ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2011.298.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 298
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. aastakäik
16. november 2011

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1149/2011, 21. oktoober 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta ( 1 )

1

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1149/2011,

21. oktoober 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et säilitada Euroopas lennuohutuse ühtne kõrge tase, on vaja muuta kehtivaid nõudeid ja menetlusi, mis on seotud õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkusega ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimisega, eriti selleks, et ajakohastada koolitus- ja eksamineerimisnõudeid ning teadmiste- ja kogemustealaseid nõudeid, mis peavad olema täidetud lennundustehnilise töötaja loa väljaandmiseks, ning et kohandada kõnealuseid nõudeid vastavalt eri õhusõidukiliikide keerukusele.

(2)

Komisjoni määrust (EÜ) nr 2042/2003 (2) tuleks seepärast vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) arvamustel, (3) mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatud B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamise tingimustele vastavale personalile, samuti koolitus- ja hooldusorganisatsioonidele ning liikmesriikide pädevatele asutustele on vaja anda piisavalt aega uue õigusraamistikuga kohanemiseks.

(5)

Kuna kergõhusõidukid ei ole nii keerukad, võib olla asjakohane kindlaks määrata selliste õhusõidukite hooldamisega tegeleva personali litsentseerimise lihtne ja proportsionaalne süsteem. Ametil peaks võimaldama jätkata sellekohast tööd ja liikmesriikidel peaks võimaldama jätkata vastavate siseriiklike lubade kasutamist.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2042/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 5 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Lennundustehnilistel töötajatel, kellele on antud luba III lisa (66. osa) kohaselt mingis kategoorias/alamkategoorias, loetakse olevat kõnealuse lisa jaotise 66.A.20 punktis a kirjeldatud õigused, mis vastavad kõnealusele kategooriale/alamkategooriale. Loale uue kategooria/alamkategooria lisamisel loetakse kõnealuste uute õiguste saamiseks vajalikud teadmistealased baasnõuded täidetuks.

4.   Volitatud lennundustehnilised töötajad, kellele antud luba hõlmab õhusõidukeid, mille puhul ei nõuta eraldi tüübipädevust, võivad jätkuvalt kasutada oma õigusi kuni loa järgmise taastamise või muutmiseni seni, kuni loale kantakse III lisa (66. osa) jaotises 66.B.125 kirjeldatud menetluse kohaselt kõnealuse lisa jaotises 66.A.45 kindlaksmääratud tüübipädevusmärked.

5.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavad muutmisaruanded ja eksami boonuspunktide aruanded loetakse käesolevale määrusele vastavaks.

6.   Kuna käesolevas määruses sätestatakse nõuded seoses volitatud lennundustehniliste töötajatega, kes käitavad

i)

muid õhusõidukeid kui lennukid ja kopterid,

ii)

õhusõidukikomponente,

kohaldatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni jätkuvalt nõudeid, mis kehtivad asjaomases liikmesriigis, v.a väljaspool ELi asuvad hooldusorganisatsioonid, kelle puhul kinnitab nõuded amet.”

2)

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat baaskoolitust võib alustada ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. Kõnealuse koolituse ühe osana teostatav baasteadmiste kontroll võib vastata enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele.

4.   Baasteadmiste kontrolli, mis vastab enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele ning mida teeb pädev asutus või IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud hoolduskoolitusorganisatsioon, kuid mis ei ole baaskoolituse osa, võib teha ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

5.   Enne käesoleva määruse kohaldamist kohaldatud nõuetele vastavat tüübikoolitust ja tüübieksameid alustatakse ning need lõpetatakse hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.”

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikele 3 lisatakse punktid h ja i:

„h)

selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis:

i)

kuni 28. septembrini 2012 nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

ii)

kuni 28. septembrini 2014 nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

—

I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

—

II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h;

i)

ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni 28. septembrini 2015:

i)

nõuet, mille kohaselt peavad pädevad asutused andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (66. osa), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa jaotisele 66.A.70 muudetud loaga;

ii)

nõuet, mille kohaselt peavad volitatud lennundustehnilised töötajad olema sertifitseeritud kooskõlas III lisaga (66. osa) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

—

I lisa (M osa) jaotise M.A.606 punkt g ja jaotise M.A.801 punkti b alapunkt 2;

—

II lisa (145. osa) jaotise 145.A.30 punktid g ja h.”;

ii)

lõike 7 punkt e jäetakse välja;

iii)

lisatakse lõiked 8 ja 9:

„8.   III lisa (66. osa) jaotistes 66.A.25 ja 66.A.30 ning III liites sätestatud, enne käesoleva määruse kohaldamist sooritatud baasteadmiste kontrolli, põhikogemuste omandamise, teoreetilise tüübikoolituse ja sellekohaste eksamite, praktiliste harjutuste ja hindamiste, tüübieksamite ja töökohal tehtud koolituse tähtaegu hakatakse arvestama alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast.

9.   Amet esitab komisjonile arvamuse, sh ettepanekud ELA1 lennukite ning muude kui lennukite ja kopterite hooldusega tegelevatele lennundustehnilistele töötajatele lubade väljaandmise lihtsa ja proportsionaalse süsteemi kohta.”

4)

Lisatakse artikkel 8:

„Artikkel 8

Ameti meetmed

1.   Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada käesoleva määruse lisade sätete järgimise tõendamiseks.

2.   Nõuete täitmise vastuvõetavate viisidega, mille amet välja annab, ei kehtestata uusi nõudeid ega muudeta leebemaks käesoleva määruse lisade nõudeid.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 54 ja 55 kohaldamist, loetakse juhul, kui kasutatakse ametipoolseid nõuete täitmise vastuvõetavaid viise, käesoleva määruse lisadega seotud nõuded ilma täiendava tõendamiseta täidetuks.”

5)

I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) ja IV lisa (147. osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva üheksanda kuu esimesel päeval, v.a artikli 1 punkti 3 alapunkt i, mida hakatakse kohaldama avaldamisele järgneval päeval.

Sertifikaadid ja tõendid, mis on I lisa (M osa), II lisa (145. osa), III lisa (66. osa) või IV lisa (147. osa) kohaselt välja antud enne käesoleva määruse kohaldamist, kehtivad kuni nende muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)   ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)   ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(3)  EASA arvamus nr 05/2008, mis käsitleb teadmiste- ja kogemustealastele nõuetele vastamise tõendamise tähtaega (Time limit for demonstrating compliance with knowledge and experience requirements); arvamus nr 04/2009, mis käsitleb mittekeerukaid õhusõidukeid käitava lennundustehnilise töötaja luba (aircraft maintenance license for non-complex aircraft), ja arvamus nr 05/2009, mis käsitleb selliseid valdkondi nagu B1- ja B2-kategooria lennundustehnilise töötaja luba, tüübi- ja rühmapädevus ning tüübipädevuskoolitus (privileges of B1 and B2 aircraft maintenance license, type and group ratings and type rating training).

LISA

1.   

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa (M osa) jaotis M.B.103 jäetakse välja.

2.   

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 II lisa (145. osa) muudetakse järgmiselt.

1)

Sisukord asendatakse järgmisega:

„SISUKORD

145.1   Üldsätted

A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

145.A.10

 Reguleerimisala

145.A.15

 Taotlemine

145.A.20

 Sertifikaadi tingimused

145.A.25

 Nõuded tööruumidele

145.A.30

 Nõuded töötajatele

145.A.35

 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad

145.A.40

 Seadmed, tööriistad ja materjalid

145.A.42

 Komponentide vastuvõtmine

145.A.45

 Tehnilised normdokumendid

145.A.47

 Hoolduse planeerimine

145.A.50

 Hooldustõendite väljaandmine

145.A.55

 Hooldustööde dokumendid

145.A.60

 Juhtumitest teatamine

145.A.65

 Ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, hooldustööde tegemise kord ning kvaliteedi tagamise kord

145.A.70

 Hooldusorganisatsiooni käsiraamat

145.A.75

 Organisatsiooni õigused

145.A.80

 Organisatsiooni piirangud

145.A.85

 Muudatused organisatsioonis

145.A.90

 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

145.A.95

 Puudused

B JAGU –   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

145.B.1

 Reguleerimisala

145.B.10

 Pädev asutus

145.B.15

 Mitmes liikmesriigis asuvad organisatsioonid

145.B.20

 Esialgne tegevusluba

145.B.25

 Sertifikaadi väljaandmine

145.B.30

 Sertifikaadi pikendamine

145.B.35

 Muudatused

145.B.40

 Muudatused hooldusorganisatsiooni käsiraamatus

145.B.45

 Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, peatamine ja nendele piirangute kehtestamine

145.B.50

 Puudused

145.B.55

 Dokumentide säilitamine

145.B.60

 Erandid

I liide –

 Käitamissertifikaat – EASA vorm 1

II liide –

 Klassi- ja pädevussüsteem I lisa (osa M) F alajaos ja II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsioonide sertifitseerimiseks

III liide –

 II lisas (145. osa) osutatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi näidis

IV liide –

 Jaotise 145.A.30 punkti j alapunktides 1 ja 2 osutatud kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisale (66. osa)”

2)

Jaotist 145.A.30 muudetakse järgmiselt:

i)

punktis f asendatakse tekst „kellel on 66. osa järgi B1-kategooria kvalifikatsioon” järgmisega: „kellel on III lisa (66. osa) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon”;

ii)

punkt g asendatakse järgmisega

„g)

Kui punktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on jaotise 66.A.20 punkti a alapunktis 1 ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud õigused ning III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) lennundustehniliste töötajate järele;”

iii)

punkti h alapunktis 1 asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria kvalifikatsiooniga” järgmisega: „vastavalt vajadusele kas B1- või B2-kategooria kvalifikatsiooniga”;

iv)

punkti h alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

olema muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite baashoolduseks kas:

i)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja III lisa (66. osa) ja jaotise 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

ii)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad jaotise 145.A.35 punkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.”;

v)

punktis j asendatakse tekst „Erandina punktidest g ja h” järgmisega: „Erandina punktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (66. osa) nõudeid”.

3)

Jaotist 145.A.35 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega „145.A.35 Volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad”;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lisaks jaotise 145.A.30 punktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

i)

Tugitöötajad on need 66. osa kohast B1-, B2- ja/või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevus, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kes ei pea tingimata omama hooldustõendite väljaandmise õigust.

ii)

Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

iii)

Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud piiride ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.”;

iii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (66. osa) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (66. osa) nõudeid, välja arvatud jaotise 145.A.30 punktis j ja jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.”;

iv)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

Käesolevas punktis tähendab asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelik hooldamine seda, et vastav isik on tegutsenud asjaomase õhusõiduki või komponendi hooldamisega seotud töökeskkonnas ning kasutanud hooldustõendite väljaandmise volitusest tulenevaid õigusi ja/või teinud tegelikult hooldustöid vähemalt mõnedele asjaomase õhusõidukitüübi või -grupi süsteemidele, mis on kindlaks määratud konkreetses hooldustõendite väljaandmise volituses.”;

v)

punktides d, e, j ja m asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria tugitöötajad” järgmisega: „tugitöötajad”;

vi)

lisatakse järgmised punktid:

„n)

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (145. osa) või IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o)

B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (66. osa) jaotise 66.A.20 punkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.”

4)

Jaotise 145.A.70 punkti a alapunktis 6 asendatakse tekst „B1- ja B2-kategooria tugitöötajad” järgmisega: „tugitöötajad”.

5)

Jaotis 145.B.17 jäetakse välja.

6)

145. osa IV liidet muudetakse järgmiselt:

„IV liide

Kvalifitseerimata töötajate kasutamise tingimused vastavalt III lisa (66. osa) jaotise 145.A.30 punkti j alapunktidele 1 ja 2

1.   Volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kes täidavad kõik järgmised nõuded, käsitatakse töötajatena, kes vastavad jaotise 145.A.30 punkti j alapunktide 1 ja 2 mõttele:

a)

töötajal peab olema luba või volitatud lennundustehnilise töötaja volitus, mis on talle antud siseriiklike õigusaktide kohaselt kooskõlas ICAO 1. lisaga;

b)

töötajal on lubatud teha üksnes neid toiminguid, mis jäävad tema siseriikliku loa või volitatud lennundustehnilise töötaja volituse rakendusalasse, olenevalt sellest, kumb neist sisaldab rangemaid piiranguid;

c)

töötaja tõendab, et ta on läbinud III lisa (66. osa) I liite moodulite 9 ja 10 kohase koolituse inimfaktori ja lennundusalaste õigusaktide valdkonnas;

d)

liinihoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on viis aastat liinihooldustööde kogemust ja baashoolduse puhul peab volitatud lennundustehniline töötaja tõendama, et tal on kaheksa aastat baashooldustööde kogemust. Need töötajad, kes on volitatud täitma ülesandeid, mis jäävad 66. osa kohase A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, peavad tõendama, et neil on kolm aastat hooldustööde kogemust;

e)

liinihooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad ja baashooldusega tegelevad tugitöötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ning sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase B1-, B2- või B3-kategooria (vastavalt vajadusele) tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta. Need töötajad, kes on volitatud tegema toiminguid, mis jäävad A-kategooria volitatud lennundustehnilise töötaja ülesannete piiridesse, võivad täieliku tüübikoolituse asemel läbida töökoolituse;

f)

baashooldusega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad tõendama, et nad on läbinud tüübikoolituse ja sooritanud III lisa (66. osa) III liite kohase C-kategooria tasemel eksami iga punktis b osutatud toimingutega seotud õhusõidukitüübi kohta, kuid esimese õhusõidukitüübi puhul tuleb koolitus läbida ja eksam sooritada III liite kohasel B1-, B2- või B3-kategooria tasemel.

2.   Kaitstud õigused

a)

Töötajad, kes omandasid õigused enne asjaomaste III lisa (66. osa) kohaste nõuete jõustumist, võivad jätkata õiguste kasutamist, ilma et nad peaksid täitma alapunkti 1 alapunktide c–f nõudeid.

b)

Pärast seda kuupäeva peavad kõik volitatud lennundustehnilised töötajad, kes soovivad oma loa rakendusala laiendada, täitma alapunkti 1 nõuded.

c)

Olenemata alapunkti 2 alapunkti b sätetest ei ole alapunkti 1 alapunktide c ja d nõuete täitmine täiendava tüübikoolituse puhul kohustuslik.”

3.   

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa (66. osa) asendatakse järgmisega:

„III LISA

(66. osa)

SISUKORD

66.1.   Pädev asutus

A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

66.A.1

 Reguleerimisala

66.A.3

 Lubade kategooriad

66.A.5

 Õhusõidukite grupid

66.A.10

 Taotlemine

66.A.15

 Taotleja vanuse alampiir

66.A.20

 Õigused

66.A.25

 Nõutavad baasteadmised

66.A.30

 Nõutav kogemus

66.A.40

 Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus

66.A.45

 Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

66.A.50

 Piirangud

66.A.55

 Kvalifikatsiooni tõendamine

66.A.70

 Kvalifikatsiooni muutmine

B JAGU –   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

66.B.1

 Reguleerimisala

66.B.10

 Pädev asutus

66.B.20

 Dokumentide säilitamine

66.B.25

 Vastastikune teabevahetus

66.B.30

 Erandid

B ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

66.B.100

 Lennundustehniliste töötajate lubade pädeva asutuse poolt väljaandmise kord

66.B.105

 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord 145. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

66.B.110

 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

66.B.115

 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks või piirangute tühistamiseks.

66.B.120

 Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord

66.B.125

 Lubade ja grupipädevuse muutmise kord

66.B.130

 Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

C ALAJAGU –   EKSAMID

66.B.200

 Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

D ALAJAGU –   VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

66.B.300

 Üldsätted

66.B.305

 Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne

66.B.310

 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded

E ALAJAGU –   BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE

66.B.400

 Üldsätted

66.B.405

 Boonuspunktide arvestamise aruanne

66.B.410

 Boonuspunktide kehtivus

F ALAJAGU –   PIDEV JÄRELEVALVE

66.B.500

 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

LIITED

I liide –

 Nõutavad baasteadmised

II liide –

 Baasteadmiste eksami nõuded

III liide –

 Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksami nõuded – Väljaõpe töökohal

IV liide –

 Lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

V liide –

 EASA vorm 19 – Taotluse vorm

VI liide –

 EASA vorm 26 – III lisa (66. osa) kohane lennundustehnilise töötaja luba

66.1   Pädev asutus

a)

 Käesolevas lisas (66. osa) tähendab pädev asutus järgmist:

1.

liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või

2.

mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt punktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik jaotises 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.

b)

 Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

1.

õhusõidukitüüpide loetelu ja

2.

missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.

A   JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A   ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA

66.A.1   Reguleerimisala

Käesolevas jaos esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.

66.A.3   Lubade kategooriad

a)

 Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

—

A-kategooria

—

B1-kategooria

—

B2-kategooria

—

B3-kategooria

—

C-kategooria

b)

 A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

—

A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid

—

A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid

—

A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid

—

A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid

c)

 B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

66.A.5   Õhusõidukite grupid

Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:

1.

grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2.

grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

—

alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,

—

alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,

—

alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;

3.

3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

66.A.10   Taotlemine

a)

 Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

b)

 Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

c)

 Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

d)

 Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

e)

 Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

f)

 Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

66.A.15   Taotleja vanuse alampiir

Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

66.A.20   Õigused

a)

 Kohaldatakse järgmisi õigusi:

1.

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;

2.

B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

—

õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

—

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.

B1-kategooria hõlmab vastavat A-alamkategooriat;

3.

B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist:

i)

anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

—

avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning

—

elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning

ii)

anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.

B2-kategooria luba ei hõlma ühtki A-kategooria alamkategooriat;

4.

B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

—

lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

—

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;

5.

C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b)

 Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

1.

ta vastab I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) asjaomastele nõuetele ning

2.

tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning

3.

tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning

4.

ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.

66.A.25   Nõutavad baasteadmised

a)

 Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (66. osa) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

b)

 Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksami eest võimalik saada boonuspunkte vastavalt punktile c.

c)

 Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste boonuspunktide täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

1.

baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja

2.

mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (66. osa) kohastele teadmisalastele nõuetele.

Boonuspunktide andmine toimub vastavalt käesoleva lisa (66. osa) B jao E alajaole.

d)

 Pädeva asutuse poolt taotlejale antud boonuspunktid kehtivad kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks.

66.A.30   Nõutav kogemus

a)

 Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

1.

A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamategooria ning B3-kategooria puhul:

i)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

2.

B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamategooriate puhul:

i)

viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii)

kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

3.

C-kategooriasse kuuluvate suurte õhusõidukite puhul:

i)

kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina või

ii)

viis aastat kogemust B1.2- või B 1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

4.

C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 punkti a kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

5.

kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

b)

 Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (66. osa) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

c)

 Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

d)

 Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

e)

 Olenemata punkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (66. osa) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

f)

 Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

66.A.40   Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus

a)

 Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas jaotisega 66.B.120.

b)

 Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

c)

 Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

d)

 Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

66.A.45   Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

a)

 Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

—

B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

1.

gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;

2.

gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

3.

gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus.

—

B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

—

A-kategooria puhul vastavalt II lisa (145. osa) jaotise 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

b)

 Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

c)

 Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (66. osa) III liitele.

d)

 Erandina punktidest b ja c võib 2. ja 3. gruppi kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

—

taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (66. osa) III liites;

—

taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

e)

 Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1.

B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

2.

B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

3.

B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.

f)

 Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1.

B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;

2.

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

—

survestatud lennukid;

—

metallkonstruktsiooniga lennukid;

—

komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

—

puitkonstruktsiooniga lennukid;

—

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.

g)

 B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

1.

kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

2.

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

—

puitkonstruktsiooniga lennukid;

—

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

metallkonstruktsiooniga lennukid;

—

komposiitkonstruktsiooniga lennukid.

66.A.50   Piirangud

a)

 Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b)

 Jaotises 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:

1.

pärast asjaomase kogemuse olemasolu tõendamist või

2.

pärast pädeva astutuse korraldatud praktiliste oskuste hindamise edukat läbimist.

c)

 Jaotises 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

66.A.55   Kvalifikatsiooni tõendamine

Hooldustõendite väljaandmise õigust omavad töötajad ja tugitöötajad esitavad kvalifikatsiooni tõendamiseks lennundustehnilise töötaja loa 24 tunni jooksul pärast pädeva isiku esitatud asjakohast nõuet.

