27.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 141/17

NÕUKOGU OTSUS,

31. märts 2011,

ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta

(2011/292/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsust 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu töö arendamiseks valdkondades, mis eeldavad salastatud teabe töötlemist, on otstarbekas luua salastatud teabe kaitseks ulatuslik julgeolekusüsteem, mis hõlmaks nõukogu, selle peasekretariaati ja liikmesriike.

(2)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada juhtudel, kui nõukogu, selle ettevalmistavad organid või nõukogu peasekretariaat töötlevad ELi salastatud teavet.

(3)

ELi salastatud teabe töötlemisel liikmesriikide pädevate asutuste, töötajate või lepinglaste poolt peaksid liikmesriigid järgima käesolevat otsust kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega ning nõukogu toimimiseks vajalikus ulatuses, et iga liikmesriik võiks olla kindel ELi salastatud teabe suhtes samaväärse kaitsetaseme kohaldamises.

(4)	Nõukogu ja komisjon kohustuvad kohaldama ELi salastatud teabe kaitse suhtes samaväärse tasemega julgeolekustandardeid.

(5)	Nõukogu rõhutab, et vajaduse korral tuleb ka Euroopa Parlament ja muud ELi institutsioonid, asutused või organid kaasata liidu ja tema liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse.

(6)	Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutused ja organid, ning Europol ja Eurojust kohaldavad oma sisekorralduses ELi salastatud teabe kaitseks käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtteid ja miinimumstandardeid, nagu on ette nähtud nende vastavates asutamisaktides.

(7)	EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonid ja nende isikkoosseis kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks nõukogu poolt vastuvõetud julgeolekueeskirju.

(8)	ELi eriesindajad ja nende isikkoosseisu liikmed kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks nõukogu poolt vastuvõetud julgeolekueeskirju.

(9)	Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 15 ja 16 ega neid rakendavate õigusaktide kohaldamist.

(10)	Käesolev otsus ei piira liikmesriikide seniste tavade kohaldamist seoses liikmesriikide parlamentide teavitamisega liidu tegevustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva otsusega nähakse ette ELi salastatud teabe kaitseks vajalikud julgeoleku aluspõhimõtted ja miinimumstandardid.

2. Kõnealuseid aluspõhimõtteid ja miinimumstandardeid kohaldatakse nõukogu ja selle peasekretariaadi suhtes ning liikmesriigid peavad neid järgima kooskõlas oma vastavate riigisiseste õigusaktidega, et tagada kõigile ELi salastatud teabe samaväärne kaitsetase.

3. Käesolevas otsuses kohaldatakse liites A esitatud mõisteid.

Artikkel 2

ELi salastatud teabe, salastatuse tasemete ja märgete määratlus

1. „ELi salastatud teave” – teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

2. ELi salastatud teave liigitatakse ühte järgmistest tasemetest:

a) TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

b) SECRET UE / EU SECRET: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

c) CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

d) RESTREINT UE / EU RESTRICTED: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

3. ELi salastatud teave tähistatakse salastusmärkega vastavalt lõikele 2. See võib kanda täiendavat märget, nagu asjaomases dokumendis käsitletud valdkonda määratlevad, dokumendi koostajat tuvastavad, dokumendi levitamist või kasutamist piiravad või avaldatavuse märked.

Artikkel 3

Salastatuse tasemete haldamine

1. Pädevad asutused tagavad, et ELi salastatud teabele on määratud asjakohane salastatuse tase, teave on selgelt määratletud salastatud teabena ning see säilitab oma salastatuse taseme üksnes nii kaua kui vajalik.

2. ELi salastatud teabe salastatuse taset ei alandata, salastatust ei kustutata ja artikli 2 lõikes 3 osutatud märkeid ei muudeta ega kõrvaldata ilma dokumendi koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3. Nõukogu kiidab heaks ELi salastatud teabe loomist käsitleva julgeolekupoliitika, mis sisaldab salastatuse taseme määramise praktilist juhendit.

Artikkel 4

Salastatud teabe kaitse

1. ELi salastatud teabe kaitsmine toimub käesoleva otsuse kohaselt.

2. ELi salastatud teabe ühiku valdaja vastutab selle kaitsmise eest käesoleva otsuse kohaselt.

3. Kui liikmesriigid sisestavad Euroopa Liidu struktuuridesse või võrkudesse riigisisest salastusmärget kandva salastatud teabe, kaitsevad nõukogu ja nõukogu peasekretariaat seda teavet kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse samaväärse salastatuse tasemega ELi salastatud teabe suhtes vastavalt liites B esitatud salastatuse tasemete vastavustabelile.

4. Suurte ELi salastatud teabe koguste või tervikkogumite puhul võib vajalikuks osutuda kõrgemale salastatuse tasemele vastav kaitse tase.

Artikkel 5

Turvariski juhtimine

1. ELi salastatud teabe turvariski juhitakse protsessina. Nimetatud protsessi eesmärk on teha kindlaks teadaolevad turvariskid, määrata vastavalt käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele kindlaks selliste riskide vastuvõetava tasemeni vähendamise turvameetmed ja kohaldada neid meetmeid kooskõlas liites A määratletud süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt.

2. Turvameetmed, mis on vajalikud ELi salastatud teabe kaitsmiseks kogu kasutusaja jooksul, on vastavuses eelkõige asjaomase teabe või materjali salastatuse taseme, vormi ja hulgaga, ELi salastatud teavet sisaldavate rajatiste asukoha ja ülesehitusega ning kohapeal antud hinnanguga kuritahtlikust ja/või kriminaalsest tegevusest, sealhulgas spionaažist, sabotaažist või terrorismist tulenevale ohule.

3. Situatsiooniplaanides võetakse arvesse vajadust kaitsta ELi salastatud teavet hädaolukordades, et vältida volitamata juurdepääsu teabele, teabe loata avaldamist või teabe tervikluse või käideldavuse kadumist.

4. Talitluspidevuse tagamise plaanidesse lisatakse ennetus- ja taastamismeetmed, et minimeerida ulatuslike rikete või intsidentide mõju ELi salastatud teabe töötlemisele ja säilitamisele.

Artikkel 6

Käesoleva otsuse rakendamine

1. Vajaduse korral kiidab nõukogu julgeolekukomitee soovituse alusel heaks julgeolekupoliitikad, milles sätestatakse meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.

2. Julgeolekukomitee võib oma tasandil kokku leppida julgeolekusuunistes, mille eesmärk on täiendada või toetada käesolevat otsust ja nõukogu poolt heaks kiidetud julgeolekupoliitikaid.

Artikkel 7

Töötajatega seotud julgeolek

1. Töötajatega seotud julgeolek tähendab selliste meetmete kohaldamist, millega tagatakse juurdepääs ELi salastatud teabele ainult isikutele:

—	kellel on teadmisvajadus,

—	kes on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli, kui see on asjakohane, ning

—	keda on teavitatud nende vastutusest.

2. Töötajatega seotud julgeolekukontrolli kord on selline, et selle alusel on võimalik kindlaks teha, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes lubada juurdepääsu ELi salastatud teabele.

3. Kõik nõukogu peasekretariaadis töötavad isikud, kes võivad oma tööülesannete tõttu vajada juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teabele, peavad enne, kui neile antakse juurdepääs sellisele ELi salastatud teabele, läbima asjakohase taseme julgeolekukontrolli. Nõukogu peasekretariaadi ametnike ja muude teenistujate julgeolekukontrolli kord on sätestatud I lisas.

4. Artikli 14 lõikes 3 osutatud liikmesriikide töötajad, kes võivad oma tööülesannete tõttu vajada juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teabele, läbivad enne, kui neile antakse juurdepääs sellisele ELi salastatud teabele, asjakohase taseme julgeolekukontrolli või omavad ametiülesannetest tulenevat juurdepääsuõigust vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

5. Enne ELi salastatud teabele juurdepääsu andmist ja pärast seda regulaarsete ajavahemike järel teavitatakse kõiki isikuid nende kohustusest kaitsta ELi salastatud teavet vastavalt käesolevale otsusele, ning nad kinnitavad oma vastutust seoses kõnealuse teabe kaitsmisega.

6. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud I lisas.

Artikkel 8

Füüsiline julgeolek

1. Füüsiline julgeolek on füüsiliste ja tehniliste kaitsemeetmete rakendamine, et vältida volitamata juurdepääsu ELi salastatud teabele.

2. Füüsilise julgeoleku meetmete eesmärk on välistada salajane või jõuga sissetung, hoida ära, takistada ja avastada lubamatuid toiminguid ning võimaldada töötajate eristamist seoses juurdepääsuga ELi salastatud teabele teadmisvajaduse põhimõtte alusel. Sellised meetmed määratakse kindlaks riskijuhtimisprotsessi alusel.

3. Füüsilise julgeoleku meetmeid kohaldatakse kõikide objektide, hoonete, ametiruumide ning muude ruumide ja alade suhtes, kus töödeldakse või säilitatakse ELi salastatud teavet, sealhulgas alade suhtes, kus paiknevad artikli 10 lõikes 2 määratletud side- ja infosüsteemid.

4. Alad, kus säilitatakse CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teavet, luuakse turvaaladena vastavalt II lisale ning need kiidab heaks pädev julgeolekuasutus.

5. CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabe kaitseks kasutatakse üksnes heakskiidetud seadmeid ja vahendeid.

6. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud II lisas.

Artikkel 9

Salastatud teabe haldamine

1. Salastatud teabe haldamine tähendab haldusmeetmete kohaldamist ELi salastatud teabe kontrollimiseks kogu selle kasutusaja jooksul, et täiendada artiklites 7, 8 ja 10 sätestatud meetmeid ja aidata seeläbi ära hoida, avastada ja korvata sellise teabe tahtlikku või juhuslikku ohtusattumist või kadumist. Sellised meetmed on eelkõige seotud ELi salastatud teabe loomise, registreerimise, kopeerimise, tõlkimise, veo ja hävitamisega.

2. CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel enne levitamist ja selle vastuvõtmisel. Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad selleks registrite süsteemi. TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teave registreeritakse selleks ettenähtud registrites.

3. Pädev julgeolekuasutus kontrollib regulaarselt teenistusi ja tööruume, kus toimub ELi salastatud teabe töötlemine või säilitamine.

4. ELi salastatud teabe edastamine teenistuste ja tööruumide vahel väljaspool füüsiliselt kaitstud alasid toimub järgmiselt:

a)	üldjuhul edastatakse ELi salastatud teave elektrooniliselt, kaitstuna artikli 10 lõike 6 kohaselt heakskiidetud krüptovahenditega;

kui punktis a osutatud edastusviisi ei kasutata, veetakse ELi salastatud teavet:

i)	elektroonilisel andmekandjal (nt USB mälupulk, CD, kõvaketas), kaitstuna artikli 10 lõike 6 kohaselt heakskiidetud krüptovahenditega, või

ii)	kõikidel muudel juhtudel pädeva julgeolekuasutuse ettenähtud korras vastavalt III lisas sätestatud asjakohastele kaitsemeetmetele.

5. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud III lisas.

Artikkel 10

Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitse

1. Infokindlus side- ja infosüsteemide valdkonnas tähendab kindlust, et sellised süsteemid kaitsevad neis töödeldavat teavet ning toimivad ettenähtud korras, ettenähtud ajal ja õiguspäraste kasutajate kontrolli all. Tõhus infokindlus tagab asjakohasel tasemel salajasuse, tervikluse, käideldavuse, salgamise vääramise ja autentsuse. Infokindluse aluseks on riskijuhtimisprotsess.

2. Side- ja infosüsteem tähendab süsteemi, mis võimaldab elektroonilises vormis oleva teabe töötlemist. Side- ja infosüsteem hõlmab kõiki selle toimimiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas infrastruktuuri, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursse. Käesolevat otsust kohaldatakse side- ja infosüsteemide suhtes, milles töödeldakse ELi salastatud teavet.

3. Side- ja infosüsteemid töötlevad ELi salastatud teavet kooskõlas infokindluse kontseptsiooniga.

4. Kõik side- ja infosüsteemid läbivad akrediteerimisprotsessi. Akrediteerimise eesmärk on tagada, et kooskõlas käesoleva otsusega on rakendatud kõiki asjakohaseid turvameetmeid ning on saavutatud ELi salastatud teabe ning side- ja infosüsteemi piisava tasemega kaitse. Akrediteerimisteatises määratakse kindlaks teabe maksimaalne salastatuse tase, millesse kuuluvat teavet side- ja infosüsteem võib töödelda, ning vastavad tingimused.

5. CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL ja kõrgemal tasemel salastatud teavet töötlevaid side- ja infosüsteeme tuleb kaitsta viisil, mis välistab teabe ohtusattumise tahtmatu elektromagnetkiirguse kaudu („TEMPEST-turvameetmed”).

6. Kui ELi salastatud teavet kaitstakse krüptovahenditega, kiidetakse sellised vahendid heaks järgmiselt:

a)	SECRET UE / EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud teabe salajasust kaitstakse krüptovahenditega, mille nõukogu kui krüptovahendite heakskiitmise asutus on julgeolekukomitee soovitusel heaks kiitnud;

b)	CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe salajasust kaitstakse krüptovahenditega, mille nõukogu peasekretär (edaspidi „peasekretär”) kui krüptovahendite heakskiitmise asutus on julgeolekukomitee soovitusel heaks kiitnud.

Olenemata punktist b võib liikmesriikide riigisisestes süsteemides kaitsta CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe salajasust krüptovahenditega, mille on heaks kiitnud liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus.

7. ELi salastatud teabe elektroonilise edastamise ajal kasutatakse heakskiidetud krüptovahendeid. Olenemata nimetatud nõudest võib erakorraliste asjaolude või IV lisas nimetatud spetsiifiliste tehniliste tingimuste korral rakendada erimenetlusi.

8. Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad järgmised infokindlusega tegelevad asutused:

a)	infokindluse asutus;

b)	TEMPEST-asutus;

c)	krüptovahendite heakskiitmise asutus;

d)	krüptomaterjalide jaotamise asutus.

9. Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad iga süsteemi jaoks järgmised asutused:

a)	turvalisuse akrediteerimise asutus;

b)	infokindluse rakendusasutus.

10. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud IV lisas.

Artikkel 11

Tööstusjulgeolek

1. Tööstusjulgeolek tähendab meetmete kohaldamist selleks, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine lepinglaste ja all-lepinglaste poolt lepingueelsetel läbirääkimistel ja salastatud lepingute kogu kehtivusaja jooksul. Selliste lepingutega ei kaasne juurdepääsu TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele.

2. Nõukogu peasekretariaat võib lepinguga usaldada ülesanded, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe töötlemine või säilitamine, tööstus- või muudele üksustele, mis on registreeritud liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on sõlminud lepingu või halduskokkuleppe vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile a või b.

3. Nõukogu peasekretariaat kui lepingu sõlmija tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel tööstus- või muude üksustega järgitakse käesolevas otsuses sätestatud ja lepingus viidatud tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid.

4. Iga liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev asutus tagab riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses, et nende territooriumil registreeritud lepinglased ja all-lepinglased võtavad lepingueelsetel läbirääkimistel ja salastatud lepingu täitmisel kõik asjakohased meetmed ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

5. Iga liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus tagab vastavalt riigisisestele õigusaktidele, et kõnealuse liikmesriigi territooriumil registreeritud lepinglased ja all-lepinglased, kes osalevad sellistes salastatud lepingutes või all-lepingutes, mis eeldavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele oma valdustes, kas selliste lepingute täitmise käigus või lepingueelses etapis, omavad asjakohase tasemega töötlemisluba.

6. Lepinglase või all-lepinglase töötajatele, kes vajavad salastatud lepingu täitmiseks juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele, väljastab juurdepääsuloa asjaomane riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja I lisas sätestatud miinimumstandarditele.

7. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud V lisas.

Artikkel 12

Salastatud teabe vahetamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Kui nõukogu otsustab, et on vaja vahetada ELi salastatud teavet kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, kehtestatakse selleks asjakohane raamistik.

2. Nimetatud raamistiku kehtestamiseks ning vahetatava salastatud teabe kaitsmise vastastikuste eeskirjade määratlemiseks:

a)	sõlmib nõukogu lepingu salastatud teabe kaitse ja vahetamise julgeolekukorra kohta (edaspidi „salastatud teabe kaitse leping”) või

b)	võib peasekretär sõlmida VI lisa punkti 17 kohaselt halduskokkuleppe, kui avalikustatav ELi salastatud teave ei ole üldjuhul kõrgemal salastatuse tasemel kui RESTREINT UE / EU RESTRICTED.

3. Lõikes 2 osutatud salastatud teabe kaitse lepingud või halduskokkulepped sisaldavad sätteid, millega tagatakse, et juhul kui kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid saavad ELi salastatud teavet, kaitstakse kõnealust teavet asjakohase salastatuse taseme kohaselt ja vastavalt miinimumstandarditele, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardid.

4. Nõukogu teeb otsuse nõukogust pärineva ELi salastatud teabe kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile avaldamise kohta igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse kõnealuse teabe laadi ja sisu, selle vastuvõtja teadmisvajadust ning ELile teabe avaldamisest tuleneva kasu ulatust. Kui salastatud teave, mida soovitakse avaldada, ei ole pärit nõukogust, küsib nõukogu peasekretariaat avaldamiseks kõigepealt teabe koostaja kirjalikku nõusolekut. Kui teabe koostajat ei ole võimalik kindlaks teha, võtab nõukogu vastutuse teabe eest endale.

5. Esitatava või vahetatava ELi salastatud teabe kaitseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rakendatavate turvameetmete tõhususe hindamiseks korraldatakse hindamiskülastusi.

6. Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud VI lisas.

Artikkel 13

Julgeolekunõuete rikkumine ja ELi salastatud teabe ohtusattumine

1. Julgeolekunõuete rikkumine toimub isiku sellise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, mis on vastuolus käesolevas otsuses sätestatud julgeolekueeskirjadega.

2. ELi salastatud teave satub ohtu siis, kui julgeolekunõuete rikkumise tulemusena on kõnealune teave tervikuna või osaliselt avalikustatud volitamata isikutele.

3. Igast julgeolekunõuete rikkumisest või julgeolekunõuete rikkumise kahtlusest teatatakse viivitamata pädevale julgeolekuasutusele.

4. Kui on teada või kui on põhjendatult alust eeldada, et ELi salastatud teave on ohtu sattunud või kadunud, võtab pädev julgeolekuasutus kooskõlas vastavate õigusaktidega kõik asjakohased meetmed, et:

a)	teavitada teabe koostajat;

b)	tagada asjaolude kindlakstegemiseks juhtumi uurimine töötajate poolt, kes ei ole rikkumisega vahetult seotud;

c)	hinnata ELi või liikmesriikide huvidele tekitatud võimalikku kahju;

d)	võtta sobivaid meetmeid rikkumise kordumise ennetamiseks ning

e)	teavitada asjaomaseid asutusi võetud meetmetest.

5. Iga isiku suhtes, kes on vastutav käesolevas otsuses sätestatud julgeolekueeskirjade rikkumise eest, võib kohaldada distsiplinaarmeetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele. Iga isiku suhtes, kes on vastutav ELi salastatud teabe ohtusattumise või kadumise eest, kohaldatakse distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 14

Vastutus rakendamise eest

1. Nõukogu võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada üldine järjepidevus käesoleva otsuse kohaldamisel.

2. Peasekretär võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe või muu salastatud teabe töötlemisel või säilitamisel nõukogu poolt kasutatavates ruumides ja nõukogu peasekretariaadis, sealhulgas kolmandates riikides asuvates nõukogu peasekretariaadi kontaktasutustes, kohaldavad nõukogu peasekretariaadi ametnikud ja muud teenistujad, nõukogu peasekretariaati lähetatud töötajad ja nõukogu peasekretariaadiga lepingu sõlminud lepinglased käesolevat otsust.

3. Liikmesriigid võtavad kooskõlas vastavate riigisiseste õigusaktidega kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe töötlemisel ja säilitamisel järgivad järgmised isikud käesolevat otsust:

a)	Euroopa Liidu juures olevate liikmesriikide alaliste esinduste töötajad ning nõukogu või selle ettevalmistavate organite istungitel või muus nõukogu tegevuses osalevate riiklike delegatsioonide liikmed;

b)	muud liikmesriikide valitsusasutuste töötajad, sealhulgas nendesse valitsusasutustesse lähetatud töötajad olenemata sellest, kas nad täidavad oma tööülesandeid asjaomaste liikmesriikide territooriumil või välismaal;

c)	muud isikud, kellel on liikmesriikides oma tööülesannete tõttu nõuetekohased volitused juurdepääsuks ELi salastatud teabele ning

d)	liikmesriikidega lepingu sõlminud lepinglased olenemata sellest, kas nad tegutsevad asjaomaste liikmesriikide territooriumil või välismaal.

Artikkel 15

Julgeolekukorraldus nõukogus

1. Selleks et täita oma ülesannet tagada üldine järjepidevus käesoleva otsuse kohaldamisel, kiidab nõukogu heaks:

a)	artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud lepingud;

b)	otsused, millega lubatakse avaldada ELi salastatud teavet kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele;

peasekretäri esitatud ja julgeolekukomitee soovitatud iga-aastase kontrollimiskava liikmesriikide teenistuste ja tööruumide ning EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud asutuste ja organite, nagu ka Europoli ja Eurojusti kontrollimiseks ning hindamiskülastuste tegemiseks kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, et hinnata ELi salastatud teabe kaitseks rakendatud meetmete tõhusust, ning

d)	artikli 6 lõikes 1 sätestatud julgeolekupoliitikad.

2. Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuseks on peasekretär. Seoses sellega täidab peasekretär järgmisi kohustusi:

a)	viib ellu nõukogu julgeolekupoliitikat ja vaatab seda regulaarselt läbi;

b)	koordineerib liikmesriikide riiklike julgeolekuasutustega kõiki julgeolekuküsimusi, mis puudutavad nõukogu tegevusega seotud salastatud teabe kaitset;

c)	annab vastavalt artikli 7 lõikele 3 ELi juurdepääsuloa nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja muudele teenistujatele enne, kui neile tohib anda loa juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele;

d)	annab vajaduse korral korralduse uurida kõiki nõukogu valduses oleva või nõukogust pärit salastatud teabe tegeliku või kahtlustatava ohtusattumise või kadumise juhtumeid ning taotleb, et asjaomased julgeolekuasutused osutaksid selliste uurimiste läbiviimisel abi;

e)	kontrollib regulaarselt nõukogu peasekretariaadi tööruumides salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

kontrollib regulaarselt EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutustes ja organites, ning Europolis ja Eurojustis, EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonide puhul ning ELi eriesindajate ja nende isikkoosseisu liikmete poolt ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

g)	kontrollib koostöös ja kokkuleppel asjaomase riikliku julgeolekuasutusega regulaarselt liikmesriikide teenistustes ja tööruumides ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

koordineerib turvameetmeid salastatud teabe kaitse eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutustega ning vajaduse korral kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas selles osas, mis puudutab ELi salastatud teabe julgeolekut ähvardavate ohtude olemust ja seda, milliste vahenditega end nende ohtude eest kaitsta;

i)	sõlmib artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud halduskokkuleppeid ning

j)	korraldab esmaseid ja perioodilisi hindamiskülastusi kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, et hinnata neile esitatava või nendega vahetatava ELi salastatud teabe kaitseks rakendatud meetmete tõhusust.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo abistab peasekretäri nimetatud kohustuste täitmisel.

3. Liikmesriigid peaksid artikli 14 lõike 3 rakendamiseks tegema järgmist:

määrama riikliku julgeolekuasutuse, kes vastutab ELi salastatud teabe kaitseks võetavate turvameetmete eest, et:

i)	mis tahes avalik-õigusliku või eraõigusliku riigisisese talituse, organi või asutuse valduses olevat ELi salastatud teavet kaitstakse nii kodu- kui välismaal käesoleva otsuse kohaselt;

ii)	ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmed vaadatakse regulaarselt läbi;

iii)

kõik valitsusasutustes või lepinglaste juures töötavad isikud, kellele võidakse anda juurdepääs CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli või omavad oma tööülesannete tõttu selleks muid nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele;

iv)	vajadusel töötatakse välja julgeolekukavad, et vähendada miinimumini ELi salastatud teabe ohtusattumise või kadumise riski;

v)	ELi salastatud teabe kaitsmisega seotud julgeolekuküsimusi koordineeritakse teiste pädevate riiklike asutustega, sealhulgas käesolevas otsuses nimetatud asutustega, ning

vi)

vastatakse asjakohastele EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, ning Europoli ja Eurojusti, EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonide ning ELi eriesindajate ja nende isikkoosseisu liikmete poolt esitatud julgeolekukontrolli läbiviimise taotlustele.

Liikmesriikide riiklike julgeolekuasutuste loetelu on esitatud liites C;

b)	tagama, et nende pädevad asutused annavad riigi valitsusele ja tema kaudu nõukogule teavet ja nõu ELi salastatud teabe julgeolekut ähvardavate ohtude olemuse kohta ja selle kohta, milliste vahenditega salastatud teavet nende ohtude eest kaitsta.

Artikkel 16

Julgeolekukomitee

1. Käesolevaga luuakse julgeolekukomitee. Julgeolekukomitee vaatab läbi ja annab hinnangu käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvatele julgeolekuküsimustele ning esitab nõukogule vajaduse korral oma soovitused.

2. Julgeolekukomitee koosneb liikmesriikide riiklike julgeolekuasutuste esindajatest ning komitee koosolekutel osalevad ka komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esindajad. Komitee eesistuja on peasekretär või tema määratud esindaja. Julgeolekukomitee tuleb kokku nõukogu korraldusel või peasekretäri või riikliku julgeolekuasutuse taotlusel.

Kui arutatakse EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organitega, või Europoli ja Eurojustiga seotud küsimusi, võib komitee koosolekutele kutsuda ka nimetatud asutuste ja organite esindajad.

3. Julgeolekukomitee korraldab oma töö nii, et ta suudab esitada soovitusi konkreetsete julgeolekuvaldkondade kohta. Komitee moodustab infokindluse küsimustega tegeleva ekspertkoosseisu ning vajaduse korral muid ekspertidest koosnevaid koosseise. Komitee koostab selliste ekspertkoosseisude volitused ja saab neilt nende tegevuse kohta aruandeid, sealhulgas vajaduse korral soovitusi nõukogule.

Artikkel 17

Varasemate otsuste asendamine

1. Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (2).

2. Kõik otsuse 2001/264/EÜ kohaselt salastatud ELi salastatud teavet sisaldavad dokumendid on jätkuvalt kaitstud vastavalt käesoleva otsuse asjakohastele sätetele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1) ELT L 325, 11.12.2009, lk 35.

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

LISAD

I LISA

Töötajatega seotud julgeolek

II LISA

Füüsiline julgeolek

III LISA

Salastatud teabe haldamine

IV LISA

Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitse

V LISA

Tööstusjulgeolek

VI LISA

Salastatud teabe vahetamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

I LISA

TÖÖTAJATEGA SEOTUD JULGEOLEK

I. SISSEJUHATUS

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 7 rakendamise kohta. Lisas sätestatakse eelkõige kriteeriumid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda loa juurdepääsuks ELi salastatud teabele, ning uurimis- ja haldusmenetlused, mida tuleb sellisel juhul järgida.

2.	Välja arvatud juhul, kui vastav eristamine on asjakohane, tähendab mõiste „juurdepääsuluba” käesolevas lisas riiklikku ja/või ELi juurdepääsuluba, nagu on määratletud liites A.

II. EUROOPA LIIDU SALASTATUD TEABELE JUURDEPÄÄSU LUBAMINE

Isikule antakse luba juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele üksnes pärast seda, kui:

a)	tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud,

b)	talle on antud asjakohase tasemega juurdepääsuluba või tal on ametiülesannetest tulenev juurdepääsuõigus vastavalt riigisisestele õigusaktidele ning

c)	teda on teavitatud ELi salastatud teabe kaitseks vajalikest julgeolekueeskirjadest ja -menetlustest ning ta on kinnitanud oma vastutust seoses kõnealuse teabe kaitsmisega.

4.	Kõik liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat määravad oma struktuurides kindlaks need ametikohad, mis eeldavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele ja seetõttu asjakohase tasemega juurdepääsuloa olemasolu.

III. JUURDEPÄÄSULOA ANDMISE NÕUDED

Pärast nõuetekohase taotluse saamist vastutavad riiklikud julgeolekuasutused või muud pädevad riiklikud asutused julgeolekukontrolli läbiviimise tagamise eest oma riigi kodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele. Uurimise standardid peavad vastama riigisisestele õigusaktidele.

6.	Kui asjaomane isik elab teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, paluvad pädevad riiklikud asutused abi elukohariigi pädevalt asutuselt vastavalt riigisisestele õigusaktidele. Liikmesriigid abistavad üksteist julgeolekukontrolli läbiviimisel vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

Kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud, siis võivad riiklikud julgeolekuasutused või muud pädevad riiklikud asutused läbi viia julgeolekukontrolli mittekodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele. Uurimise standardid peavad vastama riigisisestele õigusaktidele.

Julgeolekukontrolli kriteeriumid

Isiku lojaalsus ja usaldusväärsus seoses talle juurdepääsuloa andmisega juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele tehakse kindlaks julgeolekukontrolli abil. Pädev riiklik asutus annab sellise julgeolekukontrolli tulemuste põhjal üldise hinnangu. Üksik negatiivne tulemus ei ole tingimata aluseks juurdepääsuloa andmisest keeldumisele. Julgeolekukontrolli põhikriteeriumid peaksid hõlmama riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses teavet selle kohta, kas isik:

a)	on toime pannud või üritanud toime panna mis tahes spionaaži-, terrorismi-, sabotaaži-, või riigireetmisakti või õhutanud mässule, on olnud nende ettevalmistamise kaasosaliseks või aidanud kaasa nende toimepanekule;

on või on olnud seotud spioonide, terroristide, saboteerijate või isikutega, keda on põhjendatult eelnimetatuteks peetud, või selliste organisatsioonide või välisriikide esindajatega, kaasa arvatud välisriikide luureteenistuste esindajatega, kes võiks ohustada ELi ja/või liikmesriikide julgeolekut, välja arvatud juhul, kui ametikohustuste täitmise käigus on antud luba selliste sidemete pidamiseks;

c)	on või on olnud liikmeks organisatsioonis, mis püüab vägivalla, õõnestus- või muu seadusevastase tegevuse abil muuhulgas kukutada liikmesriigi valitsust, muuta liikmesriigi põhiseaduslikku korda või muuta liikmesriigi valitsuse koosseisu või poliitikat;

d)	on või on olnud alapunktis c nimetatud organisatsiooni toetaja, või on või on olnud tihedalt seotud selliste organisatsioonide liikmetega;

e)	on tahtlikult varjanud, moonutanud või võltsinud olulist, eelkõige julgeolekualast teavet, või on tahtlikult valetanud julgeolekuankeeti täites või julgeolekukontrolli juurde kuuluva küsitluse käigus;

f)	on süüdi mõistetud kriminaalkuriteos või õigusrikkumistes;

g)	on alkoholisõltlane, tarvitab ebaseaduslikke uimasteid ja/või kuritarvitab seadusega lubatud uimasteid;

h)	peab või on pidanud end ülal viisil, millega võib kaasneda oht muutuda väljapressimise või surveavalduse objektiks;

i)	on tegudes või sõnades üles näidanud ebaausust, ebalojaalsust või ebausaldusväärsust;

j)	on tõsiselt või korduvalt rikkunud julgeolekueeskirju, või on toime pannud või üritanud toime panna side- ja infosüsteemidega seotud keelatud tegusid;

võib sattuda surve alla (nt isikul on ühe või mitme ELi mittekuuluva riigi kodakondsus või sugulased või lähedased tuttavad, kes võivad olla sunnitud kuuletuma välisriikide luureteenistustele, terroristlikele rühmitistele või muudele kehtiva korra vastu suunatud organisatsioonidele või isikutele, kelle eesmärgid võivad ohustada ELi ja/või liikmesriikide julgeolekuhuvisid).

9.	Julgeolekukontrolli käigus võidakse vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega oluliseks pidada ka asjaomase isiku majanduslikku olukorda ja tervise seisundit.

10.	Julgeolekukontrolli käigus võidakse vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega oluliseks pidada ka abikaasa, elukaaslase või lähedase pereliikme iseloomu, käitumist ja nendega seotud asjaolusid.

Kontrollinõuded, mida peab järgima juurdepääsu lubamisel ELi salastatud teabele

Esmakordne juurdepääsuloa andmine

11.

Esmakordsel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsuloa andmisel tuleb lähtuda julgeolekukontrolli tulemustest vähemalt viimase viie aasta või isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aja kohta, olenevalt sellest, kumb periood on lühem, ning kontroll hõlmab järgmist:

a)	sellisele ELi salastatud teabe tasemele vastava julgeolekuankeedi täitmine, millele asjaomane isik võib juurdepääsu vajada; pärast täitmist edastatakse nimetatud ankeet pädevale julgeolekuasutusele;

isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamine – kontrollida tuleb isiku sünniaega ja -kohta ning tuvastada tema isikusamasus. Tehakse kindlaks isiku varasem ja praegune kodakondsus; sealjuures tuleb hinnata, kas isik võib sattuda välisriikidest lähtuva mis tahes surve alla, näiteks tingituna eelnevatest elukohtadest või varasematest sidemetest, ning

üleriigiliste ja kohalike registrite kontrollimine – tuleb kontrollida riiklikke julgeoleku- ja karistusregistreid, kui viimased on olemas, ja/või teisi võrreldavaid riiklikke ja politseiregistreid. Tuleb kontrollida selliste õiguskaitseasutuste registreid, kelle halduspiirkonnas isik on elanud või töötanud.

12.

Esmakordsel TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsuloa andmisel tuleb lähtuda julgeolekukontrolli tulemustest vähemalt viimase kümne aasta või isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aja kohta, olenevalt sellest, kumb periood on lühem. Alapunktis e sätestatud vestluste läbiviimisel peab kontroll hõlmama vähemalt viimast seitset aastat või siis isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aega, olenevalt sellest, kumb periood on lühem. Lisaks punktis 8 nimetatud kriteeriumitele tuleb TRES SECRET UE / EU TOP SECRET taseme juurdepääsulubade andmisel riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses kontrollida järgmisi aspekte (neid võib kontrollida ka enne CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE / EU SECRET taseme juurdepääsulubade andmist, kui see on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud):

a)	majanduslik olukord – tuleb hankida teavet isiku majandusliku olukorra kohta, et hinnata, kas ta võiks tingituna tõsistest rahalistest raskustest sattuda välis- või kodumaalt lähtuva surve alla, või avastada tema seletamatut jõukust;

b)	haridus – isiku haridusliku tausta kontrollimiseks tuleb hankida teavet isiku õppimise kohta koolides, kõrgkoolides ja teistes õppeasutustes alates kaheksateistkümnendast eluaastast või uurimist läbi viiva asutuse äranägemisel sobivaks peetud perioodi jooksul;

c)	töökohad – tuleb hankida teavet praeguse ja varasema töö kohta, kusjuures allikatena kasutatakse personaliosakondades säilitatavaid dokumente, tööalaseid iseloomustusi ja aruandeid ning tööandjaid ja ülemusi;

d)	sõjaväeteenistus – vajaduse korral kontrollitakse isiku teenistuskäiku relvajõududes ja teenistusest lahkumise asjaolusid ning

vestlused – kui riigisisesed õigusaktid seda ette näevad ja võimaldavad, viiakse läbi vestlus või vestlused asjaomase isikuga. Vestlused viiakse samuti läbi teiste isikutega, kes võivad anda erapooletu hinnangu isiku tausta, tegevuse, lojaalsuse ja usaldusväärsuse kohta. Kui asjaomases riigis on tavaks lasta kontrollitaval isikul endal kedagi soovitada, siis tuleb soovitatud isikutega vestelda, välja arvatud juhul, kui sellest loobumiseks on kaalukaid põhjuseid.

13.	Täieliku ülevaate saamiseks isiku kohta olemasolevast asjassepuutuvast teabest ning isiku usaldusväärsust kahjustava teabe kinnitamiseks või kummutamiseks võib vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega läbi viia lisakontrolle.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamine

14.

Pärast juurdepääsuloa esmakordset andmist ja tingimusel, et isik on vaheaegadeta olnud liikmesriigi valitsusasutuse või nõukogu peasekretariaadi teenistuses ja vajab endiselt juurdepääsu ELi salastatud teabele, tuleb juurdepääsuluba kehtivuse pikendamiseks läbi vaadata TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET taseme loa puhul vähemalt iga viie aasta järel ning SECRET UE / EU SECRET ja CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL taseme lubade puhul vähemalt iga kümne aasta järel alates asjaomaste lubade andmise aluseks olnud viimase julgeolekukontrolli tulemustest teavitamise kuupäevast. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks läbiviidav julgeolekukontroll hõlmab eelmise julgeolekukontrolli läbiviimisest möödunud perioodi.

15.	Juurdepääsulubade kehtivuse pikendamisel kontrollitakse punktides 11 ja 12 nimetatud aspekte.

16.

Kehtivuse pikendamise taotlused tuleb esitada õigeaegselt, võttes arvesse seda, kui palju aega kulub julgeolekukontrolli läbiviimiseks. Kui asjaomane riiklik julgeolekuasutus või muu pädev riiklik asutus saab asjaomase kehtivuse pikendamise taotluse ja vastava julgeolekuankeedi enne juurdepääsuloa kehtivuse lõppemist ja vajalik julgeolekukontroll ei ole veel lõpule viidud, võib pädev riiklik asutus siiski pikendada olemasoleva juurdepääsuloa kehtivust kuni 12 kuuks, kui see on riigisiseste õigusaktidega lubatud. Kui selle 12-kuulise perioodi lõppedes ei ole julgeolekukontroll ikka veel lõpule viidud, antakse asjaomasele isikule selliseid tööülesandeid, mille täitmine ei nõua juurdepääsuluba.

Juurdepääsulubade andmise kord nõukogu peasekretariaadis

17.

Nõukogu peasekretariaadi ametnike ja muude teenistujate puhul edastab nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus täidetud julgeolekuankeedi selle liikmesriigi riiklikule julgeolekuasutusele, mille kodanik asjaomane isik on, taotledes sellele ELi salastatud teabe tasemele vastava julgeolekukontrolli läbiviimist, millele asjaomane isik juurdepääsu vajab.

18.	Kui nõukogu peasekretariaadile saab teatavaks ELi juurdepääsuluba taotlevat isikut puudutav julgeolekukontrolli seisukohast oluline teave, teatab nõukogu peasekretariaat asjaomaste õigusaktide kohaselt toimides sellest asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele.

19.

Pärast julgeolekukontrolli läbiviimist teatab asjaomane riiklik julgeolekuasutus nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutusele kõnealuse kontrolli tulemusest, kasutades selleks julgeolekukomitee poolt kirjavahetuseks ette nähtud standardvormi.

Juhul kui julgeolekukontrolli tulemus kinnitab, et ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid isiku lojaalsuse ja usaldusväärsuse kahtluse alla seada, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus anda asjaomasele isikule ELi juurdepääsuloa ning lubada talle juurdepääsu vastaval salastatuse tasemel ELi salastatud teabele kuni kindlaksmääratud kuupäevani;

juhul kui julgeolekukontrolli tulemus sellist kinnitust ei anna, teavitab nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus sellest asjaomast isikut, kes võib paluda, et ametisse nimetav asutus kuulaks ära tema selgitused. Ametisse nimetav asutus võib paluda, et pädev riiklik julgeolekuasutus annaks täiendavaid selgitusi, kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalik. Tulemuse kinnitamise korral ELi juurdepääsuluba ei anta.

20.

Julgeolekukontrolli, sealhulgas selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjaomaseid õigusakte, sealhulgas edasikaebamise kohta. Nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse otsuseid võib edasi kaevata vastavalt määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele (edaspidi „personalieeskirjad ja teenistustingimused”).

21.	Tingimusel et ELi juurdepääsuloa andmise aluseks olev kinnitus on jätkuvalt kehtiv, hõlmab see kõiki tööülesandeid, mida asjaomane isik nõukogu peasekretariaadis või komisjonis täidab.

22.

Kui isiku teenistusperiood ei alga 12 kuu jooksul julgeolekukontrolli tulemuse teavitamisest nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetavale asutusele või kui isiku teenistus katkeb 12 kuuks, mille jooksul ta ei tööta nõukogu peasekretariaadis või liikmesriigi valitsusasutuse ametikohal, siis pöördutakse kõnealuse tulemuse kehtivuse ja nõuetekohasuse kohta kinnituse saamiseks asjaomase riikliku julgeolekuasutuse poole.

23.

Kui nõukogu peasekretariaadile saab teatavaks kehtivat ELi juurdepääsuluba omava isikuga seotud turvariski puudutav teave, teatab nõukogu peasekretariaat asjakohaste õigusaktide kohaselt toimides sellest asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele. Kui riiklik julgeolekuasutus teatab nõukogu peasekretariaadile kehtivat ELi juurdepääsuluba omava isiku kohta punkti 19 alapunkti a kohaselt antud kinnituse tühistamisest, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus paluda riiklikult julgeasutuselt selgitust, kui selle andmine on riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalik. Kui isiku usaldusväärsust kahjustav teave leiab kinnitust, tühistatakse ELi juurdepääsuluba ning isikule keelatakse juurdepääs ELi salastatud teabele ja ametikohtadele, mille puhul selline juurdepääs on võimalik või mille puhul isik võiks ohustada julgeolekut.

24.

Nõukogu peasekretariaadi ametnikule või muule teenistujale kuuluva ELi juurdepääsuloa tühistamise otsusest ja vajaduse korral tühistamise põhjustest teavitatakse asjaomast isikut, kes võib paluda, et ametisse nimetav asutus kuulaks ära tema selgitused. Riikliku julgeolekuasutuse esitatud teabe suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjaomaseid õigusakte, sealhulgas edasikaebamise kohta. Nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse otsuseid võib edasi kaevata vastavalt personalieeskirjadele ja teenistustingimustele.

25.	Riiklikud eksperdid, kes on lähetatud nõukogu peasekretariaati ELi juurdepääsuluba nõudvale ametikohale, esitavad enne tööle asumist nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutusele kehtiva riikliku juurdepääsuloa juurdepääsuks ELi salastatud teabele.

Juurdepääsulubade registrid

26.

Liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat peavad ELi salastatud teabele juurdepääsuks antud riiklike juurdepääsulubade ja ELi juurdepääsulubade vastavaid registreid. Kõnealused registrid sisaldavad vähemalt andmeid selle kohta, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), juurdepääsuloa andmise kuupäeva ja kehtivusaja kohta.

27.

