22.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 191/1

NÕUKOGU OTSUS,

20. juuni 2011,

millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

(2011/443/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on pädev vastu võtma kalavarude kaitset, majandamist ja kontrolli käsitlevaid meetmeid; liit on samuti pädev sõlmima rahvusvaheliste organisatsioonide raames lepinguid kolmandate riikidega.

(2)	Euroopa Liit on osaline 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis, millega kohustatakse rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd muu hulgas ka mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.

(3)	Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on osalised 1995. aasta kokkuleppes, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamist ja mis jõustus 11. detsembril 2001.

(4)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 36. konverentsil, mis peeti 18.–23. novembrini 2009 Roomas, kiideti FAO põhikirja XIV artikli kohaselt heaks leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (leping), et esitada see FAO liikmetele.

(5)	Lepingule kirjutati Euroopa Ühenduse nimel alla 22. novembril 2009 tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(6)	Liidul on oluline osa rahvusvahelises kalanduses ja ta on ka üks peamisi kalatoodete turgusid maailmas ning ta on huvitatud tõhusast tegutsemisest lepingu rakendamisel ja lepingu heakskiitmisest.

(7)	Seepärast tuleks käesolev leping heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (edaspidi „leping”) kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu ja liidu pädevust käsitleva deklaratsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud andma heakskiitmisdokumendi koos liidu pädevust käsitleva deklaratsiooniga liidu nimel hoiule ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile, kes lepingu artikli 26 kohaselt tegutseb hoiulevõtjana.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 20. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MATOLCSY Gy.

TÕLGE

LEPING

sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

PREAMBUL

KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

OLLES SÜGAVALT MURES ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi jätkumise pärast ja selle kahjuliku mõju pärast kalavarudele, mere ökosüsteemidele ja seadusi järgivate kalurite elatusvahenditele ning võttes arvesse suurenenud vajadust toiduainetega kindlustatuse järele kogu maailmas,

OLLES TEADLIKUD sadamariigi tähtsusest mere elusressursside säästvat kasutamist ja pikaajalist kaitset edendavate tõhusate meetmete vastuvõtmisel,

TÕDEDES, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise meetmed peaksid tuginema lipuriikide esmastel kohustustel ja kasutama kogu kättesaadavat jurisdiktsiooni vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas sadamariigi, rannikuäärse riigi ja turuga seotud meetmeid ning meetmeid, millega tagatakse, et kodanikud ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ega toeta seda,

TÕDEDES, et sadamariigi meetmed on võimas ja otstarbekas vahend ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks,

OLLES TEADLIKUD vajadusest suurendada sadamariigi meetmete kaudu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise koordineerimist piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil,

TUNNUSTADES sadamariigi meetmeid toetavat sidetehnoloogia, andmebaaside, võrkude ja ülemaailmsete registrite kiiret arengut,

TÕDEDES, et arenguriigid vajavad abi sadamariigi meetmete vastuvõtmiseks ja rakendamiseks,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelise üldsuse üleskutseid, mida on esitatud ÜRO süsteemi, sh ÜRO Peaassamblee ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO”) kalanduskomisjoni kaudu, luua sadamariigi meetmete miinimumnõudeid käsitlev rahvusvaheline juriidiliselt siduv vahend, mis põhineb FAO 2001. aasta rahvusvahelisel tegevuskaval ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ja FAO 2005. aasta sadamariigi meetmete näidiskaval ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemiseks,

PIDADES SILMAS, et riigid võivad oma suveräänsuse teostamisel kehtestada oma territooriumil asuvate sadamate suhtes rangemad meetmed vastavalt rahvusvahelisele õigusele,

MEENUTADES 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) asjaomaseid sätteid,

MEENUTADES 10. detsembri 1982. aasta ÜRO mereõiguste konventsiooni 4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepet, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning FAO 1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhendit,

TÕDEDES, et vastavalt FAO põhikirja XIV artiklile on FAO raames vaja sõlmida rahvusvaheline leping,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaitse- ja majandamismeetmed”– mere elusressursside kaitse- või majandamismeetmed, mis võetakse vastu ja mida kohaldatakse kooskõlas vastavate rahvusvahelise õiguse kohaste eeskirjadega, sh konventsioonis kajastatud meetmed;

b) „kala”– mere elusressursside kõik liigid, töödeldud või töötlemata;

c) „kalapüük”– kalade otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine või mis tahes tegevus, mille tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist;

d) „kalapüügiga seonduv tegevus”– igasugune kalapüüki toetav või ettevalmistav tegevus, sh lossimine, pakendamine, töötlemine, eelnevalt sadamas lossimata kala ümberlaadimine või transport, samuti meeskonna, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamine merel;

e) „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük”– FAO 2001. aasta rahvusvahelise tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks punktis 3 sätestatud toimingud;

f) „lepinguosaline”– riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva lepinguga siduma ja kelle suhtes on leping jõus;

g) „sadam”– hõlmab ka meres paiknevaid terminale ja muid lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks, tankimiseks või varude täiendamiseks ettenähtud rajatisi;

h) „piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon”– piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele tema liikmesriigid on andnud käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes üle õiguspädevuse, sealhulgas õiguse teha kõnealustes küsimustes liikmesriikidele siduvaid otsuseid;

i) „piirkondlik kalandusorganisatsioon”– riikidevaheline kalandusorganisatsioon või vajaduse korral korraldusüksus, mis on pädev kehtestama kaitse- ja majandamismeetmeid, ning

j) „laev”– mis tahes laev, paat või muud liiki alus, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks või sellega seotud tegevuseks või millel on vastav varustus.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on tõhusate sadamariigi meetmete rakendamise abil vältida, ära hoida ja lõpetada, ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ning sellega tagada mere elusressursside ja mere ökosüsteemide pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine.

Artikkel 3

Kohaldamine

1. Sadamariigina toimiv lepinguosaline kohaldab käesolevat lepingut laevade suhtes, mis ei sõida tema lipu all ning soovivad siseneda tema sadamatesse või on ühes tema sadamatest, välja arvatud järgmiste suhtes:

a)	naaberriigi laevad, mis tegelevad rannalähedase püügiga elatise hankimiseks, tingimusel, et asjaomane sadamariik ja lipuriik teevad koostööd tagamaks, et need laevad ei tegele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega, ning

b)	konteinerlaevad, mis ei vea kala, või kui veavad, siis ainult eelnevalt lossitud kala, tingimusel et ei ole selget alust kahtlustada, et see laev on tegelenud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki toetava tegevusega.

2. Sadamariigina toimiv lepinguosaline võib otsustada, et ei kohalda käesolevat lepingut laevade suhtes, mille tema kodanikud on prahtinud üksnes kalapüügiks tema riikliku jurisdiktsiooni all olevates piirkondades ja tegutsevad seal tema loal. Lepinguosaline kohaldab selliste laevade suhtes meetmeid, mis on sama tõhusad kui need meetmed, mida ta kohaldab oma lipu all sõitvate laevade suhtes.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse merepiirkondades teostatava kalapüügi suhtes, mis on käesoleva lepingu artikli 1 punktis e määratletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, ning sellist kalapüüki toetava tegevuse suhtes.

4. Käesolevat lepingut kohaldatakse õiglasel, läbipaistval ja diskrimineerimist vältival viisil, kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

5. Kuna käesolev leping on ulatuselt ülemaailmne ja kehtib kõigi sadamate suhtes, julgustavad lepinguosalised kõiki muid üksusi rakendama meetmeid, mis on kooskõlas selle sätetega. Need, kes ei saa käesoleva lepinguga muul moel ühineda, võivad kinnitada, et võtavad kohustuse tegutseda kooskõlas selle sätetega.

Artikkel 4

Seos rahvusvahelise õiguse ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega

1. Mitte ükski käesoleva lepingu säte ei kahjusta lepinguosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Mitte ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta:

a)	lepinguosaliste suveräänseid õigusi oma sise-, arhipelaagi- ja territoriaalvete üle või suveräänseid õigusi oma mandrilava üle ja oma majandusvööndis;

lepinguosaliste suveräänseid õigusi oma territooriumil asuvate sadamate üle vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sh õigust keelata neisse sisenemine, samuti õigust võtta vastu rangemad sadamariigi meetmed kui käesolevas lepingus sätestatud, sh sellised meetmed, mis on vastu võetud piirkondliku kalandusorganisatsiooni otsuse kohaselt.

2. Käesoleva lepingu rakendamisel ei muutu ühegi piirkondliku kalandusorganisatsiooni meetmed või otsused lepinguosalisele siduvaks, kui ta ei ole selle organisatsiooni liige.

3. Lepinguosaline ei ole mitte mingil juhul kohustatud käesoleva lepingu raames jõustama piirkondliku kalandusorganisatsiooni meetmeid või otsuseid, kui need meetmed või otsused ei ole vastu võetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

4. Käesolevat lepingut tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, võttes arvesse kohaldatavaid rahvusvahelisi eeskirju ja norme, sh nii neid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu, kui ka muid rahvusvahelisi õigusakte.

5. Lepinguosalised täidavad käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustusi heauskselt ja kasutavad selles tunnustatud õigusi neid kuritarvitamata.

Artikkel 5

Integratsioon ja koordineerimine riiklikul tasandil

Iga lepinguosaline teeb nii suures ulatuses kui võimalik järgmist:

a)	integreerib sadamariigi meetmed, mis on seotud kalandusega, sadamariigi kontrolli laiemasse süsteemi või koordineerib neid omavahel;

integreerib sadamariigi meetmed muude ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellist kalapüüki toetava tegevuse vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise meetmetega, võttes vajaduse korral arvesse FAO 2001. aasta rahvusvahelist tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ning

c)	võtab meetmed teabe vahetamiseks asjaomaste riiklike asutustega ja selliste asutuste tegevuse koordineerimiseks käesoleva lepingu rakendamisel.

Artikkel 6

Koostöö ja teabevahetus

1. Käesoleva lepingu tõhusa rakendamise edendamiseks teevad lepinguosalised asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid piisavalt arvesse võttes koostööd ja vahetavad teavet asjaomaste riikidega, FAOga, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, sh teavet meetmete kohta, mida sellised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid on vastu võtnud seoses käesoleva lepingu eesmärgiga.

2. Iga lepinguosaline võtab nii suures ulatuses kui võimalik meetmed teiste riikide ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete toetuseks.

3. Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu rakendamiseks koostööd kohalikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, võimaluse korral FAO või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja korraldusüksuste kaudu.

