(1)

30. septembril 2010 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas (2) teate dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist („asjaomane riik” või „Hiina RV”) pärit roostevabast terasest õmblusteta torude („õmblusteta torud”) impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 16. augustil 2010 Euroopa Liidu roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaitsekomitee”) kahe liidu tootjate kontserni (edaspidi „kaebuse esitajad”) nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu roostevabast terasest õmblusteta torude kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Hiina esindajatele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele. Komisjon teavitas ka tootjaid Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA”), kuna USA kavandati võtta võimalikuks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Arvestades eksportivate tootjate, mitteseotud importijate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, kavandati algatamisteate kohaselt dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil eksportivatel tootjatel, importijatel ja liidu tootjatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil 1. juulist 2009 – 30. juunini 2010. Samuti konsulteeriti Hiina RV ametiasutustega.

(6)

Komisjon koostas 31 endast teada andnud Hiina eksportiva tootja või eksportivate tootjate kontserni hulgast kooskõlas algmääruse artikliga 17 valimi suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Valimisse kuulusid kolm äriühingut (või äriühingute kontserni), kelle impordimaht uurimisperioodil moodustas 25 % Eurostati poolt registreeritud koguimpordist ning üle 38 % koostööd teinud eksportijate ekspordi mahust. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus asjaomaste isikutega ja Hiina RV ametiasutustega, kes ei esitanud vastuväiteid.

(7)

Kahekümne ühest liidu tootjast, kelle poole komisjon pöördus, esitasid üksteist nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud informatsiooni alusel valimi kahest kontsernist, kes esindasid viit liidu tootjat. Valim moodustati müügimahtude ja toodangu baasil. Valimisse võetud liidu tootjad andsid 48 % kogu ELi tootjate müügist ning moodustasid 80 % endast teada andnud tootjatest.

(8)

Kuuekümne kahest mitteseotud importijast, kellega komisjon ühendust võttis, vastas valimi moodustamiseks esitatud küsimustele õigeaegselt ainult viis äriühingut. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks ning küsitlused saadeti kõigile neile äriühingutele. Lõpuks vastasid küsimustikule ainult kaks importijat ja tegid uurimise käigus täielikku koostööd.

(9)

Selleks, et võimaldada valimisse kuuluvatel Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kõik eksportivate tootjate kontsernid taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(10)

Kolm äriühingut (või äriühingute kontserni) taotlesid individuaalset kontrollimist. Esialgses etapis ei olnud kindlaksmääratud aja jooksul võimalik neid kontrollimistaotlusi rahuldada. Siiski otsustatakse alles lõppetapis, kas nendest äriühingutest mõne suhtes kohaldatakse individuaalset kontrollimist.

(11)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid valimisse kuuluvaid eksportivaid tootjaid ja valimisse kuuluvaid liidu tootjaid ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest.

(12)

Küsimustiku vastused saadi valimisse kuuluvatelt Hiina RV eksportivatelt tootjatelt, kõikidelt valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt, kahelt mitteseotud liidu importijalt ja ühelt kasutajalt.

(13)

Komisjon hankis kogu sellise teabe, mida ta seoses turumajandusliku või individuaalse kohtlemise ja dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ning kontrollis seda. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

—

Changshu Walsin Specialty Steel Co., Ltd., Haiyu Town, Changshu City ja temaga seotud äriühingud: Shanghai Baihe Walsin Lihwa Specialty Steel Products Co., Ltd., Baihe Town, Qingpu linnarajoon, Shanghai; Yantai Jin Cheng Precision Wire Rod Co., Ltd., ETDZ Yantai City, Shandongi provints; Yantai Dazhong Recycling Resource Co., Ltd., ETDZ Yantai City, Shandongi provints;

—

Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing Co., Ltd., Situan Town, Fengxiani linnarajoon, Shanghai ja temaga seotud äriühingud: Shanghai Jinchang International Trade Co., Ltd., Situan Town, Fengxiani linnarajoon, Shanghai; Shanghai Jinchang international trading Chongqing Co., Ltd., Jieshi Town, Banani linnarajoon, Chongqing;

—

Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacturing Co., Ltd.,Yongzhong, Longwani linnapiirkond, Wenzhou.

—

Salzgitter Mannesmann Stainless Tubes Headquarters; Mülheim an der Ruhr, Saksamaa;

—

Salzgitter Mannesmann Stainless Tubes Deutschland; Remscheid, Saksamaa;

—

Tubacex Tubos Inoxidables, S.A., Llodio, Hispaania.

—

PEXCO, Scranton, Pennsylvania;

—

Salem Tube, Greenville, Pennsylvania;

—

Salzgitter Mannesmann Stainless Tubes USA, Houston, Texas;

—

Sandvik Materials Technology, Scranton, Pennsylvania.

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2006. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Algatamisteates kirjeldatud toode on teatavad roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud külgeühendatud liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , ex 7304 41 00 , 7304 49 10 , ex 7304 49 93 , ex 7304 49 95 , ex 7304 49 99  ja ex 7304 90 00 alla („vaatlusalune toode”). See hõlmab lõpetamata õõnesprofiile, kuuviimistletud ja külmviimistletud tooteid.

(16)

Tootmisprotsessis kasutatakse toorainena tavaliselt roostevabast terasest silindreid (toorikuid). Tootmisprotsessi esimesel etapil valmistatakse lõpetamata õõnesprofiil kas vormpressimise või kuumalt õõnesvaltsimise teel. Sellele järgnevalt võib õõnesprofiili edasi töödelda kuumviimistlusega, mille tulemusel saadakse kuumviimistletud toru, mida võib edasi töödelda külmviimistlusega (külm pilgervaltsimine) või külmtõmbamise teel, mille tulemusel saadakse külmviimistletud toru. Kõigil tootetüüpidel (õõnesprofiilid, kuumviimistletud ja külmviimistletud torud) on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusvaldkonnad.

(17)

Roostevabast terasest õmblusteta torusid kasutatakse järgmistes tööstusharudes: keemia- ja naftakeemiatööstuses, väetiste tootmisel, elektritootmisel, tsiviilehituses, farmakoloogias ja meditsiinitehnoloogias, biotehnoloogias, veekäitluses ja jäätmepõletuses, nafta ja gaasi otsimisel ja tootmises, söe ja gaasi töötlemisel, toiduainete käitlemisel.

