20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1

(1)

26. jaanuaril 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast ja Hiina Rahvavabariigist (HRV) (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit oksaalhappe impordi suhtes liitu.

(2)

Dumpinguvastase menetluse algatamise tingis kaebus, mille Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) esitas 13. detsembril 2010 äriühingu Oxaquim S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja”) nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 25 % liidu oksaalhappe kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele ja asjaomaste riikide esindajatele, importijatele ning teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Arvestades asjaomaste riikide eksportivate tootjate näiliselt suurt arvu, sedastati algatamisteates, et dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks võib kasutada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõigil asjaomaste riikide eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuste kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010. Valimi koostamiseks saadi vastused neljalt India äriühingult, millest üks ei esitanud teavet liitu müümise kohta, ning kolmelt HRV äriühingute rühmalt. Koostööd tegevate äriühingute või äriühingute rühmade väikese arvu tõttu ei peetud India ega HRV puhul väljavõttelist uuringut vajalikuks ja kõiki osapooli teavitati sellest, et valimeid ei moodustata.

(5)

Seejärel loobus üks HRV äriühingute rühm juba uurimise algusjärgus edasisest koostööst. Lisaks ei lubanud üks India äriühing komisjonil kontrollkäigu tegemiseks oma tootmisettevõttesse siseneda. Seetõttu ei käsitatud äriühingut vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 koostööaltina ning talle edastati asjakohane teave võimalikest tagajärgedest.

(6)

Et võimaldada HRV eksportivatel tootjatel taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon algatamisteates antud tähtajaks koostööd tegevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja HRV ametiasutustele taotluse vormid. Üks Hiina äriühingute rühm taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b või selle asemel individuaalset kohtlemist, samas kui teine äriühingute rühm taotles ainult individuaalset kohtlemist.

(7)

Kõikidele menetlusega seotud isikutele saadeti küsimustikud. Vastused saabusid kolmelt India äriühingult, kahelt HRV äriühingute rühmalt ja kaebuse esitajalt. Teine liidu tootja koostööd ei teinud. Lisaks saabusid küsimustike vastused ka kolmelt kasutajalt ja kaheksalt importijalt, kelle hulgast külastati kõiki kasutajaid ja nelja importijat.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks peeti ning korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustes:

(9)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 201031. detsembrini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Vaatlusalune toode on oksaalhape, mis võib esineda kas dihüdraadi (mille CUSi (Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu) number on 0028635-1 ja CASi (Chemical Abstracts Service) number on 6153-56–6) või veevabas vormis (mille CUSi number on 0021238-4 ja CASi number 144–62-7) ning vesilahusena või mitte; aine klassifitseeritakse CN-koodi ex 2917 11 00 alla ning see pärineb Indiast ja HRVst. Esineb kaht liiki oksaalhapet: rafineerimata oksaalhape ja rafineeritud oksaalhape. Rafineeritud oksaalhapet, mida toodetakse ainult HRVs, valmistatakse rafineerimata oksaalhappe puhastamise abil; puhastusprotsessi eesmärk on eemaldada raud, kloriidid, metallijäljed ja muud lisandid.

(11)

Oksaalhapet kasutatakse mitmel erineval otstarbel, näiteks taandava reagendi või pleegitusainena, ravimisünteesis ja kemikaalide valmistamisel.

(12)

Uurimise käigus on selgunud, et liidus liidu tootmisharus toodetaval ja müüdaval oksaalhappel, India ja HRV siseturu jaoks toodetaval ja müüdaval oksaalhappel ning Indiast ja HRVst liitu imporditud oksaalhappel on sarnased keemilised ja füüsikalised põhiomadused ning lõppkasutus.

(13)

Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(14)

Kontrollkäigu ajal Indias ei esitanud üks äriühing nõutud teavet õigeaegselt ega ka mitte nõutavas vormis. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik kontrollida dumpinguvastase küsimustiku vastustes esitatud teavet. Äriühingule saadeti kirjalik teade selle kohta, et teda ei pruugita arvestada koostööpartnerina ning järeldused võidakse teha kättesaadava teabe põhjal. Äriühing taotles oma vastuses kergendavate asjaolude arvestamist, mis siiski ei viinud teistsuguste järeldusteni. Seega on nimetatud äriühingu suhtes kohaldatud artiklit 18 ning järeldused on tehtud kättesaadava teabe põhjal. Niisiis käsitatakse vaid üht India eksportivat tootjat käesolevas uurimises koostööd tegevana.

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas samasuguse toote omamaine müük eksportivalt tootjalt sõltumatutele klientidele oli tüüpiline. Kuna kõnealune müük moodustas rohkem kui 5 % vaatlusaluse toote müügimahust liitu, järeldatakse, et samasuguse toote kogumüük oli tüüpiline.

(16)

Seejärel uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa samasuguse toote kogumüügist moodustas omamaine kasumlik müük sõltumatutele klientidele.

(17)

Kui kasumliku müügi määr ulatub vähemalt 80 protsendini kogumüügist, arvutatakse normaalväärtus kogumüügi, sealhulgas ka kahjumliku müügi põhjal. Teisalt arvutatakse normaalväärtus ainult kasumliku müügi põhjal juhul, kui kasumlik müük moodustab vähem kui 80 %, kuid rohkem kui 20 % kogumüügist ning kui kaalutud keskmine kogukulu on suurem kui kaalutud keskmine hind. Müüki käsitatakse kasumlikuna juhul, kui ühikuhind on tootmiskuludega võrdne või ületab seda.

(18)

Komisjoni poolt läbi viidud omamaise müügi analüüs näitas, et 41 % vaatlusaluse toote kogumüügist oli kasumlik ning kaalutud keskmine kogukulu oli endiselt kaalutud keskmisest hinnast kõrgem. Seega arvutatakse normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmise hinnana.

(19)

India eksportiv tootja eksportis vaatlusalust toodet otse liidu sõltumatutele klientidele. Seetõttu on ekspordihinnad algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kehtestatud sõltumatute klientide poolt liitu eksporditud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(20)

Normaalväärtust võrreldakse ekspordihinnaga tehasehindade põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati nõuetekohaselt hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt.

(21)

Seega on kohandusi tehtud transpordikulude, kindlustuskulude, käitlemis- ja pakendamiskulude, laenukulude ja komisjonitasu osas.

(22)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestatakse dumpingumarginaal India koostööd tegeva tootja suhtes kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(23)

Sellest tulenevalt on ajutine dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril ilma tollimaksu tasumata äriühingu Punjab Chemicals and Crop Protection Limited (PCCPL) puhul 22,8 %.

(24)

Et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste India eksportivate tootjate suhtes, määrati kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt esitatud liitu suunatud ekspordi mahtu vastava Eurostati statistikaga. Lähtudes tõsiasjast, et India koostöövalmiduse tase oli madal (38 %), leitakse, et kõikide ülejäänud India eksportijate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal tuleks kehtestada koostööd tegeva tootja kõige kõrgema dumpinguga tehingu põhjal.

(25)

Selle alusel kehtestati esialgseks üleriigiliseks dumpingutasemeks 43,6 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit impordi normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(27)

Üks HRV äriühingute rühm taotles turumajanduslikku kohtlemist ning esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kolme äriühingu jaoks, kes olid seotud vaatlusaluse toote tootmise ja turustamisega. Komisjon kontrollis seejärel esitatud teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(28)

Turumajanduslikku kohtlemist käsitlev uurimine näitas, et üks äriühing ei olnud täitnud 1.-3. kriteeriumi nõudeid. Esiteks ei suutnud äriühing näidata, et tema kulud kajastasid turuväärtusi märkimisväärse riikliku rahalise sekkumise tõttu, mis mõjutas äriühingu kulustruktuuri näiteks maksupuhkuste ja intressivabade laenude vormis. Teiseks leiti turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise käigus mitmeid tõsiseid puudujääke ja vigu äriühingu raamatupidamises ning tehti kindlaks, et auditeerimine ei vastanud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) nõuetele. Kolmandaks leiti äriühingu maakasutusõiguse osas varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud moonutusi. Täpsemalt oli äriühing omandanud maakasutusõiguse sertifikaadi lepingutingimusi täitmata või täissummat maksmata.

(29)

Lisaks ei olnud rühma teine äriühing suuteline tõestama, et ta vastas 2. kriteeriumi tingimustele, lähtudes tõsiasjast, et äriühingul puudus sõltumatult auditeeritud raamatupidamisarvestus.

(30)

Komisjon teavitas asjaomaseid äriühingute rühmi ja kaebuse esitajat turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise kohta tehtud järeldustest ning andis neile märkuste esitamise võimaluse. Ka HRV ametiasutusi teavitati tehtud järeldustest. Ühtegi märkust komisjonile ei esitatud.

(31)

Eespool esitatut silmas pidades jõuti järeldusele, et rühma kaks äriühingut ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Vastavalt liidu väljakujunenud tavale kontrollida, kas äriühingute rühm tervikuna vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele, keelduti kogu rühmale turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest.

(32)

Nagu märgitud põhjenduses 6, taotlesid mõlemad koostööd tegevad Hiina äriühingute rühmad individuaalset kohtlemist. Kuna leiti, et mõlemad rühmad vastasid kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimustele, otsustati neile esialgu võimaldada individuaalset kohtlemist.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(34)

Algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Indiat sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama. Ühtegi arvamust ei esitatud. Igal juhul peab komisjon Indiat sobivaks võrdlusriigiks, sest ainsa teise väljaspool liitu asuva tootjariigi Jaapani turg on monopoolne ja konkurentsile suletud ning oksaalhapet toodetakse unikaalse meetodi abil, mis ei ole HRV meetodiga võrreldav. India tootjad seevastu kasutavad tootmismeetodit, mis on HRV meetodiga võrreldav ja võimaldab siseturul konkureerida.

(35)

Hiina äriühingud toodavad ja ekspordivad liitu kaht liiki oksaalhapet: rafineerimata ja rafineeritud oksaalhapet. Rafineeritud oksaalhapet, mida võrdlusriigis ei toodeta, valmistatakse rafineerimata oksaalhappe puhastamise abil; puhastusprotsessi eesmärk on eemaldada raud, kloriidid, metallijäljed ja muud lisandid. Rafineeritud oksaalhappe tootmise lisakulud moodustavad rafineerimata oksaalhappe tootmisega võrreldes hinnanguliselt umbes 12 %. Seetõttu pidas komisjon sobivaks määrata mõlema oksaalhappe liigi jaoks kindlaks normaalväärtus.