66.A.70   Kvalifikatsiooni muutmine

a)

 Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (66. osa) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

b)

 Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (66. osa) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

c)

 Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne käesoleva määruse jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

d)

 Erandina punktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

B   JAGU

MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A   ALAJAGU

ÜLDSÄTTED

66.B.1   Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse menetluskord ja haldusnõuded nendele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva lisa (66. osa) A jao rakendamise ja jõustamise eest.

66.B.10   Pädev asutus

a)   Üldsätted

Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.

Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (66. osa) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri.

b)   Vahendid

Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (66. osa) nõuete rakendamine.

c)   Menetluskord

Pädev asutus kehtestab ja dokumenteerib menetluskorra, mille kohaselt käesolevat lisa (66. osa) täidetakse. Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, et tagada käesoleva lisa pidev järgmine.

66.B.20   Dokumentide säilitamine

a)

 Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.

b)

 Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:

1.

lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;

2.

lennundustehnilise töötaja loa koopia koos kõikide muudatustega;

3.

kogu asjaomase kirjavahetuse koopiad;

4.

kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

5.

kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud aruanded, mille on koostanud muud pädevad asutused;

6.

pädeva asutuse tehtud kontrollide aruanded;

7.

loa muutmise aluseks olnud asjaomane muutmisaruanne;

8.

boonuspunktide arvestamise aluseks olnud asjaomane boonuspunktide arvestamise aruanne.

c)

 Punkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

d)

 Punkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

66.B.25   Vastastikune teabevahetus

a)

 Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.

b)

 Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

66.B.30   Erandid

Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.

B   ALAJAGU

LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE

Käesolevas alajaos sätestatakse menetluskord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmisel, muutmisel või pikendamisel.

66.B.100   Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord pädevale asutusele

a)

 Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (66. osa) nõuetele.

b)

 Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (66. osa).

c)

 Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (66. osa) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

d)

 Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas jaotise 66.B.115 nõuded on täidetud.

66.B.105   Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu

a)

 II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

b)

 Punktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et jaotise 66.B.100 punktide a ja b nõuded oleksid täidetud.

c)

 Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

66.B.110   Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

a)

 Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

b)

 Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

66.B.115   Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks ja piirangute tühistamiseks.

a)

 Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevuse ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:

1.

märgib taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukipädevuse või

2.

annab välja uue loa, millele on märgitud asjaomane õhusõidukipädevus, või

3.

tühistab loale kehtestatud piirangud kooskõlas jaotisega 66.A.50.

Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.

b)

 Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.

c)

 Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.

d)

 Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.

e)

 Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.

f)

 Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.

g)

 Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusi.

66.B.120   Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord

a)

 Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki jaotise 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

b)

 Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

1.

uurima välja erinevuste põhjused; vajaduse korral võib pädev asutus vastu võtta otsuse loa kehtivust mitte taastada;

2.

teavitama loa omanikku ja I lisa (M osa) F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;

3.

vajaduse korral võtma jaotise 66.B.500 kohased meetmed asjaomase loa kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või selle kehivuse peatamiseks.

66.B.125   Lubade ja grupipädevuste muutmise kord

a)

 Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (66. osa) jaotises 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.

b)

 Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

1.

B1- või C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

—

„kolbmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2c” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

—

„kolbmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2c” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

—

„turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2b” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

—

„turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2b” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

—

„ühe kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„mitme kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„ühe kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„mitme kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„ühe kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„mitme kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

—

„ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

—

„ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

—

„mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: neid mitme mootori ja turbopropelleriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.

2.

B2-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

—

„lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

—

„kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

3.

C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

—

„lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

—

„kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

c)

 Kui loa suhtes kohaldati pärast jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

66.B.130   Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

Pädev asutus võib heaks kiita muu kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava organisatsiooni korraldatud tüübipädevuskoolituse vastavalt käesoleva lisa (66. osa) III liite punktile 1. Sel juhul kohaldab pädev asutus menetlust, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (66. osa) III liite nõuetele.

C   ALAJAGU

EKSAMID

Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.

66.B.200   Pädeva asutuse korraldatavad eksamid

a)

 Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.

b)

 Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:

1.

isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest;

2.

eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et kindlustada eksamite nõuetekohane korraldus.

c)

 Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

d)

 Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

e)

 Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

f)

 Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

g)

 Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

h)

 Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.

i)

 Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

D   ALAJAGU

VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE

Käesolevas alajaos sätestatakse volitatud lennundustehniliste töötajate jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonide muutmise kord.

66.B.300   Üldsätted

a)

 Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (66. osa) asjaomaste nõuete jõustumist.

b)

 Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes jaotise 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.

c)

 Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

d)

 Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

66.B.305   Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne

a)

 Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.

b)

 Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

1.

missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks kvalifikatsioon muudetakse;

2.

missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse;

3.

piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

66.B.310   Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded

a)

 Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.

b)

 Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

1.

missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks asjaomane volitus muudetakse;

2.

missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse ning

3.

piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

E   ALAJAGU

BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE

Käesolevas alajaos on sätestatud jaotise 66.A.25 punktis c osutatud boonuspunktide andmise kord.

66.B.400   Üldsätted

a)

 Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes jaotise 66.B.405 kohaselt koostatud boonuspunktide arvestamise aruande alusel.

b)

 Boonuspunkide arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.

c)

 Pädev asutus peab boonuspunktide arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.

66.B.405   Boonuspunktide arvestamise aruanne

a)

 Boonuspunktide arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

i)

käesoleva lisa (66. osa) I liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt vajadusele) ja

ii)

taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.

Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta.

b)

 Muid boonuspunkte kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite alusel antud boonuspunktid võib anda ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.

c)

 Boonuspunktide andmiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.

d)

 Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (66. osa) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas boonuspunktide arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

66.B.410   Boonuspunktide kehtivus

a)

 Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult talle antud boonuspunktidest ning lisab viite aruandele, mille alusel punkte arvestati.

b)

 Boonuspunktid kehtivad nende väljaandmisest alates kümme aastat.

c)

 Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks. Kui käesoleva lisa (66. osa) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus boonuspunktide kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

F   ALAJAGU

PIDEV JÄRELEVALVE

Käesolevas alajaos sätestatakse lennundustehnilise töötaja lubade suhtes pideva järelevalve teostamise kord, eelkõige seoses lubade kehtetuks tunnistamise, peatamise või neile piirangute kehtestamisega.

66.B.500   Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine

Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusalase puudujäägi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on teinud järgmist või olnud seotud järgmisega:

1.

lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

2.

nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

3.

töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

4.

hooldustööde hooletu tegemine;

5.

hooldusdokumentide võltsimine;

6.

hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7.

hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

8.

hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (M osa), II lisa (145. osa) või III lisa (66. osa) nõuded on täitmata.

„I liide

Nõutavad baasteadmised

1.   Teadmiste tasemed – A-, B1-, B2-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba

A-, B1-, B2- ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele.

Teadmiste kolm taset ja neid tähistavad hinded on järgmised:

—

1. TASE: aine põhielementide tundmine.

Eesmärgid:

a)

taotleja peaks tundma aine põhielemente;

b)

taotleja peaks oskama lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldada lühidalt kogu ainet;

c)

taotleja peaks kasutama aine tüüpilisi termineid.

—

2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.

Eesmärgid:

a)

taotleja peaks tundma aine teoreetilisi põhialuseid;

b)

taotleja peaks oskama vajaduse korral tüüpiliste näidete abil üldiselt kirjeldada kogu ainet;

c)

taotleja peaks oskama kasutada ainet kirjeldavate füüsikaseadustega seotud matemaatilisi valemeid;

d)

taotleja peaks oskama lugeda ja mõista aines kasutatavaid eskiise, jooniseid ja skeeme;

e)

taotleja peaks üksikasjalikke protseduure järgides oskama oma teadmisi praktikas rakendada.

—

3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.

Eesmärgid:

a)

taotleja peaks tundma aine teooriaosa ning asjaomase aine seoseid teiste ainetega;

b)

taotleja peaks oskama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil kirjeldada üksikasjalikult kogu ainet;

c)

taotleja peaks mõistma ja oskama kasutada ainega seotud matemaatilisi valemeid;

d)

taotleja peaks oskama lugeda, mõista ja koostada aines kasutatavaid eskiise, lihtsaid jooniseid ja skeeme;

e)

taotleja peaks tootja juhendi abil oskama rakendada oma teadmisi praktikas;

f)

taotleja peaks oskama tõlgendada eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning rakendada vajaduse korral parandusmeetmeid.

2.   Moodulid

Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X):

Ainemoodul

A- või B1-kategooria, lennukid

A- või B1-kategooria, kopterid

B2

B3

Turbiinmootori(te)ga lennukid

Kolbmootori(te)ga lennukid

Turbiinmootori(te)ga kopterid

Kolbmootori(te)ga kopterid

Avioonika

Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000  kg

1

X

X

X

X

X

X

2

X

X

X

X

X

X

3

X

X

X

X

X

X

4

X

X

X

X

X

X

5

X

X

X

X

X

X

6

X

X

X

X

X

X

7A

X

X

X

X

X

 

7B

 

 

 

 

 

X

8

X

X

X

X

X

X

9A

X

X

X

X

X

 

9B

 

 

 

 

 

X

10

X

X

X

X

X

X

11A

X

 

 

 

 

 

11B

 

X

 

 

 

 

11C

 

 

 

 

 

X

12

 

 

X

X

 

 

13

 

 

 

 

X

 

14

 

 

 

 

X

 

15

X

 

X

 

 

 

16

 

X

 

X

 

X

17A

X

X

 

 

 

 

17B

 

 

 

 

 

X

MOODUL 1.   MATEMAATIKA

 

TASE

A

B1

B2

B3

1.1.

 Aritmeetika

1

2

2

2

Mõisted ja tähised, korrutamis- ja jagamismeetodid, murd- ja kümnendarvud, tegurid ja kordsed, kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid, suhe ja võrdelisus, keskmised ja protsendid, pindalad ja ruumalad, ruut- ja kuupastendajad, ruut- ja kuupjuured

 

 

 

 

1.2.   Algebra

a)

Lihtsate algebraavaldiste arvutamine, liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, sulgude kasutamine, lihtsad murdavaldised

1

2

2

2

b)

Lineaarvõrrandid ja nende lahendid

Astmed, negatiivsed ja murdarvulised astmed

Kahend- ja muud kasutatavad numbrisüsteemid

Võrrandisüsteemid ja ühe tundmatuga ruutvõrrandid

Logaritmid

—

1

1

1

1.3.   Geomeetria

a)

Lihtsad geomeetrilised kujundid

—

1

1

1

b)

Graafiline kujutamine; graafikute laad ja kasutamine, võrrandite/funktsioonide graafikud

2

2

2

2

c)

Lihtne trigonomeetria; trigonomeetrilised seosed, tabelite kasutamine ning rist- ja polaarkoordinaadid

—

2

2

2

MOODUL 2.   FÜÜSIKA

 

TASE

A

B1

B2

B3

2.1.

 Aine

1

1

1

1

Aine olemus: keemilised elemendid, aatomite ja molekulide ehitus

 

 

 

 

Keemilised ühendid

 

 

 

 

Olekud: tahke, vedel ja gaasiline

 

 

 

 

Olekumuutused

 

 

 

 

2.2.   Mehaanika

2.2.1.

 Staatika

1

2

1

1

Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina

 

 

 

 

Raskuskese

 

 

 

 

Tugevusõpetuse, deformatsiooni ja elastsuse põhimõisted: pinge, surve, nihe ja vääne

 

 

 

 

Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused

 

 

 

 

Surve- ja ülestõukejõud vedelikes (baromeetrid)

 

 

 

 

2.2.2.

 Kineetika

1

2

1

1

Sirgjooneline liikumine: ühtlane sirgjooneline liikumine, liikumine konstantse kiirendusega (liikumine raskusjõu toimel)

 

 

 

 

Ringliikumine: ühtlane ringliikumine (kesktõuke- ja kesktõmbejõud)

 

 

 

 

Perioodiline liikumine: pendelliikumine

 

 

 

 

Lihtne võnketeooria, harmoonilised sagedused ja resonants

 

 

 

 

Kangi õlgade liikumiskiirus ja võit jõu suuruses, kasutegur

 

 

 

 

2.2.3.   Dünaamika

a)

Mass

Jõud, inerts, töö, võimsus, energia (potentsiaalne, kineetiline ja koguenergia), soojus, kasutegur

1

2

1

1

b)

Impulss, impulsi jäävuse seadus

Jõuimpulss

Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted

Hõõrdejõud: olemus ja mõjud, hõõrdetegur (veeretakistus).

1

2

2

1

2.2.4   Hüdrodünaamika

a)

Erikaal ja tihedus

2

2

2

2

b)

Viskoossus, voolamistakistus, pindpinevus

Vedelike kokkusurutavus

Staatiline, dünaamiline ja kogurõhk: Bernoulli teoreem, Venturi toru

1

2

1

1

2.3.   Termodünaamika

a)

Temperatuur: termomeetrid ja temperatuuriskaalad: Celsiuse, Fahrenheiti ja Kelvini temperatuuriskaalad, soojuse määratlus

2

2

2

2

b)

Soojusmahtuvus, erisoojus

Soojusliikumine: soojuskiirgus ja -juhtimine

Soojuspaisumine

Termodünaamika esimene ja teine seadus

Gaasid: ideaalgaasid; erisoojus jääva mahu ja jääva rõhu korral, gaasipaisumisel tehtav töö

Isotermiline, adiabaatiline paisumine ja kokkusurumine, mootoritaktid, jääv maht ja jääv rõhk, külmutid ja soojuspumbad

Sulamis- ja aurustumissoojus, soojusenergia, põlemissoojus

—

2

2

1

2.4.

 Optika (valgus)

—

2

2

—

Valguse olemus; valguse kiirus

 

 

 

 

Peegeldumis- ja murdumisseadused: peegeldus tasapinnalt, peegeldus sfääriliselt peeglilt, murdumine, läätsed

 

 

 

 

Kiudoptika

 

 

 

 

2.5.

 Lainete levimine ja heli

—

2

2

—

Lainete levimine: mehaanilised lained, siinuslaine levimine, interferents, seisulained

 

 

 

 

Heli: helikiirus, heli tekkimine, tugevus, lainepikkus ja kvaliteet, Doppleri efekt

 

 

 

 

MOODUL 3.   ELEKTROTEHNIKA ALUSED

 

TASE

A

B1

B2

B3

3.1.

 Elektronteooria

1

1

1

1

Elektrilaengute ehitus ja jaotumine: aatomites, molekulides, ioonides, ühendites

 

 

 

 

Juhtide, pooljuhtide ja isolaatorite molekulstruktuur

 

 

 

 

3.2.

 Staatiline elektriväli ja juhtivus

1

2

2

1

Staatiline elektriväli ja elektrostaatiliste laengute jaotumine

 

 

 

 

Elektrostaatika külgetõmbe- ja tõukejõuseadused

 

 

 

 

Laenguühikud, Coulombi seadus

 

 

 

 

Elektrijuhtivus tahketes ainetes, vedelikes, gaasides ja vaakumis

 

 

 

 

3.3.

 Elektrotehnika mõisted

1

2

2

1

Järgmised mõisted, nende ühikud ja neid mõjutavad tegurid: potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus, juhtivus, laeng, kokkuleppeline voolusuund, elektronide voog.

 

 

 

 

3.4.

 Elektri genereerimine

1

1

1

1

Elektri tootmine järgmistel meetoditel: valgus, soojus, hõõrdumine, surve, keemilised reaktsioonid, magnetväli ja liikumine

 

 

 

 

3.5.

 Alalisvoolu allikad

1

2

2

2

Järgmiste vooluallikate ehitus ja põhilised keemilised reaktsioonid: primaarelement, sekundaarelement, pliiakuelement, nikkelkaadmiumelement, muud leeliselemendid

 

 

 

 

Elementide jada- ja rööpühendused

 

 

 

 

Sisetakistus ja selle mõju patareile

 

 

 

 

Termopaaride ehitus, materjalid ja tööpõhimõte

 

 

 

 

Fotoelemendi tööpõhimõte

 

 

 

 

3.6.

 Alalisvooluahelad

—

2

2

1

Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused,

 

 

 

 

samade seaduste kasutamine takistuse, pinge ja voolu arvutamisel

 

 

 

 

Vooluallika sisetakistuse tähendus

 

 

 

 

3.7.   Takistus/takisti

a)

Takistus ja seda mõjutavad tegurid

Eritakistus

Takisti värvikood, väärtused ja tolerantsid, väärtuste eelisrida, nimivõimsus

Takistite jada- ja rööpühendused

Kogutakistuse arvutamine jada- ja rööp- ning segaühenduste korral

Potentsiomeetrite ja reostaatide tööpõhimõte ning kasutamine

Wheatstone’i silla tööpõhimõte

—

2

2

1

b)

Positiivse ja negatiivse temperatuuriteguriga juhtivus

Püsitakistid, stabiilsus, tolerantsid ja piirangud, ehitus

Muudetavad takistid, termistorid, varistorid

Potentsiomeetrite ja reostaatide ehitus

Wheatstone’i silla ehitus

—

1

1

—

3.8.

 Võimsus

—

2

2

1

Võimsus, töö ja energia (kineetiline ja potentsiaalne)

 

 

 

 

Võimsuskadu takistis

 

 

 

 

Võimsuse valem

 

 

 

 

Võimsuse, töö ja energiaga seotud arvutused

 

 

 

 

3.9.

 Mahtuvus ja kondensaator

—

2

2

1

Kondensaatori tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

 

 

Mahtuvust mõjutavad tegurid: plaatide pindala, plaatide vahekaugus, plaatide arv, isolatsioonimaterjal ja dielektriline läbitavus, tööpinge, nimipinge

 

 

 

 

Kondensaatorite liigid, ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

 

Kondensaatorite tunnusvärvid

 

 

 

 

Kondensaatori mahtuvuse ja pinge arvutamine jada- ja rööpahelates

 

 

 

 

Kondensaatori eksponentsiaalne laadimine ja mahalaadimine, ajakonstandid

 

 

 

 

Kondensaatorite testimine

 

 

 

 

3.10.   Magnetism

a)

Magnetismi teooria

Magneti omadused

Magneti ja maa magnetvälja vastastikune toime

Magnetiseerumine ja demagnetiseerumine

Magnetiline varjestus

Magnetmaterjalide liigid

Elektromagnetite ehitus ja tööpõhimõte

Parema ja vasaku käe reegel: magnetväli vooluga juhi ümber

—

2

2

1

b)

Magnetjõud, magnetvälja tugevus, magnetvoo tihedus, magnetiline läbitavus, hüstereesisilmus, jääkmagnetism, koertsitiivjõu vastumõju, küllastuspunkt, pöörisvoolud

Ettevaatusabinõud magnetmaterjalide hooldamisel ja ladustamisel

—

2

2

1

3.11.

 Induktiivsus/induktor

—

2

2

1

Faraday seadus

 

 

 

 

Indutseeriva pinge toime magnetväljas liikuvale juhile

 

 

 

 

Induktsiooni olemus

 

 

 

 

Indutseeritud pinge väärtus sõltuvalt järgmistest teguritest: magnetvälja tugevus, magnetvoo muutumiskiirus, pooli keerdude arv

 

 

 

 

Vastastikune induktsioon

 

 

 

 

Primaarvoolu muutumise kiiruse ja vastastikuse induktsiooni mõju indutseeritud pingele

 

 

 

 

Vastastikust induktsiooni mõjutavad tegurid: pooli keerdude arv, pooli reaalne surus, pooli südamiku magnetiline läbitavus, pooli mähiste asend üksteise suhtes

 

 

 

 

Lenzi seadus ja polaarsuse määramise reeglid

 

 

 

 

Vastuelektromotoorjõud, eneseinduktsioon

 

 

 

 

Küllastuspunkt

 

 

 

 

Induktiivelementide peamised kasutusalad

 

 

 

 

3.12.

