ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.124.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 124
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
13. mai 2011

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Pakistani vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 457/2011, 10. mai 2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

2

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 458/2011, 12. mai 2011, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse nõudeid seoses rehvide paigaldamisega ja millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ( 1 )

11

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 459/2011, 12. mai 2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 631/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega) I lisa rakendamiseks) lisa ( 1 )

21

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 460/2011, 12. mai 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa seoses kloorantraniliprooli (DPX E-2Y45) jääkide piirnormiga porgandites või nende pinnal ( 1 )

23

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 461/2011, 12. mai 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 397/2010, millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2010/2011. turustusaasta lõpuni

41

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 462/2011, 12. mai 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

43

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 463/2011, 12. mai 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

45

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/1

Teave Euroopa Liidu ja Pakistani vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Pakistani vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping jõustus 1. detsembril 2010 pärast kõnealuse lepingu artiklis 20 sätestatud menetluse lõpuleviimist 8. oktoobril 2010.

MÄÄRUSED

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/2

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 457/2011,

10. mai 2011,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed („algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni („komisjon”) ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Ajutised meetmed

(1)

Määrusega (EL) nr 1035/2010 (2) („ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Hiina Rahvavabariigist („Hiina”) pärit melamiini impordi suhtes. Ajutine dumpinguvastane tollimaks oli vahemikus 44,9 % kuni 65,2 %.

(2)

4. jaanuaril 2010 esitasid kaebuse EL tootjad Borealis Agrolinz Melamine GmbH, DSM Melamine B.V. ja Zakłady Azotowe Puławy („kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, liidu melamiini kogutoodangust.

(3)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 („uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood”).

2.   Järgnenud menetlus

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed („esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimaliku mõju hindamiseks tehti kontrollkäik järgmise kasutaja valdustesse:

—

Coveright Surfaces Spain, Martorelles (Barcelona), Hispaania.

(6)

Seejärel teavitati kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast pärit melamiini impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik teatavakstegemine”). Kõigile huvitatud isikutele anti pärast teavitamist võimalus esitada lõpliku teatavakstegemise kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi.

(7)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

3.   Menetlusega seotud isikud

(8)

Kuna menetlusega seotud isikute kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 4–10.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(9)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 12 kohaselt määratleti vaatlusalune toode kui Hiinast pärit melamiin, mis praegu kuulub CN koodi 2933 61 00 alla.

(10)

Melamiin on valge, kristalliline pulber, mida saadakse uureast. Melamiini kasutatakse peamiselt laminaatides, presspulbrites, puitpaneelides ja kattevaikudes.

2.   Samasugune toode

(11)

Üks eksportiv tootja kordas ajutise määruse põhjenduses 65 esitatud väidet, et Hiinas toodetud ja sealt eksporditud melamiin on üldiselt veidi madalama kvaliteediga kui liidu tootmisharu toodetud melamiin ja et seda ei saa kasutada teatavates pinnakattematerjalides. Samale kvaliteedierinevusele juhtisid tähelepanu ka mitu liidus asuvat kasutajat.

(12)

Tänu uurimisele on ilmnenud, et kuigi melamiini värv võib veidi erineda, ei sõltu selle müük ei siseturul ega eksporditurgudel eri kvaliteedistandarditest. Ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et melamiini puhul täheldatud võimalike väikeste erinevuste tõttu oleksid vaatlusalusel tootel erinevad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning lõppkasutusviisid. Seda küsimust ei ole teised eksportivad tootjad tõstatanud. Lisaks sellele on tänu uurimisele selgunud, et kõnealuse eksportiva tootja tootmisprotsess sarnaneb liidu tootmisharu tootmisprotsessile.

(13)

Eespool esitatu põhjal lükatakse kõnealune väide tagasi ja kinnitatakse, et melamiin, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus, ja melamiin, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul ja mida Hiinast liitu imporditakse, ning ka melamiin, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud Indoneesias, on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(14)

Kuna samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 12–15.

C.   DUMPING

1.   Turumajanduslik kohtlemine

(15)

Turumajanduslikku kohtlemist esialgu seda taotlevatele eksportivatele tootjatele ei võimaldatud, sest algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud nõue ei olnud täidetud, st kulutused tähtsamatele sisenditele ei peegeldanud turuväärtusi piisavalt. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 20–24, tehti turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise käigus kindlaks, et selline olukord tulenes riigi sekkumisest nii Hiina maagaasi- kui ka uureaturul. Lisaks üldisele olukorrale oli turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest keeldumisel ka konkreetsete äriühingutega seotud põhjuseid, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 25–28.

(16)

Üks eksportiv tootja väitis, et uurea hind Hiinas on kooskõlas hinnaga mujal maailmas, näiteks Indoneesias ja Lähis-Idas, ning seepärast ei vasta tõele järeldus, et kulutused tähtsamatele sisenditele on moonutatud.

(17)

Samas ei vaidlustatud esialgset järeldust, et riik sekkub oluliselt Hiina uureaturul, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 23 ja 24. See on piisav alus järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud esimene kriteerium ei ole täidetud. Kõnealust järeldust ei mõjuta asjaolu, et teataval ajahetkel võisid Hiina uurea hinnad olla enam-vähem samal tasemel hindadega mujal maailmas.

(18)

Üks eksportivate tootjate rühm ei olnud nõus sellega, et talle ei võimaldatud turumajanduslikku ja individuaalset kohtlemist seetõttu, et komisjon ei saanud iga seotud äriühingu kohta täielikku turumajandusliku kohtlemise taotlust. Teatavakstegemise järel esitatud märkustes nõustus kõnealune rühm tegema täielikku koostööd, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et üks seotud äriühing ei esitanud turumajandusliku kohtlemise taotlust teiste rühma liikmetega samal ajal. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(19)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse põhjendused 16–32.

2.   Individuaalne kohtlemine

(20)

Esialgselt järeldati, et kolm viiest Hiina eksportivast tootjast või tootjate rühmast vastab kõigile individuaalse kohtlemise nõuetele.

(21)

Liidu tootmisharu vaidlustas otsuse, millega võimaldati kolmele äriühingute rühmale individuaalset kohtlemist, ning väitis, et ühe eksportiva tootja omanik oli Hiina riik ja et teise eksportiva tootja juhtkonnal olid sidemed äriühingutega, mis olid lõppkokkuvõttes riigi kontrolli all. Lisaks sekkus riik ulatuses, mis oleks võimaldanud kõigi kolme eksportiva tootja puhul meetmetest kõrvale hoida.

(22)

Uurimine näitas, et ükski eksportivatest tootjatest, kellele esialgselt võimaldati individuaalset kohtlemist, ei olnud riigi omanduses. Samuti ei esitatud tõendeid selle kohta, et ühe eksportiva tootja juhtkonnal oli sidemeid riigi kontrolli all olevate äriühingutega. Seoses võimaliku meetmetest kõrvalehoidmise ohuga tuleks märkida, et uurimise tulemuste kohaselt olid ekspordihinnad, kogused ning müügitingimused kokku lepitud ja kindlaks määratud sõltumatute läbirääkimiste käigus ning et eksportivad tootjad ei olnud ei riigi omanduses ega mingil muul moel juhtkonna tasandil riigi domineeriva mõju all. Seega võib järeldada, et riigi sekkumine ei olnud selline, mis võimaldaks meetmetest kõrvale hoida.

(23)

Võttes arvesse eespool esitatut, lükatakse liidu tootmisharu väited tagasi. Seega kinnitatakse esialgne järeldus, et kolm viiest eksportivast tootjast vastavad kõikidele individuaalse kohtlemise nõuetele.

3.   Normaalväärtus

a)   Võrdlusriigi valik

(24)

Võrdlusriigiks valiti Indoneesia. Koostööd teinud Indoneesia tootjate esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks ja sobivaks normaalväärtuse määramiseks.

