19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1175/2005 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplikuks koguseliseks dumpinguvastaseks tollimaksuks kehtestati 6,3–56,4 eurot tonni kohta.

(2)

Pärast 2010. aasta märtsis avaldatud teadet Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (3) sai komisjon 19. aprillil 2010 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 aegumise läbivaatamise taotluse.

(3)

Aegumise läbivaatamise taotluse esitas äriühing Solvay & CPC Barium Strontium GmbH & Co. KG (edaspidi „taotluse esitaja”), Euroopa Liidu ainus baariumkarbonaadi tootja, kelle toodang moodustab 100 % liidu baariumkarbonaadi toodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 on piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas teate läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”) (4).

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(6)

Kahju jätkumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(7)

Komisjon teatas läbivaatamiste algatamisest ametlikult taotluse esitajale, Hiina eksportivatele tootjatele, importijatele/hulgimüüjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja nende ühendustele, võrdlusriigi tootjatele ning Hiina ametiasutustele.

(8)

Komisjon andis ka kõikidele huvitatud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Pidades silmas taotluses nimetatud Hiina eksportivate tootjate suurt hulka, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ning dumpingu jätkumise tõenäosuse väljaselgitamiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

(10)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil eksportivatel tootjatel teatada endast komisjonile ja esitada algatamisteates nimetatud põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010.

(11)

Komisjon sai vastused vaid kolmelt Hiina äriühingult või nende ühendustelt ning seepärast otsustati, et Hiina eksportivatest tootjatest ei ole vaja valimit moodustada.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt huvitatud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates esitatud tähtaja jooksul soovisid.

(13)

Küsimustiku vastused esitasid taotluse esitaja ja temaga seotud vahendaja, üheksa kasutajat, neli importijat, kaks Hiina eksportivat tootjat ning kaks võimaliku võrdlusriigi tootjat. Üks Hiina eksportiv tootja, kes vastas valimi moodustamisega seotud küsimustikule, otsustas edasise menetluse käigus koostööst loobuda.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(15)

Vaatlusalune toode on sama mis eelmises uurimises ja selle määratlus on järgmine: Hiinast pärit baariumkarbonaat strontsiumisisaldusega üle 0,07 % massist ja väävlisisaldusega üle 0,0015 % massist, pulbri, pressitud graanulite või kaltsineeritud graanulite kujul, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2836 60 00 alla.

(16)

Baariumkarbonaati kasutatakse peamiselt tellise- ja katusekivitööstuses, keraamikasektoris ja ferriidi tootmisel. Varem kasutati baariumkarbonaati telerite elektronkiiretorude tootmisel, kuid seoses LCD ja plasmatelerite kasutuselevõtuga on see kasutusala liidus hääbunud.

(17)

Sarnaselt esialgse uurimisega selgus ka seekordsel uurimisel, et Hiinas toodetud ja liitu eksporditud baariumkarbonaadil, võrdlusriigi (India) omamaisel turul toodetud ja müüdaval baariumkarbonaadil ning taotluse esitaja liidus toodetud ja müüdaval baariumkarbonaadil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama kasutusala.

(18)

Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

(20)

Aegumise läbivaatamise algatamisest teavitati 16 Hiina teadaolevat eksportivat tootjat, kellest kolm vastas valimi moodustamisega seotud küsimustele, kuid ainult kaks tegid komisjoniga igakülgselt koostööd ja esitasid täielikult täidetud küsimustiku.

(21)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, siis vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, kindlaks kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriik”) hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(22)

Esialgsel uurimisel oli võrdlusriigiks USA ning ka käesoleva uurimise raames soovitati kasutada USAd normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Siiski peeti vajalikuks kontrollida, kas kõnealune riik on endiselt sobiv käesoleva aegumise läbivaatamise puhul. Kirjutati kõigile teadaolevatele baariumkarbonaadi tootjatele maailmas (sh Brasiilias, Indias, Jaapanis ja USAs). Saadi kaks vastust, üks USA ja teine India tootjalt.

(23)

Pärast kriteeriumite põhjalikku analüüsi, mis hõlmas nii kogutoodangut, tootjate arvu, konkurentsi turul, koguimporti, dumpinguvastaseid tollimakse ning tollimakse nii Ameerika kui ka India omamaisel turul, otsustati valida võrdlusriigiks India. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 leiti, et India on USAst sobivam suurema turu ja suuremate impordimahtude ning tugevama konkurentsi tõttu omamaisel baariumkarbonaadi turul. Üheltki huvitatud isikult ei saadud kõnealuses küsimuses märkusi ega vastuväiteid. Seega määrati nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, normaalväärtus kindlaks India tootja esitatud andmete põhjal.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel uuris komisjon äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, kas omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele müüdud baariumkarbonaadi müügimaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline, st kas vaatlusaluse toote müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % liitu suunatud ekspordi kogumahust. Uurimisel selgus, et müük ei olnud tüüpiline ning seega tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuti tootmisega seotud kogukuludest, millele lisati äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud ning tavakaubanduse raames toimunud samasuguse toote omamaisest müügist saadud kasum.