2. OSA

SADAMASSE SISENEMINE

Artikkel 7

Sadamate määramine

1. Iga lepinguosaline määrab kindlaks ja avalikustab sadamad, kuhu sisenemist laevad võivad käesoleva lepingu kohaselt taotleda. Iga lepinguosaline edastab oma määratud sadamate nimekirja FAO-le, kes avalikustab selle nõuetekohaselt.

2. Iga lepinguosaline tagab nii suures ulatuses kui võimalik, et iga käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud ja avalikustatud sadam suudab vajalikul määral teostada käesoleva lepingu kohast ülevaatust.

Artikkel 8

Eelnev taotlus sadamasse sisenemiseks

1. Iga lepinguosaline nõuab, et enne, kui ta annab loa oma sadamasse sisenemiseks, esitatakse vähemalt A-lisas nõutud teave.

2. Iga lepinguosaline nõuab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitataks aegsasti enne sisenemist, et anda sadamariigile piisavalt aega selle teabe läbivaatamiseks.

Artikkel 9

Sadamasse sisenemine, lubamine või keeldumine

1. Pärast artikli 8 kohase asjaomase teabe, samuti muu sellise teabe saamist, mida on vaja, et otsustada, kas tema sadamasse sisenemist taotlev laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või seda püüki toetava tegevusega, otsustab iga lepinguosaline, kas lubada või keelata laeval tema sadamasse sisenemine, ning edastab selle otsuse laevale või selle esindajale.

2. Juhul, kui antakse luba siseneda, peab laeva kapten või esindaja esitama sisenemisloa pärast sadamasse saabumist lepinguosalise pädevale asutusele.

3. Juhul, kui ei anta luba siseneda, edastab lepinguosaline oma otsuse, mis on tehtud käesoleva artikli lõike 1 kohaselt, laeva lipuriigile ning vajaduse ja võimaluse korral asjaomastele rannikuäärsetele riikidele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, keelab lepinguosaline, kui tal on piisavalt tõendeid, et laev, mis taotleb tema sadamasse sisenemist, on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega, eelkõige kui laev on kantud sellise kalapüügiga või sellise püügiga seonduva tegevusega tegelenud laevade nimekirja, mille asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon on vastu võtnud oma eeskirjade ja korra kohaselt ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sellisel laeval siseneda oma sadamatesse, võttes asjakohaselt arvesse artikli 4 lõikeid 2 ja 3.

5. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võib lepinguosaline lubada neis lõigetes osutatud laevadel siseneda oma sadamatesse üksnes selleks, et laev üle vaadata ja võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega muid asjakohaseid meetmeid, mis on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist kalapüüki toetava tegevuse vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise seisukohast vähemalt sama tõhusad kui sadamasse sisenemise keeld.

6. Kui käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud laev on mingil põhjusel sadamas, keelab lepinguosaline sellisel laeval kasutada oma sadamat kala lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks ning kasutada muid sadama teenuseid, sh tankimine ja varude täiendamine, hooldus ja kuivdoki kasutamine. Artikli 11 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse sellisel juhul mutatis mutandis. Selline sadama kasutamise keeld peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 10

Vääramatu jõud või merehätta sattumine

Mitte ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta laeva sisenemist sadamasse kooskõlas rahvusvahelise õigusega vääramatu jõu või merehätta sattumise korral ega takista sadamariigil lubamast laeval sadamasse siseneda selleks, et abistada ohtu või merehätta sattunud inimesi, laevu või õhusõidukeid.

3. OSA

SADAMATE KASUTAMINE

Artikkel 11

Sadamate kasutamine

1. Kui laev on sisenenud lepinguosalise sadamasse, siis keelab lepinguosaline oma seaduste ja eeskirjade kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise seadusega, sh käesoleva lepinguga, laeval kasutada seda sadamat eelnevalt lossimata kala lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks ning kasutada muid sadamateenuseid, sh tankimine ja varude täiendamine, hooldus ja kuivdoki kasutamine, kui:

a)	lepinguosaline leiab, et laeval ei ole tema lipuriigis nõutavat kehtivat ja kohaldatavat luba tegelda kalapüügi või kalapüügiga seonduva tegevusega;

b)	lepinguosaline leiab, et laeval ei ole rannikuäärses liikmesriigis nõutavat ja selle riigi jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes kehtivat ja kohaldatavat luba tegelda kalapüügi või kalapüügiga seonduva tegevusega;

c)	lepinguosaline saab selgeid tõendeid, et pardal olev kala on püütud vastuolus rannikuäärse liikmesriigi kehtestatud nõuetega selle riigi jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes;

d)	lipuriik ei kinnita mõistliku aja jooksul vastuseks sadamariigi taotlusele, et pardal olev saak on püütud kooskõlas asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud nõuetega, võttes arvesse artikli 4 lõikeid 2 ja 3, või

lepinguosalisel on piisavalt alust uskuda, et see laev on muul moel seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava tegevusega, sh toetanud artikli 9 lõikes 4 osutatud laeva, v.a siis, kui ta suudab tõendada:

i)	et tegutses kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega või

ii)	kui on tegemist meeskonna, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamisega merel, et varude täiendamise ajal ei olnud see laev artikli 9 lõikes 4 osutatud laev.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei keela lepinguosaline käesolevas lõikes osutatud laeval kasutada sadamateenuseid:

a)	mis on olulised meeskonna ohutuse ja tervise või laeva ohutuse seisukohast, kui need vajadused on nõuetekohaselt põhjendatud, või

b)	vajaduse korral laeva vanametalliks lammutamiseks.

3. Kui lepinguosaline on käesoleva artikli kohaselt keelanud oma sadama kasutamise, teatab ta oma otsusest viivitamata laeva lipuriigile ja vajaduse korral asjaomastele rannikuäärsetele riikidele, kohalikele kalandusorganisatsioonidele ja muudele asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

4. Lepinguosaline tühistab laeva suhtes kohaldatud sadama kasutamise keelu käesoleva artikli lõike 1 kohaselt üksnes siis, kui on piisavalt tõendeid, et kasutamise keeld ei olnud piisavalt põhjendatud või oli ekslik või et selleks ei ole enam põhjust.

5. Kui lepinguosaline on keelu käesoleva artikli lõike 4 kohaselt tühistanud, teatab ta sellest viivitamatule neile, kellele teatis käesoleva artikli lõike 3 kohaselt saadeti.

4. OSA

ÜLEVAATUS JA JÄRELMEETMED

Artikkel 12

Ülevaatuse tasemed ja prioriteedid

1. Iga lepinguosaline vaatab üle nii palju oma sadamates asuvaid laevu, kui on nõutav selleks, et saavutada ülevaatuste aastatase, mis on piisav käesoleva lepingu eesmärgi saavutamiseks.

2. Lepinguosalised püüavad laevade ülevaatuse minimaalses tasemes kokkuleppele jõuda, vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide või FAO kaudu või muul viisil.

3. Määrates, milliseid laevu üle vaadata, valib lepinguosaline eelistatult:

a)	laevad, millel on olnud keelatud sadamasse sisenemine käesoleva lepingu kohaselt;

b)	laevad, mida paluvad üle vaadata teised asjaomased lepinguosalised, riigid või piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, kui sellise soovi tõenduseks on esitatud tõendid, et asjaomane laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi või sellist kalapüüki toetava tegevusega, ning

c)	muud laevad, mille puhul on selge alus kahtlustada, et nad on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava tegevusega.

Artikkel 13

Ülevaatuste tegemine

1. Iga lepinguosaline tagab, et tema inspektorid täidavad vähemalt B-lisas osutatud ülesanded.

2. Iga lepinguosaline, tehes oma sadamates ülevaatusi:

a)	tagab, eelkõige artiklit 17 silmas pidades, et ülevaatuse teeb selleks volitatud, asjakohase kvalifikatsiooniga inspektor;

b)	tagab, et inspektoritelt nõutakse, et nad enne ülevaatuse alustamist esitavad laeva kaptenile asjakohase dokumendi, mis tõendab nende isikut;

c)	tagab, et inspektorid kontrollivad laeval kõiki asjakohaseid piirkondi, pardal olevat kala, võrkusid ja muid püügivahendeid, varustust ja kõiki laeva pardal olevaid dokumente või sissekandeid, mis on olulised kaitse- ja majandamismeetmete järgimise kontrollimiseks;

d)	nõuab, et laeva kapten annaks inspektoritele igakülgset vajalikku abi ja teavet ning esitaks nõudmise korral asjakohased materjalid ja dokumendid või nende tõendatud koopiad;

e)	kutsub lipuriigi esindaja ülevaatuses osalema, kui laeva lipuriigiga on sõlmitud asjakohane kokkulepe;

f)	teeb kõik, et laeva asjatult kinni ei peetaks, et võimalikult vähe häirida ja põhjustada ebamugavust, sh inspektorite asjatu viibimine pardal, ning et vältida tegevust, mis põhjustaks pardal oleva kala kvaliteedi halvenemist;

g)	teeb kõik, et hõlbustada suhtlemist laeva kapteni või juhtkonnaga, sh võimaluse ja vajaduse korral tagab, et inspektoril oleks tõlk;

h)	tagab, et ülevaatused teostatakse ausalt, läbipaistvalt ja diskrimineerimata, ega ahista ühtegi laeva, ning

i)	ei takista kaptenil sidepidamist oma lipuriigi ametiasutustega kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 14

Ülevaatuste tulemused

Iga lepinguosaline esitab iga ülevaatuse kirjalikus aruandes vähemalt C-lisas sätestatud teabe.

Artikkel 15

Ülevaatuse tulemuste edastamine

Iga lepinguosaline edastab iga ülevaatuse tulemused ülevaadatud laeva lipuriigile ja vajaduse korral:

asjaomastele lepinguosalistele, sh

i)	neile riikidele, kelle kohta on ülevaatuse kaudu tõendeid, et asjaomane laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega nende riikliku jurisdiktsiooni all olevates vetes, ning

ii)	riigile, mille kodakondsus on kaptenil;

b)	asjaomasele piirkondlikule kalandusorganisatsioonile ning

c)	FAO-le ja teistele asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 16

Elektrooniline andmevahetus

1. Käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks loob iga lepinguosaline võimaluse korral sidepidamismehhanismi, mis võimaldab otsest elektroonilist teabevahetust, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd nii palju kui võimalik ja asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid piisavalt arvesse võttes, et luua teabevahetuse mehhanism, mida eelistatult koordineerib FAO, koostoimes muude asjakohaste mitmepoolsete ja riikidevaheliste algatustega, ning hõlbustada andmevahetust olemasolevate andmebaasidega, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased.

