9.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 232/1

NÕUKOGU OTSUS,

31. märts 2011,

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/530/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga läbirääkimisi koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) (edaspidi „koostöömemorandum”) üle vastavalt nõukogu poolt 17. detsembril 2009 vastuvõetud volitustele, millega komisjonil lubati alustada läbirääkimisi.

(2)	Mõlemad osalised parafeerisid koostöömemorandumi 27. septembril 2010 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 37. assambleel Montréalis.

(3)	Koostöömemorandum tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) (edaspidi „koostöömemorandum”) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, eeldusel et nimetatud koostöömemorandum sõlmitakse.

Koostöömemorandumi tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud koostöömemorandumile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Koostöömemorandumit kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni (1).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab koostöömemorandumi allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vaheline

KOOSTÖÖMEMORANDUM,

millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik

EUROOPA LIIT (EL)

ning

RAHVUSVAHELINE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOON (ICAO),

edaspidi „osalised”,

MEENUTADES 7. detsembril 1944 Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon”), eriti selle artikli 55 punkti a ja artiklit 65,

MEENUTADES Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 218 ja 220,

PIDADES SILMAS ICAO assamblee resolutsiooni A1-10, millega volitati ICAO nõukogu sõlmima asjakohased kokkulepped avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle tegevus mõjutab rahvusvahelist tsiviillennundust; kõnealused kokkulepped peaksid eelkõige hõlmama tehnilist koostööd, teabe ja dokumentide vahetust, koosolekutel osalemist ning muid valdkondi, mille kaudu saab koostööd tõhustada,

MEENUTADES ICAO-s seoses piirkondlike tsiviillennundusasutuste ja organisatsioonidega järgitavat poliitikat ja koostööraamistikku, mille eesmärk on muu hulgas sõlmida koostöölepingud kõnealuste asutuste ja organisatsioonidega, nagu soovitati piirkondlikke organisatsioone käsitleval sümpoosiumil, mille korraldasid Euroopa Komisjon ja ICAO 10.–11. aprillil 2008 Montréalis,

VÕTTES ARVESSE, et enamikku ICAO standarditest lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas on käsitletud ajakohastes ELi õigusaktides,

VÕTTES ARVESSE 21. märtsil 2006 Montréalis alla kirjutatud Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vahelist ohutusjärelevalve auditikava ja sellega seotud küsimusi käsitlevat koostöömemorandumit,

VÕTTES ARVESSE 17. septembril 2008 Montréalis alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelist lennundusjulgestuse kontrolle/inspektsioone ja sellega seotud küsimusi käsitlevat koostöömemorandumit,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Ühendus ja Ühendatud Rahvaste Organisatsioon kirjutasid 29. aprillil 2003 alla uuele finants- ja haldusraamistiku lepingule, mida ICAO on järginud Euroopa Ühendusega 7. detsembril 2004 alla kirjutatud lepingu kaudu,

VÕTTES ARVESSE, et käesolev koostöömemorandum ei asenda ega piira olemasolevaid osalistevahelisi koostöövorme nende kehtivuse ajal,

VÕTTES ARVESSE ICAO assamblee resolutsiooni A36-2, milles tunnistatakse muu hulgas, et piirkondlike ja allpiirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide kehtestamine, sh piirkondlike ohutusjärelevalve organisatsioonide loomine, võib oluliselt aidata riikidel täita Chicago konventsioonist tulenevaid kohustusi mastaabisäästu ja ulatusliku ühtlustamise kaudu; ühtlasi palutakse resolutsioonis peasekretäril jätkuvalt soodustada ICAO üldise ohutusjärelevalve auditikava (USOAP) ja muude lennuohutusega seotud organisatsioonide auditikavade kooskõlastamist ning koostööd nende kavade rakendamisel; lisaks tehakse nõukogule ülesandeks edendada piirkondlike ja allpiirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide (sh piirkondlike ohutusjärelevalve organisatsioonide) ideed,

VÕTTES ARVESSE, et mõlema osalise tulevikuvisioon on ühtlustada Euroopa tegevuseeskirjad, nõuded ja menetlused, et need vastaksid lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse tagamisel ICAO standarditele, mis on sätestatud Chicago konventsiooni lisades,

VÕTTES ARVESSE, et mõlemal osalisel on selle eesmärgi saavutamisel oluline roll,

VÕTTES ARVESSE, et osalised soovivad teineteisega piirkondliku koostöö vallas ühiselt töötada ja omavahel suhelda,

VÕTTES ARVESSE, et EL on vastu võtnud lennuohutuse ja lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ning Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Euroopa Komisjon korraldavad ELi liikmesriikides kontrolle kõnealuste eeskirjade täitmise jälgimiseks,

VÕTTES ARVESSE, et ELis on Euroopa Komisjonil volitused lennuohutust, lennundusjulgestust, lennuliikluse korraldamist ja keskkonnakaitset käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise tagamiseks,

VÕTTES ARVESSE, et ICAO auditikavade ja ELi inspektsioonikavade esmane eesmärk on tugevdada lennuohutust ja lennundusjulgestust, hinnates asjakohaste standardite rakendamist, selgitades välja võimalikud puudujäägid ning tagades vajaduse korral nende kõrvaldamise ELis,

VÕTTES ARVESSE, et EL avas Montréalis büroo, selleks et ELi ja ICAO suhteid ja koostööd hõlpsamini tihendada ning et võimaldada ELi suuremat osalust ja panust ICAO peakorteris toimuvas tegevuses,

VÕTTES ARVESSE, et mõjutamata ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ega ELi liikmesriikide ja ICAO suhteid, mis tulenevad nende riikide kuulumisest ICAO-sse, on soovitav alustada ELi ja ICAO koostööd lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas viisil, mis aitaks standardeid rohkem ühtlustada ja asjakohast tegevust paremini kooskõlastada, et oleks võimalik piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist, säilitades samal ajal mõlema osalise terviklikkuse,

VÕTTES ARVESSE, et osalised tunnistavad vajadust kaitsta teiselt osaliselt saadud salastatud teavet nende vastavates eeskirjades nõutud ulatuses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. Üldsätted

Osalised lepivad kokku, et kirjutavad rahvusvahelise tsiviillennunduse parandamiseks alla käesolevale koostöömemorandumile, tihendades seeläbi omavahelisi suhteid ja vastastikust koostööd lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse vallas ning hõlbustades kehtiva töökorra kohaselt tegevusest osavõttu ja osalemist koosolekutel vaatlejana.

Käesolev koostöömemorandum ei mõjuta ELi liikmesriikidele Chicago konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi ega ELi liikmesriikide ja ICAO suhteid, mis tulenevad nende riikide kuulumisest ICAO-sse.

Käesolev koostöömemorandum ei hõlma ICAO ega ELi otsuste tegemist (sh standardimise või eeskirjade koostamise valdkonnas) ega laiene sellele, kuid selle alusel alustatakse õigusalast koostööd sellise tegevuse ettevalmistamisel.

Montréalis asuv Euroopa Liidu büroo, mis esindab ELi ICAO peakorteris, hõlbustab ELi ja ICAO suhteid ning on ICAO jaoks ELi peamine kontaktasutus seoses kõigi käesoleva koostöömemorandumi rakendamisega seotud küsimustega.

2. Eesmärgid

2.1.

Käesoleva koostöömemorandumiga:

a)	kehtestatakse osaliste tugevdatud suhete raamistik;

b)	tihendatakse osaliste koostööd;

c)	määratakse kindlaks osaliste vastastikuse koostöö valdkonnad ning

d)	kehtestatakse osaliste koostöötingimused ja -mehhanismid.

3. Reguleerimisala

3.1.

Käesoleva koostöömemorandumi alusel alustatakse osaliste koostööd järgmistes valdkondades:

a)	lennuohutus;

b)	lennundusjulgestus;

c)	lennuliikluse korraldamine ning

d)	keskkonnakaitse.

3.2.

Iga käesoleva artikli lõikes 3.1 loetletud valdkonna kohta on käesoleval koostöömemorandumil eraldi lisa.

3.3.

Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused, et käesoleva koostöömemorandumi lisadega ette nähtud koostööd tulemuslikult teha.

3.4.

Käesoleva koostöömemorandumi kohaselt vastu võetud lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

4. Koostöövormid

4.1.