 Alalisvoolu mootor / generaatorite teooria

—

2

2

1

Mootorite ja generaatorite teooria alused

 

 

 

 

Alalisvoolugeneraatori ehitus ja komponentide otstarve

 

 

 

 

Alalisvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundparameetreid ning voo suunda

 

 

 

 

Alalisvoolumootorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundvõimsust, pöördemomenti, kiirust ja pöörlemissuunda

 

 

 

 

Järjestikmähistega, lühiskeeruga ja kombineeritud mootorid

 

 

 

 

Startergeneraatori ehitus

 

 

 

 

3.13.

 Vahelduvvoolu teooria

1

2

2

1

Siinusvool: faas, periood, sagedus, nurksagedus

 

 

 

 

Hetk-, keskmine-, ruutkeskmine- ja tippväärtus, amplituud ning nende arvutamine pinge, voolu ja võimsuse suhtes

 

 

 

 

Kolmnurk- ja ristkülikvool

 

 

 

 

Ühe- ja kolmefaasiline vool

 

 

 

 

3.14.

 Aktiiv- (R), mahtuvus- (C) ja induktiiv- (L) ahelad

—

2

2

1

Pinge- ja voolufaasi suhted L-, C- ja R-ahelates, rööp-, jada- ja segalülitused

 

 

 

 

Võimsuskadu L-, C- ja R-ahelates

 

 

 

 

Näivtakistuse, faasinurga, võimsusteguri ja voolu arvutamine

 

 

 

 

Tegeliku võimsuse, näivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse arvutamine

 

 

 

 

3.15.

 Trafod

—

2

2

1

Trafode ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

 

Kaod trafodes ja meetmed nende vähendamiseks

 

 

 

 

Koormusega ja koormuseta trafo töötamine

 

 

 

 

Võimsuse ülekanne, kasutegur, polaarsuse tähistamine

 

 

 

 

Liini- ja faasipinge ja -voolu arvutamine

 

 

 

 

Voolu arvutamine kolmefaasisüsteemis

 

 

 

 

Primaar- ja sekundaarvool, primaar- ja sekundaarpinge, keerdude suhe, võimsus ja kasutegur

 

 

 

 

Autotrafod

 

 

 

 

3.16.

 Filtrid

—

1

1

—

Järgmiste filtrite tööpõhimõte, rakendused ja kasutamine: madalpääs-, kõrgpääs-, riba- ja ribatakistusfiltrid.

 

 

 

 

3.17.

 Vahelduvvoolugeneraatorid

—

2

2

1

Silmusjuhtme pöörlemine magnetväljas ja selle tekitatud voolukõver

 

 

 

 

Pöörleva armatuuri ja pöörleva välja tüüpi vahelduvvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja ehitus

 

 

 

 

Ühe-, kahe- ja kolmefaasilised generaatorid

 

 

 

 

Kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus, nende eelised ja kasutamine

 

 

 

 

Püsimagnetgeneraatorid

 

 

 

 

3.18.

 Vahelduvvoolumootorid

—

2

2

1

Ühe- ja mitmefaasiliste vahelduvvoolu sünkroon- ja induktsioonmootorite ehitus, tööpõhimõte ja tehnilised andmed

 

 

 

 

Pöörlemissuuna ja kiiruse reguleerimine

 

 

 

 

Pöörisvälja tekitamine: kondensaatori, pooli, kaetud või pooleks pooliga

 

 

 

 

MOODUL 4.   ELEKTROONIKA ALUSED

 

TASE

A

B1

B2

B3

4.1.   Pooljuhid

4.1.1.   Dioodid

a)

Dioodide tähised

Dioodi omadused ja andmed

Dioodide jada- ja rööpühendused

Trioodtüristorid, valgusdioodid, fotodioodid, varistorid, alaldusdioodid, nende põhilised tehnilised andmed ja kasutamine

Dioodide funktsionaalne testimine

—

2

2

1

b)

Materjalid, elektronide paiknemine, elektrilised omadused

P- ja N-tüüpi juhtivusega materjalid: lisandite mõju juhtivusele, enamus- ja vähemuskandjad

pooljuhtide pn-siire, pn-siirde potentsiaalijaotus pingestamata, päri- või vastupingestatud siirde korral

Dioodi parameetrid: suurim lubatav vastupinge, suurim lubatav pärivool, töötemperatuur, sagedus, lekkevool, võimsuskadu

Dioodide kasutamine ja funktsioonid järgmistes ahelates: lihtpiirikud, pingestabilisaatorid, täis- ja poolperioodalaldid, sildalaldid ja pingekordistid

Järgmiste seadiste tööpõhimõtte ja tehniliste andmete üksikasjalik kirjeldus: trioodtüristor, valgusdiood, Schottky diood, fotodiood, varaktor, varistor, alaldusdioodid, stabilitron

—

—

2

—

4.1.2.   Transistorid

a)

Transistoride tähised

Komponentide kirjeldus ja paigutus

Transistori andmed ja omadused

—

1

2

1

b)

PNP- ja NPN-transistoride ehitus ja tööpõhimõte

Baasi, kollektori ja emitteri paigutus

Transistorite testimine

Muude transistoriliikide põhilised omadused ja kasutamine

Transistorite rakendused: eri töörežiimidega (A, B, C) võimendid

Lihtsad ahelad, sealhulgas: eelpingestamine, lahtiühendamine, tagasiside ja stabiliseerimine

Mitmeastmelise ahela põhimõte: mitmeastmelised võimendid, vastastaktvõimendid, ostsillaatorid, multivibraatorid, trigerid

—

—

2

—

4.1.3.   Integraallülitused

a)

Loogika- ja lineaarahelad / operatsioonivõimendid, nende kirjeldus ja tööpõhimõte

—

1

—

1

b)

Loogika- ja lineaarahelate kirjeldus ja tööpõhimõte

Operatsioonivõimendite tööpõhimõte ja kasutamine järgmistes rakendustes: integraator, diferentsiaator, pingejärgur, komparaator

Operatsiooniahelate ja võimendusastmete ühendusviisid: resistiivne, mahtuvuslik, induktiivne (transformatiivne), induktiivresistiivne (IR), otsene

Positiivse ja negatiivse tagasiside eelised ja puudused

—

—

2

—

4.2.

 Trükkplaadid

—

1

2

—

Trükkplaatide kirjeldus ja kasutamine

 

 

 

 

4.3.   Servomehhanismid

a)

Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahelaga süsteemid, tagasiside, jälgimine, analoogmuundurid

Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide/omaduste tööpõhimõte ja rakendused: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, muundurid, induktiiv- ja mahtuvusandurid

—

1

—

—

b)

Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahel, jälgimine, servomehhanism, analoogmuundur, mõõtemuundur, nullimine, summutamine, tagasiside, tundetusala

Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, pinge- ja voolumuundurid, induktiivandurid, mahtuvusandurid, sünkroonmuundurid

Servomehhanismide defektid, sünkroonsignaali tagasisidestus, desünkronisatsioon.

—

—

2

—

MOODUL 5.   DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID

 

TASE

A

B1-1

B1-3

B1-2

B1-4

B2

B3

5.1.

 Elektrooniliste mõõteriistade süsteemid

1

2

2

3

1

Tüüpiline süsteemide asetus ja elektrooniliste mõõteriistade paigutus kabiinis

 

 

 

 

 

5.2.

 Arvusüsteemid

—

1

—

2

—

Arvusüsteemid: kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteem

 

 

 

 

 

Oskus teisendada kümnend- ning kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel

 

 

 

 

 

5.3.

 Signaalide muundamine

—

1

—

2

—

Analoogsignaal, digitaalsignaal

 

 

 

 

 

Analoogdigitaal- ja digitaalanaloogmuundurid, nende tööpõhimõte ja kasutamine, sisendid ja väljundid, mitmesugused piirangud

 

 

 

 

 

5.4.

 Andmesiinid

—

2

—

2

—

Andmesiinide kasutamine õhusõiduki mõõteriistasüsteemides, sealhulgas teadmised ARINC-süsteemi ja teist tehniliste andmete kohta

 

 

 

 

 

Õhusõidukite võrgusüsteemid / juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia Ethernet

 

 

 

 

 

5.5.   Loogikaahelad

a)

Tavaliste loogikalülituste tähised, tabelid ja asendusskeemid

Õhusõiduki süsteemides kasutatavad rakendused, skeemijoonised

—

2

—

2

1

b)

Loogikaskeemide tõlgendamine

—

—

—

2

—

5.6.   Arvuti põhistruktuur

a)

Arvutimõisted (sh bitt, bait, tarkvara, riistvara, protsessor, integraallülitus ja mitmesugused mäluseadmed, nt muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), programmeeritav püsimälu (PROM))

Arvutitehnika (mida kasutatakse õhusõidukisüsteemides)

1

2

—

—

—

b)

Arvutitega seotud mõisted

Personaalarvuti põhisõlmede ja nende siinisüsteemide tööpõhimõte, paiknemine ning kokkupuutepunktid

Üksik- ja mitme aadressiga käskudes sisalduv teave

Mäluga seotud mõisted

Tavaliste mäluseadmete tööpõhimõte

Mitmesuguste andmesalvestussüsteemide tööpõhimõte, eelised ja puudused

—

—

—

2

—

5.7.

 Mikroprotsessorid

—

—

—

2

—

Mikroprotsessori funktsioonid ja üldine tööpõhimõte

 

 

 

 

 

Järgmiste mikroprotsessorielementide tööpõhimõte: juht- ja töötlemisseade, kell, register, aritmeetikaseade

 

 

 

 

 

5.8.

 Integraallülitused

—

—

—

2

—

Kodeerimis- ja dekodeerimisseadiste tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

 

 

 

Mitmesuguste kodeerimisseadiste töötamine

 

 

 

 

 

Keskmise, suure ja väga suure integratsiooniastmega mikrolülituste kasutamine

 

 

 

 

 

5.9.

 Multipleksimine

—

—

—

2

—

Multiplekserite ja demultiplekserite tööpõhimõte, rakendamine ja tähistamine loogikaskeemidel

 

 

 

 

 

5.10.

 Kiudoptika

—

1

1

2

—

Kiudoptika eelised ja puudused andmete edastamisel võrreldes elektersidega;

 

 

 

 

 

Kiudoptiline andmesiin

 

 

 

 

 

Kiudoptikaga seotud mõisted

 

 

 

 

 

Liidesed

 

 

 

 

 

Liitmikud, juhtimisterminalid, kaugjuhtimisterminalid

 

 

 

 

 

Kiudoptika kasutamine õhusõiduki süsteemides

 

 

 

 

 

5.11.

 Elektroonilised näidikud

—

2

1

2

1

Nüüdisaegsetes õhusõidukites kasutatavate tavaliste näidikute tööpõhimõtted, sealhulgas elektronkiiretorud, valgusdiood- ja vedelkristallnäidikud

 

 

 

 

 

5.12.

 Staatilise elektrivälja suhtes tundlikud seadmed

1

2

2

2

1

Elektrostaatilise laengu suhtes tundlike komponentide erikäsitsemine

 

 

 

 

 

Ohtude ja võimalike kahjustuste tundmine, komponentide ja inimeste antistaatilised kaitsevahendid

 

 

 

 

 

5.13.

 Tarkvara haldamine

—

2

1

2

1

Tarkvarapiirangutest arusaamine, lennukõlblikkusnõuded ja tarkvara omavolilise muudatuse võimalikud katastroofilised tagajärjed

 

 

 

 

 

5.14.

 Elektromagnetiline keskkond

—

2

2

2

1

Järgmiste nähtuste mõju elektroonikasüsteemide hooldamisele:

 

elektromagnetiline ühilduvus (EMC)

 

elektromagnetiline häiritus (EMI)

 

suure intensiivsusega kiirgusväli (HIRF)

 

välk ja piksekaitse

 

 

 

 

 

5.15.

 Tüüpilised elektroonilised/digitaalsed õhusõidukisüsteemid

—

2

2

2

1

Järgmiste tüüpiliste elektrooniliste/digitaalsete õhusõidukisüsteemide üldseadistus ja testimine sisseehitatud testimisseadmega.

a)   Ainult B1- ja B2-kategooria puhul:

ACARS-ARINC (Communication and Addressing and Reporting System): õhusõiduki side-, adresseerimis- ja ettekandesüsteem

EICAS (Engine Indication and Crew Alerting System): mootori seisundi ja meeskonna häiresüsteem

FBW (Fly by Wire): elektrooniline lennujuhtimissüsteem

FMS (Flight Management System): lennukorraldussüsteem

IRS (Inertia Reference System): inertsnavigatsioonisüsteem

b)   B1-, B2- ja B3-kategooria puhul:

ECAM (Electronic Centralised Aircraft Monitoring): elektrooniline õhusõiduki keskjälgimissüsteem

EFIS (Electronic Flight Instrument System): elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteem;

GPS (Global Positioning System): globaalne asukoha määramise süsteem

TCAS (Traffic Alert Collision Avoidance System): liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem

Integreeritud modulaaravioonika

Salongisüsteemid

Infosüsteemid

 

 

 

 

 

MOODUL 6.   MATERJALID JA DETAILID

 

TASE

A

B1

B2

B3

6.1.   Õhusõidukite materjalid – rauasulamid

a)

Õhusõidukites kasutatavate tavaliste rauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused

Legeeritud teraste termotöötlus ja kasutamine

1

2

1

2

b)

Rauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine

—

1

1

1

6.2.   Õhusõidukite materjalid – muud (peale rauasulamite)

a)

Õhusõidukites kasutatavate tavaliste mitterauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused

Mitterauasulamite termotöötlus ja kasutamine

1

2

1

2

b)

Mitterauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine

—

1

1

1

6.3.   Õhusõidukite materjalid – komposiitmaterjalid ja mittemetallid

6.3.1.   Komposiitmaterjalid ja mittemetallid, välja arvatud puit ja riie

a)

Õhusõidukites kasutatavate tavaliste komposiitmaterjalide ja mittemetallide (välja arvatud puit) tehnilised andmed, omadused ja tähistused

Tihendusained ja sideained

1

2

2

2

b)

Komposiitmaterjalide ja mittemetallide defektide/kulumise tuvastamine

Komposiitmaterjalide ja mittemetallide parandamine

1

2

—

2

6.3.2.

 Puitkonstruktsioonid

1

2

—

2

Puitplaaneri konstruktsiooni ehitusmeetodid

 

 

 

 

Lennukites kasutatavate puidu- ja liimiliikide tehnilised andmed, omadused ja liigid

 

 

 

 

Puitkonstruktsiooni konserveerimine ja hooldamine

 

 

 

 

Puidu ja puitkonstruktsioonide defektide liigid

 

 

 

 

Puitkonstruktsiooni defektide avastamine

 

 

 

 

Puitkonstruktsiooni parandamine

 

 

 

 

6.3.3.

 Riidest pealistus

1

2

—

2

Lennukites kasutatavate riiete tehnilised andmed, omadused ja liigid

 

 

 

 

Riide kontrollimise viisid

 

 

 

 

Riidedefektide liigid

 

 

 

 

Riidest pealistuse parandamine

 

 

 

 

6.4.   Korrosioon

a)

Keemiline olemus

Galvaaniline, mikrobioloogiline, pingekorrosioon

1

1

1

1

b)

Korrosiooni liigid ja nende tunnused

Korrosiooni tekkepõhjused

Materjalide liigid ja nende korrosioonikindlus

2

3

2

2

6.5.   Kinnitusvahendid

6.5.1.

 Keermesliited

2

2

2

2

Kruvide tüübid ja tähistus

 

 

 

 

Õhusõidukites kasutatavate keermete kuju, mõõtmed ja tolerantsid

 

 

 

 

Keermete mõõtmine

 

 

 

 

6.5.2.

 Poldid, tikkpoldid ja kruvid

2

2

2

2

Poltide tüübid: õhusõidukite poltide tehnilised andmed ja tähistus, rahvusvahelised standardid

 

 

 

 

Mutrid: iselukustuvad, ankurdusmutrid, standardtüübid

 

 

 

 

Metallikruvid: õhusõidukites kasutatavate metallikruvide tehnilised andmed

 

 

 

 

Tikkpoldid: tüübid ja kasutamine, paigaldamine ja eemaldamine

 

 

 

 

Isekeermestavad kruvid, tüüblid

 

 

 

 

6.5.3.

 Lukustusseadmed

2

2

2

2

Painduvad lukustusseibid, vedruseibid, ketilukud, splindid, kontramutrid, traatlukustus, kiiravatavad klambrid, tihvtid, lukustusrõngad, vedrurõngad, lõhised

 

 

 

 

6.5.4.

 Õhusõidukite needid

1

2

1

2

Tavaliste ja pimeneetide tüübid: tehnilised andmed ja tähistus, termotöötlus

 

 

 

 

6.6.   Torud ja liitmikud

a)

Õhusõidukites kasutatavate jäikade torude ja voolikute ning nende liitmike tähistus ja tüübid

2

2

2

2

b)

Õhusõidukite hüdraulika-, kütuse-, õli-, suruõhu- ja õhusüsteemide torude standardliitmikud

2

2

1

2

6.7.

 Vedrud

—

2

1

1

Vedrude tüübid, materjalid, omadused ja kasutamine

 

 

 

 

6.8.

 Laagrid

1

2

2

1

Laagrite otstarve, koormused, materjal, ehitus

 

 

 

 

Laagrite tüübid ja kasutamine

 

 

 

 

6.9.

 Jõuülekanded

1

2

2

1

Ülekannete tüübid ja kasutamine

 

 

 

 

Ülekandearvud, aeglustavad ja kiirendavad ülekanded, veetavad ja vedavad hammasrattad, pingutusrattad, hambumine

 

 

 

 

Rihmad ja rihmarattad, ketid ja ketirattad

 

 

 

 

6.10.

 Juhtimistrossid

1

2

1

2

Trosside tüübid

 

 

 

 

Otsakud, pingutid ja kompensatsiooniseadised

 

 

 

 

Plokirattad ja trossisüsteemi komponendid

 

 

 

 

Kõritrossid

 

 

 

 

Õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

 

 

 

 

6.11.

 Elektrikaablid ja ühendused

1

2

2

2

Kaablite tüübid, ehitus ja omadused

 

 

 

 

Kõrgpinge- ja koaksiaalkaablid

 

 

 

 

Kaablite jätkamine

 

 

 

 

Ühenduste tüübid, kontakttihvtid, pistikud, pistikupesad, isolaatorid, nimipinge ja -voolud, ühendamine, tähistamine

 

 

 

 

MOODUL 7A.   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 7B.

 

TASE

A

B1

B2

7.1.

 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas

3

3

3

Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega

 

 

 

Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespoolnimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine

 

 

 

7.2.

 Töökorraldus töökojas

3

3

3

Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine

 

 

 

Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid

 

 

 

Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid

 

 

 

7.3.

 Tööriistad

3

3

3

Tavalised käsitööriistad

 

 

 

Tavalised elektritööriistad

 

 

 

Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

 

Määrimisseadmed ja -meetodid

 

 

 

Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

 

7.4.

 Üldotstarbelised avioonika testseadmed

—

2

3

Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

 

7.5.

 Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid

1

2

2

Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid

 

 

 

Joonise kirjanurga andmed

 

 

 

Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid

 

 

 

Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100

 

 

 

Lennunduse ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL;

 

 

 

elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid

 

 

 

7.6.

 Istud ja lõtkud

1

2

1

Puuride läbimõõdud, istude liigid

 

 

 

Ühtne istude ja lõtkude süsteem

 

 

 

Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem

 

 

 

Painde, väände ja kulumise piirväärtused

 

 

 

Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid

 

 

 

7.7.

 Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System – EWIS)

1

3

3

Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine

 

 

 

Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised

 

 

 

Pressühenduste katsetamine

 

 

 

Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine

 

 

 

Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel

 

 

 

Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants

 

 

 

Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž

 

 

 

EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid

 

 

 

7.8.

 Neetimine

1

2

—

Neetliited, neetide vahekaugus ja samm

 

 

 

Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid

 

 

 

Neetliidete kontrollimine

 

 

 

7.9.

 Torud ja voolikud

1

2

—

Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine

 

 

 

Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine

 

 

 

Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine

 

 

 

7.10.

 Vedrud

1

2

—

Vedrude kontrollimine ja testimine

 

 

 

7.11.

