19.10.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 273/1

NÕUKOGU OTSUS,

26. september 2011,

Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahelise tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlmimise kohta

(2011/694/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõikega 7 ning artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlmimiseks Brasiilia Liitvabariigi valitsusega vastavalt nõukogu otsusele, millega nõukogu volitas komisjoni läbirääkimisi alustama.

(2)	Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahelisele tsiviillennunduse ohutuse lepingule (edaspidi „leping”) kirjutati vastavalt nõukogu otsusele 2010/489/EL (1) alla 14. juulil 2010, tingimusel et leping sõlmitakse.

(3)	Leping tuleks heaks kiita.

(4)

Tuleb sätestada menetluskord liidu osalemiseks lepinguga loodavates ühisorganites ning teatavate otsuste vastuvõtmiseks, eriti seoses lepingu ja selle lisade muutmisega, uute lisade lisamisega, üksikute lisade kohaldamise lõpetamisega, nõupidamistega, vaidluste lahendamisega ning kaitsemeetmete vastuvõtmisega.

(5)	Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et sama reguleerimisala käsitlevad kahepoolsed lepingud Brasiiliaga lõpetatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline tsiviillennunduse ohutuse leping (edaspidi „leping”) kiidetakse liidu nimel heaks.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud esitama lepingu artikli 16 lõikega 1 ette nähtud teate.

Artikkel 3

1. Lepingu artikli 9 kohases lepinguosaliste ühiskomitees esindab liitu Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Lennundusohutusamet ning liikmesriike esindavad lennuametid.

2. Lepingu A lisa punkti 2.1.1 kohases sertifitseerimise ühiskomitees ning B lisa punkti 4.1.1 kohases hoolduse ühiskomitees esindab liitu Euroopa Lennundusohutusamet, keda abistavad lennuametid, keda konkreetse koosoleku päevakord otseselt puudutab.

Artikkel 4

1. Pärast nõukogu määratud erikomiteega nõupidamist otsustab komisjon lepinguosaliste ühiskomitees võetava liidu seisukoha järgmises küsimuses:

—	lepingu artikli 9 kohase lepinguosaliste ühiskomitee töökorra vastuvõtmine või muutmine.

2. Pärast lõikes 1 osutatud erikomiteega nõupidamist võib komisjon, arvestades täiel määral erikomitee arvamusega, võtta järgmised meetmed:

—	võtta vastu lepingu artikli 6 kohased kaitsemeetmed;

—	taotleda nõupidamisi kooskõlas lepingu artikliga 15;

—	võtta vastu lepingu artikli 10 kohased kohustuste peatamise meetmed;

—	muuta vastavalt lepingu artikli 16 lõikele 5 lepingu lisasid tingimusel, et muudatused on kooskõlas asjasse puutuvate liidu õigusaktidega ega too kaasa nende muutmise vajadust, olles eelnevalt esitanud kavandatavate muudatuste mõju ja teostatavuse kohta põhjaliku faktilise analüüsi;

—	jätta välja üksikuid lisasid vastavalt lepingu artikli 16 lõigetele 3 ja 5;

—	muud lepinguga ette nähtud meetmed, mida lepinguosalised võivad võtta, kui käesoleva artikli lõikest 3 ja ELi õigusest ei tulene teisiti.

3. Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ja kooskõlas aluslepinguga kvalifitseeritud häälteenamusega muude lepingu muudatuste üle, mis ei kuulu käesoleva artikli lõike 2 reguleerimisalasse.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 26. september 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC

(1) ELT L 243, 16.9.2010, lk 1.

Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline tsiviillennunduse ohutuse

LEPING

EUROOPA LIIT

ühelt poolt

ja BRASIILIA LIITVABARIIGI valitsus

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

VÕTTES ARVESSE, et mõlemad lepinguosalised on otsustanud, et teise lepinguosalise lennu- ja keskkonnakõlblikkuse sertifitseerimise või tsiviillennundustoodete tunnustamise standardid ja süsteemid on piisavalt samaväärsed, et võimaldada lepingu rakendamist,

TÕDEDES, et tsiviillennundustooteid projekteeritakse, toodetakse ja vahetatakse üha sagedamini rahvusvahelisel tasandil,

SOOVIDES parandada tsiviillennunduse ohutust, keskkonna kvaliteeti ja nõuetele vastavust ning hõlbustada tsiviillennundustoodete vahetamist,

SOOVIDES tugevdada koostööd ja tõhustada tsiviillennunduse ohutusega seotud küsimuste lahendamist,

VÕTTES ARVESSE, et nende koostöö võib aidata standardeid ja protsesse rahvusvaheliselt ühtlustada,

VÕTTES ARVESSE liigsete tehniliste kontrollide, hindamiste ja katsete tõttu lennundustööstusel ja käitajatel lasuva majandusliku koormuse võimalikku vähenemist,

TÕDEDES, et lennukõlblikkuse, keskkonnakaitse ning jätkuva lennukõlblikkusega seotud kinnituste ja kontrollide vastastikuse tunnustamise parem menetlemine on mõlemale lepinguosalisele kasulik,

TÕDEDES, et selline vastastikune tunnustamine peab tagama vastavuse kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele samaväärselt lepinguosalise enda menetlustega,

TÕDEDES, et selline vastastikune tunnustamine eeldab ka mõlema lepinguosalise usaldust teise lepinguosalise vastavushindamise pideva usaldusväärsuse vastu,

SOOVIDES välja arendada tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakõlblikkuse kontrolli ning tunnustamise õigusalase koostöö kõikehõlmav süsteem, mis põhineb pideval suhtlusel ja vastastikusel usaldusel,

TUNNISTADES lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad kahepoolsetest, piirkondlikest ja mitmepoolsetest tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnanõuetele vastavuse lepingutest,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on

a)	kehtestada kooskõlas mõlema lepinguosalise kehtivate õigusnormidega mõlema lepinguosalise pädevate asutuste poolt käesolevas lepingus käsitletud valdkondades välja antud kinnituste vastastikuse tunnustamise põhimõtted ja kord, nagu on sätestatud artiklis 4;

b)	võimaldada lepinguosalistel kohaneda asjaoluga, et tsiviillennundustooteid projekteeritakse, toodetakse ja vahetatakse üha sagedamini rahvusvahelisel tasandil; sama kehtib ka lepinguosaliste tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakvaliteedi alaste ühiste huvide kohta;

c)	edendada koostööd jätkuva ohutuse ja keskkonnakvaliteediga seotud eesmärkide saavutamise nimel;

d)	edendada ja hõlbustada tsiviillennundustoodete ja -teenuste pidevat vahetust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lennukõlblikkuse kinnitus”– järeldus, et tsiviillennundustoote projekt või selle muutmine on kooskõlas lennukõlblikkuse standarditega, mis on kehtestatud mõlema lepinguosalise kohaldatavates õigusnormides, või järeldus, et toode vastab standarditele ning selle seisukord võimaldab seda ohutult kasutada;

b) „tsiviillennundustoode”– tsiviilõhusõiduk, õhusõiduki mootor või sellele paigaldatud või paigaldatav propeller, alakoost, seade või osa;

c) „pädev asutus”– lepinguosalise poolt käesoleva lepingu kohaldamisel pädevaks asutuseks määratud valitsusasutus või üksus, kellel on seaduslik õigus hinnata lepinguosalise pädevuses olevate tsiviillennundustoodete või -teenuste vastavust nõuetele ning seirata ja kontrollida nende kasutust või müüki ja kes võib võtta jõustamismeetmeid, et tagada selle lepinguosalise pädevuses turustatavate kõnealuste toodete või teenuste vastavus kohaldatavatele õiguslikele nõuetele;

d) „konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded”– kasutus- või keskkonnanõuded, mis mõjutavad kas toote konstruktsiooniomadusi või andmeid konstruktsiooni kohta seoses toote kasutamise või hooldusega ning mis võimaldavad teatavat liiki kasutust;

e) „keskkonnakõlblikkuse kinnitus”– järeldus, et tsiviillennundustoode vastab mõlema lepinguosalise kehtivates õigusnormides müra ja/või heitgaasi suhtes kehtestatud standarditele;

f) „hooldus”– tsiviillennundustoote kontrollimine, kapitaalremont, remont, säilitamine ja osade, seadmete või komponentide vahetus (välja arvatud tsiviillennundustoote lennueelne kontrollimine), mille eesmärk on tagada toote jätkuv lennukõlblikkus ja mis hõlmab muudatuste tegemist, kuid mitte remondi- ja muudatustööde projekte;

g) „järelevalve”– pädeva asutuse tehtav perioodiline kontrollimine, et määrata kindlaks, kas objekt vastab jätkuvalt asjakohastele kohaldatavatele standarditele;

h) „tehniline asutus”– Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia tsiviillennundusamet (ANAC) ja Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

Artikkel 3

Üldised kohustused

1. Nagu on kindlaks määratud käesoleva lepingu lisades, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, tunnustavad või aktsepteerivad mõlemad lepinguosalised teise lepinguosalise pädevate asutuste esitatud ja selle lepinguosalise konkreetsetele õigusnormidele vastavuse hindamiseks kasutatavate konkreetsete menetluste tulemusi, mõistes, et rakendatud vastavushindamismenetlused tagavad vastuvõtvat lepinguosalist rahuldava vastavuse selle lepinguosalise kohaldatavatele õigusnormidele samaväärselt vastuvõtva lepinguosalise enda menetlustega.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui üleminekukord, mille võib sätestada käesoleva lepingu lisades, on lõppenud.

