29.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 283/1

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

16. juuni 2011,

ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu (mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/708/EL)

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahelises lennutranspordilepingus (1) (edaspidi „lennutranspordileping”), mis allkirjastati Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Euroopa Ühenduse poolt 25. ja 30. aprillil 2007 ja mida on muudetud Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu (allkirjastatud 25. ja 30. aprillil 2007) muutmise protokolliga (2) (edaspidi „protokoll”), mis allkirjastati Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Liidu poolt 24. juunil 2010, nähakse sõnaselgelt ette kolmandate riikide ühinemine lennutranspordilepinguga.

(2)	Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu alusel loodud ühiskomitee koostas vastavalt kõnealuse lepingu artikli 18 lõikele 5 ettepaneku Islandi ja Norra Kuningriigi ühinemiseks protokolliga muudetud lennutranspordilepinguga.

(3)	Ühiskomitee tegi 16. novembril 2010 ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu (edaspidi „ühinemisleping”) ettepaneku.

(4)

Komisjon on pidanud läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu üle, mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist (edaspidi „kõrvalleping”).

(5)	Ühinemisleping ja kõrvalleping tuleks allkirjastada ning neid tuleks kohaldada ajutiselt kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada liidu nimel ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vaheline lennutranspordileping ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vaheline kõrvalleping, mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist, eeldusel et nimetatud lepingud sõlmitakse.

Ühinemislepingu ja kõrvallepingu tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel ühinemislepingule ja kõrvallepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Liit ning, kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses, selle liikmesriigid ja teised lepinguosalised kohaldavad ühinemislepingut ja kõrvallepingut ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast (3) kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 16. juuni 2011

eesistuja

VÖLNER P.

(1) ELT L 134, 25.5.2007, lk 4.

(2) ELT L 223, 25.8.2010, lk 3.

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab ühinemislepingu ja kõrvallepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

LENNUTRANSPORDILEPING

AMEERIKA ÜHENDRIIGID (edaspidi „USA”)

ühelt poolt,

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”),

ning

EUROOPA LIIT

teiselt poolt,

ISLAND

kolmandalt poolt ning

NORRA KUNINGRIIK (edaspidi „Norra”)

neljandalt poolt,

SOOVIDES edendada lennuettevõtjate konkurentsil põhinevat rahvusvahelist lennundust turul, mille reguleerimisse valitsused minimaalselt sekkuvad;

SOOVIDES soodustada rahvusvahelise lennutranspordi võimaluste laienemist, sealhulgas lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et täita reisijate ja kaubasaatjate vajadust mugavate lennutransporditeenuste järele;

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja kaubasaatjatele avalikke konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel;

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid liberaliseeritud lepingust kasu;

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeimat taset ning veel kord rõhutades tõsist muret selliste õhusõidukite julgeoleku vastu suunatud tegude või ähvarduste pärast, mis ohustavad isikuid või vara, mõjutavad negatiivselt lennutranspordi toimimist ning kahjustavad üldsuse usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu;

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelist tsiviillennunduse konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Chicagos 7. detsembril 1944;

TUNNISTADES, et riiklikud toetused võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ning takistada käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamist;

KINNITADES keskkonnakaitse olulisust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel;

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, mis on koostatud 28. mail 1999 Montrealis;

SOOVIDES tugineda olemasolevate lepingute raamistikule eesmärgiga avada juurdepääs turgudele ning võimaldada tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ning üldsusele mõlemal pool Atlandi ookeani maksimaalset kasu;

TUNNISTADES, et konkurentsivõime tugevdamiseks ja käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks on oluline suurendada oma lennuettevõtjate juurdepääsu ülemaailmsetele kapitaliturgudele;

SOOVIDES luua ülemaailmse tähtsusega pretsedenti, et propageerida liberaliseerimise eeliseid selles üliolulises majandussektoris;

TUNNISTADES, et tulenevalt Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) jõustumisest 1. detsembril 2009 asendas Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning et alates sellest kuupäevast kohaldatakse kõiki Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelisest lennutranspordilepingust (mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007) tulenevaid Euroopa Ühenduse õigusi ja kohustusi ning kõiki kõnealuses lepingus sisalduvaid viiteid Euroopa Ühendusele Euroopa Liidu suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõiste

„Lepinguosaline”– USA, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, Island või Norra.

Artikkel 2

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu ning käesoleva lepingu lisa kohaldamine

Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, mis allkirjastati 25. ja 30. aprillil 2007 (edaspidi „lennutranspordileping”) ja mida on muudetud Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolliga, mis allkirjastati 24. juunil 2010 (edaspidi „protokoll”), ning mis on viitega lepingule lisatud, kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu osaliste suhtes käesoleva lepingu lisas sätestatud tingimustel. Protokolliga muudetud lennutranspordilepingut kohaldatakse Islandi ja Norra suhtes nii, nagu oleksid nad Euroopa Liidu liikmesriigid ning seega on Islandil ja Norral kõik kõnealusest lepingust tulenevad liikmesriikide õigused ja kohustused. Käesoleva lepingu lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

Lõpetamine või ajutise kohaldamise peatamine

1. Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võivad igal ajal teatada kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu ülejäänud kolmele lepinguosalisele oma otsusest lõpetada käesolev leping või selle ajutine kohaldamine vastavalt artiklile 5.

Teate koopia saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO). Käesolev leping või selle ajutine kohaldamine lõpeb pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) käimasoleva lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu ei ole kõikide lepinguosaliste kokkuleppel kõnealust teadet tagasi võetud.

2. Island või Norra võivad igal ajal teatada kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu teistele lepinguosalistele oma otsusest taganeda käesolevast lepingust või otsusest lõpetada lepingu ajutine kohaldamine vastavalt artiklile 5. Teate koopia saadetakse samal ajal ICAO-le. Selline lepingust taganemine või lepingu ajutise kohaldamise lõpetamine jõustub pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest IATA käimasoleva lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu ei ole teadet edastava lepinguosalise, Ameerika Ühendriikide ega Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kokkuleppel kõnealust teadet tagasi võetud.

3. Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võivad igal ajal teatada kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu Islandile või Norrale oma otsusest lõpetada käesolev leping või selle ajutine kohaldamine Islandi või Norra suhtes. Teate koopiad saadetakse samal ajal ka ülejäänud kahele lepinguosalisele ja ICAO-le. Lepingu lõpetamine või lepingu ajutise kohaldamise lõpetamine Islandi või Norra suhtes jõustub pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest IATA lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu ei ole Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ega teate saanud lepinguosalise kokkuleppel kõnealust teadet tagasi võetud.

4. Käesolevas artiklis osutatud diplomaatilised noodid edastatakse järgmiselt: diplomaatilised noodid Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele edastatakse Euroopa Liidule ning diplomaatilised noodid Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt edastab Euroopa Liit.

5. Kui protokolliga muudetud lennutranspordileping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping, olenemata käesoleva artikli muudest sätetest.

Artikkel 4

Registreerimine ICAOs

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat registreerib käesoleva lepingu ja kõik selle muudatused ICAOs.