(18)

Üks liidu tootja, kes töötleb roostevabast terasest torusid edasi, väitis, et juhul kui kehtestatakse meetmed, tuleks CN kood 7304 49 10 nende kohaldamisalast välja jätta, kuna see käsitleb lõpetamata õõnesprofiile, mida kasutatakse vaid edasisel töötlemisel. Uurimine näitas siiski, et mõlemad, nii liidu kui ka Hiina tarnijad deklareerisid sellele tootjale müüdud kaupu kas kuumviimistletud või külmviimistletud toodetena.

(19)

Nende toodete deklareerimine kui „töötlemata õõnesprofiilid, kasutamiseks üksnes teistsuguse ristlõike ja seinapaksusega torude valmistamiseks” on asjakohane toodete puhul, millel ei ole tingimata erinevad füüsikalised omadused, vaid on ainult erinev kasutusotstarve. Esialgselt otsustati, et ei ole põhjust töötlemata õõnesprofiile tootemääratlusest välja jätta.

(20)

Leiti, et vaatlusalusel tootel ning Hiina omamaisel turul müüdavatel teatavatel roostevabast terasest õmblusteta torudel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel teatavatel roostevabast terasest õmblusteta torudel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune põhiline kasutusotstarve. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele.

(22)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(23)

Käesolevas uurimises taotlesid kõik kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat või kontserni turumajanduslikku kohtlemist kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaegade jooksul.

(24)

Uurimisel tehti kindlaks, et mitte ükski valimisse kuuluv Hiina RV eksportiv tootja või kontsern ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks.

(25)

Ükski äriühing ei vasta 1. kriteeriumi tingimustele, kuna riik sekkub peamise tooraine (peamiselt roostevabast terasest valtstoorikud, valuplokid, ümarlatid) soetamise otsustesse. Nimetatud toorained moodustavad üle 50 % vaatlusaluse toote (roostevabast terasest õmblusteta torud) tootmiskuludest. Seetõttu on need toorained kõige suurem kuluartikkel vaatlusaluse toote tootmisel.

(26)

Hiina riigil on peamine roll roostevabast terasest õmblusteta torude tooraine hindade kujundamisel ning ta sekkub pidevalt turu olukorda järgmiste vahenditega: ekspordimaks ja käibemaksu mittetagastamine. Esiteks kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008 roostevabast terasest õmblusteta torude peamiste toorainete suhtes 15 %-list ekspordimaksu. Teiseks, riik ei tagasta nende toorainete ekspordi käibemaksu.

(27)

Valimisse kuuluvad äriühingud ostavad roostevabast terasest õmblusteta torude valmistamiseks vajalikud peamised toorained Hiina omamaisel turul. Uurimine selgitas, et keskmiselt, ning sõltuvalt terase klassist, on toorainete hinnad Hiinas umbes 30 % madalamad kui maailmaturul (USA või EL).

(28)

Arvestades et Hiina RV peab importima suurema osa rauamaagist rahvusvahelise turuhinnaga, on selge, et Hiinal ei ole mingisugust loomulikku konkurentsieelist, mis selgitaks peamiste toorainete madalat hinda Hiina siseturul. Samas on mitmed uurimused aastate jooksul osutanud selgele riigi sekkumisele selles sektoris (3). Neis aruannetes on osutatud sellele, et Hiina valitsus on kindlaks määranud 14 võtmetähtsusega tootmisharu ja seitse peamise tähtsusega tootmisharu ehk sammast. Eriterase esmased tarbijad turustusahela järgmisel tasandil on nende seitsme samba hulgas, keda Hiina valitsus oma tööstuspoliitiliste meetmetega toetab (4). Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduspoliitika ülevaadetes Hiina RV kaubanduspoliitika ja -tavade kohta on samuti rõhutatud ekspordimaksude ja ainult osalise käibemaksu tagastamise negatiivset mõju (5).

(29)

Nagu on märgitud WTO kaubanduspoliitika ülevaadetes, on ekspordimaksud ja käibemaksutagastused poliitilised vahendid, mille abil vähendatakse asjaomase tooraine ekspordimahtu, et suunata varud omamaisele turule, ning surutakse nende toodete omamaised hinnad alla (6). Tõepoolest leiti käesoleva uurimise käigus, et omamaiste hindade ja maailmaturu hindade vahel oli märkimisväärne erinevus. Selline erinevus kujutab endast otsest abi omamaistele tootmisharudele tootmiseahela järgmistel etappidel ning annab neile konkurentsieelise. Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et vaatlusaluse toote (roostevabast terasest õmblusteta torud) eksporti ei maksustatud ning käibemaks tagastati.

(30)

Käesolev uurimus, mis tegi kindlaks ekspordimaksude ja käibemaksu vähendamise erineva kasutuse nii tootmisahela eelmistel kui ka järgmistel etappidel, näitab riigi sekkumist, mida saab järeldada roostevabade toorainete (peamiselt roostevabast terasest valtstoorikud, valuplokid ja ümarlatid) märkimisväärsest hinnaerinevusest Hiina turul ja maailmaturul.

(31)

Võttes arvesse hinnaerinevust Hiina turul ja maailmaturul, ekspordiksid omamaised nimetatud toorainete tootjad riigi sekkumise puudumisel oma tooteid kõrgemate hindadega turgudele, kus nad saaksid suuremat kasumit. Hiina tollistatistika kinnitab, et Hiinast ei ekspordita peaaegu üldse roostevabast terasest valtstoorikuid mujale maailma. 2009. aastal moodustas roostevabast terasest valuplokkide ja muude roostevaba terase esmasvormide eksport alla kahe tonni ning 2010. aastal alla viie tonni. See on täiendav põhjend, mis kinnitab riigi sekkumist tooraine turul.

(32)

Neid Hiina tavasid tuleb pidada riigi sekkumise põhiteguriks äriühingute toorainega seotud otsuste langetamisel. Praegune Hiina süsteem, kus toorainete ekspordil tuleb maksta kõrgeid ekspordimakse ning käibemaksu ei tagastata, on viinud olukorrani, kus Hiina toorainehinnad on riigi kujundatud ning toetavad suure tõenäosusega jätkuvalt Hiina roostevabast terasest õmblusteta torude tootjaid.

