11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1

(1)

Pärast aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise ühendatud menetlust (edaspidi „läbivaatamise liitmenetlus”) kehtestas nõukogu 2005. aasta mais määrusega (EÜ) nr 713/2005 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit laia toimespektriga antibiootikumide, nimelt annusteks jaotamata ja jaemüügiks pakendamata amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini impordi suhtes, mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 00 ja ex 2941 90 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 17,3 % kuni 32 %. Algsed meetmed olid kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2164/98 (3).

(2)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1176/2008 (4) ühe India eksportija suhtes kohaldatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra.

(3)

Pärast teate avaldamist kehtivate lõplike meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon algmääruse artikli 18 lõike 2 kohase taotluse määruse (EÜ) nr 713/2005 aegumise läbivaatamise algatamiseks liidu tootjatelt DSM ja Sandoz (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, teatavate laia toimespektriga antibiootikumide liidu kogutoodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Enne aegumise läbivaatamise algatamist ning vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 9 ja artikli 22 lõikele 1 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamise taotluse. India valitsust kutsuti konsultatsioonidele, et selgitada taotlusest tulenevat olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele lahenduse suhtes. India valitsus vastas sellele kutsele alles väga hilja ja seetõttu ei ole selliseid konsultatsioone toimunud.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 12. mail 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artiklile 18.

(7)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood” ehk „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja India valitsusele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Pidades silmas vaatlusaluse tootega seotud ja taotluses nimetatud India eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, leiti kooskõlas algmääruse artikliga 27, et on asjakohane uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas oleks vaja kasutada väljavõttelist uuringut, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 27 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Vaid kolm eksportivat tootjat andsid endast teada. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused saadi kolmelt liidu tootjalt, kolmelt eksportivalt tootjalt ja India valitsuselt. Ükski teine tootja ei vastanud küsimustikule ega esitanud mingit teavet. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ning ükski muu importija ei andnud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

(12)

Üks tootjatest väitis, et liidu tootmisharu olukorra hindamine peaks hõlmama ka andmeid veel ühelt väidetavalt liidu tootjalt. Kuna tehti kindlaks, et viimati nimetatud äriühing ei olnud siiski vaatlusaluse toote tootja, siis lükati kõnealune väide tagasi.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse.

(14)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud toode on sama kui määruses (EÜ) nr 713/2005 käsitletud toode, nimelt Indiast pärit, annusteks jaotamata ning jaemüügiks pakendamata amoksitsilliintrihüdraat, ampitsilliintrihüdraat ja tsefaleksiin, mis kuuluvad CN-koodide ex 2941 10 00 ja ex 2941 90 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(15)

Uurimine (nagu eelmine läbivaatamisega seotud uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ning eksportivate tootjate toodetud ja India siseturul müüdud tooted, nagu ka liidu tootjate liidus toodetud ja müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ning kasutusaladega ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses samasuguste toodetena.

(16)

Nagu on märgitud põhjenduses 11, andsid endast teada ja vastasid küsimustikule kolm eksportivat tootjat. Kuid üksnes kaks neist kolmest eksportivast tootjast teatasid, et nad on vaatlusalust toodet uurimisperioodil liitu müünud.

(17)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(18)

Eespool punktides a–f nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992. aastal (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadusega on India valitsust volitatud välja andma teateid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need võetakse kokku väliskaubanduspoliitika (Foreign Trade Policy, edaspidi „FT-poliitika”) dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Kõnealuse uurimisperioodi puhul on olulised kaks FT-poliitika dokumenti: FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014. Viimane jõustus 2009. aasta augustis. Lisaks sellele on India valitsus sätestanud FT-poliitikat 2004–2009 ja FT-poliitikat 2009–2014 käsitleva korra vastavate menetlusjuhendite I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi vastavalt „HOP I 2004–2009” ja „HOP I 2009–2014”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(19)

Punktis g nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse (Banking Regulation Act) jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India Reservpangal (Reserve Bank of India) juhtida kommertspanku ekspordikrediidi valdkonnas.

(20)

Punktis h nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel (Income Tax Act), mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega (Finance Act).

(21)

Punktis i nimetatud kava haldab Pandžabi valitsus ja see põhineb tööstuspoliitikal ning Pandžabi valitsuse soodustuste eeskirjal.

(22)

Punktis j nimetatud kava haldab Gujarati valitsus ja see põhineb Gujarati tööstussoodustuste poliitikal.

(23)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite punktides 4.1–4.30A.

(24)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 25. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse ulatuse poolest. Tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastase vajaduse eellubade kava alusel võivad soodustusi saada tootvad eksportijad ning eksportivad müüjad, kes on seotud neid varustavate tootjatega. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mis on nimetatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktis 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide allkavade alusel.

(25)

Eellube võidakse väljastada järgmistel juhtudel.

(26)

Uurimisperioodil sai üks kahest koostööd teinud eksportijast eellubade kava alusel soodustusi. Kõnealune äriühing kasutas punktis i nimetatud tegeliku ekspordi allkava. Seetõttu ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(27)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole üleantavad ja neid tuleb kasutada eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita vastavalt eelloa väljastamise järel ette nähtud ajakavale. Pärast läbivaatamise liitmenetlust on seda pikendatud 36 kuuni (24 kuud koos kahe kuuekuulise pikendusega).

(28)

India asutuste tehtava kontrolli eesmärgil on eelloa omanik iga eelloa puhul õiguslikult kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis tegeliku tarbimise registrit („tõest ja nõuetekohast arvestust”) tollimaksuvabalt imporditud / omamaiselt turult hangitud kauba kohta (menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktid 4.26 ja 4.30 ning 23. liide). Seda registrit kontrollib sõltumatu audiitor / kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(29)

Uurimisperioodil eellubade kava tegeliku ekspordi allkava kasutamise suhtes määrab India valitsus kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis märgitakse eelloale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima eelloal vastavad impordi- ja eksporditehingud. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms, edaspidi „SION”) alusel. Enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kohta, on SIONid olemas ja neid avaldab India valitsus. Läbivaatamise liitmenetlusest alates on SIONe korrigeerimisel vähendatud ning uurimisperioodil olid need põhitoorainest sisendi puhul ning tootest ja tarneahelast olenevalt 2,3 % kuni 16,1 % väiksemad kui läbivaatamise liitmenetluse ajal.

(30)

Kõnealusele SIONide vähendamisele vaatamata tehti kindlaks, et ühe vaatlusaluse toote puhul oli tegelik tarbimine ikkagi väiksem kui SIONid. Peale selle tehti kindlaks, et kohustusele vaatamata ei pidanud äriühing põhjenduses 28 osutatud 23. liite kohast välisaudiitori kontrollitavat tarbimisregistrit. Vaatamata kõnealuse nõude rikkumisele sai äriühing eellubade kava alusel soodustusi, mis pealegi – pidades silmas kindlakstehtud SIONide ülehindamist – ületasid õigusaktides sätestatut.

(31)

India valitsus ja üks eksportiv tootja esitasid märkused eellubade kava kohta.

(32)

India valitsus väitis, et eellubade kava toimib lubatud tagastuse või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina, mille suhtes kohaldatakse algmääruse I, II ja III lisa sätetele vastavat kontrollisüsteemi, et jälgida seost tollimaksuvabade imporditud sisendite ja tulemusena saadud eksporttoodete vahel. Lisaks väitis India valitsus, et algmääruse kohaselt võib tasakaalustada üksnes nende impordimaksude vähendamist või tagastamist, mis ületavad eksporditud toodete tootmiseks tarbitud imporditud sisendite suhtes kohaldatud makse. Kontrollisüsteemi suhtes kinnitasid nad asjakohase kontrollisüsteemi toimimist. Selles kontekstis viitasid nad mitmele kontrollivahendile, mis olid India valitsusele selliseks kontrolliks kättesaadavad, sealhulgas SIONid, impordi- ja ekspordidokumentide teave koguste kohta ning hüvitiste kinnitamine pärast impordi ja ekspordi toimumist. India valitsus tuletas ka meelde, et kavaga nähakse ette tollimaksu tasumine täies ulatuses koos intressiga, kui mingi osa materjalist jääb kasutamata.

(33)

Eellubade kava liidus müügiks kasutanud eksportival tootjal ei olnud märkusi seoses kava kirjelduse ja tegeliku rakendamisega, mis on eespool kokku võetud punktides a kuni c, kuid ta vaidlustas mitmeid arvnäitajaid subsiidiumi summa arvutuses. Kuigi arvutust kontrolliti ning parandusi ei olnud vaja teha, selgitati kõnealused küsimused asjaomasele äriühingule.

(34)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija sai kasu.

(35)

Lisaks sellele sõltub eellubade kavaga hõlmatud tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(36)

Seepärast leidis käesoleva aegumise läbivaatamisega kinnitust asjaolu, et kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Kuigi on olemas kontrollisüsteem või -menetlus selleks, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemide puhul III lisa II osa punkt 2), ei kohaldanud India valitsus seda tõhusalt. SIONeid eraldivõetuna ei saa käsitada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemina, sest on selgunud, et need on liiga soodsad, ning tehti kindlaks, et India valitsus ei nõua välja ülemäära saadud soodustusi. Tõepoolest ei teostanud India valitsus tõhusat kontrolli, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatud kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). Lõpuks leidis kinnitust, et kuigi see on õiguslikult kohustuslik, ei olnud sõltumatute audiitorite osalus kontrollimenetluses tegelikkuses tagatud.

(37)

Seepärast on tegeliku ekspordi eellubade kava tasakaalustatav.

(38)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav hüvitis kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud tasuda sisendite importimisel. Sellega ja põhjenduses 32 esitatud India valitsuse väitega seoses märgitakse, et algmäärusega nähakse ette mitte üksnes tollimaksu „ülemäärase” tagastuse tasakaalustamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada üksnes tollimaksude ülemäärast tagastamist eeldusel, et on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused siiski täidetud. Seega, kui asjakohase kontrollimenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole eespool nimetatud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ning tasakaalustamiseks kohaldatakse tavaeeskirja tasumata tollimaksusumma (saamatajäänud tulu) kohta, mitte aga väidetava ülemäärase maksu tagastamist. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimist korraldava asutuse ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastuse väljaarvutamine. Vastupidi sellele peab ta algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt tegema kindlaks üksnes piisavad tõendid väidetava kontrollisüsteemi asjakohasuse ümberlükkamiseks.