3. Iga lepinguosaline määrab ametiasutuse, kes tegutseb käesoleva lepingu raames teabe vahetamisel kontaktpunktina. Iga lepinguosaline teatab asjakohasest määramisest FAO-le.

4. Iga lepinguosaline käsitleb käesoleva artikli lõike 1 raames loodud mehhanismi kaudu edastatud teavet kooskõlas D-lisaga.

5. FAO palub asjaomastel piirkondlikel kalandusorganisatsioonidel esitada nende võetud meetmeid ning tehtud ja rakendatud otsuseid käsitlev teave, mis on seotud käesoleva lepinguga, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabevahetusmehhanismile, et integreerida see nii suures ulatuses kui võimalik, võttes piisavalt arvesse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 17

Inspektorite väljaõpe

Iga lepinguosaline tagab, et inspektoritel on nõuetekohane väljaõpe, võttes arvesse E-lisa kohaseid inspektorite väljaõppe suuniseid. Lepinguosalised teevad selles valdkonnas koostööd.

Artikkel 18

Sadamariigi tegevus pärast ülevaatust

1. Kui pärast ülevaatuse tegemist on selgelt alust kahtlustada, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega, siis teeb ülevaatuse teostanud lepinguosaline järgmist:

a)	teatab viivitamata oma tähelepanekutest lipuriigile ja vajaduse korral asjaomastele rannikuäärsetele riikidele, kohalikele kalandusorganisatsioonidele ja muudele asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning riigile, mille kodakondsus on kaptenil, ning

keelab sellel laeval kasutada oma sadamat sellise kala lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks ja töötlemiseks, mida ei ole eelnevalt lossitud, ning keelab kasutada muid sadamateenuseid, sh tankimist ja varude täiendamist, hooldust ja kuivdoki kasutamist, kui asjaomane laev ei ole neid juba kasutanud viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga, sh artikliga 4.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei keela lepinguosaline selles lõikes osutatud laeval kasutada sadamateenuseid, mis on olulised meeskonna ohutuse ja tervise või laeva ohutuse seisukohast.

3. Mitte ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, lisaks neile, mis on määratletud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2, sh selliseid meetmeid, mis laeva lipuriik on selgesõnaliselt nõudnud või millega ta on nõustunud.

Artikkel 19

Teave sadamariigis abi saamiseks pöördumise kohta

1. Lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks abi saamiseks pöördumist käsitleva teabe ja esitab kirjaliku taotluse korral laeva omanikule, käitajale, kaptenile või esindajale sellise teabe igasuguse abi kohta, mis on kehtestatud tema siseriiklike õigusaktide kohaselt seoses sadamariigi meetmetega, mis kõnealune lepinguosaline on võtnud vastavalt artiklitele 9, 11, 13 või 18, sh avalike teenuste või õigusasutuste kohta, mis on sel eesmärgil kättesaadavad, samuti teabe selle kohta, kas on õigus taotleda kompensatsiooni tema siseriiklike õigusaktide kohaselt, kui lepinguosalise väidetava ebaseadusliku tegevuse tagajärjel on kantud kahju.

2. Lepinguosaline teavitab lipuriiki, laeva omanikku, käitajat, kaptenit või esindajat (vastavalt vajadusele) mis tahes sellise abi saamiseks pöördumise tulemustest. Kui eelnevast otsusest on vastavalt artiklile 9, 11, 13 või 18 teatatud teistele lepinguosalistele, riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, teatab asjaomane lepinguosaline neile ka oma otsuse mis tahes muudatusest.

5. OSA

LIPURIIKIDE ROLL

Artikkel 20

Lipuriikide roll

1. Iga lepinguosaline nõuab oma lipu all sõitvatelt laevadelt, et nad käesoleva lepingu kohaselt teostatavate ülevaatuste korral teeksid sadamariigiga koostööd.

2. Kui lepinguosalisel on piisavalt alust uskuda, et tema lipu all sõitev laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava tegevusega ja soovib siseneda teise riigi sadamasse või on seal, palub ta sellel riigil laeva üle vaadata või võtta muud käesoleva lepingu kohased meetmed.

3. Iga lepinguosaline soovitab oma lipu all sõitvatel laevadel kala lossida, ümber laadida, pakendada ja töödelda ning kasutada muid sadamateenuseid nende riikide sadamates, mis järgivad käesolevat lepingut või tegutsevad sellega kooskõlas. Lepinguosalistel soovitatakse mh piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja FAO abil välja töötada õiglane, läbipaistev ja diskrimineerimist vältiv kord selliste riikide väljaselgitamiseks, kes ei järgi käesolevat lepingut ega tegutse sellega kooskõlas.

4. Kui lipuriigiks olev lepinguosaline saab pärast sadamariigis toimunud ülevaatust ülevaatuse aruande, milles osutatakse, et on piisavalt alust uskuda, et tema lipu all sõitev laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava tegevusega, uurib ta asja viivitamata ja põhjalikult ning piisavate tõendite korral võtab viivitamata täitemeetmed oma õigusaktide kohaselt.

5. Iga lepinguosaline, olles lipuriigi rollis, teatab teistele lepinguosalistele, asjaomastele sadamariikidele ja vajaduse korral teistele asjaomastele riikidele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja FAO-le meetmetest, mis ta on võtnud oma lipu all sõitvate laevade suhtes, mis on käesoleva lepingu kohaselt võetud sadamariigi meetmete rakendamise järel tunnistatud laevaks, mis on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist kalapüüki toetava tegevusega.

6. Iga lepinguosaline tagab, et meetmed, mida rakendatakse tema lipu all sõitvate laevade suhtes, on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ning sellist kalapüüki toetava tegevuse vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise seisukohast vähemalt sama tõhusad kui artikli 3 lõikes 1 osutatud laevade suhtes kohaldatavad meetmed.

6. OSA

ARENGURIIKIDE NÕUDMISED

Artikkel 21

Arenguriikide nõudmised

1. Lepinguosalised tunnustavad täiel määral lepinguosaliste arenguriikide erinõudeid seoses selliste sadamariigi meetmete rakendamisega, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga. Seepärast abistavad lepinguosalised kas otseselt või FAO, ÜRO teiste spetsialiseeritud asutuste või asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu lepinguosalisi arenguriike, et muu hulgas

a)	suurendada nende, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide võimet luua õiguslik alus ja saavutada haldussuutlikkus tõhusate sadamariigi meetmete rakendamiseks;

b)	hõlbustada nende osalemist mis tahes rahvusvahelises organisatsioonis, mis edendab sadamariigi meetmete tõhusat arendamist ja rakendamist, ning

c)	hõlbustada tehnilise abi andmist kooskõlastatult asjaomaste rahvusvaheliste mehhanismidega, et suurendada nende suutlikkust välja töötada ja rakendada sadamariigi meetmed.

2. Lepinguosalised tunnustavad täiel määral lepinguosaliste arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide erinõudeid, et tagada, et neile ei kantaks käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel vahetult või kaudselt üle ebaproportsionaalselt suurt koormust. Juhul, kui ebaproportsionaalselt suure koormuse ülekandmine leiab kinnitust, teevad lepinguosalised koostööd, et hõlbustada asjaomastel lepinguosalistel arenguriikidel käesoleva lepingu raames erikohustuste täitmist.

3. Lepinguosalised hindavad kas vahetult või FAO kaudu lepinguosaliste arenguriikide erinõudeid seoses käesoleva lepingu rakendamisega.

4. Lepinguosalised teevad koostööd, et luua asjakohased rahastamismehhanismid arenguriikide abistamiseks käeoleva lepingu rakendamisel. Need mehhanismid on muu hulgas suunatud vahetult järgmisele:

a)	riiklike ja rahvusvaheliste sadamariigi meetmete arendamine;

b)	sadama käitajate, inspektorite, õiguskaitseorganite ja juriidilise personali arendamine ja nende suutlikkuse suurendamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil, sh seire, kontrolli ja järelevalve valdkonnas ja väljaõppe eesmärgil;

c)	seire, kontrolli, järelevalve ja vastavusega seotud tegevused, mis on olulised seoses sadamariigi meetmetega, sh juurdepääs tehnoloogiale ja seadmetele, ning

d)	lepinguosaliste arenguriikide abistamine menetluste kulude kandmisel, mis on seotud käesolevast lepingust tuleneva tegevuse tõttu tekkinud vaidluste lahendamisega.

5. Koostöö lepinguosaliste arenguriikiga ja nende omavaheline koostöö käesolevas artiklis sätestatud eesmärgil võib hõlmata tehnilise ja rahalise abi andmist kahepoolsete, mitmepoolsete ja piirkondlike kanalite kaudu, sh lõunapoolsete piirkondade koostöös.

6. Lepinguosalised moodustavad ajutise töörühma, kes annab lepinguosalistele korrapäraselt aru ja esitab soovitusi rahastamismehhanismide loomiseks, sh kava vahendite panustamiseks, identifitseerimiseks ja kasutusele võtmiseks, rakendamist suunavate kriteeriumide ja menetluste arendamiseks, ning edendab rahastamismehhanismide rakendamist. Lisaks käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele võtab ajutine töörühm muu hulgas arvesse järgmist:

a)	lepinguosaliste arenguriikide vajaduste hindamine, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikestest saareriikidest arenguriikide puhul;

b)	vahendite kättesaadavus ja õigeaegne väljamaksmine;

c)	rahaliste vahendite kogumise ja raha eraldamist käsitlevate otsuste tegemise ja haldusprotsesside läbipaistvus ning

d)	abi saavate lepinguosaliste arenguriikide vastutus vahendite kokkulepitud kasutamise suhtes.

Lepinguosalised võtavad arvesse ajutise töörühma aruandeid ja soovitusi ning võtavad vajalikke meetmeid.

7. OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 22

Vaidluste rahumeelne lahendamine

1. Iga lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist iga teise lepinguosalise või -osalistega vaidluse puhul, mis käsitleb käesoleva lepingu sätete tõlgendamist või kohaldamist, pidades silmas vastastikku rahuldava lahenduse võimalikult kiiret leidmist.

