ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2011.325.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 325
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
54. köide
8. detsember 2011
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.325.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 325 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
|
|
|
III Muud aktid |
|
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
|
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1271/2011,
5. detsember 2011,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
|
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
|
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
|
(4) |
On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6. |
|
(5) |
Tolliseadustiku komitee ei ole oma esimehe sätestatud ajavahemiku jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.
Artikkel 3
Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. detsember 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
komisjoni liige
Algirdas ŠEMETA
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
LISA
|
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
||||||||||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
||||||||||||
|
Beež pulbriline toode, mille koostis (massiprotsentides) on järgmine:
Toode on tahke taimne jääk, mis saadakse sojaubadest pärast õli ekstraheerimist ja valkude osalist eemaldamist, millele järgneb kuivatamine ja peenestamine. Tootel on tekstureerimata jahu omadused. Toode on sojavalgu kontsentraatide ja -isolaatide tootmise kõrvalsaadus, millest tulenevalt on sel vähendatud valgusisaldus. Toodet kasutatakse toiduainete ja loomasööda rikastamiseks. Toode esitatakse tollile 25 kg kottides. |
2304 00 00 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodi 2304 00 00 sõnastusega. Kuigi toodet kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole see toiduaine, mis vastab rubriigi 1901 all kirjeldatud omadustele, ega toiduaine, mida ei ole mujal nimetatud või mis kuulub rubriigi 2106 alla. Seetõttu ei või toodet klassifitseerida rubriikide 1901 ega 2106 alla. Kuna toode koosneb taimsete ainete jäätmetest ja jääkidest, mida toiduainetööstuses kasutatakse loomasöödana ja inimtoidus, tuleb see klassifitseerida gruppi 23 (vt HSi selgitavad märkused, grupp 23, üldosa, esimene lõik). Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 2304 00 00 alla kui muud sojaõli ekstraheerimise tahked jäägid. |
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/3 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1272/2011,
5. detsember 2011,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
|
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
|
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
|
(4) |
On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.
Artikkel 3
Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. detsember 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
komisjoni liige
Algirdas ŠEMETA
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
LISA
|
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon CN-kood |
Põhjendus |
||
|
(1) |
(2) |
(3) |
||
|
3302 90 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3.a ja 6, grupi 23 märkusega 1, grupi 33 märkusega 2 ning CN-koodide 3302, 3302 90 ja 3302 90 90 sõnastusega. Toode koosneb lõhnaainetest grupi 33 märkuse 2 tähenduses. Kuigi toode on ette nähtud kasutamiseks loomasöödas isutekitavate ainete eelseguna, on see säilitanud algmaterjali (lõhnaained) põhiomadused. Seega ei või vastavalt grupi 23 märkusele 1 toodet klassifitseerida loomasöödas kasutatavaks valmistiseks rubriigi 2309 alla. Kuna toodet tuleb pidada ühe või enama lõhnaaine seguks, millele on lisatud kandeaine, kuulub see rubriiki 3302 (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 3302, 6. punkti esimene lõik). Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 3302 90 90 alla. |
||
|
3302 90 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3.a ja 6, grupi 23 märkusega 1, grupi 33 märkusega 2 ning CN-koodide 3302, 3302 90 ja 3302 90 90 sõnastusega. Toode koosneb lõhnaainest grupi 33 märkuse 2 tähenduses. Kuigi toode on ette nähtud kasutamiseks loomasöödas isutekitavate ainete eelseguna, on see säilitanud algmaterjali (lõhnaaine) põhiomadused. Seega ei või vastavalt grupi 23 märkusele 1 toodet klassifitseerida loomasöödas kasutatavaks valmistiseks rubriigi 2309 alla. Kuna toodet tuleb pidada ühe või enama lõhnaaine seguks, millele on lisatud kandeaine, kuulub see rubriigi 3302 alla (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 3302, 6. punkti esimene lõik). Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 3302 90 90 alla. |
||
|
3302 90 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3.a ja 6, grupi 23 märkusega 1, grupi 33 märkusega 2 ning CN-koodide 3302, 3302 90 ja 3302 90 90 sõnastusega. Toode koosneb lõhnaainetest grupi 33 märkuse 2 tähenduses. Kuigi toode on ette nähtud kasutamiseks loomasöödas isutekitavate ainete eelseguna, on see säilitanud algmaterjali (lõhnaained) põhiomadused. Seega ei või vastavalt grupi 23 märkusele 1 toodet klassifitseerida loomasöödas kasutatavaks valmistiseks rubriigi 2309 alla.. Kuna toodet tuleb pidada ühe või enama lõhnaaine seguks, millele on lisatud kandeaine, kuulub see rubriigi 3302 alla (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 3302, 6. punkti esimene lõik). Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 3302 90 90 alla. |
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/6 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1273/2011,
7. detsember 2011,
millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus
(kodifitseeritud tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusena koostatud CXL loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,
võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (2) eriti selle artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
|
(2) |
Vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 peetud läbirääkimistel pärast Austria, Soome ja Rootsi ühinemist Euroopa Ühendusega lepiti kokku, et alates 1. jaanuarist 1996 avatakse iga-aastane impordikvoot 63 000 tonnile CN-koodi 1006 30 alla kuuluvale poolkroovitud ja kroovitud riisile tollimaksu nullmääraga. See kvoot on lisatud 1994. aasta GATTi artikli II lõike 1 punktis a sätestatud Euroopa Ühenduse loendisse. |
|
(3) |
Vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemusel lepiti kokku, et 80 000 tonnile CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluvale purustatud riisile kehtestatakse aastakvoot imporditollimaksuga, mida on vähendatud 28 euro võrra tonni kohta. |
|
(4) |
Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsusega 2005/953/EÜ Euroopa Ühenduse ja Tai vahelise vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta (5) on ette nähtud uue aastase impordikvoodi avamine kokku 13 500 tonni KN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud ja kroovitud riisi suhtes tollimaksu nullmääraga ning KN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi kogu aastase impordikvoodi suurendamise 100 000 tonnini. |
|
(5) |
1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõike 6 ja artikli XXVIII kohase kirjavahetuse vormis lepinguga Euroopa Ühenduse ja Tai Kuningriigi vahel, milles käsitletakse kontsessioonide muutmist Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (6) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/324/EÜ, (7) nähakse ette CN-koodi 1006 30 alla kuuluva poolkroovitud või kroovitud riisi tollimaksu nullmääraga aastase üldtariifikvoodi suurendamine 25 516 tonni võrra kõikide päritoluriikide puhul ja 1 200 tonni võrra Tai puhul. Kõnealuse otsusega nähakse ette ka CN-koodi 1006 40 alla kuuluva purustatud riisi tollimaksu nullmääraga 31 788 tonni suuruse lisa tariifikvoodi avamine kõikide päritoluriikide puhul ja uued kvoodid 15 % väärtuselise tollimaksumääraga mis tahes kohast pärinevale 7 tonnile CN-koodi 1006 10 alla kuuluvale koorimata riisile ja 1 634 tonnile CN-koodi 1006 20 alla kuuluvale kooritud riisile. |
|
(6) |
Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c ja d sätestatud iga-aastased imporditariifikvootide tasumise kohustused näevad ette, et nende kvootide haldamisel tuleb arvestada tavatarnijatega. |
|
(7) |
Nende kvootide alusel toimuva impordi põhjustatud häirete vältimiseks Euroopa Liidus kasvatatud riisi tavapärases turustuses tuleks selline import aasta lõikes ära jaotada, et Euroopa Liidu turg võtaks importkaubad kergemini vastu. |
|
(8) |
Pidades silmas kvootide tõrgeteta korraldamist ja eriti tagamaks, et kindlaksmääratud koguseid ei ületata, tuleks sätestada üksikasjalikud erieeskirjad taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise kohta. Sellised üksikasjalikud eeskirjad peaksid kas täiendama komisjoni 23. aprilli 2008 aasta määrust (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (8) või kehtestama sellest erandeid. |
|
(9) |
Tuleks ette näha, et käesoleva määruse raames kohaldatakse komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad (9) ja komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (10). |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Imporditariifikvoodid avatakse iga aasta 1. jaanuaril järgmiselt:
|
a) |
63 000 tonni CN-koodi 1006 30 alla kuuluvat kroovitud või poolkroovitud riisi, tollimaksu nullmääraga; |
|
b) |
1 634 tonni CN-koodi 1006 20 alla kuuluvat kooritud riisi, 15 % väärtuselise tollimaksumääraga; |
|
c) |
100 000 tonni CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluvat purustatud riisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 140 sätestatust 30,77 % võrra madalama tollimaksumääraga (11); |
|
d) |
40 216 tonni CN-koodi 1006 30 alla kuuluvat kroovitud või poolkroovitud riisi, tollimaksu nullmääraga; |
|
e) |
31 788 tonni CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluvat purustatud riisi, tollimaksu nullmääraga. |
Nimetatud üldised imporditariifikvoodid jaotatakse imporditariifikvootideks päritoluriikide kaupa ja jagatakse alaperioodide vahel vastavalt I lisale.
Kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1342/2003, 1301/2006 ja 376/2008, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
2. Iga aasta 1. jaanuaril avatakse CN-koodi 1006 10 alla kuuluva koorimata riisi 7 tonni suurune tariifikvoot 15 % väärtuselise tollimaksumääraga ja järjekorranumbri all 09.0083.
Kõnealust kvooti haldab komisjon vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (12) artiklite 308a, 308b ja 308c kohaselt.
Artikkel 2
Nende koguste kohta, millele ei ole välja antud impordilitsentse vastavalt artikli 1 lõike 1 alapunktides a, b ja c osutatud kvootidele septembrikuu alaperioodi jooksul, võib oktoobrikuu alaperioodi jooksul esitada impordilitsentside taotlusi kõigi üldise imporditariifikvoodiga hõlmatud päritoluriikide osas.
Artikkel 3
Kui impordilitsentsi taotlused käsitlevad Taist pärit riisi ja purustatud riisi ning Austraaliast või Ameerika Ühendriikidest pärit riisi artikli 1 lõike 1 punktides a ja c nimetatud koguseid, lisatakse neile II, III ja IV lisa kohaselt koostatud ja sealsamas näidatud riikide pädeva asutuse antud ekspordilitsentsi originaal.
II lisa punktide 7, 8 ja 9 täitmine on vabatahtlik.
Artikkel 4
1. Litsentsitaotlused esitatakse iga alaperioodi esimese kuu esimese kümne tööpäeva jooksul.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on impordilitsentsi tagatis:
|
— |
46 eurot tonni kohta artikli 1 lõike 1 punktides a ja d ettenähtud kvootide puhul, |
|
— |
5 eurot tonni kohta artikli 1 lõike 1 punktides c ja e ettenähtud kvootide puhul. |
3. Päritoluriik märgitakse litsentsitaotlustes ja impordilitsentsides punkti 8 alla ning sõna „jah” tähistatakse ristiga.
Litsentsid kehtivad üksnes lahtris 8 märgitud riigist pärit toodete puhul.
4. Litsentsi lahtris 24 on üks järgmistest kannetest:
|
a) |
artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kvoodi puhul üks V lisas loetletud kannetest; |
|
b) |
artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud kvoodi puhul üks VI lisas loetletud kannetest; |
|
c) |
artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud kvoodi puhul üks VII lisas loetletud kannetest; |
|
d) |
artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud kvoodi puhul üks VIII lisas loetletud kannetest; |
|
e) |
artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud kvoodi puhul üks IX lisas loetletud kannetest. |
5. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1 võivad taotlejad nende tariifikvootide puhul, mida käsitletakse impordilitsentside taotlustes, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 3 esimeses lõigus, esitada imporditariifikvoodi kehtivusperioodi alaperioodiks mitu taotlust sama järjekorranumbriga kvoodi kohta.
Artikkel 5
Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotuskoefitsiendi kümne päeva jooksul alates käesoleva määruse artikli 8 punktis a osutatud teavitamise viimasest päevast. Samal ajal määrab komisjon järgmisel alaperioodil ja vajaduse korral oktoobrikuu täiendaval alaperioodil saadaolevad kogused.
Kui esimese lõigus osutatud jaotuskoefitsient toob kaasa ühe või mitu alla 20-tonnist kogust taotluse kohta, jaotab liikmesriik liisuheitmisega asjaomaste ettevõtjate vahel kõik need kogused 20-tonniste partiidena ning ülejäänud koguse võrdselt 20-tonniste partiide vahel. Juhul kui alla 20-tonniste koguste lisamisel ei moodustu 20-tonniseid partiisid, jaotab liikmesriik ülejäänud koguse võrdselt ettevõtjate vahel, kellel on 20-tonniste või suuremate partiide litsents.
Kui pärast teise lõigu kohaldamist on kogus, millele litsents antakse, väiksem kui 20 tonni, võib ettevõtja litsentsitaotluse kahe tööpäeva jooksul pärast jaotuskoefitsienti määrava määruse jõustumist tagasi võtta.
Artikkel 6
Artikli 5 kohaldamisest tulenevatele kogustele antakse impordilitsentsid välja kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui avaldatakse komisjoni otsus saadaolevate koguste määramise kohta, nagu on ette nähtud artikliga 5.
Artikkel 7
1. Määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 4 lõike 1 punkti d esimest lõiku ei kohaldata.
2. Artikli 1 lõikes 1 ettenähtud tollimaksudega seotud soodustusi ei kohaldata määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 7 lõikes 4 täpsustatud lubatud hälbe alusel imporditud koguste suhtes.
3. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 6 lõikest 1 ja vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikele 2 kehtivad kooritud riisi, kroovitud riisi või poolkroovitud riisi ja purustatud riisi impordilitsentsid tegeliku väljastamise päevast sellele järgneva kolmanda kuu lõpuni.
4. Artikli 1 lõikes 1 osutatud kvootide alusel on Euroopa Liidus toodete vabasse ringlusse lubamise tingimuseks asjaomase riigi pädeva asutuse väljaantud päritolusertifikaadi esitamine määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 47 kohaselt.
Kõnealuste kvootide puhul, mis hõlmavad riike, kellelt nõutakse ekspordisertifikaati käesoleva määruse artikli 3 kohaselt, või kvootide puhul, mille päritolukohaks on märgitud „kõik riigid”, päritolusertifikaati ei nõuta.
Artikkel 8
Liikmesriigid edastavad komisjonile elektroonilisel teel:
|
a) |
hiljemalt teisel tööpäeval pärast litsentsitaotluste esitamise viimast päeva kell 18.00 Brüsseli aja järgi teabe impordilitsentside taotluste kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punktis a, sh taotlustes esitatud kogused kaheksanumbriliste CN-koodide ja päritoluriikide kaupa ning samuti impordilitsentsi numbri ja ekspordilitsentsi numbri, kui see on nõutav; |
|
b) |
hiljemalt teisel tööpäeval pärast impordilitsentside väljaandmist teabe väljaantud litsentside kohta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punktis b, sh impordilitsentsi saanud kogused kaheksanumbriliste CN-koodide ja päritoluriikide kaupa ning samuti impordilitsentsi numbri ja kogused, mille kohta võeti litsentsitaotlused tagasi vastavalt käesoleva määruse artikli 5 kolmandale lõigule; |
|
c) |
hiljemalt iga kuu viimasel päeval üldkogused, mis tegelikult lubati vabasse ringlusse nimetatud kvoodi alusel üle-eelmise kuu jooksul, kaheksanumbriliste CN-koodide ja päritoluriikide kaupa, ja üksikasjaliku teabe pakendi kohta, kui see ei kaalu üle 5 kg. Kui ajavahemiku jooksul ei ole vabasse ringlusse lubatud mingeid koguseid, siis saadetakse tühiteatis. |
Artikkel 9
1. Komisjon jälgib käesoleva määruse alusel imporditavaid kaubakoguseid eelkõige selleks, et teha kindlaks:
|
a) |
kui olulisel määral muutuvad Euroopa Liitu sisenevate tavapäraste kaubavoogude maht ja tollidokumentide esitamine, |
|
b) |
kas käesoleva määrusega otseselt soodustatud ekspordi ja tavapärase impordimaksuga ekspordi vahet subsideeritakse. |
2. Juhul kui üks lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidest on täidetud, eriti kui viiekilogrammistes või väiksemates pakendites olevat riisi veetakse sisse rohkem kui 33 428 tonni, ja igal juhul kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud Euroopa Liidu riisisektori häirete vältimiseks.
3. Lõikes 2 osutatud pakendites sisseveetavad kogused, mis lubatakse vabasse ringlusse, märgitakse asjakohases impordilitsentsis vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 23.
Artikkel 10
Määrus (EÜ) nr 327/98 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas XI lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 11
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. detsember 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.
(2) EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.
(3) EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5.
(4) Vt lisa X.
(5) ELT L 346, 29.12.2005, lk 24.
(6) ELT L 120, 5.5.2006, lk 19.
(7) ELT L 120, 5.5.2006, lk 17.
(8) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.
(9) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.
(10) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(11) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(12) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
I LISA
Alates 2007. aastast ette nähtud kvoodid ja alaperioodid
|
a) |
Artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot 63 000 tonni:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
b) |
Artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi kvoot 1 634 tonni:
|
|||||||||||||||||||||
|
c) |
Artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi kvoot 100 000 tonni:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
d) |
Artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot 40 216 tonni:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
e) |
Artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi kvoot 31 788 tonni:
|
|||||||||||||||||
(1) Komisjoni määruses avaldatud varasematest alaperioodidest kasutamata jäänud koguste jääk.
(2) Komisjoni määruses avaldatud varasematest alaperioodidest kasutamata jäänud koguste jääk.
(3) Komisjoni määruses avaldatud varasematest alaperioodidest kasutamata jäänud koguste jääk.
