I LISA

ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMISE MOODUL

1.   jagu

EESMÄRGID

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed õhuheitmete kohta rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga ühtival viisil. Kõnealuses arvepidamises kirjendatakse tekkinud õhuheitmeid, mida riigi majandus õhku heidab, ESA 95 kohaselt majandustegevusalade lõikes. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad õhuheitmete arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. Kõnealuseid andmeid töödeldakse nii, et heitmed oleks omavahel seotud tootmisharude ja kodumajapidamiste tootmis- ja tarbimistegevusega. Käesoleva määruse alusel esitatud otseheitmete andmed seotakse majanduse sisend-väljundtabelite, pakkumise ja kasutamise tabelite ning kodumajapidamiste tarbimisandmetega, mida ESA 95 kohase aruandluse raames komisjonile (Eurostatile) juba esitatakse.

2.   jagu

KATVUS

Õhuheitmete arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning see põhineb samuti residentsuse printsiibil.

Vastavalt ESA 95-le põhineb residentsuse printsiip järgmisel põhimõttel: üksus on riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) antud territooriumi majandustegevuses.

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse heitmeid, mis tulenevad kõikide residendist üksuste tegevusaladest, olenemata sellest, kus on heitmete tekkimise geograafiline asukoht.

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse gaasiliste ja tahkete jääkainete vooge, mis tulenevad rahvamajandusest ja liiguvad atmosfääri. Käesolevas määruses osutatakse terminiga „atmosfäär” keskkonnasüsteemi osale. Süsteemi piiride all mõistetakse piiri rahvamajanduse (mis on osa majandussüsteemist) ja atmosfääri (mis on osa keskkonnasüsteemist) vahel. Pärast süsteemi piiri ületamist on õhku heidetud ained inimese kontrolli alt väljas ja saavad osaks loodusmaterjalide ringlusest ning võivad keskkonda mitmel viisil mõjutada.

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad statistikat järgmiste õhuheitmete heitkoguste kohta:

Õhuheitmete nimetus	Õhuheitmete tähis	Aruandeühik
Süsinikdioksiid, välja arvatud heitmed biomassist	CO2	1 000 tonni (Gg)
Süsinikdioksiid biomassist	Biomassi CO2	1 000 tonni (Gg)
Dilämmastikoksiid	N2O	tonni (Mg)
Metaan	CH4	tonni (Mg)
Perfluorosüsivesinikud	PFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Fluorosüsivesinikud	HFC-d	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Väävelheksafluoriid	SF6	CO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lämmastikoksiidid	NOX	NO2-ekvivalenttonni (Mg)
Lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan	NMVOC-d	tonni (Mg)
Süsinikmonooksiid	CO	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 10 μm	PM10	tonni (Mg)
Tahked peenosakesed läbimõõduga < 2,5 μm	PM2,5	tonni (Mg)
Vääveldioksiid	SO2	tonni (Mg)
Ammoniaak	NH3	tonni (Mg)

Kõik andmed tuleb esitada ümardatult ühe kümnendkohani.

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul koostatakse andmed ESA 95-ga täielikult kooskõlas oleva majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (koondtase A*64). Lisaks tuleb esitada andmed järgmiste näitajate kohta: — kodumajapidamiste õhuheitmed; — ühendavad kirjed, mille all mõeldakse sellistest kirjetest teatamist, mis selgelt ühtlustavad erinevused käesoleva määruse alusel esitatud õhuheitmete arvepidamise ja nende andmete vahel, mis on edastatud riigi ametlike õhuheitmete inventuuridega.

2.

Lõikes 1 osutatud hierarhiline liigitus on järgmine: Õhuheitmed tootmisharude lõikes – NACE Rev.2 (A*64) Kodumajapidamistest heidetavad õhuheitmed — Transport — Küte ja jahutus — Muud Ühendavad kirjed Õhuheitmed kokku (tööstus + kodumajapidamised)   Miinus välismaal viibivad liikmesriigi residendid – Välismaal tegutsevad kalalaevad – Maismaatransport – Veetransport – Õhutransport   Pluss liikmesriigi territooriumil viibivad mitteresidendid + Maismaatransport + Veetransport + Õhutransport   (+ või –) Muud kohandused ja statistilised erinevused   = õhuheitme X koguheide vastavalt UNFCCC (1)/CLRTAP (2) aruandele

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

---

(1)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

(2)  Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon.

II LISA

KESKKONNAMAKSUDE MOODUL MAJANDUSTEGEVUSALADE LÕIKES

1.   jagu

EESMÄRGID

Keskkonnamaksude statistikaga kirjendatakse ja esitatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast ning seda tehakse viisil, mis on täielikult kooskõlas ESA 95 alusel esitatud andmetega. Kõnealuse statistikaga kirjendatakse rahvamajanduse keskkonnamaksudest saadud tulu vastavalt majandustegevusaladele. Majandustegevus hõlmab tootmist ja tarbimist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnamaksudest saadud tulu arvepidamise jaoks majandustegevusalade kaupa koguma, koostama, edastama ja hindama.

Keskkonnamaksustatistika koostamisel saab kasutada otse maksustatistikat ja valitsuse rahandusstatistikat, kuid mõneti oleks kasulikum kasutada ESA 95 alusel esitatud maksuandmeid, kui see on võimalik.

Keskkonnamaksustatistika põhineb hinnatud ja deklareeritud summadel, või ajaliselt kohandatud maksulaekumistel, et tagada ühilduvus ESA 95-ga ja parandada rahvusvahelist võrreldavust.

ESA 95 sisaldab ka teavet selle kohta, millised tootmisharud ja sektorid makse maksavad. ESA 95 alusel esitatud maksuandmed on esitatud institutsiooniliste sektorite arvepidamises ning pakkumise ja kasutamise tabelites.

2.   jagu

KATVUS

Keskkonnamaksude arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA 95 süsteemi piiridega ning keskkonnamaksud koosnevad kohustuslikest, vastuteenustega kompenseerimata rahalistest või mitterahalistest maksetest, mida kogub valitsemissektor või liidu institutsioonid.

Keskkonnamaksud kuuluvad järgmiste ESA 95 kategooriate alla:

—	tootmis- ja impordimaksud (D.2);

—	jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5);

—	kapitalimaksud (D.91).

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnamaksustatistikat, lähtudes järgmisest jaotusest:

—	energiamaksud;

—	transpordimaksud;

—	saastemaksud;

—	ressursimaksud.

Kõik andmed tuleks esitada riigi omavääringus (miljonites).

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul edastatakse andmed makse maksvate üksuste seisukohast.

Tootjate osas edastatakse andmed majandustegevusalade hierarhilise liigituse NACE Rev.2 kohaselt (ESA 95-s esitatud koondtase A*64).

Tarbijate kohta edastatakse järgmised andmed:

—	kodumajapidamised;

—	mitteresidendid.

Kui maksu ei saa siduda ühegi eeltoodud tegevusala rühmaga, edastatakse andmed kui tegevusala rühmadesse jaotamata andmed.

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

III LISA

KOGUMAJANDUSLIKE MATERJALIVOOGUDE ARVEPIDAMISE MOODUL

1.   jagu

EESMÄRGID

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine hõlmab kõiki tahkeid, gaasilisi ja vedelas olekus materjale, välja arvatud õhk ja vesi, mõõdetuna massiühikutes aasta kohta. Sarnaselt rahvamajanduse arvepidamisega on kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamisel kaks eesmärki. Üksikasjalikest materjalivoogudest saadakse põhjalik empiiriline andmebaas arvukate analüütiliste uuringute tegemiseks. Materjalivoogusid kasutatakse ka mitmesuguste kogumajanduslike materjalivoogude näitajate koostamiseks rahvamajanduse jaoks.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2.   jagu

KATVUS

Materjalivoosüsteemi peamine põhimõte on varude ja voogude eristamine. Üldiselt on voog muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajaperioodil, samas kui varu on muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajahetkel. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise aluseks on voopõhimõte. See mõõdab majanduse sisend- ja väljundmaterjali ning varude muutumist naturaalühikutes aasta kohta.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise süsteemi põhimõtetega, näiteks residentsuse printsiip. See peab arvet materjalivoogude üle, mis on seotud kõikide rahvamajanduse residendist üksuste tegevusega, olenemata nende geograafilisest asukohast.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on olulised kaks süsteemi piiride ülest materjalivoo liiki.

1)	Materjalivood rahvamajanduse ja selle loodusliku keskkonna vahel. See hõlmab looduskeskkonnast materjalide (s.o toor- või lähteained või loodusvarad) saamist ning materjalide (neid nimetatakse tihti jääkaineteks) väljundit looduskeskkonda.

2)	Materjalivood rahvamajanduse ja muu maailmamajanduse vahel. See hõlmab importi ja eksporti.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on hõlmatud kõik süsteemi piiride ülesed vood ning inimtekkeliste varude lisandumine. Kõik muud rahvamajanduse sisesed materjalivood ei ole kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemiga hõlmatud. See tähendab, et rahvamajandust käsitletakse kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemis tervikuna ja näiteks tootmisharude vahelise toodete liikumise üle arvestust ei peeta. Samuti on välja jäetud looduskeskkonna sisesed looduslikud vood.

3.   jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks statistika 5. jaos loetletud asjakohaste näitajate kohta.

1.	Kodumaise toorme kasutus (domestic extraction) hõlmab looduskeskkonnast saadavate tahkes, vedelas või gaasilises olekus materjalide (välja arvatud õhk ja vesi) aastast kogust, mida kasutatakse majanduses sisendina.

2.	Import ja eksport naturaalühikutes hõlmab kõiki imporditavaid või eksporditavaid tooteid mõõdetuna massiühikutes. Kauplemistegevusse kaasatud toodete alla kuuluvad kõikide töötlemisetappide kaubad esialgsest tootest kuni valmiskaubani.

4.   jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.	Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.	Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimalusel koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaegade jooksul.

4.	Esimene arvestusaasta on käesoleva määruse jõustumise aasta.

5.	Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2008. aastast esimese arvestusaastani.

6.	Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n iga-aastased andmed (n tähistab arvestusaastat).

5.   jagu

ARUANDETABELID

Järgmistes tabelites loetletud näitajate kohta koostatakse andmed massiühikutes.

Tabel A – Kodumaise toorme kasutus

1.   Biomass

1.1.   Põllukultuurid (välja arvatud söödakultuurid)

1.1.1.   Teravili

1.1.2.   Juur- ja mugulviljad

1.1.3.   Suhkrutaimed

1.1.4.   Kaunviljad

1.1.5.   Pähklid

1.1.6.   Õlitaimed

1.1.7.   Köögiviljad

1.1.8.   Puuviljad

1.1.9.   Kiudtaimed

1.1.10.   Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid

1.2.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass

1.2.1.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)

1.2.1.1.   Põhk

1.2.1.2.   Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)

1.2.2.   Söödakultuurid ja karjamaa biomass

1.2.2.1.   Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)

1.2.2.2.   Karjamaa biomass

1.3.   Puit (lisaks vabatahtlik: puiduvaru netojuurdekasv)

1.3.1.   Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)

1.3.2.   Küttepuit ja muud puidu saadused

1.4.   Looduses elavate kalade püük, veetaimed/-loomad, jahindus ja kogumine

1.4.1.   Looduses elavate kalade püük

1.4.2.   Kõik muud veeloomad ja -taimed

1.4.3.   Jahindus ja looduslike materjalide kogumine

2.   Metallimaagid (töötlemata maagid)

2.1.   Rauamaak

2.2.   Mitteraudmetallimaagid

2.2.1.   Vask (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.2.   Nikkel (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.3.   Plii (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.4.   Tsink (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.5.   Tina (lisaks metallisisalduse vabatahtlik aruandlus)

2.2.6.   Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

2.2.7.   Boksiit ja muu alumiinium

2.2.8.   Uraan ja toorium

2.2.9.   Muud mujal liigitamata

3.   Mittemetalsed mineraalid

3.1.   Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

3.2.   Kriit ja dolomiit

3.3.   Kilt

3.4.   Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

3.5.   Sool

3.6.   Lubjakivi ja kips

3.7.   Savi ja kaoliin

3.8.   Liiv ja kruus

3.9.   Muu mujal liigitamata

3.10.   Kaevandatud maa-aines (sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)

4.   Fossiilse energia kandjad

4.1.   Süsi ja muud tahked energiakandjad

4.1.1.   Ligniit (pruunsüsi)

4.1.2.   Kivisüsi

4.1.3.   Põlevkivi ja tõrvaliivad

4.1.4.   Turvas

4.2.   Vedelad ja gaasilised energiakandjad

4.2.1.   Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

4.2.2.   Maagaas

Tabelid B (Import – kogukaubandus), C (Import – kaubandus väljaspool ELi), D (Eksport – kogukaubandus), E (Eksport – kaubandus väljaspool ELi)

1.   Biomass ja biomasstooted

1.1.   Põllumajanduskultuurid, töötlemata ja töödeldud

1.1.1.   Teraviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.2.   Juur-ja mugulviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.3.   Suhkrutaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.4.   Kaunviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.5.   Pähklid, töötlemata ja töödeldud

1.1.6.   Õlitaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.7.   Köögiviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.8.   Puuviljad, töötlemata ja töödeldud

1.1.9.   Kiudtaimed, töötlemata ja töödeldud

1.1.10.   Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid, töötlemata ja töödeldud

1.2.   Põllumajanduskultuuride jäägid ja söödakultuurid

1.2.1.   Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), töötlemata ja töödeldud

1.2.1.1.   Põhk

1.2.1.2.   Muud põllumajanduskultuuride jäägid

1.2.2.   Söödakultuurid

1.2.2.1.   Söödakultuurid

1.3.   Puit ja puittooted

1.3.1.   Tarbepuit, töötlemata ja töödeldud

1.3.2.   Küttepuit ja muud puidu saadused, töötlemata ja töödeldud

1.4.   Kalapüük ja muud veeloomad ja -taimed, töötlemata ja töödeldud

1.4.1.   Kalapüük

1.4.2.   Kõik muud veeloomad ja -taimed

1.5.   Muud elusloomad kui punktis 1.4 loetletud loomad ning loomsed tooted

1.5.1.   Muud elusloomad kui punktis 1.4 loetletud loomad

1.5.2.   Liha ja lihavalmistised

1.5.3.   Piimatooted, linnumunad ja mesi

1.5.4.   Muud loomsed tooted (loomsed kiud, toornahk, karusnahk, nahk jne)

1.6.   Peamiselt biomassist saadavad tooted

2.   Metallimaagid ja -kontsentraadid, töötlemata ja töödeldud

2.1.   Rauamaagid ja -kontsentraadid, raud ja teras, töötlemata ja töödeldud

2.2.   Mitteraudmetallimaagid ja -kontsentraadid, töötlemata ja töödeldud

2.2.1.   Vask

2.2.2.   Nikkel

2.2.3.   Plii

2.2.4.   Tsink

2.2.5.   Tina

2.2.6.   Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid

2.2.7.   Boksiit ja muu alumiinium

2.2.8.   Uraan ja toorium

2.2.9.   Muu mujal liigitamata

2.3.   Peamiselt metallidest toodetud tooted

3.   Mittemetalsed mineraalid, töötlemata ja töödeldud

3.1.   Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt ja muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)

3.2.   Kriit ja dolomiit

3.3.   Kilt

3.4.   Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks

3.5.   Sool

3.6.   Lubjakivi ja kips

3.7.   Savi ja kaoliin

3.8.   Liiv ja kruus

3.9.   Muu mujal liigitamata

3.10.   Kaevandatud maa-aines(sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)

3.11.   Peamiselt mittemetalsetest mineraalidest toodetud tooted

4.   Fossiilse energia kandjad, töötlemata ja töödeldud

4.1.   Süsi ja muud tahked energiakandjad, töötlemata ja töödeldud

4.1.1.   Ligniit (pruunsüsi)

4.1.2.   Kivisüsi

4.1.3.   Põlevkivi ja tõrvaliivad

4.1.4.   Turvas

4.2.   Vedelad ja gaasilised energiakandjad, töötlemata ja töödeldud

4.2.1.   Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)

4.2.2.   Maagaas

4.3.   Peamiselt fossiilse energia kandjatest toodetud tooted

5.   Muud tooted

6.   Jäätmete import (tabelid B ja C) / eksport (tabelid D ja E) lõplikuks töötlemiseks ja ladestamiseks

Tabelitesse B ja D tehakse seoses residentsuse põhimõttega järgmised kohandused:

Kütus, mida residendist üksused soetavad välismaal (lisa tabelis B esitatud impordile), ja kütus, mida mitteresidendist üksused soetavad riigi territooriumil (lisa tabelis D esitatud ekspordile).

