15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/1

(1)

Määrusega (EL) nr 258/2011 (2) („ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist („Hiina”) pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes.

(2)

31. mail 2011 avaldati parandus, (3) et parandada teatavad tüpograafiavead, eeskätt teatavate Hiina eksportivate tootjate nimed, mis olid ajutise määruse I lisas valesti avaldatud.

(3)

Pärast mõningate paranduses avaldamise järel saadud väidete kontrollimist selgus, et need väited on põhjendatud ja et veel teisedki nimed on valesti avaldatud. Käesoleva määruse I lisas on loetletud kõigi nende äriühingute õiged nimed, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksu.

(4)

Siinkohal tuleb meenutada, et menetlus algatati kaebuse alusel, mille Euroopa keraamiliste plaatide tootjate liit (CET) („kaebuse esitaja”) esitas tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 30 % liidu keraamiliste plaatide kogutoodangust. Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 24, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 („uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood”).

(5)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised meetmed („esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Seda soovinud isikutele anti võimalus arvamust avaldada suuliselt ning lisaks toimusid kahe huvitatud isiku taotlusel ärakuulamised vastutava ametniku juuresolekul.

(6)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist.

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiinast pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Pärast seda teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(9)

Eksportivate tootjate valimi koostamisel lisati valimisse seda taotlenud ettevõtete „rühm”, sest kahe asjaomase tootja liidetud ekspordimaht paigutas nad liidu turule eksportijate seas kolmandale kohale. Need ärihingud väitsid, et nad on seotud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artikli 143 lõike 1 punkti b alusel, mille kohaselt loetakse pooled seotuks, kui „nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid”. Uurimisel selgus, et need äriühingud ei olnud siiski selles tähenduses seotud, ja neid koheldi edaspidi nagu eraldiseisvaid üksusi, nagu on mainitud ka ajutise määruse põhjenduses 35.

(10)

Mõned eksportivad tootjad väitsid oma märkustes, et kõnealused äriühingud oleks tulnud ebaõige või eksitava teabe esitamise eest valimist välja jätta. Lisaks väitsid samad tootjad, et kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutamisel ei oleks tohtinud neid kaht valimisse kuuluvat äriühingut arvesse võtta.

(11)

Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuste isikute poolt enne valimi moodustamist esitatud teave oli piisav, et pidada neid äriühinguid seotuks, ning nad lisati valimisse, arvestades nende liidetud eksportmüüki liidu turule. Kahe äriühingu omavahelist suhet uuriti üksikasjalikult nende valdustesse tehtud kontrollkäikude ajal. Teave, mille need äriühingud olid esitanud oma seotuse väite tõenduseks, leiti siiski olevat ebapiisav, et tõendada nende seotust – vastupidiselt äriühingute enda arvamusele. Seetõttu tehti järeldus, et kõnealuseid äriühinguid ei saa pidada seotuks määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 143 lõike 1 punkti b tähenduses. Kuna äriühingud tegid uurimises koostööd, esitades muu hulgas teavet oma väidetava seotuse kohta, ei olnud mingit põhjust neid valimist välja jätta. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(12)

Pealegi, isegi kui oletada, et teiste äriühingute kaasamine valimisse uurimise ajal oleks andnud uurimisperioodil tulemuseks tunduvalt suurema eksportmüügi liitu, oleks allesjäänud aja jooksul olnud raske neid kiiruga valitud äriühinguid uurida. Sellepärast on valim – hoolimata sellest, et kõnealused äriühingud ei osutunud seotuks – kooskõlas algmääruses sätestatud nõuetega. Samuti ei ole mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks need äriühingud meelega väitnud oma seotust, et saada valimisse kaasatud.

(13)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 5 ja 6.

(14)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks isik, et kuna ükski kaebust toetavatest liidu tootjatest ei esitanud küsimustiku vastuseid, tuleks neid käsitada uurimise käigus koostööst hoiduvatena. See väide jäi jõusse ka pärast lõplike järelduste teatavakstegemist.

(15)

Vastuseks väitele, mille kohaselt näitab küsimustiku vastuste puudumine kaebust toetavate liidu tootjate hoidumist koostööst, tuleb meenutada, et CET on kõigi kaebuse esitanud äriühingute seaduslik esindaja. CET oli kaebuses osalevate äriühingute eest juba esitanud nõuetekohase lisateabe uurimisperioodi andmete kohta. Nagu märgitud ka algatamisteates, peavad valimi moodustamiseks esitama teavet üksnes äriühingud, kes ei ole kogu vajalikku teavet veel esitanud. Järelikult tegid kaebuses esitanud tootjad täielikku koostööd, kuivõrd nad olid edastanud kogu vajaliku teabe kaebuse esitamise etapis ning kuna nende seaduslik esindaja oli edastanud nende eest uurimisperioodi andmete nõutavad ajakohastused.

(16)

Üks huvitatud isik väitis, et valim ei ole statistiliselt korrektne liidu tootmisharu eri kategooriatesse jaotamise ja valimi geograafilise katvuse tõttu. Liidu keraamiliste plaatide tööstus on tugevalt killustatud tootmisharu, kuhu kuulub üle 500 tootja. Sellega seoses tehti kindlaks, et esindatud olid kõik kolm äriühingute kategooriat – st suured, keskmise suurusega ja väikesed ettevõtted. Et kahjuanalüüsis ei domineeriks suurte äriühingute tulemused, vaid et see kajastaks asjakohaselt ka väikeste äriühingute olukorda, kelle toodang moodustab valdava osa liidu toodangust, peeti vajalikuks kaasata valimisse nii väikesed, keskmise suurusega kui ka suured äriühingud. Igast kategooriast valiti suuremad ettevõtted, kui geograafiline katvus seda lubas.

(17)

Ühe huvitatud isiku väitel ei olnud valim pärast Poola tootja väljajätmist enam representatiivne liidu turule suunatud müügi mahu osas ning komisjon ei suutnud selle representatiivsust tõendada.

(18)

Tõepoolest, üks Poola tootja loobus koostööst ja tuli seetõttu valimist välja jätta. Siiski ei sõltu valimi representatiivsus sellest, kui täpselt see kajastab kõigi tootvate liikmesriikide geograafilist paiknemist ja osakaalu. Niisugune lähenemisviis ei ole praktikas õigustatud, kuna geograafiline katvus on vaid üks valimi representatiivsust tagavatest teguritest. Tegelikult piisab sellest, kui valim peegeldab laias laastus peamiste tootjariikide proportsionaalset osakaalu. Seda kriteeriumi järgides leiti, et Poola äriühingu väljajätmine valimist ei mõjutanud selle üldist representatiivsust. Selle alusel kinnitatakse, et liidu tootjate valim oli algmääruse artikli 17 tähenduses piisavalt representatiivne.

(19)

Seoses valimi üldise representatiivsusega tuleb märkida, et liidu tootmisharu suure killustatuse tõttu on vältimatu, et valimisse kuuluvad äriühingud katavad vaid suhteliselt väikest osa liidu kogutoodangust. Igal juhul on algmääruse artiklis 17 sätestatud, et uurimine võib piirduda statistiliselt õigete valimitega või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on uurijate käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida, ilma et seda tüüpilist mahtu kuidagi piiritletaks. Eelnevale tuginedes kinnitatakse, et valim oli representatiivne algmääruse artikli 17 tähenduses.

(20)

Ühe huvitatud isiku väitel ei kaasanud komisjon valimisse sellistes riikides nagu Poola ja Tšehhi Vabariik asuvaid liidu tootjaid, kes pakuvad madalaid müügihindu. Seega ei peegeldanud valim piisavalt liidu tootjate keskmisi müügihindu.

(21)

Komisjon tuvastas seda väidet uurides, et valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmised müügihinnad olid samas suurusjärgus mis avalikult kättesaadavates statistikaaruannetes esitatud keskmised müügihinnad. Igal juhul – nagu on selgitatud ka põhjenduses 125 – näitas uurimine, et lõppjäreldused ei muutu oluliselt, kui nende riikide puhul kasutatakse statistikas avaldatud hindu.

(22)

Rida isikuid esitas märkusi liidu valimi koostamise meetodi kohta ning võrdles seda Hiina eksportijate valimi koostamise põhimõttega, mis põhines vaid ekspordimahul.

(23)

Liidu tootjate ja Hiina eksportivate tootjate valimite erinevate koostamismeetodite kohta tuleb märkida, et need valiti vastavalt väljavõttelise uuringu eesmärkidele. Kuna komisjon pidi hindama liidu tootmisharu üldist olukorda, valiti kriteerium, mis annaks sektorist kõige representatiivsema ülevaate. Hiina eksportijate puhul peeti sobivaks koostada valim vaatlusaluse toote suurima ekspordimahu põhjal, mistõttu võeti valimisse vaid suurimad eksportijad. Algmääruse artiklis 17 ei ole ette nähtud, et mõlemad valimid peaksid olema koostatud sama kriteeriumi alusel. Pealegi said kõnealusel juhul enne Hiina eksportivate tootjate valimi lõplikku kinnitamist nii koostööd tegevad isikud Hiinas kui ka selle riigi ametivõimud selle kohta märkusi esitada. Märkusi saadi valimi koosseisu, aga mitte selle representatiivsuse kohta.

(24)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks importijate ühendus, et vastavalt algmääruse artiklile 17 tuleb liidu tootjate ja eksportivate tootjate valimid moodustada sama kriteeriumi alusel. Ka mõned Hiina osapooled jäid pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väite juurde, nagu olnuks Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate valimite moodustamisel tegemist diskrimineerimisega.

(25)

Vastuseks sellele väitele, mille juurde jäädi ka pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ja mille kohaselt tulnuks liidu tootjate ja eksportivate tootjate valimite moodustamisel kohaldada sama kriteeriumi põhjenduses 23 esitatud põhjustel, leitakse, et need valimid võib moodustada erinevate kriteeriumide alusel. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(26)

Mis puudutab põhjenduses 23 mainitud asjaolu, et valimi representatiivsuse kohta ei esitatud märkusi, siis väidavad need isikud, et valimite koostamise ajal ei olnud Hiina osapooled teadlikud sellest, et kasutati erinevaid valikukriteeriume, ega saanud seetõttu seda aspekti kommenteerida.