Osalised:

a)	kehtestavad nõupidamis-, kooskõlastus-, koostöö- ja teabevahetusmehhanismid;

b)	hõlbustavad uute tehnoloogiate ja süsteemide toimimisnõuete ja koostalitlusvõime ühtlustamist;

c)	kooskõlastavad asjakohased auditi- ja inspektsioonikavad, tulemused ning tehnilise abi, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist;

d)	vahetavad ICAO standardite järgimise alast teavet;

e)	kehtestavad korra, mille alusel EL pakub ICAO-le oskusteavet ja vahendeid, sh vastavalt vajadusele korraldab lähetusi, kus allutakse peasekretäri ainujuhtimisele, annab tehnilist abi ning korraldab erikoolitusi;

lubavad ühel osalisel vajaduse korral osaleda teise osalise tegevuses seoses auditi-, inspektsiooni- ja koolituskavadega; ELi vaatlejad võivad osaleda ELi liikmesriikides toimuvatel ICAO auditikäikudel üksnes viimase nõusolekul ning ICAO auditis lähetuskokkuleppe alusel ICAO audiitorina osalevad ELi eksperdid hoiavad auditikäiguga seotud teabe rangelt konfidentsiaalsena vastavalt kohaldatavatele ICAO eeskirjadele, ning

ilma et see mõjutaks kummagi osalise kohustusi seoses andmete avalikustamata jätmisega ning arvestades artiklis 6 sätestatud konfidentsiaalsuseeskirjade kohaldamist, vahetavad elektrooniliselt teavet, andmeid ja ametlikke väljaandeid ning võimaldavad vastastikuse juurdepääsu andmebaasidele ja tugevdavad teineteise olemasolevate andmebaaside täiendamiseks nende vahelisi seoseid.

5. Koostöö

5.1.

Osalised lepivad kokku, et teevad vastavalt käesoleva koostöömemorandumi lisadele järgmist koostööd. Osalised:

5.1.1.

kehtestavad nõupidamis-, koostöö- ja teabevahetusmehhanismid ning võtavad sealhulgas järgmised meetmed:

a)	kehtestavad korrapärase dialoogi, nõupidamise ja teabevahetuse ühismehhanismid ning rakendavad neid;

tagavad, et mõlemat osalist teavitatakse õigeaegselt lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise ja keskkonnakaitse alastest otsustest, toimingutest, algatustest, koosolekutest ja üritustest, mis on seotud käesoleva koostöömemorandumiga, ning et neile edastatakse asjakohased dokumendid. Vajaduse korral võib korraldada infotunde;

c)	tagavad tasuta juurdepääsu kõigile ametlikele dokumentidele ja väljaannetele;

d)	tagavad teise osalise juurdepääsu andmebaasidele ja veebisaitidel esitatud teabele ning

e)	tagavad, et EL saab kõik ICAO osalisriikide kirjad, mille sisu kuulub käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade reguleerimisalasse, ning et tal on neile elektrooniline juurdepääs;

5.1.2.

kehtestavad koostööraamistikud auditi- ja inspektsioonikavade paremaks kooskõlastamiseks, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist;

5.1.3.

kehtestavad kavade planeerimise ja tehnilise abi tiheda kooskõlastamise ühismehhanismid;

5.1.4.

teevad koostööd uute tehnoloogiate ja süsteemide üldise koostalitlusvõime edendamiseks ning kehtestavad ühismehhanismid, et tihendada koostööd uute tehnoloogiate kasutamisel;

5.1.5.

peavad vastastikku õigeaegselt nõu eeskirjade, poliitikameetmete, tegevuspõhimõtete ning ICAO standardite ja soovituslike tavade paremaks kooskõlastamiseks ja ühtlustamiseks;

5.1.6.

kehtestavad töökorra, et hõlbustada oskusteabe ja vahendite vahetust järgmiselt:

a)	ICAO annab ELile oskusteavet ning nõuandeid seoses standardite ja soovituslike tavade rakendamise parimate tavadega;

b)	EL annab ICAO-le oskusteavet, sh korraldades lähetusi ICAO sekretariaati;

c)	EL püüab eraldada ICAO-le rahalised vahendid, et katta käesoleva koostöömemorandumi rakendamisest tulenevad kulud, sh haldusega, dokumentide ja väljaannete koostamise ja sellega seotud teenustega, ruumide kasutusega ICAO peakorteris ning infotehnoloogiaga seotud kulud;

d)	EL püüab kooskõlas finants- ja haldusraamistiku lepinguga eraldada ICAO-le rahalised vahendid, et toetada ICAO tehnilise koostöö kavasid ning ICAO muud ühiskomitees kokku lepitud tegevust, ning

kõik käesoleva koostöömemorandumi raames ICAO-sse lähetuste korraldamise ja ICAO-le rahaliste vahendite eraldamise uued raamistikud ning tingimused kehtestatakse selleks ühiskomitees kokkulepitud töökorras. Nimetatud töökorra kohaselt võib EL taotleda ICAO-lt finantsteavet seoses kõnealuste rahaliste vahenditega;

5.1.7.

teavitavad teineteist kõigist asjakohastest koolitusprogrammidest ja hõlbustavad vajaduse korral teise osalise osavõttu;

5.1.8.

vajaduse korral korraldavad ühiselt ja kooskõlastavad üritusi.

6. Konfidentsiaalsus

6.1.

Mõlemad osalised võtavad kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, mida on vaja käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade alusel saadud teabe omavolilise avalikustamise vältimiseks. Osaline võib teabe edastamisel teisele osalisele määrata kindlaks selle osa teabest, mida tema arvates ei või avalikustada.

6.2.

Osalised lepivad kokku, et kaitsevad teiselt osaliselt seoses käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade kohaldamisega saadud salastatud teavet nende vastavates õigusnormides ja eeskirjades ettenähtud ulatuses.

6.3.

Eelkõige ei avalda osalised vastavalt oma õigusnormidele ja eeskirjadele teiselt osaliselt seoses käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade kohaldamisega saadud teavet, mida loetakse ärisaladuse alla kuuluvaks. Selline teave tähistatakse asjakohaselt kooskõlas osaliste eeskirjadega.

6.4.

Osalised lepivad vajaduse korral kokku töökorra, milles on sätestatud lisameetmed käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade kohaselt edastatud salastatud teabe kaitsmiseks. Nimetatud korra kohaselt võivad mõlemad osalised kontrollida, milliseid kaitsemeetmeid teine osaline rakendab.

7. Osaliste ühiskomitee

7.1.

Luuakse osaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomitee tööd juhivad kaks eesistujat (mõlema osalise esindajad). Ühiskomitee vastutab käesoleva koostöömemorandumi lisade tõhusa toimimise, sh nende vastuvõtmise eest.

7.2.

Vähemalt kord aastas kutsutakse kokku ja korraldatakse kulutõhusalt ühiskomitee koosolek, et vaadata läbi käesoleva koostöömemorandumi lisade rakendamine. Mõlemad osalised võivad igal ajal taotleda ühiskomitee koosoleku kokkukutsumist.

7.3.

Ühiskomitee võib tegeleda kõikide käesoleva koostöömemorandumi lisade toimimise ja rakendamisega seotud küsimustega. Eelkõige vastutab ta järgmise eest:

a)	lahendab kõik käesoleva koostöömemorandumi lisade kohaldamise ja rakendamisega seotud küsimused;

b)	kaalub käesoleva koostöömemorandumi lisade tõhusama rakendamise võimalusi ja teeb osalistele vajaduse korral soovitusi lisade muutmiseks;

c)	võtab vastu käesoleva koostöömemorandumi lisad ja nende reguleerimisalasse kuuluvad töökorrad või nende muudatused;

d)	käsitleb käesoleva koostöömemorandumi ja selle lisade rakendamisega seotud ressursi- ja finantsküsimusi ning

e)	lahendab kõik käesoleva koostöömemorandumi tõlgendamise või kohaldamisega seotud eriarvamused või vaidlused.

7.4.

Ühiskomitee tegutseb mõlemat osalist esindavate eesistujate vahelise kokkuleppe alusel.

8. Vaidluste lahendamine

8.1.

Mõlemad osalised võivad taotleda nõupidamisi teise osalisega kõigis käesoleva koostöömemorandumiga seotud küsimustes. Teine osaline vastab sellisele taotlusele viivitamata ning alustab 45 päeva jooksul nõupidamisi osaliste vahel kokku lepitud ajal.

8.2.

Osalised teevad igakülgseid jõupingutusi, et lahendada kõik osaliste vahelised käesoleva koostöömemorandumi raames tehtava koostööga seotud erimeelsused võimalikult madalal tehnilisel tasandil ja nõupidamiste teel.

8.3.

Kui erimeelsusele ei ole käeoleva artikli lõike 8.2 kohaselt lahendust leitud, võib kumbki osaline suunata asjaomase vaidlusküsimuse ühiskomiteesse, kes arutab küsimust vastavalt käesoleva koostöömemorandumi artiklile 7, et lahendada erimeelsus läbirääkimiste teel.

8.4.

Olenemata käesoleva artikli lõigetest 8.1–8.3 kohaldatakse kõigi finantsjuhtimisega seotud vaidluste lahendamiseks finants- ja haldusraamistiku lepingu sätteid vaidluste lahendamise kohta.

8.5.

Käesolevas koostöömemorandumis sätestatu ei tühista osaliste privileege ega immuniteete.

9. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

9.1.

Kuni käesoleva koostöömemorandumi jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

9.2.

Käesolev koostöömemorandum jõustub siis, kui osalised on üksteisele kirjalikult teatanud selle jõustamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest, ja koostöömemorandum jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

9.3.

