31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooniga, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 94/69/EÜ (3), püütakse stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris tasemel, millega välditaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks ei tohiks maapinna keskmise temperatuuri tõus maailmas võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljandast aruandest ilmneb, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peab kasvuhoonegaaside heide saavutama maailmas oma kõrgtaseme 2020. aastaks. Euroopa Ülemkogu võttis 8.–9. märtsil 2007 toimunud kohtumisel kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduses kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja 30 % tingimusel, et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavad heitkoguste vähendamise kohustused ning majanduslikult arenenumad arengumaad annavad panuse vastavalt oma võimalustele.

(2)

2009. aastal vaatas komisjon läbi liidu säästva arengu strateegia, keskendudes säästva arengu valdkonna kõige pakilisematele probleemidele, nagu transport, kliimamuutus, rahvatervis ja energia säästmine.

(3)

Heitkoguste vajaliku vähendamise saavutamiseks tuleks poliitikat ja meetmeid rakendada liikmesriikide ja liidu tasandil kõigis liidu majandussektorites, mitte ainult tööstus- ja energeetikasektoris. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) (4) on ette nähtud vähendada heitkoguseid keskmiselt 10 % võrreldes 2005. aasta tasemega sektorites, mida ei hõlma ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (5), sealhulgas maanteetranspordisektoris. Maanteetranspordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaase õhku paiskav sektor liidus ja sellega seotud heited, sealhulgas väikeste tarbesõidukite heited, suurenevad jätkuvalt. Kui maanteetranspordi heited suurenevad jätkuvalt, õõnestab see oluliselt teistes sektorites kliimamuutuse vastu võitlemisel tehtavate jõupingutuste tulemusi.

(4)

Liidu sihttasemed uute maanteesõidukite puhul annavad tootjatele suurema plaanimiskindluse ja paindlikkuse CO2-heite vähendamise nõuete järgimiseks, kui oleks võimalik heite vähendamise erinevate siseriiklike eesmärkidega. Heitenormide kehtestamisel on oluline arvesse võtta nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtjatel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mida saadakse tänu innovatsiooni soodustamisele ning energiatarbimise ja kütusekulude vähenemisele.

(5)

Euroopa autotööstuse konkurentsivõime tõstmiseks tuleks kasutada selliseid stimuleerimissüsteeme nagu ökoinnovatsiooni korvamine ja erisoodustuste tegemine.

(6)

Komisjon rõhutas oma 7. veebruari 2007. aasta teatises „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused” ning teatises „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik (CARS21)”, et ilma täiendavate meetmeteta ei õnnestu 2012. aastaks saavutada ühenduse eesmärki, milleks uute sõiduautode puhul on keskmine heitetase 120 g CO2/km.

(7)

Kõnealustes teatistes tehti ettepanek tervikliku lähenemisviisi kohta, et saavutada ühenduses registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite puhul 2012. aastaks keskmine CO2-heite tase 120 g CO2/km, keskendudes kohustuslikule CO2-heite vähendamisele, et saavutada eesmärk – uute sõidukite puhul keskmine heitetase 130 g CO2/km – sõidukite mootoritehnoloogia parandamise abil ning CO2-heite vähendamine veel 10 g CO2/km või samaväärse koguse võrra, kui see on tehniliselt vajalik, muude tehnoloogiliste täiustuste abil, sh väikeste tarbesõidukite kütusesäästlikkuse parandamisega.

(8)

Väikeste tarbesõidukitega seotud heite eesmärkide rakendamise sätted peaksid olema kooskõlas õigusraamistikuga, millega rakendatakse uute sõiduautodega seotud heite eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (6).

(9)

Õigusraamistik, mille eesmärk on saavutada uute väikeste tarbesõidukite heite keskmised sihttasemed, peaks tagama, et kõnealused sihttasemed on konkurentsi seisukohast neutraalsed ning sotsiaalselt võrdsed ja säästvad ning nende puhul arvestatakse erinevaid Euroopa autotootjaid ja välditakse nende konkurentsi põhjendamatuid moonutusi. Õigusraamistik peaks olema kooskõlas üldise eesmärgiga saavutada liidus heite vähendamise sihttasemed ja seda peaksid täiendama muud kasutamisega seotud meetmed, näiteks diferentseeritud auto- ja energiamaksud või väikeste tarbesõidukite kiirust piiravad meetmed.

(10)

Selleks et säilitada väikeste tarbesõidukite turu mitmekesisus ja võime rahuldada tarbijate eri vajadusi, tuleks väikeste tarbesõidukite CO2-heite sihttasemed kindlaks määrata lineaarselt vastavalt sõiduki nn kasulikkusele. Kasulikkuse kirjeldamiseks sobiv parameeter on sõiduki mass, kuna see on praeguste heidetega vastavuses ning sellest tulenevalt annab realistlikumad ja konkurentsi seisukohast neutraalsed sihttasemed. Pealegi on andmed sõidukite massi kohta kergesti kättesaadavad. Tuleks koguda andmeid teiste kasulikkust määravate parameetrite kohta, näiteks sõiduki katteala (keskmine rööbe korda teljevahe) ja nimikoormus, et hõlbustada kasulikkusel põhineva lähenemisviisi hindamist pikemas perspektiivis.

(11)

Käesoleva määrusega edendatakse aktiivselt ökoinnovatsiooni ja võetakse arvesse edasisi tehnoloogilisi arengutendentse, tänu millele suureneb Euroopa autotööstuse pikaajaline konkurentsivõime ja luuakse rohkem kvaliteetseid töökohti. Selleks et komisjon saaks süstemaatiliselt hinnata ökoinnovatsiooniga kaasnevat heite vähendamist, peaks ta kaaluma võimalust lisada ökoinnovatsioonimeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (7) artikli 14 lõike 3 kohaste katsemenetluste läbivaatamisele, võttes arvesse sellise lisamise tehnilist ja majanduslikku mõju.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/94/EÜ (milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel) (8) nõutakse juba praegu, et sõiduautode reklaammaterjalides esitataks lõppkasutajale ametlikud andmed sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta. Komisjon on oma 26. märtsi 2003. aasta soovituses 2003/217/EÜ (direktiivi 1999/94/EÜ reklaammaterjale käsitlevate sätete muudele meediavaldkondadele kohaldamise kohta) (9) tõlgendanud seda nii, et see hõlmab ka reklaami. Direktiivi 1999/94/EÜ kohaldamisala tuleks seetõttu laiendada väikestele tarbesõidukitele, nii et kõigi väikeste tarbesõidukite reklaamimisel tuleks hiljemalt 2014. aastaks energia- või hinnaalase teabe avaldamisel esitada lõppkasutajale ametlikud andmed sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta.

(13)

Võttes arvesse, et pärast käesoleva määruse jõustumist turule toodavate väga väikese CO2-heitega sõidukite esimese põlvkonna tehnoloogialahendustega seotud teadus- ja arendustegevuskulud ning ühe ühiku tootmiskulud on väga suured, püütakse käesoleva määrusega ajutiselt kiirendada ja lihtsustada korda, mis käsitleb eriti väikese CO2-heitega sõidukite toomist liidu turule nende turustamise algjärgus.

(14)

Teatavate alternatiivkütuste kasutamine võib aidata CO2-heidet kogu olelusringi kestel oluliselt vähendada. Seepärast lisatakse käesolevasse määrusesse erisätted, mille eesmärk on veelgi edendada teatavate alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite toomist liidu turule.

(15)

Kütusekulu mõõtmise ja vastavate andmete kogumise parandamiseks tuleks komisjonil hiljemalt 1. jaanuariks 2012 kaaluda asjaomaste õigusaktide muutmist nii, et neis kohustatakse tootjaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (10) II lisas määratletud N1-kategooria sõidukite tüübikinnituse taotlemiseks paigaldama kõigile sõidukitele kütusekulumõõdikud.

(16)

Selleks et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 443/2009 ja vältida kuritarvitamisi, tuleks sihttaset kohaldada liidus esimest korda registreeritud uute väikeste tarbesõidukite suhtes, mis ei ole varem väljaspool liitu registreeritud, välja arvatud piiratud aja jooksul.