3. Käesolevat lepingut ei saa tõlgendada kui lepinguosaliste standardite või tehniliste normide vastastikust tunnustamist ja sellega ei kaasne standardite või tehniliste normide samaväärsuse vastastikust tunnustamist, välja arvatud käesolevas lepingus täpsustatud juhtudel.

4. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira lepinguosalise volitusi määrata oma õigusnormidega kaitsetaset, mis on lepinguosalise arvates vajalik ohutuse tagamiseks ja keskkonna kaitsmiseks ning seoses käesoleva lepingu lisades käsitletud ohtudega.

5. Järeldusi, mida teevad volitatud isikud või kinnitatud organisatsioonid, millele on antud lepinguosalise kohaldatavate õigusnormide kohaselt volitus teha pädeva asutusega võrdseid järeldusi, peetakse käesoleva lepingu kohaldamisel samaväärseks pädeva asutuse tehtud järeldustega. Lepinguosalise üksus, kes on kindlaks määratud artiklis 7 ja kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest, võib aeg-ajalt teist lepinguosalist eelnevalt teavitades suhelda otse teise lepinguosalise volitatud isiku või kinnitatud organisatsiooniga.

6. Lepinguosalised tagavad, et nende tehnilised asutused ja/või pädevad asutused täidavad oma ülesandeid vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas selle lisadele.

7. Käesolev leping koos lisadega on mõlemale lepinguosalisele siduv.

Artikkel 4

Reguleerimisala

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvad

a)	lennukõlblikkuse kinnitused ja järelevalve tsiviillennundustoodete üle;

b)	kasutusel oleva õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus;

c)	tootmisüksuste kinnitamine ja järelevalve nende üle;

d)	hooldusüksuste kinnitamine ja järelevalve nende üle;

e)	tsiviillennundustoodete keskkonnakõlblikkuse kinnitamine ja kontrollimine;

f)	seonduv koostöö ning

g)	ohutusalased algatused ja asjakohase ohutusteabe vahetamine.

2. Kui lepinguosalised jõuavad kokkuleppele, et mõlema lepinguosalise tsiviillennundusstandardid, eeskirjad, tavad ja menetlused muudes koostöövaldkondades, eelkõige lennutegevuse, lennumeeskonna lubade ja lendusid jäljendavate koolitusseadmete kinnitamise suhtes, on piisavalt ühitatavad ja võimaldavad tunnustada kokkulepitud nõuetele vastavuse järeldusi, mida üks osaline teeb teise osalise nimel, võivad lepinguosalised ühiskomitees kokku leppida täiendavates lisades, sealhulgas üleminekukorras, mille kohaselt võib artiklis 16 sätestatud korras laiendada koostööd kõnealustele muudele valdkondadele.

Artikkel 5

Pädevad asutused

1. Kui üksust võib lepinguosalise õigusnormide alusel käsitada pädeva asutusena, tunnustab teine lepinguosaline seda pädeva asutusena, kui selle määranud lepinguosaline on kontrollimise teel kindlaks teinud, et kõnealune üksus

—	vastab täielikult selle lepinguosalise õigusnormidele;

—	on teadlik teise lepinguosalise nõuetest, selle poolt taotletud sertifikaadi liigist ja ulatusest ning

—	on suuteline täitma lisades sätestatud kohustusi.

2. Lepinguosaline teatab pärast kontrolli edukat lõpetamist teisele lepinguosalisele pädeva asutuse nime. Teine lepinguosaline võib pädeva asutuse tehnilise pädevuse või nõuetele vastavuse vaidlustada vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.

3. 1. ja 2. liites kindlaks määratud üksusi käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 sätetega kooskõlas olevana lisade rakendamisel käesoleva lepingu jõustumise ajal.

4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused on jätkuvalt suutelised rahuldavalt hindama toodete või organisatsioonide nõuetekohasust, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu lisadega. Sellega seoses tagavad lepinguosalised, et nende pädevaid asutusi kontrollitakse või hinnatakse korrapäraselt.

5. Selleks et säiliks usaldus vastavushindamismenetluste vastu, peavad lepinguosalised vajaduse korral teineteisega nõu. Kõnealune nõupidamine võib hõlmata ühe lepinguosalise osalemist teise lepinguosalise pädevate asutuste vastavushindamise või muude hindamistega seotud korrapäraste kontrollide tegemisel.

6. Kui üks lepinguosaline vaidlustab pädeva asutuse tehnilise pädevuse või nõuetele vastavuse, teatab vaidlustav lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult, et ta vaidlustab asjaomase pädeva asutuse tehnilise pädevuse või nõuetele vastavuse ja kavatseb asjaomase pädeva asutuse järelduste tunnustamise peatada. Selline vaidlustamine peab olema objektiivne ja põhjendatud.

7. Kõiki käesoleva artikli lõike 6 kohaseid vaidlustamisi arutatakse artikli 9 kohaselt loodud ühiskomitees, kes võib teha otsuse peatada kõnealuse pädeva asutuse järelduste tunnustamine või nõuda selle tehnilise pädevuse kontrollimist. Tavaliselt teeb seda kontrolli õigel ajal lepinguosaline, kelle pädevusse kõnealune pädev asutus kuulub, kuid kontrolli võivad teha ka lepinguosalised ühiselt, kui nad nii otsustavad.

8. Kui ühiskomitee ei ole pärast käesoleva artikli lõike 6 kohast vaidlustamisest teatamist 30 päeva jooksul suutnud küsimust lahendada, võib vaidlustav lepinguosaline asjaomase pädeva asutuse järelduste tunnustamise peatada, kuid tunnustab järeldusi, mida kõnealune pädev asutus on teinud enne vaidlustamisest teatamist. Peatamine jääb jõusse seni, kuni ühiskomitee on küsimuse lahendanud.

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

1. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira lepinguosalise õigust võtta viivitamata kõik asjakohased meetmed, kui on olemas oht, et toode või teenus

a)	võib ohustada inimeste tervist või seada nad ohtu;

b)	ei vasta selle lepinguosalise õigusnormidele, mis kuuluvad käesoleva lepingu reguleerimisalasse, või

c)	ei vasta mõnele muule käesoleva lepingu lisa reguleerimisalasse kuuluvale nõudele.

2. Kui üks lepinguosaline võtab käesoleva artikli lõike 1 kohaseid meetmeid, teatab ta sellest ja selle põhjustest kirjalikult teisele lepinguosalisele 15 tööpäeva jooksul pärast meetmete võtmist.

Artikkel 7

Teabevahetus

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabevahetusega tegelevad

a)	tehniliste küsimuste puhul tehnilised asutused;

kõikide muude küsimuste puhul

—	Brasiilia Liitvabariigi valitsuse nimel Brasiilia välisministeerium ja vajaduse korral ANAC;

—	Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon ja vajaduse korral liikmesriikide pädevad asutused.

2. Lepinguosalised edastavad teineteisele vajalikud kontaktandmed pärast käesoleva lepingu allakirjutamist.

Artikkel 8

Õigusalane koostöö, abi ja läbipaistvus

1. Mõlemad lepinguosalised tagavad, et teist lepinguosalist teavitatakse pidevalt kõigist asjakohastest õigusnormidest, standarditest ja nõuetest ning sertifitseerimissüsteemist.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist oma asjakohaste õigusnormide, standardite ja nõuete ning sertifitseerimissüsteemi kavandatavatest märkimisväärsetest muudatustest niivõrd, kuivõrd need võivad mõjutada käesolevat lepingut. Lepinguosalised võimaldavad teineteisel esitada selliste muudatuste kohta võimalikult palju märkusi ja võtavad neid nõuetekohaselt arvesse.

3. Lepinguosalised töötavad vajaduse korral välja õigusalase koostöö korra ja selle, kuidas tagada käesoleva lepingu reguleerimisalasse jääva tegevuse läbipaistvus.

4. Lepinguosaliste tsiviillennundusalaste reguleerimissüsteemide vastastikuse arusaadavuse ja ühilduvuse soodustamiseks võib iga tehniline asutus osaleda teiste asutuste siseses kvaliteedi tagamise tegevuses.