(27)

Seoses tõsiasjaga, et Hiina osapooled ei olnud teadlikud sellest, et valimite koostamisel kasutati erinevaid kriteeriume, tuleb rõhutada, et kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 on väljakujunenud tavaks, et osapoolte arvamust küsitakse vaid nende oma kategooria valimite kohta, st eksportivad tootjad saavad esitada märkusi vaid kavandatava eksportivate tootjate valimi kohta. Neil asjaoludel jäetakse arvesse võtmata kõnealuste isikute väide, mille kohaselt nad ei saanud esitada märkusi erinevate valimite koostamise kriteeriumide kohta nende valimite koostamisel ajal.

(28)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel väitis üks huvitatud isik, et erinevaid ettevõttekategooriaid valimisse kaasates rikkus komisjon algmääruse artikli 4 lõiget 1, mis näeb ette, et analüüsida tuleb liidu tootmisharu tervikuna, mitte teatavaid ettevõtterühmi või -tüüpe.

(29)

Õigustatud ei ole väide, nagu rikutaks valimi kolme kategooriasse jagamisega algmääruse artikli 4 lõiget 1. Vastavalt põhjenduses 23 selgitatule esindas valim liidu tootmisharu tervikuna, mitte vaid teatavat ettevõtete rühma, nagu väidab asjaomane isik. Pealegi on algmääruse artikli 17 lõikes 1 selgelt lubatud koostada kahju kindlakstegemiseks valim. Seetõttu leiti kõnealune väide olevat põhjendamatu ja lükati tagasi.

(30)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas seesama huvitatud isik geograafilise katvuse arvessevõtu valimi koostamisel, väites, et liit on ühisturg ja et algmääruse artikli 17 lõike 1 alusel tohib valimi moodustada vaid suurima representatiivse ekspordimahu põhjal.

(31)

Seoses geograafilise katvuse kriteeriumi kasutamisega tuleb märkida, et tegemist on killustatud tootmisharuga ning valitud ettevõtete representatiivsuse hindamiseks tuli võtta arvesse tootjate geograafilist paiknemist liikmesriikides, et valim kajastaks liidus ettetulevaid erinevaid olukordi. Valim hõlmab liikmesriike, kus valmib umbes 90 % liidu toodangust, ning isegi pärast Poola ettevõtja väljajätmist on see protsent suur – umbes 80 %. Seega tagas komisjoni kasutatud meetod, et valim kajastab liidu tootmist tervikuna ja on kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(32)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel väitis üks huvitatud isik, et liidu tootjate valimisse valiti vaid keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, mille kulud ja hinnad on väidetavalt kõrgemad kui suurtel Hiina ettevõtetel.

(33)

Selle väite kinnituseks ei esitatud mingit tõendusmaterjali. Tuleb märkida, et valim sisaldas ettevõtteid kõigist erinevatest kategooriatest. Pealegi ei sõltu ettevõtte kulud ainult ettevõtte suurusest, vaid ka nt toormaterjali hinnast, amortisatsioonist, tootmisvõimsuse rakendusastmest.

(34)

Üks huvitatud isik väitis, et kaebuse esitaja identiteeti puudutava teabe nappuse tõttu ei saanud huvitatud isikud oma kaitseõigust täielikult kasutada. Kuna mõned tootjad ei olnud oma nime konfidentsiaalsena hoidmist taotlenud, ei pidanud see isik anonüümsusnõuet põhjendatuks.

(35)

Üks isik kordas oma väidet, et enamiku kaebuses osalevate tootjate ja nende toetajate puhul ei ole mingit põhjust rakendada konfidentsiaalsusnõuet. Eeskätt väitis see isik, et huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik ei sisaldanud mingeid tõendeid konfidentsiaalsustaotluste toetuseks. Samuti väideti, et valimisse kuuluvate äriühingut identiteeti teadmata ei saanud teised huvitatud isikud kommenteerida mikroindikaatorite hindamise korrektsust.

(36)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist küsis sama isik veel, kas kõik valimisse kaasatud tootjatega seotud äriühingud olid esitanud küsimustiku vastuse.

(37)

Siinkohal tuleb meenutada, et algmääruse artiklis 19 on sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse eelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Valdav enamik kaebuse esitajatest soovis jääda konfidentsiaalseks ja esitas ka piisavalt tõendeid, mis näitasid, et kõnealuste tootjate puhul oli tõepoolest olemas survemeetmete võimalus müügimahu vähenemise kujul, kui nende nimed avaldataks. Seetõttu rahuldasid komisjoni talitused nende äriühingute taotlused.

(38)

Vastuseks väitele, et mõned tootjad ei taotlenud oma nime salajas hoidmist, tuleb märkida, et see asjaolu ei takista teisi ettevõtjaid konfidentsiaalsust taotlemast piisavate põhjenduste olemasolul. Selliseid taotlusi käsitleti ükshaaval ning seetõttu tuleb see väide tagasi lükata.

(39)

Mis puudutab asjaolu, kas kõik valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud äriühingud esitasid küsimustiku vastuse, siis tuleb märkida, et põhimõtteliselt ei takista teatava liidu tootja vastuse puudumine komisjoni jõudmast usaldusväärsete järeldusteni kahju küsimuses, kui ta vaid saab laekunud vastuseid kontrollida. See kehtib eriti juhtudel, kui seotud äriühingud on eraldiseisvad juriidilised isikud iseseisva raamatupidamisega.

(40)

Eksportivate tootjate huve esindav isik väitis, et käesolevasse uurimisse oleks tulnud kaasata ka Türgist pärit vaatlusaluse toote import.

(41)

Türgist pärit impordi kaebusest väljajätmise kohta tuleb märkida, et menetluse algatamise etapis puudusid selle riigi puhul piisavad tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta, mis oleksid õigustanud dumpinguvastase menetluse algatamist sellise impordi suhtes. Seega lükatakse tagasi väide, nagu oleks Türgi tulnud uurimisse kaasata.

(42)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkis üks huvitatud isik, et ajutiste meetmete kehtestamist käsitlevas määruses esitatud vaatlusaluse toote CN-koodid erinevad algatamisteates esitatud koodidest. Ta tahtis saada teada selle erinevuse põhjuse ja kas sellega kaasnes ka muutus tootevalikus.

(43)

Tuleb rõhutada, et esialgsete meetmete kehtestamise määruses ja algatamisteates esitatud CN-koodide erinevused ei tähenda, et muutunud oleks toote määratlus või uurimise ulatus. Need parandused ei tähenda, et muutusid uuritavate keraamiliste plaatide tüübid, vaid need kajastavad lihtsalt üldiseid muudatusi kombineeritud nomenklatuuris, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 861/2010 ja jõustus 1. jaanuaril 2011 (5).

(44)

Üks huvitatud isik taotles, et teatavad keraamilised mosaiigid tootevalikust välja jäetaks. Ta väitis, et kui meetmed peaks kehtestatama, ei suuda selle kategooria tooted konkureerida teiste toodetega, mis neid asendavad, ning et igal juhul puudub selles kategoorias dumping.

(45)

Uurimisel selgus, et kuna keraamilised mosaiigid ja muud keraamilised plaadid on samade füüsikaliste ja tehniliste põhiomadustega, ei ole tootevaliku läbivaatus põhjendatud. Seoses dumpingu puudumisega selles tootekategoorias (mille kohta ei esitatud mingeid tõendeid) tuleb märkida, et dumpingu- ja kahjuanalüüs peab kajastama olukorda kõigis vaatlusaluse toote kategooriates. Neil põhjustel lükatakse see väide tagasi.

(46)

Eelöeldut arvestades ja kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole rohkem märkusi, kinnitatakse ajutiste meetmete kehtestamist käsitleva määruse põhjendused 25–32.

(47)

Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 33–40 esitatud järeldused.

(48)

Seoses otsusega võimaldada või keelata konkreetsetele äriühingutele individuaalset kohtlemist ei laekunud mingeid märkusi.

(49)

Siiski seadsid kaks importijat kahtluse alla komisjoni individuaalse kohtlemise analüüsi tervikuna, väites, et liit jagab igal aastal subsiidiume struktuurifondide kaudu.

(50)

Algmääruse artikli 9 lõikes 5 on sätestatud tingimused, mis peavad individuaalse kohtlemise taotlemiseks olema täidetud. Väidetavad liidu subsiidiumid ei ole selle analüüsi seisukohalt üldse asjassepuutuvad. Sellepärast lükatakse kõnealune väide tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41–44 esitatud järeldused.

(51)

Kaheksa koostööd tegevat eksportivat tootjat esitasid algmääruse artikli 17 lõike 3 kohased individuaalse kontrollimise taotlused. Individuaalset kontrollimist otsustati kohaldada vaid ühe eksportiva tootja (Kito Group) puhul, kuna see ei tundunud põhjendamatult koormav. Pealegi oli selle kontserni ekspordimaht individuaalset kontrollimist taotlenud kaheksa tootja seas suurim.

(52)

Kõnealune kontsern taotles individuaalset kontrollimist. Pärast taotlusega tutvumist otsustati esialgu võimaldada Kito Group’ile individuaalset kontrollimist, sest keeldumiseks ei tundunud olevat alust.