(33)

Lisaks, üks äriühing ei lisanud seoses 1. kriteeriumiga kahte seotud toorainete tarnijat oma väljavõttelistesse andmetesse ja turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. Äriühing väitis, et need tarnijad tarnivad väikeseid koguseid ning seetõttu ei mõjuta nendest teatamata jätmine olulisel määral uurimise tulemust. Tuleb märkida, et esiteks peab komisjon saama täieliku pildi kõigist kontserni kuuluvatest äriühingutest, kes tegelevad asjaomase toote tootmise või müügiga, olenemata nende äriühingute suurusest või nende müügimahust. Lisaks tuleb märkida, et tooraine tarnimine on üsna hajutatud mitme väikese tarnija vahel. Jättes kõrvale ülalkirjeldatud peamiste sisendite moonutused, järeldati, et kõnealune äriühing ei suutnud tõestada, et tema majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast, ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ja kulutused peegeldavad turuväärtusi.

(34)

Lisaks 1. kriteeriumile ei suutnud mõned äriühingud tõendada, et nad täidavad 2. ja 3. kriteeriumi. Kaks äriühingut ei suutnud tõestada, et neil oleks olnud selge sõltumatult auditeeritud põhiliste raamatupidamisdokumentide kogum vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Ühe äriühingu puhul ei kajastunud finantsaruandes olevad lahknevused audiitori aruandes. Üks teine äriühing ei suutnud esitada finantsaruandeid oma tegevuse mõne aasta kohta.

(35)

Ja viimsena, üks äriühing sai laenu riigipankadelt soodusmääradega, mis olid turumääradest märkimisväärselt madalamad. See näitab, et tootmiskulusid ja finantsolukorda mõjutavad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused.

(36)

Pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise tulemuste avaldamist esitas märkuseid liidu tootmisharu ja kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat või kontserni.

(37)

Üks äriühing väitis, et komisjoni otsust turumajanduslikku kohtlemist mitte võimaldada mõjutas dumpingumarginaali arvutus. Sellega seoses tuleb märkida, et otsus turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta tehakse enne dumpinguarvutusi ning kõik kontrollimised tehti ainult turumajandusliku kohtlemise võimaldamise andmete alusel. Seega on kõnealune väide alusetu.

(38)

Üks äriühing väitis, et temalt ei olnud nõutud, et ta esitaks turumajandusliku kohtlemise taotluse seotud toorainetarnija kohta. See väide tuleb tagasi lükata. Algatamisteates on selgelt märgitud, et komisjonile tuleb esitada kõigi vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga (ekspordi ja/või omamaise müügiga) tegelevate seotud äriühingute nimed ja täpsed tegevusalad.

(39)

Lisaks väitis kõnealune äriühing, et moonutused toorainete turul ei ole märkimisväärsed, kuna 17,5 % toorainest imporditakse sõltumatutelt rahvusvahelistelt tarnijatelt ning ülejäänu ostetakse peamiselt seotud äriühingutelt. Komisjoni käsutuses olevast teabest on näha, et umbes 30 % toorainest ostetakse kohalikult turult ning ülejäänu imporditakse peamiselt seotud tarnijatelt. Siinjuures tuleb märkida, et seotud tarnijate ülekandehindu ei peeta tavaliselt usaldusväärseks teabeks. Lisaks on kõnealuse äriühingu tooraine ostuhinnad sõltumatutelt tarnijatelt üldiselt märkimisväärselt madalamad kui ELis või Ühendriikides, sarnaselt teiste uuritud eksportivate tootjatega. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(40)

Üks äriühing seadis kahtluse alla komisjoni hinnaerinevuste arvutused toorainete hindade vahel Hiina turul ja maailmaturul. Pärast kontrollimist komisjon kinnitab arvutusi. Eelkõige ei võtnud äriühing arvesse Ühendriikide ja ELi tarnijate suhtes kohaldatavat sulami lisamaksu. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(41)

Üks äriühing väitis, et erinevused tuludeklaratsioonis ja finantsaruandes on normaalsed ja väheolulised ning et seepärast ei ole kohustust neid finantsaruande märkustes selgitada. Seetõttu ei oleks see tohtinud komisjoni otsust mõjutada. Tuleb märkida, et erinevused aastakasumi osas on ligikaudu 30 miljonit RMB-d ning seega oleks neid tulnud oluliseks pidada ja selgitada finantsaruande märkustes.

(42)

Teine väide osutas väidetavale WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu rikkumisele ja ELi subsiidiumivastasele algmäärusele (7). Äriühing väitis, et turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamine põhjusel, et äriühing saab oletatavasti subsiidiume, on äriühingu karistamine ilma tõenduseta ebaseaduslikeks peetavate subsiidiumide eest. See väide tuleb tagasi lükata. Turumajandusliku kohtlemise taotlused lükati tagasi mitte võimalike subsiidiumide tõttu, vaid konkreetsetel põhjustel, mida on mainitud ülalolevates põhjendustes ning samuti ka üksikasjalikes turumajandusliku kohtlemise teatavaks tegemise dokumentides, mis saadeti osapooltele. Peamine põhjus turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks olid moonutused toorainete turul. Lisaks tuleb rõhutada, et äriühingud said laenu riigipankadelt soodusmäärade alusel, mis olid märkimisväärselt madalamad kui turumäärad, mis tõestab selgelt ülekandumist varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist.

(43)

Ükski märkus ei olnud selline, mille tõttu oleks pidanud muutma turumajandusliku kohtlemise otsuste tulemusi.

(44)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada artikli 2 lõike 7 kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(45)

Kolm eespool nimetatud valimisse kuuluvat äriühingut või äriühingute kontserni, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist. Esialgu leiti, et kõik kolm äriühingut või äriühingute kontserni vastavad algmääruse artikli 9 lõikele 5 ning nende suhtes võib kohaldada individuaalset kohtlemist.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(47)

Algatamisteates osutas komisjon, et ta näeb Hiina RV puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks sobiva võrdlusriigina ette USAd. Üks asjaomane isik väitis, et India oleks parem võrdlusriik, kuna seal on Hiinaga sarnane arengutase. Ükski India tootja ei teinud komisjoniga koostööd. USA tundus esialgu olevat sobiv, arvestades tema avatust impordikonkurentsile (tollitariifid 0 %, võrreldes 10 %-ga Indias) ja suhteliselt heale konkurentsitasemele omamaisel turul, kus tegutsevad umbes 15-20 USA tootjat.

