18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/1

NÕUKOGU OTSUS,

7. märts 2011,

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga

(2011/349/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkte b ja d, artikli 87 lõikeid 2 ja 3, artiklit 89 ja artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast eesistujariigile 27. veebruaril 2006 antud volitusi viidi Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga komisjoni toetusel lõpule läbirääkimised protokolli üle, mis käsitleb Liechtensteini ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

(2)	Vastavalt nõukogu otsustele 2008/261/EÜ (1) ja 2008/262/JSK (2) ning tingimusel, et protokoll sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kirjutati protokollile Euroopa Liidu nimel alla 28. veebruaril 2008.

(3)	Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Protokoll tuleks heaks kiita.

(5)

Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohaldamisalasse kuuluva Schengeni acquis’ edasiarendamisega on asjakohane, et nõukogu 17. mai 1999. aasta otsust 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (3) kohaldataks mutatis mutandis ka Liechtensteini suhtes.

(6)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(7)

Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(8)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) kohaselt ei piira käesolev otsus Taani seisukohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) ning protokolliga seotud dokumendid kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Protokolli ja sellega seotud dokumentide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse protokolli artikli 2 lõigetega 1 ja 2 hõlmatud valdkondades ja nende valdkondade edasiarendamiseks, kui need sätted on esitatud nõukogu otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

Artikkel 3

Otsuse 1999/437/EÜ artiklite 1–4 sätteid kohaldatakse samamoodi Liechtensteini ühinemise suhtes Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma protokolli artiklis 9 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut olla lepinguga seotud, ning esitama järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral protokolli ja lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CZOMBA S.

(1) Nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsus 2008/261/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

(2) Nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsus 2008/262/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(4) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(5) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

PROTOKOLL

mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

EUROOPA LIIT

EUROOPA ÜHENDUS

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE 26. oktoobril 2004. aastal allakirjutatud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega (1) (edaspidi „assotsieerimisleping”),

TULETADES MEELDE, ET selle artikkel 16 sätestab võimaluse, et Liechtensteini Vürstiriik võib kõnealuse lepinguga protokolli kaudu ühineda,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi geograafilist asukohta,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisi tihedaid sidemeid, mille tunnistuseks on Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kontrollide kaotamine sisepiiridel,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi soovi säilitada ja luua sisepiiride kontrollita ala kõikide Schengeni riikide vahel ning sellest tulenevat soovi ühineda Schengeni acquis’ga,

ARVESTADES 18. mail 1999 sõlmitud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut, (2) millega need kaks riiki ühinesid Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega,

ARVESTADES, ET on soovitav, et Liechtensteini Vürstiriik ühineks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega samadel alustel kui Island, Norra ja Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel tuleks sõlmida protokoll, millega sätestatakse Liechtensteinile samasugused õigused ja kohustused nagu need, milles leppisid kokku ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ning teiselt poolt Island, Norra ja Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ja kõnealuse jaotise alusel vastuvõetud õigusakte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevast protokollist lähtuvalt, ja et otsused, mille eesmärk on edasi arendada Schengeni acquis’d kõnealuse jaotise kohaselt, mille Taani on ülevõtnud oma siseriiklikku õigusesse, loovad Taani ja teiste liikmesriikide vahele ainult rahvusvahelise õiguse kohustusi,

ARVESTADES, ET Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik osalevad teatavates Schengeni acquis’ sätetes vastavalt otsustele, mille aluseks on protokoll Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta, ja mis on liidetud Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga (3),

ARVESTADES, ET on vajalik tagada, et riigid, kellega Euroopa Liit on Schengeni acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks assotsieerunud, kohaldaksid kõnealust acquis’d ka omavahelistes suhetes,

ARVESTADES, ET Schengeni acquis’ tõrgeteta toimimine eeldab, et käesolevat protokolli kohaldatakse samal ajal selliste lepingutega, mis on sõlmitud Schengeni acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega ühinenud või selles osalevate lepinguosaliste vahel ning mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid,

VÕTTES ARVESSE protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme (4),

PIDADES SILMAS Schengeni acquis’ ja ühenduse õigustiku vahelisi seoseid, mis käsitlevad mõnes liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme ja Eurodaci süsteemi kasutuselevõttu,

ARVESTADES, ET kõnealune seos eeldab, et Schengeni acquis’d kohaldatakse samal ajal ühenduse õigustikuga, mis käsitleb liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme ning Eurodaci süsteemi kasutuselevõttu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „assotsieerimisleping”) artikli 16 kohaselt ühineb Liechtensteini Vürstiriik (edaspidi „Liechtenstein”) assotsieerimislepinguga käesolevas protokollis sätestatud tingimuste alusel.

Lepinguga ühinemine loob lepinguosaliste vahele käesoleva protokolliga sätestatud eeskirjadele ja menetlustele vastavad vastastikused õigused ja kohustused.

Aritkkel 2

1. Liechtenstein rakendab ja kohaldab assotsieerimislepingu lisades A ja B loetletud Schengeni acquis' sätted, nagu neid kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes kõnealustes lisades ettenähtud tingimuste kohaselt.

2. Lisaks sellele rakendab ja kohaldab Liechtenstein käesoleva protokolli lisas loetletud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusaktide sätteid, millega on asendatud või edasiarendatud Schengeni acquis’ sätteid.

3. Liechtenstein kiidab heaks, rakendab ja kohaldab Schengeni acquis’ muutmisel või edasiarendamisel vastu võetud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusakte ja meetmeid, mille suhtes on koostoimes käesoleva protokolliga kohaldatud assotsieerimislepingus sätestatud menetlusi, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

Artikkel 3

Liechtensteini suhtes kohaldatakse assotsieerimislepingu artikli 3 lõigetes 1–4, artiklites 4–6, artiklites 8–10, artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 4 ja artiklis 13 sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 4

Assotsieerimislepingu artikliga 3 asutatud segakomitee eesistuja ametikoht kuulub ekspertide tasandil Euroopa Liidu esindajale. Ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil on segakomitee eesistujaks kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi vastavalt Euroopa Liidu esindaja ning Liechtensteini või Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 5

1. Artiklis 2 viidatud küsimustega seotud uute õigusaktide ja meetmete vastuvõtmine jääb Euroopa Liidu pädeva institutsiooni alluvusse. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, jõustuvad kõnealused õigusaktid ja meetmed Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, nende vastavate asjaomaste liikmesriikide ja Liechtensteini suhtes samal ajal, välja arvatud kui nimetatud õigusaktides või meetmetes ei sätestata sõnaselgelt teisiti. Sellisel juhul võetakse segakomitees arvesse Liechtensteini nimetatud aega, et ta saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”) teavitab Liechtensteini kohe nende lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmete vastuvõtmisest, mille suhtes kohaldatakse protokollis sätestatud menetlusi. Liechtenstein otsustab, kas nõustuda nende sisuga ning kas rakendada neid oma õiguskorra raames. Kõnealune otsus tehakse nõukogule ja Euroopa Ühenduste Komisjonile (edaspidi „komisjon”) teatavaks kolmekümne päeva jooksul alates nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest.

Kui nimetatud õigusakti või meetme sisu saab olla Liechtensteini jaoks siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Liechtenstein sellest nõukogu ja komisjoni samal ajal nimetatud teatavaks tegemisega. Liechtenstein teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Kui referendumi korraldamine ei ole vajalik, toimub teavitamine hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist. Kui referendum on vajalik, on Liechtensteinil teavitamiseks aega kaheksateist kuud alates nõukogu teatise avaldamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Liechtensteini suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast ja kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Liechtenstein võimaluse korral nimetatud õigusakti või meedet ajutiselt.

Kui Liechtenstein ei saa asjaomast õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ning kui see põhjustab probleeme, mis takistavad Schengeni koostööd, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad Schengeni koostöö tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta Liechtensteini suhtes proportsionaalseid asjakohaseid meetmeid.

3. Liechtenstein nõustumine lõikes 2 viidatud õigusaktide ja meetmete sisuga loob õigused ja kohustused ühelt poolt Liechtensteini ning teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide, kelle suhtes need õigusaktid ja meetmed on siduvad, ning Šveitsi vahel.

4. Juhul kui:

a)	Liechtenstein teatab otsusest mitte nõustuda lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisuga, mille suhtes on kohaldatud käesoleva protokolli kohast menetlust, või

b)	Liechtenstein ei teavita lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul;

Liechtenstein ei teavita hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist, või referendumi puhul lõike 2 punktis b sätestatud kaheksateistkuulise tähtaja jooksul või ei näe ette samas lõikes sätestatud ajutist rakendamist alates asjaomase õigusakti või meetme jaoks sätestatud jõustumiskuupäevast.

Käesolev protokoll loetakse lõpetatuks, kui segakomitee ei otsusta pärast protokolli jätkamise viiside põhjalikku läbivaatamist üheksakümne päeva jooksul teisiti. Käesoleva protokolli kehtivuse lõpetamine jõustub kolme kuu pärast peale 90-päevase ajavahemiku möödumist.

Kui uue õigusakti või meetme sätetest tulenevalt ei ole liikmesriikidel enam õigust allutada vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevate taotluste täitmist või mõnest muust liikmesriigist tõendite hankimise tunnustamist või läbiotsimisordeneid vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (5) artiklis 51 esitatud tingimustele, võib Liechtenstein teavitada nõukogu ja komisjoni lõike 2 punktis a viidatud 30päevase ajavahemiku jooksul, et Liechtenstein nende sätetega ei nõustu või ei rakenda neid sätteid oma siseriikliku õiguskorra raames, juhul kui neid kohaldatakse läbiotsimis- ja arestimistaotluste või -korralduste suhtes, mida kasutatakse otseste maksudega seotud kuritegude uurimisel või süüdistuse esitamisel, mis ei ole Liechtensteinis sooritamise korral Liechtensteini seaduste kohaselt vabadusekaotusega karistatavad. Sellisel juhul ei kaota protokoll vastupidiselt lõike 4 sätetele kehtivust.

Segakomitee koguneb hiljemalt kahe kuu jooksul pärast ühe oma liikme taotlust ning, arvestades rahvusvahelisel tasemel toimunud arenguid, arutleb punkti a kohase teavitamise järel tekkinud olukorra üle.

Kui segakomitee on jõudnud ühehäälselt kokkuleppele, mille kohaselt Liechtenstein nõustub ja rakendab uue akti või uue meetme olulised sätted täielikult, kohaldatakse lõike 2 punkti b ning lõiked 3 ja 4. Lõike 2 punkti b esimeses lauses viidatud teave esitatakse 30 päeva jooksul pärast segakomitees saavutatud kokkulepet.

Artikkel 6

Täites oma kohustusi vastavalt Schengeni infosüsteemile ja viisainfosüsteemile, võib Liechtenstein Schengeni infosüsteemile ja viisainfosüsteemile juurdepääsul kasutada Šveitsi tehnilist infrastruktuuri.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli rakendamisega kaasnevatest halduskuludest tasub Liechtenstein Euroopa Ühenduse üldeelarvesse aastas 0,071 % 8 100 000-eurosest üldsummast vastavalt iga-aastasele kohandusele, pidades silmas Euroopa Liidus esinevat inflatsiooni.

Artikkel 8

1. Käesolev protokoll ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ega muid Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vahel sõlmitud lepinguid.

2. Käesolev protokoll ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis sõlmitakse ühelt poolt Liechtensteini ning teiselt poolt ühe või enama liikmesriigi vahel, juhul kui need on kooskõlas käesoleva protokolliga. Kui need lepingud ja käesolev protokoll ei ole kooskõlas, kohaldatakse viimatinimetatut.

3. Käesolev protokoll ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis võidakse sõlmida Liechtensteini ning Euroopa Ühenduse vahel, nagu ka lepinguid Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Liechtensteini vahel või Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitavaid lepinguid.

4. Käesolev protokoll ei mõjuta Liechtensteini ja Šveitsi vahelisi lepinguid, juhul kui need on kooskõlas käesoleva protokolliga. Kui need lepingud ja käesolev protokoll ei ole kooskõlas, kohaldatakse viimatinimetatut.

Artikkel 9

1. Käesolev protokoll jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil hoiulevõtjana tegutsev nõukogu peasekretär on teinud kindlaks, et täidetud on kõik ametlikud nõuded seoses nende lepinguosaliste poolt või nimel nõusoleku avaldamisega, kelle jaoks käesolev protokoll muutub siduvaks.

2. Käesoleva protokolli artikleid 1 ja 4 ning artikli 5 lõike 2 punkti a esimest lauset ja assotsieerimislepingu artikli 3 lõigetes 1–4 ning artiklites 4–6 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse Liechtensteinile ajutiselt alates käesoleva protokolli allakirjutamise päevast.

3. Pärast käesolevale protokollile allakirjutamist, kuid enne selle jõustumist vastu võetud õigusaktide või meetmete suhtes algab artikli 5 lõike 2 punkti a viimases lauses viidatud 30päevane ajavahemik käesoleva protokolli jõustumise päevast.

Artikkel 10

1. Liechtenstein jõustab artiklis 2 viidatud sätted kuupäeval, mille on määranud nõukogu, kes tegutseb artiklis 2 osutatud sätteid kohaldavate liikmesriikide valitsuste esindajate ühehäälse otsuse alusel, pärast segakomiteega konsulteerimist, ja olles teinud kindlaks, et Liechtenstein on täitnud asjakohaste sätete rakendamise eeltingimused.

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad vastavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja sellel põhinevaid või sellega muul viisil seotud õigusakte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Nõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ühinemislepingule ainult teatavaid artiklis 2 viidatud sätteid, osalevad otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kuivõrd see käsitleb Schengeni acquis’ neid sätteid, mis on juba nende vastavate liikmesriikide suhtes kohaldatavad.

2. Lõikes 1 viidatud sätete rakendamine loob õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ja Liechtensteini vahel ning teiselt poolt Liechtensteini ja olenevalt olukorrast Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel, niivõrd kuivõrd need sätted on nende suhtes siduvad.

3. Käesolevat protokolli kohaldatakse ainult siis, kui rakendatakse ka assotsieerimislepingu artiklis 13 viidatud lepinguid, mille Liechtenstein sõlmib.