 Laagrid

1

2

—

Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine

 

 

 

Laagrite määrimisnõuded

 

 

 

Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused

 

 

 

7.12.

 Jõuülekanded

1

2

—

Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine

 

 

 

Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine

 

 

 

Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine

 

 

 

7.13.

 Juhtimistrossid

1

2

—

Otsakute paigalestantsimine

 

 

 

Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine

 

 

 

Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

 

 

 

7.14.   Materjalide töötlemine

7.14.1.

 Lehtmetall

—

2

—

Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine

 

 

 

Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine

 

 

 

Lehtmetallist detailide kontrollimine

 

 

 

7.14.2.

 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid

—

2

—

Liimimisvõtted

 

 

 

Keskkonnatingimused

 

 

 

Kontrollimise viisid

 

 

 

7.15.   Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine

a)

Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine

—

2

2

b)

Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid

Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine

Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine

—

2

—

7.16.   Õhusõiduki kaal ja tasakaal

a)

Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine

—

2

2

b)

Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks

Õhusõiduki kaalumine

—

2

—

7.17.

 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine

2

2

2

Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded

 

 

 

Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded

 

 

 

Õhusõidukite parkimismeetodid

 

 

 

Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine

 

 

 

Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus

 

 

 

Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid

 

 

 

Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele

 

 

 

7.18.   Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

a)

Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid

Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine

2

3

3

b)

Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)

Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid

—

2

—

c)

Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod

—

2

1

d)

Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted

2

2

2

e)

Vigade leidmine

—

2

2

7.19.   Erakorralised juhtumid

a)

Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist

2

2

2

b)

Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist

2

2

—

7.20.

 Hooldustööde tegemine

1

2

2

Hooldustööde planeerimine

 

 

 

Muudatustööde tegemine

 

 

 

Hoiustamine

 

 

 

Hooldustõendite väljaandmine

 

 

 

Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel

 

 

 

Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine

 

 

 

Täiendavad hooldustööd

 

 

 

Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

 

 

 

MOODUL 7B.   HOOLDUSTÖÖD

Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.

 

TASE

B3

7.1.

 Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas

3

Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega

 

Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine

 

7.2.

 Töökorraldus töökojas

3

Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine

 

Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid

 

Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid

 

7.3.

 Tööriistad

3

Tavalised käsitööriistad

 

Tavalised elektritööriistad

 

Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine

 

Määrimisseadmed ja -meetodid

 

Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine

 

7.4.

 Üldotstarbelised avioonika testseadmed

—

Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine

 

7.5.

 Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid

2

Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid

 

Joonise kirjanurga andmed

 

Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid

 

Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100

 

Lennundusstandardid ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL

 

Elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid

 

7.6.

 Istud ja lõtkud

2

Puuride läbimõõdud, istude liigid

 

Ühtne istude ja lõtkude süsteem

 

Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem

 

Painde, väände ja kulumise piirväärtused

 

Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid

 

7.7.

 Elektrikaablid ja ühendused

2

Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine

 

Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised

 

Pressühenduste katsetamine

 

Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine

 

Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel

 

Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž

 

7.8.

 Neetimine

2

Neetliited, neetide vahekaugus ja samm

 

Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid

 

Neetliidete kontrollimine

 

7.9.

 Torud ja voolikud

2

Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine

 

Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine

 

Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine

 

7.10.

 Vedrud

1

Vedrude kontrollimine ja testimine

 

7.11.

 Laagrid

2

Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine

 

Laagrite määrimisnõuded

 

Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused

 

7.12.

 Jõuülekanded

2

Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine

 

Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine

 

Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine

 

7.13.

 Juhtimistrossid

2

Otsakute paigalestantsimine

 

Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine

 

Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid

 

7.14.   Materjalide töötlemine

7.14.1.

 Lehtmetall

2

Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine

 

Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine

 

Lehtmetallist detailide kontrollimine

 

7.14.2.

 Komposiitmaterjalid ja mittemetallid

2

Liimimisvõtted

 

Keskkonnatingimused

 

Kontrollimise viisid

 

7.15.   Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine

a)

Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine

2

b)

Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid

Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine

Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine

2

7.16.   Õhusõiduki kaal ja tasakaal

a)

Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine

2

b)

Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks

Õhusõiduki kaalumine

2

7.17.

 Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine

2

Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded

 

Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded

 

Õhusõidukite parkimismeetodid

 

Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine

 

Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus

 

Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid

 

Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele

 

7.18.   Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted

a)

Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid

Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine

3

b)

Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)

Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid

2

c)

Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod

2

d)

Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted

2

e)

Vigade leidmine

2

7.19.   Erakorralised juhtumid

a)

Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist

2

b)

Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist

2

7.20.

 Hooldustööde tegemine

2

Hooldustööde planeerimine

 

Muudatustööde tegemine

 

Hoiustamine

 

Hooldustõendite väljaandmine

 

Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel

 

Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine

 

Täiendavad hooldustööd

 

Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine

 

MOODUL 8.   AERODÜNAAMIKA ALUSED

 

TASE

A

B1

B2

B3

8.1.

 Atmosfäärifüüsika

1

2

2

1

Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas

 

 

 

 

8.2.

 Aerodünaamika

1

2

2

1

Õhuvool ümber tahke keha

 

 

 

 

Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool, vaba vool, õhuvoolu suhteline liikumine, õhuvoolu üles- või allasuune, keerisjälg, õhuvoolu seiskumus

 

 

 

 

Mõisted: tiivaprofiili kumerus, kõõl, keskmine aerodünaamiline kõõl, profiili aerodünaamiline takistus, induktiivtakistus, kohtumisnurk, rõhukese, tiiva asetusnurga positiivne ja negatiivne vääne, suhteline paksus, tiiva kuju ja saleduse suhe

 

 

 

 

Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud

 

 

 

 

Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, tõstejõutegur, õhutakistustegur, polaarkõver, varisemine

 

 

 

 

Aerodünaamilise kandepinna saastumine, sealhulgas jää, lume või härmatisega

 

 

 

 

8.3.

 Lennuteooria

1

2

2

1

Tõstejõu, raskusjõu, tõmbe ja aerodünaamilise takistuse seosed

 

 

 

 

Planeerimissuhe

 

 

 

 

Lennu stabiilne osa, selle lennutehnilised parameetrid

 

 

 

 

Pööranguteooria

 

 

 

 

Tiiva koormusteguri mõju: õhusõiduki varisemine, lennurežiimist ja õhusõiduki ehitusest lähtuvad piirangud

 

 

 

 

Aerodünaamilise tõstejõu suurendamine

 

 

 

 

8.4.

 Lennu stabiilsus ja dünaamika

1

2

2

1

Pikipüsivus, põikpüsivus ja teekonnapüsivus (aktiivne ja passiivne)

 

 

 

 

MOODUL 9A.   INIMFAKTORID

Märkus: käesolevat moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 9B.

 

TASE

A

B1

B2

9.1.

 Üldist

1

2

2

Inimfaktori arvestamise vajalikkus

 

 

 

Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid

 

 

 

„Murphy seadus”

 

 

 

9.2.

 CRM põhimõtted ja eesmärgid

1

2

2

Nägemine

 

 

 

Kuulmine

 

 

 

Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime

 

 

 

Tähelepanu ja taju

 

 

 

Mälu

 

 

 

Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs

 

 

 

9.3.

 Sotsiaalpsühholoogia

1

1

1

Vastutus: isiklik ja rühma

 

 

 

Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine

 

 

 

Töökaaslaste mõju

 

 

 

Kultuuriküsimused

 

 

 

Meeskonnatöö

 

 

 

Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused

 

 

 

9.4.

 Töövõimet mõjutavad tegurid

2

2

2

Tervis

 

 

 

Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud

 

 

 

Ajanappus ja töö lõpptähtajad

 

 

 

Töökoormus: üle- või alakoormatus

 

 

 

Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg

 

 

 

Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine

 

 

 

9.5.

 Füüsiline töökeskkond

1

1

1

Müra ja gaasid

 

 

 

Valgustus

 

 

 

Töökoha mikrokliima ja temperatuur

 

 

 

Liikumine ja vibratsioon

 

 

 

Töökeskkond

 

 

 

9.6.

 Tööülesanded

1

1

1

Füüsiline töö

 

 

 

Korduvad tööoperatsioonid

 

 

 

Visuaalne ülevaatus

 

 

 

Komplekssed süsteemid

 

 

 

9.7.

 Suhtlemine

2

2

2

Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline

 

 

 

Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine

 

 

 

Kursisolek, ajakohasus

 

 

 

Teabelevi

 

 

 

9.8.

 Inimlik eksimus

1

2

2

Eksimuste mudelid ja teooriad

 

 

 

Tüüpilised eksimused hoolduses

 

 

 

Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed

 

 

 

Eksimuste vältimine ja toimetulek nendega

 

 

 

9.9.

 Ohud töökohal

1

2

2

Ohutegurite tuvastamine ja vältimine

 

 

 

Tegutsemine hädaolukordades

 

 

 

MOODUL 9B.   INIMFAKTORID

Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooria loaomanike vähem keerukat hoolduskeskkonda.

 

TASE

B3

9.1.

 Üldist

2

Inimfaktori arvestamise vajalikkus

 

Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid

 

„Murphy seadus”

 

9.2.

 Inimvõimed ja nende piirid

2

Nägemine

 

Kuulmine

 

Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime

 

Tähelepanu ja taju

 

Mälu

 

Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs

 

9.3.

 Sotsiaalpsühholoogia

1

Vastutus: isiklik ja rühmavastutus

 

Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine

 

Töökaaslaste mõju

 

Kultuuriküsimused

 

Meeskonnatöö

 

Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused

 

9.4.

 Töövõimet mõjutavad tegurid

2

Tervis

 

Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud stress

 

Ajanappus ja töö lõpptähtajad

 

Töökoormus: üle- või alakoormatus

 

Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg

 

Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, uimastite tarvitamine

 

9.5.

 Füüsiline töökeskkond

1

Müra ja gaasid

 

Valgustus

 

Töökoha mikrokliima ja temperatuur

 

Liikumine ja vibratsioon

 

Töökeskkond

 

9.6.

 Tööülesanded

1

Füüsiline töö

 

Korduvad tööoperatsioonid

 

Visuaalne ülevaatus

 

Komplekssed süsteemid

 

9.7.

 Suhtlemine

2

Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline suhtlemine

 

Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine

 

Kursisolek, ajakohasus

 

Teabelevi

 

9.8.

 Inimlik eksimus

2

Eksimuste mudelid ja teooriad

 

Tüüpilised eksimused hoolduses

 

Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed

 

Eksimuste vältimine ja nendega toimetulek

 

9.9.

 Ohud töökohal

2

Ohutegurite tuvastamine ja vältimine

 

Tegutsemine hädaolukordades

 

MOODUL 10.   LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

 

TASE

A

B1

B2

B3

10.1.

 Õigusraamistik

1

1

1

1

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll

 

 

 

 

Euroopa Komisjoni roll

 

 

 

 

Euroopa Lennundusohutusameti roll

 

 

 

 

Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll

 

 

 

 

Määrus (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjad määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja (EÜ) nr 2042/2003

 

 

 

 

Seosed erinevate lisade (osade), näiteks 21. osa, M osa, 145. osa, 66. osa, 147. osa ja EL-OPSi vahel

 

 

 

 

10.2.

 Volitatud lennundustehnilised töötajad – Hooldus

2

2

2

2

66. osa nõuete üksikasjalik tundmine

 

 

 

 

10.3.

 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid

2

2

2

2

145. osa ja M osa F alajao nõuete üksikasjalik tundmine

 

 

 

 

10.4.

 Lennutegevus

1

1

1

1

EU-OPSi nõuete üldine tundmine

 

 

 

 

Lennuettevõtjate sertifitseerimine

 

 

 

 

Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kohustused

 

 

 

 

Hooldusprogramm

 

 

 

 

Muudatuste loetelu (MEL) / miinimumvarustuse loetelu (CDL)

 

 

 

 

Dokumendid, mis peavad pardal olema

 

 

 

 

Õhusõidukite sildid (tähistused)

 

 

 

 

10.5.   Teatavate õhusõidukite, osade ja seadmete sertifitseerimine

a)

 Üldist

—

1

1

1

21. osa ja EASA sertifitseerimistingimuste CS-23, 25, 27, 29 nõuete üldine tundmine.

 

 

 

 

b)

 Dokumentatsioon

—

2

2

2

Lennukõlblikkussertifikaat; piirangutega lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuluba

 

 

 

 

Registreerimissertifikaat

 

 

 

 

Mürasertifikaat

 

 

 

 

Kaalumisplaan (Weight Schedule)

 

 

 

 

Raadioluba ja -sertifikaat (Radio Station Licence and Approval)

 

 

 

 

10.6.

 Jätkuv lennukõlblikkus

2

2

2

2

21. osas sätestatud jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate sätete üksikasjalik tundmine

 

 

 

 

M osa nõuete üksikasjalik tundmine

 

 

 

 
10.7.   

Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded (kui neid ei asenda vastavad ELi nõuded)

a)

Hooldusprogrammid, hoolduskontrollid ja ülevaatused

Lennukõlblikkuseeskirjad

Hooldusbülletäänid, tootja hooldusteave

Muudatus- ja remonditööd

Hooldustööde dokumentatsioon: hoolduskäsiraamatud, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual), varuosade illustreeritud kataloog jms

1

2

2

2

Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul

Õhusõidukitüübi tootja minimaalvarustuse loetelu (MMEL), minimaalvarustuse loetelu (MEL), väljalennu kõrvalekallete loetelud (Dispatch Deviation Lists)

 

 

 

 

b)

Jätkuv lennukõlblikkus

Minimaalvarustusega seotud nõuded – katselennud

—

1

1

1

Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul

Kahe turbiinmootoriga lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS), hooldus- ja väljalennunõuded

Nõuded lendamiseks erinevates ilmasikutingimustes, õhusõidukite käitamine II ja III kategooria kohaselt

 

 

 

 

MOODUL 11A.   TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

 

TASE

A1

B1.1

11.1.   Lennuteooria

11.1.1.

 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

1

2

Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

—

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

—

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

—

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

 

 

Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

 

 

Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

 

 

Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

 

 

Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

 

 

Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

 

 

Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

 

 

11.1.2.

 Lendamine suurtel kiirustel

1

2

Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel

 

 

Machi arv, kriitiline Machi arv, lennukiosade rõhulaine tekitatud võnkumine, lööklaine, aerodünaamiline kuumenemine, ristlõike pindalareegel

 

 

Kiire õhusõiduki mootori õhu sisselaskes õhu voolamist mõjutavad tegurid

 

 

Positiivse noolsusega tiiva eelisomadused kriitilise Machi arvuga lennul

 

 

11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

a)

Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

Drenaaž ja ventilatsioon

Süsteemide paigaldamise nõuded

Piksekaitsenõuded

Õhusõiduki sidumine

2

2

b)

Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

Pindade puhastamine

Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

1

2

11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

11.3.1.

 Lennukikere (ATA 52/53/56)

1

2

Kere ehitus ja selle hermetiseerimine

 

 

Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

 

Istmete paigaldus ja veoste paigaldamine laadimisel

 

 

Uksed ja varuväljapääsud: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed

 

 

Akende ja esiklaasi ehitus ja mehhanismid

 

 

11.3.2.

 Tiivad (ATA 57)

1

2

Ehitus

 

 

Kütusepaagid

 

 

Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

 

11.3.3.

 Stabilisaatorid (ATA 55)

1

2

Ehitus

 

 

Juhtpinna kinnitus

 

 

11.3.4.

 Juhtpinnad (ATA 55/57)

1

2

Ehitus ja kinnitus

 

 

Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

 

 

11.3.5.

 Gondlid/püloonid (ATA 54)

1

2

Gondlid/püloonid:

—

ehitus

—

tulekindlad seinad

—

mootoriraamid

 

 

11.4.   Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

11.4.1.

 Õhu juurdevool

1

2

Õhu juurdevoolu allikad, sh juurdevool mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest

 

 

11.4.2.

 Kliimaseadmed

1

3

Kliimaseadmesüsteemid

 

 

Õhu ja auru regenereerimise seadmed

 

 

Jaotussüsteemid

 

 

Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem

 

 

11.4.3.

 Hermetiseerimine

1

3

Hermetiseerimissüsteemid

 

 

Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid

 

 

Salongi ülerõhu regulaatorid

 

 

11.4.4.

 Ohutus- ja hoiatusseadmed

1

3

Kaitse- ja hoiatusseadmed

 

 

11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

11.5.1.

 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

1

2

Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

 

 

Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

 

 

Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

 

 

Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

 

 

Kuvarkabiin

 

 

Muud õhusõidukisüsteemi mõõturid

 

 

11.5.2.

 Avioonikasüsteemid

1

1

Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

—

automaatne piloteerimine (ATA 22),

—

sidevahendid (ATA 23),

—

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

 

 

11.6.

 Elektrisüsteemid (ATA 24)

1

3

Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

 

 

Alalisvoolu genereerimine

 

 

Vahelduvvoolu genereerimine

 

 

Avariivoolu genereerimine

 

 

Pinge reguleerimine

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Kaitsmed

 

 

Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

 

 

11.7.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

a)

Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

Istmed, rihmad ja turvavööd

2

2

b)

Salongi planeering

Varustuse paigaldamise skeem

Sisustuse paigaldamise skeem

Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

Lennukikambüüsi paigaldus

Veose käitlemise ja kinnitamise varustus

Lennukitrepid

1

1

11.8.

 Tulekaitse (ATA 26)

1

3

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

Tulekustutussüsteemid

Süsteemide testimine

 

 

b)

Käsitulekustutusvahendid

1

1

11.9.

 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

1

3

Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid

 

 

Trimmeerimine

 

 

Toimiva koormuse reguleerimine

 

 

Tõstejõudu suurendavad seadmed

 

 

Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid

 

 

Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, pneumo-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid

 

 

Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus

 

 

Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

 

 

Varisemisvastane kaitsesüsteem/hoiatussüseem

 

 

11.10.

 Kütusesüsteemid (ATA 28)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Kütusepaagid

 

 

Toitesüsteemid

 

 

Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

 

 

Ringtoide ja ülepumpamine

 

 

Rõhu jaotumine

 

 

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

 

 

Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist

 

 

11.11.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Hüdraulikavedelikud

 

 

Hüdropaagid ja -akud

 

 

Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

 

 

Hädasurvestamissüsteem

 

 

Filtrid

 

 

Surve reguleerimine

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

 

 

Seos muude süsteemidega

 

 

11.12.

 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

1

3

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

 

 

Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

 

 

Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

 

 

Vihmavee tõrjevahend

 

 

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

 

 

Esiklaasipuhasti

 

 

11.13.

 Telik (ATA 32)

2

3

Ehitus, amortisaatorid

 

 

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

 

 

Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

 

 

Rehvid

 

 

Teliku juhtimine

 

 

Telikulüliti

 

 

11.14.

 Tuled (ATA 33)

2

3

Välimised tuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

 

 

Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid

 

 

Avariituled

 

 

11.15.

 Hapnikusüsteem (ATA 35)

1

3

Süsteemi üldskeem: kabiin, reisijatesalong

 

 

Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

 

 

Hapnikuvaru reguleerimine

 

 

Rõhu jaotumine

 

 

11.16.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

 

Rõhu reguleerimine

 

 

Rõhu jaotumine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

Seos muude süsteemidega

 

 

11.17.

 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

2

3

Veevarustussüsteemi paigaldamise süsteem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

 

 

Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

 

 

Korrosioonitõrje

 

 

11.18.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

1

2

Hoolduse keskarvutid

 

 

Andmelaadimissüsteemid

 

 

Elektrooniline andmevaramu

 

 

Trükkimine

 

 

Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

 

 

11.19.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

1

2

Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

Mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja juhikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne.

 

 

Põhisüsteem, võrgu komponendid

 

 

11.20.

 Salongisüsteemid (ATA 44)

1

2

Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist

 

 

Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu

 

 

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

—

andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

 

 

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:

—

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

—

juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

—

reisijate andmebaas

 

 

Salongi põhisüsteem

 

 

Parda-meelelahutussüsteem

 

 

Välissidesüsteem

 

 

Salongi massmälusüsteem

 

 

Salongi kontrollisüsteem

 

 

Mitmesugused salongisüsteemid

 

 

11.21.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

1

2

Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

 

 

Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

 

 

Õhusõiduki üldteabesüsteem

 

 

Piloodikabiini teabesüsteem

 

 

Hooldusalane teabesüsteem

 

 

Reisijatesalongi teabesüsteem

 

 

Muud teabesüsteemid

 

 

MOODUL 11B.   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

Märkus 1: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 11C.

