I LISA

FCL OSA

A   ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

FCL.001   Pädev asutus

Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse piloodilube või sellega seotud pädevusmärkeid ja tunnistusi.

FCL.005   Reguleerimisala

Käesoleva osaga nähakse ette piloodilubade ja sellega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

FCL.010   Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„vigurlend” – ettekavatsetud manööver, millega kaasneb õhusõiduki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega lennuinstruktorile muuks kui vigurlennuloa või vigurlennupädevusega seotud tööks;

„lennuk” – õhust raskem mootoriga jäigatiivaline õhusõiduk, mille tõstejõud tekib õhu dünaamilise vastumõjuna tiivale;

„teise piloodiga käitatav lennuk” – lennukitüüp, mille käitamiseks nõutakse vastavalt lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi nõuetele teise piloodi olemasolu;

„õhusõiduk” – masin, mille tõstejõud atmosfääris tekib õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

„lennumeisterlikkus” – pädevate otsuste ning põhjalike teadmiste, oskuste ja hoiakute sihikindel kasutamine lennueesmärkide saavutamiseks;

„õhulaev” – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, välja arvatud kuumaõhulaevad, mis käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallide alla kuuluvaks;

„õhupall” – jõuseadmeta õhust kergem õhusõiduk, mis püsib õhus tänu gaasi või pardal oleva põleti kasutamisele. Käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallideks ka kuumaõhulaevad, ehkki neil on jõuseade;

„instrumentaallennu esmaimitaator (BITD)” – maapealne treeningseade, mis kujutab teatava lennukiklassi piloodiõpilase töökohta. Võidakse kasutada ekraanile projitseeritud instrumendipaneele ja vedruga juhtimisseadmeid, mis annavad ettekujutuse vähemalt instrumentaallennu protseduurilistest aspektidest;

„õhusõiduki liik” – kindlaksmääratud põhiomadustega õhusõidukite liigitus, näiteks lennuk, vertikaalstardiga õhusõiduk, kopter, õhulaev, purilennuk, vabalennuõhupall;

„lennukiklass” – ühepiloodilennukite liigitus, mille puhul tüübipädevusmärget ei nõuta;

„õhupalliklass” – õhupallide liigitus, mille aluseks on õhuspüsimiseks kasutatav tõstemeetod;

„äriline lennutransport” – reisijate-, kauba- või postivedu tasu või hüvitise eest;

„kompetentsus” – oskused, teadmised ja hoiakud, mida on vaja ülesande täitmiseks ettenähtud tasemel;

„kompetentsuse hindamise element” – kindlat ülesannet sisaldav tegevus, millel on algatav ja lõpetav sündmus, millega määratakse selgelt tegevuse piirid ja täheldatav lõpptulemus;

„kompetentsuse hindamise moodul” – mitmest kompetentsuse hindamise elemendist koosnev piiritletud toiming;

„teine piloot” – piloot, kes täidab kahe või enama piloodi olemasolu nõudega õhusõidukis kõiki piloodi ülesandeid peale õhusõiduki kapteni ülesannete, välja arvatud piloot, kelle õhusõiduki pardaloleku ainueesmärk on piloodiloa või pädevusmärke jaoks lennuõppe saamine;

„marsruutlend” – lend lähtepunktist sihtpunkti eelnevalt kindlaksmääratud marsruudil ja standardseid navigatsiooniprotseduure kasutades;

„teise piloodi vahetuspiloot” – piloot, kes mitmepiloodilennul ülalpool lennutasandit 200 vahetab reisilennu etapi ajal juhiste juures välja teise piloodi;

„instruktoriga lennuõppeaeg” – lennuaeg või maapealne instrumentaalaeg, mille jooksul isik saab lennuõpet asjakohase loaga instruktorilt;

„viga” – lennumeeskonna tegu või tegevusetus, mille tagajärjeks on kõrvalekalded organisatsioonilistest või lennueesmärkidest või -ootustest;

„veahaldus” – vigade tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega vigade tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade või õhusõiduki ebasoovitava oleku tõenäosuse vähendamiseks;

„lennu täisimitaator (FFS)” – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;

„lennuaeg” –   lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,   kopterite puhul ajavahemik kopteri tiivikulabade pöörlema hakkamisest kuni kopteri lõpliku peatumise ja tiivikulabade seiskumiseni pärast lennu lõppemist,   õhulaevade puhul ajavahemik õhulaeva masti küljest õhkutõusu eesmärgil vabastamisest kuni õhulaeva lõpliku peatumise ja masti külge kinnitamiseni pärast lennu lõppemist,   purilennukite puhul ajavahemik purilennuki maapealsest õhkutõusu eesmärgil liikumahakkamisest kuni purilennuki lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,   õhupallide puhul ajavahemik korvi maapinnast eemaldumisest õhkutõusu eesmärgil kuni korvi lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

„instrumentaallennureeglite kohane lennuaeg (IFR)” – kogu lennuaeg, mille kestel õhusõiduki lend toimub instrumentaallennureeglite järgi;

„lennuelementide imitaator (FTD)” – teatud tüüpi õhusõiduki mõõteriistade, seadmete, paneelide ja juhiste täismõõtmetes makett kas katmata või kaetud piloodikabiinis, kaasa arvatud seadmed ja arvutiprogrammid, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja õhus seadmele paigaldatud süsteemide ulatuses. Koormusi tekitav liikursüsteem ei ole nõutav, välja arvatud kopteri 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril, millel on nõutav visuaalsüsteemi olemasolu;

„lennuimitaator (FNPT)” – treeningseade, mis imiteerib piloodikabiini keskkonda ja sisaldab seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki tüübi või klassi jäljendamiseks lennutegevuses sellisel määral, et süsteemid näiksid funktsioneerivat nagu reaalsel õhusõidukil;

„õhupalligrupp” – õhupallide liigitus, mille aluseks on pallikesta suurus või maht;

„kopter” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud tekib peamiselt õhu vastumõjuna kandetiiviku(te)le, mis pöörleb/pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede;

„instrumentaallennuaeg” – aeg, mille kestel piloot juhib õhusõidukit üksnes mõõteriistade näitude järgi;

„maapealne instrumentaalaeg” – aeg, mille kestel piloot saab jäljendatud instrumentaallennu õpet lennutreeningseadmetel;

„instrumentaalaeg” – instrumentaallennuaeg või maapealne instrumentaalaeg;

„mitmepiloodilend” –   lennukite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitme või ühepiloodilennukis lennumeeskonna koostööd,   kopterite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitmepiloodikopteris lennumeeskonna koostööd;

„lennumeeskonna koostöö” (MCC) – lennumeeskonna ühtne tegutsemine kapteni juhtimisel;

„mitmepiloodiõhusõiduk” –   lennukite puhul lennuk, mis on sertifikaadi kohaselt ette nähtud käitamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga,   kopterite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul õhusõidukitüüp, mille käitamiseks on lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi või samaväärse dokumendi nõuete kohaselt vajalik teise piloodi olemasolu;

„öö” – ajavahemik hämariku lõpu ja koidu alguse vahel või mõni muu päikeseloojangu ja päikesetõusu vaheline asjaomaste ametiasutuste ettenähtud ajavahemik, mille liikmesriik on kindlaks määranud;

„muud treeningseadmed (OTD)” – muud koolitusseadmed kui lennu täisimitaatorid, lennutreeningseadmed ja lennuimitaatorid, mida kasutatakse õppevahenditena koolitustel, kus ei ole vaja täielikku piloodikabiinivarustust;

„hindamiskriteeriumid” – lihtsad hinnangut sisaldavad väited kompetentsuse hindamise mooduli nõutava tulemuse kohta ja nõutava sooritustaseme hindamiseks kasutatud kriteeriumide kirjeldus;

„õhusõiduki kapten (PIC)” – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;

„kaptenistažöör (PICUS)” – teine piloot, kes õhusõiduki kapteni järelevalve all täidab kapteni kohustusi ja ülesandeid;

„vertikaalstardiga õhusõiduk” – õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid;

„mootorpurilennuk” – ühe või mitme mootoriga õhusõiduk, millel on seisatud mootoritega olekus purilennuki omadused;

„erapiloot” – piloot, kelle piloodiluba annab õiguse piloteerida õhusõidukeid üksnes lendudel, mille eest ei maksta tasu, välja arvatud käesolevas osas sätestatud tegevus instruktori või eksamineerijana;

„lennuoskuse tasemekontroll” – pädevusmärke taastamiseks või pikendamiseks vajalik lennuoskuse tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„taastamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pärast pädevusmärke või tunnistuse kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevusest või tunnistusest tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;

„pikendamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pädevusmärke või tunnistuse kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevusmärkest või tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;

„arvestuslik marsruutlend” on lend, mis koosneb järgmistest etappidest: start, väljumine, vähemalt 15-minutiline reisilend, saabumine, lähenemine ja maandumine;

„purilennuk” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud lennu ajal tekib aerodünaamilisest vastumõjust fikseeritud kandepindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit;

„ühepiloodiõhusõiduk” – õhusõiduk, mis on sertifitseeritud käitamiseks ühe piloodiga;

„lennueksam” – loa või pädevusmärke väljaandmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;

„soololennuaeg” – lennuaeg, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõidukis üksi;

„piloodiõpilane kapteni kohustes (SPIC)” – piloodiõpilane, kes täidab instruktoriga lennul kapteni kohuseid nii, et instruktor üksnes jälgib piloodiõpilast ning ei suuna ega juhi õhusõiduki lendu;

„oht” – lennumeeskonna tegevusest sõltumatu sündmus või viga, mis komplitseerib lennutegevust ning mida tuleb nõutava ohutusvaru säilitamiseks kontrolli all hoida;

„ohuhaldus” – ohtude tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega ohtude tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade ja õhusõiduki ebasoovitava oleku tekke tõenäosuse vähendamiseks;

„fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk (TMG)” – mootorpurilennukite eriklass, millel on püsipaigaldusega mittesissetõmmatav mootor ning mittesissetõmmatav propeller. Selline lennuk suudab vastavalt lennukäsiraamatule startida ja õhku tõusta omal jõul;

„õhusõidukitüüp” – õhusõiduki liigitus, mis eeldab osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud tüübipädevusmärke olemasolu ning hõlmab kõiki ühesuguse põhikonstruktsiooniga õhusõidukeid ja nende modifikatsioone, välja arvatud juhtimis- või lennuomadusi oluliselt muutvad modifikatsioonid.

FCL.015   Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine ja väljaandmine

a)   Piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse pädevale asutusele tema määratud vormis ja viisil. Taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab loa või tunnistuse ning nendega seotud pädevusmärgete või kinnituste väljaandmise, pikendamise või taastamise tingimustele, mis on sätestatud käesolevas osas ja tervisenõuete osas.

b)   Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

c)   Isikul ei tohi olla ühe õhusõidukiliigi kohta mitut käesoleva osa kohaselt väljaantud luba.

d)   Muu õhusõidukiliigi loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmise või nimetatud loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste muutmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse algse piloodiloa välja andnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui piloot on taotlenud pädeva asutuse vahetamist ning oma loamenetlus- ja tervisetoimikute üleviimist teise asutusse.

FCL.020   Piloodiõpilane

Piloodiõpilane tohib üksi lennata üksnes lennuinstruktori loal ja järelevalve all.

Esimese soololennu ajaks peab piloodiõpilane olema:

lennukite, kopterite ja õhulaevade puhul: vähemalt 16-aastane;

purilennukite ja õhupallide puhul: vähemalt 14-aastane.

FCL.025   Lubade väljaandmiseks nõutavad teooriaeksamid

a)   Taotleja kohustused

(1)	Taotlejad sooritavad kõik konkreetse loa või pädevusmärke saamiseks vajalikud eksamid ühe liikmesriigi vastutusalas.

(2)	Taotlejad sooritavad eksami pärast seda, kui nad on saanud nende koolituse eest vastutava sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovituse, mis antakse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

(3)	Sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus kehtib 12 kuud. Kui taotleja ei ole selle tähtaja jooksul püüdnud sooritada vähemalt üht teooriaeksamit, määrab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon talle vajadusel lisakoolituse, lähtudes taotleja vajadustest.

b)   Eduka soorituse standardid

(1)	Eksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % kõigist võimalikest punktidest. Karistuspunkte ei kasutata.

(2)	Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja vastava piloodiloa või pädevuse saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad eksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

(3)	Kui taotleja ei ole suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud kuue korraga või alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik eksamidokumendid uuesti täitma.

Enne eksami uuesti sooritamist peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis lisakoolituse. Vajaliku lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks koolitusorganisatsioon lähtudes taotleja vajadustest.

c)   Kehtivusaeg

(1)

Edukalt sooritatud teooriaeksamite tulemused kehtivad: i) kerglennuki piloodiloa, erapiloodiloa, purilennuki piloodiloa ja õhupalli piloodiloa väljaandmisel 24 kuud; ii) ametipiloodi loa või instrumentaallennupädevusmärke (IR) väljaandmisel 36 kuud; iii) alapunktides i ja ii nimetatud tähtaegu arvestatakse päevast, mil piloot on edukalt sooritanud alapunkti b alapunkti 2 kohase teooriaeksami.

(2)	Liinipiloodi loa (ATPL) teooriaeksamite tulemused kehtivad liinipiloodi loa väljaandmisel seitse aastat: i) alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva instrumentaallennupädevusmärke kehtivus või ii) kopterite puhul alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva tüübipädevusmärke kehtivus.

FCL.030   Praktiline lennueksam

a)   Enne loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutava lennueksami sooritamist peab taotleja olema edukalt sooritanud nõutava teooriaeksami, välja arvatud juhul, kui taotleja osaleb integreeritud lennukoolitusel.

Igal juhul peab olema enne lennueksamite sooritamist alati läbitud teooriakursus.

b)   Lennueksamit sooritada soovival isikul peab olema koolituse eest vastutava organisatsiooni/isiku poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus, välja arvatud liinipiloodiloa väljaandmise puhul. Koolitusdokumendid tehakse eksamineerijale kättesaadavaks.

FCL.035   Lennuaja ja teoreetiliste teadmiste arvestamine

a)   Lennuaja arvestamine

(1)	Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, peab loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmisel arvestatav lennuaeg olema kogutud lennates samal õhusõidukiliigil, mille juhtimiseks luba või pädevusmärget taotletakse.

(2)

Lennuaeg õhusõiduki kaptenina või koos instruktoriga: i) loa, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega õhusõiduki kaptenina; ii) liinipiloodi (ATP) integreeritud koolituskursuse lõpetanute puhul arvestatakse liinipiloodiloa, ametipiloodiloa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina; iii) ametipiloodi instrumentaallennu integreeritud koolituskursuse (CPL/IR) lõpetanute puhul arvestatakse ametipiloodi loa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka õhusõiduki kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina.

(3)	Lennuaeg teise piloodina. Kui käesoleva osaga ei ole ette nähtud teisiti, tuleb piloodiloa omaniku kogu teise piloodina või kaptenistažöörina (PICUS) lennatud aeg arvestada kõrgema astme piloodiloa puhul nõutava lennuaja hulka.

b)   Teoreetiliste teadmiste arvestamine

(1)	Liinipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodiloa, ametipiloodi loa ja (kui tegu ei ole kopteriga) instrumentaallennupädevusmärke teoreetiliste teadmiste nõuded täidetuks.

(2)	Ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodiloa teoreetiliste teadmiste nõuded.

(3)	Sellise instrumentaallennupädevuse omaniku või taotleja puhul, kes on edukalt sooritanud instrumentaallennu teooriaeksami ühe õhusõidukiliigi kohta, loetakse täies ulatuses täidetuks ka muude õhusõidukiliikide instrumentaallennu teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded.

(4)	Piloodiloa omaniku puhul loetakse täidetuks mõne muu õhusõidukiliigi loa saamiseks tehtud teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded vastavalt käesoleva osa 1. liitele.

Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende piloodiloa taotlejate puhul, kes on varem edukalt sooritanud teooriaeksamid sama loa väljaandmiseks muus õhusõidukiliigis, kui see jääb punkti FCL.025 alapunktis c märgitud kehtivusaja piiresse.

FCL.040   Loaga antud õiguste kasutamine

Loaga antud õiguste kasutamine sõltub loa pädevusmärgete (vajaduse korral) ja tervisetõendi kehtivusest.