Mõlemad osalised võivad käesoleva koostöömemorandumi igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub, kui üks osaline teatab sellest teisele osalisele kirjalikult kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tagasi.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Per la Unió Europea

За Международната организация за гражданско въздухоплаване

Por la Organización Internacional de Aviación Civil

Za Mezinárodní organizaci pro civilní letectví

For Organisationen for International Civil Luftfart

Für die Internationale Zivilluftfahrt-Organisation

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nimel

Για τη Διεθνή Οργάνωση Πολιτικής Αεροπορίας

For The International Civil Aviation Organisation

Pour l’Organisation de l’aviation civile internationale

Per l’Organizzazione internazionale dell’aviazione civile

Starptautiskās Civilās aviācijas organizācijas vārdā

Tarptautinės Civilinės aviacijos organizacijos vardu

A Nemzetközi Polgári Repülési Szervezet részéről

Għall-Organizzazzjoni tal-Avjazzjoni Ċivili Internazzjonali

Voor de Internationale Burgerluchtvaartorganisatie

W imieniu Organizacji Międzynarodowego Lotnictwa Cywilnego

Pela Organização da Aviação Civil Internacional

Pentru Organizația Aviației Civile Internaționale

Za Medzinárodnú organizáciu civilného letectva

Za Mednarodno organizacijo civilnega letalstva

Kansainvälisen siviili-ilmailujärjestön puolesta

För internationella civila luftfartsorganisationen

9.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 232/8

NÕUKOGU OTSUS,

16. juuni 2011,

seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab ELi-ICAO ühiskomitees seoses Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmisotsusega

(2011/531/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsust 2011/530/EL Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (edaspidi „koostöömemorandum”) (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

On asjakohane kehtestada seisukoht, mis võetakse liidu nimel koostöömemorandumi alusel loodud ELi-ICAO ühiskomitees seoses koostöömemorandumile lisatava lennuohutust käsitleva lisaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab ELi-ICAO ühiskomitees seoses Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) (edaspidi „koostöömemorandum”) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmisega vastavalt koostöömemorandumi artikli 7 lõike 3 punktile c, põhineb käesolevale otsusele lisatud ELi-ICAO ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

EELNÕU

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE OTSUS

…,

Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmise kohta

ELi-ICAO ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelist koostöömemorandumit (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) (edaspidi „ICAO koostöömemorandum”), eriti selle artikli 7 lõike 3 punkti c,

ning arvestades,

et on asjakohane lisada ICAO koostöömemorandumile lennuohutust käsitlev lisa,

ON VASTUVÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu käesoleva otsuse lisa ning see moodustab ICAO koostöömemorandumi lahutamatu osa.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

[Koht], …

ELi-ICAO ühiskomitee nimel

eesistujad

LISA

„ I LISA – LENNUOHUTUS

1. Eesmärgid

1.1.

Osalised lepivad kokku, et teevad lennuohutusalast koostööd Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (ICAO koostöömemorandum) raames, mis parafeeriti 27. septembril 2010 Montrealis.

1.2.

Osalised lepivad kokku, et kooskõlas nende kohustusega muuta lennundus kogu maailmas võimalikult ohutuks ning ühtlustada kõikjal ohutusalased nõuded ja soovitused, teevad nad läbipaistvuse ja dialoogi vaimus tihedat koostööd ohutustegevuse kooskõlastamiseks.

2. Reguleerimisala

2.1.

Osalised lepivad kokku, et teevad artiklis 1.2 sätestatud eesmärkide täitmiseks järgmist koostööd:

—	peavad korrapärast dialoogi mõlemale osalisele huvi pakkuvates ohutusküsimustes;

—	muudavad tegevuse läbipaistvaks, vahetades korrapäraselt ohutusega seotud teavet ja andmeid ning võimaldades vastastikuse juurdepääsu andmebaasidele;

—	osalevad ohutustegevuses;

—	tunnustavad vastastikuselt ICAO üldise ohutusjärelevalve auditikava (USOAP) ja ELi standardimiskontrollide tulemusi;

—	jälgivad ja analüüsivad ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimist riikides;

—	teevad koostööd eeskirjade ja standardite kehtestamise küsimustes;

—	töötavad välja ja tagavad tehnilise abi projektid ja kavad;

—	edendavad piirkondlikku koostööd;

—	vahetavad omavahel eksperte ning

—	pakuvad koolitust.

2.2.

Lõikes 2.1 osutatud koostööd arendatakse ELi pädevusse kuuluvates valdkondades.

3. Rakendamine

3.1.

Osalised võivad kehtestada töökorra, milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud mehhanismid ja menetlused tulemusliku koostöö tegemiseks artiklis 2.1 osutatud valdkondades. Selle töökorra võtab vastu ELi-ICAO ühiskomitee.

4. Dialoog

4.1.

Osalised korraldavad mõlemale osalisele huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks korrapäraselt koosolekuid ja telekonverentse ning kooskõlastavad vajaduse korral tegevust.

5. Läbipaistvus, teabevahetus ja juurdepääs andmebaasidele

5.1.

Osalised soodustavad vastavalt nende kohaldatavatele eeskirjadele ohutusvaldkonna läbipaistvust suhetes kolmandate pooltega.

5.2.

Osalised teevad läbipaistvalt ohutusalast koostööd, vahetades asjakohaseid ohutusandmeid ja -dokumente ning -teavet, võimaldades juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele ja hõlbustades vastastikust koosolekutel osalemist. Selleks kehtestavad osalised töökorra, milles on sätestatud menetlused teabevahetuse ja andmebaasidele juurdepääsu kohta tagades ICAO koostöömemorandumi artikli 6 kohaselt teiselt osaliselt saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Ohutustegevuses osalemine

6.1.

Käesoleva lisa kohaldamisel kutsuvad mõlemad osalised vajaduse korral teist osalist osalema ohutusega seotud tegevuses ja koosolekutel, et tagada tihe koostöö ja kooskõlastus. Sellise osalemise kord kehtestatakse osaliste vahel kokku lepitud töökorras.

7. ICAO USOAPi ja ELi standardimiskontrollide kooskõlastamine

7.1.

Osalised lepivad kokku, et tugevdavad omavahelist koostööd USOAPi ja standardimiskontrollide vallas, et piiratud ressursse tõhusamalt kasutada ja vältida tegevuse dubleerimist ning säilitada samas ICAO USOAPi kõikehõlmavus ja ühtsus.

7.2.

ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimise kontrollimiseks ELi liikmesriikides ning lõikes 7.1 sätestatud eesmärkide täitmiseks kehtestavad osalised raamistiku, et vastavalt vajadusele korraldada:

a)	ICAO ohutusjärelevalve auditeid Euroopa Lennundusohutusametis (EASA) seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusalaste nõuete ja soovitustega ning teatavate funktsioonide ja ülesannetega, mida EASA täidab ELi liikmesriikide nimel, ning

b)	ICAO järelevalvet ELi selliste standardimiskontrollide üle, mida EASA teeb ELi liikmesriikide pädevates asutustes seoses ELi õigusaktides käsitletud ohutusalaste nõuete ja soovitustega.

7.3.

Osalised kehtestavad töökorra, milles on sätestatud lõikes 7.2 osutatud raamistiku tõhusaks rakendamiseks vajalikud mehhanismid ja menetlused. Kõnealuses töökorras käsitletakse muu hulgas järgmist:

a)	ICAO USOAPi sekkumise (sh ELi õigusaktide ja ICAO ohutusalaste nõuete ja soovituste võrdlevale analüüsile tuginevad auditid ja valideerimiskäigud) ulatus;

b)	osaliste vastastikune osalemine kummagi osalise korraldatud auditites, kontrollides ja valideerimises;

c)	teave, mida osalised edastavad ICAO USOAPi järgimiseks ja EASA standardimiskontrollide tegemiseks;

d)	vajaduse korral konfidentsiaalsuse tagamine, andmekaitse ja tundliku sisuga teabe käsitlemine ning

e)	kohapealsed külastused.

8. Ohutusteabe ja ohutusanalüüside tulemuste jagamine

8.1.

Ilma et see piiraks osaliste kohaldatavate eeskirjade rakendamist, jagavad nad asjakohaseid USOAPi ja muude allikate (nt ICAO pidev järelevalve, ELi standardimiskontrollid ja SAFA programmi raames tehtud kontrollid) kaudu saadud ohutusandmeid ning kõnealuste andmete analüüside tulemusi.

8.2.

Osalised teevad tihedat koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on tagada ohutusalaste nõuete ja soovituste parem järgimine ELis ja muudes riikides. Koostöö hõlmab teabevahetust, asjaomaste osaliste dialoogi hõlbustamist, kohapealseid külastusi või kontrollkäike ning tehnilise abi tegevuse kooskõlastamist.

9. Õiguslikud küsimused

9.1.

Mõlemad osalised tagavad, et teist osalist teavitatakse kõigist nende asjakohastest õigusnormidest, standarditest, nõuetest ja soovituslikest tavadest, mis võivad mõjutada käeoleva lisa ja selle muudatuste rakendamist.

9.2.

Osalised teavitavad teineteist õigeaegselt kõigist nende asjakohaste õigusnormide, eeskirjade, standardite, nõuete ja soovituslike tavade kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevat lisa. ELi-ICAO ühiskomitee võib kooskõlas ICAO koostöömemorandumi artikliga 7 selliseid muudatusi arvesse võttes vajaduse korral vastu võtta käesoleva lisa muudatused.