4. Lisaks sellele tuleks käesolevat protokolli kohaldada ainult siis, kui rakendatakse ka Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme.

Artikkel 11

1. Käesoleva protokolli võib denonsseerida Liechtenstein või Šveits või nõukogu oma liikmete ühehäälse otsusega. Hoiulevõtjat teavitatakse denonsseerimisest ja denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teavitamist.

2. Kui käesoleva protokolli või assotsieerimislepingu denonsseerib Šveits või kui assotsieerimisleping Šveitsi suhtes lõpetatakse, jäävad assotsieerimisleping ja käesolev protokoll ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Liechtensteini vaheliste suhete suhtes jõusse. Sellisel juhul teeb nõukogu otsuse vajalike meetmete kohta pärast konsulteerimist Liechtensteiniga. Kõnealused meetmed on Liechtensteini suhtes siduvad ainult siis, kui Liechtenstein nendega nõustub.

3. Käesolev protokoll loetakse lõpetatuks, kui Liechtenstein lõpetab mõne assotsieerimislepingu artiklis 13 viidatud Liechtensteini poolt sõlmitud lepingu või artikli 10 lõikes 4 viidatud protokolli.

Artikkel 12

Käesolev protokoll koostatakse kolmes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми февруари две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de febrero de dos mil ocho.

V Bruselu dne dvacátého osmého února dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den otteogtyvende februar to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am achtundzwanzigsten Februar zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι οκτώ Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of February in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit février deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto febbraio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada divdesmit astotajā februārī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų vasario dvidešimt aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év február huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmienja u għoxrin jum ta’ Frar tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de achtentwintigste februari tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego ósmego lutego roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Fevereiro de dois mil e oito.

Încheiat la Bruxelles, la douăzeci și opt februarie în anul două mii opt.

V Bruseli dňa dvadsiateho ôsmeho februára dvetisícosem.

V Bruslju, dne osemindvajsetega februarja leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde februari tjugohundraåtta.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération Suisse

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarskou konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensleinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(1) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(3) Vastavalt EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20 ja EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

(5) Konventsioon, millega rakendatakse Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

LISA

Lisa protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

Artikli 2 lõikes 2 osutatud sätted, mida Liechtenstein kohaldab vastavalt artiklile 10 nõukogu määratud kuupäevast alates:

—	nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1);

—

nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1); komisjoni 28. veebruari 2005. aasta otsus, millega nähakse ette liikmesriikides väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (K(2005) 409 (lõplik)) ja komisjoni 28. juuni 2006. aasta otsus, millega nähakse ette liikmesriikides väljaantavate passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (K(2006) 2909 (lõplik));

—	nõukogu 24. veebruari 2005. aasta otsus 2005/211/JSK Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta (ELT L 68, 15.3.2005, lk 44);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/719/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 271, 15.10.2005, lk 54);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/727/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 273, 19.10.2005, lk 25);

—	nõukogu 9. märtsi 2006. aasta otsus 2006/228/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 81, 18.3.2006, lk 45);

—	nõukogu 9. märtsi 2006. aasta otsus 2006/229/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 81, 18.3.2006, lk 46);

—	nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/631/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 20.9.2006, lk 18);

—	nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ, millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48);

—	komisjoni 15. detsembri 2005. aasta otsus, millega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid nõukogu otsuse 2005/267/EÜ (millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk) rakendamiseks (K(2005) 5159 (lõplik));

—

nõukogu 2. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 851/2005, millega muudetakse vastastikkuse mehhanismi osas määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3);

—	nõukogu 13. juuni 2005. aasta otsus 2005/451/JSK, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 158, 21.6.2005, lk 26);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1160/2005, millega muudetakse ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta 14. juunil 1985. aastal sõlmitud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni osas, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavate teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitus 2005/761/EÜ liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil (ELT L 289, 3.11.2005, lk 23);

—	komisjoni 29. septembri 2005. aasta otsus 2005/687/EÜ sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust ja vastuvõtjariigis ebaseadusliku sisserände olukorda kajastava aruande vormi kohta (ELT L 264, 8.10.2005, lk 8);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/728/JSK, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 273, 19.10.2005, lk 26);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2046/2005 meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2006. aasta Torino olümpia ja/või paraolümpia talimängudel (ELT L 334, 20.12.2005, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 526/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1);

—	nõukogu 1. juuni 2006. aasta otsus 2006/440/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste lisa 12 ja üldkäsiraamatu lisa 14a, mis käsitlevad viisataotluste menetlemisega seotud halduskuludele vastavalt võetavaid lõivusid (ELT L 175, 29.6.2006, lk 77);

—	nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/628/EÜ, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses) artikli 1 lõigete 4 ja 5 kohaldamise kuupäev (ELT L 256, 20.9.2006, lk 15);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/648/EÜ, millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (ELT L 267, 27.9.2006, lk 41);

—	nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsuse 2004/512/EÜ (viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta) parandus (ELT L 271, 30.9.2006, lk 85);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/757/EÜ Sirene käsiraamatu muutmise kohta (ELT L 317, 16.11.2006, lk 1);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/758/EÜ Sirene käsiraamatu muutmise kohta (ELT L 317, 16.11.2006, lk 41);

—	nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/684/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 2. lisa nimekirja A seoses Indoneesia diplomaatiliste passide ja teenistuspasside omanike suhtes kohaldatava viisanõudega (ELT L 208, 12.10.2006, lk 29);

—	komisjoni 3. novembri 2006. aasta otsus 2006/752/EÜ, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil (ELT L 305, 4.11.2006, lk 13);

—	komisjoni 6. novembri 2006. aasta soovitus, millega kehtestatakse liikmesriikide pädevatele asutustele isikute piirikontrolli teostamisel kasutamiseks ühtne „Praktiline juhend piirivalvele (Schengeni käsiraamat)” (K(2006) 5186 (lõplik));

—	nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JHA Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89, ja parandus ELT L 75, 15.3.2007, lk 26);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (ELT L 405, 30.12.2006, lk 1, parandatud versioon väljaandes ELT L 29, 3.2.2007, lk 3);

—

nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1932/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23, parandatud versioon väljaandes ELT L 29, 3.2.2007, lk 10);

—	nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1988/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (ELT L 411, 30.12.2006, lk 1, parandatud versioon väljaandes ELT L 27, 2.2.2007, lk 3);

—	nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1007/JSK, millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (ELT L 411, 30.12.2006, lk 78, parandatud versioon väljaandes ELT L 27, 2.2.2007, lk 43);

—	komisjoni 16. märtsi 2007. aasta otsus 2007/170/EÜ, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule (I sammas) (ELT L 79, 20.3.2007, lk 20);

—	komisjoni 16. märtsi 2007. aasta otsus 2007/171/EÜ, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule (III sammas) (ELT L 79, 20.3.2007, lk 29);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22);

—	nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63);

—	nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/472/EÜ, millega muudetakse 1990. aasta Schengeni konventsiooniga loodud täitevkomitee otsust, millega muudetakse Schengeni infosüsteemi (C.SIS) tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulusid käsitlevat finantsmäärust (ELT L 179, 7.7.2007, lk 50);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30);

—	nõukogu 16. juuli 2007. aasta otsus 2007/519/EÜ, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 2. osa (tehnilised näitajad) (ELT L 192, 24.7.2007, lk 26),

—	komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsus 2007/599/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3);

—	nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/866/EÜ, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. osa (tehnilised näitajad) (ELT L 340, 22.12.2007, lk 92).

LÕPPAKT

EUROOPA LIIDU

EUROOPA ÜHENDUSE

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI

(edaspidi „lepinguosalised”)

täievolilised esindajad,

kohtudes kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis, et kirjutada alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi konföderatsiooni ühinemise kotha Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, on protokolli vastu võtnud.

Lepinguosaliste täievolilised esindajad on arvesse võtnud järgmised allpool loetletud käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kohta;

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (1) artikli 23 lõike 7 kohta;

—	Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini deklaratsioon välissuhete kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades;

—	Liechtensteini deklaratsioon artikli 5 lõike 2 punkti b kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuste õigusabi andmist kriminaalasjades käsitleva Euroopa konventsiooni ja isikute väljaandmist käsitleva Euroopa konventsiooni kohaldamise kohta;

—	Euroopa Ühenduse deklaratsioon välispiiride fondi kohta aastateks 2007–2013;

—	Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute üleandmise kohta;

—	ühiskoosolekute ühisdeklaratsioon.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarskou konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensleinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(1) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VÄLISPIIRIL TEHTAVA OPERATIIVKOOSTÖÖ JUHTIMISE EUROOPA AGENTUURI KOHTA

Lepinguosalised märgivad, et Šveitsi ja Liechtensteini ühinemiseks Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga võetakse Norra ja Islandiga sõlmitud kokkulepete eeskujul täiendavaid meetmeid.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHELIST VASTASTIKUST ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES KÄSITLEVA 29. MAI 2000. AASTA KONVENTSIOONI ARTIKLI 23 LÕIKE 7 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et Liechtenstein võib vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikli 23 lõike 1 punktile c konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades nõuda, et välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on saanud andmesubjekti nõusoleku, võib isikuandmeid artikli 23 lõike 1 punktides a ja b nimetatud eesmärkidel kasutada üksnes Liechtensteini nõusolekul seoses menetlustega, mille puhul Liechtenstein oleks võinud konventsiooni või selle artiklis 1 osutatud aktide alusel isikuandmete edastamisest ja kasutamisest keelduda või seda piirata.

Kui Liechtenstein keeldub konkreetse juhtumi puhul eespool nimetatud sätete alusel teise liikmesriigi taotlust rahuldamast, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama.

MUUD DEKLARATSIOONID

EUROOPA ÜHENDUSE JA LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VÄLISSUHETE KOHTA

Euroopa Ühendus ja Liechtenstein lepivad kokku, et Euroopa Ühendus võtab ülesandeks julgustada neid kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone, kellega ta sõlmib Schengeni koostööga ja sealhulgas viisapoliitikaga seotud kokkuleppeid, sõlmima samalaadseid kokkuleppeid Liechtensteini Vürstiriigiga, ilma et see piiraks viimase pädevust nimetatud kokkuleppeid sõlmida.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VASTASTIKUSE ÕIGUSABI KOHTA KRIMINAALASJADES

Liechtenstein deklareerib, et Liechtensteini ametivõimude uuritud maksukuritegude puhul ei saa esitada apellatsioonkaebust kohtule, mille pädevuses on muu hulgas kriminaalasjade arutamine.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON ARTIKLI 5 LÕIKE 2 PUNKTI b

(Schengeni acquis’ uute edasiarendustega nõustumise tähtaeg) kohta

Artikli 5 lõike 2 punktis b sätestatud maksimaalne kaheksateistkuuline tähtaeg hõlmab nii õigusakti või meetme heakskiitmist kui ka rakendamist. See sisaldab järgmisi etappe:

—	ettevalmistav etapp,

—	menetlus parlamendis,

—	kolmekümnepäevane referendumitähtaeg,

—	vajaduse korral referendum (korraldamine ja hääletamine),

—	valitseva vürsti võetavad meetmed.

Liechtensteini valitsus teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni iga etapi lõpetamisest.

Liechtensteini valitsus teeb kõik, et tagada eespool nimetatud etappide võimalikult sujuv lõpetamine.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VASTASTIKUST ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES KÄSITLEVA EUROOPA KONVENTSIOONI JA ISIKUTE VÄLJAANDMIST KÄSITLEVA EUROOPA KONVENTSIOONI KOHALDAMISE KOHTA

Liechtenstein kohustub hoiduma tuginemast reservatsioonidele ja deklaratsioonidele, mida ta on teinud isikute väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni ning vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 20. aprilli 1959. aasta Euroopa konventsiooni ratifitseerimisel, kuivõrd need reservatsioonid ja deklaratsioonid ei ühti käesoleva lepingu eesmärkidega.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON VÄLISPIIRIDE FONDI KOHTA AASTATEKS 2007–2013

Euroopa Ühendus loob praegu välispiiride fondi aastateks 2007–2013, mille jaoks sõlmitakse Schengeni acquis’ga ühinenud kolmandate riikidega täiendavad kokkulepped.

EUROOPA KOMISJONI DEKLARATSIOON ETTEPANEKUTE ÜLEANDMISE KOHTA

Käesoleva lepinguga seotud ettepanekute edastamisel Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile edastab komisjon selliste ettepanekute koopiad ka Liechtensteinile.

Osalemine komiteedes, kes aitavad Euroopa Komisjonil teostada täidesaatvat võimu:

1. juunil 2006. aastal volitas nõukogu komisjoni algatama läbirääkimisi Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga, et sõlmida leping viimaste ühinemise kohta nende komiteede tööga, kes aitavad Euroopa Komisjonil teostada täidesaatvat võimu Schengeni acquis’ rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel.

Kuni kõnealuse lepingu sõlmimiseni kohaldatakse Liechtensteini suhtes Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet osalemise kohta komiteedes, mis aitavad Euroopa Komisjonil teostada täidesaatvat võimu, võttes arvesse, et mis puutub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (1) on Liechtensteini osalemise tingimused sätestatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 100.

ÜHISKOOSOLEKUTE ÜHISDEKLARATSIOON

Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esindavad delegatsioonid,

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi valitsust ja Norra Kuningriigi valitsust esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon,

Liechtensteini Vürstiriigi valitsust esindav delegatsioon,

Märgivad, et Liechtenstein ühineb käesolevale lepingule lisatud protokolli kaudu segakomiteega, mis loodi Šveitsi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega käsitleva lepinguga.

On otsustanud ühiselt kokku kutsuda mis tahes koosseisuga segakomiteede koosolekud, mis on loodud ühelt poolt lepinguga Islandi ja Norra ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning teiselt poolt lepinguga Šveitsi ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mida on täiendatud Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolliga.

