ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2011.187.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 187
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
54. köide
16. juuli 2011
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.187.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 187 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
2011/417/EL |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2011/418/EL |
|
|
|
* |
||
|
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
|
|
2011/419/EL |
|
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 683/2011,
17. juuni 2011,
millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 57/2011 seoses teatavate kalavarude püügivõimalustega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) nr 57/2011 (1) on määratud 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes. |
|
(2) |
Liidu ja Fääri saarte vahelistel püügivõimaluste alastel konsultatsioonidel ei jõutud 2011. aasta suhtes kokkuleppele. Pärast täiendavat konsultatsioonide vooru Norraga 2011. aasta märtsis võib Fääri saartega peetud konsultatsioonideks reserveeritud püügivõimalused nüüd eraldada liikmesriikidele. Seetõttu tuleks muuta määruse (EL) nr 57/2011 artiklit 1 ja lubatud kogupüüki (TAC) selle IA ja IB lisas, et jagada eraldamata kvoot ja kajastada Kirde-Atlandi makrelli kvootide tavapärast jagamist. |
|
(3) |
Põhjaputassuu kvoote soovitatakse rakendada paindlikult kahes peamises määruse (EL) nr 57/2011 IA lisas ette nähtud majandamispiirkonnas, nimelt ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning alal, mis koosneb ICES VIIIc, IX ja X püügipiirkondadest ja CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetest, kuna neis kahes piirkonnas järgitakse ühtesid ja samu teadusnõuandeid ning neid käsitatakse ühe ja sama bioloogilise varu osana. |
|
(4) |
Määruse (EL) nr 57/2011 IA lisas on sätestatud norra salehomaari üldkvoodid ICES VII püügipiirkonnas ja norra salehomaari erikvoodid kõnealuses püügipiirkonnas asuval Porcupine’i madalal. Need konkreetsed kvoodid tuleb 2011. aastaks uuesti kindlaks määrata, lähtudes ajakohastatud andmetest varem püütud koguste kohta. |
|
(5) |
Vastavalt 17. märtsil 2011 lõpetatud konsultatsioonidele rannikuriikide (Fääri saared, Gröönimaa ja Island) ja teiste Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) osaliste (liidu ja Norra) vahel, kus käsitleti meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, on vaja kehtestada meriahvena lubatud kogupüük neis piirkondades, pidades seejuures kinni kokkulepitud piirangutest teatavatel aegadel ja aladel. Määruse (EL) nr 57/2011 IB lisa tuleks vastavalt muuta. |
|
(6) |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon otsustas 2010. aasta aastakoosolekul, et alates 1. jaanuarist 2011 kehtivad endiselt 2010. aasta piirnormid mõõkkala püügi kohta ja selliste laevade arvu kohta, kellel on lubatud mõõkkala püüda. Need meetmed on vaja rakendada liidu õiguses. |
|
(7) |
Vaikse ookeani lõunaosa avamerepiirkonnas Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomise kolmandal rahvusvahelisel kohtumisel mais 2007 kiitsid osalejad heaks ajutised meetmed, sealhulgas kalapüügivõimalused, nii pelaagilise kalapüügi kui ka põhjapüügi reguleerimiseks kõnealuses piirkonnas kuni sellise piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseni. Jaanuaris 2011 toimunud SPRFMO komisjoni teisel ettevalmistaval konverentsil kiideti heaks uued ajutised meetmed. Need ajutised meetmed on vabatahtlikud ega ole rahvusvahelise õiguse alusel õiguslikult siduvad. Kooskõlas rahvusvahelises mereõiguses sätestatud koostöökohustuste ja kalavarude kaitse kohustustega on siiski asjakohane rakendada neid meetmeid liidu õiguses, kehtestades liidu üldkvoodi. Liidu kvoodi jagamiseks liikmesriikide vahel on asjakohane kehtestada uus ja lõplik jaotusmeetod, lähtudes usaldusväärsetest, õiglastest ja objektiivsetest kriteeriumitest, mis põhinevad liikmesriikide 2009. ja 2010. aasta tulemustel, mis on hiljutine ja suhteliselt tüüpiline ajavahemik, mille jooksul kõik asjaomased liikmesriigid tegutsesid püügipiirkonnas. |
|
(8) |
Määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisas on sätestatud püügikoormuse piirangud seoses uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICES VIIIc ja IXa püügirajoonis, välja arvatud Cádizi lahes. On asjakohane täpsustada kõnealuste püügikoormuse piirangutega seotud eritingimuse sõnastust ning tagajärgi, mis kaasnevad lossimisteks piiramatu arvu päevade määramisega 2011. aasta püügiperioodil. |
|
(9) |
Määruse (EL) nr 57/2011 IIC lisas on sätestatud püügikoormuse piirangud nõukogu 7. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava) (2) kohaldamiseks. Kõnealuse lisa sõnastus tuleb ühtlustada määruse (EÜ) nr 509/2007 artikli 5 lõike 2 sõnastusega. |