(25)

Äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud esialgse uurimise tulemusena turumajanduslikku kohtlemist, määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud andmete põhjal.

(26)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust. India koostööd teinud tootja omamaist müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peeti piisavalt tüüpiliseks.

(27)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti India turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasuguse toote puhul kasumlikku müüki ei toimunud, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuti asjaomase tootja tootmisega seotud kogukuludest, millele lisati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks. Samasuguse toote tootmisega seotud kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määr oli sama, mis esialgse uurimise puhul, st vastavalt 10,6 % (müügi-, üld- ja halduskulud) ja 7,2 % (kasum). Ei esitatud mingit teavet, millest oleks ilmnenud, et need summad ei ole mõistlikud või et kasumimäär ületaks kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi omamaisel turul.

(28)

Kuna asjaomaste koostööd teinud eksportivate tootjate kogu eksport suunati otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(29)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(30)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi ja komisjonitasude osas, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 kehtestati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel samal kaubandustasemel.

(32)

Äriühingu puhul, kellele võimaldati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, selgus võrdlusest, et äriühing jätkas dumpingut isegi kõrgema määraga.

(33)

Äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, näitas kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 tehtud võrdlus märkimisväärse dumpingu olemasolu. Kõnealuse äriühingu toodang moodustab 98 % jääktollimaksuga maksustavast ekspordist, ülejäänud 2 % esindavad nende eksportivate tootjate toodangut, kes menetluse käigus koostööd ei teinud, ega mõjuta tuvastatud dumpingumarginaali. Võttes lisaks arvesse koostööst hoidumist, võib arvata, et nende dumping ei saa toimuda madalamal tasemel, kui koostööd teinud äriühingu puhul.

(34)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kontrolliti, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu jätkumine tõenäoline.

(35)

Dumpingu jätkumise tõenäosuse üle otsustamiseks kontrolliti nii Hiina tootmise ja tootmisvõimsuse arengut kui ka seda, millised on tõenäolised arengud eksportmüügil liitu ja muudesse kolmandatesse riikidesse.

(36)

Taotluse kohasel on Hiina ülekaalukalt maailma suurim baariumkarbonaadi tootja. Lisaks on Hiina ka suurim barüüdi tootja, mis on vaatlusaluse toote peamine tooraine. Ainuüksi kahe koostööd teinud äriühingu tootmisvõimsus on 331 000 tonni aastas, mis võrdub ligikaudu kolmekordse liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks on neil kahel äriühingul 34 000 tonni vaba tootmisvõimsust, mis on piisav, et rahuldada pool liidu tarbimisest.

(37)

Kolm maailma suurimat baariumkarbonaadi tootjat (USA, India ja Brasiilia) on praeguseks kehtestanud dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Seega võib järeldada, et võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja dumpingut mitmel turul, suunataks meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule lisakogus baariumkarbonaati.

(38)

Asjaolu, et vaatamata Hiinast pärit impordi suhtes kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele õnnestus Hiina eksportivatel tootjatel eksportida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suures koguses baariumkarbonaati (keskmine hind 251 eurot tonni kohta) ja suurendada oma turuosa liidu turul, osutab, et Hiina eksportijad on liidu turust jätkuvalt huvitatud.

(39)

Hiina ekspordistatistikast nähtub veelgi selgemini, et liit on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg, sest nad said dumpingule vaatamata ühte oma kõrgeimat ekspordihinda liitu eksportides. Hiina ekspordistatistika kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud ekspordi keskmine müügihind 269 USD/FOB, samas kui Indiasse suunatud ekspordi keskmine hind oli 220 USD.

(40)

Hiina ekspordistatistika osutas, et vaatamata baariumkarbonaadi peamise kasutusala (elektronkiiretorud) kadumisele, on Hiina eksport maailmas kasvanud 130 000 tonnilt 2009. aastal 158 000 tonnile 2010. aastal.

(41)

Võttes arvesse Hiina suurt kasutamata tootmisvõimsust on meetmete kehtetuks tunnistamise korral oodata, et Hiina eksport suunatakse tõenäoliselt liitu. Seda väidet toetab asjaolu, et maailma suurimad turud (USA, India ja Brasiilia) on kehtestanud kõrged dumpinguvastased tollimaksud.

(42)

Import toimuks tõenäoliselt ka edaspidi dumpinguhinnaga, sest ei ole ühtki märki selle kohta, et eksportijad muudaksid meetmete kehtetuks tunnistamise korral oma hinnakäitumist.

(43)

Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpingu jätkumine on tõenäoline.

(44)

Ainsa koostööd teinud liidu tootja toodang moodustas 100 % liidu baariumkarbonaadi toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu moodustab kõnealune tootja liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(45)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu liidus toimunud müügi ja kolmandatest riikidest pärit impordi kombineeritud mahu põhjal, toetudes Eurostati andmetele.

(46)

Nende andmete põhjal ja nagu on näha tabelist 1, vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, s.o 38 %, mis on peamiselt seotud elektronkiiretorude tootmise lõpetamisega liidus.

(47)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes Hiinast pärit impordi maht 36 %, samas kui liidu tarbimine vähenes 38 %. Vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ja vähenenud tarbimisele, suurenes Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil kolme protsendipunkti võrra.

