lõigete 4 ja 5 sätetega pärinevad ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, viide liikmesriigile, liidule või kolmandale riigile vastavalt vajadusele, või

b)

oliiviõlide segude puhul, mis kooskõlas lõigete 4 ja 5 sätetega pärinevad mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist, vastavalt vajadusele üks järgmistest märgetest:

i)

„Euroopa Liidu oliiviõlide segu” või viide liidule;

ii)

„Euroopa Liidu väliste oliiviõlide segu” või viide liiduvälisele päritolule;

iii)

„Euroopa liidu ja liiduväliste oliiviõlide segu” või viide liidu ja liiduvälisele päritolule või

c)

määruses (EÜ) nr 510/2006 osutatud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis kooskõlas asjaomase toote spetsifikaadis määratletud tingimustega.

3.   Käesoleva määrusega hõlmatud päritolunimetusteks ei loeta kaubamärkide või ettevõtete nimesid, mille registreerimist on direktiivi 89/104/EMÜ alusel taotletud enne 31. detsembrit 1998 või määruse (EÜ) nr 40/94 (11) alusel enne 31. maid 2002.

4.   Kolmandast riigist importimisel määratakse päritolunimetus kindlaks vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklitele 22–26.

5.   Liikmesriigi või liidu nime sisaldav päritolunimetus peab vastama geograafilisele piirkonnale, kus asjaomased oliivid on koristatud, või kus asub pressimisettevõte, kus õli on ekstraheeritud.

Kui oliivid on koristatud mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis kui see, kus asub õli ekstraheerinud pressimisettevõte, peab päritolunimetusel olema märge „(ekstra) neitsioliiviõli, mis on saadud (liit või asjaomane liikmesriik) oliividest, mis on koristatud (liit või asjaomane liikmesriik või asjaomane kolmas riik)”.

Artikkel 5

Need valikulised märked, mis võivad olla artikli 1 lõikes 1 osutatud õli märgistusel ning mis on ette nähtud käesolevas artiklis, peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

märke „esimene külmpressimine” võib esitada etiketil ainult nende ekstra neitsioliiviõlide või neitsioliiviõlide puhul, mis on saadud oliivipasta esimesel mehhaanilisel pressimisel traditsioonilisel ekstraheerimismeetodil hüdrauliliste pressidega temperatuuril alla 27 °C;

b)

märke „külmekstraheerimine” võib esitada etiketil ainult nende ekstra neitsioliiviõlide või neitsioliiviõlide puhul, mis on saadud oliivipasta nõrutamise või tsentrifuugimise teel temperatuuril alla 27 °C;

c)

märked organoleptiliste omaduste kohta, mis osutavad maitsele ja/või lõhnale võib esitada ainult ekstra neitsioliiviõlide või oliiviõlide etikettidel; määruse (EMÜ) nr 2568/91 XII lisa punktis 3.3 osutatud märked võib esitada etiketil ainult juhul, kui need põhinevad määruse (EMÜ) nr 2568/91 XII lisas sätestatud analüüsimeetodi alusel tehtud hindamise tulemustel;

d)

märke happesuse või maksimaalse happesuse kohta võib esitada etiketil ainult juhul, kui sellele on sama suures trükikirjas ja samas vaateväljas lisatud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2568/91 kindlaksmääratud peroksiidarv, vahasisaldus ja UV neeldumine.

Nende kaubamärkide all müüdud tooted, mille registreerimise kohta esitati taotlus enne 1. märtsi 2008 ning mille etiketil on vähemalt üks määruse (EMÜ) nr 2568/91 XII lisa punktis 3.3 osutatud märge, ei pea vastama käesoleva määruse artikli 5 punktis c osutatud nõuetele kuni 1. novembrini 2012.

Artikkel 6

1.   Kui oliiviõli ja muude taimeõlide segu etiketil osutatakse mujal kui koostisosade loetelus sõnade, kujundite või graafiliste kujutiste abil, et toode sisaldab artikli 1 lõikes 1 osutatud õli, peab asjaomane segu kandma järgmist kaubanduslikku kirjeldust: „Taimeõli (või asjaomaste taimeõlide konkreetsed nimed) ja oliiviõli segu” millele järgneb kohe oliiviõli kogus protsendimäärana segus.

Esimeses lõigus osutatud segu etiketil võib oliiviõli olemasolu kujundite või graafiliste kujutiste abil esile tõsta ainult siis, kui oliiviõli moodustab asjaomasest õlist üle 50 %.

Liikmesriigid võivad keelata oma territooriumil esimeses lõigus osutatud oliiviõlide ja muude taimeõlide segu tootmise sisetarbimiseks. Siiski ei tohi nad oma territooriumil keelata teistest riikidest pärit kõnealuste segude turustamist ega nende tootmist turustamiseks teises liikmesriigis või ekspordiks.