(48)

Küsimustiku vastustest ja kontrollkäikudest selgus, et USA ei ole sobiv võrdlusriik. Kõik koostööd teinud USA tootjad sõltuvad peamise tooraine ja lõpptoodangu impordi korral oma ELi emaettevõtetest ning USAs on vaid piiratud tootmistegevus, kus täidetakse eritellimusi või kiirtellimusi. Koostööd teinud USA tootjate tootmismaht on tegelikult ainult väga väike osa nende Euroopa emaettevõtete tootmismahust. Kõige olulisem siiski on see, et USA koostööd teinud tootjatel on kõrged töötlemiskulud, mis peegeldavad nende erilist tootmisolukorda. Need kulud kanduvad üle USA turu kõrgesse hinda.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb normaalväärtus määrata kindlaks kolmandas turumajandusriigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või sellise riigi ekspordihinna alusel teistesse riikidesse, sealhulgas ELi. Kuna eelnevas põhjenduses esitatud põhjustel ei saanud normaalväärtust kindlaks määrata USAs kehtiva arvestusliku väärtuse alusel, uuriti teist meetodit. Allpool esitatud põhjustel ei olnud ka teine meetod käesoleval juhul sobilik. Just nagu USA siseturu müügihinnad, nii on ka USA ekspordihinnad mõjutatud kõrgetest tootmiskuludest ja asjaolust, et ekspordimaht on piiratud, st alla 2 % Hiina ekspordist ELi. Samuti selgus, et osa eksporti on suunatud seotud äriühingutele ning ei ole seetõttu usaldusväärne normaalväärtuse määramiseks.

(50)

Alternatiivina kahele ülalnimetatud meetodile on algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatud, et normaalväärtuse võib määrata mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal. Käesoleval juhul on esialgu kasutatud seda meetodit, võttes arvesse, et uurimise käigus on käesolevaks hetkeks kindlaks tehtud, et USA ei ole sobiv võrdlusriik.

(51)

Nende tootetüüpide puhul, mida eksportisid valimisse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad või nende kontsernid ning mida ei müünud valimisse kuuluvad liidu tootjad, kasutas komisjon esialgu samasuguse toote kõige sarnasema tootetüübi eest, millel oli sama läbimõõt, sama teraseklass ja tootetüüp (nt külm- või kuumviimistletud), liidus tegelikult makstud või makstavat hinda, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(52)

Kõigil juhtudel eksporditi vaatlusalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(53)

Dumpingumarginaalid määrati kindlaks, võrreldes valimisse kuuluvate eksportijate individuaalseid ekspordihindu tehasest hankimise tasandil põhjenduses 50 selgitatud alustel valimisse võetud liidu tootjate omamaiste müügihindadega.

(54)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased korrigeerimised tehti kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks. Eelkõige kiideti korrigeerimine heaks kaudsete maksude, mereveo ja selle kindlustuse, ekspordiriigi veo, garantiiga seotud kulude, vahendustasude, krediidikulude, pangale makstavate tasude, kaubandustaseme ning nagu märgitud allpool põhjenduses 70 kvaliteedi tajumise puhul.

(55)

Ajutised dumpingumarginaalid väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati valimisse kuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, dumpingumarginaalid võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust, mis määrati kindlaks samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal, nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjendustes 50 ja 51, vaatlusaluse toote iga äriühingu kaalutud keskmise ekspordihinnaga liitu, nagu on sätestatud eespool.

(57)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(58)

Valimiväliste koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks valimisse kuuluvate eksportivate tootjate kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(59)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 71,1 %.

(60)

Pidades silmas koostöö kõrget taset uurimises (koostööd teinud äriühingute osakaal kogu Eurostati registreeritud impordist uurimisperioodil oli ligikaudu 64 %), määrati koostööst hoiduvate äriühingute puhul üleriigiline marginaal kindlaks valimisse kuuluvate äriühingute/kontsernide puhul arvutatud kõige kõrgema marginaali alusel.

(61)

Sellest lähtuvalt on ajutine üleriigiline dumpingumäär, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 83,2 %.

(62)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 21 liidu tootjat. Algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses moodustavad kõnealused 21 tootjat liidu tootmisharu ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(63)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, moodustati valim kahest liidu tootjate kontsernist, mis koosnes viiest liidu tootjast, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu samasuguse toote kogutoodangust. Ülejäänud liidu tootjatest ei nõustunud äriühing, kes nõudis tootevaliku piiramist (vt põhjendused 16 ja 17 eespool) valimi moodustamisega. Nimelt kritiseeris tootja asjaolu, et valimisse on võetud ainult äriühingud, kes tegutsevad nii valmistoodete turul kui ka lähtematerjali turul, ning samuti kritiseeris ta asjaolu, et valim koosneb ainult kaebuse esitanud äriühingust. Korratakse, et kõnealune äriühing ostab lähtematerjali nii Hiinast kui ka liidu tootmisharult. Tootja ei suutnud siiski tõestada, et sellised kaks eri turgu on olemas. Lisaks esindas kõnealune tootja alla 2 % liidu kogutoodangust uurimisperioodi jooksul, samas kui nimetatud kaks äriühingute kontserni valiti objektiivsete kriteeriumide põhjal nagu on kirjeldatud põhjendustes 7 ja 8.

(64)

Liidu tarbimise arvutamiseks võeti arvesse liidu tootmisharu müüki liidu turul, mis põhineb teabel, mis saadi kaebuse esitajaid esindavalt kaitsekomiteelt (vt põhjendus 2), ning Eurostatist saadud andmetel impordimahu kohta liidu turul. Viimaseid andmeid tuli natuke kohandada seoses teatavatel perioodidel Lõuna-Aafrikast ja Jaapanist saadetud impordiga, kuna need andmed sisaldasid väärast aruandlusest tulenenud moonutusi.

(65)

Tarbimine liidus langes järsult 35 % ajavahemikul aastast 2006 kuni uurimisperioodini. Tarbimine suurenes veidi 2006. ja 2007. aasta vahel, saavutades tipu 2007. aastal ning langes siis pidevalt aasta-aastalt kuni uurimisperioodini.

