ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2011.138.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 138
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
54. aastakäik
26. mai 2011
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.138.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 138 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/1 |
Teave 30. oktoobril 2007 Luganos alla kirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni jõustumise kuupäeva kohta
30. oktoobril 2007 Luganos alla kirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (1) jõustus Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 1. jaanuaril 2011 ning Euroopa Liidu ja Islandi vahel 1. mail 2011 vastavalt konventsiooni artikli 69 lõikele 5.
(1) ELT L 147, 10.6.2009, lk 5. Konventsiooni käsitlev selgitav aruanne avaldati väljaandes ELT C 319, 23.12.2009, lk 1.
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/2 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. mai 2011,
Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise protokolli vormis lepingu, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes, sõlmimise kohta
(2011/307/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
24. veebruaril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi oma partneritega Vahemere piirkonnas, et kehtestada kaubandussätetega seotud vaidluste lahendamise kord. |
|
(2) |
Komisjon on pidanud läbirääkimisi, konsulteerides aluslepingu artikli 207 alusel nimetatud komiteega ja vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele. |
|
(3) |
Läbirääkimised on lõpetatud ning Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes (1) („protokoll”), parafeeriti 27. aprillil 2010. |
|
(4) |
Kõnealune protokoll kirjutati liidu nimel alla 11. novembril 2010. |
|
(5) |
Protokoll tuleks sõlmida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes („protokoll”).
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artiklis 23 sätestatud teate (2).
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. mai 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
MARTONYI J.
(1) ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.
(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
PROTOKOLL,
milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)
ühelt poolt
ja
EGIPTUSE ARAABIA VABARIIK (edaspidi „Egiptus”)
teiselt poolt
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
I PEATÜKK
EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva protokolli eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste vahelisi kaubandusalaseid vaidlusi, otsides mõlemaid pooli rahuldavaid lahendusi.
Artikkel 2
Protokolli kohaldamine
1. Käesolevat protokolli kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu (edaspidi „assotsiatsioonileping”) (1) II jaotise sätete (välja arvatud artiklid 22, 23 ja 24) tõlgendamise ja kohaldamisega seotud mis tahes eriarvamuste suhtes, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti. Assotsiatsioonilepingu artiklit 82 kohaldatakse assotsiatsioonilepingu muude sätete kohaldamise ja tõlgendamisega seotud vaidluste suhtes.
2. Käesoleva protokolli menetlusi kohaldatakse juhul, kui 60 päeva pärast vaidlusest assotsiatsiooninõukogule teatamist vastavalt assotsiatsioonilepingu artiklile 82 ei ole assotsiatsiooninõukogu suutnud vaidlust lahendada.
3. Lõike 2 kohaldamisel peetakse vaidlus lahendatuks siis, kui assotsiatsiooninõukogu on võtnud vastu otsuse vastavalt assotsiatsioonilepingu artikli 82 lõikele 2 või kui assotsiatsiooninõukogu on kinnitanud, et vaidlus on lahendatud.
II PEATÜKK
KONSULTEERIMINE JA VAHENDAMINE
Artikkel 3
Konsultatsioonid
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 2 osutatud sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud eriarvamused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
2. Lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koopia kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid assotsiatsioonilepingu sätteid ta peab kohaldatavateks.
3. Konsultatsioonid korraldatakse 40 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.
4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas seoses kergesti riknevate ja hooajakaupadega, peetakse 15 päeva jooksul alates taotluse saamisest ning loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse saamisest.
5. Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu loomist vastavalt artiklile 5.
Artikkel 4
Vahendamine
1. Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Vahendustaotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ja kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele ning see peab sisaldama konsultatsioonide teemaks olnud meedet ning vastastikku kokku lepitud vahendustingimusi. Kumbki lepinguosaline võtab vahendustaotluse heasoovlikule kaalumisele.
2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud vahendaja isikus 15 päeva jooksul pärast vahendustaotluse saamist, valivad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee eesistujad või nende määratud isik vahendaja loosi teel isikute seast, kes on kantud artiklis 19 osutatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valimine toimub 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt 20 päeva jooksul ja mitte hiljem kui 30. päeval pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt 15 päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise esildised ja ta võib taotleda täiendavat teavet lepinguosalistelt või ekspertidelt või tehnilistelt nõustajatelt, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast tema nimetamist.
3. Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt artiklis 2 osutatud sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.
4. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lõikes 2 nimetatud tähtaegu muuta. Ka vahendaja võib kummagi lepinguosalise taotlusel otsustada neid tähtaegu muuta, pidades silmas asjaomasel lepinguosalisel tekkinud erilisi probleeme või juhtumi keerukust.
5. Vahendusmenetlus, eelkõige vahendaja arvamus ja kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised menetluse käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi mis tahes edasises menetluses.
6. Kui lepinguosalised on nõus, võib vahendusmenetlus jätkuda vahekohtumenetluse ajal.
7. Vahendaja asendamine toimub ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.
III PEATÜKK
VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS
I JAGU
Vahekohtumenetlus
Artikkel 5
Vahekohtumenetluse algatamine
1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 3 sätestatud konsultatsioonide või artiklis 4 sätestatud vahendamise käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.
2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitatakse, ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline konkreetne meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 2 osutatud sätteid. Vahekohtu moodustamist taotletakse mitte hiljem kui 18 kuud pärast konsultatsioonitaotluse saamist, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda tulevikus samas küsimuses uusi konsultatsioone.
Artikkel 6
Vahekohtu moodustamine
1. Vahekohus moodustatakse kolmest vahekohtunikust.
2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.
3. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud aja jooksul kokkuleppele jõuda, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee eesistujad või nende määratud isik valiksid loosi teel kõik kolm vahekohtunikku artikli 19 kohaselt koostatud nimekirjast, seega ühe vahekohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe vahekohtuniku selle lepinguosalise soovitatud isikute hulgast, kelle vastu kaebus on esitatud, ning ühe vahekohtuniku nende isikute seast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse teel.
4. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee eesistujad või nende määratud isik valivad/valib vahekohtunikud 10 päeva jooksul pärast seda, kui üks lepinguosalistest on esitanud lõikes 3 osutatud taotluse.
5. Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on kuupäev, millal kolm vahekohtunikku on valitud.
6. Vahekohtunike asendamine toimub ainult töökorra punktides 18–21 sätestatud põhjustel ja sealsamas sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 7
Vahearuanne
Hiljemalt 120 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele reeglina vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhimotiive. Lepinguosalised võivad 15 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vahekohtu lõppotsuse järeldused peavad sisaldama vaheläbivaatamise käigus esitatud väidete põhjendust.
Artikkel 8
Vahekohtu otsus
1. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele reeglina 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult lepinguosalisi ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsusest teatada hiljem kui 180 päeva pärast vahekohtu moodustamist.
2. Mõlema lepinguosalise taotlusel peab vahekohus igal ajal peatama oma töö lepinguosalistega kokkulepitud ajaks, mis ei ületa 12 kuud, ja jätkab oma tööd kõnealuse kokkulepitud ajavahemiku lõppedes kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel. Juhul kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö jätkamist enne kokkulepitud peatamisaja lõppemist, lõpetatakse menetlus. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi sama küsimust käsitlevas mis tahes muus menetluses.
3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergesti riknevate või hooajakaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Otsust ei tohi mingil juhul teha hiljem kui 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Vahekohus teeb 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse selle kohta, kas tegemist on kiireloomulise juhtumiga.
II JAGU
Vahekohtu otsuste täitmine
Artikkel 9
Vahekohtu ja apellatsioonikohtu otsuste täitmine
Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse täitmine ja püüavad otsuse täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.
Artikkel 10
Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg
1. Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatamist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele, kui kiiresti ta otsuse täita suudab (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui vahetu täitmine ei ole võimalik.
2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
3. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.
Artikkel 11
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele enne mõistliku tähtaja lõppu kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses artiklis 2 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotluses tuleb märkida, milline konkreetne meede on kõne all, ning selgitada, mil viisil on meede artiklis 2 osutatud sätetega vastuolus. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 90 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
Artikkel 12
Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral
1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teavita enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 11 lõike 1 kohaselt teavitatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel artiklis 2 osutatud sätete kohaselt on, peab ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pakkuma ajutist hüvitist.
2. Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 11 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 2 osutatud sätetest lähtuvate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 15 päeva pärast seda, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kätte kõnealuse teate, kui ta ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamine ei ole võrdne rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamise ulatusega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse vahekohus. Taotlusest teatatakse teisele lepinguosalisele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele enne lõikes 2 nimetatud 15-päevalise tähtaja lõppemist. Vahekohus, küsides vajaduse korral ekspertide arvamust, teatab oma otsusest kohustuste täitmise peatamise taseme küsimuses lepinguosalistele ja kaubandusküsimustega tegelevale institutsioonile 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kohustuste täitmist ei saa peatada enne, kui vahekohus on oma otsusest teatanud ning igasugune peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4. Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklis 2 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt artiklile 13 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.
Artikkel 13
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed kõikidest meetmetest, mis on võetud vahekohtu otsuse täitmiseks ning taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.
2. Kui lepinguosalised ei jõua teatavaks tehtud meetme artiklis 2 osutatud sätetega kokkusobivuse suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teatise saamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult vahekohtult asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on artiklis 2 osutatud sätetega kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.
III JAGU
Ühissätted
Artikkel 14
Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus
Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida käesoleva protokolliga hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Leitud lahendusest teavitavad nad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed ja vahekohust. Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.
Artikkel 15
Töökord
1. Käesoleva protokolli III peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerib käesolevale protokollile lisatud töökord.
2. Vahekohtu istungid on vastavalt töökorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti.
Artikkel 16
Teave ja tehniline nõustamine
Lepinguosalise taotlusel või omal algatusel võib vahekohus koguda teavet, mida ta vahekohtumenetluse jaoks vajalikuks peab. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada oma märkusi. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel vastavalt töökorrale õigus esitada vahekohtule kirjalikke teateid. Sellised teated piirduvad vaidluse faktiliste asjaoludega ega käsitle õigusküsimusi.
Artikkel 17
Tõlgendamisreeglid
Vahekohus tõlgendab artiklis 2 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni tõlgendamise tavadele. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artiklis 2 osutatud sätetega ette nähtud õigusi ja kohustusi.
Artikkel 18
Vahekohtu otsused
1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.
2. Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva assotsiatsioonilepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu järelduste põhimotiiv. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee teeb vahekohtu otsuse tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.
IV PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 19
Vahekohtunike nimekirjad
1. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta vahekohtunikena näha soovib. Lisaks valivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes täidavad vahekohtu eesistuja kohuseid. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee tagab nimekirja järjepideva vastavuse nimetatud tingimustele.
2. Vahekohtunikel peavad olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsustega; nad peavad järgima protokollile lisatud käitumisjuhendit.
3. Kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee võib koostada vähemalt 15 isikust koosneva lisanimekirja, millesse kuuluvad assotsiatsioonilepinguga hõlmatud konkreetsete valdkondade asjatundjad. Artikli 6 lõikes 2 sätestatud valikumenetluse puhul võivad kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee eesistujad kasutada mõlema lepinguosalise nõusolekul valdkondlikku nimekirja.
4. Kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud nimekirja ei ole veel koostatud, kui esitatakse vahendustaotlus või taotlus vahekohtu loomiseks, valitakse vahekohtunikud inimeste seast, kelle kohta üks või teine osapool on esitanud ametliku ettepaneku. Vahekohtu eesistujaks või vahendajaks nimetatud isikud ei tohi olla kummagi lepinguosalise kodanikud.
Artikkel 20
Seosed WTO kohustustega
1. Kui lepinguosaline soovib leida lahendust vaidlusele, mis on seotud WTO lepingust tuleneva kohustusega, kasutab ta WTO lepingu asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kohaldatavad käesoleva lepingu sätetest olenemata.
2. Kui lepinguosaline soovib leida lahendust vaidlusele, mis on seotud artikli 2 kohaselt käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva kohustusega, kasutab ta käesoleva lepingu eeskirju ja menetlusi.
3. Kui lepinguosaline soovib leida lahendust vaidlusele, mis on seotud artikli 2 kohaselt käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva kohustusega, mis on sisult samaväärne kohustusega WTO lepingu alusel, kasutab ta WTO lepingu asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, mis on kohaldatavad käesoleva lepingu sätetest olenemata, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
4. Kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutatakse üksnes vastavalt eelmistele lõigetele valitud foorumit, kui see ei ole oma pädevusest loobunud.
5. Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist.
Artikkel 21
Tähtajad
1. Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates osutatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.
2. Kõiki käesolevas protokollis sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lepinguosalised võtavad heasoovlikule kaalumisele iga tähtaja pikendamise taotluse, mille lepinguosaline on esitanud seoses raskustega käesolevas protokollis sätestatud menetluste täitmisel. Lepinguosalise taotlusel võib vahekohus pikendada menetlustes kohaldatavat tähtaega, võttes arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset.
Artikkel 22
Protokolli läbivaatamine ja muutmine
1. Mitte hiljem kui kolme aasta jooksul pärast käesoleva protokolli ja selle lisade jõustumist võib assotsiatsiooninõukogu igal ajal läbi vaadata nende rakendamise, et otsustada nende jätkamise, muutmise või lõpetamise üle.