Märgivad, et kõnealuste koosolekute pidamine nõuab pragmaatilisi meetmeid seoses koosolekute eesistuja ametikohaga, kui eesistuja ametikoht kuulub ühinenud riikidele vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta, mida on täiendatud Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolliga, või Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepinguga Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

Märgivad ühinenud riikide soovi anda eesistuja ametikoht üksteisele tähestikulises järjekorras nõuetekohaselt edasi Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb Schengeni acquis’ rakendamist, kohaldamist ja edasiarendamist) ning Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolli jõustumisest alates.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/19

NÕUKOGU OTSUS,

7. märts 2011,

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega

(2011/350/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 74, artikli 77 lõiget 2 ning artikli 79 lõike 2 punkte a ja c koos artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast 27. veebruaril 2006 komisjonile antud volitusi viidi Liechtensteini Vürstiriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga lõpule läbirääkimised protokolli üle, mis käsitleb Liechtensteini ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

(2)	Vastavalt nõukogu otsustele 2008/261/EÜ (1) ja 2008/262/JSK (2) ning tingimusel, et protokoll sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kirjutati protokollile Euroopa Ühenduse nimel alla 28. veebruaril 2008.

(3)	Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Protokoll tuleks heaks kiita.

(5)

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5). Seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) kohaselt ei piira käesolev otsus Taani seisukohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli ja sellega seotud dokumentide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse protokolli artikli 2 lõigetega 1 ja 2 hõlmatud valdkondades ja nende valdkondade edasiarendamiseks, kui need sätted ei ole esitatud otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

Artikkel 3

Otsuse 1999/437/EÜ artiklite 1–4 sätteid kohaldatakse samamoodi Liechtensteini ühinemise suhtes Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 4

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CZOMBA S.

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(4) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(5) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

PROTOKOLL,

EUROOPA LIIT

EUROOPA ÜHENDUS

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

edaspidi „lepinguosalised”,

TULETADES MEELDE, ET selle artikkel 16 sätestab võimaluse, et Liechtensteini Vürstiriik võib kõnealuse lepinguga protokolli kaudu ühineda,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi geograafilist asukohta,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi soovi säilitada ja luua sisepiiride kontrollita ala kõikide Schengeni riikide vahel ning sellest tulenevat soovi ühineda Schengeni acquis’ga,

ARVESTADES, ET on soovitav, et Liechtensteini Vürstiriik ühineks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega samadel alustel kui Island, Norra ja Šveits,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepinguga ühinemine loob lepinguosaliste vahele käesoleva protokolliga sätestatud eeskirjadele ja menetlustele vastavad vastastikused õigused ja kohustused.

Aritkkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

4. Juhul kui:

a)	Liechtenstein teatab otsusest mitte nõustuda lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisuga, mille suhtes on kohaldatud käesoleva protokolli kohast menetlust, või

b)	Liechtenstein ei teavita lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul;

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

1. Käesolev protokoll ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ega muid Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vahel sõlmitud lepinguid.

Artikkel 9

Artikkel 10

3. Käesolevat protokolli kohaldatakse ainult siis, kui rakendatakse ka assotsieerimislepingu artiklis 13 viidatud lepinguid, mille Liechtenstein sõlmib.

Artikkel 11

Artikkel 12

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми февруари две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de febrero de dos mil ocho.

V Bruselu dne dvacátého osmého února dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den otteogtyvende februar to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am achtundzwanzigsten Februar zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι οκτώ Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of February in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit février deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto febbraio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada divdesmit astotajā februārī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų vasario dvidešimt aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év február huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmienja u għoxrin jum ta’ Frar tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de achtentwintigste februari tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego ósmego lutego roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Fevereiro de dois mil e oito.

Încheiat la Bruxelles, la douăzeci și opt februarie în anul două mii opt.

V Bruseli dňa dvadsiateho ôsmeho februára dvetisícosem.

V Bruslju, dne osemindvajsetega februarja leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde februari tjugohundraåtta.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sajungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération Suisse

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarskou konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensleinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(1) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(3) Vastavalt EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20 ja EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

LISA

Artikli 2 lõikes 2 osutatud sätted, mida Liechtenstein kohaldab vastavalt artiklile 10 nõukogu määratud kuupäevast alates:

—	nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1);

—

nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1); komisjoni 28. veebruari 2005. aasta otsus, millega nähakse ette liikmesriikides väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (K(2005) 409 lõplik) ja komisjoni 28. juuni 2006. aasta otsus, millega nähakse ette liikmesriikides väljaantavate passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (K(2006) 2909 (lõplik));

—	nõukogu 24. veebruari 2005. aasta otsus 2005/211/JSK, Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta (ELT L 68, 15.3.2005, lk 44);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/719/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 271, 15.10.2005, lk 54);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/727/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 273, 19.10.2005, lk 25);

—	nõukogu 9. märtsi 2006. aasta otsus 2006/228/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 81, 18.3.2006, lk 45);

—	nõukogu 9. märtsi 2006. aasta otsus 2006/229/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 81, 18.3.2006, lk 46);

—	nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/631/JSK, millega määratakse kindlaks otsuse 2005/211/JSK (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 20.9.2006, lk 18);

—	nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ, millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48);

—	komisjoni 15. detsembri 2005. aasta otsus, millega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid nõukogu otsuse 2005/267/EÜ (millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk) rakendamiseks (K (2005) 5159 (lõplik));

—

—	nõukogu 13. juuni 2005. aasta otsus 2005/451/JSK, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 158, 21.6.2005, lk 26);

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitus 2005/761/EÜ liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil (ELT L 289, 3.11.2005, lk 23);

—	komisjoni 29. septembri 2005. aasta otsus 2005/687/EÜ sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust ja vastuvõtjariigis ebaseadusliku sisserände olukorda kajastava aruande vormi kohta (ELT L 264, 8.10.2005, lk 8);

—	nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta otsus 2005/728/JSK, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses) teatavate sätete kohaldamise kuupäev (ELT L 273, 19.10.2005, lk 26);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2046/2005 meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2006. aasta Torino olümpia ja/või paraolümpia talimängudel (ELT L 334, 20.12.2005, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 526/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1);

—	nõukogu 1. juuni 2006. aasta otsus 2006/440/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste lisa 12 ja üldkäsiraamatu lisa 14a, mis käsitlevad viisataotluste menetlemisega seotud halduskuludele vastavalt võetavaid lõivusid (ELT L 175, 29.6.2006, lk 77);

—	nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/628/EÜ, millega määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 871/2004 (mis käsitleb Schengeni infosüsteemi mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses) artikli 1 lõigete 4 ja 5 kohaldamise kuupäev (ELT L 256, 20.9.2006, lk 15);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/648/EÜ, millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (ELT L 267, 27.9.2006, lk 41);

—	parandus nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsuses 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 271, 30.9.2006, lk 85);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/757/EÜ Sirene käsiraamatu muutmise kohta (ELT L 317, 16.11.2006, lk 1);

—	komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/758/EÜ Sirene käsiraamatu muutmise kohta (ELT L 317, 16.11.2006, lk 41);

—	nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/684/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 2. lisa nimekirja A seoses Indoneesia diplomaatiliste passide ja teenistuspasside omanike suhtes kohaldatava viisanõudega (ELT L 280, 12.10.2006, lk 29);

—	komisjoni 3. novembri 2006. aasta otsus 2006/752/EÜ, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil (ELT L 305, 4.11.2006, lk 13);

—	komisjoni 6. novembri 2006. aasta soovitus, millega kehtestatakse liikmesriikide pädevatele asutustele isikute piirikontrolli teostamisel kasutamiseks ühtne „Praktiline juhend piirivalvele (Schengeni käsiraamat)” (K(2006) 5186 (lõplik));

—	nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JHA Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89 ja parandus ELT L 75, 15.3.2007, lk 26);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1986/2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4);

—

—	nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1988/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (ELT L 411, 30.12.2006, lk 1, parandatud versioon väljaandes ELT L 27, 2.2.2007, lk 3);

—	nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1007/JSK, millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (ELT L 411, 30.12.2006, lk 78, parandatud versioon väljaandes ELT L 27, 2.2.2007, lk 43);

—	komisjoni 16. märtsi 2007. aasta otsus 2007/170/EÜ, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule (I sammas) (ELT L 79, 20.3.2007, lk 20);

—	komisjoni 16. märtsi 2007. aasta otsus 2007/171/EÜ, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule (III sammas) (ELT L 79, 20.3.2007, lk 29);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22);

—	nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63);

—	nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/472/EÜ, millega muudetakse 1990. aasta Schengeni konventsiooniga loodud täitevkomitee otsust, millega muudetakse Schengeni infosüsteemi (C.SIS) tehnilise abi üksuse paigaldus- ja tegevuskulusid käsitlevat finantsmäärust (ELT L 179, 7.7.2007, lk 50);

—

—	nõukogu 16. juuli 2007. aasta otsus 2007/519/EÜ, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 2. osa (tehnilised näitajad) (ELT L 192, 24.7.2007, lk 26),

—	komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsus 2007/599/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3);

—	nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/866/EÜ, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. osa (tehnilised näitajad) (ELT L 340, 22.12.2007, lk 92).

LÕPPAKT

EUROOPA LIIDU

EUROOPA ÜHENDUSE

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI

(edaspidi „lepinguosalised”)

täievolilised esindajad,

kohtudes kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis, et kirjutada alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, on protokolli vastu võtnud.

Lepinguosaliste täievolilised esindajad on arvesse võtnud järgmised allpool loetletud käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kohta;

—	lepinguosaliste ühisdeklaratsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni (1) artikli 23 lõike 7 kohta;

—	Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini deklaratsioon välissuhete kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades;

—	Liechtensteini deklaratsioon artikli 5 lõike 2 punkti b kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon vastastikuste õigusabi andmist kriminaalasjades käsitleva Euroopa konventsiooni ja isikute väljaandmist käsitleva Euroopa konventsiooni kohaldamise kohta;

—	Euroopa Ühenduse deklaratsioon välispiiride fondi kohta aastateks 2007–2013;

—	Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute üleandmise kohta;

—	ühiskoosolekute ühisdeklaratsioon.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

På Europeiska unionens vägnar

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta' Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensteinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(1) EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VÄLISPIIRIL TEHTAVA OPERATIIVKOOSTÖÖ JUHTIMISE EUROOPA AGENTUURI KOHTA

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VAHELIST VASTASTIKUST ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES KÄSITLEVA 29. MAI 2000. AASTA KONVENTSIOONI ARTIKLI 23 LÕIKE 7 KOHTA

Kui Liechtenstein keeldub konkreetse juhtumi puhul eespool nimetatud sätete alusel teise liikmesriigi taotlust rahuldamast, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama.

MUUD DEKLARATSIOONID

EUROOPA ÜHENDUSE JA LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VÄLISSUHETE KOHTA

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VASTASTIKUSE ÕIGUSABI KOHTA KRIMINAALASJADES

Liechtenstein deklareerib, et Liechtensteini ametivõimude uuritud maksukuritegude puhul ei saa esitada apellatsioonikaebust kohtule, mille pädevuses on muu hulgas kriminaalasjade arutamine.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON ARTIKLI 5 LÕIKE 2 PUNKTI B

(Schengeni acquis’ uute edasiarendustega nõustumise tähtaeg) kohta

Artikli 5 lõike 2 punktis b sätestatud maksimaalne kaheksateistkuuline tähtaeg hõlmab nii õigusakti või meetme heakskiitmist kui ka rakendamist. See sisaldab järgmisi etappe:

—	ettevalmistav etapp,

—	menetlus parlamendis,

—	kolmekümnepäevane referendumitähtaeg,

—	vajaduse korral referendum (korraldamine ja hääletamine),

—	valitseva vürsti võetavad meetmed.

Liechtensteini valitsus teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni iga etapi lõpetamisest.

Liechtensteini valitsus teeb kõik, et tagada eespool nimetatud etappide võimalikult sujuv lõpetamine.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON VASTASTIKUST ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES KÄSITLEVA EUROOPA KONVENTSIOONI JA ISIKUTE VÄLJAANDMIST KÄSITLEVA EUROOPA KONVENTSIOONI KOHALDAMISE KOHTA

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON VÄLISPIIRIDE FONDI KOHTA AASTATEKS 2007–2013

Euroopa Ühendus loob praegu välispiiride fondi aastateks 2007–2013, mille jaoks sõlmitakse Schengeni acquis'ga ühinenud kolmandate riikidega täiendavad kokkulepped.

EUROOPA KOMISJONI DEKLARATSIOON ETTEPANEKUTE ÜLEANDMISE KOHTA

Käesoleva lepinguga seotud ettepanekute edastamisel Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile edastab komisjon selliste ettepanekute koopiad ka Liechtensteinile.

Osalemine komiteedes, kes aitavad Euroopa Komisjonil teostada täidesaatvat võimu:

ÜHISKOOSOLEKUTE ÜHISDEKLARATSIOON

Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esindavad delegatsioonid,

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi valitsust ja Norra Kuningriigi valitsust esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon,

Liechtensteini Vürstiriigi valitsust esindav delegatsioon,

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/37

NÕUKOGU OTSUS,

7. märts 2011,

protokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme

(2011/351/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkti e koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast komisjonile 27. novembril 2007. aastal antud volitusi viidi lõpule läbirääkimised Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga protokolli kohta, mis käsitlesid Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (edaspidi „protokoll”).

(2)	Vastavalt nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsusele kirjutati protokollile Euroopa Ühenduse nimel 28. veebruaril 2008. aastal alla, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Protokoll tuleks heaks kiita.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt osalevad need liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, ning protokollile lisatud deklaratsioonid kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Protokolli, selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud liidu nimel hoiule andma protokolli artikli 8 lõikega 1 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud, ning esitama järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral protokolli tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CZOMBA S.