(39)

Eellubade kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodil allkava alusel vaatlusaluse toote jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(40)

Kava kasutanud ainsale koostööd teinud tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil ulatub 12,3 protsendini.

(41)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 dokumentide punktis 4.3 ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite 4. peatükis.

(42)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(43)

Toetuse saamise kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda DEPBS-krediiti, mis arvutatakse protsendina selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse SIONide (vt põhjendus 29) ja eeldatava impordikoguse suhtes kohaldatud tollimaksu alusel, sõltumata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult tasutud või mitte. Praeguse uurimisega seotud uurimisperioodil oli DEPBS-määrad amoksitsilliintrihüdraadi puhul 8 % ning ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini puhul 7 %, seega kõigil juhtudel suuremad kui läbivaatamise liitmenetluse ajal.

(44)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on märgitud, et eksport toimub DEPBS-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi saatelehe. Sellel dokumendil on muu hulgas näidatud DEPBS-krediidi summa, mis tuleb kõnealuse eksporditehingu eest anda. Sellest ajahetkest teab eksportija saadava toetuse suurust. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatelehe, siis ei ole India valitsusel enam DEPBS-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamisel kasutatakse asjakohast DEPBS-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seetõttu puudub võimalus tagasiulatuvalt toetuse taset muuta.

(45)

Tehti kindlaks, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPBS-krediidi pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks mis tahes piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul, kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu, või kasutada muul viisil. DEPBS-krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(46)

DEPBS-krediidi taotlused esitatakse elektrooniliselt ja nad võivad hõlmata piiramata arvu eksporditehinguid. Tegelikult puuduvad DEPBS-krediidi suhtes kohaldatavad ranged tähtajad. DEPBS-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mis ületavad menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaega. Peale selle on menetlusjuhendite HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 punktis 9.3 selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võib alati arvesse võtta, kui kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

(47)

Tehti kindlaks, et üks koostööd teinud India eksportiv tootja kasutas kõnealust kava uurimisperioodi ajal.

(48)

India valitsus väitis, et „soodustust toetuse saajale” saab kindlaks määrata ja subsiidiumi tasakaalustatavust kindlaks teha üksnes siis, kui DEPBS-krediidi litsentsid on turul müüdud, sest nende kaudu võiks saada kasu vaid siis, kui nad on turul ära müüdud. Teisisõnu, DEPBS-krediit ei oleks tasakaalustatav, kui seda kasutatakse tollimaksu tasumiseks imporditud kaupade eest, mida kasutatakse sisenditena eksporditavate toodete tootmiseks.

(49)

DEPBS-kavaga võimaldatakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPBS-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse lõpuks imporditollimaksude korvamiseks ja see vähendab India valitsusele tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab DEPBS-krediidist kasu eksportija, sest selle kaudu ei parane likviidsus mitte üksnes siis, kui litsents müüakse turul, nagu väitis India valitsus, vaid ka siis, kui seda kasutatakse imporditud kauba eest tollimaksu tasumiseks.

(50)

Lisaks sõltub DEPBS-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(51)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportijal ei ole tegelikult mingit kohustust kasutada tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikud kasutatud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, millega saaks kinnitada, mis sisendeid on kasutatud eksporditud toote tootmisprotsessis või kas imporditollimakse on tasutud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPBS-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPBS-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(52)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seoses sellega võeti arvesse, et ajaliselt saab saaja kasu siis, kui toimub selle kavaga hõlmatud eksporditehing. Sel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(53)

Ülaltoodut arvestades peeti asjakohaseks hinnata DEPBS-kava alusel saadud kasu kui kõigi selle kava raames uurimisperioodil tehtud eksporditehingutega saadud krediitide summat.

(54)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud ja sel viisil saadud subsiidiumisummast saadi lugeja vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(55)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu uurimisperioodi ekspordikäibega, mis oli asjakohane nimetaja, sest subsiidium sõltus eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(56)

Arvestades eespool öeldut, ulatub kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja suhtes selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil 6,9 protsendini.

(57)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 dokumentide 5. peatükis ning HOP I 2004–2009 ja HOP I 2009–2014 menetlusjuhendite 5. peatükis.

(58)

Selle kava raames saavad toetust taotleda varustavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(59)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni kümne aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu tasumisel EPCGS-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäära (5 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks. Vastavalt FT-poliitika 2009–2014 dokumendile võib kapitalikaupu EPCGS-kava raames importida 0-protsendise tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(60)

EPCGS-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Teise võimalusena võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCGS-litsentsi omanikule.

(61)

Tehti kindlaks, et mõlemad koostööd teinud eksportivad tootjad kasutasid kõnealust kava uurimisperioodil.

(62)

Pärast teabe avalikustamist vaidlustas India valitsus EPCGS-kava tasakaalustatavuse. Eelkõige väitis ta, et EPCGS-kava alusel kapitalikaupade ostmiseks antud subsiidiume ei tuleks enam pidada sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus täideti enne uurimisperioodi. Üks eksportiv tootja, kelle kohta tehti kindlaks, et ta on saanud EPCGS-subsiidiume, väitis, et neid subsiidiume ei tohiks arvesse võtta, sest neid ei olnud kasutatud vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavate kapitalikaupade ostmiseks.

(63)

EPCGS-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, sest see kontsessioon vähendab India valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab tollimaksuvähendusest kasu eksportija, sest säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(64)

Väide, et kapitalikaupade ostmiseks antud EPCGS-subsiidiume ei tuleks enam lugeda sõltuvaks eksporditegevusest juhul, kui ekspordikohustus täideti enne uurimisperioodi, tuleb tagasi lükata. Tõepoolest ei vaidlustata, et EPCG-kava sõltub juriidiliselt eksporditegevusest, kuna selliseid EPCGS-litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seepärast käsitatakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetse ja tasakaalustatavana. Selles suhtes ei ole ekspordikohustuse tegeliku täitmise ajahetk üldse oluline. Seoses küsimusega, kas kapitalikaupu kasutatakse vaatlusaluse toote tootmiseks või mitte, võimaldab EPCGS-kava kooskõlas FT-poliitika 2009–2014 peatükiga 5.2 kapitalikaupade importi tootmise ettevalmistuseks, tootmiseks ja tootmisjärgseks etapiks (sealhulgas toote täieliku või osalise kokkupaneku komplektide ja ka arvutitarkvarasüsteemide jaoks). Seepärast on selge, et ka kaupade puhul, mida ei kasutata vaatlusaluse toote tootmiseks, võib EPCGS-kava kaudu soodustusi saada. Lisaks tehti kindlaks, et EPCGS-kavast tulenev ekspordikohustus täideti vaatlusaluse toote ekspordiga. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(65)

EPCGS-kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, sest neid ei kasutata eksporditavate toodete tootmiseks.

(66)

Subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikuga, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Sellele summale lisati intress, et kajastada aja jooksul saadava toetuse koguväärtust. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks kasutada Indias uurimisperioodil kehtinud kohalikus vääringus laenude turuintressimäära.

(67)

Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordikäibega (nimetaja), sest subsiidium sõltub eksporditegevusest.

(68)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportivale tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr jääb uurimisperioodil vahemikku 0,1 % – 0,5 %.

(69)

FMSi on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3 ning menetlusjuhendi HOP I 2004–2009 punktides 3.20–3.20.3 ja menetlusjuhendi HOP I 2009–2014 punktides 3.8–3.8.2.

(70)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(71)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksukrediiti 2,5 % ulatuses kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest kõigi toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud menetlusjuhendite HOP I 2004-2009 ja HOP I 2009–2014 liite 37 punktis C. Selle kavaga ei ole hõlmatud teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ning erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive. Samuti ei kuulu selle kava raamidesse teatavat tüüpi tooted, näiteks teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(72)

FMSi raames antav tollimaksukrediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidi määramise sertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade järgneva impordi tollimaksude tasumiseks.

(73)

Krediidi määramise sertifikaat väljastatakse punktis, mille kaudu eksport toimub, pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (näiteks eksporditellimus, arved, saatelehed, panga sertifikaadid), siis puudub India valitsusel tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigus.

(74)

Pärast teabe avalikustamist väitis India valitsus, et krediidi määramise sertifikaadi kaudu ei saaks selle saaja mingit kasu enne sertifikaadi müümist turul ja seetõttu ei oleks see tasakaalustatav. Teisisõnu, väideti, et FMS-tollimaksukrediit ei ole tasakaalustatav, kui seda kasutatakse tollimaksu tasumiseks imporditud kaupade eest, mida kasutatakse sisenditena eksporditavate toodete tootmiseks. Koostööd teinud eksportiv tootja, kes oli saanud soodustusi FMSi kaudu, väitis, et kava on geograafiliselt seotud muude riikidega ja seetõttu ei saa liit seda tasakaalustada.

(75)

FMSi raames võimaldatakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FMS-tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tulu tollimaksudest, mis muidu kuuluksid tasumisele. Lisaks saab eksportija FMS-tollimaksukrediidist kasu olenemata sellest, kas krediidi määramise sertifikaati kasutatakse imporditollimaksu korvamiseks või müüakse turul, sest see parandab eksportija likviidsust.

(76)

Peale selle sõltub FMS juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast käsitatakse seda konkreetse ja tasakaalustatavana vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Tõsiasi, et liidu riigid ei ole FMSiga hõlmatud, ei ole vastuolus ei kava tegeliku rakendamise ega viisiga, kuidas FMSi toetust kasutatakse, nagu on selgitatud põhjendustes 72–74. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(77)

Kõnealust kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportijal ei ole tegelikult mingit kohustust kasutada tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikud kasutatud sisendid. Puudub süsteem või menetluskord, millega saaks kinnitada, mis sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on tasutud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FMS-soodustusi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on FMSi alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu oma tooraine kohapeal ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Pealegi võib eksportija kasutada FMS-tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata algmääruse I lisa punktis i sätestatud lubatavaid tollimaksu tagastussüsteeme, sest kapitalikaupu ei kasutata eksporditavate kaupade tootmisel lõplikult ära.