1.	Kütus maismaatranspordi jaoks

2.	Kütus veetranspordi jaoks

3.	Kütus õhutranspordi jaoks

6.   jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

I LISA

SISEMAINE TURISM

1.   jagu

MAJUTUSETTEVÕTETE MAHUTAVUS

A.   Edastatavad muutujad ja jaotused

1)   Piirkondlikul NUTS 2. tasandil ja riigi tasandil edastatavate iga-aastaste andmete raames

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
NACE 55.1	Ettevõtete arv Voodikohtade arv Tubade arv	Asukoha tüüp a ja b
NACE 55.2	Ettevõtete arv Voodikohtade arv	Asukoha tüüp a ja b
NACE 55.3	Ettevõtete arv Voodikohtade arv	Asukoha tüüp a ja b

2)   [vabatahtlik] Riigi tasandil edastatavate iga-aastaste andmete raames

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
NACE 55.1	Ettevõtete arv Voodikohtade arv Tubade arv	Suurusklass

3)   Riigi tasandil kolme aasta tagant edastatavate andmete raames

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
NACE 55.1	Selliste ettevõtete arv, kus on üks või enam tuba, mis on kohandatud piiratud liikumisvõimega isikutele, sealhulgas ratastooli kasutajatele

B.   Vaatluse ulatuse piirang

1)	„Hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete” ning „puhkuse- ja muu lühiajalise majutuse” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam voodikohta.

2)	„Laagriplatside, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatside” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam laagrissejäämise kohta.

3)

Liikmesriigid, kelle osakaal turistidele mõeldud majutusasutustes ööbimiste koguarvust Euroopa Liidus on alla 1 %, võivad vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kakskümmend või enam voodikohta (kakskümmend või enam laagrissejäämise kohta).

C.   Perioodilisus

Kolme aasta tagant edastatava muutuja puhul, mis on nimetatud punkti A alapunktis 3, on esimene võrdlusaasta 2015.

2.   jagu

MAJUTUSETTEVÕTETE HÕIVATUS (SISETURISM JA SISSETULEV TURISM)

A.   Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

1)   Piirkondlikul NUTS 2. tasandil ja riigi tasandil

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
Kokku (kõik majutusettevõtete liigid)	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes	Asukoha tüüp a ja b
NACE 55.1	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv
	Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär
NACE 55.2	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv
NACE 55.3	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv

2)   Riigi tasandil

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
NACE 55.1	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes	Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond [vabatahtlik] Suurusklassid
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv	Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond
	Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär	[vabatahtlik] Suurusklassid
NACE 55.2	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes	Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv	Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond
NACE 55.3	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes	Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv	Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond

B.   Riigi tasandil igakuiste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Majutusviis	Muutujad	Jaotused
NACE 55.1	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv
	Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär
NACE 55.2	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv
NACE 55.3	Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes
	Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv

C.   Vaatluse ulatuse piirang

1)	„Hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete” ning „puhkuse- ja muu lühiajalise majutuse” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on 10 või enam voodikohta.

2)	„Laagriplatside, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatside” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on 10 või enam laagrissejäämise kohta.

3)	Liikmesriigid, kelle osakaal turistidele mõeldud majutusasutustes ööbimiste koguarvust Euroopa Liidus on alla 1 %, võivad vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on 20 või enam voodikohta (20 või enam laagrissejäämise kohta).

4)	Punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud ulatuse piirangu rakendamise korral edastatakse igal aastal vaatlusest välja jäetud majutusettevõtetes residentide ja mitteresidentide ööbimiste hinnanguline üldarv võrdlusaastal.

5)	Esimese võrdlusaasta puhul, mille kohta käesoleva määruse alusel andmeid nõutakse, esitatakse punktis 4 kirjeldatud hinnang 12 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

6)	Liikmesriigid võivad hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete tubade hõivatuse netomäära käsitleva vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on 25 või enam voodikohta.

D.   Kiiresti muutuvad põhinäitajad

Käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktis c osutatud kiiresti muutuvad põhinäitajad on käesoleva jao punktis B loetletud muutujad, mis käsitlevad ööbimiste arvu.

3.   jagu

1. JA 2. JAO SUHTES KOHALDATAVAD LIIGITUSED

A.   Majutusviis

Majutusviisi puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt NACE gruppidele 55.1, 55.2 ja 55.3:

—	hotellid ja muud sarnased majutusettevõtted;

—	puhkuse- ja muu lühiajaline majutus;

—	laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid.

B.   Asukohatüüp a

Asukohatüübi a puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt majutusettevõtte asukoha valla (või samaväärse kohaliku haldusüksuse) linnastumise astmele:

—	tiheasustusega piirkond;

—	keskmise asustusega piirkond;

—	hõreasustusega piirkond.

C.   Asukohatüüp b

Asukohatüübi b puhul kasutatakse kahte kategooriat vastavalt majutusettevõtte asukoha valla (või samaväärse kohaliku haldusüksuse) lähedusele merele:

—	rannikupiirkond;

—	mitte mereäärne piirkond.

D.   Suurusklass

Suurusklassi puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt tubade arvule majutusettevõtetes:

—	väikeettevõtted: alla 25 toa;

—	keskmise suurusega ettevõtted: 25–99 tuba;

—	suurettevõtted: alates 100 toast; märkida eraldi ja vabatahtlikult: „100–249 tuba” ja „alates 250 toast”.

E.   Riigid ja geograafilised piirkonnad

Majutusettevõtetes peatuvate külaliste elukohariigi või elukoha geograafilise piirkonna puhul kasutatakse järgmisi kategooriaid:

—	Euroopa Liit (liit), eraldi märkida: iga liikmesriik;

—	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA), eraldi märkida: Island, Norra, Šveits (sealhulgas Liechtenstein);

—	teised Euroopa riigid (mis ei kuulu liitu ega EFTAsse, välja arvatud Venemaa, Türgi, Ukraina);

—

Venemaa;

—

Türgi;

—

Ukraina;

—	Aafrika, eraldi märkida: Lõuna-Aafrika;

—	Põhja-Ameerika, eraldi märkida: Ameerika Ühendriigid, Kanada;

—	Lõuna- ja Kesk-Ameerika, eraldi märkida: Brasiilia;

—	Aasia, eraldi märkida: Hiina Rahvavabariik, Jaapan, Korea Vabariik;

—	Austraalia, Okeaania ning muud territooriumid, eraldi märkida: Austraalia.

4.   jagu

SISEMAINE TURISM MITTE-ÜÜRITUD MAJUTUSKOHTADES

A.   Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad

[vabatahtlik] Mitte-üüritud majutuskohtades ööbimiste arv võrdlusaasta jooksul.

B.   Jaotus

[vabatahtlik] Punktis A nimetatud muutuja jaotatakse liidust pärit külastajate elukohariikide kaupa, samas kui liidust väljaspool elavate külastajate andmed rühmitatakse ühte lisakategooriasse.

II LISA

RIIGI TURISM

1.   jagu

TURISMIS OSALEMINE ISIKLIKEL EESMÄRKIDEL

A.   Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Muutujad	Isiklikel eesmärkidel reiside jaotus kestuse ja sihtkohtade kaupa	Sotsiaaldemograafiline jaotus
1. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes on võrdlusaasta jooksul osalenud turismis isiklikel eesmärkidel reisiga 2. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes ei ole võrdlusaasta jooksul osalenud turismis isiklikel eesmärkidel reisiga	a) Igasugune reis (st on sooritatud vähemalt üks reis vähemalt ühe ööbimisega) b) Ainult riigisisesed reisid (st on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis vähemalt ühe ööbimisega, kuid ei ole sooritatud välisreise) c) Ainult välisreisid (st on sooritatud vähemalt üks välisreis vähemalt ühe ööbimisega, kuid ei ole sooritatud riigisiseseid reise) d) Riigisisesed reisid ja välisreisid (st on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis vähemalt ühe ööbimisega ning vähemalt üks välisreis vähemalt ühe ööbimisega) e) Lühikesed reisid (st on sooritatud vähemalt üks reis ühe kuni kolme ööbimisega) f) Pikad reisid (st on sooritatud vähemalt üks reis nelja või enama ööbimisega) g) Pikad riigisisesed reisid (st on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis nelja või enama ööbimisega, kuid ei ole sooritatud nelja või enama ööbimisega välisreise) h) Pikad välisreisid (st on sooritatud vähemalt üks välisreis nelja või enama ööbimisega, kuid ei ole sooritatud nelja või enama ööbimisega riigisiseseid reise) i) Pikad riigisisesed reisid ja välisreisid (st on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis nelja või enama ööbimisega ning vähemalt üks välisreis nelja või enama ööbimisega)	1. Sugu 2. Vanuserühm 3. [vabatahtlik] Haridustase 4. [vabatahtlik] Tööhõive 5. [vabatahtlik] Leibkonna sissetuleku suurus

Isiklikel eesmärkidel reiside jaotus kestuse ja sihtkoha järgi ühendatakse sotsiaaldemograafilise jaotusega.

B.   Kolme aasta tagant esitatavate andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Muutujad	Jaotus peamiste põhjuste kaupa, miks ei ole võrdlusaastal turismis isiklikul eesmärgil reisimisega osaletud (vastajad võivad nimetada mitu põhjust)	Sotsiaaldemograafiline jaotus
1. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes ei ole võrdlusaasta jooksul turismis isiklikul eesmärgil reisimisega osalenud (st ei ole võrdlusaastal sooritanud ühtki vähemalt ühe ööbimisega isiklikul eesmärgil reisi)	a) Rahalised põhjused (puhkusereiside jaoks ei ole raha, ei saa endale puhkust lubada) b) Vaba aja puudumine perekondlike kohustuste tõttu c) Vaba aja puudumine töö- või õppimisega seotud kohustuste tõttu d) Tervislikud põhjused või piiratud liikumisvõime e) Eelistus jääda koju, puudub motivatsioon reisimiseks f) Turvalisus g) Muud põhjused	1. Sugu 2. Vanuserühm 3. [vabatahtlik] Haridustase 4. [vabatahtlik] Tööhõive 5. [vabatahtlik] Leibkonna sissetuleku suurus

Jaotus turismis isiklikul eesmärgil reisimisega osalemata jätmise peamiste põhjuste järgi ühendatakse sotsiaaldemograafilise jaotusega.

Kolme aasta tagant esitatavate muutujate puhul on esimene võrdlusaasta 2013.

C.   Sotsiaaldemograafilise jaotuse puhul kohaldatav liigitus

1)   Sugu: mees, naine.

2)   Vanuserühm: alla 15-aastased [vabatahtlik], 15–24-aastased, 25–34-aastased, 35–44-aastased, 45–54-aastased, 55–64-aastased, üle 65-aastased, kusjuures tuleb summeerida vanuserühmad 25–44 ja 45–64.

3)   Haridustase: põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2), keskharidus (ISCED 3 või 4), kõrgharidus (ISCED 5 või 6).

4)   Tööhõive: töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja), töötu, üliõpilane (või õpilane), muu mittetöötav.

5)   Leibkonna sissetuleku suurus: kvartiilides.

2.   jagu

REISID JA REISE SOORITANUD KÜLASTAJAD

A.   Edastatavad muutujad

	Muutujad	Edastatav liigitus	Perioodilisus
1.	Reisi alguskuu		Igal aastal
2.	Reisi kestus ööbimiste arvuna		Igal aastal
3.	[Ainult välisreiside kohta] Reisi kestus: ööbimiste arv oma riigi piires		Kolme aasta tagant
4.	Peamine sihtriik	Vastavalt käesoleva määruse artikli 10 kohaselt koostatud metoodikajuhendis esitatud riikide loetelule	Igal aastal
5.	Reisi põhieesmärk	a) Isiklikul eesmärgil reis: vaba aja veetmine, lõõgastus või puhkus b) Isiklikul eesmärgil reis: sugulaste ja sõprade külastamine c) Isiklikul eesmärgil reis: muu (nt palverännak, ravi jm) d) Ametireis/ärireis	Igal aastal
6.	[Ainult isiklikel eesmärkidel reisid] Sihtkoha liik, lubatud mitu vastust	a) Linn b) Rannik c) Maakoht (sh järve kallas, jõgi jms) d) Kruiisilaev e) Mäestik (mägismaa, künkad jms) f) Muu	Kolme aasta tagant
7.	[Ainult isiklikel eesmärkidel reisid] Laste osalus reisiseltskonnas	a) Jah b) Ei	Kolme aasta tagant
8.	Peamine transpordiliik	a) Õhutransport (regulaar- või tellimuslennud või muud lennuteenused) b) Veetransport (liinilaevad ja praamid, kruiisilaevad, lõbusõidulaev, renditud laev jms) c) Raudteetransport d) Bussitransport (regulaarvedu või graafikuväline vedu) e) Mootorsõiduk (isiklik või renditud) f) Muu (nt jalgratas)	Igal aastal
9.	Peamine majutusviis	a) Üüritud majutus: hotellid või muud sarnased majutusettevõtted b) Üüritud majutus: laagriplatsid ja haagissuvilate parkimisplatsid (mitte alalise elukohana kasutatavad) c) Üüritud majutus: muu üüritud majutus (terviseteenuseid pakkuvad ettevõtted, matkamajad, jahisadamad jms) d) Mitte-üüritud majutus: endale kuuluv puhkeotstarbeline eluruum e) Mitte-üüritud majutus: sugulaste või sõprade poolt tasuta pakutav majutus f) Mitte-üüritud majutus: muu mitte-üüritud majutus	Igal aastal
10.	Reisi broneerimine: reisikorraldaja või reisibüroo teenuste kasutamine peamise transpordivahendi broneerimiseks	a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda	Kolme aasta tagant
11.	Reisi broneerimine: reisikorraldaja või reisibüroo teenuste kasutamine peamise majutusviisi broneerimiseks	a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda	Kolme aasta tagant
12.	[Ainult reiside puhul, kus peamise transpordivahendi või peamise majutusviisi broneerimiseks ei ole kasutatud reisikorraldaja ega reisibüroo teenuseid] Reisi broneerimine (iseseisvalt)	a) Teenused broneeriti vahetult teenusepakkujalt b) Broneeringut ei olnud vaja	Kolme aasta tagant
13.	Reisi broneerimine: pakettreis	a) Jah b) Ei	Kolme aasta tagant
14.	Reisi broneerimine: peamise transpordivahendi broneerimine Interneti kaudu	a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda	Kolme aasta tagant
15.	Reisi broneerimine: peamise majutusviisi broneerimine Interneti kaudu	a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda	Kolme aasta tagant
16.	Üksikturisti transpordiga seotud reisikulud		Igal aastal
17.	Üksikturisti majutusega seotud reisikulud		Igal aastal
18.	[vabatahtlik] Ühe turisti kulutused reisi vältel toidule ja joogile restoranides ja kohvikutes		Igal aastal
19.	Muud üksikturisti reisi ajal tehtud kulud, märkida eraldi (19a): kestvuskaubad ja väärisesemed		Igal aastal
20.	Külastaja profiil: sugu järgmise liigituse kohaselt:	a) Mees b) Naine	Igal aastal
21.	Külastaja profiil: vanus täisaastates		Igal aastal
22.	Külastaja profiil: elukohariik		Igal aastal
23.	[vabatahtlik] Külastaja profiil: haridustase	a) Põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2) b) Keskharidus (ISCED 3 või 4) c) Kõrgharidus (ISCED 5 või 6)	Igal aastal
24.	[vabatahtlik] Külastaja profiil: tööhõive	a) Töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja) b) Töötu c) Üliõpilane (või õpilane) d) Muu mittetöötav	Igal aastal
25.	[vabatahtlik] Külastaja profiil: leibkonna sissetulek kvartiilides		Igal aastal

B.   Vaatluse ulatuse piirang

Vaatlus hõlmab kõiki vähemalt 15-aastaste või vanemate residentide vähemalt ühe ööbimisega reise väljaspool nende tavapärast elukeskkonda, mis lõppesid vaatlusperioodi jooksul. Andmeid alla 15-aastaste elanike kohta võib esitada eraldi ja vabatahtlikult.