Tabel 1

(66)

Vaatlusalune periood hõlmab märkimisväärseid turu kõikumisi, mis tulenesid peamiselt roostevabast terasest torude nõudluse suurest muutuvusest. Aastat 2007 ning samuti 2008. aasta kolme esimest kvartalit võib kirjeldada kui jõuliselt õitsvat turgu. Lõpuks avaldas majanduskriis nõudlusele suurt mõju. See mõju hakkas märgatavaks muutuma 2008. aasta viimases kvartalis, muutus suuremaks 2009. aastal ning jätkus isegi 2010. aasta esimeses pooles, mõjutades seega kogu uurimisperioodi. Kõik see kajastub selgelt liidu tarbimises, mis saavutas tipu 2007. aastal ning kahanes seejärel aasta aastalt.

(67)

Vaatlusaluse toote import Hiinast liidu turule suurenes vaatlusalusel perioodil. Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiinast pärit impordi maht 14 %. 2006. ja 2007. aasta vahel import Hiinast peaaegu kahekordistus, ent vähenes aasta aastalt 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel, peamiselt tarbimise languse tõttu (samas jäi turuosa muutumatuks 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel – vaata põhjendust 68).

Tabel 2

(68)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil peaaegu kahekordistunud, kasvades 76 % ehk 7,9 protsendipunkti. Turuosa kasv toimus peamiselt 2006. ja 2007. aasta vahel ning jäi seejärel kõrgele tasemele.

Tabel 3

(69)

Tabelis 4 on esitatud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind Euroopa piiril ilma tollimakse tasumata vastavalt Eurostati andmetele. Hiinast pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil tõusis kuni 2008. aastani ning langes siis 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel.

Tabel 4

(70)

Hiina eksportivate tootjate müügihindu ja valimisse kuuluvate liidu tootjate müügihindu liidus võrreldi liikide kaupa. Selleks võrreldi valimisse kuuluvate liidu tootjate hindasid, millega müüdi vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele, asjaomase riigi valimisse kuuluvate eksportivate tootjate hindadega. Vajaduse korral tehti kohandusi, et võtta arvesse erinevusi tootekvaliteedi tajumises, kaubandustasemes ja impordijärgseid kulusid.

(71)

Võrdlusest nähtus, et uurimisperioodil müüdi liidus Hiinast pärit vaatlusaluse toote importi hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hindu (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu hindadest) alla 21–32 %.

(72)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid. Edaspidi esitatud andmed kajastavad müügi ja turuosa puhul kõiki liidu tootjaid ning kõigi muude näitajate puhul valimisse kuuluvaid liidu tootjaid. Mis puutub valimisse kuuluvate tootjate näitajatesse, siis arvestades seda, et valim on moodustatud ainult kahest tootjate kontsernist, ei saa tegelikke koondandmeid konfidentsiaalsuse põhjustel asjaomastes tabelites avaldada; seetõttu on esitatud ainult indeksid, et näha nende näitajate arengusuunda.

(73)

Liidu toodang kasvas 2006. ja 2008. aasta vahel, kuid kahanes järsult 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel. Toodangu oluline vähenemine oli põhjustatud nii turu kahanemisest kui ka dumpinguhinnaga impordi kasvavast survest.

Tabel 5

(74)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena. Siiski vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 35 %. Uurimisperioodil langes tootmisvõimsuse rakendusaste veidi rohkem kui poole võrra sellest tasemest, kuhu see oli 2008. aastal jõudnud.

Tabel 6

(75)

Allolevast tabelist on näha, et lõppvarud kõigepealt kasvasid kuni 2008. aastani, kui liidu tootmisharu oli kõrgseisus, kuid seejärel hakkasid kahanema tootmistegevuse vähenemise tõttu.

Tabel 7

(76)

Liidu tootjate müügimaht ELi turul vähenes kokku 39 %, samas kui Hiina eksport suurenes samal perioodil 14 %, nagu on märgitud põhjenduses 68. Liidu tootmisharu müügimaht arenes järgmiselt:

Tabel 8

(77)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 3,4 protsendipunkti võrra 2006. ja 2007. aasta vahel ning jäi suhteliselt stabiilseks ülejäänud vaatlusalusel perioodil; 2009. aastal turuosa ajutiselt veidi suurenes. Liidu tootmisharu kaotas vaatlusalusel perioodil turuosast 3,6 protsendipunkti ja nagu on näha tabelist 3, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil ligikaudu kaks korda.

Tabel 9

(78)

Allolevast tabelist on näha, et liidu tootmisharu tõstis 2007. aastal müügihindu ning seejärel langetas neid järk-järgult igal aastal kuni uurimisperioodini, jõudes hinnatasemeni, mis jääb alla 2006. aasta hinnataset. Müügihindade areng ja suur muutuvus oli osaliselt põhjustatud toorainekulude suurest kõikumisest.

Tabel 10

(79)

Tööhõive tase järgis suures osas tootmismahu arengut (vt tabel 5), mis näitab, et liidu tootmisharu püüdis vajaduse korral ratsionaliseerida tootmiskulusid. Liidu tootmisharu püüdis tööhõivet halveneva turuolukorraga kohandada, vähendades töötundide, mitte inimeste arvu. Seetõttu on allolevas tabelis tööhõive tase esitatud täistööaja ekvivalendina. Liidu tootjate tööhõive täistööaja ekvivalendina kasvas 11 protsendipunkti võrra 2006. ja 2008. aasta vahel, millele järgnes 19 protsendipunkti suurune langus 2008. aastast kuni uurimisperioodini. Kokku vähenes täistööaja ekvivalendina esitatud tööhõive vaatlusalusel perioodil 8 %.

Tabel 11

(80)

Hoolimata liidu tootmisharu ülalnimetatud pingutustest, langes liidu tootjate tootlikkus täistööaja ekvivalendi kohta märkimisväärselt – kokku 29 %. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju langeva turunõudluse perioodil ei lasknud liidu tootmisharul säilitada oma tootlikkuse taset.

Tabel 12

(81)

Vaatlusalusel perioodil on liidu tootmisharul õnnestunud tööjõukulu kontrolli all hoida. Järgmisest tabelist nähtub tõepoolest, et keskmised aastased tööjõukulud tõusid aastatel 2007 ja 2008 veidi, kuid vähenesid 2009. aastal ja uurimisperioodil. Kogu perioodi jooksul vähenes tööjõukulu ühiku kohta 2 %. See langus oleks olnud suurem, kui lahkumishüvitisi ei oleks arvesse võetud.