Pädev julgeolekuasutus võib väljastada juurdepääsutõendi, millel on kirjas, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), ning vastava ELi salastatud teabele juurdepääsu võimaldava riikliku juurdepääsuloa või ELi juurdepääsuloa kehtivuse lõppemise kuupäev ja tõendi enda kehtivuse lõppemise kuupäev.

Erandid juurdepääsuloa andmise nõudest

28.	Nende isikute juurdepääs ELi salastatud teabele, kellel on liikmesriikides oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohased volitused, määratakse kindlaks kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; selliseid isikuid teavitatakse nende julgeolekualastest kohustustest seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega.

IV. JULGEOLEKUALANE ÕPE JA JULGEOLEKUALASE TEADLIKKUSE SUURENDAMINE

29.

Kõik juurdepääsuloa saanud isikud kinnitavad kirjalikult, et nad mõistavad oma kohustusi seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega ning on teadlikud tagajärgedest, mis kaasnevad ELi salastatud teabe ohtusattumisega. Nimetatud kirjalike kinnituste registreid peavad vastavalt liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat.

30.

Kõigile isikutele, kellel on luba juurdepääsuks ELi salastatud teabele või kes peavad töötlema ELi salastatud teavet, selgitatakse alguses ning tutvustatakse regulaarselt julgeolekuohte ning nad peavad viivitamata teatama asjaomasele julgeolekuasutusele kõigist lähenemiskatsetest, mida nad peavad kahtlustäratavateks või ebatavalisteks.

31.	Kõiki isikuid, kelle töökohustused ei eelda enam juurdepääsu ELi salastatud teabele, teavitatakse nende kohustusest jätkuvalt kaitsta ELi salastatud teavet ning vajaduse korral kinnitavad nad seda kirjalikult.

V. ERANDLIKUD ASJAOLUD

32.

Kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud, võib liikmesriigi pädeva riikliku asutuse väljastatud juurdepääsuloaga, millega antakse juurdepääs riigi salastatud teabele, võimaldada liikmesriigi ametnikele ajutiselt kuni ELi salastatud teabele riikliku juurdepääsuloa andmiseni juurdepääsu samaväärse salastatuse tasemega ELi salastatud teabele vastavalt B-liites esitatud vastavustabelile, kui selline ajutine juurdepääs on ELi huvides nõutav. Riiklikud julgeolekuasutused teavitavad julgeolekukomiteed, kui sellise ajutise juurdepääsu võimaldamine ELi salastatud teabele ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud.

33.

Olukorra kiireloomulisusest tulenevalt ja juhul, kui see on teenistuse huvide tõttu nõuetekohaselt põhjendatud, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus pärast selle liikmesriigi riikliku julgeolekuasutusega konsulteerimist, mille kodanik asjaomane isik on, ning isiku usaldusväärsust kahjustavate asjaolude puudumise kinnitamiseks läbiviidud eelkontrollide tulemusest olenevalt anda enne täieliku julgeolekukontrolli lõpulejõudmist nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja muudele teenistujatele konkreetse ülesande täitmiseks ajutise loa juurdepääsuks ELi salastatud teabele. Nimetatud ajutisi lube antakse kuni kuueks kuuks ja need ei võimalda juurdepääsu TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele. Kõik ajutise loa saanud isikud kinnitavad kirjalikult, et nad mõistavad oma kohustusi seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega ning on teadlikud tagajärgedest, mis kaasnevad ELi salastatud teabe ohtusattumisega. Nimetatud kirjalike kinnituste registrit peab nõukogu peasekretariaat.

34.

Kui isik kavatsetakse määrata ametikohale, mis nõuab kõrgema tasemega juurdepääsuluba kui isik hetkel omab, võib isiku ajutiselt ametisse määrata tingimusel, et:

a)	isiku ülemus põhjendab kirjalikult möödapääsmatut vajadust juurdepääsuks kõrgemal salastatuse tasemel ELi salastatud teabele;

b)	juurdepääs piirdub ELi salastatud teabe konkreetsete elementidega, mis on vajalikud tööülesande täitmiseks;

c)	isikul on kehtiv riiklik või ELi juurdepääsuluba;

d)	on astutud samme ametikoha jaoks nõutava tasemega juurdepääsuloa saamiseks;

e)	pädeva asutuse poolt on piisavalt kontrollitud, et isik ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud julgeolekueeskirju;

f)	isiku ametisse määramine on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ning

g)	erandi tegemisega seotud dokumente, kaasa arvatud kirjeldust teabe kohta, millele juurdepääs võimaldati, säilitatakse asjakohases registris või allregistris.

35.	Eespool kirjeldatud korda kasutatakse ühekordse juurdepääsu andmiseks ELi salastatud teabele, mille salastatuse tase on ühe astme võrra kõrgem sellest, mille suhtes asjaomane isik on läbinud julgeolekukontrolli. Kõnealust korda ei rakendata korduvalt.

36.

Väga erandlike asjaolude korral, näiteks vaenulikus keskkonnas läbiviidavate missioonide või kasvavate rahvusvaheliste pingete ajal, kui erakorralised meetmed seda nõuavad ja eelkõige inimelude päästmise eesmärgil, võivad liikmesriigid ja peasekretär anda võimaluse korral kirjalikult loa juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele nõutavat juurdepääsuluba mitteomavatele isikutele, tingimusel et selline luba on hädavajalik ning puudub põhjendatud kahtlus asjaomase isiku lojaalsuse ja usaldusväärsuse suhtes. Kõnealuse loa andmisega seotud dokumente, kaasa arvatud kirjeldust teabe kohta, millele juurdepääs võimaldati, säilitatakse registris.

37.

TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe puhul antakse kõnealune erakorraline juurdepääs üksnes ELi kodanikele, kellele on lubatud juurdepääs TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabega samaväärsel taseme riigisiseselt salastatud teabele või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele.

38.	Punktides 36 ja 37 sätestatud korra kasutamise juhtudest teavitatakse julgeolekukomiteed.

39.

Kui liikmesriigi õigusaktidega on ajutiste lubade, ajutise ametissemääramise ning isikutele salastatud teabele ühekordse või erakorralise juurdepääsu andmise suhtes kehtestatud rangemad eeskirjad, siis rakendatakse käesolevas jaos ette nähtud menetlusi vaid asjaomastes riigisisestes õigusaktides sätestatud piirides.

40.	Julgeolekukomiteele esitatakse aastaaruanne käesolevas jaos sätestatud menetluste kasutamise kohta.

VI. NÕUKOGUS TOIMUVATEL KOOSOLEKUTEL OSALEMINE

41.

Kui punktist 28 ei tulene teisiti, võivad isikud, kellele on tehtud ülesandeks osaleda nõukogu istungitel või nõukogu ettevalmistavate organite koosolekutel, kus käsitletakse CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teavet, teha seda alles pärast nende juurdepääsuloa olemasolu kontrollimist. Liikmesriikide esindajate puhul edastavad pädevad asutused juurdepääsutõendi või muud juurdepääsuloa olemasolu kinnitavad tõendid nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroole või erandjuhul esitab selle asjaomane esindaja isiklikult. Vajaduse korral võib kasutada koondnimekirja, milles on esitatud asjaomased juurdepääsuloa olemasolu tõendid.

42.	Kui julgeolekuga seotud põhjustel on tühistatud sellise isiku riiklik juurdepääsuluba ELi salastatud teabele, kelle tööülesanded nõuavad osalemist nõukogu istungitel või nõukogu ettevalmistavate organite koosolekutel, siis teavitab pädev asutus sellest nõukogu peasekretariaati.

VII. VÕIMALIK JUURDEPÄÄS ELi SALASTATUD TEABELE

43.	Kui tööle võetakse isikud, kellel võib asjaolude tõttu olla potentsiaalne juurdepääs CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele, peavad nad läbima nõuetekohase julgeolekukontrolli või viibima alati koos saatjaga.

44.

Kullerid, valvetöötajad ja saatjad peavad läbima nõuetekohase taseme julgeolekukontrolli või riigisiseste õigusaktidega ette nähtud muu asjakohase kontrolli, neid teavitatakse ELi salastatud teabe kaitseks vajalikest julgeolekumenetlustest ning neile antakse juhtnöörid nende hoolde usaldatud ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

(1) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

II LISA

FÜÜSILINE JULGEOLEK

I. SISSEJUHATUS

1.	Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 8 rakendamise kohta. Lisas sätestatakse miinimumnõuded objektide, hoonete, ametiruumide ja muude alade, kus toimub ELi salastatud teabe töötlemine ja säilitamine, sealhulgas side- ja infosüsteeme sisaldavate alade füüsiliseks kaitsmiseks.

ELi salastatud teabele volitamata juurdepääsu vältimiseks töötatakse välja füüsilise julgeoleku meetmed, mille eesmärk on:

a)	tagada, et ELi salastatud teabe töötlemine ja säilitamine toimub nõuetekohaselt;

b)	võimaldada töötajate eristamist seoses juurdepääsuga ELi salastatud teabele nende teadmisvajaduse ja vajadusel julgeolekukontrolli läbimise alusel;

c)	hoida ära, takistada ja avastada lubamatuid toiminguid ning

d)	välistada salajane või jõuga sissetung või tekitada sissetungijatele viivitusi.

II. FÜÜSILISE JULGEOLEKU NÕUDED JA MEETMED

Füüsilise julgeoleku meetmed valitakse välja pädevate asutuste poolt läbiviidava ohtude hinnangu alusel. Nõukogu peasekretariaat ja liikmesriigid kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks oma objektidel riskijuhtimisprotsessi, et tagada sellise tasemega füüsiline kaitse, mis on vastavuses hinnatud riskiga. Riskijuhtimisprotsessis võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)	ELi salastatud teabe salastatuse tase;

b)	ELi salastatud teabe vormi ja hulka, pidades meeles asjaolu, et suurte ELi salastatud teabe koguste või tervikkogumite puhul võib osutuda vajalikuks kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid;

c)	ELi salastatud teavet sisaldavate hoonete või alade ülesehitust ning neid ümbritsevat keskkonda ning

d)	hinnangut ohule, mida kujutavad endast luureteenistused, kelle tegevus on suunatud ELi või liikmesriikide vastu, ning sabotaažist, terrorismist ja õõnestavast või muust kriminaalsest tegevusest tulenevale ohule.

Süvakaitse põhimõttele tuginedes määrab pädev julgeolekuasutus kindlaks, milliseid asjakohaseid füüsilise julgeoleku meetmeid rakendada. Need võivad hõlmata üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)	piirdebarjäär – füüsiline barjäär, mis kaitseb kaitsmist vajava ala piire;

b)	sissetungi avastamise süsteemid – sissetungi avastamise süsteemi võib kasutada piirdebarjääri turvalisuse tõstmiseks või ruumides ja hoonetes turvateenistuse asendamiseks või abistamiseks;

juurdepääsu kontroll – juurdepääsu kontrolli võidakse teostada objekti, objektil asuva hoone või hoonete või hoones asuvate alade või ruumide suhtes. Kontrolli võib teostada elektrooniliste või elektromehhaaniliste vahendite abil, seda võivad teostada turvateenistujad ja/või administraator või seda võib teostada muude füüsiliste vahendite abil;

d)	turvateenistujad – tööle võib võtta vastava väljaõppe ja juhendamisega ning asjakohase julgeolekukontrolli läbinud turvateenistujaid, muu hulgas salajase sissetungi takistamiseks;

e)	sisetelevisioonisüsteem (CCTV) – turvateenistujad võivad kasutada sisetelevisioonisüsteemi intsidentide tuvastamiseks ja sissetungi avastamise süsteemi häirete kontrollimiseks suurtel aladel või perimeetril;

f)	turvavalgustus – turvavalgustust võidakse kasutada potentsiaalsete sissetungijate eemalhoidmiseks, aga ka pakkumaks turvateenistujale vajalikku valgustust tõhusa järelevalve tegemiseks kas otseselt või kaudselt läbi sisetelevisioonisüsteemi ning

g)	muud asjakohased füüsilise julgeoleku meetmed, mille eesmärk on hoida ära või avastada volitamata juurdepääsu või ELi salastatud teabe kahjustamist või kadumist.

5.	Pädeval asutusel võib lubada korraldada sisse- ja väljapääsudes läbiotsimisi, et takistada loata esemete toomist objektidele või hoonetesse või sealt ELi salastatud teabe loata väljaviimist.

6.	Kui on oht, et ELi salastatud teavet võidakse jälgida, isegi kui see toimub juhuslikult, võetakse selle takistamiseks asjakohaseid meetmeid.

7.	Uute rajatiste puhul määratletakse füüsilise julgeoleku nõuded ja nende funktsionaalne kirjeldus osana rajatiste planeerimise ja projekteerimise protsessist. Olemasolevate rajatiste puhul rakendatakse füüsilise julgeoleku nõudeid võimalikult suures ulatuses.

III. ELi SALASTATUD TEABE FÜÜSILISE KAITSMISE SEADMED

Pädev julgeolekuasutus tagab ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitseks vajalike seadmete (nt seifid, paberipurustajad, ukselukud, elektroonilised juurdepääsu kontrollimise süsteemid, sissetungi avastamise süsteemid, häiresüsteemid) hankimisel, et nimetatud seadmed vastavad heakskiidetud tehnilistele standarditele ja miinimumnõuetele.

9.	ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitsmiseks kasutatavate seadmete tehnilised kirjeldused sätestatakse julgeolekusuunistes, mille kiidab heaks julgeolekukomitee.

10.	Turvasüsteemide tööd kontrollitakse korrapäraste ajavahemike järel ja seadmeid hooldatakse regulaarselt. Hooldustööde tegemisel võetakse arvesse kontrollide tulemusi, et tagada seadmete jätkuv töötamine optimaalsel režiimil.

11.	Iga kontrolli käigus vaadatakse konkreetsete turvameetmete ja kogu julgeolekusüsteemi tõhusus uuesti läbi.

IV. FÜÜSILISELT KAITSTUD ALAD

12.

ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitsmiseks luuakse kaht tüüpi füüsiliselt kaitstud alad või riigisisese süsteemi kohaselt samaväärsed alad:

a)	haldustegevuse alad ning

b)	turvaalad (sealhulgas tehniliselt kaitstud turvaalad).

Käesolevas otsuses käsitletakse viiteid haldustegevuse aladele ja turvaaladele (sealhulgas tehniliselt kaitstud turvaaladele) ühtlasi ka viidetena riigisisese süsteemi kohaselt samaväärsetele aladele.

13.	Pädev julgeolekuasutus tõendab, et ala vastab nõuetele, mille alusel võib selle tunnistada haldustegevuse alaks, turvaalaks või tehniliselt kaitstud turvaalaks.

14.

Haldustegevuse alade puhul:

a)	kehtestatakse selgelt määratletud välispiir, mis võimaldab kontrollida isikuid ja võimaluse korral sõidukeid;

b)	võimaldatakse alale siseneda ilma saatjata ainult isikutel, keda pädev asutus on selleks nõuetekohaselt volitanud, ning

c)	viibivad kõik muud isikud alal alati koos saatjaga või läbivad samaväärse kontrolli.

15.

Turvaalade puhul:

a)	kehtestatakse selgelt määratletud ja kaitstud välispiir, millesse sisenemist ja millest väljumist kontrollitakse läbipääsulubade või isikutuvastussüsteemi abil;

b)	võimaldatakse alale siseneda ilma saatjata ainult isikutel, kes on läbinud julgeolekukontrolli ja kellel on nende teadmisvajadusest tulenevalt sisenemiseks eriluba;

c)	viibivad kõik muud isikud alal alati koos saatjaga või läbivad samaväärse kontrolli.

16.

Juhul kui turvaalale sisenemine tähendab praktiliselt otsest juurdepääsu alas asuvale salastatud teabele, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)	peab olema selgelt märgitud, milline on kõnealusel alal tavaliselt hoitava teabe kõrgeim salastatuse tase;

b)	kõigil külastajatel peab olema alale sisenemiseks eriluba, nad viibivad alal alati koos saatjaga ning nad peavad olema läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui rakendatud on meetmeid, mis muudavad juurdepääsu ELi salastatud teabele võimatuks.

17.

Pealtkuulamise vastu kaitstud turvaalad määratakse tehniliselt kaitstud turvaaladena. Kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)	alad varustatakse sissetungi avastamise süsteemiga; kui alad ei ole kasutuses, need lukustatakse ja kui alad on kasutusel, neid valvatakse. Kõiki võtmeid kontrollitakse vastavalt VI jaole;

b)	kõiki sellistele aladele sisenevaid isikuid ja esemeid kontrollitakse;

c)	selliseid alasid tuleb vastavalt pädeva julgeolekuasutuse nõudmistele regulaarselt füüsiliselt ja/või tehniliselt kontrollida. Sellised kontrollid viiakse läbi ka iga loata sisenemise või sellise sisenemise kahtluse korral ning

d)	sellistele aladele ei paigaldata loata sideliine, telefone ega muid sidevahendeid, elektri- või elektroonilisi seadmeid.

18.

Olenemata punkti 17 alapunktist d vaatab pädev julgeolekuasutus enne SECRET UE / EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud teabega seonduva koosolekute toimumiseks või töö tegemiseks ette nähtud alade kasutamist, ning kui ohtu ELi salastatud teabele hinnatakse kõrgeks, üle kõik sidevahendid ja elektri- või elektroonikaseadmed, tagamaks et selliste seadmetega ei saa edastada teavet tahtmatult ega varjatult arusaadaval kujul väljapoole turvaala piire.

19.	Turvaalasid, kus töötajad ei viibi ööpäevaringselt, kontrollitakse vajaduse korral tavapärase tööaja lõppedes ja pisteliselt väljaspool tavapärast tööaega, välja arvatud juhul, kui alale on paigaldatud sissetungi avastamise süsteem.

20.	Haldustegevuse ala piires võib ajutiselt luua turvaalasid või tehniliselt kaitstud turvaalasid salastatud teavet käsitlevate koosolekute pidamiseks või muul samalaadsel eesmärgil.

21.

Iga turvaala jaoks töötatakse välja turvanõuete rakendamise kord, milles määratakse kindlaks järgmised asjaolud:

a)	millise tasemega ELi salastatud teavet võib kõnealusel alal töödelda ja säilitada;

b)	alal kohaldatavad järelevalve- ja kaitsemeetmed;

c)	isikud, kellel on nende teadmisvajadusest ja vastava juurdepääsuloa olemasolust tulenevalt lubatud alale siseneda saatjata;

d)	vajaduse korral saatjatega või ELi salastatud teabe kaitsega seotud kord muudele isikutele alale juurdepääsu võimaldamisel;

e)	muud asjakohased meetmed ja toimingud.

22.	Turvaaladele ehitatakse turvakambrid. Turvakambrite seinad, põrandad, laed, aknad ja lukustatavad uksed peavad olema pädeva julgeolekuasutuse poolt heaks kiidetud ja pakkuma samaväärset kaitset kui samal tasemel ELi salastatud teabe säilitamiseks heakskiidetud seifid.

V. FÜÜSILISED KAITSEMEETMED ELi SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMISEKS JA SÄILITAMISEKS

23.

RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet võib töödelda:

a)	turvaalal;

b)	haldustegevuse alal, tingimusel et ELi salastatud teave on kaitstud volitamata isikute juurdepääsu eest, või

väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja veab ELi salastatud teavet vastavalt III lisa punktidele 28–40 ja kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid, mis tagavad ELi salastatud teabe kaitse volitamata isikute juurdepääsu eest.

24.

RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse sobivas lukustatud kontorimööblis haldustegevuse alal või turvaalal. Seda võib ajutiselt säilitada väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid.

25.

CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet võib töödelda:

a)	turvaalal;

b)	haldustegevuse alal, tingimusel et ELi salastatud teave on kaitstud volitamata isikute juurdepääsu eest, või

väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja:

i)	veab ELi salastatud teavet vastavalt III lisa punktidele 28–40,

ii)	kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid, mis tagavad ELi salastatud teabe kaitse volitamata isikute juurdepääsu eest,

iii)	hoiab ELi salastatud teavet kogu aeg isikliku järelevalve all ning

iv)	on paberkujul dokumentide puhul teavitanud sellest asjakohast registrit.

26.	CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse turvaalal seifis või turvakambris.

27.	TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel ELi salastatud teavet töödeldakse turvaalal.

28.

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse turvaalal ühel järgmistest tingimustest:

seifis vastavalt punktile 8, kasutades ühte või mitut järgmistest täiendavatest kontrollimeetmetest:

i)	pidev kaitse või kontrollimine julgeolekukontrolli läbinud turvateenistujate või valvetöötajate poolt;

ii)	heakskiidetud sissetungi avastamise süsteem koos turvateenistuse reageerimisüksusega,

või

b)	sissetungi avastamise süsteemiga varustatud turvakambris, mille juurde kuulub turvateenistuse reageerimisüksus.

29.	Eeskirjad ELi salastatud teabe veo kohta väljaspool füüsiliselt kaitstud alasid on esitatud III lisas.

VI. ELi SALASTATUD TEABE KAITSEKS KASUTATAVATE VÕTMETE JA KOODIDE JÄRELEVALVE

30.	Pädev julgeolekuasutus määrab kindlaks ametiruumide, muude ruumide, turvakambrite ja seifide võtmete ja koodide haldamise korra. Selline kord peab kaitsma volitamata juurdepääsu eest.

31.

Koodid tuleb pähe õppida ja koode teadvate isikute arv peab olema võimalikult väike. ELi salastatud teabe säilitamiseks kasutatavate seifide ja turvakambrite koode muudetakse:

a)	kõnealust koodi teadva personali koosseisu muutumise korral,

b)	iga kord, kui on toimunud turvaintsident või kui seda kahtlustatakse,

c)	kui lukku on hooldatud või parandatud ning

d)	vähemalt iga 12 kuu järel.