2. Läbivaatamise käigus võib assotsiatsiooninõukogu kaaluda võimalust luua mitut Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut hõlmav apellatsioonikogu.
3. Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada muuta käesolevat protokolli ja selle lisasid.
Artikkel 23
Jõustumine
Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev protokoll jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et käesolevas artiklis osutatud menetlused on lõpule viidud.
Koostatud kahe tuhande kümnenda aasta novembrikuu üheteistkümnendal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l’Union européenne
Per l’Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Арабска република Египет
Por la República Árabe de Egipto
Za Egyptskou arabskou republiku
For Den Arabiske Republik Egypten
Für die Arabische Republik Ägypten
Egiptuse Araabia Vabariigi nimel
Για την Αραβική Δημοκρατία της Αιγύπτου
For the Arab Republic of Egypt
Pour la République arabe d'Égypte
Per la Repubblica araba d'Egitto
Ēģiptes Arābu Republikas vārdā –
Egipto Arabų Respublikos vardu
Az Egyiptomi Arab Köztársaság részéről
Għar-Repubblika Għarbija tal-Eġittu
Voor de Arabische Republiek Egypte
W imieniu Arabskiej Republiki Egiptu
Pela República Árabe do Egipto
Pentru Republica Arabă Egipt
Za Arabsko republiko Egipt
Za Egyptskú arabskú republiku
Egyptin arabitasavallan puolesta
På Arabrepubliken Egyptens vägnar
(1) Käesolev leping ei piira mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli artikli 34 kohaldamist.
LISAD
|
I LISA |
: |
VAHEKOHTU TÖÖKORD |
|
II LISA |
: |
VAHEKOHTUTE LIIKMETE KÄITUMISJUHEND |
I LISA
VAHEKOHTU TÖÖKORD
Üldsätted
|
1. |
Käesolevas protokollis ja käesoleva töökorra puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:
„nõustaja”– isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega; „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva protokolli artikli 5 alusel; „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud sätteid; „vahekohus”– käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt moodustatud kohus; „lepinguosalise esindaja”– töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus; „päev”– kalendripäev. |
|
2. |
Euroopa Liit kannab konsultatsioonide, vahendamise ja vahekohtu korralduslike küsimustega seotud kulud, välja arvatud vahendajatele ja vahekohtunikele makstav tasu ja neile hüvitatavad kulud, mis jagatakse. |
Teated
|
3. |
Lepinguosalised ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teatised, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-posti teel ja koopia esitatakse samal päeval faksi või tähtsaadetise teel, kulleriga, kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. |
|
4. |
Lepinguosaline esitab elektroonilise koopia igast oma kirjalikust esildisest teisele lepinguosalisele ja igale vahekohtunikule. Lepinguosaline esitab dokumendist ka paberkoopia. |
|
5. |
Kõik teated peavad olema adresseeritud vastavalt Egiptuse Araabia Vabariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumile ja Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile. |
|
6. |
Kõiki taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud. |
|
7. |
Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb Egiptuse või Euroopa Liidu ametlikule pühale või puhkepäevale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Detsembri esimesel esmaspäeval vahetavad lepinguosalised omavahel nimekirju järgmise aasta ametlike pühade ja puhkepäevade kohta. Ühtki dokumenti, teatist ega taotlust ei loeta kättesaaduks ametlikul pühal ega puhkepäeval. |
|
8. |
Olenevalt vaidlusaluste sätete sisust edastatakse koopia kõikidest käesoleva lepingu kohaselt kaubanduse, tööstuse ja teenuste allkomiteele esitatud taotlustest ja teatistest ka muudele assotsiatsioonilepingu alusel moodustatud asjaomastele allkomiteedele. |
Vahekohtumenetluse alustamine
|
9. |
|
|
10. |
|
Esmased esildised
|
11. |
Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise mitte hiljem kui 25 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse mitte hiljem kui 25 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättetoimetamist. |
Vahekohtute töö
|
12. |
Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. |
|
13. |
Kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefon, faks või arvutiside. |
|
14. |
Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla. |
|
15. |
Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida. |
|
16. |
Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva protokolli ja selle lisadega hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis ei ole vastuolus kõnealuste sätetega. |
|
17. |
Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Vahekohus võib sellise muudatuse vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist. |
Asendamine
|
18. |
Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda menetluses, kui ta taandab end või vahetatakse välja, valitakse talle asendaja kooskõlas artikli 6 lõikega 3. |
|
19. |
Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse olulise käitumisjuhendi rikkumisega.
Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik, välja arvatud vahekohtu eesistuja, ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtuniku välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse. Kui vahekohtu eesistuja on arvamusel, et vahekohtunik ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue vahekohtuniku isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja, kuhu kuulus ka algne vahekohtunik. Juhul kui lepinguosalised valisid algse vahekohtuniku vastavalt käesoleva protokolli artikli 6 lõikele 2, valitakse tema asendaja loosi teel isikute seast, keda soovitasid kaebuse esitanud lepinguosaline ja lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Uus vahekohtunik valitakse 10 päeva jooksul alates kuupäevast, millal vahekohtu eesistuja kõnealuse taotluse saab. |
|
20. |
Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vahetavad nad vahekohtu eesistuja välja ja leiavad talle asendaja käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.
Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ühele ülejäänud isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana vastavalt käesoleva protokolli artikli 19 lõikele 1. Kõnealuse isiku valivad loosi teel kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomitee eesistujad või nende määratud isik. Kõnealuse isiku otsus vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses on lõplik. Kui see isik on arvamusel, et algne vahekohtu eesistuja ei täida käitumisjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue vahekohtu eesistuja ülejäänud vahekohtu eesistujana tegutseda võivate isikute seast, kes on kantud käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 1 nimetatud nimekirja. Uus vahekohtu eesistuja valitakse 10 päeva jooksul alates kuupäevast, millal käesolevas lõikes osutatud taotlus saadi. |
|
21. |
Vahekohtu töö peatatakse punktides 18, 19 ja 20 sätestatud menetluste teostamise ajaks. |
Istungid
|
22. |
Eesistuja määrab kokkuleppel lepinguosaliste ja teiste vahekohtu liikmetega istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, kui istung on üldsusele avatud. Välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus, võib vahekohus otsustada istungit mitte kokku kutsuda. |
|
23. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Egiptuse Araabia Vabariik, ja Kairos, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit. |
|
24. |
Vahekohus võib täiendava istungi kokku kutsuda ainult erandlikel asjaoludel. Täiendavat istungit ei kutsuta kokku käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral. |
|
25. |
Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema. |
|
26. |
Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:
Vahekohtu poole võib pöörduda vaid lepinguosalise esindaja või nõustaja. |
|
27. |
Iga lepinguosaline esitab mitte hiljem kui 10 päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil. |
|
28. |
Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui lepinguosalised otsustavad, et istung on üldsusele suletud, võib osa istungist siiski olla üldsusele avatud, kui vahekohus lepinguosaliste taotluse korral niimoodi otsustab. Vahekohtu istung on kinnine, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. |
|
29. |
Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil.
|
|
30. |
Vahekohus võib esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul. |
|
31. |
Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. |
|
32. |
Iga lepinguosaline võib 15 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. |
Kirjalikud küsimused
|
33. |
Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. |
|
34. |
Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele ka koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta 10 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. |
Konfidentsiaalsus
|
35. |
Lepinguosalised tagavad istungite konfidentsiaalsuse, kui istungit peetakse kinnise istungina vastavalt punktile 28. Kumbki lepinguosaline käsitab teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada. Käesolev töökord ei takista lepinguosalisel esitada üldsusele oma seisukohti väljendavaid avaldusi. |
Ühepoolsed kontaktid
|
36. |
Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta. |
|
37. |
Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta. |
Omal algatusel esitatud avaldused
|
38. |
Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke avaldusi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et nad on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge, sealhulgas lisad, ja et nad on otseselt asjakohased vahekohtu poolt käsitletava faktilise küsimuse arutamisel. |
|
39. |
Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, sealhulgas tema tegevuse laadi ja rahastamisallikaid, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva töökorra punktidele 42 ja 43 lepinguosaliste valitud keeltes. |
|
40. |
Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad eespool nimetatud punktidele. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kõik selle punkti kohaselt vahekohtule esitatud esildised esitatakse ka lepinguosalistele märkuste tegemiseks. |
Kiireloomulised juhtumid
|
41. |
Lepingus osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist töökorras nimetatud tähtaegu vastavalt vajadusele ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest. |
Kirjalik ja suuline tõlge
|
42. |
Protokolli artikli 6 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva töökorra punkti 9 alapunktis b osutatud kohtumisel püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles. |
|
43. |
Kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida ühises töökeeles, organiseerib iga lepinguosaline oma kirjalike avalduste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde ja kannab sellega seotud kulud. |
|
44. |
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse. |
|
45. |
Vahekohtu otsused esitatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. |
|
46. |
Kõnealuse töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete kohta võivad kõik lepinguosalised märkusi esitada. |
Tähtaegade arvutamine
|
47. |
Kui käesoleva töökorra punktis 7 esinevate asjaolude tõttu saab lepinguosaline dokumendi kätte muul kuupäeval kui see kuupäev, mil teine lepinguosaline sama dokumendi kätte saab, arvestatakse sellisest kättesaamisest sõltuvas ajaarvestuses päevi alates sellise dokumendi viimasest kättesaamise kuupäevast. |
Muud menetlused
|
48. |
Käesolevat töökorda kohaldatakse ka käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu aga kohandatakse vastavalt konkreetsete tähtaegadega, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks. |
|
49. |
Kui vahekohtu algne koosseis või mõni selle liikmetest ei saa käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2, artikli 11 lõikes 2, artiklis 12 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud menetluste korral taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse käesoleva protokolli artiklis 6 sätestatud menetlusi. Otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 15 päeva võrra. |
II LISA
VAHEKOHTUTE LIIKMETE KÄITUMISJUHEND
Mõisted
|
1. |
Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „liige” või „vahekohtunik”– käesoleva protokolli artikli 6 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige; b) „vahendaja”– isik, kes teostab vahendamismenetlust käesoleva protokolli artikli 4 alusel; c) „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva protokolli artiklis 19 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse käesoleva protokolli artikli 6 alusel; d) „assistent”– isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt viib läbi uurimist või abistab liiget; e) „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva protokolli alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti; f) „töötajad”– liikme puhul liikme juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid. |
Menetlusega seotud kohustused
|
2. |
Iga kandidaat ja liige väldib ebasobivat käitumist või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ja järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised liikmed peavad järgima käesoleva käitumisjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi. |
Avalikustamiskohustus
|
3. |
Enne käesoleva protokolli alusel vahekohtu liikmeks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või mis võivad tõenäoliselt luua menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. |
|
4. |
Kandidaat või liige avaldab käesoleva käitumisjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud teavet ainult kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet arutada. |
|
5. |
Kui kandidaat on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik käitumisjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab liikmelt kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Liige avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades nendest kaubanduse, tööstuse, teenuste ja investeeringute allkomiteed, et lepinguosalised saaksid neid arutada. |
Liikmete ülesanded
|
6. |
Valituks osutunud liige täidab oma ülesandeid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul. |
|
7. |
Liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule. |
|
8. |
Liige võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva käitumisjuhendi punktidest 2–5 ja 16–18 ning täidavad neid. |
|
9. |
Liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse. |
Liikmete sõltumatus ja erapooletus
|
10. |
Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva või erapoolikuse mulje teket ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest. |
|
11. |
Liige ei võta ei kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist. |
|
12. |
Liige ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on liikme suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada. |
|
13. |
Liige ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel või sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. |
|
14. |
Liige väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult luua ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. |
Endiste liikmete kohustused
|
15. |
Kõik endised liikmed peavad vältima tegevusi, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest. |
Konfidentsiaalsus
|
16. |
Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks. |
|
17. |
Liige ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt käesolevale protokollile. |
|
18. |
Liige või endine liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta. |
Kulud
|
19. |
Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande. |
Vahendajad
|
20. |
Käesolevat käitumisjuhendit, mis kehtib liikmete ja endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes. |
MÄÄRUSED
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/18 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 514/2011,
25. mai 2011,
millega kehtestatakse kaubanduse sooduskorra rakendamise üksikasjalikud eeskirjad teatavate põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupade suhtes, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 7 lõikega 2
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1216/2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1460/96 (2) on kehtestatud sooduskorra üksikasjalikud rakenduseeskirjad kauplemiseks põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikliga 7. Võttes arvesse arengut sooduskorras, mida kohaldatakse kauplemisele põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega, on vaja nimetatud määrus asendada. |
|
(2) |
Teatavates liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud sooduslepingutes nähakse ette vähendatud põllumajanduskomponentide või täiendavate tollimaksude kohaldamine ühises tollitariifistikus kinnitatud põllumajanduskomponentide või täiendavate tollimaksude asemel. Seepärast on vaja kehtestada vähendamiste üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
|
(3) |
On tarvis koostada selliste põhitoodete loetelu, mille suhtes saab kolmandate riikidega sõlmitud sooduslepingute alusel kohaldada vähendatud põllumajanduskomponente. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1216/2009 kohaselt tuleks vähendamised kehtestada kas põllumajanduskomponentide arvutamiseks kasutatavate põhimäärade vähendamise teel või teatavate konkreetsete kaupade suhtes kohaldatavate põllumajanduskomponentide vähendamise teel. |
|
(5) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikliga 14 tuleks sooduskaubanduse suhtes kohaldatavate vähendatud põllumajanduskomponentide määramise vajaduse korral kehtestada põhitoodete omadused ja arvestamisel kasutatavate põhitoodete kogused. |
|
(6) |
On asjakohane kehtestada eeskirjad täiendavate tollimaksude vähendamiste arvutamiseks seoses teravilja ja suhkrusisaldusega teatavates kaupades, kui sooduslepingutes on selliste täiendavate tollimaksude vähendamine sätestatud. |
|
(7) |
Vähendatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üldiselt tariifikvootide piires, mis on sätestatud asjaomases sooduslepingus. Et tagada nende tariifikvootide tõhus haldamine, tuleks neid hallata kooskõlas tariifikvootide haldamise eeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (3). |
|
(8) |
Selguse ja läbipaistvuse huvides, tuleks asjaomases sooduslepingus esitada nende kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse vähendatud põllumajanduskomponente või vähendatud täiendavaid tollimakse, olenemata sellest, kas see toimub tariifikvoodi piires. |
|
(9) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1216/2009 tuleks lubada osade põllumajanduskomponentide vastavate väärtuse alusel (ad valorem) arvestatavate tollimaksude asendamist konkreetse sooduslepingus esitatud summaga. Selline määr ei tohiks siiski ületada makse, mida kohaldatakse soodusrežiimita kaubanduse suhtes. |
|
(10) |
Et vähendatud tollimaksumäärade kohaldamine sõltub sellest, kas kaubad pärinevad riigist, millega soodusleping on sõlmitud, on vaja määrata kindlaks kohaldatavad päritolureeglid. |
|
(11) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas aluslepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 7 lõikes 2 nimetatud vähendatud põllumajanduskomponentide ja artikli 5 lõikes 2 nimetatud seonduvate täiendavate tollimaksude määramise, ja samas määruses käsitletud kaupade ja toodete suhtes kehtivate sooduslepingute alusel avatud kvootide haldamise eeskirjad.