(36)

Rafineerimata oksaalhappe puhul on normaalväärtus kindlaks määratud India jaoks kindlaks määratud normaalväärtuse põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Nagu on märgitud põhjenduses 18, määrati normaalväärtus kindlaks ainult kasumliku müügi põhjal. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on väljaspool võrdlusriiki toodetud rafineeritud oksaalhappe normaalväärtus arvutatud võrdlusriigis toodetud rafineerimata oksaalhappe tootmiskulude põhjal. Tootmiskulusid kohandatakse 12 % lisamise abil, võttes arvesse lisandunud tootmiskulusid (vt põhjendust 35) ning müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit.

(37)

Müügi-, üld- ja halduskulud määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt; võrdlusriigi koostööd tegev eksportiv tootja lisas rafineerimata oksaalhappe omamaise müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(38)

Kuna mõlemale rühmale võimaldati individuaalne kohtlemine, on ekspordihind kindlaks määratud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või esimese sõltumatu kliendi poolt liidus makstavate hindade põhjal.

(39)

Mõlemad HRV eksportivad tootjad eksportisid oksaalhapet liitu nendega seotud kaubandusettevõtjate kaudu, mille tõttu lisandus tootjatele makstud hinnale veel kasumimarginaal. Seda võetakse arvesse ekspordihinna võrdluses kindlaksmääratud normaalväärtusega (vt põhjendust 42).

(40)

Rafineerimata oksaalhappe puhul võrreldi tehasehindade tasandi ekspordihinda võrdlusriigi jaoks kindlaksmääratud normaalväärtusega.

(41)

Rafineeritud oksaalhappe ekspordihinda tehasehindade tasandil võrreldi arvestusliku normaalväärtusega (vt põhjendust 36).

(42)

Et tagada normaalväärtuse või arvestusliku normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Eelkõige tehti algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i ettenähtud kohandus seotud kaubandusettevõtjatelt laekunud vahendustasude jaoks.

(43)

Siinjuures tuleks ära märkida komisjoni tähelepanek, et seotud hulgimüüjaid, kelle kaudu HRV eksportivad tootjad oksaalhapet ELi eksportisid, ei saa käsitada struktuurisiseste müügiosakondadena, sest nad kauplevad ka sõltumatutelt tarnijatelt pärit oksaalhappe ja teiste keemiatoodetega kas ekspordi ja/või omamaise müügi eesmärgil. Seetõttu järeldatakse, et nende hulgimüüjate funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Lähtuvalt sellest on hulgimüüjate hinna kasumimarginaal eemaldatud, et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus. Kohandus on arvutatud ELi sõltumatu hulgimüüja kasumi ning vastava Hiina hulgimüüja müügi-, üld- ja halduskulude põhjal.

(44)

Lisaks võeti kohandamisel vastavalt vajadusele arvesse kaudseid makse, mereveo-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid kõikidel juhtudel, mil need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaalid kindlaks iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga liitu eksportiva äriühingu vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel nii, nagu eespool kirjeldatud.

(46)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(47)

Et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste HRV eksportivate tootjate suhtes, määrati kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi eksportivate tootjate esitatud liitu suunatud ekspordi mahtu vastava Eurostati statistikaga.

(48)

Lähtudes sellest, et HRV koostöövalmiduse tase oli madal (umbes 46 %), leitakse, et kõigi ülejäänud HRV eksportijate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal peaks põhinema koostööd tegevate eksportijate kõige kõrgema dumpinguga tehingul.

(49)

Selle alusel kehtestati esialgseks üleriigilise dumpingumarginaali suuruseks 52,2 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata.

(50)

Kaebuse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council (CEFIC)) äriühingu Oxaquim S.A (edaspidi „kaebuse esitaja”) nimel, kes on oksaalhappe tootja liidus ja kelle toodang moodustas uurimisperioodi ajal olulise osa liidu kogutoodangust. Teine liidu tootja Clariant ei olnud uurimise algatamise vastu, kuid otsustas koostööst loobuda. Liidus ei ole praegu ühtki teist vaatlusalust toodet eksportivat tootjat. Seetõttu moodustavad tootjad Oxaquim S.A. ja Clariant liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ehk 100 % liidu tootmisest. Neile viidatakse edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

(51)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet kahe tootja, Oxaquim S.A. ja Clariant, kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning kaebuse esitajalt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Seega toodeti liidus vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil kokku vahemikus 11 000 – 15 000 tonni.

(52)

Leiti, et üks liidu tootja kasutas teatavat osa oksaalhappe toodangust oksalaatide (tetraoksalaadi, acetosella ja kaaliumbioksalaadi) tootmise vahesaadusena. Selleks viidi oksaalhape lihtsalt arvet esitamata äriühingusiseselt üle. Suletud turu jaoks ettenähtud oksaalhape ei jõudnud vabale turule ja nii ei konkureeri see otseselt imporditud vaatlusaluse tootega. Seevastu vabaturul müümiseks ettenähtud toodang osutus imporditud vaatlusaluse tootega otseselt konkureerivaks.

(53)

Et luua liidu tootmisharu olukorrast võimalikult terviklik pilt, koguti ja analüüsiti oksaalhappega seotud kogu tegevust käsitlevaid andmeid ning seejärel tehti kindlaks, kas toodang oli ette nähtud suletud turu või vabaturu jaoks.

(54)

Järgmiste liidu tootmisharu käsitlevate majandusnäitajate osas leiti, et analüüsi ja hindamise puhul tuli keskenduda vabaturul valitsevale olukorrale: müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, tasuvus, investeeringute tasuvus ja sularahavood.

(55)

Muude majandusnäitajate puhul tehti uurimise käigus siiski kindlaks, et neid saab põhjendatult uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes. Tootmine (nii suletud kui ka vabale turule suunatud), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime sõltub tõepoolest tegevusest tervikuna, olenemata sellest, kas toode on ette nähtud suletud turul või vabaturul müümiseks.

(56)

Lähtuvalt sellest, et oksaalhape on osa CN-koodist, mis hõlmab ka muid tooteid, ei olnud impordimahtu võimalik Eurostati andmetele tuginedes kindlaks määrata. Seega määrati tarbimine kindlaks impordimahtude andmete põhjal, mille esitas kaebuse esitaja ning mida võrreldi asjaomaste riikide eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmete ja liidu tootmisharu müügi kogumahuga liidu turul.

(57)

Arvestades tarnijate väikest arvu ja vajadust kaitsta konfidentsiaalset äritegevusega seotud teavet vastavalt algmääruse artiklile 19, on vaatlusaluse perioodi tarbimise muutumine indekseeritud.

Tabel 1

Tarbimine liidus

(58)

2008. aastal leidis liidu kogutarbimises aset järsk tõus (24 %), samas kui järgneva aasta jooksul kahanes tarbimine 50 % võrra enne uut tõusu uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes tarbimine ELi turul vaatlusaluse perioodi ajal 5 % võrra.

(59)

Komisjon uuris, kas algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt on HRVst ja Indiast pärit oksaalhappe importi vaja hinnata kumulatiivselt.

(60)

HRVst ja Indiast pärit impordi mõju osas näitas uurimine, et dumpingumarginaalid olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest suuremad ning nendest kahest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada tähtsusetuks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(61)

Mis puutub konkurentsitingimustesse ühelt poolt HRVst ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ning teiselt poolt HRVst ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote vahel, siis näitas uurimine, et need olid sarnased. Täpsemalt müüakse imporditud tooteid samade müügikanalite kaudu ja samasugustele kliendikategooriatele, seega konkureerivad nad nii omavahel kui ka liidus toodetud oksaalhappega.

(62)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ollakse esialgu seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning HRVst ja Indiast pärit importi tuleks uurida kumulatiivselt.

(63)

Uurimine näitas, et oksaalhappe import HRVst ja Indiast on kujunenud järgmiselt.

Tabel 2

Import HRVst ja Indiast

(64)

Impordi maht asjaomastest riikidest suurenes vaatlusaluse perioodi vältel 4 % võrra, samas vähenes ELi turu kogutarbimine samal ajavahemikul 5 % võrra (vt eespool esitatud tabel 1). Esitatud tabelist nähtub, et ka turuosa tõusis märkimisväärselt – 2007. ja 2008. aasta vahel 25 % ning vaatlusaluse perioodi vältel 10 %.

(65)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

HRVst ja Indiast pärit impordi hinnad

(66)

Impordi hinnad tõusid 2007. ja 2008. aasta vahel 36 % võrra ja langesid 2007. aasta tasemele tagasi 2009. aastal. Hinnad tõusid uurimisperioodil taas umbes 15 % võrra. Vaatlusperioodi ajal tõusid hinnad 16 % võrra. Siiski väärib märkimist, et impordihinnad langesid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 20 % võrra, hoolimata sel ajavahemikul aset leidnud peamiste sisendite (süsinikdioksiidi ja energia) hindade tõusust.

(67)

Hindade allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmisi müügihindu, mis olid kujundatud liidu turu sõltumatute klientide jaoks ning kohandatud tehasehindade tasemele, st millest olid veokulud, allahindlused ja hinnavähendid maha arvatud, HRVst ja Indiast pärit koostööd tegevate eksportijate vastavate kaalutud keskmiste hindadega, mis olid kujundatud liidu turu esimese sõltumatu kliendi jaoks, st millest olid allahindlused maha arvatud ja mis olid vajaduse korral kohandatud CIF-hindadega liidu tollipiiril koos nõuetekohaselt kohandatud tollivormistuskulude ja impordijärgsete kuludega.

(68)

Võrdlusest selgus, et HRVst ja Indiast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidu turul põhjustas uurimisperioodi ajal ELi tootmisharu hindade allalöömise 16,9 % kuni 34,6 % võrra. Selline hindade allalöömise tase ühildus negatiivsete hinnamuutustega turul, mis viis omakorda olulise hinnalanguseni.

(69)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate kohta aastast 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(70)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikus, töötasud ja dumpingumarginaali suurus) hinnati liidu tootmisharu tasandil, samas kui mikromajanduslikud näitajad (varud, müügihinnad, tasuvus, rahavood, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja investeeringud, tootmiskulud) põhinesid ainsa koostööd tegeva liidu tootja poolt esitatud nõuetekohaselt kontrollitud küsimustikest saadud teabel.