(48)

Hiinast pärit baariumkarbonaadi keskmine impordihind kasvas vaatlusalusel perioodil 9 %. Suurim hinnatõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahel, 2009. aastal hind langes, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas tõusta.

(49)

Liidu tootmisharu keskmist tehasehinda võrreldi Hiina keskmise CIF impordihinnaga liidu piiril. Need hinnad saadi Eurostati statistikast ja need sisaldasid impordijärgseid kulusid, tolli- ja dumpinguvastaseid makse. Võrdlus näitas, et Hiina impordihinnad lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinna alla 37,9 %võrra. Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiti, et kui meetmeid ei oleks kehtestatud, oleks Hiina impordihinnad liidu tootmisharu hinnad 44,1 % võrra alla löönud.

(50)

Baariumkarbonaadi impordi maht muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) oli väike ja moodustas vähem kui 1 % liidu tarbimisest vaatlusalusel perioodil.

(51)

Tuleb märkida, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hind ei löönud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu hindu alla.

(52)

Tuleb märkida, et kuna liidu tootmisharu koosneb vaid ühest tootjast, esitatakse andmed toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta indeksite kujul.

Tabel 3

Liidu tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendamine

(53)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusalusel perioodil 53 %. Tuleb märkida, et liidu tootmisharu on kohandanud oma tootmismudelit alates 2003. aastast, et vastata uuele olukorrale turul ja kineskooptelerite tootmise lõpetamisele liidus. Selle tulemusena vähenes tootmisvõimsus rohkem kui 50 %, sest samade seadmetega toodetakse nüüd vaatlusalust toodet vaheldumisi strontsiumkarbonaadiga.

(54)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil samale tasemele. Tootmisvõimsuse rakendamine aga muutus sarnaselt toodangu mahuga.

(55)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 59 % võrra. Vähenemine on tingitud nõudluse vähenemisest ja liidu tootmisharu võimest kohaneda uue turuolukorraga.

(56)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 41 %. Suurim vähenemine toimus 2009. aastal seoses üldise majanduslangusega. Samas vähenes liidu tootmisharu müügimaht sel ajavahemikul liidu tarbimisega võrreldes proportsionaalselt rohkem. Müügiväärtus ei vähenenud nii suures ulatuses kui müügimaht, sest liidu tootmisharul õnnestus vaatlusalusel perioodil oma hinnataset tõsta ning ühiku müügihind kasvas 23 %.

(57)

Liidu tootmisharu turuosa kasvas 2009. aastal 5 %, kuid vähenes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10 %. Seega turg ei kasvanud ning liidu tootmisharu ei suutnud hoida oma turuosa.

(58)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tööhõive märkimisväärselt tingituna nii majanduslangusest kui ka uuest turuolukorrast. Kõrge inflatsioonimäära tõttu, mis avaldas otsest mõju töötasude indekseerimisele, kasvas keskmine töötasu 13 %. Samal perioodil vähenes tootlikkus tootmismahu vähenemise tõttu 18 %, mida ei suudetud kompenseerida töötajate arvu vähendamisega.

(59)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui 106 %, seda nii majanduslanguse tulemusena kui ka kineskooptelerite tootmise lõpetamise tõttu, mis mõlemad mõjutasid nii müügimahtu kui ka tootmiskulusid. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli tootmisharu pidevalt kahjumis.

(60)

Investeeringud püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu investeeringud on näidatud aastal, mil investeeringud tehti. Investeeringutasuvus (kasum väljendatuna protsendina aasta jooksul tehtud investeeringutest) oli vaatlusalusel perioodil kasumlikkusega sarnaselt negatiivne.

(61)

Uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi tõendit, et liidu tootmisharul oleks suuri raskusi kapitali kaasamisega. Siiski tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil ei tehtud suuri investeeringuid.

(62)

Laojäägi vähenemise tulemusena paranes rahavoog vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

(63)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhinnaga müük, ning see toimus isegi kõrgemal tasemel, kui oli kindlaks tehtud esialgses uurimises. Seda näitasid nii koostööd teinud eksportivalt tootjalt kui ka Eurostatilt saadud andmed.

(64)

Seoses üldisest majanduslangusest ja olulise kasutusala kadumisest tulenevate halbade majandusoludega ei taastunud liidu tootmisharu varasemast dumpingust, eelkõige müügimahu, müügihinna ja tulususe osas. Lisaks sellele leiti, et vaatlusalusel perioodil jätkus dumpinguhinnaga müük.

(65)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu baariumkarbonaadi eksport 34 %. Võttes arvesse tõsist konkurentsi Hiina eksportijatega kolmandate riikide turgudel, oli liidu tootmisharu ekspordimaht väga piiratud. Ekspordimahu vähenemist vaatlusalusel perioodil mõjutas ka majanduslangus.

(66)

Kuigi kõigi peamiste kahjunäitajate (nagu müügimaht, kasumlikkus, tootmine, tööhõive ja tootlikkus) areng vaatlusalusel perioodil oli negatiivne, pehmendasid dumpinguvastased meetmed mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(67)

Seoses liidu tootmisharu turuosaga osutab väike langustrend, et vaatamata kehtivatele meetmetele ning turutarbimise vähenemisele, ei tõrjunud Hiina import mitte ainult muid riike turult, vaid võitis turuosa ka liidu tootmisharu arvelt.