Artikkel 2
Vähendatud põllumajanduskomponentide kehtestamisel määruse (EÜ) nr 1216/2009 tähenduses arvestatakse järgmisi põhitooteid:
|
— |
CN-kood ex 1001 90 99 harilik nisu, |
|
— |
CN-kood 1001 10 00 kõva nisu, |
|
— |
CN-kood 1002 00 00 rukis, |
|
— |
CN-kood 1003 00 90 oder, |
|
— |
CN-kood 1005 90 00 mais, välja arvatud mais seemneks, |
|
— |
CN-koodid 1006 20 96 ja 1006 20 98 pikateraline kooritud riis, edaspidi „riis”, |
|
— |
CN-kood 1701 99 10 valge suhkur, |
|
— |
CN-koodid 1703 10 00 ja 1703 90 00 melass, |
|
— |
CN-kood ex 0402 10 19 piimapulber rasvasisaldusega mitte üle 1,5 protsendi massist, suhkru- või muu magusainelisandita ja üle 2,5 kg netomassiga müügipakendites, edaspidi „PG 2”, |
|
— |
CN-kood ex 0402 21 19 piimapulber rasvasisaldusega 26 protsenti massist, suhkru- või muu magusainelisandita ja üle 2,5 kg netomassiga müügipakendites, edaspidi „PG 3”, |
|
— |
CN-kood ex 0405 10 või, rasvasisaldusega 82 protsenti massist, edaspidi „PG 6”. |
Artikkel 3
1. Sooduskaubanduse raames kohaldatavad vähendatud põllumajanduskomponendid arvutatakse käesolevas määruses käsitletavate kaupade valmistamiseks kasutatud põhitoodete koguste alusel.
2. Lõikes 1 nimetatud põhitoodete kogused on kindlaks määratud I lisas, kus tooted on loetletud koondnomenklatuuri koodidega.
3. Nende koondnomenklatuuri koodide alla kuuluvate kaupade osas, mille puhul I lisa viitab II lisale, on lõikes 1 osutatud kogused sellised, nagu on esitatud II lisas.
4. Lõikes 3 viidatud kaupade suhtes kohaldatakse lisakoodi vastavalt kauba koostisele, nagu on märgitud III lisas.
5. Kui sooduslepingus on nii ette nähtud, võib erandina lõigetest 1–4 arvutada vähendatud põllumajanduskomponendid ja vajaduse korral täiendavad vähendatud tollimaksud, mida kohaldatakse iga kauba suhtes, mille puhul niisugune tollimaksu vähendamine on õigustatud, kohaldades vähenduskoefitsienti põllumajanduskomponentide ja seonduvate täiendavate tollimaksude suhtes, mis on kindlaks määratud ühises tollitariifistikus.
Artikkel 4
1. Suhkru (AD S/Z) ja jahu (AD F/M) täiendavate vähendatud tollimaksude arvutamiseks esitatakse arvessevõetavad suhkru- ja teraviljakogused II lisas käsitletud kaupade kohta vastavalt II lisa punktides B ja C esitatud sahharoosi-, invertsuhkru- ja/või isoglükoosisisaldusele ja tärklise- ja/või glükoosisisaldusele.
2. Lõikes 1 osutatud täiendavad tollimaksud arvutatakse II lisas loetlemata kaupade kohta, võttes arvesse ainult põhitoodete koguseid, mis kuuluvad kas teravilja- või suhkrusektorisse, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I ja III osas (4).
Artikkel 5
1. Vähendatud põllumajanduskomponendid ja vajaduse korral täiendavad vähendatud tollimaksud, mida kohaldatakse iga kauba suhtes, mille puhul niisugune tollimaksu vähendamine on õigustatud, arvutatakse vastavalt artikli 3 lõikele 1 korrutades vastavate kasutatud põhitoodete kogused lõikes 2 nimetatud põhimääradega ja liites need kogused kõikide kõnealuse kauba valmistamiseks kasutatud vastavate põhitoodetega.
2. Vähendatud põllumajanduskomponentide ja vajaduse korral täiendavate vähendatud tollimaksude arvutamisel arvessevõetav põhimäär on vastavas sooduslepingus ettenähtud või selle lepingu alusel kindlaksmääratav summa eurodes.
3. Kui sooduslepinguga on põhimäärade vähendamise asemel ette nähtud põllumajanduskomponentide määra vähendamine kauba kohta, arvutatakse vähendatud põllumajanduskomponendid, kohaldades lepingus sätestatud vähendamist ühises tollitariifistikus kindlaks määratud põllumajanduskomponentide suhtes.
4. Kui lõigete 1, 2 ja 3 alusel määratud vähendatud põllumajanduskomponent ja vajaduse korral täiendavad vähendatud tollimaksud on alla 2,4 euro 100 kg kohta, kinnitatakse vastavaks komponendiks ja/või tollimaksumääraks null.
Artikkel 6
1. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas vähendatud põllumajanduskomponentide ja vajadusel vähendatud tollimaksumäärade summad, mis on kehtestatud vastavalt artiklile 5.
2. Kui asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud lepingus ei ole sätestatud teisiti, kehtivad lõike 1 kohased summad 1. juulist avaldamisele järgneva aasta 30. juunini.
Kui aga põhitoodete suhtes kohaldatavad vähendatud põllumajanduskomponendid ja vähendatud täiendavad tollimaksud jäävad samaks, kohaldatakse jätkuvalt artikli 5 kohaseid põllumajanduskomponente ja täiendavaid tollimakse, kuni avaldatakse need asendavad põllumajanduskomponendid ja täiendavad tollimaksud.
Artikkel 7
Sooduslepinguga nähakse ette või lubatakse kindlaks määrata järgmine:
|
(a) |
kaubad, mille suhtes saab kohaldada vähendatud põllumajanduskomponenti; |
|
(b) |
kaubad, mille suhtes saab kohaldada vähendatud tollimaksumäära; |
|
(c) |
vähendus või vähendused; |
|
(d) |
kohaldatavad tariifikvoodid, kui vähendamisi antakse sellise kvoodi raames. |
Artikkel 8
Kui määruse (EÜ) nr 1216/2009 II lisa tabelis 2 loetletud töödeldud põllumajandussaaduste puhul on sooduslepingus ettenähtud põllumajanduskomponendi kohaldamine erimäärana, hoolimata sellest, kas selle suhtes kohaldatakse vähendamist tariifikvoodi piires ning kui ühise tollitariifistikuga kehtestatakse väärtuse alusel (ad valorem) arvestatavate tollimaksude kohaldamine selliste kaupade soodusrežiimita impordile, ei tohi makstav summa ületada viimatinimetatud määra.
Artikkel 9
Käesoleva määruse kohaldamisel on „päritolustaatusega kaubad” need kaubad, mis vastavad asjaomases sooduslepingus sätestatud päritolustaatusega kaupade tingimustele.
Artikkel 10
1. Ühise tollitariifistiku põllumajanduskomponente kohaldatakse järgmistel juhtudel:
|
a) |
põllumajanduskomponendid on seotud määruse (EÜ) nr 1216/2009 II lisas nimetatud kaupadega, mida ei hõlma selliste kaupadega kauplemise sooduskord asjaomases riigis; |
|
b) |
põllumajanduskomponente kohaldatakse kaupade suhtes, mis ületavad tariifikvoodid. |
2. Kui tariifikvoot on seotud põllumajanduskomponendile vastavate väärtuse alusel (ad valorem) arvestatavate tollimaksude vähendamisega viisil, millele on osutatud artiklis 8, on tariifikvoote ületavate koguste suhtes kohaldatavad tollimaksud sätestatud ühises tollitariifistikus või lepingus.
Artikkel 11
Käesolevas määruses käsitletud tariifikvoote hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 12
Määrus (EÜ) nr 1460/1996 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 13
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 328, 15.12.2010, lk 10.
(2) EÜT L 187, 26.7.1996, lk 18.
