Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline

PROTOKOLL,

milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ühelt poolt

ja

JORDAANIA HAŠIMIIDI KUNINGRIIK (edaspidi „Jordaania”)

teiselt poolt

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste vahelisi kaubandusalaseid vaidlusi, otsides vastastikust rahuldust pakkuvaid lahendusi.

Artikkel 2

Protokolli kohaldamine

1.   Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (edaspidi „assotsiatsioonileping”) II jaotise sätete (välja arvatud artikkel 23) tõlgendamise ja kohaldamisega seotud mis tahes eriarvamuste suhtes, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti (1). Assotsiatsioonilepingu artiklit 97 kohaldatakse assotsiatsioonilepingu muude sätete kohaldamise ja tõlgendamisega seotud vaidluste suhtes.

2.   Käesoleva protokolli menetlusi kohaldatakse juhul, kui 60 päeva pärast vaidlusest assotsiatsiooninõukogule teatamist vastavalt assotsiatsioonilepingu artiklile 97 ei ole assotsiatsiooninõukogu suutnud vaidlust lahendada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel peetakse vaidlus lahendatuks siis, kui assotsiatsiooninõukogu on võtnud vastu otsuse vastavalt assotsiatsioonilepingu artikli 97 lõikele 2 või kui assotsiatsiooninõukogu on kinnitanud, et vaidlus on lahendatud.

II   PEATÜKK

KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE

Artikkel 3

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 2 osutatud sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud eriarvamused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koopia kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid assotsiatsioonilepingu sätteid ta peab kohaldatavateks.

3.   Konsultatsioonid korraldatakse 40 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate ja hooajakaupadega, peetakse 15 päeva jooksul alates taotluse saamisest ning loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse saamisest.

5.   Juhul kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu loomist vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4

Vahendamine

1.   Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Vahendustaotlus esitatakse kirjalikult kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele ning see peab sisaldama konsultatsioonide teemaks olnud meedet ning vastastikku kokku lepitud vahendustingimusi. Kumbki lepinguosaline võtab vahendustaotluse heasoovlikule kaalumisele.

2.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud vahendaja isikus viie tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist, valivad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee eesistujad või nende määratud isik vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 19 viidatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valimine toimub kümne tööpäeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt 15 päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise esildised ja ta võib taotleda täiendavat teavet lepinguosalistelt või ekspertidelt või tehnilistelt nõustajatelt, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast tema nimetamist.

3.   Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt artiklis 2 osutatud sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

4.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lõikes 2 nimetatud tähtaegu muuta. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.

5.   Vahendusmenetlus, eelkõige vahendaja arvamus ja kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.

6.   Juhul kui lepinguosalised on nõus, võib vahendusmenetlus jätkuda vahekohtumenetluse ajal.

7.   Vahendaja asendamine toimub ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

III   PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS

I   JAGU

Vahekohtumenetlus

Artikkel 5

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 3 sätestatud konsultatsioonide või artiklis 4 sätestatud vahendamise käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitatakse, ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, millist konkreetset meedet silmas peetakse, ning selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 2 osutatud sätteid. Vahekohtu moodustamist taotletakse mitte hiljem kui 18 kuud pärast konsultatsioonitaotluse saamist, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda tulevikus samas küsimuses uusi konsultatsioone.

Artikkel 6

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus moodustatakse kolmest vahekohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus 10 tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee eesistujad või nende määratud isik valiksid loosi teel kõik kolm vahekohtunikku artikli 19 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe vahekohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe vahekohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikute hulgast, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe vahekohtuniku nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse teel.

4.   Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee eesistujad või nende määratud isik valivad vahekohtunikud viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui üks lepinguosalistest on esitanud lõikes 3 osutatud taotluse.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal kolm vahekohtunikku on valitud.

6.   Vahekohtunike asendamine toimub ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 7

Vahearuanne

Hiljemalt 120 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhimotiive. Lepinguosalised võivad 15 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vaekogu lõppotsuse järeldused peavad sisaldama vaheläbivaatamise käigus esitatud väidete põhjendust.

Artikkel 8

Vahekohtu otsus

1.   Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult lepinguosalisi ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsusest teatada hiljem kui 180 päeva pärast vahekohtu moodustamist.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 75 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamist. Otsust ei tohi mingil juhul teha hiljem kui 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Vahekohus teeb eelotsuse 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.