(78)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja saadud kasu uurimisperioodil, mis tehti kindlaks kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja tekkepõhiselt tehtud raamatupidamiskannete põhjal kui eksporditehingu toimumisel saadud tulu. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jagatud kogu uurimisperioodi ekspordikäibega, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(79)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportivale tootjale selle kava raames kehtestatud subsiidiumi määr uurimisperioodil on väiksem kui 0,1 %.

(80)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil tollimaksuta impordilubade kava raames mingit toetust. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(81)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil mingeid soodustusi ekspordi suunitlusega üksuste, eksportkauba tootmise eritsoonide ega erimajandustsoonide kavade kaudu. Seetõttu ei olnud nimetatud kavade edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(82)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga kõikidele India kommertspankadele suunatud koondringkirjas eksportijatele ekspordikrediidi kohta ruupiates ja välisvaluutas DBOD nr DIR. (Exp). BC 07/04.02.02/2009-10.

(83)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad ja eksportivad müüjad.

(84)

Selle kava raames sätestab India Reservpank nii India ruupiates kui ka välisvaluutas ekspordikrediidi suhtes kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. ECS koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava (niinimetatud pakkimislaen), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo rahastamiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, millega nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka kohustab India Reservpank pankasid andma ekspordi rahastamiseks teatava osa laenude kogusummast.

(85)

India Reservpanga koondringkirja tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määravad üksnes turutingimused. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(86)

ECS-krediidi soodusintressimäärad, mis on kehtestatud põhjenduses 85 nimetatud India Reservpanga koondringkirjas, võivad vähendada eksportija intressikulusid selliste laenukuludega võrreldes, mis määrataks üksnes turutingimuste alusel, ning seega saab selline eksportija kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Ekspordi rahastamine ei ole iseenesest vähem riskantne omamaiste tehingute rahastamisest. Tegelikult käsitatakse seda tavaliselt isegi riskantsemana ning tagatise kindlus sellise laenu andmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata üksnes asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale eraldi. Lisaks ei oleks kommertspangad muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamaid intressimäärasid.

(87)

Hoolimata asjaolust, et ECSi raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on see soodustus valitsuse antav rahaline toetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis tuleks märkida, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkt iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et subsiidium peaks kajastuma avaliku sektori raamatupidamisaruannetes (näiteks India valitsuse poolt kommertspankade kulude hüvitamine), nõutakse vaid valitsuse korraldust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punktis b esitatud valitsuse määratluse alla. India Reservpank on sajaprotsendiliselt riigi oma, täidab valitsuspoliitika (näiteks rahanduspoliitika) eesmärke ja selle juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpank annab algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi piirmäärade suhtes, mis on kohustuslikud India Reservpanga koondringkirja ning India Reservpanga korralduste alusel selle kohta, et kommertspangad peavad eraldama teatava summa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks. Kõnealune korraldus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist sooduslaenudega ekspordi rahastamiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud kord ei erine tegelikult valitsuste tavalisest tegevusest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Kõnealust subsiidiumi käsitatakse konkreetse ja tasakaalustatavana, sest soodusintressimäärasid kohaldatakse üksnes eksporditehingute rahastamise suhtes ning need sõltuvad seetõttu eksporditegevusest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(88)

Subsiidiumisumma on arvutatud uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui ainsa koostööd teinud eksportiva tootja suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. Kõnealune subsiidiumisumma (lugeja) on jagatud uurimisperioodi kogu ekspordikäibega (nimetaja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2, sest subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(89)

Kava kasutanud koostööd teinud eksportiva tootja puhul uurimisperioodil kindlaks tehtud subsiidiumi määr oli tühine.

(90)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil tulumaksuvabastuse kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(91)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil Pandžabi tööstussoodustuste kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(92)

Uurimise käigus selgus, et koostööd teinud India tootjad ei saanud uurimisperioodil Gujarati tööstussoodustuste kava raames mingeid soodustusi. Seetõttu ei olnud nimetatud kava edasine analüüs käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(93)

Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 7,5 % kuni 12,4 % (ad valorem). Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud de minimis läve.

(94)

Seepärast leitakse, et vastavalt algmääruse artiklile 18 jätkus subsideerimine uurimisperioodil.

(95)

Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(96)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et koostööd tegid vaid kaks teadaolevat vaatlusaluse toote eksportivat tootjat. India ja liidu kättesaadava statistilise teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kõnealuste eksportijate osa kõigi vaatlusaluse toote eksportijate kogu müügimahust liitu. Kõnealused statistilised andmed võimaldaksid siiski oletada, et on olemas teisi tootjaid, kes saaksid vaatlusalust toodet liitu müüa.

(97)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil said koostööd teinud eksportivad tootjad jätkuvalt kasu India valitsuselt saadava tasakaalustatava subsideerimise kaudu. Eespool analüüsitud subsideerimiskavadega antakse korduvaid soodustusi ja puuduvad märgid selle kohta, et need programmid lähitulevikus järk-järgult kasutuselt kõrvaldataks või neid muudetaks või et koostööd teinud eksportivad tootjad nende kavade alusel enam soodustusi ei saaks.

(98)

Puudub kättesaadav teave, mis osutaks, et teised eksportivad tootjad ei saaks edaspidi kasu eespool analüüsitud subsiidiumikavade kaudu. Seepärast tehakse järeldus, et subsideerimine jätkus üleriigilisel tasandil.

(99)

Eespool kirjeldatut silmas pidades tehakse järeldus, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil ja jätkuks tõenäoliselt ka edaspidi.

(100)

Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tootsid liidus samasuguseid tooteid järgmised liidu tootjad: Sandoz, DSM, Deretil, ACS Dobfar SpA ja Antibioticos S.A.. Taotluse esitajad taotlesid kehtivate subsiidiumivastaste meetmete aegumise läbivaatamist. Liidu toodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas taotluses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast läbivaatamise uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle põhjal oli liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt 7 093 tonni.

(101)

Kõik liidu tootjad (kes annavad liidu kogutoodangu) moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”. Kuna küsimustiku vastused esitanud kolme liidu tootja samasuguse toote toodang moodustas uurimisperioodil 95 % samasuguse toote liidu kogutoodangust, käsitatakse nende tootjate andmeid representatiivsetena kogu liidu tootmisharu suhtes.

(102)

Selleks et analüüsida impordimahu ja hinna suundumusi, kasutati Eurostati impordistatistikat vaatlusalusel perioodil kohaldatud TARIC-koodide kohta: 2007. ja 2008. aastal TARIC-koode 2941101010, 2941102010 ja 2941900030 ning 2009. ja järgnevate aastate kohta TARIC-koode 2941100010 ja 2941900030.

(103)

Võttes arvesse liidu tootjate arvu ja fakti, et üks liidu tootja tootis samasugust toodet teise tootjaga sõlmitud töötlemislepingu alusel, siis on teave liidu tootmisharu kohta esitatud vajaduse korral indeksite või vahemikena üksnes selleks, et kaitsta andmete konfidentsiaalsust.

(104)

Liidu tootmisharu müüb samasugust toodet sõltumatutele klientidele ning müüb või annab seda üle seotud äriühingutele edasiseks töötlemiseks.

(105)

Müüki sõltumatutele üksustele käsitati vabaturuna. Müüki või üleandmist seotud üksustele käsitati suletud turuna.

(106)

Selleks et arvutada vaatlusaluse toote ja samasuguse toote liidu tarbimine, lisas komisjon järgmised andmed:

(107)

Tuleb märkida, et müügimahtude dubleeriva arvestamise vältimiseks jäeti eespool esitatud arvutusest välja töötlemislepinguga hõlmatud müük kahe liidu tootja vahel.

(108)

Eelöeldu põhjal on vaatlusaluse ja samasuguse toote liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil järk-järgult suurenenud 28 % võrra.

(109)

Vastavalt Eurostati andmetele on Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi maht vaba ringluse jaoks vaatlusalusel perioodil vähenenud 96 % võrra. Märkimisväärne langus – 51 protsendipunkti – toimus 2008. aastal, millele järgnes edasine vähenemine 43 protsendipunkti võrra 2009. aastal ja kahe protsendipunkti võrra uurimiseperioodil.

(110)

Mõnevõrra erinevat suundumust võib täheldada seestöötlemise korraga hõlmatud impordi puhul, mille kohta ei kehti tasakaalustavad maksud ja tollimaksud. Pärast esialgset impordi langust 92 % võrra 2007. ja 2008. aasta vahel, suurenes import 2009. aastal ning jäi uurimisperioodi jooksul suhteliselt stabiilseks.

(111)

Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi keskmine hind vaba ringluse jaoks suurenes 34 % võrra 2007. ja 2009. aasta vahel, seejärel langes uurimisperioodil järsku kuni tasemini, mis oli 26 % väiksem 2007. aasta tasemest. Ka seestöötlemise korraga hõlmatud impordihinnad järgisid langussuundumust ja vähenesid vaatlusalusel perioodil 16 % võrra. Kahe impordirežiimi hinnasuundumuste erinevust võib põhjendada vaatlusaluse toote peamiselt imporditud liigiga, s.o tsefaleksiiniga, mis on suhteliselt kallim kui muud vaatlusalused tooted.

(112)

Vaba ringluse jaoks või seestöötlemise korraga hõlmatud Indiast pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil väga väike ja vähenes mõlemal juhul.

(113)

Üks liidu tootja osutas, et Eurostati andmetel põhinevat India importi oli valesti hinnatud, sest India ekspordistatistikas olid suuremad ekspordimahud kui Eurostati andmetes. Seoses sellega tuleb märkida, et komisjoni tavapraktika on kasutada impordistatistika alusena Eurostati andmeid. Lisaks märgitakse, et India ekspordistatistikas ei ole näidatud ekspordi sihtkohta ega seda, kas see tegelikult oli suunatud liitu. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(114)

Pidades silmas liidu turule vabasse ringlusse jõudnud Indiast pärit impordi äärmiselt väikest kogust, ei saa hinna allalöömise kohta teha arvestatavat järeldust. Seestöötlemise korraga hõlmatud impordi puhul tehti kindlaks, et hinna allalöömise marginaal oli negatiivne. Kõnealune import oli koguselt siiski väiksem kui kümme tonni ja oli seotud vaid ühe tooteliigiga (tsefaleksiiniga), mis on ka kõige kallim ja kõige väiksema turuosaga tooteliik turul. Seepärast jõuti järeldusele, et seestöötlemise korraga hõlmatud imporditehinguid käsitlevad andmed ei olnud representatiivsed hinna allalöömise arvestatavaks arvutamiseks ega sobi edasiseks analüüsiks.