(17)

Direktiiviga 2007/46/EÜ on kehtestatud ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid tüübikinnituse andmiseks kõigile selle reguleerimisalasse kuuluvatele uutele sõidukitele. Käesoleva määruse rakendamise eest vastutav asutus peaks olema sama asutus, kes vastutab direktiivi 2007/46/EÜ kohaselt kõigi tüübikinnitusmenetluse aspektide eest ning toodangu vastavuse tagamise eest.

(18)

Tootjal peaks olema võimalus otsustada, kuidas ta käesoleva määruse kohase sihttaseme saavutab, ja tal peaks olema lubatud saavutada keskmine CO2-heite tase kõikide tema uute sõidukite jaoks kokku, mitte iga üksiku sõiduki puhul. Seepärast peaks tootja tagama, et kõigi selliste liidus registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine eriheite tase, mille eest tootja vastutab, ei ületa selliste sõidukite jaoks kehtestatud keskmist heite sihttaset. Ülemineku hõlbustamiseks tuleks kõnealune nõue kehtestada järk-järgult ajavahemikus 2014. aastast kuni 2017. aastani. See on kooskõlas määruses (EÜ) nr 443/2009 esitatud tähtaegade ja järkjärgulise üleminekuperioodi kestusega.

(19)

Selle tagamiseks, et sihttasemed kajastavad väike- ja nišitootjate eripära ja on kooskõlas tootja vähendamisvõimalustega, tuleks kõnealustele tootjatele kehtestada alternatiivsed heite vähendamise sihttasemed, mille puhul võetakse arvesse konkreetse tootja sõidukite tehnilisi võimalusi seoses CO2 eriheite vähendamisega ja mis on vastavuses asjaomaste turusegmentide näitajatega. See erand tuleks kaasata I lisas sätestatud eriheite sihttasemete läbivaatamisse, mis tuleks lõpule viia hiljemalt 2013. aasta alguseks.

(20)

Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamist käsitleva liidu strateegiaga kehtestati terviklik lähenemisviis, millega püütakse saavutada liidu sihttase 120 g CO2/km 2012. aastaks ning samal ajal ka esitada pikemaajaline kava heite edasise vähendamise kohta. Määruses (EÜ) nr 443/2009 on kõnealust pikemaajalist kava arvesse võetud ja kehtestatud uute autode keskmiseks heitetasemeks 95 g CO2/km. Selleks et tagada kooskõla kõnealuse lähenemisviisiga ja ettevõtjatele plaanimiskindlus, tuleks kehtestada väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite pikaajaline sihttase, mis tuleb saavutada 2020. aastal.

(21)

Selleks et tagada tootjatele paindlikkus käesoleva määruse kohaste heite sihttasemete saavutamisel, võivad tootjad avatud, selgel ja mittediskrimineerival alusel kokku leppida heiteühenduse moodustamises. Heiteühenduse moodustamise korral tuleks üksikute tootjate sihttasemed asendada ühise sihttasemega, mille ühenduse liikmed peaksid saavutama koos.

(22)

Komplekteeritud sõidukite CO2 eriheide tuleks eraldada baassõidukite tootjale.

(23)

Komplekteeritud sõidukite CO2-heite ja kütusesäästlikkuse näitajate representatiivsuse tagamiseks peaks komisjon tegema ettepaneku erimenetluse kehtestamiseks ja vajaduse korral kaaluma tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide läbivaatamist.

(24)

Käesoleva määruse kohastest sihttasemetest kinnipidamise tagamiseks on vajalik töökindel vastavuse tagamise mehhanism.

(25)

Uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheidet mõõdetakse liidus ühtlustatult vastavalt määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud metoodikale. Kavast tuleneva halduskoormuse vähendamiseks tuleks nõuetele vastavust mõõta, tuginedes liikmesriikide kogutud ja komisjonile edastatud andmetele liidus registreeritud uute sõidukite kohta. Vastavuse hindamiseks kasutatavate andmete asjakohasuse tagamiseks tuleks võimaluste piires ühtlustada kõnealuste andmete kogumise ja esitamise eeskirjad.

(26)

Direktiiviga 2007/46/EÜ nõutakse, et tootjad peavad igale uuele väikesele tarbesõidukile andma välja vastavustunnistuse ja et liikmesriigid võivad uue väikese tarbesõiduki registreerimist ja kasutuselevõttu lubada ainult juhul, kui kõnealusel sõidukil on kehtiv vastavustunnistus. Liikmesriikide kogutavad andmed peaksid vastama tootja poolt uuele väikesele tarbesõidukile väljaantud vastavustunnistusele ja põhinema ainult sellel dokumendil. Vastavustunnistuste andmete jaoks tuleks luua liidu standardandmebaas. Seda tuleks kasutada ühtse allikana, mis võimaldab liikmesriikidel lihtsamalt hallata oma registreerimisandmeid uute sõidukite registreerimisel.

(27)

Tootjate kinnipidamist käesoleva määruse kohastest sihttasemetest tuleks hinnata liidu tasandil. Tootja, kelle puhul CO2 eriheite keskmine tase ületab käesoleva määrusega lubatud taset, peaks alates 2014. aasta 1. jaanuarist iga kalendriaasta kohta tasuma ülemäärase heite maksu. Maksu summa peaks sõltuma sellest, mil määral tootja heite sihttaset ületas. Kooskõla tagamiseks peaks maksusüsteem olema analoogne määruses (EÜ) nr 443/2009 sätestatud süsteemiga. Ülemäärase heite maksude summad peaksid Euroopa Liidu üldeelarves kajastuma tuluna.

(28)

Arvestades käesolevas määruses sätestatud eesmärki ja menetlusi, ei tohiks siseriiklikes meetmetes, mille liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193, sätestada täiendavaid ega karmimaid karistusi tootjatele, kes ei järgi käesolevas määruses sätestatud sihttasemeid.

(29)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu konkurentsieeskirjade täielikku kohaldamist.

(30)

Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tuleks kaaluda uusi meetodeid, eelkõige vastava sõltuvuskõvera korrigeerimist, kasulikkuse parameetrit ja ülemäärase heite maksu kava.

(31)

Maanteesõidukite kiirusel on suur mõju nende kütusetarbimisele ja CO2-heitele. Lisaks võib väikeste tarbesõidukite kiiruse piirangute puudumise korral tekkida konkurents seoses maksimumkiirusega, mille tulemuseks võivad olla ülemõõdulised jõuseadmed ja ebatõhusus aeglasemal töörežiimil. Seepärast on asjakohane uurida, kuivõrd otstarbekas on laiendada nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/6/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses) (11) reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid väikesi tarbesõidukeid.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige üksikasjalikud eeskirjad keskmiste heitkoguste üle järelevalve teostamiseks ja vastava aruandluse korraldamiseks, nimelt keskmiste heitkogustega seotud andmete kogumise, registreerimise, esitamise, ülekandmise, arvutamise ja edastamise kohta, ning II lisas sätestatud nõuete kohaldamiseks, samuti üksikasjalik kord ülemäärase heite maksu sissenõudmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise menetluse korraldus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (12).

(33)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas kehtestatud seire- ja aruandlusnõudeid, arvestades käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi, kohandada I lisas toodud näitajat M0 vastavalt uute väikeste tarbesõidukite keskmisele massile eelnenud kolme kalendriaasta jooksul, kehtestada erandite lubatavuse kriteeriumide tõlgendamise eeskirju, eranditaotluste sisu ja CO2 eriheite piiramise kavade sisu ja hindamist reguleerivad eeskirjad ning muuta I lisas esitatud valemeid nii, et need kajastaksid CO2 eriheite mõõtmise regulatiivse katsemenetluse muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

ettevõtjad, kelle puhul tootjal on otseselt või kaudselt:

b)

ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on tootja suhtes punktis a loetletud õigused või volitused;

c)

ettevõtjad, kelle suhtes punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused;

d)

ettevõtjad, kelle suhtes tootjal koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused või volitused;

e)

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused või volitused kuuluvad ühiselt tootjale või ühele või mitmele punktides a–d osutatud temaga seotud ettevõtjale ja ühele või enamale kolmandale isikule.