|
(10) |
Määrust (EL) nr 57/2011 kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2011. Samas on püügikoormuse piirangud sätestatud üheks aastaks alates 1. veebruarist 2011. Kalapüügivõimaluste iga-aastase aruandluse korra järgimiseks tuleks käesoleva määruse sätteid seoses püügi piirnormide ja jaotusega kohaldada alates 1. jaanuarist 2011 ning sätteid seoses püügikoormuse piirangutega alates 1. veebruarist 2011, kui ei ole märgitud teisiti. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 57/2011 muutmine
Määrust (EL) nr 57/2011 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Sisu Käesoleva määrusega määratakse kindlaks järgmised püügivõimalused:
|
|
2) |
IA lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
IB lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4) |
IC lisas asendatakse kanne hariliku süvameregarneeli kohta NAFO 3L püügipiirkonnas järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||
|
5) |
ID lisas asendatakse kanne hariliku tuuni kohta Atlandi ookeanis, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeres (BFT/AE045 W) järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
6) |
IH lisa asendatakse järgmisega: „IH LISA WCPFC Konventsiooni Piirkond
|
||||||||||||||
|
7) |
IJ lisa asendatakse järgmisega: „IJ LISA SPRFMO konventsiooni piirkond
|
||||||||||||||||||||
|
8) |
IIB lisa muudetakse järgmiselt.
|
|
9) |
IIC lisa muudetakse järgmiselt.
|
|
10) |
VII lisa asendatakse järgmisega: „VII LISA WCPFC KONVENTSIOONI PIIRKOND ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20o lõunalaiust
|
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 punkte 1 kuni 7 ja 10 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.
Artikli 1 punkte 8 ja 9 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 17. juuni 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
MATOLCSY Gy.
(1) ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.
(2) ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.
(3) Välja arvatud kuue miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.
(4) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist TACist.
Eritingimused:
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes tobiavarude majandamispiirkondades püüda rohkem allpool esitatud kogustest, nagu määratletud IID lisas:
|
||||||||||
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|||
|
|
(SAN/*234_1) |
(SAN/*234_2) |
(SAN/*234_3) |
(SAN/*234_4) |
(SAN/*234_5) |
(SAN/*234_6) |
(SAN/*234_7) |
|||
|
Taani |
282 989 |
32 072 |
9 434 |
9 434 |
0 |
395 |
0 |
|||
|
Ühendkuningriik |
6 186 |
701 |
206 |
206 |
0 |
9 |
0 |
|||
|
Saksamaa |
433 |
49 |
14 |
14 |
0 |
1 |
0 |
|||
|
Rootsi |
10 392 |
1 178 |
346 |
346 |
0 |
15 |
0 |
|||
|
EL |
300 000 |
34 000 |
10 000 |
10 000 |
0 |
420 |
0 |
|||
|
Norra |
20 000 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|||
|
Kokku |
320 000 |
34 000 |
10 000 |
10 000 |
0 |
420 |
0”; |
|||
(5) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(6) Kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes.”;
(7) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, põhja pool 56 00′ N ning VIa püügipiirkonna osas, mis paikneb ida pool 07° 00’ W ja põhja pool 55° 00’ N, välja arvatud Clyde.”;
(8) Sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).
(9) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb eelnevalt komisjonile teatada.”;
(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(11) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi vetes.
(12) Erieeskirjad kehtivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1288/2009 () artiklile 1 ja määruse (EÜ) nr 43/2009 () III lisa punktile 7.
(13) Nõukogu 27. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 6).
(14) Nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 22, 26.1.2009, lk 1).”;
(15) Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni.
(16) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.”;
(17) Millest võib VII püügipiirkonnas (Porcupine’i madalik – üksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:
|
Hispaania |
377 |
|
Prantsusmaa |
241 |
|
Iirimaa |
454 |
|
Ühendkuningriik |
188 |
|
EL |
1 260”; |
(18) Kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).
(19) Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.
(20) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes.
(21) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 47 197 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas, välja arvatud 3 000 tonni, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas.
(22) Sisaldab 323 tonni 2010. aasta kasutamata püügivõimalustest ülekantud kvoodist.