C.   Perioodilisus

1)	Selliste kolme aasta tagant esitatavate muutujate ja kategooriate puhul, mis on loetletud punkti A alapunktides 3, 6 ja 7, on esimene võrdlusaasta 2013.

2)	Selliste kolme aasta tagant esitatavate muutujate ja kategooriate puhul, mis on loetletud punkti A alapunktides 10 kuni 15, on esimene võrdlusaasta 2014.

3.   jagu

ÜHEPÄEVA-KÜLASTUSED

A.   Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused (ühepäeva-külastused välisriiki)

Muutujad	[vabatahtlik] Jaotused	[vabatahtlik] Sotsiaaldemograafiline jaotus
1. Isiklikel eesmärkidel välisriiki sooritatud ühepäeva-külastuste arv 2. Ametialastel eesmärkidel välisriiki sooritatud ühepäeva-külastuste arv	a) sihtriigi alusel	1. Sugu 2. Vanuserühm 3. Haridustase 4. Tööhõive 5. Leibkonna sissetulek
3. Kulutused isiklikel eesmärkidel välisriiki sooritatud ühepäeva-külastuste ajal 4. Kulutused ametialastel eesmärkidel välisriiki sooritatud ühepäeva-külastuste ajal	a) sihtriigi alusel b) kulutuste liigi alusel: transport, sisseostud, restoranid/kohvikud, muu

B.   Kolme aasta tagant esitatavate andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused (riigisisesed ühepäeva-külastused)

Muutujad	[vabatahtlik] Jaotused	[vabatahtlik] Sotsiaaldemograafiline jaotus
1. Isiklikel eesmärkidel sooritatud riigisiseste ühepäeva-külastuste arv 2. Ametialastel eesmärkidel sooritatud riigisiseste ühepäeva-külastuste arv		1. Sugu 2. Vanuserühm 3. Haridustase 4. Tööhõive 5. Leibkonna sissetulek
3. Kulutused isiklikel eesmärkidel sooritatud riigisiseste ühepäeva-külastuste ajal 4. Kulutused ametialastel eesmärkidel sooritatud riigisiseste ühepäeva-külastuste ajal	a) kulutuste liigi alusel: transport, sisseostud, restoranid/kohvikud, muu

C.   Sotsiaaldemograafilise jaotuse puhul kohaldatav liigitus

Sotsiaaldemograafilise jaotuse puhul kohaldatakse käesoleva lisa 1. jao punktis C esitatud liigitust.

D.   Vaatluse ulatuse piirang

Vaatlus hõlmab kõiki vähemalt 15-aastaste või vanemate residentide ühepäeva-külastusi, mis toimusid väljapoole nende tavapärast elukeskkonda. Andmeid alla 15-aastaste elanike kohta võib esitada eraldi ja vabatahtlikult.

E.   Perioodilisus ja esimene vaatlusperiood

1)	Punktis A loetletud andmed ühepäeva-külastuste kohta edastatakse kord aastas, tuues eraldi välja eelmise kalendriaasta kõik neli kvartalit. Esimene vaatlusperiood algab 1. jaanuaril 2014.

2)	Punktis B loetletud andmed ühepäeva-külastuste kohta edastatakse iga kolme aasta tagant, tuues eraldi välja eelmise kalendriaasta kõik neli kvartalit. Esimene vaatlusperiood algab 1. jaanuaril 2015. Andmete esitamine on vabatahtlik ainult esimesel vaatlusperioodil.

I LISA

Deklaratsioonid, mille Euroopa Liit esitab laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) heakskiitmise ajal kooskõlas konventsiooni artikliga 63

A.   ARTIKLI 59 LÕIKE 3 KOHANE DEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB EUROOPA LIIDU PÄDEVUST KONVENTSIOONIGA REGULEERITUD KÜSIMUSTES

1.	Euroopa Liit deklareerib, et tal on pädevus kõigis konventsiooniga reguleeritud küsimustes. Konventsioon on liikmesriikidele siduv, kuna selle kiidab heaks Euroopa Liit.

2.

Euroopa Liidu liikmed on praegu Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

3.	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei kohaldata käesolevat deklaratsiooni Taani Kuningriigi suhtes.

4.

Käesolevat deklaratsiooni ei kohaldata liikmesriikide selliste territooriumide suhtes, kus Euroopa Liidu toimimise lepingut ei kohaldata (vt kõnealuse lepingu artiklit 355), ja sellega ei piirata selliseid meetmeid ega seisukohti, mida asjaomased liikmesriigid võivad konventsiooni alusel võtta kõnealuste territooriumide nimel ja huvides.

5.

Konventsiooni rakendamise eest keskasutustevahelises koostöös vastutavad iga konkreetse Euroopa Liidu liikmesriigi keskasutused. Seetõttu, kui konventsiooniosaliseks oleva riigi keskasutusel tekib vajadus võtta ühendust Euroopa Liidu liikmesriigi keskasutusega, peaks ta võtma ühendust otse asjaomase keskasutusega. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad, juhul kui nad seda vajalikuks peavad, ka kõigis erikomisjonides, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet konventsiooni kohaldamise üle.

B.   ARTIKLI 2 LÕIKES 3 OSUTATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liit deklareerib, et ta laiendab konventsiooni II ja III peatüki kohaldamist abikaasade ja endiste abikaasade vahelistele ülalpidamiskohustustele.

II LISA

Reservatsioon, mille Euroopa Liit esitab laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) heakskiitmise ajal kooskõlas konventsiooni artikliga 62

Euroopa Liit esitab järgmise konventsiooni artikli 44 lõikes 3 ette nähtud reservatsiooni:

Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Poola Vabariik, Slovaki Vabariik, Rootsi Kuningriik ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik on prantsuse keele kasutamise vastu keskasutustevahelises suhtluses.

III LISA

Deklaratsioonid, mille Euroopa Liit esitab laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni („konventsioon”) sõlmimise ajal kooskõlas konventsiooni artikliga 63

1.   ARTIKLI 11 LÕIKES 1 OSUTATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liit deklareerib, et muud kui konventsiooni artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a nimetatud taotlused peavad allpool loetletud liikmesriikides sisaldama iga loetletud liikmesriigi puhul nimetatud teavet või dokumente.

Belgia Kuningriik

—	Artikli 10 lõike 1 punktide e ja f ning lõike 2 punktide b ja c kohaste taotluse puhul kogu otsuse või otsuste tekst kinnitatud koopia või koopiatena.

Tšehhi Vabariik

—	Artikli 42 alusel keskasutusele antud volikiri.

Saksamaa Liitvabariik

—	Õigustatud isiku kodakondsus, elukutse või amet ning vajaduse korral tema seadusliku esindaja nimi ja aadress;

—	kohustatud isiku kodakondsus, elukutse või amet, kui need on õigustatud isikule teada;

—	kui taotluse esitab avaliku õiguse teenuseosutaja, kes kinnitab ülekantud õigusest tulenevaid ülalpidamisnõudeid, siis selle isiku nimi ja kontaktandmed, kelle nõuded on üle kantud;

—	täitmisele pööratava nõude indekseerimise korral indekseerimise arvutamise meetod ning seaduslikult kehtestatud viivise tasumise kohustuse korral kohustusliku viivise määr ja selle tasumise alguskuupäev.

Läti Vabariik

—

Taotlus sisaldab taotleja isikukoodi (kui see on antud Läti Vabariigis) või identifitseerimisnumbrit, kui see on olemas; kostja isikukoodi (kui see on antud Läti Vabariigis) või identifitseerimisnumbrit, kui see on olemas; kõigi nende isikute isikukoode (kui need on antud Läti Vabariigis) või identifitseerimisnumbreid (kui need on olemas), kellele elatist taotletakse.

—

Konventsiooni artikli 10 lõike 1 punktides a, b, d ja f ning lõike 2 punktides a ja c osutatud taotlustele, mis ei puuduta lastele makstavat elatist (konventsiooni artikli 15 tähenduses) lisatakse dokument, milles on märgitud, mil määral osutati taotlejale tasuta õigusabi päritoluriigis, samuti teave juba taotletud õigusabi liigi ja ulatuse kohta ning selle kohta, millist täiendavat õigusabi vajatakse.

Poola Vabariik

I.   Artikli 10 lõike 1 punkti b kohane taotlus

1.	Otsuse täitmise taotlus peaks sisaldama kohtuotsuse teinud kohtu nime, kohtuotsuse kuupäeva ning menetlusosaliste eesnime ja perekonnanime.

2.

Lisada tuleks järgmised dokumendid: — täitmisele pööratava akti originaal (kohtuotsuse tõendatud koopia koos selle täitmiskorraldusega); — üksikasjalik maksete loetelu; — pangakonto andmed, kuhu tuleks üle kanda täitmise objektiks olev summa; — taotluse koopia koos lisadega; — kõigi dokumentide tõlge poola keelde, mille teostab (elukutseline) vandetõlkija.

3.	Taotluse, taotluse aluseks olevad asjaolud, maksete loetelu ning teabe kohustatud isiku rahalise seisukorra kohta peab õigustatud isik (peavad õigustatud isikud) allkirjastama isiklikult ning alaealiste puhul peab allkirja andma nende seaduslik esindaja.

4.	Kui täitmisele pööratava akti originaal ei ole õigustatud isiku valduses, tuleb seda taotluses põhjendada (nt dokument on kadunud või hävinud või kui täitmisele pööratavat akti ei ole koostanud kohus).

5.	Täitmisele pööratava akti kadumise korral tuleks lisada taotlus, et kohus koostaks uue akti ning asendaks sellega kadunud akti.

II.   Artikli 10 lõike 1 punktide c ja d kohased taotlused

1.	Lapsele elatise määramise otsuse tegemise taotlus peaks sisaldama iga õigustatud isiku osas taotletavat lapse elatise igakuist summat.

2.	Taotluse ja taotluse aluseks olevad asjaolud peab õigustatud isik (peavad õigustatud isikud) allkirjastama isiklikult ning alaealiste puhul peab allkirja andma nende seaduslik esindaja.

3.

Lapsele elatise määramise otsuse tegemise taotluse põhjenduses tuleb esitada kõik taotlust põhjendavad asjaolud ning eelkõige esitada järgmine teave: a. õigustatud ja kohustatud isiku vaheline suhe: laps (abielu ajal sündinud laps / kohustatud isiku poolt ametlikult tunnistatud laps / kohtumenetlustega tuvastatud isadus), muu sugulane, abikaasa, endine abikaasa; b. õigustatud isiku rahalist seisukorda käsitlev teave peab hõlmama järgmist teavet: — õigustatud isiku vanus, tervislik seisund ja haridustase; — õigustatud isiku igakuised kulutused (toit, rõivad, isikliku hügieeni tarbed, ennetusvahendid, ravimid, rehabilitatsioon, koolitus, vaba aeg, erakorralised kulud jne); — (kui lapse elatist taotletakse enam kui ühe õigustatud isiku osas, tuleb eelnimetatud teave esitada iga õigustatud isiku kohta); — alaealist õigustatud isikut hooldava lapsevanema haridustase, omandatud kutseala ja tegelik kutseala; — õigustatud isikut hooldava lapsevanema igakuise sissetuleku allikad ja summa; — alaealist õigustatud isikut hooldava lapsevanema igakuised kulutused iseendale ja lisaks õigustatud isikule ka teistele ülalpeetavatele; c. kohustatud isiku rahalist seisukorda käsitlev teave peaks samuti hõlmama teavet tema haridustaseme, omandatud kutseala ja tegeliku kutseala kohta.

4.	Märkida tuleks ka see, milliseid põhjustes esitatud asjaolusid tuleks kasutada tõendite kogumisel (nt dokumendi ettelugemine kohtuistungil, tunnistaja(te) ärakuulamine, õigustatud isiku või tema seadusliku esindaja ärakuulamine, kohustatud isiku ärakuulamine jne).

5.	Selleks, et kohus saaks tõendeid koguda, tuleb ära märkida kõik vajaminevad tõendid ja kogu vajalik teave.

6.	Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või tõendatud koopiad; võõrkeeles koostatud dokumentidele tuleks lisada nende tõendatud tõlge poola keelde.

7.	Tunnistajad: lisada tuleks iga tunnistaja eesnimi, perekonnanimi ja aadress.

III.   Artikli 10 lõike 1 punktide e ja f kohased taotlused

1.	Elatise määramise otsuse muutmise taotlus peab sisaldama järgmist teavet: a. kohtuotsuse teinud kohtu nimi, kohtuotsuse kuupäev ning menetlusosaliste eesnimi ja perekonnanimi; b. iga õigustatud isiku osas taotletava elatise igakuine summa eelnevalt määratud elatise asemel.

2.	Taotluses esitatud põhjused peaksid esile tooma muutunud asjaolud, mis on elatise summa muutmise taotluse aluseks.

3.	Taotluse ja taotluse aluseks olevad asjaolud peab õigustatud isik (peavad õigustatud isikud) allkirjastama isiklikult ning alaealiste puhul peab allkirja andma nende seaduslik esindaja.

4.	Märkida tuleks ka see, milliseid põhjustes esitatud asjaolusid tuleks esitada tõendite kogumisel (nt dokumendi ettelugemine kohtuistungil, tunnistaja(te) ärakuulamine, õigustatud isiku või tema seadusliku esindaja ärakuulamine, kohustatud isiku ärakuulamine jne).

5.	Selleks, et kohus saaks tõendeid koguda, tuleb ära märkida kõik vajaminevad tõendid ja kogu vajalik teave.

6.	Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või tõendatud koopiad; võõrkeeles koostatud dokumentidele tuleks lisada nende tõendatud tõlge poola keelde.

7.	Tunnistajad: lisada tuleks iga tunnistaja eesnimi, perekonnanimi ja aadress.

IV.   Artikli 10 lõike 2 punktide b ja c kohased taotlused

1.	Elatise määramise otsuse muutmise taotlus peab sisaldama järgmist teavet: a. otsuse teinud kohtu nimi, kohtuotsuse kuupäev ning menetlusosaliste eesnimi ja perekonnanimi; b. iga õigustatud isiku osas taotletava elatise igakuine summa eelnevalt määratud elatise asemel.

2.	Taotluses esitatud põhjused peaksid esile tooma muutunud asjaolud, mis on elatise summa muutmise taotluse aluseks.

3.	Taotluse ja taotluse aluseks olevad asjaolud peab õigustatud isik (peavad õigustatud isikud) allkirjastama isiklikult ning alaealiste puhul peab allkirja andma nende seaduslik esindaja.