3.   Mõlema lepinguosalise taotlusel peab vahekohus igal ajal peatama oma töö lepinguosalistega kokkulepitud ajaks, mis ei ületa 12 kuud, ja jätkab oma tööd kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku lõppedes kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel. Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö jätkamist enne kokkulepitud peatamisaja lõppemist, lõpetatakse menetlus. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi sama küsimust käsitlevas mis tahes muus menetluses.

II   JAGU

Vahekohtu otsuste täitmine

Artikkel 9

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad otsuse täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 10

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamisest lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele, kui kiiresti ta otsuse täita suudab (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui vahetu täitmine ei ole võimalik.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 11

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses artiklis 2 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotluses tuleb märkida, milline konkreetne meede on kõne all, ning selgitada, mil viisil on meede artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobimatu. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kiireloomuliste juhtumite, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupadega seotud juhtumite korral teeb vahekohus oma otsuse lepinguosalistele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

Artikkel 12

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 11 lõike 1 kohaselt teavitatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel artiklis 2 osutatud sätete kohaselt on, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pakkuma ajutist hüvitist. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib taotleda ajutise hüvituse pakkumist ka pärast mõistliku tähtaja möödumist.

2.   Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 11 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 2 osutatud sätetest lähtuvate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele. Selliseid meetmeid võttes võtab kaebuse esitanud lepinguosaline arvesse nende mõju selle lepinguosalise majandusele, kelle vastu kaebus esitati. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 tööpäeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui ta ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Juhul kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamine ei ole võrdne rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamise ulatusega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-tööpäevalise tähtaja lõppemist. Vahekohus, küsides vajaduse korral ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise taseme küsimuses lepinguosalistele ja kaubandusküsimustega tegelevale institutsioonile 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4.   Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklis 2 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt artiklile 13 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 13

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua teatavaks tehtud meetme artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobivuse suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise saamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult vahekohtult asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus otsustab, et täitmiseks võetud meede on artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.

III   JAGU

Ühissätted

Artikkel 14

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva protokolliga hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Leitud lahendusest teavitavad nad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteed ja vahekohust. Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.

Artikkel 15

Töökord

1.   Käesoleva protokolli III peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerib käesolevale protokollile lisatud töökord.

2.   Vahekohtu istungid on vastavalt töökorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 16

Teave ja tehniline nõustamine

1.   Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus koguda teavet, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Eelkõige on vahekohtul õigus küsida ekspertide asjakohast arvamust. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi.

2.   Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud isikutel on vastavalt töökorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

Artikkel 17

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab artiklis 2 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tõlgendamise tavadele. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artiklis 2 osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 18

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva assotsiatsioonilepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste põhimotiiv. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee teeb vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.

IV   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta vahekohtunikena näha soovib. Lisaks valivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja kohuseid. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.

2.   Vahekohtunikel peavad olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima protokollile lisatud käitumisjuhendit.

3.   Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee võib koostada vähemalt 15 isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad assotsiatsioonilepinguga hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Artikli 6 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võivad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomitee eesistujad kasutada mõlema lepinguosalise nõusolekul valdkondlikku nimekirja.

Artikkel 20

Seosed WTO kohustustega

1.   Käesoleva protokolli vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva protokolli või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii assotsiatsioonilepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitust sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvituse saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Lõikes 2 osutatud eesmärgil:

—

peetakse WTO lepingu kohase vaidluse lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aurande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14;

—

peetakse käesoleva protokolli kohase vaidluse lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 5 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute edendamise allkomiteele vastavalt artiklile 8.

4.   Ükski käesoleva protokolli säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva protokolli kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 21

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, välja arvatud juhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosalised võtavad heasoovlikule kaalumisele iga tähtaja pikendamise taotluse, mille lepinguosaline on esitanud seoses raskustega käesolevas protokollis sätestatud menetluste täitmisel. Lepingosalise taotlusel võib vahekohus muuta menetlustes kohaldatavat tähtaega, võttes arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset.

Artikkel 22

Protokolli läbivaatamine ja muutmine

1.   Pärast käesoleva protokolli ja selle lisade jõustumist võib assotsiatsiooninõukogu igal ajal läbi vaadata nende rakendamise, et otsustada nende jätkamise, muutmise või lõpetamise üle.

2.   Läbivaatamise käigus võib assotsiatsiooninõukogu kaaluda võimalust luua mitut Euroopa–Vahemere piirkonna lepingut hõlmav apellatsioonikogu.

3.   Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta käesolevat protokolli ja selle lisasid.

Artikkel 23

Jõustumine

Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev protokoll jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et käesolevas artiklis osutatud menetlused on lõpule viidud.