III LISA

SALASTATUD TEABE HALDAMINE

I. SISSEJUHATUS

1.	Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 9 rakendamise kohta. Selles sätestatakse haldusmeetmed ELi salastatud teabe kontrollimiseks kogu selle kasutusaja jooksul, et aidata ära hoida, avastada ja korvata sellise teabe teadlik või juhuslik ohtusattumine või kadumine.

II. SALASTATUSE TASEMETE HALDAMINE

Salastatuse tasemed ja märked

2.	Teave peab olema salastatud, kui see vajab kaitset seoses oma salajasusega.

3.	ELi salastatud teabe koostaja vastutab selle salastatuse taseme määramise eest vastavalt asjaomastele salastamise suunistele ning teabe esialgse levitamise eest.

4.	ELi salastatud teabe salastatuse tase määratakse kindlaks artikli 2 lõike 2 kohaselt ja lähtudes artikli 3 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud julgeolekupoliitikast.

5.	Salastatuse tase peab olema selgelt ja täpselt märgitud, olenemata sellest, kas ELi salastatud teave on paberkandjal, suuline või elektroonilises või muus vormis.

6.	Ühe dokumendi eri osad (st leheküljed, lõigud, jaotised, lisad, liited, manused ja täiendused) võivad vajada erineval tasemel salastamist ning need tähistatakse vastavalt, sealhulgas nende säilitamisel elektroonilises vormis.

Dokumendi või faili üldine salastatuse tase on vähemalt sama kõrge kui selle kõige kõrgema salastatuse tasemega osal. Erinevatest allikatest pärineva teabe koondamisel vaadatakse lõpptulemus üle, et määrata kindlaks üldine salastatuse tase, sest vajalikuks võib osutuda dokumendi üksikosadele omistatust kõrgem salastatuse tase.

8.	Võimaluse korral liigendatakse erinevatel tasemetel salastatud osi sisaldav dokument selliselt, et selle erinevatel tasemetel salastatud osad on kergesti tuvastatavad ja vajaduse korral eraldatavad ülejäänud dokumendist.

Kui dokumentidele on lisatud kiri või teade, omistatakse sellele kõige kõrgema salastatuse tasemega dokumendi salastatuse tase. Kirja või teate koostaja märgib täpselt, milline on selle salastatuse tase ilma juurdelisatud dokumentideta, kasutades selleks asjakohast märget, näiteks:

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL

Manus(t)eta RESTREINT UE/EU RESTRICTED

Märked

10.

Lisaks ühele artikli 2 lõikes 2 nimetatud salastusmärkele võib ELi salastatud teave kanda täiendavat märget, nagu:

a)	teabe koostajale viitav tunnus;

b)	piirangud, koodsõnad või lühendid, millega täpsustatakse dokumendiga seotud tegevusvaldkonda, dokumendi levitamist üksnes teadmisvajaduse põhjal või kasutuspiiranguid;

c)	avaldatavuse märked;

d)	vajadusel kuupäev või konkreetne sündmus, pärast mida võib salastatuse taset alandada või salastatuse kustutada.

Salastusmärgete lühendid

11.	Teksti üksikute lõikude salastatuse taseme märkimiseks võib kasutada salastatuse taseme standardlühendeid. Sellised lühendid ei asenda salastusmärke täielikku varianti.

12.

ELi salastatud dokumentides võib lühemate kui ühe lehekülje pikkuste tekstilõikude salastatuse taseme märkimisel kasutada järgmisi standardlühendeid:

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET	TS-UE/EU-TS
SECRET UE/EU SECRET	S-UE/EU-S
CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL	C-UE/EU-C
RESTREINT UE/EU RESTRICTED	R-UE/EU-R

ELi salastatud dokumentide koostamine

13.

ELi salastatud dokumendi koostamisel:

a)	märgitakse igale leheküljele selgelt salastatuse tase;

b)	nummerdatakse iga lehekülg;

c)	peab dokumendil olema kirjas viitenumber ja teema, mis ei ole salastatud teave, välja arvatud kui see on sellisena tähistatud;

d)	märgitakse dokumendile koostamise kuupäev;

e)	SECRET UE/EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud dokumentidele kantakse koopia number igale leheküljele, kui antakse välja mitu koopiat.

14.	Kui punkti 13 ei ole võimalik ELi salastatud teabe suhtes kohaldada, võetakse vastavalt artikli 6 lõikele 2 koostatavatele julgeolekusuunistele muid sobivaid meetmeid.

ELi salastatud teabe salastatuse taseme alandamine ja salastatuse kustutamine

15.	Teabe koostamise ajal märgib koostaja võimaluse korral ning eelkõige RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe puhul, kas ELi salastatud teabe salastatuse taset võib teataval kuupäeval või konkreetse sündmuse järel alandada või selle kustutada.

16.

Nõukogu peasekretariaat vaatab korrapäraselt läbi tema valduses oleva ELi salastatud teabe, et teha kindlaks, kas salastatuse tase on jätkuvalt kehtiv. Nõukogu peasekretariaat kehtestab süsteemi, mille abil vaadatakse mitte harvem kui iga viie aasta järel läbi sellise registreeritud ELi salastatud teabe salastatuse tase, mille on koostanud nõukogu peasekretariaat. Selline läbivaatamine ei ole vajalik, kui teabe koostaja on juba alguses osutanud, et teabe salastatuse taset alandatakse või salastatus kustutatakse automaatselt, ning teave on vastavalt tähistatud.

III. ELi SALASTATUD TEABE REGISTREERIMINE JULGEOLEKUKAALUTLUSTEL

17.	Iga ELi salastatud teavet töötleva nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide valitsusasutuste struktuuriüksuse jaoks määratakse kindlaks vastutav register, et tagada ELi salastatud teabe töötlemine käesoleva otsuse kohaselt. Registrid luuakse II lisas määratletud turvaaladena.

18.	Käesolevas otsuses tähendab julgeolekukaalutlustel registreerimine (edaspidi „registreerimine”) menetluste kohaldamist, mille abil talletatakse andmed materjali kogu kasutusaja iga etapi, sealhulgas selle levitamise ja hävitamise kohta.

19.	Kõik CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja sellest kõrgemal tasemel salastatud materjal registreeritakse selleks määratud registrites, kui see saabub asutuse struktuuriüksusesse või kui see sealt välja saadetakse.

20.	Nõukogu peasekretariaadi keskregistris peetakse arvet kogu salastatud teabe üle, mida nõukogu ja nõukogu peasekretariaat edastavad kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja kogu salastatud teabe üle, mis neilt saadakse.

21.	Side- ja infosüsteemi puhul võib registreerimiseks kasutada side- ja infosüsteemis sisalduvaid protsesse.

22.	Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika ELi salastatud teabe julgeolekukaalutlustel registreerimise kohta.

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET TASEMEL SALASTATUD DOKUMENTIDE REGISTRID

23.	Liikmesriikides ja nõukogu peasekretariaadis määratakse üks register toimima TRES SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe keskse vastuvõtva ja edastava asutusena. Vajaduse korral võib määrata allregistreid kõnealust teavet registreerimise eesmärgil töötlema.

24.	Sellised allregistrid ei tohi edastada TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumente otse teistele sama TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET keskregistri allregistritele või väljapoole ilma nimetatud keskregistri sõnaselge nõusolekuta.

IV. ELi SALASTATUD DOKUMENTIDE KOPEERIMINE JA TÕLKIMINE

25.	TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumente ei tohi kopeerida ega tõlkida ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

26.	Kui SECRET UE/EU SECRET ja sellest madalamal tasemel salastatud dokumentide koostaja ei ole seadnud piiranguid nende kopeerimise või tõlkimise suhtes, siis võib dokumendi valdaja ülesandel neid kopeerida või tõlkida.

27.	Originaaldokumendi suhtes kohaldatavaid turvameetmeid rakendatakse ka selle dokumendi koopiate ja tõlgete suhtes.

V. ELi SALASTATUD TEABE VEDU

28.

ELi salastatud teabe vedamise suhtes kohaldatakse punktides 30–40 ette nähtud kaitsemeetmeid. Kui ELi salastatud teavet veetakse elektroonilisel andmekandjal, ja olenemata artikli 9 lõikest 4, võib allpool esitatud kaitsemeetmeid täiendada asjakohaste tehniliste vastumeetmetega, mis nähakse ette pädeva julgeolekuasutuse poolt, et minimeerida teabe ohtusattumise või kadumise riski.

29.	Pädevad julgeolekuasutused nõukogu peasekretariaadis ja liikmesriikides väljastavad juhised ELi salastatud teabe vedamiseks käesoleva otsuse kohaselt.

Hoones või hoonetekompleksis

30.	Hoones või hoonetekompleksis veetav ELi salastatud teave tuleb kinni katta, et vältida selle sisu märkamise võimalust.

31.	Hoones või hoonetekompleksis veetakse TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teavet turvaümbrikus, millele on märgitud üksnes adressaadi nimi.

ELi piires

32.	ELi piires hoonete või valduste vahel veetav ELi salastatud teave pakendatakse selliselt, et see on kaitstud teabe loata avaldamise eest.

33.

SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu ELi piires toimub ühel järgmistest viisidest:

a)	vastavalt vajadusele sõjalise, valitsuse või diplomaatilise kulleri abil;

käsiposti abil, tingimusel et:

i)	ELi salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses, välja arvatud kui seda hoitakse vastavalt II lisas sätestatud nõuetele;

ii)	ELi salastatud teavet ei avata teeloleku ajal ega loeta avalikes kohtades;

iii)	isikuid teavitatakse nende vastutusest seoses julgeolekuga;

iv)	isikutele antakse vajadusel kulleri sertifikaat;

postiteenuste või kommertskullerteenuste abil, tingimusel et:

i)	need on asjaomase riikliku julgeolekuasutuse poolt vastavalt riigisisestele õigusaktidele heaks kiidetud;

ii)	need kohaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis vastavad artikli 6 lõike 2 kohaselt koostatavates julgeolekusuunistes kehtestatud miinimumnõuetele.

Kui vedu toimub ühest liikmesriigist teise, piirdub alapunkti c sätete kohaldamine kuni CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL tasemeni salastatud teabega.

34.	CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud materjali (nt seadet või masinat), mida ei saa vedada punktis 33 nimetatud viisidel, tuleb V lisa kohaselt vedada kaubana transpordiettevõtjate poolt.

35.	TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe vedu ELi piires hoonete või valduste vahel toimub vastavalt vajadusele sõjalise, valitsuse või diplomaatilise kulleri abil.

EList kolmanda riigi territooriumile

36.	EList kolmanda riigi territooriumile veetav ELi salastatud teave pakendatakse selliselt, et see on kaitstud teabe loata avaldamise eest.

37.

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu EList kolmanda riigi territooriumile toimub ühel järgmistest viisidest:

a)	sõjalise või diplomaatilise kulleri abil;

käsiposti abil, tingimusel et:

i)	pakil on ametlik pitser või on pakendil märge, mis näitab, et tegemist on ametliku saadetisega ja see ei läbi tolli- või turvakontrolli;

ii)	isikutel on vastava paki kohta antud kullerisertifikaat, mis annab neile loa seda pakki vedada;

iii)	ELi salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses, välja arvatud kui seda hoitakse vastavalt II lisas sätestatud nõuetele;

iv)	ELi salastatud teavet ei avata teeloleku ajal ega loeta avalikes kohtades, ning

v)	isikuid teavitatakse nende vastutusest seoses julgeolekuga.

38.

ELi poolt kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastatud CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu peab vastama artikli 12 lõike 2 punkti a või b kohaselt sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingu või halduskokkuleppe asjaomastele sätetele.

39.	RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet võib vedada ka postiteenuste või kommertskullerteenuste kaudu.

40.	TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe vedu EList kolmanda riigi territooriumile toimub sõjalise või diplomaatilise kulleri abil.

VI. ELi SALASTATUD TEABE HÄVITAMINE

41.	ELi salastatud dokumendid, mida ei ole enam vaja, võib hävitada, ilma et see piiraks arhiveerimist puudutavaid asjaomaseid õigusnorme.

42.	Artikli 9 lõike 2 kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid hävitab vastutav register dokumendi valdaja või pädeva asutuse ülesandel. Registreerimisraamatud ja muu registreerimisteave ajakohastatakse vastavalt.

43.	SECRET UE/EU SECRET või TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamise juures viibib tunnistaja, kes on läbinud vähemalt hävitatava dokumendi salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli.

44.

Registripidaja ja tunnistaja, kui viimase kohalolek on nõutav, kirjutavad alla dokumendi hävitamisaktile, mis antakse hoiule registrisse. Registris säilitatakse TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamisakte vähemalt kümme aastat ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ning SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamisakte vähemalt viis aastat.

45.

Salastatud, sealhulgas RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud dokumendid hävitatakse viisil, mis vastab asjakohastele ELi või samaväärsetele standarditele, või mis on liikmesriikide poolt heaks kiidetud vastavalt riigisisestele tehnilistele standarditele, et takistada nende täielikku või osalist taastamist.

46.	ELi salastatud teabe salvestamiseks kasutatud elektrooniliste salvestusvahendite hävitamine toimub vastavalt IV lisa punktile 36.

VII. KONTROLL JA HINDAMISKÜLASTUSED

47.

Mõistet „kontroll” kasutatakse edaspidi, et tähistada:

a)	artikli 9 lõike 3 ning artikli 15 lõike 2 punktide e, f ja g kohast kontrolli või

b)	artikli 12 lõike 5 kohast hindamiskülastust,

mille eesmärk on hinnata ELi salastatud teabe kaitsmiseks rakendatavate meetmete tõhusust.

48.

Kontrollil on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)	tagada, et järgitakse käesolevas otsuses ELi salastatud teabe kaitseks kehtestatud nõutavaid miinimumstandardeid;

b)	rõhutada julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates asutustes;

c)	soovitada vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks ning

d)	tõhustada julgeolekuasutustes käimasolevaid julgeolekualase väljaõppe ning teadlikkuse tõstmise programme.

49.	Enne iga kalendriaasta lõppu võtab nõukogu vastu artikli 15 lõike 1 punktis c ette nähtud kontrollimiskava järgmiseks aastaks. Iga kontrolli konkreetne kuupäev määratakse kindlaks kokkuleppel asjaomase ELi asutuse või organi, liikmesriigi, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kontrolli teostamine

50.	Kontrolli teostatakse selleks, et kontrollida kontrollitava üksuse asjakohaste eeskirjade ja menetluste ning ka üksuse töötavade vastavust käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele ning kõnealuse üksusega toimuva salastatud teabe vahetamist reguleerivatele sätetele.

51.

Kontroll toimub kahes osas. Enne tegelikku kontrolli peetakse vajaduse korral ettevalmistav koosolek asjaomase üksusega. Pärast kõnealust ettevalmistavat koosolekut koostab kontrollimisrühm kokkuleppel asjaomase üksusega üksikasjaliku kontrollimiskava, mis hõlmab kõiki julgeolekuvaldkondi. Kontrollirühmal on juurdepääs mis tahes kohale, kus töödeldakse ELi salastatud teavet, eelkõige registritele ning side- ja infosüsteemide paiknemise kohtadele.

52.	Liikmesriikide valitsusasutuste kontrollimine toimub nõukogu peasekretariaadi / komisjoni ühise kontrollimisrühma juhtimisel ja täielikus koostöös kontrollitava üksuse ametnikega.

53.	Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontrollimine toimub nõukogu peasekretariaadi / komisjoni ühise kontrollimisrühma juhtimisel ja täielikus koostöös kontrollitava kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametnikega.

54.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutusi ja organeid, ning Europoli ja Eurojusti kontrollib nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo selle liikmesriigi julgeolekuasutuse ekspertide abiga, kelle territooriumil asutus või organ paikneb. Sellesse tegevusse võib kaasata Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadi, kui ta vahetab kõnealuse asutuse või organiga korrapäraselt ELi salastatud teavet.

55.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, nagu ka Europoli ja Eurojusti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontrollimisel palutakse liikmesriigi julgeolekuasutuste ekspertide abi ja panuseid vastavalt julgeolekukomitee poolt heaks kiidetud üksikasjalikule korrale.

Kontrollimisaruanded

56.

Kontrolli lõpus esitatakse kontrollitavale üksusele peamised järeldused ja soovitused. Seejärel koostatakse nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuse (julgeolekubüroo) vastutusel aruanne kontrolli kohta. Juhul kui on tehtud ettepanekuid parandusmeetmeteks või esitatud soovitusi, lisatakse aruandesse piisavalt üksikasjalikku teavet tehtud järelduste toetamiseks. Aruanne edastatakse kontrollitud üksuse asjakohasele organile.

57.

Liikmesriikide valitsusasutustes teostatava kontrolli puhul:

a)	edastatakse kontrollimisaruande kavand asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele, et kontrollida faktide õigsust ja seda, et aruanne ei sisaldaks RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemest kõrgemal tasemel salastatud teavet;

b)	saadetakse kontrollimisaruanded nõukogu julgeolekukomitee liikmetele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile, kui asjaomane liikmesriigi julgeolekuasutus ei taotle aruande üldise levitamise keelamist; aruanne salastatakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuse (julgeolekubüroo) vastutusel koostatakse korrapärane aruanne, milles tuuakse esile liikmesriikides kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud kontrollide käigus saadud õppetunnid, ning julgeolekukomitee vaatab selle läbi.

58.

Kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tehtud hindamiskülastuste puhul saadetakse aruanne julgeolekukomiteele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile. Aruanne salastatakse vähemalt RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel. Parandusmeetmeid kontrollitakse järelkülastuse ajal ning nendest teavitatakse julgeolekukomiteed.

59.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, ning Europoli ja Eurojusti kontrollimise puhul saadetakse aruanded julgeolekukomitee liikmetele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile. Kontrollimisaruande kavand edastatakse asjaomasele asutusele või organile, et kontrollida faktide õigsust ja seda, et aruanne ei sisaldaks RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemest kõrgemal tasemel salastatud teavet. Parandusmeetmeid kontrollitakse järelkülastuse ajal ning nendest teavitatakse julgeolekukomiteed.

60.	Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus kontrollib punktis 48 sätestatud eesmärkidel korrapäraselt nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksusi.

Kontrollakt

61.	Kontrolli käigus kontrollitavate objektide kontrollakti koostab ja seda ajakohastab nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus (julgeolekubüroo). Kontrollakt edastatakse julgeolekukomiteele.

62.	Kontrollakti koostamiseks vajalik teave saadakse, eelkõige kontrolli ajal, kontrollitava üksuse julgeolekutöötajatelt. Pärast kontrollakti täitmist üksikasjalike vastustega, salastatakse see vastavalt kontrollitud üksusega kokku lepitule. Kontrollakt ei ole kontrolliaruande osa.

IV LISA

SIDE- JA INFOSÜSTEEMIDES TÖÖDELDAVA ELi SALASTATUD TEABE KAITSE

I. SISSEJUHATUS

1.	Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 10 rakendamise kohta.

Toimingute julgeoleku tagamiseks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks side- ja infosüsteemis on olulised järgmised infokindluse omadused ja mõisted:

autentsus	:	tagatis, et teave on ehtne ja pärineb heausksest allikast;
käideldavus	:	teave on volitatud isiku taotluse korral kättesaadav ja kasutatav;
salajasus	:	teavet ei avalikustata volitamata isikutele, üksustele või töötlemiseks;
terviklus	:	teabe ja süsteemi osade täpsuse ja terviklikkuse kaitse;
salgamise vääramine	:	võime tõestada tegevuse või sündmuse toimumist selliselt, et kõnealuse sündmuse või tegevuse toimumist ei saa hiljem eitada.

II. INFOKINDLUSE PÕHIMÕTTED

3.	Allpool esitatavad sätted on iga side- ja infosüsteemi, milles töödeldakse ELi salastatud teavet, turvalisuse aluseks. Kõnealuste sätete rakendamise üksikasjalikud nõuded määratakse kindlaks infokindluse julgeolekupoliitikates ja julgeolekusuunistes.

Turvariski juhtimine

Turvariski juhtimine on side- ja infosüsteemi määratlemise, arendamise, kasutamise ja haldamise lahutamatu osa. Riskijuhtimist (hindamine, käsitlemine, aktsepteerimine ja teavitamine) viiakse läbi süsteemiomanike, projekteerimisasutuste, töötlejate ja julgeolekualase heakskiidu andmise asutuste esindajate poolt ühiselt järkjärgulise protsessina, kasutades tõestatud, läbipaistvat ja täielikult arusaadavat riskihindamise protsessi. Side- ja infosüsteemi ulatus ja selle osad määratakse selgelt kindlaks riskijuhtimisprotsessi alguses.

Pädevad asutused käsitlevad side- ja infosüsteeme ähvardavaid võimalikke ohtusid ning koostavad ajakohased ja täpsed riskihinnangud, mis kajastavad olemasolevat töökeskkonda. Nad ajakohastavad pidevalt oma teadmisi süsteemi haavatavuse küsimustes ning vaatavad regulaarselt läbi haavatavust käsitlevad hinnangud, et ajakohastada neid vastavalt muutustele infotehnoloogia valdkonnas.

6.	Turvariski käsitlemise eesmärk on kohaldada kindlat hulka turvameetmeid, mis tagavad rahuldava tasakaalu kasutajate nõudmiste, kulude ja turvalisuse jääkriski vahel.