(68)

Kokkuvõttes leitakse, et arvestades liidu tootmisharu näitajate negatiivset arengut, kandis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt olulist kahju. Seetõttu uuriti, kas kahju võib tõenäoliselt jätkuda, kui meetmed aeguvad.

(69)

Tuletatakse meelde, et pärast esialgset uurimist on tarbimine liidu turul märkimisväärselt vähenenud nii elektronkiiretorude kasutamise lõpetamise kui ka majanduslanguse tõttu. Selles olukorras suurenes Hiina impordi turuosa rohkem kui 15 %, samas kui liidu tootmisharu ja kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenes olulisel määral. See osutab, et vaatamata kehtivatele meetmetele ja liidu vähenevale tarbimisele, on Hiina eksportivad tootjad jätkuvalt huvitatud liidu turust ning suutsid kolmandad riigid liidu turult välja tõrjuda.

(70)

Lisaks tuletatakse meelde, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid dumpinguhinnaga müüki ja lõid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Sel põhjusel ei ole mingit alust arvata, et Hiina eksportivad tootjad ei jätka tulevikus dumpingut ning liidu tootmisharu hinna allalöömist.

(71)

Uurimine näitas, et Hiina eksportivatel tootjatel olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suured tootmisvõimsuse varud (ligikaudu 280 000 tonni). See on enam kui kolmekordne liidu turu maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatamata oodatavale nõudluse kasvule Hiinas, jääb ülemäärane tootmisvõimsus ilmselt püsima ning on lähiaastatel väga suur.

(72)

Liit on Hiina peamine eksporditurg. Muud suured eksporditurud nagu USA ja India on kehtestanud Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes kõrged dumpinguvastased tollimaksud (5). Need turud on seega Hiina ekspordile paeaegu kättesaamatud. Arvestades Hiina eksportivate tootjate huvi liidu turu vastu, eeldatakse, et kui meetmed kehtetuks tunnistataks, suureneks liidu turule suunatud ekspordi maht ning sellega kaasneks tugev hindu alandav mõju.

(73)

Eespool öeldut arvesse võttes, jõutakse järeldusele, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, suureneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga import liitu märgatavalt ning hinnad löödaks alla. Selline olukord võib viia liidu tootmisharu kadumiseni keskpikas perspektiivis, sest ühelt poolt ei võimalda vähenenud müügimaht liidu tootmisharul püsikulusid piisavalt hajutada ning teiselt poolt ei suudaks tootmisharu saavutada piisavat hinnataset. Vaatlusalusel perioodil suurendas kahju jätkumise mõju ka majanduslangus ja olulise kasutusvaldkonna kadumine.

(74)

Kuigi Hiinast pärit impordi hind tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpust kuni 2011. aasta veebruarini 17,8 %, samas kui liidu tootmisharu müügihind tõusis samal perioodil vaid ligikaudu 7 %, lõi Hiinast pärit import pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi liidu hindu ikkagi alla rohkem kui 15 %.

(75)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu huvidega tervikuna. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, st liidu tootmisharu, importijate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(76)

Käesolev uurimine on seotud meetmete aegumise läbivaatamisega; see aga eeldab, et analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud ning hinnatakse, kas kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel on huvitatud isikutele liigne negatiivne mõju.

(77)

Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata ülalnimetatud järeldustele dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumise kohta on kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et kõnealusel juhul on meetmete säilitamine vastuolus liidu huvidega.

(78)

Uurimisel selgus, et liidu tootmisharu toimis väga kulutõhusalt. Tootmisharu vähendas töötajate arvu ning muutis tootmismudelit, et kohaneda uue turuolukorraga ja tagada tehase jätkusuutlikkus, ning nagu põhjenduses 53 märgiti, toodetakse nüüd baariumkarbonaati ja strontsiumkarbonaati vaheldumisi. Kuigi meetmed ei võimaldanud liidu tootmisharul finantsolukorda parandada, oli meetmetel finantsolukorrale siiski pehmendav mõju. Ilma kehtivate meetmeteta oleks liidu turg tõenäoliselt Hiinast pärit madala hinnaga impordiga üle ujutatud ning liidu tootmisharu oleks pidanud tegevuse lõpetama.

(79)

Nagu eespool märgitud, toetub liidu tootmisharu tootmismudel kahele vastastikku sõltuvale tootele, see tähendab, et püsikulude hajutamiseks peab mõlema toote müügimaht olema piisav. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb ilmselt dumpinguhinnaga impordi maht, mis põhjustaks baariumkarbonaadi tootmise märkimisväärse vähenemise, mistõttu omakorda väheneks strontsiumkarbonaadi tootmise tulusus, ning mis võib lõpuks viia kogu tehase sulgemiseni.

(80)

Eelöeldu põhjal jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu huvides on säilitada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(81)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele sõltumatutele importijatele. Vastused saadi neljalt sõltumatult importijalt. Neist kaks importijat tootsid tellisetööstuses kasutatavat pulpi, mis koosneb baariumkarbonaadist, lisaainetest ja veest.