(115)

Üks liidu tootja osutas, et kahe impordikategooria, s.o vaba ringlusega ja seestöötlemise korraga hõlmatud impordi eraldi analüüs ei olnud kooskõlas varasema läbivaatamise menetluse lahendusega ja oli vastuolus komisjoni praktikaga.

(116)

Selles suhtes tuleb märkida, et nagu on järeldatud põhjenduses 115, olid nii seestöötlemise korraga hõlmatud kui ka vaba ringluse jaoks imporditud kogused arvestatavate järelduste tegemiseks ebapiisavad. Arvestades impordi väikest koondmahtu, on see järeldus samamoodi kohaldatav ka kõnealuse mahu kohta.

(117)

Läbivaatamisaluse toote import muudest riikidest kui India on vaatlusalusel perioodil suurenenud 62 %, seejuures suurenes turuosa järsku rohkem kui 10 protsendipunkti võrra, 37,6 protsendist kuni 47,7 protsendini, mis langes kokku suurenenud tarbimisega liidu turul. Muude eksportivate riikide seas olid Singapur, Hiina ja Omaan peamised tarnijad liidu turul.

(118)

Keskmised impordihinnad kolmandatest riikidest vähenesid vaatlusalusel perioodil oluliselt – 43 % võrra. Kuigi peamiste eksportivate riikide (Singapur, Hiina ja Omaan) hinnad lõid liidu hinna uurimisperioodil alla umbes 20 % võrra iga üksiku toote puhul ning impordimahtu võib käsitada olulisena, ei mõjutanud sellise madala hinnaga import ilmselt liidu tootmisharu kasumlikkust.

(119)

Üks liidu tootja väitis, et erinevate impordihindade suundumuste analüüsis oleks pidanud arvesse võtma eri tooteliike. Sellega seoses tuleks märkida, et kooskõlas tavapraktikaga peab hinnasuundumuste analüüsi muu hulgas tegema vaatlusaluse toote põhjal, olenemata iga tooteliigi osakaalust. Lisaks märgitakse, et käesoleval juhul ei tehtud järeldust kolmandate riikide impordihindade suundumuse kohta vaatlusalusel perioodil. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(120)

Kõik liidu tootjad väitsid, et muu hulgas Hiinast ja Omaanist imporditi amoksitsilliintrihüdraati peamiselt veterinaarkasutuseks ja seda oleks pidanud eespool nimetatud hindade analüüsi puhul arvesse võtma. Sellega seoses märgitakse, et läbivaatamisalune toode hõlmab nii humaan- kui ka veterinaarravimitena kasutatavaid antibiootikume. Lisaks ei olnud kõnealuse väite toetuseks esitatud teave tõendatud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(121)

Üks liidu tootja vaidlustas amoksitsiilliintrihüdraadi ja amptsilliintrihüdraadi hinnavõrdluse aluse uurimisperioodil, pidades silmas asjaolu, et Eurostati andmetes ei eristata neid kahte tooteliiki. Kuna sellega seoses tehti kindlaks, et mõlema tooteliigi liidu tootmisharu hinnad on väga sarnased, siis ei olnud koondhinna võrdlus põhjendamatu.

(122)

Singapuri impordi käsitlemisel väitsid kõik liidu tootjad, et import toimus siirdehinna alusel seotud isikute vahel. Sellistel tingimustel kõnealuse impordi lisamine moonutaks muude kolmandate riikide keskmisi hindu. Märgitakse, et kui kõnealune import tuleks hinnavõrdlusest välja jätta, siis eespool nimetatud järeldus seoses hinna allalöömise marginaaliga ei muutuks oluliselt ning järeldus selle kohta, et madala hinnaga import ei mõjutanud liidu tootmisharu kasumlikkust, jääks paikapidavaks.

(123)

Järgmiste liidu tootmisharu majandusnäitajate puhul on kindlaks tehtud, et järeldusi võimaldav analüüs ja hindamine tuleb keskendada vabaturul valitsevale olukorrale: müügimahule ja -hinnale liidu turul, turuosale ja kasumlikkusele. Kui oli võimalik ja põhjendatud, siis võrreldi kõnealuseid tulemusi järgmiseks suletud turu andmetega, selleks et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(124)

Muude majandusnäitajate puhul tehti siiski uurimisega kindlaks, et neid saab põhjendatult uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes. Tõepoolest sõltuvad tootmine (nii suletud turu kui ka vabaturu jaoks), tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, aktsiad, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime kogu tegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul.

(125)

Pärast seda, kui ühelt liidu tootjalt olid saadud märkused nende faktide ja kaalutluste lõpliku teatavakstegemise kohta, mille põhjal tehti ettepanek menetlus lõpetada, parandati mõned majandusnäitajad järgmistes põhjendustes. Kõnealused muudatused ei olnud sellised, mis muudaksid järeldust liidu tootmisharu olukorra kohta.

(126)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli stabiilne 2007. ja 2008. aasta vahel, enne 2008. kuni 2009. aastani toimunud suurenemist 4 % ning edasist suurenemist 3 % võrra uurimisperioodil.

(127)

Siiski ei järginud tootmismaht seda tõusu ühe liidu tootja ettenägematute tehniliste raskuste tõttu 2008. aastal, mil tootmismaht vähenes 5 % ja taastus seejärel järk-järgult kuni uurimisperioodini.

(128)

Tootmisvõimsuse suurenemise ja tootmise väikese languse tulemusel vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil jätkuvalt ning jõudis uurimisperioodil tasemeni, mis oli 9 % väiksem kui 2007. aastal.

(129)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele isikutele oli uurimisperioodil mõnevõrra väiksem 2007. aasta tasemest, vähenedes 7 % võrra 2009. aastal ja seejärel suurenedes uurimisperioodi jooksul kuue protsendipunkti võrra.

(130)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Hinnad tõusid järsult 21 % võrra 2008. aastal enne 17-protsendipunktist langust 2009. aastal ning jäid stabiilseks uurimisperioodil.

(131)

Üks liidu tootja väitis, et Indiast pärit impordi hinna mõju liidu tootmisharule ei olnud õigesti hinnatud. Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et mingit hinna allalöömist ei ole kindlaks tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 115. Lisaks on põhjenduses eespool märgitud, et liidu tootmisharu hinnad suurenesid vaatlusalusel perioodil 4 %. Leiti, et kõnealustes tingimustes ei olnud Indiast pärit impordil mingit negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(132)

Vähenev müük sõltumatutele isikutele liidu turul kajastus turuosa arengus, mis võrreldes 2007. aastaga vähenes uurimisperioodil 22 protsendipunkti.

(133)

Samal ajal kui liidu tootmisharu müük sõltumatutele isikutele vähenes vaatamata suurenevale nõudlusele vaatlusalusel perioodil, suurenes müük suletud turul 28 %.

(134)

Liidu tootmisharu suletud turuga seotud turuosa suurenes 9 protsendipunkti võrra 2008. aastal, kuid vähenes siis järk-järgult 2007. aasta tasemeni.

(135)

Liidu tootmisharu turuosa tervikuna tehti kindlaks, liites liidu vabaturu ja suletud turu mahud. Kuigi kõnealune maht suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 10 protsendipunkti võrra, kuigi turu tarbimine samal perioodil suurenes 28 %. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud kasu tarbimise kasvust.

(136)

Varud kahanesid 54 % võrra 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, mida võib peamiselt selgitada nõudluse suurenemisega suletud turul.

(137)

Liidu tootmisharu sõltumatutele isikutele suunatud müügi tulusus liidu turul paranes uurimisperioodi jooksul oluliselt – 153 protsendipunkti võrra. Kõnealust arengut saab selgitada hindade keskmise suurenemisega 2 % võrra ja tootmiskulu vähenemisega. Viimase aegumise läbivaatamise uurimisperioodil saavutatud kasumimarginaaliga võrreldes oli kasum suurenenud üle 400 protsendipunkti.

(138)

Tuleks märkida, et kui 2007. aasta välja arvata, siis on liidu tootmisharu kasumi tase vaatlusalusel perioodil ületanud viimases aegumise läbivaatamise uurimises kindlaks määratud kasumimarginaali, s.o 10 % (edaspidi „sihtkasum”).

(139)

Kaks liidu tootjat väitsid, et kasumlikkust ei ole õigesti hinnatud, sest toodetega seotud tarnijate saadud kasum ei ole maha arvatud nende kuludest. Sellega seoses on pidevaks tavaks olnud arvata maha tooraine tootmisega seotud isikute saadud kasum. Kõnealustel tingimustel tuli see väide tagasi lükata.

(140)

Liidu tootmisharu suletud turu müügi kasumlikkus paranes uurimisperioodil 51 %. Seda arengut selgitab suuresti hindade keskmine suurenemine 10 % võrra. Kuna kõnealune hinnasuundumus põhineb siirdehindadel, siis ei tohiks selle alusel arvestatavaid järeldusi teha.

(141)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil. Investeeringud olid seotud tootmisvõimsuse kasvuga, eesmärgiks oli tarnida nii suletud kui ka vabaturule.

(142)

Uurimine näitas ka, et investeeringutasuvus (s.o toote maksueelne puhaskasum väljendatuna protsendina toote valmistamiseks kasutatud põhivara raamatupidamislikust puhasväärtusest) vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt.

(143)

Rahakäive suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, kuna kasumlikkuse vähenemist sai kompenseerida varude vähendamisega vaatlusaluse perioodi teises pooles.

(144)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 9 %, mis on kooskõlas investeeringutega tootmisvõimsusesse, samal ajal suurenes keskmine töötasu kõigest 6 %. Pärast ühe liidu tootja ootamatuid tehnilisi raskusi vähenes tootlikkus kokku 11 %.