5. Selleks et teha koostööd ohutusalaste küsimuste uurimiseks ja lahendamiseks, võimaldavad lepinguosalised osaleda valikuliselt teineteise kontrollidel ja auditeerimisel või vajaduse korral korraldada ühiseid kontrolle ja auditeid. Järelevalve ja kontrolli eesmärgil abistavad mõlema lepinguosalise tehniline asutus ja pädevad asutused teise lepinguosalise tehnilist asutust, et saavutada takistusteta juurdepääs selle jurisdiktsiooni all olevatele reguleeritud üksustele.

6. Kehtivate õigusnormide kohaselt lepivad lepinguosalised kokku, et nad võimaldavad oma tehniliste asutuste või pädevate asutuste kaudu vajalikku vastastikust uurimis- ja jõustamismenetluse alast koostööd ning abi, kui väidetakse või kahtlustatakse, et käesoleva lepingu reguleerimisalas olevaid õigusnorme on rikutud. Lisaks sellele teavitavad lepinguosalised üksteist kiiresti kõikidest uurimistest, kui on kaasatud mõlema osalise huvid.

Artikkel 8a

Ohutusteabe vahetamine

1. Kehtivate õigusnormide kohaselt lepivad lepinguosalised kokku, et nad kasutavad ennetavat lähenemisviisi, kooskõlastavad ohutusalaseid poliitikameetmeid ja algatusi, vahetavad teavet ja andmeid ning koostavad ühisprogrammid tsiviillennunduse võimalike ohtude kindlakstegemise, vältimise või leevendamise suutlikkuse suurendamiseks eesmärgiga rakendada ühte järelevalvesüsteemi kõigi õhusõidukite suhtes, mis lepinguosaliste territooriumidel lendavad.

2. Lepinguosalised lepivad artikli 11 ja kohaldatavate õigusnormide kohaselt kokku, et nad

a)	edastavad teineteisele taotluse korral kiiresti käesolevas lepingus käsitletud valdkondadega seotud teabe õnnetuste, vahejuhtumite või sündmuste kohta ning

b)	vahetavad muud ohutusteavet seoses õhusõidukite käitamisega ja järelevalve tulemustega, sealhulgas tulemustega, mis on saadud mõlema lepinguosalise lennuvälju kasutavate õhusõidukite kontrollimisel seisuplatsil vastavalt tehniliste asutuste välja töötatud korrale.

Artikkel 9

Lepinguosaliste ühiskomitee

1. Ühiskomitee moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu tulemusliku toimimise eest ning kohtub korrapäraselt, et hinnata selle rakendamise tulemuslikkust.

2. Ühiskomitee võib arutada kõiki käesoleva lepingu toimimise ja rakendamisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab ta järgmiste küsimuste eest:

a)	vaatab läbi vaidlustamised ja võtab asjakohased meetmed, nagu on sätestatud artiklis 5;

b)	lahendab käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimused, sealhulgas küsimused, mida ei lahendata lisadega kehtestatud korras;

c)	kaalub käesoleva lepingu tõhusama toimimise võimalusi ning jagab lepinguosalistele asjakohaseid soovitusi käesoleva lepingu muutmiseks vastavalt artikli 16 lõikele 4;

d)	otsustab lepingu muutmise üle vastavalt artikli 16 lõikele 5;

e)	kooskõlastab vajaduse korral täiendavate lisade väljatöötamist vastavalt artikli 16 lõikele 5 ning

f)	võtab vajaduse korral vastu õigusalase koostöö ja läbipaistvuse töökorra kõigi artiklis 4 osutatud tegevusvaldkondade jaoks.

3. Ühiskomitee koostab oma töökorra ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 10

Vastastikuse tunnustamise kohustuse peatamine

1. Lepinguosaline võib täielikult või osaliselt peatada oma kohustused, mis tulenevad käesoleva lepingu lisast, kui

a)	teine lepinguosaline ei täida käesoleva lepingu lisas sätestatud kohustusi;

b)	üks või mitu tema enda pädevat asutust ei suuda rakendada uusi või täiendavaid nõudeid, mille kehtestas teine lepinguosaline käesoleva lepingu lisas käsitletud valdkonnas, või

c)	teine lepinguosaline ei suuda tagada käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalikke õiguslikke ja reguleerivaid vahendeid ega meetmeid.

2. Enne oma kohustuste peatamist taotleb lepinguosaline artikli 15 kohaselt nõupidamist. Kui nõupidamise teel ei ole võimalik mis tahes lisaga seotud erimeelsusi lahendada, võib lepinguosaline teavitada teist lepinguosalist oma kavatsusest peatada erimeelsusi tekitanud lisa alusel nõuetele vastavuse ja kinnituste kohta tehtud järelduste tunnustamine. Teineteist teavitatakse kirjalikult, selgitades üksikasjalikult peatamise põhjusi.

3. Selline peatamine jõustub 30 päeva pärast teavitamiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu teatab peatamismenetluse algatanud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult, et võtab oma peatamisteate tagasi. Peatamine ei mõjuta neid nõuetele vastavuse järeldusi, sertifikaate ja kinnitusi, mille lepinguosalise tehnilised asutused või asjaomane pädev asutus on välja andnud enne peatamise kehtima hakkamise kuupäeva. Kehtiva peatamisotsuse võib viivitamata tühistada sellekohase lepinguosalistevahelise kirjavahetusega.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad hoidma teiselt lepinguosaliselt käesoleva lepingu alusel saadud teavet konfidentsiaalsena oma õigusnormidega nõutavas ulatuses.

2. Eelkõige ei avalikusta lepinguosalised ega luba pädevatel asutustel avalikustada oma vastavate õigusnormide kohaselt käesoleva lepingu alusel saadud teavet, mis kujutab endast ärisaladust, intellektuaalomandit, konfidentsiaalset äri- või finantsteavet, ärisaladuse alla kuuluvaid andmeid või käimasoleva uurimismenetlusega seotud teavet. Seepärast käsitatakse sellist teavet ärisaladusena ning see tuleb asjakohaselt tähistada.

3. Lepinguosaline või pädev asutus võib teabe vahetamisel teise lepinguosalise või selle pädeva asutusega osutada sellele osale teabest, mida tema arvates ei või avalikustada.

4. Mõlemad lepinguosalised võtavad kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, mida on vaja käesoleva lepingu alusel saadud teabe omavolilise avalikustamise vältimiseks.

Artikkel 12

Kulude sissenõudmine

1. Kumbki lepinguosaline ei kehtesta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle tegevust reguleeritakse käesoleva lepinguga, tasusid ega lõive selliste käesoleva lepingu kohaste nõuetele vastavuse hindamise teenuste eest, mida osutab teine lepinguosaline.

2. Mõlemad lepinguosalised püüavad tagada, et tasud või lõivud, mida tema tehniline asutus kehtestab juriidilistele või füüsilistele isikutele, kelle tegevust reguleeritakse käesoleva lepinguga, oleksid osutatavate sertifitseerimis- ja järelevalveteenustega võrreldes õiglased, mõistlikud ja õigustatud ega takistaks kaubandust.

3. Mõlema lepinguosalise tehnilisel asutusel on õigus nõuda käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tegevusega tegelevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtestatud tasude ja lõivude kujul sisse kohaldatava lisa rakendamise ja artikli 5 lõike 5 ning artikli 8a kohaste auditite ja kontrollide korraldamisega seotud kulud.

Artikkel 13

Muud lepingud

1. Kui käesoleva lepingu lisades ei ole sätestatud teisiti, ei ole ükskõik kumma lepinguosalise ja käesolevas lepingus mitteosaleva kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingust tulenevatel kohustustel mingit jõudu ega mõju teise lepinguosalise suhtes seoses kõnealuse kolmanda riigi vastavushindamiste tulemuste tunnustamisega.

2. Kui käesolev leping on jõustunud, asendab see kõiki Brasiilia Liitvabariigi valitsuse ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi kahepoolseid lennuohutuse lepinguid või kokkuleppeid, mis hõlmavad käesoleva lepinguga reguleeritud küsimusi. Kui käesolev leping on jõustunud, asendab see ka kõiki tehniliste asutuste varasemaid kokkuleppeid.

3. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldatavus

Kui käesoleva lepingu lisades ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Brasiilia Liitvabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 15

Nõupidamised ja erimeelsuste lahendamine

1. Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda nõupidamisi teise lepinguosalisega kõigis käesoleva lepinguga seotud küsimustes. Teine lepinguosaline vastab sellisele taotlusele viivitamata ning alustab 45 päeva jooksul nõupidamisi lepinguosaliste vahel kokku lepitud ajal.

2. Lepinguosalised teevad igakülgseid jõupingutusi, et lahendada kõik nendevahelised käesoleva lepingu raames tehtava koostööga seotud erimeelsused võimalikult madalal tehnilisel tasandil nõupidamiste teel ja kooskõlas käesoleva lepingu lisade sätetega.

3. Kui erimeelsusi ei lahendata vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, võib kummagi lepinguosalise tehniline asutus suunata erimeelsuse lahendamiseks edasi lepinguosaliste ühiskomiteesse, kes küsimust arutab.