(25)

Üks eksportiv tootja ei olnud rahul Indoneesia valimisega võrdlusriigiks, sest huvitatud isikutele ei antud võimalust selle kohta märkusi esitada. Samas oli alates 2010. aasta maist võimalik tutvuda toimikuga, milles selgitati Indoneesia võrdlusriigiks valimise põhjuseid. Seega oli isikutel olnud piisavalt võimalusi valiku kohta märkusi esitada ja neile oli täielikult tagatud nende menetlusõiguste kasutamine. Võrdlusriigi kohta rohkem märkusi ei esitatud.

(26)

Seega kinnitatakse, et Indoneesia on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

b)   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(27)

Tuletatakse meelde, et normaalväärtus arvutati Indoneesia tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning siseturul saadud kasum.

(28)

Üks eksportiv tootja ei olnud rahul arvutatud normaalväärtuse tasemega, eelkõige müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, mis põhinesid liidu tootmisharu näitajatel. Selline meetod on siiski kooskõlas artikli 2 lõike 6 punktiga c ja seda peetakse sobivaks. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks ei olnud muid andmeid, sest võrdlusriigis ei olnud teisi uurimisaluseid eksportijaid ega tootjaid ja uurimisalune tootja ei müünud uurimisperioodil muud liiki tooteid.

(29)

Seetõttu lükatakse see väide tagasi. Kinnitatakse normaalväärtust käsitlevad põhjendused 35–45.

c)   Ekspordihind eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist

(30)

Kuna ekspordihinna arvutamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 46.

d)   Võrdlus

(31)

Üks eksportiv tootja ei olnud rahul normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlusega käibemaksu puudutavas küsimuses. Kuna normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi kooskõlas artikli 2 lõike 10 punktiga c samal kaudse maksustamise tasandil, st koos käibemaksuga, ei olnud kõnealust meetodit vaja muuta. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

4.   Dumpingumarginaalid

a)   Koostööd tegevad eksportivad tootjad, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist

(32)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 49.

(33)

Seega on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata):

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Sichuan Jade Elephant Melamine S&T Co., Ltd

44,9 %

Shandong Liaherd Chemical Industry Co., Ltd

47,6 %

Henan Junhua Development Company, Ltd

49,0 %

b)   Kõik teised eksportivad tootjad

(34)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51 ja 52.

Seega määratakse lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 65,6 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 53.

D.   KAHJU

1.   Kahju

1.1.    Tootmine liidus ja liidu tootmisharu

(35)

Kuna liidu toodangu ja liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 54–56.

1.2.    Liidu tarbimine

(36)

Mõned isikud väitsid, et Eurostati andmed Hiinast pärit melamiini impordi kohta ei ole koguste osas usaldusväärsed. Eurostati andmete kontrollimise tulemusel tehti väikseid parandusi impordiandmetesse ja seejärel ka liidu tarbimisandmetesse, mis on esitatud järgmises tabelis. Need muudatused ei ole nii ulatuslikud, et mõjutada ajutise määruse põhjendustes 57–59 esitatud liidu tarbimise analüüsi, mille saab seega kinnitada.

Tabel 1

 

2006

2007

2008

Uurimisperiood

Maht (tonnides)

368 873

392 691

326 409

267 226

Indekseeritud

100

106

88

72

Allikas: ajakohastatud Eurostati andmed ja küsimustike vastused.

1.3.    Import asjaomasest riigist Euroopa Liitu

1.3.1.   Hiinast pärit impordi maht, hind ja turuosa

Tabel 2

Import Hiinast

2006

2007

2008

Uurimisperiood

Maht (tonnides)

26 962

46 874

37 366

18 482

Indekseeritud

100

174

139

69

Allikas: ajakohastatud Eurostati andmed

(37)

Eespool nimetatud muutused asjaomaste riikide impordimahtudes ei mõjuta siiski ajutise määruse põhjendustes 61 ja 62 tehtud järeldusi, mis seega kinnitatakse.

(38)

Mitu kasutajat väitsid, et nad ei importinud aastatel 2009 ja 2010 Hiinast melamiini, sest Hiina hinnad olid võrreldes ELi hindadega liiga kõrged. Seega seadsid nad kahtluse alla hindade allalöömise uurimisperioodil Hiina eksportijate poolt.

(39)

Ajutise määruse põhjenduste 63 ja 64 kohaselt tegid Hiina eksportijad vähe koostööd. Seetõttu kasutati hindade allalöömise kindlakstegemiseks koostööd tegevate Hiina äriühingute juures kohapeal kontrollitud teavet. Ajutise määruse põhjenduste 66 ja 67 kohaselt lõid koostööd tegevate eksportivate tootjate import uurimisperioodil liidu tootmisharu hindasid alla 10,3 %. Kuna ajutiste meetmete kehtestamise ajal kättesaadava teabega võrreldes uusi tõendeid esitatud ei ole, lükatakse see väide tagasi.

1.3.2.   Hindade allalöömine

(40)

Mõned kasutajad väitsid, et kuna Hiinast imporditud melamiini käitlemisega kaasneb lisatöö, tuleks kulutusi korrigeerida. Nad väitsid, et Hiina melamiini ostuhind ei sisaldanud seda liiki kulu.

(41)

Selle väite uurimisel ilmnes, et ei ole usaldusväärset alust, mis võimaldaks kindlaks teha, millistel tingimustel Hiinast melamiini imporditi ja kui suuri kulutusi lisaks ostuhinnale kanti. Peale selle ei esitanud eespool nimetatud isikud väidet kinnitavaid tõendeid, mistõttu kõnealune väide lükatakse tagasi.

(42)

Nagu ka ajutiste meetmete kehtestamise ajal, väitsid mõned isikud, et hindade allalöömise määra arvutamisel tuleks aluseks võtta Eurostati andmed, mitte Hiina koostööd tegevate äriühingute kontrollitud andmed, sest nendelt pärineva impordi osakaal on ainult 30 %.

(43)

Ajutise määruse põhjenduse 66 kohaselt kasutati hindade allalöömise määra arvutamiseks koostööd tegevate eksportijate andmeid. Neid andmeid kontrolliti ja seetõttu peetakse neid Eurostatist saadavatest andmetest usaldusväärsemaks. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(44)

Kuna hindade allalöömise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 66 ja 67 kirjeldatud metoodika, mida kasutati hindade allalöömise kindlakstegemiseks.

1.4.    Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(45)

Kuna liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 68–82.

1.5.    Järeldus kahju kohta

(46)

Kuna kahju käsitlevate järelduste kohta ei ole esitatud muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 83–86.

2.   Põhjuslik seos

2.1.    Sissejuhatavad märkused

(47)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 87 märgitule kontrolliti, kas Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Peale selle uuriti lisaks dumpinguhinnaga impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.2.    Dumpinguhinnaga impordi mõju

(48)

Tabelis 2 esitatud ajakohastatud impordiandmete põhjal jäävad kehtima ajutise määruse põhjendustes 88–95 esitatud märkused. Kokkuvõttes vähenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil oluliselt, s.o 31 %, tulenevalt liidu tarbimise vähenemisest (–28 %). Koostööd tegevate Hiina tootjate valdustes kontrollitud ekspordihind oli madalam kui Eurostati andmetest tulenev keskmine impordihind. Leiti, et koostööd tegevad Hiina eksportijad, kelle andmeid kontrolliti ja kelle toodang moodustab 30 % Hiinast pärit koguimpordist, lõid liidu tootmisharu hindu uurimisperioodil alla 10,3 %.

(49)

Uurimine näitas, et uurimisperioodi teatavatel kuudel müüsid Hiina eksportijad oma melamiini ülejääki liidu turul siis, kui hinnad olid neile sobivad, ning lõpetasid müügi, kui hinnad hakkasid langema. Sellisel kohandatud hinnapoliitikal oli liidu turule negatiivne mõju kogu uurimisperioodi vältel, kuna hinnad saab kindlaks määrata kolmeks kuni kuueks kuuks. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et liidu turul müüdud madala dumpinguhinnaga imporditooted mõjutasid turu müügihindasid keskpikas perspektiivis negatiivses suunas ka pärast selle impordi lakkamist. Müügihindade madal tase viis liidu tootmisharule ülisuure kahju tekkimiseni ning see oli kindlakstehtud olulise kahju peamine põhjus.