I LISA
(nimetatud artikli 3 lõikes 2)
Arvestamisel kasutatavate põhitoodete kogused
|
(100 kg kauba kohta) |
||||||||||||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Harilik nisu |
Kõva nisust |
Rukis |
Oder |
Mais |
Riis |
Valge suhkur |
Melass |
Lõssipulber (TR 2) |
Täispiimapulber (TR 3) |
Või (TR 6) |
|
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
(8) |
(9) |
(10) |
(11) |
(12) |
(13) |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 10 |
– jogurt: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldusega: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 10 51 |
– – – – kuni 1,5 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
0403 10 53 |
– – – – üle 1,5 % massist, kuid mitte üle 27 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
0403 10 59 |
– – – – üle 27 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
42 |
|
68 |
|
– – – muu, piimarasvasisaldusega: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 10 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
|
2 |
|
0403 10 93 |
– – – – üle 3 % massist, kuid mitte üle 6 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
5 |
|
0403 10 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
10 |
|
0403 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldusega: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 90 71 |
– – – – kuni 1,5 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
0403 90 73 |
– – – – üle 1,5 % massist, kuid mitte üle 27 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
0403 90 79 |
– – – – üle 27 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
42 |
|
68 |
|
– – – muu, piimarasvasisaldusega: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 90 91 |
– – – – kuni 3 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
|
2 |
|
0403 90 93 |
– – – – üle 3 % massist, kuid mitte üle 6 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
5 |
|
0403 90 99 |
– – – – üle 6 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
10 |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0405 20 |
– piimarasvavõided: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0405 20 10 |
– – rasvasisaldusega vähemalt 39 % massist, kuid alla 60 % massist |
vt II lisa |
||||||||||
|
0405 20 30 |
– – rasvasisaldusega 60 % massist ja rohkem, kuid mitte üle 75 % massist |
vt II lisa |
||||||||||
|
0710 |
Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0710 40 00 |
– suhkrumais |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0711 90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – köögivili: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0711 90 30 |
– – – suhkrumais |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
1517 |
Margariin; toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvatest toidurasvadest ja -õlidest või nende fraktsioonidest: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1517 10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1517 10 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 |
|
1517 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1517 90 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 10 |
– närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 10 10 |
– – mis sisaldab kuni 60 % massist sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) |
|
|
|
|
30 |
|
58 |
|
|
|
|
|
1704 10 90 |
– – mis sisaldab 60 % massist või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) |
|
|
|
|
16 |
|
70 |
|
|
|
|
|
1704 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 90 30 |
– – valge šokolaad |
|
|
|
|
|
|
45 |
|
|
20 |
|
|
1704 90 51 kuni 1704 90 99 |
– – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1806 10 |
– kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1806 10 20 |
– – mis sisaldab 5 % massist või rohkem, kuid vähem kui 65 % massist sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi |
|
|
|
|
|
|
60 |
|
|
|
|
|
1806 10 30 |
– – mis sisaldab üle 65 % massist kuid vähem kui 80 % massist sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi |
|
|
|
|
|
|
75 |
|
|
|
|
|
1806 10 90 |
– – mis sisaldab 80 % massist või rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi |
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
|
|
1806 20 |
– muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, anumates või kontaktpakendites massiga üle 2 kg |
Vt II lisa |
||||||||||
|
– muu, plokkide, tahvlite või batoonidena: |
||||||||||||
|
1806 31 |
– – täidisega |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1806 32 |
– – täidiseta |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1806 90 |
– muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud, mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 10 00 |
– jaemüügiks pakendatud imikutoidud |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1901 20 00 |
– segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1901 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – linnaseekstrakt: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 90 11 |
– – – kuivainesisaldusega 90 % massist või rohkem |
|
|
|
195 |
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 90 19 |
– – – muu |
|
|
|
159 |
|
|
|
|
|
|
|
|
– – muu: |
|
|||||||||||
|
1901 90 99 |
– – – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, või muul viisil toiduks töödeldud, nagu spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– täidiseta makarontooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 11 00 |
– – muna sisaldavad |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 |
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 10 |
– – – ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 90 |
– – – muu |
67 |
100 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 20 |
– täidisega makarontooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 20 91 |
– – – kuumtöödeldud |
|
41 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 20 99 |
– – – muu |
|
116 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 30 |
– muud makarontooted: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 30 10 |
– – kuivatatud |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 30 90 |
– – muu |
|
66 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 |
– kuskuss: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 10 |
– – toiduks valmistamata |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 90 |
– – muu |
|
66 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
|
|
|
|
161 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, tangud ja püülijahu), mujal nimetamata: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1904 10 |
– teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1904 10 10 |
– – maisist |
|
|
|
|
213 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 10 30 |
– – riisist |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
1904 10 90 |
– – muu |
|
53 |
|
53 |
53 |
53 |
|
|
|
|
|
|
1904 20 |
Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1904 20 10 |
– – müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest |
Vt II lisa |
||||||||||
|
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1904 20 91 |
– – – maisist |
|
|
|
|
213 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 20 95 |
– – – riisist |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
1904 20 99 |
– – – muu |
|
53 |
|
53 |
53 |
53 |
|
|
|
|
|
|
1904 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1904 90 10 |
– – riisist |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
1904 90 80 |
– – muu |
|
174 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 10 00 |
– näkileib |
|
|
140 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 20 |
– piparkoogid jms: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 20 10 |
– – mis sisaldavad kuni 30 % massist sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) |
44 |
|
40 |
|
|
|
25 |
|
|
|
|
|
1905 20 30 |
– – mis sisaldavad üle 30 % massist, kuid alla 50 % massist sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) |
33 |
|
30 |
|
|
|
45 |
|
|
|
|
|
1905 20 90 |
– – mis sisaldavad 50 % massist ja rohkem sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) |
22 |
|
20 |
|
|
|
65 |
|
|
|
|
|
– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid: |
|
|||||||||||
|
1905 31 |
– – magusad küpsised |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1905 32 |
– – vahvlid ja lehtvahvlid |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1905 40 |
– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted |
Vt II lisa |
||||||||||
|
1905 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 10 |
– – matsa |
168 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 20 |
– – armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms tooted |
|
|
|
|
644 |
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 30 kuni 1905 90 90 |
– – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 30 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 40 |
– – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |
|
|
|
|
40(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2004 |
Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2004 10 |
– kartul: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2004 10 91 |
– – – jahu või helvestena |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2004 90 |
– muu köögivili ja köögiviljasegud: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2004 90 10 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2005 |
Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2005 20 |
– kartul: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2005 20 10 |
– – jahu või helvestena |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2005 80 00 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2008 |
Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2008 99 |
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – piirituselisandita: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – – suhkrulisandita: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2008 99 85 |
– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
|
|
100(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2008 99 91 |
– – – – – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |
|
|
|
|
40(a) |
|
|
|
|
|
|
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 12 |
– – tooted, mis põhinevad nendel ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 12 98 |
– – – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2101 20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – valmistised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 20 98 |
– – – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2101 30 |
– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 30 19 |
– – – muu |
|
|
|
137 |
|
|
|
|
|
|
|
|
– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 30 99 |
– – – muu |
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
|
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2102 10 |
– aktiivpärmid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – pagaripärmid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2102 10 31 |
– – – kuivatatud |
|
|
|
|
|
|
|
425 |
|
|
|
|
2102 10 39 |
– – – muu |
|
|
|
|
|
|
|
125 |
|
|
|
|
2105 00 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2105 00 10 |
– mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist |
|
|
|
|
|
|
25 |
|
10 |
|
|
|
– mis sisaldab piimarasva: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2105 00 91 |
– – 3 % massist või rohkem, kuid alla 7 % massist |
|
|
|
|
|
|
20 |
|
|
23 |
|
|
2105 00 99 |
– – 7 % massist ja rohkem |
|
|
|
|
|
|
23 |
|
|
35 |
|
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2106 10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2106 10 80 |
– – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2106 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2106 90 98 |
– – – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2202 90 |
– muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – muu, mis sisaldab rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2202 90 91 |
– – – alla 0,2 % massist |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
8 |
|
|
|
2202 90 95 |
– – – 0,2 % massist või rohkem, kuid alla 2 % massist |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
|
6 |
|
|
2202 90 99 |
– – – 2 % massist ja rohkem |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
|
13 |
|
|
2905 |
Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– muud mitmealuselised alkoholid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2905 43 00 |
– – mannitool |
|
|
|
|
|
|
300 |
|
|
|
|
|
2905 44 |
– – D-glütsitool (sorbitool): |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – vesilahuses: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 11 |
– – – – mannitoolisisaldusega kuni 2 % massist, ümber arvestatuna D-glütsitooli sisaldusele |
|
|
|
|
172 |
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 19 |
– – – – muu |
|
|
|
|
|
|
90 |
|
|
|
|
|
– – – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 91 |
– – – – mannitoolisisaldusega kuni 2 % massist, ümber arvestatuna D-glütsitooli sisaldusele |
|
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 99 |
– – – – muu |
|
|
|
|
|
|
128 |
|
|
|
|
|
3302 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3302 10 |
– kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – kasutamiseks jookide tootmisel: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – preparaadid, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid maitseaineid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – – – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3302 10 29 |
– – – – – muu |
Vt II lisa |
||||||||||
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud ja esterdatud tärklised); tärklistel, dekstriinidel vm modifitseeritud tärklistel põhinevad liimid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3505 10 |
– dekstriinid jm modifitseeritud tärklised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3505 10 10 |
– – dekstriinid |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
– – muud modifitseeritud tärklised: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3505 10 90 |
– – – muu |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 |
– liimid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 10 |
– – sisaldavad alla 25 % massist tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
|
|
|
48 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 30 |
– – sisaldavad 25 % massist ja rohkem, kuid alla 55 % massist tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 50 |
– – sisaldavad 55 % massist ja rohkem, kuid alla 80 % massist tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
|
|
|
151 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 90 |
– – sisaldavad 80 % massist või rohkem tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid): |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 |
– tärklisainete baasil: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 10 |