Eritingimus
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
IIIa püügi-piirkond (MAC/*03 A.) |
IIIa ja IVbc püügi-piirkond (MAC/*3A4BC) |
IVb püügi-piirkond (MAC/*04B.) |
IVc püügi-piirkond (MAC/*04C.) |
VI püügipiirkond, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2011 ning detsembris 2011 (MAC/*2A6.) |
|
Taani |
0 |
4 130 |
0 |
0 |
9 764 () |
|
Prantsusmaa |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Madalmaad |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Rootsi |
0 |
0 |
390 |
10 |
1 847 |
|
Ühendkuningriik |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Norra |
3 000 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
() Sisaldab 183 tonni 2010. aasta kasutamata püügivõimalustest ülekantud kvoodist.”; |
|||||
(23) Sisaldab 183 tonni 2010. aasta kasutamata püügivõimalustest ülekantud kvoodist.”;
(24) ) Võib püüda IIa, VIa (põhja pool 56° 30’ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas.
(25) Norra võib täiendavalt püüda 33 804 tonni juurdepääsukvoodist põhja pool 56 30′N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist.
(26) Sisaldab 674 tonni 2010. aasta püügivõimalustest välja jäetud kvoodist.
Eritingimus
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ning nimetatud ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
|
|
IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*04 A-EN) Ajavahemikul 1. jaanuar – 15. veebruar 2011 ja 1. september – 31. detsember 2011 |
IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-) |
|
Saksamaa |
8 326 |
849 |
|
Prantsusmaa |
5 551 |
566 |
|
Iirimaa |
27 754 |
2 832 |
|
Madalmaad |
12 142 |
1 238 |
|
Ühendkuningriik |
76 325 |
7 789 |
|
EL |
130 098 |
13 274”; |
(27) Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus
Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.
|
|
VIIIb (MAC/*08B.) |
|
Hispaania |
2 570 |
|
Prantsusmaa |
17 |
|
Portugal |
531”; |
(28) IVa (MAC/*04.) ja IIa (MAC/*02 A-N.) püügipiirkonnas püütud saagist tuleb eraldi teatada.
(29) Sisaldab 272 tonni 2010. aasta kasutamata püügivõimalustest ülekantud kvoodist.”;
(30) Kaasa arvatud tobiad.
(31) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes.
(32) Esialgne TAC. Lõplik TAC kehtestatakse uute teadussoovituste põhjal 2011. aasta esimesel poolel.
(33) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist TACist.”;
(34) Kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2011 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*4BC7D).
(35) Sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas. Sellise eritingimuse kasutamisest tuleb siiski komisjonile eelnevalt teatada (JAX/*07D.).
(36) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes TACiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist TACist.”;
(37) ELi, Fääri saarte, Norra ja Islandi vahel kokkulepitud TAC.”;
(38) Millest 3 100 tonni eraldatakse Norrale.”;
(39) Millest 800 tonni eraldatakse Norrale ja mida võib püüda vaid NAFO püügipiirkonnas 1.”;
(40) Millest 824 tonni eraldatakse Norrale.”;
(41) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2011.
(42) Võib püüda üksnes järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
|
Punkt nr |
Põhjalaius (N) |
Läänepikkus (W) |
|
1 |
64° 45’ |
28° 30’ |
|
2 |
62° 50’ |
25° 45’ |
|
3 |
61° 55’ |
26° 45’ |
|
4 |
61° 00’ |
26° 30’ |
|
5 |
59° 00’ |
30° 00’ |
|
6 |
59° 00’ |
34° 00’ |
|
7 |
61° 30’ |
34° 00’ |
|
8 |
62° 50’ |
36° 00’ |
|
9 |
64° 45’ |
28° 30’ |
(43) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2011.”;
(44) Võib püüda üksnes pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes.
(45) Selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleeritavas piirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kehtestatud aruandmise tingimused on täidetud (RED/*51214). NEAFC reguleeritavas piirkonnas tohib süvavee pelaagilist meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2011 ning üksnes järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal (RED/*5–14):
|
Punkt nr |
Põhjalaius (N) |
Läänepikkus (W) |
|
1 |
64° 45’ |
28° 30’ |
|
2 |
62° 50’ |
25° 45’ |
|
3 |
61° 55’ |
26° 45’ |
|
4 |
61° 00’ |
26° 30’ |
|
5 |
59° 00’ |
30° 00’ |
|
6 |
59° 00’ |
34° 00’ |
|
7 |
61° 30’ |
34° 00’ |
|
8 |
62° 50’ |
36° 00’ |
|
9 |
64° 45’ |
28° 30’ ”; |
(46) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.”;
(47) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
|
Punkt nr |
Põhjalaius (N) |
Läänepikkus (W) |
|
1 |
47° 20’ 0 |
46° 40’ 0 |
|
2 |
47° 20’ 0 |
46° 30’ 0 |
|
3 |
46° 00’ 0 |
46° 30’ 0 |
|
4 |
46° 00’ 0 |
46° 40’ 0 |
(48) Välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.”;
(49) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.