Artikkel 5

Ajutine kohaldamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et kohaldatava siseriikliku õigusega lubatud ulatuses kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle jõustumiseni. Kui protokolliga muudetud lennutranspordileping lõpetatakse vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 23 või selle ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 25 või protokolli ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt kõnealuse protokolli artiklile 9, lõpetatakse samal ajal ka käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev leping jõustub (olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem):

1)	lennutranspordilepingu jõustumise kuupäeval;

2)	protokolli jõustumise kuupäeval;

3)	üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, millega kinnitatakse, et kõik käesoleva lepingu jõustamiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

Kõnealused diplomaatilised noodid vahetatakse järgmiselt: Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilised noodid edastatakse Euroopa Liidule ning diplomaatilised noodid Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt edastab Euroopa Liit. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab / diplomaatilised noodid sisaldavad iga liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustamiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Luxembourgis ja Oslos vastavalt kuueteistkümnendal ja kahekümne esimesel juunil 2011 neljas eksemplaris.

For the United States of America

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l’Union européenne

Per l’Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

For Kongeriket Norge

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Репyблика Бългaрия

Za Českou republiku

For Kongeriget Danmark

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā –

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

ÜHISDEKLARATSIOON

Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, Islandi ning Norra Kuningriigi esindajad kinnitasid, et ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu (edaspidi „leping”) teiste keeleversioonide autentsus kinnitatakse kas kirjavahetuse teel enne lepingu allkirjastamist või ühiskomitee otsusega pärast lepingu allkirjastamist.

Käesolev ühisdeklaratsioon on lepingu lahutamatu osa.

LISA

Islandit ja Norrat käsitlevad erisätted

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu järgmiselt muudetud sätteid kohaldatakse kõikide käesoleva lepingu osaliste suhtes. Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu sätteid kohaldatakse Islandi ja Norra suhtes nii, nagu oleksid nad Euroopa Liidu liikmesriigid, ning seega on Islandil ja Norral kõik liikmesriikide õigused ja kohustused, mis tulenevad kõnealusest lepingust, kooskõlas järgmisega.

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 1 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„ „Territoorium” – USA puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut vastavalt kõnealuses lepingus ja sellele järgnevas õigusaktis sätestatud tingimustele, välja arvatud maismaa-alad ja siseveekogud, mis kuuluvad Liechtensteini Vürstiriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla; käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti seoses vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb, ning seoses Gibraltari lennujaama suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate Euroopa Liidu lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cόrdobas vastu võetud, Gibraltari lennujaama käsitleva ministrite deklaratsiooni sätetega, ning”.

2.	Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikleid 23–26 ei kohaldata Islandi ja Norra suhtes.

3.	Protokolli artikleid 9 ja 10 ei kohaldata Islandi ja Norra suhtes.

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu 1. lisa 1. osale lisatakse järgmine tekst:

„w.	Island: lennutranspordileping, allkirjastatud 14. juunil 1995 Washingtonis, muudetud nootide vahetamisega 1. märtsil 2002, muudetud nootide vahetamisega 14. augustil 2006 ja 9. märtsil 2007.

x.	Norra Kuningriik: lennutransporditeenuseid käsitlev leping, jõustunud nootide vahetamisega 6. oktoobril 1945 Washingtonis, muudetud nootide vahetamisega 6. augustil 1954, muudetud nootide vahetamisega 16. juunil 1995.”

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu 1. lisa 2. osa sõnastatakse järgmiselt:

„Olenemata käesoleva lisa 1. osast jäävad nende piirkondade suhtes, mida ei hõlma käesoleva lepingu artiklis 1 esitatud „territooriumi” mõiste, kehtima käesoleva osa punktides e (Taani-USA), g (Prantsusmaa-USA), v (Ühendkuningriik-USA) ja x (Norra-USA) osutatud lepingud vastavalt nendes sätestatud tingimustele.”

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu 1. lisa 3. osa sõnastatakse järgmiselt:

„Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3 ei ole USA lennuettevõtjatel õigust teha kaubaveolende, mis ei ole osa USAd teenindavatest lendudest, punktidesse või punktidest liikmesriikides, välja arvatud punktidesse ja punktidest Tšehhi Vabariigis, Prantsuse Vabariigis, Saksamaa Liitvabariigis, Luksemburgi Suurhertsogiriigis, Maltal, Poola Vabariigis, Portugali Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Islandil ning Norra Kuningriigis.”

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu 2. lisa artikli 3 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Islandi ja Norra jaoks hõlmab see muu hulgas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikleid 53, 54 ja 55 ning neid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101, 102 ja 105 Euroopa Liidu rakendusmäärusi, mis on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse, samuti kõnealuste artiklite ja rakendusmääruste kõiki muudatusi.”

Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 21 lõiget 4 kohaldatakse Islandi ja Norra suhtes ulatuses, mil asjakohased Euroopa Liidu õigusaktid on inkorporeeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse, ja kooskõlas seal sätestatud kohandustega. Protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 21 lõike 4 punktides a ja b sätestatud õigusi on Islandil või Norral võimalik kasutada ainult tingimusel, et müraga seotud käitamispiirangute kehtestamisel kohaldatakse vastavalt Islandi või Norra suhtes Euroopa Majanduspiikonna lepingusse inkorporeeritud asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide alusel järelevalvet, mis on võrreldav protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 21 lõikes 4 sätestatuga.

KÕRVALLEPING

(ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahel), mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”),

ning

EUROOPA LIIT

ühelt poolt,

ISLAND

teiselt poolt

ning

NORRA KUNINGRIIK (edaspidi „Norra”)

kolmandalt poolt,

MÄRKIDES, et Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel pidanud läbirääkimisi lennutranspordilepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega kooskõlas nõukogu otsusega, millega antakse komisjonile volitused läbirääkimiste alustamiseks;

MÄRKIDES, et Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vaheline lennutranspordileping (edaspidi „lennutranspordileping”) parafeeriti 2. märtsil 2007 ning allkirjastati 25. aprillil 2007 Brüsselis ja 30. aprillil 2007 Washington D.C.-s ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 30. märtsist 2008;

MÄRKIDES, et lennutranspordilepingut muudeti Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolliga (edaspidi „protokoll”), mis parafeeriti 25. märtsil 2010 ja allkirjastati 24. juunil 2010 Luksemburgis;

MÄRKIDES, et Island ja Norra, kes on Euroopa ühtse lennundusturu täielikult integreerunud liikmed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaudu, on ühinenud protokolliga muudetud lennutranspordilepinguga ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu (edaspidi „leping”) kaudu, mis kannab sama kuupäeva ja mis inkorporeerib protokolliga muudetud lennutranspordilepingu;

TUNNISTADES vajadust kehtestada menetluskord, et vajaduse korral otsustada, kuidas võtta protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 21 lõike 5 kohaseid meetmeid;

TUNNISTADES, et lisaks sellele on vaja kehtestada menetluskord Islandi ja Norra osalemiseks protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 18 alusel loodud ühiskomitees ning kõnealuse lepingu artikliga 19 ette nähtud vahekohtumenetlustes. See menetluskord peaks enne ühiskomitee koosolekuid tagama vajaliku koostöö, teabevoo ja konsulteerimise ning protokolliga muudetud lennutranspordilepingu teatavate sätete, sealhulgas julgestust, ohutust, liiklusõiguste andmist ja tühistamist ning valitsuse toetust käsitlevate sätete rakendamise,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Teavitamine

Kui Euroopa Liit ja selle liikmesriigid otsustavad lõpetada lepingu vastavalt lepingu artiklile 3, lõpetada lepingu ajutise kohaldamise või võtta tagasi teated lepingu või selle ajutise kohaldamise lõpetamise kohta, teavitab komisjon sellest viivitamata Islandit ja Norrat enne Ameerika Ühendriikide teavitamist diplomaatiliste kanalite kaudu. Samuti teavitab Island ja/või Norra viivitamata komisjoni igast sellisest otsusest.

