ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.137.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 137 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
25.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
21. märts 2011,
mis käsitleb Euroopa Liidu nimel lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta
(2011/305/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti d koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013) (1) artikli 11 kohaselt osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud kolmandad riigid fondis vastavalt nimetatud otsusele ning tuleks kehtestada kord, milles täpsustatakse selliseks osalemiseks vajalikke lisaeeskirju, sealhulgas sätteid, millega tagatakse ühenduse finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisalased volitused. |
(2) |
Arvestades komisjonile 20. detsembril 2007. aastal antud volitusi, viidi läbirääkimised Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga lõpule 30. juunil 2009. |
(3) |
Vastavalt nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsusele 2010/374/EL (2) kirjutati Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta (edaspidi „leping”) liidu nimel alla 19. märtsil 2010 ja seda kohaldatakse ajutiselt tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval. |
(4) |
Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on kõik lepinguosalised lepingu allkirjastamisel leppinud kokku Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi ühisdeklaratsioonis seoses Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepinguga, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju, mis on lisatud lepingule, ning mille kohaselt on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane. |
(5) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. |
(6) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(7) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(8) |
Leping tuleks sõlmida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirjade kohta (edaspidi „leping”) (5) ja sellele lisatud deklaratsioonid kiidetakse liidu nimel heaks.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma lepingu artikli 13 lõikega 2 ettenähtud heakskiitmiskirja, et leping liidu suhtes siduvaks muuta.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 4
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 21. märts 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
MARTONYI J.
(1) ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.
(2) ELT L 169, 3.7.2010, lk 22.
(3) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(4) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(5) Leping on avaldatud väljaandes ELT L 169, 3.7.2010, lk 24 koos allkirjastamise otsusega.
MÄÄRUSED
25.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 508/2011,
24. mai 2011,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses abamektiini, atsetamipriidi, küprodiniili, difenokonasooli, dimetomorfi, fenheksamiidi, prokinasiidi, protiokonasooli, püraklostrobiini, spirotetramaadi, tiaklopriidi, tiametoksaami ja trifloksüstrobiini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Abamektiini, atsetamipriidi, fenheksamiidi, püraklostrobiini, tiaklopriidi ja trifloksüstrobiini jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. Küprodiniili, difenokonasooli, dimetomorfi, prokinasiidi, protiokonasooli, spirotetramaadi ja tiametoksaami jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. |
(2) |
Seoses kasutusloa andmisega vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (2) on toimeainet fenheksamiidi sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks sibulate puhul esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 alusel taotlus muuta kehtivat jääkide piirnormi. |
(3) |
Abamektiini kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega aprikooside ja virsikute puhul. Atseetamipriidi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega ameerika kollaka ja sarepta kapsasrohu puhul. Tsüprodiniili kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega tooreste läätsede puhul. Difenokonasooli kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega paprikate ja baklažaanide puhul. Dimetomorfi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega küüslaugu, sibulate, šalottsibulate, baklažaanide ja artišokkide puhul. Prokinasiidi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega maasikate puhul. Protiokonasooli kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega mitmesuguste juurköögiviljade puhul. Püraklostrobiini kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega tomatite, baklažaanide, artišokkide ja juurselleri puhul. Spirotetramaadi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega väljaspool Euroopa Liitu mitmesuguste põllukultuuride puhul. Tiaklopriidi kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega puuvillaseemnete ja viigimarjade puhul. Tiametoksaami kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega maasikate ja (kaunadega) ubade puhul. Trifloksüstrobiini kohta on selline taotlus esitatud seoses kasutamisega lehtkapsa puhul. |