Artikkel 16

Jõustumine, lõpetamine ja muutmine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised saadavad viimase diplomaatilise noodi, milles nad teatavad teineteisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike omapoolsete menetluste lõpetamisest. Leping on jõus seni, kuni üks lepinguosalistest selle lõpetab.

2. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tagasi.

3. Kui üks lepinguosaline soovib lepingut muuta ühe või mitme lisa väljajätmise või lisamisega, säilitades teised, püüavad lepinguosalised muuta lepingut kokkuleppe teel ja käesolevas artiklis sätestatud korras. Kui teiste lisade säilitamises üksmeelele ei jõuta, lõppeb leping pärast teatamisest kuue kuu möödumist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

4. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut muuta vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Käesoleva lepingu muudatused jõustuvad kuupäeval, mil üks lepinguosaline teavitab kirjalikult teist lepinguosalist jõustumiseks vajalike omapoolsete menetluste lõpuleviimisest.

5. Olenemata käesoleva artikli lõike 4 sätetest, võivad lepinguosalised kokku leppida olemasolevate lisade muutmises või uute lisade lisamises diplomaatiliste nootide vahetamise teel. Muudatused jõustuvad tingimustel, mis lepitakse kokku diplomaatiliste nootide vahetamisel.

6. Pärast käesoleva lepingu lõpetamist käsitavad mõlemad lepinguosalised kehtivana kõiki lennukõlblikkuse ja keskkonnakõlblikkuse kinnitusi ning sertifikaate, mis on välja antud käesoleva lepingu alusel enne selle lõpetamist, tingimusel et need jätkuvalt vastavad lepinguosalise kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Brasiilias neljateistkümnendal juulikuu päeval kahe tuhande kümnendal aastal kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За правителството на Федеративна pепублика Бразилия

Por el Gobierno de la República Federativa de Brasil

Za vládu Brazilské Federativní republiky

For den Føderative Republik Brasiliens regering

Für die Regierung der Föderativen Republik Brasilien

Brasiilia Liitvabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Ομόσπονδης Δημοκρατίας της Βραζιλίας

For the Government of the Federative Republic of Brazil

Pour le gouvernement de la République fédérative du Brésil

Per il governo della Repubblica federativa del Brasile

Brazīlijas Federatīvās Republikas valdības vārdā –

Brazilijos Federacinės Respublikos Vyriausybės vardu

A Brazil Szövetségi Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika Federativa tal-Brażil

Voor de regering van de Federale Republiek Brazilië

W imieniu rządu Federacyjnej Republiki Brazylii

Pelo Governo da República Federativa do Brasil

Pentru Guvernul Republicii Federative a Braziliei

Za vládu Brazílskej federatívnej republiky

Za Vlado Federativne Republike Brazilije

Brasilian liittotasavallan hallituksen puolesta

För Förbundsrepubliken Brasiliens regering

1. liide

Pädevad asutused, mida seoses A lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana

Pädevad asutused projekti kinnitamise alal:

Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC);

Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

Pädevad asutused tootmisjärelevalve alal:

Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC);

Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja

liikmesriikide pädevad asutused.

2. liide

Pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana

1.	Brasiilia Liitvabariigi pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana: Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC).

2.	EL 27 liikmesriikide pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana: liikmesriikide pädevad asutused.

A LISA

TSIVIILLENNUNDUSTOODETE SERTIFITSEERIMISE KORD

1. Reguleerimisala

1.1. Käesoleva korraga (edaspidi „kord”) reguleeritakse järgmist:

1.1.1. projekteerimisriigi volitatud esindajana tegutseva lepinguosalise tehnilise asutuse poolt tsiviillennundustoodete projektile, keskkonnakõlblikkuse nõuetele ning konstruktsiooniga seotud kasutusnõuetele vastavuse kohta tehtud järelduste vastastikune tunnustamine;

1.1.2. selliste järelduste vastastikune tunnustamine, mille kohaselt uued või kasutatud tsiviillennundustooted vastavad lennu- ja keskkonnakõlblikkust käsitlevatele mõlema lepinguosalise impordinõuetele;

1.1.3. vastastikuse tunnustuse andmine tsiviillennundustoodete projektide muudatuste ja remondiprojektide kinnitustele, mis on tehtud mõlema lepinguosalise volituste alusel;

1.1.4. koostöö ja abi kasutuseloleva õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas.

1.2. Käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „käitamissertifikaat”– eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku või organisatsiooni kinnitus, et tsiviillennundustoode, välja arvatud õhusõiduk tervikuna, on kas uus toode või läbinud hoolduse;

b) „lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat”– eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku või organisatsiooni ekspordideklaratsioon selle kohta, et eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluv õhusõiduk tervikuna vastab importiva lepinguosalise teatatud lennukõlblikkus- ja keskkonnanõuetele;

c) „eksportiv lepinguosaline”– tsiviillennundustoodet eksportiv lepinguosaline;

d) „importiv lepinguosaline”– tsiviillennundustoodet importiv lepinguosaline.

2. Sertifitseerimise ühiskomitee

2.1. Koosseis

2.1.1. Moodustatakse sertifitseerimise ühiskomitee. Selle koosseisu kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad, kes juhtkonna tasandil vastutavad järgmiste valdkondade eest:

a)	tsiviillennundustoodete sertifitseerimine;

b)	tootmine (kui erinevad käesoleva korra alapunkti 2.1.1 punktis a osutatud isikutest);

c)	sertifitseerimiseeskirjad ja -standardid ning

d)	standardimise sisekontrollide või kvaliteedikontrolli süsteemid.

2.1.2. Lepinguosaliste ühise otsuse põhjal võib komiteesse kutsuda ka teisi isikuid, kes võivad hõlbustada sertifitseerimise ühiskomiteele antud ülesannete täitmist.

2.1.3. Sertifitseerimise ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

2.2. Ülesanded

2.2.1. Sertifitseerimise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva korra tõhus toimimine ja rakendamine, ning selle ülesanneteks on muu hulgas

a)	teha vajaduse korral otsuseid sertifitseerimisprotsessi hõlbustava töökorra kohta;

b)	teha vajaduse korral otsuseid tehniliste normatiivide kohta käesoleva korra alapunkti 3.3.7 kohaldamisel;

c)	hinnata mõlema lepinguosalise õigusnormide muudatusi, et tagada sertifitseerimisnõuete muutumatus;

d)	töötada vajaduse korral välja ühiskomiteele esitatavad käesoleva korra muutmise ettepanekud, välja arvatud seoses käesoleva korra alapunkti 2.2.1 punktis b osutatuga;

e)	tagada, et lepinguosalised mõistavad käesolevat korda ühtmoodi;

f)	tagada, et lepinguosalised rakendavad käesolevat korda järjepidevalt;

g)	lahendada käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest tulenevates tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsused, sealhulgas erimeelsused, mis võivad tekkida sertifitseerimise aluste kindlaksmääramisel või eritingimuste, erandite ja kõrvalekallete rakendamisel;

h)	korraldada vajaduse korral ühe lepinguosalise osalemine teise lepinguosalise siseses standardimis- või kvaliteedikontrollisüsteemis;

i)	määrata vajaduse korral kindlaks iga lepinguosaliste vahel imporditava või eksporditava tsiviillennundustoote sertifitseerimise eest vastutavad keskused ning

j)	töötada välja tõhusad keskkonnastandarditega, sertifitseerimissüsteemidega ja ohutusega seotud koostöö, abi ja teabevahetuse meetmed, et võimalikult vähendada lepinguosalistevahelisi erimeelsusi.

2.2.2. Kui sertifitseerimise ühiskomitee ei suuda lahendada erimeelsusi vastavalt käesoleva korra alapunkti 2.2.1 punktile g, edastab ta probleemi ühiskomiteele ning tagab selles komitees tehtud otsuse rakendamise.

3. Projekti kinnitused

3.1. Üldsätted

3.1.1. Käesolev kord hõlmab projekti kinnitusi ning vastavaid muudatusi tüübisertifikaatide, täiendavate tüübisertifikaatide, remondi, osade ja seadmete puhul.

3.1.2. Käesoleva korra rakendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et mõlemad lepinguosalised kontrollivad teise lepinguosalise konkreetsete nõuetega seoses tekkinud erimeelsuse lahendamiseks piisavalt projekteerimisorganisatsiooni suutlikkust täita oma kohustusi.

3.1.3. Projekti kinnituse taotlus tuleb esitada importivale lepinguosalisele vajaduse korral eksportiva lepinguosalise kaudu.