PROTOKOLL

Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme

EUROOPA ÜHENDUS

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE 26. oktoobril 2004. aastal alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (1) (edaspidi „Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping”),

MEENUTADES, ET selle artikkel 15 sätestab võimaluse, et Liechtensteini Vürstiriik võib Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepinguga protokolli kaudu ühineda,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi geograafilist asukohta,

ARVESTADES Liechtensteini Vürstiriigi soovi ühineda Dublini ja Eurodaci määruseid (edaspidi „Dublini/Eurodaci acquis”) hõlmavate ühenduse õigusaktidega,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühendus on Dublini Konventsiooni alusel 19. jaanuaril 2001. aastal sõlminud Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (2),

ARVESTADES, ET on soovitav, et Liechtensteini Vürstiriik ühineks Dublini/Eurodaci acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega samadel alustel kui Island, Norra ja Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel tuleks sõlmida protokoll, millega sätestatakse Liechtensteinile samasugused õigused ja kohustused nagu need, milles leppisid ühelt poolt kokku Euroopa Ühendus ja teiselt poolt Island ja Norra ning Šveits,

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ja kõnealuse jaotise alusel vastu võetud õigusakte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule liidetud Taani seisukohta käsitlevast protokollist lähtuvalt, kuid Šveitsi Konföderatsioonile ja Liechtensteini Vürstiriigile ühelt poolt ning Taanile teiselt poolt tuleks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artikli 11 lõike 1 kohaselt anda võimalus kohaldada kõnealuse lepingu sisulisi sätteid omavahelistes suhetes,

ARVESTADES, ET on vajalik tagada, et riigid, kellega Euroopa Ühendus on Dublini/Eurodaci acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks ühinenud, kohaldaksid kõnealust acquis’d ka omavahelistes suhetes,

ARVESTADES, ET Dublini/Eurodaci acquis’ tõrgeteta toimimine eeldab, et käesolevat protokolli kohaldatakse samaaegselt selliste lepingutega, mis on sõlmitud Dublini/Eurodaci acquis’ rakendamise ja edasiarendamisega ühinenud või selles osalevate lepinguosaliste vahel ning mis reguleerivad nende omavahelisi suhteid,

ARVESTADES, ET käesoleva protokolli kohaldamisel peab Liechtensteini Vürstiriik kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluse ja selliste andmete vaba liikumisega, (3) nagu seda kohaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid andmete töötlemisel,

VÕTTES ARVESSE protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (4),

PIDADES SILMAS, ET omavahel on seotud ühenduse õigustiku osad, mis käsitlevad liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, ning Eurodaci ja Schengeni acquis’ kasutuselevõttu,

ARVESTADES, ET kõnealused seosed eeldavad, et Schengeni acquis’d kohaldatakse samaaegselt ühenduse õigustiku osadega, mis käsitlevad mõnes liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme ning Eurodaci kasutuselevõttu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (edaspidi „Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping”), artiklile 15, ühineb Liechtensteini Vürstiriik (edaspidi „Liechtenstein”) kõnealuse lepinguga käesolevas protokollis sätestatud tingimuste alusel.

2. Käesolev protokoll loob lepinguosaliste vahel vastastikused õigused ja kohustused kooskõlas selles sätestatud eeskirjade ja menetlustega.

Artikkel 2

1. Liechtenstein rakendab:

—	Dublini määrust (5),

—	Eurodaci määrust (6),

—	Eurodaci rakendusmäärust, (7) ning

—	Dublini rakendusmäärust (8)

ja kohaldab nimetatud õigusakte suhetes Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsiga.

2. Liechtenstein kiidab heaks, rakendab ja kohaldab Euroopa Ühenduse vastuvõetud õigusakte ja meetmeid, mis muudavad või täiendavad lõikes 1 viidatud sätteid, ning nende sätetega ette nähtud menetluste kohaselt vastu võetud otsuseid, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel hõlmab lõikes 1 osutatud viide „liikmesriigid” ka Liechtensteini.

Artikkel 3

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artiklis 2, artikli 3 lõigetes 1–4, artiklites 5–7, artikli 8 lõike 1 teises lõigus ja artikli 8 lõikes 2 ning artiklites 9–11 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse Liechtensteini suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 4

Liechtensteini valitsuse esindajast saab Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomitee liige.

Segakomitee eesistujaks on kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi „komisjon”) esindaja ning Liechtensteini või Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 5

1. Kui Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”) võtab vastu õigusakte või meetmeid, mis muudavad või täiendavad artikli 2 sätteid, ja kui õigusakte või meetmeid võetakse vastu kõnealustes sätetes kehtestatud menetluste kohaselt, kohaldatakse kõnealuseid õigusakte või meetmeid samal ajal liikmesriikides ja Liechtensteinis, välja arvatud juhul, kui kehtivatest sätetest ja lõikest 2 ei tulene teisiti.

2. Komisjon teavitab lõikes 1 viidatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest viivitamata Liechtensteini. Liechtenstein otsustab, kas nõustuda nende sisuga ning rakendada neid oma õiguskorra raames. Kõnealune otsus tehakse komisjonile teatavaks kolmekümne päeva jooksul alates nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest.

3. Kui õigusakti või meetme sisu saab olla Liechtensteini suhtes siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Liechtenstein sellest komisjoni samal ajal eespool nimetatud teatavaks tegemisega. Liechtenstein teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Kui referendumi korraldamine ei ole vajalik, toimub teavitamine hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist. Kui referendum on vajalik, on Liechtensteinil teavitamiseks aega maksimaalselt kaheksateist kuud alates nõukogu teatise avaldamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Liechtensteini suhtes jõustumiseks ette nähtud kuupäevast ja kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Liechtenstein võimaluse korral ajutiselt nimetatud õigusakti või meedet.

4. Kui Liechtenstein ei saa asjaomast õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ja kui see põhjustab probleeme, mis takistavad Dublini/Eurodaci koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Ühendus võib Dublini/Eurodaci koostöö tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta Liechtensteini suhtes proportsionaalseid asjakohaseid meetmeid.

5. Liechtensteini nõustumine lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmetega loob õigused ja kohustused Liechtensteini, Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

6. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse kui:

a)	Liechtenstein teatab otsusest mitte nõustuda lõikes 1 viidatud õigusakti või meetme sisuga, mille suhtes on kohaldatud käesoleva protokolli kohast menetlust, või

b)	Liechtenstein ei teavita lõikes 2 sätestatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul, või

Liechtenstein ei teavita hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast referendumi tähtaja möödumist, või referendumi puhul lõikes 3 sätestatud kaheksateistkuulise tähtaja jooksul või ei näe ette samas lõikes sätestatud ajutist rakendamist alates asjaomase õigusakti või meetme jaoks sätestatud jõustumiskuupäevast.

7. Segakomitee uurib küsimust, mis tõi endaga kaasa kohaldamise peatamise ja teostab 90 päeva jooksul mittenõustumise või ratifitseerimata jätmise põhjuste uurimise. Pärast seda, kui on kaalutud kõiki võimalusi käesoleva protokolli sujuvaks toimimiseks, sealhulgas võimalust märkida, et lepinguosaliste õigusaktid on võrdväärsed, võib segakomitee ühehäälselt võtta vastu otsuse käesoleva protokolli kohaldamise jätkamise kohta. Kui käesoleva protokolli kohaldamine on pärast 90 päeva möödumist jätkuvalt peatatud, loetakse protokoll lõpetatuks.

Artikkel 6

Eurodaci kesküksuse loomise ja kasutamisega seotud haldus- ja tegevuskulude katmiseks tasub Liechtenstein Euroopa Ühenduste üldeelarvesse 0,071 % esialgsest 11 675 000-eurosest summast ning alates 2004. eelarveaastast igal aastal 0,071 % vastava eelarveaasta eelarveassigneeringutest.

Artikkel 7

Käesolev protokoll ei mõjuta Liechtensteini ja Šveitsi vahelisi lepinguid, juhul kui need on kooskõlas käesoleva protokolliga. Kui lepingud ei ole kooskõlas käesoleva protokolliga, kohaldatakse viimatinimetatut.

Artikkel 8

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva protokolli heaks. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule nõukogu peasekretärile, kes tegutseb hoiulevõtjana.

2. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri on hoiule antud.

3. Käesoleva protokolli artikleid 1 ja 4 ning artikli 5 lõike 2 esimest lauset ja Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artiklis 2 ning artikli 3 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse Liechtensteini suhtes ajutiselt alates käesoleva protokolli allakirjutamisest.

Artikkel 9

Pärast käesolevale protokollile allakirjutamist, kuid enne selle jõustumist vastuvõetud õigusaktide või meetmetega seoses algab artikli 5 lõike 2 viimases lauses viidatud kolmekümnepäevane ajavahemik käesoleva protokolli jõustumise päevast.

Artikkel 10

1. Käesolevat protokolli kohaldatakse ainult siis, kui rakendatakse ka Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artiklis 11 viidatud lepinguid, mille Liechtenstein sõlmib.

2. Käesolevat protokolli rakendatakse ainult juhul, kui rakendatakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini vahelist protokolli Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 11

1. Iga lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida. Hoiulevõtjat teavitatakse denonsseerimisest ja denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teavitamist.

2. Kui Šveits denonsseerib käesoleva protokolli või Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu või kui Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping Šveitsi suhtes lõpetatakse, jäävad Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping ning käesolev protokoll Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini vaheliste suhete suhtes jõusse.

3. Käesolev protokoll loetakse lõpetatuks, kui Liechtenstein lõpetab mõne Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artiklis 11 viidatud Liechtensteini sõlmitud lepingu või artikli 10 lõikes 2 viidatud protokolli.

Artikkel 12

Käesolev protokoll tuleb koostada kolmes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на двадесет и осми февруари две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el veintiocho de febrero de dos mil ocho.

V Bruselu dne dvacátého osmého února dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den otteogtyvende februar to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am achtundzwanzigsten Februar zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι οκτώ Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the twenty-eighth day of February in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le vingt-huit février deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì ventotto febbraio duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada divdesmit astotajā februārī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų vasario dvidešimt aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év február huszonnyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmienja u għoxrin jum ta’ Frar tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de achtentwintigste februari tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego ósmego lutego roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em vinte e oito de Fevereiro de dois mil e oito.

Încheiat la Bruxelles, la douăzeci și opt februarie în anul două mii opt.

V Bruseli dňa dvadsiateho ôsmeho februára dvetisícosem.

V Bruslju, dne osemindvajsetega februarja leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkahdeksantena päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den tjugoåttonde februari tjugohundraåtta.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vārdā

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisee

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Állmszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suiça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжeство Лиxтeнщaйн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για τo Πριγκιπάτo τoυ Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensteinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

(1) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(2) EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

(7) Nõukogu määrus, (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, et aidata määrata, kumb lepinguosaline on Dublini konventsiooni alusel vastutav esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002, 28. veebruar 2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1).

LÕPPAKT

EUROOPA ÜHENDUSE

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI

(edaspidi „lepinguosalised”)

täievolilised esindajad,

kohtudes kahe tuhande kaheksanda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis, et kirjutada alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, on protokolli vastu võtnud.

Lepinguosaliste täievolilised esindajad on arvesse võtnud järgmisi allpool loetletud käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioone:

—	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon tiheda dialoogi kohta;

—	Liechtensteini deklaratsioon artikli 5 lõike 3 kohta;

—	Ühisdeklaratsioon segakomiteede ühiskoosolekute kohta.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vārdā

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisee

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Állmszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suiça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

За Княжeство Лиxтeнщaйн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για τo Πριγκιπάτo τoυ Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensteinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON TIHEDA DIALOOGI KOHTA

Lepinguosalised rõhutavad käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud sätete rakendamisel osalevate poolte vahelise tiheda, tõhusa dialoogi tähtsust.

Komisjon kutsub vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu artikli 3 lõikele 1 liikmesriikide eksperte osalema segakomitee nõupidamistel, kus toimub teabevahetus Šveitsiga, ja kuulama Liechtensteini eksperte seoses kõigi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega.

Lepinguosalised märgivad, et liikmesriigid on valmis kõnealust kutset vastu võtma ning osalema teabevahetuses Liechtensteiniga kõigis Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

LIECHTENSTEINI DEKLARATSIOON ARTIKLI 5 LÕIKE 3 KOHTA

(Dublini/Eurodaci acquis’ uute edasiarendustega nõustumise tähtaeg)

Artikli 5 lõikes 3 sätestatud maksimaalne kaheksateistkuuline tähtaeg hõlmab nii õigusakti või meetmega nõustumist kui ka selle rakendamist. See sisaldab järgmisi etappe:

—	ettevalmistav etapp,

—	menetlus parlamendis,

—	kolmekümnepäevane referendumi tähtaeg,

—	vajadusel referendum (korraldamine ja hääletamine)

—	valitseva vürsti võetavad meetmed.

Liechtensteini valitsus teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni iga etapi täitmisest.

Liechtensteini valitsus teeb kõik, et tagada eespool nimetatud etappide võimalikult sujuv täitmine.

ÜHISDEKLARATSIOON SEGAKOMITEEDE ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi valitsust ja Norra Kuningriigi valitsust esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon,

Liechtensteini Vürstiriigi valitsust esindav delegatsioon

Märgivad, et Liechtenstein ühineb protokolli kaudu segakomiteega, mis on loodud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme.

On otsustanud ühiselt kokku kutsuda ühiskomiteede koosolekud, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, mida on täiendatud Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolliga.

Märgivad, et kõnealuste koosolekute pidamine nõuab pragmaatilisi meetmeid seoses koosolekute eesistuja ametikohaga, kui eesistuja ametikoht kuulub ühinenud riikidele vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, mida on täiendatud Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolliga, või Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme.

Märgivad ühinenud riikide soovi anda eesistuja ametikoht üksteisele tähestikulises järjekorras nõuetekohaselt edasi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme, mida on täiendatud Liechtensteini ühinemist käsitleva protokolliga, jõustumisest alates.

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/52

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 583/2011,

9. juuni 2011,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu ning kodifitseeritakse nimetatud määruse A, B ja C lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (1) eriti selle artiklit 45,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisas on loetletud liikmesriikide õigusaktides sätestatud menetlused ja likvideerijad, mille/kelle suhtes määrust kohaldatakse. A lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetluste loetelu. B lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetluste loetelu ning C lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis b osutatud likvideerijate loetelu.