(50) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Hispaania |
350,51 |
|
Prantsusmaa |
158,14 |
|
EL |
508,65 |
(51) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Prantsusmaa |
45 () |
|
EL |
45 |
|
() Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08–05. |
|
(52) Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08–05.
(53) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Hispaania |
48,22 |
|
Prantsusmaa |
47,57 |
|
Itaalia |
37,55 |
|
Küpros |
1,34 |
|
Malta |
3,08 |
|
EL |
137,77 |
(54) Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
|
Itaalia |
37,55 |
|
EL |
37,55”; |
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/20 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 684/2011,
15. juuli 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. juulil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. juuli 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
49,0 |
|
AR |
19,4 |
|
|
EC |
19,4 |
|
|
MK |
45,6 |
|
|
ZZ |
33,4 |
|
|
0707 00 05 |
AR |
22,0 |
|
TR |
105,8 |
|
|
ZZ |
63,9 |
|
|
0709 90 70 |
AR |
24,9 |
|
TR |
110,8 |
|
|
ZZ |
67,9 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
62,1 |
|
TR |
64,0 |
|
|
UY |
68,5 |
|
|
ZA |
71,8 |
|
|
ZZ |
66,6 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
91,7 |
|
BR |
78,2 |
|
|
CA |
106,0 |
|
|
CL |
91,2 |
|
|
CN |
75,6 |
|
|
EC |
60,7 |
|
|
NZ |
119,1 |
|
|
US |
181,5 |
|
|
ZA |
96,6 |
|
|
ZZ |
100,1 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
140,6 |
|
CL |
107,9 |
|
|
CN |
46,2 |
|
|
NZ |
118,4 |
|
|
ZA |
103,6 |
|
|
ZZ |
103,3 |
|
|
0809 10 00 |
AR |
75,0 |
|
TR |
222,9 |
|
|
XS |
138,6 |
|
|
ZZ |
145,5 |
|
|
0809 20 95 |
TR |
309,1 |
|
ZZ |
309,1 |
|
|
0809 40 05 |
BA |
56,1 |
|
EC |
75,9 |
|
|
ZZ |
66,0 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/22 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 685/2011,
15. juuli 2011,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 676/2011 (4). |
|
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. juulil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. juuli 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.
(4) ELT L 184, 14.7.2011, lk 7.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juulist 2011
|
(EUR) |
||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
|
1701 11 10 (1) |
48,41 |
0,00 |
|
1701 11 90 (1) |
48,41 |
0,38 |
|
1701 12 10 (1) |
48,41 |
0,00 |
|
1701 12 90 (1) |
48,41 |
0,08 |
|
1701 91 00 (2) |
59,96 |
0,00 |
|
1701 99 10 (2) |
59,96 |
0,00 |
|
1701 99 90 (2) |
59,96 |
0,00 |
|
1702 90 95 (3) |
0,60 |
0,17 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 686/2011,
15. juuli 2011,
millega määratakse kindlaks alates 16. juulist 2011 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. |
|
(4) |
Seepärast tuleks alates 16. juulist 2011 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. juulist 2011 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. juulil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. juuli 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juulist 2011
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (eurot/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 |
|
1002 00 00 |
RUKIS |
0,00 |
|
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
|
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
0,00 |
|
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
0,00 |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 (eurot/t), kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres, |
|
— |
2 (eurot/t), kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
30.6.2011-14.7.2011
|
1. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
OTSUSED
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/27 |
NÕUKOGU OTSUS,
12. juuli 2011,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/408/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Soomes
(2011/417/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu otsustas otsusega 2010/408/EL, (1) järgides komisjoni ettepanekut vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 6, et Soomel on ülemäärane eelarvepuudujääk. Otsuses 2010/408/EL märkis nõukogu, et 2010. aastaks kavandatud valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 4,1 % SKPst, mis ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures valitsemissektori koguvõlaks prognoositi 49,9 % SKPst, mis jääb allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. |
|
(2) |
Aluslepingu artikli 126 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt võttis nõukogu komisjoni soovituse põhjal 13. juulil 2010 vastu Soomele adresseeritud soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Soovitus avalikustati. |
|
(3) |
Kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates kõrvaldatud. |
|
(4) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
|
(5) |
Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Soome poolt enne 1. aprilli 2011 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.
|
|
(6) |
Nimetatud järeldustest nähtub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Soomes on kõrvaldatud ning otsus 2010/408/EL tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk on Soomes kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2010/408/EL tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.
Brüssel, 12. juuli 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
J. VINCENT-ROSTOWSKI
(1) ELT L 189, 22.7.2010, lk 17.
(2) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.