(82)

Importijad märkisid, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega hinnad tõusid. Siinkohal tuleks märkida, et hinnavahe ei ole enam märgatav, sest ekspordihind liidus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sarnane keskmise hinnaga kõikides kolmandates riikides (6).

(83)

Lisaks märkisid importijad, et liidu turul ei ole baariumkarbonaadist puudus, vaatamata sellele, et suurenenud nõudluse tõttu Hiina turul on neil baariumkarbonaati Hiinast üha keerulisem hankida. Siiski ei näita impordistatistika vaatlusaluse toote ekspordimahu vähenemist liidu puhul ei läbivaatamisega seotud perioodil ega ka pärast seda. Seda toetavad ka põhjenduses 71 esitatud väited tootmisvõimsuse varude kohta.

(84)

Lisaks leiti, et kehtivad meetmed ei avalda importijate finantsolukorrale negatiivset mõju.

(85)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(86)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutajatele. Vastused saadi üheksalt vaatlusaluse toote kasutajalt. Nagu põhjenduses 16 märgitud, tegelevad liidu peamised baariumkarbonaadi tööstuslikud kasutajad telliste- ja katusekivide, keraamikatoodete ja ferriidi tootmisega.

(87)

Üks kasutaja teatas, et meetmete kohaldamine või nende kestuse pikendamine ei ole kasutajate huvides, kuid ei põhjendanud oma väidet. Ükski teine küsimustikule vastanud kasutaja ei kinnitanud, et meetmetel oleks märkimisväärne mõju nende tegevusele ja et meetmete kohaldamine tuleks lõpetada.

(88)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu.

(89)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus meetmete säilitamiseks. Teavitamise järel anti neile isikutele aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Pärast teavitamist ei esitatud ühtegi märkust.

(90)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1175/2005 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/11

19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/13

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 823/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/15

(1)

20. jaanuaril 2011 taotles Saksamaa liiduvalitsus komisjonilt ELTL artikli 114 lõike 4 alusel luba jätta alles pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) (1) II lisa III osa jõustumist Saksamaa õigusaktides kehtestatud sätted mänguasjadest eralduvate elementide – plii, arseen, elavhõbe, baarium ja antimon – ning samuti nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta.

(2)

ELTLi artikli 114 lõigetega 4 ja 6 on sätestatud järgmine:

„4.   Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

[…]

6.   Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 […] osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.

Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.”

(3)

Direktiiviga 2009/48/EÜ (edaspidi „direktiiv”) on ette nähtud eeskirjad mänguasjade ohutuse kohta ning nende vaba liikumise kohta Euroopa Liidus. Artikli 54 kohaselt kehtestavad liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 20. jaanuariks 2011 ning kohaldavad neid alates 20. juulist 2011. Direktiivi II lisa III osa kohaldatakse alates 20. juulist 2013.

(4)

Direktiivi II lisa III osa punktis 8 on kehtestatud konkreetsed väärtused nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta. Nende ainete kasutamine keelatakse alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades või muudes mänguasjades, mis on mõeldud suhu panemiseks, juhul kui aine migratsiooni määr on võrdne või suurem kui 0,05 mg/kg nitrosoamiinide korral ja 1 mg/kg nitrosoamiine sisaldavate ainete korral. Direktiivi II lisa III osa punktis 13 on esitatud konkreetsed migratsiooni piirnormid mitme elemendi kohta, sealhulgas plii, arseeni, elavhõbeda, baariumi ja antimoni kohta. On kehtestatud kolm migratsiooni piirnormi vastavalt mänguasjamaterjalile: kuiv, habras, pulbrilaadne mänguasjamaterjal, vedel või kleepuv mänguasjamaterjal ning mahakraabitud mänguasjamaterjal. Ei ole lubatud ületada järgmisi piirnorme: 13,5 mg/kg, 3,4 mg/kg ja 160 mg/kg plii puhul; 3,8 mg/kg ja 0,9 mg/kg ja 47 mg/kg arseeni puhul; 7,5 mg/kg, 1,9 mg/kg ja 94 mg/kg elavhõbeda puhul; 4 500 mg/kg, 1 125 mg/kg ja 56 000 mg/kg baariumi puhul ning 45 mg/kg, 11,3 mg/kg ja 560 mg/kg antimoni puhul.

(5)

Saksamaa tarbekaupu käsitlevas määruses (Bedarfsgegenständeverordnung) on kehtestatud nõuded nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta. Need sätted võeti vastu 2008. aastal, kuna puudusid vastavad ELi nõuded nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta mänguasjades. Tarbekaupu käsitlevas määruses (Bedarfsgegenständeverordnung) on nõutud, et naturaalsest või sünteetilisest kummist mänguasjades, mis on ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele ning mis on mõeldud suhu panemiseks või võivad tõenäoliselt sattuda suhu, peab nitrosamiinide ja nitroositavate ainete puhul migratsiooni tulemusena eralduv kogus olema niivõrd väike, et seda ei ole võimalik laboris määrata. Selles korralduses on praegu kehtestatud nitrosamiinide ja nitroositavate ainete migratsioonimäär alla 0,01 mg/kg kohta nitrosamiinide puhul ning alla 0,1 mg/kg kohta nitroositavate ainete puhul. Üksikasjalikud sätted nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta on sätestatud 23. detsembril 1997 avaldatud tarbekaupu käsitleva määruse (Bedarfsgegenständeverordnung) 4. lisa punkti 1 alapunktis b ning 10. lisa punktis 6 ning seda on viimati muudetud 6. märtsi 2007. aasta määrusega.

(6)

Seadme- ja tooteohutusseaduse teises määruses (Verordnung über die Sicherheit von Spielzeug – 2. GPSGV) on käsitletud eelkõige järgmisi elemente: plii, arseen, elavhõbe, baarium ja antimon. Seadme- ja tooteohutusseaduse teises määruses (Verordnung über die Sicherheit von Spielzeug – 2. GPSGV) nimetatud elementide piirnormid on sätestatud nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivis 88/378/EMÜ mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (2). Neid piirnorme on ELis kohaldatud alates 1990. aastast. Suurim päevane biosaadavus on plii puhul 0,7 μg, arseeni puhul 0,1 μg, elavhõbeda puhul 0,5 μg, baariumi puhul 25 μg, ja antimoni puhul 0,2 μg. Üksikasjalikud sätted nimetatud elementide kohta on esitatud seadme- ja tooteohutusseaduse teis määruse (Verordnung über die Sicherheit von Spielzeug – 2. GPSGV) paragrahvis 2; määrust on viimati muudetud 6. märtsi 2007. aasta määrusega.

(7)

Direktiivi vastuvõtmisel (mais 2009) hääletas Saksamaa selle vastu, kuna nende arvates ei olnud kaitsetase seoses keemiliste nõuetega piisav.

(8)

Majandus- ja tehnoloogiaministeeriumi esimese kirjaga, mis saadi 20. jaanuaril 2011, taotles Saksamaa liiduvalitsus komisjonilt ELTLi artikli 114 lõike 4 alusel luba jätta alles pärast direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa jõustumist Saksamaa õigusaktides kehtestatud sätted mänguasjadest eralduvate elementide – plii, arseen, elavhõbe, baarium ja antimon – ning nitrosamiinide ja nitroositavate ainete kohta. Saksamaa liiduvalitsus esitas 2. märtsil 2011. aastal saadetud alalise esinduse kirjas üksikasjalikud taotluse põhjused. Üksikasjalik põhjendus koosnes mitmest lisast, sealhulgas Bundesinstitut für Risikobewertung (edaspidi „BfR”) poolt 2011. aasta jaanuaris tehtud teaduslikest uuringutest nimetatud ainete mõju kohta tervisele.

(9)

Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 24. veebruari 2011. aasta ja 14. märtsi 2011. aasta kirjaga ja seadis kooskõlas ELTLi artikli 114 lõikega 6 oma vastuse tähtajaks 5. septembri 2011.

(10)

Oma 24. veebruari 2011. aasta kirjas teavitas komisjon teisi liikmesriike Saksamaa liiduvalitsuselt saadud teatest. Samuti avaldas komisjon asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (3) et teavitada teisi huvitatud isikuid siseriiklikest õigusnormidest, mille kohaldamist Saksamaa liiduvalitsus kavatseb jätkata, ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse.

(11)

Artikli 114 lõikes 4 on käsitletud juhte, kus seoses ELi ühtlustamismeetmega on teatatud siseriiklikest normidest, mis on vastu võetud ja jõustunud enne ELi normide vastuvõtmist ning mille puhul siseriiklike sätete säilitamine oleks vastuolus ELi ühtlustamismeetmega. Siseriiklikest sätetest teatati seoses direktiiviga 2009/48/EÜ, mis on endise EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel vastu võetud ühtlustamismeede. Siseriiklikud normid võeti vastu ja need jõustusid 1990. ja 2008. aastal, st enne kõnealuse direktiivi vastuvõtmist.

Artikli 114 lõike 4 kohaselt tuleb lisaks siseriiklike õigusnormide säilitamise teatele selgitada ka põhjusi, mis on seotud kas ühe või mitme artiklis 36 osutatud olulise vajadusega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega. Saksamaa esitatud taotlus sisaldab selgitust inimeste tervise kaitsega seotud põhjuste kohta, mis Saksamaa arvates õigustavad siseriiklike sätete säilitamist.

Eespool esitatust lähtuvalt on komisjon seisukohal, et Saksamaa esitatud taotlus saada luba viit elementi – plii, arseen, elavhõbe, baarium ja antimon – ning samuti nitrosamiine ja nitroositavaid aineid käsitlevate siseriiklike sätete säilitamiseks on vastuvõetav.

(12)

Nende andmete ja teabe hoolika kaalumise järel leiab komisjon, et artikli 114 lõike 6 kolmandas punktis sätestatud tingimused on täidetud sedavõrd, et komisjon saab kasutada Saksamaa teatatud riiklike õigusnormide heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks ettenähtud kuuekuulise perioodi pikendamise võimalust.

(13)

Saksamaa liiduvalitsus esitas mitmes lisas üksikasjalikud põhjendused ja teaduslikud andmed teatatud siseriiklike meetmete toetuseks. Eelkõige esitati 2011. aasta jaanuaris koostatud BfRi hinnang selle kohta, millist mõju avaldavad plii, antimon, baarium, arseen ja elavhõbe ning samuti nitrosamiin ja nitroositavad ained tervisele.

(14)

BfRilt saadud teave sisaldab üksikasjalikke ja kompleksseid toksikoloogilisi andmeid ülalnimetatud ainete kohta ning samuti arvukaid viiteid teaduslikele aruannetele ja teaduskirjandusele. Selleks et komisjon saaks teha ELTLi artikli 114 lõike 6 kohase otsuse, on vaja kontrollida, kas Saksamaa esitatud teavet on direktiivi läbivaatamise käigus juba hinnatud ja arvesse võetud või tuleb seda vaadelda kui uut teadusalast teavet.

(15)

Direktiivi artikliga 46 on ette nähtud võimalus muuta teatavaid keemiliste ainetega seotud sätteid, et tagada nende vastavus tehnika ja teaduse arengule. Seega saab Saksamaa taotluses käsitletud viie elemendi (plii, arseen, baarium, elavhõbe ja antimon) kohta käivaid sätteid muuta, et kohandada neid uusimale teadusalasele teabele.

(16)

2010. aastal moodustas komisjon liikmesriikide taotlusel mänguasjades leiduvate keemiliste ainete töörühma (edaspidi „töörühm”). Kõnealuse Saksamaa, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Austria, Madalmaade ja Tšehhi Vabariigi ning tööstuse ja tarbijate organisatsioonide keemiaekspertidest koosneva töörühma ülesanne on hinnata uut teadusalast teavet ja anda liikmesriikidele ja komisjonile soovitusi selle kohta, kas on vaja muuta teatavaid keemilisi aineid käsitlevaid direktiivi sätteid.

(17)

Komisjon küsib töörühma arvamust Saksmaalt saadud üksikasjaliku põhjenduse kohta, et teha kindlaks, kas seda teavet saab käsitleda uue teadusalase teabena ning kasutada seda seega keemilisi aineid käsitlevate direktiivi sätete muutmiseks rangemate nõuete kehtestamisega. Töörühma järgmine kohtumine toimub 31. augustil 2011.

(18)

5. aprillil 2011 soovitas töörühm alandada liikmesriikidel plii suhtes kehtivaid norme. Seda soovitust toetasid komisjon ja liikmesriikide eksperdid. Komisjon alustas juba tööd selle muudatuse tegemiseks ning esialgne mõjuhinnang esitatakse aruteluks järgmisel liikmesriikide ekspertidega kohtumisel, mis leiab aset 2011. aasta oktoobris. Ametlik ettepanek muudatuse vastuvõtmiseks on kavas esitada 2012. aasta esimeses pooles.

(19)

Töörühm arutas baariumi kehtivaid piirnorme ja leidis, et uut teadusalast teavet ei ole; siiski paluti mitmel teadusorganisatsioonil oma hinnang esitada. Töörühm otsustas, et arutelu on vaja jätkata. Töörühm peaks oma soovitused valmis saama 31. augustil 2011. aastal toimuva kohtumise raames ning seejärel esitatakse need soovitused 2011. aasta oktoobris liikmesriikide ekspertidele.

(20)

Tarbijaohutuse komitee hindab praegu, kui suurt ohtu kujutavad endast õhupallides ja kosmeetikatoodetes sisalduvad nitrosamiinid ja nitroositavad ained. See arvamus, mille esitamist on oodata 2011. aasta septembris, peaks heitma uut valgust laste kokkupuutele nitrosamiinide ja nitroositavate ainetega ning sellele, millist ohtu see endast kujutab.

(21)

Seega tuleks enne, kui komisjon teeb artikli 114 lõike 6 esimese lõigu kohase otsuse, ära oodata käimasolevate arutelude ja hinnangute tulemused, et hinnata põhjalikult kogu olemasolevat või uut teavet ning teha sellest lähtuvalt otsus siseriiklike meetmete kohta. Seega on komisjon seisukohal, et on õigustatud pikendada kuuekuulist perioodi, mille jooksul ta peab siseriiklikud meetmed kas heaks kiitma või tagasi lükkama, veel kuue kuu võrra kuni 5. märtsini 2012.

(22)

Nagu osutatud direktiivi artiklis 55 hakkavad direktiivi II lisa III osa punktid 8 ja 13 kehtima alates 20. juulist 2013. Kuni 2013. aasta 20. juulini kohaldatakse plii, antimoni, baariumi, arseeni ja elavhõbeda suhtes direktiivi 88/378/EMÜ ning seadme- ja tooteohutusseaduse teise määruse (Verordnung über die Sicherheit von Spielzeug – 2. GPSGV) sätteid. Kuna ELi sätted mänguasjadest eralduvate nitrosamiini ja nitroositavate ainete kohta puuduvad, kohaldatakse tarbekaupu käsitleva määruse (Bedarfsgegenständeverordnung) 4. lisa punkti 1 alapunkti b ja 10. lisa punkti 6 sätteid samuti kuni 20. juulini 2013.

(23)

Kuna siseriiklikke sätteid, mida Saksamaa liiduvalitsus tahab säilitada, ei tunnistata kehtetuks enne 20. juulit 2013, järeldab komisjon, et inimeste tervisele avalduva ohu puudumise nõue on täidetud.

(24)

Eespool esitatust lähtudes järeldab komisjon, et 2. märtsil 2011. aastal lõplikult teatatud Saksamaa taotlus saada luba arseeni, elavhõbeda, baariumi, antimoni ning samuti nitrosamiinide ja nitroositavate ainete piirnorme käsitlevate sätete säilitamiseks alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjade või muude mänguasjade puhul, mis on ette nähtud suhu panemiseks, on vastuvõetav.

(25)

Arvestades aga küsimuse keerukust ja tõendusmaterjali puudumist inimeste tervisele avalduva ohu kohta, leiab komisjon siiski, et asutamislepingu artikli 114 lõike 6 esimeses punktis nimetatud perioodi edasine pikendamine kuni 5. märtsini 2012 on põhjendatud.

19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/19

(1)

Komisjoni 17. mai 2002. aasta määruses (EÜ) nr 831/2002, (2) mis käsitleb juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, on kehtestatud tingimused, mille alusel võib lubada Euroopa Liidu ametiasutusele edastatud konfidentsiaalseid andmeid kasutada teaduslikul eesmärgil statistiliste järelduste tegemiseks, ning eeskirjad Euroopa Liidu ja liikmesriikide ametiasutuste koostöö kohta sellise juurdepääsu hõlbustamiseks.

(2)

Komisjoni otsusega 2004/452/EÜ (3) on kehtestatud asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil.

(3)

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegia üksust ning Maksu-uuringute Instituuti (Instituto de Estudios Fiscales – IEF) (Madrid, Hispaania) tuleb pidada nõutud tingimustele vastavateks asutusteks ja seetõttu tuleks need lisada määruse (EÜ) nr 831/2002 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide nimekirja.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

19.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/22

(1)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse loomade, sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes. Need nõuded peavad olema samaväärsed vähemalt liikmesriikidevahelise kauplemise puhul kohaldatavate nõuetega.

(2)

Direktiivis 2009/156/EÜ on kehtestatud elushobuslaste liitu importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Direktiivis on sätestatud, et hobuslaste import liitu on lubatud ainult sellistest kolmandatest riikidest, kus ei ole kuue kuu jooksul esinenud malleust.

(3)

Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/211/EÜ (millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ) (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või (juhul kui kohaldatakse piirkondadeks jaotamist) nende osade loetelu, millest liikmesriigid peavad lubama hobuslaste ning nende sperma, munarakkude ja embrüote importi, ning on esitatud muud sellise impordi suhtes kohaldatavad tingimused. See loetelu on esitatud kõnealuse otsuse I lisas ja hõlmab Liibanonist pärit registreeritud hobuseid ja nende spermat.

(4)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) Lähis-Ida piirkondlik komisjon on teatanud komisjonile, et OIE referentlaboratoorium on kinnitanud Liibanonis malleuse (Burkholderia mallei) juhtumite esinemist hobuslastel.

(5)

Seetõttu ei tohiks enam lubada tuua Liibanonist liitu registreeritud hobuseid ja nende spermat. Seega on vaja muuta kannet Liibanoni kohta otsuse 2004/211/EÜ I lisas esitatud loetelus.

(6)

2010. aasta aprillis sai komisjon teate kinnitatud malleusejuhtumite kohta Bahreini põhjapoolsetes osades. Registreeritud hobuste, nende sperma, munarakkude ja embrüote liitu toomise peatamiseks võttis komisjon 14. juunil 2010 vastu otsuse 2010/333/EL, millega muudetakse otsust 2004/211/EÜ seoses Bahreini ja Brasiilia kohta tehtud kannetega loetelus, kuhu on kantud sellised kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud tuua Euroopa Liitu elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid (4).

(7)

2011. aasta juunis Bahreini tehtud veterinaarinspektsiooni kontrollkäigu jooksul leiti piisavad tõendid selle kohta, et Bahrein oli rakendanud tauditõrjemeetmeid oma põhjaosas ning et kogu Bahreini territooriumil toimunud järelevalve kinnitas, et Bahreini lõunaosa on endiselt kõnealusest taudist vaba. Lisaks on Bahrein rakendanud liikumiskontrolli, mille puhul kehtib rangelt jõustatud keeld hobuslaste liikumise suhtes Bahreini territooriumi põhjaosast Bahreini põhisaare lõunaossa. Järelikult on võimalik jaotada Bahreini piirkondadeks, et lubada registreeritud hobuste ajutist importi ja importi Bahreini põhisaare lõunaosast liitu.

(8)

Seega on vaja muuta kannet Bahreini kohta ja esitada üksikasjad Bahreini põhisaare lõunaosa piiritlemiseks otsuse 2004/211/EÜ I lisas esitatud loetelus.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Liibanoni käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

2)

Bahreini käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

3)

Lahter 4 lisatakse vastavalt lisale.