Märkus 2: selles moodulis käsitletakse A2-kategooriasse ja B1.2 alamkategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.

 

TASE

A2

B1.2

11.1.   Lennuteooria

11.1.1.

 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

1

2

Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

—

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

—

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

—

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

 

 

Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

 

 

Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

 

 

Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

 

 

Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

 

 

Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

 

 

Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

 

 

11.1.2.

 Lend suurel kiirusel – puudub

—

—

11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

a)

Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

Drenaaž ja ventilatsioon

Süsteemide paigaldamise nõuded

Piksekaitsenõuded

Õhusõiduki sidumine

2

2

b)

Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

Pindade puhastamine

Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

1

2

11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

11.3.1.

 Lennukikere (ATA 52/53/56)

1

2

Kere ehitus ja selle hermetiseerimine

 

 

Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

 

Istmete paigaldamine

 

 

Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine

 

 

Akende ja tuuleklaasi kinnitamine

 

 

11.3.2.

 Tiivad (ATA 57)

1

2

Ehitus

 

 

Kütusepaagid

 

 

Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

 

11.3.3.

 Stabilisaatorid (ATA 55)

1

2

Ehitus

 

 

Juhtpinna kinnitus

 

 

11.3.4.

 Juhtpinnad (ATA 55/57)

1

2

Ehitus ja kinnitus

 

 

Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

 

 

11.3.5.

 Gondlid/püloonid (ATA 54)

1

2

Gondlid/püloonid:

—

ehitus

—

tulekindlad seinad

—

mootoriraamid

 

 

11.4.

 Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

1

3

Ülerõhu- ja kliimaseadmesüsteemid

 

 

Salongirõhu regulaatorid ning kaitse- ja hoiatusseadmed

 

 

Küttesüsteemid

 

 

11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

11.5.1.

 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

1

2

Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik vertikaalkiiruse näidik

 

 

Güroskoopilised mõõturid: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

 

 

Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

 

 

Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

 

 

Kuvarkabiin

 

 

Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

 

 

11.5.2.

 Avioonikasüsteemid

1

1

Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

—

automaatne piloteerimine (ATA 22)

—

sidevahendid (ATA 23)

—

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

 

 

11.6.

 Elektrisüsteemid (ATA 24)

1

3

Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

 

 

Alalisvoolu genereerimine

 

 

Pinge reguleerimine

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Kaitsmed

 

 

Vaheldid, muundurid

 

 

11.7.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

a)

Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

Istmed, rihmad ja turvavööd

2

2

b)

Salongi planeering

Varustuse paigaldamise skeem

Sisustuse paigaldamise skeem

Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

Lennukikambüüsi paigaldus

Veose käitlemise ja kinnitamise varustus

Lennukitrepid

1

1

11.8.   Tulekaitse (ATA 26)

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

Tulekustutussüsteemid

Süsteemide testimine

1

3

b)

Käsitulekustutusvahendid

1

3

11.9.

 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

1

3

Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid

 

 

Trimmerid

 

 

Tõstejõudu suurendavad seadised

 

 

Süsteemide kasutamine: manuaalne

 

 

Tüüride lukustus

 

 

Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

 

 

Varisemisvastane hoiatussüsteem

 

 

11.10.

 Kütusesüsteemid (ATA 28)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Kütusepaagid

 

 

Toitesüsteemid

 

 

Ringtoide ja ülepumpamine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

 

 

11.11.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Hüdraulikavedelikud

 

 

Hüdropaagid ja -akud

 

 

Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve

 

 

Filtrid

 

 

Surve reguleerimine

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

 

 

11.12.

 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

1

3

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

 

 

Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

 

 

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

 

 

Esiklaasipuhasti

 

 

11.13.

 Telik (ATA 32)

2

3

Ehitus, amortisaatorid

 

 

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

 

 

Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

 

 

Rehvid

 

 

Teliku juhtimine

 

 

Telikulüliti

 

 

11.14.

 Tuled (ATA 33)

2

3

Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

 

 

Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

 

 

Avariituled

 

 

11.15.

 Hapnikusüsteem (ATA 35)

1

3

Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

 

 

Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

 

 

Hapnikuvaru reguleerimine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

11.16.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

 

Rõhu reguleerimine

 

 

Rõhu jaotumine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

Seos muude süsteemidega

 

 

11.17.

 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

2

3

Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

 

 

Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

 

 

Korrosioonitõrje

 

 

MOODUL 11C.   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvaid lennukeid hõlmavat tehnoloogiat.

 

TASE

B3

11.1.   Lennuteooria

Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

1

Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

—

pööramine ümber pikitelje (x): eleroonid

—

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid

—

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

 

Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

 

Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad

 

Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

 

Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime

 

Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine

 

Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime

 

11.2.   Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted

a)

Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised

Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

Drenaaž ja ventilatsioon

Süsteemide paigaldamise nõuded

Piksekaitsenõuded

Õhusõiduki sidumine

2

b)

Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed

Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

Pindade puhastamine

Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

2

11.3.   Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid

11.3.1.

 Lennukikere (ATA 52/53/56)

1

Ehitus

 

Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

Istmete paigaldamine

 

Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine

 

Akende ja tuuleklaasi kinnitamine

 

11.3.2.

 Tiivad (ATA 57)

1

Ehitus

 

Kütusepaagid

 

Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

 

11.3.3.

 Stabilisaatorid (ATA 55)

1

Ehitus

 

Juhtpinna kinnitus

 

11.3.4.

 Juhtpinnad (ATA 55/57)

1

Ehitus ja kinnitus

 

Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon

 

11.3.5.   Gondlid/püloonid (ATA 54)

Gondlid/püloonid:

—

ehitus

—

tulekindlad seinad

—

mootoriraamid

1

11.4.   Kliimaseadmed (ATA 21)

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid

1

11.5.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

11.5.1.

 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

1

Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

 

Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

 

Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

 

Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid

 

Kuvarkabiin

 

Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

 

11.5.2.

 Avioonikasüsteemid

1

Süsteemi koostamise põhialused ja töö:

—

automaatne piloteerimine (ATA 22)

—

sidevahendid (ATA 23)

—

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

 

11.6.

 Elektrisüsteemid (ATA 24)

2

Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

 

Alalisvoolu genereerimine

 

Pinge reguleerimine

 

Jaotusvõrk

 

Kaitsmed

 

Vaheldid, muundurid

 

11.7.

 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

2

Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

 

Istmed, rihmad ja turvavööd

 

11.8.

 Tulekaitse (ATA 26)

2

Käsitulekustutusvahendid

 

11.9.

 Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

3

Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid

 

Trimmerid

 

Tõstejõudu suurendavad seadised

 

Süsteemide kasutamine: manuaalne

 

Tüüride lukustus

 

Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

 

Varisemisvastane hoiatussüsteem

 

11.10.

 Kütusesüsteemid (ATA 28)

2

Süsteemi üldskeem

 

Kütusepaagid

 

Toitesüsteemid

 

Ringtoide ja ülepumpamine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

 

11.11.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

2

Süsteemi üldskeem

 

Hüdraulikavedelikud

 

Hüdropaagid ja -akud

 

Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve

 

Filtrid

 

Surve reguleerimine

 

Jaotusvõrk

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

 

11.12.

 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

1

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

 

Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

 

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

 

Esiklaasipuhasti

 

11.13.

 Telik (ATA 32)

2

Ehitus, amortisaatorid

 

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

 

Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

 

Rehvid

 

Teliku juhtimine

 

11.14.

 Tuled (ATA 33)

2

Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

 

Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid

 

Avariituled

 

11.15.

 Hapnikusüsteem (ATA 35)

2

Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

 

Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

 

Hapnikuvaru reguleerimine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

11.16.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

2

Süsteemi üldskeem

 

Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

Suru- ja vaakumpumbad

 

Rõhu reguleerimine

 

Rõhu jaotumine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

Seos muude süsteemidega

 

MOODUL 12.   KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

 

TASE

A3

A4

B1.3

B1.4

12.1.

 Lennuteooria – kopteri kandetiiviku aerodünaamika

1

2

Mõisted

 

 

Güroskoopilise pretsessiooni mõju

 

 

Pöördemomendi tasakaalustamine ja pöördumine ümber püsttelje

 

 

Tõstejõu ebasümmeetrilisus, õhuvoolu rebenemine tiivikulabade otstel

 

 

Tendents kulgliikumisele ja selle korrigeerimine

 

 

Coriolise jõud ja selle kompenseerimine

 

 

Keerisrõngarežiim, võimsuse seade mootori juhtkangiga, kandetiiviku üleliigne sammuseade

 

 

Autorotatsioon

 

 

Maapinna läheduse mõju

 

 

12.2.

 Lennujuhtimissüsteemid

2

3

Tiivikulabade kaldenurga tsükliline muutmine

 

 

Tiivikulabade kaldenurga samaaegne muutmine

 

 

Kallutusmehhanism

 

 

Pööramine ümber vertikaaltelje (z): pöördemomendi tasakaalustamine, sabatiivik, sabapoomist väljuv suruõhk

 

 

Kandetiiviku rumm: ehitus ja kasutusomadused

 

 

Tiivikulabade võnkesummutid: töötamine ja ehitus

 

 

Tiivikulabad: kandetiiviku ja sabatiiviku labade ehitus ja kinnitussõlmed

 

 

Trimmeerimine, liikumatult kinnitatud ja seadistatava asetusnurgaga stabilisaatorid

 

 

Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid

 

 

Kunstlik juhisetunnetus

 

 

Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus

 

 

12.3.

 Kandetiiviku labade asendi seadistamine ja vibratsiooni tekkepõhjuste selgitamine

1

3

Kandetiiviku labade joondamine

 

 

Kandetiiviku ja sabatiiviku labade asendi seadistamine

 

 

Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

 

 

Vibratsiooni liigid, vibratsiooni vähendavad meetodid

 

 

Maapinnaresonants

 

 

12.4.

 Jõuülekanded

1

3

Reduktorid, kande- ja sabatiivikud

 

 

Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur

 

 

Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid

 

 

12.5.   Plaaneri konstruktsioon

a)

Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded

Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised.

Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)

Drenaaž ja ventilatsioon

Süsteemide paigaldamise nõuded

Piksekaitsenõuded

2

2

b)

Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, ribid, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje

Püloon, stabilisaator ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed

Istmete paigaldamine

Uksed: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed

Akende ja esiklaasi ehitus

Kütusepaagid

Tulekindlad seinad

Mootoriraamid

Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine

Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted

Pindade puhastamine

Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine

1

2

12.6.   Kliimaseadmed (ATA 21)

12.6.1.

 Õhu juurdevool

1

2

Suruõhuallikad, sh mootorist lähtuv suruõhk või maapealne suruõhutoide.

 

 

12.6.2.

 Kliimaseadmed

1

3

Kliimaseadmesüsteemid

 

 

Jaotussüsteemid

 

 

Õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid

 

 

Kaitse- ja hoiatusseadmed

 

 

12.7.   Mõõdikud ja avioonikasüsteemid

12.7.1.

 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

1

2

Baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik

 

 

Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator

 

 

Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass

 

 

Vibratsioonitaseme mõõtesüsteemid – HUMS

 

 

Kuvarkabiin

 

 

Muud õhusõidukisüsteemi näidikud

 

 

12.7.2.

 Avioonikasüsteemid

1

1

Süsteemi koostamise põhialused ja rakendamine:

 

automaatne piloteerimine (ATA 22)

 

sidevahendid (ATA 23)

 

navigatsioonisüsteemid (ATA 34)

 

 

12.8.

 Elektrisüsteemid (ATA 24)

1

3

Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

 

 

Alalisvoolu genereerimine, vahelduvvoolu genereerimine

 

 

Avariivoolu genereerimine

 

 

Pinge reguleerimine, kaitsmed

 

 

Jaotusvõrk

 

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

 

Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

 

 

12.9.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

a)

Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded

Istmed, rihmad ja turvavööd

Tõstesüsteemid

2

2

b)

Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

Siseruumide planeering, veose kinnitamine

Varustuse paigaldamise skeem

Sisustuse paigaldamise skeem

1

1

12.10.

 Tulekaitse (ATA 26)

1

3

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

 

 

Tulekustutussüsteemid

 

 

Süsteemide testimine

 

 

12.11.

 Kütusesüsteemid (ATA 28)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Kütusepaagid

 

 

Toitesüsteemid

 

 

Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

 

 

Ringtoide ja ülepumpamine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

 

 

12.12.

 Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Hüdraulikavedelikud

 

 

Hüdropaagid ja -akud

 

 

Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

 

 

Hädasurvestamissüsteem

 

 

Filtrid

 

 

Surve reguleerimine

 

 

Jaotusvõrk

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

 

 

Seos muude süsteemidega

 

 

12.13.

 Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

1

3

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

 

 

Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

 

 

Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine

 

 

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

 

 

Klaasipuhastisüsteemid

 

 

12.14.

 Telik (ATA 32)

2

3

Ehitus, amortisaatorid

 

 

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

 

 

Näidikud ja hoiatussignalisatsioon

 

 

Rattad, rehvid, pidurid

 

 

Teliku juhtimine

 

 

Telikulüliti

 

 

Suusad, ujukid

 

 

12.15.

 Tuled (ATA 33)

2

3

Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

 

 

Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

 

 

Avariituled

 

 

12.16.

 Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

1

3

Süsteemi üldskeem

 

 

Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

 

Rõhu reguleerimine

 

 

Rõhu jaotumine

 

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

 

Seos muude süsteemidega

 

 

12.17.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

1

2

Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne

 

 

Põhisüsteem

 

 

Võrgu komponendid

 

 

12.18.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

1

2

Hoolduse keskarvutid

 

 

Andmelaadimissüsteemid

 

 

Elektrooniline andmevaramu

 

 

Trükkimine

 

 

Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

 

 

12.19.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

1

2

Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

 

 

Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

 

 

Õhusõiduki üldteabesüsteem

 

 

Piloodikabiini teabesüsteem

 

 

Hooldusalase teabe süsteem

 

 

Reisijatesalongi teabesüsteem

 

 

Muud teabesüsteemid

 

 

MOODUL 13.   ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

 

TASE

B2

13.1.   Lennuteooria

a)

 Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

1

Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

—

pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid

—

pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ja partlennukid

—

pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud

 

Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

 

Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad

 

Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid

 

Trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime

 

b)

 Lendamine suurtel kiirustel

1

Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel

 

Machi arv, kriitiline Machi arv

 

c)

 Kopteri kandetiiviku aerodünaamika

1

Mõisted

 

Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pöördemomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju

 

13.2.   Konstruktsioon – üldised põhimõtted

a)

Konstruktsiooni põhimõtted

1

b)

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

Elektriline potentsiaaliühtlustus

Piksekaitsenõuded

2

13.3.

 Lend automaatse juhtimisega (ATA 22)

3

Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted

 

Käsusignaalide töötlemine

 

Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid

 

Lengerdussummutid

 

Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid

 

Automaatne trimmeerimine

 

Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega

 

Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid

 

Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad

 

13.4.

 Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34)

3

Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja

 

Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted:

—

ülikõrgsagedusside (VHF)

—

kõrgsagedusside (HF)

—

kuuldeside

—

hädaolukorra saatemajakad

—

piloodikabiini helisalvestusseadmed

—

ülikõrgsagedusala ringsuunaline raadioseade (VOR)

—

automaatpeilimisseadmed (ADF)

—

instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)

—

mikrolaine-maandumissüsteem (MLS)

—

piloteerimisnäidikute süsteemid; kauguse mõõtmise seadmed (DME)

—

ülimadalsagedusala ja hüperboolne raadionavigatsioon (VLF/Omega)

—

Doppler-navigatsioon

—

piirkondlik navigatsioon, piirkondlikud navigatsioonisüsteemid (RNAV)

—

lennujuhtimissüsteemid (FMS)

—

ülemaailmne asukohamääramise süsteem (GPS), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)

—

inertsiooniline navigatsioonisüsteem (INS)

—

lennuliikluse seireradari transponder, sekundaarseireradar (SSR)

—

liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS)

—

ilmavaatlusradar

—

raadiokõrgusmõõtur

—

side- ja teatesüsteem (ARINC)

 

13.5.

 Elektrisüsteemid (ATA 24)

3

Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine

 

Alalisvoolu genereerimine

 

Vahelduvvoolu genereerimine

 

Avariivoolu genereerimine

 

Pinge reguleerimine

 

Jaotusvõrk

 

Vaheldid, muundurid, alaldid

 

Kaitsmed

 

Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

 

13.6.

 Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

3

Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded

 

Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

 

13.7.   Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

a)

Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid

Trimmeerimine

Toimiva koormuse reguleerimine

Tõstejõudu suurendavad seadised

Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid

Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimis-, hüdro-, pneumojuhtimissüsteemid

Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus

Varisemisvastased kaitsesüsteemid

2

b)

Süsteemide kasutamine: elektrilised, elektroonilised

3

13.8.

 Mõõdikusüsteemid (ATA 31)

3

Liigitus

 

Atmosfäär

 

Mõisted

 

Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid

 

Pitot’ toru rõhke kasutavad mõõturid

 

Baromeetrilised kõrgusmõõturid

 

Vertikaalkiiruse näidikud

 

Õhkkiiruse näidikud

 

Mahhmeetrid

 

Lennukõrguse näidikud/häiresüsteemid

 

Lennuparameetrite arvutid

 

Mõõdikute suruõhusüsteemid

 

Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid

 

Temperatuurinäidikusüsteemid

 

Kütusehulga näidikusüsteemid

 

Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted

 

Aviohorisondid

 

Libisemisnäidikud

 

Güroaviohorisondid

 

Maapinna läheduse hoiatussüsteemid

 

Kompassid

 

Lennuparameetrite salvestamise süsteemid

 

Elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteemid

 

Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid

 

Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud

 

Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud

 

Kuvarkabiin

 

13.9.

 Tuled (ATA 33)

3

Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul

 

Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

 

Avariituled

 

13.10.

 Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

3

Hoolduse keskarvutid

 

Andmelaadimissüsteemid

 

Elektrooniline andmevaramu

 

Trükkimine

 

Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

 

13.11.   Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

13.11.1.

 Õhu juurdevool

2

Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest

 

13.11.2.   Kliimaseadmed

Kliimaseadmesüsteemid

2

Õhu ja auru regenereerimise seadmed

3

Jaotussüsteemid

1

Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem

3

13.11.3.

 Hermetiseerimine

3

Ülerõhusüsteemid

 

Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid

 

Salongi ülerõhu regulaatorid

 

13.11.4.

 Ohutus- ja hoiatusseadmed

3

Kaitse- ja hoiatusseadmed

 

13.12.   Tulekaitse (ATA 26)

a)

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

Tulekustutussüsteemid

Süsteemide testimine

3

b)

Käsitulekustutusvahendid

1

13.13.   Kütusesüsteemid (ATA 28)

Süsteemi üldskeem

1

Kütusepaagid

1

Toitesüsteemid

1

Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

1

Ringtoide ja ülepumpamine

2

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

2

Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist

3

13.14.   Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

Süsteemi üldskeem

1

Hüdraulikavedelikud

1

Hüdropaagid ja -akud

1

Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

3

Hädasurvestamissüsteem

3

Filtrid

1

Rõhu reguleerimine

3

Jaotusvõrk

1

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

3

Seos muude süsteemidega

3

13.15.   Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine

2

Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

2

Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid

3

Vihmavee tõrjevahend

1

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

3

Esiklaasipuhasti

1

13.16.   Telik (ATA 32)

Ehitus, amortisaatorid

1

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

3

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

3

Rehvid

1

Teliku juhtimine

3

Telikulüliti

3

13.17.   Hapnikusüsteem (ATA 35)

Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

3

Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

3

Hapnikuvaru reguleerimine

3

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

13.18.   Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

Süsteemi üldskeem

2

Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

2

Rõhu reguleerimine

3

Rõhu jaotumine

1

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Seos muude süsteemidega

3

13.19.

 Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

2

Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

 

Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

 

13.20.

 Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)

3

Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne

 

Põhisüsteem

 

Võrgu komponendid

 

13.21.