(50)

Seega on põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel kindlaks tehtud.

2.3.    Muude tegurite mõju

(51)

Seoses selle küsimusega kordasid huvitatud isikud enamasti uurimise esialgses etapis esitatud märkusi. Dumpinguhinnaga impordi mõju kohta väitsid mõned isikud uuesti, et koostööd tegevate eksportivate tootjate valdustes kontrollitud andmete asemel tuleks kasutada Eurostati arvandmeid. See väide muudaks aga kohapealsed kontrollkäigud asjatuks ja seda ei saanud sellepärast heaks kiita. Samas ei esitatud tõendeid praeguse uurimise käigus kasutatud andmete ebausaldusväärsuse kohta. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(52)

Teatavad isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju ei põhjustanud Hiinast pärit import, vaid üleilmne majanduskriis. Need isikud ei tõendanud siiski, et kõnealuse uurimise käigus kasutatud andmed ei ole usaldusväärsed. Pealegi on dumpinguhinnaga import võimendanud majanduskriisi mõju ja seeläbi süvendanud liidu tootmisharu kehva olukorda. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(53)

Muude tegurite kohta esitatud märkused ja tõendid ei olnud piisavalt kaalukad, et muuta ajutise määruse põhjendustes 108–110 esitatud järeldust, mille kohaselt ükski nendest teguritest ei kaota seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seega kinnitatakse järeldus, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

3.   Liidu huvid

3.1.    Liidu tootmisharu huvid

(54)

Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu koosneb kolmest eri liikmesriigis asuvast tootjast, kes annavad seoses melamiiniga tööd rohkem kui 600 inimesele.

(55)

Mõned kasutajad väitsid, et taotluse esitajate tööhõiveandmed on ülepakutud. Siiski ei esitatud tõendeid selle kohta, et praeguse uurimise käigus kasutatud andmed ei ole usaldusväärsed, ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(56)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu sulges tootmisüksuseid tehniliste probleemide tõttu, mitte väidetava dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(57)

Mõnel liidu tootmisharu tehasel oli tõepoolest tehnilisi raskusi, kuid peamiselt pärast uurimisperioodi. Ajutiste meetmete kehtestamise järel esitas liidu tootmisharu tõendeid tootmise taaskäivitamise kohta tehastes, kus see oli dumpinguhinnaga impordi tõttu seiskunud. See tõendab, et meetmetel on juba olnud liidu tootmisharule positiivne mõju.

(58)

Seetõttu võib eeldada, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes mõjub liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale veelgi positiivsemalt, võimaldades liidu tootjatel taastada vähemalt osa kaotatud tulususest.

(59)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 112–115.

3.2.    Importijate huvid

(60)

Kuna importijate huvide kohta märkused puuduvad, järeldatakse, et Hiinast pärit melamiini impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamine ei ole vastuolus importijate huvidega.

3.3.    Kasutajate huvid

(61)

Esialgses etapis tegid kasutajad suhteliselt vähe koostööd. Saadeti 44 küsimustikku, aga saadi ainult seitse vastust, mida sai pidada oluliseks. Koostööd tegevate kasutajate import moodustab ligikaudu 10 % liidu tarbimisest. Esialgses etapis tehti järeldus, et kavandatavate meetmete mõju oleks suhteliselt väike.

(62)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti kontrollkäik peamise koostööd tegeva liidu kasutaja valdustesse. Uurimine näitas, et melamiiniga seotud kulutuste osakaal tema tootmiskulust on sõltuvalt tegevusvaldkonnast 8–15 %. Meetmetel võib seega olla üpris suur mõju sõltuvalt melamiiniga seotud kulutuste osakaalust ja tulususe tasemest, mis oli suhteliselt madal.

(63)

Mitmelt kasutajalt saadud esildises väideti, et pärast ajutiste meetmete kehtestamist tekkis liidu turul melamiini puudujääk, mis viis olulise ja jätkuva hinnatõusuni. Uurimisperioodi ajal oli melamiini müügihind ligikaudu 900 eurot tonni eest, kuid pärast uurimisperioodi kõikusid hinnad 1 200 eurost kuni 1 500 euroni tonni eest.

(64)

Koostööd tegeva kasutaja valdustesse tehtud kontrollkäik kinnitas, et ajutistel meetmetel oli koos kõrgema hinnaga, mille liidu tootmisharu oli oma melamiinile kehtestanud, mõju tema tegevusele. Liidu tootmisharu turuosa liidus on ligikaudu 85 %, seega peaaegu kõik kasutajad ostavad suurema osa melamiinist liidu tootjatelt.

(65)

Uurimise ajal kogutud teabest ilmneb ka, et uurimisperioodi järel hinnad tõenäoliselt tõusevad veelgi. Seega näib olevat õigustatud ja liidu huvides muuta ajutiste meetmete vormi, et piirata edasist melamiini hinnatõusu, mis mõjutaks oluliselt kõikide kasutajate äritegevust.

(66)

Mõned kasutajad väitsid, et 2010. aastal tekkis turul melamiini puudujääk ja et ELi tootjad ei suutnud vastata liidu turu nõudlusele ning et kõnealust puudujääki suurendas ajutiste meetmete kehtestamine.

(67)

Kättesaadavate andmete analüüs näitas, et melamiini ei olnud lühikese aja jooksul piisavalt saada, kuid seda ei põhjustanud ajutised tollimaksud, vaid turu üldine areng.

(68)

Mõned kasutajad väitsid, et ELi tootjad ei suutnud tarnida tootmise jätkamiseks vajalikku kogust melamiini.

(69)

Kättesaadavate andmete analüüsist ilmnes, et puudujääk tekkis ainult „hetketurul” ja et lepingujärgsed kogused tarniti.

(70)

Lisaks on ELi ja kolmandate riikide tootjad rakendanud lisatootmisvõimsust, mis tagab liidu kasutajatele stabiilse melamiini pakkumise.

(71)

Üks kasutaja väitis, et ta katkestas uue tehase ehitamise, sest jõuti järeldusele, et ta ei oleks enam peamistel eksporditurgudel konkurentsivõimeline kehtestatud ajutiste meetmete taseme tõttu.

(72)

Mõned kasutajad väitsid, et kui ajutised meetmed kinnitatakse, ei ole liidu tootmisahela järgmise etapi tooted enam konkurentsivõimelised võrreldes samade Hiinast imporditud toodetega. Seega need kasutajad kas lõpetavad tegevuse või viivad tootmisüksused liidust välja.

(73)

Üks kasutajate ühendus väitis, et ainuüksi puitpaneelide tootjad loovad tuhandeid töökohti, st palju rohkem kui ELi melamiini tootjad. Seega ei ole lõplike meetmete kehtestamine liidu huvides.

(74)

Eespool osutatud isikud ei esitanud oma väidete toetuseks veenvaid tõendeid ning seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 116–121.

3.4.    Järeldus liidu huvide kohta

(75)

Lähtuvalt eespool esitatust järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmist Hiinast pärit melamiini impordi suhtes.

(76)

Eespool esitatu põhjal tundub siiski olevat liidu huvides muuta kavandatavate meetmete vormi, et vähendada võimalikku kahjustavat mõju kõikide kasutajate äritegevusele, mis sõltub suures osas melamiini pakkumisest.

4.   Lõplikud dumpinguvastased meetmed

4.1.    Kahju kõrvaldamise tase

(77)

Kuna ei ole esitatud olulisi märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 123–127.

4.2.    Lõplikud meetmed

(78)

Eespool esitatut arvesse võttes tehakse otsus muuta meetmete vormi ja kehtestada neile koostööd tegevatele eksportijatele, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, lõplik meede minimaalse impordihinnana ning kõikidele teistele kindlasummaline tollimaks 415,00 eurot toote netokaalu tonni kohta. Nendelt koostööd tegevatelt eksportijatelt pärineva impordi suhtes, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kohaldatakse minimaalset impordihinda 1 153 eurot toote netokaalu tonni kohta

(79)

Selline minimaalne impordihind põhineb võrdlusriigi põhjal kindlakstehtud normaalväärtusel, mida kohandati CIF-hinna tasemele liidu tollipiiril, kasutades Hiina koostööd tegevatelt eksportijatelt saadud ekspordiandmeid, ning mis väljendati seejärel eurodes toote netokaalu tonni kohta.