(145)

Arvestades Indiast pärineva subsideeritud impordi mahtu, ei saa tegeliku subsideerimissumma mõju pidada oluliseks.

(146)

Liidu tootmisharu olukord on pärast viimast läbivaatamisega seotud uurimist ning vaatlusalusel perioodil oluliselt paranenud. Seepärast võib liidu tootmisharu taastumist varasemast subsideerimisest hinnata täielikuks.

(147)

Ajavahemikul 2007. aasta ja läbivaatamise uurimisperioodi vahel oli vaatlusaluse toote subsideeritud impordi kogus tühine. Kui jätta kõrvale teatavad kahjunäitajad, nagu turuosa, tootmismaht ja investeeringutasuvus, siis oli enamiku kahjunäitajate, sealhulgas kasumlikkuse (+ 153 %), müügihinna (+ 4 %), müügimahu (+ 14 %), tööhõive (+ 10 %) ja investeeringute (+ 29 %) areng vaatlusalusel perioodil positiivne. Kui 2007. aasta välja arvata, siis ületas kasumi tase liidu turul eelmise aegumise läbivaatamise uurimisega kindlaks määratud kasumimarginaali, s.o 10 %. Enamiku näitajate positiivne suundumus tuleneb peamiselt liidu tootmisharu usaldusväärsusest ja pikaajalisest kliendisuhtest, mis tal on tekkinud viimaste aastate jooksul, kuid ka hinnatasemest, mida ta on suutnud turul saavutada.

(148)

Üks liidu tootja väitis, et hinna ja kasumi suundumuste analüüsis peaks arvestama tooraine nappust 2007. ja 2008. aastal. Väideti, et see nappus põhjustas erakordse hinnatõusu ja kasumi suurenemise 2008. aastal ning piiratud määral ka 2009. aastal. Sellega seoses on tabelitest 5.5.2.1 ja 5.5.4.1 näha, et hinna ja kasumi erakordne tase säilis ainult 2008. aastal. Tooraine nappus ei mõjutanud enam 2009. aastal ja uurimisperioodil saavutatud kasumi taset. Põhjenduses 139 esitatud järeldus selle kohta, et kasum ületas kogu vaatlusalusel perioodil sihtkasumit, peab paika.

(149)

Seoses müügiga suletud turul tagas võimalus müüa osa oma toodangust suletud turul liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise kõrge taseme ja võimaldas liidu tootmisharul vähendada püsikulusid ning jääda kulude suhtes konkurentsivõimeliseks.

(150)

Kokkuvõttes leitakse, et arvestades liidu tootmisharu näitajate positiivset arengut, ei kandnud liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(151)

Pidades silmas vaatlusalusel perioodil liitu imporditud vaatlusaluse toote väikseid koguseid, ei kahjustanud subsideeritud import liidu tootmisharu tegevust. Nagu eespool märgitud, on jõutud järeldusele, et tootmisharule ei põhjustatud vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(152)

Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju, kuna enamik kahjunäitajatest olid positiivse suundumusega. Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2 on seepärast uuritud, kas kehtivate meetmete lõpetamine võiks tõenäoliselt põhjustada kahju jätkumist või kordumist.

(153)

Uurimisega tehti kindlaks, et kolme koostööd teinud India tootja tootmisvõimsuse rakendamine oli uurimisperioodil väga kõrgel tasemel. Sellel alusel oleks rakendamata tootmisvõimsus, mida saaks meetmete puudumisel suunata liidu turule, piiratud.

(154)

Pärast teabe avalikustamist väitsid mitmed liidu tootjad, et India rakendamata tootmisvõimsus on suur ja et koostööd teinud India eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamise määr ei olnud representatiivne India sektori kohta tervikuna. Üks liidu tootja väitis isegi, et seitsme juhtiva India eksportija rakendamata tootmisvõimsus ületaks suurel määral liidu vabaturu tarbimise mahu.

(155)

Sellega seoses tuleb kõigepealt rõhutada, et kolme koostööd teinud eksportiva tootja tootmisvõimsuse rakendamist kaaluti keskmise suhtes, mis arvutati kontrollitud andmete alusel ja konkreetselt vaatlusaluse toote kohta. Pealegi on kolm asjaomast koostööd teinud eksportivat tootjat suurtootjad ja kuuluvad väite esitaja poolt eespool viidatud seitsme „juhtiva” India eksportija hulka. Vastupidi sellele põhinevad liidu tootjate esitatud andmed kõnealuse seitsme India tootja rakendamata tootmisvõimsuse kohta peamiselt „teadmistel turust” ning kuigi seda konkreetselt küsiti, ei suutnud nad kindlatel faktidel põhinevate tõenditega väidet põhjendada. Seepärast tuli see teave jätta arvesse võtmata ning olemasolevate kontrollitud andmete põhjal on kindlaks tehtud, et India rakendamata tootmisvõimsus on piiratud.

(156)

India ametlike statistikaandmete alusel tehti kindlaks, et India kümne põhiekspordituru ekspordi müügihinnad olid ligi 20 % väiksemad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul uurimisperioodil. Kõnealused India ekspordihinnad olid kooskõlas teiste peamiste asjaosaliste hindadega liidu turul, nagu on esitatud põhjenduses 119. Tehti kindlaks, et madala hinnaga impordil kõnealustest muudest riikidest vaatlusalusel perioodil ei olnud negatiivset mõju liidu tootmisharu tegevusele. Nendes tingimustes leitakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei kahjustaks India ekspordihinnad tõenäoliselt liidu tootmisharu, sest tootmisharu konkureerib juba muude eksportivate riikidega, kelle hinnapoliitika on samasugune, ilma olulise kahju tekketa.

(157)

Kaks liidu tootjat teatasid ka, et meetmete aegumise korral suunaksid India tootjad praegu muudel turgudel toimuva eksportmüügi liitu, arvestades liidu turu köitvust seoses hindadega. Kõigepealt märgitakse, et kui India tootjad suunavad oma ekspordi liitu, siis hakkavad nad konkureerima muude kolmandate riikidega, kes juba ekspordivad märkimisväärseid koguseid liitu. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 119, on jõutud järeldusele, et sama hinnaga, nagu on India ekspordihind muudel turgudel, ei ole import kolmandatest riikidest mõjutanud liidu tootmisharu tegevust. Sellel alusel järeldatakse, et kui sama hinnaga India ekspordi kogus liitu suureneks muude ekspordi turgudega võrreldes, siis ei kannaks liidu tootmisharu mingit olulist kahju.

(158)

Kaks liidu tootjat väitsid ka, et USA impordikeeld teatavate antibiootikumide tootvate India tehaste suhtes põhjustaks lisakoguste ümbersuunamise liidu turule. Sellega seoses jäävad eelnevas põhjenduses esitatud järeldused ekspordi ümbersuunamise kohta siiski paikapidavateks.

(159)

Kuigi suletud turg moodustas vaatlusalusel perioodil 50 % kuni 60 % liidu tootmisharu vabast ja suletud turust kokku, suurenes tarbimine liidu tootmisharu suletud turul samal ajal rohkem kui 20 % võrra. Võttes arvesse kõnealuse turu omadusi ja suurust, arvatakse, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei mõjutaks India ekspordi suurenemine suletud turgu ning seega tagataks jätkuvalt liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suur määr ning mastaabisääst.

(160)

Eespool öeldu alusel jõuti järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis ei põhjustaks subsideeritud import Indiast tõenäoliselt olulist kahju liidu tootmisharule, sest enamiku kahjunäitajate areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne vaatamata märkimisväärsele ja suurenevale impordile muudest riikidest, kelle kehtestatud hind oli samasugune India ekspordihinnaga muudesse riikidesse. Seepärast jõuti järeldusele, et olulise kahju kordumine ei ole tõenäoline, kui meetmetel lastakse aeguda.

(161)

Üks liidu tootja väitis, et oleks tulnud teha liidu huvide analüüs. Seoses sellega ei ole liidu huvide analüüsil mõtet, kuna on jõutud järeldusele, et kahju kordumise tõenäosus puudub. Nendes tingimustes lükatakse kõnealune väide tagasi.

(162)

Pidades silmas subsideerimise jätkumise tõenäosust, millele on viidatud põhjenduses 100, ja mõju, mis sellel võib olla kaubavoogudele tulevikus, hakkab komisjon vaatlusaluse toote impordi mahtu jälgima. Kui peaks esinema märkimisväärseid muutusi selle kogustes, siis kaalub komisjon, milliseid meetmeid vajaduse korral võtta.

(163)

Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist.

(164)

Pidades silmas käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise tulemusi, leiti, et on asjakohane tunnistada kehtetuks tasakaalustav tollimaks teatavate Indiast pärit laia toimespektriga antibiootikumide impordi suhtes.

(165)

Huvitatud isikutele on teatatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal on tehtud ettepanek uurimine lõpetada, ning neile on antud võimalus arvamust avaldada. Saadud märkusi on käsitletud eespool asjakohastes punktides ja need märkused ei olnud sellised, et nende tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/19

(1)

Nõukogu võttis 2. märtsil 2011 vastu määruse (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas.

(2)

Võttes arvesse Liibüas valitseva olukorra tõsidust ja kooskõlas nõukogu 10. augusti 2011. aasta rakendusotsusega 2011/500/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas), (2) tuleks lisada kaks täiendavat üksust määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/21

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 eesmärk on tagada ja säilitada Euroopa tsiviillennunduse ohutuse ühtne kõrge tase. Kõnealuses määruses on sätestatud vahendid nii eespool nimetatud eesmärgi kui ka muude eesmärkide saavutamiseks tsiviillennunduse ohutuse valdkonnas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja uue algatusega „Ühtne Euroopa taevas II” seotud õigusaktide (2) rakendamine nõuab üksikasjalikumate rakenduseeskirjade kehtestamist, eelkõige seoses lennujuhtidele lubade andmisega, et säilitada Euroopa tsiviillennunduse ohutuse standardite ühtne kõrge tase, saavutada vastutuse ja pädevuse rangeimad standardid, parandada lennujuhtide kättesaadavust, edendada lubade vastastikust tunnustamist ning samas jõuda eesmärgini üldiselt parandada lennuliikluse ohutust ja töötajate pädevust.