(3) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/29 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
14. juuli 2011,
millega muudetakse otsust 2005/7/EÜ searümpade liigitusmeetodi lubamise kohta Küprosel
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4996 all)
(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)
(2011/418/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti m koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni otsusega 2005/7/EÜ (2) lubati Küprosel kasutada searümpade liigitamiseks ühte meetodit. |
|
(2) |
Kuna on vaja ajakohastada kõnealuse meetodi puhul kasutatavat valemit, mille vastuvõtmisest on möödunud ligi viis aastat, on Küpros otsustanud teha uue proovidissekteerimise kahe seadmega, HGP 4 ja Ultra FOM 300. |
|
(3) |
Küpros on taotlenud komisjonilt luba asendada seadmega Hennessy Grading Probe (HGP 4) kasutatava searümpade liigitusmeetodi puhul kasutatav valem ja kinnitada üks uus mitteinvasiivne nüüdisaegne meetod (Ultra FOM 300) searümpade liigitamiseks tema territooriumil, ning on esitanud proovidissekteerimise üksikasjaliku kirjelduse, märkides põhimõtted, millel see meetod põhineb, selle proovidissekteerimise tulemused ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatavad võrrandid komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1249/2008 (milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artikli 23 lõikega 4 ettenähtud protokolli abil. |
|
(4) |
Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomaste liigitusmeetodite kinnitamise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks lubada Küprosel neid liigitusmeetodeid kasutada. |
|
(5) |
Otsust 2005/7/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(6) |
Seadet või liigitusmeetodit ei tohi muuta, kui see ei ole selgesõnaliselt lubatud komisjoni otsusega. |
|
(7) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2005/7/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Küprosel lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (4) V lisa punkti B.IV alapunktile 1 kasutada järgmisi meetodeid:
Esimese lõigu teises taandes osutatud seadme Ultra FOM 300 puhul on ette nähtud, et pärast mõõtmistoimingu lõppu peab olema võimalik rümbal tõendada, et seade mõõtis mõõdikutele X1 ja X2 vastavaid väärtusi lisa II osa punktiga 3 ettenähtud kohas. Mõõtmiskoha vastav märkimine peab toimuma üheaegselt mõõtmisega. |
|
2) |
Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 5. septembrist 2011.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.
Brüssel, 14. juuli 2011
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(3) ELT L 337, 16.12.2008, lk 3.
(4) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.”
LISA
„LISA
SEARÜMPADE LIIGITUSMEETODID KÜPROSEL
I OSA
Hennessy Grading Probe (HGP 4)
|
1. |
Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Hennessy Grading Probe (HGP 4). |
|
2. |
Seade on varustatud sondiga, mille diameeter on 5,95 mm (ja 6,3 mm sondi tipus oleva tera juures) ja mis sisaldab fotodioodi (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO) ja 58 MR tüüpi fotodetektorit, ning mille tegevusulatus on 0–120 mm. Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks HGP 4 seadme või sellega ühendatud arvuti abil. |
|
3. |
Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
Valem kehtib 55–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul. |
II OSA
Ultra FOM 300
|
1. |
Käesoleva osaga ettenähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Ultra FOM 300. |
|
2. |
Seade on varustatud 5 cm pikkuse 3,5 MHz ultrahelisondiga, millel on 64 ultraheliandurit. Ultrahelisignaal digitaliseeritakse, salvestatakse ja töödeldakse mikroprotsessoriga (tüüp SHARC ADSP-21060L). Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks seadme Ultra FOM 300 abil. |
|
3. |
Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:
kus:
Valem kehtib 55–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.” |
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
16.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/32 |
EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ÕHUTRANSPORDIALASE KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2011,
4. juuli 2011,
millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa
(2011/419/EL)
ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordialast kokkulepet, edaspidi „kokkulepe”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
Alates 1. augustist 2011 asendatakse kokkuleppe lisa käesoleva otsuse lisaga.
Brüssel, 4. juuli 2011
Ühiskomitee nimel
Euroopa Liidu delegatsiooni juht
Matthew BALDWIN
Šveitsi delegatsiooni juht
Peter MÜLLER
LISA
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel arvestatakse järgmist:
|
— |
1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu alusel asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane; |
|
— |
iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktid sisaldavad viiteid Euroopa Ühenduse liikmesriikidele, mis on asendatud viidetega Euroopa Liidu liikmesriikidele, või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viiteid käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes; |
|
— |
kokkuleppe artiklite 4, 15, 18, 27 ja 35 viiteid nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2407/92 ja (EMÜ) nr 2408/92 käsitatakse viidetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1008/2008; |
|
— |
ilma et see piiraks käesoleva kokkuleppe artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolu korral paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1008/2008. Kõiki viiteid määrusele (EMÜ) nr 2407/92 käsitatakse viidetena määrusele (EL) nr 1008/2008; |
|
— |
kõiki järgmistes tekstides esinevaid viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitatakse viidetena käesoleva kokkuleppe artiklitele 8 ja 9. |
1. Lennunduse liberaliseerimine ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid
(EÜ) nr 1008/2008
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.