---

(1)  Käesolev leping ei piira mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli artikli 34 kohaldamist.

LISA

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdlust käsitlev alaline koostööraamistik

DIREKTIIVI 2009/18/EÜ ARTIKLI 10 KOHASE ALALISE KOOSTÖÖRAAMISTIKU TÖÖKORD JA ORGANISATSIOONILINE KORD

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Liikmesriigid ja komisjon on tihedas koostöös kehtestanud meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdlust käsitleva alalise koostööraamistiku (edaspidi „alaline koostööraamistik”), mille eesmärk on tagada tegevusalused, mis võimaldavad liikmesriikide juurdlusorganitel teha koostööd vastavalt direktiivi 2009/18/EÜ artiklile 10.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud eesmärgi täitmisele tagab alaline koostööraamistik Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (edaspidi „EMSA”) vahendid, mis hõlbustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (1) artikli 2 punktis e sätestatud koostööd.

3.   Alalise koostööraamistiku liikmed kehtestavad korrapäraste ajavahemike järel tööprogrammi, millega nähakse ette eespool esitatud eesmärkide saavutamisega seotud prioriteedid ja sihid.

Artikkel 2

Osalemine alalises koostööraamistikus

1.   Kõik liikmesriigid, kus on direktiivi 2009/18/EÜ artiklis 8 osutatud juurdlusorgan, nimetavad kõnealuse organi esindaja nõuetekohaselt alalise koostööraamistiku liikmeks (edaspidi „liikmed”). Vastavalt alalise koostööraamistiku tööprogrammile ja koosolekupäevakorrale on liikmetel direktiivi artikli 10 kohaselt õigus arutada parimate koostöövormide üle, neis kokku leppida ja neid hääletada. Üksnes liikmetel on hääleõigus.

2.   Kuna Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on küsimusest tõsiselt huvitatud, võib ta nimetada esindajaid osalema alalise koostööraamistiku kõikidel koosolekutel või muus tegevuses.

3.   Järgmistel riikidel on õigus nimetada oma esindaja, kes osaleb alalises koostööraamistikus vaatlejana (edaspidi „vaatlejad”):

—	Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid ja nende asjakohaste juurdlusorganite nõuetekohaselt nimetatud esindajad,

—	liikmesriigid, kus on üksnes direktiivi 2009/18/EÜ artikli 8 lõikes 1 osutatud kontrollkeskus.

Nemad saavad koosolekute dokumendid ning nad võivad esitada ettepanekuid ja osaleda aruteludes.

4.   Liikmed ja vaatlejad võivad teha ettepanekuid alalise koostööraamistiku koosoleku päevakorrapunktide kohta, samuti mis tahes muid ettepanekuid ja esitlusi selliste teemade kohta, mille käsitlemist nad soovivad.

5.   EMSA tagab alalisele koostööraamistikule sekretariaaditeenused.

6.   Liikmesriike, Euroopa Komisjoni ja asjakohaseid EMP riike igaüht esindab vaid üks isik ning nad peavad teatama sekretariaadile esindaja nimetamisest või vahetamisest.

7.   Alalise koostööraamistiku esimehe nõusolekul võib liikmete, komisjoni ja vaatlejatega kaasas olla ka teisi inimesi. Taotluste esitamine täiendavate esindajate kohta ning selliste taotluste heakskiitmine peab vajaduse korral toimuma sekretariaadi kaudu.

Artikkel 3

Komisjoni osalemine

1.   Komisjon võib osaleda alalise koostööraamistiku aruteludes, teha ettepanekuid koosolekute päevakorrapunktide kohta, samuti teha koosolekutel ettepanekuid ja esitlusi ning osaleda alalise koostööraamistiku mis tahes muus tegevuses.

2.   Vastavalt vajadusele võib komisjon adresseerida alalisele koostööraamistikule meresõiduohutusega seotud mis tahes küsimuse.

3.   Direktiivi 2009/18/EÜ eesmärkide saavutamiseks võib komisjon taotleda alaliselt koostööraamistikult teavet ja abi seoses õnnetusjuhtumite juurdluses tehtava koostööga ning nõu koostööalastes rakendamis- ja kohaldamisküsimustes.

4.   Komisjonile tuleb edastada kõik alalise koostööraamistiku dokumendid ning käesoleva töökorra artikli 8 kohane kirjavahetus.

Artikkel 4

Kolmandate isikute osalemine

1.   Vastavalt vajadusele ja võimaluse korral võib esimees, kes teeb tihedat koostööd sekretariaadiga, kutsuda alalise koostööraamistiku koosolekule osalema kolmandaid isikuid, näiteks teiste riikide ja organisatsioonide esindajaid või üksikisikuid.