Artikkel 2

Liiklusõiguste peatamine

Otsused, millega keelatakse teise lepinguosalise lennuettevõtjatel tegutseda lepingu kohaselt lisasagedustel või siseneda uutele turgudele või teatatakse sellest Ameerika Ühendriikidele või nõustutakse kõnealuseid otsuseid tühistama vastavalt protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 21 lõikele 5 võtab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel vastu nõukogu, kes toimib ühehäälselt vastavalt aluslepingu asjakohastele sätetele, ning Island ja Norra. Seejärel teavitavad nõukogu eesistuja, kes tegutseb Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel, ning Island ja Norra sellistest otsustest Ameerika Ühendriike.

Artikkel 3

Ühiskomitee

1. Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ning Islandit ja Norrat esindavad protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 18 alusel asutatud ühiskomitees komisjoni ja liikmesriikide ning Islandi ja Norra esindajad.

2. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Islandi ja Norra seisukoha ühiskomitees esitab komisjon, välja arvatud ELis liikmesriikide ainupädevusse kuuluvates valdkondades, mille puhul esitavad seisukoha vajadust mööda kas nõukogu eesistuja, komisjon, Island ja/või Norra.

3. Islandi ja Norra seisukoha ühiskomitees protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artiklitega 14 või 20 reguleeritud küsimustes või sellistes küsimustes, mis ei nõua õiguslikku toimet omava otsuse vastuvõtmist, võtab vastu komisjon kokkuleppel Islandi ja Norraga.

4. Ühiskomitee muude otsuste puhul, milles käsitletakse küsimusi, mis on reguleeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse inkorporeeritud määruste ja direktiividega, võtavad Islandi ja Norra seisukoha komisjoni ettepaneku alusel vastu Island ja Norra.

5. Ühiskomitee muude otsuste puhul, milles käsitletakse küsimusi, mis ei ole reguleeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse inkorporeeritud määruste ja direktiividega, võtavad Islandi ja Norra seisukoha vastu Island ja Norra kokkuleppel komisjoniga.

6. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et Island ja Norra osaleksid täielikult igas kooskõlastamises, nõupidamises või otsuses, mis mõjutavad koosolekuid liikmesriikidega, ning et Islandil ja Norral oleks juurdepääs ühiskomitee eelseisvate koosolekute ettevalmistamiseks vajalikule teabele.

Artikkel 4

Vahekohus

1. Komisjon esindab Euroopa Liitu ja selle liikmesriike ning Islandit ja Norrat vahekohtumenetlustes vastavalt protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artiklile 19.

2. Komisjon võtab vajaduse korral meetmeid, et tagada Islandi ja Norra osalus vahekohtumenetluste ettevalmistamises ja kooskõlastamises.

3. Kui nõukogu otsustab peatada õigushüved vastavalt protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 19 lõikele 7, teavitatakse Islandit ja Norrat kõnealusest otsusest. Samuti teavitab Island ja/või Norra komisjoni igast sellisest otsusest.

4. Otsused muudes protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 19 kohaselt võetavate asjakohaste meetmetega seotud küsimustes, mis kuuluvad ELis liidu pädevusse, teeb komisjon, keda abistab nõukogu, Islandi ja Norra poolt nimetatud, liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee.

Artikkel 5

Teabevahetus

1. Island ja Norra teavitavad komisjoni viivitamata igast otsusest, mille nad on teinud protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 4 või 5 alusel seoses Ameerika Ühendriikide lennuettevõtjale loa andmisest keeldumise või selle tühistamise, peatamise või piiramisega. Samuti teavitab komisjon viivitamata Islandit ja Norrat igast sellisest liikmesriikide otsusest.

2. Island ja Norra teavitavad komisjoni viivitamata igast protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 8 alusel nende poolt esitatud või saadud taotlusest ja teatest. Samuti teavitab komisjon viivitamata Islandit ja Norrat igast sellisest esitatud või saadud taotlusest ja teatest.

3. Island ja Norra teavitavad komisjoni viivitamata igast protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 9 alusel nende poolt esitatud või saadud taotlusest ja teatest. Samuti teavitab komisjon viivitamata Islandit ja Norrat igast sellisest esitatud või saadud taotlusest ja teatest.

Artikkel 6

Valitsuse subsiidiumid ja toetused

1. Kui Island või Norra leiab, et Ameerika Ühendriikide territooriumil asuva valitsusasutuse poolt kavandataval või makstaval subsiidiumil või toetusel on protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 14 lõikes 2 osutatud kahjulik mõju konkurentsile, teavitab ta sellest komisjoni. Samuti teavitab komisjon Islandit ja Norrat, kui liikmesriigid on teavitanud komisjoni samalaadsest juhtumist.

2. Komisjon, Island ja Norra võivad võtta ühendust asjaomase asutusega või taotleda protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 18 alusel loodud ühiskomitee kokkukutsumist.

3. Komisjon, Island ja Norra teavitavad üksteist viivitamata, kui Ameerika Ühendriigid nendega vastavalt protokolliga muudetud lennutranspordilepingu artikli 14 lõikele 3 ühendust võtavad.

Artikkel 7

Lõpetamine või ajutise kohaldamise peatamine

1. Lepinguosaline võib igal ajal teatada kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu teistele lepinguosalistele oma otsusest lõpetada käesolev kõrvalleping või selle ajutine kohaldamine. Käesolev kõrvalleping või selle ajutine kohaldamine lõpeb keskööl Greenwichi aja järgi kuus kuud pärast lepingu või selle ajutise kohaldamise lõpetamist käsitleva kirjaliku teate saamise päeva, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu ei ole kõikide lepinguosaliste kokkuleppel kõnealust teadet tagasi võetud.

2. Kui leping või selle ajutine kohaldamine lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev kõrvalleping või selle ajutine kohaldamine olenemata käesoleva artikli muudest sätetest.

Artikkel 8

Ajutine kohaldamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses kohaldatakse käesolevat kõrvallepingut ajutiselt alates käesoleva kõrvallepingu allkirjastamise kuupäevast või lepingu artiklis 5 sätestatud kuupäevast, olenevalt kumb kuupäev on hilisem, kuni selle jõustumiseni vastavalt artiklile 9.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev kõrvalleping jõustub kas a) ühe kuu möödumisel kuupäevast, mil lepinguosalised vahetasid viimase diplomaatilise noodi, millega nad kinnitavad kõigi käesoleva kõrvallepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist, või b) lepingu jõustumise kuupäeval, olenevalt kumb kuupäev on hilisem.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kõrvallepingule alla kirjutanud.

Koostatud Luxembourgis ja Oslos vastavalt 16. ja 21. juunil 2011 kolmes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, islandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

For Kongeriket Norge

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Deze handtekening verbindt eveneens het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Репyблика Бългaрия

Za Českou republiku

For Kongeriget Danmark

Für die Bundesrepublik Deutschland

Eesti Vabariigi nimel

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Per la Repubblica italiana

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Latvijas Republikas vārdā –

Lietuvos Respublikos vardu

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

A Magyar Köztársaság részéről

Għal Malta

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Pela República Portuguesa

Pentru România

Za Republiko Slovenijo

Za Slovenskú republiku

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

29.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 283/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1093/2011,

28. oktoober 2011,

milles käsitletakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule lisatud päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitleva protokolliga kehtestatud päritolureeglitest tehtavate erandite kohaldamist

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. septembri 2010. aasta otsust 2011/265/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2011/265/EL andis nõukogu volituse allkirjastada Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline vabakaubandusleping (2) (edaspidi „leping”). Otsusega 2011/265/EL kinnitati lepingu ajutist kohaldamist, tingimusel et leping hiljem sõlmitakse, nagu on sätestatud lepingu artiklis 15.10.5. Lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevaks määrati 1. juuli 2011.