Konkreetsed nõuded, nende ulatus ja üksikasjalikkuse aste, mille määrab kindlaks side- ja infosüsteemi akrediteerimise eest vastutav asjaomane turvalisuse akrediteerimise asutus, peavad olema vastavuses hinnatud ohuga, mille puhul on arvesse võetud kõiki olulisi tegureid, sealhulgas side- ja infosüsteemis töödeldava ELi salastatud teabe salastatuse taset. Akrediteerimine hõlmab jääkriski käsitleva ametliku dokumendi koostamist ja jääkriski aktsepteerimist vastutava asutuse poolt.

Julgeolek side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja jooksul

8.	Julgeoleku tagamine on nõutav side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja jooksul alates selle kasutusele võtmisest kuni kasutusest kõrvaldamiseni.

9.	Side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja iga etapi puhul tehakse kindlaks iga sellega seotud osaleja roll ja tegevus seoses nimetatud süsteemi julgeolekuga.

10.

Kõigi side- ja infosüsteemide, sealhulgas nende tehniliste ja mittetehniliste turvameetmete suhtes viiakse akrediteerimisprotsessi käigus läbi turvatestid, et tagada, et on saavutatud sobiv kindluse tase ning teha kindlaks, et need süsteemid on nõuetekohaselt rakendatud, integreeritud ja konfigureeritud.

11.	Turvalisuse hindamine, kontrollimine ja läbivaatamine toimub regulaarselt side- ja infosüsteemi kasutamise ja hooldamise ajal ning samuti erakorraliste asjaolude tekkimisel.

12.	Side- ja infosüsteemi julgeolekualane dokumentatsioon kujuneb süsteemi kasutusaja jooksul muudatuste ja konfiguratsiooni haldamise protsessi lahutamatu osana.

Parim tava

13.

Nõukogu peasekretariaat ja liikmesriigid teevad koostööd, et töötada välja parim tava side- ja infosüsteemis töödeldava ELi salastatud teabe kaitseks. Parimat tava käsitlevates suunistes kirjeldatakse side- ja infosüsteemi tehnilisi, füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke turvameetmeid, mille tõhusus teadaolevate ohtude tõrjumisel ja haavatavuse kõrvaldamisel on tõendatud.

14.	Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitsel tuginetakse nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvate infokindlusega tegelevate asutuste kogemustele.

15.	Parima tava levitamine ja edasine rakendamine aitab saavutada ühtse infokindluse taseme nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide poolt kasutatavate erinevate side- ja infosüsteemide puhul, milles töödeldakse ELi salastatud teavet.

Süvakaitse

16.

Side- ja infosüsteemidega seotud riskide maandamiseks rakendatakse erinevaid tehnilisi ja mittetehnilisi mitme kaitseliinina võetavaid turvameetmeid. Need kaitseliinid on muu hulgas järgmised:

a) tõrje: turvameetmed mõjutamaks side- ja infosüsteemi vastast rünnakut kavandavaid isikuid kavatsusest loobuma;

b) ennetamine: side- ja infosüsteemi vastase rünnaku takistamiseks või blokeerimiseks mõeldud turvameetmed;

c) avastamine: side- ja infosüsteemi vastu toimuva rünnaku avastamiseks mõeldud turvameetmed;

d) vastupidavus: turvameetmed, mille eesmärk on tagada rünnaku minimaalne mõju teabele või side- ja infosüsteemi osadele ja vältida edasise kahju tekitamist ning

e) taastamine: side- ja infosüsteemi kasutamiseks turvalise olukorra taastamiseks mõeldud turvameetmed.

Selliste turvameetmete tugevusaste määratakse kindlaks vastavalt riskihinnangule.

17.	Pädevad asutused tagavad, et nad on suutelised reageerima intsidentidele, mis võivad ületada organisatsiooni ja riigipiire, et kooskõlastada reageeringuid ning jagada teavet nende intsidentide ja nendega seotud riskide kohta (turvarikkele reageerimise võime).

Minimaalsuse ja privileegide piiratuse põhimõte

18.	Toimimiseks vajalike nõuete täitmiseks rakendatakse üksnes hädavajalikke funktsioone, seadmeid ja teenuseid, et vältida asjatut riski.

19.	Õnnetusjuhtumitest, vigadest või side- ja infosüsteemi loata kasutamisest tuleneva kahju piiramiseks antakse side ja infosüsteemi kasutajatele ja automatiseeritud protsessidele vaid selline juurdepääs, õigused ja volitused, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.

20.	Side- ja infosüsteemi poolt teostatavat logimist kontrollitakse vajaduse korral akrediteerimisprotsessi käigus.

Infokindluse alane teadlikkus

21.

Side- ja infosüsteemide julgeoleku esimeseks kaitseliiniks on riskide teadvustamine ja turvameetmete olemasolu. Eelkõige peavad kõik side- ja infosüsteemiga selle kasutusaja jooksul kokku puutuvad töötajad, sealhulgas kasutajad, mõistma järgmist:

a)	turvanõuete rikkumine võib oluliselt kahjustada side- ja infosüsteeme;

b)	omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse tõttu võivad kahjustuda muud süsteemid ning

c)	isikud omavad vastavalt oma rollile süsteemides ja protsessides isiklikku vastutust ja kohustusi seoses side- ja infosüsteemi turvalisusega.

22.	Turvalisusega seotud vastutuse mõistmise tagamiseks on infokindluse alane koolitus ja teadlikkust tõstev koolitus kohustuslik kõigile asjaomastele töötajatele, sealhulgas kõrgema astme juhtkonnale ning side- ja infosüsteemi kasutajatele.

Infotehnoloogia turvatoodete hindamine ja heakskiitmine

23.	Turvameetmete usaldatavus, mida väljendatakse infokindluse taseme kaudu, määratakse kindlaks riskijuhtimisprotsessi tulemuste põhjal ning kooskõlas asjaomaste julgeolekupoliitikate ja julgeolekusuunistega.

24.	Infokindluse taset kontrollitakse rahvusvaheliselt tunnustatud või riiklikult heakskiidetud protsesside ja meetodite abil. See hõlmab esmast hindamist, kontrolli ja auditeerimist.

25.	ELi salastatud teabe kaitsmiseks kasutatavaid krüptovahendeid hindab ja annab neile heakskiidu liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus.

26.

Enne krüptovahenditele artikli 10 lõike 6 kohase nõukogu või peasekretäri heakskiidu soovitamist on kõnealused krüptovahendid läbinud edukalt sellise liikmesriigi nõuetekohase pädevusega asutuse poolt teostatud teise poole hindamise, kes ei ole seotud seadme väljatöötamise ega tootmisega. Teise poole teostatava hindamise nõutav põhjalikkuse aste sõltub asjaomaste toodete abil kaitstava ELi salastatud teabe maksimaalsest salastatuse tasemest. Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika krüptovahendite hindamise ja heakskiitmise kohta.

27.	Kui see on õigustatud konkreetsetel operatiivsetel põhjustel, võib vastavalt vajadusele kas nõukogu või peasekretär loobuda julgeolekukomitee soovitusel punktis 25 või 26 sätestatud nõuetest ja anda artikli 10 lõikes 6 sätestatud korras konkreetseks tähtajaks ajutise heakskiidu.

28.	Nõuetekohase pädevusega asutus on liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus, kes on nõukogu poolt kehtestatud kriteeriumite alusel akrediteeritud teostama teise poolena nende krüptovahendite hindamist, mis on mõeldud ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

29.	Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika mittekrüpteerivate infotehnoloogia turvatoodete kvalifitseerimise ja heakskiitmise kohta.

Edastamine turvaalade piires

30.	Olenemata käesoleva otsuse sätetest võib ELi salastatud teabe edastamisel turvaalade piires kasutada siiski riskijuhtimisprotsessi tulemuste alusel ja turvalisuse akrediteerimise asutuse loal teabe krüpteerimata levitamist või madalamal tasemel krüpteerimist.

Side- ja infosüsteemide turvaline ühendamine

31.	Käesolevas otsuses tähendab omavaheline ühendus kahe või enama infotehnoloogia süsteemi vahelist otseühendust, mille eesmärgiks on andmete ja muude teaberessursside (nt side) ühesuunaline või mitmesuunaline jagamine.

32.	Side- ja infosüsteem käsitab igat temaga ühendatud infotehnoloogia süsteemi esialgu ebausaldusväärsena ja rakendab salastatud teabe vahetuse kontrollimiseks kaitsemeetmeid.

33.

Kõigi side- ja infosüsteemi mõne teise infotehnoloogia süsteemiga ühendamiste puhul tuleb täita järgmised põhinõuded:

a)	selliste ühenduste töö- või kasutamisnõuded kehtestavad ja kinnitavad pädevad asutused;

b)	ühendus peab läbima riskijuhtimis- ja akrediteerimisprotsessi ja on nõutav pädeva turvalisuse akrediteerimise asutuste heakskiit ja

c)	kõigi side- ja infosüsteemide ühenduspunktides rakendatakse kaitseteenuseid (Boundary Protection Services).

34.

Akrediteeritud side- ja infosüsteemi ei ühendata kaitsmata või avaliku võrguga, välja arvatud juhul, kui side- ja infosüsteem on kiitnud heaks kaitseteenuse, mida rakendatakse sellel eesmärgil side- ja infosüsteemi ning kaitsmata või avaliku võrgu vahel. Selliste omavaheliste ühendustega seotud turvameetmed vaatab läbi pädev infokindluse asutus ja kiidab heaks pädev turvalisuse akrediteerimise asutus.

Kui kaitsmata või avalikku võrku kasutatakse üksnes ülekandeks ja andmed on krüpteeritud sellise krüptovahendiga, mis on heaks kiidetud artikli 10 kohaselt, ei loeta sellist ühendust omavaheliseks ühenduseks.

35.	TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud side- ja infosüsteemi vahetu või astmeline ühendamine kaitsmata või avaliku võrguga on keelatud.

Elektroonilised salvestuskandjad

36.	Elektroonilised salvestuskandjad tuleb hävitada pädeva julgeolekuasutuse poolt heaks kiidetud korra kohaselt.

37.	Elektrooniliste salvestuskandjate taaskasutamine, nende salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine toimub vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatavale julgeolekupoliitikale.

Erakorralised asjaolud

38.	Olenemata käesoleva otsuse sätetest võib erakorraliste asjaolude, nagu ähvardava või reaalse kriisi, konflikti, sõjaolukorra või operatiivsete erakorraliste asjaolude korral rakendada allpool kirjeldatud konkreetseid protseduure.

39.

ELi salastatud teavet võib pädeva asutuse nõusolekul edastada, kasutades madalama salastatuse taseme jaoks heakskiidetud krüptovahendeid või krüpteerimata, kui mis tahes viivitus põhjustaks selgelt suuremat kahju kui salastatud teabe avalikuks saamisega kaasnev kahju ja kui:

a)	teabe saatja ja saaja käsutuses ei ole kas nõutavat või ühtegi krüptoseadet ning

b)	salastatud materjali õigeaegne edastamine muude vahendite abil ei ole võimalik.

40.	Punktis 38 kirjeldatud asjaolude korral edastatud salastatud teavet ei tähistata märgete või tunnustega, mis eristavad seda salastamata teabest või teabest, mida on võimalik kaitsta olemasoleva krüptovahendiga. Teabe saajaid teavitatakse salastatuse tasemest viivitamatult muude vahendite abil.

41.	Kui kohaldatakse punkti 38, esitatakse vastav aruanne pädevale asutusele ja julgeolekukomiteele.

III. INFOKINDLUSE TAGAMISE TOIMINGUD JA ASUTUSED

42.

Liikmesriikides ja nõukogu peasekretariaadis kehtestatakse järgmised allpool kirjeldatud infokindluse tagamise toimingud. Kõnealused toimingud ei nõua eraldi struktuuriüksuste moodustamist. Neil on eraldi volitused. Siiski võib kõnealuseid toiminguid ja nendega kaasnevaid vastutusi ühendada või integreerida samasse struktuuriüksusesse või jagada erinevatesse struktuuriüksustesse, tingimusel et välditakse sisemist huvide või ülesannete konflikti.

Infokindluse asutus

43.

Infokindluse asutuse ülesanded on järgmised:

a)	töötada välja infokindluse julgeolekupoliitikad ja julgeolekusuunised ning jälgida nende tõhusust ja asjakohasust;

b)	kaitsta ja hallata krüptovahenditega seotud tehnilist teavet;

c)	tagada ELi salastatud teabe kaitsmiseks valitud infokindluse meetmete vastavus nende kõlblikkust ja valikut reguleerivale asjakohasele poliitikale;

d)	tagada, et krüptovahendid valitakse vastavalt nende kõlblikkuse ja valiku alasele poliitikale;

e)	infokindluse alase koolituse ja teadlikkuse koordineerimine;

f)	konsulteerida infokindluse julgeolekupoliitikate ja julgeolekusuuniste osas süsteemi tarnija, turvalisuse eest vastutajate ning kasutajate esindajatega ning

g)	tagada, et julgeolekukomitee ekspertkoosseisul, mis tegeleb infokindluse küsimustega, on juurdepääs asjakohastele infokindluse alastele eriteadmistele.

TEMPEST-asutus

44.	TEMPEST-asutus vastutab selle eest, et side- ja infosüsteemid oleksid kooskõlas TEMPESTi poliitika ja suunistega. Asutus kiidab heaks TEMPESTi vastumeetmed selliste seadmete ja toodete jaoks, mis on mõeldud kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks nende töökeskkonnas.

Krüptovahendite heakskiitmise asutus

45.

Krüptovahendite heakskiitmise asutuse kohustus on tagada, et krüptovahendid oleksid kooskõlas vastavalt liikmesriikide või nõukogu krüpteerimispoliitikaga. Asutus annab ELi salastatud teabe kaitsmiseks mõeldud krüptovahenditele heakskiidu kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teabe töötlemiseks nimetatud toote töökeskkonnas. Liikmesriikide puhul vastutab krüptovahendite heakskiitmise asutus lisaks ka krüptovahendite hindamise eest.

Krüptomaterjalide jaotamise asutus

46.

Krüptomaterjalide jaotamise asutuse ülesanded on järgmised:

a)	ELi krüptomaterjali haldamine ja arvepidamine selle üle;

b)	asjakohaste protseduuride täitmise ja kanalite loomise tagamine ELi krüptomaterjali üle arvepidamise, turvalise töötlemise, säilitamise ja levitamise tagamiseks ning

c)	ELi krüptomaterjalide neid kasutavatele isikutele või talitustele edastamise või selliste materjalide neid kasutavatelt isikutelt või talitustelt vastuvõtmise tagamine.

Turvalisuse akrediteerimise asutus

47.

Iga süsteemi turvalisuse akrediteerimise asutuse ülesanded on järgmised:

tagada, et side- ja infosüsteem vastab asjaomastele julgeolekupoliitikatele ja julgeolekusuunistele; anda side- ja infosüsteemile heakskiitmise teatis kinnitamaks, et süsteemi töökeskkonnas võib töödelda kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teavet; määrata kindlaks akrediteerimise tingimused ning kriteeriumid, mille alusel nõutakse uue heakskiidu andmist;

b)	kehtestada vastavalt asjaomastele poliitikatele turvalisuse akrediteerimise protsess, milles on selgelt esitatud turvalisuse akrediteerimise asutuse pädevusalasse kuuluvate side- ja infosüsteemide heakskiitmise tingimused;

c)	määratleda turvalisuse akrediteerimise strateegia, milles on esitatud akrediteerimisprotsessi põhjalikkuse aste, mis on vastavuses nõutava kindluse tasemega;

vaadata läbi ja kinnitada turvadokumentatsioon, sealhulgas riskijuhtimise ja jääkriski teatised, süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatised, turvanõuete rakendamise kontrollimise dokumentatsioon ja turvanõuete rakendamise kord, ning tagada dokumentatsiooni vastavus nõukogu julgeolekueeskirjadele ja -poliitikatele;

e)	kontrollida turvameetmete rakendamist seoses side- ja infosüsteemidega, teostades või rahastades turvaanalüüse, kontrolli või ülevaateid;

f)	kindlaks määrata julgeolekualased nõuded (nt juurdepääsu lubade tasemed) side- ja infosüsteemi suhtes tundlike ametikohtade jaoks;

g)	kinnitada side- ja infosüsteemis turvalisuse tagamiseks kasutatavate heakskiidetud krüptovahendite ja TEMPEST-toodete valik;

h)	kiita ühiselt heaks side- ja infosüsteemi ühendamine muude side- ja infosüsteemidega või vajaduse korral osaleda ühises heakskiitmises ning

i)	konsulteerida süsteemi tarnija, turvalisuse eest vastutajate ning kasutajate esindajatega turvariski juhtimise küsimustes, eelkõige jääkriski ning heakskiitmise teatise tingimuste osas.

48.	Nõukogu peasekretariaadi turvalisuse akrediteerimise asutus vastutab kõigi nõukogu peasekretariaadi pädevusse kuuluvates valdkondades kasutatavate side- ja infosüsteemide akrediteerimise eest.

49.	Liikmesriigi asjaomane turvalisuse akrediteerimise asutus vastutab liikmesriigi pädevusse kuuluvates valdkondades kasutatavate side- ja infosüsteemide ning nende osade akrediteerimise eest.

50.

Nii nõukogu peasekretariaadi kui ka liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutuste pädevusse kuuluvatesse valdkondadesse kuuluvate side- ja infosüsteemide puhul vastutab akrediteerimise eest ühine turvalisuse akrediteerimise amet. Sellesse kuulub iga liikmesriigi turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja ja selle tegevustest võtab osa komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja. Kõnealuse süsteemi aruteludele kutsutakse osalema muid üksusi, kelle sõlmpunktid on side- ja infosüsteemis.

Ühist turvalisuse akrediteerimise ametit juhib nõukogu peasekretariaadi turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja. Ühine turvalisuse akrediteerimise amet teeb otsuseid side- ja infosüsteemis sõlmpunkte omavate institutsioonide, liikmesriikide ja muude üksuste turvalisuse akrediteerimise asutuste esindajate vahelise konsensuse alusel. Ühine turvalisuse akrediteerimise amet esitab oma tegevuse kohta julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid ja teavitab julgeolekukomiteed kõigist akrediteerimisteatistest.

Infokindluse rakendusasutus

51.

Iga süsteemi infokindluse rakendusasutuse ülesanded on järgmised:

a)	töötada välja turvadokumentatsioon kooskõlas turvapoliitika ja julgeolekusuunistega, eelkõige jääkriski käsitlevat avaldust sisaldav süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatis, turvanõuete rakendamise kord ning side- ja infosüsteemi akrediteerimise protsessi raames koostatav krüptoplaan;

b)	osaleda süsteemispetsiifiliste tehnilise turvalisuse meetmete, seadmete ja tarkvara valimises ja katsetamises, teostada järelevalvet nende rakendamise üle ja tagada nende turvaline paigaldamine, konfigureerimine ja haldamine kooskõlas asjakohase turvadokumentatsiooniga;

c)	osaleda TEMPESTi turvameetmete ja seadmete valimises, kui see on süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatises nõutud, ja tagada koostöös TEMPEST-asutusega nende turvaline paigaldamine ja hooldus;

d)	teostada järelevalvet turvalisusega seotud töökorra rakendamise ja kohaldamise üle ning vajaduse korral võib ta delegeerida turvalisusega seotud töökohustusi süsteemi omanikule;

e)	hallata ja töödelda krüptovahendeid, tagades krüpto- ja kontrollitavate vahendite säilitamine, ning vajaduse korral tagada krüpteerimisvariantide genereerimine;

f)	teostada turvaanalüüsi läbivaatamist ja testimist, eelkõige koostada turvalisuse akrediteerimise asutuse nõudel asjakohaseid riskiaruandeid;

g)	pakkuda side- ja infosüsteemispetsiifilist infokindluse alast koolitust;

h)	rakendada ja kasutada side- ja infosüsteemispetsiifilisi turvameetmeid.

V LISA

TÖÖSTUSJULGEOLEK

I. SISSEJUHATUS

1.	Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 11 rakendamise kohta. Selles sätestatakse üldised julgeolekunõuded, mida kohaldatakse tööstus- ja muudele ettevõtetele lepingueelsetel läbirääkimistel ja nõukogu peasekretariaadi poolt sõlmitud salastatud lepingute kogu kehtivusaja jooksul.

2.	Nõukogu kiidab heaks tööstusjulgeolekut puudutava poliitika, milles visandatakse eelkõige üksikasjalikud nõuded seoses töötlemislubadega, julgeolekuaspekte käsitlevate dokumentidega, külastustega ning ELi salastatud teabe edastamise ja vedamisega.

II. SALASTATUD LEPINGUTE TURVAELEMENDID

Salastatuse taseme määramise juhend

Enne salastatud lepingu sõlmimist või sellise lepingu sõlmimise pakkumismenetluse algatamist määrab nõukogu peasekretariaat kui lepingu sõlmija kindlaks pakkujatele ja lepinglastele edastatava teabe salastatuse taseme ning samuti lepinglaste poolt loodava teabe salastatuse taseme. Selleks koostab nõukogu peasekretariaat lepingu täitmiseks kasutatava salastatuse taseme määramise juhendi.

Salastatud lepingu eri osade salastatuse taseme määramisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	salastatuse taseme määramise juhendi koostamisel võtab nõukogu peasekretariaat arvesse kõiki asjaomaseid julgeolekuaspekte, sealhulgas salastatuse taset, mille teabe koostaja on määranud lepingus kasutatavale ja heakskiidetud teabele;

b)	lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõrgeim salastatuse tase ning

lepingu täitmise käigus lepinglaste loodud või neile esitatud teabe salastatuse taseme muutumise korral ning kui muudetakse edaspidi salastatuse taseme määramise juhendit, võtab nõukogu peasekretariaat vajaduse korral ühendust liikmesriikide riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse või muu asjaomase pädeva julgeolekuasutusega.