2.   Selliste isikute osalemise kulud võib EMSA eeskirjade kohaselt hüvitada, kui ta on eelnevalt andnud sellekohase nõusoleku ja kui tal on selleks rahalised vahendid, või võivad kõnealused kolmandad isikud osaleda enda kulul. Enne iga osalemist teatab sekretariaat asjaomasele kolmandale isikule osalemistingimused.

Artikkel 5

Esimees ja aseesimees

1.   Liikmed valivad esimehe ja aseesimehe endi hulgast koosolekul kahes salajases hääletusvoorus. Esimees ja aseesimees on ametis kaks aastat ning neid võib veel kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks tagasi valida. Esimees ja aseesimees täidavad oma ülesandeid seni, kuni nende järeltulijad on valitud.

2.   Esimees täidab oma ülesandeid artiklis 1 sätestatud eesmärkide raames. Koosolekutel järgib esimees väljakujunenud tava. Esimees avab ja lõpetab koosoleku, tagab koosoleku päevakorrapunktide läbiarutamise, annab sõna kõnelejatele, püüab saavutada konsensuse ning teeb kokkuvõtte koosolekul arutatud küsimustest ja tehtud järeldustest.

3.   Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ise ei saa neid täita. Kui nii esimees kui ka aseesimees puuduvad koosolekult või kui neil ei ole võimalik sellel osaleda, valitakse koosolekul ajutine esimees.

Artikkel 6

Sekretariaat

1.   Sekretariaat abistab esimeest:

—	tema ülesannete täitmisel,

—	koosolekute ja muu tegevuse korraldamisel,

—	koosolekutega seotud asjakohaste dokumentide jaotamisel ja kirjavahetuse pidamises.

2.   Sekretariaat võib osaleda alalise koostööraamistiku aruteludes, teha oma ettepanekuid, esitada koosolekutele arutamiseks päevakorrapunkte ning teha koosolekute jaoks esitlusi, samuti osaleda alalise koostööraamistiku mis tahes muus tegevuses.

Artikkel 7

Parimate koostöövormide kokkuleppimine

1.   Alalises koostööraamistikus keskendutakse eelkõige direktiivi 2009/18/EÜ artikli 10 lõikega 3 ettenähtud parimate koostöövormide kokkuleppimisele. Eesmärk on saavutada võimalikult ulatuslik kokkulepe.

2.   Kui esimehe arvates on ettepanek hääletuseks valmis, esitab sekretariaat selle otsustamiseks.

3.   Esimees püüab saavutada konsensust kõigis küsimustes, vastasel juhul tehakse otsused lihthäälteenamusega.

4.   Kui konsensust ei saavutata, on eriarvamusel olevatel liikmetel ja vaatlejatel õigus oma seisukoha juurde jääda.

5.   Sekretariaat teeb esimehe nimel järgmist:

—	tagab alalises koostööraamistikus osalejatele vajaliku oskusteabe ja nõustamise;

—	aitab alalises koostööraamistikus osalejatel ettepanekuid välja töötada ja esitab vajaduse korral oma ettepanekud;

—	abistab ühiste tehniliste ja praktiliste lahenduste väljatöötamisel ja hindamisel.

Artikkel 8

Koosolekud ja alarühmad

1.   Alalise koostööraamistiku koosoleku kutsub kokku esimees vähemalt kord aastas EMSA ruumides.

Esimees võib kutsuda täiendavaid koosolekuid kokku omal algatusel või sellise kirjaliku taotluse alusel, mida toetab vähemalt üks kolmandik liikmetest.

2.   Alalises koostööraamistikus osalejad võivad luua alarühmi, mis eelistatavalt kirjavahetuse teel valmistavad ette sellised konkreetsed küsimused, mida alalises koostööraamistikus soovitakse käsitleda. Alarühmad annavad aru alalisele koostööraamistikule.

3.   Alaline koostööraamistik ja alarühmad kohtuvad EMSA ruumides, kui osalejad ei ole teisiti kokku leppinud.

4.   EMSA hüvitab lõikes 1 osutatud aastakoosolekul osalemise kulud ameti eeskirjade kohaselt üksnes sellele ühele isikule, kelle liikmesriigid ja vaatlejariigid on nimetanud oma esindajaks alalises koostööraamistikus. Ülejäänud isikute kulud katavad liikmesriigid ja vaatlejariigid ise.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aastakoosolekust erinevaid koosolekuid rahastab EMSA juhul, kui ta on rahastamise eelnevalt heaks kiitnud ja kui tal on selleks vahendeid, või rahastatakse neid muudest allikatest.