(53)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel väitis kaebuse esitaja, et algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel ei rahuldata teatavaid individuaalse kontrollimise taotlusi, kui selliseid taotlusi on laekunud liiga palju. Kaebuse esitaja väitel toetavad seda seisukohta arvukad eelnevad dumpinguvastased uurimised. Selles osas tuleb märkida, et kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 3 otsustatakse, kas individuaalse kontrollimise taotlused vaadatakse läbi või mitte, lähtuvalt sellest, kas individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist. Käsilolevas uurimises (nagu mainitud ka põhjenduses 51) ei peetud esitatud kaheksast taotlusest ühe individuaalse kontrollimise taotluse uurimist põhjendamatult koormavaks. Mis puudutab eelnevaid uurimisi, mille raames on esitatud individuaalse kontrollimise taotlusi, siis tuleb lisada, et iga kord tuleb eraldi hinnata, kuivõrd koormav oleks selliste taotluste uurimine ja kas see takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Eelöeldut arvestades lükatakse kaebuse esitaja väited tagasi.

(54)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist saadi teavet ja tõendeid, mille põhjal võis oletada, et Kito Group ei ole avaldanud kõiki seotud äriühinguid ja et selle kontserni kohta tehtud järeldused võivad olla ebatäielikud. Kontsernile anti võimalus esitada märkusi ja teda teavitati algmääruse artikli 18 võimalikust kohaldamisest. Kito Group kinnitas oma vastuses, et ei avaldanud dumpinguvastases küsimustikus tõepoolest andmeid kahe seotud äriühingu kohta, aga tegemist oli lihtsa eksimusega, mis ei mõjuta uurimise tulemusi, kuna need äriühingud ei tegelenud vaatlusaluse toote tootmise ega turustamisega. Kahe äriühingu olemasolu varjamine ei võimaldanud siiski kontserni tegevust seoses vaatlusaluse tootega korrektselt hinnata ja kontrollida. Sellepärast ollakse seisukohal, et Kito Group ei edastanud ettenähtud tähtaja jooksul vajalikku teavet, ning seda kontserni käsitlevad järeldused tehakse kooskõlas algmääruse artikliga 18 kättesaadavate faktide põhjal.

(55)

Kaks importijat olid Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) võrdlusriigiks valimise vastu, väites oma märkustes, et USA ei sobi võrdlusriigiks liiga väikese omamaise toodangu ja rahvusvahelise konkurentsivõime puudumise tõttu. Lisaks väitsid nad, et USAd ei valitud korrektselt, sest liidu tootjate ühendus avaldas ebasobivat survet teiste võimalike võrdlusriikide tootjatele, et heidutada neid koostööd tegemast. Kaks importijat väitsid, et komisjon oli jätnud kõrvale teistest võimalikest koostööd tegevatest riikidest pärit teabe ja et arvesse jäeti võtmata ka kolmandate riikide omamaiste või riikidevaheliste tootjate ühenduste esitatud avalikud andmed.

(56)

Vastuseks viimasele argumendile olgu märgitud, et dumpingu taseme uurimiseks on vaja teavet konkreetsete äriühingute kohta. Seega lükati see argument tagasi.

(57)

Mis puudutab väidet, nagu oleks liidu tootjate ühendus avaldanud ebasobivat survet, et heidutada teisi tootjaid koostööd tegemast, siis selle kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Seepärast tuli kõnealused märkused tagasi lükata.

(58)

Lisaks eelöeldule väitsid samad importijad, et USA keraamiliste plaatide kogutoodang on umbes 60 miljonit ruutmeetrit aastas, mitte 600 miljonit ruutmeetrit aastas, nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 51. See väide osutus kontrollimisel õigeks.

(59)

Kuigi USA toodang osutus tunduvalt väiksemaks, tuleb rõhutada, et USA sobib võrdlusriigiks juba selle tõttu, et sealne turg on äärmiselt konkurentsivõimeline – turul on mitu kohalikku tootjat ja impordikogused on märkimisväärsed. Pealegi ei ole tõendeid mittetariifsete turutõkete kohta, mis oleksid konkurentsile suureks takistuseks, nagu on mainitud ka ajutise määruse põhjenduses 52. Neid asjaolusid arvestades jäädakse järelduse juurde, et väiksemast toodangumahust olenemata sobib USA ikkagi võrdlusriigiks.

(60)

Kaks importijat väitsid, et USAs toodetud plaatide ühiku müügihinnad olid USA koduturul tunduvalt kõrgemad kui liidu turul ja et nende võrdlus ekspordihindadega tekitaski mulje dumpingu olemasolust. See argument leiti olevat menetluse seisukohast ebaoluline, sest selliseid väiteid – tingimusel, et neid toetavad esmapilgul usutavad tõendid – saaks põhjalikult uurida üksnes USAga seotud dumpinguvastase menetluse raames. Argument lükati seetõttu tagasi.

(61)

Samad importijad väitsid veel, et koostööd tegev USA tootja oli liidu tootjate omanduses või nendega seotud ja et seetõttu olid uurimistulemused ekslikud, sest kasutatud teave ei pärinenud sõltumatult äriühingult.

(62)

Siinkohal tuleb märkida, et koostööd tegeva USA tootja esitatud andmeid kontrolliti kohapeal. Seetõttu leiti see väide olevat kohatu ja lükati tagasi.

(63)

Samad importijad väitsid veel, et USA ekspordimaht on piiratud. See argument ei mõjuta kuidagi võrdlusriigi valikut, sest võrdlusriigi andmete alusel määratakse kindlaks normaalväärtus, mitte ekspordihinnad. See väide lükati tagasi.

(64)

Lõpetuseks väitsid needsamad importijad, et ei ole mingit põhjust käsitada võrdlusriigi koostööd tegeva tootja identiteeti, toodangu mahtu, väärtust ja kvaliteeti konfidentsiaalsete andmetena. Võrdlusriigi koostööd tegev tootja taotles konfidentsiaalsust kaubanduslike survemeetmete kartuses ja tema taotlus leiti olevat põhjendatud. Pealegi, kui rahuldada importijate nõue ja avaldada võrdlusriigi koostööd tegeva tootja mis tahes andmed, isegi suurusjärgu tasemel, võib see viia tootja identiteedi tuvastamiseni. Sellepärast ei rahuldatud importijate nõuet.

(65)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel kordasid kaks eespool nimetatud importijat teatavaid eespool kirjeldatud nõudeid, esitamata siiski põhjendatud tõendeid. Nendes tingimustes lükatakse kõnealused väited tagasi.

(66)

Peale selle märkisid need kaks importijat, et kuna koostööd tegevat USA tootjat kontrollib väidetavalt liidu tootja, on väär valida see USA äriühing sobivaks võrdlusriigi tootjaks. Täpsemalt väitsid nad, et kõnealune USA ettevõte ei ole majanduslikult iseseisev ega saa seetõttu olla dumpinguanalüüsi võrdlusalus. Importijad tsiteerisid oma nõude toetuseks algmääruse artikli 2 lõike 1 kolmandat ja neljandat lõiku. Vastuväiteks tuleb märkida, et – nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 23 ja allpool põhjenduses 69 – taotles koostööd tegev USA tootja anonüümsust, mida talle ka võimaldati. Seda asjaolu arvestades ei saa USA äriühingu ja liidu tootja vahelist suhet kinnitada ega ümber lükata. Siiski tuleb lisada, et osutatud algmääruse sätete puhul on küsimus pigem selles, kuidas käsitleda uurimisaluse äriühingu müügihindu, kui müüakse seotud ettevõttele. Need sätted ei käsitle võrdlusriigi tootja ja liidu tootja võimalikku suhet. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(67)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas üks importijate ühing mitu väidet. Esiteks väitis see ühing, et USA tootjate väidetav väike müügimaht koduturul võrreldes Hiina ekspordiga liitu räägib USA võrdlusriigiks valimise vastu. Võimalike võrdlusriikide valikul võetakse muu hulgas arvesse nende riikide turgudel valitsevat konkurentsi. Seetõttu ei ole võrdlusriigi valikul hädavajalik, et riigi tootjate omamaine müük ja import uurimisalusest riigist oleksid samal tasemel. Käsiloleva uurimise raames leiti USA turg olevat piisavalt konkurentsivõimeline, et õigustada võrdlusriigi valikut, nagu märgitud ka põhjenduses 59. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(68)

Lisaks väitis sama importijate ühing, et nende arvates ei tule USA võrdlusriigiks valimisel arvestada seda, et import USAsse on märkimisväärne. Sellega seoses tuleb märkida, et impordi tase on oluline tegur, mida võetakse võrdlusriigi valikul arvesse. Omamaine toodang ja kõrge imporditase üheskoos loovad konkurentsivõimelise turu, nagu on selgitatud ka põhjenduses 59. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(69)

Importijate ühing küsis lisaks, milliseid tõendeid esitas koostööd tegev võrdlusriigi tootja kaubanduslike survemeetmete ohu tõendamiseks vastavalt põhjenduses 64 märgitule. USA äriühing selgitas, et USA turul on palju Hiina eksportivaid keraamiliste plaatide tootjaid, kellega ta samade klientide pärast konkureerib. USA ettevõtja kartis enda väitel, et need tootjad rakendavad tema identiteedi teadasaamisel kaubanduslikke survemeetmeid. Mis puutub kaubandusliku survestamise ohu kohta esitatud tõenditesse, siis tuleb tunnistada, et USA äriühingu ja Hiina eksportivate tootjate samade klientide pärast konkureerimisest tulenev võimalik risk USA turul leiti olevat tõenäoline. Neil asjaoludel rahuldati äriühingu anonüümsustaotlus.

(70)

Lisaks väitis sama ühing, et kuna USAs toodetud keraamiliste plaatide keskmised kodumaised hinnad olid väidetavalt mitu korda kõrgemad kui Hiinast pärit liitu suunatud impordi hinnad, ei saa USA toode olla Hiinast imporditud toote suhtes „samasugune toode”. Nende kahe toote hinnaerinevus ei ole piisav põhjus väitmaks, et USA toode ei ole vaatlusaluse tootega samasugune. Nimelt leiti, nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 32, et vaatlusalusel tootel ja muu hulgas USAs valmistatud ja seal müüdud tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusalad. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Seetõttu lükatakse ühingu väide tagasi.