Tabel 13

(82)

ELi tootmisharu tulususe kindlaksmääramiseks on ELi turul sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Selle tulemusel arenes liidu tootmisharu tulusus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

(83)

Nagu näha ülalolevast tabelist oli liidu tootmisharu tulusus 2007. aastal kõrgseisus tänu erakordsetele turutingimustele, millest said kasu kõik turul osalejad. Keskmine tulusus vähenes märkimisväärselt alates 2007. aastat ning kasumid pöördusid märkimisväärseks kahjumiks 2009. aastal ja uurimisperioodil.

(84)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, tundus järgivat tulususe suundumust.

(85)

Äritegevuse rahakäive arenes järgmiselt (võttes arvesse 2006. aasta erandlikult negatiivset taset, võeti 2007. aasta rahakäibe võrdlusaastaks).

Tabel 15

(86)

Ülalolev tabel näitab, e t liidu tootmisharu rahakäive oli 2008. aastal kõrgseisus ning seejärel langes kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni, jõudes uurimisperioodil üsna madalale tasemele.

(87)

Vaatlusalusel perioodil kujunesid valimisse kuuluvate liidu tootjate investeeringud järgmiselt.

Tabel 16

(88)

Tabelist on näha, et liidu tootjad otsustasid jätkata investeeringuid, olenemata kehvast finantsolukorrast 2009. aastal ja uurimisperioodil. Selleks olid järgmised põhjused: i) seda tüüpi tootmisharu vajab teatavaid mitme-aastaseid investeeringuid, mida tuleb teha sõltumata turu olukorrast ning ii) selles sektoris on sagedased masinate uuendamised eeltingimuseks, et toota suuremas koguses kõrgetasemelisemaid tooteid (selleks et säilitada konkurentsivõime teiste tootjatega).

(89)

Hiinast pärit impordi dumpingumarginaalid, nagu on märgitud põhjenduses 57, on väga kõrged. Dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu arvestades tuleb dumpingumarginaalide mõju pidada oluliseks.

(90)

Liidu tootmisharu kahjunäitajad liikusid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Eriti on seda näha tulususe, tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügimahu ja turuosa näitajate osas, mis kõik on näidanud selget suundumust halvemuse poole.

(91)

Samal ajal lõi Hiinast pärit roostevabast terasest torude import uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla kuni 32 % (vt põhjendus 71).

(92)

Eespool kirjeldatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(93)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(94)

Ajavahemikul aastast 2006 kuni uurimisperioodini suurenes vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht 14 % turul, mis tõmbus kokku 35 %, ning selle tulemusel suurenes liidu turuosa 76 % (10,5 %-lt kuni 18,4 %-ni).

(95)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import vaatlusalusel perioodil kasvas samal ajal liidu tootmisharu enamiku kahjunäitajate halvenemisega. Liidu tootmisharu kaotas turuosast 3,6 protsendipunkti ja selle müügihinnad langesid 8 %, kuna dumpinguhinnaga import liidu turul osutas hindadele survet. Kuna hindu löödi olulisel määral alla, ei saanud liidu tootmisharu kasvanud tootmiskulu piisaval määral müügihindadesse üle kanda, mille tõttu oli tulususe tase uurimisperioodil negatiivne.

(96)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse esialgu, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import, mis sisenes liidu turule suures ja pidevalt kasvavas mahus ning mis lõi oluliselt alla liidu tootmisharu hindasid kogu vaatlusaluse perioodi vältel, põhjustab liidu tootmisharule materiaalset kahju.

(97)

Vaatlusalusel perioodil imporditi vähesel määral ka muudest kolmandatest riikidest. Muudest riikidest kui Hiina RVst pärit impordi koguturuosa vähenes 4,3 protsendipunkti 26,8 %-lt 22,5 %-ni.

(98)

Järgmised suurimad impordiallikad uurimisperioodil olid Jaapan ja Ukraina. Mõlema turuosa oli 5,2 %. India turuosa oli uurimisperioodil 3,0 % ja USA turuosa oli uurimisperioodil 2,7 %. Järgmises tabelis on näidatud Hiina RV järel nelja suurima impordiriigi ja ülejäänud kolmandate riikide impordimahtude, hindade ja turuosa areng Eurostati andmetel. Nagu märgitud põhjenduses 64 tuli Eurostati andmeid Jaapani kohta natuke kohendada, et jätta välja tehingute väärast aruandlusest põhjustatud moonutused.

Tabel 17

(99)

Nagu tabelist näha, suurendas Jaapan vaatlusalusel perioodil oma turuosa 0,8 protsendipunkti võrra 4,4 %-lt kuni 5,2 %-ni. Jaapani impordihinnad tunduvad siiski olevat rohkem võrreldavad liidu hindadega kui Hiina RV hindadega. Kõige olulisem on see, et uurimisperioodil olid Jaapani impordihinnad märkimisväärselt kõrgemad kui liidu tootmisharus.

(100)

USAst pärit impordi hind oli vaatlusalusel perioodil tunduvalt kõrgem kui liidu tootmisharu impordihind (välja arvatud 2007. aastal). Ukraina ja India impordi keskmised hinnad olid küll keskmiselt madalamad kui liidu hinnad, kuid mõlemad säilitasid suhteliselt stabiilse turuosa liidu turul. Ukraina turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 5,9 %-lt kuni 5,2 %-ni, samas kui India turuosa kasvas 2,8 %-lt kuni 3,0 %-ni.

(101)

Kokkuvõttes vähenes vaatlusalusel perioodil kõigist kolmandatest riikidest (välja arvatud Hiina) pärit impordi turuosa 4,3 protsendipunkti (26,8 %-lt 22,5 %-ni). Kokku langes kõigi kolmandate riikide (välja arvatud Hiina RV) keskmine impordihind vaatlusalusel perioodil 34 % (5 586 eurolt 7 484 euroni tonni kohta), mis on teravas kontrastis 9 %-lise langusega juba niigi madalas Hiina impordi hinnas ja 8 %-lise kukkumisega liidu keskmises müügihinnas.

(102)

Eelöeldu põhjal võib järeldada, et muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit import ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele uurimisperioodil.

(103)

Kuigi aastat 2007 ning samuti 2008. aasta kolme esimest kvartalit võib kirjeldada roostevabast terasest torude puhul kui jõuliselt õitsvat turgu, avaldas finants- ja majanduskriis siiski suur mõju ka sellele sektorile. Majandusliku aktiivsuse langus algas 2008. aasta viimases kvartalis, jätkus kogu 2009. aastal ning mõjutas isegi 2010. aasta esimest poolt, mõjutades seega kogu uurimisperioodi. Kõik see kajastub selgelt liidu tarbimises, mis saavutas tipu 2007. aastal ning kahanes seejärel aasta aastalt (vt tabel 1).