9.3.

Ohutuseeskirjade ja -standardite üldiseks ühtlustamiseks peavad osalised eeskirjade koostamise või ohutusalaste nõuete ja soovituste väljatöötamise eri etappides teineteisega nõu seoses lennuohutusega seotud tehnilise reguleerimise küsimustega ning vajaduse korral kutsutakse neid osalema vastavates tehnilistes üksustes.

9.4.

ICAO teavitab ELi õigeaegselt ohutusalaseid nõudeid ja soovitusi mõjutavatest ICAO otsustest ja soovitustest, tagades ELi täieliku juurdepääsu ICAO riikidele saadetud kirjadele ja elektroonilistele infolehtedele.

9.5.

Vajaduse korral püüab EL tagada ELi asjakohaste õigusaktide vastavuse ICAO lennuohutusalastele nõuetele ja soovitustele.

9.6.

Olenemata kohustustest, mis ELi liikmesriikidel kui Chicago konventsiooni osalistel on, peab EL vajaduse korral ICAOga dialoogi tehnilise teabe andmiseks sellistel juhtudel, kui ELi õigusaktide kohaldamise tagajärjel tekib probleeme ICAO standardite ja soovituslike tavade järgimisega.

10. Tehnilise abi projektid ja kavad

10.1.

Osalised kooskõlastavad riikide abistamist, et tagada piiratud ressursside tõhusam kasutamine ja vältida tegevuse dubleerimist, ning vahetavad lennuohutusalase tehnilise abi projektide ja kavadega seotud teavet ja andmeid.

10.2.

Osalised algatavad ja kooskõlastavad ühiselt rahvusvahelisi jõupingutusi, et leida rahastajaid, kes oleksid nõus ja võimelised andma sihtotstarbelist tehnilist abi riikidele, kus on olulised ohutuspuudujäägid.

10.3.

ELi rahalised vahendid suunatakse eelkõige kavadesse ja projektidesse, mille eesmärk on abistada riike ja piirkondlikke lennuameteid oluliste ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel, ICAO ohutusalaste nõuete ja soovituste rakendamisel, õigusalase koostöö arendamisel ning riikide ohutusjärelevalve süsteemide täiustamisel, sh piirkondlike ohutusjärelevalve süsteemide loomise kaudu.

11. Piirkondlik koostöö

11.1.

Osalised tähtsustavad kõige rohkem tegevust, mille eesmärk on kiiremini luua piirkondlikud ohutusjärelevalve organisatsioonid seal, kus piirkondlik lähenemine võimaldab suuremat kulutõhusust ning paremat järelevalvet ja/või standardimist.

12. Ekspertabi

12.1.

Ilma et see piiraks väljaspool käesoleva lisa reguleerimisala arendatavate ekspertabi kavade rakendamist, püüab EL teha ICAO-le taotluse korral kättesaadavaks asjakohastes lennuohutuse valdkondades tõendatud tehnilist pädevust omavad eksperdid, et täita selliseid ülesandeid ja osaleda sellistes toimingutes, mis kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse. Kõnealuse ekspertabi tingimused täpsustatakse osaliste vahelises töökorras.

13. Koolitus

13.1.

Vajaduse korral hõlbustavad mõlemad osalised teise osalise töötajate osalemist nende korraldatud lennuohutusalastes koolitusprogrammides.

13.2.

Osalised vahetavad lennuohutusalaste koolitusprogrammidega seotud teavet ja materjale ning teevad vajaduse korral koolitusprogrammide koostamisel ja kooskõlastamisel koostööd.

13.3.

Seoses käesoleva lisa artiklis 10 käsitletud tegevusega teevad osalised koostööd, et hõlbustada ja kooskõlastada selliste isikute osalemist koolitusprogrammides, kes on pärit riigist või piirkonnast, mis saab abi ükskõik kummalt osaliselt.

14. Läbivaatamine

14.1.

Osalised vaatavad käesoleva lisa rakendamise korrapäraselt läbi ja võtavad vajaduse korral arvesse kogu asjakohast arengut poliitikameetmete ja õigusloome vallas.

14.2.

Käesoleva lisa läbivaatamine on ICAO koostöömemorandumi artikli 7 kohaselt loodud ELi-ICAO ühiskomitee ülesanne.

15. Jõustumine, muudatused ja lõpetamine

15.1.

Käesolev lisa jõustub kuupäeval, mil ELi-ICAO ühiskomitee selle vastu võtab, ning jääb jõusse kuni selle lõpetamiseni.

15.2.

Käesoleva lisa kohaselt kokku lepitud töökord jõustub kuupäeval, mil ELi-ICAO ühiskomitee selle vastu võtab.

15.3.

Kõik käesoleva lisa kohaselt vastuvõetud töökorra muudatused või selle lõpetamise lepib kokku ELi-ICAO ühiskomitee.

15.4.

Mõlemad osalised võivad käesoleva lisa igal ajal lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, mil üks osaline sai teiselt sellekohase kirjaliku teate, välja arvatud juhul, kui kõnealune lõpetamisteade võetakse osaliste vastastikusel nõusolekul enne kõnealuse kuuekuuse ajavahemiku lõppu tagasi.

15.5.

Kui ICAO koostöömemorandum lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev lisa olenemata käesoleva artikli muudest sätetest.”

9.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 232/14

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 905/2011,

1. september 2011,

Indiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi (PET) impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi („PET”) impordi suhtes („esialgne uurimine”). Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Dumpinguvastaseid meetmeid muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (4) pärast osalist vahepealset läbivaatamist („viimatine läbivaatamisega seotud uurimine”) Meetmed kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 87,5–200,9 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 153,6 eurot tonni kohta („kehtivad tollimaksud”).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (5) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu muu hulgas Indiast pärit PETi impordi suhtes. Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (6) lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtivust veel viieks aastaks. Pärast viimatist läbivaatamisega seotud uurimist muudeti tasakaalustavaid meetmeid nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008. Tasakaalustavad meetmed seisnevad koguselises tollimaksus. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta („kehtivad tasakaalustavad meetmed”).

(3)	Otsusega 2000/745/EÜ (7) nõustus komisjon mitme eksportiva tootja pakutud hinnakohustusega, millega kinnitati minimaalne impordihind („hinnakohustus”).

1.2. Läbivaatamistaotlus

(4)

India äriühing Reliance Industries Limited, PETi eksportiv tootja („taotluse esitaja”) esitas taotluse algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluses piirduti taotluse esitajaga seotud dumpinguga. Taotluse esitaja taotles ühtlasi ka kehtivate tasakaalustavate meetmete läbivaatamist. Taotluse esitaja toodetud toodete impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu ja tasakaalustavat tollimaksu ning taotluse esitaja toodangu müügi puhul liitu kehtib hinnakohustus.

(5)

Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et kehtiva tollimaksu jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik. Eelkõige väitis taotluse esitaja, et äriühingu tootmiskulud on oluliselt muutunud ning sellega on kaasnenud dumpingumarginaali märkimisväärne vähenemine võrreldes ajaga, mil kehtestati praegu kehtivad tollimaksud. Taotluse esitaja koostatud võrdluses omamaiste hindade ja liitu suunatud ekspordi hindade kohta leiti, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam kehtivate tollimaksude tasemest.

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et taotlus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise („käesolev läbivaatamine”) algatamist, ja teatas 10. juunil 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (8) taotluse esitajaga seotud dumpingu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

1.4. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(7)	Vaatlusalune toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat (PET), mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem, ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(8)

Uurimisel selgus, et Indias toodetud ja liitu müüdud vaatlusalusel tootel ning Indias toodetud ja omamaisel turul müüdud tootel on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusotstarve. Seetõttu jõuti järeldusele, et omamaisel turul ja eksporditurgudel müüdavad tooted on samasugune toode algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Kuna käesolevas läbivaatamises piirduti taotluse esitajaga seotud dumpingu väljaselgitamisega, ei tehtud järeldusi liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdava toote kohta.

1.5. Huvitatud isikud

(9)	Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi esindajaid ning liidu tootjate ühendust. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)	Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)	Uurimisel vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(12)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu olemasolevat teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks. Komisjon tegi ka kontrollkäigu taotluse esitaja valdustesse Mumbais (India).

1.6. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(13)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

2. UURIMISE TULEMUSED

2.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul väidetavalt muutunud asjaolude püsivus

(14)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas dumpinguga seotud asjaolud on märkimisväärselt muutunud ja kas selline muutus on püsiv.

(15)

Taotluse esitaja väitis, et normaalväärtuse ja ekspordihinna muutumine pärast esialgset uurimist, mille tulemusena kehtestati tema dumpingumarginaal, on tingitud tootmiskulude märkimisväärsest muutumisest. Tootmiskulude muutumine oli väitetavalt seotud Indias kehtestatud tollimaksu vähendamisega tootmisprotsessis kasutatava põhitooraine impordi suhtes. Lisaks väitis taotluse esitaja, et tollimaksu vähenemisega kaasnes ka ekspordisoodustuste vähenemine, mille tulemusena muutus normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud müügihind omamaisel turul.