(4) |
Trifloksüstrobiini kohta vaatas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) läbi mitte üksnes lehtkapsa puhul kasutamise, vaid ka loomasöötade uuringud, ning tegi järelduse, et on vaja sätestada jääkide piirnormid loomset päritolu toodete jaoks ning muuta õiguskindluse huvides jääkide mõistet määramispiiril. |
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 8 hindasid taotlusi asjaomased liikmesriigid ja hindamisaruanded edastati komisjonile. |
(6) |
Toiduohutusamet hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige ohte tarbijatele ja vajaduse korral loomadele, ning esitas põhjendatud arvamused kavandatud jääkide piirnormide kohta (3). Toiduohutusamet edastas arvamused komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks. |
(7) |
Toiduohutusamet tegi oma põhjendatud arvamustes järelduse, et kõik nõuded andmete osas on täidetud ja et taotlejate nõutud jääkide piirnormide muudatused on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad vastavalt tarbija kokkupuute hinnangule Euroopa 27 spetsiifilise tarbijarühma kohta. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõikide selliseid aineid sisaldavate toiduainete tarbimise teel ega ka lühiajalisel kokkupuutel asjaomaste põllukultuuride äärmusliku tarbimise korral ei ilmnenud ohtu ületada lubatud päevast tarbitavat kogust või akuutset standardkogust. |
(8) |
Toiduohutusameti põhjendatud arvamuste ja seisukoha põhjal ning võttes arvesse asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõike 2 punktiga a. |
(9) |
Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
(3) Toiduohutusameti teaduslikud aruanded on kättesaadavad aadressil on http://www.efsa.europa.eu:
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for abamectin in apricots and peaches (including nectarines), EFSA Journal 2010; 8(7):1683. Avaldatud 13. juulil 2010. Vastu võetud 12. juulil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for acetamiprid in land cress and red mustard), EFSA Journal 2010; 8(6):1643. Avaldatud: 7. juunil 2010. Vastu võetud: 3. juunil 2010. |
|
EFSA põhjendatud arvamus: Modification of the existing MRL for cyprodinil in fresh lentils, EFSA Journal 2010; 8(3):1529. Avaldatud: 10. märtsil 2010. Vastu võetud: 8. märtsil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for difenoconazole in peppers and aubergines), EFSA Journal 2010; 8(6):1651. Avaldatud: 25. juunil 2010. Vastu võetud: 24. juunil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for dimethomorph in various crops), EFSA Journal 2010; 8(5):1622. Avaldatud: 21. mail 2010. Vastu võetud: 20. mail 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for fenhexamid in onions), EFSA Journal 2010; 8(7):1696. Avaldatud: 13. juulil 2010. Vastu võetud: 12. juulil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for proquinazid in strawberries), EFSA Journal 2010; 8(8):1712. Avaldatud: 26. juulil 2010. Vastu võetud: 20. juulil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for prothioconazole in various root vegetables), EFSA Journal 2010; 8(7):1675. Avaldatud: 8. juulil 2010. Vastu võetud: 7. juulil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for pyraclostrobin in tomatoes, aubergines, globe artichokes and celeriac), EFSA Journal 2010; 8(6):1630. Avaldatud: 7. juunil 2010. Vastu võetud: 28. mail 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for spirotetramat in various crops), EFSA Journal 2010; 8(7):1665. Avaldatud: 1. juulil 2010. Vastu võetud: 29. juunil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for thiacloprid in figs and various crops), EFSA Journal 2010; 8(7):1668. Avaldatud: 1. juulil 2010. Vastu võetud: 29. juunil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for thiacloprid in cotton seed), EFSA Journal 2010; 8(8):1713. Avaldatud: 27. augustil 2010. Vastu võetud: 26. augustil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for thiamethoxam in strawberries and beans (with pods)), EFSA Journal 2010; 8(6):1647. Avaldatud: 24. juunil 2010. Vastu võetud: 22. juunil 2010. |
|
Pestitsiidide üksuse (PRAPeR) koostatud EFSA põhjendatud arvamus (on the modification of existing MRL for trifloxystrobin in leafy brassica ), EFSA Journal 2010; 8(6):1648. Avaldatud: 28. juunil 2010. Vastu võetud: 23. juunil 2010. |
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt:
(1) |
II lisas asendatakse abamektiini, fenheksamiidi, püraklostrobiini, tiaklopriidi ja trifloksüstrobiini käsitlevad veerud järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
(2) |
III lisa A osas asendatakse küprodiniili, difenokonasooli, dimetomorfi, prokinasiidi, protiokonasooli, spirotetramaati ja tiametoksaami käsitlevad veerud järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
(3) |
III lisa B osas asendatakse abamektiini, atsetamipriidi, fenheksamiidi ja trifloksüstrobiini käsitlevad veerud järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(2) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(3) pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.