(2)

Lepingule lisatud päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli (3) (edaspidi „protokoll”) II(a) lisas tehakse mitmete eri toodete puhul erand protokolli II lisas kehtestatud päritolureeglitest. Erandeid kohaldatakse üksnes aastakvoodi piires. Seetõttu oleks vaja kehtestada kõnealuste erandite kohaldamise tingimused.

(3)	Protokolli II(a) lisa kohaselt tuleb surimivalmististe (CN-kood 1604 20 05) päritolutõendile lisada tõendavad dokumendid, et surimivalmistis sisaldab vähemalt 40 massiprotsenti kala ja et surimi põhikoostisosana on kasutatud vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

(4)	Protokolli II(a) lisa kohaselt tuleb värvitud riide (CN-koodid 5408 22 ja 5408 32) päritolutõendile lisada tõendavad dokumendid, et kasutatud värvimata riide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

(5)

Kuna protokolli II(a) lisas kindlaksmääratud kvoote hallatakse komisjoni poolt saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel, tuleks neid hallata kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (4).

(6)	Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. juulist 2011, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu juurde kuuluva päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli („protokoll”) II(a) lisas kehtestatud päritolureegleid kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud toodete suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud päritolureegleid kohaldatakse erandina protokolli II lisas kehtestatud päritolureeglitest ja vastavalt lisas kindlaksmääratud kvootide suhtes.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kehtestatud päritolureegleid kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)	enne toodete liidus vabasse ringlusse lubamist tuleb esitada heakskiidetud eksportija allkirjaga deklaratsioon asjaomaste toodete erandi tingimustele vastavuse kohta;

b)	punktis a osutatud deklaratsioon peab sisaldama järgmist ingliskeelset lauset: „Derogation — Annex II(a) of the Protocol concerning the definition of originating products and methods of administrative cooperation”.

Artikkel 3

1. Surimivalmististe (CN-kood 1604 20 05) päritolutõendile tuleb lisada tõendavad dokumendid, et surimivalmistis sisaldab vähemalt 40 massiprotsenti kala ja et surimi põhikoostisosana on kasutatud vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

2. Vastavalt protokolli artiklile 28 esitatakse lõikes 1 osutatud mõiste „põhikoostisosa” vajaduse korral tõlgendamiseks tollikomiteele.

Artikkel 4

1. Artiklis 3 osutatud tõendavad dokumendid sisaldavad vähemalt heakskiidetud eksportija allkirjaga ingliskeelset kinnitust, et

a)	surimivalmistis sisaldab vähemalt 40 massiprotsenti kala;

b)	surimi põhikoostisosana on kasutatud vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

2. Lõikes 1 märgitud kinnitus peab sisaldama ühtlasi järgmist:

a)	vaikse ookeani mintai (Theragra chalcogramma) kasutatud kogus protsendina surimivalmistises kasutatud kalast;

b)	vaikse ookeani mintai päritoluriik.

Artikkel 5

Värvitud riide (CN-koodid 5408 22 ja 5408 32) päritolutõendile tuleb lisada tõendavad dokumendid, et kasutatud värvimata riide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Artikkel 6

Artiklis 5 osutatud tõendavad dokumendid sisaldavad vähemalt heakskiidetud eksportija allkirjaga ingliskeelset kinnitust, et kasutatud värvimata riide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. Kinnitus peab sisaldama ühtlasi järgmist:

a)	värvitud riide (CN-koodid 5408 22 ja 5408 32) valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta värvimata riide hind eurodes;

b)	värvitud riide (CN-koodid 5408 22 ja 5408 32) tehasehind eurodes.

Artikkel 7

Käesoleva määruse lisas loetletud kvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 308a–308c sätetega.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 127, 14.5.2011, lk 1.

(2) ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

(3) ELT L 127, 14.5.2011, lk 1344.

(4) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames.

Jrk-nr	CN-kood	TARICi alamrubriik	Toodete kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)
09.2450	1604 20 05		Surimivalmistised	1.7.2011–30.6.2012	2 000
				1.7.2012–30.6.2013	2 500
				Alates 1.7.2013:
				1.7–30.6	3 500
09.2451	1905 90 45		Küpsised	1.7–30.6	270
09.2452	2402 20		Tubakat sisaldavad sigaretid	1.7–30.6	250
09.2453	5204		Puuvillane õmblusniit, jaemüügiks pakendatud või pakendamata	1.7–30.6	86
09.2454	5205		Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, jaemüügiks pakendamata	1.7–30.6	2 310
09.2455	5206		Puuvillane lõng (v.a õmblusniit) puuvillasisaldusega alla 85 % massist, jaemüügiks pakendamata	1.7–30.6	377
09.2456	5207		Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud	1.7–30.6	92
09.2457	5408		Riie tehisfilamentlõngast, k.a rubriigis 5405 nimetatud materjalidest	1.7–30.6	17 805 290 m2
09.2458	5508		Õmblusniit keemilistest staapelkiududest, jaemüügiks pakendatud või pakendamata	1.7–30.6	286
09.2459	5509		Lõng (v.a õmblusniit) sünteesstaapelkiududest, jaemüügiks pakendamata	1.7–30.6	3 437
09.2460	5510		Lõng (v.a õmblusniit) tehisstaapelkiududest, jaemüügiks pakendamata	1.7–30.6	1 718
09.2461	5511		Lõng (v.a õmblusniit) keemilistest staapelkiududest, jaemüügiks pakendatud	1.7–30.6	203

29.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 283/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1095/2011,

28. oktoober 2011,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 143 punkti b koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) on nähtud ette nimetatud määruse XVIII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve toimub komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2008., 2009. ja 2010. aasta kohta tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohandada.

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XVIII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

LISA

„XVIII LISA

IV JAOTISE I PEATÜKI 2. JAOS OSUTATUD TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS

Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise eeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.

Järjekorranumber	CN-kood	Kauba kirjeldus	Rakendusperiood	Käivituslävi (tonnides)
78.0015	0702 00 00	Tomatid	1. oktoober – 31. mai	481 762
78.0020	0702 00 00	Tomatid	1. juuni – 30. september	44 251
78.0065	0707 00 05	Kurgid	1. mai – 31. oktoober	92 229
78.0075	0707 00 05	Kurgid	1. november – 30. aprill	55 270
78.0085	0709 90 80	Artišokid	1. november – 30. juuni	11 620
78.0100	0709 90 70	Kabatšokid	1. jaanuar – 31. detsember	57 955
78.0110	0805 10 20	Apelsinid	1. detsember – 31. mai	292 760
78,0120	0805 20 10	Klementiinid	1. november – veebruari lõpp	85 392
78.0130	0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid ja muud tsitrushübriidid	1. november – veebruari lõpp	99 128
78.0155	0805 50 10	Sidrunid	1. juuni – 31. detsember	346 366
78.0160	0805 50 10	Sidrunid	1. jaanuar – 31. mai	88 090
78.0170	0806 10 10	Lauaviinamarjad	21. juuli – 20. november	80 588
78.0175	0808 10 80	Õunad	1. jaanuar – 31. august	700 556
78.0180	0808 10 80	Õunad	1. september – 31. detsember	65 039
78.0220	0808 20 50	Pirnid	1. jaanuar – 30. aprill	229 646
78.0235	0808 20 50	Pirnid	1. juuli – 31. detsember	35 541
78.0250	0809 10 00	Aprikoosid	1. juuni – 31. juuli	5 794
78.0265	0809 20 95	Kirsid, välja arvatud hapukirsid	21. mai – 10. august	30 783
78.0270	0809 30	Virsikud, k.a nektariinid	11. juuni – 30. september	5 613
78.0280	0809 40 05	Ploomid	11. juuni – 30. september	10 293”