 Salongisüsteemid (ATA 44)

3

Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cain Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist

 

Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu

 

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

—

andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem

 

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:

—

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

—

juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele

—

reisijate andmebaas

 

salongi põhisüsteem

 

parda-meelelahutussüsteem

 

välissidesüsteem

 

salongi massimälusüsteem

 

salongi kontrollisüsteem

 

erinevad salongisüsteemid

 

13.22.

 Teabesüsteemid (ATA 46)

3

Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar

 

Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

 

Õhusõiduki üldteabesüsteem

 

Piloodikabiini teabesüsteem

 

Hooldusalase teabe süsteem

 

Reisijatesalongi teabesüsteem

 

Muud teabesüsteemid

 

MOODUL 14.   JÕUSEADMED

 

TASE

B2

14.1.   Turbiinmootorid

a)

Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine

1

b)

Mootorite elektroonilised juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemid (FADEC)

2

14.2.

 Mootori näidikusüsteemid

2

Väljalaskegaaside temperatuuri/turbiiniastmete vahelise temperatuuri mõõtmissüsteemid

 

Mootori pöörlemissagedus

 

Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid

 

Õlirõhk ja -temperatuur

 

Kütuserõhk, -temperatuur ja voolamiskiirus

 

Kollektorirõhk

 

Mootori pöördemoment

 

Propelleri pöörlemissagedus

 

14.3.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

2

Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed

 

Süütesüsteemid ja selle seadmed

 

Ohutusnõuded hooldamisel

 

MOODUL 15.   GAASITURBIINMOOTOR

 

TASE

A

B1

15.1.

 Põhimõisted

1

2

Potentsiaalne energia, kineetiline energia, Newtoni liikumisseadused, Braytoni tsükkel

 

 

Jõu, töö, võimsuse, energia, kiiruse ja kiirenduse vahelised seosed

 

 

Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine

 

 

15.2.

 Mootori jõudlus

—

2

Kogu veojõud, kasulik (neto) veojõud, ahendatud reaktiivdüüsi veojõud, veojõu jaotus, summaarne veojõud, veojõud hobujõududes, mootori võllile taandatud võimsus hobujõududes, kütuse erikulu

 

 

Mootorite kasutegurid

 

 

Põhikontuuri ja väliskontuuri õhuvoolude suhe ning mootori surveaste

 

 

Gaasivoolu rõhk, temperatuur ja kiirus

 

 

Mootori nimiandmed, staatiline veojõud, kiiruse, kõrguse ja kõrge õhutemperatuuri mõju, nimiandmed rõhtlennul, piirangud

 

 

15.3.

 Sisselase

2

2

Kompressori sisselasked

 

 

Sisselaske mitmesuguste konfiguratsioonide mõju

 

 

Jäävastased seadised

 

 

15.4.

 Kompressorid

1

2

Aksiaal- ja tsentrifugaalkompressor

 

 

Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

Labade tasakaalustamine

 

 

Süsteemi kasutamine

 

 

Kompressori seiskumise ja pompaaži põhjused ja tagajärjed

 

 

Õhuvoolu juhtimise meetodid: suruõhu väljalaskeklapid, õhukoguri reguleeritavad suundlabad, reguleeritavad ja pöörduvad staatorilabad

 

 

Surveaste

 

 

15.5.

 Põlemiskamber

1

2

Ehitus ja tööpõhimõte

 

 

15.6.

 Turbiin

2

2

Mitmesuguste turbiinilabade toime ja omadused

 

 

Turbiinilabade kinnitus

 

 

Düüsisuunurid

 

 

Turbiinilabade pingete ja roome põhjused ning tagajärjed

 

 

15.7.

 Väljalase

1

2

Ehitus ja tööpõhimõte

 

 

Ahenevad, laienevad ning reguleeritavad reaktiivdüüsid

 

 

Mootori müra vähendamine

 

 

Väljalaskegaaside reversseerimine

 

 

15.8.

 Laagrid ja tihendid

—

2

Ehitus ja tööpõhimõte

 

 

15.9.

 Määrdeained ja kütused

1

2

Omadused ja kirjeldus

 

 

Kütuselisandid

 

 

Ohutusnõuded

 

 

15.10.

 Määrimissüsteemid

1

2

Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed

 

 

15.11.

 Toitesüsteemid

1

2

Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte

 

 

Süsteemi ehitus ja sõlmed

 

 

15.12.

 Õhujuhtimissüsteemid

1

2

Mootorist lähtuva suruõhu jaotamise ja jäätõrje süsteemid, sh sisejahutus, hermetiseerimine ja ventileerimine

 

 

15.13.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

1

2

Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed

 

 

Süütesüsteemid ja selle seadmed

 

 

Ohutusnõuded hooldamisel

 

 

15.14.

 Mootori näidikusüsteemid

1

2

Väljalaskegaaside temperatuur / turbiiniastmete vaheline temperatuur

 

 

Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid

 

 

Õlirõhk ja -temperatuur

 

 

Kütuse rõhk ja voolamiskiirus

 

 

Mootori pöörlemissagedus

 

 

Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud

 

 

Pöördemoment

 

 

Võimsus

 

 

15.15.

 Forsseerimissüsteemid

—

1

Tööpõhimõte ja kasutamine

 

 

Vee ja vesimetanoolisegu sissepritse

 

 

Forsseerimiskambri süsteemid

 

 

15.16.

 Turbopropellermootorid

1

2

Vabaturbiin- ja mehhaanilise ülekandega turbiinmootorid

 

 

Aeglustusülekanded (reduktorid)

 

 

Mootori ja propelleri integreeritud juhtimissüsteem

 

 

Ülekiiruskaitse ohutusseadmed

 

 

15.17.

 Ajamturbiinmootorid

1

2

Põhimõtteline ehitus, ajamisüsteemid, reduktorid, sidurid, juhtimissüsteemid

 

 

15.18.

 Abijõuseadmed (APU-d)

1

2

Otstarve, tööpõhimõte, kaitsesüsteemid

 

 

15.19.

 Jõuseadme paigaldus

1

2

Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus

 

 

15.20.

 Tulekaitsesüsteemid

1

2

Tulekahju tuvastus- ja kustutussüsteemide tööpõhimõte

 

 

15.21.

 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

1

3

Mootori käivitamine ja maapealne käitamine

 

 

Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine

 

 

Suundumuste jälgimine (sh õli- ja vibratsioonianalüüs jälgimine, endoskoopia)

 

 

Mootori ja selle sõlmede vastavuse kontrollimine mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumitele, tolerantsidele ja andmetele

 

 

Kompressori pesemine/puhastamine

 

 

Võõrkehakahjustused

 

 

15.22.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

—

2

Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

 

 

MOODUL 16.   KOLBMOOTOR

 

TASE

A

B1

B3

16.1.

 Põhimõisted

1

2

2

Mehaaniline, termiline ja mahuline kasutegur

 

 

 

Tööpõhimõtted – kahetaktiline, neljataktiline, otomootor, diiselmootor

 

 

 

Kolvikäik ja surveaste

 

 

 

Mootori silindrite asetusskeem ja tööjärjekord

 

 

 

16.2.

 Mootori jõudlus

1

2

2

Võimsuse arvutamine ja mõõtmine

 

 

 

Mootori võimsust mõjutavad tegurid

 

 

 

Segud, lahjad segud, eelsüüde

 

 

 

16.3.

 Mootori ehitus

1

2

2

Karter, väntvõll, nukkvõllid, õlivannid

 

 

 

Abiseadmete ajami ülekanne

 

 

 

Silindrite ja kolbide koostud

 

 

 

Kepsud, sisselaske- ja väljalaskekollektor

 

 

 

Klapimehhanism

 

 

 

Propelleri aeglustusreduktorid

 

 

 

16.4.   Mootori toitesüsteemid

16.4.1.

 Karburaatorid

1

2

2

Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

Jäätumine ja soojendamine

 

 

 

16.4.2.

 Kütuse sissepritsesüsteemid

1

2

2

Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

16.4.3.

 Elektroonilised juhtimisseadmed

1

2

2

Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte

 

 

 

Süsteemi ehitus ja sõlmed

 

 

 

16.5.

 Käivitus- ja süütesüsteemid

1

2

2

Käivitussüsteemid, eelsoojendussüsteemid

 

 

 

Magneetosüüde, ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

Süütejuhtmed, süüteküünlad

 

 

 

Madalpinge- ja kõrgepingesüsteemid

 

 

 

16.6.

 Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteemid

1

2

2

Järgmiste süsteemide ehitus ja tööpõhimõte: sisselaskesüsteemid, sh reguleeritavad sisselaskesüsteemid

 

 

 

Väljalaskesüsteemid ja mootori (nii õhk- kui ka vesi)jahutussüsteemid

 

 

 

16.7.

 Ülelaadimine ja turboülelaadimine

1

2

2

Ülelaadimise põhimõte ja eesmärk ning selle mõju mootoriparameetritele

 

 

 

Ülelaadimis-/turboülelaadimissüsteemide ehitus ja tööpõhimõte

 

 

 

Ülelaadimissüsteemide mõisted

 

 

 

Juhtimissüsteemid

 

 

 

Süsteemi kaitsmine

 

 

 

16.8.

 Määrdeained ja kütused

1

2

2

Omadused ja kirjeldus

 

 

 

Kütuselisandid

 

 

 

Ohutusnõuded

 

 

 

16.9.

 Määrimissüsteemid

1

2

2

Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed

 

 

 

16.10.

 Mootori näidikusüsteemid

1

2

2

Mootori pöörlemissagedus

 

 

 

Plokikaane temperatuur

 

 

 

Jahutusvedeliku temperatuur

 

 

 

Õlirõhk ja -temperatuur

 

 

 

Väljalaskegaaside temperatuur

 

 

 

Kütuse rõhk ja voolamiskiirus

 

 

 

Kollektorirõhk

 

 

 

16.11.

 Jõuseadme paigaldus

1

2

2

Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus

 

 

 

16.12.

 Mootori jälgimine ja maapealne käitamine

1

3

2

Mootori käivitamine ja maapealne käitamine

 

 

 

Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine

 

 

 

Mootori ja selle komponentide kontrollimine vastavalt mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele, tolerantsidele ja andmetele

 

 

 

16.13.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

—

2

1

Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine

 

 

 

MOODUL 17A.   PROPELLER

Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 17B.

 

TASE

A

B1

17.1.

 Põhimõisted

1

2

Propelleri laba osade teooria

 

 

Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus

 

 

Propelleri libisemine

 

 

Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud

 

 

Pöördemoment

 

 

Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal

 

 

Vibratsioon ja resonants

 

 

17.2.

 Propelleri ehitus

1

2

Valmistamismeetodid, komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid

 

 

Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm

 

 

Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller

 

 

Propelleri/voolundi paigaldus

 

 

17.3.

 Propelleri sammu reguleerimine

1

2

Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised

 

 

Flüügersamm ja negatiivne seadenurk

 

 

Ülekiiruskaitse

 

 

17.4.

 Propelleri sünkroniseerimine

—

2

Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed

 

 

17.5.

 Propelleri jäätõrje

1

2

Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed

 

 

17.6.

 Propelleri hooldamine

1

3

Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

 

 

Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine

 

 

Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine

 

 

Propelleri töötlemine/remont

 

 

Propellermootori käitamine

 

 

17.7.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

1

2

Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

 

 

MOODUL 17B.   PROPELLER

Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvate lennukite propellereid hõlmavat tehnoloogiat.

 

TASE

B3

17.1.

 Põhimõisted

2

Propelleri laba osade teooria

 

Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus

 

Propelleri libisemine

 

Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud

 

Pöördemoment

 

Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal

 

Vibratsioon ja resonants

 

17.2.

 Propelleri ehitus

2

Valmistamismeetodid ning komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid

 

Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm

 

Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller

 

Propelleri/voolundi paigaldus

 

17.3.

 Propelleri sammu reguleerimine

2

Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised

 

Flüügersamm ja negatiivne seadenurk

 

Ülekiiruskaitse

 

17.4.

 Propelleri sünkroniseerimine

2

Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed

 

17.5.

 Propelleri jäätõrje

2

Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed

 

17.6.

 Propelleri hooldamine

2

Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

 

Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine

 

Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine

 

Propelleri töötlemine/remont

 

Propellermootori käitamine

 

17.7.

 Mootori ladustamine ja konserveerimine

2

Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine

 

„II liide

Baasteadmiste eksami nõuded

1.   Üldsätted

1.1.   Kõik baasteadmiste eksamid tuleb korraldada allpool kirjeldatud valikvastustega küsimuste ja teemaarendusküsimuste abil. Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alustel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

1.2.   Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige, ning eksamiks ettenähtud aega tuleb kõikide ainemoodulite puhul arvestada nii, et ühele küsimuse vastamiseks kulub 75 sekundit.

1.3.   Teemaarendusküsimustele vastatakse kirjalikult ja ühele küsimusele vastamiseks tuleb arvestada 20 minutit.

1.4.   Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud moodulite 7A, 7B, 9A, 9B ja 10 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.

1.5.   Igal küsimusel peab olema näidisvastus, kus kirjeldatakse ka kõiki selliseid teadaolevaid vastusevarinate, mis võivad muude alajaotiste puhul asjakohased olla.

1.6.   Iga näidisvastus tuleb jagada üksikuteks olulisteks punktideks, mida nimetatakse võtmepunktideks.

1.7.   Valikvastustega küsimuste puhul loetakse eksam sooritatuks siis, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % iga moodulit või alamoodulit käsitlevatest küsimustest.

1.8.   Teemaarendusküsimus loetakse õigesti vastatuks siis, kui vastus sisaldab vähemalt 75 % näidisvastuse võtmepunktidest ning kandidaat ei ole ülejäänud võtmepunktide puhul teinud ühtki olulist viga.

1.9.   Kui eksam jääb sooritamata üksnes valikvastustega küsimuste või üksnes teemaarendusküsimuste osas, tuleb eksam uuesti teha vastavalt kas üksnes valikvastustega küsimuste või teemaarendusküsimuste osas.

1.10.   Eksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamisel ei tohi kasutada trahvipunktide süsteemi.

1.11.   Kui kandidaat ei suuda mõne mooduli puhul eksami edukaks sooritamiseks nõutavat punktisummat koguda, võib kõnealust moodulit käsitlevale korduseksamile minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski selliste lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide suhtes, kes on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa) ja kes korraldavad läbikukkumise põhjustanud mooduleid käsitlevaid järeleõppekursusi; sel juhul võib eksami uuesti sooritada 30 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva.

1.12.   Jaotises 66.A.25 sätestatud ajavahemikke kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleval eksami suhtes, v.a need moodulid, mille kohta eksam sooritati mõne teise kategooria loa taotlemise käigus, ja tingimusel, et kõnealune luba on juba välja antud.

1.13.   Eksamit võib iga mooduli puhul püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist.

Taotleja annab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad kohaldatavatele nõuetele.

2.   Küsimuste arv moodulite kaupa

2.1.   MOODUL 1 – MATEMAATIKA

A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

B2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

2.2.   MOODUL 2 – FÜÜSIKA

A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

2.3.   MOODUL 3 – ELEKTROTEHNIKA ALUSED

A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B3-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

2.4.   MOODUL 4 – ELEKTROONIKA ALUSED

B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.

B3-kategooria: 8 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 10 minutit.

2.5.   MOODUL 5 – DIGITAALTEHNIKA / ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID

A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

B1.1- ja B1.3-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.

B1.2- ja B1.4-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B2-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.

2.6.   MOODUL 6 – MATERJALID JA DETAILID

A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

MOODUL 7A –   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit pluss 40 minutit.

B1-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit.

B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

MOODUL 7B –   TAVALISED HOOLDUSTÖÖD

B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.

2.8.   MOODUL 8 – AERODÜNAAMIKA ALUSED

A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

MOODUL 9A –   INIMFAKTORID

A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.

MOODUL 9B –   INIMFAKTORID

B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 20 minutit pluss 20 minutit.

2.10.   MOODUL 10 – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.

B1-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.

B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.

B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.

MOODUL 11A –   TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

A-kategooria: 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 135 minutit.

B1-kategooria: 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 175 minutit.

MOODUL 11B –   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

B1-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.

MOODUL 11C –   KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

2.12.   MOODUL 12 – KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.

B1-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 160 minutit.

2.13.   MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.

2.14.   MOODUL 14 – JÕUSEADMED

B2-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

2.15.   MOODUL 15 – GAASITURBIINMOOTOR

A-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.

B1-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 115 minutit.

2.16.   MOODUL 16 – KOLBMOOTOR

A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.

B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.

B3-kategooria: 68 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 85 minutit.

MOODUL 17A –   PROPELLER

A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.

B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.

MOODUL 17B –   PROPELLER

B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.

„III liide

Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksamineerimise nõuded

Koolitus töökohal

1.   Üldsätted

Õhusõidukitüübi alane teooriakoolitus ja -eksam ning, v.a C-kategooria pädevuse puhul, praktiliste oskuste omandamine ja hindamine.

a)

Teooriakoolitus ja -eksam peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)

neid korraldab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

ii)

need vastavad käesoleva III liite alapunktides 3.1 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

iii)

C-kategooria töötaja puhul, kes on omandanud kvalifikatsiooni jaotise 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamisega, peab asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitlev esimene teooriakoolitus toimuma B1- või B2-kategooria tasemel;

iv)

need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

b)

Praktiliste oskuste omandamine ja hindamine peavad vastama järgmistele nõuetele:

i)

neid teostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;

ii)

need vastavad käesoleva III liite punktides 3.2 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;

iii)

need hõlmavad representatiivset läbilõiget asjakohase õhusõidukitüübiga seotud hooldustöödest;

iv)

need sisaldavad seadmete, komponentide, imitaatorite ning muude lennutreeningseadmete või õhusõiduki abil teostatavaid ülesandeid;

v)

need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

c)

Erinevuskoolitus

i)

Erinevuskoolitus on vajalik selleks, et saada ülevaade ameti poolt sama tootja kahe eri õhusõidukitüübi suhtes kohaldatavate pädevusmärgete vahelistest erinevustest;

ii)

erinevuskoolitus tuleb kindlaks määrata juhtumipõhiselt, võttes arvesse käesolevas III liites teoreetilise ja praktilise tüübipädevuskoolituse kohta kehtestatud nõudeid;

iii)

tüübipädevusmärge kantakse loale pärast erinevuskoolituse läbimist, kui taotleja vastab ka ühele järgmistest tingimustest:

—

loale on juba kantud sellise õhusõidukitüübi pädevusmärge, mille puhul erinevused on välja selgitatud, või

—

ta vastab sellise õhusõiduki suhtes kohaldatavatele tüübikoolitusnõuetele, mille puhul erinevused on välja selgitatud.

2.   Õhusõidukitüübikoolituse tasemed

Järgmise kolme taseme puhul on kindlaks määratud eesmärgid, koolituse ulatus ja teadmiste tase, mida koolitusega kavatsetakse saavutada.

—

1. tase: lühiülevaade õhusõiduki plaanerist, süsteemidest ja jõuseadmetest, nagu on esitatud õhusõiduki hoolduskäsiraamatu süsteemikirjelduse osas / jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites.

Kursuse eesmärgid: pärast 1. taseme koolituse läbimist peab õpilane oskama teha järgmist:

a)

lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldama kogu ainet, kasutades selleks tüüpilisi termineid, ning tundma õhusõiduki plaaneri, süsteemide ja jõuseadmega seotud ohutusabinõusid;

b)

kirjeldama õhusõiduki käsiraamatuid ning õhusõiduki plaaneril, süsteemidel ja jõuseadmel tehtavaid olulisemaid hooldustöid;

c)

kirjeldama õhusõiduki põhisüsteemide üldist paigutust;

d)

kirjeldama jõuseadmete üldist paigutust ja omadusi;

e)

nimetama õhusõiduki puhul kasutatavaid eritööriistu ja katseseadmeid.

—

2. tase: süsteemne põhiülevaade juhtimisseadmetest, näidikutest, põhikomponentidest, sh nende asukohast ja otstarbest, hooldamisest ja lihtsamate vigade leidmisest. Üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest.