(16)

Leiti, et vaatamata tollimaksu ja impordisoodustuse vähendamisele olid omamaised müügihinnad, millest äriühing lähtus normaalväärtuse arvutamisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kõrgemad, kui esialgses uurimises kasutatud hinnad, millest lähtuvalt määrati kindlaks taotluse esitaja dumpingumarginaal. Kõrgem hind omamaisel turul oli muu hulgas seotud ka teatavate toorainete ja muude sisendite hinna tõusuga.

(17)

Liitu suunatud ekspordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 8 ja 9. Selleks tuli eelkõige analüüsida, kas hinnakohustus, mille kohaselt peab taotluse esitaja müüma oma toodangut liidu turul igakuiselt kindlaksmääratud minimaalsest impordihinnast kõrgema hinnaga, on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõjutanud taotluse esitaja ekspordihindu. Allpool esitatud põhjustel jõuti järeldusele, et hinnakohustus mõjutas tõepoolest liitu suunatud ekspordi hinda. Võttes arvesse, et taotluse esitaja pidi järgima minimaalse impordihinna kohustust, otsustas ta läbivaatamisega seotud uurimisperioodi teatavatel kuudel, kui ekspordihind muudel eksporditurgudel oli minimaalsest impordihinnast madalam, liitu mitte eksportida.

(18)

Täheldati, et taotluse esitaja müüs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma tooteid liitu vaid kuue kuu jooksul. Samas müüs ta oma tooteid muudel eksporditurgudel, kus ta ei olnud kohustatud kinni pidama hinnakohustusest, kogu uurimisperioodi vältel. Tuleb märkida, et nende kuude jooksul, mil taotluse esitaja ei eksportinud liitu, oli ekspordihind kolmandatesse riikidesse märkimisväärselt madalam kui kehtestatud minimaalne impordihind. Lähtudes eespool esitatud asjaoludest võib seega põhjendatult väita, et ainus põhjus, miks taotluse esitaja ei müünud ülejäänud kuudel oma tooteid liidu turul, oli asjaolu, et ta pidi järgima hinnakohustust ega saanud müüa minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga.

(19)

Taotluse esitaja vaidlustas järelduse, et liidu turul oli toodete müügi peatamise põhjuseks kehtiv hinnakohustus. Taotluse esitaja väitis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ka muude suurte eksporditurgude puhul kuid, mil müüki ei toimunud ja seega ei olnud ebakorrapärane müük liidu turu eripära. Lisaks väitis ta, et kui võrrelda kõikidest muudest ekspordiriikidest pärit vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi hindu kuude lõikes ja/või Indiast pärit vaatlusaluse toote impordihindu kuude lõikes äriühingu minimaalse impordihinnaga, siis nähtub sellest, et taotluse esitaja oleks suutnud müüa oma tooteid liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kõikide kuude vältel ilma hinnakohustust rikkumata.

(20)

Taotluse esitaja väiteid ei saa arvesse võtta, sest esiteks on äriühing keskendunud oma tegevuses valitud turgudele, millel on omad iseärasused ning mis ei võimalda selgitada äriühingu müügipausi liidu turul. Teiseks toetus taotluse esitaja oma võrdlustes üldistele statistilistele andmetele, samas kui käesoleva läbivaatamise järeldused põhinevad ettevõtjaspetsiifilistel andmetel, mis on järelduste tegemiseks asjakohasemad ja usaldusväärsemad. Ka ei olnud taotluse esitaja esitatud väited täielikult paikapidavad, nt teatavatel kuudel oli liitu suunatud impordi üldine hind tõepoolest kõrgem kui minimaalne impordihind, samas kui muul ajal oli üldine ekspordihind minimaalsest impordihinnast madalam, seetõttu ei saa neist andmetest lähtudes üldiseid järeldusi teha. Samas on selge, et taotluse esitaja müüs liitu ainult nendel kuudel, mil liitu suunatud impordi üldine hind oli minimaalsest impordihinnast kõrgem või sellega samal tasemel.

(21)

Taotluse esitaja väide, et soovi korral oleks ta suutnud müüa toodet liidu turul ka nende kuue kuu jooksul, kui ta müüs kaupa muudel eksporditurgudel minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga, lükatakse tagasi kui spekulatiivne ja põhjendamata. Taotluse esitaja ei esitanud ühtegi muud selgitust põhjendamaks, miks ta ei müünud nende kuue kuu jooksul toodet liidu turul, samas kui ta müüs sama toodet muudel eksporditurgudel minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga. Seepärast jõuti järeldusele, et taotluse esitaja ei müünud toodet liidu turul teatava perioodi jooksul seetõttu, et ta pidi järgima võetud hinnakohustust. Seega ei ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul küsitud ekspordihind usaldusväärne.

(22)	Võrreldi ka taotluse esitaja müügihindu liidu turul ja muudel eksporditurgudel, kus puudus hinnakohustuse nõue. Selgus, et ekspordihinnad nendel turgudel, kus hinnakohustus ei kehtinud, olid kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt madalamad.

(23)

Taotluse esitaja vaidlustas liitu suunatud impordi ja muude eksporditurgude hinnavõrdlusest lähtuvad järeldused, väites, et analüüsides andmeid riikide lõikes, on mitu muud eksporditurgu, kus küsitud hind oli liidu hinnast kõrgem. Siinkohal on keskmiste hindade võrdlus asjakohasem kui individuaalseid iseärasusi kajastav võrdlus riikide lõikes, mis sõltub turu suurusest ja nendele turgudele iseloomulikest konkurentsitingimustest.

(24)

Seega peegeldab kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind paremini äriühingu tavalist hinnakäitumist. Liitu ja muude riikide turule suunatud ekspordi hinnavahe osutab sellele, et taotluse esitajal on tugev majanduslik surve müüa toodangut liitu madalama hinnaga, kui ta ei peaks järgima minimaalset impordihinda. Olukorda arvestades jõutakse järeldusele, et iga uuesti arvutatud dumpingumarginaal, mille aluseks on liitu suunatud ekspordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, toimuks hindade põhjal, mille muutus ei ole märkimisväärne ega püsiv. Sama järeldus kehtib ka põhjenduses 5 esitatud taotluse esitaja väite puhul, mille kohaselt näitavat omamaise hinna ja liitu suunatud ekspordi hinna võrdlus madalamat dumpingumarginaali, kui praeguste tollimaksude tase.

(25)	Seega ei ole täidetud algmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud tingimus, mille kohaselt peavad dumpingu asjaolud olema oluliselt muutunud. Seetõttu on dumpingu korvamiseks vaja jätkata meetmete kohaldamist praegusel tasemel.

(26)

Pärast teatavakstegemist kinnitas taotluse esitaja, et tema poolt liidu turul küsitud hind on igati usaldusväärne. Kuna esialgse uurimisperioodi ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tõusid kõnealused ekspordihinnad märkimisväärselt, tuleks järeldada, et ka äriühingu ekspordikäitumise muutus on märkimisväärne ja püsiv. Seega vähenes äriühingu dumpingumarginaal väidetavalt olulisel määral ning see vähenemine on püsiv.

(27)

Lisaks sellele väitis taotluse esitaja, et asjaolude muutumise püsiv iseloom ei ole pärast läbivaatamise algatamist koostatava hindamise puhul ilmtingimata määrav element, vaid tähtsam on hinnata, kas dumpingu korvamiseks on vaja jätkata meetmete kohaldamist. Taotluse esitaja viitas algmääruse artikli 11 lõikes 1 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 11.1 sätestatud põhimõttele, et dumpinguvastased meetmed peavad jääma jõusse üksnes nii kauaks ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju põhjustavale dumpingule. Seoses sellega väitis taotluse esitaja, et meetmete vajalikkuse analüüsimisel peaks arvesse võtma vähemalt seda, kas dumpingu kordumine varem kindlaksmääratud tasemel on tulevikus tõenäoline.

(28)

Algmääruse artikli 11 lõikes 1 on sätestatud: „Dumpinguvastane meede peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju tekitavale dumpingule.” Seda põhimõtet järgitakse vahepealsete läbivaatamiste puhul, nt käesoleval juhul, mille kohta algmääruse artikli 11 lõikes 3 on muu hulgas sätestatud, et „[…] Vahepealne läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu […].” Eespool nimetatud sättes seatakse tingimused, mis peavad olema täidetud, kui huvitatud isik otsustab, et meetmete tase on liiga madal või liiga kõrge ning taotleb seetõttu kõnealuste meetmete läbivaatamist. Juhuks kui selline läbivaatamine on algatatud, on algmääruse artikli 11 lõikes 3 selgesõnaliselt sätestatud, et „käesoleva lõike alusel uurimist läbi viies võib komisjon muu hulgas kaaluda, kas dumpingu ja kahju asjaolud on oluliselt muutunud […]. Selles suhtes võetakse lõpliku otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid.” Seega on artikli 11 lõikes 3 sätestatud vahepealse läbivaatamise puhuks täiendav hindamiskriteerium (st asjaolude märkimisväärne muutumine), mida tuleb uurimise käigus lisaks algatamiskriteeriumile silmas pidada (st hinnata, kas meetmete kohaldamine kehtival tasemel on veel vajalik), millele viitas taotluse esitaja.