3.1.4. Projekti kinnitusi käsitleva käesoleva 3. jaotise rakendamise eest vastutavad tehnilised asutused.

3.2. Sertifitseerimise alused

3.2.1. Lennukõlblikkuse tüübisertifikaadi väljaandmiseks kasutab importiv lepinguosaline standardeid, mida ta kohaldab samalaadse toote puhul ja mis kehtisid ajal, mil eksportivale lepinguosalisele esitati taotlus algse tüübisertifikaadi saamiseks; keskkonnakaitse tüübisertifikaadi väljaandmiseks kasutab importiv lepinguosaline standardeid, mida ta kohaldab samalaadse toote puhul ja mis kehtisid ajal, mil importivale lepinguosalisele esitati taotlus tüübisertifikaadi saamiseks.

3.2.2. Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline projekti muudatuste või remondiprojektide kinnitamiseks muudatuse käesoleva korra alapunkti 3.2.1 põhjal kehtestatud sertifitseerimise alustes, kui ta peab sellist muudatust vastavaks projekti muudatusele või parandusele.

3.2.3. Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline kõik uute või ebatavaliste omaduste suhtes rakendatud või rakendatavad eritingimused, mida ei hõlma kohaldatavad lennu- ja keskkonnakõlblikkuse standardid.

3.2.4. Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline kõik erandid või kõrvalekalded kohaldatavatest standarditest.

3.2.5. Eritingimuste, erandite, kõrvalekallete või muudatuste esitamisel sertifitseerimise alustes võtab importiv lepinguosaline arvesse eksportiva lepinguosalise eritingimusi, erandeid, kõrvalekaldeid või muudatusi ega ole eksportiva lepinguosalise toodete puhul nõudlikum kui enda samalaadsete toodete puhul. Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist kõigist sellistest eritingimustest, eranditest, kõrvalekalletest või muudatustest sertifitseerimise alustes.

3.3. Sertifitseerimine

3.3.1. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kogu teabe, mida importiv lepinguosaline vajab eksportiva lepinguosalise üksikute tsiviillennundustoodetega ja nende sertifitseerimisega tutvumiseks ja kursisolemiseks.

3.3.2. Iga projektikinnituse jaoks töötavad lepinguosalised vajaduse korral välja sertifitseerimisprogrammi sertifitseerimise ühiskomitee poolt kindlaks määratud töökorra alusel.

3.3.3. Importiv lepinguosaline annab oma tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi välja õhusõidukile, mootorile või propellerile, kui

a)	eksportiv lepinguosaline on välja andnud oma sertifikaadi;

b)	eksportiv lepinguosaline kinnitab importivale lepinguosalisele, et toote tüübiprojekt on kooskõlas käesoleva korra punkti 3.2 kohaste sertifitseerimise alustega, ning

c)	kõik sertifitseerimisprotsessi käigus tekkinud probleemid on lahendatud.

Tüübisertifikaadi muudatused

3.3.4. Importivalt lepinguosaliselt tüübisertifikaadi saanud tsiviillennundustoote tüübiprojekti muudatustele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.4.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab projekti muudatused vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.4.2.

Projekti muudatused, mis eeldavad importiva lepinguosalise kaasamist, kinnitab importiv lepinguosaline pärast eksportiva lepinguosalise kirjalikku avaldust selle kohta, et kõnealused projekti muudatused vastavad käesoleva korra punkti 3.2 kohastele sertifitseerimise alustele. Käesoleva alapunkti kohaste kohustuste täitmiseks võib eksportiv lepinguosaline esitada projekti iga muudatuse kohta eraldi avalduse või projekti kinnitatud muudatuste loetelude puhul ühisavalduse.

3.3.4.3.

Kõikide muude projekti muudatuste puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

Täiendava tüübisertifikaadi muudatused

3.3.5. Importivalt lepinguosaliselt täiendava tüübisertifikaadi saanud tsiviillennundustoote projekti muudatustele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.5.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab projekti muudatused vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.5.2.

3.3.5.3.

Kõikide muude projekti muudatuste puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

Remondiprojekti kinnitus

3.3.6. Importivalt lepinguosaliselt tüübikinnituse saanud tsiviillennundustoodete remondi projektidele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.6.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab remondiprojektid vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.6.2.

Remondiprojektid, mis eeldavad importiva lepinguosalise kaasamist, kinnitab importiv lepinguosaline pärast eksportiva lepinguosalise kirjalikku avaldust selle kohta, et kõnealused remondiprojektid vastavad käesoleva korra punkti 3.2 kohastele sertifitseerimise alustele. Käesoleva alapunkti kohaste kohustuste täitmiseks võib eksportiv lepinguosaline esitada iga suurema remondiprojekti kohta eraldi avalduse või kinnitatud remondiprojektide loetelude puhul ühisavalduse.

3.3.6.3.

Kõikide muude remondiprojektide puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

3.3.7. Sertifitseerimise ühiskomitee poolt käesoleva korra punkti 2.2 kohaselt kehtestatud tehniliste normatiivide põhjal kinnitatud osade ja seadmete puhul peab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise poolt välja antud kinnitusi osadele ja seadmetele samaväärseks kinnitustega, mille ta ise oma õigusnormide ja korra kohaselt on välja andnud.

3.4. Konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded

3.4.1. Importiv lepinguosaline tutvustab eksportivale lepinguosalisele taotluse korral oma kehtivaid konstruktsiooniga seotud kasutusnõudeid.

3.4.2. Importiv lepinguosaline määrab koos eksportiva lepinguosalisega kas iga üksikjuhtumi puhul eraldi või teatavate toote- ja/või tegevusliikide suhtes kehtivate konkreetsete konstruktsiooniga seotud kasutusnõuete loetelu põhjal kindlaks konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded, mille puhul ta tunnustab eksportiva lepinguosalise kirjalikke sertifikaate ja nõuetele vastavuse avaldusi.

3.4.3. Eksportiv lepinguosaline tagab, et konstruktsiooni mõjutav kasutamisnõuetega seotud teave on sertifitseerimise käigus importivale lepinguosalisele kättesaadav.

3.5. Jätkuv lennukõlblikkus

3.5.1. Mõlemad lepinguosalised teevad koostööd käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate ja küsitava lennukõlblikkusega tsiviillennundustoodetega seoses toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite lennukõlblikkusaspektide analüüsimisel. Selleks vahetavad nende tehnilised asutused nende reguleeritud üksustelt saadud teavet käesoleva lepinguga hõlmatud tsiviillennundustoodete rikete, häirete, defektide või nende toodetega seotud muude vahejuhtumite kohta. Sellise teabevahetusega täidavad kõik kinnituse omanikud oma kohustust anda aru riketest, häiretest, defektidest või muudest vahejuhtumistest teise lepinguosalise tehnilisele asutusele vastavalt selle teise lepinguosalise kohaldatavatele õigusnormidele.

3.5.2. Eksportiv lepinguosaline määrab tema pädevuses projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik sobivad meetmed, et parandada pärast tsiviillennundustoote kasutuselevõttu välja selgitatud ohtlikke tüübiprojekti näitajaid, sealhulgas kõik meetmed selliste komponentide suhtes, mille on projekteerinud ja/või tootnud tarnija eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil asuva peatöövõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

3.5.3. Eksportiv lepinguosaline aitab importival lepinguosalisel määrata eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik meetmed, mida importiv lepinguosaline peab vajalikuks toodete jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.

3.5.4. Üks lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kõigist kohustuslikest lennukõlblikkust käsitlevatest direktiividest ja muudest meetmetest, mida ta peab vajalikuks kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud ning käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tsiviillennundustoodete jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.

4. Tootmisload

4.1. Käesoleva korra rakendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et ühe lepinguosalise pädev asutus teostab teise lepinguosalise konkreetsete nõuetega seoses tekkinud erimeelsuste lahendamiseks piisavat järelevalvet tootmisorganisatsioonide suutlikkuse üle, et tagada tsiviillennundustoodete tootmise kvaliteet ja kontrollimine.

4.2. Kui ühe lepinguosalise reguleeriva järelevalve all toimuv tootmise kinnitamine hõlmab teise lepinguosalise või kolmanda riigi territooriumil asuvaid tootmiskohti ja -üksusi, vastutab kõnealuste tootmiskohtade ja -üksuste üle teostatava järelevalve eest kõnealune esimene lepinguosaline.

4.3. Lepinguosalised võivad oma reguleeriva ja muud laadi järelevalve ülesannete täitmisel paluda abi kolmanda riigi tsiviillennundusametilt, kui kummagi lepinguosalise luba on antud või seda on laiendatud kolmanda riigiga sõlmitud ametliku lepingu või kokkuleppe alusel.

4.4. Tootmislubasid käsitleva käesoleva 4. jaotise rakendamise eest vastutavad lepingu artiklis 5 osutatud pädevad asutused.

5. Lennukõlblikkuse ekspordikinnitused

5.1. Üldosa

5.1.1. Eksportiv lepinguosaline annab importivasse osalejariiki eksporditavate tsiviillennundustoodete lennukõlblikkuse ekspordikinnitused välja käesoleva korra punktides 5.2 ja 5.3 kindlaks määratud tingimustel.