4.	Märkida tuleks ka see, milliseid põhjustes esitatud asjaolusid tuleks esitada tõendite kogumisel (nt dokumendi ettelugemine kohtuistungil, tunnistaja(te) ärakuulamine, õigustatud isiku või tema seadusliku esindaja ärakuulamine, kohustatud isiku ärakuulamine jne).

5.	Selleks, et kohus saaks tõendeid koguda, tuleb ära märkida kõik vajaminevad tõendid ja kogu vajalik teave.

6.	Taotlusele lisatud dokumendid peavad olema originaalid või tõendatud koopiad; võõrkeeles koostatud dokumentidele tuleks lisada nende tõendatud tõlge poola keelde.

7.	Tunnistajad: lisada tuleks iga tunnistaja eesnimi, perekonnanimi ja aadress.

Slovaki Vabariik

—	Teave kõigi seotud isikute kodakondsuse kohta.

Ühendkuningriik

Artikli 10 lõike 1 punkti b kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Otsuse originaal ja/või tõendatud koopia; tõend täitmisele pööratavuse kohta; maksete loetelu; dokument, mis tõendab, et kohustatud isik ilmus esimesele istungile, ning kui ta ei ilmunud, siis dokument, mis tõendab kohustatud isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist või seda, et talle teatati algsest otsusest ning anti võimalus ennast kaitsta või edasi kaevata; avaldus kohustatud isiku asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; abielu või muu kooseluvormi lõpetamist tõendava korralduse või muu dokumendi tõendatud koopia, kui see on asjakohane.

Šotimaa

Otsuse originaal ja/või tõendatud koopia; tõend täitmisele pööratavuse kohta; maksete loetelu; dokument, mis tõendab, et kohustatud isik ilmus esimesele istungile, ning kui ta ei ilmunud, siis dokument, mis tõendab kohustatud isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist või seda, et talle teatati algsest otsusest ning anti võimalus ennast kaitsta või edasi kaevata; avaldus kohustatud isiku asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane.

Põhja-Iirimaa

Otsuse originaal ja/või tõendatud koopia; tõend täitmisele pööratavuse kohta; maksete loetelu; dokument, mis tõendab, et kohustatud isik ilmus esimesele istungile, ning kui ta ei ilmunud, siis dokument, mis tõendab kohustatud isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist või seda, et talle teatati algsest otsusest ning anti võimalus ennast kaitsta või edasi kaevata; avaldus kohustatud isiku asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane.

Artikli 10 lõike 1 punkti c kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; avaldus kostja asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kostja isikuandmete kohta; võimaluse korral kostja foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane. abielu või muu kooseluvormi lõpetamist tõendava korralduse või muu dokumendi tõendatud koopia, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; õigusabitaotlus; põlvnemissuhet tõendav dokument, kui see on asjakohane; mis tahes muud artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d, artikli 25 lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 kohased dokumendid, kui need on asjakohased.

Šotimaa

Finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; avaldus kostja asukoha kohta; avaldus kostja isikuandmete kohta; võimaluse korral kostja foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; õigusabitaotlus; põlvnemissuhet tõendav dokument, kui see on asjakohane.

Põhja-Iirimaa

Finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; avaldus kostja asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kostja isikuandmete kohta; võimaluse korral kostja foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; Nisi dekreedi (ajutine lahutustunnistus) tõendatud koopia, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; õigusabitaotlus; põlvnemissuhet tõendav dokument, kui see on asjakohane; mis tahes muud artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d, artikli 25 lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 kohased dokumendid, kui need on asjakohased.

Artikli 10 lõike 1 punkti d kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Artikliga 20 või artikli 22 punktiga b või e seonduva otsuse tõendatud koopia koos selle otsuse tegemist käsitlevate dokumentidega; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; avaldus kostja asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kostja isikuandmete kohta; võimaluse korral kostja foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; abielu või muu kooseluvormi lõpetamist tõendava korralduse või muu dokumendi tõendatud koopia, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; põlvnemissuhet tõendav dokument, kui see on asjakohane; mis tahes muud artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d, artikli 25 lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 kohased dokumendid, kui need on asjakohased.

Šotimaa

Vt eespool esitatud artikli 10 lõike 1 punkti c.

Põhja-Iirimaa

Artikliga 20 või artikli 22 punktiga b või e seonduva otsuse tõendatud koopia koos selle otsuse tegemist käsitlevate dokumentidega; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; avaldus kostja asukoha – elu- ja töökoha – kohta; avaldus kostja isikuandmete kohta; võimaluse korral kostja foto; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; abielutunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; Nisi dekreedi (ajutine lahutustunnistus) tõendatud koopia, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; põlvnemissuhet tõendav dokument, kui see on asjakohane; mis tahes muud artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d, artikli 25 lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 kohased dokumendid, kui need on asjakohased.

Artikli 10 lõike 1 punkti e kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse tõendatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse (laste) olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; taotleja/kostja perekonnaseisuga seotud dokumendid, kui need on asjakohased; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; mis tahes muud artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d, artikli 25 lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 kohased dokumendid, kui need on asjakohased. Kirjalikud tunnistused selle kohta, et mõlemad osapooled ilmusid menetlusele, ning juhul, kui ilmus ainult taotleja, siis selle dokumendi originaal või kinnitatud koopia, mis tõendab menetlusteate teisele osapoolele kättetoimetamist.

Šotimaa

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse (laste) olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid.

Põhja-Iirimaa

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Artikli 10 lõike 1 punkti f kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; dokument, mis kinnitab, et kohustatud isik ilmus esimesele istungile, ning vastupidisel juhul dokument, mis tõendab, et kohustatud isikut teavitati kõnealusest menetlusest või et teda teavitati algsest otsusest ja talle anti edasikaebamise võimalus; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; tõend täitmisele pööratavuse kohta; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; abielutunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; abielu või muu kooseluvormi lõpetamist tõendava korralduse või muu dokumendi kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; taotleja/kostja perekonnaseisu ja finantsolukorda käsitlevad dokumendid, kui need on asjakohased; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; avaldus kohustatud isiku asukoha – elukoha ja töökoha kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane. Kirjalik tunnistus selle kohta, et mõlemad pooled ilmusid menetlusele, ning juhul, kui ilmus üksnes taotleja, selle dokumendi originaal või kinnitatud koopia, mis tõendab, et menetlusteade oli teisele poolele kätte toimetatud.

Šotimaa

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; dokument, mis tõendab, et kohustatud isikut oli kõnealusest menetlusest teavitatud või et teda teavitati algsest otsusest ning talle anti edasikaebamise võimalus; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; tõend täitmisele pööratavuse kohta; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; avaldus kohustatud isiku asukoha kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto.

Põhja-Iirimaa

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; dokument, mis kinnitab, et kohustatud isik ilmus esimesele istungile, ning vastupidisel juhul dokument, mis tõendab, et kohustatud isikut teavitati kõnealusest menetlusest või et teda teavitati algsest otsusest ja talle anti edasikaebamise võimalus; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; tõend täitmisele pööratavuse kohta; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; abielutunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; Nisi dekreedi (ajutine lahutustunnistus) kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; avaldus kohustatud isiku asukoha – elukoha ja töökoha – kohta; avaldus kohustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral kohustatud isiku foto; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Artikli 10 lõike 2 punkti b kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Šotimaa

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid.

Põhja-Iirimaa

Muudetava otsuse koopia; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; õigusabitaotlus; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Artikli 10 lõike 2 punkti c kohane taotlus

Inglismaa ja Wales

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; tõend täitmisele pööratavuse kohta; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; abielutunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; abielu või muu kooselu vormi lõpetamist tõendava korralduse või muu dokumendi kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; avaldus õigustatud isiku asukoha – elukoha ja töökoha – kohta; avaldus õigustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral õigustatud isiku foto; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Šotimaa

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; koolitõend, kui see on asjakohane; taotleja olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; avaldus õigustatud isiku asukoha kohta; avaldus õigustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral õigustatud isiku foto.

Põhja-Iirimaa

Muudetava otsuse originaal ja/või kinnitatud koopia; tõend täitmisele pööratavuse kohta; dokument, milles osutatakse, millises ulatuses on taotleja saanud tasuta õigusabi; taotleja/kostja finantsolukorda käsitlevad dokumendid – tulud/kulud/varad; lapse/laste sünni- või adopteerimistunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; koolitõend, kui see on asjakohane; lapse/laste olukorraga seotud muutusi käsitlevad dokumendid; abielutunnistuse kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; Nisi dekreedi (ajutine lahutustunnistus) kinnitatud koopia, kui see on asjakohane; taotleja/kostja perekonnaseisu käsitlevad dokumendid, kui see on asjakohane; kõigi asjakohaste kohtumääruste koopiad; avaldus õigustatud isiku asukoha – elukoha ja töökoha – kohta; avaldus õigustatud isiku isikuandmete kohta; võimaluse korral õigustatud isiku foto; mis tahes muud dokumendid artikli 16 lõike 3, artikli 25 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 3 punkti b ja artikli 30 lõike 3 alusel, kui see on asjakohane.

Üldine

Artikli 10, sealhulgas artikli 10 lõike 1 punkti a ja artikli 10 lõike 2 punkti a kohaste taotluste puhul oleks Inglismaa ja Walesi keskasutus tänulik, kui talle saadetakse igast dokumendist kolm koopiat, millele on lisatud (vajaduse korral) dokumentide ingliskeelne tõlge.

Artikli 10, sealhulgas artikli 10 lõike 1 punkti a ja artikli 10 lõike 2 punkti a kohaste taotluste puhul oleks Põhja-Iirimaa keskasutus tänulik, kui talle saadetakse igast dokumendist kolm koopiat, millele on lisatud dokumentide ingliskeelne tõlge.

2.   ARTIKLI 44 LÕIKES 1 OSUTATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liit deklareerib, et allpool loetletud liikmesriigid on lisaks nende ametlikule keelele nõus taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkega iga loetletud liikmesriigi puhul nimetatud keeltesse:

Tšehhi Vabariik: slovaki keel

Eesti Vabariik: inglise keel

Leedu Vabariik: inglise keel

Slovaki Vabariik: tšehhi keel

3.   ARTIKLI 44 LÕIKES 2 OSUTATUD DEKLARATSIOON

Euroopa Liit deklareerib, et Belgia territooriumi erinevates osades esitatavad dokumendid koostatakse prantsuse, hollandi või saksa keeles või tõlgitakse nendesse keeltesse vastavalt sellele, millises Belgia territooriumi osas need esitatakse.

Teave selle kohta, millist keelt antud Belgia territooriumil kasutada, on leitav vastuvõtvatele asutustele koostatud käsiraamatust, mille tekst on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine). Nimetatu on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/index_et.htm

Klikata tuleb järgmisel pealkirjal:

„Serving documents (Regulation 1393/2007)”/„Documents”/„Manual”/„Belgium”/„Geographical areas of competence” (lk 42 jj).

või minna otse järgmisele aadressile:

http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/pdf/manual_sd_bel.pdf

ja klikata järgmisel pealkirjal: „Geographical areas of competence” (lk 42 jj).

IV LISA

Ühepoolne deklaratsioon, mille Euroopa Liit esitab laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni heakskiitmise ajal

Euroopa Liit teeb järgmise ühepoolse deklaratsiooni:

Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise

KONVENTSIOON

(sõlmitud 23. novembril 2007)

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ALLKIRJASTANUD RIIGID,

SOOVIDES tõhustada riikidevahelist koostööd laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelisel sissenõudmisel,

OLLES TEADLIKUD vajadusest selliste menetluste järele, mis annavad tulemusi ning on kergesti kasutatavad, kiired, mõjusad, majanduslikult tõhusad, ootustele vastavad ja õiglased,

SOOVIDES tugineda olemasolevate Haagi konventsioonide ja muude rahvusvaheliste lepingute, eelkõige 20. juuni 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni parimatele aspektidele,

PÜÜDES ära kasutada tehnoloogilist arengut ning luua paindliku süsteemi, mis suudab kohaneda muutuvate vajaduste ja tehnoloogilise arengu jätkumisel loodavate uute võimalustega,

MEENUTADES, et vastavalt 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitele 3 ja 27

—	tuleb igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid,

—	on igal lapsel õigus elatustasemele, mis vastab tema kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule,

—	on vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused ning

—	peavad osalisriigid võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, et tagada lapse ülalpidamine tema vanema(te) või teiste lapse eest vastutust kandvate isikute poolt, eriti kui nad ei ela lapsega samas riigis,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA KONVENTSIOONI JA LEPPINUD KOKKU JÄRGMISES.

I   PEATÜKK

EESMÄRK, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada laste ja teiste pereliikmete elatise tõhus rahvusvaheline sissenõudmine eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a)	osalisriikide ametiasutuste koostööd hõlmava tervikliku süsteemi loomine;

b)	elatist käsitlevate otsuste taotlemise võimaldamine;

c)	elatist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise tagamine ning

d)	elatist käsitlevate otsuste kiireks täitmiseks vajalike tõhusate meetmete nõudmine.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Konventsiooni kohaldatakse järgmiste kohustuste või otsuste suhtes:

a)	vanema ja lapse suhtest tulenev ülalpidamiskohustus, kui ülalpeetav on alla 21-aastane;

b)	abikaasale ja endisele abikaasale elatise maksmise otsuse tunnustamine ja täitmine või kõnealuse otsuse täitmine, kui asjaomane taotlus on tehtud koos nõudega, mis jääb punkti a kohaldamisalasse, ning

c)	abikaasale ja endisele abikaasale elatise maksmise otsus, välja arvatud konventsiooni II ja III peatükis sätestatu.

2.   Igal osalisriigil on kooskõlas artikliga 62 õigus piirata konventsiooni kohaldamine lõike 1 punkti a puhul alla 18-aastaste isikutega. Kõnealuse reservatsiooni teinud osalisriigil ei ole õigust nõuda konventsiooni kohaldamist selliste isikute suhtes, kelle vanus ei vasta reservatsiooniga hõlmatud isikute vanusele.

3.   Iga osalisriik võib kooskõlas artikliga 63 deklareerida oma soovi laiendada kogu konventsiooni või mõne selle osa kohaldamist mis tahes ülalpidamiskohustustele, mis tulenevad pere-, põlvnemis-, abielu- või hõimlussuhetest, sealhulgas eelkõige haavatavaid isikuid hõlmavate ülalpidamiskohustuste suhtes. Iga kõnealuse deklaratsiooniga kohustatakse kahte osalisriiki seda järgima ainult niivõrd, kuivõrd kõnealuste osalisriikide deklaratsioonid hõlmavad samasuguseid ülalpidamiskohustusi ja samasuguseid konventsiooni osi.

4.   Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõikide laste suhtes vanemate perekonnaseisust olenemata.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „õigustatud isik”– füüsiline isik, kelle ees kohustatud isikul on või väidetavalt on elatisvõlg;

b)   „kohustatud isik”– füüsiline isik, kellel on või väidetavalt on elatisvõlg;

c)   „õigusabi”– abi, mis on vajalik, et taotlejad teaksid oma õigusi ja suudaksid nõuda nende järgimist, ning millega tagatakse taotluste põhjalik ja tõhus menetlemine taotluse saanud riigis. Kõnealune abi võib hõlmata vajalikku õigusnõustamist, abi menetluse alustamiseks, õigusalast esindamist ja menetluskuludest vabastamist;

d)   „kirjalik kokkulepe”– kokkulepe, mis salvestatakse mõnel infokandjal nii, et sellel sisalduv teave on taasesitatav;

e)   „elatise maksmise kokkulepe”– elatise maksmist käsitlev kirjalik kokkulepe,

ning mille pädev ametiasutus võib läbi vaadata või mida ta võib muuta;

f)   „haavatav isik”– isik, kes oma võimete kahjustumise või puudulikkuse tõttu ei ole võimeline end ülal pidama.