(80)

Kui import toimub CIF-hinnaga liidu tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahe.

(81)

Koostööst hoidunud eksportijate ja nende eksportijate suhtes, kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist, kohaldatakse jääktollimaksu 415,00 eurot toote netokaalu tonni kohta (mis põhineb ajutise määruse põhjenduses 126 nimetatud mittekahjustava hinna ja uurimisperioodil toimunud koostööd tegeva eksportija kõige kahjustavama tehingu vahelisel erinevusel) impordihinnast olenemata.

(82)

Sellises vormis meede võimaldaks ELi tootjatel taastuda dumpingu kahjustavast mõjust ja peaks ka ära hoidma põhjendamatu hinnatõusu, millel oleks märkimisväärne negatiivne mõju kõikide kasutajate äritegevusele.

(83)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Liidu tootmisharu vaidlustaski kasutajate väited vaatlusaluse toote puudujäägi ning uurimisperioodijärgse hindade arengu kohta liidu turul. Puudujäägi kohta väitis liidu tootmisharu, et nende tootmine oli tsükliline ning kasutada sai muid tarneallikaid, nagu Trinidad ja Katar. Hindade arengu osas väitsid nad, et hinnatõus algas tunduvalt varem, kui kehtestati ajutised meetmed. Samas väitsid nad, et hinnatõus on pärast ajutiste meetmete kehtestamist jätkunud ning muudest allikatest pärit import ei ole märkimisväärselt suur. Muude isikute esitatud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid need ei andnud põhjust järelduste muutmiseks.

(84)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole artiklis 1 nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning sellele kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(85)

Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (3) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teave muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral muudetakse siis käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid.

(86)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuulub käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(87)

Kui minimaalse impordihinna kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest mõne ekspordimaht pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt suureneb, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja eeldusel, et tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida minimaalse impordihinna kaotamise ja sellest tulenevalt tollimaksu kehtestamise vajadust.

(88)

Kui pärast lõplike meetmete kehtestamist turutingimused oluliselt muutuvad, võib komisjon omal algatusel meetmete vormi läbi vaadata, et hinnata, kas meetmed aitavad saavutada soovitud tulemusi, st kahju kõrvaldamist, ning kas meetmete vormi muutmine on õigustatud.

4.3.    Ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(89)

Arvestades kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit praegu CN-koodi 2933 61 00 alla kuuluva melamiini impordi suhtes.

2.   Allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatakse järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Äriühing

Minimaalne impordihind

(eurot toote netokaalu tonni kohta)

Tollimaks

(eurot toote netokaalu tonni kohta)

TARICi lisakood

Sichuan Jade Elephant Melamine S&T Co., Ltd

1 153

—

A986

Shandong Liaherd Chemical Industry Co., Ltd

1 153

—

A987

Henan Junhua Development Company, Ltd

1 153

—

A988

Kõik teised äriühingud

—

415,00

A999

Individuaalselt nimetatud tootjate puhul on lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu suuruseks minimaalse impordihinna ja vaba netohinna vahe liidu piiril enne tollimaksu tasumist kõigil neil juhtudel, kui viimatinimetatu on minimaalsest impordihinnast väiksem. Need individuaalselt nimetatud tootjad ei pea tasuma tollimaksu juhul, kui vaba netohind liidu piiril enne tollimaksu tasumist on võrdne vastava minimaalse impordihinnaga või sellest suurem.

Eespool nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud minimaalset impordihinda kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

3.   Individuaalselt nimetatud tootjate puhul ja juhul, kui kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele. Tasumisele kuuluv tollimaks on siis võrdne vähendatud minimaalse impordihinna ja vähendatud netohinna vahega liidu piiril enne tollivormistust.

Kõikide teiste äriühingute puhul ja juhul, kui kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 sätestatud summade alusel arvestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1035/2010 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest suuremad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. mai 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 298, 16.11.2010, lk 10.

(3)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, NERV-105, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIUM.

(4)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis.

1.

Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2.

Deklaratsioon:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et [kogus] melamiini, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri”

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 458/2011,

12. mai 2011,

mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse nõudeid seoses rehvide paigaldamisega ja millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetluse otstarbeks.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on tühistatud nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/23/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste rehvide ja nende paigaldamise kohta (3). Nimetatud direktiivis sätestatud nõuded tuleks käesolevasse määrusesse üle võtta ning kui vaja, kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

(3)

Käesoleva määruse kohaldamisala peab olema kooskõlas direktiivi 92/23/EMÜ kohaldamisalaga; seetõttu peab määrus hõlmama M-, N- ja O-kategooria sõidukeid.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud põhinõuded mootorsõidukite tüübikinnituse kohta seoses nendele rehvide paigaldamisega. Seega on sellise tüübikinnituse jaoks vaja kehtestada erimenetlused, katsed ja nõuded selle tagamiseks, et sõidukil kasutatavad rehvid oleksid sobilikud sõiduki massi, kiirust ja kasutustingimusi arvesse võttes.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M-, N- ja O-kategooria sõidukite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „sõidukitüüp seoses rehvide paigaldamisega”– sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste näitajate poolest nagu paigaldamiseks sobiv rehvitüüp, rehvide minimaalse ja maksimaalse mõõdu tähistused, velje mõõdud ja nihud, kiiruse ja koormuse näitajad ning porikaitsmete näitajad;

2)   „rehvitüüp”– rehvid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste omaduste poolest nagu:

3)   „rehvimõõdu tähistus”– rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud C1-klassi rehvide puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktis 2.17 ning C2- ja C3-klassi rehvide puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punktist 2.17;

4)   „velje nihk”– pöiaprofiili keskjoone kaugus velje tugipinnast;

5)   „õhkrehvi konstruktsioon”– rehvi põhimiku tehnilised näitajad;

6)   „tavarehv”– tavalistes maanteeoludes kasutamiseks ettenähtud rehv või ajutiselt tühjalt kasutatav rehv;

7)   „ajutiselt tühjalt kasutatav rehv”– rehv, nagu see on määratletud ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 64 punktis 2.4.3 (6);

8)   „varurehv ajutiseks kasutamiseks”– rehv, mis erineb mis tahes sõidukile tavalistes sõiduoludes paigaldamiseks ettenähtud rehvist ja on ette nähtud ainult ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustes;

9)   „velg”– velje pöiast ja rattakilbist koosnev komplektne velg;

10)   „varuvelg ajutiseks kasutamiseks”– ratas, mis erineb sõidukile tavalistes sõiduoludes paigaldamiseks ettenähtud veljest;

11)   „ratas”– velje ja rehvi komplekt;

12)   „tavaratas”– ratas, mis paigaldatakse sõidukile tavakasutuseks;

13)   „varuratas”– ratas, mis on ette nähtud tavaratta väljavahetamiseks viimase rikke korral; varuratas võib olla üks alljärgnevatest:

14)   „tavaline varuratas”– velje ja rehvi komplekt, mis on velje- ja rehvimõõdu tähistuse, velje nihu ja rehvi konstruktsiooni poolest samane konkreetsele sõidukimudelile või -variandile samasse teljepositsiooni tavapäraseks kasutamiseks paigaldatud rattaga; see hõlmab ka teistsugusest materjalist ja teistsuguste kinnitusmutrite või -poltidega velgi, mis on muus osas tavakasutuseks ette nähtud veljega samased;

15)   „varuratas ajutiseks kasutamiseks”– velje ja rehvi komplekt, mis ei kuulu tavalise varuratta määratluse alla ning mis vastab ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratta kirjeldusele, mis on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 64 punktis 2.10;

16)   „kiiruskategooria sümbol”– sümbol, mille tähendus on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktis 2.29 C1-klassi rehvide puhul ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punktis 2.28 C2- ja C3-klassi rehvide puhul;

17)   „kandevõime indeks”– näitaja, mis on seotud rehvi maksimaalse koormusega, mis on C1-klassi rehvide puhul määratletud ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktis 2.28. ning C2- ja C3-klassi rehvide puhul ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punktis 2.27;

18)   „maksimaalne kandevõime”– maksimaalne koormus, mida rehv võib kanda, kui seda kasutatakse vastavalt nõuetele, mis tootja on seda tüüpi rehvi kasutamiseks ette näinud.