(71)

Sama ühing küsis ka, miks ei valitud kolmandate riikide (v.a USA) koostöö puudumisel liitu sobivaks võrdlusriigiks. Kuna USA leiti olevat sobiv võrdlusriik, nagu on selgitatud ka põhjenduses 59, siis ei peetud vajalikuks teisi turge enam uurida. Sellepärast ei võeta seda väidet arvesse.

(72)

Kuna rohkem märkusi ei ole, jäädakse seisukohale, et USA valimine võrdlusriigiks oli sobiv ja mõistlik valik, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, ning kinnitatakse ajutise määruse põhjused 45–54.

(73)

Kaks importijat väitsid, et USA tootja toodangumahu saladuses hoidmise tõttu ei saa huvitatud isikud kontrollida, kas USA tootja tootmiskulud erinevad mastaabisäästu tõttu märkimisväärselt valimisse kuuluvate Hiina tootjate (kelle keraamiliste plaatide aastatoodang ulatub üle 10 miljoni ruutmeetri) tootmiskuludest. Need importijad väitsid veel, et võrdlusriigi tootja ja Hiina tootjate toodangumahud ei ole võrreldavad, kuna võrdlusriigi tootja (või võrdlusriigi) toodangumaht on väiksem. Tuleb meenutada, et koostööd tegeva võrdlusriigi tootja toodangumaht on konfidentsiaalne teave ja seda ei saa avaldada. Samuti tuleb märkida, et Hiina keraamiliste plaatide tööstus on tugevasti killustatud ja koosneb peamiselt VKEdest. Seetõttu peeti neid väiteid põhjendamatuks.

(74)

Need importijad osutasid ka algmääruse artikli 2 lõike 1 teises lõigus esitatud nõudele, mille kohaselt tuleb normaalväärtus arvutada „teiste müüjate või tootjate” hindade põhjal, ja väitsid, et on väär arvutada normaalväärtus üheainsa äriühingu andmete põhjal.

(75)

Siinkohal tuleb märkida, et käesolev menetlus käsitleb mitteturumajanduslikust riigist pärit importi, mille puhul normaalväärtus tuleb kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(76)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist teatas üks importijate ühing, et tema arvates ei saa normaalväärtust võrdlusriigis kindlaks määrata vaid ühe ettevõtte andmete alusel. See väide lükati siiski tagasi põhjenduses 75 esitatud põhjustel.

(77)

Need importijad väitsid veel, et võrdlusriigi ettevõtja valmistatud toode ei ole representatiivne, sest kuulub kallimasse tootekategooriasse. Võrdlusriigi tootjale võimaldatud konfidentsiaalsuse tõttu ei saanud seda väidet kinnitada ega ümber lükata. Isegi kui see väide oleks tõene, kohandati – nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 61 – põhjendatud vajaduse korral arvestuslikku normaalväärtust, et võtta arvesse kõiki plaaditüüpe, sealhulgas edasimüüdavaid plaaditüüpe. Seetõttu leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud, ja see lükati tagasi.

(78)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportiv tootja, et komisjoni talitused olid teatavate keraamiliste plaatide uurimisperioodil liitu suunatud müügi valesti klassifitseerinud ja et äriühingu dumpingumarginaali tuleks seetõttu korrigeerida. Äriühingu valdustesse tehtud kontrollkäigul selgus, et äriühing oli teatavad keraamilised plaadid valesti klassifitseerinud, ning äriühingut teavitati sellest. Plaadid klassifitseeriti õigesti, et dumping täpselt välja arvutada. Neid tingimusi arvestades lükatakse äriühingu väide tagasi.

(79)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel väitis seesama eksportiv tootja, et äriühingu dumpingumarginaali arvutusest jäeti välja teatavad uurimisperioodil liitu suunatud eksporditehingud. Selgus, et need tehingud olid välja jäetud põhjusel, et arvete kuupäevad langesid uurimisperioodi järgsele ajavahemikule. Seetõttu lükati ettevõtja väide tagasi.

(80)

Kuna ekspordihindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59.

(81)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta esitati mõned märkused.

(82)

Üks eksportiv tootja väitis, et CIF-väärtuse arvutamisel oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et eksportmüük toimus sõltumatute edasimüüjate kaudu. See väide leiti olevat põhjendatud ja kõnealuse eksportija puhul arvutati CIF-väärtus uuesti. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et ekspordihindu ei oleks tohtinud ümber arvutada sõltumatute edasimüüjate antud teabe vähese usaldusväärsuse tõttu, sest väidetavalt olid edastanud teavet vaid mõned edasimüüjatest, kelle kaudu eksportiv tootja oma tooteid müüb. Siiski selgus, et hinnateavet olid andnud kõik sõltumatud edasimüüjad, kelle kaudu eksportiv tootja oma tooteid turustab. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(83)

Veel üks eksportiv tootja väitis, et CIF-väärtuse arvutamisel ei võetud kindlustuskulu korrektselt arvesse. See väide leiti olevat põhjendatud ning eksportija CIF-väärtusi korrigeeriti vastavalt.

(84)

Üks eksportivate ettevõtete rühm väitis, et nende CIF-väärtuses sisalduvad kindlustuskulud olid valesti arvutatud. See väide osutus põhjendatuks ja CIF-väärtused arvutati ümber. Lisaks leiti, et ühe rühma kuuluva ettevõtja puhul ei olnud tehasehindade taseme määramisel käitluskulu arvesse võetud. See viga korrigeeriti.

(85)

Kaks importijat väitsid, et ekspordihindade arvutamisel oleks pidanud arvesse võtma USA dollari vahetuskursi kõikumist uurimisperioodil. Selles osas tuleb meenutada, et kooskõlas komisjoni tavadega kasutati uurimisperioodil valuuta konverteerimisel igakuiseid vahetuskursse, nii et valuutakursi kõikumist uurimisperioodil võeti arvesse.

(86)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportiv tootja, et kuna normaalväärtus arvutati võrdlusriigi tootja andmete põhjal, aga täpseid andmeid ei avaldatud konfidentsiaalsusnõude tõttu, tulnuks tingimata teha vajalikud kohandused, et tagada toote võrreldavus dumpinguarvutustes. Sellega seoses tuleb mainida – nagu märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 61 –, et vajaduse korral tehti need kohandused, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus.

(87)

Lõplike järelduste avaldamise järel väitsid kaks importijat, et koostööd tegev USA tootja tootis kallima tootekategooria keraamilisi plaate, Hiina eksportiv tootja aga odavama tootekategooria keraamilisi plaate. Importijad väidavad, et neile ei avaldatud, milliseid vajalikke kohandusi tehti algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus. Olgu märgitud, et ajutise määruse põhjenduses 61 on selgitatud, millised kohandused tehti õiglase võrdluse tagamiseks.

(88)

Lõplikud dumpingumarginaalid, mis kehtestati kõiki eespool esitatud märkusi arvesse võttes valimisse kaasatud koostööd tegevatele eksportijatele, väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril, tollimakse tasumata, on järgmised:

(89)

Tulenevalt põhjenduses 88 nimetatud muutustest dumpingumarginaalide arvutuses on valimi kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mis põhineb nelja valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalidel, 30,6 %. Sellega seoses märgitakse, et valimisse kuuluva äriühingu Heyuan Becarry Co. Ltd. puhul, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, arvutati dumpingumarginaal ajutise määruse põhjenduses 88 kirjeldatud viisil. Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 esimese lausega arvutati sellest dumpingumarginaalist lähtuvalt valimisse kuuluvate osapoolte keskmine kaalutud dumpingumarginaal, mida kohaldati valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportijate suhtes. Kuna äriühingule Heyuan Becarry Co. Ltd. ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ja kuna selgus, et tema eksportmüüki puudutavate otsuste tegemisel sekkus riik märkimisväärselt, tuleks äriühingust Heyuan Becarry Co. Ltd. pärinevale impordile kohaldada sama tollimaksumäära kui kohaldatakse valimist välja jäetud koostööd tegevatest eksportijatest pärinevale impordile.

(90)

Mis puudutab dumpingumarginaali arvutusmeetodit äriühingu Heyun Becarry Co. Ltd. puhul, kes (nagu eelnevalt märgitud) on valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 65, siis peaks selles põhjenduses sisalduv viide sama määruse põhjendusele 64 viitama tegelikult põhjendusele 62.

(91)

Põhjendustes 51–54 mainitud individuaalselt kontrollitud äriühingu suhtes kohaldatakse algmääruse artikli 18 alusel üleriigilist dumpingumarginaali.

(92)

Kuna kõikidele teistele eksportivatele tootjatele kehtestatud dumpingumarginaalide arvutamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 66 ja 67.

(93)

Võttes arvesse põhjendustes 81–85 esitatud märkusi, leitakse üleriigiline dumpingumarginaal olevat 69,7 %.

(94)

Laekus mitmeid väiteid, mille kohaselt ei olnud 13 eksportivat tootjat, kelle suhtes kohaldati ajutist kaalutud keskmist tollimaksu ajutise määruse, sealhulgas selle lisa alusel, mitte tootjad, vaid edasimüüjad, ja nad tuleks seetõttu lisast välja jätta.

(95)

Uurimise järel leiti, et need väited olid tõesed viie äriühingu puhul. Neile äriühingutele teatati, et nad eemaldatakse lisast, ja anti võimalus esitada märkusi. Kolm äriühingut ei esitanud märkusi, seevastu kaks esitasid teatavad väited, kuid need ei sisaldanud piisavaid tõendeid näitamaks, et tegemist on vaatlusalust toodet eksportivate tootjatega, ja need lükati seetõttu tagasi. Kõnealused viis äriühingud eemaldati seejärel selliste ettevõtete nimekirjast, kelle suhtes kohaldatakse ajutist kaalutud keskmist tollimaksu.

(96)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist lagunes väidetavalt kahest koostööd tegevast eksportijast koosnev rühm muutuste tõttu aktsionäride struktuuris. Selle tulemusena nõudis üks ettevõtjatest teisest äriühingust sõltumatut individuaalset tollimaksumäära.