—

70 % 2014. aastal,

—

75 % 2015. aastal,

—

80 % 2016. aastal,

—

100 % alates 2017. aastast.

—

3,5-le väikesele tarbesõidukile 2014. aastal,

—

3,5-le väikesele tarbesõidukile 2015. aastal,

—

2,5-le väikesele tarbesõidukile 2016. aastal,

—

1,5-le väikesele tarbesõidukile 2017. aastal,

—

1-le väikesele tarbesõidukile 2018. aastal.

a)

tootjad, kes moodustavad heiteühenduse;

b)

heiteühenduse juhatajaks määratud tootja, kes on heiteühenduse kontaktisik ja kes vastutab heiteühenduse suhtes artikli 9 kohaselt kohaldatava ülemäärase heite maksu maksmise eest;

c)

tõendid selle kohta, et heiteühenduse juhataja on suuteline täitma punktis b nimetatud kohustusi.

a)

CO2 eriheite keskmine tase;

b)

CO2 eriheite sihttase;

c)

registreeritud sõidukite koguarv.

a)

CO2 eriheite keskmise taseme eelmisel kalendriaastal;

b)

eriheite sihttaseme eelmisel kalendriaastal;

c)

erinevuse tootja eelmise kalendriaasta CO2 eriheite keskmise taseme ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahel.

a)

2014. aastast kuni 2018. aastani:

b)

alates 2019.

aastast: ülemäärane heide × 95 eurot × uute väikeste tarbesõidukite arv.

a)

tootja eriheite sihttase eelmisel kalendriaastal;

b)

tootja CO2 eriheite keskmine tase eelmisel kalendriaastal;

c)

erinevus tootja eelmise kalendriaasta CO2 eriheite keskmise taseme ja kõnealuse aasta eriheite sihttaseme vahel;

d)

kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite keskmine tase;

e)

kõigi liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite keskmine mass.

a)

ei kuulu seotud tootjate rühma või

b)

kuulub sellisesse seotud tootjate rühma, kelle poolt kokku valmistatud uusi väikesi tarbesõidukeid on liidus registreeritud vähem kui 22 000 kalendriaasta kohta, või

c)

kuulub seotud tootjate rühma, kuid tal on oma tootmisüksused ja projekteerimiskeskus.

a)

tootja nimi ja kontaktisik;

b)

tõendid selle kohta, et tootja vastab lõike 1 kohase erandi tegemise tingimustele;

c)

üksikasjalik teave tootja valmistatavate väikeste tarbesõidukite kohta, sealhulgas mass ja kõnealuste väikeste tarbesõidukite CO2 eriheite tasemed, ning

d)

eriheite sihttase, mis on kooskõlas tootja võimalustega vähendada heidet, sealhulgas majanduslike ja tehnoloogiliste võimalustega vähendada CO2 eriheidet ja võttes arvesse toodetava väikese tarbesõiduki tüübi turu eripära.

a)

tarnija või tootja peab olema vastutav innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisega saavutatud CO2-säästu eest;

b)

innovatiivsed tehnoloogialahendused peavad tõendatult vähendama CO2-heidet;

c)

innovatiivsed tehnoloogialahendused ei tohi kuuluda CO2 mõõtmise standardsesse katsetsüklisse ega kohustuslike sätete alla, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 1 osutatud täiendavatest meetmetest, mis vastavad vähendamisele 10 g CO2/km võrra, ega saa olla kohustuslikud muude liidu õigusaktide alusel.

—

viisid, kuidas saavutada 2020. aastaks pikaajaline sihttase 147 g CO2/km kulusäästlikult, kui mõjuhinnangu ajakohastatud tulemuste alusel kinnitatakse kõnealuse sihttaseme saavutatavus, ning

—

nimetatud sihttaseme rakendamise aspektid, sealhulgas ülemäärase heite maks.

31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/19

(1)

23. aprillil 2007 volitas nõukogu komisjoni alustama Korea Vabariigiga (edaspidi „Korea”) liidu ja selle liikmesriikide nimel läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle.

(2)

Need läbirääkimised on lõpule viidud ning vabakaubandusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) allkirjastati 6. oktoobril 2010, (2) Euroopa Parlament andis sellele oma nõusoleku 17. veebruaril 2011 (3) ning seda kohaldatakse vastavalt lepingu artiklile 15.10.

(3)

On vaja kehtestada lepingu teatavate kaitsemeetmeid käsitlevate sätete kohaldamise kord.

(4)

Tuleks määratleda lepingu artiklis 3.5 nimetatud mõisted „tõsine kahju”, „tõsise kahju oht” ja „üleminekuperiood”.

(5)

Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu nii suurenenud kogustes ja niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju liidu samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artiklis 3.1.

(6)

Kaitsemeetmeid peaks võtma lepingu artiklis 3.1 nimetatud vormis.

(7)

Lepingu kaasajastamine ja ülevaatamine ning vajadusel kaitsemeetmete kehtestamine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt.

(8)

Komisjon peaks üks kord aastas esitama aruande lepingu rakendamise ning kaitsemeetmete kohaldamise kohta.

(9)

Menetluse algatamise kohta tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt infot, sealhulgas kättesaadavaid tõendeid, impordis valitsevate suundumuste kohta, mis võivad tingida kaitsemeetmete kohaldamise vajaduse.

(10)

Usaldusväärne statistika kõikide Koreast liitu imporditavate toodete kohta on seetõttu äärmiselt oluline, et kindlaks teha, kas kaitsemeetmete kohaldamise tingimused on täidetud.

(11)

Mõningatel juhtudel võib ühte või mitmesse liikmesriiki koondunud impordi kasv kujutada olulist kahju või olulise kahju ohtu liidutööstusharule. Juhul kui toodete suurenenud import on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, võib komisjon kasutusele võtta eelneva järelevalve meetmed. Komisjon kaalub põhjalikult, kuidas määratleda uurimisalust toodet ning järelikult samasugust toodet valmistavat liidu tööstusharu viisil, mis näeb ette tõhusad õiguskaitsevahendid, austades samas täiel määral käesoleva määruse ja lepingu kriteeriume.

(12)

Kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis õigustavad menetluse algatamist, peaks komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas lepingu artikli 3.2 lõikega 2 ette nähtud teate.

(13)

Üksikasjalikud eeskirjad peaksid käsitlema uurimise algatamist, huvitatud isikute juurdepääsu kogutud teabele ja sellega tutvumist, asjaosaliste ärakuulamist ja nende võimalust esitada oma seisukohti, nagu on sätestatud lepingu artikli 3.2 lõikes 2.

(14)

Uurimise algatamisest peaks komisjon Koreale kirjalikult teatama ning Koreaga konsulteerima, nagu on ette nähtud lepingu artikli 3.2 lõikes 1.

(15)

Samuti on lepingu artiklite 3.2 ja 3.3 alusel vaja kehtestada tähtajad uurimise algatamiseks ja meetmete asjakohasust käsitleva otsuse tegemiseks, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.

(16)

Iga kaitsemeetme kohaldamisele peaks eelnema uurimine – tingimusel, et komisjonil lubataks lepingu artiklis 3.3 osutatud kriitilistes oludes kehtestada ajutised meetmed.

(17)

Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära tõsist kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks kindlaks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kehtivusaeg ning kehtestada erisätted nende meetmete pikendamiseks ja läbivaatamiseks, nagu on sätestatud lepingu artikli 3.2 lõikes 5.

(18)

Põhjalik järelevalve hõlbustab võimaliku uurimise algatamise või meetmete kehtestamise õigeaegset otsustamist. Seetõttu peaks komisjon alates lepingu kohaldamiskuupäevast regulaarselt jälgima importi ja eksporti tundlikes sektorites.

(19)

Vaja on kehtestada teatav menetluskord seoses lepingu päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli (edaspidi „päritolureeglite protokoll”) artikli 14 (Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine) kohaldamisega, et tagada selles sätestatud mehhanismide tulemuslik toimimine ning näha ette põhjalik teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega.