(F) |
= |
rasvas lahustuv |
Trifloksüstrobiini – kood 1000000 |
: |
trifloksüstrobiini ja selle metaboliidi (E, E)-metoksümino- {2-[1-(3-trifluorometüül-fenüül)-etülideenamino-oksümetüül]-fenüül}-äädikhappe (CGA 321113) summa” |
(4) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(5) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(F)= rasvas lahustuv
(R)= järgmiste pestitsiidi koodnumbri kombinatsioonide puhul on pestitsiidijäägi määratlus teistsugune:
Protiokonasool - kood 1000000: Protiokonasool-destio ja selle glükuroniidkonjugaadi summa, väljendatud protiokonasool-destio'na.
Spirotetramaat - kood 1000000: Spirotetramaat ja selle metaboliit BYI08330-enool, väljendatud spirotetramaadina
Tsüprodiniil – kood 1000000: tsüprodiniili ja metaboliit CGA 304075 segu”
(6) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(7) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(F)= rasvas lahustuv
(R)= järgmiste pestitsiidi koodnumbri kombinatsioonide puhul on pestitsiidijäägi määratlus teistsugune:
Atseetamipriid - kood 1000000: Atseetamipriidi ja N-desmetüül-atseetamipriidi (IM-2-1) summa, väljendatud atseetamipriidina
Trifloksüstrobiini – kood 1000000: trifloksüstrobiini ja selle metaboliidi (E, E)-metoksümino- {2-[1-(3-trifluorometüül-fenüül)-etülideenamino-oksümetüül]-fenüül}-äädikhappe (CGA 321113) summa”
25.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 509/2011,
24. mai 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 25. mail 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. mai 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
JO |
50,2 |
MA |
35,3 |
|
TR |
112,0 |
|
ZZ |
65,8 |
|
0707 00 05 |
TR |
88,5 |
ZZ |
88,5 |
|
0709 90 70 |
AR |
34,9 |
MA |
86,8 |
|
TR |
124,0 |
|
ZZ |
81,9 |
|
0709 90 80 |
EC |
23,2 |
ZZ |
23,2 |
|
0805 10 20 |
EG |
54,6 |
IL |
62,7 |
|
MA |
50,4 |
|
TR |
74,4 |
|
ZZ |
60,5 |
|
0805 50 10 |
AR |
72,2 |
TR |
59,3 |
|
ZA |
101,0 |
|
ZZ |
77,5 |
|
0808 10 80 |
AR |
88,1 |
BR |
73,2 |
|
CA |
129,0 |
|
CL |
78,5 |
|
CN |
89,3 |
|
CR |
69,1 |
|
NZ |
109,5 |
|
US |
99,3 |
|
UY |
60,0 |
|
ZA |
85,5 |
|
ZZ |
88,2 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
25.5.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 137/55 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
20. mai 2011,
millega kehtestatakse, et bituumenkivisöe kaevandamise suhtes Tšehhi Vabariigis ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artikli 30 lõiget 1
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 3406 all)
(Ainult tšehhikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2011/306/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 4 ja 6,
ning arvestades järgmist:
I. ASJAOLUD
(1) |
Komisjon sai 22. novembril 2010. aastal Tšehhi Vabariigilt e-kirja direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 4 kohase taotlusega, milles küsitakse erandit direktiivi 2004/17/EÜ sätete kohaldamisest bituumenkivisöe kaevandamise suhtes Tšehhi Vabariigis. Komisjon nõudis 21. jaanuari 2011. aasta e-kirjas täiendavat teavet. Tšehhi Vabariigi ametiasutused vastasid teabenõudele 9. veebruari 2011. aasta e-kirjaga. |
(2) |