Artikkel 9

Koosolekute dokumendid

1.   Sekretariaat saadab liikmetele, komisjonile ja vaatlejatele kutse ja esialgse päevakorra vähemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

2.   Sekretariaat koostab esialgse päevakorra esimehe juhtimisel.

3.   Liikmed, komisjon ja vaatlejad esitavad liites näidatud vormis koosolekudokumendid esimehele ja sekretariaadile enne päevakorra väljajagamist.

4.   Sekretariaat jagab liikmetele, komisjonile ja vaatlejatele asjakohased dokumendid ja päevakorra välja vähemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

5.   Koosoleku esimese punktina tuleb heaks kiita päevakord.

6.   Pakilistel ja/või erandjuhtudel võib esimees lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegu mitte arvestada. Kui koosolekul soovitakse arutada mõnda muud küsimust, otsustab esimees selle päevakorda lisamise. Pakilist ja/või erandjuhtu käsitlevaid dokumente võib esitada igal ajal enne koosolekut või koosoleku ajal.

Artikkel 10

Osalejate nimekiri

Sekretariaat koostab igal koosolekul osalejate nimekirja, kuhu märgitakse osaleja nimi ning tema esindatav riigi valitsusasutus, organisatsioon või organ.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Alalises koostööraamistikus osalejate arutelud on konfidentsiaalsed.

Artikkel 12

Koosoleku protokoll ja lühiprotokoll

1.   Sekretariaat koostab esimehe juhtimisel koosoleku protokolli, mis kajastab kõige olulisemaid arutatud küsimusi, ning saadab selle liikmetele, komisjonile ja vaatlejatele.

2.   Hääletusel eriarvamusele jäänud liikmetel ja/või vaatlejatel on õigus nõuda oma seisukoha märkimist protokolli.

3.   Sekretariaat saadab protokollikavandi välja 30 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Liikmed, komisjon ja vaatlejad võivad saata oma märkused sekretariaadile 30 kalendripäeva jooksul pärast protokollikavandi saamist. Protokoll kinnitatakse ametlikult järgmisel koosolekul.

4.   Kinnitatud protokoll on koosoleku ainus ametlik dokument.

5.   Protokollile võib lisada ka koosolekul heaks kiidetud täiendavaid tehnilisi dokumente.

6.   Sekretariaat teeb üldsusele kättesaadavaks koosoleku lühiprotokolli, mille ta koostab esimehe juhtimisel. Lühiprotokollis esitatakse kokkuvõte iga päevakorrapunkti kohta tehtud järeldustest.

Artikkel 13

Kirjavahetus

1.   Alalises koostööraamistikus osalejad adresseerivad koostööraamistiku tegevust käsitlevad ametlikud kirjad esimehele ja sekretariaadile.

2.   Ametlikud kirjad osalejatele saadetakse osaleja poolt selleks ettenähtud aadressile.

Artikkel 14

Keel

Alalise koostööraamistiku töökeel on inglise keel. Seda kasutatakse esitlustes, aruteludel ja trükistes. Tõlge ei ole kohustuslik.

Artikkel 15

Huvide konflikt

Kõik alalises koostööraamistikus osalejad teavitavad esimeest ja sekretariaati alalises koostööraamistikus käsitletava küsimusega seotud võimalikust huvide konfliktist.

---

(1)  ELT L 208, 5.8.2002, lk 64.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	49,0
	AR	26,0
	EC	26,0
	MK	26,7
	TR	53,0
	US	26,0
	ZZ	34,5
0707 00 05	TR	101,8
	ZZ	101,8
0709 90 70	TR	114,7
	ZZ	114,7
0805 50 10	AR	63,1
	BR	42,9
	CL	88,7
	TR	68,0
	UY	61,2
	ZA	74,2
	ZZ	66,4
0808 10 80	AR	135,5
	BR	78,1
	CL	83,8
	CN	77,8
	NZ	111,7
	US	87,1
	UY	54,0
	ZA	83,1
	ZZ	88,9
0808 20 50	AR	79,5
	AU	75,5
	CL	114,5
	CN	74,5
	NZ	146,4
	ZA	83,9
	ZZ	95,7
0809 10 00	AR	89,7
	TR	274,9
	XS	101,8
	ZZ	155,5
0809 20 95	TR	302,3
	ZZ	302,3

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.