(20)

Kuna tollimaksude tagastamise piiramine on võimalik alles viie aasta möödumisel lepingu jõustumisest, võib osutuda vajalikuks võtta käesoleva määruse alusel kaitsemeetmeid liidu tootjatele tekkiva tõsise kahju või tõsise kahju tekkimise ohu puhuks, mis tekivad impordile tollimaksude tagastamise või selle tollimaksudest vabastamise tõttu. Sellise menetluse käigus peaks komisjon hindama kõiki asjakohaseid tegureid, mis on liidu tööstusharu seisukohast olulised, sh päritolureeglite protokolli artikli 14 lõikes 2.1 sätestatud tingimusi. Seetõttu peaks komisjon lepingu kohaldamiskuupäevast alates jälgima Korea statistikat tundlike sektorite osas, mida võib mõjutada tollimaksude tagastamine.

(21)

Komisjon peaks lepingu kohaldamiskuupäevast alates samuti äärmiselt hoolikalt jälgima Korea impordi ja ekspordi statistikaga seotud arengut, eriti tundlikes sektorites.

(22)

Liikmesriigid võivad viidata käesoleva määruse alusel vastuvõetud lõplikele kaitsemeetmetele oma taotlustes saada rahalist toetust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) (4).

(23)

Lepingu kahepoolse kaitseklausli rakendamine eeldab ühetaolisi tingimusi ajutiste ja lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmiseks, eelneva järelevalve meetmete kehtestamiseks ning uurimise lõpetamiseks ilma meetmeid võtmata. Komisjon peaks need meetmed vastu võtma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (5).

(24)

On otstarbekas, et järelevalve- ja ajutiste meetmete vastuvõtmiseks kasutatakse nõuandemenetlust, arvestades nende meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmisega. Kui meetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tuleks lubada komisjonil ajutised meetmed viivitamata vastu võtta.

(25)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult liidust või Koreast pärinevate toodete suhtes,

a)

asjaomasele tootele lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasise vähendamise peatamine või

b)

toote tollimaksumäära suurendamine tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

a)

esitatakse saadud teabe kokkuvõte ja nõutakse, et igasugune asjaomane teave tuleb edastada komisjonile;

b)

märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teavet esitada, et neid seisukohti ja seda teavet uurimise käigus arvesse võetaks;

c)

märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt artikli 5 lõikele 9.

31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/28

(1)

Liit on alates 1971. aastast teinud üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) raames arengumaadele kaubandussoodustusi. GSPd on rakendatud järjestikuste määrustega, millega kohaldatakse üldisi tariifseid soodustusi tavaliselt kolmeaastaste ajavahemike kaupa (edaspidi „skeem”).

(2)

Praegune skeem on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 732/2008 (2) ja seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2011. Käesolev määrus peaks tagama, et pärast seda kuupäeva skeemi kohaldamine jätkub.

(3)

Edaspidi skeemi tehtavad muudatused peaksid põhinema sellise uue määruse komisjoni ettepanekul (edaspidi „järgmine määrus”), milles tuleks arvesse võtta asjaolusid, mis mõjutavad määruse (EÜ) nr 732/2008 tõhusust sätestatud skeemi eesmärgi saavutamisel. Järgmises määruses peaksid olema muudatused, mida on vaja skeemi tõhusaks jätkumiseks. On tähtis, et komisjoni ettepanekus arvestataks 2010. aasta juulis saadud kaubandusstatistika andmeid 2009. aastat sisaldaval ajavahemikul toimunud ja skeemiga hõlmatud impordi kohta, sest 2009. aastal toimus rahvusvahelises kaubanduses järsk langus, sealhulgas arenguriikide kaubanduses. Samuti on tähtis kindlustada, et ettevõtjad ja soodustatud riigid saaksid aegsasti teate järgmise määrusega tehtavate muudatuste kohta. Seda arvestades ei ole määruse (EÜ) nr 732/2008 järelejäänud kohaldamisaeg komisjonile piisav ettepaneku koostamiseks ja seejärel järgmise määruse vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Siiski soovitakse tagada skeemi toimimise järjepidevus pärast 31. detsembrit 2011 nii kaua, kuni järgmine määrus on vastu võetud ja seda kohaldama hakatakse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtivust ei tohiks pikendada tähtajatult. Arvestades seda ja uue skeemi vastuvõtmise seadusandliku menetluse jaoks vajalikku aega, tuleks kõnealuse määruse kehtivust pikendada kuni 31. detsembrini 2013. Juhul kui järgmist määrust hakatakse kohaldama enne nimetatud kuupäeva, tuleks kehtivuse pikendamise tähtaega vastavalt lühendada.

(5)

Lisaks on vaja teha määruses (EÜ) nr 732/2008 mõned tehnilised muudatused, et tagada skeemi toimimise järjepidevus ja sidusus.

(6)

Arenguriigid, mis vastavad säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra (GSP+) abikõlblikkuse kriteeriumidele, peaksid saama kasutada kõnealuse erikorra kohaseid lisatollimaksusoodustusi, kui asjaomaste riikide 31. oktoobriks 2011 või 30. aprilliks 2013 esitatud taotluse põhjal otsustab komisjon kohaldada nende suhtes stimuleerivat erikorda alates vastavalt 15. detsembrist 2011 või 15. juunist 2013. Arenguriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse stimuleeriva erikorra kohaseid soodustusi vastavalt komisjoni 9. detsembri 2008. aasta otsusele 2008/938/EÜ nimekirja kohta soodustatud riikidest, kes vastavad nõukogu määruses (EÜ) nr 732/2008 sätestatud säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamise tingimustele, (3) ja 9. juuni 2010. aasta otsusele 2010/318/EÜ riikide kohta, mis võivad ajavahemikul 1. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 saada osa säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kohaldamisest, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 732/2008, (4) peaks jätkama asjaomase seisundi kohaldamist ka pärast praeguse korra pikendamist.

(7)

Määrust (EÜ) nr 732/2008 tuleks vastavalt muuta,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 8 lõike 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid:

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 10 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 32 lõikes 2 asendatakse sõnad: „31. detsembrini 2011” sõnadega „31. detsembrini 2013 või kuni järgmises määruses sätestatud kuupäevani, sõltuvalt sellest, kumb on varasem.”

31.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/30

(1)

Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise eksperdirühma, mis koostati komisjoni mandaadi alusel, 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks on vaja tugevdada Euroopa Liidu finantssektori järelevalveraamistikku. Selles soovitati oluliselt reformida järelevalve struktuuri. Eksperdirühm jõudis samuti järeldusele, et tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris, üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris ning üks väärtpaberisektoris), ning soovitas luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(2)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, rõhutades reitinguagentuuride järelevalve eripära.

(3)

Euroopa Ülemkogu soovitas oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, mis teevad koostööd kolme uue Euroopa järelevalveasutusega. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem peaks parandama liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustama piiriüleste kontsernide järelevalvet, luues selleks järelevalvekolleegiume, ning kehtestama ühtse Euroopa eeskirjade kogumiku, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantsturu osaliste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaksid olema järelevalvevolitused reitinguagentuuride puhul. Lisaks sellele peaks komisjon säilitama oma pädevuse tagada aluslepingute täitmine, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) VII jaotise I peatüki täitmine ühiste konkurentsieeskirjade osas vastavalt nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) asutati Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”).

(5)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevuse piirid tuleks selgelt kindlaks määrata, et finantsturu osalised teaksid, milline asutus on pädev reitinguagentuuride tegevusvaldkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (5) kohaselt tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele anda üldine pädevus reitinguagentuuride registreerimise ja registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalvega seotud küsimustes.

(6)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks liidus olema ainuvastutus reitinguagentuuride registreerimise ja järelevalve eest. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on delegeerinud teatavad ülesanded pädevatele asutustele, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jääma juriidiliselt vastutavaks. Pädevate asutuste juhid ja muu personal peaksid kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 olema Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves kaasatud otsustamisprotsessi, tegutsedes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve organite (nagu järelevalvenõukogu või sisekomiteed) liikmetena. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema ainuõigus sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid kolmandate riikide järelevalveasutustega. Neid koostöölepinguid tuleks kohaldada liikmesriikide pädevatele asutustele sellisel määral, mil nad osalevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustamisprotsessis või täidavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nimel ülesandeid.