2. Kui vaidlust sellise konsulteerimise kaudu mõistliku aja jooksul ei lahendata, konsulteerivad kõnealused lepinguosalised võimalikult kiiresti omavahel, et lahendada vaidlus läbirääkimiste, pöördumise, vahenduse, lepitamise, vahekohtu, kohtuotsuse või muul nende valitud rahulikul teel.

3. Iga selline vaidlus, mida nii ei lahendata, edastatakse kõigi vaidluspoolte nõusolekul lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, rahvusvahelisele merekohtule või vahekohtule. Kui kokkuleppele ei jõuta Rahvusvahelise Kohtu, rahvusvahelise merekohtu või vahekohtu kaudu, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist ja teevad koostööd vaidluse lahendamiseks vastavalt mere elusressursside kaitset käsitlevatele rahvusvahelise õiguse normidele.

8. OSA

LEPINGUGA ÜHINEMATA RIIGID

Artikkel 23

Käesoleva lepinguga ühinemata riigid

1. Lepinguosalised julgustavad lepinguga ühinemata riike käesoleva lepinguga ühinema ja/või vastu võtma õigusakte ja rakendama meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Lepinguosalised võtavad õiglasi, diskrimineerimist vältivaid ja läbipaistvaid meetmeid, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga ja muude kehtivate rahvusvaheliste õigusaktidega, et hoida ära käesoleva lepinguga ühinemata riikide tegevust, mis õõnestab käesoleva lepingu tõhusat rakendamist.

9. OSA

JÄRELEVALVE, LÄBIVAATAMINE JA HINDAMINE

Artikkel 24

Järelevalve, läbivaatamine ja hindamine

1. Lepinguosalised tagavad FAO ja selle asjaomaste asutuste raames käesoleva lepingu rakendamise korrapärase ja süstemaatilise järelevalve ja läbivaatamise, samuti lepingu eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude hindamise.

2. Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kutsub FAO kokku lepinguosaliste koosoleku, et läbi vaadata ja hinnata käesoleva lepingu tõhusust oma eesmärgi saavutamisel. Lepinguosalised otsustavad edasiste selliste koosolekute vajaduse.

10. OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Allakirjutamine

Käesolev leping on FAOs allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates 22. novembrist 2009 kuni 21. novembrini 2010.

Artikkel 26

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele, heakskiitmisele või kinnitamisele allakirjutanute poolt.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 27

Ühinemine

1. Käesolev leping on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele pärast allakirjutamiseks ettenähtud ajavahemiku lõppemist.

2. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 28

Piirkondlike majandusintegratsiooni organisatsioonide osalemine

1. Juhul kui piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, mis on konventsiooni IX lisa artiklis 1 osutatud rahvusvaheline organisatsioon, ei ole pädev kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, kohaldatakse konventsiooni IX lisa selliste piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osaluse suhtes mutatis mutandis, v.a kõnealuse lisa järgmised sätted, mida ei kohaldata:

a)	artikli 2 esimene lause ning

b)	artikli 3 lõige 1.

2. Juhul kui piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, mis on konventsiooni IX lisa artiklis 1 osutatud rahvusvaheline organisatsioon, on pädev kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, kohaldatakse sellise piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käesolevas lepingus osalemise suhtes järgmisi sätteid:

allakirjutamise või ühinemise ajal esitab selline organisatsioon deklaratsiooni, milles kinnitab:

i)	et tal on pädevus kõigis kõnealuse lepinguga reguleeritavates küsimustes;

ii)	et seetõttu ei ole tema liikmesriigid lepingu osalisriigid, välja arvatud nende territooriumide osas, mis ei kuulu tema pädevusse, ning

iii)	et ta tunnustab käesolevast lepingust tulenevaid riikide õigusi ja kohustusi;

b)	sellises organisatsioonis osalemine ei anna organisatsiooni liikmesriikidele mingeid õigusi;

c)	kui sellise organisatsiooni kohustused käesoleva lepingu järgi on vastuolus tema kohustustega organisatsiooni asutamislepingu või mõne muu sellega seotud dokumendi järgi, siis on käesoleva lepingu kohastel kohustustel ülimuslik jõud.

Artikkel 29

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub kolmekümne päeva möödumisel kahekümne viienda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest hoiulevõtjale kooskõlas artiklitega 26 ja 27.

2. Iga allakirjutanu suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva lepingu pärast selle jõustumist, jõustub käesolev leping kolmkümmend päeva pärast tema ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiulevõtmise kuupäeva.

3. Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ühineb käesoleva lepinguga pärast selle jõustumist, jõustub käesolev leping kolmkümmend päeva pärast tema ühinemiskirja hoiulevõtmise kuupäeva.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni hoiule antud kirja tema liikmesriikide hoiule antud kirjade täiendusena.

Artikkel 30

Reservatsioonid ja erandid

Käesoleva lepingu suhtes ei tohi teha reservatsioone ega erandeid.

Artikkel 31

Deklaratsioonid ja avaldused

Artikkel 30 ei takista riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käesoleva lepingu allkirjastamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma õigusnormid käesoleva lepingu sätetega, tingimusel et sellised deklaratsioonid või avaldused ei vähendada ega muuda käesoleva lepingu õiguslikku toimet selle kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes.

Artikkel 32

Ajutine rakendamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt riikide või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes, kes on selle ajutise kohaldamisega nõus, teatades oma nõusolekust hoiulevõtjale kirjalikult. Ajutine kohaldamine jõustub teate kättesaamise kuupäevast.

2. Lepingu ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui leping jõustub kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest lõpetada lepingu ajutine kohaldamine.

Artikkel 33

Lepingu muutmine

1. Iga lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks pärast kahe aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

2. Kõik käesoleva lepingu parandusettepanekud edastatakse kirjaliku teatisega hoiulevõtjale koos taotlusega kutsuda kokku lepinguosaliste koosolek selle arutamiseks. Hoiulevõtja edastab nimetatud teatise ja lepinguosalistelt taotlusele saadud vastused kõikidele lepinguosalistele. Kui kuue kuu jooksul pärast teatise edastamist ei ole pooled lepinguosalised taotlusele eitavalt vastanud, kutsub hoiulevõtja kokku lepinguosaliste koosoleku tehtud muudatusettepaneku arutamiseks.

3. Artikli 34 kohaselt võetakse käesoleva lepingu mis tahes muudatus vastu koosolekul, mil see vastuvõtmiseks esitati, kohal olevate lepinguosaliste konsensuse alusel.

4. Artikli 34 kohaselt jõustub lepinguosaliste koosolekul vastu võetud mis tahes muudatus lepinguosaliste suhtes, kes on selle ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui vähemalt kaks kolmandikku käesoleva lepingu osalistest, kes olid kohal muudatuse vastuvõtmise kuupäeval, on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud. Seejärel jõustub muudatus teiste konventsiooniosaliste jaoks üheksakümnendal päeval pärast seda, kui nad on muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

5. Käesoleva artikli kohaselt ei käsitata piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiule antud kirja tema liikmesriikide kirjade täiendusena.

Artikkel 34

Lisad

1. Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa ning viidet käesolevale lepingule käsitatakse ka viitena selle lisadele.

2. Käesoleva lepingu lisa muudatuse võib vastu võtta kahekolmandikulise häälteenamusega, arvestades lepinguosalisi, kes osalevad sellel koosolekul, kus lisa muudatust arutatakse. Siiski tehakse kõik võimalik, et iga muudatuse tegemisel lisas jõuda konsensusele. Lisa muudatus inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja see jõustub nende lepinguosaliste suhtes alates sellest kuupäevast, mil hoiulevõtja saab vastuvõtmise teatise ühelt kolmandikult neist käesoleva lepingu osalistest, kes olid kohal muudatuse vastuvõtmise kuupäeval. Seejärel jõustub muudatus iga ülejäänud lepingosalise suhtes sel kuupäeval, kui hoiulevõtja saab vastuvõtmise kirja.

Artikkel 35

Tühistamine

Iga lepinguosaline võib käesolevast lepingust taganeda pärast ühe aasta möödumist kuupäevast, mil leping tema suhtes jõustus, teatades oma taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Lepingust taganemine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja saab lepingust taganemise teatise.

Artikkel 36

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on FAO peadirektor. Hoiulevõtja

a)	edastab lepingu tõestatud koopia igale allakirjutanule ja lepinguosalisele;

b)	registreerib lepingu jõustumise järel selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102;

teavitab iga allakirjutanut ja lepinguosalist

i)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- ja heakskiitmiskirjast, mis on artiklite 25, 26 ja 27 kohaselt hoiule antud;

ii)	lepingu jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 29;

iii)	kõigist lepingu muutmise ettepanekutest, nende vastuvõtmisest ja jõustumisest vastavalt artiklile 33;

iv)	kõigist lisade muutmise ettepanekutest, nende vastuvõtmisest ja jõustumisest vastavalt artiklile 34 ning

v)	lepingust taganemisest vastavalt artiklile 35.

Artikkel 37

Autentsed tekstid

Käesoleva lepingu araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD Roomas kahekümne teisel novembril kahe tuhande üheksandal aastal.