(29)

Tuleb märkida, et vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise puhul on tavaline, et hinnatakse uurimise käigus tuvastatud muutunud asjaolude püsivust. Selles küsimuses kinnitab Euroopa Liidu üldkohtu praktika, (9) et „institutsioonidel on lai kaalutlusõigus, mis hõlmab võimalust olemasolevate meetmete jätkuva rakendamise vajaduse üle otsustades arvestada võimalust hinnata asjaomaste eksportijate hinnapoliitika arengut tulevikus.” Olemasolevad tõendid näitavad, et taotluse esitaja küsitud ekspordihind liidu turul ei kajasta taotluse esitaja tegelikku hinnapoliitikat ning seepärast, nagu põhjenduses 21 järeldatud, ei ole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul küsitud ekspordihind usaldusväärne ja iga uus dumpingumarginaal tuleks arvutada hindade põhjal, mis ei ole märkimisväärselt muutunud ega ka püsivad, nagu on märgitud põhjenduses 24.

(30)

Vaatamata järeldusele, et liitu suunatud ekspordi hind ei ole märkimisväärselt ega püsivalt muutunud, võeti arvesse taotluse esitaja väidet ja arutati, kas meetmete kohaldamine praegusel tasemel on dumpingu korvamiseks ikka veel vajalik. Taotluse esitaja väitis, et meetmete praegune tase on ilmselgelt liiga kõrge, sest dumpingumarginaal on märkimisväärselt madalam, kui esialgse uurimise käigus leitud, ja tema ekspordikäitumine muudel turgudel tunnistab, et dumpingumarginaali muutumine peegeldab suundumust, mida on mõistlik eeldada ka tulevikus. Siiski leiti, et neid väiteid ei toeta faktid. Esiteks leiti seoses taotluse esitaja ekspordikäitumisega muudel turgudel, et vastupidiselt taotluses esitatud väitele, olid hinnad neil turgudel keskmiselt 10 % madalamad kui liidu turul. Kolmandate riikide kõnealused eksporditurud hõlmasid mitut riiki, mille turu suurus oli erinev ning millest mõnes tõenäoliselt puudus omamaine PETi tootmine. Seega iseloomustavad neid turgusid spetsiifilised konkurentsitingimused, mille tõttu on sealsed hinnad ja suundumused liidu turu omadest erinevad. Teiseks selgub järeldustest, et isegi kui oleks leitud, et meetmete praegust taset tuleks muuta, sest see ei ole enam vajalik dumpingu korvamiseks, ei oleks võimalik asjakohast taset mõistliku täpsusega kindlaks määrata, sest puudub usaldusväärne ekspordihind, mis tuleneks liidu turu tavatingimustest ja peegeldaks neid.

(31)	Lõpus väljendas taotluse esitaja seisukohta, et kohandamisel võiks lähtuda algmääruse artikli 2 lõikest 10 ning eelkõige selle punktist k võttes arvesse „[…] nimetamata tegurite erinevusi, kui on ilmnenud, et need mõjutavad käesoleva lõikega nõutavat hinna võrreldavust […].”

(32)	Võttes arvesse eespool tehtud järeldust, et ekspordihinna muutus ei olnud märkimisväärne ega püsiv, ei ole võimalik dumpingumarginaali kindlaks määrata. Sel põhjusel ei ole kohandamise taotlus asjakohane ning lükatakse tagasi.

3. UURIMISE LÕPETAMINE

(33)

Võttes arvesse järeldusi, et dumpinguga seotud asjaolud ei ole muutunud märkimisväärselt ja püsivalt, otsustati, et käesolev uurimine tuleb lõpetada, ilma et muudetaks taotluse esitaja suhtes kehtivat tollimaksu taset. Seega ei muudeta taotluse esitaja toodetud PETi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

4. TEATAVAKSTEGEMINE

(34)	Taotluse esitajat ja teisi asjaomaseid isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek käesoleva läbivaatamise lõpetamiseks. Saadud märkused ei andnud põhjust eespool esitatud järeldusi muuta.

5. LÕPPSÄTE

(35)	Seega tuleks käesolev läbivaatamine lõpetada ilma määrust (EÜ) nr 192/2007 muutmata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muu hulgas Indiast pärit ja praegu CN-koodi 3907 60 20 alla kuuluva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine lõpetatakse kehtivaid meetmeid muutmata.

Artikkel 2

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. september 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 21.

(3) ELT L 59, 27.2.2007, lk 1.

(4) ELT L 340, 19.12.2008, lk 1.

(5) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 1.

(6) ELT L 59, 27.2.2007, lk 34.

(7) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 88.

(8) ELT C 151, 10.6.2010, lk 15.

(9) Lahend kohtuasjas T-143/06, MTZ Polyfilms v. Euroopa Liidu Nõukogu [2009], EKL II-4133, punkt 48.

9.9.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 232/19

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 906/2011,

2. september 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 193/2007, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 192/2007, millega kehtestatakse teatava, muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) („algmäärus”), eriti selle artikleid 19 ja 24,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Eelmine uurimine ja kehtivad tasakaalustavad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu („esialgne subsiidiumivastane uurimine”). Aegumise läbivaatamise tulemusena kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise („viimati toimunud läbivaatamise uurimine”) tulemusena muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (4) tasakaalustavat tollimaksu. Tasakaalustavad meetmed on kehtestatud koguselise tollimaksuna. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta.

1.2. Kehtivad dumpinguvastased meetmed

(2)

Määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (5) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadiimpordi suhtes („esialgne dumpinguvastane uurimine”). Aegumise läbivaatamise tulemusena kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu veel viieks aastaks. Viimati toimunud läbivaatamise uurimise tulemusena muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 dumpinguvastaseid meetmeid. Need meetmed olid kehtestatud kahju kõrvaldamise tasemel koguseliste dumpinguvastaste tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 87,5–200,9 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 153,6 eurot tonni kohta („kehtivad dumpinguvastased meetmed”).

(3)	Otsusega 2000/745/EÜ (7) kiitis komisjon heaks mitme eksportiva tootja pakutud kohustused, milles oli sätestatud minimaalne impordihind („kohustused”).

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(4)

Äriühing „Reliance Industries Limited”, India eksportiv polüetüleentereftalaadi tootja („taotluse esitaja”), esitas taotluse algmääruse artikli 19 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluses piirduti taotluse esitajat käsitleva subsideerimisega. Taotluse esitaja soovis ka, et samal ajal vaadataks läbi kehtivad dumpinguvastased meetmed. Taotluse esitaja toodetud toodete impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu ja tasakaalustavat tollimaksu ning kui taotleja müüb oma tooteid liitu, peab ta täitma võetud kohustusi.

(5)

Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole tasakaalustava subsiidiumi korvamiseks enam vajalik. Ennekõike esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema subsiidium on vähenenud selgelt alla tollimaksumäära, mida tema suhtes kohaldatakse. Subsiidiumi üldise taseme vähenemine on ilmselt tingitud peamiselt asjaolust, et imporditollimaksude hüvituskava (DEPB-kava) raames antavad hüvitised on märgatavalt vähenenud.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 10. juunil 2010 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas, (8) et algatab vastavalt algmääruse artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise („käimasolev läbivaatamine”). Läbivaatamine piirdus taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega.

1.4. Uurimisega seotud isikud

(7)	Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi esindajaid ning liidu tootjate ühendust. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)	Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)	Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale ja India valitsusele ning sai vastused selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud Indiasse, Mumbaisse taotluse esitaja valdustesse ja India valitsuse valdustesse New Delhis (väliskaubanduse peadirektoraat ja kaubandusministeerium) ja Mumbais (väliskaubanduse peadirektoraadi piirkondlik kontor).

1.5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(11)	Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

1.6. Samal aja toimunud dumpinguvastaste meetmetega seotud uurimine

(12)

10. juunil 2010. aastal (9) teatas komisjon praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (10) („dumpinguvastane algmäärus”) artikli 11 lõike 3 alusel, läbivaatamisel piirduti sama taotluse esitajaga seonduva dumpingu uurimisega.

(13)	Samal aja toimunud dumpinguvastaste meetmetega seotud uurimise käigus leiti, et dumpinguga seotud asjaolud ei olnud ei oluliselt ega püsivalt muutunud ning seepärast lõpetati uurimine taotluse esitaja suhtes praegu kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(14)	Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem, ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla („vaatlusalune toode”).

2.2. Samasugune toode

(15)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et Indias toodetud ja liitu müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve kui Indias toodetud ja sealsel siseturul müüdaval tootel. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuseid siseturul ja eksportturul müüdavaid tooteid tuleb käsitada samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Kuna käimasolevas läbivaatamises piirduti taotluse esitajaga seotud subsideerimise väljaselgitamisega, ei tehtud järeldusi liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdava toote kohta.

3. UURIMISE TULEMUSED

3.1. Subsideerimine

(16)

India valitsuse ja taotluse esitaja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

Üleriigilised kavad:

a)	eellubade kava (Advance Authorisation Scheme);

b)	imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava);

c)	kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava);

d)	Focus Market kava (Focus Market Scheme – FM-kava);

e)	Focus Product kava (Focus Product Scheme – FP-kava);

f)	Tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme – ITE-kava),

Piirkondlikud kavad:

g)	Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava (Capital Invesment Incentive Scheme of the Government of Gujarat).