(104)

Kahtlemata avaldas majandusliku aktiivsuse langusest tulenenud tarbimise vähenemine samuti mõju liidu tootmisharu olukorrale. Tuleb siiski märkida, et seda negatiivset mõju võimendas veelgi Hiinast pärit dumpinguhinnaga import, mis lõi alla liidu tootmisharu hindasid. Kuigi võib arvata, et majanduslangus mõjutas uurimisperioodil kantud kahju suurust, ei vähenda see mingil juhul liidu turul dumpinguhinnaga müüdud Hiinast pärit impordi kahjulikku mõju. Sellise Hiinast tuleneva kõlvatu konkurentsi ning sellest liidu tootjatele põhjustatud mahu- ja hinnasurve puudumisel oleks liidu tootjatel olnud võimalik säilitada oma müügihindade tase ja tulusus suhteliselt rahuldaval tasemel isegi langeva nõudluse olukorras.

(105)

Tegelikult võib uurimisperioodil liidu tootmisharu hindasid tugevalt alla löönud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju pidada majanduskriisi tingimustes veelgi kahjulikumaks, kuna müügimahud ja -hinnad olid madala tarbimise tõttu juba niigi surve all.

(106)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud olukorda, ei saa majandussurutist pidada võimalikuks teguriks, mis võiks kõrvaldada põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(107)

Liidu tootmisharu ekspordimüüki uurides selgub, et eksport vähenes vähem kui müük siseturul, olenemata sellest, kas uuriti kõiki liidu tootjaid või ainult valimisse kuuluvaid tootjaid. Liidu tootjate ekspordimüügi puhul vaatlusalusel perioodil täheldati järgmist arengut.

Tabel 18

(108)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu ekspordimüük kahanes aeglasemalt kui müük liidu turul. See võib viidata sellele, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi surve on eriti tugev liidu turul. Võttes arvesse seda näitajat ning samuti ekspordi olulist osa liidu tootmisharu kogumüügis (vaatlusalusel perioodil pidevalt 39–45 %) võib kahtlemata välistada liidu tootjate konkurentsivõime puudumise maailmaturul.

(109)

Sulamihinna suur muutuvus ning samuti turunõudluse üldine areng tõid kaasa uurimisaluse toote peamise tooraine hindade märkimisväärse kõikumise. Liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu ühiku kohta arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 19

(110)

Nagu juba märgitud põhjenduses 78, on Hiina RV peamiste toorainete turg tugevasti moonutatud. Tundub, et sellised moonutused võimaldavad Hiina RV eksportivatel tootjatel vaatlusaluse toote ekspordimüüki liidu turule hinnaga, mis ei ole nii tundlik tooraine hindadele, ning selle tagajärjeks on hinnad, mis löövad liidu turu hinnad tugevalt alla. Teisisõnu on roostevabast terasest torude tootjatel Hiina RVs moonutuste tõttu Hiina tooraine turul ebaaus konkurentsieelis liidu tootmisharu ees. Need moonutused võisid lubada Hiina tootjatel hoida Hiina RVst pärit impordi hinda madalal tasemel.

(111)

Eespool esitatud analüüsist nähtub, et Hiina RVst pärit impordi kogus on suurenenud ja selle turuosa on vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud. Lisaks sellele toodi kõnealused impordikogused liidu turule dumpinguhinnaga, mis lõi tugevalt alla liidu tootmisharu hindasid. Kuigi teatava perioodi vältel suutis liidu tootmisharu korvata sellisest survest tulenevat negatiivset mõju tänu 2007. ja 2008. aastal valitsenud erakordselt soodsatele turutingimustele, ei olnud see enam võimalik pärast kriisi tõttu oluliselt vähenenud nõudlust.

(112)

Lisaks on analüüsitud muid tegureid, mis võisid liidu tootmisharu kahjustada. Siinkohal leiti, et muudest kolmandatest riikidest pärit import, majanduskriisi mõju, liidu tootmisharu ekspordinäitajad ja muud tegurid, sealhulgas moonutused Hiina RV tooraine turul, ei tundu olevat sellised, mis kõrvaldaksid kindlaks tehtud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(113)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud ühelt poolt kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhindadega ekspordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et Hiina RVst pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(114)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas olenemata dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustest, on põhjuseid, millest tulenevalt saaks komisjon teha ühese otsuse, et meetmete võtmine ei oleks käesoleval juhul liidu huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõikidele asjaomastele isikutele, samuti meetmete võtmata jätmise tõenäolisi tagajärgi.

(115)

Komisjon saatis sõltumatutele importijatele ja kasutajatele küsimustikud. Ettenähtud tähtaja jooksul vastasid küsimustikule kaks importijat ja üks kasutaja.

(116)

Üks liidu tootja oli dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu, sest ta tellib töötlemata roostevabast terasest õõnesprofiile osaliselt Hiina RVst, et valmistada neist viimistletud torud neid edasi töödeldes. Selle tootja toodang moodustab siiski alla 2 % liidu kogutoodangust.

(117)

Tuletatakse meelde, et kahjunäitajad arenesid üldiselt negatiivses suunas ning et eelkõige liidu tootmisharu, toodangu, müügimahu, turuosa ja finantstulemustega seotud kahjunäitajad nagu tulusus ja investeeringutasuvus, olid kõige halvemad.

(118)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamine vähendab hinnalangust ja turuosa kahanemist ning et liidu tootmisharu müügihinnad hakkavad taastuma, mille tulemusena paraneb oluliselt liidu tootmisharu finantsolukord.

(119)

On tõenäoline, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, jätkub liidu tootmisharu turu- ja finantsolukorra halvenemine. Eeldatakse, et sellise juhul kahaneb liidu tootmisharu turuosa veelgi, kuna tootmisharu ei ole enam suuteline järgima Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordist tulenevaid turuhindu. Selle tõttu vähendataks tõenäoliselt tootmismahtu veelgi ja suletaks liidu tootmisrajatisi ning selle tulemuseks oleks suure hulga töökohtade kaotus.

(120)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud argumente, tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(121)

Nagu on märgitud eespool, sõltumatute importijate puhul väljavõttelist uuringut ei kohaldatud, kuna uurimises tegid täielikult koostööd üksnes kaks sõltumatut importijat, kes vastasid küsimustikule. Ainult väike osa nende kahe importija käibest oli seotud Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote edasimüügiga.