Artikkel 3

Sätted, mis käsitlevad sõidukile EÜ tüübikinnituse andmist seoses rehvide paigaldamisega

1.   Sõidukile EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses sellele rehvide paigaldamisega esitab tootja või tootja esindaja taotluse tüübikinnitusasutusele.

2.   Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

3.   Kui käesoleva määruse II lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonisüsteemile.

Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

4.   Lõike 3 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  EÜT L 129, 14.5.1992, lk 95.

(4)  ELT L 201, 30.7.2008, lk 70.

(5)  ELT L 183, 11.7.2008, lk 41.

(6)  ELT L 310, 26.11.2010, lk 18.

I LISA

Sõiduki tüübikinnituse rakendussätted seoses rehvide paigaldamisega

1.   OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses rehvide paigaldamisega.

Vajaduse korral tuleb järgmine teave esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga. Joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teatises osutatud süsteemid, osad või eraldi sõlmed on elektroonilise juhtimisseadisega, esitatakse andmed selle töötamise kohta.

0.   ÜLDOSA

0.1.   Mark (tootja kaubanimi) …

0.2.   Tüüp …

0.2.1.   Ärinimi (-nimed) (kui on olemas) …

0.3.   Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (1); …

0.3.1.   Nimetatud märgistuse asukoht …

0.4.   Sõiduki kategooria (2): …

0.5.   Valmistaja nimi ja aadress …

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id) …

0.9.   Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress …

1.   SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.   Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3.   Telgede ja rataste arv …

1.3.1.   Paarisrehvidega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2.   Juhttelgede arv ja asukoht: …

1.3.3.   Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

2.   MASSID JA MÕÕTMED (3)  (4)

2.3.   Telje rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1.   Iga juhttelje rööbe (5): …

2.3.2.   Kõigi muude telgede rööpmed (5): …

2.3.3.   Kõige laiema tagatelje laius: …

2.3.4.   Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, v.a rehvide maapinnalähedane väljakummumine): …

2.8.   Tootja määratud suurim tehniliselt lubatud täismass (6)  (7): …

2.9.   Iga telje kantav suurim tehniliselt lubatud mass: …

2.11.5.   Sõiduk on/ei ole (8) ette nähtud koorma vedamiseks

4.7.   Sõiduki maksimaalne valmistajakiirus (km/h) (9): …

6.   VEDRUSTUS

6.6.   Rehvid ja veljed

6.6.1.   Rehvi ja velje kombinatsioon(id) (10)

a)

Rehvide puhul märkida

—

mõõtme tähis(ed);

—

koormusindeks (7);

—

kiiruskategooria sümbol (7);

—

veeretakistustegur, mõõdetud vastavalt standardile ISO 28580;

b)

velgede puhul märkida pöia mõõde (mõõtmed) ja nihk (nihud).

6.6.1.1.   Teljed

6.6.1.1.1.   1. telg: …

6.6.1.1.2.   2. telg: …

jne

6.6.3.   Sõiduki tootja soovitatav rehvirõhk (soovitatavad rehvirõhud) (kPa) …

6.6.4.   Tootja soovitatud lumega haardumise seadme(te) kirjeldus ning rehvi/velje kombinatsioon esi- ja/või tagateljele: …

6.6.5.   Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratta (kui see on olemas) lühikirjeldus: …

6.6.6.   Rehvirõhu seiresüsteemi lühike kirjeldus (kui see on olemas): …

9.   KERE

9.16.   Porikaitsed

9.16.1.   Sõiduki lühikirjeldus seoses ratta porikaitsetega: …

12.   MUU

12.6.   Kiiruspiirikud

12.6.1.   Tootja(d): …

12.6.2.   Tüüp/tüübid: …

12.6.3.   Tüübikinnitusnumber/-numbrid, kui on olemas: …

12.6.4.   Kiirus või kiirusevahemik, millele või mille piires võib kiiruspiirikut reguleerida: … km/h

Selgitavad märkused:

2.   OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis:

—

EÜ tüübikinnituse andmine (11)

—

EÜ tüübikinnituse laiendamine (11)

—

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (11)

—

EÜ tüübikinnituse tühistamine (11)

sõiduki tüübile seoses sellele rehvide paigaldamisega

vastavalt määrusele (EL) nr …/2011.

EÜ tüübikinnitusnumber: …

Laiendamise põhjus: …

I   OSA

0.1.   Mark (tootja kaubanimi) …

0.2.   Tüüp …

0.2.1.   Ärinimi (-nimed) (kui on olemas) …

0.3.   Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (12); …

0.3.1.   Nimetatud märgistuse asukoht …

0.4.   Sõiduki kategooria (13) …

0.5.   Valmistaja nimi ja aadress …

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id) …

0.9.   Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II   OSA

1.   Lisateave: vt lisandit.

2.   Katsete eest vastutav tehniline teenistus: …

3.   Katseprotokolli kuupäev: …

4.   Katseprotokolli number: …

5.   Märkused (kui on): vt lisandit.

6.   Koht …

7.   Kuupäev …

8.   Allkiri …

Lisatud dokumendid

:

teabematerjalid

Katseprotokoll

(1)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(2)  Kategooriad vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas esitatud määratlustele.

(3)  Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(4)  Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

(5)  

(g4)

Tingimus nr 6.5.

(6)  Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline tugikoormus, tuleb selle koormuse ja raskuskiirenduse suhe lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele koormusele.

(7)  Palun märkida siia iga variandi jaoks maksimaalsed ja minimaalsed väärtused.

(8)  Mittevajalik maha tõmmata.

(9)  Kui tootja lubab mootorsõidukitel teatavaid kontrollifunktsioone muuta (nt tarkvara, riistvara, ajakohastamine, valikud, võimaldamine, mittevõimaldamine) kas enne või pärast sõiduki kasutusele võtmist, nii et selle tõttu suureneb maksimaalne kiirus, tuleb märkida maksimaalne kiirus, mille võib saavutada sellise kontrollifunktsioonide muutmisega. Haagiste kohta tuleb märkida sõiduki tootja lubatud maksimumkiirus.

(10)  Tähekombinatsiooniga ZR (paikneb enne velje diameetri koodi) märgistatud rehvide kohta, mis on ette nähtud paigaldamiseks sõidukitele, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 300 km/h, esitatakse samaväärsed andmed.

(11)  Mittevajalik maha tõmmata.

(12)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(13)  Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

1.

Lisateave:

1.1.

Sõidukitüübi ehituse, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalide lühikirjeldus: …

…

1.2.

Rehvi/velje kombinatsioon(id) (k.a rehvi mõõtmed, velje mõõtmed ja nihk): …

1.3.

Minimaalse kiiruskategooria sümbol, mis vastab sõiduki maksimaalsele valmistajakiirusele (iga variandi puhul) (enne velje diameetri koodi asuva tähekombinatsiooniga ZR märgistatud rehvide kohta, mis on ette nähtud paigaldamiseks sõidukitele, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 300 km/h, esitatakse samaväärsed andmed) …

1.4.

Minimaalne koormusindeks, mis vastab iga telje kantavale suurimale tehniliselt lubatud koormusele (iga variandi puhul) (vajaduse korral muudetakse vastavalt II lisa punktile 3.2.2.) …

1.5.

Rehvi/velje kombinatsioon(id) (k.a rehvi mõõtmed, velje mõõtmed ja nihk), mida kasutatakse koos lumega haardumise seadme(te)ga: …

2.

M1-kategooria sõiduk on/ei ole (1) ette nähtud koorma vedamiseks ja tagumiste rehvide kandevõime on ületatud … %.

3.

Sõiduk on/ei ole (1) heaks kiidetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 64 kohaselt seoses ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurehvidega.

3.1.