(3)

Lennujuhid ning lennujuhtide koolituse, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud isikud ja organisatsioonid peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisas sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele. Selle määruse kohaselt tuleks lennujuhte ning nende koolitamisega seotud isikuid ja organisatsioone sertifitseerida või litsentsida, kui on tuvastatud, et nad vastavad olulistele nõuetele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/23/EÜ (ühenduse lennujuhiloa kohta) (3) kehtestatud luba on osutunud edukaks vahendiks selle erilise rolli tunnustamisel, mida lennujuhid täidavad lennuliikluse ohutu juhtimise tagamisel. Kogu ELi hõlmavate pädevusstandardite kehtestamine on vähendanud killustumist selles valdkonnas ning tõhustanud aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahel üha tiheneva piirkondliku koostöö korraldust. Seetõttu on Euroopa Liidu lennujuhtide ühise loasüsteemi säilitamine ja täiendamine Euroopa lennujuhtimissüsteemi oluline element.

(5)

Direktiiv 2006/23/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1108/2009. (4) Siiski kehtivad direktiivi 2006/23/EÜ sätted kuni määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8c lõikes 10 osutatud meetmete kohaldamise kuupäevani. Need meetmed on sätestatud käesolevas määruses.

(6)

Käesoleva määruse sätetes kajastatakse lennujuhtide koolituse viimaseid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduse ja tehnika arengut. Need on välja töötatud direktiivi 2006/23/EÜ sätete põhjal ning võimaldavad liikmesriikidel võtta ühiselt üle Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelises tsiviillennunduse konventsioonis sätestatud standardid ja soovituslikud tavad ning 13. detsembril 1960 rahvusvahelise konventsiooniga asutatud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) vastuvõetud ohutusnõuded.

(7)

Selleks et tagada lennujuhilubade ja tervisetõendite andmisega seotud ühiste nõuete ühtne kohaldamine, peaksid liikmesriikide pädevad asutused järgima ühiseid menetlusi ning Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) peaks vajaduse korral hindama kõnealuste nõuete järgimist. Amet peaks ühetaolise kohaldamise hõlbustamiseks välja töötama sertifitseerimistingimused, vastuvõetavad vahendid nõuete järgimiseks ning asjaomased suunised.

(8)

Euroopa Liidu lennuliikluse iseärasused nõuavad ühiste pädevusstandardite kasutuselevõtmist ja tõhusat kohaldamist nende lennujuhtide suhtes, kes töötavad üldsusele lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid ja aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ettevõtjate juures.

(9)

Liikmesriigid tagavad siiski võimaluse piires, et sõjaväelaste poolt üldsusele osutatavate või kättesaadavaks tehtud teenuste ohutustase on vähemalt võrdväärne ohutustasemega, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisas sätestatud olulistes nõuetes. Seega võivad liikmesriigid otsustada kohaldada käesoleva määruse põhimõtteid üldsusele vabatahtlikult teenuseid osutavatele sõjaväelaste suhtes, nagu osutatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punktis c.

(10)

Järelevalvet teostavad ja vastavuskontrolle tegevad asutused peaksid olema aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja lennujuhtimiskoolitajatest piisavalt sõltumatud. Asjaomased asutused peavad ka suutma oma ülesandeid tõhusalt täita. Käesoleva määruse kohaselt määratud pädev(ad) asutus(ed) võib olla sama asutus / võivad olla samad asutused, mis on nimetatud või asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks) (5) artiklile 4 (kõnealust määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1070/2009). Amet toimib käesoleva määruse kohaselt pädeva asutusena väljaspool Euroopa Liitu asuvate lennujuhte koolitavate organisatsioonide ning vajaduse korral ka nende töötajate sertifikaatide väljaandmisel ja kehtivuse pikendamisel.

(11)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamine nõuab kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kelle pädevust on võimalik mitut moodi tõendada. Lennujuhtimise puhul on asjakohane vahend Euroopa Liidu ühise lennujuhtide loasüsteemi säilitamine; luba peetakse teatavat laadi diplomiks, mis antakse igale lennujuhile isiklikult. Loale tehtav pädevusmärge näitab selle lennujuhtimisteenuse liiki, mida konkreetne lennujuht on pädev osutama. Samal ajal kajastavad loas sisalduvad oskusmärked nii lennujuhi eriomaseid oskusi kui ka pädevate asutuste luba teenuste osutamiseks konkreetses sektoris või sektorite rühmas. Seepärast peaksid pädevad asutused lubade väljaandmisel või oskusmärgete kehtivuse uuendamisel olema valmis hindama lennujuhtide pädevust. Pädevusega seotud kahtluse korral peaks pädevatel asutustel olema õigus loa ning pädevus- või oskusmärgete kehtivus peatada.

(12)

Tunnustades vajadust veelgi tugevdada ohutuskultuuri ja omandada intsidentidest usaldusväärse teatamise ja mõistliku tegutsemise põhimõtete ühendamise kaudu uusi kogemusi, ei tuleks käesoleva määrusega siiski ette näha loa, pädevuse või oskusmärke kehtivuse automaatset peatamist intsidendi puhul. Loa tühistamist tuleks pidada viimaseks abinõuks äärmuslikel juhtudel.

(13)

Selleks et tugevdada liikmesriikide usaldust üksteise loasüsteemide vastu, on loa omandamise ja säilitamise ühiseeskirjad hädavajalikud. Kõrgeima ohutustaseme tagamiseks on seetõttu oluline kehtestada ühtsed nõuded lennujuhtide koolituse, kvalifikatsiooni ja pädevuse ning lennujuhikutse omandamise suhtes. Sellega peaks kaasnema kvaliteetsete lennujuhtimisteenuste osutamine ning kõnealuste lubade tunnustamine kogu ELis, suurendades seega vaba liikumist ja parandades lennujuhtide kättesaadavust.

(14)

Käesolev määrus ei tohiks kaasa tuua nende kehtivate riiklike sätete kohaldamisest kõrvalehoidmist, mis käsitlevad tööandja ja lennujuhi töökoha taotleja vahelise töösuhte puhul kohaldatavaid õigusi ja kohustusi.

(15)

Selleks et muuta oskused võrreldavaks kogu ELis, tuleb need selgelt ja üldtunnustatud viisil struktureerida. Lisaks ohutuse tagamisele konkreetse aeronavigatsiooniteenuse osutaja kontrollitavas õhuruumis aitab see tagada ohutuse eelkõige ka vastutuse üleandmisel ühelt teenuseosutajalt teisele.

(16)

Paljude intsidentide ja õnnetuste puhul on märkimisväärne roll suhtlemisel. Seepärast sätestatakse käesolevas määruses lennujuhtidele üksikasjalikud keeleoskusnõuded. Need nõuded põhinevad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vastuvõetud keeleoskusnõuetel ning võimaldavad jõustada kõnealused rahvusvaheliselt tunnustatud standardid. Keelenõuete puhul tuleb järgida mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et soodustada vaba liikumist, tagades samas ohutuse.

(17)

Eurocontroli liikmete palvel koostatud dokumendis „Specification for the ATCO Common Core Content Initial Training” kirjeldatakse algkoolituse eesmärke ja neid käsitletakse asjakohaste standarditena. Üksusekoolituse puhul tuleb üldiselt tunnustatud standardite puudumine korvata eri meetmetega, sealhulgas tasemetestijate tunnustamisega, mis peaks tagama ranged pädevusstandardid. Eespool öeldu on seda olulisem, et üksusekoolitus on väga kallis ja ohutuse seisukohast otsustava tähtsusega. ICAO on välja töötanud standardid ka nendes valdkondades, kus ühised Euroopa koolitusnõuded puuduvad. Euroopa koolitusnõuete puudumise korral saavad liikmesriigid toetuda kõnealustele ICAO standarditele.

(18)

Eurocontroli liikmesriikide taotlusel on välja töötatud tervisenõuded ning neid käsitatakse asjakohaste standarditena käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks. Eelkõige tuleks tervisetõendeid välja anda kooskõlas Eurocontroli poolt Euroopa lennujuhtide 3. klassi tervisetõendile kehtestatud nõuetega.

(19)

Koolitusorganisatsioonide sertifitseerimist tuleks ohutuse seisukohalt käsitada lennujuhikoolituse kvaliteedi parandamise ühe otsustava vahendina. Seepärast tuleks sätestada nõuded koolitusorganisatsioonidele. Koolitust tuleb käsitada aeronavigatsiooniteenustele sarnase teenusena, mille suhtes kohaldatakse samuti sertifitseerimismenetlust. Käesolev määrus peaks võimaldama koolituse sertifitseerimist koolituse liigi, koolitusteenuste paketi või koolitus- ja aeronavigatsiooniteenuste paketi alusel, unustamata seejuures koolituse spetsiifilist iseloomu.

(20)

Käesolev määrus vastab Euroopa Liidu Kohtu pikaajalisele praktikale diplomite vastastikuse tunnustamise ja töötajate vaba liikumise valdkonnas. Proportsionaalsuse põhimõte, kompsensatsioonimeetmete kehtestamise põhjendatud alused ja asjakohaste kaebemenetluste sätestamine moodustavad aluspõhimõtted, mida tuleks lennuliikluse korraldamise sektoris veelgi nähtavamalt kohaldada. Liikmesriikidel peaks olema lubatud keelduda lubade tunnustamisest, kui need ei ole välja antud vastavalt käesolevale määrusele. Kuna käesoleva määruse eesmärk on tagada lubade vastastikune tunnustamine, ei reguleeri määrus töö saamise tingimusi.

(21)

Lennujuhi elukutse sõltub tehnilistest uuendustest ning nõuab seepärast lennujuhioskuste regulaarset ajakohastamist. Käesoleva määruse kohandamisel vastavalt vajadusele tehnika ja teaduse arenguga tuleks järgida nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (6) artiklis 5a sätestatud asjaomast kontrolliga regulatiivmenetlust.

(22)

Käesolev määrus võib mõjutada lennujuhtide igapäevast töökorraldust. Tööturu osapooli tuleks teavitada kõigist olulist sotsiaalset mõju omavatest meetmetest ja nendega tuleks sobival viisil konsulteerida.