(71)

Arvestades tõsiasja, et kahjuanalüüsiks vajalikud andmed on pärit peamiselt vaid ühest allikast, tuli liidu tootmisharuga seotud andmed indekseerida selleks, et säilitada konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

(72)

Esitatud tabelis on andmed liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta; 2007. ja 2008. aastate veergudes on andmed ühe teise liidu tootja kohta, mis lõpetas 2008. aastal oksaalhappe tootmise.

(73)

Nagu eespool esitatud tabelist nähtub, oli liidu tootmisharu toodang 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal ning enne järsku langust 2009. aastal suhteliselt stabiilne. Tootmine kasvas uurimisperioodi ajal. Üldiselt kasvas tootmine vaatlusalusel perioodil 6 % võrra.

(74)

Ühe teise liidu tootja tootmisüksuse sulgemise tõttu 2008. aastal langes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 2008. aastal järsult 23 % võrra.

(75)

Nende kahe teguri, st tootmismahu kasvu ja tootmisvõimsuse langemise kombinatsioon viis liidu kolmanda tootja tootmisüksuse sulgemise tõttu alates 2008. aastast tootmisvõimsuse rakendamise märkimisväärse kasvuni 38 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul.

(76)

2007. ja 2008. aasta müügimahud hõlmavad ka selle liidu tootja müüki, mis lõpetas 2008. aastal tootmise.

(77)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusaluse perioodi ajal 5 % võrra (vt põhjendus 58), vähenes samal ajal vaatlusaluse toote müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul 14 % võrra, mis väljendub turuosa 9-protsendilises kahanemises.

(78)

Uurides vaatlusalusel perioodil toimunud arengut, tuleb märkida, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes palju rohkem (14 %) kui liidu tarbimine (5 %). Seetõttu vähenes samal ajal ka liidu tootmisharu turuosa 9 protsendipunkti võrra.

(79)

Töötajate arv vähenes vaatlusaluse perioodi ajal 4 % võrra. Tuleks märkida, et oksaalhappe tootmine ei ole töömahukas.

(80)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tootlikkus ühe töötaja kohta 11 % võrra, samal ajal vähenes töötajate arv.

(81)

Kogu vaatlusaluse perioodi vältel vähenesid töötasud 1 % võrra. Pärast töötasude algset kasvu 21 % võrra 2007. ja 2008. aasta vahel langesid need jätkuvalt kuni uurimisperioodi alguseni.

(82)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas punktis. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(83)

Mikromajanduslike näitajate (müügihinnad, tootmiskulud, varud, tasuvus, rahavood, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja investeeringud) analüüs viidi läbi kaebuse esitaja tasandil vaid seetõttu, et teise ELi tootja käest ei saadud mingeid andmeid, nagu selgitatud põhjenduses 70.

(84)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind (tehasehind) sõltumatutele klientidele ELi turul tõusis vaatlusalusel perioodil 31 % võrra.

Tabel 8

Tootmiskulud

(85)

Uurimine näitas, et koostööd tegeva liidu tootja keskmine tootmiskulu oli aastate jooksul olnud suhteliselt stabiilne tänu tootmisprotsessi pidevale täiustamisele, mis oli võimalik vaid suurte investeeringute abil (vt tabelid 9 ja 11).

(86)

Vaatlusaluse toote laadi arvestades seda ei ladustata. Toode kuivab kiiresti ja paakub seejärel, seega tuleb toode pärast valmistamist viivitamatult transportida.

(87)

Samasuguse toote tasuvus määrati kindlaks valimisse kaasatud äriühingute samasuguse toote müügist saadud maksueelse puhaskasumi väljendamisel protsendina sellise müügi käibest.

(88)

Pärast suurte kahjude kandmist 2007. aastal saavutas kaebuse esitaja 2008. aastal väikese kasumi enne järjekordset kahjumisse jäämist 2009. aastal. Kaebuse esitaja teenis uurimisperioodi ajal väikese kasumi tänu tootmiskulude mõnede elementide vähenemisele, nagu näidatud tabelis 8.

Tabel 10

Rahavood

(89)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti tasuvuse arengut. Seetõttu olid rahavood 2007. aastal negatiivsed ja hoolimata olukorra mõningasest paranemisest 2008. aastal, vähenesid need 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning põhjustasid koostööd tegeva liidu tootja majandusliku olukorra halvenemise.

Tabel 11

Investeeringud

(90)

Tabelist on näha, et kaebuse esitaja suurendas oma investeeringuid vaatlusalusesse tootesse isegi siis, kui seisis vastamisi vähese tasuvusega. Investeeringuid tehti peamiselt uute tootmisvahendite rakendamisse ja uute tootmisprotsesside käivitamisse tõhususe parandamise eesmärgil. Investeeringute suurenemine näitab, et tootmisharul ei ole kapitali kaasamisega raskusi olnud, mis näitab selle jätkuvat elujõulisust.

(91)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 177 % võrra.

(92)

Tootmisprotsessi täiustamiseks investeeringuid suurendades näitas kapitalimahukas tootmisharu, et on endiselt võimeline kapitali kaasama; kuid seda võimet pärsib vähenev müügimaht ja kasvavad raskused rahavoogude loomisel.

Tabel 12

Investeeringutasuvus

(93)

Investeeringute suurenemisest hoolimata ei saavutanud vaatlusaluse toote investeeringutasuvus siiski oodatud taset. Ehkki 2008. aastal on olukord mõnevõrra paranenud, jäi investeeringutasuvus vaatlusaluse perioodi ajal negatiivseks.

(94)

Seetõttu on tootmisharu kasv piiratud ning ilmselgelt viimastel aastatel tehtud investeeringute suhtes ebaproportsionaalne.

(95)

Uurimine näitas, et mõnede kahjunäitajate suundumus on positiivne: tootmismaht kasvas 6 % võrra, tootmisvõimsuse rakendamine kasvas 38 % võrra, investeeringud kasvasid 177 % võrra, võimaldades äriühingule suhtelise kasumi (märkimisväärsest kahjumist 2007. aastal väikese kasumini uurimisperioodil) saavutamist. Siiski kahanesid liidu tootmisharu majanduslikku olukorda peegeldavad näitajad vaatlusalusel perioodil märgatavalt, nagu on näidatud eespool.

(96)

Ühe liidu tootja tootmisüksuse sulgemise järel kahanes müügimaht 14 % võrra. Tööhõivet tuli vähendada 4 % võrra ja tootmisvõimsus vähenes 23 % võrra. Kuigi tarbimine vähenes ainult 5 % võrra, kahanes turuosa peaaegu 9 % võrra. Seega oli tasuvus madal, mis mõjutas investeeringutasuvust ja rahavoogusid negatiivselt, eriti 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Kulutasuvuse tase tõusis vaatlusalusel perioodil, kuid jäi uurimisperioodil väga madalaks ning on keskmise ajavahemiku jooksul tootmise säilitamiseks ebapiisav.

(97)

Kuigi üldine toodang kasvas, kaotas liidu tootmisharu siiski märkimisväärse turuosa. Samal ajal näitas dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest märkimisväärset tõusutrendi.

(98)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu on uurimisperioodi vältel kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(99)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas ELi tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(100)

Liidu oksaalhappe tarbimine kahanes vaatlusalusel perioodil 5 % võrra, samas kasvas dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest samal ajavahemikul rohkem kui 4 % võrra. Dumpinguhinnaga impordi suurim kasv leidis aset ajavahemikul 2007–2008, kui see kasvas 54 % võrra. Asjaomastest riikidest pärit import kasvatas nende turuosa 2007. ja 2008. aasta vahel 25 % võrra, mis langes kokku 21-protsendilise turuosa kahanemisega liidu tootmisharu turuosas sellel ajavahemikul.

(101)

Kui keskmised impordihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 16 % võrra, lõid impordihinnad koostööd tegeva liidu tootja hinnad uurimisperioodil alla keskmiselt 21,9 % võrra, avaldades seeläbi liidu tootmisharule hinnasurvet ja hoides ära võimaluse, et koostööd tegev liidu tootja tõstab hinnad tulusamale tasemele.

(102)

Meenutagem, et liidu tootmisharu müügimaht langes oluliselt (– 14 %). Müügimahu vähenemine oli siiski teravamalt tajutavam kui nõudluse vähenemine ja see viis olukorrani, kus turuosas kaotati 9 protsendipunkti. Samas kasvas asjaomaste riikide tootmisharu turuosa 10 % võrra. Sellest järeldub, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharu turuosa suures osas üle võtnud.

(103)

Seetõttu leitakse, et surve tagajärjel, mida asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga import liidu turule tekitas, ei saanud liidu tootmisharu oma müügihindu vastavalt kasvanud tooraine- ja energiakuludele kohandada. See viis ka liidu tootmisharu turuosa vähenemise ja jätkuvalt viletsa tasuvuseni.

(104)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgu järeldusele, et asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsk kasv avaldas liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale olulist negatiivset mõju.

(105)

Põhjusliku seose kontekstis uuritud muud tegurid on ELi turu nõudluse areng, toorainehinnad, liidu tootmisharu ekspordijõudlus, vaatlusaluse toote import muudest riikidest ning tootmisharusisene oksaalhappe kasutus ja majanduskriis.

(106)

Nagu näidatud tabelis 1, tõusis liidu oksaalhappe tarbimine 2008. aastal 24 % võrra, samas vähenes see järgmisel aastal 39 % võrra, et siis uurimisperioodi ajal uuesti tõusta. Kokkuvõttes vähenes tarbimine ELi turul vaatlusaluse perioodi ajal 5 % võrra. Samal ajal kaotas liidu tootmisharu oma turuosa.

(107)

Kuigi uurimise käigus selgus, et importi asjaomastest riikidest mõjutas ka nõudluse vähenemine liidu turul 2009. aastal, tasub märkida, et vaatlusalusel perioodil suutsid asjaomaste riikide eksportijad oma müügimahtu ja turuosa dumpinguhinnaga impordist tuleneva hinnasurve abil suurendada.