M1- kategooria sõiduk: jah/ei (1), tüüp 1/2/3/4/5 (1)

3.2.

N1- kategooria: sõiduk jah/ei (1), tüüp 1/2/3/5 (1)

4.

Sõiduk on/ei ole (1) heaks kiidetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 64 kohaselt seoses rehvirõhu seiresüsteemiga.

4.1.

Rehvirõhu seiresüsteemi (kui on olemas) lühikirjeldus: …

5.

Märkused: …

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

Sõidukite nõuded seoses rehvide paigaldamisega

1.   ÜLDNÕUDED

1.1.

Vastavalt punkti 5.4 sätetele peab iga sõidukile paigaldatud rehv, kaasa arvatud iga varurehv, vastama määruse (EÜ) nr 661/2009 ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

2.   REHVI SOBIVUS

2.1.

Kõik sõidukile tavaliselt paigaldatud rehvid, välja arvatud ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varurehv, peavad olema ühesuguse ehitusega.

2.2.

Kõik ühele teljele tavaliselt paigaldatud rehvid peavad olema sama tüüpi.

2.3.

Ruum, kus ratas pöörleb, peab olema nii suur, et maksimaalse lubatud mõõduga rehv ja velg saaksid vabalt liikuda, võttes arvesse tootja kehtestatud ratta maksimaalset ja minimaalset nihku, maksimaalse ja minimaalse vedrustuse ning rooliseadmest tingitud piirangute piires. Selle kontrollimiseks tuleb teha katse kõige laiemate ja kõige kõrgemate rehvidega ja võtta arvesse mõõtude lubatud kõrvalekaldeid vastavalt rehvimõõdu tähistusele, nagu sätestatud asjaomases ÜRO Majanduskomisjoni eeskirjas.

2.4.

Käesoleva lisa punktis 2.3 esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib tehniline teenistus nõustuda teiselaadilise katsetamisega.

3.   KANDEVÕIME

3.1.

Iga sõidukile paigaldatud rehvi, sealhulgas varurehvi (kui see on olemas) maksimaalne kandevõime (nagu sätestatud käesoleva lisa punktis 3.2) peab vastavalt käesoleva lisa punkti 5 sätetele olema:

3.1.1.

juhul kui sõidukile on paigaldatud ühte liiki rehvid üksikasetuses: võrdne vähemalt poolega kõige rohkem koormatud telje tehniliselt lubatud maksimaalsest teljekoormusest, mille on kehtestanud sõiduki tootja;

3.1.2.

juhul kui sõidukile on paigaldatud rohkem kui ühte liiki rehvid üksikasetuses: võrdne vähemalt poolega asjaomase telje tehniliselt lubatud maksimaalsest teljekoormusest, mille on kehtestanud sõiduki tootja;

3.1.3.

juhul kui sõidukile on paigaldatud C1-klassi rehvid topeltasetuses: võrdne vähemalt 0,27-kordse asjaomase telje tehniliselt lubatud maksimaalse teljekoormusega, mille on kehtestanud sõiduki tootja;

3.1.4.

juhul kui sõidukile on paigaldatud C2- või C3-klassi rehvid topeltasetuses: võrdne vähemalt 0,25-kordse (arvestades topeltasetuse koormusindeksit) asjaomase telje tehniliselt lubatud maksimaalse teljekoormusega, mille on kehtestanud sõiduki tootja.

3.2.

Rehvi maksimaalne kandevõime on määratletud järgmiselt:

3.2.1.

C1-klassi rehvide puhul on see maksimaalne kandevõime, millele on osutatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktis 2.31;

3.2.2.

C2- ja C3-klassi rehvide puhul leitakse maksimaalne kandevõime, mille puhul õhkrehv veel vastu peab, kui seda kasutatakse sõiduki maksimaalsel valmistajakiirusel, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punkti 2.29 tabelist „Kandevõime muutumine vastavalt kiirusele”, milles on esitatud kandevõime muutumine sõltuvalt kiirusest koormusindeksi ja nimikiiruskategooria funktsioonina.

3.3.

Vastav teave tuleb esitada selgelt kasutusjuhendis, tagamaks, et sõiduki kasutamisel kasutataks sobiva kandevõimega varurehve.

4.   KIIRUSSUUTLIKKUS

4.1.

Igal tavaliselt sõidukile paigaldatud rehvil peab olema kiiruskategooria sümbol.

4.1.1.

C1-klassi rehvide puhul peab kiiruskategooria sümbol olema vastavuses sõiduki maksimaalse valmistajakiirusega ning kiirusekategooriate V, W ja Y puhul maksimaalse kandevõimega, mida on kirjeldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 30.

4.1.2.

C2- ja C3-klassi rehvide puhul peab kiiruskategooria sümbol olema vastavuses sõiduki maksimaalse valmistajakiirusega ning vastama kandevõime ja kiiruse kombinatsioonile, mis on võetud käesoleva lisa punktis 3.2.2 kirjeldatud tabelist „Kandevõime muutumine vastavalt kiirusele”.

4.2.

Punktides 4.1.1 ja 4.1.2 sätestatud nõudeid kohaldatakse järgmistel juhtudel:

4.2.1.

ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurataste korral, mille puhul kohaldatakse käesoleva lisa punkti 6;

4.2.2.

tavaliselt tavarehvidega ja ajutiselt talverehvidega (nt tähistatud kolmetipulise mäe ja lumehelbega sümboliga) varustatud sõidukite korral peab talverehvi kiiruskategooria sümbol vastama kas maksimaalsest valmistajakiirusest suuremale kiirusele või kiirusele vähemalt 160 km/h (või mõlemale). Kui aga sõiduki maksimaalne valmistajakiirus on suurem kui kiirus, mis vastab sõidukile paigaldatud talverehvide madalaima kiiruskategooria sümbolile, peab sõidukis olema juhile kergesti nähtaval kohal hoiatussilt, mis näitab sõidukile paigaldatavate talverehvide kõige väiksemat maksimaalset lubatud kiirust. Muud talverehvid (millel ei ole kolmetipulise mäe ja lumehelbe tähist, kuid millel on märgis M + S) peavad vastama käesoleva lisa punktide 4.1.1. ja 4.1.2. nõuetele;

4.2.3.

juhul kui sõidukile on paigaldatud eriotstarbelised POR-märgisega rehvid. Kui sõiduki maksimaalne valmistajakiirus on suurem kui kiirus, mis vastab sõidukile paigaldatud eriotstarbeliste rehvide madalaima kiiruskategooria sümbolile, peab sõidukis olema juhile kergesti nähtaval kohal hoiatussilt, mis näitab sõidukile paigaldatava eriotstarbeliste rehvide kõige väiksemat maksimaalset lubatud kiirust;

4.2.4.

M2-, M3-, N2 ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui neile on paigaldatud sõidukisisene kiiruse piiramise seade, mis vastab ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 89 (1) nõuetele, peab rehvide kiiruskategooria sümbol vastama seadistatud piirkiirusele. Kui sõiduki valmistaja on ette näinud, et sõiduki maksimaalne valmistajakiirus on suurem kui kiirus, mis vastab sõidukile paigaldatud rehvide madalaima kiiruskategooria sümbolile, peab sõidukis olema juhile kergesti nähtaval kohal hoiatussilt, mis näitab sõidukile paigaldatavate rehvide kõige väiksemat maksimaalset lubatud kiirust;

4.2.5.

M1- või N1-kategooria sõidukite puhul, mis on varustatud kiiruse piiramise funktsiooni täitva sõidukisisese süsteemiga, peab rehvide kiiruskategooria sümbol vastama selle seadmega seadistatud piirkiirusele. Kui sõiduki valmistaja on ette näinud, et maksimaalne valmistajakiirus on suurem kui kiirus, mis vastab sõidukile paigaldatud rehvide madalaima kiiruskategooria sümbolile, peab sõidukis olema juhile kergesti nähtaval kohal hoiatussilt, mis näitab sõidukile paigaldatud rehvide maksimaalset lubatud kiirust;

4.3.

Vastav teave tuleb esitada selgelt kasutusjuhendis, tagamaks, et vajaduse korral kasutataks nõuetekohase kiirussuutlikkusega varurehve.