II   PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 4

Keskasutuste määramine

1.   Osalisriik määrab keskasutuse, kes täidab konventsiooniga sellisele asutusele ette nähtud kohustusi.

2.   Liitriigid ning riigid, kellel on rohkem kui üks õigussüsteem, ja riigid, kellel on autonoomsed territoriaalüksused, võivad määrata mitu keskasutust ning täpsustada nende ülesannete territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui riik on määranud mitu keskasutust, määrab ta keskasutuse, kellele võib saata kõik teated selle riigi piires olevale asjakohasele keskasutusele edastamiseks.

3.   Keskasutuse või keskasutuste määramise teate, mis sisaldab asutuse või asutuste kontaktandmeid ja vajaduse korral konkreetsete ülesannete täpsustust vastavalt lõikele 2, edastab osalisriik Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise või artikli 61 kohase deklaratsiooni esitamise ajal. Osalisriigid teavitavad alalist bürood viivitamatult mis tahes muudatustest.

Artikkel 5

Keskasutuste üldised ülesanded

Keskasutused:

a)	teevad omavahel koostööd ja edendavad koostööd oma riigi pädevate asutuste vahel, et saavutada konventsiooni eesmärgid;

b)	püüavad nii palju kui võimalik leida lahendusi konventsiooni kohaldamisel tekkivatele raskustele.

Artikkel 6

Keskasutuste eriülesanded

1.   Keskasutused osutavad abi seoses III peatükis kirjeldatud taotlustega, eelkõige:

a)	edastavad selliseid taotlusi ja võtavad neid vastu;

b)	algatavad selliste taotlustega seotud menetlusi või hõlbustavad nende algatamist.

2.   Keskasutused võtavad selliste taotluste puhul kõik asjakohased meetmed, et:

a)	kui asjaolud seda nõuavad, anda õigusabi või hõlbustada selle andmist;

b)	aidata kindlaks teha kohustatud isiku või õigustatud isiku asukoht;

c)	aidata hankida asjakohast teavet kohustatud või õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral muu rahalise olukorra kohta, sealhulgas varade asukoha kohta;

d)	aidata vajaduse korral vahenduse, lepituse või muu võrdväärse menetluse abil kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele, eesmärgiga saavutada vabatahtlik elatise maksmine;

e)	hõlbustada elatist käsitlevate otsuste jätkuvat täitmist, sealhulgas võlgnevuste tasumist;

f)	hõlbustada elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist;

g)	hõlbustada dokumentide või muude tõendite saamist;

h)	osutada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks;

i)	algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõude tulemuslik lahendamine;

j)	hõlbustada dokumentide kättetoimetamist.

3.   Käesoleva artikli kohaseid keskasutuse ülesandeid võivad asjaomase riigi õigusaktidega lubatud ulatuses täita avalik-õiguslikud asutused või muud asutused, tingimusel et see toimub kõnealuse riigi pädevate asutuste järelevalve all. Osalisriik teavitab kõikide selliste avalik-õiguslike asutuste või muude asutuste määramisest, nende kontaktandmetest ja nende ülesannete ulatusest Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalist bürood. Osalisriigid teavitavad alalist bürood viivitamatult mis tahes muudatustest.

4.   Käesolevat artiklit või artiklit 7 ei tõlgendata mingil juhul nii, nagu kehtestataks keskasutusele kohustus täita ülesandeid, mis taotluse saanud riigi õiguse kohaselt on üksnes kohtuvõimu pädevuses.

Artikkel 7

Erimeetmete võtmise taotlus

1.   Keskasutus võib põhjendatud juhtudel esitada teisele keskasutusele taotluse võtta artikli 6 lõike 2 punktides b, c, g, h, i ja j ettenähtud asjakohaseid erimeetmeid, kui ühtegi artikli 10 kohast taotlust ei ole veel esitatud. Taotluse saanud keskasutus võtab asjakohased meetmed, kui ta peab neid vajalikuks, et aidata võimalikul taotlejal esitada artikli 10 kohast taotlust või teha kindlaks sellise taotluse esitamise vajadus.

2.   Keskasutus võib teise keskasutuse taotlusel võtta ka erimeetmeid seoses taotluse esitanud riigis menetletava elatise sissenõudmist käsitleva kohtuasjaga, millel on rahvusvaheline mõõde.

Artikkel 8

Keskasutuste kulud

1.   Iga keskasutus kannab ise oma kulud, mis tulenevad käesoleva konventsiooni kohaldamisest.

2.   Keskasutused ei või nõuda taotlejalt mingit tasu konventsiooniga ettenähtud teenuste osutamise eest, välja arvatud artikli 7 kohase erimeetme võtmise taotlusest tulenevate erandlike kulude puhul.

3.   Taotluse saanud keskasutus ei või nõuda sisse lõikes 2 nimetatud erandlikke kulusid, ilma et taotleja oleks andnud eelneva nõusoleku maksta nende teenuste kasutamise eest konkreetset tasu.

III   PEATÜKK

TAOTLUSE ESITAMINE KESKASUTUSTE KAUDU

Artikkel 9

Taotluse esitamine keskasutuste kaudu

Käesoleva peatüki kohane taotlus esitatakse selle osalisriigi keskasutuse kaudu, kus on taotleja elukoht, taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele. Käesoleva sätte kohaldamisel ei tähenda elukoht pelgalt konkreetses riigis viibimist.

Artikkel 10

Kasutatavad taotlused

1.   Taotlust esitavas riigis elav õigustatud isik, kes käesoleva konventsiooni kohaselt elatist sisse nõuab, võib esitada järgmist liiki taotlusi:

a)	otsuse tunnustamine või otsuse tunnustamine ja täitmine;

b)	taotluse saanud riigis tehtud või tunnustatud otsuse täitmine;

c)	otsuse tegemine taotluse saanud riigis, kui kehtivat otsust ei ole, sealhulgas vajaduse korral põlvnemissuhte kindlakstegemine;

d)	otsuse tegemine taotluse saanud riigis, kui otsuse tunnustamine ja täitmine ei ole võimalik või kui sellest on keeldutud artiklis 20 sätestatud otsuse tunnustamise ja täitmise aluse puudumisel või artikli 22 punktis b või e esitatud põhjusel;

e)	taotluse saanud riigis tehtud otsuse muutmine;

f)	muus kui taotluse saanud riigis tehtud otsuse muutmine.

2.   Taotlust esitavas riigis elav kohustatud isik, kelle suhtes on tehtud elatist käsitlev otsus, võib esitada järgmist liiki taotlusi:

a)	sellise otsuse tunnustamine või otsuse tunnustamisega samaväärse menetluse kohaldamine, mis viib taotluse saanud riigi varasema otsuse täitmise peatamiseni või piiramiseni;

b)	taotluse saanud riigis tehtud otsuse muutmine;

c)	muus kui taotluse saanud riigis tehtud otsuse muutmine.

3.   Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlusi taotluse saanud riigi õiguse alusel; lõike 1 punktides c–f ja lõike 2 punktides b ja c nimetatud taotlusi käsitletakse taotluse saanud riigis kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade alusel.

Artikkel 11

Taotluste sisu

1.   Kõik artikli 10 kohased taotlused sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	selgitus taotlus(t)e sisu kohta;

b)	taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas aadress ja sünnikuupäev;

c)	kostja nimi ning, kui need on teada, aadress ja sünnikuupäev;

d)	iga sellise isiku nimi ja sünnikuupäev, kellele elatist taotletakse;

e)	taotluse aluseks olevad asjaolud;

f)	õigustatud isiku taotluse korral teave selle kohta, kus elatismakse tuleks teha või kuhu elektrooniliselt üle kanda;

g)	teave või dokumendid, mille esitamist nõuab taotluse saanud riik artikli 63 kohaselt tehtud deklaratsioonis; kõnealune säte ei kehti artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a nimetatud taotluste puhul;

h)	selle töötaja või osakonna nimi ja kontaktandmed, kes vastutab taotluse esitanud riigi keskasutuses taotluse läbivaatamise eest.

2.   Vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd need on teada, sisaldab taotlus järgmisi üksikasju:

a)	õigustatud isiku rahaline olukord;

b)	kohustatud isiku rahaline olukord, sealhulgas kohustatud isiku tööandja nimi ja aadress ning kohustatud isiku varade laad ja asukoht;

c)	mis tahes muu teave, mis võib aidata kostja asukohta kindlaks teha.

3.   Taotlusele lisatakse kogu vajalik lisateave ja tõendavad dokumendid, sealhulgas dokumendid, mis tõendavad taotleja õigust tasuta õigusabile. Artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a nimetatud taotlustele lisatakse ainult artiklis 25 loetletud dokumendid.

4.   Artikli 10 kohase taotluse võib esitada Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi soovitatud ja avaldatud vormil.

Artikkel 12

Taotluste edastamine, kättesaamine ja menetlemine ning juhtumite menetlemine keskasutuste vahendusel

1.   Taotluse esitanud riigi keskasutus aitab taotlejat, tagades, et taotlusele oleks lisatud kogu teave ja kõik dokumendid, mis selle asutuse andmetel on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

2.   Kui taotluse esitanud riigi keskasutus on teinud kindlaks, et taotlus vastab konventsiooni nõuetele, edastab ta selle taotleja nimel ja nõusolekul taotluse saanud riigi keskasutusele. Taotlusele lisatakse 1. lisas sätestatud edastusvorm. Taotluse saanud riigi keskasutuse nõudmisel esitab taotluse esitanud riigi keskasutus artikli 16 lõikes 3, artikli 25 lõike 1 punktides a, b, ja d ja lõike 3 punktis b ning artikli 30 lõikes 3 täpsustatud dokumentidest päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõestatud täieliku koopia.

3.   Taotluse saanud keskasutus teatab kuue nädala jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast 2. lisas sätestatud vormi abil taotluse kättesaamisest ning teavitab taotluse esitanud riigi keskasutust esialgsetest toimingutest, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks, ning võib taotleda mis tahes vajalikke lisadokumente ja vajalikku lisateavet. Sama kuue nädala pikkuse ajavahemiku jooksul saadab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud keskasutusele selle isiku või osakonna nime ja kontaktandmed, kes vastutab taotluse menetlemise kohta tehtud päringutele vastamise eest.

4.   Kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest teavitab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud keskasutust taotluse menetlemisel tehtud edusammudest.

5.   Taotluse esitanud keskasutus ja taotluse saanud keskasutus teavitavad teineteist

a)	konkreetse juhtumi eest vastutavast isikust või osakonnast,

b)	juhtumi menetlemisel tehtud edusammudest,

ja vastavad õigel ajal päringutele.

6.   Keskasutused menetlevad juhtumit nii kiiresti, kui selle nõuetekohane läbivaatamine võimaldab.

7.   Keskasutused kasutavad kõige kiiremaid ja tõhusamaid sidevahendeid, mis on nende käsutuses.

8.   Taotluse saanud keskasutus võib keelduda taotluse menetlemisest üksnes siis, kui on selgelt tuvastatud, et taotlus ei vasta konventsiooni nõuetele. Sellisel juhul teavitab kõnealune keskasutus taotluse esitanud keskasutust viivitamatult oma keeldumise põhjustest.

9.   Taotluse saanud keskasutus ei või lükata taotlust tagasi üksnes põhjusel, et vajatakse lisadokumente või -teavet. Taotluse saanud keskasutus võib taotluse esitanud keskasutuselt paluda selliste lisadokumentide või sellise lisateabe esitamist. Kui taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus ei esita neid kolme kuu või taotluse saanud keskasutuse kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul, võib taotluse saanud keskasutus otsustada taotluse menetlemise lõpetada. Sellisel juhul teavitab ta taotluse esitanud keskasutust oma otsusest.

Artikkel 13

Sidevahendid

Kostja ei või vaidlustada osalisriikide keskasutuste kaudu kooskõlas käesoleva peatükiga esitatud taotlusi ning neile lisatud või keskasutuse esitatud dokumente või teavet üksnes asjaomaste keskasutuste kasutatavate infokandjate või sidevahendite tõttu.

Artikkel 14

Juurdepääs menetlustele

1.   Taotluse saanud riik võimaldab taotlejatele juurdepääsu käesoleva peatüki alusel esitatud taotlustest tulenevatele menetlustele, sealhulgas täite- ja edasikaebamismenetlusele.

2.   Kõnealust juurdepääsu võimaldab taotluse saanud riik tasuta õigusabi kaudu kooskõlas artiklitega 14–17 ning välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3.

3.   Taotluse saanud riik ei ole kohustatud andma tasuta õigusabi, kui kõnealuse riigi menetlused võimaldavad taotlejal tegutseda ilma õigusabita ning riigi keskasutus tagab vajalikud teenused tasuta.

4.   Tasuta õigusabi saamise tingimused ei ole rangemad kui võrdväärsete siseriiklike juhtumite puhul.

5.   Konventsiooni kohaste menetluste kulude maksmise tagamiseks ei nõuta mis tahes kujul tagatist ega deposiiti.

Artikkel 15

Tasuta õigusabi lapsele elatise taotlemisel

1.   Taotluse saanud riik annab tasuta õigusabi seoses kõigi õigustatud isiku taotlustega, mis on esitatud käesoleva peatüki kohaselt ja mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib taotluse saanud riik muude kui artikli 10 lõike 1 punktide a ja b alusel esitatud taotluste ning artikli 20 lõikega 4 hõlmatud juhtumite puhul tasuta õigusabi andmisest keelduda, kui ta leiab, et taotlus või edasikaebus on selgelt põhjendamatu.

Artikkel 16

Deklaratsioon, millega lubatakse teostada lapse vahendite kontrollimist

1.   Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1 kohaldamist, võib riik kooskõlas artikliga 63 esitada deklaratsiooni selle kohta, et ta võimaldab tasuta õigusabi muude kui artikli 10 lõike 1 punktide a ja b alusel esitatud taotluste ning artikli 20 lõikega 4 hõlmatud juhtumite puhul, eeldusel, et teostatakse lapse vahendite hindamine.

2.   Kõnealuse deklaratsiooni esitamisel edastab asjaomane riik Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole teabe lapse vahendite hindamise üksikasjade kohta, sealhulgas lapse vahendite hindamise rahaliste kriteeriumide kohta.

3.   Lõikes 1 osutatud taotlus, mis saadetakse kõnealuses lõikes osutatud deklaratsiooni esitanud riigile, sisaldab taotleja ametlikku kinnitust selle kohta, et lapse vahendid vastavad lõikes 2 osutatud kriteeriumidele. Taotluse saanud riik võib nõuda lapse vahendite kohta täiendavaid tõendeid ainult juhul, kui tal on põhjendatud kahtlus taotleja esitatud teabe tõesuse suhtes.

4.   Juhul kui taotluse saanud riigi õigusaktidega ette nähtud kõige soodsam õigusabi seoses käesoleva peatüki kohaselt esitatud taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi lapse suhtes, on soodsam kui lõigetega 1–3 ette nähtud õigusabi, võimaldatakse kõige soodsamat õigusabi.

Artikkel 17

Muud kui artikli 15 või 16 alusel esitatud taotlused

Kõigi käesoleva konventsiooni kohaselt esitatud taotluste puhul, mis ei ole esitatud artikli 15 või 16 alusel:

a)	võib tasuta õigusabi võimaldamise siduda taotleja vahendite või taotluse põhjendatuse kontrollimisega;

b)	on taotlejal, kes oma päritoluriigis on saanud tasuta õigusabi, õigus saada vähemalt samasuguses ulatuses ja samadel tingimustel taotluse saanud riigi õigusaktidega ettenähtud tasuta õigusabi mis tahes tunnustamise või täitmise menetluse korral.