2000/79/EÜ
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.
93/104/EÜ
Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
direktiiv 2000/34/EÜ. |
(EÜ) nr 437/2003
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.
(EÜ) nr 1358/2003
Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.
(EÜ) nr 785/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 285/2010. |
(EMÜ) nr 95/93
Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 793/2004. |
2009/12/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv lennujaamatasude kohta (kohaldatakse Šveitsis alates 1. juulist 2011).
96/67/EÜ
Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades
(artiklid 1–9, 11–23 ja 25).
(EÜ) nr 80/2009
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.
2. Konkurentsieeskirjad
(EMÜ) nr 3975/87
Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (artikli 6 lõige 3), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45). |
(EÜ) nr 1/2003
Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (artiklid 1–13, 15–45).
(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva kokkuleppe kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva kokkuleppe kohast ülesannete jaotust).
Määrus (EMÜ) nr 17/62 on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1/2003, välja arvatud artikli 8 lõige 3, mida kohaldatakse asutamislepingu artikli 81 lõike 3 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva vastu võetud otsuste suhtes kuni nende otsuste kehtivusaja lõpuni.
(EÜ) nr 773/2004
Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006. |
(EÜ) nr 139/2004
Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)
(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1 ja 2, artiklid 20–23).
Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:
|
1) |
määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse alusel, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teha Euroopa Ühenduste Komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon; |
|
2) |
Euroopa Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile; |
|
3) |
kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva konkurentsiasutuse pädevusse ning seda ei suunata kõnealuse lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja. |
Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega kohaldatakse järgmist:
|
1) |
Euroopa Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele; |
|
2) |
Šveitsi Konföderatsiooni puhul hakatakse määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu arvestama alates ajast, mil Šveitsi pädev konkurentsiasutus on asjaomased dokumendid kätte saanud. |
(EÜ) nr 802/2004
Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (artiklid 1–24), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006. |
2006/111/EÜ
Komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta.
(EÜ) nr 487/2009
Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 487/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris.
3. Lennuohutus
(EÜ) nr 216/2008
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ;
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2009; |
|
— |
määrus (EÜ) nr 1108/2009. |
Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.
Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2, artikli 14 lõigete 5 ja 7, artikli 24 lõike 5, artikli 25 lõike 1, artikli 38 lõike 3 punkti i, artikli 39 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõigete 3 ja 5, artikli 42 lõike 4, artikli 54 lõike 1 ja artikli 61 lõike 3 kohaselt.
Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teise taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 65 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.
Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, et see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.
Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.
|
a) |
Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
|
b) |
artiklile 29 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”; |
|
c) |
artiklile 30 lisatakse järgmine lõige: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lisa A lisas, kooskõlas A lisa liitega.”; |
|
d) |
artiklile 37 lisatakse järgmine lõige: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus.”; |
|
e) |
artiklile 59 lisatakse järgmine lõige: „12. Šveits osaleb lõike 1 punktis b osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile: S (0,2/100) + S [1 – (a + b) 0,2/100] c/C, kus:
|
|
f) |
artiklile 61 lisatakse järgmine lõige: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”; |
|
g) |
määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:
|
(EÜ) nr 1108/2009
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ.
91/670/EMÜ
Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses
(artiklid 1–8).
(EMÜ) nr 3922/91
Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
määrus (EÜ) nr 1899/2006; |
|
— |
määrus (EÜ) nr 1900/2006; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 8/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2008. |
94/56/EÜ
Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted
(artiklid 1–13).
2004/36/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (artiklid 1–9 ja 11–14), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni direktiiv 2008/49/EÜ. |
(EÜ) nr 351/2008
Komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega.
(EÜ) nr 768/2006
Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.
2003/42/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–12).
(EÜ) nr 1321/2007
Komisjoni 12. novembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt.
(EÜ) nr 1330/2007
Komisjoni 24. septembri 2007. aasta määrus, milles sätestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele.
(EÜ) nr 736/2006
Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.
(EÜ) nr 1702/2003
Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 335/2007; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 381/2005; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 375/2007; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 706/2006; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 287/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1057/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1194/2009. |
Käesolevas kokkuleppes loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 216/2008 kõnealuse määruse lisasse.
(EÜ) nr 2042/2003
Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2006; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 376/2007; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1056/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 127/2010; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 962/2010. |
(EÜ) nr 104/2004
Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.
(EÜ) nr 593/2007
Komisjoni 31. mai 2007. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1356/2008. |
(EÜ) nr 2111/2005
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.
(EÜ) nr 473/2006
Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.
(EÜ) nr 474/2006
Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2011 (2). |
4. Lennundusjulgestus
(EÜ) nr 300/2008
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002.