Julgeolekuaspekte käsitlev dokument

5.	Lepinguga seotud konkreetseid julgeolekunõudeid kirjeldatakse julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis. Julgeolekuaspekte käsitlev dokument sisaldab vajaduse korral salastatuse taseme määramise juhendit ning see on salastatud lepingu või all-lepingu lahutamatu osa.

6.	Julgeolekuaspekte käsitlev dokument sisaldab sätteid, milles nõutakse, et lepinglane ja/või all-lepinglane järgiks käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardeid. Kõnealuste miinimumstandardite eiramine võib olla piisav alus lepingu lõpetamiseks.

Programmi/projekti julgeolekujuhised (julgeolekujuhised)

Sõltuvalt ELi salastatud teabele juurdepääsu või selle töötlemist või säilitamist hõlmavate programmide või projektide ulatusest, võib programmi või projekti juhtimiseks määratud lepingu sõlmija koostada konkreetsed programmi/projekti julgeolekujuhised. Programmi/projekti julgeolekujuhised peab heaks kiitma liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu programmis/projektis osalev pädev julgeolekuasutus ning need võivad sisaldada täiendavaid julgeolekunõudeid.

III. TÖÖTLEMISLUBA

Töötlemisloa väljastab riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või liikmesriigi muu pädev julgeolekuasutus tõendamaks vastavalt riigisisestele õigusaktidele, et tööstus- või muu üksus suudab oma valdustes kaitsta asjaomasel salastatuse tasemel (CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET) ELi salastatud teavet. See esitatakse nõukogu peasekretariaadile kui lepingu sõlmijale enne, kui lepinglasele või all-lepinglasele või potentsiaalsele lepinglasele või all-lepinglasele tohib edastada ELi salastatud teavet või võimaldada sellele juurdepääsu.

Töötlemisloa väljastamisel peab asjaomane riiklik julgeolekuasutus või määratud julgeolekuasutus vähemalt:

a)	hindama tööstus- või muu üksuse terviklikkust;

b)	hindama omandiõigust, kontrolli või lubamatu mõju võimalikkust, mida saaks turvariskiks pidada;

c)	kontrollima, et tööstus- või muu üksus on kehtestanud julgeolekusüsteemi, mis hõlmab kõiki asjakohaseid turvameetmeid, mis on vajalikud CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe või materjali kaitsmiseks vastavalt käesolevas otsuses esitatud nõuetele;

d)	kontrollima, et CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsu vajavate juhtkonna liikmete, omanike ja töötajate julgeolekustaatus on kindlaks määratud käesolevas otsuses sätestatud nõuete kohaselt;

e)	kontrollima, et tööstus- või muu üksus on määranud ametisse julgeolekuametniku, kes vastutab juhtkonna ees julgeolekuga seotud kohustuste täitmise eest kõnealuses üksuses.

10.

Kui see on asjakohane, teavitab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana asjakohast riiklikku julgeolekuasutust või määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust sellest, et lepingueelses etapis või lepingu täitmiseks on vaja töötlemisluba. Töötlemis- või juurdepääsuluba on lepingueelses etapis nõutav, kui pakkumismenetluse käigus on vaja väljastada CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet.

11.

Kui nõutakse töötlemisluba, ei anna lepingu sõlmija eelistatud pakkujale täitmiseks salastatud lepingut enne, kui on saadud kinnitus selle liikmesriigi riiklikult julgeolekuasutuselt, määratud julgeolekuasutuselt või muult pädevalt julgeolekuasutuselt, kus on asjaomase lepinglase või all-lepinglase asukoht, et on väljastatud nõuetekohane töötlemisluba.

12.

Töötlemisloa väljastanud riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus teavitab nõukogu peasekretariaati kui lepingu sõlmijat kõigist töötlemisloaga seotud muudatustest. All-lepingust teavitatakse julgeolekuasutust/määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust.

13.	Töötlemisloa tühistamine asjaomase riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse või muu pädeva julgeolekuasutuse poolt on nõukogu peasekretariaadile piisav alus lepingu sõlmijana salastatud lepingu lõpetamiseks või pakkuja hankekonkursilt kõrvaldamiseks.

IV. ELi SALASTATUD LEPINGUD JA ALL-LEPINGUD

14.	Pakkujale lepingueelses etapis ELi salastatud teabe edastamise korral sisaldab pakkumiskutse sätet, millega kohustatakse osalejat, kes pakkumist ei esita või kes ei osutu väljavalituks, tagastama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõik salastatud dokumendid.

15.	Salastatud lepingu või all-lepingu sõlmimise järel teavitab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana lepinglase või all-lepinglase riiklikku julgeolekuasutust/määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeolekusätetest.

16.

Salastatud lepingute lõpetamisel teatab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana (ja all-lepingu puhul vajaduse korral kas riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus) sellest viivitamata selle liikmesriigi riiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele või muule pädevale julgeolekuasutusele, kus lepinglane või all-lepinglane on registreeritud.

17.	Üldiselt nõutakse, et lepinglane või all-lepinglane tagastab salastatud lepingu või all-lepingu lõpetamisel tema valduses oleva ELi salastatud teabe lepingu sõlmijale.

18.	Erisätteid ELi salastatud teabe hävitamiseks lepingu täitmise jooksul või lõpetamisel sätestatakse julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis.

19.	Kui lepinglasel või all-lepinglasel lubatakse ELi salastatud teavet säilitada pärast lepingu lõppemist, järgib kõnealune lepinglane või all-lepinglane jätkuvalt käesolevas otsuses sisalduvaid miinimumstandardeid ning kaitseb ELi salastatud teabe salajasust.

20.	Tingimused, mille alusel lepinglane võib sõlmida all-lepinguid, on määratletud nii pakkumismenetluses kui ka lepingus.

21.

Lepinglane taotleb nõukogu peasekretariaadilt kui lepingu sõlmijalt luba enne all-lepingu sõlmimist salastatud lepingu mis tahes osa täitmiseks. All-lepinguid ei tohi sõlmida tööstus- või muude üksustega, mis on registreeritud sellistes Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides, mis ei ole sõlminud ELiga salastatud teabe kaitse lepingut.

22.	Lepinglane vastutab selle eest, et oleks tagatud kõigi all-lepinguga seotud tegevuste teostamine kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud miinimumnõuetega, ning ei anna ELi salastatud teavet all-lepinglasele ilma lepingu sõlmija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

23.	Lepinglase või all-lepinglase loodud või töödeldava ELi salastatud teabe suhtes teostab teabe koostaja õigusi lepingu sõlmija.

V. SALASTATUD LEPINGUTEGA SEOTUD KÜLASTUSED

24.

Kui nõukogu peasekretariaadil, lepinglasel või all-lepinglasel on salastatud lepingu täitmiseks vaja juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele üksteise ruumides, tuleb külastusi korraldada koostöös riiklike julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste või muude pädevate julgeolekuasutusega. Riiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski seoses konkreetsete projektidega kokku leppida korra, mille kohaselt selliseid külastusi võib korraldada otse.

25.	Kõigil külastajatel peab olema juurdepääsuluba nõukogu peasekretariaadi lepinguga seotud ELi salastatud teabele ja teadmisvajadus sellise teabe suhtes.

26.	Külastajatele võimaldatakse juurdepääs vaid külaskäigu eesmärgiga seotud ELi salastatud teabele.

VI. ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA VEDU

27.	ELi salastatud teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldatakse artikli 10 ja IV lisa asjakohaseid sätteid.

28.	ELi salastatud teabe veo suhtes kohaldatakse III lisa asjakohaseid sätteid kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

29.

Salastatud materjali vedamisel kaubana kohaldatakse julgeolekukorra kindlaksmääramisel järgmisi põhimõtteid:

a)	julgeolek kindlustatakse lähtekohast lõppsihtkohta transportimise kõigil etappidel;

b)	saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse taseme põhjal;

c)	veoteenuseid pakkuvatele äriühingutele tuleb hankida nõuetekohasel tasemel töötlemisluba. Sellisel juhul viiakse saadetist töötlevate töötajate suhtes läbi I lisa kohane julgeolekukontroll;

d)	enne CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud materjali piiriülest vedu koostab saatja veoplaani ning selle kinnitab asjaomane riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu asjakohane pädev julgeolekuasutus;

e)	veod toimuvad võimalikult täpselt punktist punkti ja need lõpetatakse nii kiiresti kui asjaolud seda võimaldavad;

f)	võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus.

VII. ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMINE KOLMANDATES RIIKIDES PAIKNEVATELE LEPINGLASTELE

30.

ELi salastatud teave edastatakse kolmandates riikides paiknevatele lepinglastele ja all-lepinglastele vastavalt turvameetmetele, mis on kokku lepitud nõukogu peasekretariaadi kui lepingu sõlmija ning selle asjaomase kolmanda riigi riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse vahel, kus lepinglane on registreeritud.

VIII. RESTREINT UE/EU RESTRICTED TASEMEL SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMINE JA SÄILITAMINE

31.

Nõukogu peasekretariaadil kui lepingu sõlmijal on vastavalt vajadusele kooskõlas liikmesriigi riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutusega lepingu tingimuste alusel õigus korraldada külastusi lepinglaste/all-lepinglaste valdustesse, et kontrollida, kas lepingus nõutud asjakohased turvameetmed RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks on kasutusele võetud.

32.	Nõukogu peasekretariaat teavitab lepingu sõlmijana riiklikke julgeolekuasutusi/määratud julgeolekuasutusi või muid pädevaid julgeolekuasutusi RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet sisaldavatest lepingutest niivõrd, kuivõrd seda nõutakse riigisiseste õigusaktide kohaselt.

33.	Lepinglastele või all-lepinglastelt ja nende töötajatelt ei nõuta töötlemis- või juurdepääsuluba nõukogu peasekretariaadi poolt sõlmitud lepingute puhul, mis sisaldavad RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet.

34.

Lepingu sõlmijana vaatab nõukogu peasekretariaat läbi RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele juurdepääsu eeldavate lepingute pakkumiskutsetele laekunud vastused, ilma et see piiraks töötlemis- või juurdepääsulubade suhtes riigisiseste õigusaktide kohaselt kehtestatud võimalike nõuete kohaldamist.

35.	Tingimused, mille alusel lepinglane võib all-lepinguid sõlmida, peavad olema kooskõlas punktiga 21.

36.

Kui leping hõlmab RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemist lepinglase side- ja infosüsteemis, tagab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana, et lepingus või mis tahes all-lepingus täpsustatakse side- ja infosüsteemi akrediteerimiseks vajalikud tehnilised ja haldusnõuded, mis on vastavuses hinnatud riskiga ja milles on arvesse võetud kõik olulised tegurid. Sellise side- ja infosüsteemi akrediteerimise ulatus lepitakse kokku lepingu sõlmija ja asjaomase julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse vahel.

VI LISA

SALASTATUD TEABE VAHETAMINE KOLMANDATE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDEGA

I. SISSEJUHATUS

1.	Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 12 rakendamise kohta.

II. SALASTATUD TEABE VAHETAMIST REGULEERIVAD RAAMISTIKUD

Kui nõukogu otsustab, et on pikaajaline vajadus vahetada salastatud teavet:

—	sõlmitakse salastatud teabe kaitse leping või

—	sõlmitakse halduskokkulepe

vastavalt artikli 12 lõikele 2 ning III ja IV jaole ning julgeolekukomitee soovituse alusel.

Kui ÜJKP operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teavet tuleb esitada kõnealusel operatsioonil osalevatele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ning kui ei ole kumbagi punktis 2 osutatud raamistikku, reguleeritakse ELi salastatud teabe vahetamist osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga V jao kohaselt vastavalt järgnevale:

—	osalemise raamleping;

—	ajutine osalemisleping, või

—	kui pole kumbagi eespool nimetatud lepingut, siis ajutine halduskokkulepe.

Punktides 2 ja 3 osutatud raamistiku puudumisel, ja kui on otsustatud edastada ELi salastatud teavet kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile erakorralistel ja ajutistel alustel VI jao kohaselt, palutakse asjaomasel kolmandal riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil esitada kirjalik kinnitus, et nad kaitsevad neile edastatud ELi salastatud teavet käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtete ja miinimumstandardite kohaselt.

III. SALASTATUD TEABE KAITSE LEPINGUD

5.	Salastatud teabe kaitse lepingutega kehtestatakse ELi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelist salastatud teabe vahetamist reguleerivad aluspõhimõtted ja miinimumstandardid.

Salastatud teabe kaitse lepingutega nähakse ette nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo, Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadi ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekuasutuse vaheline tehniline rakenduskord. Sellises rakenduskorras võetakse arvesse asjaomases kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kehtivate julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetlustega tagatud kaitsetaset. Rakenduskorra kiidab heaks julgeolekukomitee.

7.	ELi salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt vaid juhul, kui see on salastatud teabe kaitse lepingus või tehnilises rakenduskorras sõnaselgelt ette nähtud.

8.	Salastatud teabe kaitse lepingutes nähakse ette, et enne salastatud teabe vahetamist lepingu kohaselt lepivad nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo ja Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat kokku selles, kas teabe saajaks olev kolmas pool suudab teavet nõuetekohasel viisil kaitsta ja turvata.

9.	Kui nõukogu sõlmib salastatud teabe kaitse lepingu, määratakse iga poole juures kindlaks register, millest saab teabevahetuse jaoks peamine salastatud teabe vastuvõtmise ja väljastamise koht.

10.

Selleks et hinnata julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetluste tõhusust asjaomases kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, korraldab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo koos Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadiga ning vastastikusel kokkuleppel asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga hindamiskülastusi. Hindamiskülastused toimuvad vastavalt III lisa asjakohastele sätetele ja nende käigus hinnatakse järgmisi aspekte:

a)	salastatud teabe kaitsmise suhtes kohaldatav õiguslik raamistik;

b)	kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekupoliitika erijooned ja julgeolekukorralduse viis, mis võib mõjutada vahetamiseks lubatud teabe salastatuse taset;

c)	tegelikult kohaldatavad turvameetmed ja -kord ning

d)	edastatava ELi salastatud teabe tasemele vastavad julgeolekukontrolli menetlused.

11.	ELi nimel hindamiskülastust teostav töörühm hindab seda, kas asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekualased õigusaktid ja menetlused on piisavad asjaomasel salastatuse tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

12.

Selliste külastuste tulemused esitatakse aruandes, mille alusel julgeolekukomitee määrab kindlaks, kui kõrgel tasemel ELi salastatud teavet võib asjaomase kolmanda poolega vahetada paberkandjal ja vajaduse korral elektrooniliselt, ning samuti mis tahes eritingimused, mis puudutavad teabevahetust kõnealuse poolega.

13.

Enne kui julgeolekukomitee rakenduskorra heaks kiidab, püütakse igal juhul korraldada täielik julgeoleku hindamiskülastus asjaomasesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni, et teha kindlaks seal kasutatava julgeolekusüsteemi laad ja tõhusus. Kui kontrolli korraldada ei ole siiski võimalik, esitab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo julgeolekukomiteele talle kättesaadavale teabele tuginedes võimalikult põhjaliku aruande, milles teavitatakse julgeolekukomiteed kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavatest julgeolekueeskirjadest ja julgeoleku korraldusest.

14.

Julgeolekukomitee võib otsustada, et enne hindamiskülastuse tulemuste analüüsimist ei tohi ELi salastatud teavet edastada või tohib edastada vaid teataval salastatuse tasemel teavet; samuti võib komitee kehtestada muid eritingimusi ELi salastatud teabe edastamiseks asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo teatab sellisest otsusest asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

15.	Vastastikusel kokkuleppel asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga korraldab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo korrapäraste ajavahemike järel hindamise järelkülastusi, et kontrollida kehtiva korra jätkuvat vastavust kokkulepitud miinimumnõuetele.

16.

Pärast salastatud teabe kaitse lepingu jõustumist ja salastatud teabe vahetamist asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga võib julgeolekukomitee otsustada muuta kõrgeimat salastatuse taset, millesse kuuluvat teavet võib paberkandjal või elektrooniliselt vahetada, võttes eelkõige arvesse võimalike järelkülastuste tulemusi.

IV. HALDUSKOKKULEPPED

17.

Kui esineb pikaajaline vajadus vahetada kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga teavet, mille salastatuse tase ei ületa üldjuhul taset RESTREINT UE/EU RESTRICTED ja kui julgeolekukomitee on teinud kindlaks, et kõnealuse poole julgeolekusüsteem ei ole salastatud teabe kaitse lepingu sõlmimiseks nõuetekohasel tasemel, võib peasekretär nõukogu heakskiidul sõlmida halduskokkuleppe kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomase asutusega.

18.	Kui kiireloomulistel operatiivpõhjustel on vaja kiiresti kehtestada salastatud teabe vahetamise raamistik, võib nõukogu erakorraliselt otsustada, et sõlmitavat halduskokkulepet kasutatakse kõrgemal tasemel salastatud teabe vahetamiseks.

19.	Halduskokkulepped sõlmitakse üldjuhul kirjavahetuse vormis.

20.

Enne ELi salastatud teabe tegelikku edastamist kõnealusele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile korraldatakse punktis 10 kirjeldatud hindamiskülastus ning edastatakse külastuse aruanne julgeolekukomiteele, kes selle rahuldavaks tunnistab. Kuid kui ELi salastatud teavet on vaja edastada kiiresti erakorralistel põhjustel, millele juhitakse nõukogu tähelepanu, võib ELi salastatud teavet edastada, eeldusel et sellise hindamiskülastuse võimalikult peatseks korraldamiseks tehakse kõik võimalik.

21.	ELi salastatud teavet ei vahetata elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on halduskokkuleppes sõnaselgelt ette nähtud.

V. SALASTATUD TEABE VAHETAMINE ÜJKP OPERATSIOONIDE RAAMES

22.

Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist ÜJKP operatsioonidel reguleerivad kriisiohjamisoperatsioonides osalemise raamlepingud. Sellised lepingud sisaldavad sätteid ÜJKP operatsioonide eesmärgil loodud ELi salastatud teabe edastamise kohta osalevatele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

23.

Konkreetse ÜJKP operatsiooni jaoks sõlmitud ajutised osalemislepingud sisaldavad sätteid kõnealuse operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teabe edastamise kohta osalevale kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

24.

Kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemist konkreetses ÜJKP operatsioonis käsitlevad ajutised halduskokkulepped võivad muu hulgas hõlmata operatsiooni eesmärgil koostatud ELi salastatud teabe edastamist kõnealusele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Sellised ajutised halduskokkulepped sõlmitakse IV jao punktides 17 ja 18 sätestatud menetluste kohaselt. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

25.	Enne punktide 22, 23 ja 24 kohast ELi salastatud teabe edastamist käsitlevate sätete rakendamist ei ole vaja sätestada rakenduskorda või teha hindamiskülastusi.

26.

Kui ÜJKP operatsiooni toimumiskoha riigil ei ole ELiga kehtivat salastatud teabe kaitse lepingut või halduskokkulepet salastatud teabe vahetamiseks, võib konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse korral sõlmida ajutise halduskokkuleppe. Selline võimalus nähakse ette ÜJKP operatsiooni käsitlevas otsuses. Sellistel asjaoludel edastatud ELi salastatud teave on piiratud ÜJKP operatsiooni eesmärkidel koostatud teabega ja selle salastatus ei ole kõrgem tasemest RESTREINT UE/EU RESTRICTED. Sellise ajutise halduskokkuleppe kohaselt kohustub operatsiooni toimumiskoha riik kaitsma ELi salastatud teavet miinimumstandardite kohaselt, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardid.

27.

Punktides 22–24 osutatud osalemise raamlepingutes, ajutistes osalemislepingutes ja ajutistes halduskokkulepetes sisalduvates salastatud teavet käsitlevates sätetes nähakse ette, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab selle, et tema poolt operatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed kaitsevad ELi salastatud teavet vastavalt nõukogu julgeolekueeskirjadele ja täiendavatele juhenditele, mis väljastatakse pädevate asutuste poolt, sealhulgas operatsiooni käsuliinis.

28.	Kui ELi ja osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitakse hiljem salastatud teabe kaitse leping, asendab salastatud teabe kaitse leping ELi salastatud teabe vahetamise ja töötlemise puhul osalemise raamlepingu, ajutise osalemiselepingu või ajutise halduskokkuleppe.

29.

ELi salastatud teabe elektrooniline vahetamine kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud osalemise raamlepingu, ajutise osalemiselepingu või ajutise halduskokkuleppe alusel ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui see on asjaomases lepingus või kokkuleppes selgesõnaliselt ette nähtud.

30.

ÜJKP operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teavet võib avalikustada kõnealusele operatsioonile lähetatud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide personalile vastavalt punktidele 22–29. Kui kõnealusele personalile antakse juurdepääs ELi salastatud teabele ÜJKP operatsiooni tööruumides või side- ja infosüsteemis, tuleb kohaldada meetmeid (sealhulgas avalikustatud ELi salastatud teabe registreerimine), et vähendada teabekao või teabe ohtusattumise riski. Sellised meetmed määratakse kindlaks asjaomastes planeerimis- ja missioonidokumentides.

VI. ELi SALASTATUD TEABE ERAKORRALINE AJUTINE EDASTAMINE

31.