(108)

Seetõttu võetakse esialgu seisukoht, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise põhjustas peamiselt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi järsk kasv ja asjaomaste riikide eksportijate hindade allalöömise praktika, mitte tarbimise vähenemine. Isegi kui nõudluse vähenemine põhjustas kahju, ei muuda see põhjusliku seose olemasolu liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(109)

Nagu näidatud tabelis 8, jäi keskmine tootmiskulu hoolimata järsust tõusust põhitooraine (suhkru) hinnas suhteliselt stabiilseks. Uurimise käigus selgus tõepoolest, et koostööd tegeva liidu tootja tootmiskulud ei järginud sama suundumust kui ühe oksaalhappe tootmise põhitooraine hindade areng. Keskmiste suhkruhindade järsku tõusu 50 % võrra vaatlusalusel perioodil on leevendanud koostööd tegeva liidu tootja tootmisprotsessi täiustamise eesmärgil tehtud investeeringud. Kokkuvõttes oli netomõju 12-protsendiline tootmiskulude vähenemine. Sellest hoolimata tõusid ühiku müügihinnad vaatlusalusel perioodil 31 % võrra, nagu näidatud tabelis 7. Leiti, et asjaomaste riikide eksportijate kohta kehtisid toorainete hindade arengu osas samasugused majanduslikud tingimused, sest ühiku impordihinnad järgisid sama suundumust kui liidu koostööd tegeva tootja ühikute müügihinnad, kuigi madalamal tasemel.

(110)

Kahjustava dumpingu puudumisel võiks eeldada, et hindu kohandatakse korrapäraselt tootmiskulu erinevate koostisosade kujunemise kajastamise eesmärgil. Seda aga ei juhtunud. Koostööd tegev liidu tootja ei suutnud saavutada selle kapitalimahuka tootja ja tema rahavoogude jaoks vajalikku püsivat kasumimarginaali.

(111)

Sellest lähtuvalt jõuti esialgu järeldusele, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, millega koostööd tegevate liidu tootjate hinnad alla löödi, surus hinnad liidu turul alla ega võimaldanud koostööd tegeval liidu tootjal kulude katmiseks või mõistlikul tasemel kasumi teenimiseks müügihindu tõsta.

(112)

Arvestades, et tooraine hinnad mõjutasid ka asjaomaste riikide eksportijaid, jõuti esialgu järeldusele, et tooraine hindade tõus ei saanud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju mõjutada.

(113)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti muude teadaolevate tegurite hulgas, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, ka liidu tootmisharu eksporti, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(114)

Analüüsimine näitas, et koostööd tegeva liidu tootja eksportmüük sõltumatutele klientidele moodustas vaatlusalusel perioodil olulise osa kogumüügist (ligikaudu 30 %). Vaatlusaluse perioodi ajal tõusis liidu koostööd tegeva tootja ekspordimaht 52 % võrra, samas kui ekspordimüügi ühikuhind vähenes oluliselt vastupidiselt koostööd tegeva liidu tootja märgatavalt tõusnud müügihinnale liidu piires. Uurimise käigus selgus, et eksport mängis tootmisvõimsuse rakendamise kõrgel tasemel hoidmise juures olulist rolli, sest sellega kaetakse püsikulud ja seadmete ostmiseks tehtavateks investeeringuteks vajalikud kulud. Kuigi eksportmüügi hinnad olid madalamad kui liidu turu hinnad, tulenesid need konkureerimisest odava oksaalhappega eksporditurgudel asjaomastest riikidest pärit eksportijate poolt. Uurimine näitas, et need ekspordid võimaldasid koostööd tegeval liidu tootjal leevendada ELi turul kantud kahju ning ei katkestanud seega asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(115)

Muudest kui asjaomastest riikidest pärit mis tahes impordi puudumise tõttu ei olnud sellel elemendil ELi turule mingit mõju.

(116)

Nagu märgitud põhjendustes 52 ja 55, on siseturule suunatud tarbimine piiratud sisesiiretega ühe liidu tootja piires, kui oksaalhape muudetakse ettevõttesiseselt oksalaatideks. Oksalaatide müügist tulenevad kasumid on märkimisväärsed ning võimaldasid tootjal oksaalhappe osas kantud kahjust hoolimata oma tegevust jätkata. Seetõttu ei aita see element kaasa olulisele kahjule, mida liidu tootmisharu kandis.

(117)

2009. aastal vähenes oksaalhappe tarbimine 2008. aastaga võrreldes poole võrra majanduskriisi tõttu, mis aitas kaasa liidu tootmisharu müügimahu (-40 %) ja müügiväärtuse (-45 %) vähenemisele. Siiski suutis tootmisharu sel perioodil hindade ligikaudu 5 protsendilise vähendamise tõttu turuosa suurendada (11 %) ning seeläbi kriisi negatiivseid mõjusid vähendada. Tõepoolest oli tootmisharu 2009. aastal lähedal nullkasumile.

(118)

Kuigi 2008.–2009. aasta majanduskriis võis liidu tootmisharu viletsatele tulemustele kaasa aidata, ei leitud, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel.

(119)

Eespool esitatud analüüsist ilmnes, et vaatlusalusel perioodil suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa. Lisaks leiti, et kõnealune import toimus dumpinguhinnaga, mis uuringuperioodi ajal oli oluliselt madalam (ligikaudu 22 %) kui ELi tootmisharu küsitud hind ELi turul vaatlusaluse toote puhul.

(120)

Selline asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga mahu ja turuosa kasv saavutati hoolimata üldisest vaatlusalusel perioodil toimunud liidu turu nõudluse vähenemisest. Impordi kasvav turuosa langes kokku liidu tootmisharu turuosas samal ajavahemikul aset leidnud negatiivse suundumusega. Samal ajal täheldati liidu tootmisharu peamiste majandus- ja finantsnäitajate negatiivset arengut, nagu eespool näidatud.

(121)

Tarbimise vähenemine liidu turul 2009. aastal mõjutas liidu tootmisharu olukorda negatiivselt. Siiski ei saa arvata, et see ja teised tegurid võiksid olla nii mõjusad, et katkestada põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel.

(122)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, järeldatakse esialgu, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhindadega import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(123)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmine kõnealusel konkreetsel juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(124)

Liidu tootmisharu koosneb kahest ELi tootjast, kelle tehased asuvad eri liikmesriikides ja kes annavad samasuguse toote valmistamise ja müügiga tööd 30–50 inimesele.

(125)

Üks kahest liidu tootjast ei olnud uurimise algatamise vastu, kuid ei esitanud täiendavat teavet ega teinud uurimise käigus koostööd.

(126)

Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Meenutagem, et enamik kahjunäitajaid näitas vaatlusalusel perioodil negatiivset suundumust. Mõju oli suur eelkõige liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajate, nagu tasuvuse, rahavoogude ja investeeringutasuvuse osas. Leitakse, et meetmete võtmata jätmise puhul ei oleks oksaalhappesektori taastumine piisav selleks, et liidu tootmisharu finantsolukord võiks paraneda ning edaspidine halvenemine oleks välistatud.

(127)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamine taastab liidu turul hästitoimivad ja õiglased kaubandustingimused ning võimaldab liidu tootmisharul viia oksaalhappe hinnad seonduvate kuludega vastavusse. Võib eeldada, et meetmete kehtestamine võimaldab ELi tootmisharul vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast tagasi saada ning sellel oleks tootmisharu majanduslikule olukorrale ja tasuvusele positiivne lisamõju.

(128)

Seetõttu jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine HRVst ja Indiast pärit oksaalhappe impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(129)

Küsimustike vastused saadi kaheksalt sõltumatult importijalt. Kolm neist importis vaatlusalust toodet vaid väheses mahus ja sai hinnatõusu oma klientidele üle kanda. Mõned neist teatasid, et kaaluvad toote eemaldamist oma tootevalikust juhul, kui kehtestatakse dumpinguvastased meetmed.

(130)

Neljas importija väitis, et tema kliendid võivad kasutada seestöötlemise protseduuri kõikide lõpptoodete puhul, kasutades tootmisprotsessis oksaalhapet ja reeksportides seda EList välja. Seetõttu ei avaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sellele importijale erilist mõju.

(131)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et meetmete kehtestamine ei peaks importijatele kokkuvõttes erilist mõju avaldama. Üldiselt on oksaalhappe kasumimarginaalid importijate jaoks märkimisväärselt kõrged ning nad loodavad hinnatõusud oma klientidele üle kanda.

(132)

Koostööd tegevate kasutajate panus liidu oksaalhappe tarbimisse uurimisperioodi vältel oli 22 %. Uurimine näitas, et rafineeritud ja rafineerimata oksaalhappe kasutamise eristamine on kasutajaid silmas pidades ELi huvi tingimusele vastav. Koostööd tegev liidu tootmisharu valmistab rafineerimata oksaalhapet, samas kui teine, koostööst hoidunud ELi tootja valmistab rafineeritud oksaalhapet, mida kasutatakse peamiselt farmaatsia-, toiduaine- ja peene metallpulbri ekstraheerimissektoris.

(133)

Rafineerimata oksaalhappe kasutajad väitsid, et meetmete kehtestamise korral tõstaks hindu koostööd tegev liidu tootmisharu, mis on ELi ainus tootja. Teisalt märkisid kasutajad ka seda, et täielik sõltuvus välismaisest impordist oleks ebasoovitav.

(134)

Nende kasutajate jaoks, kes toodavad puhastus- ja pleegitustooteid, on oksaalhape vaid väike osa sisenditest ning tõenäoliselt kannaksid nad dumpinguvastastest tollimaksudest tuleneva hinnatõusu üle oma klientidele või muudaksid võimaluse korral toodete koostist, et kasutada oksaalhappe asemel asendustooteid.

(135)

Poleerimisvahendeid tootvate kasutajate jaoks moodustab oksaalhape peamise osa tootmissisendi kuludest ning on seega asendamatu. On ebatõenäoline, et kasutajad saaksid hinnatõusud täielikult klientidele üle kanda, sest EList väljaspool tegutsevad tootjad pakuvad neile konkurentsi. Siiski ekspordivad nad 95 % oma toodangust EList välja ning võiksid seestöötlemissüsteemi raames tollimaksu tagasi nõuda.

(136)

Neile kasutajatele, kes kasutavad oksaalhapet muul otstarbel, näiteks metallide taaskasutamisel vanametallist, moodustab oksaalhape olulise osa lõpptoote tootmise kogukuludest. Lõpptoote turg on väga muutlik. Oksaalhape on tootmisprotsessis asendamatu. Praegu ostab liidu peamine vanametalli taaskasutaja kogu vajaliku oksaalhappe liidu tootjatelt. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise abil saab tootmisharu valida, kui suurel määral ja kas ta üldse tollimaksude kehtestamisest kasu saamiseks hindu tõstab. Seetõttu on meetmete kehtestamise mõju selle kasutaja jaoks ebaselge. Arvestades siiski, et kõnealune kasutaja saab hetkel valmistoote müügist üsna väikest kasumit, avaldaks mis tahes hinnatõus negatiivset mõju, juhul kui ettevõte ei suuda hinnatõusu üle kanda.