A LISA

Teave, mida sadamasse pääsemist taotlevad laevad peavad eelnevalt esitama

Tekst pildi

B LISA

Sadamariigi ülevaatuse toimingud

Inspektorid

a)	kontrollivad võimalikult põhjalikult, kas laeva pardal olevad identifitseerimisdokumendid ja teave laeva omaniku kohta on tõesed, täielikud ja korrektsed, sh asjakohaste kontaktide kaudu laeva lipuriigiga või vajaduse korral rahvusvaheliste laevaregistritega;

b)	kontrollivad, kas laeva lipp ja märgistus (nt nimi, pardanumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) identifitseerimisnumber, rahvusvaheline raadiokutsung ja muud märgistused, peamised mõõdud) on kooskõlas dokumentides sisalduvate andmetega;

c)	kontrollivad võimalikult põhjalikult, kas kalapüügiload ja püügiga seotud tegevuse load on tõesed, täielikud, korrektsed ja kooskõlas A-lisas esitatud andmetega;

vaatavad läbi kõik muud laeva pardal olevad asjaomased dokumendid ja sissekanded, sh võimalikult põhjalikult elektroonilised dokumendid ja lipuriigi või asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni VMS-andmed. Asjaomased dokumendid võivad hõlmata logiraamatut, püügi-, ümberlaadimis- ja müügidokumente, meeskonna nimekirja, lastiplaane ja jooniseid, kalatrümmide kirjeldusi ja dokumente, mis on nõutavad vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile;

kontrollivad võimalikult põhjalikult kõiki pardal olevaid püügivahendeid, sh varjatult paigutatud püügivahendeid ja nende juurde kuuluvaid seadmeid, ning kontrollivad võimalikult põhjalikult, kas need vastavad lubades ettenähtud tingimustele. Püügivahendeid kontrollitakse samuti võimalikult põhjalikult, et tagada, et sellised omadused nagu silma suurus ja võrguniit, seadmed ja lisad, võrkude, mõrdade, tragide mõõdud ja konfiguratsioon, õngekonksude suurus ja arv on kooskõlas kehtivate määrustega ja et märgistus vastab nendele, mida laeval on lubatud kasutada;

f)	määrab võimalikult täpselt kindlaks, kas pardal olev kala on püütud kehtivate lubade kohaselt;

kontrollib kalu, sh kasutades valimi võtmist, et määrata kindlaks kalakogus ja saagi koostis. Seda tehes võib inspektor avada mahuteid, kuhu kala on pakendatud, ja liigutada saaki või mahuteid, et teha kindlaks kalatrümmide rikkumatust. Selline kontrollimine võib hõlmata tooteliigi ülevaatust ja nominaalkaalu määramist;

h)	hindab, kas on selgelt alust kahtlustada, et laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellist püüki toetava tegevusega;

annab laeva kaptenile ülevaatuse tulemusi, sh võimalikke soovituslikke meetmeid sisaldava aruande, millele kirjutavad alla nii inspektor kui ka kapten. Kapteni allkiri aruandel tõendab ainult seda, et ta on saanud aruande koopia. Laeva kaptenile antakse võimalus lisada aruandele oma märkused või vastuväited ja võtta vajaduse korral ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui kaptenil on tõsiseid raskusi aruande sisust arusaamisega. Kaptenile antakse aruande koopia; ning

j)	korraldab võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste dokumentide tõlkimise.

C-LISA

Aruanne ülevaatuse tulemuste kohta

Tekst pildi

Tekst pildi

D LISA

SADAMARIIGI MEETMEID KÄSITLEVAD TEABESÜSTEEMID

Käesoleva lepingu rakendamisel teeb iga lepinguosaline järgmist:

a)	püüab luua arvutipõhist ühendust vastavalt artiklile 16;

b)	loob võimaluse piires veebisaidid, et avalikustada artikli 7 kohane sadamate nimekiri ja meetmed, mis on võetud kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;

c)	identifitseerib nii palju kui võimalik iga ülevaatusaruande kordumatu viitenumbriga, mis algab sadamariigi kolmetähelise koodiga ja väljaandnud asutuse IDga;

kasutab nii palju kui võimalik lisades A ja C esitatud rahvusvahelist koodisüsteemi ja tõlgib muud koodisüsteemid rahvusvahelisse süsteemi.

Riigid/territooriumid	:	ISO-3166 kolmetäheline riigi kood
Liik	:	ASFIS kolmetäheline kood (tuntud kui FAO kolmetäheline kood)
Laeva tüüp	:	ISSCFV kood (tuntud kui FAO tähekood)
Püügivahendite liik	:	ISSCFG kood (tuntud kui FAO tähekood)

E-LISA

Inspektorite koolitamise suunised

Sadamariigi inspektorite koolitusprogramm peaks sisaldama vähemalt järgmisi valdkondi:

eetika;

2.	tervise-, ohutus- ja julgeolekuküsimused;

3.	kehtivad riiklikud õigusaktid, pädevusvaldkonnad, asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmed ning kehtiv rahvusvaheline õigus;

4.	tõendite kogumine, hindamine ja säilitamine;

5.	ülevaatuse üldised toimingud, näiteks aruande kirjutamine ja küsitlustehnika;

6.	teabe analüüsimine, näiteks püügipäevikud, elektroonilised dokumendid ja laeva ajalugu (nimi, omanik, lipuriik), mis on vajalik laeva kapteni antud teabe kontrollimiseks;

7.	pardaleminek ja ülevaatus, sh trümmide ülevaatus ja nende mahutavuse arvutamine;

8.	kala lossimise, ümberlaadimise, töötlemise ja pardale jäetud kalaga seotud teabe kontrollimine ja kinnitamine, sh kasutades eri liikide ja toodete puhul ümberarvestuskoefitsiente;

9.	kalaliikide kindlakstegemine ning kalade pikkuse ja muude bioloogiliste parameetrite mõõtmine;

10.	laeva ja püügivahendite kindlakstegemine ning püügivahendite ülevaatamise ja mõõtmise tehnika;

11.	laevaseiresüsteemi ja muude elektrooniliste jälgimissüsteemide seadmed ja toimimine ning

12.	ülevaatusele järgnev tegevus.

DEKLARATSIOON EUROOPA LIIDU PÄDEVUSE KOHTA KÜSIMUSTES, MIDA REGULEERITAKSE LEPINGUGA SADAMARIIGI VÕETAVATE MEETMETE KOHTA EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGI VÄLTIMISEKS, ÄRAHOIDMISEKS JA LÕPETAMISEKS

(Deklaratsioon vastavalt lepingu artikli 28 lõike 2 punktile a)

Käesoleva lepingu artikli 28 lõike 2 punktis a on sätestatud, et juhul kui piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon on kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes allakirjutamise või ühinemise ajal pädev, kinnitab see organisatsioon seda deklaratsiooniga.

Käesoleva lepingu artikli 1 punkti h kohaselt on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon selline piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele tema liikmesriigid on andnud käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes üle õiguspädevuse, sealhulgas õiguse teha kõnealustes küsimustes liikmesriikidele siduvaid otsuseid.

Euroopa Liitu käsitatakse eespool tsiteeritud artiklite kohaselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonina.

Seepärast kinnitab Euroopa Liit, et

i)	ta on pädev kõigis kõnealuse lepinguga reguleeritavates küsimustes;

ii)

seetõttu ei ole tema liikmesriigid lepingu osalisriigid, välja arvatud nende territooriumide osas, mis ei kuulu tema pädevusse.

Käesoleval ajal on Euroopa Liidu liikmesriigid järgmised: Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

iii)	Euroopa Liit tunnustab käesolevast lepingust tulenevaid riikide õigusi ja kohustusi.

Euroopa Liit kinnitab, et kui tekib artikli 28 lõike 2 punktis c osutatud vastuolu, täidab ta kõnealusest sättest tulenevaid kohustusi kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus.

22.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 191/25

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

20. juuli 2011,

millega parandatakse otsust 2010/152/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 5139 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(2011/447/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon jättis otsusega 2010/152/EL (3) Euroopa Liidu rahastamise alt välja üldsumma 279 794 442,15 Poola zlotti ja 25 583 996,81 eurot, sealhulgas konkreetselt 180 448 032,62 Poola zlotti, mis Poola oli kasutanud pindalapõhiste maaelu arendamise meetmete jaoks programmitöö perioodil 2000–2006. Osutatud otsuse lisas on aga kõnealune summa ekslikult kirjendatud eelarvepunkti 6701„EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu”. Kuna parandus oli seotud maaelu arengu ajutise rahastamisvahendi (Temporary Rural Development Instrument, TRDI) kohaste kulutustega, oleks summa tulnud kirjendada eelarvepunkti 6500„Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid”.

(2)

Vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (4) artikli 11 lõikele 4 arvatakse ELi rahastamise alt väljajäetud summad EAGFi puhul maha tehtud otsusele järgneval teisel kuul tehtud kulutustega seotud kuumaksetest. Seepärast konverteeriti summa 180 448 032,62 Poola zlotti eurodeks 29. aprilli 2010. aasta vahetuskursiga ning saadi 46 087 919,86 eurot.

(3)

Vastavalt komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2004 (millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega) (5) artiklile 5 väljendatakse Poola maaelu arendamist käsitlevad komisjoni otsused eurodes. Seepärast tuleks maaelu arengu ajutise rahastamisvahendi parandused, mis on väljendatud omavääringus, konverteerida eurodesse. Konverteerimisel kasutatakse maaelu arengu ajutise rahastamisvahendi alt makstud parandusega seotud eelarveaastal kehtinud keskmist vahetuskurssi. Sellise meetodi kohaselt on eelarveaastatega 2005, 2006 ja 2007 seotud maaelu arengu ajutise rahastamisvahendi alt kulutatud summa parandus 180 448 032,62 võrdne 46 430 682,69 euroga.

(4)	Seepärast tuleks otsust 2010/152/EL vastavalt parandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kõik Poolat käsitlevad kirjed otsuse 2010/152/EL lisas asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud kirjetega.

Artikkel 2

Raamatupidamislikel põhjustel deklareerib Poola summa 46 087 919,86 eurot hüvitamiseks eelarvepunkti 6701„EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu” alt.

Komisjon annab välja sissenõudekorralduse summale 46 430 682,69 eurot, et teha maaelu arengu ajutise rahastamisvahendiga seotud finantskorrektsioonid eelarvepunkti 6500„Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid” all.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 20. juuli 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(3) ELT L 63, 12.3.2010, lk 7.

(4) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

(5) ELT L 5, 9.1.2004, lk 36.