Taotlusele oli lisatud esialgse arvamuse vormis 7. novembri 2008. aasta kiri sõltumatult riigiasutuselt (Úřad pro ochranu hospodářské soutěže, Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse amet). Tšehhi Vabariigi konkurentsikaitse amet hindas asjakohasele turule juurdepääsu tingimusi ning leidis, et juurdepääs ei ole piiratud. Arvamuses ei väideta siiski, et Tšehhi Vabariigis bituumenkivisöe kaevandamisel on täidetud ka konkurentsile otsese avatuse muud tingimused. |
(3) |
Ainsana tegeleb Tšehhi Vabariigis bituumenkivisöe kaevandamisega ettevõte OKD a.s, mis on eraettevõte ja kuulub 100 % ulatuses Hollandi eraõiguslikule valdusettevõtjale – New World Resources (NWR). |
II. ÕIGUSLIK RAAMISTIK
(4) |
Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ELi õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas. Söe ja teiste tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise kohta ei ole XI lisas siiski loetletud ühtegi seda sektorit liberaliseerivat asjakohast õigusakti. Sellest tulenevalt ei saa eeldada vaba juurdepääsu turule ning seda tuleb näidata de facto ja de jure. |
(5) |
Tšehhi Vabariigis kaevandamislubade väljastamise suhtes kohaldatavate õigusnormide analüüs näitab, et juurdepääs antakse hetkel mittediskrimineerival alusel, tuginedes taotleja professionaalse kvalifikatsiooni hindamisele ning tehnilisele ja rahanduslikule suutlikkusele töid teha. Käesoleva otsuse kohaldamisel võib kaevandamisloa saamise võimalust pidada de jure vabaks. |
(6) |
Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei pruugi olla iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta kolme peamise turuosalise liidetud turuosasid (2). Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleks arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tarbijate poolt tarnija vahetamise määr. |
(7) |
Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist. |
III. HINDAMINE
(8) |
Tšehhi Vabariigi esitatud taotluses käsitletakse bituumenkivisöe kaevandamist Tšehhi Vabariigis. |
(9) |
Tšehhi Vabariigi taotluses käsitletakse bituumenkivisöe esmaturgu ning see sisaldab bituumenkivisöe tootmist ja söe hulgimüüki (3). Bituumenkivisöe tootmise turul esineva konkurentsi olemasolu hindamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandatud bituumenkivisöe tootmise ja esmamüügi/hulgimüügi vahelistele ühendustele. Selline määratlus on samuti kooskõlas komisjoni eelnevate otsustega, (4) mis käsitlevad teist tüüpi kütuste kasutamist. |
(10) |
Kaevandatud bituumenkivisüsi võib olla erineva keemilise koostise ja kvaliteediga, olenevalt üksiku kaevandatava kihi geoloogilistest tingimustest. Bituumenkivisöe saab jagada koksi- ja aurusöeks. Ehkki neid kahte bituumenkivisöetüüpi kaevandatakse samamoodi, kasutades samu tehnoloogiaid, on neil siiski täiesti erinev lõppkasutus ja kliendibaas. Hinnad on erinevad ja tooteid ei saa teineteisega asendada. |
(11) |
Koksisüsi on määratletud bituumenkivisöena, mille kvaliteet võimaldab toota koksi kõrgahjudes ja mida ei kasutata otsesel kütmisel ega energiatootmisel. Koksisütt ostavad üksnes koksi tootvad ettevõtted. Koksisüsi on ainus tooraine koksi tootmiseks ja tegelikult puudub sellel muu kasutusala. Koksisütt ei saa asendada aurusöega. |
(12) |