IV   PEATÜKK

PIIRANGUD MENETLUSTE ALGATAMISEL

Artikkel 18

Piirang menetluste algatamisel

1.   Kui otsus on tehtud osalisriigis, kus on õigustatud isiku peamine elukoht, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks üheski teises osalisriigis seni, kuni õigustatud isiku peamine elukoht on otsuse teinud riigis.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui osapooled on sõlminud kirjaliku kokkuleppe kohtualluvuse kohta kõnealuses teises osalisriigis ning kui vaidlus ei ole seotud laste ülalpidamise kohustusega;

b)	kui õigustatud isik allub kõnealuse teise osalisriigi kohtute pädevusele kas selgesõnaliselt või asja vaidlustamata, ilma et ta oleks kohtute pädevuse esimesel võimalusel vaidlustanud;

c)	kui päritoluriigi pädev asutus ei saa otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks oma pädevust kasutada või keeldub selle kasutamisest või

d)	kui päritoluriigis tehtud otsust ei saa tunnustada või täidetavaks tunnistada osalisriigis, kus on kavas algatada menetlus otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks.

V   PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 19

Peatüki kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kohtu- või haldusasutuses ülalpidamiskohustuse kohta tehtud otsuse suhtes. Mõistega „otsus” hõlmatakse ka kõnealustes asutustes sõlmitud või kinnitatud kokkuleppeid. Otsus võib hõlmata automaatset kohandamist indekseerimise abil, sisaldada võlgnevuse või viivise tasumise või elatise tagasiulatuva maksmise nõuet, samuti võidakse selles kindlaks määrata menetluskulud.

2.   Kui otsuses ei käsitleta ainult ülalpidamiskohustust, kohaldatakse käesolevat peatükki üksnes nende otsuse osade suhtes, milles käsitletakse ülalpidamiskohustust.

3.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „haldusasutus” avalik-õiguslikku asutust ja tema asukohariigi õiguse alusel:

a)	võib tema tehtud otsuseid kohtule edasi kaevata või nende kohta kohtule esitada taotluse läbivaatamiseks ning

b)	on tema tehtud otsustel sarnane õigusmõju nagu samas asjas tehtud kohtulahendil.

4.   Käesolevat peatükki kohaldatakse ka artikli 30 kohaste elatise maksmise kokkulepete suhtes.

5.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vastavalt artiklile 37 otse taotluse saanud riigi pädevale ametiasutusele esitatud tunnustamise ja täitmise taotluste suhtes.

Artikkel 20

Tunnustamise ja täitmise alused

1.   Ühes osalisriigis („päritoluriik”) tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse teistes osalisriikides, kui:

a)	kostja peamine elukoht asus menetluse algatamise ajal päritoluriigis;

b)	kostja on kohtute pädevusele kas selgesõnaliselt või asja vaidlustamata allunud, ilma et ta oleks kohtute pädevuse esimesel võimalusel vaidlustanud;

c)	õigustatud isiku peamine elukoht asus menetluse algatamise ajal päritoluriigis;

d)	laps, kellele elatist taotletakse, elas menetluse algatamise ajal alaliselt päritoluriigis, ning kostja on elanud kõnealuses riigis koos lapsega või tema peamine elukoht on asunud kõnealuses riigis ja ta maksis seal lapsele elatist;

e)	osapooled on sõlminud kirjaliku kokkuleppe kohtualluvuse kohta ning vaidlus ei ole seotud laste ülalpidamise kohustusega või

f)	otsuse on teinud ametiasutus, kellel on pädevus perekonnaseisu või vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes, välja arvatud juhul, kui pädevuse aluseks oli üksnes ühe poole kodakondsus.

2.   Osalisriik võib teha lõike 1 punktide c, e või f suhtes reservatsiooni kooskõlas artikliga 62.

3.   Osalisriik, kes teeb lõikes 2 osutatud reservatsiooni, tunnustab ja täidab otsust juhul, kui tema õigusaktidega on või oleks tema ametiasutustele antud pädevus teha selline otsus samasuguste asjaolude puhul.

4.   Kui lõikes 2 osutatud reservatsiooni tõttu ei ole otsust võimalik tunnustada ja kui kohustatud isiku peamine elukoht asub reservatsiooni teinud osalisriigis, võtab kõnealune osalisriik kõik asjakohased meetmed otsuse tegemiseks õigustatud isiku kasuks. Sätet ei kohaldata artikli 19 lõike 5 kohaselt otse konkreetse riigi ametiasutustele esitatud tunnustamise ja täitmise taotluste suhtes ega artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud elatist käsitlevate taotluste suhtes.

5.   Alla 18-aastase lapse kasuks tehtud otsust, mida ei ole võimalik tunnustada üksnes lõike 1 punkti c, e või f suhtes tehtud reservatsiooni tõttu, käsitletakse dokumendina, mis tõendab lapse õigust saada elatist taotluse saanud riigis.

6.   Otsust tunnustatakse ainult juhul, kui see kehtib selle päritoluriigis, ning täidetakse ainult juhul, kui see kuulub täitmisele selle päritoluriigis.

Artikkel 21

Otsuse osadeks jaotamine ning selle osaline tunnustamine ja täitmine

1.   Kui taotluse saanud riigil ei ole võimalik otsust tervikuna tunnustada või täita, tunnustab või täidab ta sellist otsuse osa, mida tal on võimalik tunnustada või täita.

2.   Alati on võimalik taotleda otsuse osalist tunnustamist või täitmist.

Artikkel 22

Tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused

Otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui:

a)	otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (prantsuse keeles ordre public);

b)	otsuseni jõuti menetluses toime pandud pettuse tõttu;

c)	taotluse saanud riigi ametiasutustes on pooleli samade osapoolte vahel samas küsimuses esimesena algatatud menetlus;

d)	otsus on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele;

e)

kostja ei osalenud taotluse saanud riigi menetluses ega olnud selles esindatud järgmistel põhjustel: i) päritoluriigi õigusega on ette nähtud menetlusteate esitamine, aga kostja ei saanud nõuetekohast menetlusteadet ning tal puudus võimalus oma arvamust avaldada või ii) päritoluriigi õigusega ei ole ette nähtud menetlusteate esitamist, kostjat ei teavitatud otsusest piisavalt ning tal puudus võimalus see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata või

f)	otsuse tegemisel eksiti artikli 18 vastu.

Artikkel 23

Tunnustamise ja täitmise taotluse menetlemine

1.   Vastavalt konventsiooni sätetele toimub tunnustamise ja täitmise menetlus taotluse saanud riigi õiguse alusel.

2.   Kui kooskõlas III peatükiga on keskasutuste kaudu esitatud otsuse tunnustamise ja täitmise taotlus, toimib taotluse saanud keskasutus viivitamatult järgmiselt:

a)	edastab taotluse pädevale ametiasutusele, kes tunnistab otsuse viivitamatult täidetavaks või registreerib selle täidetavaks tunnistamiseks või

b)	juhul kui keskasutus on pädev ametiasutus, võtab ta ise meetmed otsuse täidetavaks tunnistamiseks.

3.   Kui taotlus esitatakse kooskõlas artikli 19 lõikega 5 otse taotluse saanud riigi pädevale ametiasutusele, tunnistab kõnealune ametiasutus otsuse täidetavaks või registreerib selle täidetavaks tunnistamiseks.

4.   Täidetavaks tunnistamisest või täidetavaks tunnistamiseks registreerimisest võib keelduda ainult artikli 22 punktis a sätestatud põhjusel. Menetluse selles staadiumis ei ole kummalgi osapoolel õigust teha taotluse kohta esildisi.

5.   Menetluse osapooli teavitatakse viivitamatult otsuse täidetavaks tunnistamisest või selle registreerimisest vastavalt lõigetele 2 ja 3 või sellest keeldumisest vastavalt lõikele 4; osapooled võivad asjaomase toimingu vaidlustada või esitada selle suhtes de jure või de facto edasikaebuse.

6.   Vaie või edasikaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud teate edastamisest. Kui vaidlustava osapoole elukoht ei asu selles osalisriigis, kus otsus täidetavaks tunnistati või registreeriti või kus selle tegemisest keelduti, esitatakse vaie või edasikaebus 60 päeva jooksul alates teate edastamisest.

7.   Vaie või edasikaebus võib tugineda üksnes järgmisele:

a)	tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused, mis on sätestatud artiklis 22;

b)	tunnustamise ja täitmise alused vastavalt artiklile 20;

c)	artikli 25 lõike 1 punktis a, b või d või lõike 3 punktis b osutatud dokumentide ehtsus või terviklikkus.

8.   Kostja vaie või edasikaebus võib ka tugineda asjaolule, et võlg on tasutud, niivõrd kui tunnustamine ja täitmine hõlmab makseid, mille tasumise tähtpäev on saabunud.

9.   Menetluse osapooli teavitatakse viivitamatult vaidele või edasikaebusele järgnenud otsusest.

10.   Kui taotluse saanud riigi õiguse kohaselt võib esitada täiendava edasikaebuse, ei takista kõnealune edasikaebus otsuse täitmist või takistab seda ainult erakorralistel asjaoludel.

11.   Pädev ametiasutus teeb tunnustamise ja täitmise otsuseid ja menetleb edasikaebusi viivitamatult.

Artikkel 24

Tunnustamise ja täitmise taotluse alternatiivne menetlemine

1.   Olenemata artikli 23 lõigetest 2–11 võib riik vastavalt artiklile 63 esitada deklaratsiooni käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise ja täitmise menetluse kohaldamise kohta.

2.   Kui kooskõlas III peatükiga on keskasutuste kaudu esitatud otsuse tunnustamise ja täitmise taotlus, toimib taotluse saanud keskasutus viivitamatult järgmiselt:

a)	edastab taotluse pädevale ametiasutusele, kes teeb tunnustamise ja täitmise taotluse kohta otsuse, või

b)	juhul kui keskasutus on pädev ametiasutus, teeb ta ise sellise otsuse.

3.   Pädev ametiasutus teeb tunnustamise ja täitmise kohta otsuse pärast seda, kui kostjat on kiiresti ja nõuetekohaselt menetlusest teavitatud ning kui kummalegi osapoolele on antud võimalus oma arvamust avaldada.

4.   Pädev ametiasutus võib omal algatusel vaadata läbi tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused, mis on sätestatud artikli 22 punktides a, c ja d. Ta võib läbi vaadata ka artiklites 20 ja 22 ning artikli 23 lõike 7 punktis c loetletud mis tahes põhjused, kui kostja avaldab selleks soovi või kui kõnealuste põhjuste suhtes tekib kahtlus artiklis 25 osutatud dokumentide tõttu.

5.   Tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib põhjendada ka asjaoluga, et võlg on tasutud, niivõrd kui tunnustamine ja täitmine hõlmab makseid, mille tasumise tähtpäev on saabunud.

6.   Kui taotluse saanud riigi õiguse kohaselt võib esitada täiendava edasikaebuse, ei takista kõnealune edasikaebus otsuse täitmist või takistab seda ainult erakorralistel asjaoludel.

7.   Pädev ametiasutus teeb tunnustamise ja täitmise otsuseid ja menetleb edasikaebusi viivitamatult.

Artikkel 25

Dokumendid

1.   Artikli 23 või 24 alusel esitatud tunnustamise ja täitmise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a)	otsuse täielik tekst;

b)

dokument, mis tõendab, et otsus on päritoluriigis täidetav; kui otsuse on teinud haldusasutus, dokument, mis tõendab, et artikli 19 lõike 3 kohased nõuded on täidetud, välja arvatud juhul, kui riik on kooskõlas artikliga 57 täpsustanud, et tema haldusasutustes tehtud otsused vastavad alati kõnealustele nõuetele;

c)

kui kostja ei osalenud päritoluriigi menetluses ega olnud selles esindatud, siis dokument või dokumendid, millega tõendatakse, et kostjat teavitati nõuetekohaselt menetlusest ja võimalusest oma arvamust avaldada või et kostjat teavitati nõuetekohaselt otsusest ja võimalusest see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata;

d)	vajaduse korral dokument, milles on märgitud võlgnevuse summa ning võlgnevuse arvutamise kuupäev;

e)	vajaduse korral ja eelkõige sellise otsuse puhul, millega nähakse ette automaatne kohandamine indekseerimise abil, dokument, mis sisaldab asjakohaste arvutuste tegemiseks vajalikke andmeid;

f)	vajaduse korral dokumendid, millest nähtub, millises ulatuses sai taotluse esitaja päritoluriigis tasuta õigusabi.

2.   Artikli 23 lõike 7 punktis c osutatud vaide või edasikaebuse korral või taotluse saanud riigi pädeva ametiasutuse nõudmisel esitab asjaomase dokumendi täieliku koopia, mille on tõestanud päritoluriigi ametlik ametiasutus, viivitamatult:

a)	taotluse esitanud riigi keskasutus, kui taotlus on esitatud kooskõlas III peatükiga;

b)	taotluse esitaja, kui taotlus on esitatud otse taotluse saanud riigi pädevale ametiasutusele.

3.   Osalisriik võib vastavalt artiklile 57 täpsustada järgmist:

a)	et taotlusele tuleb lisada otsuse täielik koopia, mille on tõestanud päritoluriigi pädev ametiasutus;

b)	tingimused, mille korral ta tunnistab otsuse tervikteksti asemel vastuvõetavaks otsuse kokkuvõtte või väljavõtte, mis on koostatud päritoluriigi pädevas ametiasutuses ja mille koostamisel võib kasutada Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi soovitatud ja avaldatud vormi, või

c)	et ta ei nõua dokumenti, millega tõendatakse, et artikli 19 lõike 3 tingimused on täidetud.

Artikkel 26

Tunnustamise taotluse menetlemine

Käesolevat peatükki kohaldatakse mutatis mutandis otsuse tunnustamise taotluste suhtes, kusjuures täidetavuse nõue asendatakse nõudega, et otsus oleks päritoluriigis kehtiv.

Artikkel 27

Asjaolude hindamine

Taotluse saanud riigi pädevale ametiasutusele on siduvad need asjaolud, mis on päritoluriigi ametiasutuse pädevuse aluseks.

Artikkel 28

Juhtumi läbivaatamise lubamatus

Taotluse saanud riigi pädeval ametiasutusel ei ole lubatud läbi vaadata otsuse aluseks olevat juhtumit.

Artikkel 29

Lapse või taotluse esitaja kohalolek ei ole nõutav

Taotluse saanud riigis käesoleva peatüki alusel algatatud menetluste puhul ei ole nõutav lapse või taotluse esitaja füüsiline kohalolek.

Artikkel 30

Elatise maksmise kokkulepped

1.   Osalisriigis koostatud elatise maksmise kokkulepet peab saama tunnustada ja täita võrdväärselt käesoleva peatüki kohase otsusega, tingimusel et see on päritoluriigis otsusega võrdväärselt täidetav.

2.   Artikli 10 lõike 1 punktide a ja b ning lõike 2 punkti a kohaldamisel hõlmab mõiste „otsus” ka elatise maksmise kokkulepet.

3.   Elatise maksmise kokkuleppe tunnustamise ja täitmise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a)	elatise maksmise kokkuleppe täielik tekst ning

b)	dokument, millega tõendatakse, et elatise maksmise kokkulepe on päritoluriigis täidetav võrdväärselt otsusega.

4.   Elatise maksmise kokkuleppe tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui:

a)	tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga;

b)	elatise maksmise kokkuleppeni jõuti pettuse või võltsimise teel;

c)	elatise maksmise kokkulepe on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele.