(17)

Eespool punktides a–e nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika (FTP) dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi arvestades on asjakohased kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014. Viimatinimetatud dokument jõustus 2009. aasta augustis. Lisaks sellele kirjeldab India valitsus „FTP 2004–2009” ja „FTP 2009–2014” reguleerivat korda menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi „HOP 2004–2009 I” ja „HOP 2009–2014 I”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(18)	Punktis f nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(19)	Punktis g nimetatud kava põhineb Gujarati tööstussoodustuste meetmetel ja seda haldab Gujarati valitsus;

3.1.1. Eellubade kava

a) Õiguslik alus

(20)	Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

b) Toetuse saamise kriteeriumid

(21)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 22. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootjad-eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on mainitud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktis 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

c) Praktiline rakendamine

(22)

Eellube võidakse väljastada järgmistel juhtudel:

i) tegeliku ekspordi jaoks: see on peamine allkava. See võimaldab sisendmaterjalide tollimaksuvaba importi konkreetse eksporttoote tootmiseks. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas;

ii) iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis arvestatakse tema eelneva eksportjõudluse põhjal – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist toorainet, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki tooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille puhul on kasutatud sellist tollimaksuvabastusega materjali;

iii) vahetarne jaoks: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv) ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärse toiminguna FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v) eelnevate vabastusotsuste jaoks: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste kinnitamine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil tagastatakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaistelt kui ka imporditud sisenditelt;

vi) sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi eeldatava ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(23)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul sai taotluse esitaja vaatlusaluse tootega seoses soodustusi üksnes ühe seonduva allkava raames, nimelt ekspordiga samaväärsete toimingute eellubade kava raames Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(24)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutatud eellubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) puhul on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse ning need on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale vastavate impordi- ja eksporditehingute aja. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks, ja need on koostanud India valitsus.

(25)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India asutused, et eelloa omanik täidaks juriidilist kohustust ja peaks tegelikku tarbimisregistrit („tõest ja nõuetekohast arvestust” tollimaksuvabalt imporditud või kodumaalt hangitud kauba iga loa kohta (kindlaksmääratud vormis, mis on esitatud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.26 ja 4.30 ning 23. lisas). Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(26)	Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(27)

Tehti kindlaks, et imporditud sisendi ja eksporditud lõpptoodete vahel puudus igasugune seos. Abikõlblik sisendmaterjal võib olla ka tooraine, mida kasutatakse vahetoodete tootmiseks. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi see on kohustuslik, ei täitnud taotluse esitaja kõigi lubade kohta põhjenduses 25 nimetatud tarbimisregistrit, mida kontrollib välisaudiitor. Hoolimata selle nõude rikkumisest kohaldati taotluse esitaja suhtes eellubade kavaga ettenähtud soodustusi, mis olid seega SIONi hinnanguid aluseks võttes suuremad, kui oleks seadusega ette nähtud.

d) Järeldus

(28)	Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija sai kasu.

(29)

Lisaks sellele sõltub eelubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) raames toimuv eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel toetust ei saa.

(30)

Käesoleva läbivaatamise käigus leidis seega kinnitust, et kõnealusel juhul ei saa kõige suuremal määral kasutatud allkava pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONit ei saa iseenesest pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna leiti, et sellega antavad soodustused on ettenähtust suuremad ja et India valitsus ei nõudnud ülemäära antud soodustusi tagasi. India valitsusel puudus tõepoolest tõhus kontroll, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Kokkuvõttes leidis kinnitust, et kuigi see on seadusega ette nähtud, siis tegelikkuses ei ole vannutatud audiitorite kaasamine kontrollimenetlusse tagatud.

(31)	Seepärast on kõnealune eelubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(32)

Lubatava tollimaksu tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada ainult ülemäärast tollimaksude tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise tavaeeskiri, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise eeskiri. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja leidma ainult piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(33)

Taotluse esitaja subsiidiumisummad arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ekspordiga samaväärsete toimingute allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(34)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,52 %.

3.1.2. Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava)

a) Õiguslik alus

(35)	Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.

b) Toetuse saamise kriteeriumid

(36)	Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c) Praktiline rakendamine

(37)

Kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need on kindlaks määratud SIONite (vt eespoolt põhjendust 24) alusel, võttes arvesse eksporditava toote tootmiseks kasutatava imporditud sisendite eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPB-määr praeguses läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud praeguses uurimises oli 8 %, maksimaalse väärtusega 58 Rs/kg.

(38)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument näitab muu hulgas DEPB-krediidi summat, mis tuleb selle eksporditehingu jaoks anda. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamisel kasutatakse DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seepärast puudub võimalus tagasiulatuvalt toetuse taset muuta.

(39)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(40)

DEPB-krediidi taotlused täidetakse elektrooniliselt ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole piiratud. Toetuse saamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm kuud pärast eksportimist, kuid nagu HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktis 9.3 on sätestatud, võib taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist alati arvesse võtta, kui tasutakse väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

(41)	Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

d) Järeldused

(42)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(43)	Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(44)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, nagu väidab taotluse esitaja. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(46)

Tehti kindlaks, et DEPB-kava raames saadud toetused olid peamiselt seotud vaatlusaluse tootega. Seega peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud toetust kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõigi selle kava raames vaatlusaluse tootega tehtud eksporditehingute käigus saadud krediidi summat.

(47)	Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(48)	Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(49)	Eespoolöeldut arvestades on taotluse esitaja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,52 %.

3.1.3. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava)

a) Õiguslik alus

(50)	EPCG-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP-poliitika 2004–2009 ja FTP-poliitika 2009–2014 5. peatükis ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

b) Toetuse saamise kriteeriumid

(51)	Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

c) Praktiline rakendamine

(52)

Ekspordikohustuse järgi on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. EPCG-kava näeb ette imporditollimaksumäära vähendamise 3 % võrra ja seda kohaldatakse kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul antud hulga eksporditavate toodete tootmiseks. FTP 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(53)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

d) Järeldus

(54)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(55)	Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(56)

EPCG-kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(57)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad naftakeemia sektoris ja muudes sektorites (mille jaoks taotluse esitaja toetust sai) kasutatavate imporditud kapitalikaupade maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tööstusharus. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Selles osas peeti sobivaks taotluse esitaja poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma müügitehingute puhul kohaldatud ärikrediidi intressimäärasid,.

(58)	Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma naftakeemia sektori ja muude sektorite (mille jaoks äriühing toetust sai) ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest.

(59)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 1,49 %.

3.1.4. Focus Market kava (Focus Market Scheme – FM-kava)

a) Õiguslik alus

(60)	FM-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FTP 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3 ning HOP 2004–2009 I köite punktides 3.20–3.20.3 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.8–3.8.2.

b) Toetuse saamise kriteeriumid

(61)	Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c) Praktiline rakendamine

(62)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksu krediiti 2,5–3 % ulatuses selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest mis tahes toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite liites 37C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja selliste ettevõtete eksportkäive, kes tegutsevad erimajandustsoonides (export operating units). Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(63)	FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti saab vabalt üle kanda ja see krediit on kehtiv 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamisest. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks imporditava tooraine või kauba, sealhulgas kapitalikaupade, edaspidise impordi puhul.

(64)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

d) Järeldus

(65)

FM-kava alusel antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(66)	Lisaks sõltub FM-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(67)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on ka eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaal ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada FM-kava alusel toetust. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(68)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja poolt vaatlusaluse toote ekspordil saadud kasu, mida ta läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal sai ning mis tehti kindlaks kava kasutanud taotluse esitaja tekkepõhiselt tehtud raamatupidamiskannete põhjal kui eksporditehingu toimumisel saadud tulu. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud vaatlusaluse toote kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(69)	Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(70)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,87 %.

3.1.5. Focus Product kava (Focus Product Scheme – FP-kava);

(71)	Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FP-kava alusel toetust. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

3.1.6. Tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme – ITE-kava)

(72)	Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ITE-kava alusel toetust. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

3.1.7. Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava (Capital Invesment Incentive Scheme of the Government of Gujarat).

(73)	Selleks et ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade tööstuslikku arengut Gujarati osariigis, võimaldab Gujarati osariik teatavatele tööstusettevõtetele soodustusi, mis kujutavad endast müügi- ja ostumaksust vabastust või/ja kustutusvabadust.

a) Õiguslik alus

(74)

Seda Gujarati valitsuse kohaldatavat kava on üksikasjalikult kirjeldatud valitsuse 11. septembri 1995. aasta resolutsioonis nr INC-1095/2000(3)/I, valitsuse finantsosakonna teatises nr (GHN-43) VAT-2006/S.5(2)(2)-TH (kuupäevaga 1. aprill 2006) ja Gujarati käibemaksueeskirjade (Value Added Tax Rules 2006) eeskirjas 18A.

b) Toetuse saamise kriteeriumid

(75)	Selle kava alusel on õigus toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust mahajäänud piirkonnas. On olemas ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa.

c) Praktiline rakendamine

(76)

Selle kava raames peavad ettevõtted investeerima mahajäänud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis esindavad Gujarati osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse. Samal ajal esineb kavadest väljajäetud piirkondi, või piirkondi, mis ei saa sooduskavades osaleda. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte asub.