Aurusüsi on süsi, mida ei saa kvalifitseerida koksisöena. Aurusütt kasutatakse elektrijaamades kütusena elektri, soojuse ja tehnoloogilise auru tootmisel osana selliste tööstusettevõtete tootmisprotsessis nagu suhkru rafineerimistehased, tellisevabrikud, tsemendivabrikud ja lubjapõletusahjud, paberivabrikud jne. Aurusütt võib asendada koksisöega, kuid see ei oleks majanduslikult mõistlik. |
(13) |
Koksisütt saab selle kvaliteedi alusel jagada omakorda kategooriateks. Koksisüsi, mida nimetatakse kõvaks koksisöeks, on parima kvaliteediga; sellele järgnevad poolkõva koksisüsi ja poolpehme koksisüsi. Eri tüüpi koksisöe turud ei ole siiski eraldatud ja käesoleva otsuse kohase hinnangu andmiseks sellist eristamist ei tehta. |
(14) |
Eeltoodut arvestades ja kooskõlas taotlusega ning direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamiseks leitakse, et koksisüsi ja aurusüsi moodustavad eraldi tooteturud ning seetõttu tuleks neid analüüsida eraldi. |
(15) |
Tšehhi Vabariigi taotluses leitakse, et asjaomane geograafiline turg oleks riiklikust territooriumist suurem turg, mis koksisöe puhul hõlmab Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Austria, Poola ja Ungari territooriumid. Aurusöe puhul leiab taotleja, et geograafilist turgu tuleks määratleda alana, kuhu kuuluvad Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Austria, Poola, Ungari ja Saksamaa. Väidetakse, et turu sellise määratlemise peamine põhjus on tähtis vastastikune piiriülene tarnimine, tarbija poolt tarnija vahetamine ja haldustõkete (tollibarjäärid, kvoodid jne) puudumine. |
(16) |
Vastavalt taotlusele (5) on Tšehhi Vabariik nii koksisöe kui ka aurusöe puhaseksportija. 2009. aastal eksportis Tšehhi Vabariik 3 581 000 tonni koksisütt ja 2 389 000 tonni aurusütt, (6) mis moodustab ligikaudu 61 % ja 47 % vastavast sisetootmisest. Samal aastal imporditi Tšehhi Vabariiki 771 000 tonni koksisütt ja 954 000 tonni aurusütt, mis moodustab sisetootmisest vastavalt 13 % ja 19 %, (7) ning peamine importija oli Poola. Poolast imporditu moodustas ligikaudu 90 % koksisöe ja 80 % aurusöe koguimpordist. |
(17) |
Ehkki taotleja väidab, et Tšehhi Vabariigis OKD toodetud süsi – kas koksi- või aurusüsi – on konkurentsivõimeline 500 km raadiuses, märgitakse, et OKD kliendid asuvad umbes 350 km raadiuses Ostravas asuvast söetootmiskohast. |
(18) |
Koksisöe müümisel on OKD-l üks tähtis klient Slovaki Vabariigis, kes ostis 2007. aastal ligikaudu 26 % ja 2009. aastal 30 % OKD toodangust, ning teine tähtis klient Austrias, kes ostis 2007. aastal 13 % ja 2009. aastal 19 % OKD toodangust. Taotleja loetleb ettevõtte peamiste klientide hulgas väljaspool Tšehhi Vabariiki ühe Poola ettevõtte, kuid selle ostud moodustavad vaid ligikaudu 8 % OKD toodangust. |
(19) |
Aurusöe müügi puhul loetleb OKD lisaks oma klientidele Tšehhi Vabariigis ühe tähtsa kliendi Austrias, kelle ostud moodustasid 2007. aastal ligikaudu 12 % ja 2009. aastal 21 % OKD müügist, ning ühe kliendi Saksamaalt, kelle ostud moodustasid 2007. aastal ligikaudu 5 % ja 2009. aastal 3 % aurusöe müügist. |
(20) |