5.   Käesolevat peatükki, välja arvatud artikleid 20 ja 22, artikli 23 lõiget 7 ning artikli 25 lõikeid 1 ja 3, kohaldatakse mutatis mutandis elatise maksmise kokkuleppe tunnustamise ja täitmise suhtes; kohaldamisel kehtivad järgmised tingimused:

a)	artikli 23 lõigetes 2 ja 3 osutatud täidetavaks tunnistamisest või registreerimisest võib keelduda üksnes käesoleva artikli lõike 4 punktis a sätestatud põhjusel;

b)	artikli 23 lõikes 6 osutatud vaie või edasikaebus võib tugineda üksnes järgmisele: i) tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused, mis on sätestatud lõikes 4; ii) lõikes 3 osutatud dokumentide ehtsus või terviklikkus;

c)

seoses artikli 24 lõikes 4 kirjeldatud menetlusega võib pädev ametiasutus omal algatusel vaadata läbi tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjuse, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 4 punktis a. Ta võib läbi vaadata ka käesoleva artikli lõikes 4 loetletud mis tahes põhjused ja lõikes 3 osutatud mis tahes dokumendi ehtsuse või terviklikkuse, kui kostja avaldab selleks soovi või kui kõnealuste põhjuste suhtes tekib kahtlus nimetatud dokumentide tõttu.

6.   Elatise maksmise kokkuleppe tunnustamise ja täitmise menetlus peatatakse, kui mõne osalisriigi pädevas ametiasutuses on pooleli kokkuleppe suhtes esitatud vaide menetlemine.

7.   Riik võib esitada artikli 63 kohase deklaratsiooni, milles teatab, et elatise maksmise kokkuleppe tunnustamise ja täitmise taotlusi võib esitada ainult keskasutuste kaudu.

8.   Osalisriik võib teha artikli 62 kohase reservatsiooni, mille kohaselt tal on õigus jätta elatise maksmise kokkulepe tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.

Artikkel 31

Esialgsete või kinnitavate korralduste koosmõjul tehtud otsused

Kui otsus on tehtud ühes riigis välja antud esialgse korralduse ja teise riigi („kinnitava riigi”) ametiasutuses välja antud sellise korralduse koosmõjul, millega kinnitatakse esialgset korraldust, kehtivad järgmised sätted:

a)	mõlemat riiki võib käesoleva peatüki kohaldamisel käsitleda päritoluriigina;

b)	artikli 22 punkti e nõuded on täidetud, kui kostjat on kinnitava riigi menetlusest nõuetekohaselt teavitatud ning talle on antud võimalus vaidlustada esialgse korralduse kinnitamine;

c)	artikli 20 lõikes 6 sätestatud nõue, mille kohaselt otsus peab olema päritoluriigis täidetav, on täidetud, kui otsus on täidetav kinnitavas riigis, ning

d)	artikliga 18 ei takistata otsuse muutmise menetluse algatamist kummaski riigis.

VI   PEATÜKK

TÄITMINE TAOTLUSE SAANUD RIIGIS

Artikkel 32

Täitmine siseriikliku õiguse alusel

1.   Kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti, toimub otsuse täitmine kooskõlas taotluse saanud riigi õigusega.

2.   Täitmine peab toimuma viivitamatult.

3.   Kui taotlus esitatakse keskasutuste kaudu ning kui otsus on V peatüki kohaselt täidetavaks tunnistatud või täidetavaks tunnistamiseks registreeritud, toimub täitmine ilma, et taotluse esitajal tuleks astuda edasisi samme.

4.   Ülalpidamiskohustuse kestuse suhtes kehtivad otsuse päritoluriigis kohaldatavad asjakohased eeskirjad.

5.   Võlgnevuste sissenõudmise aegumistähtaeg määratakse kindlaks kas otsuse päritoluriigi või taotluse saanud riigi õiguse alusel, olenevalt sellest, kumma riigi õigusega on ette nähtud pikem tähtaeg.

Artikkel 33

Mittediskrimineerimine

Taotluse saanud riik näeb käesoleva konventsiooniga hõlmatud juhtumite puhul ette täitmismeetodid, mis on vähemalt samaväärsed riigisiseste juhtumite puhul rakendatavate meetoditega.

Artikkel 34

Täitemeetmed

1.   Osalisriigid teevad siseriiklikus õiguses kättesaadavaks tõhusad meetmed käesoleva konventsiooniga hõlmatud otsuste jõustamiseks.

2.   Kõnealused meetmed võivad hõlmata järgmist:

a)	palga arestimine;

b)	pangakontode ja muude allikate arestimine;

c)	sotsiaalkindlustusmaksetest mahaarvamine;

d)	vara arestimine või sundmüük;

e)	maksutagastuse arestimine;

f)	pensionimaksetest kinnipidamine või pensionimaksete arestimine;

g)	krediidiinfoteenuseid pakkuvate asutuste teavitamine;

h)	mitmesuguste lubade (nt juhiluba) andmisest keeldumine, nende kehtivuse peatamine või tühistamine;

i)	elatise vabatahtliku maksmise soodustamine vahenduse, lepituse või muu samalaadse menetluse kaudu.

Artikkel 35

Vahendite ülekandmine

1.   Osalisriike õhutatakse muu hulgas rahvusvaheliste lepingute kaudu edendama elatismaksete ülekandmiseks kõige odavamate ja tõhusamate kättesaadavate meetodite kasutamist.

2.   Kui osalisriigi õigusega on vahendite ülekandmisel ette nähtud piirangud, käsitleb kõnealune riik käesoleva konventsiooni kohaselt makstavate vahendite ülekandmist esmatähtsana.

VII   PEATÜKK

AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED

Artikkel 36

Avalik-õiguslikud asutused taotluse esitajana

1.   Artikli 10 lõike 1 punktides a ja b osutatud tunnustamise ja täitmise taotluste puhul ning artikli 20 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvatel juhtudel hõlmatakse mõistega „õigustatud isik” avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb elatist saama õigustatud isiku huvides, või avalik-õiguslikku asutust, kellele tuleb hüvitada toetus, mida see asutus maksis elatist saama õigustatud isikule elatise asemel.

2.   Avalik-õigusliku asutuse õigus tegutseda elatist saama õigustatud isiku asemel või taotleda õigustatud isikule elatise asemel makstud toetuste tagasimaksmist on reguleeritud avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega.

3.   Avalik-õiguslik asutus võib taotleda järgmiste otsuste tunnustamist või täitmist:

a)	avalik-õigusliku asutuse taotlusel kohustatud isiku suhtes tehtud otsus, millega nõutakse tagasi elatise asemel makstud toetused;

b)	õigustatud isiku ja kohustatud isiku vahelises asjas tehtud otsus õigustatud isikule elatise asemel makstud toetuste kohta.

4.   Otsuse tunnustamist või täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab taotluse korral kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus lõike 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi.

VIII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 37

Otse pädevatele ametiasutustele esitatud taotlused

1.   Käesoleva konventsiooniga ei välistata võimalust kasutada menetlust, mis võib olla ette nähtud mõne osalisriigi õigusega ning mille puhul võimaldatakse isikul (taotluse esitajal) pöörduda käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes, sealhulgas – kui artiklist 18 ei tulene teisiti – elatist käsitleva otsuse tegemiseks või muutmiseks otse kõnealuse riigi pädeva ametiasutuse poole.

2.   Osalisriigi pädevale ametiasutusele otse esitatud tunnustamise ja täitmise taotluse suhtes kohaldatakse artikli 14 lõiget 5 ja artikli 17 punkti b ning V, VI, VII ja käesolevat peatükki, välja arvatud artikli 40 lõiget 2, artiklit 42, artikli 43 lõiget 3, artikli 44 lõiget 3 ning artikleid 45 ja 55.

3.   Lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkti a sellise otsuse suhtes, millega nähakse ette elatis kõnealuses punktis sätestatud vanuse ületanud haavatavale isikule, kui otsus tehti enne seda, kui isik saavutas kõnealuse vanuse, ning kui otsusega nähti isiku võimete kahanemise tõttu ette elatise maksmine ka pärast kõnealuse vanuse saavutamist.

Artikkel 38

Isikuandmete kaitsmine

Konventsiooni alusel kogutud või edastatud isikuandmeid kasutatakse üksnes nendel eesmärkidel, milleks need koguti või edastati.

Artikkel 39

Konfidentsiaalsus

Andmeid töötlev mis tahes ametiasutus tagab kooskõlas oma riigi õigusega andmete konfidentsiaalsuse.

Artikkel 40

Teabe mitteavaldamine

1.   Ametiasutus ei avalda ega kinnita käesoleva konventsiooni kohaldamisel kogutud või edastatud teavet, kui see võib tema arvates ohustada isiku tervist, turvalisust või vabadust.

2.   Ühe keskasutuse otsust teavet mitte avaldada võtab arvesse ka teine keskasutus; eelkõige kehtib see perevägivalla juhtumite puhul.

3.   Käesoleva artikli sätted ei takista teabe kogumist ja edastamist ametiasutuste poolt või nende vahel, kui see on vajalik käesoleva konventsiooni kohaste kohustuste täitmiseks.

Artikkel 41

Legaliseerimisest loobumine

Käesoleva konventsiooni raames ei või nõuda legaliseerimist ega muu samalaadse formaalsuse täitmist.

Artikkel 42

Volikiri

Taotluse saanud riigi keskasutus võib nõuda taotlejalt volikirja esitamist üksnes siis, kui ta esindab taotlejat kohtumenetluses või muudes ametiasutustes, või selleks, et nimetada taotleja esindaja.

Artikkel 43

Kulude sissenõudmine

1.   Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tekkinud kulusid ei nõuta sisse eelisjärjekorras elatise sissenõudmise ees.

2.   Riik võib kulud sisse nõuda kaotanud poolelt.

3.   Artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud taotluse puhul, mis on esitatud kulude sissenõudmiseks kooskõlas lõikega 2, hõlmab artikli 10 lõikes 1 kasutatud mõiste „õigustatud isik” ka riiki.

4.   Käesolev artikkel ei piira artikli 8 kohaldamist.

Artikkel 44

Keelenõuded

1.   Taotlus ja sellele lisatud dokumendid peavad olema koostatud originaalkeeles ning neile peab olema lisatud tõlge taotluse saanud riigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille taotluse saanud riik täpsustab artikli 63 kohases deklaratsioonis ja mille ta tunnistab vastuvõetavaks, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud riigi pädev ametiasutus loobub tõlke nõudest.

2.   Rohkem kui ühe ametliku keelega osalisriik, kes siseriikliku õiguse tõttu ei saa kogu oma territooriumil vastuvõetavaks tunnistada ühes neist keeltest koostatud dokumente, täpsustab artikli 63 kohases deklaratsioonis keeled, milles tuleb koostada kõnealused dokumendid või nende tõlked esitamiseks tema territooriumi konkreetsetes osades.

3.   Kui keskasutused ei ole kokku leppinud teisiti, toimub muu suhtlus kõnealuste asutuste vahel taotluse saanud riigi ametlikus keeles või inglise või prantsuse keeles. Osalisriik võib siiski teha artikli 62 kohase reservatsiooni ja protestida kas inglise või prantsuse keele kasutamise vastu.

Artikkel 45

Tõlke tegemise viis ja kulud

1.   III peatükiga hõlmatud taotluste korral võivad keskasutused igal üksikjuhul eraldi või ka üldiselt kokku leppida, et tõlge taotluse saanud riigi ametlikku keelde võidakse teha taotluse saanud riigis originaalkeelest või mis tahes muust kokkulepitud keelest. Kui selline kokkulepe puudub ja kui taotluse esitanud keskasutus ei ole võimeline täitma artikli 44 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõudeid, võib ta lasta taotluse ja sellele lisatud dokumendid tõlkida inglise või prantsuse keelde ning edastada need edasiseks tõlkimiseks taotluse saanud riigi ametlikku keelde.

2.   Kui asjaomaste riikide keskasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kannab lõike 1 kohaldamisel tekkivad tõlkekulud taotluse esitanud riik.

3.   Olenemata artiklist 8 võib taotluse esitanud keskasutus nõuda taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlkimise kulud sisse taotlejalt, välja arvatud juhul, kui kõnealused kulud võidakse katta tema õigusabi süsteemi kaudu.

Artikkel 46

Ühtlustamata õigussüsteemid – tõlgendus

1.   Sellises riigis, kus käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse eri territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või -normistikku:

a)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuse riigi õigusele või menetluskorrale vajaduse korral viitena asjaomase territoriaalüksuse õigusele või menetluskorrale;

b)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuses riigis tehtud, tunnustatud, tunnustatud ja täidetud, täidetud või muudetud otsusele vajaduse korral viitena asjaomases territoriaalüksuses tehtud, tunnustatud, tunnustatud ja täidetud, täidetud või muudetud otsusele;

c)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuse riigi pädevale kohtu- või haldusasutusele vajaduse korral viitena asjaomase territoriaalüksuse pädevale kohtu- või haldusasutusele;

d)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuse riigi pädevatele ametiasutustele, avalik-õiguslikele asutustele või muudele ametiasutustele vajaduse korral viitena asutustele, mis on õigustatud tegutsema asjaomases territoriaalüksuses;

e)	käsitatakse mis tahes viidet elukohale või peamisele elukohale kõnealuses riigis vajaduse korral viitena elukohale või peamisele elukohale asjaomases territoriaalüksuses;

f)	käsitatakse mis tahes viidet varade asukohale kõnealuses riigis vajaduse korral viitena varade asukohale asjaomases territoriaalüksuses;

g)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuses riigis kehtivale vastastikkust käsitlevale kokkuleppele vajaduse korral viitena asjaomases territoriaalüksuses kehtivale vastastikkust käsitlevale kokkuleppele;

h)	käsitatakse mis tahes viidet tasuta õigusabile kõnealuses riigis vajaduse korral viitena tasuta õigusabile asjaomases territoriaalüksuses;

i)	käsitatakse mis tahes viidet kõnealuses riigis sõlmitud elatise maksmise kokkuleppele vajaduse korral viitena asjaomases territoriaalüksuses sõlmitud elatise maksmise kokkuleppele;

j)	käsitatakse mis tahes viidet kulude sissenõudmisele kõnealuse riigi poolt vajaduse korral viitena kulude sissenõudmisele asjaomase territoriaalüksuse poolt.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.

Artikkel 47

Ühtlustamata õigussüsteemid – põhilised eeskirjad

1.   Osalisriik, kellel on kaks või enam territoriaalüksust, kus kehtivad eri õigussüsteemid, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat konventsiooni selliste küsimuste suhtes, mis puudutavad ainult konkreetset territoriaalüksust.

2.   Sellise osalisriigi pädev ametiasutus, kellel on kaks või enam territoriaalüksust, kus kehtivad eri õigussüsteemid, ei ole kohustatud tunnustama või täitma teises osalisriigis tehtud otsust ainuüksi põhjusel, et otsust on käesoleva konventsiooni raames tunnustatud või täidetud sama riigi teises territoriaalüksuses.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.

Artikkel 48

Kooskõlastamine varasemate ülalpidamiskohustusi käsitlevate Haagi konventsioonidega

Osalisriikide vahelistes suhetes asendab käesolev konventsioon, kui artikli 56 lõikest 2 ei tulene teisiti, Haagi 2. oktoobri 1973. aasta ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ja Haagi 15. aprilli 1958. aasta laste ülalpidamise kohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni niivõrd, kuivõrd nende kohaldamisala asjaomaste osalisriikide puhul kattub käesoleva konventsiooni kohaldamisalaga.

Artikkel 49

Kooskõlastamine 1956. aasta New Yorgi konventsiooniga

Osalisriikide vahelistes suhetes asendab käesolev konventsioon ÜRO 20. juuni 1956. aasta välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni niivõrd, kuivõrd selle kohaldamisala asjaomaste osalisriikide puhul kattub käesoleva konventsiooni kohaldamisalaga.