(2)	Austria teatas 15. septembril 2010 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile muudatustest kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loeteludes. Läti teatas 23. novembril 2010 komisjonile uute muudatuste tegemisest A ja B lisas esitatud loeteludes.

(3)	Läti teatas 23. novembril 2010 komisjonile määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 alusel nimetatud määruse A ja B lisas esitatud loeteludes tehtavatest muudatustest.

(4)	Pärast seda kui Austria ja Läti edastasid ülalnimetatud teated muudatuste kohta määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisas, tuleks kõnealuse määruse A, B ja C lisa kodifitseerida, et pakkuda kõikidele kõnealuses määruses sätestatud maksejõuetusmenetluste pooltele vajalikku õiguskindlust.

(5)	Määrus (EÜ) nr 1346/2000 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ning seetõttu osalevad nad kõnealuse määruse artikli 45 kohaselt selle vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa muuta ning kodifitseerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1346/2000 muudetakse järgmiselt.

A lisa muudetakse järgmiselt:

Lätiga seotud loetelu asendatakse järgmisega:

„LATVIJA

—	Tiesiskās aizsardzības process

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process”;

Austriaga seotud loetelu asendatakse järgmisega:

„ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren ohne Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren mit Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Schuldenregulierungsverfahren

—	Das Abschöpfungsverfahren

—	Das Ausgleichsverfahren”.

B lisa muudetakse järgmiselt:

Lätiga seotud loetelu asendatakse järgmisega:

„LATVIJA

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process”;

Austriaga seotud loetelu asendatakse järgmisega:

„ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)”.

C lisas asendatakse Austriaga seotud loetelu järgmisega:

„ÖSTERREICH

—	Masseverwalter

—	Sanierungsverwalter

—	Ausgleichsverwalter

—	Besonderer Verwalter

—	Einstweiliger Verwalter

—	Sachwalter

—	Treuhänder

—	Insolvenzgericht

—	Konkursgericht”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 1 kohaselt, kodifitseeritakse ning asendatakse käesoleva määruse I, II ja III lisas sätestatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides vastavalt aluslepingutele.

Luxembourg, 9. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

PINTÉR S.

(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.

I LISA

„A LISA

Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused

BELGIË/BELGIQUE

—	Het faillissement/La faillite

—	De gerechtelijke reorganisatie door een collectief akkoord/La réorganisation judiciaire par accord collectif

—	De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice

—	De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

—	De voorlopige ontneming van beheer, bepaald in artikel 8 van de faillissementswet/Le dessaisissement provisoire, visé à l’article 8 de la loi sur les faillites

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

—	Reorganizace

—

Oddlužení

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das gerichtliche Vergleichsverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση

—	Η προσωρινή διαχείριση εταιρείας. Η διοίκηση και διαχείριση των πιστωτών

—	Η υπαγωγή επιχείρησης υπό επίτροπο με σκοπό τη σύναψη συμβιβασμού με τους πιστωτές

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Sauvegarde

—	Redressement judiciaire

—	Liquidation judiciaire

IRELAND

—	Compulsory winding-up by the court

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

—	Company examinership

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

—	Εκούσια εκκαθάριση από μέλη

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Πτώχευση κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—	Tiesiskās aizsardzības process

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process

LIETUVA

—	Įmonės restruktūrizavimo byla

—	Įmonės bankroto byla

—	Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Gestion contrôlée

—	Concordat préventif de faillite (par abandon d’actif)

—	Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Csődeljárás

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—

Xoljiment

—	Amministrazzjoni

—	Stralċ volontarju mill-membri jew mill-kredituri

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment f’każ ta’ negozjant

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De surséance van betaling

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren ohne Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Sanierungsverfahren mit Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren)

—	Das Schuldenregulierungsverfahren

—	Das Abschöpfungsverfahren

—	Das Ausgleichsverfahren;

POLSKA

—	Postępowanie upadłościowe

—	Postępowanie układowe

—	Upadłość obejmująca likwidację

—	Upadłość z możliwością zawarcia układu

PORTUGAL

—	Processo de insolvência

—	Processo de falência

—	Processos especiais de recuperação de empresa, ou seja:

—	Concordata

—	Reconstituição empresarial

—	Reestruturação financeira

—	Gestão controlada

ROMÂNIA

—	Procedura insolvenței

—	Reorganizarea judiciară

—	Procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

—	Postopek prisilne poravnave

—	Prisilna poravnava v stečaju

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

—	Reštrukturalizačné konanie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

—	Yrityssaneeraus/företagssanering

SVERIGE

—

Konkurs

—	Företagsrekonstruktion

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Voluntary arrangements under insolvency legislation

—	Bankruptcy or sequestration.”

II LISA

„B LISA

Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused

BELGIË/BELGIQUE

—	Het faillissement/La faillite

—	De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire

—	De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire

—	De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice

БЪЛГАРИЯ

—	Производство по несъстоятелност

ČESKÁ REPUBLIKA

—

Konkurs

DEUTSCHLAND

—	Das Konkursverfahren

—	Das Gesamtvollstreckungsverfahren

—	Das Insolvenzverfahren

EESTI

—	Pankrotimenetlus

ΕΛΛΑΣ

—	Η πτώχευση

—	Η ειδική εκκαθάριση

ESPAÑA

—

Concurso

FRANCE

—	Liquidation judiciaire

IRELAND

—	Compulsory winding-up

—	Bankruptcy

—	The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent

—	Winding-up in bankruptcy of partnerships

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation of a court)

—	Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution

ITALIA

—	Fallimento

—	Concordato preventivo con cessione dei beni

—	Liquidazione coatta amministrativa

—	Amministrazione straordinaria con programma di cessione dei complessi aziendali

—	Amministrazione straordinaria con programma di ristrutturazione di cui sia parte integrante un concordato con cessione dei beni

ΚΥΠΡΟΣ

—	Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο

—	Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου

—	Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές (με την επικύρωση του Δικαστηρίου)

—

Πτώχευση

—	Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα

LATVIJA

—	Juridiskās personas maksātnespējas process

—	Fiziskās personas maksātnespējas process

LIETUVA

—	Įmonės bankroto byla

—	Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka

LUXEMBOURG

—

Faillite

—	Régime spécial de liquidation du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Felszámolási eljárás

MALTA

—	Stralċ volontarju

—	Stralċ mill-Qorti

—	Falliment inkluż il-ħruġ ta’ mandat ta’ qbid mill-Kuratur f’każ ta’ negozjant fallut

NEDERLAND

—	Het faillissement

—	De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren)

POLSKA

—	Postępowanie upadłościowe

—	Upadłość obejmująca likwidację

PORTUGAL

—	Processo de insolvência

—	Processo de falência

ROMÂNIA

—	Procedura falimentului

SLOVENIJA

—	Stečajni postopek

—	Skrajšani stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Konkurzné konanie

SUOMI/FINLAND

—	Konkurssi/konkurs

SVERIGE

—

Konkurs

UNITED KINGDOM

—	Winding-up by or subject to the supervision of the court

—	Winding-up through administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court

—	Creditors’ voluntary winding-up (with confirmation by the court)

—	Bankruptcy or sequestration”.

III LISA

„C LISA

Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad

BELGIË/BELGIQUE

—	De curator/Le curateur

—	De gedelegeerd rechter/Le juge-délégué

—	De gerechtsmandataris/Le mandataire de justice

—	De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes

—	De vereffenaar/Le liquidateur

—	De voorlopige bewindvoerder/L’administrateur provisoire

БЪЛГАРИЯ

—	Назначен предварително временен синдик

—	Временен синдик

—	(Постоянен) синдик

—	Служебен синдик

ČESKÁ REPUBLIKA

—	Insolvenční správce

—	Předběžný insolvenční správce

—	Oddělený insolvenční správce

—	Zvláštní insolvenční správce

—	Zástupce insolvenčního správce

DEUTSCHLAND

—	Konkursverwalter

—	Vergleichsverwalter

—	Sachwalter (nach der Vergleichsordnung)

—

Verwalter

—	Insolvenzverwalter

—	Sachwalter (nach der Insolvenzordnung)

—	Treuhänder

—	Vorläufiger Insolvenzverwalter

EESTI

—	Pankrotihaldur

—	Ajutine pankrotihaldur

—	Usaldusisik

ΕΛΛΑΣ

—	Ο σύνδικος

—	Ο προσωρινός διαχειριστής. Η διοικούσα επιτροπή των πιστωτών

—	Ο ειδικός εκκαθαριστής

—	Ο επίτροπος

ESPAÑA

—	Administradores concursales

FRANCE

—	Mandataire judiciaire

—	Liquidateur

—	Administrateur judiciaire

—	Commissaire à l’exécution du plan

IRELAND

—	Liquidator

—	Official Assignee

—	Trustee in bankruptcy

—	Provisional Liquidator

—

Examiner

ITALIA

—

Curatore

—	Commissario giudiziale

—	Commissario straordinario

—	Commissario liquidatore

—	Liquidatore giudiziale

ΚΥΠΡΟΣ

—	Εκκαθαριστής και Προσωρινός Εκκαθαριστής

—	Επίσημος Παραλήπτης

—	Διαχειριστής της Πτώχευσης

—

Εξεταστής

LATVIJA

—	Maksātnespējas procesa administrators

LIETUVA

—	Bankrutuojančių įmonių administratorius

—	Restruktūrizuojamų įmonių administratorius

LUXEMBOURG

—	Le curateur

—	Le commissaire

—	Le liquidateur

—	Le conseil de gérance de la section d’assainissement du notariat

MAGYARORSZÁG

—	Vagyonfelügyelő

—	Felszámoló

MALTA

—	Amministratur Proviżorju

—	Riċevitur Uffiċjali

—	Stralċjarju

—	Manager Speċjali

—	Kuraturi f’każ ta’ proċeduri ta’ falliment

NEDERLAND

—	De curator in het faillissement

—	De bewindvoerder in de surséance van betaling

—	De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen

ÖSTERREICH

—	Masseverwalter

—	Sanierungsverwalter

—	Ausgleichsverwalter

—	Besonderer Verwalter

—	Einstweiliger Verwalter

—	Sachwalter

—	Treuhänder

—	Insolvenzgericht

—	Konkursgericht

POLSKA

—

Syndyk

—	Nadzorca sądowy

—

Zarządca

PORTUGAL

—	Administrador da insolvência

—	Gestor judicial

—	Liquidatário judicial

—	Comissão de credores

ROMÂNIA

—	Practician în insolvență

—	Administrator judiciar

—	Lichidator

SLOVENIJA

—	Upravitelj prisilne poravnave

—	Stečajni upravitelj

—	Sodišče, pristojno za postopek prisilne poravnave

—	Sodišče, pristojno za stečajni postopek

SLOVENSKO

—	Predbežný správca

—

Správca

SUOMI/FINLAND

—	Pesänhoitaja/boförvaltare

—	Selvittäjä/utredare

SVERIGE

—	Förvaltare

—	Rekonstruktör

UNITED KINGDOM

—	Liquidator

—	Supervisor of a voluntary arrangement

—	Administrator

—	Official Receiver

—

Trustee

—	Provisional Liquidator

—	Judicial factor”.

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/65

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 584/2011,

17. juuni 2011,

millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Grana Padano” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Grana Padano” spetsifikaadi elementide muudatustele.

(2)	Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon nimetatud määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Šveitsi ametiasutuste vahendusel esitas äriühing Chäs & Co Käsehandel GmbH, mille omanik on Urs Reichen ja mis asub aadressil Grubenstr 39, 8045 Zürich, Šveits, komisjonile määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklil 7 kohase vastuväite. Komisjon kutsus oma 6. aprilli 2010. aasta kirjaga asjaomaseid pooli üles vastavasisulistele läbirääkimistele.

(4)	Võttes arvesse asjaolu, et kuue kuu pikkuse tähtaja jooksul jõuti kokkuleppele spetsifikaadi selles osas, mis puudutab väikeseid muudatusi, tuleb komisjonil võtta vastu otsus.

(5)	Nimetatud asjaolude valguses tuleb muudatused heaks kiita ja muudetud koonddokument tuleb avaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

II lisas kirjeldatud spetsifikatsiooni muudatused, mis käsitlevad käesoleva määruse I lisas märgitud nimetust, kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas toodud muudetud koonddokumenti tuleb kohaldada.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3) ELT C 199, 25.8.2009, lk 24.

I LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.3. Juust

ITAALIA

Grana Padano (KPN)

II LISA

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„GRANA PADANO”

EÜ nr: IT-PDO-0217-0011-26.7.2006

KGT ( ) KPN (X)

1. Nimetus

„GRANA PADANO”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus

3.1. Toote liik (III lisa)

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Kõva, kuumutatud ja pika valmimisajaga juust, mida toodetakse aasta läbi ja mida kasutatakse lauajuustuna või riivituna, valmistatud osaliselt kooritud toorpiimast, mida saadakse lehmadelt, keda lüpstakse kaks korda päevas ja kelle põhisööt on haljas- või kuivsööt. Lubatud on kasutada ühe lüpsikorra piima või kahe lüpsikorra piima segu. Juusturatas on silindrikujuline, kergelt kumera või peaaegu sirge äärega, ülevalt sile või ääristatud veidi kõrgema randiga.

Juusturatta diameeter on 35–45 cm ja ääre kõrgus 18–25 cm, sõltuvalt valmistamise tehnilistest tingimustest.

Kaal: 24–40 kg; koorik: kõva ja sile, kooriku paksus 4–8 mm.

Juust on kõva, peeneteraline, radiaalse kihilisusega ja vaevumärgatavate aukudega. Rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 32 %. Kooriku värvus on tume või naturaalne kuldkollane ning juustu sisu värvus valge või õlgkollane. Juustul on meeldiv lõhn ja õrn maitse.

3.3. Toorained (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lehma toorpiim, looduslikud piimhappebakterid, vasikalaap.

Piima saadakse punktis 4 määratletud piirkonnas peetavatelt lehmadelt.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Lehmade põhisööt on haljas- või kuivsööt ja see kehtib piima andvate lehmade, piimaandmise katkestanud lehmade ja vanemate kui 7-kuuste mullikate puhul.