Taotluse kohaselt „on kolm suurimat konkurenti tugevalt koondunud” (8) ja seda võib tõepoolest täheldada kõikidel siseriiklikel turgudel eraldi nii aurusöe kui ka koksisöe puhul. Taotleja tunnistab veel, et „enamus kaevandatud söest tarbitakse kohalikul turul” (9) ning see on kinnitust leidnud kõikides bituumenkivisütt tootvates riikides (Tšehhi Vabariik, Poola, Saksamaa), mis asuvad taotluses käsitletaval geograafilisel alal. |
(21) |
Vastavalt komisjoni teatisele asjaomase turu mõiste kohta (10) hõlmab asjaomane geograafiline turg konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala. Seepärast tasub märkida, et Kesk-Euroopa rannikualadele (eelkõige Põhja-Saksamaale ja Põhja-Poolasse) jõuab imporditav süsi meritsi ning arvestades muu hulgas, et prahihinnad on maismaatranspordi hindadest märkimisväärselt madalamad, võivad konkurentsitingimused nendel aladel olla seetõttu erinevad (11). |
(22) |
Taotluses märgitakse, et söehinna määramisel on oluline tegur tarnimise stabiilsus ja tarnekindlus ning lepingu kestus (12) ning et üldiselt on nii auru- kui ka koksisöe tarnelepingud pikaajalised. |
(23) |
Bituumenkivisöe tarbijad Tšehhi Vabariigis ostavad sütt OKD-lt või piiratud kogustes Poola äriühingutelt. Import teistest riikidest ei ole hetkel väga märkimisväärne, ehkki see suureneb (13). |
(24) |
Eeltoodud tegureid arvestades ja eesmärgiga hinnata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimusi, leitakse, et nii auru- kui koksisöe puhul piirneb geograafiline turg Tšehhi Vabariigi ja Poolaga. Nende alade, mida on lihtne varustada meritsi transporditava söega, ja mis tahes rannikust liiga kaugel asuvate alade vahel esinevate eeltoodud erinevuste tõttu võib turg olla veelgi väiksem ja hõlmata üksnes Tšehhi Vabariiki ja Lõuna-Poolat. Küsimuse võib siiski jätta lahtiseks, kuna laiem turu mõiste on taotlejale soodsam. Turu mõlema mõiste kohaselt ei anna analüüs erinevat tulemust. |
(25) |
Leitakse, et bituumenkivisöe kaevandamise puhul on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku. |
(26) |
OKD ja kaks Poola koksisöe tarnijat on ülekaalukalt kõige tähtsamad tarnijad asjaomasel geograafilisel turul. OKD on koksisöe suurim tarnija Tšehhi Vabariigis (turuosa Tšehhi Vabariigis 2008. aastal 75,5 %). Kaks Poola koksisöe tarnijat on Poola suurimad tarnijad (turuosa Poolas 2008. aastal 60,2 % ja 19,3 %). Tšehhi Vabariiki ja Poolat hõlmaval geograafilisel turul oli kolme suurima tootja koguturuosa 2008. aastal ligikaudu 93 %. Samuti tasub märkida, et OKD suurimale konkurendile kuuluv turuosa on ligikaudu 49 %. |
(27) |
Isegi kui võtta arvesse suuremat turgu, mis taotleja väitel koosneb Tšehhi Vabariigist, Slovakkiast, Austriast, Poolast ja Ungarist, oleks kolme suurima konkurendi liidetud turuosa endiselt väga suur (2005. aastal 91,3 %, 2006. aastal 87,7 %, 2007. aastal 85 % ja 2008. aastal 86,6 % (14)) ja see ei saa olla märk koksisöe turu piisavast avatusest konkurentsile. |
(28) |
Nagu on märgitud põhjenduses 22, on tarnimise stabiilsus ja tarnekindlus lepingulistes suhetes tähtsal kohal. Taotleja esitatud teave tarbija poolt koksisöe tarnija vahetamise kohta näitab, et selle toote puhul tarnija vahetamist praktiliselt ei toimu. Koksisöe tarnelepingud on pikaajalised ja esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et keegi OKD tarbijatest oleks OKD teise tarnija vastu välja vahetanud. Seega ei saa järeldada, et koksisöe tarbija sooviks tarnijat vahetada või suudaks seda tõepoolest lihtsalt teha, kui OKD tõstaks hinda pisut, kuid märkimisväärselt. |