(137)

„Rafineeritud” oksaalhapet kasutatakse muu hulgas ka teatavate metallide pulbrite tootmiseks. Oksaalhape moodustab tootmise kogukuludest märkimisväärse osa. Selles protsessis on oksaalhape asendamatu. Kõnealuse sektori kasum võib osutuda aga väga suureks. Kuna sellele sektorile on omased üheaastased lepingud, ei oleks hinnatõusu lühiajaline ülekandmine kerge. Arvestades aga, et madalaim kavandatav tollimaksumäär on 14,6 % ning et saavutatakse suur kasum, suudetakse hinnatõus lühiajaliselt enda kanda võtta.

(138)

Üks kasutaja väitis, et rafineeritud oksaalhappe tootmine ei olnud nõudluse rahuldamiseks piisav. Seda silmas pidades järeldati, et liidu puudujääk rafineeritud oksaalhappe toodangu ja selle tarbimise vahel oli ligikaudu 1 000 – 2 000 tonni aastas. Arvestades, et suur osa lõpptoodetest, mille jaoks rafineeritud oksaalhapet tootmisprotsessis kasutatakse, läheb eksportimisele, võivad kasutajad igal juhul soovi korral tegutseda seestöötlemise korra raames.

(139)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele ELi huvide kohta, jõuti esialgu järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid HRVst ja Indiast pärit oksaalhappe impordi suhtes kohaldatavate ajutiste meetmete kehtestamata jätmist.

(140)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(141)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks määratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(142)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mis võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügilt tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Leitakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutatav kasum oleks 8 % käibest ja seda kasumimarginaali võiks käsitada sobiva miinimumina, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada.

(143)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 8-protsendiline kasumimarginaal tootmiskuludele.

(144)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus; selleks võrreldi HRV ja India koostööd tegevate eksportivate tootjate kehtestatud kaalutud keskmist impordihinda, mida oli impordikulude ja tollimaksude arvesse võtmiseks vajalikul määral kohandatud, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteliike ELi turul. Seejärel väljendati selles võrdluses leitud kõik erinevused protsendimäärana võrreldud tooteliikide keskmisest CIF-impordihinnast

(145)

Eespool esitatut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada HRVst ja Indiast pärit impordi suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed madalamate dumpingu- ja kahjumarginaalide määrade tasemel.

(146)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ja Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(147)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(148)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(149)

Kindlaksmääratud dumpingu- ja kahjumarginaalid on järgmised:

(150)

Mis tahes eksportival oksaalhappe tootjal HRVs, kes ei ole seni endast teatanud, arvates, et ei vasta turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise tingimustele, kuid kes leiab, et tuleks kehtestada eraldi tollimaksumäär, palutakse endast Euroopa Komisjonile teatada kümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas  (4)

(151)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(152)

Tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused seoses käesoleva määrusega on esialgsed ning need võidakse lõplike järelduste tegemisel üle vaadata.

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/16

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 8 lõikega 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas22. jaanuaril 2007. aastal saadud Poola taotlus registreerida nimetus „Kabanosy” (2).

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 9 lõikele 1 esitasid Tšehhi Vabariik, Saksamaa ja Austria registreerimisele vastuväited. Vastuväited on kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt vastuvõetavad.

(3)

Komisjon kutsus 26. jaanuari 2010. aasta kirjaga asjaomaseid liikmesriike alustama konsultatsioone.

(4)

Määratud tähtaja raames on saavutatud kokkulepe Austria ja Poola vahel ning Tšehhi Vabariigi ja Poola vahel, kuid selleni ei jõutud Saksamaa ja Poola vahel. Seepärast teeb komisjon otsuse määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.

(5)

Vastuväited on seotud määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklites 2 ja 4 sätestatud tingimustele mittevastavusega.

(6)

Toote „Kabanosy” eripära väidetava mittevastavuse kohta määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklile 2 ei tuvastatud ühtegi ilmset viga. Spetsifikaadis märgitud omaduste (liha omadused, maitse ja iseloomulik kuju) poolest eristub toode „Kabanosy” selgelt muudest samalaadsetest samasse kategooriasse kuuluvatest toodetest ning vastab seega kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis a esitatud eripära mõistele. Spetsifikaadi kohaselt on toode „Kabanosy” pikk, peenike ja ühtlaselt krobelise pinnaga kuiv vorst, mis on keskelt kinnitatud, nii et moodustub kaks ühepikkust vorstijuppi ning et vorstid on riputuskohast kaheks murtud. Seda tuleks käsitada toote olulise välise tunnusena ning see ei ole seotud toote esitusviisiga. Toote „Kabanosy” riiklik standard ei takista nimetuse registreerimist, kuna standard on kehtestatud toote erilisuse määratlemiseks ning on seega hõlmatud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus kehtestatud erandiga.

(7)

Samuti ei tuvastatud ühtegi ilmset viga vastuväidete puhul seoses määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklis 4 kehtestatud tingimustele mittevastavusega. Nimetus „Kabanosy” ei toetu ainult üldist laadi väitele, mida kasutatakse mingi toodete rühma puhul ega ole eksitav. Seepärast ei kohaldada selle nimetuse puhul kõnealuse määruse artikli 4 lõike 3 teist lõiku. Lisaks ei ole eripära tingitud toote päritolust ega geograafilisest päritolust. Toote spetsifikaadis on kehtestatud pigem seakasvatusele esitatavad nõuded, mis mõjutavad lõpptoote kvaliteeti ning seega ka toote „Kabanosy” eripära. Toote „Kabanosy” spetsifikaadi peamised üksikasjad seisnevad nii traditsiooniliste toorainete kasutamises kui ka traditsioonilises tootmismeetodis ning mõlemad on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõikega 1.

(8)

Mis puutub nimetuse muudesse keelelistesse või ortograafilistesse variantidesse, siis määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 6 lõikes 2 kohast registreerimist taotleti üksnes nimetusele „Kabanosy”.

(9)

Kõnealuse määruse artikli 13 lõikega 2 ette nähtud kaitset ei taotletud. Kui eritunnus on registreeritud ilma nimetuse reserveerimiseta, võib siiski jätkata registreeritud nimetuste kasutamist registreeritud spetsifikaadile mittevastavate toodete märgistusel, kuid sinna ei tohi kanda tähist „garanteeritud traditsiooniline eritunnus”, lühendit „GTE” ega sellega seotud ELi logo. Pärast seda, kui nimetus „Kabanosy” on registreeritud, on siiski võimalik toota ja turustada „Kabanosy”-sarnaseid tooteid „Kabanosy” nimetuse all, kuid ilma viiteta ELi registreerimissüsteemile. Seega ei mõjuta nimetuse „Kabanosy” registreerimine garanteeritud traditsioonilise eritunnusena mingil juhul muude tootjate õigusi kasutada sarnast või identset nimetust oma toodetel.

(10)

Selleks et võtta arvesse õiglaseid ja tavapäraseid tavasid ning vältida segiajamise tegelikku tõenäosust, peaks „Kabanosy” märgis kandma märget toodet turustatavate riikide keeltes ning sellel tuleks teavitada tarbijaid sellest, et toode on valmistatud Poola traditsiooni kohaselt.

(11)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Kabanosy” kanda garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registrisse ning spetsifikaati tuleks vastavalt ajakohastada.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste alalise komitee arvamusega,

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/23

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktiga c kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) selliste toimeainetega seotud menetlusküsimuste ja heakskiidu andmise tingimuste suhtes, mille taotluse täielikkus on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (3) artiklile 16. Asulaam on toimeaine, mille taotluse täielikkus on kindlaks tehtud kõnealuse määruse kohaselt.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (4) ja (EÜ) nr 1490/2002 (5) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelud nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Kõnealused loetelud hõlmavad asulaami.

(3)

Kooskõlas komisjoni 20. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1095/2007 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 3 lõikega 2 võttis teavitaja kahe kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1095/2007 jõustumist tagasi oma toetuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Sellest tulenevalt jäeti komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/934/EÜ (nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta) (7) asulaam nimetatud lisasse kandmata.

(4)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklites 14–19 sätestatud kiirendatud menetluse kohaldamist.

(5)

Taotlus esitati Ühendkuningriigile, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast on kinni peetud. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Kõnealune taotlus vastab ka muudele määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele.

(6)

Ühendkuningriik hindas taotluse esitaja esitatud täiendavaid andmeid ja koostas lisaaruande. Ühendkuningriik edastas selle aruande 6. novembril 2009. aastal Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile oma riskihindamise järeldused asulaami kohta 23. septembril 2010 (8). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 14. juulil 2011 vormistati see komisjoni läbivaatusaruandena asulaami kohta.

(7)

Kõnealuse toimeaine hindamisel kerkis esile probleeme. Need hõlmasid eelkõige järgmist: tarbijate kokkupuudet ainega ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata, sest puudusid andmed metaboliidi sulfaniilamiidi esinemise ja toksilisuse kohta ning muude potentsiaalselt oluliste metaboliitide esinemise kohta, mille esinemist jääkainetega tehtud katsetes ja läbiviidud töötlemisuuringute käigus ei analüüsitud. Samuti ei olnud toimeaine tehnilises kirjelduses esitatud andmeid lisandite toksikoloogilise mõju kohta. Lisaks tehti kindlaks, et toimeaine on lindudele väga ohtlik.

(8)

Komisjon palus, et taotluse esitaja esitaks oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta. Lisaks palus komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 21 lõikega 1, et taotluse esitaja esitaks märkused läbivaatamisaruande eelnõu kohta. Taotluse esitaja esitas oma märkused, mida on põhjalikult uuritud.

(9)

Vaatamata taotluse esitaja esitatud väidetele jäid põhjenduses 7 nimetatud probleemid siiski lahendamata. Seepärast ei ole tõendatud, et kavandatud kasutustingimuste puhul võiks eeldada, et asulaami sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(10)

Seega ei kiideta asulaami vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 heaks.