Piimalehmi söödetakse sama põllumajandusettevõtte põllukultuuridest saadud söödaga või kaitstud päritolunimetuse Grana Padano valmistamispiirkonna söödaga.

Päevaratsioonis peab vähemalt 50 % kuivmassist koosnema söödast, kusjuures sööda ja söödasegu suhe kuivaine arvestuses ei tohi olla väiksem kui 1.

Vähemalt 75 % päevaratsiooni sööda kuivmassist peab koosnema söödast, mis on toodetud piima tootmispiirkonnas.

Lubatud söödaained on loetletud nimekirjas, millesse kuuluvad:

—	sööt: haljassööt, hein, õled, silo (viimane on keelatud Trentingrana tüüpi juustu valmistamisel);

—

söödasegus kasutatavad toorained, mis on jagatud kategooriatesse ja mida võib söödale lisada: teraviljad ja teraviljatooted, õliseemned ja nendest valmistatud tooted, mugulad ja juurköögiviljad ning nendest valmistatud tooted, suhkrutööstusest pärit kuivsööt, kaunviljade seemned, rasvad, mineraal- ja lisaained.

3.5. Valmistamise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Valmistamise ja laagerdamise toimingud peavad toimuma punktis 4 osutatud valmistamispiirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Riivimise ja pakendamisega seotud toimingud peavad toimuma punktis 4 määratletud valmistamispiirkonnas, kuna värske riivitud juust on väga tundlik ning selle organoleptiliste omaduste säilitamiseks tuleb juust kohe pakendada tingimustes, millega välditakse kuivamist. Lisaks sellele saab kohese pakendamisega pakendisse, millele on kantud päritolunimetus, paremini tagada riivitud toote algupära, mida on riivitud kujul raskem identifitseerida kui tervet juusturatast, kus on näha märgistus (nagu kinnitati Euroopa Kohtu 20. mai 2003. aasta otsusega).

Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu lõikamisel ja pakendamisel tekkinud jääke, mis võivad esineda erineva ja/või sama kaaluga tükkide, blokkide, kuubikute, suupistetükkide jne kujul, võib riivitud Grana Padano valmistamiseks kasutada ainult järgmistel tingimustel: kooriku sisaldus on kuni 18 %; kaitstud päritolunimetusega Grana Padano tervete juusturataste puhul peab alati olema võimalik jälgida, kust jäägid pärit on; kui jääke kasutatakse hiljem ja/või suunatakse ühest ettevõttest teise, siis tuleb neid vastavalt registreerimisnumbrile ja valmistamise kuule hoida eraldi; jääkide transportimine on lubatud ainult sama ettevõtte või ettevõtete rühma ning ainult päritolupiirkonna raames. Seega on riivitud Grana Padano valmistamiseks ettenähtud jääke keelatud turustada.

3.7. Konkreetsed eeskirjad märgistamise kohta

Ametlik märgistus, mis tõendab, et toode vastab Grana Padano kaitstud päritolunimetuse kasutamise kriteeriumidele, ja mis peab olema nii tervetel juusturatastel kui ka kõikidel kaitstud päritolunimetusega Grana Padano portsjonitesse jagatud ja riivitud juustu pakenditel, koosneb rombikujulisest joonisest, mille peal on suurtähtedega kirjutatud sõnad „Grana” ja „Padano”. Ümarate tippudega rombi ülemisse nurka on kirjutatud esitäht „G” ja alumisse „P”.

Markeerimisvorm, millega külmpressi abil vormimisel vajutatakse juusturattale päritolunimetus, jätab juustule jäljendi, mis koosneb väikestest ümber kogu juusturatta punktiirina paigutatud rombidest, mille sees on kordamööda sõnad „Grana” ja „Padano” ning viited juustutootjale, valmistamise aastale ja kuule.

Üksnes Trento autonoomses provintsis valmistatud KPN Grana Padano juustu puhul, mida valmistatakse üksnes selliste lehmade piimast, keda toidetakse söödaga ja kelle puhul on keelatud silo kasutamine kogu aasta jooksul, on lubatud kasutada spetsiaalset Trentingrana tüübi jaoks ettenähtud markeerimisvormi, mille jäljend koosneb kahest reast punktiirina paigutatud rombidest, mille vahel on sõna „Trentino”. Keskosas, mägede stiliseeritud kujutiste vahel on sõna „Trentino”, mis on kirjutatud loetavana nii vasakult paremale kui ka paremalt vasakule.

Vormimismärgist täiendava päritolutähisena pannakse juustule kaseiinplaat, millel on kiri „Grana Padano”, valmistamise aasta ja tähtnumbriline kood, millega juusturatas üheselt identifitseeritakse.

Grana Padano juust, mis on valmistamispiirkonnas vähemalt 20 kuud pärast vormimist laagerdunud, võib saada Riserva nimetuse. Grana Padano Riserva kategooriasse kuulumist märgitakse teise põletamisjäljega, mis pannakse ettevõtjate taotlusel juusturattale samamoodi kui KPNi märgis. Kõnealune märgis koosneb ringist, mille keskele on kirjutatud sõna „Riserva”. Ringi ülemises pooles on sõna „Oltre” [vanem kui] ja number „20”, alumises sõna „Mesi” [kuud].

Pakendatud toodete puhul kasutatakse järgmisi tootekategooriaid: „Grana Padano Oltre 16 Mesi” (üle 16 kuu vanune Grana Padano) ja „Grana Padano Riserva”.

Pakendil, mis sisaldab „GRANA PADANO OLTRE 16 MESI” kategooriasse kuuluvat juustu, täiendatakse Grana Padano logo sõnadega „OLTRE 16 MESI”, mis kirjutatakse ühel real kahe paralleelse joone vahele.

Pakendile, mis sisaldab „Grana Padano Riserva” kategooriasse kuuluvat juustu, pannakse lisaks Grana Padano logole põletusmärk „Riserva”.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KPN Grana Padano juustu ja riivitud juustu valmistamise piirkond hõlmab Alessandria, Asti, Biella, Cuneo, Novara, Torino, Verbania, Vercelli, Bergamo, Brescia, Como, Cremona, Lecco, Lodi ja Mantova provintsi Po jõe vasakul kaldal ning Milano, Monza, Pavia, Sondrio, Varese, Trento, Padova, Rovigo, Treviso, Venezia, Verona, Vicenza ja Bologna provintsi Reno jõe paremal kaldal, Ferrara, Forlì Cesena, Piacenza, Ravenna ja Rimini provintsi ning järgmisi Bolzano provintsi valdu: Anterivo, Lauregno, Proves, Senale - S. Felice ja Trodena.

5. Geograafilise piirkonna eripära

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Kaitstud päritolunimetusega Grana Padano juustu valmistamispiirkond langeb suures osas kokku Po jõe tasandiku piirkonnaga, st Po jõe oru geograafilise alaga, mida iseloomustavad üleujutatavad veerohked fluvioglatsiaalse päritoluga alluviaalsed pinnased, mis on üks kõige viljakamatest ja loomasööda tootmiseks kõige paremini sobivatest aladest maailmas.

Nimetatud pinnaseomadused koos selle ala erilise mikrokliimaga soodustavad maisi kasvatamist, mis moodustab peamise osa selliste lehmade söödast, kelle piima kasutatakse KPN Grana Padano valmistamiseks. Mais võib moodustada kuni 50 % kasutatud sööda kuivmassist.

Alates XI sajandist toimunud Po jõe tasandiku korrastamine ja niisutamine on võimaldanud arendada kohalikku veisekasvatust. Kuna piima toodeti rohkem, kui oli vaja maaelanikkonna igapäevase vajaduse katmiseks, oli vaja muuta piim kestvaks säilitamiseks sobivaks juustuks. Ka praegu on kohaliku sööda, eelkõige maisi küllus seotud rohke vee olemasoluga, mis on veisekasvatuse säilitamiseks ja seega piima tootmiseks väga oluline.

5.2. Toote eripära

KPN Grana Padano eripära seisneb järgmistes omadustes:

—	juustu mõõdud ja kaal;

—	juustu morfoloogiline eripära, mis on seotud valmistamistehnikaga, mille tulemusel tekib teraline struktuur, mis soodustab lõikamisel lõhede tekkimist;

—	juustu valge või õlgkollane värvus, peen maitse ja meeldiv lõhn, mis tuleneb peamiselt vahamaisi laialdasest kasutusest kariloomade söödas;

—	vee ja rasva sisaldus, mis on peaaegu samasugune kui proteiinide sisaldus;

—	valkude ulatuslik loomulikul teel muundumine peptoonideks, peptiidideks ja vabadeks aminohapeteks;

—	juust võib kaua laagerduda, isegi kauem kui 20 kuud.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Põhjuslik seos KPN Grana Padano juustu ja selle päritolupiirkonna vahel seisneb järgnevas.

—	Po jõe tasandiku hea veega varustatus ja sellest tulenev sööda, peamiselt vahamaisi kättesaadavus, millest tulenevad sellised omadused nagu valge või õlgkollane värvus, ning juustu punktis 5.2 kirjeldatud maitse ja lõhn.

—	Nimelt väheneb maisisilo või vahamaisi kasutamise otsesel tagajärjel piimalehmade söödas selliste värvainete osakaal nagu karoteen, antotsüaan, klorofüll, võrreldes eri tüüpi heinal ja haljassöödataimedel põhineva põhisöödaga. See on sileerimise otsene tagajärg.

—	Toorpiima kasutamine, mille kalgendamisel lisatakse tootele kõnealusele piirkonnale iseloomulikke piimhappebaktereid.

—

Naturaalse kultuurvadaku kasutamine, mis loob katkematu mikrobioloogilise seose valmistamispiirkonnaga. Piimhappebaktereid sisaldav vadak on ühelt poolt lüliks, mis seob kalgendamise valmistamispiirkonnaga, ja teiselt poolt tagab pideva ja püsiva päritolupiirkonnale iseloomulike piimhappebakterite sisalduse, millest tulenevad Grana Padano juustu peamised eriomadused.

Põhjusliku seose loomises toote omaduste ja päritolupiirkonna vahel osaleb ka juustumeister, kellel on KPN Grana Padano valmistamisel alati keskne ja oluline tähtsus.

Ka praegu on piima muutmine Grana Padano juustuks usaldatud juustumeistritele, mitte tehnikutele või teadlastele.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

Pädev asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse kaitstud päritolunimetuse Grana Padano muutmise ettepaneku kohta.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

—	http://www.politcheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/335 või

—

otse põllumajandusministeeriumi veebisaidil (www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Toidu kvaliteet ja ohutus”; ekraanil vasakul üleval) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE (Reg CE 510/2006)” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/71

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 585/2011,

17. juuni 2011,

millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektoris ajutised erakorralised toetusmeetmed

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 191 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu puu- ja köögiviljaturgu on tabanud enneolematu kriis, mille on põhjustanud eluohtliku enterohemorraagilise bakteri Escherichia coli (E. coli) puhang Saksamaal, mida on seostatud teatavate värskete puu- ja köögiviljadega. Kriis algas 26. mail 2011, kui ajakirjandusse ilmusid vihjed, et nakkus on pärit kurkidelt.

(2)

Mitmed liikmesriigid ja kolmandad riigid on võtnud ennetavaid meetmeid ning eeldatava ohu tõttu inimeste tervisele on ka tarbijate usaldus järsult langenud, mis on põhjustanud ELi puu- ja köögiviljasektoris suuri häireid, eelkõige seoses liidus toodetud kurgi, tomati, paprika, kabatšoki ning teatavate salati ja endiivia perekonna köögiviljadega.

(3)

Võttes arvesse praegust turuolukorda ja selle eeldatavat arengut ning pidades silmas asjaolu, et määruses (EÜ) nr 1234/2007 ja komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris (2) ja mis asendatakse 22. juunil 2011 komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasektori suhtes, (3) ei nähta ette sektorispetsiifilisi instrumente, mille abil reageerida puu- ja köögiviljasektoris ettetulevatele praktilistele probleemidele, on vaja viivitamatult võtta piiratud ajavahemikuks erakorralisi meetmeid.

(4)	Kuna praegune puu- ja köögiviljakriis puudutab eelkõige kurki, tomatit, paprikat, kabatšokki ja teatavaid salati ja endiivia perekonna köögivilju, on asjakohane kohaldada erakorralisi meetmeid vaid nimetatud toodete suhtes.

(5)	Arvestades puu- ja köögiviljasektori eripära, on puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide toetamiseks kõige asjakohasemad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõikes 2 osutatud riskide juhtimise ja turutoetuse meetmed.

(6)

Värskelt tarbimiseks mõeldud kurgi, tomati, paprika, kabatšoki ja teatavate salati ja endiivia perekonna köögiviljade turult kõrvaldamiseks ning toorelt koristamiseks ja koristamata jätmiseks peaks liit andma lisatoetust. Võttes arvesse, et puu- ja köögiviljaturg on väga häiritud ning mõnes liikmesriigis on tootjaorganisatsioonide liikmeskond piiratud, oleks vaja anda selliste meetmete eest ELi toetust ka puu- ja köögiviljatootjatele, kes ei kuulu tunnustatud tootjaorganisatsiooni, aga kes on sõlminud tunnustatud tootjaorganisatsiooniga lepingu kurgi, tomati, paprika, kabatšoki ja teatavate salati ja endiivia perekonna köögiviljade turult kõrvaldamiseks.

(7)

Ühtsuse huvides ja ületoetamise vältimiseks tuleks toodete turult kõrvaldamise ning saagi toorelt koristamise ja koristamata jätmise meetmete suhtes kehtestada liidu tasandil ELi lisatoetuse maksimumsummad. Et saada asjakohasemat ülevaadet koristamata jäetud ja toorelt koristatud saagist, tuleks liikmesriikidel erinevalt turult kõrvaldamise meetmetest, mille puhul peetakse arvestust kilogrammides, võtta arvestuse aluseks saagi pindala hektarites.