(29) |
OKD ja kaks Poola tarnijat on ülekaalukalt kõige tähtsamad aurusöe tootjad asjaomasel geograafilisel turul. OKD on aurusöe suurim tarnija Tšehhi Vabariigis (turuosa Tšehhi Vabariigis 2008. aastal 61,6 %). Kaks Poola aurusöe tarnijat on Poolas suurimad tarnijad (turuosa Poolas 2008. aastal 52,5 % ja 17,7 %). Tšehhi Vabariiki ja Poolat hõlmaval geograafilisel turul oli kolme suurima tootja liidetud turuosa 2008. aastal ligikaudu 72 %. Samuti tasub märkida, et OKD suurimale konkurendile kuuluv turuosa on ligikaudu 50 % geograafilisest turust, mis hõlmab Tšehhi Vabariiki ja Poolat. |
(30) |
Lisaks tegutseb kõigil kolmel põhjenduses 29 nimetatud aurusöe geograafilisel turul (nii Tšehhi Vabariiki kui ka Poolat eraldi ning mõlemaid hõlmaval geograafilisel turul) ettevõtja, kelle individuaalne turuosa on ligikaudu 50 % või suurem. Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, (15) mille kohaselt on „väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %.” |
(31) |
Isegi kui võtta arvesse riiklikust turust suuremat turgu, mis taotleja väitel koosneb Tšehhi Vabariigist, Slovakkiast, Austriast, Poolast, Ungarist ja Saksamaast, oleks kolme suurima konkurendi liidetud turuosa endiselt väga suur (62,7 % 2005. aastal, 60,2 % 2006. aastal, 56,9 % 2007. aastal ja 57,3 % 2008. aastal (16)). |
(32) |
Nii nagu koksisöe puhul, on aurusöe tarnimise stabiilsus ja tarnekindlus lepingulistes suhetes tähtsal kohal. Taotleja esitatud teave tarbija poolt tarnija vahetamise kohta näitab, et mitmed OKD aurusöe tarbijad lõpetavad OKD tarned mõne aasta pärast või et osasid aastaseid lepinguid või hetkelepinguid enam ei uuendatud. Arvestades asjaolu, et taotleja ei esitanud nõutud teavet asjaomaste tarnemahtude kohta ega nende osakaalu OKD toodangust, oleks siiski raske järeldada, et OKD tarbija vahetaks lihtsalt tarnijat pärast OKD-poolset väikest, kuid märkimisväärset hinnatõusu. |
IV. JÄRELDUSED
(33) |
Bituumenkivisöe kaevandamise puhul Tšehhi Vabariigis võib olukorra kokku võtta järgmiselt: nii aurusöe kui ka koksisöe puhul on kolme suurima konkurendi liidetud turuosa geograafilisel turul, nagu on määratletud käesolevas otsuses, suur ning enamgi veel, suurim tootja üksi esindab peaaegu 50 % suurust turuosa, seega tuleks turge lugeda tugevalt kontsentreerituks ja nagu on märgitud põhjenduses 20, tarbitakse enamus kaevandatud söest kohalikul turul. Teave tarnija vahetamise kohta ei toeta järeldust, et bituumenkivisöe tarbijal oleks soov või võimalus tarbijat lihtsalt vahetada väikese, kuid märkimisväärse hinnatõusu korral. |
(34) |
Taotleja tunnistas samuti, kuna bituumenkivisöe kaevandamine ei ole tulus mujal kui juba kasutuses olevatel aladel (eelkõige aladel, mida kasutab OKD), siis „ei ole teise ettevõtja pääsemine Tšehhi Vabariigi turule realistlik ja seda ei ole toimunud viimase viie aasta jooksul” (17). Sama kehtib söetarnete puhul, mille kohta taotleja väidab, et ta ei tea ühtegi märkimisväärset võimalust pääseda Tšehhi Vabariigi turule ning et enamik tähtsatest hulgimüüjatest sõlmisid pikaajalised lepingud (18). |