(EÜ) nr 272/2009
Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 297/2010. |
(EÜ) nr 1254/2009
Komisjoni 18. detsembri 2009. aasta määrus (EL), milles sätestatakse kriteeriumid, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed.
(EL) nr 18/2010
Komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega.
(EL) nr 72/2010
Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.
(EL) nr 185/2010
Komisjoni 4. märtsi 2010. aasta määrus (EL), millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 357/2010; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 358/2010; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 573/2010; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 983/2010; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 334/2011. |
Nr 2010/774
Komisjoni 13. aprilli 2010. aasta otsus (EL), millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
komisjoni otsus 2010/2604/EL; |
|
— |
komisjoni otsus 2010/3572/EL; |
|
— |
komisjoni otsus 2010/9139/EL. |
5. Lennuliikluse korraldamine
(EÜ) nr 549/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 1070/2009. |
Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 6, 8, 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
|
lõikes 2 tuleb sõnad „ühenduse tasandil” asendada sõnadega „ühenduse tasandil, kaasates Šveitsi”. |
|
|
Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordialase kokkuleppe lisa teises taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana. |
(EÜ) nr 550/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 1070/2009. |
Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 9a, 9b, 15a, 16 ja 17 kohaselt antud volitused.
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.
|
a) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: Lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”; |
|
b) |
artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”; |
|
c) |
artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”; |
|
d) |
artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”; |
|
e) |
artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.” |
(EÜ) nr 551/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 1070/2009. |
Komisjonil on Šveitsis talle artikli 3a, artikli 6 ja artikli 10 kohaselt antud volitused.
(EÜ) nr 552/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 1070/2009. |
Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt.
|
a) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”; |
|
b) |
artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”; |
|
c) |
III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teise ja viimasesse taandesse lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”. |
(EÜ) nr 2096/2005
Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, muudetud järgmiste õigusaktidega:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 1315/2007; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 482/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 668/2008; |
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 691/2010. |
Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.
(EÜ) nr 2150/2005
Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.
(EÜ) nr 1033/2006
Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 929/2010. |
(EÜ) nr 1032/2006
Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EÜ) nr 30/2009. |
(EÜ) nr 1794/2006
Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (kohaldatakse Šveitsis alates asjaomase Šveitsi õigusakti jõustumisest, kuid mitte hiljem kui alates 1. jaanuarist 2012), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
komisjoni määrus (EL) nr 1191/2010. |
2006/23/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv ühenduse lennujuhiloa kohta.
(EÜ) nr 730/2006
Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.
(EÜ) nr 219/2007
Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008. |
(EÜ) nr 633/2007
Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded.
(EÜ) nr 1265/2007
Komisjoni 26. oktoobri 2007. aasta määrus, millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas.
(EÜ) nr 29/2009
Komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks.
(EÜ) nr 262/2009
Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis.
(EL) nr 73/2010
Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded.
(EL) nr 255/2010
Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad.
(EL) nr 691/2010
Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded.
Komisjoni poolt kõnealuse määruse artikli 14 lõike 3 alusel vastuvõetud parandusmeetmed on Šveitsi jaoks kohustuslikud pärast nende vastuvõtmist ühiskomitee poolt.
Nr 2010/5134
Komisjoni 29. juuli 2010. aasta otsus ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise organi määramise kohta.
Nr 2010/5110
Komisjoni 12. augusti 2010. aasta otsus funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori määramise kohta ühtse Euroopa taeva kontekstis.
Nr 2011/121
Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta otsus 2011/121/EL, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja häiretasemed aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks aastatel 2012–2014.
6. Keskkond ja müra
2002/30/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12 ja 14–18).
(Kehtivad Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki („Transpordipoliitika”) G jao („Õhutransport”) punktist 2).
89/629/EMÜ
Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta
(artiklid 1–8).
2006/93/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta.
7. Tarbijakaitse
90/314/EMÜ
Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta
(artiklid 1–10).
93/13/EMÜ
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes
(artiklid 1–11).
(EÜ) nr 2027/97
Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), muudetud järgmise õigusaktiga:
|
— |
määrus (EÜ) nr 889/2002. |
(EÜ) nr 261/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91
(artiklid 1–18).
(EÜ) nr 1107/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.
8. Muud
2003/96/EÜ
Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik
(artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).
9. Lisad
|
A |
: |
Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll |
|
B |
: |
Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat Euroopa Liidu finantskontrolli käsitlevad sätted |
(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.
(2) Määrust kohaldatakse Šveitsis seni, kuni see kehtib ELis.
A LISA
PROTOKOLL EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL
KÕRGED LEPINGUOSALISED,
VÕTTES ARVESSE, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 343 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingu artiklile 191 on Euroopa Liidul ja Euratomil liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,
ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule:
I PEATÜKK
EUROOPA LIIDU OMAND, VARA JA TEGEVUS
Artikkel 1
Liiidu ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Liidu omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.