II LISA
III LISA
IV LISA
V LISA
Artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud kanded
|
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Освободено от мито до максимално количество, посочено в графи 17 и 18 от настоящата лицензия (Регламент за изпълнение (ЕC) № 1273/2011) |
|
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Exención del derecho de aduana hasta la cantidad indicada en las casillas 17 y 18 del presente certificado [Reglamento de Ejecución (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Osvobozeno od cla až do množství uvedeného v kolonkách 17 a 18 této licence (prováděcí nařízení (EU) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
taani keeles |
: |
Toldfri op til den mængde, der er angivet i rubrik 17 og 18 i denne licens (gennemførelsesforordning (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
saksa keeles |
: |
Zollfrei bis zu der in den Feldern 17 und 18 dieser Lizenz angegebenen Menge (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
eesti ke |
: |
Tollimaksuvabastus kuni käesoleva litsentsi lahtrites 17 ja 18 osutatud koguseni (määrus (EL) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμολογική ατέλεια μέχρι την ποσότητα που αναγράφεται στις θέσεις 17 και 18 του παρόντος πιστοποιητικού [εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 1273/2011] |
|
— |
: |
inglise keeles |
: |
Exemption from customs duty up to the quantity indicated in sections 17 and 18 of this licence (Implementing Regulation (EU) No 1273/2011) |
|
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
exemption du droit de douane jusqu’à la quantité indiquée dans les cases 17 et 18 du présent certificat [règlement d'exécution (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Esenzione dal dazio doganale limitatamente alla quantità indicata nelle caselle 17 e 18 del presente titolo [regolamento di esecuzione (UE) n. 1273/2011] |
|
— |
: |
läti keeles |
: |
Atbrīvojums no muitas nodokļa līdz daudzumam, kas norādīts šīs licences 17. un 18. iedaļā (Īstenošanas regula (ES) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
leedu keeles |
: |
Muitas netaikomas mažesniems kiekiams nei nurodyta šios licencijos 17 ir 18 skiltyse (Reglamentas (ES) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
ungari keeles |
: |
Az ezen engedély 17. és 18. rovatában megjelölt mennyiségig vámmentes (1273/2011/EU végrehajtási rendelet) |
|
— |
: |
malta keeles |
: |
Eżenzjoni mid-dwana sal-kwantità murija fit-taqsimiet 17 u 18 ta’ din il-liċenzja (Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 1273/2011) |
|
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Vrijgesteld van douanerecht voor ten hoogste de in de vakken 17 en 18 van dit certificaat vermelde hoeveelheid (Uitvoeringsverordening (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
poola keeles |
: |
Zwolnienie z opłaty celnej ilości określonej w polach 17 i 18 niniejszego pozwolenia (rozporządzenie (UE) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
portugali keeles |
: |
Isenção de direito aduaneiro até à quantidade indicada nas casas 17 e 18 do presente certificado [Regulamento de Execução (UE) n.o 1273/2011] |
|
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Scutit de drepturi vamale până la concurența cantității menționate în căsuțele 17 și 18 din prezenta licență (Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Oslobodenie od cla po množstvo uvedené v kolónkach 17 a 18 tejto licencie (vykonávacie nariadenie (EÚ) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Oprostitev carin do količine, navedene v rubrikah 17 in 18 tega dovoljenja (Uredba (EU) št. 1273/2011) |
|
— |
: |
soome keeles |
: |
Tullivapaa tämän todistuksen kohdissa 17 ja 18 esitettyyn määrään asti (täytäntöönpanoasetus (EU) N:o 1273/2011) |
|
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Tullfri upp till den mängd som anges i fält 17 och 18 i denna licens (genomförandeförordning (EU) nr 1273/2011). |
VI LISA
Artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kanded:
|
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Мита, ограничени до 15 % ad valorem до максимално количество, посочено в графи 17 и 18 от настоящата лицензия (Регламент за изпълнение (ЕC) № 1273/2011) |
|
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Derechos de aduana limitados al 15 % ad valorem hasta la cantidad indicada en las casillas 17 y 18 del presente certificado [Reglamento de Ejecución (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Cla omezená na valorickou sazbu ve výši 15 % až do množství uvedeného v kolonkách 17 a 18 této licence (prováděcí nařízení (EU) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
taani keeles |
: |
Toldsatsen begrænses til 15 % af værdien op til den mængde, der er angivet i rubrik 17 og 18 i denne licens (gennemførelsesforordning (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
saksa keeles |
: |
Zollsatz beschränkt auf 15 % des Zollwerts bis zu der in den Feldern 17 und 18 dieser Lizenz angegebenen Menge (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
eesti keeles |
: |
Väärtuseline tollimaks piiratud 15 protsendini käesoleva sertifikaadi lahtrites 17 ja 18 märgitud kogusteni (määrus (EL) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμός με όριο 15 % κατ’ αξία μέχρι την ποσότητα που αναγράφεται στις θέσεις 17 και 18 του παρόντος πιστοποιητικού (εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 1273/2011) |
|
— |
: |
inglise keeles |
: |
Customs duties limited to 15 % ad valorem up to the quantity indicated in boxes 17 and 18 of this licence (Implementing Regulation (EU) No 1273/2011) |
|
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
droits de douane limités à 15 % ad valorem jusqu’à la quantité indiquée dans les cases 17 et 18 du présent certificat [règlement d'exécution (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Dazio limitato al 15 % ad valorem fino a concorrenza del quantitativo indicato nelle caselle 17 e 18 del presente titolo [regolamento di esecuzione (UE) n. 1273/2011] |
|
— |
: |
läti keeles |
: |
Muitas nodoklis 15 % ad valorem par daudzumu, kas norādīts šīs licences (Īstenošanas regula (ES) Nr. 1273/2011) 17. un 18. ailē |
|
— |
: |
leedu keeles |
: |
Ne didesnis nei 15 % muitas ad valorem neviršijant šios licencijos 17 ir 18 skiltyse nurodyto kiekio (Reglamentas (ES) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
ungari keeles |
: |
15 %-os értékvám az ezen engedély 17. és 18. rovatában feltüntetett mennyiségig (1273/2011/EU végrehajtási rendelet) |
|
— |
: |
malta keeles |
: |
Id-dazji doganali huma stipulati għal 15 % ad valorem sal-kwantità indikata fil-kaxxi 17 u 18 ta’ din il-liċenzja (Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 1273/2011) |
|
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Douanerecht beperkt tot 15 % ad valorem voor hoeveelheden die niet groter zijn dan de in de vakken 17 en 18 van dit certificaat vermelde hoeveelheid (Uitvoeringsverordening (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
poola keeles |
: |
Cło ograniczone do 15 % ad valorem do ilości wskazanej w polach 17 i 18 niniejszego pozwolenia (rozporządzenie (UE) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
portugali keeles |
: |
Direito aduaneiro limitado a 15 % ad valorem até à quantidade indicada nas casas 17 e 18 do presente certificado [Regulamento de Execução (UE) n.o 1273/2011] |
|
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Drepturi vamale limitate la 15 % ad valorem până la concurența cantității menționate în căsuțele 17 și 18 din prezenta licență (Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Clá znížené na 15 % ad valorem až po množstvo uvedené v kolónkach 17 a 18 tejto licencie (vykonávacie nariadenie (EÚ) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Carinska dajatev, omejena na 15 % ad valorem do količine, navedene v rubrikah 17 in 18 tega dovoljenja (Uredba (EU) št. 1273/2011) |
|
— |
: |
soome keeles |
: |
Arvotulli rajoitettu 15 prosenttiin tämän todistuksen kohdissa 17 ja 18 ilmoitettuun määrään asti (täytäntöönpanoasetus (EU) N:o 1273/2011) |
|
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Tull begränsad till 15 % av värdet upp till den kvantitet som anges i fält 17 och 18 i denna licens (genomförandeförordning (EU) nr 1273/2011) |
VII LISA
Artikli 4 lõike 4 punktis c osutatud kanded
|
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Ставка на мито, намалена с 30,77 % от ставката на митото, определено в член 140 от Регламент (ЕО) № 1234/2007, приложима до максимално количество, посочено в графи 17 и 18 от настоящата лицензия (Регламент за изпълнение (ЕС) № 1273/2011) |
|
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Derecho reducido en un 30,77 % del derecho fijado en el artículo 140 del Reglamento (CE) no 1234/2007, hasta la cantidad indicada en las casillas 17 y 18 del presente certificado [Reglamento de Ejecución (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Clo snížené o 30,77 % cla stanoveného v článku 140 nařízení (ES) č. 1234/2007 až na množství uvedené v kolonkách 17 a 18 této licence (prováděcí nařízení (EU) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
taani keeles |
: |
Nedsættelse på 30,77 % af den told, der er fastsat i artikel 140 i forordning (EF) nr. 1234/2007, op til den mængde, der er angivet i rubrik 17 og 18 i denne licens (gennemførelsesforordning (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
saksa keeles |
: |
Zollsatz ermäßigt um 30,77 % des in Artikel 140 der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007 festgesetzten Zollsatzes bis zu der in den Feldern 17 und 18 dieser Lizenz angegebenen Menge (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
eesti keeles |
: |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 140 kindlaks määratud tollimaks, mida on alandatud 30,77 % võrra käesoleva sertifikaadi lahtrites 17 ja 18 märgitud kogusteni (määrus (EL) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμός μειωμένος κατά 30,77 % του δασμού που καθορίζεται στο άρθρο 140 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007, μέχρι την ποσότητα που αναγράφεται στις θέσεις 17 και 18 του παρόντος πιστοποιητικού [εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 1273/2011] |
|
— |
: |
inglise keeles |
: |
Reduced rate of duty of 30,77 % of the duty set in Article 140 of Regulation (EC) No 1234/2007 up to the quantity indicated in boxes 17 and 18 of this licence (Implementing Regulation (EU) No 1273/2011) |
|
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
droit réduit de 30,77 % du droit fixé à l’article 140 du règlement (CE) no 1234/2007 jusqu’à la quantité indiquée dans les cases 17 et 18 du présent certificat [règlement d'exécution (UE) no 1273/2011] |
|
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Dazio ridotto in ragione del 30,77 % del dazio fissato all’articolo 140 del regolamento (CE) n. 1234/2007 fino a concorrenza del quantitativo indicato nelle caselle 17 e 18 del presente titolo [regolamento di esecuzione (UE) n. 1273/2011] |
|
— |
: |
läti keeles |
: |
Ievedmuitas nodoklis samazināts par 30,77 %, salīdzinot ar nodokli, kas noteikts Regulas (EK) Nr. 1234/2007 140. pantā, līdz šīs licences 17. un 18. ailē norādītajam daudzumam (Īstenošanas regula (ES) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
leedu keeles |
: |
Reglamento (EB) Nr. 1234/2007 140 straipsnyje nustatyto muito mokesčio sumažinimas 30,77 % mažesniems kiekiams nei nurodyta šios licencijos 17 ir 18 skiltyse (Reglamentas (ES) Nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
ungari keeles |
: |
Az 1234/2007/EK rendelet 140. cikkében meghatározott vám 30,77 %-os csökkentett vámja az ezen bizonyítvány 17. és 18. rovatában megjelölt mennyiségig (1273/2011/EU végrehajtási rendelet) |
|
— |
: |
malta keeles |
: |
Dazju mnaqqas ta’ 30,77 % tad-dazju fiss fl-Artikolu 140 tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007 sal-kwantità indikata fis-sezzjoni 17 u 18 ta’ dan iċ-ċertifikat (Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 1273/2011) |
|
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Recht verlaagd met 30,77 % van het in artikel 140 van Verordening (EG) nr. 1234/2007 vastgestelde recht voor hoeveelheden die niet groter zijn dan de in de vakken 17 en 18 van dit certificaat vermelde hoeveelheid (Uitvoeringsverordening (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
poola keeles |
: |
Obniżona stawka celna odpowiadająca 30,77 % stawki określonej w art. 140 rozporządzenia (WE) nr 1234/2007 do ilości wskazanej w polach 17 i 18 niniejszego pozwolenia (rozporządzenie (UE) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
portugali keeles |
: |
Direito reduzido de 30,77 % do direito fixado no artigo 140.o do Regulamento (CE) n.o 1234/2007 até à quantidade indicada nas casas 17 e 18 do presente certificado [Regulamento de Execução (UE) n.o 1273/2011] |
|
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Drept redus cu 30,77 % din dreptul stabilit de articolul 140 din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007 până la concurența cantității menționate în căsuțele 17 și 18 din prezenta licență (Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Clo znížené o 30,77 % cla stanoveného článkom 140 nariadenia (ES) č. 1234/2007 až po množstvo uvedené v kolónkach 17 a 18 tejto licencie (vykonávacie nariadenie (EÚ) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Dajatev, znižana za 30,77 % od dajatve iz člena 140 Uredbe (ES) št. 1234/2007 do količine, navedene v rubrikah 17 in 18 tega dovoljenja (Uredba (EU) št. 1273/2011) |
|
— |
: |
soome keeles |
: |
Tulli, jonka määrää on alennettu 30,77 % asetuksen (EY) N:o 1234/2007 140 artiklassa vahvistetusta tullista tämän todistuksen kohdissa 17 ja 18 ilmoitettuun määrään asti (täytäntöönpanoasetus (EU) N:o 1273/2011) |
|
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Tullsatsen nedsatt med 30,77 % av den tullsats som anges i artikel 140 i förordning (EG) nr 1234/2007 upp till den mängd som anges i fält 17 och 18 i denna licens (genomförandeförordning (EU) nr 1273/2011). |
VIII LISA
Artikli 4 lõike 4 punktis d osutatud kanded
|
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Освободено от мито до максимално количество, посочено в графи 17 и 18 от настоящата лицензия (член 1, параграф 1, буква г) от Регламент за изпълнение (ЕС) № 1273/2011) |
|
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Exención del derecho de aduana hasta la cantidad indicada en las casillas 17 y 18 del presente certificado [Reglamento de Ejecución (UE) no 1273/2011, artículo 1, apartado 1, letra d)] |
|
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Osvobození od cla až do množství stanoveného v kolonkách 17 a 18 této licence (čl. 1 odst. 1 písm. d) prováděcího nařízení (EU) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
taani keeles |
: |
Toldfri op til den mængde, der er angivet i rubrik 17 og 18 i denne licens (gennemførelsesforordning (EU) nr. 1273/2011, artikel 1, stk. 1, litra d)) |
|
— |
: |
saksa keeles |
: |
Zollfrei bis zu der in den Feldern 17 und 18 dieser Lizenz angegebenen Menge (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 1273/2011, Artikel 1 Absatz 1 Buchstabe d) |
|
— |
: |
eesti keeles |
: |
Tollimaksuvabastus kuni käesoleva litsentsi lahtrites 17 ja 18 näidatud koguseni (määruse (EL) nr 1273/2011) artikli 1 lõike 1 punkt d) |
|
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμολογική ατέλεια μέχρι την ποσότητα που αναγράφεται στις θέσεις 17 και 18 του παρόντος πιστοποιητικού [εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 1273/2011 άρθρο 1 παράγραφος 1 στοιχείο δ)] |
|
— |
: |
inglise keeles |
: |
Exemption from customs duty up to the quantity indicated in boxes 17 and 18 of this licence (Implementing Regulation (EU) No 1273/2011, Article 1(1)(d)), |
|
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
exemption du droit de douane jusqu’à la quantité indiquée dans les cases 17 et 18 du présent certificat [règlement d'exécution (UE) no 1273/2011, article 1er, paragraphe 1, point d)] |
|
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Esenzione dal dazio doganale fino a concorrenza del quantitativo indicato nelle caselle 17 e 18 del presente titolo [regolamento di esecuzione (UE) n. 1273/2011, articolo 1, paragrafo 1, lettera d)] |
|
— |
: |
läti keeles |
: |
Atbrīvojumi no muitas nodokļa līdz šīs licences 17. un 18. ailē norādītajam daudzumam (Īstenošanas regulas (ES) Nr. 1273/2011 1. panta 1. punkta d) apakšpunkts) |
|
— |
: |
leedu keeles |
: |
Atleidimas nuo muito mokesčio neviršijant šios licencijos 17 ir 18 skiltyse nurodyto kiekio (Reglamento (ES) Nr. 1273/2011 1 straipsnio 1 dalies d punktas) |
|
— |
: |
ungari keeles |
: |
Vámmentes az ezen engedély 17. és 18. rovatában feltüntetett mennyiségig (1273/2011/EU végrehajtási rendelet 1. cikk (1) bekezdés d) pont) |
|
— |
: |
malta keeles |
: |
Eżenzjoni tad-dazju tad-dwana sal-kwantità indikata fil-każi 17 u 18 taċ-ċertifikat preżenti (Artikolu 1, paragrafu 1, punt d) tar-Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 1273/2011) |
|
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Vrijstelling van douanerecht voor hoeveelheden die niet groter zijn dan de in de vakken 17 en 18 van dit certificaat vermelde hoeveelheid (artikel 1, lid 1, onder d), van Uitvoeringsverordening (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
poola keeles |
: |
Zwolnienie z cła ilości do wysokości wskazanej w polach 17 i 18 niniejszego pozwolenia (art. 1 ust. 1 lit. d) rozporządzenia (UE) nr 1273/2011) |
|
— |
: |
portugali keeles |
: |
Isenção do direito aduaneiro até à quantidade indicada nas casas 17 e 18 do presente certificado [Regulamento de Execução (UE) n.o 1273/2011, alínea d) do n.o 1 do artigo 1.o] |
|
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Scutit de drepturi vamale până la concurența cantității menționate în căsuțele 17 și 18 din prezenta licență [Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 1273/2011, articolul 1 alineatul (1) litera (d)] |
|
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Oslobodenie od cla až po množstvo uvedené v kolónkach 17 a 18 tejto licencie (článok 1 ods. 1 písm. d) vykonávacieho nariadenia (EÚ) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Izvzetje od carine do količine, navedene v rubrikah 17 in 18 tega dovoljenja (člen 1(1)(d) Uredbe (EU) št. 1273/2011) |
|
— |
: |
soome keeles |
: |
Tullivapaa tämän todistuksen kohdissa 17 ja 18 ilmoitettuun määrään asti (täytäntöönpanoasetuksen (EU) N:o 1273/2011 1 artiklan 1 kohdan d alakohta) |
|
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Tullfri upp till den mängd som anges i fälten 17 och 18 i denna licens (genomförandeförordning (EU) nr 1273/2011, artikel 1.1 d). |
IX LISA
Artikli 4 lõike 4 punktis e osutatud kanded
|
— |
: |
bulgaaria keeles |
: |
Освободено от мито до максимално количество, посочено в графи 17 и 18 от настоящата лицензия (член 1, параграф 1, буква д) от Регламент за изпълнение (ЕС) № 1273/2011) |
|
— |
: |
hispaania keeles |
: |
Exención del derecho de aduana hasta la cantidad indicada en las casillas 17 y 18 del presente certificado [Reglamento de Ejecución (UE) no 1273/2011, artículo 1, apartado 1, letra e)] |
|
— |
: |
tšehhi keeles |
: |