LISA

EELARVEPUNKT 6701

LR	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
„PL	Otsetoetused	2006	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühekordne		PLN	–87 534 475,32	0,00	–87 534 475,32
PL	Otsetoetused	2006	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühtne määr	5,00	PLN	–11 811 934,21	0,00	–11 811 934,21
PL	Otsetoetused	2007	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühtne määr	5,00	EUR	–2 293 418,87	0,00	–2 293 418,87
PL	Otsetoetused	2007	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühekordne		EUR	–23 290 577,94	0,00	–23 290 577,94
PL	Finantsaudit - ületamine	2008	Rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne		EUR	0,00	–1 894 213,61	1 894 213,61
PL kokku (PLN)							–99 346 409,53	0,00	–99 346 409,53
PL kokku (EUR)							–25 583 996,81	–1 894 213,61	–23 689 783,20 ”

EELARVEPUNKT 6500

LR	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
„PL	Maaelu areng EAGGF üleminekuperioodi rahastamisvahend (2000-2006)	2005	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühtne määr	5,00	PLN	–1 408 667,08	0,00	–1 408 667,08
PL	Maaelu areng EAGGF üleminekuperioodi rahastamisvahend (2000-2006)	2006	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühekordne		PLN	–18 510 167,85	0,00	–18 510 167,85
PL	Maaelu areng EAGGF üleminekuperioodi rahastamisvahend (2000-2006)	2006	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühtne määr	5,00	PLN	–69 151 379,37	0,00	–69 151 379,37
PL	Maaelu areng EAGGF üleminekuperioodi rahastamisvahend (2000-2006)	2007	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühekordne		PLN	–12 943 389,24	0,00	–12 943 389,24
PL	Maaelu areng EAGGF üleminekuperioodi rahastamisvahend (2000-2006)	2007	Maatükkide identifitseerimise süsteem lõplikult vektoriseerimata. Maksete jaoks abikõlbmatute maatükkide aktsepteerimine. Liiga väike kohapealsete kontrollide arv suure veamääraga piirkondades. Nõuete tahtliku rikkumise korral kohaldatavate sätete puudulik rakendamine	ühtne määr	5,00	PLN	–78 434 429,08	0,00	–78 434 429,08
PL kokku (PLN)							– 180 448 032,62	0,00	– 180 448 032,62

Kogusumma (PLN)	– 279 794 442,15	0,00	– 279 794 442,15
Kogusumma (EUR)	–25 583 996,81	–1 894 213,61	–23 689 783,20 ”

22.7.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 191/29

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA KOMISJON (edaspidi „leppeosalised”),

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 11 lõikeid 1 ja 2, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi „aluslepingud”),

arvestades, et Euroopa poliitika kujundajad ei tegutse kodanikuühiskonnast eraldi, vaid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

I. LÄBIPAISTVUSREGISTRI LOOMINE

Kooskõlas kohustusega edendada läbipaistvust leppisid leppeosalised kokku ühise läbipaistvusregistri (edaspidi „register”) loomises ja pidamises, et registreerida ja kontrollida organisatsioone ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega.

II. REGISTRI PÕHIMÕTTED

Registri loomisel ja pidamisel toetutakse olemasolevatele registreerimissüsteemidele, mis on rajatud ja käivitatud Euroopa Parlamendis 1996. aastal ja Euroopa Komisjonis 2008. aasta juunis ning mida on täiendatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni asjakohase ühise töörühma töötulemusi arvestades, aga ka nende kogemustest lähtuvate täienduste ja sidusrühmade ettepanekute valguses, mis kajastuvad Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatises „Euroopa läbipaistvuse algatus: huvide esindajate register üks aasta hiljem” (1). See lähenemisviis ei mõjuta ega piira Euroopa Parlamendi eesmärke, mis on välja toodud parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsioonis huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta (2).

Registri loomisel ja pidamisel järgitakse liidu õiguse üldisi põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Registri loomisel ja pidamisel järgitakse Euroopa Parlamendi liikmete õigusi täita oma ülesandeid piiranguteta ega takistata parlamendiliikmete valijate pääsu Euroopa Parlamendi ruumidesse.

Registri loomisel ja pidamisel ei sekkuta leppeosaliste pädevustesse ega õigustesse ega mõjutata nende korralduslikke volitusi.

Leppeosalised püüavad kohelda kõiki sarnase tegevusega tegelevaid esindajaid võrdselt ning võimaldavad luua ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevatele organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele registreerimiseks vajaliku võrdse aluse.

III. REGISTRI ÜLESEHITUS

suunised:

—	registri kohaldamisala, sobilike tegevuste ja erandite kohta,

—	registreerimiseks avatud jagude kohta (I lisa),

—	registreerijatelt nõutava teabe, sealhulgas finantsandmete avaldamise nõuete kohta (II lisa);

b)	käitumisjuhend (III lisa);

c)	kaebuste mehhanism ja käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed, sealhulgas kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlus (IV lisa).

IV. REGISTRI KOHALDAMISALA

Hõlmatud tegevused

Registri kohaldamisalasse kuulub igasugune tegevus (mida ei ole IV osas kohaldamisalast välja jäetud), mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt mõjutada ELi institutsioonide poliitika kujundamist või rakendamist ja otsustamisprotsessi, olenemata kasutatavast suhtluskanalist või -vahendist, nagu näiteks allhanked, meedia, lepingud kutseliste vahendajatega, mõttekojad, platvormid, foorumid, kampaaniad ja rohujuuretasandi algatused. Sellise tegevuse hulka võib kuuluda ühenduse võtmine ELi institutsioonide liikmete, ametnike või muude töötajatega, kirjade, infomaterjali või aruteludokumentide ja seisukohti selgitavate dokumentide koostamine, levitamine ja edastamine ning ürituste, kohtumiste või reklaamürituste ja seltskondlike ürituste või konverentside korraldamine, kui kutsed on saadetud ELi institutsioonide liikmetele, ametnikele või muudele töötajatele. Vabatahtlik panustamine ja osalemine ametlikes konsultatsioonides, kus käsitletakse kavandatavaid ELi seadusandlikke või muid õigusakte, ning muud avatud konsultatsioonid kuuluvad samuti registri kohaldamisalasse.

Registreerimist eeldatakse õiguslikust seisundist olenemata kõigilt organisatsioonidelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse (3).

Hõlmamata tegevused

10.

Registri kohaldamisalasse ei kuulu:

tegevus, mis on seotud õigus- ja muu erialase nõustamisega, kuivõrd see on seotud kliendi sellise põhiõiguse kasutamisega nagu õigus õiglasele kohtupidamisele, sealhulgas õigus kaitsele haldusmenetlustes, mida teostavad advokaadid või teised seotud kutsealade esindajad. Registri kohaldamisalasse ei kuulu (olenemata konkreetsetest osapooltest) järgmised tegevused: nõustamistegevus ja kontaktid ametiasutustega eesmärgiga nõustada klienti seoses üldise õigusliku olukorraga, kliendi konkreetse õigusliku olukorraga või nõustamine kohtuliku või haldusliku algatuse asjakohasuse või lubatavuse suhtes vastavalt kehtivale õigusele; kliendi nõustamine eesmärgiga aidata klienti korraldada oma tegevust kehtiva õiguse kohaselt; kliendi esindamine seoses lepitamise või vahendamisega, mille eesmärk on vältida kohtulikku või halduslikku menetlust. See lähenemisviis kehtib kõigi Euroopa Liidu ettevõtlusvaldkondade puhul ega piirdu teatavate konkreetsete menetlustega (nt konkurents). Kui äriühing ja selle nõustajad on ühe poolena osalised konkreetses kohtu- või haldusasjas või menetluses, siis igasugune tegevus, mis on otseselt seotud selle menetlusega ja mille eesmärgiks ei ole kehtiva õigusliku raamistiku muutmine, ei kuulu registri kohaldamisalasse;

b)	sotsiaalpartnerite tegevus sotsiaalse dialoogi raames (ametiühingud, tööandjate liidud jne), kui nad täidavad neile aluslepingutega antud rolli. See kehtib mutatis mutandis kõikide üksuste kohta, mis aluslepingute kohaselt on määratud täitma institutsionaalset rolli;

tegevus, mis on vastuseks ELi institutsiooni või Euroopa Parlamendi liikme otsesele ja individuaalsele päringule, nagu ühekordsed või korrapärased päringud saamaks faktilist teavet, andmeid või eksperdiarvamusi, ja/või individuaalsed kutsed avalikel kuulamistel või nõuandekomiteedes või samalaadsetel foorumitel osalemiseks.

Erisätted

11.

Register ei hõlma kirikuid ja usukogukondi. Registreerimist eeldatakse siiski nende esindustelt või juriidilistelt isikutelt, ametitelt ja võrgustikelt, mis on loodud eesmärgiga esindada neid suhetes ELi institutsioonidega, samuti nende ühendustelt.

12.

Register ei hõlma parteisid. Registreerimist eeldatakse siiski parteide loodud või nende poolt toetatavatelt organisatsioonidelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse.

13.

Register ei hõlma kohalikke, piirkondlikke ega munitsipaalasutusi. Registreerimist eeldatakse siiski nende esindustelt või juriidilistelt isikutelt, ametitelt ja võrgustikelt, mis on loodud eesmärgiga esindada neid suhetes ELi institutsioonidega, samuti nende ühendustelt.

14.

Registreerimist eeldatakse võrgustikelt, platvormidelt ja kollektiivse tegevuse muudelt vormidelt, millel ei ole õiguslikku seisundit või juriidilise isiku staatust, kuid mis de facto kujutavad endast organiseeritud mõjutamise allikat ja mille tegevus kuulub registri kohaldamisalasse. Sellisel juhul peavad liikmed määrama enda seast ühe, kes on vastutav kontaktisik suhetes registri haldajaga.

15.

Finantsandmete esitamisel registris võetakse arvesse seda tegevust, mis on suunatud kõigile ELi institutsioonidele, ametitele ja organitele, nende liikmetele, ametnikele ja töötajatele. See hõlmab ka tegevust, mis on suunatud liikmesriikide organitele, kes tegutsevad ELi tasandil ja osalevad ELi otsustamisprotsessis.

16.

Euroopa võrgustikke, liite, ühendusi ja platvorme kutsutakse üles koostama oma liikmetele ühiseid läbipaistvaid suuniseid, kus määratakse kindlaks registri kohaldamisalasse kuuluv tegevus. Need suunised tuleks avaldada.

V. REGISTREERIJATE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

17.

Registreerimisel asjaomased organisatsioonid ja üksikisikud

—	nõustuvad registrisse kandmiseks antud teabe avaldamisega;

—	soostuvad tegutsema kooskõlas käitumisjuhendiga ja vajaduse korral esitavad muu kutsealase käitumisjuhendi teksti, mis on neile siduv;

—	tagavad registrisse kandmiseks antud teabe õigsuse;

—	on päri sellega, et nende vastu esitatud kaebusi menetletakse registri käitumisjuhendi eeskirjade alusel;

—	on nõus sellega, et nende suhtes kohaldatakse käitumisjuhendi rikkumise korral rakendatavaid meetmeid, ning kinnitavad, et kui nad ei täida käitumisjuhendis sätestatud eeskirju, võib nende suhtes kohaldada IV lisas sätestatud meetmeid;

—

võtavad teadmiseks, et leppeosalised võivad taotluse korral ning kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (4) avaldada kirjavahetuse ja muud dokumendid, mis käsitlevad registreeritute tegevust.

VI. KÄITUMISJUHENDI RIKKUMISE KORRAL KOHALDATAVAD MEETMED

18.