Kursuse eesmärgid: peale 1. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 2. taseme kursuse läbimist oskama teha järgmist:

a)

tundma aine teooria põhialuseid; rakendama üksikasjalikke protseduure järgides oma teadmisi praktikas;

b)

tundma ohutusnõudeid, mida tuleb järgida õhusõidukil, selle jõuseadmel ja süsteemidel või nende lähedal töötades;

c)

kirjeldama õhusõiduki ja selle süsteemide käitamist, eriti nende juurde pääsemist, toitega varustamist ja vooluallikaid;

d)

nimetama põhikomponentide asukohad;

e)

selgitama iga suurema süsteemi tavalist toimimist, kasutades asjakohast terminoloogiat ja nimetusi;

f)

tegema õhusõiduki järgmiste süsteemidega seotud hooldustoiminguid: kütus, jõuseadmed, hüdraulika, telik, vesi/heitvesi ja hapnik;

g)

tõendama oskust hästi kasutada lennumeeskonna nimekirja ning raporteerimissüsteemi pardal (lihtsamate vigade leidmine) ning määrata kindlaks õhusõiduki lennukõlblikkus miinimumvarustuse loetelu (MEL) / varustatuse muudatuste loetelu (CDL) põhjal;

h)

tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh jätkuva lennukõlblikkuse juhendit, hoolduskäsiraamatut, varuosade illustreeritud kataloogi jm.

—

3. tase: hoolduskäsiraamatule vastav üksikasjalik kirjeldus, käitamine, komponentide asukohad, eemaldamine/paigaldamine ning sisseehitatud katseseadmete kasutamine ja vigade leidmine.

Kursuse eesmärgid: peale 1. ja 2. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 3. taseme kursuse läbimist olema võimeline tegema järgmist:

a)

näitama oma teoreetilisi teadmisi õhusõidukisüsteemide ja -struktuuride kohta ning nende seoste kohta teiste süsteemidega, kirjeldama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil üksikasjalikult kogu ainet, tõlgendama eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning vajaduse korral rakendama parandusmeetmeid;

b)

kontrollima õhusõiduki hoolduskäsiraamatu kohaselt süsteeme, jõuseadmeid, komponente ja nende tööd;

c)

tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh konstruktsioonielementide remondi käsiraamatut, vigade leidmise käsiraamatut jne;

d)

koguma hoolduskäsiraamatu tasemel teavet vigade diagnoosimise ja kõrvaldamise otsustamiseks;

e)

kirjeldama õhusõidukitüübispetsiifiliste komponentide vahetamist.

3.   Õhusõidukitüübikoolituse nõuded

Kuigi õhusõidukitüübikoolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, võib sertifitseerida teoreetilise või praktilise õppe või mõlemad.

3.1.   Teoreetiline õpe

a)   Eesmärk

Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õpilane olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt heakskiidetud tehnilisele normdokumentatsioonile. Õpilane peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta.

b)   Koolituse tase

Koolitustasemed vastavad eespool punktis 2 esitatud tasemetele.

Pärast esimest tüübikoolituskursust peavad C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate kursused hõlmama ainult 1. taset.

3. taseme teoreetilise õppe jooksul võib kogu peatüki temaatika õpetamiseks kasutada vajaduse korral 1. ja 2. taseme koolitusmaterjale. Samas kasutatakse koolituse jooksul enamasti kõrgema taseme kursuse materjale.

c)   Kestus

Minimaalne teoreetilise õppe tundide arv on esitatud järgmises tabelis:

Kategooria

Tunnid

Lennukid maksimaalse stardimassiga üle 30 000  kg

B1.1

150

B1.2

120

B2

100

C

30

Lennukid maksimaalse stardimassiga 5 700 – 30 000  kg

B1.1

120

B1.2

100

B2

100

C

25

5 700  kg või väiksema maksimaalse stardimassiga lennukid  (*1)

B1.1

80

B1.2

60

B2

60

C

15

Kopterid  (*2)

B1.3

120

B1.4

100

B2

100

C

25

Eespool esitatud tabelis tähendab koolitustund 60 minuti pikkust õpetust, v.a vaheajad, eksamid, kontrollimine, ettevalmistamine ja õhusõidukiga tutvumine.

Kõnealused koolitustunnid kehtivad üksnes sellise teoreetilise õppe kohta, milles käsitletakse ameti kindlaksmääratud tüübipädevusele vastavaid õhusõiduki/mootori tervikkombinatsioone.

d)   Kursuse kestuse põhjendus

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis, mis on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa), toimuvate koolituskursuste ja pädeva asutuse sertifitseeritud kursuste koolitustundide arvu ja kogu koolituskava ulatust tuleb põhjendada koolitusvajaduste analüüsiga, mis põhineb järgmisel:

—

õhusõidukitüübi ehitus, hooldusvajadused ja käitamisliigid;

—

kohaldatavate peatükkide üksikasjalik kirjeldus – vt tagapool punkti 3.1 alapunktis e esitatud sisukord;

—

üksikasjalik pädevusanalüüs, millega tõendatakse, et punkti 3.1 alapunktis a esitatud eesmärgid on täielikult täidetud.

Kui koolitusvajaduste analüüsist selgub, et on vaja rohkem koolitustunde, kestab kursus tabelis sätestatud miinimumkestusest kauem.

Samamoodi põhjendatakse eespool kirjeldatud koolitusvajaduste analüüsi abil pädevale asutusele erinevuskursuste või muude koolituskursuste kombinatsioonide (nt B1- ja B2-kategooria ühendkursus) koolitustundide arvu ning selliste teoreetilist laadi koolituskursuste tundide arvu, mis kestavad eespool punkti 3.1 alapunktis c esitatust lühemat aega.

Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist:

—

praktikandi jaoks kehtestatud minimaalne külastatud tundide arv, et tema teadmised vastaksid kursuse eesmärkidele;

—

maksimaalne tundide arv päevas, võttes arvesse pedagoogika põhimõtteid ja inimtegureid.

Kui õpilane ei külasta ettenähtud miinimumarvu tunde, ei anta talle välja kursuse läbimist tõendavat tunnistust. Koolitusorganisatsioon võib miinimumarvu tundide täissaamiseks korraldada lisakoolituse.

e)   Sisu

Koolituskava peab hõlmama vähemalt järgmisi konkreetse õhusõidukitüübi puhul spetsiifilisi elemente. Samuti tuleb käsitleda täiendavaid elemente, mis on kasutusele võetud seoses tüübierinevustega, tehnika arenguga jne.

B1-kategooria töötajate puhul peab koolituskava keskenduma mehaanilistele ja elektrilistele aspektidele ning B2-kategooria töötajate puhul elektrilistele ja avioonikaaspektidele.

Tase

Peatükid

Turbiinmootoriga lennukid

Kolbmootoriga lennukid

Turbiinmootoriga kopterid

Kolbmootoriga kopterid

Avioonika

Loa kategooria

B1

C

B1

C

B1

C

B1

C

B2

Sissejuhatav moodul

5.

Tähtajad/hoolduskontrollid

1

1

1

1

1

1

1

1

1

6.

Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)

1

1

1

1

1

1

1

1

1

7.

Tõstmine ja toestamine

1

1

1

1

1

1

1

1

1

8.

Nivelleerimine ja kaalumine

1

1

1

1

1

1

1

1

1

9.

Pukseerimine ja ruleerimine

1

1

1

1

1

1

1

1

1

10.

Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine

1

1

1

1

1

1

1

1

1

11.

Sildid ja tähised

1

1

1

1

1

1

1

1

1

12.

Teenindamine

1

1

1

1

1

1

1

1

1

20.

Standardne hooldus – üksnes tüübispetsiifiline

1

1

1

1

1

1

1

1

1

Kopterid

18.

Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)

—

—

—

—

3

1

3

1

—

60.

Standardne tiivikuhooldus

—

—

—

—

3

1

3

1

—

62.

Tiivikud

—

—

—

—

3

1

3

1

1

62.A

Tiivikud – kontroll ja näidikud

—

—

—

—

3

1

3

1

3

63.

Tiivikute ajamid

—

—

—

—

3

1

3

1

1

63.A

Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud

—

—

—

—

3

1

3

1

3

64.

Sabatiivik

—

—

—

—

3

1

3

1

1

64.A

Sabatiivik – kontroll ja näidikud

—

—

—

—

3

1

3

1

3

65.

Sabatiiviku ajam

—

—

—

—

3

1

3

1

1

65.A

Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud

—

—

—

—

3

1

3

1

3

66.

Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon

—

—

—

—

3

1

3

1

—

67.

Tiiviklennu juhtimine

—

—

—

—

3

1

3

1

—

53.

Plaaneri konstruktsioon (kopter)

—

—

—

—

3

1

3

1

—

25.

Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

—

—

—

—

3

1

3

1

1

Plaaneri konstruktsioon

51.

Standardmenetlused ja -struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja kõrvaldamine)

3

1

3

1

—

—

—

—

1

53.

Kere

3

1

3

1

—

—

—

—

1

54.

Gondlid/püloonid

3

1

3

1

—

—

—

—

1

55.

Tüürstabilisaatorid

3

1

3

1

—

—

—

—

1

56.

Aknad

3

1

3

1

—

—

—

—

1

57.

Tiivad

3

1

3

1

—

—

—

—

1

27.A

Juhtpinnad (kõik)

3

1

3

1

—

—

—

—

1

52.

Uksed

3

1

3

1

—

—

—

—

1

Tsoonide ja jaamade tähistamise süsteemid

1

1

1

1

1

1

1

1

1

Plaaneri süsteemid

21.

Kliimaseadmed

3

1

3

1

3

1

3

1

3

21.A

Õhu juurdevool

3

1

3

1

1

3

3

1

2

21.B

Rõhu reguleerimine

3

1

3

1

3

1

3

1

3

21.C

Ohutus- ja hoiatusseadmed

3

1

3

1

3

1

3

1

3

22.

Lend automaatse juhtimisega

2

1

2

1

2

1

2

1

3

23.

Sidevahendid

2

1

2

1

2

1

2

1

3

24.

Elektrisüsteemid

3

1

3

1

3

1

3

1

3

25.

Varustus ja sisustus

3

1

3

1

3

1

3

1

1

25.A

Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus

1

1

1

1

1

1

1

1

3

26.

Tulekaitsevahendid

3

1

3

1

3

1

3

1

3

27.

Juhtimisseadmed

3

1

3

1

3

1

3

1

2

27.A

Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline

3

1

—

—

—

—

—

—

3

28.

Toitesüsteemid

3

1

3

1

3

1

3

1

2

28.A

Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud

3

1

3

1

3

1

3

1

3

29.

Hüdraulikasüsteemid

3

1

3

1

3

1

3

1

2

29.A

Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud

3

1

3

1

3

1

3

1

3

30.

Jäätumise ja vihmavee tõrje

3

1

3

1

3

1

3

1

3

31.

Näidikud/salvestussüsteemid

3

1

3

1

3

1

3

1

3

31.A

Mõõteriistasüsteemid

3

1

3

1

3

1

1

3

3

32.

Telik

3

1

3

1

3

1

3

1

2

32.A

Telik – kontroll ja näidikud

3

1

3

1

3

1

3

1

3

33.

Tuled

3

1

3

1

3

1

3

1

3

34.

Navigeerimine

2

1

2

1

2

1

2

1

3

35.

Hapnikusüsteem

3

1

3

1

—

—

—

—

2

36.

Suruõhusüsteem

3

1

3

1

3

1

3

1

2

36.A

Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud

3

1

3

1

3

1

3

1

3

37.

Vaakumsüsteem

3

1

3

1

3

1

3

1

2

38.

Vee/heitveesüsteem

3

1

3

1

—

—

—

—

2

41.

Ballastvesi

3

1

3

1

—

—

—

—

1

42.

Integreeritud modulaaravioonika

2

1

2

1

2

1

2

1

3

44.

Salongisüsteemid

2

1

2

1

2

1

2

1

3

45.

Pardal asuvad hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)

3

1

3

1

3

1

—

—

3

46.

Teabesüsteemid

2

1

2

1

2

1

2

1

3

50.

Lasti- ja muud ruumid

3

1

3

1

3

1

3

1

1

Turbiinmootor

70.

Standardmenetlused – mootorid

3

1

—

—

3

1

—

—

1

70.A

Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

3

1

—

—

3

1

—

—

1

70.B

Mootori jõudlus

3

1

—

—

3

1

—

—

1

71.

Jõuseade

3

1

—

—

3

1

—

—

1

72.

Mootoriturbiin / turbopropellermootor / turboventilaatormootor / lahtine ventilaator

3

1

—

—

3

1

—

—

1

73.

Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

3

1

—

—

3

1

—

—

1

75.

Õhk

3

1

—

—

3

1

—

—

1

76.

Mootori juhtimisseadmed

3

1

—

—

3

1

—

—

1

78.

Väljalase

3

1

—

—

3

1

—

—

1

79.

Õli

3

1

—

—

3

1

—

—

1

80.

Käivitamine

3

1

—

—

3

1

—

—

1

82.

Vee sissepritse

3

1

—

—

3

1

—

—

1

83.

Lisareduktorid

3

1

—

—

3

1

—

—

1

84.

Veojõu suurendamine

3

1

—

—

3

1

—

—

1

73.A

Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)

3

1

—

—

3

1

—

—

3

74.

Süüde

3

1

—

—

3

1

—

—

3

77.

Mootori näidikusüsteemid

3

1

—

—

3

1

—

—

3

49.

Abijõuseadmed

3

1

—

—

—

—

—

—

2

Kolbmootor

70.

Standardmenetlused – mootorid

—

—

3

1

—

—

3

1

1

70.A

Konstruktsioon ja tööpõhimõte (paigaldus, karburaatorid, kütuse sissepritsesüsteemid, sisse- ja väljalaske- ning jahutussüsteemid, ülelaadimine ja turboülelaadimine, määrdesüsteemid)

—

—

3

1

—

—

3

1

1

70.B

Mootori jõudlus

—

—

3

1

—

—

3

1

1

71.

Jõuseade

—

—

3

1

—

—

3

1

1

73.

Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

—

—

3

1

—

—

3

1

1

76.

Mootori juhtimisseadmed

—

—

3

1

—

—

3

1

1

79.

Õli

—

—

3

1

—

—

3

1

1

80.

Käivitamine

—

—

3

1

—

—

3

1

1

81.

Turbiinid

—

—

3

1

—

—

3

1

1

82.

Vee sissepritse

—

—

3

1

—

—

3

1

1

83.

Lisareduktorid

—

—

3

1

—

—

3

1

1

84.

Veojõu suurendamine

—

—

3

1

—

—

3

1

1

73.A

Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)

—

—

3

1

—

—

3

1

3

74.

Süüde

—

—

3

1

—

—

3

1

3

77.

Mootori näidikusüsteemid

—

—

3

1

—

—

3

1

3

Propellerid

60.A

Standardmenetlused – propeller

3

1

3

1

—

—

—

—

1

61.

Propellerid/jõuseadmed

3

1

3

1

—

—

—

—

1

61.A

Propelleri ehitus

3

1

3

1

—

—

—

—

—

61.B

Propelleri sammu reguleerimine

3

1

3

1

—

—

—

—

—

61.C

Propelleri sünkroniseerimine

3

1

3

1

—

—

—

—

1

61.D

Propelleri elektrooniline juhtimine

2

1

2

1

—

—

—

—

3

61.E

Propelleri jäätõrje

3

1

3

1

—

—

—

—

—

61.F

Propelleri hooldamine

3

1

3

1

—

—

—

—

1

f)   Klassiruumis või virtuaalkeskkonnas antava teoreetilise õppe vajaduste rahuldamiseks võib kasutada multimeediapõhise koolitamise meetodeid, kui koolituskursuse kinnitanud pädev asutus on need heaks kiitnud.

3.2.   Praktiline õpe

a)   Eesmärk

Praktilise õppe eesmärk on saavutada nõutav pädevus õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiintööde ohutul tegemisel kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjaomaste juhiste ja ülesannetega, nt vigade leidmisel, remonditöödel, reguleerimisel, osade vahetamisel, seadistamisel ja vajaduse korral funktsionaalsete kontrollide teostamisel. See hõlmab oskust kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõiduki tehnilisi ja muid dokumente ning eritööriistu ja katseseadmeid, et kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübile spetsiifilisi komponente ja mooduleid, sh hooldustööd tiibadel.

b)   Sisu

Praktilise õppe ühe osana võetakse läbi vähemalt 50 % allpool toodud tabelis ristiga märgitud punktidest, mis on olulised konkreetse õhusõidukitüübi puhul.

Ristiga märgitud ained on praktilise õppe seisukohast olulised selleks, et piisavalt käsitleda põhiliste hooldustööde teostamise, paigalduse ja ohutuse küsimusi, eriti juhtudel, kui kõnealuseid küsimusi ei ole võimalik üksnes teoreetilise õppe käigus täielikult selgitada. Kuigi loetelus on esitatud need ained, mis praktilise õppe jooksul on igal juhul vaja läbi võtta, võib vajaduse korral käsitleda ka muid konkreetse õhusõidukitüübiga seotud teemasid.

Käsitletud ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid ülesandeid.

Tabelis on kasutatud järgmisi lühendeid: LOC: asukoht; FOT: toimivuskatse; SGH: hooldustööd ja maapealne käitlus; R/I: eemaldamine/paigaldamine; MEL: miinimumvarustus: TS: vigade leidmine.

Peatükid

B1/B2

B1

B2

LOC

FOT

SGH

R/I

MEL

TS

FOT

SGH

R/I

MEL

TS

Sissejuhatav moodul

5.

Tähtajad/hoolduskontrollid

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

6.

Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

7.

Tõstmine ja toestamine

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

8.

Nivelleerimine ja kaalumine

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

9.

Pukseerimine ja ruleerimine

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

10.

Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

11.

Sildid ja tähised

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

12.

Teenindamine

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

20.

Standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

Kopterid

18.

Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)

X/—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

60.

Tiivikuga seotud standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

62.

Tiivikud

X/—

—

X

X

—

X

—

—

—

—

—

62.A

Tiivikud – kontroll ja näidikud

X/X

X

X

X

X

X

—

—

X

—

X

63.

Tiivikute ajamid

X/—

X

—

—

—

X

—

—

—

—

—

63.A

Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

X

X

X

—

—

X

—

X

64.

Sabatiivik

X/—

—

X

—

—

X

—

—

—

—

—

64.A

Sabatiivik – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

X

X

X

—

—

X

—

X

65.

Sabatiiviku ajam

X/—

X

—

—

—

X

—

—

—

—

—

65.A

Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

X

X

X

—

—

X

—

X

66.

Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon

X/—

X

X

—

—

X

—

—

—

—

—

67.

Tiiviklennu juhtimine

X/—

X

X

—

X

X

—

—

—

—

—

53.

Plaaneri konstruktsioon (kopter)

Märkus: käsitletakse seoses plaaneri konstruktsiooniga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

25.

Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

—

—

—

Plaaneri konstruktsioon:

51.

Standardmenetlused ja Struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja remont)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

53.

Kere

X/—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

54.

Gondlid/püloonid

X/—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

55.

Tüürstabilisaatorid

X/—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

56.

Aknad

X/—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

57.

Tiivad

X/—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

27.A

Juhtpinnad

X/—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

52.

Uksed

X/X

X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

Plaaneri süsteemid:

21.

Õhu konditsioneerimine

X/X

X

X

—

X

X

X

X

—

X

X

21.A

Õhu juurdevool

X/X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

—

21.B

Rõhu reguleerimine

X/X

X

—

—

X

X

X

—

—

X

X

21.C

Ohutus- ja hoiatusseadmed

X/X

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

22.

Lend automaatse juhtimisega

X/X

—

—

—

X

—

X

X

X

X

X

23.

Sidevahendid

X/X

—

X

—

X

—

X

X

X

X

X

24.

Elektrisüsteemid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

25.

Varustus ja sisustus

X/X

X

X

X

—

—

X

X

X

—

—

25.A

Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus

X/X

X

X

X

—

—

X

X

X

—

—

26.

Tulekaitsevahendid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

27.

Juhtimisseadmed

X/X

X

X

X

X

X

X

—

—

—

—

27.A

Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline

X/X

X

X

X

X

—

X

—

X

—

X

28.