(97)

Esitatud teabest nähtub, et suhted kahe äriühingu vahel katkesid pärast uurimisperioodi. Üksikasjalikumalt tuleks analüüsida nii rühma väidetava lagunemise mõju kui ka äriühingu taotlust, et talle määrataks individuaalne tollimaksumäär. Kui üks äriühing või mõlemad äriühingud taotleksid oma olukorra uurimist rühma väidetava lagunemise järel, saaks seda teha õigeaegselt kooskõlas algmäärusega. Nendel asjaoludel lükatakse tagasi äriühingu taotlus, milles ta taotleb individuaalse tollimaksumäära kehtestamist käesoleva uurimise raames.

(98)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel väitis kaebuse esitaja, et ühele põhjenduses 97 nimetatud eksportivatest tootjatest oleks tulnud kehtestada eraldi tollimaksumäär, kuna tõendid näitavad, et ta kasutas dumpingut suuremas ulatuses kui teine eksportiv tootja. Selles osas tuleb märkida, et kui uurimisperioodil seotud eksportivatele tootjatele ei arvutataks ühist kaalutud keskmist dumpingumarginaali ja tollimaksumäära, võimaldaks see eksportival tootjal, kellele kehtestati kõrgem tollimaksumäär, maksudest kõrvale hoida. Kuna käesoleva uurimisega hõlmatud kaks eksportivat tootjat leiti olevat uurimisperioodil seotud, ei ole mingit alust neile eraldi tollimaksumäärade kehtestamiseks. Nagu selgitatud ka põhjenduses 97 – kui üks äriühing või mõlemad taotleksid oma olukorra uurimist rühma väidetava lagunemise järel, saaks seda teha kooskõlas algmäärusega. Neil asjaoludel lükatakse kaebuse esitaja väide tagasi.

(99)

Kuna liidu toodangu ja liidu tootmisharu kohta märkusi ega uusi järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 68–70.

(100)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ega järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 71 ja 72.

(101)

Üks huvitatud isik vaidlustas impordi analüüsi, väites, et ei kaebus ega ajutine määrus sisaldanud piisavalt andmeid impordimahu kohta, ja märkides, et ruutmeeter (m2) on pindala, mitte mahu mõõtühik.

(102)

Teine huvitatud isik väitis, et Hiinast pärit impordi hinna- ja mahumuutused olid lihtsalt tavalised kaubanduslikud kõikumised ja et neid ei saa tõlgendada kui Hiina eksportija dumpingutegevust.

(103)

Lõplike järelduste teatavakstegemise järel seadis üks isik kahtluse alla Eurostati statistika usaldusväärsuse, väites, et Hiinast pärit impordi tegelikud hinnad on kõrgemad ja seega võrreldavad muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi hindadega. Lisaks väideti, et see mõjutas kindlaksmääratud dumpingumarginaale.

(104)

Üks huvitatud isik väitis, et tema poolt Eurostati andmete põhjal väljaarvutatud turuosa ja impordihind erinevad mõnevõrra ajutises määruses esitatud andmetest, ning nõudis, et viimaseid parandataks.

(105)

Veel üks teine huvitatud isik väitis, et komisjoni talitused olid jätnud arvesse võtmata Hiina impordihindade tõusu uurimisperioodi järgsel ajal, st 2010. aastal.

(106)

Seoses impordimahu väljaselgitamiseks kasutatud mõõtühikuga tuleb märkida, et algmääruse artikli 3 lõikes 2 viitab termin „maht” pigem kvantiteedile kui mahule kuupmeetrites. Iga toote puhul tuleb valida kõige tüüpilisem mõõtühik. Vaatlusaluse toote puhul kasutavad maailmaturu ettevõtjad järjekindlalt ruutmeetreid (m2). Seetõttu peeti seda ühikut pooleliolevas uurimises kõige sobivamaks. Vastav väide lükati tagasi.

(107)

Hiinast pärit impordi hinna- ja mahumuutused olid absoluutväärtustes muidugi piiratud. Import Hiinast vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. Ometi tuleb Hiinast saabunud impordi mahtu vaadelda liidu kahanenud tarbimise kontekstis. Tõsiasi, et Hiinast pärit import langes kõnealusel perioodil vaid 3 %, samas kui üldine tarbimine kukkus 29 %, mõjutas kahtlemata selle osakaalu liidu turul. Impordimahu stabiilsena hoidmine aitas Hiina importtootel võita turuosa ajal, mil teised ettevõtjad seda kaotasid.

(108)

Hiina impordihindade arengu osas olgu märgitud, et ajutise määruse põhjenduses 73 esitatud keskmised impordihinnad põhinesid Eurostati statistikal. Teatavate liikmesriikide puhul kaheldakse keskmiste impordihindade täpsuses, aga ametlikku statistikat ei ole seni muudetud. Siinkohal tuletatakse meelde, et Eurostati andmeid kasutati vaid üldtrendide tuvastamiseks ja isegi kui Hiina impordihindu korrigeeritaks ülespoole, jääks püsima sama kahjupilt, mida iseloomustavad suured hindade allalöömise ja dumpingumarginaalid. Olgu märgitud, et ei kahju- ega dumpingumarginaalide arvutamisel ei kasutatud Eurostati andmeid, vaid ainult külastatud ettevõtetest saadud kontrollitud andmeid. Nii et isegi kui statistika on ebatäpne, ei mõjuta see kuidagi tuvastatud dumpingumarginaale.

(109)

Põhjendatud ei ole ka väide, et komisjoni talitused ei võtnud arvesse 2010. aasta Eurostati andmeid, sest uurimisperioodi andmed hõlmasid 2010. aasta esimest kvartalit. 2010. aasta teise, kolmanda ja neljanda kvartali andmed puudutavad aga juba uurimisperioodi järgset aega, mida pole tarvis arvesse võtta. Isegi kui need andmed uurimisse kaasataks, nähtub impordistatistikast, et tõusid ka kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad ja seega oli tegu üldtrendiga, mis ei olnud seotud vaid Hiinast pärit impordiga.

(110)

Uurimise esialgses etapis, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 76, võrreldi hindade allalöömise analüüsimiseks liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigiti liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) Hiinast pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse, impordijärgseid kulusid ja kaubandustaset.

(111)

Üks isik väitis, et osapooltele avaldatud ekspordihinna arvutused ei olnud kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 76 antud seletusega. Kontrollimisel selgus, et selles põhjenduses oli tekstiviga. Keskmise ekspordihinna arvutamisel korrigeeriti uurimise esialgses etapis liidu tootjate müügihindu (liidu turul müügil sõltumatutele klientidele, korrigeerituna tehasehindade tasemele) võtmaks arvesse kaubandustaset, aga neid ei korrigeeritud impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Uurimise lõppetapis korrigeeriti asjaomase riigi eksportivate tootjate CIF-hindu liidu piiril, et võtta arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid (importijate poolt enne edasimüüki liidu sadamas kantavad impordi, transpordi- ja ladustamiskulud), lähtudes koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabest.

(112)

Veel üks isik väitis, et kui korrigeerida hindu veelgi allapoole turustuskulude arvessevõtmiseks, on need Hiina ekspordihindadega sarnasel tasemel. Esialgsed arvutused juba sisaldasid neid korrigeerimisi. Seetõttu loeti taotlus põhjendamatuks ning lükati tagasi.

(113)

Uurimisel tuvastati hindade allalöömine tasemel 43,2–55,7 %, mis erineb veidi esialgses etapis leitust (vt ajutise määruse põhjendus 77). Need erinevused tulenevad sellest, et põhjendustes 83–85 nimetatud eksportiva tootja jaoks arvutati uus CIF-väärtus ja põhjenduses 51 nimetatud eksportiva tootja Kito Group jaoks arvutati individuaalne CIF-ekspordihind.

(114)

Kuna muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) pärineva impordi kohta märkusi ega järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–80.

(115)

Kuna toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme kohta märkusi ega järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 84–85.

(116)

Kuna müügimahtude ja turuosa kohta märkusi ega järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 86–87.

(117)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ega järeldusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 88–89.

(118)

Dumpingumarginaalid on täpsustatud põhjendustes 88–93. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(119)

Üks isik vaidlustas ajutise määruse põhjendustes 93–95 esitatud andmete õigsuse. Ta väitis, et varude väärtus, mis oli väljendatud protsendina kogu vaatlusaluse perioodi toodangust, oli tundvalt väiksem kui sama määruse tabelis 10 esitatud arv. Arvutuste läbivaatamisel selgus, et vaid 2009. aastat ja uurimisperioodi käsitlevad protsendid olid valesti arvutatud ja et neil ajavahemikel oli varude protsent tõepoolest suurem kui tabelis esitatud. Korrektne arvutus on esitatud käesoleva määruse tabelis 1.

(120)

Sama isik väitis, et kui liidu tootmisharu oli sunnitud suurendama oma varude taset kuue kuu toodanguni, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 94, oli varude osakaal kogutoodangust 50 %, mitte 59 %, nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 10.

(121)

Sellega seoses tuleb rõhutada, et ajutise määruse põhjendustes 93 ja 94 esitatud analüüsid täiendasid üksteist, olemata identsed. Esimeses analüüsis esitati valimisse kuuluvate ettevõtete varude (ruutmeetrites mõõdetud) protsent võrreldes samade ettevõtete toodanguga, mis oli samuti väljendatud ruutmeetrites (uurimisperioodil oli see näitaja 61 %). Teine analüüs, milles analüüsiti jällegi valimisse kuuluvaid ettevõtteid, näitas, mitme kuu toodangut (võrdlusalus: 12 kuud) hoiti varudes (uurimisperioodil oli see näitaja 50 %).