(11)

Kui liikmesriigid annavad asulaami sisaldavate taimekaitsevahendite puhul ajapikendust vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab kõnealune periood lõppema otsuse 2008/934/EÜ artikli 3 teise lõigu kohaselt hiljemalt 31. detsembril 2012.

(12)

Käesolev määrus ei piira õigust esitada asulaami kohta uut taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 7.

(13)

Selguse huvides tuleks asulaami käsitlev kanne otsuse 2008/934/EÜ lisast välja jätta.

(14)

Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta.

(15)

Alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei ole oma arvamust esitanud. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning eesistuja esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Apellatsioonikomitee ei ole oma arvamust esitanud,

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/25

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/27

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2011. aasta oktoobri seitsme esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest, v.a Hiina ja Argentina, pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja ka kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 14. oktoobriks 2011 saadetud A-litsentside taotlused rahuldada.

(4)

Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/29

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping”) konkurentsiõiguse jõustamiseks ette nähtud süsteemile uurib komisjon juhtumeid ja teeb nende kohta haldusotsuseid, mis kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu teostatava kohtuliku kontrolli alla.

(2)

Komisjon peab konkurentsimenetlusi läbi viima õiglaselt, erapooletult ja objektiivselt ning tagama asjaomaste isikute menetlusõiguste austamise vastavalt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, (2) nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus), (3) komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (4) ning komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (5) ning samuti kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga. Eelkõige on asjaomaste isikute õigus olla ära kuulatud enne mis tahes konkreetse neid negatiivselt mõjutava otsuse vastuvõtmist Euroopa Liidu õiguse kohane põhiõigus, mida tunnistatakse põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artikliga 41 (6).

(3)

Asjaomaste isikute, muude määruse (EÜ) nr 802/2004 artikli 11 punktis b nimetatud asjaomaste osaliste (edaspidi „muud asjaomased osalised”), määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõikes 2 nimetatud kaebuse esitajate (edaspidi „kaebuse esitaja”), ning muude kui määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklites 5 ja 11 nimetatud isikute ja kolmandate isikute määruse (EÜ) nr 802/2004 artikli 11 tähenduses („kolmas isik”) menetlusõiguste tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks vastutus selliste õiguste järgimise kaitsmise eest usaldada sõltumatule isikule, kellel on kogemusi konkurentsiküsimustes ning kes on piisavalt usaldusväärne nende menetluste objektiivsuse, läbipaistvuse ja tulemuslikkuse tagamiseks.

(4)

Sel eesmärgil lõi komisjon 1982. aastal ärakuulamise eest vastutava ametniku ametikoha ning vaatas selle läbi komisjoni 12. detsembri 1994. aasta otsusega 94/810/ESTÜ, EÜ komisjonis ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (7) ja komisjoni 23. mai 2001. aasta otsusega 2001/462/EÜ, ESTÜ ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (8). Euroopa Liidu konkurentsiõiguse arenguid silmas pidades on ärakuulamise eest vastutava ametniku rolli vaja selgitada ja täiendavalt tugevdada ning kohandada ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevust.

(5)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku ametikohta peetakse üldiselt oluliseks panuseks komisjoni konkurentsimenetlusse tänu sõltumatusele ja ekspertteadmistele, mida ärakuulamise eest vastutav ametnik on neisse menetlustesse toonud. Konkurentsi peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sõltumatuse jätkuvaks tagamiseks peaks tema ametikoht olema halduseesmärkidel loodud selle komisjoniliikme juurde, kes vastutab konkreetselt konkurentsi eest.

(6)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik tuleks ametisse nimetada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud korras. Selle korra kohaselt võib kaaluda ka selliste kandidaatide sobivust, kes ei ole komisjoni ametnikud. Tuleks tagada ärakuulamise eest vastutavate ametnike ametisse nimetamise, tööülesannete täitmise lõpetamise ja nende üleviimise läbipaistvus.

(7)

Komisjon võib ametisse nimetada ühe ärakuulamise eest vastutava ametniku või mitu ärakuulamise eest vastutavat ametnikku ning peaks tagama neile tugipersonali. Kui ärakuulamise eest vastutav ametnik täheldab huvide konflikti oma ametiülesannete täitmisel, peaks ta lõpetama juhtumiga tegelemise. Kui ärakuulamise eest vastutav ametnik ei ole võimeline tegutsema, peaks tema ülesandeid täitma teine ärakuulamise eest vastutav ametnik.

(8)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks toimima sõltumatu vahekohtunikuna, kes püüab lahendada asjaomaste isikute, muude asjaomaste osaliste, kaebuse esitajate või huvitatud kolmandate isikute menetlusõiguste tõhusat kasutamist mõjutavaid küsimusi, kui selliseid küsimusi ei olnud võimalik lahendada nende komisjoni talitustega toimunud eelnevate kontaktide ajal, kes vastutavad selliste konkurentsimenetluste läbiviimise eest ja kes peavad neid menetlusõigusi austama.

(9)

Konkurentsimenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku volitused tuleks sõnastada selliselt, et oleks tagatud menetlusõiguste, eelkõige õiguse olla ära kuulatud tõhus kasutamine kogu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaste komisjoni menetluste ajal.

(10)

Selle rolli tugevdamiseks tuleks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule anda ülesanne kaitsta ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste menetlusõiguste tõhusat kasutamist seoses komisjoni uurimisvolitustega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1/2003 V peatükist, samuti nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklist 14, millega antakse komisjonile volitused määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele rahatrahve. Ärakuulamise eest vastutavale ametnikule tuleks anda kõnealuses uurimisetapis eriülesanded seoses taotlustega tagada advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsus, õigusega mitte anda ütlusi iseenda vastu, määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohastele teabe taotlemise otsustele vastamise tähtaegadega ning seoses uurimismeetme rakendamise objektiks olevate ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste õigusega saada teavet oma menetlusliku seisundi kohta, nimelt selle kohta, kas nende suhtes viiakse läbi uurimist, ning kui see on nii, siis kõnealuse uurimise sisu ja eesmärgi kohta. Hinnates taotlusi seoses õigusega mitte anda ütlusi iseenda vastu, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik kaaluda, kas ettevõtjate taotlused kaitse saamiseks on selgelt alusetud ja esitatud üksnes viivitustaktika kasutamiseks.

(11)

Ärakuulamise eest vastutaval ametnikul peaks olema võimalik hõlbustada selliste taotluste rahuldamist, mille kohaselt on dokument kaitstud advokaadi ja tema kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsusega. Sel eesmärgil lubatakse ärakuulamise eest vastutaval ametnikul taotluse esitanud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nõusolekul asjaomase dokumendiga tutvuda ning teha asjakohaseid soovitusi, viidates kohaldatavale Euroopa Liidu Kohtu praktikale.

(12)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks otsustama, kas kolmandatel isikutel piisav huvi, et olla ära kuulatud. Tarbijaühendusi, kes esitavad taotluse olla ära kuulatud, tuleks üldjuhul käsitada piisavat huvi omavatena, kui menetlus käsitleb lõpptarbijatele kasutamiseks mõeldud tooteid ja teenuseid või tooteid ja teenuseid, mis on ette nähtud otseseks lisamiseks sellistesse toodetesse või otseseks kasutamiseks koos selliste teenustega.

(13)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks otsustama, kas lubada kaebuse esitajad ja huvitatud isikud suulisele ärakuulamisele, võttes arvesse nende võimalikku panust juhtumi asjakohaste faktide selgitamisse.

(14)

Asjaomaste isikute õigus olla ära kuulatud enne nende huve kahjustava lõpliku otsuse tegemist on tagatud nende õigusega vastata kirjalikult komisjoni esialgsetele seisukohtadele, mis on esitatud vastuväidetes, ning nende õigusega esitada oma argumendid vastava taotluse korral suulisel ärakuulamisel. Nende õiguste tõhusaks kasutamiseks on isikutel, kellele vastuväited on adresseeritud, õigus saada juurdepääs komisjoni uurimistoimikule.

(15)

Selleks et kaitsta nende isikute kaitseõiguste tõhusat kasutamist, kellele vastuväited on adresseeritud, peaks ärakuulamise eest vastutav ametnik vastutama selle tagamise eest, et lahendatakse toimikule juurdepääsu või ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitsmist käsitlevad vaidlused kõnealuste isikute ja komisjoni konkurentsi peadirektoraadi vahel. Erandjuhtudel võib ärakuulamise eest vastutav ametnik kuni toimikule juurdepääsu käsitleva vaidluse lahendamiseni peatada tähtaja arvestamise, mille jooksul vastuväidete adressaat peaks nendele vastuväidetele vastama, kui adressaadil ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul vastata ning tähtaja pikendamine ei oleks sel hetkel asjakohane lahendus.

(16)

Selleks et kaitsta menetlusõiguste tõhusat kasutamist, austades samal ajal õigustatud huvi tagada andmete konfidentsiaalsus, peaks ärakuulamise eest vastutaval ametnikul olema vajaduse korral võimalik anda korraldus konkreetsete meetmete võtmiseks seoses komisjoni toimikule juurdepääsuga. Eelkõige peaks ärakuulamise eest vastutaval ametnikul olema õigus otsustada, et toimiku osad tehakse juurdepääsu taotlevale isikule kättesaadavaks piiratud viisil, näiteks piirates juurdepääsuõigusega isikute kategooriate arvu ning juurdepääsetava teabe kasutamist.

(17)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks vastutama otsuste tegemise eest, mis käsitlevad vastuväidetele, täiendavatele vastuväidetele või asjaolusid käsitlevale kirjale vastamiseks ettenähtud tähtaegade pikendamist või selliste tähtaegade pikendamist, mille jooksul võivad esitada märkusi muud asjaomased osalised, kaebuse esitajad või huvitatud isikud, kui mis tahes selliste isikute ja konkurentsi peadirektoraadi vahel esinevad erimeelsused.

(18)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks edendama suulise ärakuulamise tulemuslikkust, võttes muu hulgas kõik asjakohased ettevalmistavad meetmed, sealhulgas saates piisavalt aegsasti enne ärakuulamist laiali osalejate esialgse nimekirja ja esialgse päevakorra.