29.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 283/39

KOMISJONI SOOVITUS,

27. oktoober 2011,

kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta

(2011/711/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on Euroopa 2020. aasta strateegia raames optimeerida infotehnoloogia kasutamist majanduskasvu soodustamiseks, uute töökohtade loomiseks ja Euroopa elanike elukvaliteedi tõstmiseks. Digitaalarengu tegevuskava keskseks teemaks on Euroopa kultuurimälu digiteerimine ja säilitamine. Kultuurimälu hõlmab trükisõna (raamatud, ajakirjad, ajalehed), fotosid, muuseumieksponaate, arhiividokumente, heli- ja audiovisuaalseid materjale, monumente ning arheoloogiamälestisi (edaspidi „kultuurimaterjal”).

(2)

ELi kultuurimälu digiteerimise ja säilitamise strateegia põhineb tööl, mida paaril viimasel aastal on tehtud digitaalraamatukogude algatuse raames. Euroopas selles valdkonnas võetud meetmeid (sh Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana) on toetanud Euroopa Parlament ja nõukogu; hiljutised näited on Euroopa Parlamendi 5. mai 2010 aasta resolutsioon ja nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldused. 2011.–2014. aasta kultuurialases tööplaanis, mille nõukogu kehtestas oma 18. ja 19. novembri 2010. aasta kohtumisel, on osutatud vajadusele võtta digiteerimisel kooskõlastatult meetmeid.

(3)

28. augustil 2006 esitas komisjon liikmesriikidele soovituse optimeerida interneti abil Euroopa kultuuripärandi majanduslikku ja kultuurialast potentsiaali. 2008. ja 2010. aasta soovituste rakendamist käsitlevatest liikmesriikide aruannetest on näha, et liikmesriigid on saavutanud edu. Siiski ei ole kõik liikmesriigid olnud soovituse eri punktide elluviimisel ühtviisi edukad.

(4)

Peale selle on digiteerimise taust ja Euroopa tasandil tehtav koostöö paaril viimasel aastal oluliselt muutunud. Uued elemendid on Europeana veebisaidi käivitamine 2008. aasta novembris, Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitleva tarkade komitee 10. jaanuari 2011. aasta aruanne „Kultuuripärandi taassünd” ja komisjoni 24. mai 2011. aasta ettepanek orbteoseid käsitleva direktiivi kohta.

(5)

Seepärast peaksid liikmesriigid võtma ajakohastatud meetmeid kultuurpärandi digiteerimise ja internetis kättesaadavaks tegemise ning digitaalse säilitamise valdkonnas. Seoses sellega tuleks veelgi soodustada raamatukogude, arhiivide ja muuseumide materjalide digiteerimist, et Euroopa säilitaks oma rahvusvahelise juhtpositsiooni kultuuri ja loomesisu valdkonnas ning kasutaks oma rikkalikku kultuurimaterjali parimal võimalikul viisil. Nagu märkis Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee, peab Euroopa praegu tegutsema, et saada kasu digiteerimisest ja digitaalsest säilitamisest. Kui liikmesriigid ei tee selles valdkonnas investeeringuid, on oht, et digitaaltehnoloogiale üleminekuga loodavatest kultuurilistest ja majanduslikest eelistest saavad kasu muud maailmajaod kui Euroopa.

(6)

Sidusjuurdepääs kultuurimaterjalile teeb selle kõikidele Euroopa elanikele kättesaadavaks ning võimaldab seda kasutada meelelahutuseks, õpingutes või töös. See muudab Euroopa mitmekesise ja mitmekeelse kultuuripärandi internetis hästi nähtavaks ning Euroopa kultuuriasutuste vara digiteerimine aitab neil täita oma missiooni võimaldada juurdepääsu kultuuripärandile ja säilitada seda digitaalselt.

(7)

Peale selle on digiteeritud materjal korduvkasutatav nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel (näiteks õppetöö ja haridusega seotud infosisu, dokumentaalfilmide, turismirakenduste, mängude, animatsioonide ja projekteerimisvahendite loomiseks), tingimusel et autoriõigusi ja muid nendega kaasnevaid õigusi austatakse täiel määral. See annab olulise panuse loovtööstusesse, mis moodustab ELi SKPst ligikaudu 3,3 % ja tööhõivest 3 %. Selles majandusharus leiab aset üleminek digitaaltehnoloogiale, mis muudab traditsioonilisi mudeleid ja väärtusahelaid ning tekitab vajaduse uute ärimudelite järele. Digiteerimine ja kultuuripärandile laiema juurdepääsu tagamine pakub tohutuid majanduslikke võimalusi ning see on oluline eeltingimus kultuuri ja loovusega seotud suutlikkuse suurendamiseks Euroopas ning Euroopa tööstuse osalemiseks selles valdkonnas.

(8)

Digiteerimine on oluline vahend kultuurimaterjalile laiema juurdepääsu tagamiseks ja selle kasutamiseks. Liikmesriikide kooskõlastatud tegevus kultuuripärandi digiteerimiseks muudaks materjalide valiku ühtlasemaks ning aitaks vältida kattuvusi digiteerimisel. See annab ka rohkem kindlustunnet digiteerimistehnoloogiasse investeerivatele ettevõtjatele. Praegusi ja kavandatavaid digiteerimistegevusi ning digiteerimise koguselisi eesmärke kajastavad ülevaated aitaksid kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele.

(9)

Kogu Euroopa kultuuripärandi digiteerimine on kulukas ja seda ei ole võimalik üksnes avaliku sektori vahenditest rahastada. Erasektori sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlused võivad aidata digiteerimisse kaasata ettevõtjaid ning neid tuleks veelgi soodustada. Selleks et sellised partnerlused oleksid loodud õiglastel ja tasakaalustatud alustel, peaksid need vastama mitmele põhimõttele. Eelkõige on vaja kehtestada digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajalised piirangud. Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee märkis, et avaliku ja erasektori partnerluste raames digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajaline kestus ei tohiks olla pikem kui seitse aastat.

(10)

Piirkondlikku majandust mõjutatavate projektide raames toimuva digiteerimise kaasrahastamiseks on võimalik kasutada ELi struktuurifonde ja seda ka tehakse. Samas võiks kasutada sellist rahastamist laiemalt ja süstemaatilisemalt. Massiline digiteerimine võib tänu mastaabisäästule olla tõhusam. Seepärast tuleks soodustada digiteerimisvahendite tõhusat kasutamist ning võimaluse korral tuleks digiteerimisvahendeid kultuuriasutuste ja riikide vahel jagada.