Kui puudub III–V jao kohane raamistik ja kui nõukogu või mõni nõukogu ettevalmistavatest organitest määrab kindlaks, et esineb erakorraline vajadus edastada ELi salastatud teavet kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, toimib nõukogu peasekretariaat järgmiselt:

kontrollib niivõrd, kui see on võimalik, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekuasutuselt, kas selle julgeolekueeskirjad, -struktuurid ja menetlused tagavad talle edastatava ELi salastatud teabe kaitse vastavalt standarditele, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud standardid;

b)	palub julgeolekukomiteel väljastada olemasoleva teabe põhjal soovituse selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetluste usaldusväärsuse kohta, kellele ELi salastatud teavet kavatsetakse edastada.

32.	Kui julgeolekukomitee esitab ELi salastatud teabe edastamist toetava soovituse, edastatakse küsimus arutamiseks alaliste esindajate komiteele (COREPER), kes langetab otsuse teabe edastamise kohta.

33.

Kui julgeolekukomitee soovituses ei toetata ELi salastatud teabe edastamist:

a)	arutab ÜVJP/ÜJKP valdkonnaga seotud küsimusi poliitika- ja julgeolekukomitee, kes sõnastab soovituse, mille alusel COREPER teeb otsuse;

b)	kõigi muude valdkondade puhul arutab küsimust ja teeb otsuse COREPER.

34.

Vajaduse korral, ja kui selleks on teabe koostaja eelnev kirjalik nõusolek, võib COREPER otsustada, et salastatud teavet võib edastada vaid osaliselt või juhul, kui selle salastatuse taset eelnevalt alandatakse või salastatus kustutatakse, või et edastatav teave koostatakse viiteta allikale või algsele ELi salastatuse tasemele.

35.

ELi salastatud teabe edastamise otsuse järel edastab nõukogu peasekretariaat asjaomase dokumendi, mis varustatakse avaldatavuse märkega kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kohta, kellele see on edastatud. Enne teabe tegelikku edastamist võtab asjaomane kolmas pool endale kirjalikult kohustuse kaitsta saadavat ELi salastatud teavet vastavalt käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele.

VII. VOLITUSE ANDMINE ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMISEKS KOLMANDATELE RIIKIDELE VÕI RAHVUSVAHELISTELE ORGANISATSIOONIDELE

36.

Kui salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on olemas punkti 2 kohane raamistik, teeb nõukogu otsuse anda peasekretärile volitused edastada asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ELi salastatud teavet, järgides koostaja nõusoleku põhimõtet.

37.	Kui salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on olemas punkti 3 kohane raamistik, antakse peasekretärile volitused edastada ELi salastatud teavet vastavalt ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevale otsusele ja järgides koostaja nõusoleku põhimõtet.

38.	Peasekretär võib kõnealused volitused delegeerida nõukogu peasekretariaadi kõrgematele ametnikele või teistele talle alluvatele töötajatele.

Liited

A Liide

Mõisted

B Liide

Salastatuse tasemete vastavus

C Liide

Riiklike julgeolekuasutuste loetelu

D Liide

Lühendite loetelu

A liide

MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„akrediteerimine”– menetlus, mille tulemusena väljastatakse ametlik turvalisuse akrediteerimise asutuse avaldus selle kohta, et süsteem on saanud heakskiidu töötamiseks kindlaksmääratud salastatuse tasemel, käitamiskeskkonna konkreetses turvarežiimis ja vastuvõetaval riskitasemel, tuginedes eeldusele, et on rakendatud heakskiidetud tehnilisi, füüsilisi, korralduslikke ja menetluslikke turvameetmeid;

„dokument”– talletud teave selle füüsilisest kujust ja omadustest olenemata;

„ELi salastatud teave”– vt artikli 2 lõiget 1;

„füüsiline julgeolek”– vt artikli 8 lõiget 1;

„haavatavus”– mis tahes laadi puudus, mida üks või mitu ohtu võivad ära kasutada. Haavatavus võib tähendada tegematajätmist või olla seotud kontrolli nõrkusega tulenevalt selle ranguse, täielikkuse või järjepidevuse puudumisest ning see võib olla tehnilist, menetluslikku, füüsilist, korralduslikku või operatsioonilist laadi;

„infokindlus”– vt artikli 10 lõiget 1;

„julgeolekuaspekte käsitlev dokument”– lepingu sõlmija poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu osad, millele on tarvis tagada julgeolekukaitse;

„julgeolekukontroll”– kontroll, mille viib läbi liikmesriigi pädev asutus kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohaselt, et saada kinnitust selle kohta, et ei ole teada midagi kahtlust äratavat, mis takistaks andmast isikule riiklikku või ELi juurdepääsuluba teatud tasemel (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem) ELi salastatud teabele juurdepääsuks;

„juurdepääsuluba”– tähendab ühte või mõlemat järgmist luba:

— „ELi juurdepääsuluba” juurdepääsuks ELi salastatud teabele– nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse luba, mis antakse käesoleva otsuse kohaselt pärast julgeolekukontrolli lõpuleviimist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ja mis kinnitab, et isikule võib lubada kindlaksmääratud kuupäevani juurdepääsu kuni teatud salastatuse tasemel ELi salastatud teabele (salastatuse tase CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), tingimusel et tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud; sellist isikut loetakse „julgeolekukontrolli läbinuks”;

— „riiklik juurdepääsuluba” juurdepääsuks ELi salastatud teabele– liikmesriigi pädeva asutuse avaldus, mis tehakse pärast julgeolekukontrolli lõpuleviimist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ja mis kinnitab, et isikule võib lubada kindlaksmääratud kuupäevani juurdepääsu kuni teatud salastatuse tasemel ELi salastatud teabele (salastatuse tase CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), tingimusel et tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud; sellist isikut loetakse „julgeolekukontrolli läbinuks”;

„juurdepääsutõend”– pädeva asutuse väljastatud tõend, mis kinnitab, et isik on läbinud julgeolekukontrolli ja tal on kehtiv riiklik või ELi juurdepääsuluba, ning millel on kirjas, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), vastava juurdepääsuloa kehtivuse lõppemise kuupäev ja tõendi enda kehtivuse lõppemise kuupäev;

„jääkrisk”– risk, mis jääb püsima pärast turvameetmete rakendamist, eeldusel et kõik ohud ei ole tõrjutud ning kõiki haavatavusi ei saa kõrvaldada;

„krüptomaterjal”– krüptoalgorütmid, krüptoriistvara- ja tarkvaramoodulid ning -tooted, sealhulgas rakendamise üksikasjad ja seotud dokumentatsioon ning kodeerimisandmed;

„lepinglane”– üksikisik või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks õigus- ja teovõime;

„materjal”– dokument või valmistatud või valmistamisel olev masin või seade;

„määratud julgeolekuasutus”– asutus, mis vastutab liikmesriigi julgeolekuasutuse ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Määratud julgeolekuasutuse ülesandeid võib täita riiklik julgeolekuasutus või muu pädev asutus;

„oht”– soovimatu intsidendi võimalik põhjus, mis võib kahjustada organisatsiooni või selle poolt kasutatavat süsteemi; selline oht võib olla juhuslik või tahtlik (kuritahtlik) ning seda iseloomustavad ohtlikud elemendid, võimalikud sihtmärgid ja ründemeetodid;

„omavaheline ühendus”– vt IV lisa punkti 31;

„programmi/projekti julgeolekujuhised” („julgeolekujuhised”)– loetelu julgeolekumenetlustest, mida kohaldatakse konkreetse programmi/projekti suhtes julgeolekumenetluste standardimiseks. Seda võib programmi/projekti kestel muuta;

„registreerimine”– vt III lisa punkti 18;

„risk”– võimalus, et antud oht kasutab ära organisatsiooni või selle poolt kasutatava süsteemi sisemisi või väliseid haavatavusi ja kahjustab seeläbi organisatsiooni ja selle materiaalset ja mittemateriaalset vara. Riski mõõdetakse olemasolevate ohtude tõenäosuse ja nende mõju kombinatsioonina;

— „riski aktsepteerimine”– otsus leppida jääkriski edasise olemasoluga pärast riski käsitlemist;

— „riski hindamine”– ohtude ja haavatavuse kindlakstegemine ning sellega seotud riskianalüüsi, st riski tõenäosuse ja mõju analüüsi teostamine;

— „riskiteavitus”– side- ja infosüsteemide kasutajaskonna riskiteadlikkuse suurendamine, heakskiitvate asutuste teavitamine sellistest riskidest ja riskide alane aruandlus töötlejatele;

— „riski käsitlemine”– riski leevendamine, kõrvaldamine, vähendamine (tehniliste, füüsiliste, korralduslike või menetluslike meetmete asjakohase kombineerimise abil), riski ülekandmine või seire;

„salastatud all-leping”– leping, mille nõukogu peasekretariaadi lepinglane on sõlminud teise lepinglasega (st all-lepinglasega) kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine;

„salastatud leping”– leping, mille nõukogu peasekretariaat on sõlminud lepinglasega kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine;

„salastatuse kustutamine”– salastatuse tühistamine;

„salastatuse taseme määramise juhend”– dokument, milles kirjeldatakse programmi või lepingu salastatud osi, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse tasemed. Salastatuse taseme määramise juhendit võib kogu programmi või lepingu kehtivusaja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse taset võib muuta või alandada; kui salastatuse taseme määramise juhend on olemas, on see julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa;

„salastatud teabe haldamine”– vt artikli 9 lõiget 1;

„side- ja infosüsteem”– vt artikli 10 lõiget 2;

„side- ja infosüsteemi kasutusaeg”– kogu side- ja infosüsteemi eksisteerimise kestus, mis hõlmab algatamist, kontseptsiooni loomist, kavandamist, vajaduste analüüsi, projekteerimist, arendamist, katsetamist, rakendamist, käitamist, hooldust ning tegevuse lõpetamist;

„süvakaitse”– erinevate mitme kaitseliinina võetavate turvameetmete kohaldamine;

„taseme alandamine”– salastatuse taseme alandamine;

„teabe koostaja”– ELi institutsioon, asutus või organ, liikmesriik, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, kelle volitusel on salastatud teave loodud ja/või ELi struktuuridesse sisestatud;

„TEMPEST”– paljastavate elektromagnetkiirguste uurimine ja kontrollimine ning nende tõkestamise meetmed;

„turvarežiim”– side- ja infosüsteemi toimimise aluseks olevate tingimuste määratlemine, mis põhineb töödeldava teabe salastatuse tasemel ja selle kasutajate juurdepääsutasemetel, ametlikul juurdepääsu heakskiidul ja teadmisvajadustel. Salastatud teabe töötlemiseks või edastamiseks on neli režiimi: ühtlase ülaturbe režiim, diferentsiaalse ülaturbe režiim, lahterdatud kasutajarežiim ja mitmetasemelise turbe režiim;

— „ühtlase ülaturbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on side- ja infosüsteemile juurdepääs, peavad läbima side- ja infosüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli ja neil on ühine teadmisvajadus kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele;

— „diferentsiaalse ülaturbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, peavad läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli, kuid kõigil isikutel, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei ole ühist teadmisvajadust kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele; teabele juurdepääsu heakskiidu võib anda isik;

— „lahterdatud kasutajarežiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, peavad läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli, kuid kõigil isikutel, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei ole ametlikku luba juurdepääsuks kogu side- ja infosüsteemis töödeldavale teabele; ametlik luba nõuab juurdepääsu kontrolli ametlikku keskset haldamist, erinevalt ühe isiku äranägemisest juurdepääsu andmisel;

— „mitmetasemelise turbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei pea läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastavat julgeolekukontrolli ning kõigil isikutel ei ole ühist teadmisvajadust kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele;

„turvariski juhtimise protsess”– organisatsiooni või selle poolt kasutatava süsteemi julgeolekut mõjutada võivate ebakindlate sündmuste kindlaksmääramise, kontrollimise ja minimeerimise kogu protsess. See hõlmab kõiki riskidega seotud tegevusi, sealhulgas hindamist, käsitlemist, aktsepteerimist ja teavitust;

„tööstusjulgeolek”– vt artikli 11 lõiget 1;

„tööstus- või muu üksus”– üksus, mis on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde teostamisse või teenuste osutamisse; selleks võib olla tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksus või füüsilisest isikust ettevõtja;

„töötajatega seotud julgeolek”– vt artikli 7 lõiget 1;

„töötlemine”– kõik võimalikud toimingud, mida ELi salastatud teabega võidakse teha selle kasutusaja jooksul. See hõlmab teabe koostamist, töötlemist, vedu, salastatuse taseme alandamist ja salastatuse kustutamist ning teabe hävitamist. Side- ja infosüsteemi puhul hõlmab see ka teabe kogumist, kuvamist, edastamist ja säilitamist;

„töötlemisluba”– riikliku julgeolekuasutuse või määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et lähtudes julgeoleku seisukohast võib ettevõte pakkuda piisaval tasemel kaitset teataval salastatuse tasemel ELi salastatud teabele, ning et ettevõtte töötajad, kes vajavad juurdepääsu ELi salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja neid on teavitatud asjakohastest julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks ELi salastatud teabele ja selle kaitsmiseks;

„valdaja”– kontrollitud teadmisvajadusega nõuetekohaselt volitatud isik, kelle valduses on ELi salastatud teave ja kes seetõttu vastutab selle kaitsmise eest;

„varad”– kõik, mis on organisatsiooni, selle töötoimingute ja nende jätkumise jaoks väärtuslik, sealhulgas organisatsiooni missiooni toetavad teaberessursid;

„ÜJKP operatsioon”– EL lepingu V jaotise 2. peatüki kohane kriisiohjamise sõjaline või tsiviiloperatsioon;

B liide

SALASTATUSE TASEMETE VASTAVUS

EL	TRES SECRET UE/EU TOP SECRET	SECRET UE/EU SECRET	CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL	RESTREINT UE/EU RESTRICTED
Belgia	Très Secret (Loi 11.12.1998) Zeer Geheim (Wet 11.12.1998)	Secret (Loi 11.12.1998) Geheim (Wet 11.12.1998)	Confidentiel (Loi 11.12.1998) Vertrouwelijk (Wet 11.12.1998)	vt märkus (1)
Bulgaaria	Cтpoгo ceкретно	Ceкретно	Поверително	За служебно ползване
Tšehhi Vabariik	Přísně tajné	Tajné	Důvěrné	Vyhrazené
Taani	Yderst hemmeligt	Hemmeligt	Fortroligt	Til tjenestebrug
Saksamaa	STRENG GEHEIM	GEHEIM	VS (2) — VERTRAULICH	VS — NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH
Eesti	Täiesti salajane	Salajane	Konfidentsiaalne	Piiratud
Iirimaa	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted
Kreeka	Άκρως Απόρρητο Abr: ΑΑΠ	Απόρρητο Abr: (ΑΠ)	Εμπιστευτικό Αbr: (ΕΜ)	Περιορισμένης Χρήσης Abr: (ΠΧ)
Hispaania	SECRETO	RESERVADO	CONFIDENCIAL	DIFUSIÓN LIMITADA
Prantsusmaa	Très Secret Défense	Secret Défense	Confidentiel Défense	vt märkus (3)
Itaalia	Segretissimo	Segreto	Riservatissimo	Riservato
Küpros	Άκρως Απόρρητο Αbr: (AΑΠ)	Απόρρητο Αbr: (ΑΠ)	Εμπιστευτικό Αbr: (ΕΜ)	Περιορισμένης Χρήσης Αbr: (ΠΧ)
Läti	Sevišķi slepeni	Slepeni	Konfidenciāli	Dienesta vajadzībām
Leedu	Visiškai slaptai	Slaptai	Konfidencialiai	Riboto naudojimo
Luksemburg	Très Secret Lux	Secret Lux	Confidentiel Lux	Restreint Lux
Ungari	Szigorúan titkos!	Titkos!	Bizalmas!	Korlátozott terjesztésű!
Malta	L-Ogħla Segretezza	Sigriet	Kunfidenzjali	Ristrett
Madalmaad	Stg. ZEER GEHEIM	Stg. GEHEIM	Stg. CONFIDENTIEEL	Dep. VERTROUWELIJK
Austria	Streng Geheim	Geheim	Vertraulich	Eingeschränkt
Poola	Ściśle Tajne	Tajne	Poufne	Zastrzeżone
Portugal	Muito Secreto	Secreto	Confidencial	Reservado
Rumeenia	Strict secret de importanță deosebită	Strict secret	Secret	Secret de serviciu
Sloveenia	Strogo tajno	Tajno	Zaupno	Interno
Slovakkia	Prísne tajné	Tajné	Dôverné	Vyhradené
Soome	ERITTÄIN SALAINEN YTTERST HEMLIG	SALAINEN HEMLIG	LUOTTAMUKSELLINEN KONFIDENTIELL	KÄYTTÖ RAJOITETTU BEGRÄNSAD TILLGÅNG
Rootsi (4)	HEMLIG/TOP SECRET HEMLIG AV SYNNERLIG BETYDELSE FÖR RIKETS SÄKERHET	HEMLIG/SECRET HEMLIG	HEMLIG/CONFIDENTIAL HEMLIG	HEMLIG/RESTRICTED HEMLIG
Ühendkuningriik	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted

(1) Belgias ei ole salastatuse taset „Diffusion Restreinte/Beperkte Verspreiding”. Belgia töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.

(2) Saksamaa: VS = Verschlusssache.

(3) Prantsusmaa ei kasuta oma siseriiklikus süsteemis salastatuse taset „RESTREINT”. Prantsusmaa töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.

(4) Rootsi: ülemises reas esitatud märget kasutavad sõjaväeasutused ja alumises reas esitatud märget kasutavad muud asutused.

C Liide

RIIKLIKE JULGEOLEKUASUTUSTE LOETELU

BELGIA

Autorité nationale de Sécurité

SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement

15, rue des Petits Carmes

B-1000 Bruxelles

Sekretariaadi tel: + 32/2/501 45 42

Faks: + 32/2/501 45 96

E-post: nvo-ans@diplobel.fed.be

TAANI

Politiets Efterretningstjeneste

(Danish Security Intelligence Service)

Klausdalsbrovej 1

DK-2860 Søborg

Tel: + 45/33/14 88 88

Faks: + 45/33/43 01 90

Forsvarets Efterretningstjeneste

(Danish Defence Intelligence Service)

Kastellet 30

DK-2100 Copenhagen Ø

Tel: + 45/33/32 55 66

Faks: + 45/33/93 13 20

BULGAARIA

State Commission on Information Security

90 Cherkovna Str.

BG-1505 Sofia

Tel: + 359/2/921 5911

Faks: + 359/2/987 3750

E-post: dksi@government.bg

Veebileht: www.dksi.bg

SAKSAMAA

Bundesministerium des Innern

Referat ÖS III 3

Alt-Moabit 101 D

D-11014 Berlin

Tel: + 49/30/18 681 0

Faks: + 49/30/18 681 1441

E-post: oesIII3@bmi.bund.de

TŠEHHI VABARIIK

Národní bezpečnostní úřad

(National Security Authority)

Na Popelce 2/16

CZ-150 06 Praha 56

Tel: + 420 257283335

Faks: + 420 257283110

E-post: czech.nsa@nbu.cz

Veebileht: www.nbu.cz

EESTI

National Security Authority Department

Estonian Ministry of Defence

Sakala 1

15094 Tallinn

Tel: +372 7170113, +372 7170117

Faks: +372 7170213

E-post: nsa@kmin.ee

IIRIMAA

National Security Authority

Department of Foreign Affairs

76 - 78 Harcourt Street

Dublin 2 Ireland

Tel: + 353/1/ 478 08 22

Faks: + 353/1/ 408 29 59

HISPAANIA

Autoridad Nacional de Seguridad

Oficina Nacional de Seguridad

Avenida Padre Huidobro s/n

E-28023 Madrid

Tel: + 34/91/372 50 00

Faks: + 34/91/372 58 08

E-post: nsa-sp@areatec.com

KREEKA

Γενικό Επιτελείο Εθνικής Άμυνας (ΓΕΕΘΑ)

Διακλαδική Διεύθυνση Στρατιωτικών Πληροφοριών (ΔΔΣΠ)

Διεύθυνση Ασφαλείας και Αντιπληροφοριών

ΣΤΓ 1020 -Χολαργός (Αθήνα)

Ελλάδα

Tel: + 30/210/657 20 45 (ώρες γραφείου)

+ 30/210/657 20 09 (ώρες γραφείου)

Faks: + 30/210/653 62 79

+ 30/210/657 76 12

Hellenic National Defence General Staff (HNDGS)

Military Intelligence Sectoral Directorate

Security Counterintelligence Directorate

GR-STG 1020 Holargos – Athens

Tel: + 30/210/657 20 45

+ 30/210/657 20 09

Faks: + 30/210/653 62 79

+ 30/210/657 76 12

PRANTSUSMAA

Secrétariat général de la défense et de la sécurité nationale

Sous-direction Protection du secret (SGDSN/PSD)

51 Boulevard de la Tour-Maubourg

F-75700 Paris 07 SP

Tel: + 33/1/71 75 81 77

Faks: + 33/1/71 75 82 00

ITAALIA

Presidenza del Consiglio dei Ministri

Autorità Nazionale per la Sicurezza

D.I.S. - U.C.Se.