(7)

Selle teabe läbipaistvusel, mida emitent annab määratud reitinguagentuuridele hinnatava finantsinstrumendi kohta, võib olla suur lisandväärtus turu toimimise ja investorite kaitse seisukohast. Seetõttu tuleks kaaluda, kuidas saaks kõige paremini suurendada kõikide finantsinstrumentide reitingute aluseks oleva teabe läbipaistvust. Esiteks võib sellise teabe avalikustamine teistele registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuuridele tugevdada reitinguagentuuride vahelist konkurentsi, sest see võib eelkõige suurendada omaalgatuslike reitingute arvu. Selliste omaalgatuslike krediidireitingute andmine peaks edendama rohkem kui ühe krediidireitingu kasutamist finantsinstrumendi kohta. Samuti peaks see aitama vältida eelkõige „emitent maksab” mudeli korral võimalikke huvide konflikte ja peaks parandama reitingute kvaliteeti. Teiseks võiks sellise teabe avalikustamine tervele turule anda investoritele paremad võimalused oma riskianalüüside koostamiseks, sest nad saavad oma hoolsuskohustuse puhul lähtuda sellest lisateabest. Selline avalikustamine võiks samuti vähendada reitinguagentuuride reitingutele tuginemist. Kõnealuste põhjapanevate eesmärkide saavutamiseks peaks komisjon neid küsimusi hindama sügavuti, kaaludes, millises ulatuses oleks asjakohane avalikustamise kohustust kohaldada, võttes arvesse kohalikele väärtpaberistamise turgudele avaldatavat mõju, jätkates dialoogi huvitatud isikutega, teostades järelevalvet turu ja seadusandlike suundumuste üle ning võttes arvesse teiste jurisdiktsioonide kogemusi. Tuginedes kõnealusele analüüsile peaks komisjon esitama asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Komisjoni hindamine ja ettepanekud peaksid võimaldama kindlaks määrata uued läbipaistvusalased kohustused viisil, mis teenib kõige paremini avalikku huvi ja on kõige paremini kooskõlas investorite kaitsega.

(8)

Kuna krediidireitinguid kasutatakse üle liidu, siis traditsiooniline eristamine päritoluriigi pädeva asutuse ja muude pädevate asutuste vahel ning järelevalve koordineerimine kolleegiumide poolt ei ole reitinguagentuuride järelevalve puhul kõige sobivam struktuur. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise järel ei ole sellise struktuuri säilitamine enam vajalik. Registreerimismenetlust tuleks seega tõhustada ning tähtaegu vastavalt lühendada.

(9)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks olema vastutav reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, kuid ta ei peaks vastutama krediidireitingute kasutajate järelevalve eest. Pädevad asutused, kes on valdkondlike õigusaktidega määratud vastutama krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondide), tööandjapensioni kogumisasutuste ja alternatiivsete investeerimisfondide järelevalve eest, peaksid seepärast jääma vastutavaks järelevalve teostamise eest krediidireitingute kasutamise üle nende finantseerimisasutuste ja üksuste poolt, kelle üle teostatakse järelevalvet liikmesriigi tasandil finantsteenuste muude direktiivide kohaldamise raames ja eesmärgil, ning krediidireitingute kasutamise eest prospektides.

(10)

Vaja on tõhusat vahendit ühtlustatud regulatiivsete tehniliste standardite kehtestamiseks, et hõlbustada määruse (EÜ) nr 1060/2009 igapäevast kohaldamist ning tagada investoritele ja tarbijatele kogu liidus võrdsed tingimused ja piisav kaitse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised ning seega on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamine.

(11)

Reitinguagentuuride valdkonnas peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitama komisjonile regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleks teavet, mille reitinguagentuur peab esitama registreerimistaotluses ja sertifitseerimistaotluses ja siis, kui hinnatakse tema süsteemset tähtsust finantsturgude stabiilsuse ja usaldusväärsuse seisukohast, ning sellise teabe esitamist (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood), mida reitinguagentuurid peavad avalikustama seoses krediidireitingute andmise meetodite vastavuse hindamisega määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pideva järelevalve eesmärgil reitinguagentuuridelt taotletavate perioodiliselt esitatavate reitinguandmete sisu ja vormiga. Kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 peaks komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitama, et anda neile siduv õigusjõud. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse võtma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee juba esitatud suuniseid ning neid ajakohastama, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab seda määruse (EÜ) nr 1060/2009 sisu arvestades asjakohaseks ja vajalikuks.

(12)

Valdkondades, kus regulatiivseid tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus esitada ja ajakohastada mittesiduvaid suuniseid määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaldamisega seotud küsimustes.

(13)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saama taotleda lihtteabenõude või otsusega reitinguagentuuridelt, reitinguagentuuride töötajatelt, hinnatavatelt ettevõtetelt, seotud kolmandatelt isikutelt, reitinguagentuuride tööülesandeid teostavatelt allhankijatest kolmandatelt isikutelt ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikutelt kogu vajalikku teavet. Viimane isikute rühm peaks hõlmama näiteks reitinguagentuuri töötajaid, kes ei ole otseselt seotud reitingute andmisega, kuid kellel võib tänu nende funktsioonile reitinguagentuuris olla olulist teavet konkreetse juhtumi kohta. Ettevõtjad, kes on reitinguagentuurile teenuseid osutanud, võivad ka kuuluda sellesse kategooriasse. Krediidireitinguid kasutavad ettevõtjad ei peaks sellesse kategooriasse kuuluma. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotleb sellist teavet lihtteabenõudega, siis ei ole isik, kellelt seda teavet taotletakse, kohustatud seda andma, kuid nõudele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav. Selline teave avalikustatakse viivitamatult.

(14)

Oma järelevalvevolituste tõhusaks kasutamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saama läbi viia uurimisi ja teha kohapealseid kontrolle.

(15)

Pädevad asutused peaksid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastama kogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt nõutava teabe ning tegema temaga koostööd. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused peaksid samuti tegema tihedat koostööd valdkondlike pädevate asutustega, kes teostavad järelevalvet määruse (EL) nr 1060/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjate üle. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks saama delegeerida liikmesriigi pädevale asutusele konkreetseid järelevalveülesandeid, näiteks kui järelevalveülesanne eeldab kohalike tingimustega seotud teadmisi ja kogemusi, mis on olemas pigem liikmesriigi tasandil. Võimalikud ülesanded, mida võib delegeerida, hõlmavad uurimisega seotud konkreetsete ülesannete ning kohapealsete kontrollide teostamist. Enne ülesannete delegeerimist peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega konsulteerima ülesannete delegeerimise üksikasjalike tingimuste osas, sealhulgas delegeeritava ülesande ulatuse, ülesande täitmise ajakava ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt saadava ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastatava vajaliku teabe küsimuses. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tasub pädevatele asutustele delegeeritud ülesannete täitmise eest vastavalt komisjoni poolt delegeeritud õigusaktina vastu võetud määrusele tasude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei tohiks delegeerida registreerimisotsuste tegemise pädevust.

(16)

Vaja on tagada, et pädevatel asutustel on võimalik taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrolliks, kas reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud, ning taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peataks krediidireitingute kasutamise, kui leitakse, et reitinguagentuur rikub tõsiselt ja pidevalt määrust (EÜ) nr 1060/2009. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks taotlust hindama ning võtma mis tahes asjakohase meetme.

(17)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks olema võimalus määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida reitinguagentuure lõpetama rikkumised, esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõutavat täielikku teavet või alluma uurimisele või kohapealsele kontrollile.