(11)

Üksnes osa raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides säilitatavast materjalist on üldkasutatav selles mõttes, et see ei ole (enam) intellektuaalomandi õigustega kaitstud, samal ajal kui ülejäänud osa on intellektuaalomandi õigustega kaitstud. Kuna intellektuaalomandi õigused on kesksel kohal loovuse stimuleerimisel, tuleks Euroopa kultuurimaterjali digiteerida, teha see kättesaadavaks ja säilitada seda, võttes täiel määral arvesse autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi.

(12)

24. mail 2011 esitas komisjon ettepaneku orbteoste direktiivi kohta. Selleks et ettepanek täidaks oma eesmärgi, tuleks see kiiresti vastu võtta ja rakendada, et tagada ühtlustatud lähenemisviis orbteoste käsitlemisele kogu ELis. Orbteoste ulatuslikuks digiteerimiseks oleks ehk vaja õiguslikku toetust litsentsimislahendustele, mille sidusrühmad on vabatahtlikult välja töötanud, võttes arvesse vajadust tagada piiriülene mõju. Selleks et hõlbustada kokkulepete sõlmimist võimalikult paljude kaubandusvõrgus mittekättesaadavate materjalide digiteerimiseks, peaksid sidusrühmadega peetavad täiendavad nõupidamised põhinema komisjoni toetataval lähenemisviisil, mida kasutati sidusrühmadega peetud nõupidamistel, millel keskenduti kaubandusvõrgus mittekättesaadavatele raamatutele ja erialaajakirjadele ning mille raames sõlmiti Brüsselis 20. septembril 2011. aastal vastastikuse mõistmise memorandum. Õigusi käsitlevad andmebaasid, mis on Euroopa tasandil ühendatud, võivad aidata vähendada kasutusõiguste hankimisega seotud tehingute kulusid. Seepärast tuleks selliste mehhanismide kasutamist soodustada tihedas koostöös sidusrühmadega.

(13)

Selleks et võimaldada laialdast juurdepääsu üldkasutatavale materjalile, on vaja tagada, et üldkasutatav materjal jääb ka pärast digiteerimist üldkasutatavaks. Üldkasutatava materjali koopiatele omandi või päritolu tähistamiseks häirivalt silmatorkava vesimärgi tegemist või muid visuaalseid meetmeid tuleks vältida.

(14)	Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana avati 20. novembril 2008. Europeana platvormi arendamine sõltub suuresti sellest, mil määral liikmesriigid ja nende kultuuriasutused sinna materjale lisavad ja need elanikele nähtavaks teevad. Sellekohaseid meetmeid tuleks soodustada.

(15)

Praegu on Europeanas võimalik vahetult ligi pääseda rohkem kui 19 miljonile digiteeritud objektile. Heli- või audiovisuaalsed materjalid moodustavad nendest kõigest 2 %. Europeana kaudu kättesaadava infosisu (sh sellist liiki materjalid, mis ei ole praegu piisavalt esindatud) suurendamine muudab veebisaidi kasutajate jaoks huvitavamaks ning seda tuleks soodustada. Üldeesmärk 30 miljonit objekti 2015. aastal on kooskõlas Europeana strateegilise kavaga ja see on nurgakivi Euroopa kogu kultuuripärandi digiteerimisele 2025. aastaks. Kõigi üldkasutatavate meistriteoste (olulise kultuurilise või ajaloolise tähtsusega teosed, mille liikmesriigid on välja valinud) kättesaadavus Europeana veebisaidil rikastab seda ja see vastab kasutajate ootustele. Liikmesriikides kehtestatavad sätted, millega tagatakse, et kõik avaliku sektori rahaliste vahenditega digiteeritud materjalid tehakse Europeana veebisaidil kättesaadavaks, aitavad platvormi arendada ja luua selge raamistik kultuuriasutuste lisatava materjali jaoks. Seepärast tuleks selliste sätete kehtestamist toetada.

(16)

Digitaalset materjali tuleb hallata ja hooldada, vastasel juhul võivad failid muutuda nende säilitamiseks kasutatava riist- ja tarkvara aegumisel loetamatuks, materjal võib säilitamisvahendite amortiseerumisel kaduma minna ning uus ja muutuv infosisu võib oma mahu tõttu säilitamisvahendid üle koormata. Kuigi kogu ELis on digitaalsete materjalide säilitamisel saavutatud edu, ei ole mitmes liikmesriigis kehtestud selget ja terviklikku strateegiat digitaalse infosisu säilitamiseks. Sellise poliitika puudumine ohustab digitaalsete materjalide püsimist ning võib põhjustada digitaalkujul loodud materjalide (juba algselt digitaalsete materjalide) kaotsiminekut. Tõhusate vahendite väljatöötamisel materjali digitaalseks säilitamiseks on palju ulatuslikum mõju kui ainult kultuuriasutustele. Digitaalse säilitamisega seotud küsimused on olulised kõigile avaliku ja erasektori organisatsioonidele, kellel on kohustus digitaalseid materjale säilitada või kes soovivad seda teha.

(17)

Digitaalse säilitamisega kaasnevad rahalised, organisatsioonilised ja tehnilised probleemid ning mõnikord eeldab see õigussätete ajakohastamist. Mitu liikmesriiki on kehtestanud või kavatsevad kehtestada juriidilised kohustused, millega nõutakse, et digitaalse materjali tootjad annaksid materjalist ühe või mitu koopiat volitatud hoidlale. Materjali säilitamise kohustust käsitlevad tõhusad sätted ja meetmed võivad minimeerida nii infosisu valdajate kui ka hoidlate halduskoormust ning seetõttu on need soovitatavad. Liikmesriikide vaheline tõhus koostöö on vajalik, et vältida suuri erinevusi digitaalse materjali hoiustamist reguleerivates eeskirjades, ning sellist koostööd tuleks soodustada. Veebiarhiveerimine on uus meetod internetist materjali kogumiseks säilitamise eesmärgil. Sellega tegelevad volitatud asutused, kes materjalide hoiule andmise ootamise asemel koguvad neid aktiivselt, vähendades nii digitaalsete materjalide tootjate halduskulusid, ning seepärast tuleks see riikliku õigusega ette näha.

(18)	Kinematograafiateoste osas täiendab käesolev soovitus mitmes aspektis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (1),

SOOVITAB KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:

Digiteerimine: korraldus ja rahastamine

Arendada edasi raamatute, ajakirjade ajalehtede, fotode, muuseumieksponaatide, arhiividokumentide, heli- ja audiovisuaalsete materjalide, monumentide ning arheoloogiamälestiste (edaspidi „kultuurimaterjal”) digiteerimise kavandamist ja seiret:

a)	kehtestades selged kvantitatiivsed eesmärgid kultuurimaterjali digiteerimiseks kooskõlas punkti 7 kohaste üldeesmärkidega, osutades Europeana veebisaidile lisatavate digiteeritud materjalide oodatavale kasvule ja ametiasutuste eraldatud eelarvele;

b)	koostades digiteeritud kultuurimaterjalist ülevaade ja andes ühine panus Euroopa tasandil võrreldavatest andmetest ülevaate koostamisse.

Soodustada kultuuriasutuste ja erasektori vahelisi partnerlusi, et luua kultuurimaterjali digiteerimiseks uusi rahastamisviise ja soodustada kultuurimaterjali innovaatilist kasutamist, tagades samas, et digiteerimisega tegelevad partnerlused luuakse õiglastel ja tasakaalustatud alustel ning vastavalt lisas esitatud tingimustele.

3.	Kasutada võimaluse korral ELi struktuurifonde, et kaasrahastada digiteerimist arukat spetsialiseerumist hõlmavate piirkondlike innovatsioonistrateegiate raames.