(8)

Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljasektori selgroog, mistõttu on nad sobiv üksus, kelle kaudu tagada ELi toetuse maksmine neile tootjatele, kes tunnustatud tootjaorganisatsiooni ei kuulu. Tootjaorganisatsioonid peaksid selleks, et tagada liidu toetuse maksmine tootjatele, kes tunnustatud tootjaorganisatsiooni ei kuulu, sõlmima nende tootjatega asjakohase lepingu. Kuna kõigis liikmesriikides ei ole puu- ja köögiviljaturul tootmise pool üht viisi organiseeritud, on asjakohane võimaldada liikmesriigi pädeval asutusel maksta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ELi toetus otse tootjatele.

(9)	Eelarvedistsipliini järgmiseks on vaja sätestada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastavate kulude ülemmäär ning luua teatamis- ja järelevalvemehhanism, mille kaudu saaksid liikmesriigid teatada komisjonile toodete turult kõrvaldamisest, saagi koristamata jätmisest või toorelt koristamisest.

(10)	Et piirata puu- ja köögiviljasektori tabanud tagasilöökide mõju, peaks käesolev määrus hõlmama ajavahemiku algusega 26. mai 2011. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(11)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Ajavahemikus 26. maist 2011 kuni 30. juunini 2011 antakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 122 punkti a alapunktis iii osutatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjatele, kes ei ole selliste organisatsioonide liikmed, erakorralist toetust seoses järgmiste värskeks tarbimiseks mõeldud puu- ja köögiviljasektori toodetega:

a)	CN-koodi 0702 00 00 alla kuuluvad tomatid;

b)	CN-koodide 0705 11 00 ja 0705 19 00 alla kuuluv salat ning CN-koodi 0705 29 00 alla kuuluv kähar endiivia ja eskariool;

c)	CN-koodi 0707 00 05 alla kuuluv kurk;

d)	CN-koodi 0709 60 10 alla kuuluv paprika;

e)	CN-koodi 0709 90 70 alla kuuluv kabatšokk.

2. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid käsitatakse sekkumismeetmetena põllumajandusturgude reguleerimiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (4) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Artikkel 2

Toetuse maksimumsumma

Käesolevast määrusest tulenevad liidu kogukulud ei ületa kokku 210 000 000 eurot. Summa saadakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja seda kasutatakse üksnes käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete rahastamiseks.

Artikkel 3

Eeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tootjaorganisatsioonide ja nende liikmete ning mutatis mutandis artiklis 5 osutatud tootjate suhtes määrust (EÜ) nr 1234/2007, määrust (EÜ) nr 1580/2007 ja rakendusmäärust (EÜ) nr 543/2011.

Artikkel 4

Tootjaorganisatsioonid

1. Kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted kõrvaldatakse turult nimetatud artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul, ei kohaldata nende suhtes määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 80 lõikes 2 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikes 2 sätestatud 5 % piirmäära.

2. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete ja ajavahemiku puhul võib rakendada määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 85 lõikes 2 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 84 lõike 1 punktis b osutatud saagi koristamata jätmise meetmeid, seda isegi juhul, kui asjaomaselt tootmisalalt on juba tavapärase tootmistsükli käigus kaubanduslikku toodangut koristatud. Sellisel juhul vähendatakse määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 86 lõikes 4 ja rakendusmääruse (EL) 543/2011 artikli 85 lõikes 4 osutatud hüvitise summat asjaomase tootjaorganisatsiooni raamatupidamis- ja/või maksuaruannete põhjal proportsionaalselt vastavalt juba koristatud toodangu hulgale.

3. Kui turult kõrvaldatud tooteid kasutatakse muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks, ei ületa liidu panus määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 80 või rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 alusel liikmesriigis kehtestatud maksimumsummasse käesoleva määruse I lisa A osas sätestatud summasid. Kui turult kõrvaldatud tooted lähevad tasuta jagamiseks, kahekordistatakse summad.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmetest tulenevate kulude suhtes ei kohaldata artikli 1 lõikes 1 osutatud ajavahemikus määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103c lõike 2 teises lõigus sätestatud ühe kolmandiku piirmäära ega määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 67 lõike 1 punktis c ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 66 lõke 3 punktis c sätestatud 25-protsendist rakendusfondi suurendamise piirmäära.

5. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud ajavahemikus ja loetletud toodete puhul annab liit toodete turult kõrvaldamise ning saagi toorelt koristamise ja koristamata jätmise eest lisatoetust. Toorelt koristamise eest antav toetus hõlmab üksnes tooteid, mis on füüsiliselt põllul ja mis tegelikult toorelt koristatakse.

Liidu lisatoetust ei arvestata tootjaorganisatsiooni rakenduskava osana ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103d lõikes 2 sätestatud 4,1-protsendise ja 4,6-protsendise piirmäära arvutamisel ei võeta seda arvesse.

Toodete turult kõrvaldamise eest antava lisatoetuse summad on sätestatud käesoleva määruse I lisa B osas.

Saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise korral määravad liikmesriigid kindlaks ELi lisatoetuse summa hektari kohta, nii et see ei hõlmaks rohkem kui 90 % käesoleva määruse I lisa B osas turult kõrvaldamiseks sätestatud summast.

ELi lisatoetust antakse ka juhul, kui toetuskõlblikud toimingud ei ole tootjaorganisatsiooni rakenduskavas ette nähtud.

6. Käesolevas artiklis sätestatud kulutused moodustavad osa tootjaorganisatsioonide rakendusfondist. Käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud ELi lisatoetuse suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103b lõiget 2 ja artikli 103d lõiget 1.

Artikkel 5

Tootjad, kes ei kuulu tootjaorganisatsiooni

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete eest annab liit nimetatud artiklis sätestatud ajavahemikus toodete turult kõrvaldamise ning saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise toetust tootjatele, kes ei kuulu tunnustatud tootjaorganisatsiooni (edaspidi „sõltumatud tootjad”). Kui tootjaorganisatsiooni tunnustamine on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 116 lõikega 2 või rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 114 lõikega 2 peatatud, loetakse selle liikmed sõltumatuteks tootjateks.

Toorelt koristamise eest antav toetus hõlmab üksnes tooteid, mis on füüsiliselt põllul ja mis tegelikult toorelt koristatakse.

2. Toodete turult kõrvaldamise korral sõlmivad sõltumatud tootjad tunnustatud tootjaorganisatsiooniga lepingu.

Sellistele tootjatele maksab toetuse tootjaorganisatsioon, kellega nad on lepingu sõlminud. Artikli 4 lõike 5 teist ja viiendat lõiku ning lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Lõikes 2 osutatud olukorras ühtib lõikes 1 sätestatud toetuse suurus I lisa B osas sätestatud summadega, millest lahutatakse asjaomaste toodete turult kõrvaldamise käigus tootjaorganisatsiooni poolt kantud reaalsed kulud, mis tootjaorganisatsioon ise kinni peab. Nende kulude tõendamiseks esitatakse arved. Käesoleva määruse rakendamisel aktsepteerivad tootjaorganisatsioonid sõltumatute tootjate kõiki mõistlikke taotlusi.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu tootjate vähene organiseeritus asjaomases liikmesriigis, võivad liikmesriigid diskrimineerimist vältival viisil lubada sõltumatutel tootjatel asendada lõikes 2 osutatud lepingu teatega liikmesriigi pädevale asutusele. Teadete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklit 79 ja rakendusmääruse (EL) 543/2011 artiklit 78.

Sellisel juhul maksab liikmesriigi pädev asutus ELi toetuse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otse tootjale. Toetuse summa ühtib I lisa B osas sätestatud summadega.

5. Saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise korral teatavad sõltumatud tootjad sellest liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 86 lõikega 1 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõike 1 punktiga a vastu võtavad.

Saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest antava ELi toetuse summa ühtib artikli 4 lõike 5 neljandas lõigus sätestatud summadega.

Artikkel 6

Toodangu turult kõrvaldamise ning saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise kontroll

1. Kui tooted kõrvaldatakse turult artiklite 4 ja 5 alusel, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 110 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 108 kohast esimese astme kontrolli. Kontroll hõlmab siiski vaid 10 % turult kõrvaldatud toodetest.

Kui tooted kõrvaldatakse artikli 5 lõike 4 kohaselt turult, hõlmab esimese astme kontroll kogu turult kõrvaldatud kogust.

2. Kui saak jäetakse artiklite 4 ja 5 alusel koristamata või koristatakse toorelt, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 112 ja määruse (EL) nr 543/2011 artiklis 110 sätestatud kontrolli ja tingimusi, välja arvatud nõuet, et saak ei tohi olla osaliselt koristatud. Kontroll hõlmab 10 % artikli 4 lõikes 2 osutatud tootmisalast.

Kui saak jäetakse artikli 5 lõike 5 kohaselt koristamata või koristatakse toorelt, hõlmab kontroll kogu tootmisala.

Artikkel 7

Teated

1. Liikmesriigid teatavad alates käesoleva määruse jõustumispäevast komisjonile igal kolmapäeval (Brüsseli aja järgi enne keskpäeva) möödunud nädala jooksul tootjaorganisatsioonidelt ja sõltumatutelt tootjatelt saadud teadetest. Teadetes käsitletakse käesoleva määruse rakendamiseks artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete suhtes ette võetud toiminguid, täpsustades asjaomase koguse, pindala ja maksimaalse liidu kulutuse.

Liikmesriigid kasutavad selleks II lisas esitatud vorme.

22. juunil 2011 teatavad liikmesriigid komisjonile ajavahemikus 26. maist 2011 kuni käesoleva määruse jõustumispäevani turult kõrvaldatud, koristamata jäetud ja toorelt koristatud toodete kohta esimeses lõigus osutatud teabe, kasutades selleks II lisas esitatud vorme.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile 18. juuliks 2011 kogu turult kõrvaldatud koguse, kogu pindala, millelt saak on jäetud koristamata või on koristatud toorelt, samuti toodangu turult kõrvaldamise ning saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest taotletava liidu toetuse kogusumma.

Liikmesriigid kasutavad selleks III lisas esitatud vorme.

Ühenduse toetust ei anta turult kõrvaldatud, koristamata jäetud ja toorelt koristatud toodete eest, millest ei ole komisjonile käesolevas lõikes sätestatud viisil teatatud.

3. Kui lõike 2 alusel esitatud liidu toetuse taotlused ületavad artiklis 2 sätestatud maksimaalse toetussumma, kehtestab komisjon ilma määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita asjaomase koefitsiendi, mille abil jagatakse liidu kogu toetussumma saadud taotluste vahel. Kui toetustaotlused ei ületa maksimaalset toetussummat, kehtestatakse koefitsiendiks 100 %.

Liikmesriigid kohaldavad koefitsienti kõigi artiklis 8 osutatud taotluste suhtes.

Artikkel 8

ELi toetuse taotlemine ja maksmine

1. Tootjaorganisatsioonid esitavad taotluse saada artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud ELi toetust 11. juuliks 2011.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 73 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 72 kehtestatud tähtaegadest taotlevad tootjaorganisatsioonid käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1–4 osutatud liidu toetuse kogusumma maksmist määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 73 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 72 sätestatud korras 11. juuliks 2011.

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 73 kolmandas lõigus ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 72 kehtestatud piirangut, et maksed ei tohi ületada 80 % rakenduskava algselt kinnitatud abisummast, ei kohaldata.

3. Sõltumatud tootjad esitavad artikli 5 lõigetes 4 ja 5 osutatud olukorras taotluse saada ELi toetust liikmesriigi pädevale asutusele 11. juuliks 2011. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse 30. juuniks 2011.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotlusele saada ELi toetust lisatakse täiendavad dokumendid, milles näidatakse ära taotletava toetuse summa, ja tehakse kirjalik kinnitus, et taotleja ei ole käesoleva määruse alusel toetuskõlblikuna käsitatavate toimingute eest saanud muud ELi ega riiklikku toetust ega kindlustuspoliisi alusel hüvitist.

5. Liikmesriigi pädevad asutused ei tee makseid enne, kui artikli 7 lõikes 3 sätestatud koefitsient on kehtestatud. Liikmesriigid tagavad, et kõik käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud maksed tehakse hiljemalt 15. oktoobriks 2011.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

(3) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

I LISA

A OSA

Artikli 4 lõikes 3 osutatud turult kõrvaldamise toetuse maksimumsummad

Artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted	Maksimumtoetus (eurot/100 kg)
Salat ning kähar endiivia ja eskariool	15,5
Kurk	9,6
Paprika	17,8
Kabatšokk	11,8

B OSA

Artikli 4 lõikes 5 osutatud turult kõrvaldamise lisatoetuse maksimumsummad

Artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted	Maksimumtoetus (eurot/100 kg)
Tomat	33,2
Salat ning kähar endiivia ja eskariool	38,9
Kurk	24,0
Paprika	44,4
Kabatšokk	29,6

II LISA

Artikli 7 lõikes 1 osutatud vormid

TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA

Riik:		Kuupäev (1):
Toode (2)	Tootjaorganisatsioonid				Sõltumatud tootjad		ELi toetus kokku (EUR)
Toode (2)	Turult kõrvaldatav kogus (t)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 4 lõige 5)	ELi toetus rakendusfondi (EUR) (määruse 1580/2007 artikli 80 lõige 1 /määruse 543/2011 artikli 79 lõige 1 (3)	ELi toetus kokku (EUR)	Turult kõrvaldatav kogus (t)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 5 lõiked 3 ja 4)	ELi toetus kokku (EUR)
Kurk
Tomat
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk
Kokku

Esimese teate esitamise päeval täidetakse järgmine tabel:

Liikmesriigi poolt määruse 1580/2007 artikli 80 lõike 1 / määruse (EL) 543/2011 artikli 79 lõike 1 alusel määratud maksimaalne toetussumma:

	Liidu toetus (EUR / 100 kg)	Tootjaorg. toetus (EUR / 100 kg)
Kurk
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk

TEADE KORISTAMATA JÄTMISE KOHTA

Riik:		Kuupäev (4):
Toode (5)	Tootjaorganisatsioonid				Sõltumatud tootjad		ELi toetus kokku (EUR)
Toode (5)	Pindala (ha) (6)	ELi toetus rakendusfondi (EUR) (määruse 1580/2007 artikli 86 lõige / määruse 543/2011 artikli 85 lõige 4) (7)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 4 lõige 5)	ELi toetus kokku (EUR)	Pindala (ha) (6)	ELi toetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 5 lõige 5)	ELi toetus kokku (EUR)
Kurk
Tomat
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk
Kokku

Esimese teatise esitamise päeval täidetakse järgmine tabel:

Liikmesriigi poolt määruse 1580/2007 artikli 86 lõike 4 / määruse (EL) 543/2011 artikli 85 lõike 4 alusel määratud maksimaalne toetussumma:

	Avamaal		Kasvuhoones
	ELi panus (EUR/ha)	Tootjaorg. panus (EUR/ha)	ELi panus (EUR/ha)	Tootjaorg. panus (EUR/ha)
Tomat
Kurk
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk

(1) Iga nädala kohta täidetakse eraldi Exceli tabel (nädalate kohta, mil tehinguid ei toimu, jäetakse tabel tühjaks, eeldusel et asjaomane liikmesriik sellest eelnevalt teatab).