(19)

Suuline ärakuulamine võimaldab isikutel, kellele komisjon on vastuväited adresseerinud, ja muudel asjaomastel osalistel kasutada oma õigust olla ära kuulatud ka sellega, et nad saavad suuliselt esitada oma argumendid komisjonile, keda peaksid esindama konkurentsi peadirektoraat ning muud talitused, kes osalevad komisjoni tehtava otsuse edasises ettevalmistamises. See peaks andma täiendava võimaluse tagada, et kõiki asjakohaseid fakte – nii asjaomaste isikute jaoks soodsaid kui ka ebasoodsaid fakte, sealhulgas väidetava rikkumise raskusastme ja kestusega seonduvaid faktilisi andmeid – selgitatakse nii palju kui võimalik. Suuline ärakuulamine peaks võimaldama isikutel esitada oma argumendid ka nende küsimuste kohta, mis võivad olla olulised võimalike rahatrahvide määramisel.

(20)

Suulise ärakuulamise tulemuslikkuse tagamiseks võib ärakuulamise eest vastutav ametnik lubada isikutel, kellele vastuväited on adresseeritud, muudel asjaomastel isikutel, kaebuse esitajatel, teistel ärakuulamisele kutsutud isikutel, komisjoni talitustel ja liikmesriikide ametiasutustel esitada ärakuulamise ajal küsimusi. Selle tagamiseks, et kõik osalejad saaksid end vabalt väljendada, ei tohiks suuline ärakuulamine olla avalik. Sellepärast tuleks suulisel ärakuulamisel avaldatud teavet kasutada ainult ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega seotud kohtu- ja/või haldusmenetluse otstarbel. Kui see on põhjendatud ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitsmise eesmärgil, peaks ärakuulamise eest vastutaval ametnikul olema võimalik kuulata isikuid kinnisel istungil.

(21)

Menetluse osalistel, kes teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9, ning isikutel, kes osalevad kartellijuhtumitega seotud kokkuleppemenetlustes vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklile 10a, peaks olema võimalik pöörduda ärakuulamise eest vastutava ametniku poole seoses oma menetlusõiguste tõhusa kasutamisega.

(22)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik peaks andma aru selle kohta, kuidas austatakse menetlusõiguste tõhusat kasutamist kogu konkurentsimenetluse jooksul. Peale selle ja lisaks tema aruandmisfunktsioonile peaks ärakuulamise eest vastutaval ametnikul olema õigus esitada tähelepanekuid menetluse edasise edenemise ja objektiivsuse kohta ning seeläbi aidata kaasa selle tagamisele, et konkurentsimenetlus viiakse läbi kõigi asjakohaste faktide usaldusväärse hindamise alusel.

(23)

Füüsilisi isikud käsitleva teabe avalikustamise korral peaks ärakuulamise eest vastutav ametnik pöörama erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).

(24)

Otsus 2001/462/EÜ, ESTÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

a)

ettevõtjad või ettevõtjate ühendused võivad paluda, et ärakuulamise eest vastutav ametnik uuriks väiteid, mille kohaselt kehtib dokumendi suhtes, mis on komisjoni poolt nõutav määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 18, 20 või 21 antud volituste teostamisel, määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 13 kohaste kontrollide raames või seoses uurimismeetmetega selliste menetluste raames, mille tulemusel võidakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 14 alusel määrata rahatrahv, ning mida komisjonile ei esitatud, advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsus Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib küsimuse läbi vaadata üksnes juhul, kui väite esitanud ettevõtja või ettevõtjate ühendus nõustub, et ärakuulamise eest vastutav ametnik tutvub teabega, mille suhtes kehtib väite kohaselt advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsus, ning seonduvate dokumentidega, mida ärakuulamise eest vastutav ametnik peab läbivaatamiseks vajalikuks. Avaldamata potentsiaalselt konfidentsiaalset teavet, edastab ärakuulamise eest vastutav ametnik vastutavale direktorile ning asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele oma esialgse seisukoha ning võib astuda asjakohaseid samme mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Kui lahendust ei leita, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik koostada pädevale komisjoni liikmele põhjendatud soovituse, avaldamata seejuures dokumendi potentsiaalselt konfidentsiaalset sisu. Taotluse esitanud isik saab kõnealuse soovituse koopia;

b)

kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 2 kohase teabenõude adressaat keeldub sellises teabenõudes esitatud küsimusele vastamast, kasutades õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, võib ta piisavalt aegsasti pärast teabenõude saamist edastada küsimuse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule. Asjakohastel juhtudel ja võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatuid viivitusi menetluses, võib ärakuulamise eest vastutav ametnik esitada põhjendatud soovituse selle kohta, kas on kohaldatav õigus mitte anda ütlusi iseenda vastu, ning teavitada vastutavat direktorit tehtud järeldustest, mida tuleb seejärel võtta arvesse kõigi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohaste otsuste tegemisel. Teabenõude adressaadile antakse põhjendatud soovituse koopia;

c)

kui määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohase teabe taotlemise otsuse adressaat leiab, et talle vastamiseks antud tähtaeg on liiga lühike, võib ta edastada küsimuse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule piisavalt aegsasti enne algselt määratud tähtaja möödumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse selle kohta, kas tähtaega tuleks pikendada, võttes arvesse teabenõude pikkust ja keerukust ning uurimise nõudeid;

d)

ettevõtjatel või ettevõtjate ühendustel, kelle suhtes komisjon rakendab uurimismeedet määruse (EÜ) nr 1/2003 V peatüki alusel, on õigus saada teavet oma menetlusliku seisundi kohta, nimelt selle kohta, kas nende suhtes viiakse läbi uurimist, ning kui see on nii, siis kõnealuse uurimise sisu ja eesmärgi kohta. Kui selline ettevõtja või ettevõtjate ühendus leiab, et konkurentsi peadirektoraat ei ole teda tema menetluslikust seisundist nõuetekohaselt teavitanud, võib ta saata küsimuse lahendamiseks ärakuulamise eest vastutavale ametnikule. Ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse, millest konkurentsi peadirektoraat teavitab seda ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kes esitas taotluse oma menetlusliku seisundi kohta. Kõnealune otsus edastatakse taotluse esitanud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele.

a)

muud asjaomased osalised, kellel on alust arvata, et neile ei ole teatatud teatist esitavatele osalistele adresseeritud vastuväidetest vastavalt määruse (EÜ) nr 802/2004 artikli 13 lõikele 2;

b)

kaebuse esitaja, kellele komisjon on teatanud oma kavatsusest lükata kaebus tagasi määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 7 lõike 1 alusel ning kellel on alust arvata, et komisjoni valduses on dokumendid, mida ei ole talle avaldatud ning et need dokumendid on vajalikud tema määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 8 lõike 1 kohaste õiguste tõhusaks kasutamiseks;

c)

kaebuse esitaja, kes leiab, et ta ei ole saanud vastuväidete mittekonfidentsiaalset versiooni vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 6 lõikele 1 või et vastuväidete mittekonfidentsiaalne versioon ei ole koostatud sellisel viisil, mis võimaldaks tal tõhusalt kasutada oma õigusi, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse kokkuleppemenetlust;

d)

huvitatud kolmas isik artikli 5 tähenduses, kellel on alust arvata, et teda ei ole teavitatud menetluse laadist ja sisust vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõikele 1 ning määruse (EÜ) nr 802/2004 artikli 16 lõikele 1. Sama kehtib kaebuse esitaja kohta sellise juhtumi puhul, mille raames kohaldatakse kokkuleppemenetlust, kui kaebuse esitajal on alust arvata, et teda ei ole teavitatud menetluse laadist ja sisust vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 6 lõikele 1.

a)

toimiku maht ja keerukus;

b)

kas vastuväidete adressaadil, kes tähtaja pikendamist taotleb, on olnud varem juurdepääsu teabele;

c)

mis tahes muud objektiivsed takistused, millega taotlust esitav vastuväidete adressaat võib oma seisukohtade esitamisel kokku puutuda.

a)

dokumentide avalikustamist ja toimikule juurdepääsu;

b)

vastuväidetele vastamise tähtaegu;

c)

ärakuulamisõiguse järgimist;

d)

suulise ärakuulamise nõuetekohast läbiviimist.

20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/38

(1)

Komisjoni 7. juuni 2005. aasta teatises „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009” (1) on määratletud mitmed liigendatud ja omavahel seotud meetmed nanoteaduste ja nanotehnoloogia turvalise, tervikliku ja vastutustundliku lähenemisviisi koheseks rakendamiseks.

(2)

Kooskõlas tegevuskavas võetud kohustustega vaatas komisjon asjaomased ELi õigusaktid hoolikalt läbi, et määrata kindlaks kehtivate eeskirjade kohaldatavus võimalikele nanomaterjaliga seotud ohtudele. Komisjon esitas ülevaatamise tulemuse oma 17. juuni 2008. aasta teatises „Nanomaterjalidega seotud regulatiivsed aspektid” (2). Teatises järeldati, et mõistet „nanomaterjal” ei ole ELi õigusaktides konkreetselt mainitud, kuid kehtivates õigusaktides on võimalikke nanomaterjalidega seotud ohte tervisele, ohutusele ja keskkonnale põhimõtteliselt käsitletud.

(3)

Euroopa Parlament esitas oma 24. aprilli 2009. aasta resolutsioonis nanomaterjalidega seotud regulatiivsete aspektide kohta (3) muu hulgas üleskutse võtta ELi õigusaktides kasutusele igakülgne ja teaduslikult põhjendatud nanomaterjalide määratlus.

(4)

Käesolevas soovituses esitatud määratlust tuleks kasutada selle kindlaks määramiseks, kas teatavat materjali tuleks ELis õiguslikel ja poliitilistel eesmärkidel käsitada nanomaterjalina. Termini „nanomaterjal” määratlus ELi õigusaktides peaks põhinema üksnes teatava materjali osakeste suurusel ilma ohte või riske arvesse võtmata. Kõnealune üksnes materjali suurusel põhinev määratlus hõlmab looduslikke, juhuslikke või toodetud materjale.

(5)

Termini „nanomaterjal” määratlus peaks põhinema praegustel teaduslikel teadmistel.

(6)

Nanomaterjalide osakeste suuruse ja lõimise määramine on tihti keerukas ning erinevate mõõtmismeetoditega ei pruugi saada võrreldavaid tulemusi. Selleks et määratluse kohaldamise tulemused oleksid materjalidest ja mõõtmisajast sõltumata ühtsed, tuleb välja töötada ühtlustatud mõõtmismeetodid. Kuni ühtlustatud mõõtmismeetod kasutusele võetakse, tuleks kohaldada parimaid praeguseid alternatiivmeetodeid.