(35) |
Põhjendustes 8–34 käsitletud tegureid arvestades tuleb järeldada, et Tšehhi Vabariigis ei ole bituumenkivisöe kaevandamine nii koksisöe kui ka aurusöe puhul praegu konkurentsile otseselt avatud. Seepärast ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada nimetatud tegevusi Tšehhi Vabariigis. Sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ endiselt lepingute suhtes, mida tellijad sõlmivad bituumenkivisöe kaevandamise võimaldamiseks Tšehhi Vabariigis, ning ideekonkursside korraldamise puhul sellise tegevuse sooritamiseks Tšehhi Vabariigis. |
(36) |
Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2010. aasta novembrist 2011. aasta märtsini, nagu see ilmneb Tšehhi Vabariigi esitatud teabest. Otsus võidakse läbi vaadata, kui direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused täidetakse õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutmisega. |
(37) |
Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tšehhi Vabariigis ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 bituumenkivisöe kaevandamise suhtes. Seega kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ ka edaspidi lepingute suhtes, mille tellijad sõlmivad bituumenkivisöe kaevandamise võimaldamiseks Tšehhi Vabariigis.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.
Brüssel, 20. mai 2011
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Michel BARNIER
(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
(2) Kooskõlas komisjoni väljakujunenud tavaga (nt komisjoni otsus 2009/47/EÜ (ELT L 19, 23.1.2009, lk 57); komisjoni otsus 2010/192/EL (ELT L 84, 31.3.2010, lk 52), jne).
(3) Vt taotluse lk 21: „[…] bituumenkivisöe kaevandamise turgu ei ole, turu saab kontseptuaalselt määratleda alles järgmises etapis, kui tootjad müüvad kaevandatud sütt.”
(4) Vt muu hulgas komisjoni 29. septembri 1999. aasta otsust, millega koondumine kuulutatakse vastavaks ühisturu nõuetega ja EMP lepinguga (juhtum IV/M.1532 BP Amoco/Arco), punkt 14.
(5) Vt tabel 2 taotluse lk 39.
(6) Euroopa Komisjoni energia ja transpordi peadirektoraat, Coal and Oil Market Observatory, Supplies and requirements of solid fuels in 2009 in the Czech Republic.
(7) Idem, joonealune märkus nr 5.
(8) Vt taotluse lk 23, punkt 6.
(9) Vt taotluse lk 23, punkt 6.
(10) Vt komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).
(11) Vt taotluse lk 14, punkt 4.
(12) Vt taotluse lk 8, punkt 3.
(13) 2009. aastal moodustas koksisöe import USAst ligikaudu 1 % tarbimisest ja aurusöe import Venemaalt moodustas ligikaudu 6 % tarbimisest. Taotleja 9. veebruari 2011. aasta kirjas esitatud veel kinnitamata andmete kohaselt suurenes 2010. aastal USAst imporditud koksisöe osakaal 3 protsendini tarbimisest ja aurusöe import Venemaalt kasvas 12 protsendini sisetarbimisest.
(14) Vt tabelit taotluse lk 58.
(15) Vt Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 28. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-395/94: Atlantic Container Line AB jt vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2002, II-875, punkt 328.
(16) Vt tabelit taotluse lk 59.
(17) Vt taotluse lk 62, punkt 5.
(18) Vt taotluse lk 62, punkt 6.