5.1.2. Importiv lepinguosaline tunnustab lennukõlblikkuse ekspordikinnitusi, mille eksportiv lepinguosaline on välja andnud käesoleva korra punktide 5.2 ja 5.3 kohaselt.

5.1.3. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise õigusnormidega ette nähtud eritähistusega osade ja seadmete märgistuse oma õigusnormides sätestatud nõuetele vastavaks.

5.2. Lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadid

5.2.1. Uus õhusõiduk

5.2.1.1.

Eksportiv lepinguosaline annab käesoleva korra rakendamise eest vastutava pädeva asutuse kaudu uuele õhusõidukile välja lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi, milles tõendab, et õhusõiduk

a)	vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale;

b)	on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud;

c)	vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.2.2. Kasutatud õhusõiduk

5.2.2.1.

Eksportiv lepinguosaline annab importiva lepinguosalise poolt projekti kinnituse saanud kasutatud õhusõidukile kõnealuse õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifitseerimise üle teostatava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse kaudu lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi, milles tõendab, et õhusõiduk

a)	vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale;

b)	on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kõigile kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud;

c)	on kasutusajal heakskiidetud korda järgides ja kinnitatud meetodeid kasutades nõuetekohaselt hooldatud (mida tõendavad sellekohased kasutamis- ja hooldusdokumendid) ning

d)	vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.2.2.2.

Kasutatud õhusõidukite puhul, mis on toodetud lepinguosalise jurisdiktsiooni all, nõustuvad mõlemad lepinguosalised teist lepinguosalist soovi korral aitama, andes talle teavet

a)	õhusõiduki konfiguratsiooni kohta tootja juurest väljumisel ning

b)	õhusõidukile hiljem paigaldatud selliste seadmete kohta, mis on saanud kinnituse.

5.2.2.3.

Lepinguosalised tunnustavad ka teineteise ekspordisertifikaate, mille nad on lennukõlblikkuse tõendamiseks välja andnud kasutatud õhusõidukitele, mis on toodetud ja/või monteeritud kolmandas riigis, kui käesoleva korra alapunkti 5.2.2.1 alapunktide a–d tingimused on täidetud.

5.2.2.4.

Importiv lepinguosaline võib paluda kontrolli- ja hooldusdokumente, sealhulgas järgmisi dokumente (loetelu ei ole ammendav):

a)	lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi originaaleksemplar või kinnitatud koopia või samaväärne dokument, mille on välja andnud eksportiv lepinguosaline;

b)	dokumendid, mis kinnitavad, et kõik kapitaalremondid, suuremad muudatused ja remondid on tehtud vastavalt nõuetele, mille on kinnitanud või mida on tunnustanud eksportiv lepinguosaline, ning

c)	hooldusdokumentide ja -raamatute kanded, mis tõendavad, et kasutatud õhusõidukit on kogu selle kasutusaja vältel hooldatud kinnitatud hooldusprogrammi nõuete kohaselt.

5.3. Käitamissertifikaat

5.3.1. Uued mootorid ja propellerid

5.3.1.1.

Importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise poolt uuele mootorile või propellerile antud käitamissertifikaati ainult juhul, kui sertifikaadis on sätestatud, et selline mootor või propeller

a)	vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale;

b)	on seisukorras, mis tagab selle ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud, ning

c)	vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.3.1.2.

Eksportiv lepinguosaline ekspordib kõiki uusi mootoreid ja propellereid koos käitamissertifikaadiga, mis on välja antud vastavalt tema õigusnormidele ja korrale.

5.3.2. Uued alakoostud, osad ja seadmed

5.3.2.1.

Importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise poolt uuele alakoostule, osale, sealhulgas muudetud osale ja/või asendusosale, või seadmetele antud käitamissertifikaati ainult juhul, kui sertifikaadis on sätestatud, et selline alakoost või osa

a)	vastab importiva lepinguosalise kinnitatud projekteerimisandmetele;

b)	on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, ning

c)	vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.3.2.2.

Eksportiv lepinguosaline ekspordib kõiki uusi osi koos käitamissertifikaadiga, mis on välja antud vastavalt tema õigusnormidele ja korrale.

6. Sertifitseerimise toetamine

6.1. Lepinguosalised pakuvad taotluse korral sertifitseerimiseks tehnilist abi ja teavet, tehes seda vajaduse korral pädevate asutuste kaudu.

6.2. Abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav).

6.2.1. Andmed kasutamissobivuse kohta

Kasutamissobivuse miinimumnõuete (mis hõlmavad muu hulgas lennumeeskonna väikseima koosseisu ja sellise meeskonna koolitamise nõudeid) koostamine.

6.2.2. Nõuetele vastavuse kindlakstegemine:

a)	katsete jälgimine;

b)	nõuetele vastavuse ja nõuetekohasuse kontrollimine;

c)	aruannete läbivaatamine ning

d)	teabe saamine.

6.2.3. Järelevalve ja seire:

a)	osade esmakontrolli jälgimine;

b)	konkreetsete protsesside kontrollimise jälgimine;

c)	tootmisosade näidiskontrollide tegemine;

d)	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 5 osutatud volitatud isikute või kinnitatud organisatsioonide tegevuse kontrollimine;

e)	kasutusprobleemide uurimine ning

f)	tootmise kvaliteedisüsteemide hindamine ja järelevalve.

B LISA

HOOLDUSKORD

1. Reguleerimisala

Käesoleva korraga (edaspidi „kord”) reguleeritakse õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas tehtud järelduste vastastikust tunnustamist.

2. Kohaldatavad õigusaktid

2.1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel on hooldust käsitlevate ühe lepinguosalise kohaldatavate õigusnormide järgimine ja käesoleva korra 8. jaotises täpsustatud reguleerivate nõuete täitmine vastavuses teise lepinguosalise kohaldatavate õigusnormide järgimisega.

2.2. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel pakuvad mõlema lepinguosalise pädevate asutuste sertifitseerimistavad ja -kord eelmises lõigus osutatud nõuetega samaväärseid tõendeid vastavuse kohta.

2.3. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel käsitatakse lepinguosaliste vastavaid hooldustöötajate litsentsimise standardeid võrdväärsena.

3. Mõisted

Käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „õhusõiduk”– masin, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, mitte maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

b) „komponent”– mootor, propeller, osa või seade;

c) „suur õhusõiduk”– õhusõiduk, mis liigitatakse lennukiks, mille suurim stardimass on üle 5 700 kg, või mitme mootoriga helikopter, ning

d) „muudatus”– tsiviillennundustoote projekti muudatus, mis mõjutab konstruktsiooni, konfiguratsiooni, toimivust, keskkonnanäitajaid või kasutuspiiranguid;

e) „ümberehitus”– tsiviillennundustoote muudatus, mis mõjutab konstruktsiooni, konfiguratsiooni, toimivust, keskkonnanäitajaid või kasutuspiiranguid.

4. Hoolduse ühiskomitee

4.1. Koosseis

4.1.1.

Moodustatakse hoolduse ühiskomitee. Selle koosseisu kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad, kes juhtkonna tasandil vastutavad järgmiste valdkondade eest:

a)	hooldusorganisatsioonide kinnitamine;

b)	hooldusorganisatsioone käsitlevate õigusnormide ja standardite rakendamine;

c)	standardimise sisekontrollid või kvaliteedikontrolli süsteemid.

4.1.2.

Lepinguosaliste ühise otsuse põhjal võib komiteesse kutsuda ka teisi isikuid, kes võivad hõlbustada hoolduse ühiskomiteele antud ülesannete täitmist.

4.1.3.

Hoolduse ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

4.2. Ülesanded

4.2.1.

Hoolduse ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva korra tõhus toimimine ja rakendamine, ning selle ülesanneteks on muu hulgas

a)	hinnata lepinguosaliste õigusnormide muudatusi, et tagada käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuete muutumatus;

b)	tagada, et lepinguosalised mõistavad käesolevat korda ühtmoodi;

c)	tagada, et lepinguosalised rakendavad käesolevat korda järjepidevalt;

d)	lahendada käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest tulenevates tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsused, sealhulgas erimeelsused, mis võivad tuleneda käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest;

e)	korraldada vajaduse korral ühe lepinguosalise osalemine teise lepinguosalise siseses standardimis- või kvaliteedikontrolli süsteemis ning

f)	töötada vajaduse korral välja ühiskomiteele esitatavad käesoleva korra muutmise ettepanekud.

4.2.2.

Kui hoolduse ühiskomitee ei suuda lahendada erimeelsusi vastavalt käesoleva korra alapunkti 4.2.1 punktile d, edastab ta probleemi ühiskomiteele ning tagab selles komitees tehtud otsuse rakendamise.