4.	Kaaluda viise digiteerimissuutlikkuse optimeerimiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks, mis võib seisneda kultuuriasutustes toimuva digiteerimise koondumises ja piiriüleses koostöös, mida toetavad Euroopa digiteerimistippkeskused.

Digiteerimine ja sidusjuurdepääs üldkasutatavale materjalile

Parandada üldkasutatavale digiteeritud kultuurimaterjalile juurdepääsu ja selle kasutamist:

a)	tagades üldkasutatava materjali üldine kasutatavus ka pärast digiteerimist;

b)	soodustades üldkasutatavale materjalile võimalikult laialdast juurdepääsu ning sellise materjali võimalikult laialdast taaskasutamist nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel;

c)	võttes üldkasutatavale materjalile silmatorkavate vesimärkide tegemist piiravaid meetmeid või muid visuaalseid kaitsemeetmeid, mis võiksid piirata üldkasutatava digiteeritud materjali kasutamist.

Autoriõigusega kaitstud materjali digiteerimine ja sidusjuurdepääs

Parandada autoriõigusega kaitstud materjali digiteerimist ja selle internetis kättesaadavaks tegemist:

a)	võttes orbteoseid käsitleva direktiivi sätted selle vastuvõtmise korral siseriiklikku õigusesse üle kiiresti ja korrektselt, konsulteerides huvitatud isikutega enne vastuvõtmist, et hõlbustada kiiret rakendamist; järgides vastuvõetud direktiivi kohaldamist tähelepanelikult;

b)	luues õigusraamistik, millega toetatakse sidusrühmade kindlakstehtud ja kokkulepitud litsentseerimismehhanisme kaubandusvõrgus puuduvate teoste ulatuslikuks digiteerimiseks ja piiriülese juurdepääsetavuse tagamiseks;

c)	panustades autoriõiguste kohta teavet andvatesse andmebaasidesse, mis on Euroopa tasandil ühendatud (nt ARROW), ja edendades nende kasutamist.

Europeana

Aidata kaasa Europeana veebisaidi arendamisele:

innustades kultuuriasutusi ning kirjastajaid ja muid õigusevaldajaid tegema oma digiteeritud materjal Europeana veebisaidil kättesaadavaks, aidates seeläbi saavutada eesmärk tagada 2015. aastaks vahetu juurdepääs 30 miljonile digiteeritud objektile, sh kahele miljonile heli- ja audiovisuaalsele objektile;

b)	seades tulevaste digiteerimisprojektidele rahaliste vahendite eraldamise eeltingimuseks digiteeritud materjali kättesaadavuse Europeana veebisaidil;

c)	tagades, et kõik nende üldkasutatavad meistriteosed on Europeana veebisaidil kättesaadavad 2015. aastaks;

d)	luues või tugevdades riiklikke kogusid, mis lisatakse Europeana eri valdkondadesse, ning andes oma panuse konkreetseid valdkondi või teemasid hõlmavatesse piiriülestesse kogudesse, mis võib anda mastaabisäästu;

e)	tagades Europeana raames koostöös kultuuriasutustega kindlaksmääratud ühiste digiteerimisstandardite kasutamine, et digiteeritud materjal oleks Euroopa tasandil koostalitlusvõimeline, ning soodustades ka püsivate identifikaatorite süstemaatilist kasutamist;

f)	tagades kultuuriasutuste loodud olemasolevate metaandmete (digitaalsete objektide kirjeldused) ulatusliku ja tasuta taaskasutamise selliste teenuste nagu Europeana ja innovatiliste rakenduste kaudu;

g)	koostades teavituskava, et suurendada üldsuse teadlikkust Europeana veebisaidist ja eelkõige kooliõpilaste seas (kooskõlas veebisaidile infosisu lisavate kultuuriasutustega).

Digitaalne säilitamine

8.	Tugevdada riiklikke strateegiaid digitaalse materjali pikaajaliseks säilitamiseks, ajakohastada strateegiate rakendamiseks koostatud tegevuskavu ning vahetada üksteisega teavet strateegiate ja tegevuskavade kohta.

9.	Sätestada siseriiklikes õigusaktides selged meetmed, millega võimaldatakse avalikel asutustel digitaalseid kultuurimaterjale säilitamise eesmärgil mitmekordselt kopeerida ja mujale viia, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

10.

Võtta vajalikud meetmed digitaalselt loodud materjali hoiustamiseks, et tagada selle pikaajaline säilitamine, ning tõhustada digitaalselt loodud materjalide hoiustamist käsitlevaid kehtivaid sätteid:

tagades, et õigusevaldajad annavad kohustusliku hoiustamisega tegelevatele raamatukogudele ilma tehniliste kaitsemeetmeteta teoseid või nad teevad kohustusliku hoiustamisega tegelevatele raamatukogudele kättesaadavaks vahendid, millega tagatakse, et tehnilised kaitsemeetmed ei takista tööd, mida raamatukogud peavad teoste säilitamiseks tegema, võttes täiel määrala arvesse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte;

b)	sõnastades vajaduse korral õigussätted, mis võimaldavad digitaalseid kohustuslikult hoiustatavaid teoseid edastada ühest kohustusliku hoiustamisega tegelevast raamatukogust teistesse raamatukogudesse, kellel on samuti õigus kõnealustele teostele;

c)	võimaldades volitatud asutustel säilitada veebisisu, kasutades internetist materjalide kogumiseks selliseid meetodeid nagu veebiarhiveerimine, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandi õigust käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

11.	Võtta algselt digitaalkujul loodud materjalide hoiustamise poliitika ja menetluse väljatöötamisel või ajakohastamisel hoiustamiseeskirjade suurte erinevuste vältimiseks arvesse arenguid teistes liikmesriikides.

Käesoleva soovituse järelmeetmed

12.	Teavitada komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud meetmetest hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel iga kahe aasta järel.

Brüssel, 27. oktoober 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES

(1) ELT L 323, 9.12.2005, lk 57.

I LISA

AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSED DIGITEERIMISE VALDKONNAS

Selleks et teha meie kultuuripärandi digiteerimisel kiireid edusamme, peavad digiteerimiseks kasutatavaid avaliku sektori vahendeid täiendama erainvesteeringud. Seepärast julgustab komisjon kultuurimaterjali digiteerimiseks looma avaliku ja erasektori partnerlusi.

Ta kutsub liikmesriike üles soodustama selliste partnerluste loomist, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele.

1. Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Kultuuriasutuste kogude digiteerimiseks loodavad avaliku ja erasektori partnerlused peaksid täiel määral järgima intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

2. Mitteeksklusiivsuse põhimõte

Üldkasutatavate materjalide digiteerimise kokkulepped peaksid olema mitteeksklusiivsed selles mõttes, et mis tahes teisel erasektori partneril peaks olema võimalus digiteerida sama materjali võrreldavatel tingimustel.

Selleks et erasektori partneril oleks võimalik oma investeeringud tagasi saada, võib olla vajalik ette näha materjali äriotstarbelise eeliskasutamise või äriotstarbelise kasutamise kestus. Kõnealune ajavahemik peaks olema ajaliselt piiratud ja võimalikult lühike, et järgida põhimõtet, mille kohaselt üldkasutatav materjal peab jääma üldkasutatavaks materjaliks ka pärast digiteerimist. Eeliskasutamise kestus ei tohiks olla pikem kui seitse aastat.

Lepingud peaksid olema täiel määral kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega.