FCL.045   Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

a)   Piloodil peab alati kaasas olema kehtiv luba ja tervisetõend, kui ta kasutab loaga kaasnevaid õigusi.

b)   Samuti peab piloodil kaasas olema isikut tõendav fotoga dokument.

c)   Piloot või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks oma lennupäeviku, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

d)   Piloodiõpilasel peab kõikidel soololennuna toimuvatel marsruutlendudel kaasas olema tõend punkti FCL.020 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

FCL.050   Lennuaja registreerimine

Piloot registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

FCL.055   Keeleoskus

a)   Üldist. Lennukipiloodid, kopteripiloodid, vertikaalstardiga õhusõiduki piloodid ja õhulaevapiloodid, kellelt nõutakse raadioside kasutamist, tohivad oma lubadest ja pädevusmärgetest tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui nende lubadel on märge inglise keele või konkreetsel lennul raadiosides kasutatava keele oskuse kohta. Märge peab sisaldama keele nimetust, keeleoskuse taset ja kehtivusaega.

b)   Keeleoskusmärke taotleja peab käesoleva osa 2. liite kohaselt tõendama nii fraseoloogia kui ka tavakeele kasutamise oskust vähemalt kutsetasemel. Selleks peab taotleja tõendama, et ta on võimeline:

(1)	tulemuslikult suhtlema ainult hääle abil ja vahetult vesteldes;

(2)	suhtlema täpselt ja selgelt üldistel ja tööga seotud teemadel;

(3)	kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

(4)	tulema edukalt toime keeleprobleemidega, mis tekivad keerulises olukorras või rutiinse tegevuse või muul moel varem tuttava suhtlusülesande puhul tekkinud ootamatute sündmuste käigus ning

(5)	kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

c)   Välja arvatud nende pilootide puhul, kes vastavalt käesoleva osa 2. liitele on tõendanud keeleoskust eksperditasemel, toimub keeleoskusmärke kontrollhindamine järgmiselt:

(1)	iga nelja aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kutsetasemel või

(2)	iga kuue aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kõrgtasemel.

d)   Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget (IR) omavatele isikutele. Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, peavad instrumentaallennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab neil:

(1)	aru saada kogu teabest, mis on seotud kõikide lennuetappidega, sealhulgas lennuks ettevalmistumisega;

(2)	kasutada raadiosidet kõikidel lennuetappidel, sealhulgas hädaolukordades;

(3)	suhelda teiste meeskonnaliikmetega kõikidel lennuetappidel, sealhulgas lennuks ettevalmistumisel.

e)   Instrumentaallennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.

FCL.060   Hiljutine kogemus

a)   Õhupallid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhupalli juhtida üksnes juhul, kui ta on eelnenud 180 päeva jooksul teinud järgmist:

(1)	sooritanud vähemalt kolm lendu õhupallipiloodina, sealhulgas vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil, või

(2)	sooritanud vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil J alajao kohaselt kvalifitseeritud instruktori järelevalve all.

b)   Lennukid, kopterid, vertikaalstardiga õhusõidukid, õhulaevad ja purilennukid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhusõidukit juhtida vastavalt järgmistele tingimustele:

(1)

kapteni või teise piloodina üksnes juhul, kui ta on eelnenud 90 päeva jooksul teinud sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või selle tüübi või klassi lennu täisimitaatoril (FFS) vähemalt kolm starti, lähenemist ja maandumist. Need kolm starti ja maandumist peavad olema tehtud mitme- või ühepiloodilendudel, olenevalt piloodi õigustest; ning

(2)	kaptenina öösel üksnes juhul, kui ta: i) on eelnenud 90 päeva jooksul sooritanud piloodina vähemalt ühe öise stardi, lähenemise ja maandumise sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või seda tüüpi või klassi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS) või ii) omab instrumentaallennupädevusmärget;

(3)

teise piloodi vahetuspiloodina üksnes juhul, kui ta: i) vastab alapunkti b alapunkti 1 nõuetele või ii) on eelnenud 90 päeva jooksul osalenud vähemalt kolmel sama tüüpi või sama klassi õhusõiduki marsruutlennul teise piloodi vahetuspiloodina või iii) on viimase 90 päeva jooksul läbinud lennuoskuse värskendus- ja täiendusõppe lennu täisimitaatoril (FFS). Täiendusõppe võib ühendada OR.OPS osas ette nähtud käitaja täiendusõppega.

(4)	Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega lennukitüüpi, võivad alapunktis 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele.

(5)

Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega mittekeerukat kopteritüüpi vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele, võivad alapunktiga 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud üksnes ühega neist tüüpidest, tingimusel et piloot on eelnenud kuue kuu jooksul lennanud igal nimetatud kopteritüübil vähemalt kaks lennutundi.

c)   Ärilise lennutranspordi erinõuded:

(1)	ärilises lennutranspordis võib alapunkti b alapunktides 1 ja 2 sätestatud 90-päevast tähtaega pikendada kuni 120 päevani, kui piloot sooritab selle aja jooksul marsruutlende tüübipädevuse instruktori või eksamineerija järelevalve all;

(2)	kui piloot ei vasta alapunkti 1 nõuetele, peab ta õiguste kasutamiseks sooritama vähemalt alapunkti b alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud nõuete kohase õppelennu vastavat tüüpi õhusõidukil või seda kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

FCL.065   60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis

a)   Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud järgmistel juhtudel:

(1)	mitme piloodiga lennumeeskonna liikmena ning

(2)	kui kõnealune loaomanik on lennumeeskonnas ainus 60-aastane või vanem piloot.

b)   Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina.

FCL.070   Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste tühistamine, peatamine ja piiramine

a)   Pädev asutus võib käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivuse peatada, või tühistada või nende kehtivust piirata, kui piloot ei täida käesoleva osa ja tervisenõudeid käsitleva osa nõudeid või kehtivaid toimimisnõudeid vastavalt ARA osas ette nähtud tingimustele ja menetlustele.

b)   Piloodiloa peatamise või tühistamise korral peab ta loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

B   ALAJAGU

KERGÕHUSÕIDUKIPILOODI LUBA – LAPL

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.100   Kergõhusõidukipiloodi luba – vanuse alammäär

Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema:

a)	lennukite ja kopterite puhul vähemalt 17-aastane;

b)	purilennukite ja õhupallide puhul vähemalt 16-aastane.

FCL.105   Kergõhusõidukipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)   Üldist. Kergõhusõiduki piloodiloa omanikul on õigus tegutseda selle eest tasu saamata vastava õhusõidukiliigi kaptenina mitteärilistel lendudel.

b)   Tingimused. Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad olema täitnud vastava õhusõidukiliigi nõuded ning vajaduse korral lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübiga seotud nõuded.

FCL.110   Kergõhusõidukipiloodi luba – sama õhusõidukiliigi loa arvestamine

a)   Nende kergõhusõiduki piloodiloa taotlejate puhul, kellel on olnud mõni muu sama õhusõidukiliigiga seotud luba, loetakse selle õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa nõuded täies ulatuses täidetuks.

b)   Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, peab taotleja, kelle luba on aegunud, sooritama asjaomase õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa saamiseks lennueksami vastavalt punkti FCL.125 sätetele.

FCL.115   Kergõhusõidukipiloodi luba – koolituskursus

Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab hõlmama teooriat ja lennuõpet vastavalt antavatele õigustele.

FCL.120   Kergõhusõidukipiloodi luba – teooriaeksam

Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

a)	üldteemad: — lennundusõigus, — inimvõimed, — meteoroloogia ja — side;

b)	eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad: — aerodünaamika alused, — käitamisprotseduurid, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, — üldteadmised õhusõidukitest ja — navigeerimine.

FCL.125   Kergõhusõidukipiloodi luba – lennueksam

a)   Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)   Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta. Taotlejale antavad õigused kehtivad üksnes lennueksamil kasutatava klassi või tüübi kohta, kuni loa kehtivusala laiendamiseni kooskõlas käesoleva alajaoga.

c)   Soorituse nõuded

(1)	Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi kõiki lennuetappe.

(2)	Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Mitme osa ebarahuldav sooritus tähendab kogu eksami ebarahuldavat tulemust.

(3)	Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4)	Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb jätkata praktilist õpet.

2.   JAGU

Kerglennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(A)

FCL.105.A   Kerglennukipiloodi luba (LAPL(A)) – õigused ja tingimused

a)   Kerglennuki piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe kolbmootoriga maismaastardiga lennukeid ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

b)   Kerglennuki piloodiloa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad pärast loa väljaandmist on lennanud kümme lennutundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina.

FCL.110.A   Kerglennukipiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Kerglennuki piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 30 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas:

(1)	vähemalt 15 tundi instruktoriga lennuõpet lennueksamil kasutatavas lennukiklassis;

(2)

vähemalt kuus tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kolm tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

b)   Erinõuded purilennuki piloodiloa ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloa omanikele. Kerglennuki piloodiloa taotlejad, kellel on purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloaga, peavad olema alates fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloa saamisest lennanud vähemalt 21 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning vastama punkti FCL.135.A alapunktis a lennukite suhtes kehtestatud nõuetele.

c)   Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1)	olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina,

(2)	ületada 50 % punktis a sätestatud lennutundidest,

(3)	hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

FCL.135.A   Kerglennukipiloodi luba – õiguste laiendamine muule lennukiklassile või -variandile

a)   Kerglennuki piloodiloa õigused kehtivad üksnes selle lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki klassi ja variandi kohta, mida kasutati lennueksamil Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on mõne muu teinud järgmist:

(1)	läbinud kolm tundi lennuõpet, sealhulgas: i) kümme starti ja maandumist koos instruktoriga ja ii) kümme soolostarti ja -maandumist instruktori järelevalve all;

(2)

sooritanud lennueksami, et tõendada uue klassiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: i) käitamisprotseduurid, ii) õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, iii) üldteadmised õhusõidukite kohta;

b)   enne kui kergõhusõiduki piloodiloa omanik tohib kasutada loast tulenevaid õigusi lennueksamil kasutatust erineval lennukivariandil, peab ta läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.140.A   Kerglennukipiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)   Kerglennuki piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennuki piloodina teinud järgmist:

(1)	lennanud kaptenina vähemalt 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 12 starti ja maandumist ning

(2)	läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga.

b)   Kerglennuki piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad tegema järgmist:

(1)	enne loast tulenevate õiguste kasutamise jätkamist sooritama lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

(2)	sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

3.   JAGU

Kergkopteri piloodiloa erinõuded – LAPL(H)

FCL.105.H   Kergkopteripiloodi luba – õigused

Kergkopteri piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe mootoriga koptereid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

FCL.110.H   Kergkopteripiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Kergkopteri piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteril. Sellest vähemalt 35 tundi peab olema lennatud lennueksamil kasutataval kopteritüübil. Lennuõpe peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	20 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2)	kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

b)   Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1)	olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina,

(2)	ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest,

(3)	hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

FCL.135.H   Kergkopteripiloodi luba – õiguste laiendamine muule kopteriklassile või -variandile

a)   Kergkopteri piloodiloa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud kopteritüübi ja -variandi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1)	läbinud viis tundi lennuõpet, mis muu hulgas hõlmab: i) 15 starti, lähenemist ja maandumist koos instruktoriga, ii) 15 starti, lähenemist ja maandumist soololennul instruktori järelevalve all;

(2)

lennueksamit, et tõendada uue tüübiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka muu tüübiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: — käitamisprotseduurid, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, — üldteadmised õhusõidukitest;

b)   enne kui kergkopteri piloodiloa omanik tohib kasutada loast tulenevaid õigusi lennueksamil kasutatust erineval kopterivariandil, peab ta läbima erinevus- või tutvumiskoolituse vastavalt osas 21 esitatud kasutamissobivuse andmetele. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.140.H   Kergkopteripiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)   Kergkopteri piloodiloa omanikud kasutavad loa õigusi konkreetsel kopteritüübil üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud sama tüüpi kopteritel järgmist:

(1)	lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kuut starti, lähenemist ja maandumist ning

(2)	läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga.

b)   Kergkopteri piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad tegema järgmist:

(1)	enne loaõiguste kasutamise jätkamist sooritama konkreetsel kopteritüübil lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

(2)	sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

4.   JAGU

Purilennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(S)

FCL.105.S   Purilennukipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)   Purilennuki piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

b)   Purilennuki piloodiloa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi või sooritanud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina.

FCL.110.S   Purilennukipiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Purilennuki piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1)	kümme tundi instruktoriga lennuõpet,

(2)	kaht tundi soololendu instruktori järelevalve all,

(3)	45 starti ja maandumist,

(4)	üht soololennuna toimuvat marsruutlendu vähemalt 50 km (27 meremiili) kaugusele või üht instruktoriga marsruutlendu vähemalt 100 km (55 meremiili) kaugusele.

b)   Alapunktis a ettenähtud 15-tunnist kuni seitse tundi võib olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil.

c)   Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1)	olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina,

(2)	ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest,

(3)	hõlmata alapunkti a alapunktide 2–4 nõudeid.

FCL.130.S   Purilennukipiloodi luba – stardimeetodid

a)   Purilennuki piloodiloa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1)	vintsi või autoga õhkuvedamise puhul sooritanud vähemalt kümme starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all;

(2)	õhkupukseerimise või isestardi puhul sooritanud vähemalt viis starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all. Isestardi puhul võib instruktoriga lennuõpe olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

(3)	köiega stardi puhul sooritanud vähemalt kolm starti koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all.

b)   Täiendavate õppestartide kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)   Eri stardimeetoditega seotud õiguste säilitamiseks peavad piloodid olema viimase 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis starti, välja arvatud köiega start, mille puhul pilootidelt nõutakse kaht starti.

d)   Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks sooritama instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu starte.

FCL.135.S   Purilennukipiloodi luba – õiguste laiendamine fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile

Purilennuki piloodiloa õigusi laiendatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile, kui piloot on sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud vähemalt järgmist:

a)	läbinud kuus tundi lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, sealhulgas: (1) neli tundi instruktoriga lennuõpet, (2) üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

b)

sooritanud lennueksami, et tõendada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: — aerodünaamika alused, — käitamisprotseduurid, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, — üldteadmised õhusõidukitest, — navigeerimine.

FCL.140.S   Purilennukipiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)   Purilennukid ja mootorpurilennukid. Purilennuki piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi purilennukitel või mootorpurilennukitel kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul purilennukitel või mootorpurilennukitel (v.a fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel) teinud vähemalt järgmist:

(1)	lennanud kaptenina vähemalt viis lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 15 starti,

(2)	sooritanud kaks instruktoriga õppelendu.

b)   Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid. Purilennuki piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel üksnes tingimusel, et nad on teinud järgmist:

(1)	eelnenud 24 kuu jooksul fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil: i) lennanud kaptenina vähemalt 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 12 starti ja maandumist, ning ii) läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

(2)	kui purilennuki piloodiloa omanikul on ka lennukijuhtimise õigus, võib alapunkti 1 nõudeid täita lennukil.

c)   Purilennuki piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunktide a või b nõuetele, peavad enne õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1)	sooritama vastavalt vajadusele kas purilennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

(2)	sooritama alapunktide a või b nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

5.   JAGU

Õhupalli piloodiloa erinõuded – LAPL(B)

FCL.105.B   Õhupallipiloodi luba – õigused

Õhupalli piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida kuumaõhupalle või kuumaõhulaevu kesta mahuga kuni 3 400 m3 ja gaasiõhupalle kesta mahuga kuni 1 200 m3 ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

FCL.110.B   Õhupallipiloodi luba – nõutav kogemus

a)   Õhupalli piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi õhupallidel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1)	12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2)	kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3)	üht vähemalt 30-minutilist soololendu instruktori järelevalve all.

b)   Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhupalli kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1)	olla pikem kui kogu lennuaeg kaptenina õhupallidel,

(2)	ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest,

(3)	hõlmata alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti a alapunkti 3 nõudeid.

FCL.130.B   Õhupallipiloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele

a)   Õhupalli piloodiloa õigused kehtivad ainult vabalendude kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on sooritanud vähemalt kolm trossiga kinnitatud lendu.

b)   Täienduskoolituse läbimise kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)   Nimetatud õiguse säilitamiseks peavad piloodid olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt kaks trossiga kinnitatud lendu.

d)   Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks tegema instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all puuduoleva arvu trossiga kinnitatud lende.

FCL.135.B   Õhupallipiloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile

Õhupalli piloodiloa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud muusse klassi kuuluval õhupallil vähemalt järgmist:

a)	viis instruktoriga õppelendu või

b)	kuumaõhupalli piloodiloa puhul, mille õigusi soovitakse laiendada kuumaõhulaevadele, viis instruktoriga lennuõppetundi ja

c)	lennueksami, mille käigus nad tõendavad eksamineerijale ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: — aerodünaamika alused, — käitamisprotseduurid, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, — üldteadmised õhusõidukitest.

FCL.140.B   Õhupallipiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)   Õhupalli piloodiloa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul teinud ühes õhupalliklassis järgmist:

(1)	lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümme starti ja maandumist, ning

(2)	ühe instruktoriga õppelennu;

(3)	kui piloodi kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peab ta lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, mis muu hulgas hõlmab kolme starti ja maandumist.

b)   Õhupalli piloodiloa omanikud, kes ei vasta alapunktis a esitatud nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1)	sooritama vastavas klassis lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

(2)	sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

C   ALAJAGU

ERAPILOODILUBA (PPL), PURILENNUKI ERAPILOODI LUBA (SPL) JA ÕHUPALLI ERAPILOODI LUBA (BPL)

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.200   Vanuse alammäär

a)   Erapiloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.

b)   Õhupalli erapiloodiloa või purilennuki erapiloodiloa taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

FCL.205   Tingimused

Erapiloodiloa taotlejad peavad olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded vastavalt H alajaole.

FCL.210   Koolituskursus

Õhupalli erapiloodiloa, purilennuki erapiloodiloa või erapiloodiloa taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab hõlmama teooriat ja lennuõpet vastavalt antavatele õigustele.

FCL.215   Teooriaeksam

Õhupalli erapiloodiloa, purilennuki erapiloodiloa või erapiloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

a)	üldteemad: — lennundusõigus, — inimvõimed, — meteoroloogia ja — side;

b)	eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad: — aerodünaamika alused, — käitamisprotseduurid, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine, — üldteadmised õhusõidukitest ja — navigeerimine.

FCL.235   Lennueksam

a)   Õhupalli erapiloodiloa, purilennuki erapiloodiloa või erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)   Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe sama õhusõidukiklassi või -tüübi või õhupallikategooria kohta, mida kasutatakse lennueksamil.

c)   Soorituse nõuded

(1)	Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi lennu kõiki etappe.