5. Hooldusorganisatsiooni kinnitus

5.1. Kõik ühe lepinguosalise hooldusorganisatsioonid, kelle lepinguosalise pädev asutus on sertifitseerinud hooldusega tegelemiseks, peavad käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuetele vastamiseks koostama hooldusorganisatsiooni käsiraamatu lisa. Olles teinud kindlaks, et kõnealune lisa vastab käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuetele, annab kõnealune pädev asutus kinnituse, mis tõendab vastavust teise lepinguosalise kohaldatavatele nõuetele, ja määrab hooldusorganisatsiooni poolt selle lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduki suhtes täidetavate ülesannete ulatuse. Pädevusmärgete ja piirangute ulatus ei ületa tema enda sertifikaadis sisalduvate pädevusmärgete ja piirangute ulatust.

5.2. Ühe lepinguosalise pädeva asutuse poolt käesoleva korra punkti 5.1 kohaselt välja antud kinnitusest teavitatakse teist lepinguosalist ning seda käsitatakse teise lepinguosalise suhtes kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

5.3. Kinnituse sertifikaati tunnustatakse vastavalt käesoleva korra punktile 5.2 nii hooldusorganisatsiooni peamises tegevuskohas kui ka selle muudes asukohtades, mis on esitatud asjakohases käsiraamatus ja kuuluvad pädeva asutuse järelevalve alla.

5.4. Lepinguosalised võivad oma reguleeriva ja muud laadi järelevalve teostamisel paluda abi kolmanda riigi tsiviillennundusametilt, kui mõlema lepinguosalise kinnitus on antud või seda on laiendatud kolmanda riigiga sõlmitud ametliku lepingu või kokkuleppe alusel.

5.5. Lepinguosaline teavitab oma pädeva asutuse kaudu teist lepinguosalist kõigist käesoleva korra punkti 5.1 kohaselt välja antud kinnituste reguleerimisalasse tehtud muudatustest, sealhulgas kinnituse kehtetuks tunnistamisest või peatamisest.

6. Nõuetele mittevastavus

6.1. Mõlemad lepinguosalised teavitavad teist lepinguosalist kohaldatavate õigusaktide või käesolevas korras sätestatud tingimuste olulisest rikkumisest, mis kahjustab teise lepinguosalise kinnitatud hooldusorganisatsiooni suutlikkust tegeleda hooldusega käesolevas korras sätestatud tingimustel. Pärast sellekohase teate saamist teeb teine lepinguosaline vajaliku uurimise ning teavitab teate saatnud lepinguosalist 15 tööpäeva jooksul kõigist võetud meetmetest.

6.2. Kui lepinguosalised on lahkarvamusel võetud meetmete tõhususes, võib teate saatnud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt viivitamatute meetmete võtmist, et takistada organisatsioonil tema reguleeriva järelevalve alla kuuluva tsiviillennundustoodete hoolduse tegemist. Kui teine lepinguosaline ei võta meetmeid 15 tööpäeva jooksul pärast teate saatnud lepinguosalise nõudmise esitamist, peatatakse teise lepinguosalise pädevale asutusele käesoleva korra alusel antud volitused seni, kuni kõnealune küsimus on ühiskomitees vastavalt käesoleva lepingu sätetele rahuldavalt lahendatud. Kuni ühiskomitee selles asjas otsuseni jõuab, võib teate saatnud lepinguosaline võtta kõik vajalikud meetmed, et takistada organisatsioonil tema reguleeriva järelevalve alla kuuluvate tsiviillennundustoodete hoolduse tegemist.

6.3. Käesoleva korra käesoleva 6. jaotise kohase teabevahetuse eest vastutavad tehnilised asutused.

7. Tehniline abi

7.1. Lepinguosalised osutavad taotluse korral teineteisele tehnilise hindamise abi, tehes seda vajaduse korral pädevate asutuste kaudu.

7.2. Abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)	järelevalve ja aruandlus seoses mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate hooldusorganisatsioonide jätkuva vastavusega käesolevas korras kirjeldatud nõuetele;

b)	uurimise korraldamine ja sellekohane aruandlus ning

c)	tehniline hindamine.

8. Konkreetsed reguleerivad nõuded

8.1. Ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva hooldusorganisatsiooni tunnustamiseks teise lepinguosalise poolt vastavalt käesoleva korra 5. jaotisele koostab hooldusorganisatsioon oma käsiraamatu lisa, millega nähakse ette vähemalt järgmine:

a)	vastutava juhi allakirjutatud avaldus, et organisatsioon järgib käsiraamatut ja selle lisasid;

b)	organisatsioon järgib kliendi töökorraldust, võttes eelkõige arvesse lennukõlblikkust käsitlevaid kohustuslikke ettekirjutusi, muudatusi ja parandusi ning nõuet, et kõik kasutatavad osad peavad olema tootnud või neid peavad olema hooldanud teise lepinguosalise tunnustatud organisatsioonid;

c)	töökäsu välja andnud klient on teinud kindlaks, et asjakohane pädev asutus on kinnitanud ümberehitusteks ja parandusteks vajalikud projekteerimisandmed;

d)	tsiviillennundustooteid hakatakse käitama kohaldatavate õigusnormide ja reguleerivate nõuete kohaselt;

e)	teist lepinguosalist ja klienti teavitatakse kõigist tõsiste defektidega ja lennukõlbmatutest tsiviillennundustoodetest, mis kuuluvad teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla.

8.2. Käesoleva korra punktis 8.1 sätestatud tunnustamist kohaldatakse juhul, kui tehnilised asutused on rakendanud üleminekukorra, et tõendada hooldusorganisatsioonide üle järelevalve pidamise suutlikkust.

B1 liide

Eritingimused

1. EASA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE BRASIILIAS ASUVATE REMONDIJAAMADE SUHTES

1.1.

Selleks et saada kinnitus vastavalt EASA osale 145 ja käesoleva lisa tingimustele, vastab remondijaam kõigile järgmistele eritingimustele.

1.1.1.

Remondijaam esitab taotluse EASA-le vastuvõetaval kujul ja viisil.

a)	Taotlus nii esimeseks kui ka jätkuvaks EASA kinnituse saamiseks sisaldab tõendit, et EASA sertifikaat ja/või pädevusmärge on vajalik ELi liikmesriigis registreeritud või projekteeritud lennundustoodete või nende külge paigaldatavate osade hooldamiseks või muutmiseks.

Remondijaam esitab hooldusorganisatsiooni käsiraamatu lisa, mida ANAC on EASA nimel kontrollinud ja tunnustanud. ANAC peab kõiki lisa parandusi tunnustama. Käsiraamatu lisa sisaldab järgmist:

i)	remondijaama vastutava juhi tõend vastavalt EASA osa 145 kehtivale versioonile, mille kohaselt remondijaam vastab käesolevale lisale ja selles loetletud eritingimustele;

ii)	sõltumatu järelevalvesüsteemi toimimise üksikasjalik kord, mis hõlmab kõikide Brasiilia Liitvabariigi territooriumil asuvate üksuste ja liinihooldusjaamade järelevalvet;

iii)	väljalaske või tagasi kasutusse laskmise kinnitamise kord, mis vastab EASA osa 145 nõuetele õhusõidukite kohta ja ANACi vormile SEGVOO 003 õhusõiduki komponentide kohta, ning mis tahes muu teave, mida võib vajada omanik või käitaja;

iv)	õhusõiduki plaaneriga / õhusõidukiga seotud üksuste puhul kord selle tagamiseks, et lennukõlblikkussertifikaat ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat on kehtivad enne hooldusdokumendi väljaandmist;

v)	kord, mis tagab EASA nõuetes määratud remondi- ja muutmistööde tegemise kooskõlas EASA kinnitatud andmetega;

vi)	kord, mis tagab, et remondijaamas korraldatav ANACi kinnituse saanud esmane ja jätkuv koolitusprogramm ning selle mis tahes muudatused sisaldavad inimeste koolitust;

vii)	EASA-le, õhusõiduki projekteerimise organisatsioonile ja kliendile või käitajale lennukõlbmatutest tingimustest teatamise kord, mida on nõutud EASA osas 145 tsiviillennundustoodete kohta;

viii)

kord, mis tagab kliendi või käitaja töökorra või lepingu terviklikkuse ja vastavuse lennukõlblikkuse ettekirjutustele, mille EASA on teatavaks teinud, ja teistele teatatud kohustuslikele juhenditele;

ix)

kehtiv kord, mis tagab, et töövõtjad täidavad kõnealuseid rakenduskorra tingimusi, st et EASA osa 145 alusel kinnitatud organisatsiooni või EASA osa 145 kinnitust mitteomavat organisatsiooni kasutades vastutab toote uuesti käiku laskmiseks hooldustöid tegev remondijaam toote lennukõlblikkuse tagamise eest;

x)	kord, mis lubab vajaduse korral töötada pidevalt põhiasukohast eemal;

xi)	kord, mis tagab, et õhusõiduki baashoolduseks on olemas sobivad kinnised angaarid.

1.2.