(122)

Edasine analüüs aitas täpsemalt hinnata varudes hoitava toodangu kogust (kuudes arvutatuna). 2007. aastal hoidsid valimisse kuuluvad ettevõtted varudes umbes viie kuu toodangu (43 %), kuid dumpinguhinnaga impordi surve sundis neid suurendama uurimisperioodil varusid kuni seitsme kuu toodanguni (61 % aasta kogutoodangust). Tabelis 1 on muu hulgas esitatud varudes hoitav toodangu kogus aasta kogutoodangust (arvutatuna kuudes).

(123)

Tabel 1

Varud

(124)

Sellega kinnitatakse järeldus, et varude muutused näitavad kahjustava mõju olemasolu.

(125)

Nagu juba mainitud põhjenduses 20, vaidlustas üks huvitatud isik ajutise määruse põhjenduste 96–99 järeldused liidu tootmisharu müügihindade kohta, väites, et komisjon ei võtnud liidu ühikuhinna määramisel arvesse Poola ja Tšehhi Vabariigi tootjaid ja et järeldused ei olnud üldsusele kättesaadavate tegelike andmetega kooskõlas.

(126)

Selle väite analüüsimiseks kasutati simulatsiooni, millesse lisati Poolas (kus toodetakse umbes 10 % liidu kogutoodangust) käibivad müügihinnad. Simulatsiooni ei kasutatud Tšehhi Vabariigi puhul, mille osakaal liidu kogutoodangus on alla 3 %. Simulatsioonist nähtus, et Poola hindade arvessevõtt ei muutnud sisuliselt lõppjäreldusi. Lõpuks arvutas komisjon oma meetodi kohaselt liidu müügihinnad, mida maksis esimene sõltumatu klient, olles teinud enne vajalikud kohandused tagamaks kooskõla Hiina müügihindadega.

(127)

Ühe huvitatud isiku väitel ei saa aktsepteerida ajutise määruse põhjenduses 97 esitatud arutluskäiku, mille kohaselt oli liidu tootmisharu sunnitud müüma väiksemates kogustes, aga laiemat tootevalikut, sest siis oleks liidu tootmisharu kaotanud turuosast rohkem kui 2 %.

(128)

Selle kohta tuleb märkida, et väiksemate partiide müümine ei tähenda tingimata suuremat turuosa kaotust. Esiteks ei olnud liidu tootmisharu suurte ja ühetaoliste partiide sektorist täiesti välja tõrjutud hoolimata sellest, et Hiina madala hinnaga impordi surve on tugev just selles turusektoris. Teiseks suutis liidu tootmisharu kõigis turusektorites püsima jääda tänu müügihindade alandamisele ja kulukama tootevaliku pakkumisele, mis viis aga alla tema kasumlikkuse, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 100. Seega ei kaotanud liidu tootmisharu suuremat turuosa seetõttu, et tehti valik jääda turule püsima hoolimata Hiina impordi hinnasurvest.

(129)

Üks isik väitis, et suurte ja väikeste ettevõtete kasumlikkus erineb märgatavalt. Seetõttu väitis ta, et keskmist kasumit ei saa pidada representatiivseks, kuna valim sisaldas vaid ühelt suurettevõttelt saadud andmeid.

(130)

Üks teine isik väitis, et suurte liidu tootjate finantsolukord on hea. Sama isik märkis, et kuna isegi väikeste ettevõtete lisamisel liidu keskmisse kasumimarginaali ei ilmnenud kahjumit, nagu nähtub ajutise määruse põhjendusest 101 ja tabelist 12, ei olnud võimalik tõendada kahju olemasolu.

(131)

Olgu märgitud, et uurimistulemuste ja valimi representatiivsuse kooskõla tagamiseks on kõigi kahjunäitajate (sh kasumi) puhul arvesse võetud iga ettevõttekategooria osakaalu liidu kogutoodangus. Teisalt leidis tõestust kõnealuse suurettevõtte representatiivsus suuremate ettevõtete kategoorias. Sellepärast tuleb valimisse kuuluvate ettevõtete analüüsimisel saadud üldnäitajaid pidada liidu tootmisharu olukorra kajastamisel representatiivseks ja eelnev väide lükatakse tagasi.

(132)

Vastuseks väitele, nagu ei oleks suured ettevõtted kahju kandnud, tuleb märkida, et kooskõlas algmääruse artikli 4 lõikega 1 tuleb analüüsida liidu tootmisharu tervikuna, mitte teatavaid ettevõtterühmi või -liike. Nagu mainitud põhjenduses 130, ei tuvastatud uurimisperioodil küll kahjumit, kuid see iseenesest ei tähenda, et ettevõtted ei kandnud kahju.

(133)

Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, mille kohaselt kasvasid varude suurenemise ja tootevaliku muutuste tõttu liidu tootmisharu tootmiskulud 14 %. Selle isiku arvates on kõnealune järeldus vale, sest varude tase ja tootevalik ei sisaldu tootmiskuludes.

(134)

See väide lükati tagasi, kuna suured varud toovad kaasa olulised finantskulud, mida arvestatakse tootmiskulude analüüsis. Teisest küljest toob tootevaliku pidev muutmine kaasa täiendavad tootmiskulud, kuna tootja peab tootmisprotsessi sageli kohandama; see võib osutuda kulukaks, põhjustades tootmisliinide ebaoptimaalse kasutuse ja tööpausid.

(135)

Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 107 esitatud järelduse, mille kohaselt kahjustas tarbimise vähenemine liidu tootmisharu. Selle isiku sõnul ei olnud tarbimise vähenemisel kahjustavat mõju, kuna üldine turuosa jäi samaks.

(136)

Kuigi liidu tootjate turuosa jäi ka kahaneva tarbimise kontekstis stabiilseks, ei ole turuosa ainus asjakohane kahjunäitaja. Liidu tootjatel õnnestus säilitada oma turuosa kasumlikkuse arvel, mis vaatlusalusel perioodil langes. Sellepärast ei saa teha järeldust, nagu välistaks liidu tootjate turuosa stabiilsus igasuguse kahju olemasolu.

(137)

Eelnevat arvestades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 107–111 esitatud järeldused kahju kohta.

(138)

Komisjonile laekus põhjuslikku seost käsitlevate esialgsete järelduste kohta mitmeid märkusi. Neis märkustes vaid korrati ajutise määruse põhjendustes 128–132 juba käsitletud väiteid enda tekitatud kahju kohta, kuid ei esitatud mingeid lisatõendeid, mis oleksid esialgseid järeldusi muutnud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 135 ja 136 esitatud järeldused põhjusliku seose kohta.

(139)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuriti esialgu, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks.

(140)

Mõni isik väitis, et liidu tootmisharu toodangu ja müügi kahanemine oli väheneva tarbimise tagajärg. Samuti väideti, et Hiinast pärit impordi mõju oli piiratud, sest Hiina turuosa suurenes vaid 1,6 %, millest umbes 1 % võis mõjutada liidu turuosa.

(141)

Uurimise käigus tuvastati tõepoolest ajaline seos Hiinast pärit impordi turuosa suurenemise ning liidu tootmisharu kasumi kahanemise / varude suurenemise vahel. Liidu tootmisharule ei avaldanud survet mitte niivõrd Hiina eksportivate tootjate turuosa suurenemine kui nende hinnapoliitika ja agressiivne hindade allalöömine.

(142)

Nagu mainitud põhjenduses 113, näitas uurimine märkimisväärset hindade allalöömist. Samuti ilmnes, et liidu tootmisharu ja importijad müüvad valdavalt samadele klientidele – seega konkureerib liidu tootmisharu tellimuste pärast otseselt dumpinguhinnaga importijatega.

(143)

Kokkuvõttes näitab see, et liidu tootmisharu kasumlikkuse näitajate languse ja enamiku kahjunäitajate halvenemise tingis ka hinnasurve, mitte ainult impordimaht.

(144)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et keraamiliste plaatide import Hiinast ei saanud liidu tootmisharu kahjustada, sest tooted ei ole omavahel võrreldavad. Nimelt väideti, et Hiina keraamiliste plaatide näol on tegemist laiatarbetoodetega, samas kui liidu tootjad valmistavad väiksemaid partiisid tellimuste peale. Samuti väideti, et Hiina ja liidu tootjad ei konkureeri omavahel, sest hiinlased toodavad odavama ja keskmise hinnaklassi tooteid, aga liidu tootmisharu valmistab keskmise ja kallima hinnaklassi tooteid. Tõendiks toodi liidu tootmisharu turuosa väike kahanemine.

(145)

Ehkki eelmainitud väidete toetuseks ei esitatud arvestatavaid tõendeid, uuriti siiski hoolikalt, kas Hiinast pärit import tõepoolest konkureerib liidus toodetud plaatidega.

(146)

Siinkohal tuleb märkida, et komisjon teostas väga üksikasjaliku võrdluse, milles eristati sadu erinevaid plaaditüüpe. Uurimine näitas siiski, et paljud Hiinas ja liidus toodetud plaaditüübid kattusid. Sellest nähtub selgelt, et liidu tootmisharu ja Hiinast pärit import konkureerivad tootetüüpide lõikes. Olgu märgitud, et uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu ja eksportivad tootjad on otseses konkurentsis, kuna neil on sama kliendibaas.

(147)

Vastuseks väitele, et Hiina keraamilised plaadid on laiatarbetooted, samas kui liidu tootjad valmistavad väiksemaid partiisid tellimuste peale, meenutatakse (vt ajutise määruse põhjendus 95), et just Hiinast pärit impordi survel hakkasid liidu tootjad valmistama väiksemaid tootepartiisid, mis pakkusid värvide ja mõõtmete poolest laiemat sortimenti. Liidu tootmisharu valmistab küll endiselt kõiki tootekategooriaid, aga erinevalt eespool väidetust tuleb tõsiasjas, et liidu tootjad pidid keskenduma teatavat tüüpi toodetele, näha tõendit selle kohta, et nad tegutsesid otsese konkurentsi tingimustes.

(148)

Eelöeldut arvestades tuleb väide, et Hiinast pärit import ei kahjustanud liidu tootmisharu konkurentsi puudumise tõttu, lugeda alusetuks.