(2)	Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Mitme osa ebarahuldav sooritus tähendab kogu eksami ebarahuldavat tulemust. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa.

(3)	Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4)	Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

2.   JAGU

Lennuki erapiloodiloa erinõuded – PPL(A)

FCL.205.A   Lennuki erapiloodi luba – õigused

a)   Lennuki erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)   Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või eksamineerija õigusi omav lennuki erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1)	kerglennuki piloodiloa või lennuki erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2)	nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

(3)	nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete ja tunnistuste eest.

FCL.210.A   Lennuki erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Lennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet lennukitel, millest viis tundi võib olla läbitud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1)	25 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2)	kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

b)   Erinõuded kerglennukipiloodi luba omavatele taotlejatele. Lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on kerglennukipiloodi luba, peavad olema alates kerglennuki piloodiloa väljaandmisest lennanud vähemalt 15 lennutundi lennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kümme tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbitud koolituskursusel. Koolituskursus peab sisaldama vähemalt neli tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kaks tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

c)   Erinõuded purilennuki piloodiloa ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloa omanikele. Need lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloaga, peavad olema lennanud:

(1)	pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki lisaloa kinnitamist vähemalt 24 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning

(2)	15 tundi lennukitel lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni koolituskursuse raames, kusjuures täidetud peavad olema vähemalt alapunkti a alapunkti 2 nõuded.

d)   Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodi luba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kümne tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

3.   JAGU

Kopteri erapiloodi loa erinõuded – PPL(H)

FCL.205.H   Kopteri erapiloodi luba – õigused

a)   Kopteri erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria kopteri kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)   Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või eksamineerija õigusi omav kopteri erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1)	kergkopteri piloodiloa või kopteri erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2)	nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

(3)	nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete ja tunnistuste eest.

FCL.210.H   Kopteri erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet kopteritel, millest viis tundi võib olla läbitud lennuimitaatoril (FNPT) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas vähemalt:

(1)	25 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2)	kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

(3)	45 lennuõppetunnist 35 peab olema kogutud lennueksamil kasutatavat tüüpi kopteril.

b)   Erinõuded kergkopteripiloodi luba omavatele taotlejatele. Kergkopteripiloodi luba omavad kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolituskursus peab sisaldama vähemalt viis tundi instruktoriga lennuõpet ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

c)   Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kuue tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

4.   JAGU

Õhulaeva erapiloodi loa erinõuded – PPL(Sa)

FCL.205.As   Õhulaeva erapiloodi luba – õigused

a)   Õhulaeva erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria õhulaevade kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)   Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või eksamineerija õigusi omav õhulaeva erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1)	õhulaeva erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana;

(2)	nimetatud loa taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

(3)	nimetatud loale lisatavate pädevusmärgete ja tunnistuste eest.

FCL.210.As   Õhulaeva erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Õhulaeva erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 35 tundi lennuõpet õhulaevadel, millest viis tundi võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1)	25 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas: i) kolm tundi marsruutlennuõpet, sealhulgas üks marsruutlend vähemalt 65 km (35 meremiili) kaugusele, ii) kolm tundi instrumentaallennuõpet;

(2)	kaheksa starti ja maandumist lennuväljal koos mastile kinnitamise ja mastist vabastamise protseduuridega;

(3)	kaheksa tundi soololendu instruktori järelevalve all.

b)   Õhupalli erapiloodi luba omavate kuumaõhulaevade juhtimise kvalifikatsiooniga taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle viie tunni) nimetatud õhulaevade kaptenina.

5.   JAGU

Purilennuki erapiloodi loa erinõuded (SPL)

FCL.205.S   Purilennuki erapiloodi luba – õigused ja tingimused

a)   Purilennuki erapiloodi loa omanikul on õigus kaptenina piloteerida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

b)   Purilennuki erapiloodi loa omanikud:

(1)	võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad pärast loa väljaandmist on lennanud vähemalt kümme lennutundi või teinud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina;

(2)	tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad: i) on saanud 18-aastaseks, ii) on pärast loa väljaandmist lennanud vähemalt 75 lennutundi või teinud 200 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina, iii) on sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul.

c)   Ilma et see piiraks alapunkti b alapunkti 2 kohaldamist, võib instruktori või eksamineerija õigusi omav purilennuki erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

purilennuki piloodiloa või purilennuki erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete ja tunnistuste eest.

FCL.210.S   Purilennuki erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Purilennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või mootorpurilennukitel ning täitnud seejuures vähemalt punkti FCL.110.S nõuded.

b)   Nende purilennuki erapiloodi loa taotlejate puhul, kellel on purilennukipiloodi luba, loetakse purilennuki erapiloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende purilennuki erapiloodi loa taotlejate puhul, kellel purilennukipiloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik purilennuki erapiloodi loa teoreetiliste teadmiste nõuded.

Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavatel taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle seitsme tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuste arvestamine ei tohi ühelgi juhul hõlmata punkti FCL.110.S alapunkti a alapunktide 2–4 nõudeid.

FCL.220.S   Purilennuki erapiloodi luba – stardimeetodid

Purilennuki erapiloodi loa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada ning saada täiendavad õigused, kui piloot vastab punkti FCL.130.S nõuetele.

FCL.230.S   Purilennuki erapiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

Purilennuki erapiloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada tingimusel, et nad vastavad punktis FCL.140.S esitatud hiljutise lennukogemuse nõuetele.

6.   JAGU

Õhupalli erapiloodi loa erinõuded (BPL)

FCL.205.B   Õhupalli erapiloodi luba – õigused ja tingimused

a)   Õhupalli erapiloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida õhupalle ja kuumaõhulaevu.

b)   Õhupalli erapiloodi loa omanikud tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad:

(1)	on saanud 18-aastaseks,

(2)	on lennanud õhupallikaptenina 50 lennutundi, sealhulgas 50 starti ja maandumist,

(3)	on sooritanud vastavas õhupalliklassis lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul.

c)   Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib instruktori või eksamineerija õigusi omav õhupalli erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1)	õhupalli piloodiloa või õhupalli erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2)	nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

(3)	nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete ja tunnistuste eest.

FCL.210.B   Õhupalli erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)   Õhupalli erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi ja kategooria õhupallidel, sealhulgas vähemalt:

(1)	12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2)	kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3)	üks vähemalt 30-minutiline soololend instruktori järelevalve all.

b)   Nende õhupalli erapiloodi loa taotlejate puhul, kellel on õhupallipiloodi luba, loetakse õhupalli erapiloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende õhupalli erapiloodi loa taotlejate puhul, kelle õhupallipiloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik õhupalli erapiloodi loa teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe nõuded.

FCL.220.B   Õhupalli erapiloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele

Õhupalli erapiloodi loa õigused kehtivad ainult vabalendude kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot vastab punkti FCL.130.B nõuetele.

FCL.225.B   Õhupalli erapiloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile või -kategooriale

Õhupalli erapiloodi loa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi ja -kategooria kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot:

a)	vastab punkti FCL.135.B nõuetele, kui tegu on muule klassile laiendamisega sama kategooria piires;

b)

kui tegu on muule kategooriale laiendamisega sama õhupalliklassi piires, teinud vähemalt: (1) kaks instruktoriga lendu vastava kategooria õhupallil ja ning (2) kogunud õhupallikaptenina lennutunde järgmiselt: i) õhupallidel kesta mahuga 3 401 m3 kuni 6 000 m3 vähemalt 100 tundi, ii) õhupallidel kesta mahuga 6 001 m3 kuni 10 500 m3 vähemalt 200 tundi, iii) õhupallidel kesta mahuga üle 10 500 m3 vähemalt 300 tundi, iv) gaasiõhupallidel kesta mahuga üle 1 260 m3 vähemalt 50 tundi.

FCL.230.B   Õhupalli erapiloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)   Õhupalli erapiloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul ühes õhupalliklassis:

(1)	lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümmet starti ja maandumist, ning

(2)	teinud ühe instruktoriga õppelennu vastava klassi õhupallil, mille maht võrdub neile lubatud maksimumiga;

(3)	kui pilootide kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peavad nad lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, sealhulgas kolm starti ja maandumist.

b)   Õhupalli erapiloodi loa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1)	sooritama eksamineerija osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli vastava klassi õhupallil, mille maht võrdub nende loale märgitud maksimummahuga, või

(2)	sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

D   ALAJAGU

AMETIPILOODI LUBA – CPL

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.300   Ametipiloodi luba – vanuse alammäär

Ametipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.305   Ametipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)   Õigused. Ametipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1)	kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodi loa õigusi,

(2)	tegutseda kõikide muuks kui äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite kapteni või teise piloodina,

(3)	tegutseda ärilises lennutranspordis kõikide ühepiloodiõhusõidukite kaptenina, arvestades punktis FCL.060 ja käesolevas alajaos sätestatud piiranguid,

(4)	tegutseda ärilises lennutranspordis teise piloodina, arvestades punktis FCL.060 sätestatud piiranguid.

b)   Tingimused. Ametipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded.

FCL.310   Ametipiloodi luba – teooriaeksam

Ametipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

—	lennundusõigus,

—	üldteadmised õhusõidukitest – tarindid/süsteemid/jõuseade,

—	üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

—	mass ja tsentreering,

—	lennutehnilised näitajad,

—	lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,

—	inimvõimed,

—	meteoroloogia,

—	üldnavigatsioon,

—	raadionavigatsioon,

—	käitamisprotseduurid,

—	aerodünaamika alused,

—	visuaallennureeglite kohane (VFR) side.

FCL.315   Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 3. liitele.

FCL.320   Ametipiloodi luba – lennueksam

Ametipiloodi loa taotleja peab sooritama käesoleva osa 4. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

2.   JAGU

Lennukite erinõuded – CPL(A)

FCL.325.A   Lennuki ametipiloodi luba – erinõuded teise piloodi loa omanikele

Enne lennuki ametipiloodi loast tulenevate õiguste kasutamist peab teise piloodi loa omanik olema lennukitel lennanud:

a)

70 lennutundi: (1) kaptenina või (2) vähemalt kümme tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina. Nimetatud 70-tunnist 20 peavad olema lennatud kaptenina visuaallennureeglite kohastel marsruutlendudel, või vähemalt kümme lennutundi marsruutlendudel kaptenina ja kümme tundi kaptenistažöörina. See peab hõlmama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse kaptenina täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

b)	lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse elemendid vastavalt käesoleva osa 3. liite E-jao alapunkti 10 alapunktile a ja alapunktile 11 ning

c)	punkti FCL.320 kohase lennuki ametipiloodi loa lennueksami.

E   ALAJAGU

TEISE PILOODI LUBA – MPL

FCL.400.A   Teise piloodi luba – vanuse alammäär

Teise piloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.405.A   Teise piloodi luba – õigused

a)   Teise piloodi loa omanikul on õigus tegutseda teise piloodiga käitatava lennuki teise piloodina.

b)   Teise piloodi loa omanik võib lisaks omandada järgmised õigused:

(1)	lennuki erapiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab C alajaos sätestatud lennuki erapiloodi loa nõuded;

(2)	lennuki ametipiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab punkti FCL.325.A nõuded.

c)   Teise piloodi loa omaniku lennuki instrumentaallennupädevusmärge kehtib ainult teise piloodiga käitatavate lennukite kohta. Lennuki instrumentaallennupädevusmärkest tulenevaid õigusi võib laiendada ühepiloodilennukite juhtimisele, kui loaomanik on läbinud ühe piloodiga instrumentaallendude kaptenina tegutsemiseks nõutava koolituse ja sooritanud ainupiloodina lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami.

FCL.410.A   Teise piloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

a)   Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 5. liitele.

b)   Eksam. Teise piloodi loa taotleja peab tõendama teadmiste taset, mida nõutakse vastavalt punktile FCL.515 lennuki liinipiloodi loa omanikult, ning mitmepiloodi tüübipädevust.

FCL.415.A   Teise piloodi luba – praktilised oskused

a)   Teise piloodi loa taotleja peab pideva hindamise käigus tõendama käesoleva osa 5. liites sätestatud kompetentsi hindamise moodulite täitmiseks vajalike oskuste olemasolu nii piloteeriva kui ka jälgiva piloodina mitme piloodiga mitme turbiinmootoriga lennukil visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohaselt lennates.

b)   Pärast koolituskursuse läbimist peab taotleja sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega. Lennueksam tuleb teha sama tüüpi lennukil, mida kasutati teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse edasijõudnute faasis, või seda tüüpi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

F   ALAJAGU

LIINIPILOODI LUBA – ATPL

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.500   Liinipiloodi luba – vanuse alammäär

Liinipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.

FCL.505   Liinipiloodi luba – õigused

a)   Liinipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1)	kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodi loa ja ametipiloodiloa õigusi,

(2)	tegutseda õhusõiduki kaptenina ärilises lennutranspordis.

b)   Liinipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki tüübipädevuse nõuded.

FCL.515   Liinipiloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

a)   Kursus. Liinipiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab olema käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus või moodulkursus.

b)   Eksam. Liinipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

—	lennundusõigus,

—	üldteadmised õhusõidukitest – tarindid/süsteemid/jõuseade,

—	üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

—	mass ja tsentreering,

—	lennutehnilised näitajad,

—	lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,

—	inimvõimed,

—	meteoroloogia,

—	üldnavigatsioon,

—	raadionavigatsioon,

—	käitamisprotseduurid,

—	aerodünaamika alused,

—	visuaallennureeglite kohane (VFR) side,

—	instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

2.   JAGU

Lennukite erinõuded – ATPL(A)

FCL.505.A   Liinilennukipiloodi luba – õiguste piirangud teise piloodi loa omanikele

Kui liinilennuki piloodiloa omanikul on varem olnud üksnes teise piloodi luba, kehtivad tema õigused ainult mitmepiloodilennu kohta, kui loaomanik ei ole täitnud punkti FCL.405.A alapunkti b alapunkti 2 ja alapunkti c ühepiloodilennu nõudeid.

FCL.510.A   Liinilennukipiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

a)   Eeltingimused. Liinilennuki piloodiloa taotlejal peab olema:

(1)	teise piloodi luba või

(2)	lennuki ametipiloodi luba ja mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevus. Sel juhul peab taotleja olema läbinud ka lennumeeskonna koostöökoolituse.

b)   Kogemused. Liinilennuki piloodiloa taotlejad peavad olema lennanud lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1)	500 tundi mitmepiloodilennuki lendudel;

(2)	i) 500 tundi kaptenistažöörina või ii) 250 tundi kaptenina või iii) 250 tundi, sealhulgas vähemalt 70 tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina;

(3)	200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina;

(4)	75 tundi instrumentaalaega, millest kuni 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning

(5)	100 öölennutundi kapteni või teise piloodina.

1 500 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennu täisimitaatoril (FFS) või lennuimitaatoril (FNPT). Nimetatud 100 tunnist kuni 25 võib olla kogutud lennuimitaatoril.

c)   Kogemuste arvestamine

(1)	Muude õhusõidukiliikide piloodilubade omanike puhul arvestatakse lennuaega järgmiselt: i) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite või purilennukite puhul kuni 30 lennutundi kaptenina, ii) kopterite puhul kuni 50 % kogu alapunktis b sätestatud lennuajast.

(2)

Kehtivate riiklike normide kohaselt välja antud pardainseneri loa omanikel arvestatakse juurde kuni 50 % pardainseneri ajast, kuid mitte üle 250 tunni. Need 250 tundi võib arvestada alapunktis a sätestatud 1 500 tunni nõudena ja alapunkti b alapunktis 1 sätestatud 500 tunni nõudena, tingimusel et kogu arvestatav aeg ei ületaks kummagi alapunkti puhul 250 tundi.

d)   Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne lennuki liinipiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.A   Liinilennukipiloodi luba – lennueksam

Liinilennuki piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodilennuki kaptenina instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse lennuki või vastavat lennukitüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

3.   JAGU

Kopterite erinõuded – ATPL(H)

FCL.510.H   Liinikopteripiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	tal peab olema kopteri ametipiloodi luba ja mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärge ning ta peab olema läbinud lennumeeskonna koostöökoolituse;

b)

ta peab olema lennanud kopteripiloodina vähemalt 1 000 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist: (1) 350 tundi mitmepiloodikopteritel, (2) i) 250 tundi kaptenina või ii) 100 tundi kapteni ja 150 tundi kaptenistažöörina või iii) 250 tundi kaptenistažöörina mitmepiloodikopteritel. Sel juhul kehtivad liinikopteri piloodiloa õigused ainult mitmepiloodilennu õiguste koha, kuni loaomanikul on täitunud 100 lennutundi kaptenina; (3) 200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina; (4) 30 tundi instrumentaalaega, millest kuni kümme tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning (5) 100 öölennutundi kapteni või teise piloodina. Nimetatud 1 000 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas kuni 25 tundi lennuimitaatoril.

c)	Lennuaega lennukitega võib arvestada kuni 50 % ulatuses alapunktis b sätestatud lennuaja nõuetest.

d)	Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne liinikopteripiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.H   Liinikopteripiloodi luba – lennueksam

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodikopteri kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse kopteri või vastavat kopteritüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

G   ALAJAGU

INSTRUMENTAALLENNU PÄDEVUSMÄRGE – IR

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.600   Instrumentaallennu pädevusmärge – üldist

Instrumentaallennureeglite kohane lennutegevus lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukil on lubatud üksnes erapiloodiloa, ametipiloodi loa, teise piloodi loa ja liinipiloodi loa omanikele, kellel on vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennu pädevusmärge või kes sooritavad lennueksamit või saavad lennuõpet koos instruktoriga.