(18)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel peaks samuti olema võimalus määrata reitinguagentuuridele trahve, juhul kui reitinguagentuurid on tahtlikult või ettevaatamatusest rikkunud määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid. Trahvid tuleks kehtestada vastavalt rikkumise raskusastmele. Rikkumised tuleks liigitada kategooriatesse ning igale kategooriale tuleks ette näha konkreetsed trahvid. Konkreetse rikkumise puhul trahvi suuruse määramiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutama kaheastmelist meetodit, määrates kindlaks põhisumma ning muutes seda vajaduse korral teatavate koefitsientide alusel. Trahvi põhisumma määramisel tuleb arvesse võtta asjaomase reitinguagentuuri aastakäivet ning põhisummat suurendatakse või vähendatakse asjaomaste kohandamiskoefitsiendiga vastavalt käesolevale määrusele.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatakse raskendavate ja kergendavate asjaoludega seotud koefitsiendid, et anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vajalikud vahendid reitinguagentuuri rikkumise raskusastmega proportsionaalse karistuse määramiseks, võttes arvesse rikkumise toimepaneku asjaolusid.

(20)

Enne trahvi või perioodilise karistusmakse määramise otsuse vastuvõtmist peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve andma isikutele, kelle suhtes kohaldatakse karistust, võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende kaitseõigus.

(21)

Liikmesriikidele peaks jääma pädevus sätestada ja rakendada eeskirju, mis käsitlevad karistusi, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste ja muude ettevõtjate suhtes, kes rikuvad kohustust kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ainult neid krediidireitinguid, mille on andnud määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt registreeritud reitinguagentuurid.

(22)

Käesoleva määrusega ei tohiks luua pretsedenti, millega Euroopa järelevalveasutus määrab finantsturu osalistele või muudele ettevõtjatele rahalisi või mitterahalisi karistusi seoses muud liiki tegevusega.

(23)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hoiduma trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks- või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.

(24)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused, millega määratakse trahvid ja perioodilised karistusmaksed, peaksid olema täitmisele pööratavad ja täitmist peaksid reguleerima selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Tsiviilmenetluse normid ei tohiks hõlmata kriminaalmenetluse norme, kuid peaks olema võimalik, et nad hõlmavad haldusmenetluse norme.

(25)

Kui rikkumise on toime pannud reitinguagentuur, siis peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel olema õigus võtta erinevaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas, kuid mitte ainult, nõuda reitinguagentuurilt rikkumise lõpetamist, peatada krediidireitingute kasutamine regulatiivsetel eesmärkidel, ajutiselt keelata reitinguagentuuril krediidireitingute andmine ning äärmusliku meetmena tunnistada reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks, kui reitinguagentuur on tõsiselt või korduvalt rikkunud määrust (EÜ) nr 1060/2009. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks järelevalvemeetmete kohaldamisel võtma arvesse rikkumise laadi ja tõsidust ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Enne järelevalvemeetmeid käsitleva otsuse vastuvõtmist peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve andma isikutele, kelle suhtes karistust kohaldatakse, võimaluse esitada oma seisukohad, et tagada nende kaitseõigus.

(26)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja liikmesriikide põhiseaduslikes tavades. Seetõttu tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas selliste õiguste ja põhimõtetega, mis on seotud ajakirjandusvabadusega ja sõnavabadusega meedias ning selliste isikute, kes ei räägi menetluse keelt või ei saa sellest aru, õigusega suulisele ja kirjalikule tõlkele, mis on osa üldisest õigusest õiglasele kohtumõistmisele.

(27)

Õiguskindluse huvides on asjakohane kehtestada selged üleminekumeetmed toimikute ja töödokumentide üleandmiseks pädevatelt asutustelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

(28)

Reitinguagentuuri registreerimine pädeva asutuse poolt peaks kehtima kogu liidus pärast järelevalvepädevuse üleminekut pädevatelt asutustelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

(29)

Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et täpsustada või muuta kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku vastavuse hindamise kriteeriume, võtmaks arvesse arenguid finantsturgudel, et võtta vastu tasusid käsitlev määrus ning trahve ja perioodilisi karistusmakseid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning muuta määruse (EÜ) nr 1060/2009 lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil.

(30)

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama teabe ja vajalike dokumentide õigeaegse ja pideva edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel peaks olema võimalik seda ajavahemikku tõsiste kahtluste korral kolme kuu võrra pikendada. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks samuti olema võimalik teavitada teisi institutsioone oma kavatsusest vastuväiteid mitte esitada. Selline delegeeritud õigusaktide varajane heakskiitmine on asjakohane eelkõige siis, kui on tarvis kinni pidada tähtaegadest, näiteks põhiõigusaktis komisjonile seatud tähtaegadest delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

(32)

ELi toimimise lepingu artiklit 290 käsitlevas deklaratsioonis, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile, võttis konverents arvesse komisjoni kavatsust jätkata finantsteenuste valdkonnas delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel konsulteerimist liikmesriikide määratud asjatundjatega vastavalt oma väljakujunenud tavale.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1060/2009 raames isikuandmete töötlemisele.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1060/2009 eesmärgil isikuandmete töötlemise suhtes täies ulatuses.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua reitinguagentuuride tõhusa ja mõjusa järelevalveraamistiku loomine, usaldades liidus järelevalve teostamise reitinguagentuuride üle ühele järelevalveasutusele, reitinguagentuuridele üheainsa kontaktpunkti loomine ning reitinguagentuure käsitlevate eeskirjade järjepideva kohaldamise tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning järelevalve alla kuuluvate reitinguagentuuride üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2009 vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„p)   „pädevad asutused”– vastavalt artiklile 22 iga liikmesriigi määratud asutused;

q)   „valdkondlikud õigusaktid”– artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud liidu õigusaktid;

r)   „valdkondlikud pädevad asutused”– riikide pädevad asutused, kes on asjakohaste valdkondlike õigusaktidega määratud teostama järelevalvet krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), tööandjapensioni kogumisasutuste ja alternatiivsete investeerimisfondide üle.”

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 6 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Allhanked

Oluliste tööülesannete allhanke korras tellimine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet teostada järelevalvet selle üle, kas reitinguagentuur täidab käesoleva määruse kohaseid kohustusi.”

6)

Artikli 10 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Reitinguagentuur ei kasuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ega ühegi pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või asjaomane pädev asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või mis tahes krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.”

7)

Artikli 11 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Reitinguagentuur tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskandmekogus juurdepääsu oma varasematele tegevusandmetele, sealhulgas reitingute muutumise sagedusele, ning teabele varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Reitinguagentuur esitab kõnealusesse andmekogusse teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud standardvormil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.

3.   Reitinguagentuur esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas 31. märtsiks teabe I lisa E jao II osa punktis 2 sätestatud asjaolude kohta.”

8)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklid 15–21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Registreerimise taotlemine

1.   Reitinguagentuur esitab registreerimistaotluse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Taotlus sisaldab teavet II lisas sätestatud asjaolude kohta.

2.   Kui registreerimistaotluse esitab reitinguagentuuride kontsern, volitavad kontserni liikmed ühte kontserni liiget esitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotlused kogu kontserni nimel. Volitatud reitinguagentuur esitab iga kontserni liikme kohta teabe II lisas sätestatud asjaolude kohta.

3.   Reitinguagentuur võib esitada oma taotluse ükskõik millises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. Muu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning reitinguagentuuride ja nende töötajate vahel toimuva suhtluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled) (13), sätteid.

4.   20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks reitinguagentuuril tuleb esitada täiendav teave.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teinud kindlaks, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest reitinguagentuuri.

Artikkel 16

Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse läbi 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks reitinguagentuuri vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui reitinguagentuur:

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 45 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 60 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 17

Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab reitinguagentuuride kontserni registreerimistaotlused läbi 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, võttes aluseks nende reitinguagentuuride vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui kontserni kuuluv mis tahes reitinguagentuur:

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab 55 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teavitamisest, või kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis sellest 70 tööpäeva jooksul, vastu täielikult põhjendatud üksikotsuse kontserni iga reitinguagentuuri registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 18

Reitinguagentuuri registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine ja registreeritud reitinguagentuuride nimekirja avaldamine

1.   Viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomast reitinguagentuuri oma otsusest. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldub reitinguagentuuri registreerimisest või tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, põhjendab ta seda otsuses igakülgselt.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (14) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (15) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”), pädevaid asutusi ja valdkondlikke pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride nimekirja. Nimekirja ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist. Komisjon avaldab ajakohastatud nimekirja 30 päeva jooksul pärast selle ajakohastamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Registreerimis- ja järelevalvetasu

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud määrusele tasude kohta. Need tasud katavad täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mis on vajalikud reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.