– – tärklisainete sisaldusega 55 % massist |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 30 |
– – tärklisainete sisaldusega 55 % massist ja rohkem, kuid alla 70 % massist |
|
|
|
|
132 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 50 |
– – tärklisainete sisaldusega 70 % massist ja rohkem, kuid alla 83 % massist |
|
|
|
|
161 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 90 |
– – tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 |
– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv): |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– – vesilahuses: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 11 |
– – – mannitoolisisaldusega kuni 2 % massist, ümber arvestatuna D-glütsitooli sisaldusele |
|
|
|
|
172 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 19 |
– – – muu |
|
|
|
|
|
|
90 |
|
|
|
|
|
– – muu: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 91 |
– – – mannitoolisisaldusega kuni 2 % massist, ümber arvestatuna D-glütsitooli sisaldusele |
|
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 99 |
– – – muu |
|
|
|
|
|
|
128 |
|
|
|
|
II LISA
(nimetatud artikli 3 lõikes 3)
Arvestamisel kasutatavate põhitoodete kogused, kui I lisa osutab käesolevale lisale
|
(100 kg kauba kohta) |
||||||||
|
Piimarasv, piimavalgud, sahharoos, invertsuhkur ja isoglükoos; tärklise- ja glükoosisisaldus |
Lõssipulber (TR 2) |
Täispiimapulber (TR 3) |
Või (TR 6) |
Valge suhkur |
Harilik nisu |
Mais |
||
|
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
|||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(6) |
(7) |
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
14 |
|
|
|
|
|
||
|
42 |
|
|
|
|
|
||
|
75 |
|
|
|
|
|
||
|
146 |
|
|
|
|
|
||
|
208 |
|
|
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 1,5 % või rohkem, kuid alla 3 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
3 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
14 |
|
3 |
|
|
|
||
|
42 |
|
3 |
|
|
|
||
|
75 |
|
3 |
|
|
|
||
|
146 |
|
3 |
|
|
|
||
|
208 |
|
3 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 3 % või rohkem, kuid alla 6 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
6 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
12 |
20 |
|
|
|
|
||
|
71 |
|
6 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 6 % või rohkem, kuid alla 9 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
10 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
10 |
32 |
|
|
|
|
||
|
71 |
|
10 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 9 % või rohkem, kuid alla 12 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
14 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
9 |
43 |
|
|
|
|
||
|
70 |
|
14 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 12 % või rohkem, kuid alla 18 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
20 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
56 |
2 |
|
|
|
||
|
65 |
|
20 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 18 % või rohkem, kuid alla 26 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
20 |
|
|
|
||
|
50 |
|
29 |
|
|
|
||
|
Sisaldavad piimarasva 26 % või rohkem, kuid alla 40 % massist: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
45 |
|
|
|
||
|
38 |
|
45 |
|
|
|
||
|
Sisaldab piimarasvu: |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
63 |
|
|
|
||
|
|
|
81 |
|
|
|
||
|
|
|
99 |
|
|
|
||
|
|
|
117 |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
24 |
|
|
||
|
|
|
|
45 |
|
|
||
|
|
|
|
65 |
|
|
||
|
|
|
|
93 |
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
22 |
22 |
||
|
|
|
|
|
47 |
47 |
||
|
|
|
|
|
74 |
74 |
||
|
|
|
|
|
101 |
101 |
||
III LISA
(artikli 3 lõikes 4 osutatud juhtudel)
Kauba koostisel põhinevad lisakoodid
|
Piimarasv (protsent massist) |
Piimavalgud (protsent massist) (3) |
Tärklis/glükoos (% massist) (1) |
||||||||||||||||||
|
≥ 0 < 5 |
≥ 5 < 25 |
≥ 25 < 50 |
≥ 50 < 75 |
≥ 75 |
||||||||||||||||
|
Sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos (% massist) (2) |
||||||||||||||||||||
|
≥ 0 < 5 |
≥ 5 < 30 |
≥ 30 < 50 |
≥ 50 < 70 |
≥ 70 |
≥ 0 < 5 |
≥ 5 < 30 |
≥ 30 < 50 |
≥ 50 < 70 |
≥ 70 |
≥ 0 < 5 |
≥ 5 < 30 |
≥ 30 < 50 |
≥ 50 |
≥ 0 < 5 |
≥ 5 < 30 |
≥ 30 |
≥ 0 < 5 |
≥ 5 |
||
|
≥ 0 < 1,5 |
≥ 0 < 2,5 |
7 000 |
7 001 |
7 002 |
7 003 |
7 004 |
7 005 |
7 006 |
7 007 |
7 008 |
7 009 |
7 010 |
7 011 |
7 012 |
7 013 |
7 015 |
7 016 |
7 017 |
7 758 |
7 759 |
|
≥ 2,5 < 6 |
7 020 |
7 021 |
7 022 |
7 023 |
7 024 |
7 025 |
7 026 |
7 027 |
7 028 |
7 029 |
7 030 |
7 031 |
7 032 |
7 033 |
7 035 |
7 036 |
7 037 |
7 768 |
7 769 |
|
|
≥ 6 < 18 |
7 040 |
7 041 |
7 042 |
7 043 |
7 044 |
7 045 |
7 046 |
7 047 |
7 048 |
7 049 |
7 050 |
7 051 |
7 052 |
7 053 |
7 055 |
7 056 |
7 057 |
7 778 |
7 779 |
|
|
≥ 18 < 30 |
7 060 |
7 061 |
7 062 |
7 063 |
7 064 |
7 065 |
7 066 |
7 067 |
7 068 |
7 069 |
7 070 |
7 071 |
7 072 |
7 073 |
7 075 |
7 076 |
7 077 |
7 788 |
7 789 |
|
|
≥ 30 < 60 |
7 080 |
7 081 |
7 082 |
7 083 |
7 084 |
7 085 |
7 086 |
7 087 |
7 088 |
X |
7 090 |
7 091 |
7 092 |
X |
7 095 |
7 096 |
X |
X |
X |
|
|
≥ 60 |
7 800 |
7 801 |
7 802 |
X |
X |
7 805 |
7 806 |
7 807 |
X |
X |
7 810 |
7 811 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
≥ 1,5 < 3 |
≥ 0 < 2,5 |
7 100 |
7 101 |
7 102 |
7 103 |
7 104 |
7 105 |
7 106 |
7 107 |
7 108 |
7 109 |
7 110 |
7 111 |
7 112 |
7 113 |
7 115 |
7 116 |
7 117 |
7 798 |
7 799 |
|
≥ 2,5 < 6 |
7 120 |
7 121 |
7 122 |
7 123 |
7 124 |
7 125 |
7 126 |
7 127 |
7 128 |
7 129 |
7 130 |
7 131 |
7 132 |
7 133 |
7 135 |
7 136 |
7 137 |
7 808 |
7 809 |
|
|
≥ 6 < 18 |
7 140 |
7 141 |
7 142 |
7 143 |
7 144 |
7 145 |
7 146 |
7 147 |
7 148 |
7 149 |
7 150 |
7 151 |
7 152 |
7 153 |
7 155 |
7 156 |
7 157 |
7 818 |
7 819 |
|
|
≥ 18 < 30 |
7 160 |
7 161 |
7 162 |
7 163 |
7 164 |
7 165 |
7 166 |
7 167 |
7 168 |
7 169 |
7 170 |
7 171 |
7 172 |
7 173 |
7 175 |
7 176 |
7 177 |
7 828 |
7 829 |
|
|
≥ 30 < 60 |
7 180 |
7 181 |
7 182 |
7 183 |
X |
7 185 |
7 186 |
7 187 |
7 188 |
X |
7 190 |
7 191 |
7 192 |
X |
7 195 |
7 196 |
X |
X |
X |
|
|
≥ 60 |
7 820 |
7 821 |
7 822 |
X |
X |
7 825 |
7 826 |
7 827 |
X |
X |
7 830 |
7 831 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
≥ 3 < 6 |
≥ 0 < 2,5 |
7 840 |
7 841 |
7 842 |
7 843 |
7 844 |
7 845 |
7 846 |
7 847 |
7 848 |
7 849 |
7 850 |
7 851 |
7 852 |
7 853 |
7 855 |
7 856 |
7 857 |
7 858 |
7 859 |
|
≥ 2,5 < 12 |
7 200 |
7 201 |
7 202 |
7 203 |
7 204 |
7 205 |
7 206 |
7 207 |
7 208 |
7 209 |
7 210 |
7 211 |
7 212 |
7 213 |
7 215 |
7 216 |
7 217 |
7 220 |
7 221 |
|
|
≥ 12 |
7 260 |
7 261 |
7 262 |
7 263 |
7 264 |
7 265 |
7 266 |
7 267 |
7 268 |
7 269 |
7 270 |
7 271 |
7 272 |
7 273 |
7 275 |
7 276 |
X |
7 838 |
X |
|
|
≥ 6 < 9 |
≥ 0 < 4 |
7 860 |
7 861 |
7 862 |
7 863 |
7 864 |
7 865 |
7 866 |
7 867 |
7 868 |
7 869 |
7 870 |
7 871 |
7 872 |
7 873 |
7 875 |
7 876 |
7 877 |
7 878 |
7 879 |
|
≥ 4 < 15 |
7 300 |
7 301 |
7 302 |
7 303 |
7 304 |
7 305 |
7 306 |
7 307 |
7 308 |
7 309 |
7 310 |
7 311 |
7 312 |
7 313 |
7 315 |
7 316 |
7 317 |
7 320 |
7 321 |
|
|
≥ 15 |
7 360 |
7 361 |
7 362 |
7 363 |
7 364 |
7 365 |
7 366 |
7 367 |
7 368 |
7 369 |
7 370 |
7 371 |
7 372 |
7 373 |
7 375 |
7 376 |
X |
7 378 |
X |
|
|
≥ 9 < 12 |
≥ 0 < 6 |
7 900 |
7 901 |
7 902 |
7 903 |
7 904 |
7 905 |
7 906 |
7 907 |
7 908 |
7 909 |
7 910 |
7 911 |
7 912 |
7 913 |
7 915 |
7 916 |
7 917 |
7 918 |
7 919 |
|
≥ 6 < 18 |
7 400 |
7 401 |
7 402 |
7 403 |
7 404 |
7 405 |
7 406 |
7 407 |
7 408 |
7 409 |
7 410 |
7 411 |
7 412 |
7 413 |
7 415 |
7 416 |
7 417 |
7 420 |
7 421 |
|
|
≥ 18 |
7 460 |
7 461 |
7 462 |
7 463 |
7 464 |
7 465 |
7 466 |
7 467 |
7 468 |
X |
7 470 |
7 471 |
7 472 |
X |
7 475 |
7 476 |
X |
X |
X |
|
|
≥ 12 < 18 |
≥ 0 < 6 |
7 940 |
7 941 |
7 942 |
7 943 |
7 944 |
7 945 |
7 946 |
7 947 |
7 948 |
7 949 |
7 950 |
7 951 |
7 952 |
7 953 |
7 955 |
7 956 |
7 957 |
7 958 |
7 959 |
|
≥ 6 < 18 |
7 500 |
7 501 |
7 502 |
7 503 |
7 504 |
7 505 |
7 506 |
7 507 |
7 508 |
7 509 |
7 510 |
7 511 |
7 512 |
7 513 |
7 515 |
7 516 |
7 517 |
7 520 |
7 521 |
|
|
≥ 18 |
7 560 |
7 561 |
7 562 |
7 563 |
7 564 |
7 565 |
7 566 |
7 567 |
7 568 |
X |
7 570 |
7 571 |
7 572 |
X |
7 575 |
7 576 |
X |
X |
X |
|
|
≥ 18 < 26 |
≥ 0 < 6 |
7 960 |
7 961 |
7 962 |
7 963 |
7 964 |
795 |
7 966 |
7 967 |
7 968 |
7 969 |
7 970 |
7 971 |
7 972 |
7 973 |
7 975 |
7 976 |
7 977 |
7 978 |
7 979 |
|
≥ 6 |
7 600 |
7 601 |
7 602 |
7 603 |
7 604 |
7 605 |
7 606 |
7 607 |
7 608 |
7 609 |
7 610 |
7 611 |
7 612 |
7 613 |
7 615 |
7 616 |
X |
7 620 |
X |
|
|
≥ 26 < 40 |
≥ 0 < 6 |
7 980 |
7 981 |
7 982 |
7 983 |
7 984 |
7 985 |
7 986 |
7 987 |
7 988 |
X |
7 990 |
7 991 |
7 992 |
X |
7 995 |
7 996 |
X |
X |
X |
|
≥ 6 |
7 700 |
7 701 |
7 702 |
7 703 |
X |
7 705 |
7 706 |
7 707 |
7 708 |
X |
7 710 |
7 711 |
7 712 |
X |
7 715 |
7 716 |
X |
X |
X |
|
|
≥ 40 < 55 |
|
7 720 |
7 721 |
7 722 |
7 723 |
X |
7 725 |
7 726 |
7 727 |
7 728 |
X |
7 730 |
7 731 |
7 732 |
X |
7 735 |
7 736 |
X |
X |
X |
|
≥ 55 < 70 |
7 740 |
7 741 |
7 742 |
X |
X |
7 745 |
7 746 |
7 747 |
X |
X |
7 750 |
7 751 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
≥ 70 < 85 |
7 760 |
7 761 |
7 762 |
X |
X |
7 765 |
7 766 |
X |
X |
X |
7 770 |
7 771 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
≥ 85 |
7 780 |
7 781 |
X |
X |
X |
7 785 |
7 786 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
Tärklis/glükoos
Kaupades (tollile esitatud kujul) sisalduv tärklis, tärklise lagunemisproduktid – st kõik glükoosi polümeerid – ja glükoos, mis on määratletud glükoosina ja väljendatud tärklisena (kuivaine põhjal, puhtusaste 100 %; glükoosi ümberarvestustegur tärkliseks: 0,9).
Kui kaupade kohta on deklareeritud (mis tahes vormis) ja/või on neist leitud glükoosi ja fruktoosi segu, on eespool nimetatud arvutustes kasutatav glükoosikogus see, mis ületab kaupade fruktoosisisaldust.
Sahharoos/invertsuhkur/isoglükoos
Kaupade (tollile esitatud kujul) sahharoosisisaldus, millele on lisatud sahharoosina väljendatud glükoosi ja fruktoosi segu (nende kahe suhkrukoguse aritmeetiline summa, mis on korrutatud arvuga 0,95), mis on kaupade kohta deklareeritud (mis tahes vormis) ja/või neist leitud.
Kui kaupade fruktoosisisaldus on glükoosisisaldusest väiksem, võrdub eespool nimetatud arvutuses kasutatav glükoosikogus massilt fruktoosikogusega.
Märkus: Alati, kui deklareeritakse laktoosi hüdrolüüsi saadusi ja/või juhul, kui suhkrust leitakse galaktoosi, lahutatakse enne muude arvutuste tegemist glükoosi kogusisaldusest galaktoosikogusele vastav glükoosikogus.
Piimavalgud
Kaupades sisalduvaid kaseiine ja/või kaseinaate ei vaadelda piimavalkudena, kui kaubad ei sisalda muid piimapäritoluga koostisosi.
Kaupades sisalduvat piimarasvakogust alla 1 % massist ja laktoosikogust alla 1 % massist ei loeta muudeks piimapäritoluga koostisosadeks.
Kui tolliformaalsused on täidetud, peab asjaomane isik sellisel juhul lisama deklaratsiooni: ainus piima koostisosa: kaseiin/kaseinaat.
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/40 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 515/2011,
25. mai 2011,
B6-vitamiini lubamise kohta kõikide loomaliikide söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine. |
|
(2) |
Direktiiviga 70/524/EMÜ anti ajalise piiranguta luba B6-vitamiini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina rühmas „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained”. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see söödalisand hiljem olemasoleva tootena söödalisandite registrisse. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 alusel ja koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 esitati B6-vitamiini kui kõikide loomaliikide söödalisandi ümberhindamise taotlus, milles taotletakse kõnealuse söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) otsustas oma 9. novembri 2010. aasta arvamuses, et B6-vitamiin ei mõju kavandatud kasutustingimustes kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale (3). Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. |
|
(5) |
B6-vitamiini hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil. |
|
(6) |
Kuna loa andmise tingimuste muudatused ei ole seotud ohutusnõuetega, on asjakohane lubada seda söödalisandit sisaldavate eelsegude ja segasööda olemasolevate varude ärakasutamiseks üleminekuaega. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades selles lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
B6-vitamiini sisaldavat sööta, mis on märgistatud kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ või määrusega (EÜ) nr 1831/2003, võib turule viia ning kasutada kuni varude lõppemiseni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.
(3) EFSA Journal 2010; 8(12):1917.
LISA
|
Söödalisandi registreerimisnumber |
Söödalisand |
Keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Sisalduse alammäär |
Sisalduse ülemmäär |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||
|
Toitainelised lisandid: vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained |
||||||||||||||||||||||
|
3a831 |
B6-vitamiin/püridoksiinvesinikkloriid |
|
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
15. juuni 2021 |
||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel: http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx
(2) VDLUFA, Bd III, 13.9.1.
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/43 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 516/2011,
25. mai 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 600/2005 seoses preparaatide Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 kasutamisega sipelghapet sisaldavas söödas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loaomaniku taotlusel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamusele. |
|
(2) |
Mikroorganismide hulka kuuluvate preparaatide Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 kasutamiseks söödalisandina anti vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ (2) tähtajatu luba, et kasutada seda emiste puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1453/2004, (3) broilerkalkunite ja kuni kolme kuu vanuste vasikate puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 600/2005 (4) ning nuumsigade ja põrsaste puhul vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2148/2004 (5). |
|
(3) |
Komisjon on saanud taotluse preparaatide Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 kasutusloa tingimuste muutmiseks, et seda saaks kasutada broilerkalkunite söödas, mis sisaldab sipelghapet. Taotluse toetuseks esitati vastavad andmed. Komisjon edastas selle taotluse toiduohutusametile. |
|
(4) |
Toiduohutusamet jõudis oma 7. detsembri 2010. aasta arvamuses (6) järeldusele, et lisas kirjeldatud preparaatide Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 vastavus kasutamisel sipelghapet sisaldavas broilerkalkunite söödas on kindlaks tehtud. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud. |
|
(6) |
Määrust (EÜ) nr 600/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 600/2005 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.
(3) ELT L 269, 17.8.2004, lk 3.
(4) ELT L 99, 19.4.2005, lk 5.
(5) ELT L 370, 17.12.2004, lk 24.
(6) EFSA Journal 2011; 9(1):1953.