(149)

Mõned isikud väitsid uuesti, et Türgist pärineva impordi mõju tuleks pidada oluliseks. Samuti vaidlustas üks isik järelduse, mille kohaselt oli Türgi hindade 19 % tõus märkimisväärne.

(150)

Seda argumenti käsitleti ajutise määruse põhjenduses 118, kuid ei leitud mingeid tõendeid, mis oleksid uurimise esialgses etapis tehtud järelduse kummutanud. Sellest lähtuvalt kinnitatakse, et Türgi hindade 19 % tõusu tuleb pidada märkimisväärseks. Lisaks tuletatakse meelde, et vastavalt põhjendusele 41 puuduvad tõendid sellest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi kohta, mis oleks kahjustanud liidu tootmisharu, mistõttu kõnealune argument lükatakse tagasi.

(151)

Üks huvitatud isik märkis, et tarbimise langust võis täheldada peamiselt Hispaanias ja Itaalias, kus kahju oli väidetavalt kõige suurem. Ometigi oli Hiina eksport suunatud peamiselt põhjapoolsetesse liikmesriikidesse, kus tarbimine ei langenud ja tootjad kannatasid väidetavalt vähem kahju. Sama isik väitis veel, et Hispaania keraamiliste plaatide tööstus taastus 2010. aastaks, mis tõendab, et Hiina ekspordi ning liidu tootmisharu toodangu- ja müüginumbrite vahel ei ole seost.

(152)

Üks isik väitis, et liidu tootmisharu varude kasvu põhjus on tarbimise langus liidus, mitte Hiinast pärit dumpinguhinnaga import.

(153)

Väiteid, mille kohaselt ei kahanenud Euroopa põhjaosas asuvates liikmesriikides tarbimine ja Hiinast pärit import suundus üksnes Põhja-Euroopasse, ei suudetud piisavalt tõendada. Vastupidi, valimisse kuuluvatelt Hiina eksportivatelt tootjatelt saadud andmetest ilmneb, et nad müüsid võrdselt kõikjal liidus. Pealegi, kui Saksamaale suunatud müügi osa on 32 %, siis Hispaania ja Itaalia (koos arvestatuna) on kohe kannul 28 %-ga. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(154)

Mis puudutab väidet, nagu tuleneks liidu tootmisharu varude kasv tarbimise langusest liidus, siis osutab komisjon siinkohal ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud argumendile, et Hiinast pärit impordi surve oli eriti tugev suurte partiide osas, mis mõjutas kahtlemata liidu tootjate varude taset. Varude protsendi kasvu vaatlusalusel perioodil ei saa seletada üksnes müügiraskustega, vaid ka vajadusega hoida äärmiselt laia tootesortimenti varudes kättesaadavana. Seega leiab kinnitust järeldus Hiinast pärit impordi kahjustava mõju kohta.

(155)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu raskuste tegelik põhjus oli majanduskriis. Selle toetuseks väideti, et olukord halvenes tunduvalt 2008. ja 2009. aasta vahel, kui kriis vallandus, samas kui järgnevatel aastatel ei olnud see trend enam nii ilmne. Lisaks osutati, et vaatlusalust perioodi iseloomustasid tsüklilised kõrg- ja madalseisud, kusjuures kõrgseisuga kaasnesid ehitusbuum ning madalseisuga finantskriis ja ekspordilangus, mis tulenes tootmise üleviimisest kolmanda maailma riikidesse.

(156)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et kahjunäitajate halvenemine tulenes majanduskriisist, mitte dumpinguhinnaga impordist. Selle isiku sõnul kasvab majanduslanguse ajal nõudlus suurte partiidena müüdavate madalahinnaliste toodete järele. Seetõttu pidi liidu tootmisharu keskenduma suurtele tellimustele, mis oli hiinlaste pärusmaa, ja varude tase kasvas. Lisaks põhjustas majanduslangus väidetavalt inflatsiooni, mis oli liidus suurem kui Hiinas ja kergitas liidu tootjate tootmiskulusid, mistõttu liidu tootmisharu pidi müüma väidetavalt omahinnast madalama hinnaga.

(157)

Ühe isiku väitel paranes liidu tootmisharu kasumlikkus tunduvalt uurimisperioodi viimases kvartalis, mis tõendas tema sõnul liidu tootmisharu taastumist majanduskriisist. Sama isik nõudis, et kasum esitataks kvartalite lõikes, et oleks näha, et kasumlikkus tõusis uurimisperioodi lõpu poole.

(158)

Juba ajutiste meetmete kehtestamise määruse põhjenduses 120 tunnistati, et majanduslangus mõjutas liidu tootmisharu näitajaid. Põhjusliku seose tuvastamise juriidiline kriteerium näeb ette, et dumpinguhinnaga import peab olema põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Dumpinguhinnaga import ei pea aga olema kahju ainus põhjus.

(159)

Lisaks näitas uurimine, et Hiina ekspordi kasv oleks jätkunud majanduskriisist hoolimata. Hiina oli ainus turuosaline, kes suutis majanduskriisis hoida oma turuosa.

(160)

Põhjenduses 156 mainitud liidu nõudluse struktuurimuutuse kohta ei esitatud mingeid tõendeid. Otse vastupidi, uurimine tuvastas – nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 106 –, et liidu tootmisharu pidi muutma tootevalikut, et pakkuda tüüpide, värvide ja mõõtmete poolest laiemat tootesortimenti, ning suurendama varusid, et eritellimustele kiirelt reageerida. See väide tuli seega tagasi lükata.

(161)

Kommenteerimaks inflatsiooni mõju tootmiskuludele, tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil ei olnud keskmine inflatsioonimäär liidus kõrgem kui Hiinas ja sellega ei saa seega põhjendada liidu tootjate raskusi toodete müümisel jätkusuutlike hindadega. Arvestades hindade allalöömise taset, ei saa teha järeldust, nagu oleks liidu tootmisharu surve alandanud Hiinast imporditud toodete hindu. Seda arvestades tuli kõnealuse isiku väide tagasi lükata.

(162)

Mis puudutab liidu tootmisharu olukorda, siis tuleb märkida, et ajutisest määrusest nähtuvalt (põhjendus 126) kahjustas Hiina eksportijate agressiivne hinnapoliitika vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu kasumlikkust juba enne ülemaailmset majanduskriisi. Järelikult oli Hiinast pärit madalahinnalise impordi surve ka ilma majanduskriisita piisav selleks, et põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju.

(163)

See tõsiasi koos dumpinguhindadega toetab järeldust, et majanduskriis ei saa kaotada Hiina ekspordi ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(164)

Taotlust esitada uurimisperioodi kasum kvartalite kaupa ei peetud käsilolevas uurimises asjakohaseks, sest isegi kui kasumi oluline kõikumine oleks tuvastatud, tulnuks seda võrrelda sihtkasumiga 3,9 %.

(165)

Ühe huvitatud isiku väitel kandsid liidu tootjad kahju sellepärast, et nad ei suutnud tootmist ümber korraldada: kuigi turg kahanes 29 %, vähendasid nad tootmisvõimsust vaid 7 % ja koondasid 16 % tööjõust.

(166)

Plaatide sektoris on tootmisvõimsuse vähendamine keerukas protsess, sest turutõusu tingimustes tootmisvõimsust taastada on tootjatele väga kulukas. Tööjõu koondamine vaatlusalusel perioodil jäi turu ahenemisega samasse suurusjärku. Tööjõuturu areng ei pea täpselt järgima tootmist, sest kõik töökohad ei ole otseselt tegeliku tootmisega seotud. Kokkuvõttes võib tõdeda, et ehkki liidu tootjate puhul ei käinud tootmisvõimsuse langus ja tööjõu koondamine täpselt turu olukorraga käsikäes, ei tule selles veel näha tootmise puudulikku ümberkorraldamist. Vastupidiselt väidetule (ja võttes arvesse tootmisharu struktuuri) tuleks tootmisvõimsuse 7-protsendist vähendamist ja tööjõu 16-protsendist koondamist pidada märkimisväärseks.

(167)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootjate eksportmüügi languse põhjuseks ei ole Hiina eksport, vaid kõrged hinnad.

(168)

Seoses sellega tuleb meenutada, et liidu tootmisharu ekspordinäitajad taastusid pärast majanduskriisi. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks väidet, nagu oleks eksportmüügi langusel olnud oluliselt kahjustav mõju liidu tootmisharule.

(169)

Ühestki huvitatud isikute esitatud väitest ei ilmne muid selliseid tegureid, mis kaotaksid põhjusliku seose Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud kahju vahel. Seega kinnitatakse ajutises määruses põhjusliku seose kohta esitatud järeldused.

(170)

Pidades silmas isikute märkusi, analüüsis komisjon põhjalikumalt kõiki liidu huvidega seotud väiteid. Kõiki küsimusi on uuritud ja ajutise määruse järeldused kinnitatud.

(171)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 137–141 esitatud järeldused.

(172)

Ühe isiku väitel kahjustaks meetmete kehtestamine importijate majanduslikke huve, sest nad saaksid tollimaksust tuleneva lisakulu klientidele vaid osaliselt üle kanda.

(173)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustasid kaks isikut järelduse, nagu saaksid importijad Hiina varustajatelt hõlpsalt teistele tarneallikatele üle minna, sest nende sõnul ei ole kvaliteet ja hinnad võrreldavad.

(174)

Sellele väitele võib vastata, et tollimaks ei mõjuta suurt osa impordist, kuna see ei pärine Hiinast. Kuna samade tunnustega toodet valmistatakse kõikjal maailmas võrreldava kvaliteediga ja seega on tegemist vahetatavate toodetega, saab hoolimata eespool esitatud väidetest kasutada mitmeid alternatiivseid tarneallikaid. Uurimine tuvastas, et isegi importijad, kes müüvad Hiina tooteid, mida nad on omandanud dumpinguhinnaga ja müüvad edasi hindadega, mis löövad märkimisväärselt alla liidu toodete hinnad, said lisada oma müügihindadele üle 30-protsendise kasumimarginaali. See asjaolu ja tõsiasi, et importijate kasum leiti olevat 5 % ringis ja et nad saavad hinnatõusu klientidele vähemalt osaliselt üle kanda, tõendab, et nad suudavad meetmete mõjuga toime tulla.