Via di Santa Susanna, 15

I-00187 Roma

Tel: + 39/06/611 742 66

Faks: + 39/06/488 52 73

LÄTI

National Security Authority

Constitution Protection Bureau of the Republic of Latvia

P.O.Box 286

LV-1001 Riga

Tel: +371/6702 54 18

Faks: +371/6702 54 54

E-post: ndi@sab.gov.lv

KÜPROS

ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΑΜΥΝΑΣ

ΣΤΡΑΤΙΩΤΙΚΟ ΕΠΙΤΕΛΕΙΟ ΤΟΥ ΥΠΟΥΡΓΟΥ

Εθνική Αρχή Ασφάλειας (ΕΑΑ)

Υπουργείο Άμυνας

Λεωφόρος Εμμανουήλ Ροΐδη 4

1432 Λευκωσία, Κύπρος

Tel: + 357/22/80 75 69, + 357/22/80 76 43, + 357/22/80 77 64

Faks: + 357/22/30 23 51

Ministry of Defence

Minister's Military Staff

National Security Authority (NSA)

4 Emanuel Roidi street

CY-1432 Nicosia

Tel: + 357/22/80 75 69, + 357/22/80 76 43, +357 /22/80 77 64

Faks: + 357/22/30 23 51

E-post: cynsa@mod.gov.cy

LEEDU

Lietuvos Respublikos paslapčių apsaugos koordinavimo komisija

(The Commission for Secrets Protection Co-ordination of the Republic of Lithuania

National Security Authority)

Gedimino 40/1

LT-01110 Vilnius

Tel: + 370/5/266 32 01, +370/5/266 32 02

Faks: + 370/5/266 32 00

E-post: nsa@vsd.lt

LUKSEMBURG

Autorité nationale de Sécurité

Boîte postale 2379

L-1023 Luxembourg

Tel: + 352/2478 22 10 keskus

+ 352/2478 22 53 otseliin

Faks: + 352/2478 22 43

MADALMAAD

Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

Postbus 20010

NL-2500 EA Den Haag

Tel: + 31/70/320 44 00

Faks: + 31/70/320 07 33

Ministerie van Defensie

Beveiligingsautoriteit

Postbus 20701

NL-2500 ES Den Haag

Tel: + 31/70/318 70 60

Faks: + 31/70/318 75 22

UNGARI

Nemzeti Biztonsági Felügyelet

(National Security Authority)

P.O. Box 2

HU-1357 Budapest

Tel: + 361/346 96 52

Faks: + 361/346 96 58

E-post: nbf@nbf.hu

Veebileht: www.nbf.hu

MALTA

Ministry of Justice and Home Affairs

P.O. Box 146

MT-Valletta

Tel: + 356/21 24 98 44

Faks: + 356/25 69 53 21

AUSTRIA

Informationssicherheitskommission

Bundeskanzleramt

Ballhausplatz 2

A-1014 Wien

Tel: + 43/1/531 15 25 94

Faks: + 43/1/531 15 26 15

E-post: ISK@bka.gv.at

POOLA

Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego – ABW

(Internal Security Agency)

2A Rakowiecka St.

PL-00-993 Warszawa

Tel: + 48/22/585 73 60

Faks: + 48/22/585 85 09

E-post: nsa@abw.gov.pl

Veebileht: www.abw.gov.pl

Służba Kontrwywiadu Wojskowego

(Military Counter-Intelligence Service)

Classified Information Protection Bureau

Oczki 1

PL-02-007 Warszawa

Tel: + 48/22/684 12 47

Faks: + 48/22/684 10 76

E-post: skw@skw.gov.pl

RUMEENIA

Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat

(Romanian NSA - ORNISS

National Registry Office for Classified Information)

4 Mures Street

RO-012275 Bucharest

Tel: + 40/21/ 224 58 30

Faks: + 40/21/ 224 07 14

E-post: nsa.romania@nsa.ro

Veebileht: www.orniss.ro

PORTUGAL

Presidência do Conselho de Ministros

Autoridade Nacional de Segurança

Rua da Junqueira, 69

P-1300-342 Lisboa

Tel: +351/ 213 031 710

Faks: +351/ 213 031 711

SLOVEENIA

Urad Vlade RS za varovanje tajnih podatkov

Gregorčičeva 27

SVN-1000 Ljubljana

Tel: + 386/1/478 13 90

Faks: + 386/1/478 13 99

SLOVAKKIA

Národný bezpečnostný úrad

(National Security Authority)

Budatínska 30

P.O. Box 16

SVK-850 07 Bratislava

Tel: + 421/2/68 69 23 14

Faks: + 421/2/63 82 40 05

Veebileht: www.nbusr.sk

ROOTSI

Utrikesdepartementet

(Ministry for Foreign Affairs)

SSSB

S-103 39 Stockholm

Tel: + 46/8/405 10 00

Faks: + 46/8/723 11 76

E-post: ud-nsa@foreign.ministry.se

SOOME

National Security Authority

Ministry for Foreign Affairs

P.O. Box 453

FI-00023 Government

Tel 1: + 358/9/160 56487

Tel 2: +358/9/160 56484

Faks: + 358/9/160 55140

E-post: NSA@formin.fi

ÜHENDKUNINGRIIK

UK National Security Authority

Room 335, 3rd Floor

70 Whitehall

London

SW1A 2AS

Tel 1: + 44/20/7276 5649

Tel 2: + 44/20/7276 5497

Faks: + 44/20/727276 5651

Email: UK-NSA@cabinet-office.x.gsi.gov.uk

D liide

LÜHENDITE LOETELU

Lühend	Tähendus
COREPER	alaliste esindajate komitee
ÜJKP	ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
ÜVJP	ühine välis- ja julgeolekupoliitika

27.5.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 141/66

EL-MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2011,

30. märts 2011,

mis käsitleb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 II lisa (loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse) muutmist

(2011/293/EL)

EL-MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (1) (edaspidi „leping”), eriti selle protokolli nr 4 artiklit 39,

ning arvestades järgmist:

(1)	Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohaselt reguleeritavas nomenklatuuris (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) tehtud muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2007.

(2)	Arvestades lepingu protokolli nr 4 II lisas (edaspidi „II lisa”) sisalduvas loetelus tehtavate muudatuste hulka, tuleks kõnealune loetelu selguse huvides täielikult asendada.

(3)	Kuna harmoneeritud süsteemi muudatuste eesmärk ei olnud muuta päritolureegleid, jätkatakse selles osas II lisa kohaldamist ning seetõttu tuleks selle muudatusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007.

(4)	II lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 4 II lisa, milles on esitatud loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse, asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 30. märts 2011

EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.

LISA

„II LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.

HS-kood

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0403

petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

–	kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega, ja

–	kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 0502

kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud, ja

–	kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

0901

kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 0910

Vürtsisegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 10

Teraviljad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud

ex ex 1106

jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

–	taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

1501

searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

–	kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1504 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

–	tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1506 materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1507–1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

–	soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli omad

Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest

–

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

–	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

1517

Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

–	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine:

–	gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

–	mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 1701

roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

–	keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1702 materjalidest

–	muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud;

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

ex ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

–	linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

–	mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 massiprotsenti

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud

–	mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid üle 20 massiprotsenti

Tootmine, mille puhul:

–	kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

–	kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

–	mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud

ex ex 2001

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2004 ja ex ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2006

Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 2008

–	pähklid magusaine- või piirituselisandita

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

–	maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	muud, välja arvatud puuviljad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

2101

kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud

2103

Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

–	kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

–	sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud

2202

vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

–	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2301

vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud

ex ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud

2309

Loomasöödana kasutatavad valmistised

Tootmine, mille puhul:

–	kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja

–	kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

2402

tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex ex 2403

Suitsetamistubakas

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2504

süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine

ex ex 2515

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex ex 2516

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

ex ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

ex ex 2520

Stomatoloogiline kips

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Tootmine asbesti kontsentraadist

ex ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

ex ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituumenainete kuivutmine

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil(nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2805

„Mischmetall”

Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2811

Vääveltrioksiid

Tootmine vääveldioksiidist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 2840

Naatriumperboraat

Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2852

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

ex ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

ex ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro– ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2932

–	sise-eetrid ja nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

3002

inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

–	vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted annustena või jaemüügiks pakendatuna

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

– –

inimveri

– –	ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

– –	verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

– –	hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid

– –

muud

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad):

–	valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3006

–	käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

–	kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad

–	plastikust tehtud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	riidest tehtud

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–	stoomi korral kasutatavad vahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

–	naatriumnitraat

–	kaltsiumtsüaanamiid

–	kaaliumsulfaat

–	magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32

Park– ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (5)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (6) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

–	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:

–	hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

–	rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

–	rubriiki 3404 kuuluvad materjalid

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

–	eeterdatud ja esterdatud tärklis

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm:

–	pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701–3704 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3801

–	kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 massiprotsent

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3806

Estervaigud

Tootmine vaikhapetest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

–	määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummi- või plastikompaundi stabilisaatorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

–	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	tööstuslikud rasvalkoholid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

–

järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

– –	valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

– –	nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

– –	sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

– –	naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

– –	ioonvahetid

– –	elektronlampide getterid

– –	leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

– –	koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

– –	sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

– –	puskari- ja kondiõli

– –	segud erinevate anioonidega sooladest

– –	želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3907

–	Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

–

Polüester

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

3916–3921

Plastist pool- ja valmistooted; rubriikidesse ex ex 3916, ex ex 3917, ex ex 3920 ja ex ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

–	lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muudeks kui täisnurkseteks (sh ruudu-kujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muu:

– –	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3916 ja ex ex 3917

Profiilvormid ja torud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3920

–	Ionomeerlehed ja -kiled

Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 3921

Metallitatud plastkiled

Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (7)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4001

Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

4005

Vulkaniseerimata kautšukisegud algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

–	protekteeritud õhk-, täis-, või lausrehvid, kummist

Kasutatud rehvide protekteerimine

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

ex ex 4017

Kõvakummist tooted

Tootmine kõvakummist

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4102

lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluvad materjalid

ex ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Tootmine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4302

pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

–	nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

–

muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4403

jämedalt kanditud puit

Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

ex ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:

–	lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4410 – ex ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

ex ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda

ex ex 4418

–	puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4503

looduslikust korgist tooted

Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 4811

paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber võipaber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4818

Tualettpaber

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4820

Kirjaplokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 4823

Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

–	püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 5003

kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine

5004 – ex ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Toodetud: (4)

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5007

Siidriie või siidijääkidest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud: (4)

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106–5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Toodetud: (4)

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5111–5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud: (4)

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204–5207

puuvillane lõng ja niit

Toodetud (4):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5208–5212

Puuvillane riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306–5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng

Toodetud (4):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5309–5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	džuutlõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

5401–5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Toodetud (4):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

5501–5507

Keemilised staapelkiud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5508–5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Toodetud (4):

–	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5512–5516

Keemilistest staapelkiududest riie:

–	kumminiidisisaldusega

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–

paberist

või

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

–	nõeltöödeldud vilt

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kasutada võib siiski:

–	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

–	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

–	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

–	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

–

muud

Toodetud (4):

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest,

–	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

–	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted:

–	nõeltöödeldud vildist

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Kasutada võib siiski:

–	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

–	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

–	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

–	muust vildist

Toodetud (4):

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Toodetud (4):

–	kookos- või džuutlõngast,

–	sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,

–	looduslikest kiududest või

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud:

–	kumminiidiga kombineeritud

Tootmine ühekordsest lõngast (4)

–

muud

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Tootmine lõngast

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

–	mis sisaldab tekstiilmaterjale kuni 90 massiprotsent

Tootmine lõngast

–

muud

Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv):

Tootmine lõngast

või

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Tootmine lõngast (4)

5905

Tekstiilseinakatted:

–	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Tootmine lõngast

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

või

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:

–	Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–	muu sünteesfilamentlõngast kangas tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 massiprotsent

Tootmine keemilistest materjalidest

–

muud

Tootmine lõngast

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Tootmine lõngast

või

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

–	impregneeritud hõõgsukad

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909–5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

–	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest

–	tavaliselt paberivalmistuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud, impregneeritud, pealistatud või mitte, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–

järgmistest materjalidest:

– –	polütetrafluoroetüleenlõng, (8)

– –	mitmekordne polüamiidlõng, mis on immutatud või kaetud fenoolvaikudega,

– –	m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel saadud aromaatsest polüamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –	polütetrafluoroetüleenist valmistatud monofilament, (8)

– –	polü-p-fenüleentereftalamiidist valmistatud sünteeskiududest lõng,

– –	fenoolvaiguga pealistatud ja akrüüllõngaga mähitud klaaskiudlõng, (8)

– –	kopolüester monofilamendid polüestrist ja tereftaalhappe vaikudest ja 1,4-tsükloheksaandietanoolhappest ja isoftaalhappest,

– –	looduslikest kiududest,

– –	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilised staapelkiud või

– –	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Toodetud (4):

–	kookoslõngast,

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

–	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud trikookangast detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Tootmine lõngast (4), (9)

–

muud

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Tootmine lõngast (4), (9)

ex ex 6202, ex ex 6204, ex ex 6206, ex ex 6209 ja ex ex 6211

Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

ex ex 6210 ja ex ex 6216

Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

–

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast, (4), (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (4), (9)

või

valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

–

tikitud

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Tootmine lõngast (9)

või

tootmine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9)

–	Vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine lõngast (9)

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301–6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

–	vildist, lausriidest

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muu:

– –

tikitud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast, (9), (10)

või

tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9), (10)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Toodetud (4):

–	looduslikest kiududest,

–	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

–	lausriidest

Toodetud (9), (4):

–	looduslikest kiududest või

–	keemilisest materjalist või tekstiilimassist

–

muud

Tootmine ühekordsest pleegitamata lõngast (9), (4)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 65

Peakatted ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9)

ex grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6601

vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Tootmine töödeldud kiltkivist

ex ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex ex 6814

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Tootmine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust)

Grupp 69

Keraamikatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7003, ex ex 7004 ja ex ex 7005

mittepeegeldava kihiga klaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7006

Rubriikidesse 7003, 7004 ja 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

–	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII (11) standardite kohased pooljuhid

Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

–

muud

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7007

Karastatud või lamineeritud turvaklaas

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid

Tootmine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 nimetatud)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Tootmine:

–	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust, või

–	klaasvillast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7101

sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 7102, ex ex 7103 ja ex ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

7106, 7108 ja 7110

Väärismetallid:

–	survetöötlemata

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

–	pooltöödeldud või pulbrina

Tootmine survetöötlemata väärismetallidest

ex ex 7107, ex ex 7109 ja ex ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallist osadest, kui kasutatava materjali koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7207

pooltooted rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvast materjalist

7208 – 7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7217

Traat rauast või legeerimata terasest

Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7218, 7219–7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7223

Roostevabast terasest traat

Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest

ex ex 7224, 7225–7228

Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad

Tootmine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest

7229

Muust legeerterasest traat

Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest

ex grupp 73

Raud- või terastooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7301

sulundkonstruktsioonid

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Tootmine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304, 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Tootmine rubriiki 7206, 7207, 7218 või 7224 kuuluvast materjalist

ex ex 7307

Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712)

Selliste sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, mille väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex ex 7315

Rehviketid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7401

vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

–	rafineeritud vask

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

–	vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente

Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7405

Vaseligatuurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7501 – 7503

niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7601

survetöötlemata alumiinium

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumit võib siiski kasutada; ning

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis

ex grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7801

survetöötlemata plii:

–	rafineeritud plii

Tootmine pliikangidest või toorpliist

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7901

survetöötlemata tsink

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8001

survetöötlemata tina

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest:

–	muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

8206

jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202–8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistade (mootoriga või ilma) või tööpinkide jaoks (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8211

Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8401

tuumareaktorite kütteelemendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8403 ja ex ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8406

Auruturbiinid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 või 8408 mootorites

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8413

Rootorpumbad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8419

Masinad puidu-, pabermassi-, paberi– ja papitööstuse jaoks

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8425–8428

Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

–

teerullid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8430

Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8443

Büroomasinate (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8444–8447

Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8448

Rubriikidesse 8444 ja 8445 kuuluvate masinate abiseadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8452

Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

–	õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mille mehhanism kaalub mootorita kuni 16 kg või mootoriga kuni 17 kg

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

–	mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust ning

–	kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8456–8466

Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8469–8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8482

Kuul- ja rull-laagrid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8484

Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8486

–	Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks; nende osad ja tarvikud

–	tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi vms materjali töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks; nende osad ja tervikud

–	tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

–	valuvormid survevaluks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

–	tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8501

elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed)

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8501 ja 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8504

Arvutite toiteallikad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldav või ei sisalda videotuunerit

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8522

Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8519–8521 aparaatide juures

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8523

–	Salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-püsisalvestid ja muud heli või muude nähtuste salvestamise vahendid, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8523 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

difusioonitoiming (mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel) toimub ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või taasesitusseadmetega või kellaga või ilma

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8528

–	televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; - televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:

–	kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	sobivad kasutamiseks üksnes või peaasjalikult televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8536

–	Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

–	optiliste kiudude, nende kimpude või kaablite liidesed

– –	plastikust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

– –	keraamilised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

– –

vasest

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 8538 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata pooljuhttahvlid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 8542

Elektroonilised integraallülitused

–	monoliitsed integraallülitused

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

või

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–	mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad, mujal käesolevas grupis nimetamata

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8548

–	Primaarelementide, primaarpatareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–	Mikroelektroonikamoodulid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriikidesse 8541 ja 8542 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8608

raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

–	sisepõlemis-kolbmootoriga, mille silindrimaht on:

– –	kuni 50 cm3

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

– –	üle 50 cm3

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 8804

rotovarjud

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 8804 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eespool nimetatud toodete osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9001

optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

–	mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9017

Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks:

–	hambaravitoolid hambaraviseadmete või süljekaussidega

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 9018 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste mõõtmiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

–	osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9032

Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9105

muud kellad

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Tootmine, mille puhul:

–	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ning

–	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate rubriiki 9114 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvatele toodete korpused ja nende osad

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad:

–	mitteväärismetallist, kullatud või hõbetatud või mitte, või väärismetalliga plakeeritud metallist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

–

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 9401 ja ex ex 9403

mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui:

–	kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ning

–	kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9406

Kokkupandavad ehitised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex ex 9601 ja ex ex 9602

loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Tootmine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest

ex ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised mootoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Tootmine:

–	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

–	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex ex 9614

Piibud ja piibukahad

Tootmine toorikutest

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(3) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(4) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud tooteid käsitlevad eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(5) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et neid preparaate kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(6) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(7) Üliläbipaistvad kiled on sellised, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003-16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on väiksem kui 2 %.

(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.

(9) Vt sissejuhatav märkus 6.

(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(11) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.141.est
Euroopa Liidu Teataja		L 141

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 27. mai 2011

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011, töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 493/2011, 5. aprill 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta	13

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	OTSUSED
	2011/292/EL
*	Nõukogu otsus, 31. märts 2011, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta	17
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	2011/293/EL
*	EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2011, 30. märts 2011, mis käsitleb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 II lisa (loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse) muutmist	66

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68 (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 312/76 (EÜT L 39, 14.2.1976, lk 2)
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2434/92 (EÜT L 245, 26.8.1992, lk 1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. Parandatud väljaandes ELT L 229, 29.6.2004, lk 35)	Ainult artikli 38 lõige 1

Määrus (EMÜ) nr 1612/68	Käesolev määrus
I osa	I peatükk
I jaotis	1. jagu
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik	Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu esimene taane	Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt a
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu teine taane	Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt b
Artikli 3 lõike 1 teine lõik	Artikli 3 lõike 1 teine lõik
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
II jaotis	2. jagu
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 8
Artikkel 9	Artikkel 9
III jaotis	3. jagu
Artikkel 12	Artikkel 10
II osa	II peatükk
I jaotis	1. jagu
Artikkel 13	Artikkel 11
Artikkel 14	Artikkel 12
II jaotis	2. jagu
Artikkel 15	Artikkel 13
Artikkel 16	Artikkel 14
Artikkel 17	Artikkel 15
Artikkel 18	Artikkel 16
III jaotis	3. jagu
Artikkel 19	Artikkel 17
IV jaotis	4. jagu
Artikkel 21	Artikkel 18
Artikkel 22	Artikkel 19
Artikkel 23	Artikkel 20
III osa	III peatükk
I jaotis	1. jagu
Artikkel 24	Artikkel 21
Artikkel 25	Artikkel 22
Artikkel 26	Artikkel 23
Artikkel 27	Artikkel 24
Artikkel 28	Artikkel 25
Artikkel 29	Artikkel 26
Artikkel 30	Artikkel 27
Artikkel 31	Artikkel 28
II jaotis	2. jagu
Artikkel 32	Artikkel 29
Artikkel 33	Artikkel 30
Artikkel 34	Artikkel 31
Artikkel 35	Artikkel 32
Artikkel 36	Artikkel 33
Artikkel 37	Artikkel 34
IV osa	IV peatükk
I jaotis	—
Artikkel 38	—
Artikkel 39	Artikkel 35
Artikkel 40	—
Artikkel 41	—
II jaotis	—
Artikli 42 lõige 1	Artikli 36 lõige 1
Artikli 42 lõige 2	Artikli 36 lõige 2
Artikli 42 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 36 lõike 3 esimene lõik
Artikli 42 lõike 3 teine lõik	Artikli 36 lõike 3 teine lõik
Artikkel 43	Artikkel 37
Artikkel 44	Artikkel 38
Artikkel 45	—
Artikkel 46	Artikkel 39
Artikkel 47	Artikkel 40
—	Artikkel 41
Artikkel 48	Artikkel 42
—	I lisa
—	II lisa


	(1) EMPs kohaldatav tekst