(2) Artikli 1 lõikes 1 määratletud tooted.

(3) Näitaja arvutamisel arvestatakse üksnes liidu panust, näiteks tomatite puhul 3,6325 eurot / 100 kg.

(4) Iga nädala kohta täidetakse eraldi Exceli lehel (nädalate kohta, mil tehinguid ei Toot toimu, jäetakse tabel tühjaks, eeldusel et asjaomane liikmesriik sellest eelnevalt teatab).

(5) Artikli 1 lõikes 1 määratletud tooted.

(6) Kui tootmisalalt on juba kaubanduslikku toodangut koristatud, võetakse näitaja puhul hinnanguliselt arvesse koristamata pindala.

(7) Näitaja puhul võetakse arvesse üksnes ELi panust.

III LISA

Artikli 7 lõikes 2 osutatud vormid

TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA

Riik:		Kuupäev:				26. mai – 30. juuni 2011
Toode (1)	Tootjaorganisatsioon				Sõltumatud tootjad		ELi Toetus Kokku (EUR)
Toode (1)	Turult kõrvaldatud kogus kokku (t)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 4 lõige 5)	ELi toetus rakendusfondi (EUR) (määruse 1580/2007 artikli 80 lõige 1 / määruse 543/2011 artikli 79 lõige 1) (2)	ELi Toetus Kokku (EUR)	Turult kõrvaldatud kogus kokku (t)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 5 lõiked 3 ja 4)	ELi Toetus Kokku (EUR)
Kurk
Tomat
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk
Kokku

TEADE SAAGI KORISTAMATA JÄTMISE KOHTA

Riik:		Kuupäev:				26. mai – 30. juuni 2011
Toode (3)	Tootjaorganisatsioonid				Sõltumatud tootjad		ELi Toetus Kokku (EUR)
Toode (3)	Pindala (ha) (4)	ELi toetus rakendusfondi (EUR) (määruse 1580/2007 artikli 86 lõige 4 / määruse 543/2011 artikli 85 lõige 4) (5)	ELi lisatoetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 4 lõige 5)	ELi Toetus Kokku (EUR)	Pindala (ha) (4)	ELi toetus (EUR) (käesoleva määruse artikli 5 lõige 5)	ELi Toetus Kokku (EUR)
Kurk
Tomat
Salat ja endiivid
Paprika
Kabatšokk
Kokku

(1) Artikli 1 lõikes 1 määratletud tooted.

(2) Näitaja arvutamisel arvestatakse üksnes liidu panust, näiteks tomatite puhul 3,6325 eurot / 100 kg.

(3) Artikli 1 lõikes 1 määratletud tooted.

(4) Kui tootmisalalt on juba kaubanduslikku toodangut koristatud, võetakse näitaja puhul hinnanguliselt arvesse koristamata pindala.

(5) Näitaja arvutamisel võetakse arvesse üksnes ELi panust.

18.6.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 160/90

KOMISJONI OTSUS,

17. juuni 2011,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS-GHØØ2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud kaupu

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 4177 all)

(Ainut saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/354/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bayer CropScience AG esitas 18. jaanuaril 2008 Madalmaade pädevale asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 taotluse puuvilla GHB614 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka puuvilla GHB614 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turuleviimist muu puuvillaga samal otstarbel, välja arvatud selle viljelemise otstarbel. Seega sisaldab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) III ja IV lisas nõutud andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi. Taotlus sisaldab ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohast keskkonnamõjude seirekava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 10. märtsil 2009 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Arvamuses on selgitatud, et puuvill GHB614 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale sama ohutu kui geneetiliselt muundamata puuvill. Seega on arvamuses tehtud järeldus, et on vähe tõenäoline, et taotluses kirjeldatud puuvilla GHB614 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (edaspidi „tooted”) mõjuksid kavandatud kasutusviiside puhul inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale kahjulikult (3). Toiduohutusamet võttis oma arvamuse esitamisel arvesse kõiki liikmesriikide küsimusi ja kaalutlusi, mis olid tõstatatud riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4.

(4)

Toiduohutusamet leidis eelkõige, et välja arvatud lisatud tunnuse osas, on puuvill GHB614 koostiselt ja põllumajanduslikult samaväärne geneetiliselt muundamata puuvillaga ja muude tavapäraste puuvillasortidega, selle molekulaarne iseloomustus ei sisaldanud teavet geneetilise muundamise ettekavatsemata mõju kohta ning seega ei ole vaja viia läbi loomade ohutust käsitlevaid edasisi uuringuid kogu toidu/sööda puhul (nt 90-päevane mürgisuse uuring rottidel).

(5)

Toiduohutusamet on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusviisiga. Toiduohutusamet soovitas seoses puuvillaseemnete füüsikaliste omaduste ja transpordiviisidega siiski, et üldise järelevalve all kehtestataks erimeetmed metsiku puuvilla esinemise aktiivseks seireks piirkondades, kus seemned tõenäoliselt levivad ja taimed kasvavad.

(6)	Et kirjeldada järelevalvenõudeid üksikasjalikumalt ja võtta arvesse toiduohutusameti soovitust, muudeti taotleja esitatud seirekava. Lisati erimeetmed, et piirata seemnete kadu ja levikut ning vältida puuvilla juhuslike levialade teket.

(7)	Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba kõnealuste toodete turuleviimiseks.

(8)	Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(9)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole puuvilla GHB614 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antava loa piires, peab loataotluses käsitletava GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete (v.a toit ja sööt) märgistusel olema selgelt märgitud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete märgistamise nõuded. Kõnealuse määruse artikli 4 lõigetes 1–5 on sätestatud jälgitavusnõuded GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete puhul ning artiklis 5 on sätestatud jälgitavusnõuded GMOdest toodetud toidu ja sööda puhul.

(11)

Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded keskkonnamõjude seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Tulemused esitatakse vastavalt komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/770/EÜ, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule viidavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (6). Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turuleviimise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda kasutamise üle, ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide/keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(12)	Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleb kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1829/2003.

(13)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (7) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(14)	Taotlejaga on käesolevas otsuses sätestatud meetmete asjus nõu peetud.

(15)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei esitanud arvamust oma esimehe kehtestatud tähtaja jooksul ja seetõttu esitas komisjon nõukogule neid meetmeid käsitleva ettepaneku. Kuna 17. märtsi 2011. aasta istungil ei jõutud nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsuseni ei otsuse poolt ega vastu ning nõukogu märkis, et on asja menetlemise lõpetanud, peab kõnealused meetmed vastu võtma komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geneetiliselt muundatud organism ja kordumatu tunnus

Geneetiliselt muundatud puuvillale (Gossypium hirsutum) GHB614, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse lisa punktis b, antakse määruse (EÜ) nr 65/2004 kohane kordumatu tunnus BCS-GHØØ2-5.

Artikkel 2

Loa andmine

Vastavalt käesolevas otsuses kirjeldatud tingimustele on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõike 2 ja artikli 16 lõike 2 tähenduses lubatud järgmised tooted:

a)	puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

b)	puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad puuvilla BCS-GHØØ2-5 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud puuvilla, kuid ei viljelda.

Artikkel 3

Märgistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „puuvill”.

2. Artikli 2 punktides b ja c nimetatud puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peab olema märge „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

Artikkel 4

Keskkonnamõjude seire

1. Loa omanik tagab käesoleva otsuse lisa punktis h sätestatud keskkonnamõjude seirekava koostamise ja rakendamise.

2. Loa omanik esitab komisjonile aastaaruanded vastavalt otsusele 2009/770/EÜ seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 5

Ühenduse register

Käesoleva otsuse lisas esitatud teave kantakse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 28 sätestatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse.

Artikkel 6

Loa omanik

Loa omanik on Bayer CropScience AG.

Artikkel 7

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kümne aasta jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Bayer CropScience AG-le, Alfred-Nobel-Str. 50, 40789 Monheim am Rhein, Saksamaa.

Brüssel, 17. juuni 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(3) http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2006-020

(4) ELT L 10, 16.1.2004, lk 5.

(5) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(6) ELT L 275, 21.10.2009, lk 9.

(7) ELT L 287, 5.11.2003, lk 1.

LISA

a) Taotleja ja loa omanik

Nimi	:	Bayer CropScience AG
Aadress	:	Alfred-Nobel-Straße 50, 40789 Monheim am Rhein, Germany

b) Toodete nimetus ja kirjeldus

1)	Puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud toit ja toidu koostisosad;

2)	puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

3)	muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad puuvilla BCS-GHØØ2-5 või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud puuvilla, kuid ei viljelda.

Geneetiliselt muundatud puuvill BCS-GHØØ2-5 (Gossypium hirsutum), mida on taotluses kirjeldatud, sisaldab valku 2mEPSPS, mis annab vastupidavuse herbitsiidi glufosinaatammoonium suhtes.

c) Märgistamine

1)	Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistuse erinõuete kohaldamisel tuleb organismi nimetuseks märkida „puuvill”.

2)	Käesoleva otsuse artikli 2 punktides b ja c nimetatud puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistusel ja nende toodete saatedokumentides peab olema märge „ei ole ette nähtud viljelemiseks”.

d) Avastamismeetod

—	Puuvilla BCS-GHØØ2-5 sisalduse määramine polümeraasi ahelreaktsioonil põhineval muundorganismispetsiifilisel meetodil, kordistatud toote mõõtmisega igas tsüklis;

—	seemnete puhul valideerinud määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel asutatud ühenduse referentlabor; avaldatud veebilehel http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/statusofdoss.htm;

—	etalonained: AOCS 1108-A ja 0306-A, kättesaadavad American Oil Chemists Society veebisaidil http://www.aocs.org/tech/crm/.

e) Kordumatu tunnus

BCS-GHØØ2-5

f) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli II lisa alusel nõutav teave

Bioohutuse teabevõrgustik, kande identifikaator: vt [täidetakse pärast teatavakstegemist].

g) Toodete turuleviimise, kasutamise või käitlemise tingimused või piirangud

Ei ole nõutud.

h) Seirekava

Direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohane keskkonnamõjude seirekava

[Link: kava on avaldatud Internetis]

i) Turustamisjärgse järelevalve nõuded toidu kasutamisel inimtoiduna

Ei ole nõutud.

Märkus: aja jooksul võib tekkida vajadus muuta linke asjaomastele dokumentidele. Kõnealused muudatused tehakse üldsusele teatavaks geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registri ajakohastamisel.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.160.est
Euroopa Liidu Teataja		L 160

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 18. juuni 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/349/EL
	*	Nõukogu otsus, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga	1
		Protokoll mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega	3
		2011/350/EL
	*	Nõukogu otsus, 7. märts 2011, Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega	19
		Protokoll, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega	21
		2011/351/EL
	*	Nõukogu otsus, 7. märts 2011, protokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme	37
		Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme	39
	*	Teade Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, jõustumise kohta	50
	*	Teatis, mis käsitleb Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) jõustumist	50
	*	Teatis, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule (mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) lisatud Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli jõustumist Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel	51
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 583/2011, 9. juuni 2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisas esitatud maksejõuetusmenetluste, likvideerimismenetluste ja likvideerijate loetelu ning kodifitseeritakse nimetatud määruse A, B ja C lisa	52
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 584/2011, 17. juuni 2011, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Grana Padano (KPN)]	65
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 585/2011, 17. juuni 2011, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektoris ajutised erakorralised toetusmeetmed	71
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 586/2011, 17. juuni 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	80
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 587/2011, 17. juuni 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	82
		OTSUSED
		2011/352/EL
	*	Nõukogu otsus, 9. juuni 2011, Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Liechtensteini Vürstiriigis	84
		2011/353/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. juuni 2011, millega kehtestatakse liidu rahaline toetus kulutuste jaoks, mis on tehtud seoses linnugripi vastu võitlemiseks Saksamaal 2007. aastal võetud erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4161 all)	88
		2011/354/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. juuni 2011, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 viia turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 (BCS-GHØØ2-5) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud kaupu (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4177 all) ( 1 )	90

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	57,8
	MK	31,8
	TR	54,0
	ZZ	47,9
0707 00 05	TR	97,3
0707 00 05	ZZ	97,3
0709 90 70	TR	111,4
0709 90 70	ZZ	111,4
0805 50 10	AR	65,2
	BR	40,6
	TR	76,6
	ZA	100,1
	ZZ	70,6
0808 10 80	AR	90,6
	BR	79,3
	CL	84,5
	CN	80,6
	NZ	97,4
	UY	98,4
	ZA	85,5
	ZZ	88,0
0809 10 00	TR	158,2
0809 10 00	ZZ	158,2
0809 20 95	TR	385,5
	XS	175,4
	ZZ	280,5

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	47,19	0,00
1701 11 90 (1)	47,19	0,75
1701 12 10 (1)	47,19	0,00
1701 12 90 (1)	47,19	0,45
1701 91 00 (2)	50,08	2,45
1701 99 10 (2)	50,08	0,00
1701 99 90 (2)	50,08	0,00
1702 90 95 (3)	0,50	0,22