2.   Komisjon võtab vastu tasude määruse. Nimetatud määrusega määratakse kindlaks eelkõige tasude liigid ja tasude sissenõudmise alused, tasude suurused, nende maksmise kord ja selliste kulutuste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt hüvitamise kord, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.

Reitinguagentuurilt võetav tasu katab kõik halduskulud ja on proportsionaalne asjaomase reitinguagentuuri käibega.

Komisjon võtab esimeses lõigus nimetatud tasude määruse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.

Artikkel 20

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, kui reitinguagentuur:

2.   Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomase reitinguagentuuri antud krediidireitinguid kasutatakse, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab asjaomase reitinguagentuuri registreerimise jätta kehtetuks tunnistamata, esitab ta täieliku põhjenduse.

3.   Registreerimise kehtetuks tunnistamise otsus jõustub koheselt kogu liidus ja selle puhul võetakse arvesse artikli 24 lõikes 4 sätestatud krediidireitingute kasutamise üleminekuperioodi.

II   PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE POOLT TEOSTATAV JÄRELEVALVE

Artikkel 21

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

1.   Ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et kohaldatakse käesolevat määrust.

2.   Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja ja ajakohastab suuniseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste ning valdkondlike pädevate asutuste vahelise koostöö kohta käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamisel, sealhulgas ülesannete delegeerimise korra ja üksikasjalike tingimuste osas.

3.   Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega välja ja ajakohastab suunised käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamiseks hiljemalt 7. juuniks 2011.

4.   Hiljemalt 2 jaanuar 2012 esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 10 järgmistes küsimustes:

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab igal aastal ja esimest korda hiljemalt 1. jaanuaril 2012 aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. See aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurides.

6.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igal aastal aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt käesoleva määruse kohaselt võetud järelevalvemeetmete ja määratud karistuste kohta, sealhulgas trahvid ja perioodilised karistusmaksed.

7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ning konsulteerib nende asutustega enne lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud suuniste väljaandmist ja ajakohastamist ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist.

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Järeltestimiskohustuse täitmise kontrollimine

1.   Käesoleva määruse alusel registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalve raames kontrollib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korrapäraselt artikli 8 lõike 3 täitmist.

2.   Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kontrolli raames ka järgmist:

11)

Artiklid 23–27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Krediidireitingute sisu ja metoodika mittemõjutamine

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, komisjon ega liikmesriigi mis tahes ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat.

Artikkel 23a

Artiklites 23b–23d osutatud pädevuste kasutamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 23b–23d antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladuse kohustus.

Artikkel 23b

Teabenõuded

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et reitinguagentuurid, krediidireitingualases tegevuses osalevad isikud, hinnatavad majandusüksused ja seotud kolmandad isikud, reitinguagentuuride tööülesandeid või tegevusi allhanke korras teostavad kolmandad isikud ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud isikud esitavad kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja talle käesoleva määrusega pandud kohustuste täitmiseks.

2.   Saates lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

3.   Nõudes teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

4.   Nõutud teabe esitavad asjaomaste isikute nimel lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isik, kellele teabenõue on suunatud, asub või elab.

Artikkel 23c

Üldised uurimised

1.   Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 23b lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:

2.   Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud volitatud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet menetluste kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 36a koostoimes III lisa II jao punktiga 8 sätestatud trahvidele, kui artikli 23b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3.   Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt.

4.   Aegsasti enne uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.

5.   Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6.   Lõikes 5 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

Artikkel 23d

Kohapealsed kontrollid

1.   Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha artikli 23b lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

2.   Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastuvõetud uurimisotsust ning neil isikutel on kõik artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.

3.   Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Aegsasti enne kontrollimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.

4.   Artikli 23b lõikes 1 osutatud isikud alluvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle algusaeg ning märgitakse artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Liidu Kohtu poolt. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.

5.   Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametnikke ja teisi volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti osaleda kohapealses kontrollis.

6.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 23c lõikes 1 sätestatud õigused nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel.

7.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

8.   Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse see eelnevalt. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

9.   Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise tõsiduse kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.

Artikkel 23e

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad

1.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaselt oma ülesandeid täites, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut lisas III nimetatud rikkumist, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve siseselt uurimise eest vastutava sõltumatu ametniku. Uurimise eest vastutav ametnik ei tohi olla seotud ega ole olnud seotud asjaomase reitinguagentuuri otsese või kaudse järelevalvega ega registreerimismenetlusega ja täidab oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogust sõltumatult.

2.   Uurimise eest vastutav ametnik uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute seisukohti, ning esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks on uurimise eest vastutav ametnik volitatud esitama teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viima läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 23c ja 23d. Uurimise eest vastutava ametniku volitustele laienevad artikli 23a nõuded.

Oma ülesannete täitmisel on uurimist teostaval ametnikul juurdepääs Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

3.   Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku uurimistulemuste esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule annab uurimise eest vastutav ametnik isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalused isikud on saanud võimaluse esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

4.   Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule teavitab uurimise eest vastutav ametnik sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma kolmandaid isikuid mõjutavat konfidentsiaalset teavet.

5.   Uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, siis pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklitele 25 ja 36c, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu III lisas nimetatud rikkumistest, mispuhul Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võtab artikli 24 kohaselt järelevalvemeetme ja määrab artikli 36a kohaselt trahvi.

6.   Uurimise eest vastutav ametnik ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

7.   Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise pädevuse teostamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel.

8.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asja kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise käigus, et on tõsiseid märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on omandanud res judicata jõu.

Artikkel 24

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed

1.   Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on toime pannud III lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või enama järgmistest otsustest:

2.   Lõikes 1 osutatud otsuste tegemisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu arvesse rikkumise laadi ja tõsidust ning järgmisi kriteeriume:

3.   Enne lõike 1 punktides a, b ja c osutatud otsuste tegemist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet.

4.   Pärast lõike 1 punktides a ja c osutatud otsuste tegemist võidakse krediidireitinguid jätkuvalt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu võib pikendada esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemikku kolme kuu võrra erakorralistel asjaoludel, mis on seotud võimaliku turuhäire või rahandusliku ebastabiilsusega, sealhulgas ka pärast Euroopa Pangandusjärelevalve või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastava taotluse saamist.

5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast reitinguagentuuri lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse pädevatele asutustele, valdkondlikele pädevatele asutustele, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta samuti asjaomase reitinguagentuuri kaebeõiguse, ning kui see on asjakohane, asjaolu, et otsus on edasi kaevatud, täpsustades samas, et kaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist, samuti asjaolu, et apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 25

Asjaomaste isikute ärakuulamine

1.   Enne artikli 24 lõike 1 kohase mis tahes otsuse tegemist annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2.   Menetluse ajal tagatakse täielikult isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

Artikkel 25a

Järelevalve ja artikli 4 lõike 1 jõustamise eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused (krediidireitingute kasutamine)

Valdkondlikud pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 järelevalve ja täitmise tagamise eest asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaselt.”

III   PEATÜKK

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE, PÄDEVATE ASUTUSTE JA VALDKONDLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE KOOSTÖÖ

Artikkel 26

Koostöökohustus

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused teevad koostööd, kui see on vajalik käesoleva määruse ja asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 27

Teabevahetus

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevad asutused ja valdkondlikud pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest ja asjakohastest valdkondlikest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib edastada keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale, kui nad tegutsevad rahaasutusena, samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral muudele riigiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks. Samuti ei takistata kõnealustel ametiasutustel või organitel edastada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teavet, mida see võib vajada käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

12)

Artiklid 28 ja 29 jäetakse välja.

13)

Artiklid 30, 31 ja 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

1.   Kui see on järelevalvefunktsiooni nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt artikli 21 lõikele 2. Kõnealused konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 23b ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artikli 23d lõikele 6.