Artikkel 2
Liidu arhiivid on puutumatud.
Artikkel 3
Liit, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.
Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- või kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud või müügimaksud, kui EL teeb oma ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõju liidu piires kahjustataks konkurentsi.
Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.
Artikkel 4
Liit on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul: riigi territooriumil, kuhu need kaubad on imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.
Samuti on liidu väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.
II PEATÜKK
SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)
Artikkel 5
Liidu institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.
Liidu institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.
Artikkel 6
Liidu institutsioonide presidendid võivad liidu institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu lihthäälteenamusega vastu võetud kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide asutused tunnustavad kehtiva reisidokumendina. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on ette nähtud liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.
Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.
III PEATÜKK
EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED
Artikkel 7
Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.
Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:
|
a) |
nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele; |
|
b) |
teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel. |
Artikkel 8
Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.
Artikkel 9
Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:
|
a) |
oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel; |
|
b) |
teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes. |
Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmete suhtes ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.
Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õigusrikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.
IV PEATÜKK
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD
Artikkel 10
Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.
Käesolev artikkel kehtib samuti liidu konsultatiivorganite kohta.
V PEATÜKK
EUROOPA LIIDU AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD
Artikkel 11
Iga liikmesriigi territooriumil on liidu ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:
|
a) |
vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ühest küljest ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ja teisest küljest Euroopa Liidu Kohtu pädevust liidu ja selle ametnike vahelistes vaidlustes, kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist; |
|
b) |
teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused; |
|
c) |
valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele; |
|
d) |
õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse; |
|
e) |
õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus. |
Artikkel 12
Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kinnitanud, on liidu ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma liidule maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida liit neile maksab.
Liidu makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.
Artikkel 13
Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende liidu ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks liidu teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad liidu teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.
Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.
Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.
Artikkel 14
Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega, määruste abil, liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.
Artikkel 15
Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist asjaomaste institutsioonidega määruste abil kindlaks liidu ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes osaliselt või täielikult kehtivad artikli 11, artikli 12 teise lõigu ja artikli 13 sätted.
Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.
VI PEATÜKK
EUROOPA LIIDU JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID
Artikkel 16
Liikmesriik, mille territooriumil on liidu institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud liidu juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.
VII PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 17
Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes liidu huvides.
Iga liidu institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi ära võtma alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus liidu huvidega.
Artikkel 18
Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad liidu institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.
Artikkel 19
Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.
Artikkel 20
Artikleid 11–14 ja artiklit 17 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäride ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 3 sätteid kohtunike ja kohtujuristide kohtuliku puutumatuse kohta.
Artikkel 21
Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.
Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samuti ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja selle organite põhikirjalist tegevust ei maksustata käibemaksuga.
Artikkel 22
Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.
Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.
A Lisa Liide
EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE MENETLUS
1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile
Igat viidet liikmesriikidele Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgmiste sätetega ei ole ette nähtud teisiti.
2. Agentuuri vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)
Šveitsist eksporditavatelt toodetelt ja teenustelt ei tule maksta Šveitsi käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust selle tagastamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).
Käibemaksu tagastamine toimub sellekohase Šveitsi vormi esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused tuleb üldjuhul läbi vaadata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui tagastamistaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.
3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise menetlus
Vastavalt protokolli artikli 12 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palgalt, töötasult ja tasudelt, mida neile maksab Euroopa Liit ja mis on maksustatud liidusisese maksuga.
Kõnealuse protokolli artikli 13 kohaldamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.
Lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi liikmed, ei pea tingimata olema allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.
Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus kõigis agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste Euroopa Liidu õiguse töötingimusi määratlevate sätete kohaldamisega.
(1) Nõukogu määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, 25. märts 1969, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).
(2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ), 29. veebruar 1968, nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).
B LISA
FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE ÜLE
Artikkel 1
Otsene teabevahetus
Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse komisjonile või lennundusohutusametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.
Artikkel 2
Kontrollid
1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) artiklis 185, ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni ametnikud või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.
2. Lennundusohutusameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.
3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.
4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.
5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.
Artikkel 3
Kohapealne kontroll
1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3).
2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või teiste pädevate, Šveitsi föderaalse finantskontrolli määratud Šveitsi asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.
3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise korraldada komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.
4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.
5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.
Artikkel 4
Teavitamine ja nõustamine
1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ühenduse ja Šveitsi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel nõupidamisi.
2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.
Artikkel 5
Konfidentsiaalsus
Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.
Artikkel 6
Haldusmeetmed ja -sanktsioonid
Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta (4).
Artikkel 7
Sissenõudmine ja täitmine
Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Šveitsis.
Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.
Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