LISA
Määruse (EÜ) nr 600/2005 III lisas asendatakse kanne nr E 1700 (lisandite Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 kohta) järgmisega:
|
EÜ nr |
Söödalisand |
Keemiline valem, kirjeldus |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Kasutusloa kehtivusaja lõpp |
|
CFU/kg täissöödas |
||||||||
|
Mikroorganismid |
||||||||
|
„E 1700 |
Bacillus licheniformis DSM 5749 Bacillus subtilis DSM 5750 (Suhtes 1:1) |
Bacillus licheniformis DSM 5749 ja Bacillus subtilis DSM 5750 segu, mis sisaldab 3,2 × 109 CFU/g söödalisandit (1,6 × 109 kumbagi bakterit) |
Broilerkalkunid |
— |
1,28 × 109 |
1,28 × 109 |
Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus. Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldab järgmisi koktsidiostaatikume: diklasuriil, halofuginoon, monensiinnaatrium, robenidiin, maduramütsiinammoonium, lasalotsiidnaatrium ja säilitusainet sipelghape. |
Tähtajatu |
|
Vasikad |
3 kuud |
1,28 × 109 |
1,28 × 109 |
Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus. |
Tähtajatu” |
|||
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/45 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 517/2011,
25. mai 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 teist lõiku ja artikli 13 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada meetmete võtmine salmonella ja muude zoonootiliste mõjurite avastamiseks ja tõrjeks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ning eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahvatervisele. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, mis kehtestatakse määruse I lisas nimetatud zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamiseks samas lisas nimetatud loomapopulatsioonides. Samuti on määruses nende eesmärkidega seoses sätestatud teatavad nõuded. Selline vähendamine on oluline, arvestades rangeid meetmeid, mida tuleb määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt hakata kehtestama nakatunud karjade puhul. Nakkusekahtlusega, teadmata salmonelloosiseisundiga karjadest või nakatunud karjadest pärit mune võib inimtoiduks kasutada ainult siis, kui neid on töödeldud viisil, mis tagab rahvatervise seisukohalt oluliste salmonella serotüüpide hävimise kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate ühenduse õigusaktidega. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 I lisas viidatakse kõikidele rahvatervise seisukohalt olulistele salmonella serotüüpidele liigi Gallus gallus munakanadel. Kõnealused munakanad võivad tarbijat salmonellaga nakatada oma munade kaudu. Salmonella esinemissageduse vähendamine munakanade seas aitab seega piirata kõnealuse zoonootilise mõjuri esinemist munades, mis on oluline oht rahvatervisele. |
|
(4) |
Komisjoni 31. juuli 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1168/2006 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1003/2005) (2) sätestatakse ühenduse eesmärk vähendada teatavate Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel. Liidu eesmärk on täiskasvanud munakanade positiivsete karjade vähendamine aastas vähemalt 10–40 % sõltuvalt nakkuse esinemissagedusest eelmisel aastal. Teine võimalus on täiskasvanud munakanade positiivsete karjade maksimaalprotsendi vähendamine kahe protsendini või alla selle. |
|
(5) |
Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud, et liidu eesmärkide kehtestamisel võetakse arvesse olemasolevate riiklike meetmete rakendamisel saadud kogemusi ning kehtivate liidu nõuete alusel komisjonile või Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) esitatud teavet, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) (3) ning eriti selle artiklis 5 kohaselt edastatud teavet. |
|
(6) |
Ühenduse 2008. aasta koondaruandest zoonooside, zoonootiliste haigusetekitajate ja toidu kaudu levivate haigusepuhangute kohta Euroopa Liidus (4) nähtus, et Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium on serotüübid, mida seostatakse kõige sagedamini inimeste haigestumisega. Kuigi serotüübi S. enteritidis põhjustatud inimeste haigusjuhtumid vähenesid 2008. aastal tunduvalt, sagenesid serotüübiga S. typhimurium seostatud juhtumid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 nõuetele konsulteeriti EFSAga, et kehtestada liidu alaline eesmärk liigi Gallus gallus munakanade jaoks. |
|
(7) |
EFSA bioloogiliste ohtude komisjoni 10. märtsi 2010. aasta teaduslikus arvamuses anti Euroopa Komisjoni taotlusel hinnang sellele, kuidas mõjutab liigi Gallus gallus munakanadel salmonella esinemissageduse vähendamise uue eesmärgi kehtestamine rahvatervist (5). Selles jõuti järeldusele, et Salmonella enteritidis on kõige kergemini vertikaalselt edasikanduv salmonella serotüüp kodulindudel. Lisaks järeldati teaduslikus arvamuses, et munakanade suhtes kehtestatud liidu tõrjemeetmed on aidanud edukalt piirata tootmiskarjas salmonella-nakkuse levimist ja vähendanud linnulihast inimeste tervisele tulenevat ohtu. |
|
(8) |
Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved on lühikese aja jooksul muutunud levinuimaks salmonella serotüübiks, mida on leitud mitmel loomaliigil ja inimeselt saadud kliinilistel isolaatidel. Vastavalt EFSA bioloogiliste ohtude komisjoni poolt 22. septembril 2010. aastal vastuvõetud teaduslikule arvamusele, milles käsitletakse Salmonella typhimurium’i sarnaste tüvede tervisealase riski hindamist ja seiret, (6) kujutavad Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-, endast Salmonella typhimurium’i variante ja nende oht rahvatervisele on võrreldav muude Salmonella typhimurium’i tüvedega. |
|
(9) |
Sellepärast tuleks liidu õigusaktide selguse huvides muuta määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni 10. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades, (7) et sätestada, et Salmonella typhimurium hõlmab monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-. |
|
(10) |
Võttes arvesse 22. septembri 2010. aasta teaduslikku arvamust ja kuna on vaja rohkem aega, et hinnata salmonella esinemist karjades pärast liikmesriikide tõrjekavade rakendamist, tuleks ette näha määruses (EÜ) nr 1168/2006 sätestatud eesmärgiga sarnane Euroopa Liidu eesmärk vähendamaks salmonella esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel. |
|
(11) |
Et tagada Euroopa Liidu eesmärgi saavutamine, tuleb sätestada korrapärane proovide võtmine liigi Gallus gallus munakanade karjades. |
|
(12) |
Kuna käesoleva määruses lisas sätestatud tehnilised muudatused on ühtlustatud ja liikmesriikides vahetult kohaldatavad, ei pea riiklike tõrjekavade võimalikul kohandamisel käesoleva määrusega taotlema komisjoni heakskiitu. |
|
(13) |
2011. aastal Euroopa Liidu eesmärgi saavutamiseks vajalikud liikmesriikide tõrjekavad seoses liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadega esitati liidu kaasrahastamiseks kooskõlas nõukogu 25. mai 2009. aasta otsusega 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (8). Need kavad põhinesid määrusel (EÜ) nr 1168/2006 ja need kiideti heaks komisjoni 23. novembri 2010. aasta otsusega 2010/712/EL, millega kiideti heaks liikmesriikide 2011. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased kavad ning liidu rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (9). |
|
(14) |
Määrus (EÜ) nr 1168/2006 tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega. Määruse (EÜ) nr 1168/2006 lisas esitatud tehnilised sätted annavad samad tulemused kui käesoleva määruse lisas esitatud sätted. Seetõttu saavad liikmesriigid viimati nimetatud lisa kohaldada kohe ega vaja üleminekuperioodi. |
|
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kavandatud tulemus
1. Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu eesmärk Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i vähendamiseks täiskasvanud Gallus gallus munakanadel (edaspidi „Euroopa Liidu eesmärk”) on järgmine:
|
a) |
täiskasvanud munakanade positiivsete karjade vähendamise miinimumprotsent aastas on vähemalt:
või |
|
b) |
täiskasvanud munakanade positiivsete karjade maksimaalprotsendi vähendamine kahe protsendini või alla selle, kuid liikmesriikides, kus on alla 50 täiskasvanud munakanakarja, tohib positiivne olla ainult üks täiskasvanud kari. |
Euroopa Liidu eesmärgi saavutamisel tuleb lähtuda eelmise aasta seiretulemustest. 2011. aasta eesmärgi seadmisel tuleb lähtuda määruse (EÜ) nr 1168/2006 artikli 1 kohaselt 2010. aastal läbiviidud seire tulemustest.
Euroopa Liidu eesmärk hõlmab serotüübi Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-.
2. Kontrollikava Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise tõendamiseks on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Euroopa Liidu eesmärgi läbivaatamine
Euroopa Liidu eesmärgi vaatab läbi komisjon, võttes arvesse kontrollikavale vastavalt kogutud teavet ja määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõike 6 punktis c sätestatud kriteeriume.
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 muutmine
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa C osasse lisatakse järgmine lõik:
|
„6. |
Kõik käeolevas osas esitatud viited Salmonella typhimurim’ile hõlmavad ka Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-”. |
Artikkel 4
Määruse (EL) nr 200/2010 muutmine
Artikli 1 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Alates 1. jaanuarist 2010 on määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 1 viidatud Euroopa Liidu eesmärk seoses Salmonella spp. vähendamisega liigi Gallus gallus aretuskarjades (edaspidi „Euroopa Liidu eesmärk”) vähendada serotüüpide Salmonella enteritidis, Salmonella infantis, Salmonella hadar, Salmonella typhimurium (mis hõlmab ka Salmonella typhimurium’i monofaasilisi tüvesid, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) ja Salmonella virchow (edaspidi “asjaomased salmonella serotüübid”) suhtes positiivsete liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjade maksimumprotsenti ühe protsendini või alla selle.”
Artikkel 5
Määruse (EÜ) nr 1168/2006 kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1168/2006 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid määrusele (EÜ) nr 1168/2006 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 6
Jõustumine ja kohaldatavus
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.
(2) ELT L 211, 1.8.2006, lk 4.
(3) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.
(4) The EFSA Journal 2010 8(1):) 1496.
(5) The EFSA Journal (2010), 8(4):1546.
(6) The EFSA Journal 2010;8(10):1826.
(7) ELT L 61, 11.3.2010, lk 1.
LISA
Artikli 1 lõikes 2 nimetatud kontrollikava liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanadel esinevate serotüüpide Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i vähendamiseks kehtestatud Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemiseks
1. VALIMIPLAAN
Valimiraamistik hõlmab määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikliga 5 ettenähtud riiklike kontrollikavade raames kõiki liigi Gallus gallus täiskasvanud munakanade karju (edaspidi „munakarjad”).
2. MUNAKANADE SEIRE
2.1. Proovide võtmise sagedus ja tingimused
Proovide võtmise munakanadelt algatavad toidukäitleja (edaspidi „käitleja”) ja pädev asutus.
Proovide võtmine käitleja algatusel toimub vähemalt iga viieteistkümne nädala järel. Esimene proov võetakse 24 (+/– 2) nädala vanustelt kanadelt.
Pädev asutus võtab proove vähemalt
|
a) |
ühelt vähemalt 1 000 linnust koosnevalt karjalt aastas ettevõtte kohta; |
|
b) |
24 (+/– 2) nädala vanuselt munakarjalt, kes elab lindlas, kus eelmisel karjal tuvastati salmonelloos; |
|
c) |
iga salmonella nakkuse kahtluse puhul, mis on avastatud direktiivi 2003/99/EÜ artikli 8 kohaselt läbiviidud toidust põhjustatud haiguspuhangute uuringu tulemusel, või juhul, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks, kasutades määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa D osa punkti 4 alapunktis b sätestatud proovivõtuprotokolli; |
|
d) |
kõigilt ettevõttes asuvatelt munakarjadelt, kui ühes munakarjas on avastatud Salmonella enteritidis või Salmonella typhimurium; |
|
e) |
juhul, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks. |
Toidukäitleja algatusel läbiviidava proovide võtmise võib asendada pädeva asutuse läbiviidud proovide võtmisega.
2.2. Proovivõtuprotokoll
Selleks et suurendada proovide täpsust ja tagada proovivõtuprotokolli korrektne järgimine, kannab pädev asutus või toidukäitleja hoolt selle eest, et proove võtavad vastava väljaõppega isikud.
2.2.1. Toidukäitleja läbiviidav proovivõtmine
|
a) |
puuris peetavate lindude puhul võetakse pärast sõnniku eemaldamise süsteemi töötamist kõikidelt lindlas asuvatelt lintidelt ja kaabitsatelt 2 × 150 grammi väljaheidete loomulikku liitproovi; astmeliste puuridega lindlas, kus puuduvad kaabitsad või lindid, võetakse 2 × 150 grammi segunenud värsket väljaheidet 60 erinevast kohast puuride all asuvast sõnnikuhoidlast; |
|
b) |
õrrekanala või vabapidamise puhul võetakse proove kahelt paarilt proovivõtujalatsitelt või -sokkidelt.
Kasutatavad proovivõtujalatsid peavad olema piisavalt niiskust imavad. Proovivõtujalatsi pealispinda niisutatakse asjakohase lahjendiga. Proovide võtmiseks kõnnitakse läbi hoone nõnda, et saadakse esindav proov lindla või selle sektori kõigist osadest. Kõndimise trajektoor peab hõlmama nii allapanu kui ka võrkpõrandat, kui võrkpõrandal kõndimine on ohutu. Proovi võtmiseks läbitakse hoone kõik aedikud. Pärast proovide võtmist valitud sektoris tuleb proovivõtujalatsid eemaldada ettevaatlikult, et nende külge kleepunud aines maha ei pudeneks. |
2.2.2. Pädeva asutuse läbiviidav proovivõtmine
Lisaks punktis 2.2.1 nimetatud proovidele tuleb võtta vähemalt veel üks proov, järgides seejuures proovivõtuprotokolli. Et testitulemused oleksid esindavad, võib võtta veel täiendavaid proove, kui karja koosseis või suurus seda nõuavad.
Punkti 2.1 alapunktides b, c, d ja e nimetatud proovivõtmiste korral peab pädev asutus vajaduse korral lisaanalüüse tehes ise veenduma, et salmonelloosiproovide tulemused lindudel ei ole mõjutatud antimikroobikumide kasutamisest karjades.
Kui ei tuvastata Salmonella enteritidis’t ja Salmonella typhimurium’i, küll aga täheldatakse antimikroobikumide olemasolu või bakterite kasvu pärssivat toimet, käsitatakse seda karja nakatunud karjana Euroopa Liidu eesmärgi kohaldamisel.
Pädev asutus võib lubada asendada ühe väljaheiteproovi või ühe jalatsiproovi 100 g tolmuprooviga, mis kogutakse lindla mitmest kohast neilt pindadelt, kus tolmu on näha. Teise võimalusena võib võtta proovi ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt, kogudes tolmu lindla mitmest kohast, kusjuures lapp peab olema mõlemalt küljelt tolmuga kaetud.