Kui registreeritud või nende esindajad rikuvad käitumisjuhendit, võib see pärast uurimist, kus võetakse nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust kaitsele, kaasa tuua IV lisas sätestatud meetmete kohaldamise, nagu registris oleku peatamise või registrist kustutamise, ning vajaduse korral võetakse ära Euroopa Parlamendi läbipääsuload, mis on vastavatele isikutele või nende organisatsioonidele väljastatud. Otsuse selliste meetmete kohaldamiseks võib avaldada registri veebilehel.

19.

Igaüks võib kooskõlas IV lisas sätestatud menetlusega esitada kaalukate asjaoludega põhjendatud kaebuse käitumisjuhendi oletatava rikkumise kohta.

VII. RAKENDAMINE

20.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid vastutavad süsteemi ja toimimisega seotud põhiaspektide järelevalve eest ning võtavad ühisel kokkuleppel vajalikke meetmeid käesoleva lepingu rakendamiseks.

21.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni teenistused loovad süsteemi rakendamiseks ühise toimimisstruktuuri nimetusega „läbipaistvusregistri ühissekretariaat”. See moodustatakse pädevate teenistuste vahel kokku lepitud korras Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ametnikest. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat tegutseb Euroopa Komisjoni peasekretariaadi üksuse juhataja koordineerimisel. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi ülesannete hulka kuulub selliste meetmete rakendamine, mis tagavad registri kvaliteetse sisu.

22.

Euroopa Parlamendi hoonetesse sisenemist võimaldavate pikaajaliste läbipääsulubade väljastamist ja kontrolli teostab jätkuvalt see institutsioon ise. Selliseid lube väljastatakse ainult üksikisikutele, kes esindavad registri kohaldamisalasse kuuluvaid organisatsioone või töötavad nende organisatsioonide heaks juhul, kui need organisatsioonid või üksikisikud on registreerunud. Registreerimisega ei kaasne siiski automaatselt õigust sellist luba saada.

23.

Kuigi süsteemi juhitakse ühiselt, jääb mõlemale leppeosalisele vabadus kasutada registrit sõltumatult enda erieesmärkidel, sealhulgas pakkuda soodustusi, nt avalike arutelude algatamisel või ürituste korraldamisel registreeritutele teabe edastamist.

24.

Leppeosalised korraldavad vajalikke koolituse ja sisemise teabevahetuse projekte, et teavitada oma liikmeid ja töötajaid registrist ja kaebemenetlusest.

25.

Leppeosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda väljapoole teavet registri kohta ja propageerida selle kasutust.

26.

Registri andmebaasist avaldatakse Euroopa veebilehel regulaarselt teatud hulk põhiandmeid, mis on kättesaadavad kasutajasõbraliku otsingumootori kaudu. Andmebaasi avalik infosisu on taotluse esitamisel kättesaadav elektroonilisel, masinloetaval kujul.

27.

Pärast konsulteerimist sidusrühmadega esitavad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid registri toimimise kohta aastaaruande Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastutavatele asepresidentidele.

VIII. TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KAASAMINE

28.

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kutsutakse registriga ühinema. Teisi ELi institutsioone, organeid ja ameteid ergutatakse kasutama seda süsteemi võrdlusvahendina oma suhtluses organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega.

IX. LÕPPSÄTTED

29.

Üleminek osapoolte olemasolevatelt registritelt uuele ühisele registrile toimub kaheteistkuulise üleminekuaja jooksul alates ühise registri käivitumise päevast. Käesoleval ajal kummaski süsteemis registreeritud organisatsioonidel ja üksikisikutel palutakse oma registreeringut ühises süsteemis uuendada.

Ühise registri käivitumisel

—

on registreeritutel võimalik kanda oma olemasolev registreering üle ühisesse registrisse vabalt valitud kuupäeval, kuid hiljemalt oma Euroopa Komisjoni registrikande uuendamise päeval, või neil, kes on registreeritud üksnes Euroopa Parlamendi juures, hiljemalt kaheteistkuulise perioodi möödumisel registri käivitamisest;

—	on uue registrikande tegemine või olemasolevate andmete ajakohastamine võimalik üksnes ühises registris.

30.

Ühine register vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta möödumisel selle käivitamisest.

Brüssel, 23. juuni 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Euroopa Komisjoni nimel

asepresident

M. ŠEFČOVIČ

(1) KOM(2009) 612.

(2) ELT C 271 E, 12.11.2009, lk 48.

(3) Registreerimist ei eeldata liikmesriikide valitsustelt, kolmandate riikide valitsustelt, rahvusvahelistelt valitsustevahelistelt organisatsioonidelt ning nende diplomaatilistelt esindustelt.

(4) ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.

I LISA

Läbipaistvusregister

Organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega

Jaod

Kirjeldus/märkused

I. Konsultatsioonifirmad/õigusbürood/füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid

Alajagu

Konsultatsioonifirmad

Firmad, kes tegutsevad lepingu alusel sellistes valdkondades nagu lobitöö, edendamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

Alajagu

Õigusbürood

Õigusbürood, kes tegutsevad lepingu alusel sellistes valdkondades nagu lobitöö, edendamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

Alajagu

Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid

Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid või juristid, kes tegutsevad lepingu alusel sellistes valdkondades nagu lobitöö, edendamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.

II. Asutusesisesed lobiüksused ja äri-/kutseliidud

Alajagu

Äriühingud ja kontsernid

Äriühingud või kontsernid (juriidilise isiku staatusega või ilma) asutusesiseste üksustega, kes tegutsevad oma huvides sellistes valdkondades nagu lobitöö, edendamine, avalikud suhted ja suhted riigi asutustega.

Alajagu

Äri- ja kutseliidud

Alajagu

Ametiühingud

Alajagu

Muud samalaadsed organisatsioonid

III. Valitsusvälised organisatsioonid

Alajagu

Valitsusvälised organisatsioonid, platvormid ja võrgustikud ja muud sellised organisatsioonid

Mittetulundusorganisatsioonid (juriidilise isiku staatusega või ilma), kes ei sõltu riigiasutustest, parteidest või äriühingutest. Sealhulgas sihtasutused, heategevusorganisatsioonid jms.

IV. Mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused

Alajagu

Mõttekojad ja teadusasutused

Spetsialiseerunud mõttekojad ja teadusasutused, kes käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.

Alajagu

Akadeemilised asutused

Asutused, mille põhieesmärk on hariduse andmine, kuid mis käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.

V.	Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid

NB! Kirikuid endid register ei hõlma.

Alajagu

Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid

Juriidilised isikud, bürood või võrgustikud, kelle ülesanne on oma liikmeid esindada.

VI.	Kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne

NB! Riigiasutusi endid register ei hõlma.

Alajagu

Kohalikud, piirkondlikud ja munitsipaalasutused (piirkondlikul tasandil)

Juriidilised isikud, esindused, liidud või võrgustikud, kelle ülesanne on esindada kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi (piirkondlikul tasandil).

Alajagu

Muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne

Muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad organisatsioonid.

II LISA

REGISTREERIJATE ESITATAV TEAVE

I. Üld- ja põhiteave

—	organisatsiooni nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress, veebileht;

—

a) andmed isiku kohta, kes seaduslikult vastutab organisatsiooni eest, ja b) organisatsiooni direktori või juhtiva osaniku nimi või vajaduse korral peamine kontaktisik registriga hõlmatava tegevusega seoses; nende isikute nimed, kellele taotletakse läbipääsulubasid Euroopa Parlamendi hoonetesse (1);

—	registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega seotud isikute (liikmed, töötajad jne) arv;

—	eesmärgid/valdkond – huvivaldkonnad – tegevused – riigid, kus tegutsetakse – osalus võrgustikes – registri kohaldamisalasse kuuluv üldteave;

—	vajaduse korral liikmete arv (üksikisikud ja organisatsioonid).

II. Asjaomane teave

A. Tegevus

Peamiste õigusaktide ettepanekud, millega seoses eelnenud aastal rakendati läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvat registreerija tegevust.

B. Finantsteave

Kõik esitatavad finantsnäitajad peaksid hõlmama kogu tegevusaastat, tuginedes viimasele lõpetatud finantsaastale alates registreerimise või registrikande uuendamise kuupäevast.

Topeltarvestus ei ole välistatud. Konsultatsioonifirmade/õigusbüroode/füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultantide poolt finantsandmete esitamine oma klientide kohta (nimekiri ja raamistik) ei vabasta neid kliente nende kohustusest lisada need lepingulised tegevused oma deklaratsiooni, et vältida nende esitatud kulutuste alahindamist.

Konsultatsioonifirmad/õigusbürood/füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid (I lisa I jagu): tuleb esitada andmed käibe kohta seoses tegevusega, mis kuulub registri kohaldamisalasse, ning klientide osakaal järgmise raamistiku alusel:

(eurodes)
Käive	Vahemiku suurus
0 – 499 999	50 000
500 000 – 1 000 000	100 000
> 1 000 000	250 000

Asutusesisesed lobiüksused ja äri-/kutseliidud (I lisa II jagu): tuleb esitada hinnangulised kulud seoses tegevusega, mis kuulub registri kohaldamisalasse.

Valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused – kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid – kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne (I lisa III–VI jagu): tuleb esitada kogu eelarve koos põhiliste rahastusallikate jaotusega.

Lisaks kõigile registreerijatele: nende rahaliste vahendite suurus ja allikas, mis on saadud ELi institutsioonidelt registreerimisele või registreeringu uuendamisele eelnenud eelarveaastal.

(1) Seda teavet palutakse registreerijatelt registreerimisprotsessi lõpus, et esitada see Euroopa Parlamendile. Nende üksikisikute nimed, kellele läbipääsuload anti, lisatakse Euroopa Parlamendi ajakohastuste ja teabe alusel automaatselt süsteemi pärast Euroopa Parlamendi otsust lubade andmise kohta. Registreerimisega ei kaasne automaatselt õigust Euroopa Parlamendi läbipääsuloale.