2.   Välja arvatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1536/92 (12) osutatud oliiviõlis tuunikala ja nõukogu määruses (EMÜ) nr 2136/89 (13) osutatud oliiviõlis sardiini puhul, tuleb siis, kui artikli 1 lõikes 1 osutatud õlide olemasolu muudes kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toiduainetes on sõnade, kujundite või graafiliste kujutistena etiketil esile tõstetud mujal kui koostisosade loetelus, lisada vahetult toiduaine kaubandusliku kirjelduse järele käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud õlide kogus protsendimäärana asjaomase toiduaine netomassist.

Lisatud oliiviõli protsendimäära kogu toiduaine netomassist võib asendada lisatud oliiviõli protsendimääraga rasvade kogumassist, lisades selleks sõnad „rasvade protsendimäär”.

3.   Artikli 3 esimeses lõigus osutatud kirjeldused võib asendada etiketil sõnaga „oliiviõli” käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud toodete puhul.

Juhul kui tootes sisaldub oliivijääkõli, tuleb sõna „oliiviõli” asendada sõnaga „oliivijääkõli”.

4.   Artikli 3 teises lõigus osutatud teave ei ole etiketil kohustuslik käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud toodete puhul.

Artikkel 7

Etiketile märgitud tootja, pakendaja või müüja asukohajärgse liikmesriigi taotluse korral esitab asjaomane isik artiklites 4, 5 ja 6 osutatud märgete tõendamiseks dokumendid, mis põhinevad ühel või mitmel järgmistest andmetest:

a)

faktilised andmed või teaduslikult tõestatud faktid;

b)

representatiivsete proovide analüüside või automaatsete registreerimiste tulemused;

c)

liidu ja/või siseriiklike eeskirjadega kooskõlas peetavad haldus- või raamatupidamisandmed.

Asjaomane liikmesriik lubab artiklites 4, 5 ja 6 osutatud ja etiketil olevate märgete ning esitatud täiendatavate dokumentide ja/või võrreldavate eksperthinnangute alusel tehtud järelduste puhul lubatud hälbe, võttes arvesse asjaomaste meetodite ja dokumentatsiooni ning vajaduse korral võrreldavate eksperthinnangute täpsust ja korratavust.

Artikkel 8

1.   Iga liikmesriik saadab käesoleva määruse kohaldamise jälgimise eest vastutavate asutuste nimed ja aadressid komisjonile, kes omakorda teavitab sellest taotluse korral teisi liikmesriike ja huvitatud isikuid.

2.   Etiketile märgitud tootja, pakendaja või müüja asukohajärgne liikmesriik võtab vastavalt kontrollitaotlusele enne taotluse esitamise kuule järgneva kuu lõppu proovid ning kontrollib asjaomasel etiketil olevate märgete õigsust. Sellise taotluse võivad saata:

a)

pädevad komisjoni talitused;

b)

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 125 osutatud tootjaorganisatsioon asjaomases liikmesriigis;

c)

teise liikmesriigi kontrolliasutused.

3.   Lõikes 2 osutatud taotlustele lisatakse taotletud kontrollimiseks vajalik teave, ja eelkõige:

a)

kõnealusest õlist proovi võtmise või õli ostmise kuupäev;

b)

selle ettevõtte nimi või ärinimi ja aadress, kus proov võeti või kust asjaomane õli osteti;

c)

asjaomaste partiide arv;

d)

koopia kõikidest asjaomase õli pakendil olevatest etikettidest;

e)

analüüside tulemused või muud võrreldavad eksperthinnangud, milles on märgitud kasutatud meetodid ning asjaomase laboratooriumi või eksperdi nimi ja aadress;

f)

vajaduse korral turustaja poolt deklareeritud kõnealuse õli tarnija nimi.

4.   Enne lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppu teatab asjaomane liikmesriik taotlejale taotluse viitenumbri ning võetud meetmed.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas karistuste süsteemi käesoleva määruse järgimise tagamiseks.

Liikmesriigid edastavad sel eesmärgil võetud meetmed komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2002 ning meetmetesse tehtavad muudatused nende vastuvõtmisele järgneva kuu lõpuks.

Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud meetmetest hiljemalt 31. detsembril 2004 ja muudatustest nendes meetmetes enne muudatuste kehtestamisele järgneva kuu lõppu.

Bulgaaria ja Rumeenia teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud meetmetest hiljemalt 31. detsembril 2010 ja muudatustest nendes meetmetes enne muudatuste kehtestamisele järgneva kuu lõppu.

2.   Artiklites 4, 5 ja 6 osutatud märgete kontrollimiseks võivad asjaomased liikmesriigid kehtestada korra nende ettevõtjate heakskiitmiseks, mille pakendamiskohad asuvad nende territooriumil.