Pädev asutus võib suurendada proovide miinimumarvu, et tagada proovide esindavus, võttes igal konkreetselt juhul arvesse epidemioloogilisi näitajaid, eeskätt bioohutuse tingimusi, karja koosseisu ja suurust või muidu asjakohaseid tegureid.
3. PROOVIDE ANALÜÜSIMINE
3.1. Proovide transport ja ettevalmistamine
Võimaluse korral saadetakse proovid 24 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Kui proove ei saadeta 24 tunni jooksul, tuleb neid säilitada jahutatuna. Transportimine võib toimuda ümbritseva õhu temperatuuril tingimusel, et välditakse ülemäärast soojust (üle 25 °C) ja otsest päikesevalgust. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning nelja päeva jooksul alates proovi võtmisest.
Pädeva asutuse võetud proovide puhul tuleb jalatsiproove ja riideproove töödelda eraldi, kuid toidukäitleja võetud proovide puhul võib eri proove koos testida.
3.1.1. Jalatsi- ja tolmuproovid
|
a) |
Proovivõtujalatsite või -sokkide paarid ja tolmuproovid (riidest materjalil) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheiteainese või tolmu mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette või siis valatakse laborisse toodud konteinerisse, mis sisaldab proovivõtujalatseid või -sokke, otse 225 ml lahustit. Proovivõtujalatsid või -sokid ja riideproovid tuleb kasta üleni puhverdatud peptoonvette, nii et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda; vajaduse korral võib lisada puhverdatud peptoonvett; |
|
b) |
proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil. |
3.1.2. Muu fekaalimaterjal ja tolmuproovid
|
a) |
Väljaheiteproovid kogutakse ja segatakse hoolikalt ning neist võetakse 25-grammine osaproov kultuuri kasvatamiseks; |
|
b) |
see 25-grammine osaproov (või 50 ml suspensiooni, mis sisaldab algset 25-grammist proovi) asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette; |
|
c) |
kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil. |
Kui salmonella tuvastamiseks ettenähtud proovide ettevalmistamiseks on kokku lepitud ISO standardid, tuleb proovide ettevalmistamisel kohaldada punktide 3.1.1 ja 3.1.2 asemel neid ISO standardeid.
3.2. Tuvastusmeetod
Salmonella spp. tuvastamine viiakse läbi vastavalt muudatusele 1 standardis EN/ISO 6579-2002/Amd1:2007 "Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia – Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil – muudatus 1: lisa D: „ Salmonella spp. liikide tuvastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.
Puhverdatud peptoonvees olevaid proove ei või pärast inkubeerimist raputada, segada ega muul viisil loksutada.
3.3. Serotüüpide määramine
Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp. Toidukäitleja algatusel võetud proovide isolaatidel tuleb määrata vähemalt Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i serotüüp.
3.4. Muud meetodid
Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, tuvastusmeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada muid meetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardi EN/ISO 16140 viimasele versioonile.
3.5. Testimine antimikroobse resistentsuse suhtes
Isolaate testitakse antimikroobse resistentsuse suhtes vastavalt komisjoni otsuse 2007/407/EÜ (1) artiklile 2.
3.6. Tüvede säilitamine
Tuleb tagada, et ametlike kontrollide raames võetud proovidest säilitatakse vähemalt üks asjaomaste salmonella serotüüpide tüvi iga hoone ja aasta kohta võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimiseks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt kaheks aastaks.
Kui pädev asutus nii otsustab, säilitatakse samadel eesmärkidel ka toidukäitleja algatusel võetud proovide isolaadid.
4. TULEMUSED JA ARUANDLUS
4.1. Munakarja käsitatakse Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemise seisukohalt positiivsena:
|
a) |
kui asjaomased salmonella serotüübid (välja arvatud vaktsiinitüved) tuvastatakse ühes või mitmes karjast võetud proovis, seda ka juhul, kui asjaomased salmonella serotüübid tuvastatakse üksnes tolmuproovis, või |
|
b) |
kui karjas tuvastatakse mikroobivastased ained või bakterikasvu inhibiitorid. |
Seda eeskirja ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa D osa punktis 4 kirjeldatud erakorralistel juhtudel, kui asjaomase proovivõtuprotokolli raames võetud proovid ei kinnita esialgu saadud salmonella-positiivset tulemust.
4.2. Munakarja positiivne testitulemus võetakse arvesse vaid üks kord sõltumata sellest:
|
a) |
kui tihti asjakohane salmonella serotüüp karja lindudel tootmistsükli jooksul tuvastati või |
|
b) |
kas proovide võtmine viidi läbi toidukäitleja või pädeva asutuse algatusel. |
Kui aga proove võetakse tootmistsükli jooksul kahel kalendriaastal, tuleb kummagi aasta tulemusest teatada eraldi.
4.3. Aruandlus hõlmab järgmist:
|
a) |
vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud täiskasvanud munakanade karjade koguarv; |
|
b) |
analüüsi tulemused, sealhulgas:
|
|
c) |
tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel või siis, kui testitud ja/või positiivse tulemuse andnud karjade arv on oluliselt muutunud. |
Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud suundumuste ja allikate aruande osana.
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/52 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 518/2011,
23. mai 2011,
millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel megrimite püük VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2011. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. mai 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
merenduse ja kalanduse peadirektor
Lowri EVANS
LISA
|
Nr |
11/T&Q |
|
Liikmesriik |
Portugal |
|
Kalavaru |
LEZ/8C3411 |
|
Liik |
Megrimid (Lepidorhombus spp.) |
|
Piirkond |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi veed |
|
Kuupäev |
9. mai 2011 |
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/54 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 519/2011,
25. mai 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 26. mail 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. mai 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
35,3 |
|
TR |
71,5 |
|
|
ZZ |
53,4 |
|
|
0707 00 05 |
AL |
31,8 |
|
TR |
108,2 |
|
|
ZZ |
70,0 |
|
|
0709 90 70 |
AR |
34,9 |
|
MA |
86,8 |
|
|
TR |
121,5 |
|
|
ZZ |
81,1 |
|
|
0709 90 80 |
EC |
23,2 |
|
ZZ |
23,2 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
58,0 |
|
IL |
63,3 |
|
|
MA |
45,9 |
|
|
TR |
74,4 |
|
|
ZZ |
60,4 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
72,2 |
|
TR |
77,7 |
|
|
ZA |
91,9 |
|
|
ZZ |
80,6 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
99,8 |
|
BR |
82,8 |
|
|
CA |
129,0 |
|
|
CL |
80,3 |
|
|
CN |
88,5 |
|
|
CR |
69,1 |
|
|
NZ |
109,3 |
|
|
US |
90,7 |
|
|
UY |
53,3 |
|
|
ZA |
87,4 |
|
|
ZZ |
89,0 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/56 |
NÕUKOGU OTSUS,
19. mai 2011,
liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta
(2011/308/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 148 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 145 on sätestatud, et liikmesriigid ja liit püüavad välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegia, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge, pidades silmas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 määratletud eesmärkide saavutamist. |
|
(2) |
Komisjoni esitatud Euroopa 2020. aasta strateegia võimaldab liidul suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneb kõrge tööhõive tase ning suur tootlikkus ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (3). Lisaks võttis nõukogu 21. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (4) (edaspidi „tööhõive suunised”). Need suunised koos moodustavad koondsuunised Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks. Asjaomaste koondsuuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, millest liikmesriigid oma tegevuses – liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära arvesse võttes – juhinduvad ning millest oma tegevuses juhindub ka liit. Euroopa tööhõivestrateegial on Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive- ja tööturueesmärkide rakendamises otsustav roll. |
|
(3) |
Koondsuunised on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks nii, et nendes võetakse arvesse vastastikust sõltuvust ning et need on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Tööhõivesuunised peaksid olema aluseks kõikidele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt liikmesriikidele anda paralleelselt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt liikmesriikidele antavate riigipõhiste soovitustega. Samuti peaksid tööhõivesuunised olema aluseks ühisele tööhõivearuandele, mille nõukogu ja komisjon igal aastal Euroopa Ülemkogule esitavad. |
|
(4) |
Nõukogu poolt 7. märtsil 2011 vastu võetud ühises tööhõivearuandes esitatud liikmesriikide reformikavade eelnõude analüüsi tulemuste kohaselt tuleks liikmesriikidel jätkata jõupingutuste tegemist järgmistes prioriteetsetes valdkondades: tööturul osalemise määra suurendamine ning struktuurse tööpuuduse vähendamine, tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine, iga tasandi haridus- ja koolitussüsteemide tulemuste parandamine ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. |
|
(5) |
2010. aastal vastu võetud tööhõivesuunised peaksid kehtima muutusteta kuni 2014. aastani, et tagada keskendumine kõnealuste suuniste rakendamisele. Vahepealsetel aastatel kuni 2014. aasta lõpuni peaks nende ajakohastamine olema jätkuvalt piiratud. |
|
(6) |
Liikmesriigid peaksid uurima Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise võimalusi tööhõivesuuniste rakendamisel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2010/707/EL lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised kehtivad ka 2011. aastal ning liikmesriigid peavad neid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtma.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. mai 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
BALOG Z.
(1) 17. veebruari 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 16. veebruari 2011. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/58 |
NÕUKOGU OTSUS,
19. mai 2011,
Regioonide Komitee ühe Madalmaade liikme ametisse nimetamise kohta
(2011/309/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015. |
|
(2) |
Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Hans KOKI volituste lõppemisega, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:
|
— |
J. F. M. (Hans) JANSSEN, Oisterwijki burgemeester (linnapea). |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 19. mai 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
BALOG Z.
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/59 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
24. mai 2011,
millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses pelaagilise kalapüügiga Kirde-Atlandi läänepiirkonna vetes
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 3415 all)
(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, leedu-, läti-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa- ja taanikeelne tekst on autentsed)
(2011/310/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Heeringa-, makrelli-, stauriidi-, anšoovise- ja põhjaputassuu varude püügi (edaspidi „pelaagiline kalapüük”) suhtes kehtivad ICES V–IX püügipiirkonna ELi vetes (edaspidi „läänepiirkonna veed”) kaitse- ja kontrollimeetmed, mis on kehtestatud muu hulgas järgmiste õigusaktidega:
|
|
(2) |
ICES I–X, XII ja XIV püügipiirkonnas ning CECAFi püügipiirkonna ELi vetes püütud heeringa, makrelli ja stauriidi üle 10 tonni kaaluvate koguste lossimise suhtes kehtib komisjoni määrusega (EÜ) nr 1542/2007 (5) kehtestatud kord. |
|
(3) |
Üldjuhul kehtivad läänepiirkonna vetes pelaagilise kalapüügi, sh pelaagiliste liikide lossimise ja ümberlaadimise suhtes määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud kontrollimeetmed. |
|
(4) |
Kõnealuste kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tõhusa kohaldamise tagamiseks ELi tasandil on vaja kehtestada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mis hõlmab Taanit, Saksamaad, Eestit, Iirimaad, Hispaaniat, Prantsusmaad, Lätit, Leedut, Madalmaid, Poolat, Portugali, ja Ühendkuningriiki. |
|
(5) |
Kõnealune kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2012. |
|
(6) |
Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm peaks hõlmama asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtava kontrolli ja inspekteerimise ühiseeskirju. Kõnealuste eeskirjadega tuleks kindlaks määrata kontrolli ja inspekteerimise sageduse kriteeriumid, samuti kontrolli ja inspekteerimise prioriteedid ja kord. Asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kooskõlas kõnealuste ühiseeskirjadega. |
|
(7) |
Kui pelaagilise kalapüügi saagist eksporditakse suur osa kolmandatesse riikidesse, siis on asjakohane laiendada kontrolli- ja inspekteerimismeetmeid kogu ahelale, kaasa arvatud kaubandus. |
|
(8) |
Liikmesriigid peaksid tegema ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid, vajaduse korral kooskõlas ühiskasutuskavaga, mille Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) on kehtestanud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (6) artiklile 9. |
|
(9) |
Asjaomased liikmesriigid peaksid kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi perioodiliselt hindama, võimaluse korral teeb seda CFCA. |
|
(10) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega. |
|
(11) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, et tagada pelaagilise kalapüügi suhtes läänepiirkonna vetes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtne ja tõhus rakendamine.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab järgmist:
|
a) |
läänepiirkonna vetes pelaagilise kalapüügiga tegelevate kalalaevade kõik püügitoimingud, sh lossimine ja ümberlaadimine; |
|
b) |
kõik lossimisele järgnevad toimingud, sh läänepiirkonna vetes püütud pelaagiliste liikide kaalumine, turustamine, külmutamine, töötlemine, ladustamine, ülevõtmine, transport, import ja eksport. |
2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse alates selle jõustumisest kuni 31. detsembrini 2012.
3. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „pelaagilised liigid”– heeringas, makrell, stauriid, anšoovis ja põhjaputassuu;
b) „pelaagiline kalapüük”– heeringa-, makrelli-, stauriidi-, anšoovise- ja põhjaputassuu varude püük;
c) „läänepiirkonna veed”– ICES V–IX püügipiirkonna ELi veed;
d) „import”– importimine nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999) (7) artikli 2 lõike 11 määratluse kohaselt;
e) „eksport”– eksportimine määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 lõike 13 määratluse kohaselt.