Toitesüsteemid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

—

X

—

28.A

Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

—

—

—

X

—

X

—

X

29.

Hüdraulikasüsteemid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

—

X

—

29.A

Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

X

X

X

X

—

X

X

X

30.

Jäätumise ja vihmavee tõrje

X/X

X

X

—

X

X

X

X

—

X

X

31.

Mõõteriistad

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

31.A

Näidikusüsteemid

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

32.

Telik

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

—

32.A

Telik – kontroll ja näidikud

X/X

X

—

X

X

X

X

—

X

X

X

33.

Tuled

X/X

X

X

—

X

—

X

X

X

X

—

34.

Navigeerimine

X/X

—

X

—

X

—

X

X

X

X

X

35.

Hapnikusüsteem

X/—

X

X

X

—

—

X

X

—

—

—

36.

Suruõhusüsteem

X/—

X

—

X

X

X

X

—

X

X

X

36.A

Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

37.

Vaakumsüsteem

X/—

X

—

X

X

X

—

—

—

—

—

38.

Vee-/heitveesüsteem

X/—

X

X

—

—

—

X

X

—

—

—

41.

Ballastvesi

X/—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

42.

Integreeritud modulaaravioonika

X/X

—

—

—

—

—

X

X

X

X

X

44.

Salongisüsteemid

X/X

—

—

—

—

—

X

X

X

X

X

45.

Pardapealsed hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

46.

Teabesüsteemid

X/X

—

—

—

—

—

X

—

X

X

X

50.

Lasti- ja muud ruumid

X/X

—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

Turbiin-/kolbmootori moodul

70.

Standardmenetlused – mootorid – üksnes tüübispetsiifilised

—

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

70.A

Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Turbiinmootorid:

70.B

Mootori jõudlus

—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

71.

Jõuseade

X/—

X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

72.

Mootoriturbiin/turbopropellermootor/turboventilaatormootor/lahtine ventilaator

X/—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

73.

Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

X/X

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

73.A

FADEC- süsteemid (FADEC Systems)

X/X

X

—

X

X

X

X

—

X

X

X

74.

Süüde

X/X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

—

75.

Õhk

X/—

—

—

X

—

X

—

—

—

—

—

76.

Mootori juhtimisseadmed

X/—

X

—

—

—

X

—

—

—

—

—

77.

Mootori näidikud

X/X

X

—

—

X

X

X

—

—

X

X

78.

Väljalase

X/—

X

—

—

X

—

—

—

—

—

—

79.

Õli

X/—

—

X

X

—

—

—

—

—

—

—

80.

Käivitamine

X/—

X

—

—

X

X

—

—

—

—

—

82.

Vee sissepritse

X/—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

83.

Abiseadmete ajami ülekanne

X/—

—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

84.

Veojõu suurendamine

X/—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Abijõuseadmed (APU):

49.

Abijõuseadmed

X/—

X

X

—

—

X

—

—

—

—

—

Kolbmootorid:

70.

Standardmenetlused –mootorid - üksnes tüübispetsiifilised

—

—

X

—

—

—

—

X

—

—

—

70.A

Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)

X/X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

70.B

Mootori jõudlus

—

—

—

—

—

X

—

—

—

—

—

71.

Jõuseade

X/—

X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

73.

Mootori toitesüsteem ja selle kontroll

X/X

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

73.A

FADEC- süsteemid (FADEC Systems)

X/X

X

—

X

X

X

X

X

X

X

X

74.

Süüde

X/X

X

—

—

—

—

X

—

—

—

—

76.

Mootori juhtimisseadmed

X/—

X

—

—

—

X

—

—

—

—

—

77.

Mootori näidikud

X/X

X

—

—

X

X

X

—

—

X

X

78.

Väljalase

X/—

X

—

—

X

X

—

—

—

—

—

79.

Õli

X/—

—

X

X

—

—

—

—

—

—

—

80.

Käivitamine

X/—

X

—

—

X

X

—

—

—

—

—

81.

Turbiinid

X/—

X

X

X

—

X

—

—

—

—

—

82.

Vee sissepritse

X/—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

83.

Abiseadmete ajami ülekanne

X/—

—

X

X

—

—

—

—

—

—

—

84.

Veojõu suurendamine

X/—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Propellerid:

60.A

Tavapärased tööd – propeller

—

—

—

X

—

—

—

—

—

—

—

61.

Propellerid/jõuseadmed

X/X

X

X

—

X

X

—

—

—

—

—

61.A

Propelleri ehitus

X/X

—

X

—

—

—

—

—

—

—

—

61.B

Propelleri sammu reguleerimine

X/—

X

—

X

X

X

—

—

—

—

—

61.C

Propelleri sünkroniseerimine

X/—

X

—

—

—

X

—

—

—

X

—

61.D

Propelleri elektrooniline juhtimine

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

61.E

Propelleri jäätõrje

X/—

X

—

X

X

X

—

—

—

—

—

61.F

Propelleri hooldamine

X/X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

4.   Tüübikoolitusalase eksamineerimise ja hindamise nõuded

4.1.   Teoreetilise õppe alase eksamineerimise nõuded

Pärast õhusõidukitüübikoolituse teooriaosa läbimist sooritatakse kirjalik eksam, mis vastab järgmistele nõuetele.

a)

Eksamineerimiseks kasutatakse valikvastustega küsimusi. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige. Eksami aeg sõltub küsimuste koguarvust ja igale küsimusele arvestatakse keskmiselt 90 sekundit.

b)

Ebaõiged valikvastused peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

c)

Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid sisaldama menetlusvigu, näiteks ebaõige tähenduse kasutamist (+ asemel –) või valesid mõõtühikuid. Vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

d)

Iga peatüki (*3) puhul kasutatav eksamineerimistase vastab punktis 2 „Õhusõidukitüübikoolituse tasemed” kindlaksmääratud tasemetele. Samas on lubatud esitada ka teatav arv madalama taseme küsimusi.

e)

Eksami ajal ei tohi kasutada abivahendeid. Samuti ei ole lubatud kasutada teatmeteoseid. Erandiks on eksamid, kus kontrollitakse B1- ja B2-kategooria kandidaatide oskust tõlgendada tehnilisi dokumente.

f)

Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt:

—

peatüki ja taseme kohta tegelikult antud koolitustundide arvule;

—

koolitusvajaduste analüüsis esitatud õppe-eesmärkidele.

Kursuse heakskiitmisel hindab liikmesriigi pädev asutus küsimuste arvu ja taset.

g)

Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest. Kui tüübikoolituse kohta korraldatakse mitu eksamit, loetakse sooritatuks need eksamid, mille puhul vähemalt 75 % küsimustest on õigesti vastatud. Selleks et oleks võimalik õigesti vastata täpselt 75 % küsimustele, korrutatakse eksamiküsimuste arv neljaga.

h)

Trahvipunktisüsteemi (st punktide mahaarvamist valesti vastatud küsimuste korral) ei kasutata.

i)

Vaheeksameid tohib lõpueksami osana kasutada üksnes juhul, kui nendes kasutatakse nõutavat arvu küsimusi nõutaval tasemel.

4.2.   Praktilise õppe hindamise nõuded

Pärast õhusõidukitüübikoolituse praktilise osa läbimist tuleb teha hindamine, mis peab vastama järgmistele nõuetele.

a)

Hindamist teostavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

b)

Hinnatakse praktikandi teadmisi ja oskusi.

5.   Tüübieksaminõuded

Tüübieksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljaantud koolitusluba.

Eksam on suuline, kirjalik või praktilistel oskustel põhinev või nende kombinatsioon ning see vastab järgmistele nõuetele.

a)

Suulise eksami küsimused peavad olema avatud.

b)

Kirjaliku eksami küsimused peavad olema valikvastustega küsimused või teemaarendusküsimused.

c)

Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks isiku oskus täita konkreetset tööülesannet.

d)

Eksamiteemadeks peab olema valik punktis 3 kirjeldatud tüübikoolitus-/eksamikava peatükkidest (*4) vastaval tasemel.

e)

Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.

f)

Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alusel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.

g)

Eksamil tuleb tagada järgmiste eesmärkide saavutamine:

1.

käsitleda tõeselt ja usaldusväärselt õhusõiduki ja selle süsteemide teemat;

2.

tagada õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiinsete tööde ohutu tegemine kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjakohaste juhiste ja ülesannetega, näiteks vigade leidmine, remonditööd, reguleerimine, osade vahetamine, seadistamine ja vajaduse korral funktsionaalsed kontrollid, näiteks mootori töö jms;

3.

kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõidukiga seotud tehnilisi ja muid dokumente;

4.

kasutada nõuetekohaselt eritööriistu ja katseseadmeid, kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübispetsiifilisi komponente ja mooduleid, kaasa arvatud hooldustööd tiibadel.

h)

Eksam peab vastama järgmistele tingimustele.

1.

Eksamit võib püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist. Pärast esimest ebaõnnestunud katset ühes koolitustsüklis on vaja oodata 30 päeva ja pärast teist ebaõnnestunud katset on vaja oodata 60 päeva.

Taotleja annab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka selle lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni või pädeva asutuse nime, kes eksami korraldas. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.

2.

Tüübieksam tuleb sooritada ja vajalikud praktilised oskused tuleb omandada kolme aasta jooksul enne seda, kui esitatakse taotlus lennundustehnilise töötaja loale tüübipädevusmärke saamise kohta.

3.

Tüübieksami peab vastu võtma vähemalt üks eksamineerija. Eksamineerija(d) ei tohi olla seotud taotleja koolitamisega.

i)

Eksamineerija peab koostama ja allkirjastama kirjaliku aruande, milles selgitatakse, miks kandidaat eksami sooritas või seda ei sooritanud.

6.   Koolitus töökohal

Töökohal toimuva koolituse kiidab heaks loa väljaandnud pädev asutus.

Seda korraldatakse konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks nõuetekohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis ja tema kontrolli all ning seda hindavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

Töökohal toimuv koolitus peab olema alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.

a)   Eesmärk

Töökohal toimuva koolituse eesmärk on omandada ohututeks hooldustöödeks vajalik pädevus ja kogemused.

b)   Sisu

Töökohal toimuv koolitus hõlmab pädeva asutuse jaoks vastuvõetavate ülesannete läbilõiget. Töökohal toimuval koolitusel käsitletavad ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid hooldusülesandeid.

Õpilane ja määratud järelevaataja peavad mõlemad kinnitama iga ülesande oma allkirjaga. Loetletud ülesanded peavad põhinema tegelikul töökorraldusel/töölehel jms.

Töökohal toimuva koolituse lõplik hindamine on kohustuslik ja seda peab tegema määratud hindaja, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.

Töökohal toimuva koolituse töölehtedele/päevikusse kantakse järgmised andmed:

1.

praktikandi nimi;

2.

sünniaeg;

3.

sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

4.

asukoht;

5.

järelevaataja(te) ja hindaja nimi (nimed) (sh loa olemasolu korral ka selle number);

6.

ülesande lõpuleviimise kuupäev;

7.

ülesande kirjeldus ning viide töökorraldusele / töökäsule / tehnilisele päevikule jms;

8.

õhusõidukitüüp ja õhusõiduki registreerimisnumber;

9.

taotletav õhusõidukitüübipädevus.

Selleks et pädeval asutusel oleks lihtsam töökohal toimuvat koolitust kontrollida, tuleb esitada i) üksikasjalikud töölehed / üksikasjalik päevik ning ii) vastavusaruanne, millega tõendatakse töökohal toimuva koolituse vastavust käesoleva osa nõudele.

„IV liide

66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus

Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõudeid, mida kohaldatakse uue kategooria või alamkategooria taotlemisel 66. osa kohasele loale.

Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega sellisel käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse asjaomasesse alamkategooriasse.

Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem juhul, kui taotluse esitaja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud 147. osa nõuetele vastava heakskiidetud kursuse.

Kuni

Alates

A1

A2

A3

A4

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

B2

B3

A1

—

6 kuud

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

A2

6 kuud

—

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

A3

6 kuud

6 kuud

—

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

A4

6 kuud

6 kuud

6 kuud

—

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

B1.1

Puuduvad

6 kuud

6 kuud

6 kuud

—

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

6 kuud

B1,2

6 kuud

Puuduvad

6 kuud

6 kuud

2 aastat

—

2 aastat

6 kuud

2 aastat

Puuduvad

B1.3

6 kuud

6 kuud

Puuduvad

6 kuud

6 kuud

6 kuud

—

6 kuud

1 aasta

6 kuud

B1.4

6 kuud

6 kuud

6 kuud

Puudub

2 aastat

6 kuud

2 aastat

—

2 aastat

6 kuud

B2

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

—

1 aasta

B3

6 kuud

Puudub

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

—

„V liide

Taotluse vorm – EASA vorm 19

1.

 Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks.

2.

 Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (66. osa) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) nõuded ei kehti.

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

„VI liide

III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26

1.

 III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel.

2.

 Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõtmeid vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (66. osa) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana.

3.

 Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise puhul.

4.

 Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest.

5.

 Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega.

6.

 Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus.

7.

 Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus.

8.

 Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid.

9.

 Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise, samuti vastutusele võtmise siseriiklike õigusaktide alusel.

10.

 III lisa (66. osa) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada.

11.

 EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (66. osa) reguleerimisalast väljapoole.

12.

 Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (66. osa) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni.

13.

 Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõidukitüübipädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübipädevuse kinnitamiseni, ning anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübipädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem.

14.

 Punkti 13 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema eespool kirjeldatud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet.

15.

 Loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg „PIIRANGUD” välja märkusega „piiranguid ei ole”.

16.

 Kui kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, järgmine: „pädevus puudub”.

17.

 III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis

Image 3

Tekst pildi

Image 4

Tekst pildi
”

4.   

Määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa (147. osa) muudetakse järgmiselt:

1)

sisukord asendatakse järgmisega:

„SISUKORD

147.1

A JAGU –   TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

147.A.05

 Reguleerimisala

147.A.10

 Üldsätted

147.A.15

 Taotlemine

B ALAJAGU –   ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

147.A.100

 Nõuded tööruumidele

147.A.105

 Nõuded töötajatele

147.A.110

 Õpetajate, eksamineerijate ja hindajate andmed

147.A.115

 Õppevahendid

147.A.120

 Hoolduskoolituse materjalid

147.A.125

 Koolituse dokumenteerimine

147.A.130

 Õppemeetodid ja kvaliteedi tagamise kord

147.A.135

 Eksamid

147.A.140

 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamat

147.A.145

 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni õigused

147.A.150

 Muudatused lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis

147.A.155

 Organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse kestvus

147.A.160

 Puudused

C ALAJAGU –   HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS

147.A.200

 Heakskiidetud baaskoolitus

147.A.205

 Baasteadmiste kontroll

147.A.210

 Praktiliste baasoskuste hindamine

D ALAJAGU –   TÜÜBI-/TÖÖKOOLITUS

147.A.300

 Tüübi-/töökoolitus

147.A.305

 Tüübieksamid ja tööoskuste hindamised

B JAGU —   MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU –   ÜLDSÄTTED

147.B.05

 Reguleerimisala

147.B.10

 Pädev asutus

147.B.20

 Dokumentide säilitamine

147.B.25

 Erandid

B ALAJAGU –   SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE

147.B.110

 Sertifikaadi väljaandmise menetlus ja sertifikaadi muudatused

147.B.120

 Sertifikaadi pikendamise kord

147.B.125

 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat

147.B.130

 Puudused

C ALAJAGU –   LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KOOLITUSORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI KEHTETUKS TUNNISTAMINE, PEATAMINE JA SELLELE PIIRANGUTE KEHTESTAMINE

147.B.200

 Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamine, peatamine ja sellele piirangute kehtestamine

I liide –

 Baaskoolituse kestus

II liide –

 IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

III liide –

 IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149”;

2)

A jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„A   JAGU

TEHNILISED NÕUDED ”;

3)

jaotis 147.A.125 asendatakse järgmisega:

„147.A.125   Koolituse dokumenteerimine

Organisatsioon säilitab kõiki õpilaste koolitamise, eksamineerimise ja hindamisega seotud dokumente määramatu aja.”;

4)

jaotist 147.A.145 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Organisatsioonile ei tohi anda luba korraldada eksameid, kui talle ei ole antud luba korraldada vastavat koolitust.”;

ii)

lisatakse järgmine punkt f:

„f)

Erandina punktist e võib organisatsioonile, kellele on antud luba korraldada baasteadmistega seotud koolitusi või tüübikoolitust, anda loa tüübieksamite korraldamiseks juhul, kui tüübikoolitust ei nõuta.”

5)

A jao C alajao pealkiri asendatakse järgmisega:

„C-   ALAJAGU

HEAKSKIIDETUD BAASKOOLITUS ”;

6)

jaotise 147.A.200 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Õppetöös tuleb käsitleda kategooria või alamkategooria lennundustehnilise töötaja loaga seotud ainet vastavalt III lisale (66. osa)”;

7)

B jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„B   JAGU

MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE ”;

8)

jaotis 147.B.15 jäetakse välja;

(9)

jaotise 147.B.120 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollida käesoleva lisa (147. osa) nõuete täitmise suhtes. Kontrollimine hõlmab vähemalt ühe asjaomase lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni korraldatud koolituskursuse ja ühe eksami jälgimist.”;

10)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Baaskursuse kestus

Täismahus baaskursuse miinimumkestus on järgmine:

Baaskursus

Kestus (tundides)

Teoreetilise õppe osa (%)

A1

800

30–35

A2

650

30–35

A3

800

30–35

A4

800

30–35

B1.1

2 400

50–60

B1.2

2 000

50–60

B1.3

2 400

50–60

B1.4

2 400

50–60

B2

2 400

50–60

B3

1 000

50–60”

11)

Liidet II muudetakse järgmiselt.

„II liide

IV lisas (147. osa) osutatud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 11

Image 5

Tekst pildi

Image 6

Tekst pildi

12)

III liide asendatakse järgmisega:

„III liide

III liide – IV lisas (147. osa) osutatud tunnistused – EASA vormid 148 ja 149

1.   Baaskoolitus/eksam

Allpool esitatud tunnistuse vormi, milles käsitletakse 147. osa kohase baaskoolituse läbimist, kasutatakse baaskoolituse läbimise, baasteadmiste eksami sooritamise või mõlema tõendamiseks.

Tunnistusel on selgelt märgitud iga mooduli kohta sooritatud eksamid, eksami sooritamise kuupäev ja III lisa (66. osa) I liite vastav versioon.

Image 7

Tekst pildi

2.   Tüübikoolitus/eksam

147. osa kohase tüübikoolituse tunnistuse allpool esitatud vormi kasutatakse tüübikoolituse teoreetilise õppe, tüübikoolituse praktilise õppe või mõlema läbimise tõendamiseks.

Tunnistusele märgitakse ka plaaneri/mootori kombinatsioon, mida koolituse jooksul kasutati.

Asjakohased viited tuleb vajaduse korral kustutada ning koolituse liigi lahtrisse tuleb märkida, kas koolitus hõlmas ainult teoreetilist õpet või nii teoreetilist kui ka praktilist õpet.

Koolitustunnistusel tuleb selgelt märkida, kas koolitus oli täielik või osaline (nt plaanerit või jõuseadet või avioonika- ja elektrisüsteeme käsitlev kursus), või taotleja varasemal kogemusel põhinev erinevuskoolitus, nt A340 (CFM) koolitus A320 kogemust omavatele lennundustehnilistele töötajatele. Kui tegemist ei ole täieliku koolitusega, tuleb tunnistusel näidata, kas kursuse jooksul käsitleti eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte või mitte.

[…]

Image 8

Tekst pildi

(*1)  Selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite puhul, mille maksimaalne stardimass on alla 2 000 kg, võib koolituse miinimumkestust vähendada 50 %.

(*2)  Gruppi 2 (määratud kindlaks jaotises 66.A.42) kuuluvaid koptereid hõlmava koolituse miinimumkestust võib vähendada 30 %.

(*3)  Punkti 4 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e tabelis sisalduv nummerdatud rida.

(*4)  Punkti 5 kohaldamisel on peatükk punkti 3.1 alapunkti e ja punkti 3.2 alapunkti b tabelis sisalduv nummerdatud rida.