Osvobození od cla až do množství uvedeného v kolonkách 17 a 18 této licence (čl. 1 odst. 1 písm. e) prováděcího nařízení (EU) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
taani keeles |
: |
Toldfri op til den mængde, der er angivet i rubrik 17 og 18 i denne licens (gennemførelsesforordning (EU) nr. 1273/2011, artikel 1, stk. 1, litra e)) |
|
— |
: |
saksa keeles |
: |
Zollfrei bis zu der in den Feldern 17 und 18 dieser Lizenz angegebenen Menge (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 1273/2011, Artikel 1 Absatz 1 Buchstabe e) |
|
— |
: |
eesti keeles |
: |
Tollimaksuvabastus kuni käesoleva litsentsi lahtrites 17 ja 18 näidatud koguseni (määruse (EL) nr 1273/2011) artikli 1 lõike 1 punkt e) |
|
— |
: |
kreeka keeles |
: |
Δασμολογική ατέλεια μέχρι την ποσότητα που αναγράφεται στις θέσεις 17 και 18 του παρόντος πιστοποιητικού [εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 1273/2011, άρθρο 1 παράγραφος 1 στοιχείο ε)] |
|
— |
: |
inglise keeles |
: |
Exemption from customs duty up to the quantity indicated in boxes 17 and 18 of this licence (Implementing Regulation (EU) No 1273/2011, Article 1(1)(e)) |
|
— |
: |
prantsuse keeles |
: |
exemption du droit de douane jusqu’à la quantité indiquée dans les cases 17 et 18 du présent certificat [règlement d'exécution (UE) no 1273/2011, article 1er, paragraphe 1, point e)] |
|
— |
: |
itaalia keeles |
: |
Esenzione dal dazio doganale fino a concorrenza del quantitativo indicato nelle caselle 17 e 18 del presente titolo [regolamento di esecuzione (UE) n. 1273/2011, articolo 1, paragrafo 1, lettera e)] |
|
— |
: |
läti keeles |
: |
Atbrīvojumi no muitas nodokļa līdz šīs licences 17. un 18. ailē norādītajam daudzumam (Īstenošanas regulas (ES) Nr. 1273/2011 1. panta 1. punkta e) apakšpunkts) |
|
— |
: |
leedu keeles |
: |
Atleidimas nuo muito mokesčio neviršijant šios licencijos 17 ir 18 skiltyse nurodyto kiekio (Reglamentas (ES) Nr. 1273/2011, 1 straipsnio 1 dalies e punktas) |
|
— |
: |
ungari keeles |
: |
Vámmentes az ezen engedély 17. és 18. rovatában feltüntetett mennyiségig ([1273/2011/EU] végrehajtási rendelet 1. cikk (1) bekezdés e) pont) |
|
— |
: |
malta keeles |
: |
Eżenzjoni tad-dazju tad-dwana sal-kwantità indikata fil-każi 17 u 18 taċ-ċertifikat preżenti (Artikolu 1, paragrafu 1, punt e) tar-Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 1273/2011) |
|
— |
: |
hollandi keeles |
: |
Vrijstelling van douanerecht voor hoeveelheden die niet groter zijn dan de in de vakken 17 en 18 van dit certificaat vermelde hoeveelheid (artikel 1, lid 1, onder e), van Uitvoeringsverordening (EU) nr. 1273/2011) |
|
— |
: |
poola keeles |
: |
Zwolnienie z cła ilości do wysokości wskazanej w polach 17 i 18 niniejszego pozwolenia (rozporządzenie (UE) nr 1273/2011, art. 1 ust. 1 lit. e)) |
|
— |
: |
portugali keeles |
: |
Isenção do direito aduaneiro até à quantidade indicada nas casas 17 e 18 do presente certificado [Regulamento de Execução (UE) n.o 1273/2011, alínea e) do n.o 1 do artigo 1.o] |
|
— |
: |
rumeenia keeles |
: |
Scutit de drepturi vamale până la concurența cantității menționate în căsuțele 17 și 18 din prezenta licență [Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 1273/2011, articolul 1 alineatul (1) litera (e)] |
|
— |
: |
slovaki keeles |
: |
Oslobodenie od cla až po množstvo uvedené v kolónkach 17 a 18 tejto licencie (článok 1 ods. 1 písm. e) vykonávacieho nariadenia (EÚ) č. 1273/2011) |
|
— |
: |
sloveeni keeles |
: |
Izvzetje od carine do količine, navedene v rubrikah 17 in 18 tega dovoljenja (člen 1(1)(e) Uredbe (EU) št. 1273/2011) |
|
— |
: |
soome keeles |
: |
Tullivapaa tämän todistuksen kohdissa 17 ja 18 ilmoitettuun määrään asti (täytäntöönpanoasetuksen (EU) N:o 1273/2011 1 artiklan 1 kohdan e alakohta) |
|
— |
: |
rootsi keeles |
: |
Tullfri upp till den mängd som anges i fälten 17 och 18 i denna licens (genomförandeförordning (EU) nr 1273/2011, artikel 1.1 e). |
X LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 327/98 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 648/98 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2458/2001 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1950/2005 |
Ainult artikkel 7 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2152/2005 |
Ainult artikkel 1 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 965/2006 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1996/2006 |
Ainult artikkel 9 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2019/2006 |
Ainult artikkel 2 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 488/2007 |
Ainult taani, soome ja rootsi versioonide suhtes |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1538/2007 |
|
XI LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 327/98 |
Käesolev määrus |
|
Artiklid 1–6 |
Artiklid 1–6 |
|
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav lause |
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav lause |
|
Artikli 9 lõike 1 esimene ja teine taane |
Artikli 9 lõike 1 punktid a ja b |
|
Artikli 9 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 9 lõiked 2 ja 3 |
|
Artikkel 10 |
— |
|
— |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
|
Lisa I |
II lisa |
|
Lisa II |
III lisa |
|
Lisa IV |
IV lisa |
|
Lisa V |
V lisa |
|
Lisa VI |
VI lisa |
|
Lisa VII |
VII lisa |
|
Lisa VIII |
VIII lisa |
|
Lisa IX |
I lisa |
|
Lisa XI |
IX lisa |
|
— |
X lisa |
|
— |
XI lisa |
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1274/2011,
7. detsember 2011,
ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2012, 2013 ja 2014, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikleid 28 ja 29,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1213/2008 (2) kehtestati esimene kooskõlastatud mitmeaastane ühenduse programm aastateks 2009, 2010 ja 2011. Programmi jätkati vastavalt järjestikustele komisjoni määrustele. Viimatine neist oli komisjoni 12. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 915/2010 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2011, 2012 ja 2013, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (3). |
|
(2) |
ELi toidulaua koostises on kolmkümmend kuni nelikümmend põhitoiduainet. Kuna kolme aasta jooksul toimub pestitsiidide kasutamises olulisi muutusi, tuleks neis toiduainetes esinevaid pestitsiide jälgida kolmeaastaste tsüklitena, et hinnata nende toimet tarbijatele ning seda, kuidas kohaldatakse ELi õigusakte. |
|
(3) |
Tõenäosuse binoomjaotuse järgi saab arvutada, et kui vähemalt 1 % toodetest sisaldab pestitsiidijääke üle määramispiiri, leidub 642 proovi kontrollimisel üle 99 % tõenäosusega nende seas 1 proov, milles on pestitsiidide jääke üle määramispiiri. Selliste proovide võtmine tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt elanike arvule, nii et võetaks vähemalt 12 proovi toote kohta aastas. |
|
(4) |
2009. aasta ELi ametliku tõrjeprogrammi (4) analüüsitulemused on näidanud, et põllumajandustoodetes esineb varasemast enam teatavaid pestitsiide, mis viitab muutustele nende pestitsiidide kasutusviisides. Need pestitsiidid tuleks hõlmata tõrjeprogrammiga lisaks neile, mis hõlmatud määrusega (EÜ) nr 915/2010, et tagada tõrjeprogrammiga hõlmatud pestitsiidide valiku tüüpilisus kasutatavate pestitsiidide suhtes. |
|
(5) |
Teatavate pestitsiidide, eriti käesoleva määrusega tõrjeprogrammi lisatud või väga keerulise jääkide määratlusega pestitsiidide analüüs peaks 2012. aastal olema vabatahtlik, selleks et anda aega ametlikele laboritele valideerida nende pestitsiidide analüüsimiseks vajalikke meetodeid, juhul kui nad veel ei ole neid valideerinud. |
|
(6) |
Kui pestitsiidijäägi määratluses on muid toimeaineid, metaboliite või lagunemisprodukte, tuleks selliste metaboliitide kohta eraldi aru anda. |
|
(7) |
Komisjoni veebilehel on avaldatud juhised meetodi valideerimise ja kvaliteedikontrolli menetluse kohta pestitsiidijääkide analüüsimiseks toidus ja söödas (5). Teatud tingimustel tuleks lubada liikmesriikidel kasutada kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid. |
|
(8) |
Seoses liikmesriikidepoolse teabeesitusega on liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet kokku leppinud rakendusmeetmetes, nagu standardne proovide kirjeldus (Standard Sample Description – SSD) (6) pestitsiidijääkide analüüsi tulemuste esitamiseks. |
|
(9) |
Proovivõtumenetluses tuleks kohaldada komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (7) ning mis sisaldab codex alimentarius’e komisjoni soovitusi proovivõtumeetodite ja -menetluste kohta. |
|
(10) |
Vaja on hinnata, kas järgitakse imikutoidu pestitsiidijääkide piirnorme, mis on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/141/EÜ (imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta) (8) artiklis 10 ning komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/125/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) (9) artiklis 7, kusjuures arvesse võetaks üksnes määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlusi. |
|
(11) |
Kui leitakse sobivad meetodid, tuleks hinnata ka pestitsiidide võimalikke ühendatud, kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid. Hindamist tuleks alustada mõnest organofosfaadist, karbamaadist, triasoolist ja püretroidist, nagu on sätestatud I lisas. |
|
(12) |
Üksiku jäägi meetodite puhul võivad liikmesriigid oma analüüsimise kohust täita, mis ei ole liikmesriikide analüütikute pädevuses, peaks liikmesriik suutma täita kasutades laboreid, kes juba kasutavad nõutavaid valideeritud meetodeid. |
|
(13) |
Liikmesriigid peaksid iga aasta 31. augustiks esitama eelmise kalendriaasta andmed. |
|
(14) |
Et vältida segadust, mis võib tuleneda järjestikuste mitmeaastaste programmide kattumisest, tuleks määrus (EL) nr 915/2010 õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada. Seda tuleks siiski veel kohaldada 2011. aastal analüüsitud proovide suhtes. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Liikmesriigid võtavad 2012., 2013. ja 2014. aastal proove ja teevad analüüse pestitsiidijääkide määramiseks toodetes vastavalt pestitsiidide ja toodete kombinatsioonidele, mis on esitatud I lisas.
Iga toote puhul võetakse selline arv proove, nagu on sätestatud II lisas.
Artikkel 2
1. Partii, millest proovid võetakse, valitakse juhuslikult.
Proovivõtumenetlus, sealhulgas ühikute arv, peab olema kooskõlas direktiiviga 2002/63/EÜ.
2. Proove analüüsitakse kooskõlas määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlustega. Kui kõnealuses määruses ei ole konkreetse pestitsiidi kohta sõnaselget jäägi määratlust sätestatud, kohaldatakse käesoleva määruse I lisas esitatud määratlust.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid esitavad proovidest 2012., 2013. ja 2014. aastal tehtud analüüside tulemused vastavalt 2013., 2014. ja 2015. aasta 31. augustiks. Need tulemused esitatakse kooskõlas standardse proovide kirjeldusega (SSD), mis on sätestatud III lisas.
2. Juhul kui jäägi määratlus hõlmab toimeaineid, metaboliite ja/või lagunemisprodukte või reaktsioonisaadusi, esitavad liikmesriigid aruande analüüsitulemuste kohta vastavalt jäägi ametlikule määratlusele. Andmed kõikide peamiste jäägi määratluses nimetatud isomeeride või ainevahetussaaduste kohta esitatakse eraldi, kui neid mõõdetakse üksikult.
Artikkel 4
Määrus (EL) nr 915/2010 tunnistatakse kehtetuks.
Seda kohaldatakse siiski veel 2011. aastal analüüsitud proovide suhtes.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. detsember 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) ELT L 328, 6.12.2008, lk 9.
(3) ELT L 269, 13.10.2010, lk 8.
(4) Euroopa Liidu 2009. aasta aruanne pestitsiidide jääkide kohta toidus. EFSA Journal 2011, 9(11):2430 [529 pp], aadressil: http://ec.europa.eu/food/plant/protection/pesticides/docs/2009_eu_report_ppesticide_residues_food_en.pdf
(5) Dokument SANCO/10684/2009, 1.1.2010. http://ec.europa.eu/food/plant/protection/resources/qualcontrol_en.pdf
(6) Üldisuunised SSD kohta kogu Euroopa Toiduohutusameti andmete kogumiseks, EFSA Journal 2010; 8(1):1457 [54 pp], http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1457.htm
(7) EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30.
(8) ELT L 401, 30.12.2006, lk 1.
(9) ELT L 339, 6.12.2006, lk 16.
I LISA
|
||||||
|
|
2012 |
2013 |
2014 |
Märkused |
||
|
2,4-D |
Märkus (8) Jäägi määratlus: 2,4-D ja selle estrite summa, väljendatud 2,4-D-na. 2,4-D vaba hapet analüüsitakse 2012. aastal baklažaanides, lillkapsas ja lauaviinamarjades, 2013. aastal aprikoosides ja veiniviinamarjades ning 2014. aastal apelsinides/mandariinides. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
2- fenüülfenool |
Märkus (7) |
|||||
|
Abamektiin |
Märkus (8) Jäägi määratlus: avermektiin B1a, avermektiin B1b ja avermektiin B1a isomeeri δ-8,9 summa. Avermektiini B1a isomeeri δ-8,9 analüüsitakse 2012. aastal vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Atsefaat |
|
|||||
|
Atseetamipriid |
|
|||||
|
Akrinatriin |
|
|||||
|
Aldikarb |
|
|||||
|
Amitraas |
Jäägi määratlus: amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinosa sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina. Analüüsitakse 2012. aastal paprikas, 2013. aastal õuntes ja tomatites ning 2014. aastal pirnides. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. Amitraas (lähteaine) ja selle erinevate jääkide samaaegse kindlaksmääramise meetodiga määratavad metaboliidid 2,4-dimetüülformaniliid (DMF) ja N-(2,4-dimetüülfenüül)-N-metüülformamiid (DMPF) võib kindlaks määrata ja nende kohta võib aru anda eraldi. |
|||||
|
Amitrool |
Märkus (9) |
|||||
|
Metüülasiinfoss |
|
|||||
|
Asoksüstrobiin |
|
|||||
|
Benfurakarb |
Kiire ja täielik lagunemine karbofuraaniks ja 3-hüdroksü-karbofuraaniks. Lähteainet (benfurakarb) analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Bifentriin |
|
|||||
|
Bifenüül |
|
|||||
|
Bitertanool |
|
|||||
|
Boskaliid |
|
|||||
|
Bromiidioon |
Analüüsitakse 2012. aastal ainult paprikas, 2013. aastal salatis ja tomatites ning 2014. aastal riisis. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Bromopropülaat |
|
|||||
|
Bromukonasool |
Märkus (9) |
|||||
|
Bupirimaat |
|
|||||
|
Buprofesiin |
|
|||||
|
Kaptaan |
Kaptaani ja folpeedi summa jäägi erimääratlust kohaldatakse õunviljade, maasikate, vaarikate, kirsstomatite ja ubade suhtes; ülejäänud toidukaupade puhul hõlmab jäägi määratlus ainult kaptaani. Kaptaani ja folpeedi kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Karbarüül |
|
|||||
|
Karbendasiim |
|
|||||
|
Karbofuraan |
|
|||||
|
Karbosulfaan |
Kiire ja märgatav lagunemine karbofuraaniks ja 3-hüdroksü-karbofuraaniks. Lähteainet (karbosulfaan) analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Kloorantraniliprool |
Märkus (7) |
|||||
|
Kloorfenapüür |
|
|||||
|
Kloorfenvinfoss |
Märkus (9) |
|||||
|
Kloormekvaat |
Analüüsitakse 2012. aastal baklažaanides, lauaviinamarjades ja nisus, 2013. aastal rukkis/kaeras, tomatites ja veiniviinamarjades ning 2014. aastal porgandites, pirnides, riisis ja nisujahus. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Klorotaloniil |
|
|||||
|
Kloroprofaam |
Märkus (8) Jäägi määratlus: kloroprofaam ja 3-kloroaniliin, väljendatud kloroprofaamina. Kartulite puhul (esitatud 2014. aastaks) on jäägi määratlus ainult lähteaine. |
|||||
|
Kloropürifoss |
|
|||||
|
Metüülkloropürifoss |
|
|||||
|
Klofentesiin |
Ei analüüsita teravilja puhul. |
|||||
|
Klotianidiin |
|
|||||
|
Tsüflutriin |
|
|||||
|
Tsümoksaniil |
Märkus (7) |
|||||
|
Tsüpermetriin |
|
|||||
|
Tsüprokonasool |
|
|||||
|
Tsüprodiniil |
|
|||||
|
Tsüromasiin |
Märkus (7) |
|||||
|
Deltametriin (cis-deltametriin) |
|
|||||
|
Diasinoon |
|
|||||
|
Diklofluaniid |
Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. Metaboliiti DMSA (N,N-dimetüül-N-fenüülsulfamiid) tuleb jälgida ja selle kohta aru anda meetodi valideerituse ulatuses. |
|||||
|
Diklorofoss |
|
|||||
|
Dikloraan |
|
|||||
|
Dikofool |
Ei analüüsita teravilja puhul. |
|||||
|
Dikrotofoss |
Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. Seda analüüsitakse 2012. aastal baklažaanides ja lillkapsas ning 2014. aastal ubades. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Dietofenkarb |
Märkus (7) |
|||||
|
Difenokonasool |
|
|||||
|
Diflubensuroon |
Märkus (7) |
|||||
|
Dimetoaat |
Jäägi määratlus: dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina. Dimetoaadi ja ometoaadi kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Dimetomorf |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Dinikonasool |
Märkus (7) |
|||||
|
Difenüülamiin |
|
|||||
|
Ditianoon |
Märkus (7) |
|||||
|
Ditiokarbamaadid |
Jäägi määratlus: ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam. Seda analüüsitakse kõikides loetletud toidukaupades, välja arvatud apelsinimahlas ja oliiviõlis. |
|||||
|
Dodiin |
Märkus (7) |
|||||
|
Endosulfaan |
|
|||||
|
EPN |
|
|||||
|
Epoksikonasool |
|
|||||
|
Etefoon |
Seda analüüsitakse 2012. aastal apelsinimahlas, paprikas, nisus ja lauaviinamarjades, 2013. aastal õunte, rukkis/kaeras, tomatites ja veiniviinamarjades ning 2014. aastal apelsinides/mandariinides, riisis ja nisujahus. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Etioon |
|
|||||
|
Etirimool |
Märkus (7) Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Etofenproks |
|
|||||
|
Etoprofoss |
|
|||||
|
Famoksadoon |
Märkus (7) |
|||||
|
Fenamifoss |
|
|||||
|
Fenamidoon |
|
|||||
|
Fenarimool |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Fenasakviin |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Fenbukonasool |
|
|||||
|
Fenbutatiinoksiid |
Märkus (8) Seda analüüsitakse 2012. aastal baklažaanides, paprikas ja lauaviinamarjades, 2013. aastal õuntes ja tomatites ning 2014. aastal apelsinides/mandariinides ja pirnides. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Fenheksamiid |
|
|||||
|
Fenitrotioon |
|
|||||
|
Fenoksükarb |
|
|||||
|
Fenpropatriin |
|
|||||
|
Fenpropimorf |
|
|||||
|
Fenpüroksimaat |
Märkus (7) |
|||||
|
Fentioon |
Märkus (9) |
|||||
|
Fenvaleraat/esfenvaleraat (summa) |
|
|||||
|
Fiproniil |
Märkus (8) Jäägi määratlus: fiproniili ja sulfooni metaboliitide (MB46136) summa, väljendatud fiproniilina. |
|||||
|
Fluasifop |
Märkus (8) Jäägi määratlus: fluasifop-P-butüül (fluasifophape (vaba ja konjugeeritud). Fluasifopi vaba hapet ja butüülestrit analüüsitakse 2012. aastal lillkapsas, hernestes ja paprikas, 2013. aastal peakapsas ja maasikates ning 2014. aastal ubades, porgandites, kartulites ja spinatis. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Fludioksoniil |
|
|||||
|
Flufenoksuroon |
|
|||||
|
Fluopüraam |
|
Märkus (7) |
||||
|
Flukviinkonasool |
Märkus (9) |
|||||
|
Flusilasool |
|
|||||
|
Flutriafool |
|
|||||
|
Folpeet |
Kaptaani ja folpeedi summa jäägi erimääratlust kohaldatakse õunviljade, maasikate, vaarikate, kirsstomatite ja ubade suhtes; ülejäänud toidukaupade puhul hõlmab jäägi määratlus ainult folpeeti. Folpeedi ja kaptaani kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Formetanaat |
Märkus (9) Jäägi määratlus: formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaathüdrokloriidina. |
|||||
|
Formotioon |
Märkus (7) |
|||||
|
Fostiasaat |
Märkus (9) |
|||||
|
Glüfosaat |
Seda analüüsitakse 2012. aastal nisus, 2013. aastal rukkis/kaeras ning 2014. aastal nisujahus. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Haloksüfop, sealhulgas haloksüfop-R |
Märkus (8) Jäägi määratlus: haloksüfop-R-metüülestri, haloksüfop-R-i ja haloksüfop-R-i konjugaatide summa, väljendatud haloksüfop-R-ina. Haloksüfopi vaba hapet analüüsitakse 2012. aastal lillkapsas ja hernestes, 2013. aastal peakapsas ja maasikates ning 2014. aastal ubades (koos kaunadega), porgandites, kartulites ja spinatis. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Heksakonasool |
|
|||||
|
Heksütiasoks |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Imasaliil |
|
|||||
|
Imidaklopriid |
|
|||||
|
Indoksakarb |
|
|||||
|
Iprodioon |
|
|||||
|
Iprovalikarb |
|
|||||
|
Isokarbofoss |
Joonealune märkus (7). Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. |
|||||
|
Metüülisofenfoss |
Märkus (7) |
|||||
|
Isoprokarb |
Märkus (7) |
|||||
|
Metüülkresoksiim |
|
|||||
|
λ-tsühalotriin |
|
|||||
|
Linuroon |
Märkus (9) |
|||||
|
Lufenuroon |
|
|||||
|
Malatioon |
|
|||||
|
Mandipropamiid |
Märkus (7) |
|||||
|
Mepanipüriim |
Märkus (8) Jäägi määratlus: mepanipüriim ja selle metaboliit (2-anilino-4-(2-hüdroksüpropüül)-6-metüülpürimidiin, väljendatud mepanipüriimina. |
|||||
|
Mepikvaat |
Seda analüüsitakse 2012. aastal nisus puhul, 2013. aastal rukkis/kaeras ja tomatites ning 2014. aastal pirnide, riisis ja nisujahus. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Meptüüldinokap |
Märkus (7) Jäägi määratlus: 2,4 DNOPC ja 2,4 DNOP summa, väljendatud meptüüldinokapina. |
|||||
|
Metalaksüül |
|
|||||
|
Metkonasool |
|
|||||
|
Metamidofoss |
|
|||||
|
Metidatioon |
|
|||||
|
Metiokarb |
|
|||||
|
Metomüül |
Metomüüli ja tiodikarbi kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Metoksükloor |
Märkus (9) |
|||||
|
Metoksüfenosiid |
|
|||||
|
Metobromuroon |
Märkus (7) Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. |
|||||
|
Monokrotofoss |
|
|||||
|
Müklobutaniil |
|
|||||
|
Nitepüraam |
Seda analüüsitakse 2012. aastal paprikas, 2013. aastal virsikutes ning 2014. aastal kurkides ja ubades (koos kaunadega). Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. |
|||||
|
Oksadiksüül |
|
|||||
|
Oksamüül |
|
|||||
|
Metüüloksüdemetoon |
|
|||||
|
Paklobutrasool |
|
|||||
|
Paratioon |
|
|||||
|
Metüülparatioon |
Märkus (9) |
|||||
|
Penkonasool |
|
|||||
|
Penkükuroon |
|
|||||
|
Pendimetaliin |
|
|||||
|
Fentoaat |
|
|||||
|
Fosaloon |
|
|||||
|
Fosmet |
|
|||||
|
Foksiim |
Märkus (9) |
|||||
|
Pirimikarb |
|
|||||
|
Metüülpirimifoss |
|
|||||
|
Prokloraas |
Jäägi määratlus: prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenoolosa sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina. |
|||||
|
Protsümidoon |
|
|||||
|
Profenofoss |
|
|||||
|
Propamokarb |
Seda analüüsitakse 2012. aastal baklažaanides, lillkapsas ja paprikas, 2013. aastal õuntes, peakapsas, salatis, lauaviinamarjades ja tomatites ning 2014. aastal ubades, porgandites, kurkide, apensinides/klementiinides, kartulites ja maasikates. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Propargiit |
|
|||||
|
Propikonasool |
|
|||||
|
Propoksuur |
Märkus (7) |
|||||
|
Propüsamiid |
|
|||||
|
Protiokonasool |
Märkus (9) Jäägi määratlus: destioprotiokonasool. |
|||||
|
Protiofoss |
Märkus (7) Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. |
|||||
|
Pümetrosiin |
Märkus (7) Analüüsitakse 2012. aastal vabatahtlikkuse alusel (põhitähelepanu baklažaanidel ja paprikal). Analüüsitakse 2013. aastal peakapsas, salatis, maasikates ja tomatites ning 2014. aastal kurkides. Ülejäänud toidukaupu analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel. |
|||||
|
Püraklostrobiin |
|
|||||
|
Püretriinid |
Märkus (8) |
|||||
|
Püridabeen |
|
|||||
|
Pürimetaniil |
|
|||||
|
Püriproksüfeen |
|
|||||
|
Kvinoksüfeen |
|
|||||
|
Rotenoon |
Märkus (7) |
|||||
|
Spinosaad |
|
|||||
|
Spirodiklofeen |
Märkus (7) |
|||||
|
Spiromesifeen |
Märkus (7) |
|||||
|
Spiroksamiin |
|
|||||
|
Taufluvalinaat |
|
|||||
|
Tebukonasool |
|
|||||
|
Tebufenosiid |
|
|||||
|
Tebufenpüraad |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Teflubensuroon |
|
|||||
|
Teflutriin |
|
|||||
|
Terbutüülasiin |
Märkus (7) |
|||||
|
Tetrakonasool |
|
|||||
|
Tetradifoon |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Tetrametriin |
Märkus (7) Jäägi määratlus kehtib üksnes lähteaine puhul. |
|||||
|
Tiabendasool |
|
|||||
|
Tiaklopriid |
|
|||||
|
Tiametoksaam |
Jäägi määratlus: tiametoksaami ja klotianidiini summa, väljendatud tiametoksaamina. Tiametoksaami ja klotianidiini kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Metüültiofanaat |
|
|||||
|
Metüültolklofoss |
|
|||||
|
Tolüülfluaniid |
Ei analüüsita teraviljas. |
|||||
|
Triadimefoon ja triadimenool |
Jäägi määratlus: triadimefooni ja triadimenooli summa. Mõlema kohta tuleb eraldi aru anda ning nende summa on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses. |
|||||
|
Triasofoss |
|
|||||
|
Triklorofoon |
Märkus (7) |
|||||
|
Trifloksüstrobiin |
|
|||||
|
Triflumuroon |
|
|||||
|
Trifluraliin |
|
|||||
|
Tritikonasool |
|
|||||
|
Vinklosoliin |
Märkus (8) Ei analüüsita teraviljas. Jäägi määratlus: vinklosoliini ja kõikide 3,5-dikloroaniliine sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud vinklosoliinina. |
|||||
|
Zoksamiid |
|
|||||
|
||||||
|
|
2012 |
2013 |
2014 |
Märkused |
||
|
Aldriin ja dieldriin |
Jäägi määratlus: aldriin ja dieldriin koos, väljendatud dieldriinina. |
|||||
|
Etüülasiinfoss |
|
|||||
|
Bifentriin |
|
|||||
|
Biksafeen |
Märkus (7) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel munades (2012), piimas ja sealihas (2013). |
|||||
|
Boskaliid |
Märkus (7) Jäägi määratlus: boskaliidi ja M 510F01 summa, sealhulgas boskaliidina väljendatud konjugaadid. Boskaliidi lähteainet analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel või (2012) ja piima (2013) puhul. |
|||||
|
Karbendasiim ja metüültiofanaat, väljendatud karbendasiimina |
|
Jäägi määratlus: karbendasiim ja metüültiofanaat, väljendatud karbendasiimina. Karbendasiimi analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel alates 2013. aastast. |
||||
|
Klordaan |
Jäägi määratlus: cis- ja trans-isomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina. |
|||||
|
Kloormekvaat |
|
Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel alates 2013. aastast lehmapiimas. |
||||
|
Klorobensilaat |
Märkus (7) |
|||||
|
Kloroprofaam |
Märkus (7) Jäägi määratlus: kloroprofaam ja 4’-hüdroksükloroprofaam-O-sulfoonhape (4-HSA), väljendatud kloroprofaamina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Kloropürifoss |
|
|||||
|
Metüülkloropürifoss |
|
|||||
|
Klopüraliid |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. |
|||
|
Tsüflutriin |
Jäägi määratlus: tsüflutriin, sealhulgas muud seda moodustavate isomeeride segud (isomeeride summa) (F). |
|||||
|
Tsüpermetriin |
Jäägi määratlus: sealhulgas muud seda moodustavate isomeeride segud (isomeeride summa). |
|||||
|
Tsüprokonasool |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
DDT |
Jäägi määratlus: p,p′-DDT, o,p′-DDT, p,p′-DDE ja p,p′-DDD (TDE) summa, väljendatud DDT-na (F). |
|||||
|
Deltametriin |
Jäägi määratlus: cis-deltametriin. |
|||||
|
Diasinoon |
|
|||||
|
Dikamba |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Dikloroprop (sh dikloropop-P) |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Endosulfaan |
Jäägi määratlus: α- ja β-isomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina. |
|||||
|
Endriin |
|
|||||
|
Epoksikonasool |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Etofenproks |
Märkus (7) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Famoksadoon |
Märkus (7) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013) puhul. |
|||||
|
Fenpropidiin |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: fenpropidiini ja CGA289267 summa, väljendatud fenpropidiinina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Fenpropimorf |
|
Jäägi määratlus: fenpropimorfi karboksüülhape (BF 421-2), väljendatud fenpropimorfina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel sealiha puhul 2013. aastal. |
||||
|
Fentioon |
Jäägi määratlus: fentiooni ja selle hapnikuanaloogi, nende sulfoksiidide ja sulfooni summa, väljendatud lähteainena (F). |
|||||
|
Fenvaleraat/esfenvaleraat |
|
|||||
|
Fluasifop |
|
Jäägi määratlus: fluasifop-P-butüül (fluasifophape (vaba ja konjugeeritud)). Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel piimas 2013. aastal. |
||||
|
Flukviinkonasool |
Märkus (7) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis 2012. aastal. |
|||||
|
Fluopüraam |
|
Märkus (7) |
||||
|
Fluroksüpüür |
|
|
|
|||
|
Flusilasool |
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012. Jäägi määratlus: flusilasooli ja selle metaboliidi IN-F7321 ([bis-(4-fluorofenüül) metüül]silanool) summa, väljendatud flusilasoolina (F). Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel sealihas 2013. aastal. |
||||
|
Ammooniumglufosinaat |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: glufosinaadi, selle soolade, MPP ja NAG summa, väljendatud glufosinaadi ekvivalentidena. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Glüfosaat |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Haloksüfop |
Märkus (7) Jäägi määratlus: haloksüfop-R-i ja haloksüfop-R-i konjugaatide summa, väljendatud haloksüfop-R-ina (F). Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Heptakloor |
Jäägi määratlus: heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina. |
|||||
|
Heksaklorobenseen |
|
|||||
|
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), α-isomeer |
|
|||||
|
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), β-isomeer |
|
|||||
|
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), γ-isomeer (lindaan) (F) |
|
|||||
|
Indoksakarb |
Märkus (7) Jäägi määratlus: indoksakarbi S- ja R-isomeeride summana. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Ioksüniil |
|
Jäägi määratlus: ioksüniili, selle soolade ja estrite summa, väljendatud ioksüniilina (F). Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2013. aastal sealihas. |
||||
|
Maleiinhüdrasiid |
Märkus (7) Piima ja piimatoodete puhul on jäägi määratlus järgmine: maleiinhüdrasiid ja selle konjugaadid, väljendatud maleiinhüdrasiidina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2013. aastal lehmapiimas. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2012. aastal munades. |
|||||
|
Mepikvaat |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Metaflumisoon |
Märkus (7) Jäägi määratlus: E- ja Z-isomeeride summa. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2012. aastal munades. |
|||||
|
Metasakloor |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: metasakloor, sh lagunemis- ja reaktsioonisaadused, mida saab määratleda 2,6-dimetüülaniliinina, väljendatud metasakloorina. |
|||
|
Metidatioon |
|
|||||
|
Metoksükloor |
|
|||||
|
Paratioon |
|
|||||
|
Metüülparatioon |
Jäägi määratlus: metüülparatiooni ja metüülparaoksooni summa, väljendatud metüülparatioonina. |
|||||
|
Permetriin |
Jäägi määratlus: cis- ja trans-permetriini summa. |
|||||
|
Metüülpirimifoss |
|
|||||
|
Prokloraas |
|
Jäägi määratlus: prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenoolosa sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2013. aastal sealihas. |
||||
|
Profenofoss |
|
|||||
|
Protiokonasool |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: destioprotiokonasool. |
|||
|
Pürasofoss |
|
|||||
|
Püridaat |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: püridaadi, selle hüdrolüüsiprodukti CL 9673 (6-kloro-4-hüdroksü-3-fenüülpüridasiin) ning CL 9673 hüdrolüüsitavate konjugaatide summa, väljendatud püridaadina. |
|||
|
Resmetriin |
Jäägi määratlus: isomeeride summa (F) |
|||||
|
Spinosaad |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: spinosüün A ja spinosüün D summa, väljendatud spinosaadina (F). |
|||
|
Spiroksamiin |
|
Jäägi määratlus: spiroksamiin-karboksüülhape, väljendatud spiroksamiinina. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2013. aastal piimas. |
||||
|
Taufluvalinaat |
Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Tebukonasool |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Tetrakonasool |
Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel võis (2012) ja piimas (2013). |
|||||
|
Tiaklopriid |
|
|
Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2014. aastal. |
|||
|
Topramesoon |
|
|
Märkus (7) Ei kehti toiduainete puhul 2012/2013. Jäägi määratlus: BAS 670H. |
|||
|
Triasofoss |
|
|||||
(1) Kaunadega oad (värsked või külmutatud), porgandid, kurgid, apelsinid või mandariinid, pirnid, kartul, riis, spinat (värske või külmutatud) ja nisujahu.
(2) Baklažaanid, banaanid, lillkapsas või brokoli, lauaviinamarjad, apelsinimahl kaunadeta herned (värsked või külmutatud), paprika, nisu ja neitsioliiviõli (õli töötlemistegur = 5, võttes arvesse oliivisaagi 20 % suurust standardset oliiviõli tootlikkust).
(3) Õunad, peakapsas, porrulauk, salat, tomatid, virsikud, sealhulgas nektariinid ja samalaadsed hübriidid; rukis või kaer, maasikad ja veiniviinamarjad (punased või valged).
(4) Või, kanamunad.
(5) Lehmapiim, sealiha.
(6) Linnuliha, maks (veise- ja teiste mäletsejaliste maks, seamaks ja linnumaks).
(7) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2012. aastal.
(8) Ained, mille jääki on keeruline määrata. Ametlikud laboratooriumid analüüsivad nende täielikku jäägi määratlust vastavalt suutlikkusele ja mahule ning annavad tulemuste kohta aru, nagu on kokku lepitud standardses proovide kirjelduses (SSD).
(9) Ained, milles vastavalt 2009. aasta ametlikule tõrjeprogrammile puudub kõrge leidude tase. Analüüsivad need ametlikud laborid, kes on nõutava meetodi juba valideerinud. Laboratooriumidel, kellel ei ole valideeritud meetodi, ei ole meetodi valideerimine 2012. ja 2013. aastal kohustuslik.
II LISA
Artiklis 1 viidatud proovide arv
|
1) |
Igas liikmesriigis võetavate proovide ja nendega tehtavate analüüside arv on sätestatud 5. punktis esitatud tabelis. |
|
2) |
5. punktis esitatud tabeli kohaselt nõutavatele proovidele lisaks peavad kõik liikmesriigid 2012. aastal võtma 10 proovi teraviljast valmistatud imikutoitudelt ja analüüsima neid. Kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele lisaks peavad kõik liikmesriigid 2013. aastal võtma kokku 10 proovi imikute ja väikelaste toidust ning analüüsima neid. Kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele lisaks peavad kõik liikmesriigid 2014. aastal võtma kokku 10 proovi imikute piimasegudest ja jätkupiimasegudest ning analüüsima neid. |
|
3) |
5. punktis esitatud tabeli kohaselt iga toidukauba kohta võetavatest proovidest üks peab olema võimaluse korral võetud mahepõllumajandustoodetest valmistatud tootelt. |
|
4) |
Liikmesriigid, kes kasutavad erinevate jääkide samaaegse määramise meetodeid, võivad kasutada kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid kuni 15 % ulatuses 5. punktis esitatud tabeli kohaselt võetavatel proovidel ja nende analüüsidel. Kui liikmesriik kasutab kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid, peab ta ülejäänud arvu proovide puhul kasutama analüüsimisel erinevate jääkide samaaegse kindlaksmääramise meetodeid. Kui kvalitatiivse sõeluuringu analüüsitulemused on positiivsed, peavad liikmesriigid leidude hulga kindlaksmääramiseks kasutama tavapäraseid jääkide kindlaksmääramise meetodeid. |
|
5) |
Proovide arv liikmesriigi kohta
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Üksiku jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.
(2) Mitme jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.
III LISA
|
1) |
Standardne proovide kirjeldus (SSD) toidu ja sööda jaoks on pestitsiidijääkide analüüsimise tulemuste kohta aruandmise vorming. |
|
2) |
SSD hõlmab standarditud andmeelementide loendit (kirjed, mis iseloomustavad proovide omadusi või analüüsitulemusi, nagu päritolumaa, toode, analüütiline meetod, avastamispiir, tulemus jms), kontrollitud termineid ja valideerimiseeskirju, mis võimaldavad parandada andmekvaliteeti. Tabel 1. Standardse proovide kirjelduse andmeelementide loend
|
(1) Andmeliik double vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi topelttäpsusega 64-bitisele ujukomaarvule, decimal tähistab suvalise täpsusega kümnendarve, string tähistab märgistringe XML-is. Andmete liik xs: topeltandmed ja muud arvandmed, mille puhul kümnendkohtade eraldaja peab olema „.”, samal ajal kui kümnendkohtade eraldaja „ ,” ei ole lubatud.
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/44 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1275/2011,
7. detsember 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 8. detsembril 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. detsember 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
58,7 |
|
MA |
51,1 |
|
|
MK |
68,6 |
|
|
TN |
95,6 |
|
|
TR |
87,5 |
|
|
ZZ |
72,3 |
|
|
0707 00 05 |
TR |
159,0 |
|
ZZ |
159,0 |
|
|
0709 90 70 |
MA |
41,1 |
|
TR |
152,1 |
|
|
ZZ |
96,6 |
|
|
0805 10 20 |
AR |
29,4 |
|
BR |
41,5 |
|
|
MA |
56,6 |
|
|
TR |
48,7 |
|
|
UY |
42,5 |
|
|
ZA |
55,6 |
|
|
ZZ |
45,7 |
|
|
0805 20 10 |
MA |
81,2 |
|
ZZ |
81,2 |
|
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
HR |
32,0 |
|
IL |
76,9 |
|
|
JM |
129,1 |
|
|
TR |
78,6 |
|
|
ZZ |
79,2 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
54,3 |
|
ZZ |
54,3 |
|
|
0808 10 80 |
CA |
120,5 |
|
CL |
90,0 |
|
|
CN |
71,1 |
|
|
US |
137,2 |
|
|
ZA |
180,1 |
|
|
ZZ |
119,8 |
|
|
0808 20 50 |
CN |
56,5 |
|
TR |
133,1 |
|
|
ZZ |
94,8 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
III Muud aktid
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/46 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 34/10/COL,
3. veebruar 2010,
millega seitsmekümne üheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki „Riigiabieeskirjade kohaldamine seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”
EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
võttes arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (3) eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,
ning arvestades järgmist:
järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.
järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui järelevalveamet seda vajalikuks peab.
19. jaanuaril 1994 võttis järelevalveamet vastu riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad (4).
30. septembril 2009 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) teatise „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (5).
komisjoni teatis on kohaldatav ka Euroopa Majanduspiirkonnas.
EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.
EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte.
järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud komisjoni ja EFTA riikidega 22. jaanuaril 2010 saadetud kirjadega (toimingud nr 543740, 543741 ja 543742),
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki „Riigiabieeskirjade kohaldamine seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”. Uus peatükk on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Ainult ingliskeelne versioon on autentne.
Brüssel, 3. veebruar 2010
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
Per SANDERUD
kolleegiumi liige
Kurt JÄGER
(1) Edaspidi „järelevalveamet”.
(2) Edaspidi „EMP leping”.
(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.
(4) Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1, muudetud kujul (edaspidi „riigiabi suunised”). Riigiabi suuniste kehtiv versioon on avaldatud järelevalveameti veebilehel http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines.
(5) ELT C 235, 30.9.2009, lk 7.
LISA
RIIGIABIEESKIRJADE KOHALDAMINE SEOSES LAIRIBAVÕRKUDE KIIRE KASUTUSELEVÕTUGA (1)
1. SISSEJUHATUS
|
1) |
Lairibaühenduse olemasolu on info- ja sidetehnoloogiate väljatöötamise, kasutuselevõtu ja kasutamise jaoks majanduses ja ühiskonnas olulise tähtsusega. Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega, sest selle kaudu saab kiirendada kõnealuste tehnoloogiate levitamist kasvu ja uuenduste saavutamiseks kõigis majandussektorites ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Kooskõlas Lissaboni strateegia ja sellele järgnenud Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) teatistega (2) toetab ka järelevalveamet aktiivselt lairibateenuste kättesaadavust kõigile Euroopa kodanikele. |
|
2) |
Tuleb meenutada, et dokumendis „Riigiabi tegevuskava – vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (3) märkis komisjon, et teatavatel tingimustel võivad riigiabimeetmed olla tõhusad vahendid ühishuvi eesmärkide saavutamisel. Eelkõige võib riigiabi andmine aidata korrigeerida turutõrkeid, parandades turgude tõhusat toimimist ning aidates kaasa konkurentsivõime tugevdamisele. Lisaks võib juhul, kui turg on toimiv, kuid saavutatud tulemused ei ole ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, riigiabi kasutada soovitumate, tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks. Eelkõige võib hästisuunatud riiklik sekkumine lairibaühenduse valdkonnas aidata vähendada digitaalset lõhet, (4) mis eraldab ühe riigi piires selliseid alasid ja piirkondi, kus pakutakse taskukohaseid ja konkurentsivõimelisi lairibateenuseid, ning selliseid alasid, kus kõnealuseid teenuseid ei pakuta. |
|
3) |
Samal ajal tuleb tagada, et riigiabi ei suruks tagaplaanile lairibasektori turuinitsiatiivi. Kui lairibaühendusele antavat riigiabi kasutatakse piirkondades, kus turuosalised tavaliselt investeeriksid või on juba investeerinud, võib see mõjutada lairibaoperaatorite poolt turutingimuste kohaselt tehtud investeeringuid ja märkimisväärselt kahjustada turuosaliste üldist tahet lairibaühendusse investeerida. Sellistel juhtudel võib lairibaühendusele antav riigiabi eesmärgi saavutamist takistada. Lairibaühenduse valdkonna riigiabi kontrollimise peamine eesmärk on tagada, et riigiabimeetmete kaudu saavutatakse kiiremini suurema katvusega lairibaühendus ja selle laialdasem kasutuselevõtt võrreldes abi mitteandmisega, ning et abi soodne mõju kaaluks üles konkurentsimoonutusena ilmneda võiva kahjuliku mõju. |
|
4) |
Tuleb meenutada, et elektroonilist sidet käsitlevas reguleerivas raamistikus käsitletakse ka lairibajuurdepääsuga seotud küsimusi (5). Seega kasutatakse lairibateenuse hulgimüügiturgude puhul kõigis EFTA riikides seni eelnevat reguleerimist (6). Sellega seoses on juba tehtud mitu algatust eesmärgiga tegeleda uute probleemide lahendamisega, mida järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud (7) tekitavad reguleerimise seisukohast, eelkõige seoses juurdepääsuküsimustega (8). |
|
5) |
Käesolevas peatükis kirjeldatakse komisjoni kehtivale otsuste tegemise tavale tuginevat järelevalveameti poliitikat, mis käsitleb EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, millega toetatakse tavapäraste lairibavõrkude kasutuselevõttu (2. jagu), samuti tegeletakse mitme küsimusega, mis on seotud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu soodustamiseks ja toetamiseks mõeldud meetmete hindamisega (3. jagu). |
|
6) |
Järelevalveamet kohaldab käesoleva peatükiga ette nähtud suuniseid lairibaühendusele antava riigiabi hindamisel, suurendades seeläbi otsuste tegemise tava õiguskindlust ja läbipaistvust. |
2. LAIRIBAÜHENDUSE PROJEKTIDELE ANTAVAT RIIGIABI KÄSITLEV JÄRELEVALVEAMETI POLIITIKA
2.1. Riigiabieeskirjade kohaldamine
|
7) |
Oma otsustes on komisjon võtnud soosiva hoiaku selliste riigiabimeetmete suhtes, millega toetatakse lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades ja puuduliku ühendusega piirkondades, olles samas kriitilisem abimeetmete võtmise suhtes piirkondades, kus lairibainfrastruktuur on juba olemas ja konkurents toimib. Kui riiklik sekkumine lairibaühenduse kasutuselevõtuks vastas riigiabi tingimustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 1), on komisjon selle kokkusobivust hinnanud peamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 3). Komisjoni riigiabipoliitika seoses lairibavõrkude kasutuselevõtu toetamiseks võetavate riiklike meetmetega on kokkuvõtlikult esitatud jagudes 2.2 ja 2.3. |
2.2. EMP lepingu artikli 61 lõige 1: abi olemasolu
|
8) |
EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt „on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepinguosaliste vahelist kaubandust”. Sellest järeldub, et meede on riigiabi, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
|
|
9) |
Lairibaühenduste projektidele antav riiklik toetus hõlmab sageli riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (9). |
|
10) |
Esiteks hõlmavad meetmed tavaliselt riigi ressursse (nt riik toetab lairibaühenduse projekte toetuste, maksuvähenduste või muud liiki soodsamate rahastamistingimuste kaudu) (10). |
|
11) |
Teiseks, seoses majandustegevuse toetamisega, on lairibaühenduse kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed tavaliselt seotud majandustegevusega (nt lairibainfrastruktuuri ehitamine ja käitamine ning sellele juurdepääsu võimaldamine; see hõlmab tagasiühenduse seadmeid ja maapealseid seadmeid, nt traatühenduse, maapealseid traadita ja satelliidipõhiseid tehnoloogiaid või tehnoloogiate kombineerimist). Siiski on erandjuhtudel võimalik, et nimetatud viisil rahastatud võrku ei kasutata äritegevuse eesmärkidel (nt võrk annab lairibajuurdepääsu mittetulunduslikele veebisaitidele, teenustele ja teabele); (11) sel juhul ei hõlma riiklik sekkumine majandusliku eelise andmist ettevõtjatele ega ole seega riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. |
|
12) |
Kolmandaks, seoses eelise andmisega, antakse abi otse võrguinvestoritele, (12) kes enamikul juhtudel valitakse välja avatud hankemenetluse teel (13). Kuna hankemenetluse kasutamine tagab, et abi on konkreetse projekti puhul piiratud vajaliku miinimumsummaga, võib rahaline toetus võimaldada väljavalitud pakkujal tegeleda ettevõtlusega tingimustel, mis muidu turul kättesaadavad ei oleks. Kaudsete kasusaajate hulka võivad kuuluda ka kolmandatest isikutest operaatorid, kes saavad eelnevalt kirjeldatud viisil ehitatud infrastruktuurile hulgimüügitasandi juurdepääsu, ning ärikasutajad, kes saavad lairibaühenduse sellistel tingimustel, mis ei oleks ilma riikliku sekkumiseta võimalikud (14). |
|
13) |
Neljandaks, seoses valikulisuse tingimusega, on lairibavõrkude kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed laadilt selektiivsed, kuna need on suunatud ettevõtjatele, kes tegutsevad ainult teatavates piirkondades või elektrooniliste sideteenuste turu teatavates segmentides. Lisaks, mis puutub konkurentsi moonutamisse, siis riiklik sekkumine kaldub muutma olemasolevaid turutingimusi, sest hulk ettevõtjaid valiks olemasolevate, tõenäoliselt kallimate turupõhiste lahenduste asemel nüüd abi saava teenusepakkuja teenused (15). Seetõttu on asjaolul, et lairibateenus muutub kättesaadavaks – kas üleüldse või madalama hinnaga kui muidu –, konkurentsi moonutav mõju. Samuti võib lairibateenusele antav riiklik toetus vähendada kulutasuvust ja suruda tagaplaanile nende turul osalejate tehtavad investeeringud, kes oleksid muidu soovinud sihtpiirkonda või selle osadesse investeerida. |
|
14) |
Kuna riiklik sekkumine kaldub mõjutama muude EMP riikide teenusepakkujaid, on sellel mõju ka kaubandusele, sest elektrooniliste sideteenuste turud (sealhulgas hulgimüügiturud ja lairibateenuse jaemüügiturud) on avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele konkurentsile (16). |
2.2.1. Abi puudumine: turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamine
|
15) |
Kui riik toetab lairibaühenduse kasutuselevõttu projekti elluviimise eest vastutava ettevõtja aktsiakapitalis osalemise teel või kapitalisüsti abil, tuleb hinnata, kas nimetatud investeering hõlmab riigiabi. Võrdse kohtlemise põhimõttest saab järeldada, et kapitali, mille riik on otseselt või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse tingimustel, mis vastavad tavalistele turutingimustele, ei saa käsitada riigiabina. |
|
16) |
Kui riikliku investori osalusel aktsiakapitalis või tema tehtavatel kapitalisüstidel puuduvad piisavad väljavaated kasumlikkusele isegi pika aja vältel, tuleb sellist sekkumist pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ja selle kokkusobivust ühisturuga tuleb hinnata ainult nimetatud sättes ette nähtud kriteeriumide põhjal (17). |
|
17) |
Komisjon on Amsterdami otsuses käsitlenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamist lairibavaldkonnas (18). Nagu otsuses rõhutatud, tuleb riikliku investeeringu vastavust turutingimustele tõendada põhjalikult ja igakülgselt kas erainvestorite märkimisväärse osaluse abil või usaldusväärse äriplaani põhjal, mis näitaks investeeringu piisavat tasuvust. Kui erainvestorid projektis osalevad, on eeltingimuseks, et nad on hinnanud investeeringuga seotud äririske samadel tingimustel riikliku investoriga. |
2.2.2. Abi puudumine: avalike teenuste eest makstav hüvitis ja Altmarki kriteeriumid
|
18) |
Mõnel juhul võib EFTA riik otsustada käsitleda lairibavõrgu pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (19). |
|
19) |
Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt võib üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise riiklik rahastamine juhul, kui täidetud on neli põhitingimust (mida nimetatakse Altmarki kriteeriumideks), jääda väljapoole EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisala (20). Nimetatud neli tingimust on järgmised: a) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahastamisest kasu saajale peab olema ametlikult antud kohustus pakkuda üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ning see kohustus peab olema selgelt määratletud; b) hüvitise väljaarvutamise parameetrid tuleb eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määrata, et vältida majanduslike eeliste andmist, mis võiksid soosida hüvitist saavat ettevõtjat võrreldes konkureerivate ettevõtjatega; c) hüvitis ei tohi ületada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid täielikke või osalisi kulutusi, võttes arvesse saadud tulu ja mõistlikku kasumit, ning d) juhul, kui hüvitise saaja ei osutu valituks riigihankemenetluse käigus, tuleb vajaliku hüvitise suuruse määramiseks analüüsida kulutusi, mida teeb nõuetekohaselt juhitud ettevõtja, kes täidab nimetatud kohustusi, võttes arvesse tegevusest saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit. |
|
20) |
Kahes otsuses, (21) mis käsitlevad piirkondlike asutuste võetud meetmeid (subsideeritud) avaliku teenuse kontsessiooni (22) andmiseks eraõiguslikele operaatoritele lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu jaoks puuduliku ühendusega piirkondades, jõudis komisjon järeldusele, et teatatud toetuskavad olid kooskõlas Altmarki otsuses esitatud nelja kriteeriumiga ega kuulu seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (23). Eelkõige valiti võitnud pakkuja mõlemal juhul väikseima taotletud abisumma alusel ja makstud hüvitise suurus määrati kindlaks eelnevalt kujundatud ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Lisaks ei tuvastanud komisjon ülemäärase hüvitise maksmise ohtu ega leidnud ka tõendeid sellise maksmise kohta. |
|
21) |
Komisjon on otsustanud, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõistet ja sellest tulenevat toetumist Altmarki kohtupraktikale ei saa arvestada, kui teenusepakkujal ei olnud selget volitust ega kohustust pakkuda lairibajuurdepääsu ning ühendada kõik kodanikud ja ettevõtjad puuduliku ühendusega piirkondades, vaid tema tegevus oli pigem suunatud ühenduse pakkumisele ettevõtjatele (24). |
|
22) |
Pretsedendiõigusest lähtuvalt on EFTA riikidel laialdased volitused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel, kuid järelevalveamet võib selliste teenuste või ülesannete määratluse ilmse vea korral vaidlustada (25). See tähendab, et kuigi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seotud ülesannete laadi ja ulatuse määratlemine on EFTA riigi pädevuses ja tal on õigus teha seda oma äranägemise järgi, ei ole nimetatud pädevus piiramatu ega omavoliliselt rakendatav (26). Selleks et teatavat tegevust peetaks üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, peaksid sellel eelkõige olema erijooned võrreldes tavapärase majandustegevusega (27). Sellega seoses on järelevalveamet seisukohal, et nendes piirkondades, kus erainvestorid on juba investeerinud lairibavõrgu infrastruktuuri (või on oma võrguinfrastruktuuri laiendamas) ja juba pakuvad konkureerivaid lairibateenuseid sobiva lairibakatvusega, ei tohiks samaaegse konkureeriva ja riiklikult rahastatud lairibainfrastruktuuri loomist pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (28). Kui on võimalik tõendada, et erainvestorid ei pruugi suuta pakkuda lähitulevikus (29) kõigile kodanikele ja kasutajatele piisavat lairibakatvust, mille tulemusena märkimisväärne osa elanikkonnast jääks ühenduseta, võib üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale maksta avalike teenuste eest hüvitist, eeldusel et punktides 23–27 sätestatud tingimused on täidetud. Eelnevalt tuleks rõhutada, et nimetatud punktides esitatud seisukohad lähtuvad lairibasektori eripärast ja kajastavad kogemusi, mida komisjon on praeguseks oma otsuste tegemise käigus kõnealuses valdkonnas omandanud. Nimetatud punktides sätestatud tingimused ei ole seega ammendavad, kuid iseloomustavad lähenemisviisi, mille alusel järelevalveamet hindab iga juhtumi puhul eraldi, kas vaadeldavat tegevust saab pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks ja kas riigi ressursside eraldamine selle toetamiseks on kooskõlas EMP lepingu riigiabieeskirjadega. |
|
23) |
Selleks et määratleda üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seotud ülesannete ulatus viisil, mis tagaks lairibainfrastruktuuri laialdase kasutuselevõtu, peavad EFTA riigid põhjendama, miks kõnealune teenus väärib nende arvates oma eripärast tulenevalt üldist majandushuvi pakkuva teenuse nimetust ja eristub muust majandustegevusest (30). Nad peaksid samuti tagama, et üldist majandushuvi pakkuv teenus vastab teatavatele miinimumtingimustele, mille täitmist nõutakse kõigi selliste teenuste puhul, ning esitama selle kohta tõendid. |
|
24) |
Nimetatud kriteeriumide hulka kuuluvad vähemalt a) sellise akti olemasolu, millega avalik-õiguslik asutus on teinud asjaomasele operaatorile ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, ning b) teenuse universaalsus ja kohustuslikkus. Selleks et lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratluse hindamisel ei tekiks ilmset viga, peavad EFTA riigid tagama, et kasutusele võetav lairibainfrastruktuur pakuks universaalühendust kõigile piirkonna kasutajatele, olgu nendeks kodu- või ärikasutajad. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohustuslikkus tähendab ühtlasi seda, et kasutusele võetava võrguinfrastruktuuri pakkuja ei saa oma äranägemisel ja/või diskrimineerivalt keelata sellele juurdepääsu (nt seetõttu, et juurdepääsuteenuse pakkumine ei pruugi olla teatavas piirkonnas äriliselt tulus). |
|
25) |
Võttes arvesse olukorda, mis on tekkinud konkurentsi alal alates elektrooniliste sideteenuste sektori liberaliseerimisest Euroopa Majanduspiirkonnas, ja eriti praegust konkurentsi lairiba jaeteenusteturul, peaks riiklikult rahastatud võrk, mis on loodud üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames, olema avatud kõigile huvitatud operaatoritele. Selle eelduseks, et lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtuga seotud teenust käsitataks üldist majandushuvi pakkuva teenusena, peaks seega olema passiivse ja operaatorist sõltumatu (31) infrastruktuuri pakkumine, millele oleks avatud juurdepääs. Selline võrk peaks pakkuma juurdepääsu taotlejatele kõiki erinevat tüüpi võrgujuurdepääse ja võimaldama jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise lõppkasutajale (32). Seepärast peaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine ainult hõlmama universaalühendust võimaldava lairibavõrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki (33). Kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutab vertikaalselt integreeritud lairibaoperaator, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida huvide konflikti, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid kaudseid ja varjatud eeliseid (34). |
|
26) |
Kuna elektrooniliste sideteenuste turg on täielikult liberaliseeritud, ei saa lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine põhineda ainu- või eriõiguse andmisel EMP lepingu artikli 59 lõike 1 tähenduses. |
|
27) |
Kui ülesandeks on tehtud täieliku katvuse saavutamine, võib olla vaja, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja võtaks võrguinfrastruktuuri kasutusele mitte üksnes mittetulusates, vaid ka tulusates piirkondades, kus muudel operaatoritel võib juba olla kasutusel või kava võtta lähitulevikus kasutusele oma võrguinfrastruktuur. Võttes arvesse lairibasektori eripära, peaks sel juhul antav hüvitis katma üksnes kulud, mis tulenevad infrastruktuuri kasutuselevõtust mittetulusates piirkondades (35). Kui lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuv teenus ei lähtu eeldusest, et kasutusele võetav infrastruktuur kuulub avalikku omandisse, tuleks kehtestada asjakohased läbivaatamis- ja tagastusmehhanismid, et vältida olukorda, kus teenuse osutaja saab põhjendamatu eelise, sest riiklikult rahastatud võrk jääb pärast kõnealuse teenuse kontsessiooni lõppemist tema omandusse. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamine peaks põhimõtteliselt toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse alusel, mis nõuab kõigilt selles osalevatelt operaatoritelt tulusate ja mittetulusate piirkondade kindlaksmääramist, prognoositavate tulude hindamist ja hüvitise taotlemist sellises summas, mis vastaks rangelt vajadustele ja väldiks ülemäärase hüvitamise ohtu. Sellistel tingimustel korraldatud hankemenetlus peaks tagama neljanda Altmarki kriteeriumi täitmise (vt punkt 19). |
|
28) |
Kui neli Altmarki kriteeriumit ei ole täidetud, kuid on täidetud üldtingimused EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamiseks, käsitatakse lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtu kui avaliku teenuse eest makstud hüvitist riigiabina ning selle suhtes kohaldatakse EMP lepingu artikleid 49, 59 ja 61 ning EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 (edaspidi „järelevalve- ja kohtulepingu protokoll nr 3”) I osa artiklit 1. Kui sellist riigiabi antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena teatavatele ettevõtjatele, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine (vt punktid 23–27 eespool), võib abi pidada EMP lepinguga kokkusobivaks ja vabastatuks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, juhul kui on täidetud tingimused, mis on ette nähtud EMP lepingu XV lisa punktis 1h viidatud õigusaktis (komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsus 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes), (36) mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel (37). |
2.3. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohane kokkusobivuse hindamine
|
29) |
Kui komisjon on lairibasektoris teatatud meetme puhul leidnud, et see kujutab endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on kokkusobivust seni hinnatud vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel (38). |
|
30) |
Võib juhtuda, et piirkonnad, mida hõlmab lairibaühenduse riigiabiprojekt, on abisaavad piirkonnad ka artikli 61 lõike 3 punktide a ja c ning järelevalveameti riigiabisuuniste aastatel 2007–2013 antavat regionaalabi käsitleva peatüki (edaspidi „regionaalabi käsitlev peatükk”) (39) tähenduses. Sellisel juhul võib lairibaühenduseks antavat abi käsitada ka abina alginvesteeringute jaoks regionaalabi käsitleva peatüki tähenduses. Siiski on paljudel komisjoni uuritud juhtudel teatatud meede olnud suunatud ka sellistele piirkondadele, mis ei ole abisaavad piirkonnad, ja selle tulemusena ei saanud komisjon viia läbi hindamist vastavate komisjoni regionaalabi suuniste kohaselt (40). |
|
31) |
Kui meede kuulub regionaalabi käsitleva peatüki kohaldamisalasse ja kui kavatsetakse anda sihtotstarbelist üksikabi ühele ettevõtjale või abi, mis on suunatud ühele tegevusvaldkonnale, siis peavad EFTA riigid tõendama, et regionaalabi käsitleva peatüki tingimused on täidetud. Eelkõige peavad nad tõendama, et kõnealuse projektiga toetatakse ühtse regionaalarengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi. |
2.3.1. Tasakaalustatuse kriteerium ja selle rakendamine lairibavõrkude kasutuselevõtuga seoses antava abi suhtes
|
32) |
Hinnangu andmisel sellele, kas abimeedet võib lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks, võrdleb järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühishuvist kantud eesmärgi saavutamisele selle võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. |
|
33) |
Tasakaalustatuse kriteeriumi kohaldamisel hindab järelevalveamet järgmist.
|
|
34) |
Tasakaalustatuse kriteeriumi erinevad aspektid lairibavaldkonnas on üksikasjalikumalt esitatud jagudes 2.3.2 ja 2.3.3. |
2.3.2. Meetme eesmärk
|
35) |
Nagu viidatud sissejuhatuses, on levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele suure tähtsusega, sest selle kaudu saab kiirendada asjaomaste tehnoloogiate levitamist kasvu ja uuenduste saavutamiseks kõigis majandussektorites ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. |
|
36) |
Lairibaühenduse teenuse pakkumise maksumuse tõttu ei peeta turul sellesse investeerimist alati tulusaks. Tänu rahvastikutiheduse säästu soodustavale mõjule on lairibavõrkude kasutuselevõtt üldiselt tasuvam seal, kus potentsiaalne nõudlus on suurem ja kontsentreeritum, s.o tihedama asustusega piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu võivad ühikkulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt suureneda. Selle tulemusena katavad kasumlikud lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Samuti saadaks teatavates piirkondades kasumit vaid siis, kui oma võrgu looks üks teenusepakkuja, mitte kaks või enam. |
|
37) |
Kui turg ei paku piisavat lairibakatvust või kui juurdepääsutingimused ei ole asjakohased, võib riigiabi mängida kasulikku rolli. Lairibavaldkonnas antav riigiabi võib korrigeerida turutõrke, s.o olukorra, milles üksikud turuinvestorid ei investeeri, kuigi see oleks tulus laiemas majanduslikus perspektiivis, nt soodsa järelmõju tõttu. Teisest küljest võib lairibaühendusele antavat riigiabi vaadelda ka võrdsuse eesmärkide saavutamise vahendina, s.o viisina edendada kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu peamistele sidevahenditele, osalemist ühiskonnas ja sõnavabadust, parandades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. |
|
38) |
On kasulik algusest peale teha vahet erinevate sihtpiirkondade vahel, sõltuvalt sellest, millises ulatuses on piirkonnad juba lairibaühendusega kaetud. Komisjon on pidevalt teinud vahet piirkondadel, kus lairibainfrastruktuur puudub või kus seda lähemal ajal tõenäoliselt välja ei arendata („valged” piirkonnad), piirkondadel, kus tegutseb vaid üks lairibavõrgu operaator („hallid” piirkonnad), ja piirkondadel, kus tegutseb vähemalt kaks või enam lairibavõrgu pakkujat („mustad” piirkonnad) (42). |
2.3.2.1.
|
39) |
Järelevalveamet leiab, et lairibavõrkude kasutuselevõtu toetamine maapiirkondades ja puuduliku ühendusega „valgetes” piirkondades edendab territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning korrigeerib turutõrkeid. Lairibavõrgud hõlmavad kasumlikult vaid osa elanikkonnast, seega on täieliku katvuse saavutamiseks vaja riigi toetust. |
|
40) |
Järelevalveamet nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus praegu kättesaadav ei ole ja kus erainvestoritel ei ole lähitulevikus kavas sellist infrastruktuuri kasutusele võtta, püüdlevad EFTA riigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusarengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga (43). „Lähituleviku” all tuleks mõista kolme aastat. Erainvestorite kavandatavad investeeringud peaksid seoses sellega olema piisavad, et vähemalt katvuse alal tehtaks kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme; ülejäänud osa kavandatavast investeeringust tuleks eraldada pärast seda mõistliku aja jooksul (sõltuvalt projekti ja piirkonna eripärast). Riiklikud ametiasutused võivad eraõiguslikelt võrguoperaatoritelt nõuda äriplaani esitamist koos infrastruktuuri kasutuselevõtu üksikasjaliku ajakavaga, samuti tõendeid piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selle kohta, et kavandatav meede on usutav ja teostatav. |
2.3.2.2.
|
41) |
Kui konkreetses geograafilises piirkonnas tegutseb vähemalt kaks lairibavõrgu pakkujat ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsitingimustel (võrgu omanike vaheline konkurents), siis turutõrge puudub. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks täiendava kasu saavutamise nimel. Vastupidi, täiendava lairibavõrgu ehitamise rahastamiseks antav riigiabi võib põhimõtteliselt viia lubamatu konkurentsimoonutuseni ja suruda erainvestorid tahaplaanile. Seetõttu hindab järelevalveamet selgelt tõendatud turutõrke puudumisel negatiivselt meetmeid, millega rahastatakse täiendava lairibainfrastruktuuri kasutuselevõttu „mustas” piirkonnas (44). |
2.3.2.3.
|
42) |
Võrguoperaatori olemasolu konkreetses piirkonnas ei viita tingimata sellele, et turutõrked või ühtekuuluvusprobleemid seal puuduvad. Monopoolne seisund võib mõjutada teenuse kvaliteeti või hinda, millega seda kodanikele pakutakse. Teisalt võib toetuse andmine alternatiivse võrgu ehitamiseks piirkonnas, kus üks võrguoperaator on formaalselt olemas, moonutada turudünaamikat. Seega on riikliku toetuse andmisel lairibavõrkude kasutuselevõtuks „hallides” piirkondades vajalik üksikasjalikum analüüs ja hoolikas kokkusobivuse hindamine. |
|
43) |
Kuigi võrguoperaator võib riikliku sekkumise sihtpiirkonnas olemas olla, võivad teatavad kasutajate rühmad olla halvasti teenindatud, sest osa kasutajate taotletud lairibateenustest on neile kas kättesaamatud või on nende teenuste jaemüügi hinnad juhul, kui juurdepääsuteenuste hulgimüügihinnad ei ole reguleeritud, liiga kõrged võrreldes samade teenustega, mida pakutakse riigi muus, suurema konkurentsiga paikades või piirkondades (45). Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid, et kolmandad isikud ehitaksid alternatiivse infrastruktuuri, siis võib alternatiivse infrastruktuuri rahastamine olla asjakohane meede. See kaotaks infrastruktuuril põhineva konkurentsi puudumise ja vähendaks seega probleeme, mis tulenevad valitseva operaatori tegelikust monopoolsest seisundist (46). Siiski on abi andmine sellises olukorrast sõltuv mitmesugustest tingimustest, millele asjaomane EFTA riik peab vastama. |
|
44) |
Sellest lähtuvalt võib järelevalveamet kuulutada teatavatel tingimustel EMP lepinguga kokkusobivaks riigiabimeetmed, mis on suunatud piirkondadele, kus lairibainfrastruktuuri pakkumine on tegelikult ikka veel monopol, tingimusel et i) kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks ei pakuta taskukohast või nõuetele vastavat teenust ja ii) samade eesmärkide saavutamiseks puuduvad konkurentsi vähem moonutavad meetmed (sealhulgas eelnev reguleerimine). Kokkusobivuse kindlaksmääramiseks nimetatud tingimustel hindab järelevalveamet eelkõige, kas
|
2.3.3. Meetme kujundamine ja vajadus piirata konkurentsimoonutust
|
45) |
Kui lairibaühenduse katvust peetakse ebapiisavaks, võib olla vajalik riiklik sekkumine. Esimene küsimus oleks, kas riigiabi on asjakohane poliitikavahend nimetatud probleemiga tegelemiseks või kas on muid, sobivamaid vahendeid. |
|
46) |
Sellega seoses märgib järelevalveamet, et kuigi eelnev reguleerimine on paljudel juhtudel hõlbustanud lairibaühenduse kasutuselevõttu linnades ja tihedama asustusega piirkondades, ei pruugi see olla piisav vahend lairibateenuse pakkumise võimaldamiseks, eriti puuduliku ühendusega piirkondades, kus investeeringu tasuvus on väike (47). |
|
47) |
Samamoodi ei saa lairibaühenduse kasutamise soodustamiseks mõeldud nõudlusepoolsete meetmetega (näiteks maksekviitungid lõppkasutajatele) alati lairibateenuse vähese pakkumise probleemi lahendada, kuigi sellised meetmed aitavad kaasa lairibaühenduse laiemale kasutuselevõtule ning neid tuleks toetada kui alternatiivi riiklikele meetmetele või vahendit nende täiendamiseks (48). Seega on võimalik, et sellistes olukordades ei ole puudujääkide kõrvaldamiseks lairibaühenduse valdkonnas muud väljapääsu kui riigipoolne rahastamine. |
|
48) |
Võttes arvesse meetme stimuleerivat mõju, on tarvis uurida, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. |
|
49) |
Hinnates teatatud meetmete proportsionaalsust „valgetes” või „hallides” piirkondades, tuleb mis tahes järgnevalt punktides a–h esitatud tingimuse puudumise korral algatada põhjalik hindamine, (49) ja kõige tõenäolisemalt viib see järelduseni, et abi ei ole EMP lepinguga kokkusobiv.
|
3. RIIGIABI JÄRGMISE PÕLVKONNA JUURDEPÄÄSUVÕRKUDE TOETAMISEKS
3.1. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu toetamine
|
50) |
Tänaseks on mitu EMP riiki suunanud tähelepanu selliste lairibavõrkude toetamisele, mis suudavad pakkuda väga kiiret teenust ja toetada erinevaid täiustatud digitaalseid ühendatud teenuseid. Nimetatud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on peamiselt kiudoptilised võrgud või täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud, mis on mõeldud asendama kas terveid olemasolevaid koaksiaalkaablipõhiseid lairibavõrke või suuremat osa nendest, või kasutusel olevaid kaabelvõrke. |
|
51) |
Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on sellised traadiga juurdepääsuvõrgud, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest ja mis on võimelised pakkuma tõhustatud (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate koaksiaalkaablil põhinevate võrkude kaudu (58). |
|
52) |
Kokkuvõtlikult on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel kiirus ja võimsus, mille abil saab edastada tulevikus kõrglahutusega sisu, toetada tellitavaid suurt ribalaiust nõudvaid rakendusi ning võimaldada ärikasutajatele taskukohast sümmeetrilist lairibaühendust, mis on tänapäeval tavaliselt kättesaadav ainult suurettevõtjatele. Üldiselt on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel potentsiaal hõlbustada lairibatehnoloogia ja lairibateenuste kõikide aspektide täiustamist. |
|
53) |
Komisjon on juba käsitlenud mõnda riigiabiteatist, mis hõlmas toetust kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuks. Need juhtumid hõlmasid kas piirkondliku järgmise põlvkonna juurdepääsu „tuumvõrgu” ehitamist (59) või kiudoptilise ühenduse pakkumist ainult piiratud hulgale ärikasutajatele (60). |
|
54) |
Nagu ka nn esimese põlvkonna lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu puhul, võivad omavalitsused ning riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused põhjendada toetuse andmist kiudoptiliste võrkude kiirele kasutuselevõtule turutõrke või ühtekuuluvuseesmärgiga. Kui lairibaühenduse põhiinfrastruktuuri kasutuselevõtu puhul on riikliku sekkumise näited komisjoni otsuste tegemise tavas olnud seotud peamiselt maakogukondade või -piirkondadega (väike asustustihedus, suured kulud) või piirkondadega, mis on majanduslikult vähearenenud (vähene suutlikkus teenuste eest tasuda), siis käesoleval juhul väidetakse, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude majanduslik mudel takistab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu mitte ainult hõredalt asustatud piirkondades, vaid ka teatavates linnapiirkondades. Peamine probleem, mis mõjutab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiiret ja laialdast kasutuselevõttu, näib eelkõige olevat kulukus ja vähemal määral väike asustustihedus (61). |
|
55) |
Seega võib riiklikel ametiasutustel lubada otsese sekkumise kasutamist, et tagada võrguoperaatorite poolt kahjumlikuks peetavatele piirkondadele kasu märkimisväärsest järelmõjust, mida järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud majandusele tuua võivad, ja vältida uue digitaalse lõhe, nn järgmise põlvkonna juurdepääsu lõhe tekkimist. Seega võivad EFTA riigid soovida toetada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude arendamist piirkondades, kus olemasolevate lairibaoperaatorite investeeringud sellistesse võrkudesse võtaksid mitu aastat, kuna need alad ei ole rahanduslikult nii atraktiivsed kui teatavad suuremad linnapiirkonnad. Teatavatel juhtudel võivad EFTA riigid otsustada ise investeerida või anda eraoperaatoritele rahalist toetust, et saavutada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude ühendus või saavutada see oodatust varem ning tagada tööhõive ja muude majanduslike võimaluste suurendamine võimalikult kiiresti. |
|
56) |
Mis tahes riikliku sekkumise puhul, millega toetatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude pakkumist või nende kasutuselevõtu kiirendamist, tuleb tagada selle kokkusobivus riigiabieeskirjadega. |
3.2. Riikliku sekkumise liigid
|
57) |
Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks võivad EFTA riigid valida erinevate turusekkumise tasandite vahel. Sellega seoses kohaldatakse riikliku sekkumise suhtes järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu valdkonnas mutatis mutandis seisukohti, mis on esitatud eespool jagudes 2.2.1 ja 2.2.2 (turumajandusliku investeerimise põhimõte, avalike teenuste eest makstav hüvitis ja Altmarki kriteeriumid). Sõltuvalt valitud sekkumise laadist ja mõjust võib riigiabieeskirjade kohaselt olla õigustatud erinevate analüütiliste lähenemisviiside kasutamine. |
|
58) |
Piirkondades, kus ootuste kohaselt võtavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud tulevikus kasutusele erainvestorid, võivad EFTA riigid otsustada võtta meetmeid investeerimistsükli kiirendamiseks, ergutades seega investoreid oma investeerimiskavasid ellu viima. Sellised meetmed ei hõlma tingimata riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Võttes arvesse, et suure osa kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seonduvatest kuludest moodustavad paigaldustööd (näiteks kaevetööd, kaablite paigaldamine, juhtmete paigaldus hoonete sees jne), võivad EFTA riigid kooskõlas elektroonilist sidet käsitleva EMP reguleeriva raamistikuga otsustada näiteks lihtsustada võrkude laiendamise õiguste saamist või nõuda võrguoperaatoritelt oma paigaldustööde kooskõlastamist ja/või osa oma infrastruktuuri jagamist (62). Samuti võivad EFTA riigid näha ette, et mis tahes uue ehitustöö (sealhulgas uued vee-, elektri-, transpordi- või kanalisatsioonivõrgud) käigus ja/või hoone ehitamisel tuleb paigaldada kiudoptiline ühendus. |
|
59) |
Samuti võivad riigi ametiasutused otsustada võtta osa paigaldustöödest (näiteks kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalisatsiooni ehitus) enda kanda, et võimaldada asjaomastel operaatoritel võtta kasutusele oma võrguelemendid ja seda tegevust kiirendada. Siiski ei tohiks sellised paigaldustööd olla tööstusharu- või sektorispetsiifilised ja peaksid olema üldjuhul avatud mitte ainult elektroonilise side operaatoritele, vaid kõigile potentsiaalsetele kasutajatele (st elektri-, gaasi-, vee- ja muude avalike teenuste pakkujatele). Tingimusel, et sellise riikliku sekkumise eesmärk on luua vajalikud eeltingimused avalike teenuste pakkujate oma infrastruktuuri kasutuselevõtuks ilma konkreetset sektorit või ettevõtjat soosimata (eriti selle kapitalikulusid langetades), ei kuulu see EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse. |
|
60) |
Samalaadseid meetmeid võivad võtta ka riiklikud reguleerivad asutused, et tagada võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs postidele või avalike teenuste pakkujate või olemasolevate võrguoperaatorite omanduses olevale kaablikanalisatsioonile. |
|
61) |
Nagu komisjoni otsuste tegemise tava lairibaühenduse põhivõrkude valdkonnas näitab, annavad kohalikud või piirkondlikud ametiasutused lairibavõrkudele abi enamasti eesmärgiga parandada puudujääke piirkonna lairibaühenduses või suurendada piirkonna konkurentsivõimet, parandades veelgi olemasolevat lairibakatvust ja võrguühendust. Nende kahe eesmärgi saavutamiseks on riigi ametiasutused seni korraldanud avalikke hankeid avalikus omandis oleva lairibainfrastruktuuri ehitamiseks ja haldamiseks või andnud rahalist toetust eraomandisse kuuluva lairibavõrgu ehitamiseks (63). |
|
62) |
Kui riiklik sekkumine hõlmab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peavad ametiasutused sellest teavitama järelevalveametit, kes hindab meetmete kokkusobivust ühisturuga kooskõlas järgnevalt jagudes 3.3 ja 3.4 sätestatud põhimõtetega (64). |
3.3. „Valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade eristamine järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul
|
63) |
Nagu punktis 38 osutatud, hinnatakse tavapäraste lairibavõrkude kasutuselevõtuks antud riigiabi kokkusobivust EMP lepinguga, võttes aluseks eristuse „valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade vahel. Järelevalveamet on arvamusel, et nimetatud eristus on asjakohane ka selle hindamisel, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetamiseks antud riigiabi on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, kuid nõuab täpsemat määratlust, mis võtaks arvesse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude eripära. |
|
64) |
Sellega seoses tuleb meeles pidada, et ootuste kohaselt asendatakse olemasolevad lairibavõrgud pikemas perspektiivis järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega. Kuna järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude võrguarhitektuur on erinev, pakkudes märkimisväärselt parema kvaliteediga lairibateenuseid, kui on võimalik praegu, ja teenuseid, mida tänased lairibavõrgud ei toeta, on tõenäoline, et tulevikus tekivad märgatavad erinevused nende piirkondade vahel, mis on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega kaetud, ja nende vahel, mis ei ole nimetatud võrkudega kaetud (65). |
|
65) |
Praegu suudavad teatavad täiustatud lairibaühenduse põhivõrgud (näiteks ADSL 2+ (66)) teataval määral samuti toetada konkreetset tüüpi lairibateenuseid, mida hakatakse lähitulevikus tõenäoliselt pakkuma järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu (nt tavaline kolmikpakett). Eelneva reguleerimise kehtestamist piiramata tuleb siiski märkida, et võivad tekkida uudsed tooted või teenused, mis on nii nõudluse kui ka pakkumise seisukohast asendamatud ja mille jaoks on tarvis sellist lairibaühenduse kiirust, mis ületab lairibaühenduse põhiinfrastruktuuri füüsiliste võimaluste piirid. |
|
66) |
Sellest lähtuvalt tuleks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks antava riigiabi hindamisel pidada piirkonda, kus nimetatud võrke praegu ei ole ja kus erainvestorid neid lähitulevikus tõenäoliselt ei ehita ega võta täielikult kasutusele, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgeks” piirkonnaks (67). Eelnevaga seoses peaks mõiste „lähitulevik” vastama ajavahemikule kolm aastat (68). Riiklikel ametiasutustel peaks olema õigus teatavatel tingimustel sekkuda, et tegeleda sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimuste, regionaalarengu või turutõkkega, kui on võimalik tõendada, et erainvestoritel ei ole kavatsust võtta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke kasutusele eeloleva kolme aasta jooksul. Erainvestorite kavandatavad investeeringud peaksid olema piisavad, et vähemalt katvuse alal tehtaks kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme; ülejäänud osa kavandatavast investeeringust tuleks eraldada pärast seda mõistliku aja jooksul (sõltuvalt piirkonna ja projekti eripärast). Pikema ajavahemiku määramine ei oleks asjakohane, kuna see võib ohustada puuduliku ühendusega piirkondade huve võrreldes riigi muude osadega, kus ühendus selliste täiustatud lairibavõrkudega on piisav. Riiklikud ametiasutused võivad eraõiguslikelt võrguoperaatoritelt nõuda äriplaani esitamist koos infrastruktuuri kasutuselevõtu üksikasjaliku ajakavaga, samuti tõendeid piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selle kohta, et kavandatav investeering on usutav ja teostatav. |
|
67) |
Sama põhimõtte kohaselt peaks piirkonda käsitama järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „halli” piirkonnana, kui seal on esindatud ainult üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul ja ühelgi operaatoril ei ole kavas järgmise kolme aasta jooksul teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku kasutusele võtta (69). Selle hindamisel, kas teised võrguinvestorid võiksid võtta konkreetses piirkonnas kasutusele täiendavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, tuleb võtta arvesse kõiki olemasolevaid reguleerivaid või õiguslikke meetmeid, mis võivad olla vähendanud takistusi sellise võrgu kasutuselevõtmisel (juurdepääs kaablikanalisatsioonile, infrastruktuuri jagamine jne). |
|
68) |
Kui konkreetses piirkonnas on enam kui üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul, tuleks nimetatud piirkonda üldjuhul käsitada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „musta” piirkonnana (70). |
3.4. Kokkusobivuse hindamine
|
69) |
Kuigi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on kvalitatiivselt palju enam arenenud kui olemasolevad tavapärased koaksiaalkaablil põhinevad lairibavõrgud, uurib järelevalveamet järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riigiabi riigiabieeskirjadega kokkusobivuse hindamisel ka abi mõju olemasolevatele lairibavõrkudele, võttes arvesse vastastikust asendatavust, mis tundub praegu nii lairiba kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu pakutavate lairibateenuste puhul võimalik, nagu osutatud punktides 64 ja 65. Lisaks kohaldab järelevalveamet järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetamiseks antava riigiabi kokkusobivuse hindamisel ka tasakaalustatuse kriteeriumi (vt punkt 33). Eelkõige uurib järelevalveamet teatatud meetme proportsionaalsuse hindamisel, kas punktis 49 sätestatud tingimused (üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs, avatud hankemenetlus, majanduslikult parim pakkumine, tehnoloogia neutraalsus, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine, avatud juurdepääsu andmine hulgimüügitasandile, hinnakujunduse võrdlusuuring ja tagastusmehhanism) on täidetud. Järgmised punktid on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude hindamisel aga eriti asjakohased. |
3.4.1. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valged” piirkonnad: järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu toetamine puuduliku ühendusega piirkondades
|
70) |
Nagu lairiba põhiteenuste puhul, leiab järelevalveamet sõltuvalt tingimustest, mida EFTA riigid täitma peavad (vt punktid 49 ja 69), et meetmed, millega toetatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu piirkondades, kus praegu lairibainfrastruktuur puudub, või piirkondades, kus olemasolevad lairibaoperaatorid ei pea järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu kasumlikuks, on kokkusobivad EMP lepingu riigiabieeskirjadega. |
|
71) |
Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes” piirkondades, kus on juba olemas üks lairiba põhivõrk (tavapärased „hallid” piirkonnad), tuleb asjaomasel EFTA riigil, kes soovib anda abi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks, tõendada, et i) nimetatud võrkude kaudu pakutavad lairibateenused ei ole piisavad kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks kõnealuses piirkonnas (võttes arvesse ka võrkude võimalikku edasist ajakohastamist) ning ii) nimetatud eesmärkide saavutamiseks puuduvad vähem moonutavad vahendid (sealhulgas eelnev reguleerimine). |
3.4.2. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „hallid” piirkonnad: vajadus üksikasjalikuma analüüsi järele
|
72) |
Piirkondades, kus üks erainvestor on juba võtnud kasutusele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu või võtab selle kasutusele järgmise kolme aasta jooksul (vt ka punkt 66) ja juhul kui ühelgi erainvestoril ei ole kavas võtta kasutusele teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku järgmise kolme aasta jooksul, peab järelevalveamet koostama üksikasjalikuma analüüsi, et kontrollida, kas riiklikku sekkumist võib sellistes piirkondades pidada kokkusobivaks riigiabieeskirjadega. Tegelikult võib riiklik sekkumine sellistes piirkondades olemasolevad investorid tagaplaanile suruda ja moonutada konkurentsi. |
|
73) |
Selleks et järelevalveamet saaks meedet riigiabieeskirjadega kokkusobivaks pidada, peaksid EFTA riigid olema võimelised tõendama esiteks, et olemasolev või kavandatav järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk ei ole või ei oleks piisav kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks kõnealuses piirkonnas, ning teiseks, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks puuduvad vähem moonutavad vahendid (sealhulgas eelnev reguleerimine). Üksikasjaliku hindamise raames hindab järelevalveamet eelkõige, kas
|
3.4.3. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „mustad” piirkonnad: riikliku sekkumise vajadus puudub
|
74) |
Piirkondade puhul, kus on olemas enam kui üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või kus erainvestorid võivad olla kasutusele võtmas konkureerivaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, arvab järelevalveamet, et täiendava riiklikult rahastatud konkureeriva järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu toetamine tõenäoliselt moonutab konkurentsi suurel määral ega sobi kokku riigiabieeskirjadega. |
3.4.4. Olemasolevate (lairibaühenduse põhivõrkude) „mustade” piirkondade erijuhtum: mõned täiendavad tagatised
|
75) |
Järelevalveamet käsitleb tavapäraseid „musti” piirkondi, st piirkondi, kus praegu edastavad lairibateenuseid konkureerivad lairibainfrastruktuurid (xDSL ja kaabelvõrgud), piirkondadena, kus olemasolevatel võrguoperaatoritel peaks olema piisav stiimul ajakohastada oma tavapärased lairibavõrgud väga kiireteks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudeks, et nad saaksid sinna üle viia oma olemasolevad kliendid. Sellistes piirkondades ei peaks täiendav riiklik sekkumine põhimõtteliselt vajalik olema. |
|
76) |
EFTA riigid võivad selle argumendi siiski kummutada, näidates, et olemasolevad lairibaühenduse põhivõrkude operaatorid ei kavanda investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse eeloleva kolme aasta jooksul, ning tõendades, et näiteks see, kuidas olemasolevad võrguinvestorid on kasutajate nõudmistele vastava suurema kiiruse saavutamiseks viimaste aastate jooksul oma lairibainfrastruktuuri ajakohastamisse investeerinud, ei ole rahuldav. Sellisel juhul tuleb järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riikliku toetuse suhtes kohaldada punktis 73 nimetatud üksikasjalikku analüüsi ja see peab vastama jaos 3.4.5 täpsemalt esitatud tingimustele. |
3.4.5. Meetme kujundamine ja vajadus piirata konkurentsimoonutust
|
77) |
Nii nagu poliitika, mida järgitakse lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu puhul, võib ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antav riigiabi olla asjakohane ja põhjendatud vahend, juhul kui on täidetud rida põhitingimusi. Välja arvatud selliste järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgete” piirkondade puhul, mis on „valged” piirkonnad ka lairibaühenduse põhivõrkudega seoses (kus lisanõudeid ei ole vaja esitada), leiab järelevalveamet, et lisaks tingimustele, mis on sätestatud jaos 2.3.3, eelkõige punktis 49 (üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs, avatud hankemenetlus, majanduslikult parim pakkumine, tehnoloogia neutraalsus, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine, avatud juurdepääsu andmine hulgimüügitasandile, hinnakujunduse võrdlusuuring ja tagastusmehhanism), on tarvis täita ka järgmised tingimused.
|
4. LÕPPSÄTTED
|
78) |
Käesolevat peatükki kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast selle vastuvõtmist. |
|
79) |
Järelevalveamet vaatab käesoleva peatüki läbi vastavalt sellele, kuidas komisjon vaatab edaspidi läbi komisjoni teatise „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”. |
(1) Käesolev peatükk vastab komisjoni teatisele „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 235, 30.9.2009, lk 7).
(2) Vt näiteks „i2010 – kasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond” (KOM(2005) 229 (lõplik)), 1. juuni 2005; „E-Euroopa 2005: infoühiskond kõigile” (KOM(2002) 263 (lõplik)); „Lairibaühenduse lõhe ületamine” (KOM(2006) 129).
(3) KOM(2005) 107 (lõplik).
(4) Viimase kümne aasta jooksul on info- ja sidetehnoloogia muutunud laiale üldsusele kättesaadavaks ja taskukohaseks. Mõistet „digitaalne lõhe” kasutatakse tavapäraselt eristamaks neid isikuid ja kogukondi, kellel on juurdepääs infotehnoloogiale, ja neid, kellel see puudub. Kuigi sellisel „digitaalsel lõhel” võib olla erinevaid põhjuseid, on neist peamiseks asjakohase lairibainfrastruktuuri puudumine. Vaadates piirkondlikku mõõdet, on info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsu ning selle kasutamise puhul oluline tegur linnastumise määr. Interneti kättesaadavus Euroopa Majanduspiirkonna hõredalt asustatud piirkondades on seega hulga väiksem.
(5) Vt EMP lepingu XI lisa punktis 5cl nimetatud õigusakt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33)), EMP lepingu XI lisa punktis 5ck nimetatud õigusakt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21)) ja EMP lepingu XI lisa punktis 5cj nimetatud õigusakt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7), mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel.
(6) Vt Norra postside- ja telekommunikatsiooniameti 3. aprilli 2009. aasta otsus märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määramise kohta, millega kehtestatakse erikohustused lairibaühendusele juurdepääsu hulgimüügiturul (turg 5), Islandi postside- ja telekommunikatsiooniameti 18. aprilli 2008. aasta otsus nr 8/2008 märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määramise kohta, millega kehtestatakse erikohustused lairibaühendusele juurdepääsu hulgimüügiturul, ning Liechtensteini kommunikatsiooniameti 16. detsembri 2009. aasta otsus valdkondliku reguleerimise kohta lairibaühendusele juurdepääsu hulgimüügiturul.
(7) Käesolevas dokumendis tähendavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud selliseid traadiga juurdepääsuvõrke, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest ja mis on võimelised pakkuma tõhustatud (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate koaksiaalkaablil põhinevate võrkude kaudu (vt ka joonealune märkus 58 allpool).
(8) Vt komisjoni soovituse eelnõu, mis käsitleb reguleeritud juurdepääsu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele:
http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/library/public_consult/nga/dr_recomm_nga.pdf, ja Euroopa reguleerivate asutuste töörühma avaldust juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele, ERG (08) 68: http://www.erg.eu.int/doc/publications/erg_08_68_statement_on_nga_devolopment_081211.pdf.
(9) Loetelu kõigist lairibaühenduse valdkonnas riigiabieeskirjade kohaselt tehtud komisjoni otsustest on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/telecommunications/broadband_decisions.pdf.
(10) Vt ka jagu 2.2.1, milles käsitletakse turumajandusliku investeerimise põhimõtet.
(11) Vt komisjoni 30. mai 2007. aasta otsus juhtumi NN 24/07 kohta – Tšehhi Vabariik, „Praha linnavalitsuse traadita Interneti-võrk”.
(12) Mõiste „investor” märgib ettevõtjaid või elektroonilise sidevõrgu operaatoreid, kes investeerivad lairibainfrastruktuuri ehitamisse ja kasutuselevõttu.
(13) Ainult ühel juhul on komisjon kiitnud heaks ilma avatud hankemenetluseta meetme, mis hõlmas maksusoodustuste kava lairibaühenduse kasutuselevõtu toetamiseks puuduliku ühendusega piirkondades Ungaris, vt otsus N 398/05 – Ungari, „Maksusoodustuste väljatöötamine lairibaühenduse toetamiseks”.
(14) Vt näiteks komisjoni otsus N 570/07 – Saksamaa, „Lairibaühendus Baden-Württembergi maapiirkondades”, otsus N 157/06 – Ühendkuningriik, „Lairibaprojekt „South Yorkshire Digital Region””, otsus N 262/06 – Itaalia, „Lairibaühendus Toscana maapiirkondadele”, otsus N 201/06 – Kreeka, „Lairibaühenduse edendamine hõlmamata piirkondades”, ja otsus N 131/05 – Ühendkuningriik, „FibreSpeedi lairibaprojekt Walesis”. Kodukasutajate suhtes, kuigi nad saavad nimetatud meetmetest kasu, ei kohaldata riigiabieeskirju, kuna nad ei ole ettevõtjad ega majandustegevuses osalejad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.
(15) Vt komisjoni otsus N 266/08 – Saksamaa, „Lairibateenus Baieri maapiirkondadele”.
(16) Vt komisjoni otsus N 237/08 – Saksamaa, „Lairibateenuse toetamine Alam-Saksi liidumaal”.
(17) Kohtuasi C-303/88, Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punktid 20–22.
(18) Komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsus juhtumi C 53/2006 Citynet Amsterdam kohta (Amsterdami linnavalitsuse investeeringud kodukasutajale mõeldud kiudoptilisse võrku) (ELT L 247, 16.9.2008, lk 27). Juhtum käsitles kodukasutajale mõeldud kiudoptilise lairiba-juurdepääsuvõrgu ehitamist, mis ühendaks Amsterdamis 37 000 majapidamist, millel juba on juurdepääs erinevatele konkureerivatele lairibavõrkudele. Amsterdami linnavalitsus otsustas koos kahe erainvestori ja viie elamuehitusühistuga investeerida võrgu passiivsesse infrastruktuuri. Passiivse infrastruktuuri omanik ja haldaja oli eraldi üksus, milles kolmandik osakuid kuulus Amsterdami linnavalitsusele, kolmandik kahele erainvestorile (ING Real Estate ja Reggefiber) ning kolmandik elamuehitusühistutele.
(19) Vastavalt pretsedendiõigusele peab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale selle ülesande olema andnud avalik-õiguslik asutus. Teenusepakkujale saab anda ülesande osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust avaliku teenuse kontsessiooni kaudu; vt liidetud kohtuasjad T-204/97 ja T-270/97, EPAC vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2267, punkt 126, ja kohtuasi T-17/02, Fred Olsen vs. komisjon, EKL 2005, lk II-2031, punktid 186 ja 188–189.
(20) Vt kohtuasi C-280/00, Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, EKL 2003, lk I-7747 (edaspidi „Altmarki otsus”).
(21) Vt komisjoni otsus N 381/04 – Prantsusmaa, „Pyrénées-Atlantiques’i kiirvõrgustiku projekt”, ja komisjoni otsus N 382/04 – Prantsusmaa, „Kiire võrguühenduse rajamine Limousini piirkonnas”.
(22) Kuigi käesolevates suunistes kasutatakse üksnes mõistet „avaliku teenuse kontsessioon”, võib avaliku teenuse või üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks sõlmitava lepingu vorm EFTA riikides erineda. Nimetatud dokument peab siiski sisaldama vähemalt ülesandeks tehtud avalike teenuste osutamise kohustuse täpset olemust, ulatust ja kestust ning neid teenuseid osutavate ettevõtjate nimesid ja ettevõtja poolt kantavaid kulusid.
(23) Eelkõige, võttes arvesse, et liikmesriikidel on laialdased volitused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel, tunnustas komisjon nimetatud kahes otsuses, et kui täieliku katvusega lairibainfrastruktuur on avatud kõigile teistele võrguteenuse pakkujatele, korrigeerib turutõrke ning pakub ühendust kõigile kasutajatele asjaomastes piirkondades, ei ole asjaomased liikmesriigid teinud viga, käsitledes sellise teenuse pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena.
(24) Vt komisjoni otsus N 284/05 – Iirimaa, „Piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp” (punktid 23 ja 37–40). Selle juhtumi puhul leidis komisjon, et toetus, mida anti linnapiirkonna võrkude kasutuselevõtuks ja käitamiseks mitmes Iirimaa linnas, ei olnud hüvitis üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, kuna teatatud meede sarnanes pigem avaliku ja erasektori partnerlusega kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesande andmisega ja selle täitmisega. Vt ka otsus N 890/06 – Prantsusmaa, „Abi Toulouse’i piirkonna omavalitsusüksuste ühendusele (Sicoval) kiire Interneti-võrgu loomiseks”. Selles otsuses märkis komisjon, et teatatud meede käsitles lairibaühenduse pakkumist ainult ettevõtlusparkidele ja avaliku sektori organisatsioonidele Toulouse’i piirkonnas, jättes välja kodukasutajad. Lisaks hõlmas projekt vaid osa piirkonnast. Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et tegu ei olnud üldist majandushuvi pakkuva teenusega, kuna teatatud meede ei olnud suunatud mitte kodanike, vaid ettevõtjate huvide teenimisele.
(25) Vt kohtuasi T-289/03, BUPA jt vs. komisjon, EKL 2008, lk II-741, punkt 165, ja kohtuasi T-106/95, FFSA jt vs. komisjon, EKL 1997, lk II-229, punkt 99. Vt ka komisjoni teatis „Üldhuviteenused Euroopas”, punkt 14 (EÜT C 17, 19.1.2001, lk 4).
(26) Vt kohtuasi T-442/03, SIC vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1161, punkt 195, kohtuasi T-289/03, BUPA jt vs. komisjon, sealsamas, punkt 166, ja kohtuasi T-17/02, Fred Olsen vs. komisjon, sealsamas, punkt 216. Komisjoni teatise „Üldhuviteenused Euroopas” punktis 22 on sätestatud: „Liikmesriikidepoolne määratlemisvabadus tähendab, et liikmesriigid peavad määratlema, mida nad tegevuse eripära alusel loevad üldise majandushuvi teenusteks. Seda määratlust võib kontrollida ainult ilmsete vigade vältimiseks”.
(27) Ainuüksi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamist vastavalt artikli 61 lõike 3 punktile c ei saa seega pidada üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks riiklike ametiasutuste poolt. Vt komisjoni otsus N 381/04 – Prantsusmaa, „Pyrénées-Atlantiques’i kiirvõrgustiku projekt”, punkt 53, ja komisjoni otsus N 382/04 – Prantsusmaa, „Kiire võrguühenduse rajamine Limousini piirkonnas”.
(28) Et hinnata vajadust üldist majandushuvi pakkuva teenuse järele, tuleks seega alati võtta arvesse võrke, mille arhitektuur on võrreldav, st lairibaühenduse põhivõrke või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.
(29) „Lähituleviku” all tuleks mõista kolme aastat. Erainvestorite kavandatavad investeeringud peaksid seoses sellega olema piisavad, et vähemalt katvuse alal tehtaks kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme; ülejäänud osa kavandatavast investeeringust tuleks eraldada pärast seda mõistliku aja jooksul (sõltuvalt piirkonna ja projekti eripärast).
(30) Selliste põhjuste puudumise korral ei saa järelevalveamet isegi piiratud määral kontrollida, kas EFTA riik on esimese Altmarki kriteeriumi ja EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt teinud ilmse vea oma otsustusõiguse kasutamisel. Vt kohtuasi T-289/03, BUPA jt vs. komisjon, sealsamas, punkt 172.
(31) Võrk ei tohiks sõltuda ühest konkreetsest tehnoloogiast ja peaks seega andma juurdepääsu taotlejatele võimaluse kasutada mis tahes tehnoloogiat teenuse pakkumiseks lõppkasutajale. Selle nõude kohaldamise võimalused on piiratud ADSL-võrguinfrastruktuuri kasutuselevõtu puhul, kuid mitte järgmise põlvkonna kiudoptilise juurdepääsuvõrgu puhul, mis lubab operaatoritel kasutada lõppkasutajale teenuste pakkumiseks mitmesuguseid kiudoptilisi tehnoloogiaid (st kakspunktside või passiivne optiline võrk andmeedastuskiirusega kuni 1 Gbit/s (GPON)).
(32) Näiteks ADSL-võrk peaks võimaldama bitivooühendust ja kliendiliini täielikku eraldamist, järgmise põlvkonna kiudoptiline võrk aga vähemalt juurdepääsu pimedatele kiududele ja bitivooühendust ning ühenduspunktini ulatuva kiudoptilise võrgu (FTTC) kasutuselevõtu korral kliendi alamliini eraldamist.
(33) Piirang on põhjendatud, sest pärast seda, kui universaalühendust pakkuv lairibavõrk on juba kasutusele võetud, piisab tavaliselt turujõududest, et kõikidele lõppkasutajatele tagataks konkurentsivõimelise hinnaga sideteenused.
(34) Selliste kaitsemeetmete hulka võivad kuuluda eelkõige raamatupidamise lahususe kohustus, samuti vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt lahutatud üksuse loomine. Loodud üksus vastutaks talle ülesandeks tehtud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ja sellega seotud tingimuste täitmise eest ainuisikuliselt.
(35) Kõige sobivama meetodi väljatöötamine, mis arvestaks iga juhtumi eripära ja tagaks, et hüvitatakse üksnes kulud, mis tulenevad üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisest mittetulusates piirkondades, on EFTA riikide ülesanne. Makstava hüvitise suuruse määramiseks võiks näiteks võrrelda tulusid, mis laekuvad infrastruktuuri ärilisest kasutamisest tulusates ja mittetulusates piirkondades. Ülemäärast kasumit (st kasumit, mis ületab tööstusharu keskmise kapitalitasuvuse sellise lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtu puhul) võiks kasutada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks mittetulusates piirkondades, makstes puudujääva osa ulatuses hüvitist.
(36) ELT L 312, 29.11.2005, lk 67.
(37) Vt ka järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk riigiabi kohta, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (ELT L 109, 26.4.2007, lk 44) ja EMP kaasanne nr 20, 26.4.2007, lk 1, mis on kättesaadav ka järelevalveameti veebilehel http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/state_aid_guidelines/partvi-stateaidintheformofpublicservicecompensation.pdf.
(38) Tuleb meenutada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile a) võib EMP lepinguga kokkusobivaks pidada ka „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus”.
(39) ELT L 54, 28.2.2008, lk 1, ja EMP kaasanne nr 11, 28.2.2008, lk 1.
(40) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13). Kuigi antav abi on mõnel juhul suunatud abisaavatele piirkondadele ja seda oleks võinud käsitada abina alginvesteeringuks eespool nimetatud suuniste tähenduses, võib abi osatähtsus sageli ületada selliste piirkondade puhul lubatud regionaalabi ülempiiri.
(41) Vt näiteks komisjoni otsus N 508/08 – Ühendkuningriik, „Lairibaühenduse kaugteenuste pakkumine Põhja-Iirimaal”, komisjoni otsus N 201/06 – Kreeka, „Lairibaühenduse edendamine hõlmamata piirkondades”, ja komisjoni otsus N 118/06 – Läti, „Lairiba-sidevõrkude arendamine maapiirkondades”.
(42) Vt näiteks komisjoni otsus N 201/06 – Kreeka, „Lairibaühenduse edendamine hõlmamata piirkondades”.
(43) Vt näiteks komisjoni otsus N 118/06 – Läti, „Lairiba-sidevõrkude arendamine maapiirkondades”.
(44) Vt komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus riigiabi C 35/05 (ex N 59/05) kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda lairibavõrgu arendamiseks Appingedamis (ELT L 86, 27.3.2007, lk 1). Juhtum hõlmas passiivse võrgu (st kaablikanalisatsiooni ja kiudoptika) kasutuselevõttu, mis kuuluks omavalitsusele, samas kui aktiivne infrastruktuur (st võrgu haldamine ja käitamine) läheks riigihanke korras erasektori hulgimüüja kätte, kes pakuks hulgimüügiteenuseid teistele teenusepakkujatele. Oma otsuses märkis komisjon, et Madalmaade lairibaturgu iseloomustab kiire areng ning elektroonilise sideteenuse pakkujad, kaabelsideoperaatorid ja Interneti-teenuste pakkujad on praegu Madalmaade turule sisse toomas väga suure jõudlusega lairibateenuseid ilma riigiabita. Olukord Appingedamis ei erinenud Madalmaade ülejäänud lairibaturust. Nii püsiliinide valitsev operaator kui ka kaabelsideoperaator juba pakkusid Appingedamis kolmikpaketti (telefon, lairibaühendus ja digitaal-/analoogtelevisioon) ning mõlemal operaatoril olid tehnilised võimalused oma võrkude ribalaiuse täiendavaks suurendamiseks.
(45) Tuleks meenutada, et seni kasutatakse lairibajuurdepääsu puhul kõigis EFTA riikides eelnevat reguleerimist, nagu on märgitud punktis 4.
(46) Oma otsuses N 131/05 – Ühendkuningriik, „FibreSpeedi lairibaprojekt Walesis”, pidi komisjon hindama, kas Walesi ametiasutuste poolt 14 ettevõtlusparki ühendava, avatud, operaatorist sõltumatu kiudoptilise võrgu rajamiseks antud toetust võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks, ehkki sihtpiirkondades oli juba teenust pakkunud valitsev võrguoperaator, kes pakkus kindla tariifiga püsiliinide kasutamist. Komisjon leidis, et püsiliinide kasutamise pakkumine valitseva operaatori poolt oli väga kallis, VKEde jaoks peaaegu üle jõu käiv. Toetuse sihtmärgiks olevad ettevõtluspargid ei saanud ka kasutada sümmeetrilist ADSLi teenust kiirusega üle 2 Mbit/s, kuna nad asusid valitseva operaatori telefonikeskjaamadest liiga kaugel. Lisaks ei teinud valitsev operaator kolmandatele isikutele kättesaadavaks oma kaablikanalisatsiooni ja pimedaid kiude. Seetõttu ei saanud valitseva operaatori kohalolu sihtpiirkondades tagada taskukohast kiiret Interneti-teenust VKEdele. Puudusid ka väljavaated, et kolmandad isikud ehitaksid alternatiivse infrastruktuuri, et pakkuda kõnealustele ettevõtlusparkidele kiiret Interneti-teenust. Vt ka komisjoni otsus N 890/06 – Prantsusmaa, „Abi Toulouse’i piirkonna omavalitsusüksuste ühendusele (Sicoval) kiire Interneti-võrgu loomiseks”, ja komisjoni otsus N 284/05 – Iirimaa, „Piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp”.
(47) Vt näiteks komisjoni otsus N 473/07 – Itaalia, „Lairibaühendus Alto Adige maakonnas”, komisjoni otsus N 570/07 – Saksamaa, „Lairibaühendus Baden-Württembergi maapiirkondades”, komisjoni otsus N 131/05 – Ühendkuningriik, „FibreSpeedi lairibaprojekt Walesis”, komisjoni otsus N 284/05 – Iirimaa „Piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp”, komisjoni otsus N 118/06 – Läti, „Lairiba-sidevõrkude arendamine maapiirkondades”, ja komisjoni otsus N 157/06 – Ühendkuningriik, „Lairibaprojekt „South Yorkshire Digital Region””.
(48) Vt näiteks komisjoni otsus N 222/06 – Itaalia, „Abi Sardiinia digitaalse lõhe ületamiseks”, komisjoni otsus N 398/05 – Ungari, „Maksusoodustuste väljatöötamine lairibaühenduste toetamiseks”, ja komisjoni otsus N 264/06 – Itaalia, „Lairibaühendus Toscana maapiirkondadele”.
(49) Tavaliselt toimub see järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse raames.
(50) Kui on tõendatud, et olemasolevad operaatorid ei ole esitanud riiklikule ametiasutusele kaardistamise jaoks märkimisväärset teavet, tuleb nimetatud ametiasutusel lähtuda talle kättesaadavast teabest.
(51) Vt näiteks komisjoni otsus N 201/06 – Kreeka, „Lairibaühenduse edendamine hõlmamata piirkondades”, komisjoni otsus N 264/06 – Itaalia, „Lairibaühendus Toscana maapiirkondadele”, komisjoni otsus N 475/07 – Iirimaa, „Iirimaa riiklik lairibaühenduse kava”, ja komisjoni otsus N 115/08 – Saksamaa, „Lairibaühendus Saksamaa maapiirkondades”.
(52) Vt näiteks komisjoni otsus N 508/08 – Ühendkuningriik, „Lairibaühenduse kaugteenuste pakkumine Põhja-Iirimaal”, komisjoni otsus N 475/07– Iirimaa, „Iirimaa riiklik lairibaühenduse kava”, komisjoni otsus N 157/06 – Ühendkuningriik, „Lairibaprojekt „South Yorkshire Digital Region””.
(53) Majanduslikult parima pakkumise kindlakstegemiseks peaks hankemenetlust korraldav ametiasutus eelnevalt täpsustama, kui suur suhteline kaal on igal tema valitud (kvalitatiivsel) kriteeriumil.
(54) Komisjon on seni ainult ühel juhul kiitnud heaks ühe konkreetse tehnoloogilise lahenduse põhjendatud kasutamise: vt komisjoni otsus N 222/06 – Itaalia, „Abi Sardiinia digitaalse lõhe ületamiseks”. Komisjoni võttis arvesse, et lähtuvalt eriasjaoludest, nimelt „piirkonna topograafiast, kaabelvõrkude puudumisest ja vajadusest maksimeerida abi kasutegurit, tundub projekti eesmärkide saavutamise seisukohast asjakohane ADSLi tehnoloogia kasutamine”, punkt 45.
(55) Lisaks sellele – mil iganes EFTA riik otsustab sellise haldusmudeli kasuks, mille puhul subsideeritav lairibainfrastruktuur pakub kolmandatele isikutele ainult hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid ja mitte jaemüügiteenuseid, vähendab ta täiendavalt võimalikke konkurentsimoonutusi, kuna selline võrguhaldusmudel aitab ära hoida võimalikke keerulisi probleeme seoses ebaõiglase hinnapoliitika ja juurdepääsu tõkestamise varjatud vormidega.
(56) Riiklik reguleeriv asutus peaks sel juhul võtma arvesse võimalust, et konkreetsed tingimused, mille tõttu abi andmist asjaomase infrastruktuuri operaatorile peeti kunagi põhjendatuks, ei pruugi olla veel kadunud.
(57) Eriolukorras, mida teatist esitav EFTA riik nõuetekohaselt tõendab, võib sellise mehhanismi kehtestamine väga väikeste summade või lihtsustatud hankemenetlusel põhinevate väikesemahuliste ühekordsete projektide puhul põhjustada abi andvatele ametiasutustele ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ja seetõttu järelevalveamet seda ei nõua.
(58) Praegusel tehnoloogia ja turu arengu tasandil ei paista ei satelliidi- ega ka mobiilsidetehnoloogiad olevat võimelised pakkuma väga kiiret sümmeetrilist lairibateenust. Tulevikus võib see olukord muutuda ja seda eelkõige mobiilsideteenuste osas (mobiilse raadioside järgmise suure arenguetapi, „pikaajalise arengu” puhul võivad selle vastuvõtmise korral suurimad andmekiirused ulatuda kuni 100 Mbit/s (allalink) ja kuni 50 Mbit/s (üleslink)).
(59) Vt komisjoni otsus N 157/06 – Ühendkuningriik, „Lairibaprojekt „South Yorkshire Digital Region””, ja komisjoni otsus N 284/05 – Iirimaa, „Piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp”.
(60) Seni ainult kahe juhtumi puhul (Appingedam ja Amsterdam) on antud riiklikku toetust sellise järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtuks, mis toob kiudoptilise ühenduse kodukasutajate segmendini.
(61) Lairibavõrgu operaatorid on väitnud, et kiudoptilise võrgu kasutuselevõtt on ikka veel väga kallis ja riskantne investeering, välja arvatud tiheda asustusega või elava ettevõtlusega piirkondades, kus operaatoritel on juba märkimisväärne lairibaklientide hulk, kes sooviksid kasutada kiiremat ühendust. Teatavatel juhtudel peetakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude ja kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtu maksumust oodatava tuluga võrreldes liiga suureks ja nii ei sisene turule erainvestoreid või on nende arv liiga väike.
(62) Sellised meetmed ei tohiks olla suunatud konkreetselt elektroonilise side operaatoritele, vaid neid tuleks vahet tegemata kohaldada kõigi asjaomaste sektorite kõigi operaatorite suhtes (näiteks muud teenuseoperaatorid nagu gaasi-, elektri- ja/või vee-ettevõtjad). Meetmed, mida kohaldatakse üksnes elektroonilise side operaatorite suhtes, võivad endast kujutada valdkondlikku toetust ja kuuluvad seega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.
(63) Vt näiteks komisjoni otsus N 157/06 – Ühendkuningriik, „Lairibaprojekt „South Yorkshire Digital Region””, komisjoni otsus N 201/06 – Kreeka, „Lairibaühenduse edendamine hõlmamata piirkondades”, komisjoni otsus N 131/05 – Ühendkuningriik, „FibreSpeedi lairibaprojekt Walesis”, komisjoni otsus N 284/05 – Iirimaa, „Piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp”, komisjoni otsus N 381/04 – Prantsusmaa, „Pyrénées-Atlantiques’i kiirvõrgustiku projekt”, komisjoni otsus N 382/05 – Prantsusmaa, „Kiire võrguühenduse rajamine Limousini piirkonnas”, komisjoni otsus N 57/05 – Ühendkuningriik, „Toetus piirkondlikule innovatiivsele lairibakasutusele Walesis”, ja komisjoni otsus N 14/08 – Ühendkuningriik, „Lairibaühendus Šotimaal – lairibaulatuse suurendamine”.
(64) See ei piira eespool punktis 31 osutatud regionaalabi käsitleva peatüki võimalikku kohaldamist.
(65) Kui eristus piirkonna vahel, kus on saadaval ainult kitsaribaline (sissehelistamisega) Internet, ja piirkonna vahel, kus on lairibaühendus, tähendab täna, et kitsaribalise Internetiga piirkond on „valge” piirkond, siis võib „valgeks” pidada ka piirkonda, kus puudub järgmise põlvkonna lairibainfrastruktuur, kuid kus võib olla olemas lairibaühenduse põhiinfrastruktuur.
(66) ADSL 2+ võrgu puhul laieneb tavalise ADSL võrgu ribalaius kuni 24 Mbit/s.
(67) Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valge” piirkond võib tähendada nii piirkonda, kus lairibaühenduse põhiinfrastruktuur puudub (tavapärased „valged” piirkonnad), kui ka piirkonda, kus on vaid üks lairibaühenduse põhiteenuse pakkuja (s.o tavapärane „hall” piirkond) või kus on olemas mitu lairibaühenduse põhiteenuse pakkujat (s.o tavapärane „must” piirkond). Nagu jaos 3.4 osutatud, on selleks, et lairibaühenduse kasutuselevõtuks antav riigiabi oleks nendes erinevates olukordades eeskirjadele vastav, nõutavad erinevad tingimused.
(68) Nimetatud ajavahemik vastab arvatavasti keskmisele ajale, mis on vajalik järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks linnades. Sellega seoses peaks operaator olema võimeline tõendama, et järgneva kolme aasta jooksul on teeb ta vajalikud infrastruktuuriinvesteeringud, et katta selleks ajaks suur osa asjaomasest territooriumist ja elanikkonnast.
(69) Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „hall” piirkond võib tähendada a) piirkonda, kus puudub muu lairibaühenduse põhivõrk peale järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu, ning b) piirkonda, kus on esindatud üks või mitu lairibateenuse pakkujat (mida võib pidada tavapäraseks „halliks” või „mustaks” piirkonnaks). Nagu jaos 3.4 osutatud, on selleks, et lairibaühenduse kasutuselevõtuks antav riigiabi oleks nendes erinevates olukordades eeskirjadele vastav, nõutavad erinevad tingimused.
(70) Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „must” piirkond võib tähendada piirkonda, kus lairibateenuse pakkujaid on üks (tavapärane „hall” piirkond) või mitu (tavapärane „must” piirkond). Nagu järgnevas osutatud, on selleks, et lairibaühenduse kasutuselevõtuks antav riigiabi oleks nendes erinevates olukordades eeskirjadele vastav, nõutavad erinevad tingimused.
(71) Sel juhul tuleks arvesse võtta võimalust, et konkreetsed tingimused, mille tõttu abi andmist asjaomase infrastruktuuri operaatorile peeti kunagi põhjendatuks, ei pruugi olla veel kadunud.
Parandused
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/63 |
Komisjoni 6. detsembri 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1270/2011 (millega määratakse kindlaks ekspordilitsentside väljaandmise heakskiiduprotsent, millega lükatakse tagasi ekspordilitsentsitaotlused ja millega peatatakse ekspordilitsentsitaotluste esitamine kvoodivälise suhkru puhul) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 324, 7. detsember 2011 )
Leheküljel 27 põhjenduses 3
asendatakse
|
„(3) |
Ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud suhkru kogused ületavad rakendusmääruse (EL) nr 372/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a kindlaks määratud koguseid. Seepärast tuleks 1. detsembril 2011 taotletud koguste puhul sätestada heakskiiduprotsent. Seega tuleks kõik pärast 2. detsembrit 2011 esitatud ekspordilitsentsitaotlused suhkru puhul tagasi lükata ja peatada nende toodete ekspordilitsentsitaotluste esitamine,” |
järgmisega:
|
„(3) |
Ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud suhkru kogused ületavad rakendusmääruse (EL) nr 372/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a kindlaks määratud koguseid. Seepärast tuleks 1. detsembril 2011 ja 2. detsembril 2011 taotletud koguste puhul sätestada heakskiiduprotsent. Seega tuleks kõik pärast 2. detsembrit 2011 esitatud ekspordilitsentsitaotlused suhkru puhul tagasi lükata ja peatada nende toodete ekspordilitsentsitaotluste esitamine,”. |
Leheküljel 27 artiklis 1
asendatakse
„1. Kvoodivälise suhkru ekspordilitsentsid, mille taotlused esitati 1. detsembril 2011, antakse taotletud koguste puhul välja ühtse heakskiiduprotsendi 51,679586 % alusel.”
järgmisega:
„1. Kvoodivälise suhkru ekspordilitsentsid, mille taotlused esitati 1. detsembril 2011 ja 2. detsembril 2011, antakse taotletud koguste puhul välja ühtse heakskiiduprotsendi 51,679586 % alusel.”
|
8.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/63 |
Nõukogu 8. novembri 2011. aasta otsuse (millega muudetakse otsust 2011/734/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 320, 3. detsember 2011 )
Allkiri
asendatakse
„Nõukogu nimel
eesistuja
J. VINCENT-ROSTOWSKI”
järgmisega:
„Nõukogu nimel
eesistuja
W. PAWLAK”.