Heakskiit ning tähtnumbriline tunnus antakse kõikidele taotluse esitanud ettevõtetele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

ettevõttel on pakendamiskohad;

b)

ettevõte kohustub koguma ning hoidma liikmesriigi poolt artikli 7 alusel nõutavaid tõendavaid dokumente;

c)

ettevõttel on ladustussüsteem, mis võimaldab asjaomasel liikmesriigil rahuldaval viisil kontrollida päritolunimetust kandvate õlide päritolu.

Etiketile märgitakse vajaduse korral heakskiidetud pakkimisettevõtte tähtnumbriline tunnus.

Artikkel 10

Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks aruande, mis sisaldab eelmise aasta kohta järgmiseid andmeid:

a)

kooskõlas artikli 8 lõikega 2 saadud kontrollitaotlused;

b)

läbi viidud kontrollid ning eelmisel turustusaastal alustatud, kuid veel lõpetamata kontrollid;

c)

läbiviidud kontrollidele järgnenud meetmed ning kohaldatavad karistused.

See teave esitatakse aruandes aastate kaupa, millal kontrollimine läbi viidi, ning rikkumiste kategooriate kaupa. Vajaduse korral märgitakse ära kõik tekkinud erilised raskused ja ettepanekud kontrolli parandamise kohta.

Artikkel 11

Määrus (EÜ) nr 1019/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 12

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Euroopa Liidus seaduslikult valmistatud ja märgistatud või seaduslikult Euroopa Liidus imporditud ja enne 1. juulit 2012 vabasse ringlusesse lubatud tooteid võib siiski turustada kuni varude ammendumiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  EÜT L 155, 14.6.2002, lk 27.

(3)  Vt I lisa.

(4)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(5)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

(7)  ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

(8)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(9)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(10)  EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1.

(11)  EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

(12)  EÜT L 163, 17.6.1992, lk 1.

(13)  EÜT L 212, 22.7.1989, lk 79.


I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1019/2002

(EÜT L 155, 14.6.2002, lk 27)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1964/2002

(EÜT L 300, 5.11.2002, lk 3)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1176/2003

(ELT L 164, 2.7.2003, lk 12)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 406/2004

(ELT L 67, 5.3.2004, lk 10)

Ainult artikkel 3

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1750/2004

(ELT L 312, 9.10.2004, lk 7)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1044/2006

(ELT L 187, 8.7.2006, lk 20)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 632/2008

(ELT L 173, 3.7.2008, lk 16)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1183/2008

(ELT L 319, 29.11.2008, lk 51)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 182/2009

(ELT L 63, 7.3.2009, lk 6)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 596/2010

(ELT L 173, 8.7.2010, lk 27)

 


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1019/2002

Käesolev määrus

Artiklid 1–8

Artiklid 1–8

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikli 12 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 12 lõike 2 esimene lõik

Artikli 12 lõike 2 teine lõik

Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 12 lõike 2 neljas lõik

Artikli 12 lõike 2 viies lõik

Artikli 12 lõige 2

I lisa

II lisa


14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/22


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 30/2012,

13. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

68,0

TN

72,8

TR

100,1

ZZ

80,3

0707 00 05

EG

206,0

TR

156,3

ZZ

181,2

0709 91 00

EG

252,4

MA

82,2

ZZ

167,3

0709 93 10

MA

98,3

TR

119,3

ZZ

108,8

0805 10 20

EG

63,8

MA

63,4

TR

64,1

ZZ

63,8

0805 20 10

MA

73,3

ZZ

73,3

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

78,4

JM

134,7

MA

57,0

TR

86,1

ZZ

89,1

0805 50 10

TR

53,7

ZZ

53,7

0808 10 80

CA

124,6

CN

113,3

MK

23,6

US

143,9

ZA

93,2

ZZ

99,7

0808 30 90

CN

74,1

US

114,4

ZZ

94,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/24


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 31/2012,

13. jaanuar 2012,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. jaanuarist 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. jaanuarist 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. jaanuarist 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2012

CN-kood

Toote kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 19 00

1001 11 00

Kõva NISU, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

ex 1001 91 20

Pehme NISU, seemneks

0,00

ex 1001 99 00

Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks

0,00

1002 10 00

1002 90 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAISITERAD, v.a seemneks (2)

0,00

1007 10 90

1007 90 00

TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid

0,00


(1)  Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

30.12.2011-12.1.2012

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)

 

Pehme nisu (1)

Maisiterad

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

249,35

198,30

FOB-hind USAs

352,97

342,97

322,97

Mehhiko lahe lisatasu

81,26

15,87

Suure järvistu lisatasu

2.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:

19,85 eurot/t

Lasti veokulud: Suur järvistu – Rotterdam:

— eurot/t


(1)  Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).