Seepärast tuleb tööturu osapooltega konsulteerida ameti kehtestatud kiirmenetluse raames. Täiendavate rakendusmeetmete võtmise korral tuleks nõuetekohaselt konsulteerida komisjoni 20. mai 1998. aasta otsuse 98/500/EÜ (valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) (7) kohaselt loodud valdkondliku dialoogikomiteega.

(23)

Loa väljaandmisega seotud ning vanust, tervise- ja haridusnõudeid ning algkoolitust käsitlevad üldtingimused ei tohiks mõjutada kehtivate lubade omanikke. Liikmesriikides direktiivi 2006/23/EÜ kohaselt välja antud lube ja tervisetõendeid tuleks käsitada nii, nagu need oleksid välja antud vastavalt käesolevale määrusele, et tagada olemasolevate loaõiguste jätkuv kehtimine ning kõigi loaomanike ja pädevate asutuste jaoks sujuv üleminek.

(24)

Sätestada tuleks erandid, mis võimaldaksid üleminekuajal jätkuvalt kohaldada lahknevaid riiklikke tavasid selliste probleemide puhul, kus esimese etapi rakendusmeetmete korral kasutatava kiirmenetluse käigus ei ole ühiseeskirju veel kehtestatud.

(25)

Amet peaks andma hinnangu Euroopa lennujuhilubade süsteemi ja lennunduse üldise süsteemse lähenemisviisi saavutamiseks vajalikele täiendustele ning tagama, et need vastaksid täielikult määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisas kirjeldatud olulistele nõuetele, et esitada komisjonile arvamus koos käesoleva määruse võimalike muudatustega.

(26)

Kõnealuses arvamuses tuleks käsitleda küsimusi, mille puhul esimeses etapis, s.t kiirmenetluse kasutamisel, ei olnud võimalik lahknevate riiklike sätete asemel kehtestada ühiseeskirju, ning seega tehakse ettepanek säilitada võimalus kohaldada üleminekuajal vajaduse korral liikmesriikide õigusakte.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(28)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

(a)

lennujuhiõpilaste suhtes;

(b)

nende lennujuhtide suhtes, kes täidavad oma ülesandeid määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisalas;

(c)

selliste isikute ja organisatsioonide suhtes, kes on vastavalt käesolevale määrusele seotud lennujuhtidele lubade andmise, nende koolitamise, testimise, kontrollimise või tervisekontrolliga.

a)

taotleja põhitegevuskohaks või registrijärgseks asukohaks oleva liikmesriigi määratud või loodud asutus, kui liikmesriikide ja pädevate asutuste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes ei ole sätestatud teisiti;

b)

amet, kui taotleja põhitegevuskoht või registrijärgne asukoht on väljaspool liikmesriikide territooriumi.

a)

loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse võib peatada, kui lennujuhi pädevuse suhtes on tekkinud kahtlusi või kui ta on toime pannud raske väärteo;

b)

loa võib tühistada tõsise hooletuse või kuritarvitamise korral.

a)

ta on vähemalt 18-aastane;

b)

tal on vähemalt tunnistus, mis võimaldab alustada õppetööd ülikoolis või sellega võrdväärsel tasemel, või muud keskharidust tõendav tunnistus, mis võimaldab neil läbida lennujuhikoolituse;

c)

ta on edukalt lõpetanud tunnustatud algkoolituse pädevuse või vajaduse korral oskusmärke saamiseks vastavalt II lisa A-osale;

d)

tal on kehtiv tervisetõend;

e)

ta on tõendanud piisavat keeleoskust vastavalt artiklis 13 sätestatud nõuetele.

a)

ta on vähemalt 21-aastane; Liikmesriigid võivad siiski sätestada madalama vanusepiirangu nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

b)

tal on lennujuhiõpilase luba;

c)

ta on läbinud kinnitatud üksusekoolitusplaani kohase koolituse ja edukalt sooritanud asjakohased eksamid või hindamised vastavalt II lisa B-osas sätestatud nõuetele;

d)

tal on kehtiv tervisetõend;

e)

ta on tõendanud piisavat keeleoskust vastavalt artiklis 13 sätestatud nõuetele.

a)

lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta ei ole avaldatud instrumentaallähenemise ega -väljumise protseduure;

b)

lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, mille kohta on avaldatud instrumentaallähenemise või -väljumise protseduurid; sellele pädevusmärkele lisatakse vähemalt üks artikli 11 lõikes 1 kirjeldatud oskusmärge;

c)

protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

d)

seirega lähenemislennujuhtimine (APS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust saabuvatele, lahkuvatele ja ülelendavatele õhusõidukitele seirevahendeid kasutades; sellele pädevusmärkele lisatakse vähemalt üks artikli 11 lõikes 2 kirjeldatud oskusmärge;

e)

protseduuriline piirkondlik lennujuhtimine (ACP) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutamata;

f)

seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust õhusõidukitele seirevahendeid kasutades; sellele pädevusmärkele lisatakse vähemalt üks artikli 11 lõikes 3 kirjeldatud oskusmärge.

a)

lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal, kus lennuvälja lennuliikluse juhtimist osutatakse ühelt positsioonilt;

b)

maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maapealsele liiklusele;

c)

maapealse liikluse seire oskusmärge (GMS), mis antakse lisaks maapealse liikumise juhtimise oskusmärkele või lähilennujuhtimise oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maapealsele liiklusele, kasutades lennuvälja maapealse liikluse juhtimissüsteeme;

d)

lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR) – loaomaniku pädevus osutada lennuvälja lennuliikluse juhtimise teenust õhus;

e)

lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärge (RAD), mis antakse lisaks AIR või TWR oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust lennuväljal seireradari abil.

a)

radarjuhtimise oskusmärge (RAD) – loaomaniku pädevus osutada lähenemislennujuhtimisteenust, kasutades primaar- ja/või sekundaarradarit;

b)

täppislähenemisradari oskusmärge (PAR), mis antakse lisaks RAD oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada maa pealt juhitavat täppislähenemise teenust õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale, kasutades täppislähenemisradarit;

c)

seireradari abil lähenemise oskusmärge (SRA), mis antakse lisaks RAD oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust maa pealt juhitaval mittetäppislähenemisel, kasutades õhusõiduki lõpplähenemisel maandumisrajale seirevahendeid;

d)

automaatse sõltuva seire oskusmärge (ADS) – loaomaniku pädevus osutada lähenemislennujuhtimisteenust, kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;

e)

lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärge (TCL), mis antakse lisaks RAD või ADS oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennujuhtimisteenust.

a)

radarjuhtimise oskusmärge (RAD) – loaomaniku pädevus osutada lähenemislennu juhtimisteenust, kasutades seireradarit;

b)

automaatse sõltuva seire oskusmärge (ADS) – loaomaniku pädevus osutada piirkondlikku lennujuhtimisteenust, kasutades automaatse sõltuva seire seadmeid;

c)

lähenemisalas lennujuhtimise oskusmärge (TCL), mis antakse lisaks RAD või ADS oskusmärkele – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenust, kasutades mis tahes seireseadmeid kas lähenemisalas ja/või sellega piirnevates sektorites, milles osutatakse lähenemislennu juhtimisteenust;

d)

ookeanilennujuhtimise oskusmärge (OCN) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas.

a)

taotleja on viimase 12 kuu jooksul kasutanud loaga kaasnevaid õigusi heakskiidetud üksuse pädevuskavas esitatud minimaalse arvu tundide jooksul;

b)

taotleja pädevust on hinnatud vastavalt II lisa C osale ning

c)

taotlejal on kehtiv tervisetõend.

a)

suhtlema tulemuslikult nii ainult hääle abil (telefoni/raadiotelefoni teel) kui ka vahetult vesteldes;

b)

suhtlema täpselt ja selgelt üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel;

c)

kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

d)

tulema edukalt ja erilise pingutuseta toime keeleprobleemidega, mis tekivad keerulises olukorras või rutiinse tegevuse või muul moel varem tuttava suhtlusülesande puhul tekkinud ootamatute sündmuste käigus;

e)

kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

a)

kolm aastat, kui tõendatud tase on III lisa kohaselt kutsetase (4. tase) või

b)

kuus aastat, kui tõendatud tase on III lisa kohaselt kõrgtase (5. tase).

a)

tal on lennujuhiluba;

b)

ta on kasutanud lennujuhiloa õigusi vahetult loa andmisele eelneval ajavahemikul vähemalt ühe aasta jooksul või pädeva asutuse kinnitatud pikema ajavahemiku jooksul, võttes arvesse pädevus- ja oskusmärkeid, milleks koolitust antakse, ja

c)

ta on edukalt läbinud heakskiidetud väljaõppejuhendaja kursuse, mille kestel hinnati nõutavaid teadmisi ning pedagoogilisi võimeid asjakohaste eksamitega.

a)

24 kuud, kui lennujuht on kuni 40-aastane;

b)

12 kuud, kui lennujuht on vanem kui 40 aastat.

a)

ta ei tohi kasutada oma loa õigusi juhul, kui on saanud teada oma terviseseisundi halvenemisest, mille tagajärjel võib olla võimatu kasutada loa õigusi ohutult ja nõuetekohaselt;

b)

ta teavitab asjaomast aeronavigatsiooniteenuse osutajat oma terviseseisundi halvenemisest või mis tahes psühhoaktiivse aine või ravimite mõju all olekust, mille tagajärjel võib olla võimatu kasutada loa õigusi ohutult ja nõuetekohaselt.

a)

neil on tõhus juhtimissüsteem ning piisav nõuetekohase kvalifikatsiooni ja töökogemusega personal, et anda käesolevas määruses sätestatud standarditele vastavat koolitust;

b)

nad on selgelt kindlaks määranud ohutusalase vastutuse käsuliinid kogu tunnustatud koolitusorganisatsioonis, sealhulgas juhtkonna otsese ohutusalase vastutuse.

c)

neil on asjakohase koolituse andmiseks vajalikud vahendid, seadmed ja ruumid;

d)

nad tõendavad, et kasutatava juhtimissüsteemi ühe osa moodustab kvaliteedijuhtimissüsteem, mille abil kontrollitakse, kas süsteemid ja menetlused vastavad nõuetele ja on piisavad selle tagamiseks, et koolitusteenused vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

e)

neil on andmete säilitamise süsteem, mis võimaldab asjaomase tegevuse nõuetekohaselt talletada ja tagada nende usaldusväärse jälgitavuse;

f)

nad tõendavad, et käesolevas määruses sätestatud standarditele vastava koolituse korraldamiseks on olemas piisavad rahalised vahendid ning et pakutaval koolitusel on asjakohane ning piisav kindlustuskate.

a)

selliste lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine, mille jaoks pädeva asutuse vastutusalas asjakohane koolitus ja hindamine korraldati;

b)

selliste pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse taastamine, pikendamine ja peatamine, mille kohaseid õigusi pädeva asutuse vastutusalas kasutatakse;

c)

koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine;

d)

koolituskursuste, üksuse koolitusplaanide ja üksuse pädevuskavade tunnustamine;

e)

tasemetestijate heakskiitmine;

f)

koolitussüsteemide jälgimine ja auditeerimine;

g)

asjakohaste edasikaebe- ja teatamismehhanismide kehtestamine;

h)

keeleoskuse kõrgtaseme (5. tase) vajaduse heakskiitmine kooskõlas artikli 13 lõikega 5;

i)

terviseseisundi halvenemisega seotud menetluste heakskiitmine kooskõlas artikli 17 lõikega 3

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/39

(1)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb toimeainete puhul, mille taotluse täielikkus on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2008 (2) artiklile 16, menetlusküsimuste ja heakskiidu andmise tingimuste suhtes kohaldada nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3). Flukviinkonasool on toimeaine, mille taotluse täielikkus on kõnealuse määruse kohaselt kindlaks tehtud.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (4) ja (EÜ) nr 1490/2002 (5) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Flukviinkonasool kuulus nimetatud loetellu.

(3)

Komisjoni 20. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1095/2007 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 3 lõike 2 kohaselt võttis teataja kahe kuu jooksul pärast kõnealuse määruse jõustumist tagasi oma toetuse toimeaine kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse Sellest tulenevalt jäeti komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsusega nr 2008/934/EÜ nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (7) flukviinkonasool nimetatud lisasse kandmata.

(4)

Algne teataja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse kiirendatud menetluse kohaldamiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) artiklites 14–19.

(5)

Taotlus esitati Iirimaale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused, nagu käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Kõnealune taotlus vastab ka muudele määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele.

(6)

Iirimaa hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. Ta edastas selle aruande 13. aprillil 2010. aastal Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet 25. veebruaril 2011 komisjonile oma järelduse flukviinkonasooli kohta (8). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 17. juunil 2011 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena flukviinkonasooli kohta.

(7)

Mitmesuguste uuringute põhjal on ilmnenud, et flukviinkonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võib eeldada, et need vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside puhul. Seepärast on asjakohane kiita flukviinkonasool määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas artikliga 6 ning praeguste teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses on siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(9)

Ilma et see mõjutaks järeldust flukviinkonasooli heakskiitmise kohta, on siiski asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(10)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks liikmesriikidele ja huvitatud isikutele anda piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda toimeaine heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(11)

Ilma et see piiraks määrusega (EÜ) nr 1107/2009 kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ning võttes arvesse üleminekut direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmist. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud flukviinkonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral kehtivaid lube muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike III lisa kohaste ajakohastatud andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ sätestatud ühtsete põhimõtetega.

(12)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on olemas juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes seni vastu võetud kõnealuse direktiivi I lisa muutvate direktiividega või toimeainete heakskiitmise määrustega.

(13)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (10) lisa vastavalt muuta.

(14)

Otsuses 2008/934/EÜ on sätestatud, et flukviinkonasooli ei kanta lisasse ja seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Kõnealuse otsuse lisast on vaja välja jätta flukviinkonasooli käsitlev rida. Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

muudavad vajaduse korral flukviinkonasooli ainsa toimeainena sisaldavate toodete kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015; või

b)

kui toode sisaldab flukviinkonasooli ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. detsembriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/44

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktiga c kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega selliste toimeaine taotluste suhtes, mille täielikkus on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2008 (3) artikliga 16. Toimeaine triasoksiidi taotluse täielikkus on tehtud kindlaks kõnealuse määruse alusel.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (4) ja (EÜ) nr 1490/2002 (5) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Triasoksiid kuulub nimetatud loetellu. Komisjoni otsusega 2009/860/EÜ (6) otsustati triasoksiidi mitte kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(3)

Esialgne teataja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) artiklites 14–19.

(4)

Taotlus esitati Ühendkuningriigile, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast on kinni peetud. Toimeaine näitajad ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu otsuses 2009/860/EÜ. Kõnealune taotlus vastab ka muudele määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele.

(5)

Ühendkuningriik hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning esitas lisaaruande. 10. juunil 2010 esitas Ühendkuningriik selle aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile.

(6)

Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõikidele liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel vaatasid liikmesriikide ja toiduohutusameti eksperdid lisaaruande läbi. Toiduohutusamet esitas triasoksiidi kohta komisjonile järelduse (7)15. veebruaril 2011. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande kavandi, lisaaruande ja toiduohutusameti järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning need vormistati 17. juunil 2011 komisjoni läbivaatusaruandena triasoksiidi kohta.

(7)

Referentliikmesriigi lisaaruandes ja toiduohutusameti uues järelduses keskenduti peamiselt probleemidele, mis tingisid otsuse toimeainet lisasse mitte kanda. Probleeme põhjustas eelkõige see, et usaldusväärse tarbijaohuhinnangu koostamiseks puudusid andmed taimsetes saadustes leiduvate jääkide kohta ja selle kohta, kas jääke võib sattuda loomsetesse saadustesse.

(8)

Taotleja esitas uued andmed, millest ilmneb, et tarbijate ohutaset võib lugeda vastuvõetavaks.

(9)

Seega on tänu taotleja esitatud uutele andmetele leidnud lahenduse probleem, mille tõttu toimeainet ei saanud lisasse kanda. Teisi lahendamata küsimusi ei ole tekkinud.

(10)

Mitme uuringu põhjal on selgunud, et triasoksiidi sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seepärast on asjakohane kiita triasoksiid heaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 ja artikli 6 kohaselt ning arvestades teaduse ja tehnika arengut, oleks vaja lisada teatud tingimusi ja piiranguid.

(12)

Ilma et sellega piirataks otsust kiita heaks triasoksiid, on siiski asjakohane nõuda täiendavat kinnitavat teavet.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (8) lisa vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/48

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/50

(1)

Nõukogu võttis 11. augustil 2010 vastu otsuse 2010/450/ÜVJP, (1) millega Rosalind MARSDEN nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja”) Sudaanis alates 1. septembrist 2010 kuni 31. augustini 2011.

(2)

Lõuna-Sudaani Vabariik kuulutas 9. juulil 2011 välja oma iseseisvuse ning edaspidi hõlmab ELi eriesindaja tegevus kahte iseseisvat riiki.

(3)

Rosalind MARSDEN tuleks nimetada ELi eriesindajaks Sudaani Vabariigis ja Lõuna-Sudaani Vabariigis alates 9. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012. Seepärast tuleks muuta otsust 2010/450/ÜVJP ja pikendada selle kehtivust.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

Artiklid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Rosalind MARSDEN nimetatakse ELi eriesindajaks Sudaani Vabariigis (edaspidi „Sudaan”) ja Lõuna-Sudaani Vabariigis (edaspidi „Lõuna-Sudaan”) alates 9. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu (edaspidi „EL” või „liit”) poliitilistel eesmärkidel seoses Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga, tehes koostööd Sudaani osapoolte, Aafrika Liidu (AL) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) ning teiste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, et saavutada Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahumeelne kooseksisteerimine pärast üldise rahukokkuleppe kehtivuse lõppemist ja Lõuna-Sudaani iseseisvuse väljakuulutamist 9. juulil 2011. Liidu poliitiliste eesmärkide hulka kuulub aktiivne panustamine kõigi üldise rahukokkuleppega seotud ja selle järgsete seni lahendamata küsimuste lahendamisse ja osapoolte abistamine kokkulepitud meetmete rakendamisel; põhja ja lõuna vahelise ebakindla piiriala stabiliseerimiseks tehtavate jõupingutuste toetamine; institutsioonide loomise edendamine ning stabiilsuse, julgeoleku ja arengu tugevdamine Lõuna-Sudaanis; Darfuri konflikti poliitilise lahendamise hõlbustamine; demokraatliku valitsemistava, vastutuse ja inimõiguste austamise edendamine, sealhulgas koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga; tegevuse jätkamine Ida-Sudaanis ning humanitaarabi juurdepääsu parandamine kogu Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis.

Lisaks põhinevad ELi eriesindaja volitused liidu poliitilisel eesmärgil aidata leevendada ja kõrvaldada Issanda Vastupanuarmee (LRA – Lords Resistance Army) tegevusest tulenevaid ohtusid Lõuna-Sudaani ja kogu nimetatud piirkonna stabiilsusele.

Artikkel 3

Volitused

1.   Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

2.   Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas:

3)

Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:

„3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega.”

4)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. septembrist 2010 kuni 30. juunini 2012 ette nähtud lähtesummat – 1 820 000 eurot – suurendatakse 955 000 euro võrra.”

5)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel on liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja bürood, mille juurde kuulub vajalik poliitiline, haldus- ja logistikaalane isikkoosseis, asuvad Brüsselis, Hartumis ja Jubas.”

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EÜ (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

7)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

8)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ELi eriesindaja annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru olukorrast Darfuris ning olukorrast Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis.”

9)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide, sealhulgas Hartumis, Jubas, Addis Abebas ja New Yorgis asuvate delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.”

10)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile enne 2012. aasta jaanuari lõppu eduaruande ja volituste lõppemisel põhjaliku aruande volituste täitmise kohta.”

11.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/53

(1)

Nõukogu võttis 28. veebruaril 2011 vastu otsuse 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas.

(2)

Võttes arvesse Liibüas valitseva olukorra tõsidust, tuleks lisada kaks täiendavat üksust otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,