(175)

Pealegi – nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 144 – ei takista meetmete kehtestamine liidu importijatel importida senisest rohkem tooteid, mis pärinevad muudest liidus ja kolmandates riikides asuvatest dumpinguvabadest tarneallikatest.

(176)

Üks importija väitis, et teatava tootetüübi puhul on Hiina tootjate hinnad liidu omadest praegu kõrgemad ning meetmete kehtestamisel ei saaks seda plaaditüüpi enam eksportida.

(177)

Selle väite kinnituseks ei esitatud mingit tõendusmaterjali. Pealegi näitasid kättesaadavad andmed, et selle toote turuosa oli väike ja ei mõjutaks oluliselt tarneolukorda liidu turul. Seega lükati väide tagasi.

(178)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kasutajad kannataks meetmete tõttu märkimisväärselt. Nimelt väideti, et isegi miinimumhinna 32,3 % tõus takistaks tarbijatel kvaliteettoote ostmist. Samuti öeldi, et suure sortimendiga ehituskaupade poed ei kannaks võib-olla erilist kahju, aga väiksemad spetsialiseerunud kauplused küll.

(179)

Lõppkasutajatele avalduva mõju osas kinnitab komisjon ajutiste meetmete kehtestamist käsitleva määruse põhjendustes 152 ja 153 esitatud esialgsed järeldused, st et meetmete mõju hindadele on piiratud.

(180)

Uurimises ei osalenud ehitussektor, mis on üks suuremaid keraamiliste plaatide tarbijaid. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kutsuti Euroopa ehitustööstuse ühendust (FIEC) veel kord esitama statistilisi andmeid tõendamaks, kas ja kui suures ulatuses meetmed neid mõjutaks. FIEC kinnitas, et kuigi otsesed andmed puuduvad, oleks meetmete mõju nende äritegevusele üldiselt väga väike. FIEC selgitas ka, et ühenduse liikmete huvipuudust tuleb tõlgendada komisjoni ettepaneku toetamisena.

(181)

Väikeste spetsialiseerunud kaupluste osas ei saanud komisjon aga mingeid lõplikke andmeid, mis oleksid tõendanud dumpinguvastaste meetmete mõju ulatust. Nagu importijate puhul, ei tohi siingi unustada, et keraamilisi plaate valmistatakse nii liidus kui ka paljudes dumpingut mittekasutavates riikides, mistõttu on välistatud oht, et kauplusi võiks tabada tõsised tarneraskused.

(182)

Tarbijatelt üritati saada üksikasjalikku mõjuhinnangut. Uurimine näitas siiski, et meetmete mõju oleks tõenäoliselt piiratud.

(183)

Esiteks arvutatakse meetmete absoluutväärtus impordihinna alusel, mis on tunduvalt madalam kui vaatlusaluse toote lõplik jaehind. Enne lõpptarbijani jõudmist hajub see lisakulu erinevates etappides (importijad, hulgi- ja jaemüüjad). Isegi kui importijad ja edasimüüjad kannaksid tollimaksu koguväärtuse edasi tarbijatele, leidub turul hulk tollimaksuta tooteid, mis pärinevad nii liidu kui ka kolmandate riikide tootjatelt.

(184)

Komisjon arvutas dumpinguvastaste tollimaksude mõju tarbijahindadele, tehes kindlaks praegu Hiinast saabuvalt impordilt tasutava hinnangulise tollimaksu ja kandes selle otse edasi tarbijatele eeldusel, et importijad, hulgi- ja jaemüüjad kannavad kogu lisakulu üle lõpptarbijale. Niiviisi arvutatud lisakulu on tunduvalt väiksem kui 0,5 eurot/m2. Ajutises määruses tehti kindlaks, et keskmine liidu tarbimine inimese kohta on aastas ligi 2,2 m2. Kuna tollimaksu mõju toote ruutmeetrile on sedavõrd väike, on tarbija kulu tõus piiratud isegi siis, kui ta ostab vaatlusalust toodet ehitus- või remonditööks väga suurtes kogustes.

(185)

Võib eeldada, et meetmete jätkamine on kasulik liidu tootmisharule, mis mõjub omakorda kasulikult konkurentsitingimustele liidu turul ning vähendab ettevõtete sulgemise ja tööhõive vähenemise ohtu.

(186)

Samas on meetmete kehtestamisel väike mõju kasutajatele ja importijatele, kes saavad kasutada laia valikut tarneallikaid liidu turul ja kolmandates riikides.

(187)

Eelöeldut arvestades ei saa üheselt väita, et meetmete kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus.

(188)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et komisjon oleks pidanud avaldama hindade allalöömise marginaali ajutises määruses. Üks neist märkis, et nende andmete varjamise tõttu ei saanud huvitatud isikud hinnata, kas väiksema tollimaksu reeglit on korrektselt kohaldatud.

(189)

Vastuseks sellele väitele olgu siinkohal esitatud ajutised kahjumarginaalid.

(190)

Üks isik väitis, et komisjon kasutas kahju kindlaksmääramisel ebajärjekindlat lähenemist ja oleks pidanud tuginema oma järeldustes terve tootmisharu kaalutud keskmistele andmetele.

(191)

Selle väite osas tuleb märkida, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati konkreetsete ettevõtete kontrollitud andmete põhjal, mis on kõige usaldusväärsem võrdlusalus ja võimaldab võtta arvesse kõiki olulisi fakte. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(192)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada meetmed, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(193)

Kõnealuste tollimaksude taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(194)

Seetõttu leiti, et on asjakohane arvutada hindade allalöömise marginaal liidu tootjate ja Hiina eksportijate esitatud andmete järgi kindlakstehtud hindade alusel.

(195)

Kahju tekitava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et selline meede peaks võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saavutada mõistlikku kasumit. Leiti, et see mõistlik maksueelne kasum, mida seda tüüpi tootmisharu suudaks normaalsetes konkurentsitingimustes (st ilma dumpinguhinnata impordita) saavutada sarnase toote müügilt liidus, tuleks määrata võrreldes 2007. aastal liidu tootmisharu poolt saavutatud kasumlikkusega, mis oli 3,9 %, nagu on esitatud ajutise määruse tabelis 12.

(196)

Kindlaksmääratud kahjumarginaalid on järgmised.

(197)

Kõigile teistele koostööd tegevatele tootjatele kehtestatud kahjumarginaal määrati kindlaks ilma Kito Groupi andmeteta, sest Kito Group ei kuulunud valimisse. Sel viisil tagati kooskõla kõigi teiste koostööd tegevate tootjate jaoks kehtestatud dumpingumarginaali arvutusmeetodiga (vt algumääruse artikli 9 lõike 6 esimest lauset). Kito Groupi suhtes kohaldatakse kõigile teistele äriühingutele kehtestatud kahjumarginaali vastavalt algmääruse artiklile 18, nagu on selgitud põhjenduses 54.

(198)

Märgitakse, et kõnealused hindade allalöömise marginaalid on suuremad kui põhjendustes 88–93 kindlakstehtud dumpingumarginaalid ning seetõttu tuleks neid kasutada tollimaksumäära kehtestamisel vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(199)

Et tagada võrdne kohtlemine uute eksportivate tootjate ja käesoleva määruse I lisas nimetatud koostööd tegevate äriühingute vahel, kes valimisse ei kuulu, tuleks ette näha, et uute tootjate suhtes, kellel muul juhul ei oleks õigust läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, kuna artikli 11 lõiget 4 ei kohaldata valimisse kuuluvate äriühingute suhtes.

(200)

Vaatlusaluse tootega seotud statistilisi andmeid väljendatakse sageli ruutmeetrites. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (6) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole vaatlusealuse toote jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja sätestada, et kilogrammides või tonnides mõõdetud kaalu kõrval esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis ka vaatlusaluse toote impordi ruutmeetrite arv.

(201)

Pidades silmas kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda.

(202)

Juhtudel, mil lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad, samas kui tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks vabastada.

(203)

Üks huvitatud isik tegi taotluse, et meetmed kehtestataks minimaalse impordihinna, mitte väärtuselise tollimaksu kujul. Minimaalne impordihind siiski ei sobi, sest vaatlusalusel tootel on hulk tootetüüpe, mille hinnad erinevad märkimisväärselt, ja seega esineb suur ristkompenseerimise oht. Lisaks võivad tootetüüpide kujundus ja viimistlus muutuda, mistõttu minimaalne impordihind ei oleks tollimaksu taseme määramisel usaldusväärne alus. Sellepärast lükati tagasi taotlus kehtestada meetmed minimaalse impordihinna kujul.

(204)

Üks teine isik taotles, et meetmed kehtestataks impordikvootide kujul. Impordikvoodid ei ole aga kooskõlas algmääruse ega ka rahvusvaheliste eeskirjadega. Seegi taotlus tuli tagasi lükata,

15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/24

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2011. ja 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvate või neis liikmesriikides registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/26

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2011. ja 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvate või neis liikmesriikides registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/28

15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/30

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 916/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

15.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/32

(1)

Nõukogu võttis 15. septembril 2008 vastu ühismeetme 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia („EUMM Georgia”).

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 1. juulil 2011 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul vastu otsuse EUMM/1/2011, (2) millega nimetati Andrzej TYSZKIEWICZ kuni 14. septembrini 2011 missiooni EUMM Georgia juhiks.

(3)

Nõukogu otsuse 2010/452/ÜVJP (3) artikli 10 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas aluslepingu artikliga 38 volitatud tegema asjakohaseid otsuseid missiooni EUMM Georgia poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas nimetama ametisse missiooni juhi,