FCL.605   Instrumentaallennu pädevusmärge – õigused

a)   Instrumentaallennu pädevusmärke omanikul on õigus juhtida õhusõidukeid instrumentaallennureeglite kohaselt otsusekõrgusel alates 200 jalast (60 m).

b)   Mitme mootoriga õhusõidukite instrumentaallennupädevusmärke puhul laieneb nimetatud õigus ka otsusekõrguseni alla 200 jala (60 meetrit), kui taotleja on läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis erikoolituse ja sooritanud mitmepiloodiõhusõidukil käesoleva osa 9. liites kirjeldatud lennueksami 6. osa.

c)   Instrumentaallennu pädevusmärke omanikud kasutavad oma õigusi vastavalt käesoleva osa 8. liites sätestatud tingimustele.

d)   Helikopterid. Mitmepiloodikopteritel instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses kaptenina tegutsemiseks peab kopteri instrumentaallennupädevusmärke omanik olema kogunud vähemalt 70 tundi instrumentaalaega, millest 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg.

FCL.610   Instrumentaallennu pädevusmärge – eeltingimused ja kogemuste arvestamine

Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele.

a)	Ta peab omama: (1) vähemalt vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba; i) punkti FCL.810 kohast öölennuõigust või ii) mõne muu õhusõidukiliigi liinipiloodi luba või (2) vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi luba.

b)	olema kogunud kaptenina vähemalt 50 tundi marsruutlennuaega lennukitel, kopteritel või õhulaevadel, sealhulgas vähemalt kümme, kuid õhulaevade puhul vähemalt 20 tundi vastavat liiki õhusõidukitel.

c)	Helikopterid. Liinikopteripiloodi (instrumentaallennupädevusega), liinikopteripiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud koolituskursuse läbinud taotlejad on alapunktis b nimetatud nõudest vabastatud.

FCL.615   Instrumentaallennu pädevusmärge – teoreetilised teadmised ja lennuõpe

a)   Kursus. Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. See kursus peab olema üks alljärgnevatest kursustest:

(1)	käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus, mis sisaldab instrumentaallennuõpet, või

(2)	käesoleva osa 6. liite kohane moodulkursus.

b)   Eksam. Taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

—	lennundusõigus,

—	üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,

—	õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu kulgemise jälgimine,

—	inimvõimed,

—	meteoroloogia,

—	raadionavigatsioon,

—	instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

FCL.620   Instrumentaallennu pädevusmärge – lennueksam

a)   Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 7. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)   Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam mitme mootoriga õhusõidukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam ühe mootoriga õhusõidukil. Kere keskjoonel olev mitme mootoriga lennukit käsitatakse käesoleva alapunkti kohaldamisel ühe mootoriga lennukina.

FCL.625   Instrumentaallennu pädevusmärge – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)   Kehtivus. Instrumentaallennu pädevusmärge kehtib üks aasta.

b)   Pikendamine

(1)	Instrumentaallennu pädevusmärke kehtivust pikendatakse pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul.

(2)	Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli edukalt sooritanud, ei tohi kuni instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni instrumentaallennuõigust kasutada.

c)   Taastamine. Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1)	läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, et saavutada käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks vajalik oskuste tase, ning

(2)	sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil.

d)   Kui instrumentaallennu pädevusmärget ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peab selle omanik sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.

2.   JAGU

Lennukite erinõuded

FCL.625.A   Lennuki instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

a)   Pikendamine. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli, kui taotlus on ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2)

kui taotlus ei ole ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad nad tegema järgmist: i) sooritama ühepiloodilennukite puhul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 3b osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks, ning ii) mitme mootoriga lennukite puhul sooritama need käesoleva osa 9. liite kohase ühepiloodilennukite lennuoskuse tasemekontrolli 6. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud üksnes mõõteriistadega.

(3)	Alapunkti 2 puhul võib kasutada vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindavat II taseme lennuimitaatorit (FNPT II) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid sel juhul tuleb vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritada lennukil.

b)   Ristarvestamine toimub käesoleva osa 8. liite kohaselt.

3.   JAGU

Kopterite erinõuded

FCL.625.H   Kopteri instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

a)   Kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteri jaoks, kui taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2)

kui taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad sooritama ainult käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need tasemekontrolli 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud asjaomase kopteritüübiga. Alapunkti 2 puhul võib kasutada vastavat kopteritüüpi esindavat 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD II/III) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid sel juhul tuleb vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritada kopteril.

b)   Ristarvestamine toimub käesoleva osa 8. liite kohaselt.

FCL.630.H   Kopteri instrumentaallennupädevusmärge – õiguste laiendamine ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele

Ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusmärke esmakordsel laiendamisel mitme mootoriga kopteritele peavad taotlejad vastama järgmistele nõuetele:

a)

lemma läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kolm tundi võib olla aeg lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), ning

b)	olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid mitme mootoriga kopteritel.

4.   JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.625.As   Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjaomasel õhulaevatüübil, kui taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

b)

kui taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks. Sel juhul võib kasutada vastavat õhulaevatüüpi esindavat 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll tuleb sooritada õhulaeval.

H   ALAJAGU

KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSMÄRKED

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.700   Klassi- või tüübipädevusmärgete nõude kohaldamise tingimused

a)   Piloodiloa (v. a kergõhusõiduki piloodiloa, purilennuki erapiloodi loa ja õhupalli erapiloodi loa) omanikud ei tohi tegutseda õhusõiduki piloodina ilma kehtiva ja sellele õhusõidukile vastava klassi- või tüübipädevusmärketa, välja arvatud lennueksami sooritamisel, lennuoskuse tasemekontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks, või õppelennul.

b)   Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib pilootidel õhusõidukitüüpide kasutuselevõtu või ümberehitustega seotud lendude jaoks olla pädeva asutuse antud eriluba, millega neil lubatakse neid lende sooritada. Luba kehtib ainult kõnealuste konkreetsete lendude kohta.

c)   Ilma et see mõjutaks alapunktide a ja b kohaldamist, võib projekteerimis- või tootjaorganisatsioonide õiguste raames korraldatavate õhusõidukitüübi kasutuselevõtu või ümberehitustega seotud lendude ning katselennupädevusmärgete väljaandmisega seotud õppelendude puhul pilootidel olla punkti FCL.820 kohane katselennupädevusmärge, kui käesoleva alajao nõudeid ei saa täita.

FCL.705   Klassi- või tüübipädevusmärke omaniku õigused

Klassi- või tüübipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud klassi või tüübi piloodina.

FCL.710   Klassi- ja tüübipädevusmärked – variandid

a)   Oma õiguste laiendamiseks sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale teisele õhusõidukivariandile peab piloot läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Sama tüübipädevusmärke alla kuuluvate variantide korral hõlmab erinevus- või tutvumiskoolitus osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud vajalikke elemente.

b)   Kui variandil ei ole lennatud kahe aasta jooksul pärast erinevuskoolituse läbimist, tuleb asjaomase variandi juhtimisõiguste säilitamiseks sooritada täiendav erinevuskoolitus või lennuoskuse tasemekontroll, välja arvatud ühe kolbmootoriga õhusõidukite ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite tüüpide või variantidega seotud pädevusmärke puhul.

c)   Erinevuskoolituse kohta tehakse vastavalt vajadusele instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.725   Klassi- ja tüübipädevusmärke väljaandmise nõuded

a)   Koolituskursus. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Tüübipädevuse koolituskursus peab hõlmama vastava tüübi kohustuslikke koolituselemente, mis on määratletud osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes.

b)   Teooriaeksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud teooriaeksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalikku teoreetiliste teadmiste taset.

(1)	Mitmepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 100 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava põhiteemade vahel.

(2)	Mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja valikvastustega küsimuste arv oleneb õhusõiduki keerukusest.

(3)	Ühe mootoriga õhusõidukite teooriaeksami korraldab eksamineerija suuliselt lennueksami käigus, et kindlaks teha, kas piisav teadmiste tase on saavutatud või mitte.

(4)	Kõrgtehnilistena klassifitseeritud ühepiloodilennukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 60 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava põhiteemade vahel.

c)   Lennueksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalike oskuste olemasolu.

Taotleja peab lennueksami sooritama kuue kuu jooksul alates klassi- või tüübipädevuse koolituskursuse algusest ning kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne klassi- või tüübipädevusmärke taotluse esitamist.

d)   Taotlejal, kellel juba on mõne õhusõidukitüübi tüübipädevusmärge koos ühe- või mitmepiloodilennu õigusega, loetakse sama õhusõidukitüübi muu kasutusviisi õiguste taotlemisel teoreetiliste teadmiste nõue täidetuks.

e)   Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, on punkti FCL.820 kohase katselennupädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke väljaandmist, kui ta omab käesolevas alajaos kõnealuse õhusõidukiliigi tüübipädevusmärke saamiseks nõutavat kogemust ja vastab asjaomastele eeltingimustele.

FCL.740   Klassi- ja tüübipädevusmärke kehtivus ja taastamine

a)   Klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta, välja arvatud ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärked, mille kehtivusaeg on kaks aastat, kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

b)   Taastamine. Klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppedes peab taotleja tegema järgmist:

(1)	läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui see on vajalik asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajaliku lennuoskustaseme saavutamiseks, ning

(2)	sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

2.   JAGU

Lennukite erinõuded

FCL.720.A   Nõutav kogemus ning eeltingimused klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – lennukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a)	Mitme mootoriga ühepiloodilennukid. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab olema lennanud lennukitel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

b)

Kõrgtehnilised mittekeerukad ühepiloodilennukid. Enne lennukoolituse alustamist peab kõrgtehnilise ühepiloodilennuki esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastama järgmistele nõuetele: (1) ta peab omama kokku vähemalt 200 tundi lennukogemust, sealhulgas 70 tundi kaptenina lennukitel, ning (2) i) omama tõendit sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud täiendava teooriakursuse eduka läbimise kohta või ii) olema edukalt sooritanud käesoleva osa kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid või iii) omama lisaks käesoleva osa kohaselt välja antud loale Chicago konventsiooni 1. lisa kohast liinilennukipiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusega ning liinilennukipiloodi loa teoreetiliste teadmiste taset; (3) lisaks sellele peavad piloodid, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, vastama alapunkti d alapunkti 4 nõuetele.

c)	Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid. Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki esmase tüübipädevusmärke taotlejatel peavad lisaks alapunkti b nõuete täitmisele omama mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust vastavalt G alajao sätetele.

d)

Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevuse kursuse taotleja peab olema teise piloodi loa koolituskursusel osalev piloodiõpilane või vastama järgmistele nõuetele: (1) omama vähemalt 70 tundi lennukogemust kaptenina lennukitel; (2) omama mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärget; (3) olema edukalt sooritanud käesoleva osa kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid ning (4) juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega: (i) omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või (ii) omama tunnistust kopteri lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta ja vähemalt 100 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodikopteritel või (iii) lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või (iv) lennanud vähemalt 500 piloodilennutundi mitmepiloodilennul ühe piloodiga mitme mootoriga lennukitel ärilises lennutranspordis vastavalt kehtivatele lennundustegevuse nõuetele.

e)

Ilma et see piiraks alapunkti d kohaldamist, võib liikmesriik välja anda mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärke, mis lubab selle omanikul tegutseda teise piloodi vahetuspiloodina ülalpool lennutasandit 200, tingimusel et kaks ülejäänud meeskonnaliiget omavad alapunkti d kohast tüübipädevusmärget.

f)	Kõrgtehniliste keerukate mitmepiloodi- ja ühepiloodilennukite täiendavad tüübipädevusmärked. Kõrgtehniliste keerukate mitmepiloodi- ja ühepiloodilennukite täiendavate tüübipädevusmärgete taotlejal peab olema mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärge.

g)

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes on nii ette nähtud, võivad tüübipädevusmärke õigused algul piirduda instruktori järelevalve all lendamisega. Järelevalve all lennatud lennutundide kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti. Piirang tühistatakse, kui piloot tõendab, et ta on kogunud kasutamissobivuse andmetega ettenähtud arvu järelevalve all lennatud lennutunde.

FCL.725.A   Teoreetilised teadmised ja lennuõpe klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmisel – lennukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmist.

a)

Mitme mootoriga ühepiloodilennukid (1) Mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassipädevuse teooriakursus peab sisaldama vähemalt seitse tundi mitme mootoriga lennukite käitamise õpet. (2) Mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassi- või tüübipädevuse lennuõpe peab sisaldama vähemalt kaks tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mitme mootoriga lennukite normaaloludes käitamise alal ning vähemalt kolm tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mootoririkke protseduuride ning asümmeetrilise tõmbega lennu võtete alal.

b)

Ühepiloodilennukid – vesilennupädevus. Ühepiloodilennukite vesilennupädevuse koolituskursus peab sisaldama teooria- ja lennuõpet. Ühepiloodilennukite klassi või tüübi merepädevuse koolituskursus peab sisaldama vähemalt kaheksa tundi instruktoriga lennuõpet, kui taotlejal on vastava klassi- või tüübipädevusmärke maismaaversioon, või kümme tundi, kui taotlejal nimetatud pädevusmärget ei ole.

FCL.730.A   Erinõuded lennuajata tüübipädevuse (ZFTT) kursusel osalevatele pilootidele – lennukid

a)   Lennuajata tüübipädevuse kursusel õppimiseks peab piloot omama sertifikaadi CS-25 või samaväärsete lennukõlblikkustingimuste kohaselt sertifitseeritud mitme piloodiga turboreaktiivlennukil või mitme piloodiga turbopropellerlennukil, mille suurim lubatud stardimass on vähemalt 10 tonni ning sertifitseeritud reisijakohtade arv üle 19, järgmist lennukogemust:

(1)	1 500 lennutundi või 250 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse CG-, C- või piirangutega C-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS);

(2)	500 lennutundi või 100 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse DG- või D-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS).

b)   Kui piloot suundub turbopropellerlennukilt turboreaktiivlennukile või vastupidi, võidakse nõuda lisakoolitust imitaatoril.

FCL.735.A   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – lennukid

a)   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2)	20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostöö II taseme lennuimitaatorit (FNPT II MCC) või lennu täisimitaatorit (FFS). Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöökoolitust vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuse koolituseks kasutatakse sama lennu täisimitaatorit (FFS).

b)   Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)   Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud tüübipädevuse kursusega, tuleb taotlejale pärast lennumeeskonna koostöökursuse lõpetamist anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)   Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunktis 1 esitatud nõuete täitmisest.

FCL.740.A   Klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine – lennukid

a)   Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine. Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1)	sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil või seda klassi või tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2)

sooritama pädevuse kehtivusajal vähemalt: i) kümme arvestuslikku marsruutlendu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või ii) ühe arvestusliku marsruutlennu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) eksamineerija osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus;

(3)

kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõuete täitmisest;

(4)	kui taotlejal on lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)   Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärgete pikendamine

(1)

Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevusmärked. Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist: i) pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või ii) pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul lendama vastavas klassis 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab: — kuus tundi lendamist kaptenina, — 12 starti ja 12 maandumist ning — vähemalt ühetunnist õppelendu lennuinstruktoriga või klassipädevuse instruktoriga. Taotlejad vabastatakse selle lennu sooritamise nõudest, kui nad on sooritanud klassi- või tüübipädevusega seotud lennuoskuse tasemekontrolli või lennueksami mõnesse muusse klassi või tüüpi kuuluval lennukil.

(2)	Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest.

(3)

Ühe piloodi ja ühe mootoriga turbopropellerlennukid. Ühe mootoriga turbopropellerlennukite klassipädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama eksamineerijale vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

c)   Taotlejad, kes ei ole enne klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

3.   JAGU

Kopterite erinõuded

FCL.720.H   Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – kopterid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab kopteri esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a)

Mitmepiloodikopterid. Mitmepiloodikopterite esmase tüübipädevuskursuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: (1) ta peab olema lennanud kaptenina kopteritel vähemalt 70 lennutundi; (2) juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega: i) omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või ii) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või iii) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilendudel mitme mootoriga kopteritel; (3) olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami.

b)

Mitmepiloodikopteri tüübi esmase tüübipädevuskursuse taotlejale, kes on lõpetanud kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud kursuse ning kes ei vasta alapunkti a alapunkti 1 nõuetele, antakse piiratud tüübipädevusmärge tegutsemiseks üksnes teise piloodina. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist: (1) lennanud kopteritel kaptenina või kaptenistažöörina 70 lennutundi; (2) sooritanud kaptenina vastaval kopteritüübil mitmepiloodi lennu eksami.

c)

Mitme mootoriga ühepiloodikopterid. Mitme mootoriga ühepiloodikopterite esmase tüübipädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: (1) enne lennuõppe alustamist: i) olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami või ii) omama tunnistust sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ettevalmistuskursuse läbimise kohta. Kursus peab hõlmama järgmisi kopteri liinipiloodiloa teooriakursuse teemasid: — üldteadmised õhusõidukitest: tarindid/süsteemid/jõuseade ja lennuinstrumendid/elektroonika, — õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine: mass ja tsentreering, lennutehnilised parameetrid; (2) need taotlejad, kes ei ole kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi või kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) integreeritud koolituskursust läbinud, peavad olema lennanud kopteritel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

FCL.735.H   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – kopterid

a)   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1)

lennumeeskonna koostöö instrumentaallennupädevuse kohta: i) 25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning ii) 20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuskoolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

(2)

lennumeeskonna visuaallennureeglitega koostöö kohta: i) 25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning ii) 15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul kümme tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust. Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt seitsme tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö- kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

b)   lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

c)   Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)   Taotleja, kes on läbinud mõne teise õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse vastavalt vajadusele alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i või alapunkti a alapunkti 2 alapunktis i esitatud nõude täitmisest.

e)   Taotleja, kes on läbinud mõne muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega või visuaallennureeglitega koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunkti 1 alapunktis i esitatud nõude täitmisest ning ta peab läbima viis tundi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega koostöö praktilist koolitust.

FCL.740.H   Tüübipädevusmärgete pikendamine – kopterid

a)   Pikendamine. Kopterite tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1)	sooritama pädevuse kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2)	lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava kopteritüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse.

(3)

Selliste taotlejate puhul, kellel on mitu ühe kolbmootoriga kopterite tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid tüübipädevusmärkeid pikendada, kui nad sooritavad lennuoskuse tasemekontrolli üksnes ühe vastava tüübi kohta, kui nad on märke kehtivusaja jooksul lennanud muud tüüpi kopteritel kaptenina vähemalt kaks lennutundi. Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(4)

Taotlejatel, kellel on mitu ühe turbiinmootori ja kuni 3 715 kg suurima sertifitseeritud stardimassiga kopteri tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid märkeid pikendada, kui nad sooritavad vaid ühe vastava tüübi lennuoskuse tasemekontrolli, tingimusel et nad on lennanud: i) kaptenina kopteritel 300 lennutundi, ii) 15 tundi igale tüübipädevusmärkele vastaval tüübil ja ning iii) asjaomaste pädevusmärgete kehtivusaja jooksul igal muul tüübil vähemalt kaks lennutundi kaptenina. Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(5)	Täiendava tüübipädevusmärke saamiseks edukalt lennueksami sooritanud piloodil pikendatakse vastavaid tüübipädevusmärkeid kategooriate kaupa vastavalt alapunktidele 3 ja 4.

(6)	Kui taotlejal on kopteri instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)   Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada. Alapunkti a alapunktide 3 ja 4 kohaldamisel ei tohi taotleja kasutada õigusi ühelgi nimetatud tüübil.

4.   JAGU

Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded

FCL.720.PL   Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – vertikaalstardiga õhusõidukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab vertikaalstardiga õhusõidukite esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a)

Lennukipiloodid peavad: (1) omama lennuki ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki liinipiloodi luba; (2) omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta; (3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel; (4) olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteritel.

b)

Kopteripiloodid peavad: (1) omama kopteri ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või kopteri liinipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba; (2) omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta; (3) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel; (4) olema läbinud 40 tundi lennuõpet lennukitel.

c)

Nii lennukite kui ka kopterite piloteerimise kvalifikatsiooniga piloodid peavad: (1) omama vähemalt kopteri ametipiloodi luba; (2) omama instrumentaallennupädevusmärget ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki või kopteri liinipiloodi luba; (3) omama tunnistust kopteri või lennuki lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta; (4) olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või -lennukitel; (5) olema läbinud 40 tundi lennuõpet vastavalt vajadusele kas lennukitel või kopteritel, kui piloodil puudub liinipiloodi või mitmepiloodiõhusõiduki kogemus.

FCL.725.PL   Lennuõpe tüübipädevusmärgete väljaandmisel – vertikaalstardiga õhusõidukid

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse koolituskursuse lennuõppe osa võib läbida nii õhusõidukil kui ka õhusõidukit kujutaval nõuetekohase kvalifikatsiooniga lennutreeningseadmel.

FCL.740.PL   Tüübipädevusmärgete pikendamine – vertikaalstardiga õhusõidukid

a)   Pikendamine. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1)	sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval vertikaalstardiga õhusõidukitüübil;

(2)

sooritama pädevusmärke kehtivusajal vähemalt: i) kümme arvestuslikku marsruutlendu vastava vertikaalstardiga õhusõidukitüübi piloodina või ii) ühe arvestusliku marsruutlennu vastava vertikaalstardiga õhusõiduki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) eksamineerija osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus.

(3)	Kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõude täitmisest.

b)   Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

5.   JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.720.As   Eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – õhulaevad

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab õhulaevade esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused:

a)

mitmepiloodiõhulaevade puhul: (1) olema lennanud 70 lennutundi kaptenina õhulaevadel; (2) omama tunnistust õhulaevade lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta. (3) Kui taotleja ei vasta alapunkti 2 nõuetele, antakse talle piiratud tüübipädevusmärge üksnes teise piloodina tegutsemiseks. Piirang tühistatakse, kui piloot on lennanud 100 lennutundi õhulaeva kapteni või kaptenistažöörina.

FCL.735.As   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – õhulaevad

a)   Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1)	12 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2)	viis tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust;

(3)	kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

b)   Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)   Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)   Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a nõuete täitmisest.

FCL.740.As   Tüübipädevusmärgete pikendamine – õhulaevad

a)   Pikendamine. Õhulaevade tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja:

(1)	sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval õhulaevatüübil ning

(2)	lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava õhulaevatüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse;

(3)	kui taotlejal on õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)   Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

I   ALAJAGU

LISAPÄDEVUSMÄRKED

FCL.800   Vigurlennu pädevusmärge

a)   Lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või purilennuki piloodiloa omanikud võivad vigurlende sooritada üksnes vastava pädevusmärke olemasolul.

b)   Vigurlennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1)	nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 40 lennutundi või purilennukite puhul 120 starti vastava kategooria õhusõiduki kaptenina;

(2)	läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist: i) vastava pädevusmärke jaoks vajalikku teooriaõpet, ii) vähemalt viis tundi või 20 lendu vigurlennuõpet vastavat liiki õhusõidukil.

c)   Vigurlennu pädevusmärke õigused kehtivad ainult selle õhusõidukiliigi kohta, millel lennuõpe läbiti. Õigusi võib laiendada muudele õhusõidukiliikidele, kui piloodil on nende õhusõidukiliikide piloodiluba ning ta on nendel õhusõidukiliikidel teinud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu ning nende käigus läbinud antud õhusõidukiliigi vigurlennukoolituse kogu kava.

FCL.805   Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse märked

a)   Lennukipiloodi või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki piloodiloa omanikud võivad purilennukit või plakatit pukseerida üksnes vastava purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märke olemasolul.

b)   Purilennukite pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1)	nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud kaptenina vähemalt 30 lennutundi ja 60 starti ja maandumist lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

(2)

nad peavad olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist: i) pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet, ii) vähemalt kümme õppelendu purilennuki pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga õppelendu, iii) viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil (välja arvatud purilennuki piloodiloa või purilennuki erapiloodi loa omanikud).

c)   Plakati pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)

nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist kaptenina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 100 lennutundi ning 200 starti ja maandumist. sellest vähemalt 30 tundi peab olema läbitud lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega;

(2)	nad peavad olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist: i) pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet, ii) vähemalt kümme õppelendu plakati pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga lendu.

d)   Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse märgete õigused kehtivad ainult selle õhusõidukiliigi kohta, millel lennuõpe läbiti. Õigusi võib laiendada, kui piloodil on lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukipiloodi luba ja ta on vastavatel õhusõidukitel teinud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu ning nende käigus läbinud pukseerimiskoolituse kogu kava.

e)   Purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.

f)   Kui piloot ei vasta alapunkti e nõuetele, peab ta enne õiguste kasutamise jätkamist tegema instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu pukseerimisi.

FCL.810   Öölennu pädevusmärge

a)   Lennukid, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid, õhulaevad.

(1)

Kui lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või õhulaeva kergõhusõiduki piloodiloast või erapiloodiloast tulenevaid õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist: i) teooriaõpe; ii) vähemalt viis tundi öist lennuaega vastavas õhusõidukiliigis, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuõpet, milles peab sisalduma vähemalt üks tund marsruutlennul navigeerimist ning vähemalt üks instruktoriga marsruutlend vähemalt 50 km kaugusele ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

(2)	Enne öökoolituse läbimist peavad kergõhusõiduki piloodiloa omanikud olema läbinud erapiloodiloa väljaandmiseks nõutava instrumentaallennu algkoolituse.

(3)	Taotlejad, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevus kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevus, võivad alapunkti 1 nõuded täita ühes või mõlemas nimetatud klassis.

b)   Kopterid. Kui kopteri erapiloodi loa õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peab taotleja vastama järgmisele nõuetele:

(1)	ta peab olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 100 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas kaptenina kopteritel vähemalt 60 tundi ning marsruutlendudel 20 tundi;

(2)

ta peab olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse. Kursus tuleb läbida kuue kuu jooksul ning see peab sisaldama järgmist: i) viis tundi teooriaõpet, ii) kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet kopteritel ning iii) viis tundi öölennuaega, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni navigeerimist marsruutlennul, ja viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

(3)	taotlejal, kellel on või on olnud lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki instrumentaallennupädevusmärge, arvestatakse alapunkti 2 alapunkti ii nõuded viie tunni ulatuses täidetuks.

c)   Õhupallid. Kui õhupallipiloodiloast või õhupalli erapiloodi loast tulenevaid õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema sooritanud vähemalt kaks vähemalt ühetunnise kestusega õppelendu.

FCL.815   Mäelennu pädevusmärge

a)   Õigused. Mäelennupädevusmärke omanikul on õigus maanduda või startida lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega selleks sobival mäestikualal, mille puhul liikmesriikide määratud asjaomased asutused nõuavad nimetatud pädevusmärke olemasolu.

Esmase mäelennupädevusmärke võib omandada:

(1)	ratastelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud või

(2)	suusktelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud;

(3)	esmasest pädevusemärkest tulenevaid õigusi võib laiendada vastavalt ratastelikuga või suusktelikuga mäelennupädevusele, kui piloot on läbinud nõutava sissejuhatava lisakursuse, mis hõlmab teooriaõpet ja lennuõpet mäelennuinstruktoriga.

b)   Koolituskursus. Mäelennupädevusmärke taotlejad peavad olema eelnenud 24 kuu jooksul läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursuse sisu peab vastama taotletavatele õigustele.

c)   Lennueksam. Pärast koolituse läbimist peab taotleja sooritama vastava kvalifikatsiooniga eksamineerijale lennueksami. Lennueksam sisaldab järgmist:

(1)	suuline teoreetiliste teadmiste eksam;

(2)	kuus maandumist vähemalt kahele muule pinnale kui lähtepinnale, mille puhul on nõutav mäelennupädevus.

d)   Kehtivus. Mäelennupädevusmärge kehtib 24 kuud.

e)   Pikendamine. Mäelennupädevuse pikendamiseks peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:

(1)	olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt kuus mäemaandumist või

(2)	olema sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli. Lennuoskuse tasemekontroll peab vastama alapunkti c nõuetele.

f)   Taastamine. Pädevusmärke aegumise korral peab taotleja täitma alapunkti e alapunkti 2 nõuded.

FCL.820   Katselennupädevusmärge

a)   Lennuki või kopteri piloodiloa omanikud võivad osas 21 määratletud 1. või 2. kategooria katselendudel kaptenina tegutseda üksnes juhul, kui neil on katselennupädevusmärge.

b)   Alapunktis a sätestatud katselennupädevuse nõue kehtib üksnes katselendudele, mis tehakse:

(1)	kopteritel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt CS-27 või CS-29 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või

(2)	lennukitel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt: i) CS-25 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või ii) CS-23 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele, välja arvatud lennukid, mille suurima lubatud stardimass on kuni 2 000 kg.

c)   Katselennupädevusmärke omanikul on õigus vastavas õhusõidukiliigis:

(1)	1. kategooria katselennupädevuse puhul sooritada kõikide osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

(2)

2. kategooria katselennupädevuse puhul: i) sooritada osas 21 määratletud 1. kategooria katselende: — teise piloodina või — kaptenina alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii märgitud lennukitel, välja arvatud lähiliinilennukid või lennukid, mille projekteeritud pikeerimiskiirus (Vd) on üle 0,6-kordse helikiiruse või suurim lennukõrgus üle 25 000 jala; ii) sooritada kõikide muude osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

(3)	lisaks 1. ja 2. kategooriale sooritada oma õiguste piires katselende, mis on seotud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide spetsiifilise tegevusega, mille puhul H alajao nõudeid ei ole võimalik täita.

d)   Esmase katselennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad omama vähemalt vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärkega ametipiloodi luba;

(2)	olema lennanud vastavat liiki õhusõidukil vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 400 tundi kaptenina;

(3)

olema läbinud kavandatavate õhusõidukite ja lennukategooriate koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmiseid valdkondi: — õhusõiduki tehnilised võimalused, — stabiilsus ja juhtimisomadused, — süsteemid, — katsete läbiviimine, — riski-/ohutuse haldus.

e)   Katselennupädevusmärke omanike õigusi võib sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendava koolituskursuse läbimisel laiendada ka muudele katselennukategooriatele ja õhusõidukiliikidele.

J   ALAJAGU

INSTRUKTORID

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.900   Instruktoritunnistused

a)   Üldist. Isik tohib olla:

(1)	õhusõidukite lennuinstruktor üksnes juhul, kui tal on: i) käesoleva määruse kohaselt välja antud või tunnustatud piloodiluba, ii) instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus;

(2)	jäljendatud lennuõppe või meeskonnatöö instruktor üksnes juhul, kui tal on instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus.

b)   Eritingimused

(1)

Kui liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid, mille puhul käesoleva alajao nõuete täitmine ei ole võimalik, võib pädev asutus lennuinstruktori õiguste andmiseks välja anda eriloa. Nimetatud luba kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks vajalike õppelendude kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.

(2)

Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt väljaantud eriloa omanikud, kes soovivad taotleda instruktoritunnistust, peavad täitma vastava kategooria instruktorile ette nähtud eeltingimused ja pikendamisnõuded. Ilma et see piiraks punkti FCL.905.TRI alapunkti b sätteid, hõlmab käesoleva alapunkti kohaselt välja antud tüübipädevuse instruktori tunnistus õigust anda asjaomase tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlemiseks vajalikku õpet.

c)   Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1)

Ilma et see piiraks alapunkti a sätteid, võib pädev asutus väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktorina tegutsemiseks anda Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja kolmanda riigi piloodiluba omavale taotlejale instruktoritunnistuse, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele: i) ta omab vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele neil on õigus anda asjakohast õpet, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba; ii) täidab käesolevas alajaos vastava instruktoritunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuded; iii) tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2)	Tunnistus kehtib ainult selle lennuõppe kohta, mida antakse: i) väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvates sertifitseeritud koolitusorganisatsioonides; ii) piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpet antakse.

FCL.915   Üldised eeltingimused ja üldnõuded instruktoritele

a)   Üldist. Instruktoritunnistuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

b)   Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel. Õhusõidukitel lennuõppe andmise õigusega instruktoritunnistuse omanik või taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1)	ta peab omama vähemalt piloodiluba ja vajaduse korral pädevusmärget, mille omandamiseks lennuõpet antakse;

(2)

kui tegu ei ole katselennuinstruktoriga, peab taotleja olema teinud järgmist: i) lennanud sellesse klassi või tüüpi kuuluval õhusõidukil, millega lennuõpet anda kavatsetakse, vähemalt 15 lennutundi, sealhulgas vajaduse korral kuni seitse tundi vastavat õhusõidukiklassi või -tüüpi esindaval lennutreeningseadmel või ii) sooritanud asjaomasesse klassi või tüüpi kuuluva õhusõiduki puhul asjakohase instruktorikategooria atesteerimise;

(3)	omama lennuõppeks kasutatava õhusõiduki kaptenina piloteerimise õigust.

c)   Kogemuse arvestamine täiendavate pädevusmärgete väljaandmise ja pädevusmärke pikendamise korral

(1)	Instruktori lisatunnistuste taotlejate puhul võib arvestada õpetamis- ja õppimisoskusi, mida on olemasoleva instruktoritunnistuse omandamiseks juba tõendatud.

(2)	Eksamineerijana lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides kogutud lennuaeg võetakse kõikide instruktoritunnistuste pikendamisnõuetes täies ulatuses arvesse.

FCL.920   Instruktori oskused ja nende hindamine

Kõik instruktorid peavad läbima koolituse järgmiste valdkondade oskuste omandamiseks:

—	vahendite ettevalmistamine,

—	õppimist soodustava kliima kujundamine,

—	teadmiste edastamine,

—	ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine,

—	ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks,

—	õppimise edendamine,

—	õpilase tegevuse hindamine,

—	edasijõudmise jälgimine ja hindamine,

—	koolitusperioodide hindamine,

—	tulemuste aruandlus.

FCL.925   Lisanõuded teise piloodi loa instruktoritele

a)   Teise piloodi loa koolitusinstruktorid peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	olema edukalt läbinud teise piloodi loa koolitusinstruktori kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning

(2)	teise piloodi loa integreeritud koolituskursusel alg-, kesk- ja kõrgtaseme õppe andmiseks olema lisaks: i) mitmepiloodilennu kogemusega ning ii) läbinud meeskonnaressursi juhtimise koolituse kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures.

b)   Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus

(1)	Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus peab sisaldama vähemalt 14 tundi koolitust. Koolituskursuse lõppemisel peab taotleja hindama instruktori oskusi ja kompetentsusepõhise õppemeetodi tundmist.

(2)	Hindamine koosneb koolituskursuse vastava etapi lennuõppe praktilisest katsest. Hindamise viib läbi K alajao kohase kvalifikatsiooniga eksamineerija.

(3)	Teise piloodi loa koolituskursuse edukal lõpetamisel annab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon taotlejale teise piloodi loa koolituse kvalifikatsioonitunnistuse.

c)   Õiguste säilitamiseks peab instruktor eelnenud 12 kuu jooksul olema teise piloodi loa koolituskursuse raames sooritanud:

(1)	ühe vähemalt kolmetunnise imitaatoriseansi või

(2)	ühe vähemalt ühetunnise lennuharjutuse, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist.

d)   Kui instruktor ei ole alapunkti c nõudeid täitnud, peab ta enne teise piloodi loa lennuõppe õiguse kasutamist tegema järgmist:

(1)	läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendusõppe, et saavutada instruktori oskuste edukaks hindamiseks vajalik kompetentsus, ning

(2)	sooritama edukalt instruktori oskuste hindamise vastavalt alapunkti b alapunktile 2.

FCL.930   Koolituskursus

Instruktoritunnistuse taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Lisaks käesoleva osaga igale instruktorikategooriale ette nähtud erielementidele peab kursus sisaldama punkti FCL.920 kohaselt nõutavaid elemente.

FCL.935   Atesteerimine

a)   Instruktoritunnistuse taotleja, välja arvatud lennumeeskonna koostööinstruktori, lennutreeningseadme instruktori, mäelennupädevuse instruktori ja katselennuinstruktori tunnistuse taotleja, peab vastavas õhusõidukiliigis läbima atesteerimise, et tõendada K alajao kohase kvalifikatsiooniga eksamineerijale oma suutlikkust anda piloodiõpilasele vastava loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

b)   Nimetatud atesteerimine hõlmab:

(1)	lennueelse ja lennuaegse õppe ning teooriaõppe punktis FCL.920 nimetatud oskuste tõendamist;

(2)	maapealset suulist teooriaeksamit, briifingut ja lennuanalüüsi ning lennuoskuse tõendamist vastavas õhusõidukiklassis, -tüübil või lennutreeningseadmel;

(3)	instruktori oskuste hindamiseks sobivaid harjutusi.

c)   Atesteerimine tehakse lennuõppes kasutatavas õhusõidukiklassis või -tüübil või lennutreeningseadmel.

d)   Kui instruktoritunnistuse kehtivuse pikendamiseks on nõutav atesteerimine, ei tohi taotleja, kes instruktoritunnistuse kehtivuse lõppkuupäevaks ei ole atesteerimist edukalt läbinud, kasutada tunnistusest tulenevaid õigusi kuni atesteerimise eduka läbimiseni.

FCL.940   Instruktoritunnistuste kehtivus

Instruktoritunnistused, välja arvatud mäelennuinstruktori tunnistus, kehtivad kolm aastat, ilma et see piiraks punkti FCL.900 alapunkti b alapunkti 1 kohaldamist.

2.   JAGU

Erinõuded lennuinstruktorile – FI

FCL.905.FI   Lennuinstruktor – õigused ja tingimused

Lennuinstruktoril on õigus anda järgmiste dokumentide väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks nõutavat lennuõpet:

a)	vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba, purilennuki erapiloodi luba, õhupalli erapiloodi luba ja kergõhusõidukipiloodi luba;

b)	ühe mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked; õhupallide klassi- ja kategoorialaiendused ja purilennukite klassilaiendused;

c)	ühe- või mitmepiloodiõhulaevade tüübipädevusmärked;

d)	vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi luba, kui lennuinstruktor on lennanud õhusõidukiliigi piloodina vähemalt 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 200 tundi lennuõpet;

e)	öölennupädevusmärge, kui lennuinstruktor: (1) omab vastava õhusõidukiliigi öölennukvalifikatsiooni; (2) on alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda ööõpet ning (3) vastab punkti FCL.060 alapunkti b alapunkti 2 öökogemuse nõuetele;

f)	pukseerimis- või vigurlennupädevusmärge, kui lennuinstruktoril on vastavad õigused ning ta on alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

g)

vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevus, kui lennuinstruktor on: (1) lennanud vähemalt 200 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II); (2) läbinud piloodiõpilasena instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse ning läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks nõutava pädevuse hindamise ning (3) lisaks sellele: i) täitnud mitme mootoriga lennukite puhul klassipädevuse instruktori tunnistuse saamise nõuded, ii) mitme mootoriga kopterite puhul täitnud tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamise nõuded;

h)

mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked, kui lennuinstruktor täidab järgmised tingimused: (1) lennukite puhul punkti FCL.915.CRI alapunktis a ning punktides FCL.930.CRI ja FCL.935 esitatud klassipädevuse instruktori koolituskursuse eeltingimused; (2) kopterite puhul punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunktis 1 sätestatud eeltingimused ning punkti FCL.915.TRI alapunkti b alapunktis 2 sätestatud kopterite tüübipädevuse instruktori koolituskursuse eeltingimused;

i)

lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, lennutreeningseadme algõppe instruktori või mäelennuinstruktori tunnistus, kui lennuinstruktor vastab järgmisele nõuetele: (1) ta on lennanud: i) purilennukite lennuinstruktori puhul vähemalt 50 lennutundi või teinud 150 starti purilennukite lennuinstruktorina, ii) õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt 50 lennutundi või teinud 50 starti õhupallide lennuinstruktorina, iii) kõikidel muudel juhtudel 500 tundi vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktorina; (2) ta on lennuinstruktori kontrollpiloodile punkti FCL.935 kohasel atesteerimisel vastavas õhusõidukiliigis tõendanud oskust anda lennuinstruktori tunnistuse omandamiseks vajalikku õpet;

j)

teise piloodi luba, kui lennuinstruktor: (1) on koolituse põhilennuetapi jaoks lennanud piloodina lennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 200 tundi lennuinstruktorina; (2) koolituse algtaseme jaoks: i) omab mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ja instrumentaallennupädevuse instruktori õigusi ning ii) on lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel; (3) lennuinstruktoril, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti 2 alapunkti ii nõuded asendada sellise struktuurse koolituskursuse läbimisega, mis sisaldab järgmist: i) lennumeeskonna koostöö kvalifikatsiooni, ii) teise piloodi loa kursuse 3. etapi lennuõppe viie seansi vaatlust, iii) teise piloodi loa kursuse 4. etapi lennuõppe viie seansi vaatlust, iv) käitaja liinilennu jätkukoolituse viie seansi vaatlust, v) lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse sisu. Sel juhul peab lennuinstruktor tegema esimesed viis seanssi instruktorina teise piloodi õpetamise kvalifikatsiooniga lennukite tüübipädevuse instruktori, lennukite lennumeeskonna koostööinstruktori või lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori järelevalve all.

FCL.910.FI   Lennuinstruktor – piiratud õigused

a)   Lennuinstruktori õigused kehtivad ainult lennuõppe andmise kohta sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni määratud sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki lennuinstruktori järelevalve all, kui õpet antakse:

(1)	erapiloodiloa, purilennuki erapiloodi loa, õhupalli erapiloodi loa ja kergõhusõidukipiloodi loa saamiseks;

(2)	lennukite ja kopterite puhul kõikide erapiloodi taseme integreeritud kursuste raames;

(3)	ühe piloodiga ühe mootoriga õhusõidukite klassi- ja tüübipädevuste puhul õhupallide klassi- ja kategoorialaienduste ning purilennukite klassilaienduste saamiseks;

(4)	öölennu-, pukseerimis- või vigurlennupädevusmärke saamiseks.

b)   Alapunkti a kohaselt järelevalve all õpetades ei ole lennuinstruktoril õigust anda piloodiõpilastele esimese soololennu ja esimese soololennuna toimuva marsruutlennu luba.

c)   Alapunktide a ja b piirangud kustutatakse lennuinstruktori tunnistuselt pärast seda, kui ta on:

(1)	lennukite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning ta on olnud vähemalt 25 õpilassoololennu järelevalvajaks;

(2)	kopterite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina kopteritel ning olnud vähemalt 25 õpilassoololennuharjutuse järelevalvajaks;

(3)	õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul lennanud 15 tundi või sooritanud 50 starti lennuinstruktorina, kelle instruktoritöö hõlmab kogu vastava õhusõidukiliigi õhulaeva erapiloodi loa, purilennuki erapiloodi loa või õhupalli erapiloodi loa väljaandmiseks nõutavat õppekava.

FCL.915.FI   Lennuinstruktor – eeltingimused

Lennuinstruktori tunnistuse taotleja peab:

a)

lennukite ja kopterite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel vastama järgmistele nõuetele: (1) ta peab olema saanud vähemalt kümme tundi instrumentaallennuõpet vastavas õhusõidukiliigis, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennutreeningseadmega; (2) olema lennanud vastavas õhusõidukiliigis kaptenina marsruutlendudel vähemalt 20 lennutundi ning

b)

lennukite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel lisaks: (1) omama vähemalt kopteri ametipiloodi luba või (2) omama vähemalt lennuki erapiloodi luba ning: i) vastama ametipiloodi teoorianõuetele, v.a need lennukite lennuinstruktorid, kes annavad lennuõpet vaid kerglennuki piloodiloa taotlejatele; ii) lennanud vähemalt 200 lennutundi lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas 150 tundi kaptenina; (3) olema lennanud vähemalt 30 lennutundi ühe kolbmootoriga lennukitel, sealhulgas vähemalt viis tundi punkti FCL.930.FI alapunktis a sätestatud sisseastumiseelsele lennueksamile eelnenud kuue kuu jooksul; (4) olema lennanud kaptenina visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehti täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

c)

kopterite lennuinstruktorite puhul olema lisaks lennanud 250 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas: (1) vähemalt 100 tundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri ametipiloodi luba või (2) vähemalt 200 tundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri erapiloodi luba ja ta on täitnud ametipiloodi teoorianõuded;

d)	õhulaevade lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 400 tundi kaptenina pärast õhulaeva ametipiloodi loa saamist;

e)

purilennukite lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina purilennukitel 100 lennutundi ja teinud 200 starti. Kui taotleja soovib anda lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kohta, peab ta lisaks lendama kaptenina 30 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning sooritama punkti FCL.905.LAFI alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile punkti FCL.935 kohase täiendava atesteerimise fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

f)	õhupallide lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina vähemalt 75 lennutundi õhupallidel, sealhulgas vähemalt 15 tundi selles klassis, mille kohta kavatsetakse lennuõpet anda.

FCL.930.FI   Lennuinstruktor – koolituskursus

a)   Lennuinstruktori tunnistuse taotlejad peavad olema kuue kuu jooksul enne kursuse algust sooritanud punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile spetsiaalse sisseastumiseelse lennueksami, kus hinnatakse nende kursusel osalemise suutlikkust. Sisseastumiseelne lennueksam põhineb käesoleva osa 9. liites sätestatud klassi- ja tüübipädevuste lennuoskuse tasemekontrollil.

b)   Lennuinstruktori kursus peab sisaldama järgmist:

(1)	25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2)	i) lennukite, kopterite ja õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 100 tundi teooriaõpet koos vahetestidega; ii) õhupallide ja purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemal 30 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;

(3)

i) lennukite ja kopterite lennuinstruktorite puhul vähemalt 30 tundi lennuõpet, millest 25 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe, millest viis tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3); ii) õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 20 tundi lennuõpet, millest 15 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe; iii) purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus lennutundi või 20 starti lennuinstruktorina; iv) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus tundi instruktoriga lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel; v) õhupallide lennuinstruktorite puhul vähemalt kolm tundi lennuõpet, sealhulgas kolm starti. Muu õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel loetakse pilootidel, kellel on või on olnud: (1) lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus, alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks 55 tunni ulatuses või alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded 18 tunni ulatuses.

FCL.940.FI   Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Lennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab selle omanik täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1)

ta peab: i) lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul olema andnud tunnistuse kehtivusajal vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või eksamineerijana. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul; ii) õhulaevade lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt 20 tundi lennuõpet õhulaevade lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või eksamineerijana. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul; iii) purilennukite lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt 30 tundi lennuõpet või tegema 60 starti purilennukite, mootorpurilennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktori või eksamineerijana; iv) õhupallide lennuinstruktorite puhul andma tunnistuse kehtivusajal vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallide lennuinstruktori või eksamineerijana;

(2)	osalema lennuinstruktori tunnistuse kehtivusajal instruktorite täiendusseminaril;

(3)	läbima lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)   Lennukite või kopterite lennuinstruktori puhul vähemalt iga teise ning õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt iga kolmanda pikendamise jaoks peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

c)   Taastamine. Lennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1)	osalema instruktorite täiendusseminaril;

(2)	läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

4.   JAGU

Erinõuded tüübipädevuse instruktorile – TRI

FCL.905.TRI   Tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

Tüübipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

a)	instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui tüübipädevuse instruktoril on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge;

b)	tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, kui tal on vähemalt kolmeaastane tüübipädevuse instruktori kogemus, ning

c)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi. Ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui tüübipädevusinstruktor vastab järgmistele nõuetele: i) tal on lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistus või ii) tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus; (2) teise piloodi loa koolituseks algtasemel, kui tema õigusi on laiendatud mitmepiloodilennule ning tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

d)

mitmepiloodilennukite tüübipädevusinstruktorite puhul: (1) klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks: i) mitmepiloodilennukite puhul; ii) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi; lennumeeskonna koostöökoolitusel; (2) lennumeeskonna koostöökoolitusel; (3) teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtaseme puhul, kui tal on või on olnud algtaseme jaoks lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

e)

kopterite tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks; (2) lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui tal on mitmepiloodikopteri tüübipädevus; (3) ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusele;

f)	vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks; (2) lennumeeskonna koostöökoolitusel.

FCL.910.TRI   Tüübipädevuse instruktor – piiratud õigused

a)   Üldist. Kui tüübipädevuskoolitus toimub üksnes lennu täisimitaatoril (FFS), kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult koolitamise kohta lennu täisimitaatoril.

Sel juhul võib tüübipädevuse instruktor teha järelevalve all marsruutlende, kui tema tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas vastavat lisakoolitust.

b)   Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega sooritati lennueksam. Tüübipädevuse instruktori õigusi laiendatakse muudele tüüpidele, kui tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

(1)	ta on taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest seitse võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

(2)	läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe osad;

(3)

ta on sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

c)   Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1)

Kopterite tüübipädevuse instruktori loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks tehtud lennueksamil. Tüübipädevuse instruktori õigusi laiendatakse muudele tüüpidele, kui tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele: i) ta on läbinud tüübipädevuse instruktori kursuse vastava tüübi tehnilise osa asjakohasel kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel, ii) andnud asjakohasel kopteritüübil vähemalt kaks tundi lennuõpet nõuetekohase kvalifikatsiooniga kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all ning iii) sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

(2)	Enne kopterite tüübipädevuse instruktori ühepiloodilennu õiguste laiendamist sama kopteritüübi mitmepiloodilennu õigustele peab tunnistuse omanik olema kogunud vastava tüübi mitmepiloodilennul vähemalt 100 lennutundi.

d)   Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, võib nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanike puhul, kellele on välja antud tüübipädevus punkti FCL.725 alapunkti e alusel, laiendada tüübipädevuse instruktori õigusi kõnealusele uuele õhusõidukitüübile.

FCL.915.TRI   Tüübipädevuse instruktor – eeltingimused

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	ta peab omama asjakohase õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(MPA)) tunnistuse puhul: (1) olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel ning (2) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS);

c)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) tunnistuse puhul: (1) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS), ning (2) i) olema teinud lennukitel piloodina 500 lennutundi, sealhulgas 30 tundi vastava lennukitüübi kaptenina, või ii) omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusega lennuinstruktori õigusi;

d)

kopterite tüübipädevuse instruktorite (TRI(H)) puhul: (1) ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi; (2) mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga mitmepiloodikopteritel; (3) mitmepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 1 000 lennutundi, sealhulgas: i) vähemalt 350 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või ii) olema lennanud piloodina vastava tüübi kopteritel mitmepiloodilendudel 100 lennutundi, kui taotlejal juba on ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistus; (4) kopterite lennuinstruktori tunnistuse omanikel loetakse punkides 1 ja 2 esitatud nõuded asjaomasel ühepiloodikopteril lennatud lennutundide kohta täies ulatuses täidetuks;

e)

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite (TRI(PL)) puhul: (1) olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel, vertikaalstardiga õhusõidukitel või mitmepiloodikopteritel ning (2) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastava vertikaalstardiga õhusõiduki tüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS).

FCL.930.TRI   Tüübipädevuse instruktor – koolituskursus

a)   Tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2)	kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppe oskuste arendamist;

(3)	ühe mootoriga õhusõidukite puhul viis tundi lennuõpet vastaval õhusõidukil või seda esindaval imitaatoril ning mitmepiloodiõhusõiduki puhul kümme tundi õhusõidukil või seda esindaval imitaatoril.

b)   Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

c)   Nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejate puhul, kellel on vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse täies ulatuses täidetuks käesoleva alapunkti nõuded sellise tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, mis kehtib ainult imitaatorites toimuva lennuõppe kohta.

FCL.935.TRI   Tüübipädevuse instruktor – atesteerimine

Kui tüübipädevuskoolitus toimub lennu täisimitaatoril (FFS), kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult lennuõppe kohta lennu täisimitaatoril.

Piirang tühistatakse, kui tüübipädevuse instruktor on läbinud atesteerimise õhusõidukil.

FCL.940.TRI   Tüübipädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Pikendamine

(1)

Lennukid. Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse pikendamiseks peab taotleja 12 kuu jooksul enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist täitma ühe järgmisest kolmest tingimusest: i) läbima ühe järgmistest täismahus tüübipädevuskursuse osadest: üks vähemalt kolmetunnine simulaatoriseanss või üks vähemalt ühetunnine lennuharjutus, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist, ii) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse, iii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(2)

Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid. Kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivusajal täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest: i) andma 50 tundi lennuõpet igal õhusõidukitüübil, mille kohta tal on instruktori õigused, või neid tüüpe esindaval lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt 15 tundi tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor peab nimetatud lennuõppetunnid sooritama tüübipädevuse instruktori või tüübipädevuse kontrollpiloodina (TRE) või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennuimitaatori kontrollpiloodina (SFE). Kopterite tüübipädevuse instruktoritel arvestatakse selle hulka ka lennuinstruktorina, instrumentaallennupädevuse instruktorina (IRI), lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina (STI) või mis tahes valdkonna eksamineerijana lennatud lennuaeg; ii) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse; iii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(3)	Vähemalt igal teisel tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(4)	Kui isikul on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe tüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks.

(5)

Kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamise erinõuded. Kopterite tüübipädevuse instruktoril, kellel on vastava kopteritüübi lennuinstruktori tunnistus, arvestatakse alapunkti a nõuded täies ulatuses täidetuks. Sel juhul kehtib kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistus kopterite lennuinstruktori tunnistuse lõppkuupäevani.

b)   Taastamine

(1)

Lennukid. Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja: i) Olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval lennukitüübil vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni viisteist võib olla sooritatud lennuimitaatoril; ii) läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud tüübipädevuse instruktori kursuse asjakohased osad; iii) andnud täismahus tüübipädevuskursusel lennukite tüübipädevuse inspektori järelevalve all vastavat tüüpi lennukil vähemalt kolm tundi lennuõpet.

(2)

Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid Kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul: i) läbima tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente ning ii) läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise kõikidel õhusõidukitüüpidel, mille kohta instruktori õiguste uuendamist taotletakse.

5.   JAGU

Erinõuded klassipädevuse instruktorile – CRI

FCL.905.CRI   Klassipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

a)   Klassipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

(1)	mittekõrgtehniliste mittekeerukate ühepiloodilennukite klassipädevuste väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi;

(2)	lennukite pukseerimis- või vigurlennupädevuses, kui klassipädevuse instruktoril on vastav pädevus ja ta on punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet.

b)   Klassipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukiklassi või -tüübi suhtes, mille kohta instruktor läbis atesteerimise. Klassipädevuse instruktori õigusi laiendatakse muudele klassidele või tüüpidele, kui klassipädevuse instruktor on eelnenud 12 kuu jooksul täitnud järgmised tingimused:

(1)	lennanud 15 lennutundi asjaomase klassi või tüübi lennukite kaptenina;

(2)	sooritanud ühe õppelennu parempoolsel istmel, kus teisel piloodiistmel teeb järelevalvet vastava klassi või tüübi kvalifikatsiooniga klassipädevuse instruktor või lennuinstruktor.

FCL.915.CRI   Klassipädevuse instruktor – eeltingimused

Klassipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab olema lennanud vähemalt järgmise arvu lennutunde:

a)	mitme mootoriga lennukite puhul: (1) 500 lennutundi lennukipiloodina, (2) 30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel;

b)	ühe mootoriga lennukite puhul: (1) 300 lennutundi lennukipiloodina, (2) 30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel.

FCL.930.CRI   Klassipädevuse instruktor – koolituskursus

a)   Klassipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2)	kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppeoskuste arendamist;

(3)	viis tundi lennuõpet mitme mootoriga lennukitel või kolm tundi lennuõpet ühe mootoriga lennukitel punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennukite lennuinstruktoriga.

b)   Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.CRI   Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1)	lendama klassipädevuse instruktorina vähemalt kümme lennutundi meeskonnalendudel. Kui taotlejal on nii ühe kui mitme mootoriga lennukite klassipädevuse instruktori õigused, jagatakse kümme tundi lennuõpet võrdselt ühe ja mitme mootoriga lennukite vahel, või

(2)	läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis klassipädevuse instruktori täienduskoolituse, või

(3)	läbima vastavalt vajadusele kas mitme või ühe mootoriga lennukite kohta punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)   Vähemalt igal teisel klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

c)   Taastamine. Klassipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taastamisele eelneva 12 kuu jooksul:

(1)	läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(2)	läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

6.   JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse instruktorile – IRI

FCL.905.IRI   Instrumentaallennupädevuse instruktor – õigused ja tingimused

a)   Instrumentaallennupädevuse instruktoril on õigus anda vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vajalikku õpet.

b)   Teise piloodi kursuse erinõuded. Teise piloodi kursuse algtasemel õpetamiseks peab lennuki instrumentaallennupädevuse instruktor vastama järgmistele nõuetele:

(1)	tal peab olema mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärge ja ning

(2)	ta peab olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel.

(3)

Instrumentaallennupädevuse instruktoril, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti b alapunkti 2 nõuded asendada punkti FCL.905.FI alapunkti j alapunktis 3 sätestatud koolituskursuse läbimisega.

FCL.915.IRI   Instrumentaallennupädevuse instruktor – eeltingimused

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

lennuki instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul: (1) olema lennanud vähemalt 800 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 400 tundi lennukitel ning (2) mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.915.CRI alapunkti a nõuded;

b)

kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul: (1) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 250 tundi instrumentaalaega kopteritel, ning (2) mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti g alapunkti 3 alapunkti ii nõuded;

c)	õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul olema lennanud vähemalt 300 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, millest vähemalt 100 tundi on instrumentaallennuaeg õhulaevadel.

FCL.930.IRI   Instrumentaallennupädevuse instruktor – koolituskursus

a)   Instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2)	kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas lennuinstrumentide teoreetiliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppe oskuste arendamist;

(3)

i) lennukite instrumentaallennupädevuse inspektorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet lennukil, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kui taotlejal on lennuki lennuinstruktori tunnistus, vähendatakse tundide arvu viieni, ii) kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet kopteril, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), iii) õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktori puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet õhulaeval, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

b)   Lennuinstruktoriks peab olema punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktor.

c)   Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.IRI   Instrumentaallennupädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks ja taastamiseks peab selle omanik täitma punkti FCL.940.FI kohased lennuinstruktori tunnistuse pikendamise ja taastamise tingimused.

7.   JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorile – SFI

FCL.905.SFI   Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis jäljendatud lennuõpet:

a)	instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge ja ta on läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse, ning

b)

ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi. Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu tüübipädevustele, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele: i) tal on lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistus või ii) tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus ning (2) kui ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi on alapunkti 1 kohaselt laiendatud mitmepiloodilennule: i) lennumeeskonna koostöökoolitusel, ii) teise piloodi loa kursuse algetapil,

c)

mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks: i) mitmepiloodilennukite puhul; ii) kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi; (2) lennumeeskonna koostöökoolitusel; (3) teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtasemel, kui tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus algtasemel õpetamiseks;

d)	kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul: (1) kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks; (2) lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda mitmepiloodikopterite õpet.

FCL.910.SFI   Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – piiratud õigused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle õhusõidukitüübi II/III taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori kohta (FFS), millel läbiti lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus.

Õigusi võib laiendada sama õhusõidukiliigi muid tüüpe esindavatele lennutreeningseadmetele, kui tunnistuse omanik vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on edukalt sooritanud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad ning

b)	ta on andnud täismahus tüübipädevuskursusel vähemalt kolm tundi lennuõpet vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sellekohase kvalifikatsiooniga tüübipädevuse kontrollpiloodi järelevalve all, kes peab kinnitama soorituse sobivust.

FCL.915.SFI   Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – eeltingimused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b)	olema 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist sooritanud õhusõiduki tüübipädevuse väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli asjakohast tüüpi esindaval lennu täisimitaatoril (FFS) ning

c)

mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul olema lisaks: (1) lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina vastavalt kas mitmepiloodilennukitel või vertikaalstardiga õhusõidukitel; (2) sooritanud taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul piloodi või vaatlejana vähemalt: i) kolm arvestuslikku marsruutlendu asjakohase õhusõidukitüübi piloodikabiinis või ii) kaks liinilennu imitaatorkoolituse seanssi asjakohase tüübi piloodikabiinis koos kvalifitseeritud lennumeeskonnaga. Imitaatoriseansid peavad sisaldama vähemalt kaht vähemalt kahetunnist lendu kahe eri lennuvälja vahel koos asjaomase lennueelse planeerimise ja lennuanalüüsiga;

d)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul lisaks: (1) olema lennanud vähemalt 500 lennutundi ühepiloodilennukite kaptenina; (2) omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ning (3) olema täitnud alapunkti c alapunkti 2 nõuded;

e)

kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori puhul lisaks: (1) olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul vaatlejana lennanud vähemalt ühe lennutunni asjakohase tüübi piloodikabiinis ning (2) mitmepiloodikopterite puhul omama vähemalt 1 000 tundi lennukogemust kopteripiloodina, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteri piloodina; (3) mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga ühepiloodikopteritel; (4) ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi.

FCL.930.SFI   Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – koolituskursus

a)   Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	vastava tüübipädevuskursuse lennu täisimitaatoriga (FSTD) seotud osad;

(2)	tüübipädevuse instruktori koolituskursuse sisu.

b)   Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejal, kellel on vastava tüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, arvestatakse käesoleva alapunkti nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.SFI   Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Pikendamine. Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivusajal täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1)	andma 50 tundi lennutreeningseadmetel instruktori või eksamineerijana, sealhulgas vähemalt 15 tundi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul;

(2)	läbima lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

(3)	läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad.

b)   Lisaks peab taotleja olema sooritanud lennu täisimitaatoril (FFS) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevuste väljaandmiseks nõutavad lennuoskuse tasemekontrollid nende tüüpide kohta, mille õigused tal on.

c)   Vähemalt igal teisel lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

d)   Taastamine. Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja taotlusele eelneva 12 kuu jooksul tegema järgmist:

(1)	läbima lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursuse imitaatorite osa;

(2)	täitma alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti 3 nõuded.

8.   JAGU

Erinõuded lennumeeskonna koostööinstruktorile – MCCI

FCL.905.MCCI   Lennumeeskonna koostööinstruktor – õigused ja tingimused

a)   Lennumeeskonna koostööinstruktoril on õigus anda lennuõpet:

(1)	lennumeeskonna koostöökursuste praktilises osas, kui kursus ei ole ühendatud tüübipädevuskursusega, ning

(2)	lennuki lennumeeskonna koostööinstruktorite puhul teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtasemel, kui tal on või on olnud lennuki lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.

FCL.910.MCCI   Lennumeeskonna koostööinstruktor – piiratud õigused

Lennumeeskonna koostööinstruktori õigused kehtivad ainult selle lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori (FFS) kohta, millel lennumeeskonna koostööinstruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukitüüpe esindavatele muudele lennutreeningseadmetele, kui tunnistuse omanik on läbinud vastava tüübi kohta lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse praktilise koolituse osa.

FCL.915.MCCI   Lennumeeskonna koostööinstruktor – eeltingimused

Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b)	omama vähemalt: (1) lennukite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul 1 500 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodilendudel; (2) kopterite puhul 1 000 tundi lennukogemust piloodina meeskonnalendudel, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteritel.

FCL.930.MCCI   Lennumeeskonna koostööinstruktor – koolituskursus

a)   Lennumeeskonna koostööinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2)	tehnilist koolitust sellel lennutreeningseadme tüübil, millel taotleja soovib õpet anda;

(3)

kolm tundi praktilist koolitust, mis võib olla lennuõpe või lennumeeskonna koostöö õpe vastavas lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud tüübipädevuse instruktori, lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennumeeskonna koostööinstruktori järelevalve all. Järelevalve aluse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)   Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.MCCI   Lennumeeskonna koostööinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja olema 12 kuu jooksul enne lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse kehtivusaja lõppu täitnud punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

b)   Taastamine. Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja täitma punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

9.   JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme algõppe instruktorile – STI

FCL.905.STI   Lennutreeningseadme algõppe instruktor – õigused ja tingimused

a)   Lennutreeningseadme algõppe instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis lennutreeninguõpet:

(1)	loa väljaandmiseks;

(2)	ühepiloodiõhusõidukite instrumentaallennupädevuse ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid.

b)   Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori lisaõigused Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori õigused hõlmavad lennutreeninguõpet teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtaseme lennuõppe raames.

FCL.910.STI   Lennutreeningseadme algõppe instruktor – piiratud õigused

Lennutreeningseadme algõppe instruktori õigused kehtivad ainult selle II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori (FFS) kohta, millel lennutreeninguseadme algõppe instruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukitüüpe esindavatele muudele lennuimitaatoritele, kui tunnistuse omanik vastab järgmistele nõuetele:

a)	ta on läbinud asjakohase tüübi tüübipädevuskursuse lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud osad;

b)	ta on 12 kuu jooksul enne taotlust sooritanud asjakohast tüüpi esindaval lennu täisimitaatoril (FFS) vastava õhusõiduki tüübipädevuse väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli;

c)	ta on juhendanud asjakohase õhusõidukitüübi tüübipädevuskursusel lennutreeningseadme algõppe instruktorina üht vähemalt kolmetunnist lennutreeningseadme seanssi lennuinstruktori kontrollpiloodi (FIE) järelevalve all.

FCL.915.STI   Lennutreeningseadme algõppe instruktor – eeltingimused

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	ta peab omama või olema taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul omanud piloodiluba ja neile kursustele vastavaid instruktoriõigusi, kus ta õpetada soovib;

b)

olema taotlusele eelneva 12 kuu jooksul sooritanud lennuimitaatoril vastava klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli. Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja, kes soovib anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, peab sooritama vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami harjutused;

c)	ta peab kopterite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul vaatlejana lennanud vähemalt ühe lennutunni asjakohase kopteritüübi piloodikabiinis.

FCL.930.STI   Lennutreeningseadme algõppe instruktor – koolituskursus

a)   Lennutreeningseadme algõppe instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt kolm tundi lennutreeningseadme algõppe instruktori ülesannetega seotud lennuõpet lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) lennuinstruktori kontrollpiloodi järelevalve all. Järelevalvealuse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejad, kes soovivad anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), peavad läbima lennuõppe instrumentaallennu esmaimitaatoril.

b)   Helikopterite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejate puhul peab asjakohane tüübipädevuse inspektori koolituskursus hõlmama ka lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud osi.

FCL.940.STI   Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Pikendamine. Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja tunnistuse kehtivusaja viimase 12 kuu jooksul olema teinud järgmist:

(1)	ta peab olema andnud vähemalt kolm tundi lennuõpet lennu täisimitaatoril (FFS) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) ametipiloodiloa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames ning

(2)

ta peab olemaläbinud igapäevaselt lennuõppeks kasutataval lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks. Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

b)   Taastamine. Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja tegema järgmist:

(1)	läbima lennutreeningseadme algõppe instruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

(2)

läbima igapäevaselt lennuõppeks kasutataval lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks. Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril, hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

(3)

andma ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all. Vähemalt üks tund lennuõpet tuleb anda lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi (FIE(A)) järelevalve all.

10.   JAGU

Mäelennuinstruktor – MI

FCL.905.MI   Mäelennuinstruktor – õigused ja tingimused

Mäelennuinstruktoril on õigus anda mäelennupädevuse väljaandmiseks vajalikku lennuõpet.

FCL.915.MI   Mäelennuinstruktor – eeltingimused

Mäelennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a)	ta peab omama lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistust ühepiloodilennukite kohta;

b)	omama mäelennupädevusmärget.

FCL.930.MI   Mäelennuinstruktor – koolituskursus

a)   Mäelennuinstruktori koolituskursus peab hõlmama ka taotleja atesteerimist punkti FCL.920 kohaselt.

b)   Enne kursusele minekut peavad taotlejad olema sooritanud lennuinstruktori tunnistusega mäelennuinstruktorile sisseastumiseelse lennueksami, millega hinnatakse nende kogemusi ja koolituskursuse läbimise suutlikkust.

FCL.940.MI   Mäelennuinstruktori tunnistuse kehtivus

Mäelennuinstruktori tunnistus kehtib seni, kuni kehtib lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori või klassipädevuse instruktori tunnistus.

11.   JAGU

Erinõuded katselennuinstruktorile – FTI

FCL.905.TRI   Katselennuinstruktor – õigused ja tingimused

a)   Katselennuinstruktoril (FTI) on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis õpet:

(1)	1. ja 2. kategooria katselennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui tal on vastava kategooria katselennupädevusmärge;

(2)	katselennuinstruktori tunnistuse väljaandmiseks vastava kategooria katselennupädevuse raames, kui instruktoril on vähemalt kaheaastane katselennupädevuse instruktorina töötamise kogemus.

b)   1. kategooria katselennupädevusega katselennuinstruktoril on õigus anda ka 2. kategooria katselennupädevuse lennuõpet.

FCL.915.FTI   Katselennuinstruktor – eeltingimused

Katselennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a)	ta peab omama punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärget;

b)	olema lennanud vähemalt 200 lennutundi 1. ja 2. kategooria katselendudel.

FCL.930.FTI   Katselennuinstruktor – koolituskursus

a)   Katselennuinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2)	kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppe oskuste arendamist;

(3)	viis tundi praktilist lennuõpet punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all. Nimetatud lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)   Kogemuste arvestamine

(1)	Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

(2)	Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse ka alapunkti a alapunkti 2 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.FTI   Katselennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)   Pikendamine. Katselennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja katselennuinstruktori tunnistuse kehtivusajal täitma ühe järgmistest tingimustest:

(1)	sooritama vähemalt: i) 50 tundi katselende, sealhulgas vähemalt 15 tundi katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul, ning ii) viis tundi lennuõpet katselendudel katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul või

(2)

läbima katselennuinstruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Täienduskoolituse aluseks on punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 kohase katselennuinstruktori koolituskursuse praktilise lennuõppe element ja see peab sisaldama vähemalt üht õppelendu punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all.

b)   Taastamine. Katselennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis katselennuinstruktorina täienduskoolituse. Täienduskoolitus peab vastama vähemalt punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 nõuetele.

K   ALAJAGU

EKSAMINEERIJAD

1.   JAGU

Üldnõuded

FCL.1000   Eksamineerija tunnistus

a)   Üldist. Eksamineerija tunnistuse omanikel peab olema:

(1)	samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille taotlejatele neil on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi ning anda vastavat õpet;

(2)	õhusõidukil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks vajalik kvalifikatsioon.

b)   Eritingimused

(1)

Kui liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid, mille puhul käesoleva alajao nõuete täitmine ei ole võimalik, võib pädev asutus lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamise õiguste andmiseks anda välja eritunnistuse. See tunnistus kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks vajalike lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.

(2)	Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt välja antud eritunnistuse omanikud, kes soovivad taotleda eksamineerija tunnistust, peavad vastama asjaomase kategooria eksamineerija puhul ette nähtud eeltingimustele ja pikendamisega seotud nõuetele.

c)   Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib liikmesriigi pädev asutus anda ICAO 1. lisa kohast kolmanda riigi piloodiluba omavale taotlejale väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamiseks eksamineerija tunnistuse, tingimusel et taotleja vastab järgmistele nõuetele: i) ta omab vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba; ii) vastab käesolevas alajaos asjaomase eksamineerijatunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele ning iii) tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa tsiviillennunduse ohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt eksamineerija õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2)

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennuõppe ja lennuoskuse tasemekontrollide/eksamite korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele: i) lennuoskuse tasemekontroll/eksam toimub väljaspool liikmesriikide territooriumi ning ii) asjaomane eksamineerija oskab piisavalt keelt, milles lennuoskuse tasemekontroll/eksam korraldatakse.

FCL.1005   Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Eksamineerijad ei tohi teha järgmist:

a)

korraldada lennueksameid ja atesteerimisi järgmistele lubade, pädevusmärgete või tunnistuste taotlejatele: (1) kellele nad on andnud sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks vajalikku lennuõpet, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse, või (2) kellele nad on punkti FCL.030 alapunkti b kohaselt andnud lennueksami tegemise soovituse;

b)	korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi muudel juhtudel, kui nad näevad ohtu oma objektiivsusele.

FCL.1010   Eksamineerijate suhtes kohaldatavad eeltingimused

Eksamineerija tunnistuse taotlejad peavad tõendama järgmist:

a)	neil on eksamineerija õiguste jaoks vajalikud teadmised, taust ja asjakohased kogemused;

b)	nende suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiranguid algmääruse ja selle rakenduseeskirjade täitmata jätmise tõttu.

FCL.1015   Eksamineerijate standardimine

a)   Eksamineerija tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse.

b)   Standardimiskursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest ning peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1)	kaks lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist seoses lubade, pädevusmärgete või tunnistustega, mille kohta taotleja eksamineerimise ja kontrollimise õigust taotleb;

(2)	käesoleva osa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustamine;

(3)	ülevaade riiklikest haldusmenetlustest, isikuandmete kaitse nõuetest, vastutusest, õnnetusjuhtumikindlustusest ja lõivudest.

c)   Eksamineerija tunnistuse omanikud ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis neile eksamineerija tunnistuse väljaandnud asutus, välja arvatud juhul, kui:

(1)	nad on taotleja pädevat asutust teavitanud lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise korraldamise kavatsusest ning oma eksamineerijaõiguste ulatusest;

(2)	nad on taotleja pädevalt asutuselt saanud ülevaate alapunkti b alapunktis 3 nimetatud elementidest.

FCL.1020   Eksamineerijate atesteerimine

Eksamineerija tunnistuse taotlejad peavad pädeva asutuse inspektorile või eksamineerija tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud vanemeksamineerijale tõendama oma kompetentsust, läbides lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise selles eksamineerija rollis, mille õigusi taotletakse, sealhulgas eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelne ettevalmistus, lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll või atesteerimine, lennu analüüs ja salvestuste dokumentatsioon.

FCL.1025   Eksamineerija tunnistuse kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)   Kehtivus. Eksamineerija tunnistus kehtib kolm aastat.

b)   Pikendamine. Eksamineerija tunnistuse kehtivust pikendatakse, kui selle omanik on tunnistuse kehtivusajal teinud järgmist:

(1)	korraldanud igal aastal vähemalt kaks lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist;

(2)	osalenud viimase kehtivusaasta jooksul pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidul toimunud eksamineerijate täiendusseminaril.

(3)	Ühte viimasel kehtivusaastal alapunkti 1 kohaselt korraldatud lennueksamit või lennuoskuse tasemekontrolli peab olema hinnanud pädeva asutuse inspektor või eksamineerija tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud vanemeksamineerija.

(4)

Kui eksamineerija tunnistuse pikendamist taotleval isikul on mitme eksamineerijakategooria õigused, võidakse pikendada kõiki õigusi korraga, kui taotleja täidab kokkuleppel pädeva asutusega alapunkti b alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 2 ning punkti FCL.1020 nõuded ühes eksamineerija tunnistuse kategooriatest.

c)   Taastamine. Tunnistuse aegumise korral peavad taotlejad enne õiguste kasutamise jätkamist täitma alapunkti b alapunkti 2 ja punkti FCL.1020 nõuded.

d)   Eksamineerija tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotleja tõendab jätkuvat vastavust punktide FCL.1010 ja FCL.1030 nõuetele.

FCL.1030   Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamine

a)   Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamisel peavad eksamineerijad tegema järgmist:

(1)	veenduma, et taotlejaga on võimalik keelebarjäärita suhelda;

(2)	kontrollima, kas taotleja vastab kõikidele kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega seotud nõuetele, mis on käesolevas osas lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise esemeks oleva loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ette nähtud;

(3)	teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

b)   Pärast lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli lõppu peab eksamineerija tegema järgmist:

(1)

teavitama taotlejat eksami või kontrolli tulemustest. Osalise läbimise või läbikukkumise korral teatab eksamineerija taotlejale, et taotleja ei tohi pädevusest tulenevaid õigusi kasutada kuni eksami või kontrolli täieliku läbimiseni. Eksamineerija peab taotlejale teatama lisakoolituse nõudest, kui see on olemas, ning apellatsiooni esitamise õigusest;

(2)	pikendamise või taastamisega seotud lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbimise korral märkima taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

(3)

andma taotlejale allkirjastatud lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli aruande ning edastama aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja eksamineerija tunnistuse väljaandnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist: i) kinnitust selle kohta, taotleja on esitanud eksamineerijale oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et eksamineerija hinnangul vastavad need andmed käesoleva osa nõuetele, ii) kinnitust kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teavet suulise teooriaeksami kohta. Mõnes punktis läbikukkumise korral peab eksamineerija ära märkima asjaomase hinnangu andmise põhjused, iii) eksami, kontrolli või atesteerimise tulemust.

c)   Eksamineerijad peavad kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

d)   Eksamineerija tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peavad eksamineerijad esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu info, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2.   JAGU

Erinõuded kontrollpiloodile – FE

FCL.1005.FE   Kontrollpiloodid – õigused ja tingimused

a)   Lennukite kontrollpiloot (FE(A)). Lennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)

lennueksameid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2)

lennueksameid lennuki ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kerglennuki piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 100 tundi lennuinstruktorina;

(4)	lennueksameid mäelennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt 500 starti ja maandumist mäelennupädevuse instruktorina.

b)   Kopterite kontrollpiloot (FE(H)). Kopterite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)

lennueksameid kopteri erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle sellele loale lisatavale ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2)

lennueksameid kopteri ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle sellele loale lisatavale ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3)

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite era- või ametipiloodi lubadele lisatavate mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on täitnud vastavalt vajadusele kas alapunkti 1 või alapunkti 2 nõuded ning tal on kopteri ametipiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba ning vajaduse korral kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(4)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kergkopteri piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 150 tundi lennuinstruktorina.

c)   Õhulaevade kontrollpiloot (FE(As)). Õhulaevade kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid õhulaeva erapiloodi loa ja õhulaevade ametipiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle asjaomaste õhulaevade tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina.

d)   Purilennukite kontrollpiloot (FE(S)). Purilennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle purilennuki erapiloodi loa või purilennukipiloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 150 tundi või 300 starti lennuinstruktorina;

(2)	lennuoskuse tasemekontrolle purilennuki erapiloodi loa õiguste laiendamiseks ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 90 tundi lennuinstruktorina;

(3)

lennueksameid purilennuki erapiloodi loa või purilennuki piloodiloa õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi lennuinstruktorina fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel.

e)   Õhupallide kontrollpiloot (FE(B)). Õhupallide kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)

lennueksameid õhupalli erapiloodi loa ja õhupallipiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele või -tüüpidele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennuinstruktorina;

(2)

lennuoskuse tasemekontrolle õhupalli erapiloodi loa õiguste laiendamiseks ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi selle kategooria õhupallidega, mille jaoks õigusi taotletakse. Nimetatud 300 lennutundi peavad hõlmama vähemalt 50 tundi instruktorina.

FCL.1010.FE   Kontrollpiloot – eeltingimused

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejal peab olema:

vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistus.

3.   JAGU

Erinõuded tüübipädevuse kontrollpiloodile – TRE

FCL.1005.TRE   Tüübipädevuse kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)   Lennukite kontrollpiloot (TRE(A)) ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(PL)). Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)	lennueksameid vastavalt vajadusele kas lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete esmaseks väljaandmiseks;

(2)	lennuoskuse tasemekontrolle tüübi- ja instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks;

(3)	lennueksameid lennuki piloodiloa väljaandmiseks;

(4)	lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot vastab punkti FCL.925 nõuetele;

(5)	atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina.

b)   Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2)	lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevuste pikendamiseks või taastamiseks või kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele, kui kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(3)	lennueksameid kopteri liinipiloodi loa väljaandmiseks;

(4)	atesteerimisi kopterite tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina.

FCL.1010.TRE   Tüübipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

a)   Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(A) ja TRE(PL)). Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite puhul peab ta olema lennanud 1 500 lennutundi vastavalt mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite piloodina, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina;

(2)	ühe piloodiga kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul olema lennanud 500 lennutundi ühepiloodilennukite piloodina, sealhulgas vähemalt 200 tundi kaptenina;

(3)	omama asjakohase tüübi ametipiloodi või liinipiloodi luba koos tüübipädevuse instruktori tunnistusega;

(4)	tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul olema lennanud vähemalt 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina vastaval tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel.

b)   Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1)	nad peavad omama kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistust või ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul kehtivat asjakohase tüübi kopterite lennuinstruktori tunnistust;

(2)	tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmaseks väljaandmiseks olema lennanud 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina asjakohasel tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel;

(3)	mitmepiloodikopterite puhul omama kopteri ametipiloodi või kopteri liinipiloodi luba ning olema lennanud 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel, sealhulgas 500 tundi kaptenina;

(4)	mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul: i) olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas 500 tundi kaptenina; ii) omama kopteri ametipiloodi- või kopteri liinipiloodi luba ja vajaduse korral kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget;

(5)	ühe mootoriga mitmepiloodikopterite puhul: i) olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 750 lennutundi, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina; ii) omama kutselise kopteripiloodi luba.

(6)	Enne kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi õiguste laiendamist mitme mootoriga kopteri ühepiloodilennult sama tüüpi mitme mootoriga kopteri mitmepiloodilennule peab tunnistuse omanik olema lennanud vastaval tüübil mitmepiloodilennul vähemalt 100 lennutundi.

(7)	Mitme mootoriga mitmepiloodikopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi esmase tunnistuse taotlejatel võib alapunkti b alapunktis 3 sätestatud 1 500 lennutunni nõuded lugeda täidetuks, kui nad on lennanud 500 lennutundi kaptenina sama tüüpi mitmepiloodikopteritel.

4.   JAGU

Erinõuded klassipädevuse kontrollpiloodile – CRE

FCL.1005.CRE   Klassipädevuse kontrollpiloot – õigused

Klassipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada ühepiloodilennukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) puhul:

a)	lennueksameid klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks;

b)	lennuoskuse tasemekontrolle: (1) klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks; (2) instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui klassipädevuse kontrollpiloot vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti a nõuetele.

FCL.1010.CRE   Klassipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

Klassipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	nad peavad olema või olema olnud ühepiloodilennuki ametipiloodi luba, teise piloodi luba või liinipiloodi luba, või olema või olema olnud lennuki erapiloodi luba;

b)	neil peab olema asjakohase klassi või tüübi klassipädevusinstruktori tunnistus;

c)	nad peavad olema lennukipiloodina lennanud 500 lennutundi.

5.   JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodile – IRE

FCL.1005.IRE   Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – õigused

Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks ning lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks.

FCL.1010.IRE   Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

a)   Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(A)). Lennuki instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori pädevusmärge ning nad peavad olema lennanud:

(1)	2 000 lennutundi lennukipiloodina ja ning

(2)	450 lennutundi instrumentaallennureeglite järgi, sealhulgas 250 tundi instruktorina.

b)   Kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(H)). Kopterite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori pädevus ning nad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	olema lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina ning

(2)	olema sooritanud kopteritel vähemalt 300 tundi instrumentaallende, sealhulgas 200 tundi instruktorina.

c)   Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(As)). Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peab olema õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktori pädevusmärge ning nad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	olema lennanud 500 lennutundi õhulaeva piloodina ning

(2)	olema sooritanud õhulaevadel vähemalt 100 tundi instrumentaallende, sealhulgas 50 tundi instruktorina.

6.   JAGU

Erinõuded lennuimitaatori kontrollpiloodile – SFE

FCL.1005.SFE   Lennuimitaatori kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)   Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A) ja SFE(PL)). Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloodil on õigus lennu täisimitaatoril (FFS) korraldada:

(1)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavalt vajadusele kas mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

(2)	lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui lennuimitaatori kontrollpiloot vastab asjaomase õhusõidukiliigi puhul punkti FCL.1010.IRE nõuetele;

(3)	lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

(4)	lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot vastab punkti FCL.925 nõuetele;

(5)	atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi imitatsioonlennu instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennuimitaatori kontrollpiloodina.

b)   Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)). Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodil on õigus lennu täisimitaatoril (FFS) korraldada:

(1)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks ning

(2)	lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevuste pikendamiseks ja taastamiseks, kui lennuimitaatori kontrollpiloot vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti b nõuetele;

(3)	lennueksameid kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks;

(4)	lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kui kontrollpiloot on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennuimitaatori kontrollpiloodina.

FCL.1010.SFE   Lennuimitaatori kontrollpiloot – eeltingimused

a)   Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A)). Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	neil peab olema lennuki liinipiloodi luba, klassi- või tüübipädevusmärge ja asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2)	nad peavad olema lennatud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

(3)	lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peavad olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase tüübi lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

b)   Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)). Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	neil peab olema kopteri liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge ja asjaomase kopteritüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2)	nad peavad olema lennanud vähemalt 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

(3)	lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjakohase tüübi kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

7.   JAGU

Erinõuded lennuinstruktori kontrollpiloodile – FIE

FCL.1005.FIE   Lennuinstruktori kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)   Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodilennukitel lennukite lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

b)   Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodikopteritel kopterite lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

c)   Õhulaevade, purilennukite või õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As), (H), (B)). Purilennukite, mootorpurilennukite, õhupallide ja õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi instruktoritunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

FCL.1010.FIE   Lennuinstruktori kontrollpiloot – eeltingimused

a)   Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

kui taotlejad soovivad läbida atesteerimist:

(1)	omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2)	olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 2 000 lennutundi ning

(3)	olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

b)   Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1)	neil peab olema selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2)	nad peavad olema lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina;

(3)	olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

c)   Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As)). Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad olema õhulaevapiloodina lennanud 500 lennutundi;

(2)	olema lennanud vähemalt 20 lennutundi õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse taotlejate instruktorina;

(3)	omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust.

d)   Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(S)). Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad omama selleks ettenähtud instruktoritunnistust;

(2)	olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 500 lennutundi;

(3)

olema sooritanud: i) fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega atesteerimisi korraldada soovivate taotlejate puhul kümme lennutundi või 30 starti fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina, ii) kõigil muudel juhtudel kümme lennutundi või 30 starti instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

e)   Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(B)). Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)	nad peavad omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2)	olema lennanud õhupallipiloodina 350 lennutundi;

(3)	olema lennanud vähemalt kümme lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.