(122)

Peale selle moodustas kõnealuse kahe importija deklareeritud import Hiina RVst pärit koguimpordist uurimisperioodil väga väikese osa (alla 10 %). Võttes arvesse kõrget marginaali, mida importijad rakendasid uurimisperioodil vaatlusaluse toote edasimüügil, võib eeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu võib nende tulusus väheneda. Kumbki importijatest ei esitanud siiski märkuseid selle kohta, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine kahjustaks nende huve. Kuna mõlemad importijad müüvad edasi ka muu kui Hiina päritoluga roostevabast terasest torusid (sh liidu päritoluga torud), võivad nad otsustada teha ostud muudelt kui Hiina tarnijatel, kelle suhtes tollimakse ei kohaldata.

(123)

Ükski teine importija koostöö tegemiseks küsimustikule ei vastanud ega esitanud põhjendatud märkusi. Selle põhjal tehti esialgne järeldus, et ajutiste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(124)

Käesoleva menetlusega hõlmatavatel roostevabast terasest õmblusteta torudel on mitu kasutusotstarvet (vt põhjendus 17). Sellest olenemata tegi koostööd ainult üks kasutaja, kes kasutab roostevabast terasest torusid ribidega õhkjahutusradiaatorite ja õhkjahutuskondensaatorite valmistamiseks ning kelle osa Hiinast pärit koguimpordist uurimisperioodil oli alla 1 %. Siiski saab teha esialgse järelduse, et kuna kasutajad tegid väga vähe koostööd, on üldine mõju nende tootmisharu tulususele ja majanduslikule olukorrale üpris väike.

(125)

Selle kasutaja esitatud vastustest ilmneb, et dumpinguvastased meetmed ei mõjutaks seda äriühingut oluliselt, isegi mitte roostevabast terasest torude kasutamise osas. Kui võrrelda vaatlusaluse toote impordi väärtust importtooteid kasutava osakonna käibega, võib mõju pidada väheoluliseks.

(126)

Kõnealuselt kasutajalt saadud andmeid arvesse võttes ei saa siiski välistada võimalust, et teatavaid kasutajate äriühinguid, mis kasutavad Hiina RVst imporditud roostevabast terasest torusid suuremas koguses, mõjutaksid dumpinguvastased meetmed negatiivselt.

(127)

Ainsa koostööd teinud kasutaja esitatud andmete põhjal ei ole võimalik hinnata kasutajate kogu tootmisharu tööhõive suurust liidus, kuna kõnealune kasutaja esindab vaid väga väikest osa kasutajate tootmisharust ja vaatlusalust toodet kasutatakse väga mitmesugustel kasutusotstarvetel.

(128)

Tuleks ka märkida, et meetmete tase tõenäoliselt ei hoia ära Hiina impordi tarnimise jätkumist liidu turule, ehkki kõrgemate hindadega, mis ei kahjusta liidu tootmisharu. Lisaks nii liidu tootmisharu rakendamata tootmisvõimsus kui ka alternatiivsete impordiallikate olemasolu muude kolmandate riikide näol osutab sellele, et roostevabast terasest torude tarnimine liidu turule ei ole ohus.

(129)

Liidu tootmisharu hiljutistest raskustest olenemata on see jätkuvalt suurim liidu kasutajate tootmisharu tarnija. Kui meetmed ei kehtestataks ja liidu tootmisharu finantsolukord halveneks veelgi, ei oleks kindel, kas liidu tootmisharu saaks tegevust jätkata ning see ohustaks omakorda tarneid liidus asuvatele kasutajatele.

(130)

Võttes arvesse dumpinguvastaste meetmete üldist mõju, on ilmne, et nende positiivne mõju liidu tootmisharule kaalub üles negatiivse mõju muudele huvirühmadele. Seega järeldatakse esialgu, et dumpinguvastased meetmed ei ole vastuolus liidu huvidega.

(131)

Lõpetuseks võib eeldada, et meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes annab liidu tootmisharule võimaluse parandada oma olukorda, suurendades müügimahtu, tõstes müügihindu ja suurendades turuosa. Kuigi võib ilmneda mõningane negatiivne mõju, nt kulude kasv teatavate kasutajate jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne võrreldes tootjate ja nende tarnijate eeldatava kasuga.

(132)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete kehtestamata jätmist.

(133)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi põhjustatud edasist kahju liidu tootmisharule.

(134)

Ajutised meetmed Hiinast pärit impordi suhtes tuleks kehtestada tasemel, mis oleks dumpingu kõrvaldamiseks piisav, ületamata seejuures liidu tootmisharule tekitatud kahju, mille on põhjustanud dumpinguhinnaga import. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võetakse arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(135)

Liidu tootmisharu väitis, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks tuleks aluseks võtta 12% sihtkasum. Seni esitatud tõenditest ei ilmne siiski, et selline tulusus on tavapärastes turutingimustes saavutatav. Isegi eriti heade tulemustega aastal 2007 ei suutnud liidu tootmisharu saavutada nii kõrget tulususmäära. Uurimise ajal kogutud andmete põhjal tehakse esialgne järeldus, et 5 % kasum on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks piisav.

(136)

Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks lahutati tegelik kasumimarginaal tehasehinnast ja liideti sel viisil arvutatud tasuvuspiiri hinnale eespool osutatud sihtkasumi marginaal.

(137)

Eespool esitatu tulemusel on esialgsed kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed järgmised:

(138)

Eespool öeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingumarginaali ja kahju kõrvaldamist võimaldavale kõige madalamale kindlaks tehtud tasemele, st kõikidel juhtudel kahjumarginaalile.

(139)

Võttes arvesse, et koostööd tegevaid Hiina eksportivaid tootjaid oli väga palju, määratakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaks sellise valimisse kuuluva koostööd tegeva äriühinguga samale tasemele, kelle tollimaks oli kõige kõrgem. Lisas loetletud koostööd tegevate valimiväliste äriühingute suhtes kohaldatakse ajutist tollimaksumäära, mis on võrdne valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmise tollimaksumääraga Eespool esitatut arvesse võttes soovitatakse järgmisi tollimaksumäärasid:

(140)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(141)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (8) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmise või müügiga tegelevates üksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(142)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(143)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,