(7)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandes „Considerations on a Definition of Nanomaterials for Regulatory purposes” (4) (kaalutlused nanomaterjalide kasutamise reguleerimiseks loodava määratluse teemal) on soovitatud, et nanomaterjalide määratlus peaks käsitlema osakestest koosnevaid nanomaterjale, olema ELi õigusaktides laialdaselt kohaldatav ning kooskõlas muude maailmas kasutatavate käsitlustega. Ainus määrav omadus peaks olema suurus, mistõttu on vaja selgelt määratleda nanoskaala piirid.

(8)

Komisjon volitas tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteed esitama teaduslikke seisukohti selle kohta, milliste elementide kasutamist tuleks kaaluda nanomaterjalide kasutamise reguleerimise eesmärgil välja töötatavas nanomaterjalide määratluses. Termini „nanomaterjal” määratluse teaduslikke aluseid käsitlev arvamus oli avalikul arutelul 2010. aastal. Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee järeldas oma 8. detsembri 2010. aasta arvamuses, (5) et suurus on nanomaterjale üldiselt iseloomustav mõiste ning kõige sobivama iseloomustava suuruse A kaudu määratletud suurusvahemik lihtsustaks ühetaolist tõlgendamist. Alampiiriks pakuti 1 nm. Ülempiiri 100 nm kasutamise suhtes ollakse üldiselt üksmeelel, kuid selle väärtuse sobivuse toetamiseks ei ole teaduslikke tõendeid. Ühe ülempiiri kasutamine võib olla nanomaterjalide klassifitseerimiseks liiga piirav ning erinev käsitlus võiks paremini sobida. Regulatiivsel eesmärgil tuleks arvesse võtta ka nanomaterjali lõimist ning kasutada määratluse täpsustamiseks keskmist suurust ja standardhälvet. Materjali lõimis tuleks esitada lõimisena osakeste arvu järgi fraktsioonides (fraktsioon kujutab endast teatavasse suurusvahemikku kuuluvate osakeste arvu suhe osakeste koguarvu) ning mitte nanomaterjali nanoskaalas olevate osakeste massiosana, kuna ka väikeses massis võib sisalduda väga palju osakesi. Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee määras kindlaks teatavad konkreetsed juhud, mil määratluse kohaldamist saab lihtsustada ning kasutada mahu järgi määratud eripinda selleks, et määrata materjali kuuluvus määratletud nanosuurusvahemikku.

(9)

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni määratluse kohaselt on nanomaterjal „materjal, mille mis tahes välismõõde või sisemine või pindmine struktuur on nanoskaalas.” Termin „nanoskaala” on määratletud suurusvahemikuna ligikaudu 1–100 nm (6).

(10)

Lõimise puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et tüüpilised nanomaterjalid koosnevad paljudest eri suuruses osakestest, mida konkreetses lõimises esineb erinevas jaotuses. Kui nanomaterjali lõimist ei täpsustata, oleks keeruline kindlaks määrata, kas teatav materjal vastab määratlusele, kui mõned selle osakesed on alla 100 nm ja mõned mitte. Selline käsitlus on kooskõlas tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee arvamusega, et teatava materjali lõimis tuleks esitada jaotusena osakeste arvu järgi (fraktsioonidena).

(11)

Puudub ühemõtteline teaduslik alus selleks, et soovitada konkreetset lõimise nanoosakeste fraktsiooni suurust, millest väiksemat 1–100 nm osakeste fraktsiooni sisaldavate materjalide puhul ei oodata nanomaterjalidele omaste tunnuste avaldumist. Teaduslikus nõuandes soovitati kasutada statistilist käsitlust, mis põhineb standardhälbel piirmääraga 0,15 %. Võttes arvesse, et palju on selliseid materjale, mida nimetatud piirmäär hõlmaks, ning et määratluse kohaldamisala peaks olema sobiv reguleerimise eesmärgil kasutamiseks, peaks piirmäär olema kõrgem. Käesolevas soovituses määratletud nanomaterjal peaks koosnema 50 % või enam osakestest suurusega 1–100 nm. Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee nõuande kohaselt võib teatavatel juhtudel nanomaterjalina käsitlemine olla õigustatud isegi siis, kui seal on väike hulk 1–100 nm suurusi osakesi. Siiski oleks selliste materjalide nanomaterjaliks pidamine eksitav. Sellest hoolimata võib olla konkreetseid õiguslikke olukordi, kus keskkonna-, tervise-, ohutuse või konkurentsivõimega seotud asjaoludel on madalama kui 50 % piirmäära kohaldamine õigustatud.

(12)

Pahma või kämbu moodustanud osakestel võivad avalduda samasugused omadused nagu sidumata osakestel. Lisaks võib teatava nanomaterjali olelusringi jooksul toimuda osakeste vabanemine pahmadest või kämpudest. Seepärast peaks käesolevas soovituses esitatud määratlus hõlmama ka pahmade või kämpude osakesi juhul, kui koostisosad jäävad suurusvahemikku 1–100 nm.

(13)

Praegu on kuiva tahke materjali või pulbrite puhul mahu järgi määratud eripinda võimalik mõõta lämmastiku adsorptsiooni meetodiga (BET-meetod). Sellisel juhul saab eripinda kasutada võimaliku nanomaterjali kindlaksmääramisel. Uute teaduslike teadmiste abil võib BET-meetodi ja muude meetodite kasutusvõimalusi tulevikus laiendada muud tüüpi materjalidele. Mahu järgi määratud eripinna ja nanomaterjali lõimise kindlaksmääramisel võib erinevate materjalide puhul olla erinevusi. Seepärast tuleks täpsustada, et eelistada tuleks lõimise kindlaksmääramisel saadud tulemusi ning mahu järgi määratud eripinda ei tohiks olla võimalik kasutada selleks, et näidata, et materjal ei ole nanomaterjal.

(14)

Teadus ja tehnoloogia arenevad väga kiiresti. Seepärast tuleks praegune tunnuseid sisaldav määratlus 2014. aasta detsembriks üle vaadata, et tagada selle vastavus vajadustele. Eelkõige tuleks ülevaatamisel hinnata, kas lõimist iseloomustavat piirmäära 50 % tuleks tõsta või langetada ning kas lisada nanoskaalas sisemise või pindmise struktuuriga materjalid nagu keerulised nanoosakestega nanomaterjalid, sealhulgas nanopoormaterjalid ja nanokomposiitmaterjalid, mida mõnes sektoris kasutatakse.

(15)

Tuleks välja töötada suunised ja standardsed mõõtmismeetodid ning arendada teadmisi materjalide representatiivses kogumis sisalduvate nanoosakeste tüüpiliste fraktsioonide kohta seal, kus see on teostatav ja usaldusväärne, et lihtsustada määratluse rakendamist konkreetses õiguslikus kontekstis.

(16)

Käesolevas soovituses esitatud määratlus ei tohiks piirata ega kajastada ühegi ELi õigusakti või mis tahes muude sätete reguleerimisala, millega võidakse kehtestada täiendavad nõuded kõnealuste materjalide kohta, sealhulgas riskijuhtimist käsitlevad nõuded. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks jätta teatavad materjalid konkreetsete õigusaktide või õigusnormide reguleerimisalast välja isegi siis, kui nad kuuluvad määratluse alla. Samuti tuleb võib-olla lisada uusi materjale, näiteks mõned sellised materjalid, mille nanoosakeste suurus on alla 1 nm või üle 100 nm ning mis kuuluvad konkreetsete nanomaterjalide jaoks sobivate õigusaktide või õigusnormide reguleerimisalasse.

(17)

Võttes arvesse teatavaid ravimisektoris valitsevaid asjaolusid ning juba kasutatavaid spetsiaalseid nanostruktuurseid süsteeme, ei tohiks käesolevas soovituses esitatud määratlus piirata termini „nano” kasutamist teatavate ravimite ja meditsiiniseadmete määratlemisel,

1.

Nanotehnoloogiatooteid käsitlevate õigusaktide ja poliitika vastuvõtmisel ja rakendamisel ning teadusuuringute läbiviimisel kutsutakse liikmesriike, ELi ameteid ja ettevõtjaid üles kasutama järgmist termini „nanomaterjal” määratlust.

2.

„Nanomaterjal” – looduslik, juhuslikult tekkinud või tööstuslikult toodetud materjal, mis on sidumata olekus või esineb kämbu või pahma kujul ning mille lõimisest vähemalt 50 % moodustab fraktsioon osakestest, mille üks või mitu välismõõdet on vahemikus 1–100 nm.

Konkreetsetes olukordades ning kui see on põhjendatud keskkonna-, tervise-, ohutuse- või konkurentsivõimeküsimustega, võib lõimist iseloomustava suurusvahemiku piirmäära 50 % asendada piirmääraga vahemikust 1–50 %.

3.

Erandina punktist 2, käsitatakse nanomaterjalina fullereene, grafeenihelbeid ja ühekordse seinaga süsiniknanotorusid, mille üks või mitu välismõõdet on alla 1 nm.

4.

Punkti 2 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõistete „osake”, „pahm” ja „kämp” määratlusi:

a)   „osake”– väga väike kindlaksmääratud füüsiliste piiridega aineosa;

b)   „pahm”– nõrgalt seotud osakeste või kämpude kogum, mille välispindala on võrdne üksikute komponentide pindala summaga;

c)   „kämp”– osake, mis koosneb tugevasti seotud või kokkusulatatud osakestest.

5.

Kui see on tehniliselt teostatav ning konkreetses õigusaktides nõutud, võib vastavuse punktis 2 esitatud määratlusele kindlaks määrata mahu järgi määratud eripinna alusel. Materjali tuleks pidada punktis 2 esitatud määratluse alla kuuluvaks, kui materjali mahu järgi määratud eripind on suurem kui 60 m2/cm3. Materjali, mis on lõimise põhjal nanomaterjal, tuleks siiski pidada punktis 2 esitatud määratlusele vastavaks isegi juhul, kui materjali mahu järgi määratud eripind on alla 60 m2/cm3.

6.

2014. aasta detsembriks vaadatakse punktide 1–5 sätestatud määratlus üle, võttes arvesse kogemusi ning teaduse ja tehnika arengut. Ülevaatamisel tuleks eelkõige keskenduda sellele, kas lõimist iseloomustavat piirmäära 50 % tuleks tõsta või langetada.

7.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, ELi ametitele ja ettevõtjatele.