3. Protsessi läbipaistvus

Kultuuriasutustes säilitatavate kogude digiteerimise lepingud tuleks sõlmida pärast võimalike erasektori partnerite jaoks korraldatud avalikku konkurssi.

4. Lepingute läbipaistvus

Kultuuriasutuste kogude digiteerimiseks kultuuriasutuste ja erasektori partnerite vahel sõlmitavate lepingute sisu tuleks avalikustada.

5. Juurdepääsetavus Europeana veebisaidi kaudu

Avaliku ja erasektori partnerluste sõlmimise tingimuseks peaks olema digiteeritud materjali kättesaadavus Europeana veebisaidil.

6. Võtmekriteeriumid

Avaliku ja erasektori partnerluste sõlmimise ettepanekute hindamisel tuleks lähtuda järgmistest võtmekriteeriumidest:

—	erasektori partneri tehtav koguinvesteering, võttes arvesse erasektori partneri jõupingutusi;

—	digiteeritud materjali kättesaadavus üldsusele, sh Europeana veebisaidi kaudu; partnerlusmudeleid, mis tagavad lõppkasutajale digiteeritud materjalile tasuta juurdepääsu, tuleks eelistada mudelitele, mille puhul peab lõppkasutaja materjalile juurdepääsu eest maksma;

—	piiriülene juurdepääs; partnerluslepingud peavad tagama piiriülese juurdepääsu kõigile;

—	erasektori partneri digiteeritud materjali ärilistel eesmärkidel kasutamise eesõiguse kestus; kõnealune ajavahemik peaks olema võimalikult lühike;

—	digiteerimise eeldatav kvaliteet ning kultuuriasutustele antavate failide kvaliteet; erasektori partner peaks edastama kultuuriasutusele digiteeritud failid, mis on samasuguse kvaliteediga kui need, mida ta ise kasutab;

—	digiteeritud materjali mitteärilise kasutamise võimalused kultuuriasutuste jaoks; selline kasutus peaks olema võimalikult laialdane ja seda ei tohiks piirata tehnilised või lepingulised tingimused;

—	digiteerimisprojekti ajakava.

II LISA

EUROPEANA VEEBISAIDILE LISATAV MINIMAALNE INFOSISU: INDIKATIIVSED EESMÄRGID LIIKMESRIIKIDE KAUPA

	Europeana projektide arv liikmesriigi kohta (1)	Indikatiivne eesmärk 2015. aastaks (2)
BELGIA	338 098	759 000
BULGAARIA	38 263	267 000
TŠEHHI VABARIIK	35 490	492 000
TAANI	67 235	453 000
SAKSAMAA	3 160 416	5 496 000
EESTI	68 943	90 000
IIRIMAA	950 554	1 236 000
KREEKA	211 532	618 000
HISPAANIA	1 647 539	2 676 000
PRANTSUSMAA	2 745 833	4 308 000
ITAALIA	1 946 040	3 705 000
KÜPROS	53	45 000
LÄTI	30 576	90 000
LEEDU	8 824	129 000
LUKSEMBURG	47 965	66 000
UNGARI	115 621	417 000
MALTA	56 233	73 000
MADALMAAD	1 208 713	1 571 000
AUSTRIA	282 039	600 000
POOLA	639 099	1 575 000
PORTUGAL	28 808	528 000
RUMEENIA	35 852	789 000
SLOVEENIA	244 652	318 000
SLOVAKKIA	84 858	243 000
SOOME	795 810	1 035 000
ROOTSI	1 489 488	1 936 000
ÜHENDKUNINGRIIK	944 234	3 939 000

(1) Oktoober 2011. Täiendavaid objekte lisavad mitu ELi mittekuuluvat riiki (eelkõige Norra ja Šveits) või neid lisatakse kogu ELi hõlmavate projektide raames ning need ei ole seega ühegi konkreetse liikmesriigi all esitatud.

(2) Indikatiivsed eesmärgid liikmesriigi kohta arvutatakse järgmiste näitajate alusel: 1) elanikkonna suurus ja b) SKP kooskõlas üldise eesmärgiga teha Euroopas 2015. aastaks Europeana veebisaidil kättesaadavaks 30 miljonit digiteeritud objekti. Selliste liikmesriikide puhul, kes on eesmärgid juba täitnud või täidavad need peagi, põhineb arvutus Europeana veebisaidile juba lisatud digiteeritud objektide arvul pluss 30 %. Kõiki liikmesriike kutsutakse üles analüüsima ka kvalitatiivseid aspekte, võttes arvesse vajadust teha kõik üldkasutatavad meistriteosed Europeana veebisaidil kättesaadavaks 2015. aastaks.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.283.est
Euroopa Liidu Teataja		L 283

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 29. oktoober 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/708/EL
	*	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 16. juuni 2011, ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise kõrvallepingu (mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Lennutranspordileping	3
		Kõrvalleping (ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, teiselt poolt Islandi ning kolmandalt poolt Norra Kuningriigi vahel), mis käsitleb ühelt poolt Ameerika Ühendriikide, teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide, kolmandalt poolt Islandi ning neljandalt poolt Norra Kuningriigi vahelise lennutranspordilepingu kohaldamist	16
		2011/709/EL
	*	Nõukogu otsus, 20. oktoober 2011, Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise lennuühenduse teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise kohta	25
		2011/710/EL
	*	Nõukogu otsus, 20. oktoober 2011, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 sõlmimise kohta	26
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1093/2011, 28. oktoober 2011, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vahelisele vabakaubanduslepingule lisatud päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitleva protokolliga kehtestatud päritolureeglitest tehtavate erandite kohaldamist	27
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1094/2011, 28. oktoober 2011, millega määratakse Šoti viskina eksporditavale teraviljale kohaldatavad koefitsiendid ajavahemikuks 2011/2012	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1095/2011, 28. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 kurkide, artišokkide, klementiinide, mandariinide ja apelsinide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas	32
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1096/2011, 28. oktoober 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	34
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2011/84/EL, 20. september 2011, millega muudetakse direktiivi 76/768/EMÜ kosmeetikatoodete kohta, et kohandada nimetatud direktiivi III lisa tehnika arenguga ( 1 )	36
		SOOVITUSED
		2011/711/EL
	*	Komisjoni soovitus, 27. oktoober 2011, kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta	39

Kohaldamisperiood	Kohaldatav koefitsient
Kohaldamisperiood	odrast valmistatud linnastele, mida kasutatakse linnaseviski valmistamiseks	teraviljale, mida kasutatakse teraviljaviski valmistamiseks
1. oktoober 2011 – 30. september 2012	0,296	0,229

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	82,9
	MA	43,8
	MK	71,7
	ZZ	66,1
0707 00 05	AL	45,6
	EG	151,1
	JO	191,6
	MK	62,2
	TR	150,5
	ZZ	120,2
0709 90 70	AR	33,4
	TR	140,0
	ZZ	86,7
0805 50 10	AR	62,1
	CL	76,5
	TR	66,9
	ZA	79,0
	ZZ	71,1
0806 10 10	BR	224,9
	CL	71,4
	TR	127,6
	US	252,5
	ZA	67,9
	ZZ	148,9
0808 10 80	AR	48,0
	BR	86,4
	CA	92,8
	CL	90,0
	CN	82,6
	NZ	126,9
	US	99,9
	ZA	122,3
	ZZ	93,6
0808 20 50	CN	52,9
	TR	130,3
	ZZ	91,6


	(1) EMPs kohaldatav tekst