III LISA

KÄITUMISJUHEND

Suhetes ELi institutsioonide ning nende liikmete, ametnike ja teiste töötajatega kohustuvad registreeritud:

a)	teatama alati oma nime ja üksuse või üksused, kelle heaks nad töötavad või keda esindavad; teatama huvidest, eesmärkidest või edendatavatest eesmärkidest ja vajaduse korral esitama nende klientide või liikmete andmed, keda nad esindavad;

b)	mitte hankima ega üritama hankida teavet või otsust ebaausal teel või surveavalduse või sobimatu käitumisega;

c)	mitte viitama kolmandate isikutega suheldes ametlikule suhtele ELi või selle institutsioonidega ega omistama oma registreerimisele vale tähendust eesmärgiga eksitada kolmandaid isikuid või ELi ametnikke või teisi töötajaid;

d)	tagama, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registri kohaldamisalasse kuuluva tegevuse raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ega ole eksitav;

e)	mitte müüma kolmandatele isikutele ELi institutsioonidelt saadud dokumentide koopiaid;

f)	mitte õhutama ELi institutsioonide liikmeid, ELi ametnikke või teisi töötajaid, või nende liikmete assistente või praktikante rikkuma nende suhtes kohaldatavaid käitumiseeskirju ja -standardeid;

g)	palgates endisi ELi ametnikke või teisi töötajaid või ELi institutsioonide liikmete assistente või praktikante, austama nende töötajate kohustust järgida nende suhtes kohaldatavaid eeskirju ja konfidentsiaalsusnõudeid;

h)	järgima eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni endiste liikmete õiguste ja kohustuste kohta;

i)	teavitama neid, keda nad esindavad, oma kohustustest ELi institutsioonide suhtes.

Üksusi esindavad või nende heaks töötavad üksikisikud, kes on Euroopa Parlamendi juures registreeritud eesmärgiga, et neile saaks väljastada isikliku, mitte edasiantava läbipääsuloa Euroopa Parlamendi ruumidesse, on kohustatud:

j)	täpselt järgima Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 9 ja X lisas, samuti I lisa artikli 2 teises lõigus sätestatut;

k)	neile Euroopa Parlamendi kodukorra I lisa artikli 2 kontekstis antud abi deklareerima sellekohases registris;

l)	võimaliku huvide konflikti vältimiseks saama enne Euroopa Parlamendi liikme assistendiga lepingulise või töösuhte loomist heakskiidu asjaomaselt parlamendiliikmelt või -liikmetelt ning seejärel deklareerima selle registris.

IV LISA

KAEBUSTE UURIMISE JA KÄSITLEMISE MENETLUS

1. etapp: kaebuse esitamine

Kaebusi võib esitada täites standardvormi registri veebilehel. See vorm sisaldab teavet registreeritu kohta, kelle suhtes kaebus esitatakse, kaebuse esitaja nime ja kontaktandmeid ning täpsustusi kaebuse kohta, hõlmates põhimõtteliselt kaebuse aluseks olevaid dokumente või muid materjale. Anonüümseid kaebusi arvesse ei võeta.

Kaebuses tuuakse ära käitumisjuhendi säte või sätted, mida kaebuse esitaja väitel on rikutud. Kaebusi registrisse kantud teabe kohta käsitatakse väidetena käitumisjuhendi punkti d (1) rikkumise kohta.

Kaebuse esitaja peab põhimõtteliselt esitama kaebuse aluseks olevad dokumendid ja/või muud materjalid.

2. etapp: otsus lubatavuse kohta

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat:

kontrollib, et kaebuse põhjendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid dokumentide, muude materjalide või isiklike avalduste näol; et need tõendid oleksid vastuvõetavad, peaksid nad põhimõtteliselt olema saadud kas registreeritult endalt, kelle suhtes kaebus on esitatud, või kolmandate isikute poolt väljastatud dokumentidest;

b)	otsustab selle kontrollimise alusel kaebuse lubatavuse üle;

c)	registreerib kaebuse, kui leiab, et see on lubatav, ja määrab kindlaks tähtaja (20 tööpäeva), millal tuleb vastu võtta otsus kaebuse põhjendatuse kohta.

Kui kaebus ei ole lubatav, teavitatakse sellest kaebuse esitajat kirjalikult, tuues ära otsuse põhjendused. Kui kaebus on lubatav, vaadatakse see vastavalt alltoodud menetlusele läbi.

3. etapp: uurimine

Pärast kaebuse registreerimist teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat registreeritut kirjalikult selle registreeritu suhtes esitatud kaebusest ja selle kaebuse sisust ning palub registreeritul kümne tööpäeva jooksul esitada selgitused, argumendid ja muud materjalid enda kaitseks.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat kontrollib kogu teavet, mida uurimismenetluse käigus kogutakse.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat võib otsustada kuulata ära registreeritu, kelle suhtes on kaebus esitatud, või kaebuse esitaja.

4. etapp: otsus kaebuse kohta

Kui uurimine näitab, et kaebus ei ole põhjendatud, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat sellest otsusest mõlemaid osapooli. Kui kaebus on põhjendatud, võib registreeritu registris oleku ajutiselt peatada, et probleemiga tegelemiseks meetmeid kohaldada (vt alltoodud punkte 11–14), või tema suhtes võib kohaldada meetmeid alates registris oleku pikaajalisest peatamisest kuni registrist kustutamise ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi läbipääsulubade äravõtmiseni (vt alltoodud 6. ja 7. etappi).

5. etapp: käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed

10.

Käitumisjuhendi rikkumise korral võib kohaldada meetmeid alates registris oleku ajutisest peatamisest kuni registrist kustutamiseni (vt alltoodud tabelit).

11.

Kui tehakse kindlaks, et registrisse kantud andmed on valed või puudulikud, peab registreeritu kaheksa nädala jooksul andmed parandama ning selleks ajaks selle registreeritu registris olek peatatakse. Registris oleku peatamise ajal ei võeta ära Euroopa Parlamendi läbipääsulube.

12.

Kui registreeritu parandab andmed punktis 11 märgitud kaheksa nädala jooksul, siis selle registreeritu registrikanne taasaktiveeritakse. Kui registreeritu punktis 11 märgitud kaheksa nädala jooksul midagi ette ei võta, võib tema suhtes võtta meetmeid.

13.

Kui registreeritu taotleb vastavalt punktile 11 andmete parandamiseks ajapikendust, ja esitab selle taotlemiseks piisava põhjenduse, võib peatamise perioodi pikendada.

14.

Käitumisjuhendi muudel põhjustel rikkumise korral peatatakse vastava registreeritu registris olek kaheksaks nädalaks, mille jooksul Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon võtavad vastu lõpliku otsuse võimaliku meetmete kohaldamise kohta.

15.

Otsus registreeritu kustutamise kohta registrist toob kaasa ühe- või kaheaastase uuesti registreerimise keelu.

6. etapp: otsus kohaldatavate meetmete kohta

16.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni pädevad teenistused valmistavad ühiselt ette otsuse eelnõu kohaldatava meetme kohta ja edastavad selle lõpliku otsuse tegemiseks nende institutsioonide peasekretäridele. Teavitatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni pädevat asepresidenti.

17.

Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab viivitamata mõlemaid osapooli (kaebuse esitajat ja registreeritut, kelle suhtes kaebus oli esitatud) otsustatud meetmest ja viib selle meetme ellu.

7. etapp: (vajaduse korral) Euroopa Parlamendi läbipääsulubade äravõtmine

18.

Kui registrist kustutamise otsus hõlmab Euroopa Parlamendi läbipääsuloa äravõtmist, edastab Euroopa Parlamendi peasekretär selle vastutavale kvestorile ning palub tal kinnitada Euroopa Parlamendi läbipääsuloa äravõtmine asjaomaselt organisatsioonilt või üksikisikult.

19.

Registreeritul palutakse 15 päeva jooksul tagastada kõik või mõned Euroopa Parlamendi läbipääsuload.

Käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavate meetmete tabel

Rikkumise liik

Meede

Märge meetme kohta registris

EP läbipääsuloa äravõtmine

Tahtmatu rikkumine, kohe parandatud

Kirjalik teade, milles kinnitatakse asjaolusid ja nende parandamist

Tahtlik juhendi rikkumine, mille puhul tuleks muuta käitumist või parandada registriandmeid sätestatud tähtaja jooksul

Ajutine peatamine kuni kuueks kuuks või kuni nõutav parandusmeede on määratud tähtajaks täidetud

Jah, peatamise perioodil

Juhendi jätkuv rikkumine

—	käitumist ei ole muudetud

—	andmeid ei ole parandatud sätestatud tähtaja jooksul

Registrist kustutamine üheks aastaks

Jah

Tõsine, tahtlik juhendi rikkumine

Registrist kustutamine kaheks aastaks

Jah

(1) Nimetatud punkt d nõuab, et registreeritud peavad suhetes ELi institutsioonide ning nende liikmete, ametnike ja teiste töötajatega „tagama, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registri kohaldamisalasse kuuluva tegevuse raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ja ei ole eksitav”.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.191.est
Euroopa Liidu Teataja		L 191

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. aastakäik 22. juuli 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/443/EL
	*	Nõukogu otsus, 20. juuni 2011, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	1
		Leping sadamariigi võetavate meetmete kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 715/2011, 19. juuli 2011, millega viieteistkümnendat korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1763/2004, millega kehtestatakse teatud eripiirangud, millega toetatakse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) volituste tõhusat rakendamist	19
		OTSUSED
		2011/444/EL
	*	Nõukogu otsus, 12. juuli 2011, millega määratakse kindlaks nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus ja teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutus, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/491/EÜ, Euratom	21
		2011/445/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 12. juuli 2011, millega lubatakse Saksamaal kohaldada elektrimaksu vähendatud määra sadamakai ääres seisvatele laevadele vahetult jaotatava elektri suhtes (kaldalt tulev elekter) kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19	22
		2011/446/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. juuli 2011, Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta 15 liikmesriigi (Bulgaaria, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Soome) kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlevatele programmidele 2011. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4918 all)	23
		2011/447/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 20. juuli 2011, millega parandatakse otsust 2010/152/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2011) 5139 all)	25
		INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED
	*	Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega	29

(eurodes)
Liikmesriik	Abikõlblikud kulud (eurodes)	ELi maksimaalne toetus (määr 50 %)
Bulgaaria	366 500,00	183 250,00
Saksamaa	6 615 835,00	3 307 917,50
Eesti	626 997,00	313 498,50
Iirimaa	5 831 252,00	2 915 626,00
Prantsusmaa	14 408 590,00	7 204 295,00
Itaalia	7 799 304,00	3 899 652,00
Küpros	489 211,00	244 605,50
Läti	309 381,00	154 690,50
Leedu	279 742,00	139 871,00
Malta	576 570,00	288 285,00
Poola	1 046 307,00	523 153,50
Portugal	4 289 311,00	2 144 655,50
Rumeenia	634 469,00	317 234,50
Sloveenia	207 349,00	103 674,50
Soome	1 736 460,00	868 230,00
KOKKU	45 217 278,00	22 608 639,00