(77)	Soodustusi võib anda igal ajal, sest puuduvad ajalised piirangud nii avalduse esitamiseks kui ka kvantitatiivsete kriteeriumite täitmiseks.

d) Järeldus

(78)

Selle kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Need kujutavad endast Gujarati valitsuse finantstoetust, sest pakutud soodustused – vabastus müügi- ja ostumaksust – vähendavad maksutulu. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad maksmata.

(79)

Veel enam, see kava on regionaalselt eristav algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadav ettevõtetele, mis on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev.

(80)	Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava on seega tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(81)

Taotluse esitaja väitis, et ühe tehase puhul ei ole tal enam õigust Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava alusel toetust saada. Uurimine kinnitas seda väidet. Teise tehase osas lõppes äriühingu jaoks kehtiv õigus käesoleva uurimise ajal. Seega ei võetud nende tehaste tegevuse jaoks saadud subsiidiume subsiidiumisumma arvutamisel arvesse.

(82)

Subsiidiumi suurus arvutati müügi- ja ostumaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kava raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest toetus ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguse põhjal. Saadud subsiidiumi suuruseks saadi 0,31 %.

3.1.8. Tasakaalustatavate subsiidiumide summad

(83)	Taotluse esitaja puhul on algmääruse kohaselt määratletud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus kokku ad valorem 10,73 %. Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnise.

(84)	Seepärast leitakse, lähtudes algmääruse artiklist 18, et subsideerimine jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.2. Subsideerimisega seotud muutunud asjaolude püsivus

(85)	Algmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kontrolliti, kas subsideerimisega seotud asjaolud on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt muutunud.

(86)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul sai taotluse esitaja jätkuvalt India valitsuselt tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr on aga märkimisväärselt madalam viimati toimunud uurimise käigus kindlaks tehtust. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõni kava lähitulevikus katkestataks või uus kava sisse viidaks.

(87)

Kuna on tõestatud, et taotluse esitaja saab väiksemat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saab ta edaspidigi väiksemaid subsiidiumisummasid, kui viimasel uurimisel kindlaks tehtud, siis leitakse, et olemasolevad meetmed ületavad kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks vajaliku ning seega tuleks meetmete taset uue uurimise tulemuste valguses muuta.

4. TASAKAALUSTAVAD MEETMED JA DUMPINGUVASTASED MEETMED

4.1. Tasakaalustavad meetmed

(88)

Kooskõlas algmääruse artikli 19 sätetega ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjustega, mis on esitatud algatamisteates, on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja subsiidiumimarginaal on vähenenud 13,8 %-lt 10,7 %-ni ja seepärast tuleb selle eksportiva tootja suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(89)	Muudetud tasakaalustava tollimaksu määr tuleks kehtestada käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud uue subsiidiumimäära põhjal, sest esialgse subsiidiumivastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid on kõrgemad.

(90)

Selleks et toornaftahinna kõikumisest tingitud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumised ei tooks kaasa suuremaid tollimakse, otsustati esialgse subsiidiumivastase uurimise käigus kehtestada meetmed koguselise tollimaksuna tonni kohta. Leitakse, et samal põhjusel tuleks seda lähenemisviisi järgida ka käesolevas läbivaatamises. Koguselise tollimaksu läbivaadatud määr on seega 90,4 eurot tonni kohta.

4.2. Dumpinguvastased meetmed

(91)	Tasakaalustava tollimaksu määra muutmine mõjutab lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on kehtestatud taotluse esitaja toodetud polüetüleentereftalaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 192/2007.

(92)

Eelmistes dumpinguvastases uurimises kohandati dumpinguvastast tollimaksu, et vältida ekspordisubsiidiumidega antava soodustuse mõju topeltarvestamist. Sellega seoses on dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikes 1 ja algmääruse artikli 24 lõikes 1 sätestatud, et ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Nii eelmiste subsiidiumivastaste uurimiste kui ka käesoleva läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et teatavad uuritud subsiidiumikavad, mis leiti olevat tasakaalustatavad, olid ekspordisubsiidiumid algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Muude subsiidiumikavade, eelkõige Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava puhul puudusid igasugused tõendid (ega esitatud ühtegi väidet), mis näitaksid, kas ja mil määral samad subsiidiumid korvataks topelt juhul, kui sama imporditava toote suhtes kehtiksid samaaegselt dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Täpsemalt öeldes puudusid tõendid selle kohta, et Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava langetas toote ekspordihinda teisiti, kui siseturul müüdava toote hinda. Seega mõjutas Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava hinda, millega tooja müüs oma toodet siseturul ja eksportturgudel, ühtviisi ja samal määral.

(93)	Need subsiidiumid mõjutasid taotluse esitaja ekspordihindu, suurendades nii dumpingumarginaali. Teisisõnu olid esialgse dumpinguvastase uurimise käigus kindlaks tehtud lõplikud dumpingumarginaalid osaliselt tingitud ekspordisubsiidiumidest.

(94)

Sellest tulenevalt tuleb taotluse esitaja lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määrasid nüüd kohandada, et võtta käesolevas läbivaatamises arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordisubsiidiumist saadud soodustuse muutunud taset, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali, mis säilib pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava kohandatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

(95)	Teisisõnu tuleb varem kehtestatud dumpingumarginaalide kohandamisel arvesse võtta uusi subsiidiumitasemeid.

(96)	Taotluse esitaja dumpinguvastase tollimaksu määr peaks seega olema 132,6 eurot tonni kohta.

(97)	Taotluse esitajat ja teisi asjaomaseid isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek uurimise lõpetamiseks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 193/2007 artikli 1 lõikes 2 olevas tabelis asendatakse kanne äriühingu Reliance Industries Limited kohta järgmisega:

Riik

Äriühing

Tasakaalustav tollimaks

(eurot/tonn)

TARICi lisakood

„India

Reliance Industries Ltd

90,4

A181 ”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 192/2007 artikli 1 lõikes 2 olevas tabelis asendatakse kanne äriühingu Reliance Industries Limited kohta järgmisega:

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

(eurot/tonn)

TARICi lisakood

„India

Reliance Industries Ltd

132,6

A181 ”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 1.

(3) ELT L 59, 27.2.2007, lk 34.

(4) ELT L 340, 19.12.2008, lk 1.

(5) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 21.

(6) ELT L 59, 27.2.2007, lk 1.

(7) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 88.

(8) ELT C 151, 10.6.2010, lk 17.

(9) ELT C 151, 10.6.2010, lk 15.

(10) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.232.est
Euroopa Liidu Teataja		L 232

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. aastakäik 9. september 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/530/EL
	*	Nõukogu otsus, 31. märts 2011, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vaheline koostöömemorandum, millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik	2
		2011/531/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. juuni 2011, seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab ELi-ICAO ühiskomitees seoses Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni vahelise koostöömemorandumi (millega luuakse tõhustatud koostöö raamistik) lennuohutust käsitleva lisa vastuvõtmisotsusega	8
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 905/2011, 1. september 2011, Indiast pärit teatava polüetüleentereftalaadi (PET) impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise lõpetamise kohta	14
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 906/2011, 2. september 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 193/2007, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 192/2007, millega kehtestatakse teatava, muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	19
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 907/2011, 6. september 2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1105/2010, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes	29
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2011, 8. september 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	31

Äriühingu nimi	Linn
Heilongjiang Longdi Co. Ltd	Harbin
Jiangsu Hengli Chemical Fibre Co. Ltd	Wujiang
Hyosung Chemical Fiber (Jiaxing) Co. Ltd	Jiaxing
Shanghai Wenlong Chemical Fiber Co. Ltd	Shanghai
Shaoxing Haifu Chemistry Fibre Co. Ltd	Shaoxing
Sinopec Shanghai Petrochemical Company	Shanghai
Wuxi Taiji Industry Co. Ltd	Wuxi”

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AR	33,3
	EC	32,6
	MK	49,0
	ZZ	38,3
0707 00 05	AR	24,2
	TR	127,5
	ZZ	75,9
0709 90 70	AR	40,2
	EC	39,5
	TR	125,7
	ZZ	68,5
0805 50 10	AR	76,3
	CL	91,9
	MX	39,8
	PY	33,5
	TR	66,0
	UY	48,4
	ZA	82,6
	ZZ	62,6
0806 10 10	EG	156,9
	MA	175,2
	TR	118,3
	ZA	59,8
	ZZ	127,6
0808 10 80	CL	62,8
	CN	78,7
	NZ	105,6
	US	82,4
	ZA	89,4
	ZZ	83,8
0808 20 50	CN	74,4
	TR	116,3
	ZA	99,6
	ZZ	96,8
0809 30	TR	146,7
0809 30	ZZ	146,7
0809 40 05	BA	41,6
	KE	58,0
	ZZ	49,8