2.   Enne ülesannete delegeerimist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:

3.   Vastavalt artikli 19 lõike 2 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud delegeerimise läbi asjakohaste ajavahemike järel. Ülesannete delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ning ei piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja nende üle järelevalvet teostada. Käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid, sh registreerimisotsuste, rikkumistega seotud lõpphindamise ja järelevalvealaste otsuste tegemist, ei delegeerita.

Artikkel 31

Pädevate asutuste teated ja peatamise taotlused

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et tema territooriumil või teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesoleva määruse vastane tegevus, teatab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nii täpselt kui võimalik. Kui liikmesriigi pädev asutus peab seda uurimise läbiviimiseks vajalikuks, võib pädev asutus samuti teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ettepaneku kaaluda vajadust kasutada kõnealuse tegevusega seotud reitinguagentuuri suhtes artiklites 23b ja 23c sätestatud volitusi.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.

2.   Juhul kui teate esitanud liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et registreeritud reitinguagentuur, kelle krediidireitinguid kasutatakse tema territooriumil, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning kõnealused rikkumised on piisavalt tõsised ja püsivad, et oluliselt mõjutada investorite kaitset või kõnealuse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, võib teate esitanud pädev asutus taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peatab asjaomase reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamise regulatiivsetel eesmärkidel artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsasutuste ja teiste majandusüksuste poolt, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud teatamise kohustust. Teate esitanud pädev asutus esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõik taotluse põhjused.

Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta sellest kirjalikult teate esitanud pädevat asutust, tuues välja põhjused. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et taotlus on põhjendatud, võtab ta asjakohased meetmed olukorra lahendamiseks.

Artikkel 32

Ametisaladus

1.   Ametisaladuse kohustust kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste ning kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega lepingu sõlminud audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2.   Kogu käesoleva määruse kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, pädevate asutuste, valdkondlike pädevate asutuste ning muude artikli 27 lõikes 2 osutatud asutuste ja organite poolt omandatud või nimetatud asutuste ja organite vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.”

14)

Artikkel 33 jäetakse välja.

15)

Artiklid 34 ja 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Teabevahetuse kokkulepe

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöökokkuleppeid kolmandate riikide järelevalveasutustega ainult juhul, kui avaldatavale teabele kohaldatakse ametisaladuse tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 32 sätestatuga.

Selline teabevahetus peab olema vajalik kõnealuste järelevalveasutuste ülesannete täitmiseks.

Seoses isikuandmete avaldamisega kolmandale riigile kohaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (16).

Artikkel 35

Kolmandatest riikidest pärineva teabe avaldamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib avaldada kolmandate riikide järelevalveasutustelt saadud teabe ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädev asutus on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud järelevalveasutuselt ja sellist teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sel eesmärgil, milleks kõnealune järelevalveasutus on andnud nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

16)

IV jaotise I peatüki pealkiri „Karistused, komiteemenetlus ja aruandlus” asendatakse pealkirjaga „Karistused, trahvid, perioodilised karistusmaksed, komiteemenetlus, delegeeritud volitused ja aruandlus”.

17)

Artikli 36 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid kehtestavad artikli 4 lõike 1 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et valdkondlik pädev asutus avalikustab üldsusele kõik karistused, mis on määratud artikli 4 lõike 1 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.”

18)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 36a

Trahvid

1.   Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu tuvastab vastavalt artikli 23e lõikele 5, et reitinguagentuur on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud III lisas loetletud rikkumise, teeb ta lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Reitinguagentuuri poolne rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et reitinguagentuur või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.

2.   Lõikes 1 osutatud trahvide põhisummadel on järgmised piirmäärad:

Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on alla 10 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on 10-50 miljonit eurot, ja ülemmäära lähedusse, kui reitinguagentuuri majandusaasta käive on üle 50 miljoni euro.

3.   Lõikes 2 sätestatud piirides trahvide põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas IV lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Asjaomaseid raskendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut raskendavat koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavaid koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga tuleb kohaldada mitut kergendavat koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4.   Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahv ületada 20 % asjaomase reitinguagentuuri eelmise majandusaasta käibest ning juhul kui reitinguagentuur on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud rahalist kasu, peab trahv olema vähemalt võrdne saadud finantskasuga.

Kui reitinguagentuuri tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks III lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.

Artikkel 36b

Perioodilised karistusmaksed

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

2.   Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse igapäevaselt kuni reitinguagentuur või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.

3.   Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % eelmise majandusaasta päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta päevasest sissetulekust. Neid summasid arvutatakse alates päevast, mis on kehtestatud otsusega, millega määratakse perioodilised karistusmaksed.

4.   Perioodilise karistusmakse maksimaalseks kestuseks on kuus kuud alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teavitamise kuupäevast.

Artikkel 36c

Isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, ärakuulamine

1.   Enne kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu teeb otsuse artiklis 36a või artikli 36b lõike 1 punktides a–d sätestatud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise kohta, annab ta isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada ärakuulamiseks oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastatud asjaolude kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsused võivad põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.   Menetluse ajal tagatakse täielikult isikute, kelle suhtes on algatatud menetlus, kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 36d

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, iseloom, täitmine ja jaotamine

1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

2.   Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3.   Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kuuluvad täitmisele.

Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta, ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise, lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale organile.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjassepuutuva liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

4.   Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 36e

Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.”

19)

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

Lisade muudatused

Selleks et võtta arvesse muutusi, sealhulgas rahvusvahelisi muutusi finantsturgudel eelkõige seoses uute finantsinstrumentidega, võib komisjon delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustel võtta meetmeid lisade, välja arvatud III lisa, muutmiseks.”

20)

Artikli 38 lõige 2 jäetakse välja.

21)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 38a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse alates 1 juuni 2011 neljaks aastaks õigus võtta vastu artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 38b tagasi võtab.

2.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimusi.

Artikkel 38b

Delegeerimise tagasivõtmine

1.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 23e lõikes 7 ja artiklis 37 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta.

3.   Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 38c

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 nimetatud perioodi möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväidet esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja jõustub selles nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 nimetatud perioodi vältel delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 põhjendab vastuväite esitanud institutsioon delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”

22)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

23)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruanne

31. detsembriks 2011 hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.”

24)

Artikli 40 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Olemasolevad reitinguagentuurid võivad jätkata krediidireitingute andmist, mida artikli 4 lõikes 1 osutatud finantseerimisasutused ja teised majandusüksused võivad kasutada regulatiivsetel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui registreerimisest keeldutakse. Registreerimisest keeldumise korral kohaldatakse artikli 24 lõikeid 4 ja 5.”

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 40a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega seotud üleminekumeetmed

1.   Järelevalve- ja jõustamisalased õigused ja ülesanded reitinguagentuuride valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele, mis tegutsesid kas päritoluliikmesriigi pädeva asutusena või mitte, või järelevalvekolleegiumide (kolleegiumide) olemasolu korral kõnealustele kolleegiumidele, lõpetatakse 1. juulil 2011.

Registreerimistaotlust, mille päritoluliikmesriigi pädevad asutused või asjaomane kolleegium on saanud enne 7. septembrit 2010, ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teevad kõnealused asutused ja asjaomane kolleegium.

2.   Ilma et sellega piirataks lõike 1 teise lõigu kohaldamist, võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad, mis on seotud järelevalve- ja jõustamistegevusega reitinguagentuuride valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja jõustamismeetmetega.

3.   Lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja kolleegiumid tagavad, et kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõendatud koopiad edastatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 1. juuliks 2011. Kõnealused pädevad asutused ja kolleegiumid osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada reitinguagentuuride valdkonna järelevalve- ja jõustamistegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja kolleegiumide õigusjärglasena kõigis haldus- ja õigusmenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste ja kolleegiumide järelevalve- ja jõustamistegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädeva asutuse poolt teostatud III jaotise I peatüki kohased reitinguagentuuride registreerimised kehtivad ka pärast pädevuse üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

6.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib hiljemalt 1. juuliks 2014 ja oma pideva järelevalvetegevuse raames läbi vähemalt ühe uurimise iga tema järelevalvepädevusse kuuluva reitinguagentuuri kohta.”

26)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

27)

Lisatakse uued lisad, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas.