6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/1

(1)

26. oktoobril 2007 sõlmisid Euroopa Ühendus ja Vene Föderatsioon lepingu teatavate terasetoodetega kauplemise kohta (2) (edaspidi „leping”).

(2)

Lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et jooksval kalendriaastal kasutamata jäänud koguseid võib üle kanda järgmisesse kalendriaastasse kuni 7 % ulatuses lepingu II lisas esitatud asjaomasest koguselisest piirnormist.

(3)

Vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 4 võib teha tooterühmade vahelisi ülekandeid kuni 7 % ulatuses asjaomase tooterühma koguselisest piirnormist.

(4)

Venemaa on teavitanud Euroopa Liitu oma kavatsusest kasutada artikli 3 lõigete 3 ja 4 sätteid lepingus sätestatud aja jooksul. Tulenevalt Venemaa taotlusest on asjakohane teha vajalikke kohandamisi 2011. aasta koguseliste piirnormide osas.

(5)

Lepingu artiklis 10 on sätestatud, et iga-aastase pikenemisega suurenevad kõigi tooterühmade kogused 2,5 % võrra.

(6)

Määrust (EÜ) nr 1342/2007 tuleks vastavalt muuta,

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlused loa andmiseks Lactobacillus buchneri’le (DSM 16774), Lactobacillus buchneri’le (DSM 12856), Lactobacillus paracasei’le (DSM 16245), Lactobacillus paracasei’le (DSM 16773), Lactobacillus plantarum’ile (DSM 12836), Lactobacillus plantarum’ile (DSM 12837), Lactobacillus brevis’ele (DSM 12835), Lactobacillus rhamnosus’ele (NCIMB 30121), Lactococcus lactis’ele (DSM 11037), Lactococcus lactis’ele (NCIMB 30160), Pediococcus acidilactici’le (DSM 16243) ja Pediococcus pentosaceus’ele (DSM 12834). Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotlused käsitlesid Lactobacillus buchneri (DSM 16774), Lactobacillus buchneri (DSM 12856), Lactobacillus paracasei (DSM 16245), Lactobacillus paracasei (DSM 16773), Lactobacillus plantarum’i (DSM 12836), Lactobacillus plantarum’i (DSM 12837), Lactobacillus brevis’e (DSM 12835), Lactobacillus rhamnosus’e (NCIMB 30121), Lactococcus lactis’e (DSM 11037) Lactococcus lactis’e (NCIMB 30160), Pediococcus acidilactici (DSM 16243) ja Pediococcus pentosaceus’e (DSM 12834) lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina, mis liigitatakse söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 6. septembri 2011. aasta arvamustes Lactobacillus buchneri (DSM 16774), (2) Lactobacillus buchneri (DSM 12856) (3) ja Lactobacillus brevis’e (DSM 12835) (4) kohta järeldusele, et need mikroorganismid ei avalda kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et nende kasutamine tõhustab mis tahes haljassöödast valmistatava silo tootmist, kuna suureneb äädikhappe produktsioon, mille tulemusena paraneb silo aeroobne stabiilsus. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandite analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma 6. septembri 2011. aasta arvamustes Lactobacillus paracasei (DSM 16245), (5) Lactobacillus paracasei (DSM 16773), (6) Lactobacillus plantarum’i (DSM 12836), (7) Lactobacillus plantarum’i (DSM 12837), (8) Lactobacillus rhamnosus’e (NCIMB 30121), (9) Lactococcus lactis’e (NCIMB 30160), (10) Pediococcus acidilactici (DSM 16243) (11) ja Pediococcus pentosaceus’e (DSM 12834) (12) kohta ning 8. septembri 2011. aasta arvamuses Lactococcus lactis’e (DSM 11037) (13) kohta järeldusele, et need mikroorganismid ei avalda kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et nende kasutamine tõhustab mis tahes haljassöödast valmistatava silo tootmist, vähendades pH taset ja parandades kuivaine säilivust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandite analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)

Lactobacillus buchneri (DSM 16774), Lactobacillus buchneri (DSM 12856), Lactobacillus paracasei (DSM 16245), Lactobacillus paracasei (DSM 16773), Lactobacillus plantarum’i (DSM 12836), Lactobacillus plantarum’i (DSM 12837),Lactobacillus brevis’e (DSM 12835), Lactobacillus rhamnosus’e (NCIMB 30121), Lactococcus lactis’e (DSM 11037), Lactococcus lactis’e (NCIMB 30160), Pediococcus acidilactici (DSM 16243) ja Pediococcus pentosaceus’e (DSM 12834) hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste mikroorganismide kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/9

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/11

(1)

Otsusega 2009/470/EÜ on kehtestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimis-, tõrje- ja seirekavade puhul.

(2)

Lisaks on otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikega 1 ette nähtud, et tuleb kehtestada liidu finantsmeede, et hüvitada kulud, mida liikmesriigid on kandnud kõnealuse otsuse 1. lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside riiklike likvideerimis-, tõrje- ja seirekavade rahastamisel.

(3)

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta otsusega 2008/341/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid, (2) on ette nähtud, et liidu meetmetena heakskiidu saamiseks peavad liikmesriikide esitatud kavad vastama vähemalt kõnealuse otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (3) on ette nähtud liikmesriikide aastased kavad veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) seireks.

(5)

Ka nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) (4) on ette nähtud järelevalvekavad, mille liikmesriigid peavad läbi viima seoses kodu- ja metslindudega, et aidata korrapäraselt ajakohastatavate riskianalüüside põhjal muu hulgas suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega lindudel. Kõnealused aastased järelevalvekavad ja nende rahastamine tuleks samuti heaks kiita.

(6)

Teatavad liikmesriigid on esitanud komisjonile liidu rahalise toetuse saamiseks aastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks, kontrollikavad zoonooside ennetamiseks ning aastased seirekavad teatavate TSEde likvideerimiseks ning seireks.

(7)

Komisjoni otsuste 2007/782/EÜ, (5) 2008/897/EÜ, (6) 2009/883/EÜ (7) ja 2010/712/EÜ (8) alusel kiideti heaks teatavad liikmesriikide esitatud mitmeaastased kavad loomahaiguste likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks aastateks 2008, 2009, 2010 ja 2011.

(8)

Kõnealuste mitmeaastaste kavade kulukohustused võeti vastu vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) artikli 76 lõikele 3. Kõnealuste kavade esimene eelarveline kulukohustus võeti pärast nende heakskiitmist. Kõik järgmised aastased kulukohustused peab komisjon võtma eelmise aasta kava täitmise alusel otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikes 5 osutatud toetuse andmise otsuse põhjal.

(9)

Teatavatel liikmesriikidel, mis on edukalt rakendanud mitme aasta jooksul kaasfinantseeritud marutaudi likvideerimiskavu, on ühine maismaapiir kolmandate riikidega, kus see haigus esineb. Marutaudi lõplikuks likvideerimiseks tuleb liiduga piirnevate riikide territooriumil läbi viia teatavaid vaktsineerimistegevusi.

(10)

Et toetada marutaudivastase vaktsineerimise teostamist liiduga piirnevate kolmandate riikide territooriumil, tuleks võimaldada ettemakset 60 % ulatuses maksimumsummast, mis on sellisele tegevusele ette nähtud liikmesriigi kavades.

(11)

Komisjon on nii veterinaaria kui ka rahanduslikust seisukohast hinnanud liikmesriikide esitatud aastaseid kavasid ning samuti 2008., 2009., 2010 ja 2011. aastaks heakskiidetud mitmeaastaste kavade vastavalt viiendat, neljandat, kolmandat ja teist aastat. Kõnealused kavad vastavad liidu asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuses 2008/341/EÜ sätestatud kriteeriumidele.

(12)

Võttes arvesse aastaste ja mitmeaastaste kavade tähtsust liidu eesmärkide saavutamisel loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) ja linnugripi vastase võitluse kavade kohustuslikku rakendamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane määrata kindlaks liidu rahalise toetuse sobiv määr, et hüvitada asjaomastele liikmesriikidele käesolevas otsuses osutatud meetmete võtmisega seotud kulud iga kava rakendamiseks eraldatava toetuse maksimumsumma ulatuses.

(13)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(14)

Abikõlblike kulude individuaalsete põhjenduste kontrollimine põhjustab liigset halduskoormust, kuid samas ei suurenda kuigivõrd ELi fondide tõhusat kasutamist või läbipaistvust. Seetõttu on asjakohane määrata kindlaks ELi rahaline toetus iga programmi jaoks, vajaduse korral tasemel, mis tagab, et vastavat tüüpi meetme rakendamisel tekkivad kulud on kaetud. Liidu rahaline toetus, millega toetatakse peamiselt selliseid kindlaksmääratud tegevusi, nagu proovide võtmine, testimine ja vaktsineerimine, peaks olema määratletud ühekordse summana, mis oleks ette nähtud kompenseerimaks kõiki kulusid, mis tavaliselt esinevad selliste tegevuste teostamisel või vastavate testitulemuste saamisel.

(15)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (10) tuleb loomahaiguste likvideerimise ja tõrje kavasid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli läbiviimise eesmärgil kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(16)

Liidu rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad käesolevas otsuses ettenähtud tähtaja jooksul kogu vajaliku teabe.

(17)

Haldustõhususe huvides tuleks kõik kulud, millele taotletakse liidu rahalist toetust, esitada eurodes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1290/2005 tuleks muus vääringus kui eurodes väljendatud kulude ümberarvestuskursina kasutada kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil asjaomane liikmesriik oma taotluse esitab.

(18)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär ei ületa keskmiselt 375 eurot tapetud looma kohta:

c)

ning ei ületa järgmist:

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär ei ületa keskmiselt 375 eurot tapetud looma kohta:

c)

ning ei ületa järgmist:

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega kõnealuste kavade kohaselt tapetud loomade eest, ning toetuse ülemmäär ei ületa keskmiselt 50 eurot tapetud looma kohta;

c)

ning ei ületa järgmist:

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

moodustab 50 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, sealhulgas:

c)

ning ei ületa järgmist:

a)

on ühekordne summa 0,5 eurot iga ametliku proovi kohta;

b)

moodustab 50 % iga lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriigi kuludest, sealhulgas:

c)

ei ületa järgmist:

a)

Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Ungari, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire kavad ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012;

b)

Itaalia esitatud sigade aafrika katku tõrje ja seire kava ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012.

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

ning ei ületa järgmist:

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

ei tohi ületada 900 000 eurot.

a)

koosneb ühekordsest summast, mis kompenseerib kõik kulutused, mis on tehtud järgmiste tegevuste ja/või testide sooritamiseks:

b)

moodustab 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud laboritestidega, mida ei ole ette nähtud punktis a ning

c)

ei ületa järgmist:

a)

koosneb ühekordsest summast:

b)

moodustab 50 % iga liikmesriigi kuludest, mis on seotud omanikele hüvitise maksmisega BSE ja skreipi likvideerimise kava kohaselt väljapraagitud või hävitatud loomade eest;

c)

ning ei ületa järgmist:

a)

on ühekordne summa 5 eurot iga kontrollitud metslooma kohta;

b)

moodustab 75 % iga lõikes 1 osutatud liikmesriigi kuludest, sealhulgas:

c)

ei ületa järgmist:

a)

toetus on ette nähtud ainult suukaudse vaktsiini ja sööda ostmiseks ja levitamiseks;

b)

toetus moodustab 100 % ning

c)

toetus ei tohi ületada 1 260 000 eurot.

a)

on ühekordne summa 5 eurot iga kontrollitud metslooma kohta;

b)

moodustab 75 % iga lõigetes 1–4 osutatud liikmesriigi kuludest, sealhulgas:

c)

ei tohi 2012. aastal ületada järgmist:

a)

toetus on ette nähtud ainult suukaudse vaktsiini ja sööda ostmise ja levitamise kulude hüvitamiseks;

b)

toetus moodustab 100 %, ning

c)

ei ületa 2012. aastal:

a)

on ühekordne summa 0,5 eurot iga ametliku proovi kohta;

b)

moodustab 50 % Poola lõikes 1 osutatud kuludest samade meetmete puhul nagu artikli 5 lõikes 3.

a)

loom tapeti või välja praagiti;

b)

tooted hävitati või

c)

omanik esitas täidetud taotluse.

a)

rakendavad kavasid kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)

jõustavad hiljemalt 1. jaanuariks 2012 kavade rakendamiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted;

c)

edastavad komisjonile hiljemalt 31. juuliks 2012 kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga a kavade vahepealsed tehnilised ja finantsaruanded perioodi kohta 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2012;

d)

edastavad artiklis 8 osutatud kavade puhul komisjoni on-line süsteemi kaudu iga kuue kuu tagant komisjonile kodu- ja metslindude uuringute positiivsed ja negatiivsed tulemused, vastavalt komisjoni otsuse 2010/367/EL artiklile 4;

e)

edastavad komisjonile kooskõlas otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõike 7 punktiga b hiljemalt 30. aprilliks 2013 kavade kohta iga-aastase tehnilise aruande asjakohase kava tehnilise rakendamise kohta koos tõendusmaterjaliga liikmesriigi poolt ajavahemikus 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

f)

rakendavad kavu tõhusalt;

g)

ei taotle asjakohasteks meetmeteks edaspidi muud liidu toetust ning ei ole varem selliseid taotlusi esitanud.

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/23

6.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/23