Artikkel 4
Ühiseeskirjad ja riiklikud meetmed
1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi ühiseeskirjad, eelkõige eesmärgid, prioriteedid ja kord, samuti inspekteerimise kriteeriumid, on sätestatud I lisas.
2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks vajalike meetmetega, mis liikmesriigid on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõike 4 kohaselt, reguleeritakse II lisas loetletud valdkondi.
Artikkel 5
Liikmesriikide vaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö
1. Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teevad koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.
2. Kõik teised liikmesriigid teevad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks koostööd artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriikidega ja kolmandate riikide pädevate asutustega.
3. Kui liikmesriigid teevad määruse (EÜ) nr 768/2005 III peatüki raames koostööd, võib kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi või selle osi rakendada Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri poolt vastu võetud ühiskasutuskava kaudu.
Artikkel 6
Ühine inspekteerimine ja järelevalve
1. Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teostavad inspekteerimist ja järelevalvet ühiselt, vajaduse korral määruse (EÜ) nr 768/2005 III peatüki raames.
2. Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:
|
a) |
tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide inspektorid; |
|
b) |
kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes. |
3. Komisjoni ametnikud ja ELi inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.
Artikkel 7
Teave
1. Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid edastavad komisjonile ja CFCA-le iga kvartali 10. päevaks elektrooniliselt järgmise teabe eelnenud kvartali kohta:
|
a) |
tehtud inspekteerimis- ja kontrollitoimingud; |
|
b) |
kõik avastatud rikkumised, sealhulgas iga rikkumise kohta järgmised andmed:
|
|
c) |
avastatud rikkumiste hetkeolukord edasisel kontrollimisel. |
2. Rikkumine kantakse igasse järgnevasse aruandesse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Igas järgnevas aruandes:
|
a) |
märgitakse rikkumisjuhtumi hetkeolukord (nt juhtum on menetluses, edasikaebamisel, alles uurimisel) ning |
|
b) |
kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki määratud karistusi (nt trahvide suurus, konfiskeeritud kala ja/või püügivahendite väärtus, kirjalik hoiatus). |
3. Juhul, kui pärast rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, peab aruandes olema vastav selgitus.
Artikkel 8
Hindamine
Artikli 2 lõikes 3 osutatud liikmesriigid saadavad komisjonile ja CFCA-le 31. märtsiks 2013 hindamisaruande inspekteerimis- ja kontrollitoimingute kohta, mis on tehtud kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames.
Artikkel 9
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile, Saksa Föderatiivsele Vabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.
Brüssel, 24. mai 2011
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Maria DAMANAKI
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) ELT L 348, 31.12.2010, lk 17.
(3) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.
(4) ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.
(5) ELT L 337, 21.12.2007, lk 56.
I LISA
KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI KÄSITLEVAD ÜHISEESKIRJAD
1. EESMÄRK
Kontrolli- ja inspekteerimise eriprogrammi üldeesmärk on kontrollida vastavust kohaldatavatele õigusaktidele, mis käsitlevad:
|
a) |
koguselisi püügipiiranguid ja nendega seotud eritingimusi, sealhulgas kvoodi täituvuse järelevalvet; |
|
b) |
pelaagiliste liikide püügi suhtes kohaldatavate õigusaktidega nõutavaid dokumente, eelkõige registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust; |
|
c) |
lossimise ja kaalumise korda; |
|
d) |
ümberlaadimist; |
|
e) |
valikulise püügi keeldu, mis on sätestatud nõukogu 27. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1288/2009 (tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011) (1) artikli 1 lõike 2 punktis b, ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 punkti c kohast püütud pelaagiliste liikide lossimata jätmist. |
2. STRATEEGIA
Liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikes 18 määratletud riskijuhtimise põhjal kalalaevade ja muude majandusettevõtjate püügitegevust ja kõiki sellega seonduvaid toiminguid kogu ahela vältel.
Inspekteerimist pärast lossimist või ümberlaadimist kasutatakse eelkõige täiendava ristkontrolli mehhanismina, et kontrollida saagi ja lossimise kohta registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust.
3. PRIORITEEDID
Püügivahendite eri kategooriatele määratakse iga-aastase püügikava põhjal eri prioriteetsustase. Seetõttu sätestab iga liikmesriik riskijuhtimise põhjal konkreetsed prioriteedid.
4. JÄRELEVALVEÜLESANDED
Järelevalvet teostatakse reaalajas kõigi püügiloaga kalalaevade suhtes, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS), nende andmeid võrreldakse lossimis-, ümberlaadimis- ja müügidokumentide ning ülevõtmisdeklaratsioonidega, samuti kõigi inspekteerimis- ja järelevalvearuannetega.
Järelevalvet tehakse iga lossimis-, müügi-, impordi- ja eksporditehingu suhtes.
5. INSPEKTEERIMISE SIHTKRITEERIUMID
Liikmesriigid määravad vajaduse korral kindlaks täiendavad inspekteerimise sihtkriteeriumid ja koostavad riskijuhtimise põhjal inspekteerimise ajakava vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõikele 18 hiljemalt üks kuu pärast käesoleva otsuse jõustumist aastaks 2011 ja enne 1. jaanuari 2012 aastaks 2012.
|
Inspekteerimise koht |
Kriteerium |
||||||
|
Inspekteerimine merel |
Kriteerium määratakse kindlaks pärast iga piirkonna kalapüügi üksikasjalikku analüüsi. Merel inspekteerimise kriteeriumid viitavad läänepiirkonna vetes merel viibitud patrullipäevade arvule, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi. Riskijuhtimisel põhinevad inspekteerimise eriprogrammid on seotud järgmisega:
|
||||||
|
Lossimine |
10 tonni ületavate heeringa, makrelli ja stauriidi koguste lossimisel määratud sadamates inspekteeritakse täielikult vähemalt 10 % lossimiste arvust. Määratud sadamates lossitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogustest inspekteeritakse täielikult vähemalt 15 %. Inspekteerimiseks valitakse lossimisi riskianalüüsi põhjal. Riskijuhtimisel põhinevad inspekteerimise eriprogrammid on seotud järgmisega:
Anšoovise ja põhjaputassuu lossimise kriteeriumid määratakse kindlaks iga piirkonna lossimistegevuse üksikasjaliku analüüsi põhjal. |
||||||
|
Ümberlaadimine |
Riskijuhtimise põhjal inspekteeritakse vähemalt 5 % ümberlaadimiste arvust. |
||||||
|
Esmamüük |
Vähemalt 10 % heeringa, makrelli ja stauriidi esmamüügist määratud sadamates inspekteeritakse täielikult, kriteerium peaks põhinema riskianalüüsil. Vähemalt 15 % määratud sadamates müüdud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogustest inspekteeritakse täielikult, kriteerium peaks põhinema riskianalüüsil. |
||||||
|
Import ja eksport |
Juhul kui liikmesriikidele on kättesaadav teave impordi- ja ekspordivoogude kohta, inspekteeritakse riskijuhtimise põhjal vähemalt 5 % imporditud või eksporditud kogustest. |
||||||
|
Õhuseire |
Kriteeriumid määratakse kindlaks pärast igas piirkonnas toimunud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse. |
6. MENETLUSED
6.1. Üldised inspekteerimisülesanded
Inspektorid kontrollivad järgmist teavet ja märgivad selle aruandesse:
|
a) |
inspekteeritud tegevusega seotud vastutavate isikute isikuandmed; |
|
b) |
kalalaevatunnistused ja püügiload; |
|
c) |
kõik asjakohased dokumendid; |
|
d) |
püütud liikide ja koguste üksikasjalik kontroll kohaldatavatele ELi õigusaktidele vastavuse suhtes. |
Inspekteerimisaruandesse kantakse kõik asjakohased tähelepanekud, mis on tehtud inspekteerimise käigus merel, sadamates või mõnes muus majandusettevõttes.
Kõnealuseid tähelepanekuid võrreldakse nõuetekohaselt teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi (VMS) teabega, elektroonilise registreerimise ja aruandluse süsteemi (ERS) teabega ning püügiloaga laevade nimekirjadega.
6.2. Õhuseire inspekteerimisülesanded
Inspektorid esitavad ristkontrolli eesmärgil aruande seireandmete kohta ja eelkõige kontrollivad teavet nähtud kalalaevade kohta, võrreldes seda VMS ja ERS teabega ning püügiloaga laevade nimekirjaga.
6.3. Inspekteerimisülesanded merel
Kui kalapüügilaeva, töötlemis- või transpordilaeva pardal on üks või mitu pelaagilist liiki, kontrollivad inspektorid alati pardal hoitava kala liike ja koguseid ja võrdlevad neid asjakohastes pardadokumentides märgitud kogustega.
Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:
|
— |
kas kalalaevadel on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi püügipiirkonnas; |
|
— |
kas kalalaevad on varustatud toimiva laevaseiresüsteemiga; |
|
— |
kas asjakohane teave on kantud nõuetekohaselt püügipäevikusse; |
|
— |
kas pardal olevad püügivahendid vastavad asjakohastele nõuetele; |
|
— |
laevajooniseid ja eelkõige, kas on võimalus kalu vette lasta allpool veeliini; |
|
— |
automaatset sortimist võimaldavate seadmete olemasolu; |
|
— |
pardal olevate pelaagiliste liikide kogust ja esitusviisi. |
6.4. Inspekteerimisülesanded lossimisel
Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:
|
— |
kas kalalaevadel on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi püügipiirkonnas; |
|
— |
kas lossimiseks saabumise eelteatis oli saadetud ja sisaldas õiget teavet pardal oleva kalasaagi kohta; |
|
— |
kas pädevad asutused on andnud loa pelaagiliste liikide lossimiseks, kui see on asjakohane; |
|
— |
kas kalalaevad on varustatud toimiva VMS and ERS süsteemiga; |
|
— |
kas asjakohane teave on nõuetekohaselt kantud püügipäevikusse ja kas püügipäeviku lehekülgi edastatakse õigeaegselt; |
|
— |
kas pelaagiliste liikide transpordil ja töötlemises osalevate kalalaevade puhul on asjakohased dokumendid pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud; |
|
— |
pardal olevate pelaagiliste kalade liike ja koguseid; |
|
— |
kas vajaduse korral kohaldatakse kaalumiskohustust; |
|
— |
kas pardal olevad püügivahendid vastavad kalapüügiloale ning on kooskõlas kohaldatavate tehniliste meetmetega. |
6.5. Inspekteerimisülesanded ümberlaadimisel
Inspektorid kontrollivad järjepidevalt:
|
— |
kas kalalaeval on luba tegutseda asjaomases pelaagilise kalapüügi piirkonnas; |
|
— |
kas sadamas toimuva ümberlaadimise puhul oli sadamasse saabumise eelteade saadetud ja sisaldas õiget teavet ümberlaadimise kohta; |
|
— |
kas ümberlaadida soovivad laevad on saanud eelneva loa; |
|
— |
kas ümberlaadimise eelteates märgitud liike ja koguseid kontrollitakse; |
|
— |
kas asjakohased dokumendid, sealhulgas ümberlaadimisdeklaratsioon on pardal olemas ja nõuetekohaselt täidetud. |
6.6. Transporti, turustamist ja ülevõtmist käsitlevad inspekteerimisülesanded
Inspektorid kontrollivad järjepidevalt püütud liike ja kogust ning laeva, mis selle kala püüdis, võrdlevad seda teavet lossimisdeklaratsiooni ja püügipäevikuga ning kontrollivad:
|
— |
transpordiga seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud; |
|
— |
turustamisega seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud; |
|
— |
ülevõtmisega seoses eelkõige, kas asjakohased dokumendid on olemas ja nõuetekohaselt täidetud. |
II LISA
LIIKMESRIIKIDE VÕETUD, ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD MEETMETE MINIMAALNE SISU
Riiklike meetmetega määratakse muu hulgas kindlaks järgmine:
1) KONTROLLIVAHENDID
|
— |
Inimvahendid Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja piirkonnad. |
|
— |
Tehnilised vahendid Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja piirkonnad. |
|
— |
Rahalised vahendid Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve. |
2) SADAMATE MÄÄRAMINE
Määruse (EÜ) nr 1542/2007 kohaselt nõutav määratud sadamate loetelu.
3) KAALUMISE KORD
Kohaldatavad süsteemid peavad vastama eeskirjadele, mis on eelkõige määrusega (EÜ) nr 1542/2007 kehtestatud kaalumise korra ja kaalukodade kohta.
4) PÜÜGIKAVAD
Kvootide eraldamise, kvoodi kasutamise ja selle järelevalve süsteemide üksikasjad.
5) JÄRELEVALVE
Pelaagiliste liikide püügi, lossimise, ümberlaadimise, turustamise, impordi ja ekspordi järelevalvesüsteemi üksikasjad.
6) INSPEKTEERIMISPROTOKOLLID
Inspekteerimistoimingute üksikasjalikud protokollid.
7) SUUNISED
Selgitavad suunised inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ja kaluritele.
8) ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID
Protokollid suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi eest.
Parandused
|
26.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/66 |
Komisjoni 10. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 286/2011 (millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) parandus
Leheküljel 52 VI lisa punkti 2 alapunkti c tabeli reas 602-084-00-X, 7. veerus
asendatakse
„GHS07 Wng—”
järgmisega:
„GHS07
Wng”.