Artikkel 50

Seos varasemate Haagi konventsioonidega, mis käsitlevad dokumentide kättetoimetamist ja tõendite kogumist

Käesolev konventsioon ei mõjuta Haagi 1. märtsi 1954. aasta tsiviilkohtumenetluse konventsiooni, Haagi 15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamise konventsiooni ning Haagi 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsiooni.

Artikkel 51

Kooskõlastamine lepingute ja täiendavate kokkulepetega

1.   Käesolev konventsioon ei mõjuta rahvusvahelisi lepinguid, mis on sõlmitud enne käesolevat konventsiooni, mille osalised on käesoleva konventsiooni osalisriigid ja mis sisaldavad käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimusi käsitlevaid sätteid.

2.   Iga osalisriik võib sõlmida ühe või mitme osalisriigiga kokkuleppeid, mis sisaldavad konventsiooniga hõlmatud küsimusi käsitlevaid sätteid, et tõhustada konventsiooni kohaldamist asjaomaste riikide vahel, tingimusel et kõnealused kokkulepped on järjepidevad konventsiooni eesmärkide suhtes ning ei mõjuta konventsiooni kohaldamist kõnealuste riikide ja teiste osalisriikide vahel. Riigid, kes on sõlminud sellise kokkuleppe, edastavad selle koopia konventsiooni hoiulevõtjale.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka vastastikkust käsitlevate kokkulepete ja asjaomaste riikide erisidemetel põhinevate ühtsete õigusnormide suhtes.

4.   Käesolev konventsioon ei mõjuta konventsioonis osaleva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni pärast konventsiooni sõlmimist vastu võetud juriidilisi dokumente, mis käsitlevad käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimusi, tingimusel et kõnealused dokumendid ei mõjuta konventsiooni kohaldamist piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriikide ja teiste osalisriikide vahel. Seoses otsuste tunnustamise ja täitmisega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmesriikide vahel ei mõjuta käesolev konventsioon piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonis enne või pärast käesoleva konventsiooni sõlmimist vastu võetud eeskirju.

Artikkel 52

Suurima tõhususe põhimõte

1.   Käesolev konventsioon ei takista taotluse esitanud ja taotluse saanud riigi vahel kehtiva lepingu, kokkuleppe või rahvusvahelise lepingu või taotluse saanud riigis kehtiva vastastikkust käsitleva kokkuleppe kohaldamist, kui kõnealuste instrumentidega nähakse ette:

a)	elatist käsitlevate otsuste tunnustamise laiemad alused, ilma et see piiraks konventsiooni artikli 22 punkti f kohaldamist;

b)	elatist käsitlevate otsuste tunnustamise või tunnustamise ja täitmise taotluste lihtsam ja kiirem menetlemine;

c)	artiklites 14–17 osutatud õigusabist soodsam õigusabi või

d)	menetlused, mille raames lubatakse taotlust esitava riigi taotlejal esitada taotlus otse taotluse saanud riigi keskasutusele.

2.   Käesolev konventsioon ei takista taotluse saanud riigis kehtiva sellise õigusakti kohaldamist, millega nähakse ette tõhusamad eeskirjad, nagu on osutatud lõike 1 punktides a–c. Lõike 1 punktis b osutatud lihtsamate ja kiiremate menetluste puhul on siiski tingimuseks, et neid oleks võimalik ühitada pooltele artiklite 23 ja 24 alusel pakutava kaitsega, eelkõige poolte õigusega saada menetluse algatamise kohta nõuetekohane teade ja saada asjakohane võimalus avaldada oma arvamust, ning samuti mis tahes vaide või edasikaebuse mõjuga.

Artikkel 53

Ühesugune tõlgendamine

Käesoleva konventsiooni tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle rahvusvahelist iseloomu ja ühesuguse kohaldamise vajadust.

Artikkel 54

Konventsiooni kohaldamisega seotud praktiliste küsimuste läbivaatamine

1.   Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi peasekretär kutsub korrapäraselt kokku erikomisjoni, et vaadata läbi konventsiooni kohaldamisega seotud praktilised küsimused ja julgustada konventsiooniga seotud heade tavade kujundamist.

2.   Sellise läbivaatamise eesmärgil teevad osalisriigid Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalise bürooga koostööd konventsiooni kohaldamisega seotud praktilisi küsimusi käsitleva teabe, sealhulgas statistiliste andmete ja kohtupraktikat käsitleva teabe kogumiseks.

Artikkel 55

Vormide muutmine

1.   Käesolevale konventsioonile lisatud vorme võib muuta otsusega, mille teeb Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi peasekretäri kokku kutsutud erikomisjon, mille koosolekul on kutsutud osalema kõik osalisriigid ja kõik liikmed. Koosoleku päevakorda kantakse vormide muutmise ettepanekut käsitlev punkt.

2.   Erikomitees esindatud osalisriikide poolt vastu võetud muudatused jõustuvad kõikides osalisriikides seitsmenda kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil konventsiooni hoiulevõtja edastab muudatusi käsitleva teabe kõigile osalisriikidele.

3.   Iga osalisriik võib teha muudatuse suhtes lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul artikli 62 kohase reservatsiooni, teatades sellest kirjalikult konventsiooni hoiulevõtjale. Sellise reservatsiooni teinud riiki koheldakse kuni reservatsiooni tühistamiseni riigina, kes ei osale käesoleva konventsiooni kohaldamises kõnealuse muudatuse osas.

Artikkel 56

Üleminekusätted

1.   Konventsiooni kohaldatakse alati järgmistel juhtudel:

a)	taotluse saanud riigi keskasutus saab pärast konventsiooni jõustumist taotluse esitanud ja taotluse saanud riigi vahel artikliga 7 või III peatükiga hõlmatud taotluse;

b)	taotluse saanud riigi pädev ametiasutus saab pärast konventsiooni jõustumist päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel talle otse esitatud tunnustamise ja täitmise taotluse.

2.   Kui käesoleva konventsiooni osalisriigid on samal ajal ka mõne artiklis 48 nimetatud Haagi ülalpidamiskohustusi käsitleva konventsiooni osalised ja kui käesolevas konventsioonis sätestatud otsuste tunnustamise ja täitmise tingimused takistavad päritoluriigis enne käesoleva konventsiooni jõustumist tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ning kui kõnealust otsust oleks tunnustatud ja täidetud otsuse tegemise ajal kehtinud konventsiooni alusel, kohaldatakse otsuse tunnustamisel ja täitmisel viimati nimetatud konventsiooni tingimusi.

3.   Taotluse saanud riik ei ole käesoleva konventsiooni alusel kohustatud täitma otsust või elatise maksmise kokkulepet selliste maksete suhtes, mille tähtaeg on enne käesoleva konventsiooni jõustumist päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel aegunud; erandina käsitletakse makseid, mis on seotud vanema ja lapse suhtest tulenevate ülalpidamiskohustustega alla 21-aastase isiku suhtes.

Artikkel 57

Õigusakte, menetlusi ja teenuseid käsitleva teabe edastamine

1.   Osalisriik edastab Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi alalisele büroole oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise või artikli 61 kohase deklaratsiooni esitamise ajal järgmise teabe:

a)	ülalpidamiskohustusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kirjeldus;

b)	artikliga 6 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus;

c)	kirjeldus selle kohta, kuidas ta kavatseb võimaldada taotlejatele artikliga 14 ettenähtud tõhusa juurdepääsu menetlustele;

d)	siseriiklike täitmiseeskirjade ja täitemenetluste kirjeldus, sealhulgas teave täitmisega seotud mis tahes piirangute, eelkõige kohustatud isiku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta;

e)	artikli 25 lõike 1 punktis b ja lõikes 3 osutatud täpsustused.

2.   Osalisriigid võivad lõikega 1 ettenähtud kohustuse täitmisel kasutada Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi soovitatud ja avaldatud riigiprofiili vormi.

3.   Osalisriigid vastutavad teabe ajakohastamise eest.

IX   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

Allkirjastamine, ratifitseerimine ja ühinemine

1.   Konventsioon on allkirjastamiseks avatud riikidele, kes olid Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmed selle kahekümne esimese istungjärgu ajal, ja muudele riikidele, kes osalesid kõnealusel istungjärgul.

2.   Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu ja kiidetakse heaks ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumile, kes on konventsiooni hoiulevõtja.

3.   Mis tahes muu riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon võib konventsiooniga ühineda pärast selle jõustumist kooskõlas artikli 60 lõikega 1.

4.   Ühinemiskiri antakse hoiule hoiulevõtjale.

5.   Selline ühinemine mõjutab üksnes ühineva riigi ja nende osalisriikide vahelisi suhteid, kes ei ole esitanud vastuväiteid kõnealuse ühinemise suhtes 12 kuu jooksul pärast artiklis 65 osutatud teate kättesaamist. Riigid võivad esitada vastuväite ka konventsiooni ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või heakskiitmisel pärast ühinemist. Igast sellisest vastuväitest tuleb teatada hoiulevõtjale.

Artikkel 59

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid

1.   Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, mille liikmed on üksnes suveräänsed riigid ja mis on pädev mõnes käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimuses või kõigis käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes, võib samuti konventsioonile alla kirjutada, selle vastu võtta, heaks kiita või sellega ühineda. Sellisel juhul on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil osalisriigi õigused ja kohustused, tingimusel et ta on pädev konventsiooniga hõlmatud küsimustes.

2.   Konventsiooni allkirjastades, seda vastu võttes, heaks kiites või sellega ühinedes teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult, millistes konventsiooniga hõlmatud küsimustes on tema liikmesriigid talle pädevuse andnud. Organisatsioon teatab hoiulevõtjale viivitamata kirjalikult kõikidest muutustest, mis toimuvad tema pädevuses võrreldes viimase käesoleva lõike kohaselt edastatud teatega.

3.   Konventsiooni allkirjastades, seda vastu võttes, heaks kiites või sellega ühinedes võib piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitada artikli 63 kohase deklaratsiooni selle kohta, et ta on pädev kõikides käesoleva konventsiooniga hõlmatavates küsimustes ning et talle asjaomases küsimuses pädevuse üle andnud liikmesriikide jaoks on käesolev konventsioon siduv, kuna organisatsioon kirjutab sellele alla, võtab selle vastu, kiidab selle heaks või ühineb sellega.

4.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel ei võeta piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiule antud dokumente arvesse, kui organisatsioon ei ole esitanud lõikes 3 nimetatud deklaratsiooni.

5.   Käesolevas konventsioonis tehtava mis tahes viitega osalisriigile või riigile peetakse vajaduse korral silmas ka konventsioonis osalevat piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni. Kui piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on esitanud lõike 3 kohase deklaratsiooni, peetakse konventsioonis tehtava mis tahes viitega osalisriigile või riigile vajaduse korral silmas ka organisatsiooni asjaomaseid liikmesriike.

Artikkel 60

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teise artiklis 58 osutatud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest.

2.   Seejärel jõustub konventsioon:

a)

iga artikli 59 lõikes 1 osutatud riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes konventsiooni järgnevalt ratifitseerib, vastu võtab või heaks kiidab, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele tema ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

b)	iga artikli 58 lõikes 3 osutatud riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes selle ajavahemiku möödumise järgsel esimesel päeval, mille jooksul võib esitada artikli 58 lõike 5 kohaseid vastuväiteid;

c)	sellise territoriaalüksuse suhtes, millele on konventsiooni kohaldamist kooskõlas artikliga 61 laiendatud, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kõnealuses artiklis osutatud teate edastamisest.

Artikkel 61

Ühtlustamata õigussüsteeme käsitlevad deklaratsioonid

1.   Kui riigil on kaks või enam territoriaalüksust, kus käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimuste käsitlemisel kohaldatakse eri õigussüsteeme, võib riik konventsiooni allkirjastades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes deklareerida vastavalt artiklile 63, et ta kohaldab käesolevat konventsiooni kõigi oma territoriaalüksuste suhtes või ainult ühe või mõne territoriaalüksuse suhtes, ning võib oma deklaratsiooni igal ajal muuta, esitades uue deklaratsiooni.

2.   Igast sellisest deklaratsioonist teatatakse hoiulevõtjale ja täpsustatakse selgesõnaliselt territoriaalüksused, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

3.   Kui riik ei ole käesoleva artikli kohast deklaratsiooni esitanud, kohaldatakse konventsiooni asjaomase riigi kõigi territoriaalüksuste suhtes.

4.   Käesolevat artiklit ei kohaldata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes.

Artikkel 62

Reservatsioonid

1.   Iga osalisriik võib hiljemalt konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või ühinemise või artikli 61 kohase deklaratsiooni esitamise ajal teha ühe reservatsiooni või mitu reservatsiooni, millele on osutatud artikli 2 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2, artikli 30 lõikes 8, artikli 44 lõikes 3 ja artikli 55 lõikes 3. Muid reservatsioone ei ole lubatud teha.

2.   Iga riik võib igal ajal enda tehtud reservatsiooni tühistada. Tühistamisest teatatakse hoiulevõtjale.

3.   Reservatsioon kaotab kehtivuse lõikes 2 osutatud teatamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.

4.   Käesoleva artikli alusel tehtud reservatsioonidel puudub vastastikune mõju; erandiks on artikli 2 lõikes 2 osutatud reservatsioon.

Artikkel 63

Deklaratsioonid

1.   Artikli 2 lõikes 3, artikli 11 lõike 1 punktis g, artikli 16 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 30 lõikes 7, artikli 44 lõigetes 1 ja 2, artikli 59 lõikes 3 ning artikli 61 lõikes 1 osutatud deklaratsioone võib esitada konventsiooni allkirjastamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal või hiljem ning neid võib igal ajal muuta või tühistada.

2.   Deklaratsioonidest, nendes tehtavatest muudatustest ja deklaratsioonide tühistamisest tuleb konventsiooni hoiulevõtjale teatada.

3.   Konventsiooni allkirjastamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal esitatud deklaratsioon jõustub samaaegselt konventsiooni jõustumisega asjaomase riigi suhtes.

4.   Hiljem esitatud deklaratsioon või deklaratsiooni muutmine või tühistamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja sai kätte asjaomase teate.

Artikkel 64

Denonsseerimine

1.   Konventsiooni osalisriik võib konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale. Denonsseerimine võib piirduda konkreetsete territoriaalüksustega sellises riigis, millel on mitu territoriaalüksust ja mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2.   Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja asjaomase teate kätte sai. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks ette nähtud pikem ajavahemik, jõustub denonsseerimine nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sai teate kätte.

Artikkel 65

Teatamine

Hoiulevõtja teatab Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmetele ning muudele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on konventsiooni artiklite 58 ja 59 kohaselt allkirjastanud, selle ratifitseerinud, vastu võtnud, heaks kiitnud või sellega ühinenud:

a)	igast artiklites 58 ja 59 osutatud allkirjastamisest, ratifitseerimisest, vastuvõtmisest ja heakskiitmisest;

b)	artikli 58 lõigetes 3 ja 5 ning artiklis 59 osutatud ühinemistest ja ühinemiste suhtes esitatud vastuväidetest;

c)	konventsiooni jõustumiskuupäeva vastavalt artiklile 60;

d)	artikli 2 lõikes 3, artikli 11 lõike 1 punktis g, artikli 16 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 30 lõikes 7, artikli 44 lõigetes 1 ja 2, artikli 59 lõikes 3 ning artikli 61 lõikes 1 osutatud deklaratsioonidest;

e)	artikli 51 lõikes 2 osutatud kokkulepetest;

f)	artikli 2 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2, artikli 30 lõikes 8, artikli 44 lõikes 3 ja artikli 55 lõikes 3 osutatud reservatsioonidest ja artikli 62 lõikes 2 osutatud tühistamistest;

g)	artiklis 64 osutatud denonsseerimistest.