Selleks et saada jätkuvalt kinnitus vastavalt EASA osale 145 ja käesoleva lisa tingimustele, vastab remondijaam järgmistele tingimustele. ANAC kontrollib, kas remondijaam

a)	lubab EASA-l või EASA nimel ANAC-il kontrollida remondijaama jätkuvat vastavust Brasiilia määruses RBHA145 kehtestatud nõuetele ning käesolevatele erinõuetele (st EASA osa 145);

b)	on nõus, et EASA võib võtta uurimis- ja täitemeetmed kooskõlas ELi mis tahes asjakohase määrusega ja EASA korraga;

c)	teeb EASA-ga koostööd mis tahes uurimis- või täitemeetmete puhul;

d)	vastab jätkuvalt Brasiilia määrusele RBHA145 ja käesolevatele erinõuetele.

2. ANAC-I ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE EÜS ASUVATE KINNITATUD HOOLDUSORGANISATSIOONIDE SUHTES

2.1.

Selleks et saada kinnitus vastavalt Brasiilia määrusele RBHA145 ja käesoleva lisa tingimustele, vastab kinnitatud hooldusorganisatsioon kõigile järgmistele eritingimustele.

2.1.1.

Kinnitatud hooldusorganisatsioon esitab taotluse ANAC-ile vastuvõetaval kujul ja viisil.

Taotlus nii esimeseks kui ka jätkuvaks ANAC-i sertifikaadi saamiseks sisaldab tõendit, et ANAC-i remondijaama sertifikaat ja/või pädevusmärge on vajalik selleks, et hooldada või muuta Brasiilias registreeritud lennundustooteid või välismaal registreeritud lennundustooteid, mida käitatakse vastavalt Brasiilia määruste RBHA sätetele.

Kinnitatud hooldusorganisatsioon peab esitama oma käsiraamatu (Maintenance Organisation Exposition) ingliskeelse lisa, mille on kinnitanud lennuamet ja mida hoitakse hooldusorganisatsioonis. Pärast lennuameti kinnituse saamist loetakse, et ANAC on selle vastu võtnud. Lennuamet peab kõik lisa parandused kinnitama. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ANAC-i lisa sisaldab järgmist:

i)	vastutava juhi allakirjutatud ja kuupäevastatud tõend, millega organisatsioon võtab kohustuse olla vastavuses käesoleva lisaga;

ii)	kokkuvõte organisatsiooni kvaliteedisüsteemist, mis hõlmab ka ANAC-i eritingimusi;

iii)

väljalaske või tagasi kasutusse laskmise kinnitamise kord, mis vastab Brasiilia määruse RBHA 43 nõuetele õhusõidukite kohta ning EASA vormile 1 õhusõiduki komponentide kohta. Kord hõlmab Brasiilia määruse RBHA 43 punktides 9 ja 11 nõutud teavet ja kogu muud teavet (inglise keeles), mida omanik või ettevõtja vajaduse korral esitab või enda käes hoiab;

iv)	ANAC-ile riketest, häiretest ja defektidest ning Brasiilia lennundustoodetele paigaldatavatest või nendes leitud kahtlastest vastava kinnituseta osadest teatamise kord;

ANAC-ile sellistes liinihooldusjaamades tehtavatest muudatustest teatamise kord, mis

1)	asuvad ELi liikmesriigis;

2)	hooldavad Brasiilias registreeritud õhusõidukit ning

3)	mõjutavad ANAC-i käitamistingimusi;

vi)	käesoleva lisa 2. liites loetletud ELi liikmesriikides asuvate täiendavate püsivate tegevuskohtade hindamise ja järelevalve kord;

vii)	kehtiv kord, mis tõendab, et kõigi töövõtjate/alltöövõtjate tegevuse puhul nõutakse, et ilma ANAC-i sertifikaadita allikatest pärinev toode tuleb kinnitatud hooldusorganisatsioonile lõplikuks kontrolliks/katsetamiseks tagasi saata ja seejärel lasta tagasi kasutusse;

viii)

kord, mille kohaselt tuleb ANAC-ile iga 24 kuu järel esitada tööjõu kasutamise aruanne, milles on loetletud tehnilised töötajad, kes on määratud hooldama Brasiilia lennundustoodet;

ix)	kord, mis tagab, et olulised remonditööd ja ümberehitused/muudatused (vastavalt Brasiilia määrustele RBHA) tehakse kooskõlas ANAC-i kinnitatud andmetega;

x)	kord, mis tagab vastavuse lennuettevõtja jätkuva lennukõlblikkuse hooldusprogrammile, mis sisaldab hoolduse ja kontrollimise eraldamist nende elementide puhul, mida lennuettevõtja/klient on määratlenud kui nõutavaid kontrollimisele kuuluvaid elemente;

xi)	kord, mis tagab vastavuse tootja hoolduskäsiraamatutele või muudele jätkuva lennukõlblikkuse juhenditele ning kõrvalekalletega toimetuleku. Kord, mis tagab, et kõik ANAC-i välja antud, kehtivad ja kohaldatavad lennukõlblikkuse ettekirjutused on hooldustöötajatele töö tegemise ajal kättesaadavad;

xii)	kord, mis tõendab, et kinnitatud hooldusorganisatsiooni tehnilise personali hulgas on töötaja, kes oskab lugeda Brasiilia määruseid ja saab neist selgelt aru. See on oluline nõue ka portugalikeelsete hooldusdokumentide puhul;

xiii)

kord, mis lubab vajaduse korral töötada pidevalt põhiasukohast eemal;

xiv)	kord, mille kohaselt tuleb vähemalt viis aastat säilitada kõik töökäsud koos kõigi lisavormide ja osade sertifikaatidega;

xv)	kord, mis ANAC-i kehtestatud vormis kinnitab hooldust käsitlevaid iga-aastasi kontrolle (Annual Maintenance Inspection, IAM) või lennukõlblikkusnõuetele vastavuse aruandeid (Airworthiness Conformity Report, RCA), kui kinnitatud hooldusorganisatsioonil on õigus IAM-i teha või RCA-d koostada.

2.2.

Selleks et saada jätkuvalt kinnitus vastavalt Brasiilia määrustele RBHA 43 ja 145 ning käesoleva lisa tingimustele, vastab kinnitatud hooldusorganisatsioon järgmistele tingimustele. Lennuamet kontrollib, kas kinnitatud hooldusorganisatsioon

a)	lubab ANAC-il või ANAC-i nimel lennuametil kontrollida organisatsiooni jätkuvat vastavust EASA osas 145 kehtestatud nõuetele ning käesolevatele erinõuetele (st RBHA 43 ja 145);

b)	lubab ANAC-il võtta uurimis- ja täitemeetmeid kooskõlas ANAC-i eeskirjade ja ettekirjutustega;

c)	peab tegema koostööd iga uurimis- ja täitemeetme korral;

d)	vastab jätkuvalt EASA osale 145 ning käesolevatele eritingimustele;

e)	kui kinnitatud hooldusorganisatsioon vastab jätkuvalt reguleerivatele nõuetele, saab ANAC pikendada hooldusorganisatsiooni sertifikaati iga 24 kuu järel.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.273.est
Euroopa Liidu Teataja		L 273

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 19. oktoober 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/694/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. september 2011, Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vahelise tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Brasiilia Liitvabariigi valitsuse vaheline tsiviillennunduse ohutuse leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1039/2011, 17. oktoober 2011, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel põhjaputassuude püük VIIIc, IX ja X püügipiirkondades ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetes	23
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1040/2011, 17. oktoober 2011, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merluusi püük VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas	25
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1041/2011, 17. oktoober 2011, millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel railaste püük VIII ja IX püügipiirkonna ELi vetes	27
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1042/2011, 18. oktoober 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	29

Nr	54/T&Q
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	WHB/8C3411
Liik	Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
Piirkond	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi veed
Kuupäev	11.5.2011

Nr	45/T&Q
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru	HKE/8ABDE.
Liik	Merluus (Merluccius merluccius)
Piirkond	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe
Kuupäev	13.8.2011

Nr	44/T&Q
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru	SRX/89-C.
Liik	Railased (Rajidae)
Piirkond	VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed
Kuupäev	13.8.2011

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EC	31,1
	MA	39,3
	MK	53,3
	ZA	35,6
	ZZ	39,8
0707 00 05	TR	137,1
0707 00 05	ZZ	137,1
0709 90 70	EC	33,4
	TR	141,5
	ZZ	87,5
0805 50 10	AR	55,6
	CL	60,5
	TR	65,0
	UY	56,8
	ZA	74,0
	ZZ	62,4
0806 10 10	BR	244,3
	CL	71,4
	MK	110,6
	TR	124,9
	ZA	64,2
	ZZ	123,1
0808 10 80	AR	61,9
	BR	62,6
	CA	105,4
	CL	68,8
	CN	58,0
	NZ	117,9
	US	96,0
	ZA	90,3
	ZZ	82,6
0808 20 50	AR	50,6
	CN	56,5
	TR	129,3
	ZZ	78,8