5.   ERIJUHUD

5.1.

O1- ja O2-kategooria haagiste korral, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 100 km/h ja millele on paigaldatud C1-klassi rehvid üksikasetuses, peab iga rehvi maksimaalne kandevõime olema vähemalt 0,45-kordne enimkoormatud telje tehniliselt lubatud maksimaalne teljekoormus. Topeltasetuses rehvide puhul peab kordaja olema vähemalt 0,24. Sellisel juhul peab haagise eesmise haakeseadise lähedusse olema püsivalt paigaldatud hoiatussilt, mis näitab maksimaalset valmistajakiirust.

5.2.

M1 ja N1-kategooria sõidukite puhul, mis on ette nähtud haagise vedamiseks, tohib haagise haakeseadisele mõjuv koormus põhjustada rehvi maksimaalse kandevõime ületamist C1-klassi rehvide puhul, kuid mitte rohkem kui 15 %. Sellisel juhul peab kasutusjuhendis olema selge teave haagise vedamiseks lubatud maksimaalse kiiruse kohta, mis ei tohi ületada 100 km/h, ning tagumiste rehvide rõhu kohta, mis peab ületama tavakasutuseks (st ilma haagiseta) ettenähtud rehvirõhku vähemalt 20 kPa (0,2 bar).

5.3.

Teatavate allpool loetletud erisõidukite puhul, millele on paigaldatud C2- või C3-klassi rehvid, ei kasutata käesoleva lisa punktis 3.2.2 esitatud tabelit „Kandevõime muutumine vastavalt kiirusele”. Neil juhtudel saadakse tehniliselt lubatud maksimaalsele teljekoormusele (vt punktid 3.1.2 ja 3.1.4) vastav rehvi maksimaalne kandevõime koormusindeksile vastava koormuse korrutamisel vastava kordajaga, mis sõltub sõiduki tüübist ja selle kasutusest, mitte sõiduki maksimaalsest valmistajakiirusest ning käesoleva lisa punktide 4.1.1 ja 4.1.2 nõuded ei kehti.

Vastavad kordajad on järgmised.

5.3.1.

1,15 I- ja A-klassi (M2- ja M3-kategooria) sõiduki sõidukite korral, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 107 (2) punktis 2.1.1.1 (I-klass) ja punktis 2.1.2.1 (A-klass).

5.3.2.

1,10 N-kategooria sõidukite korral, mis on ette nähtud kasutamiseks lühikestel vahemaadel linnades ja asulates, näiteks tänavapühkimiseks või prügikoristuseks, kui maksimaalne valmistajakiirus ei ületa 60 km/h.

5.4.

Erandjuhtudel, kui sõidukid on ette nähtud kasutamiseks tingimustes, mis ei sobi C1-, C2- või C3-klassi rehvide omadustega, ning on vaja paigaldada teistsuguste omadustega rehvid, ei kohaldata käesoleva lisa punktis 1.1 nimetatud nõudeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.4.1.

rehvid vastavad kas ÜRO majanduskomisjoni eeskirja nr 75 (3) või nr 106 (4) nõuetele ja

5.4.2.

tüübikinnitusasutus on seisukohal, et paigaldatud rehvid vastavad sõiduki töötingimustele. Katsearuandes ja tüübikinnitustunnistuses märkuste lahtris tuleb kirjeldada erandi olemust ja esitada selle vastuvõetavuse põhjendus.

6.   VARUVELJED JA VARUREHVID

6.1.

Juhul kui sõiduk on varustatud varurattaga, peab see olema:

6.1.1.

tavaline varuratas, mis on sama mõõtu, kui sõidukile paigaldatud rehvid;

6.1.2.

vastavale sõidukile sobiv ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratas, kuid muude kui M1- ja N1- kategooria sõidukite puhul ei tohi kasutada ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratast.

6.1.2.1.

Kui ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratta puhul on vaja rakendada erilisi ettevaatusabinõusid (näiteks ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratast saab paigaldada ainult esiteljele ja seetõttu tuleb esialgu esitelje tavaratas paigaldada tagumisele teljele, et tagumise telje tavaratast parandada), tuleb see selgesti esitada kasutusjuhendis ning tuleb kontrollida vastavust käesoleva lisa punkti 2.3 asjaomastele nõuetele.

6.2.

Sõidukil, mis on varustatud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varurattaga või ajutiselt tühjalt kasutatava rehviga, peab olema kehtiv tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 64 nõuetele sõidukitele ajutiseks kasutamiseks ettenähtud varuratta või ajutiselt tühjalt kasutatava rehvi kohta.

(1)  ELT L 158, 19.5.2007, lk 1.

(2)  ELT L 255, 29.9.2010, lk 1.

(3)  Avaldamata. Avaldatakse 2011. aasta mais.

(4)  ELT L 257, 30.9.2010, lk 231.

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 459/2011,

12. mai 2011,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 631/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega) I lisa rakendamiseks) lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ja 2005/66/EÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 631/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ja 2005/66/EÜ, (2) I lisa rakendamiseks) on sätestatud määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa üksikasjalikud rakenduseeskirjad; määrus (EÜ) nr 78/2009 kujutab endast eraldi õigustloovat akti, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (3) ettenähtud tüübikinnitusmenetlust.

(2)

Määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuete rakendamiseks vajalikud tehnilised sätted peaksid põhinema komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsusega nr 2004/90/EÜ (tehniliste sätete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/102/EÜ artikli 3 rakendamiseks jalakäijate ja muude vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ) (4) ettenähtud spetsifikatsioonidel.

(3)

Sõidukitootjate ja tehniliste teenistuste poolt määruse (EÜ) nr 631/2009 kohaselt läbiviidud esialgsete hindamiste käigus saadud kogemuste põhjal on kindlaks tehtud neli eri valdkonda, kus erinõudeid tuleks täiendavalt selgitada. Sätetes, mida tuleks muuta, käsitletakse üldnõudeid, mis põhinevad olemasolevatel Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiivis 2003/102/EÜ (5) sätestatud esimese etapi nõuetel. Üldnõuete puhul tuleb kohandada teatavaid olulisi hindamispiire, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ja joondada määruses (EÜ) nr 78/2009 esitatud esimese etapi nõuded direktiivis 2003/102/EÜ esimese etapi kohta sätestatud nõuetega.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 631/2009 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 35, 4.2.2009, lk 1.

(2)  ELT L 195, 25.7.2009, lk 1.

(3)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(4)  ELT L 31, 4.2.2004, lk 21.

(5)  ELT L 321, 6.12.2003, lk 15.

LISA

Määruse (EÜ) nr 631/2009 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II osa muudetakse järgmiselt:

a)

II peatükki muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 3.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sõidukite puhul, mille kaitseraua alumine kõrgus on 425–500 mm, võib tootja otsustada kohaldada kas kõnealust katset või III peatükis sätestatud katset.”;

ii)

punktis 3.3 lisatakse pärast esimest lõiku järgmine lõik:

„Kui sõidukit katsetatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punkti 2 alapunkti 1 alapunktidega a ja b, võib tootja taotleda erandeid eemaldatava veokonksu eranditsooni osas, mille maksimaalne laius on 132 mm.”;

iii)

punktis 4.6 lisatakse pärast esimest lõiku järgmine lõik:

„Kui sõidukit katsetatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 78/2009 I lisa punkti 2 alapunkti 1 alapunktiga a, võib löökkatsekeha põhi esimese kokkupuute ajal kaitserauaga asuda ka maapinna võrdlustasandil, lubatud kõrvalekaldega a ± 10 mm.”;

b)

V peatükki muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 3.2 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Kõik lapse / väikese täiskasvanu peamudeli valitud katsepunktid asuvad vähemalt 165 mm kapoti esiserva võrdlusjoonest tagapool või 1 000 millimeetri pikkusest ümbritsevast kaugusest tagapool, sõltuvalt sellest, kumb on lähemal valitud katsepunktile, v.a juhul, kui mis tahes punkt rööbiti 165 mm sees oleval kapoti esiserva katsealal võiks jalamudeli reieosa ja kapoti esiserva katse valimisel nõuda rohkem kui 200 J kineetilist kokkupõrkeenergiat.”;

ii)

punktis 3.2.3 lisatakse lõigu lõppu järgmine lause:

„Kokkupõrkeala määratakse kindlaks kapotipealse ja peamudeli esimese kokkupuute punktiga.”;

c)

VI peatükis asendatakse punkti 3.2 teine lõik järgmisega:

„Täiskasvanu peamudeli löökkatsekeha ja tuuleklaasi kokkupõrke jaoks valitud katsepunktid asuvad üksteisest vähemalt 165 mm kaugusel, kogu tuuleklaasi piiridest (sealhulgas läbipaistev ja läbipaistmatu klaaspinna materjal, olenemata vaatevälja tsoonidest) vähemalt 82,5 mm seespool ning tuuleklaasi tagumisest võrdlusjoonest vähemalt 82,5 mm eespool või 2 100 millimeetri pikkusest ümbritsevast kaugusest eespool, sõltuvalt sellest, kumb on lähemal valitud katsepunktile, ning tagatakse, et peavorm ei puutu kokku mis tahes välise keredetailiga (st kapoti tagumine serv, puhasti hoovad), enne kui toimub esialgne kokkupõrge tuuleklaasiga (vt joonis 8).”;

d)

VII peatüki punktis 3.3.2 lisatakse lõigu lõppu järgmine lause:

„Kokkupõrkeala määratakse kindlaks kapotipealse ja peamudeli esimese kokkupuute punktiga.”

2)

V osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 3.7 asendatakse järgmisega:

3.7.   Löökkatsekeha esimene loomulik sagedus on üle 5 000 Hz ning soovitatakse kasutada sumbuvat kiirendusmõõturit, mille sumbuvussuhe on ligikaudu 0,7.”;

b)

punkt 4.7 asendatakse järgmisega:

4.7.   Löökkatsekeha esimene loomulik sagedus on üle 5 000 Hz ning soovitatakse kasutada sumbuvat kiirendusmõõturit, mille sumbuvussuhe on ligikaudu 0,7.”

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 460/2011,

12. mai 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa seoses kloorantraniliprooli (DPX E-2Y45) jääkide piirnormiga porgandites või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) ning eriti selle artikli 18 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kloorantraniliprooli (DPX E-2Y45) jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas.

(2)

Vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (2) artikli 8 lõikele 4 teatas Prantsusmaa 23. augustil 2010 komisjonile ajutise loa andmisest kloorantraniliprooli (DPX E-2Y45) sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks porgandite puhul võitluseks porgandikärbse vastu, kuna tegemist on ettenägematu ohuga, mida ei saa ära hoida muude vahenditega. Seega teatas Prantsusmaa teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõikega 4, et ta on lubanud viia oma riigi territooriumil turule porgandeid, mis sisaldavad kohaldatavast piirnormist suuremat pestitsiidide jääki. Samuti esitas Prantsusmaa nõuetekohase riskianalüüsi, milles jõuti järeldusele, et sellised porgandid ei kujuta endast vastuvõetamatut ohtu, eelkõige et kavandatav jääkide piirnormi suurendamine ei ohusta tarbijat.

(3)

Toiduohutusamet hindas Prantsusmaa esitatud riskianalüüsi, uurides eelkõige ohtu tarbijatele ja vajaduse korral loomadele. Toiduohutusamet esitas kavandatud jääkide piirnormi kohta põhjendatud arvamuse (3). Arvamuses leidis toiduohutusamet, et kavandatud jääkide piirnorm on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetav vastavalt tarbija kokkupuute hinnangule Euroopa 27 spetsiifilise tarbijarühma kohta.

(4)

Toiduohutusameti põhjendatud arvamuse põhjal ja asjakohaseid tegureid arvesse võttes on kavandatud jääkide piirnorm kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõikega 4.

(5)

Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3)  Euroopa Toiduohutusameti teaduslikud aruanded on kättesaadavad aadressil: http://www.efsa.europa.eu:

Reasoned opinion of EFSA: Modification of the existing MRL for chloranthraniliprole in carrots. EFSA Journal 2010; 8(10): 1859. Avaldatud: 11. oktoober 2010. Vastu võetud: 8. oktoober 2010.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas asendatakse kloorantraniliprooli (DPX E-2Y45) käsitlev tulp järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Kood-number

Rühmad ja üksiktoodete näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Kloorantraniliprool

(DPX E-2Y45)

(1)

(2)

(3)

0100000

1.

 VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD PUUVILJAD; PÄHKLID

 

0110000

i)

 Tsitrusviljad

0,01 (2)

0110010

Greipfruudid (Shaddock’id, pomelid, sweetie’d, tangelod (v.a minneolad), uglid ja muud hübriidid)

 

0110020

Apelsinid (Bergamotid, pomerantsid, chinotto’d ja muud hübriidid)

 

0110030

Sidrunid (Sukaadisidrunid, sidrunid)

 

0110040

Laimid

 

0110050

Mandariinid (Klementiinid, tangeriinid, minneolad ja muud hübriidid)

 

0110990

Muud

 

0120000

ii)

 Pähklid (koortega või ilma)

0,05

0120010

Mandlid

 

0120020

Brasiilia pähklid

 

0120030

Kažupähklid

 

0120040

Kastanid

 

0120050

Kookospähklid

 

0120060

Sarapuupähklid (Filbertpähklid)

 

0120070

Makadaamiapähklid

 

0120080

Pekanipähklid

 

0120090

Piiniapähklid

 

0120100

Pistaatsiapähklid

 

0120110

Kreeka pähklid

 

0120990

Muud

 

0130000

iii)

 Õunviljad

0,5

0130010

Õunad (Paradiisiõunad)

 

0130020

Pirnid (Liiv-pirnid)

 

0130030

Küdooniad

 

0130040

Astelpihlakad

 

0130050

Nisperod

 

0130990

Muud

 

0140000

iv)

 Luuviljad

1

0140010

Aprikoosid

 

0140020

Kirsid (Maguskirsid, hapukirsid)

 

0140030

Virsikud (Nektariinid ja sarnased hübriidid)

 

0140040

Ploomid (Kreegid, renkloodid, mirabellid, laukaploomid)

 

0140990

Muud

 

0150000

v)

 Marjad ja väikesed puuviljad

 

0151000

a)

 Laua- ja veiniviinamarjad

1

0151010

Lauaviinamarjad

 

0151020

Veiniviinamarjad

 

0152000

b)

 Maasikad

0,01 (2)

0153000

c)

 Koguviljad

0,01 (2)

0153010

Pamplid

 

0153020

Põldmurakad (Muraka ja vaarika ristandid, rabamurakad)

 

0153030

Vaarikad (Punakarvased vaarikad, mesimurakad (Rubus arcticus), hübriidvaarikad (Rubus arcticus x idaeus))

 

0153990

Muud

 

0154000

d)

 Muud väikesed puuviljad ja marjad

0,01 (2)

0154010

Kännasmustikad (Harilikud mustikad)

 

0154020

Jõhvikad (Pohlad (väikselehelised mustikad))

 

0154030

Sõstrad (punased, mustad ja valged)

 

0154040

Karusmarjad (Sealhulgas ristandid teiste sõstra perekonna liikidega)

 

0154050

Kibuvitsamarjad

 

0154060

Mooruspuumarjad (Maasikapuu viljad)

 

0154070

Õun-viirpuu marjad (Teravahambulise aktiniidia viljad (Actinidia arguta))

 

0154080

Musta leedri marjad (Musta aroonia, pihlaka, türnpuu, viirpuu, toompihlaka ja muude puude marjad)

 

0154990

Muud

 

0160000

vi)

 Muud viljad

0,01 (2)

0161000

a)

 Söödava koorega

 

0161010

Datlid

 

0161020

Viigimarjad

 

0161030

Lauaoliivid

 

0161040

Kinkanid (Jaapani kinkanid , harilikud kinkanid, limkvaadid (Citrus aurantifolia x Fortunella spp.))

 

0161050

Tähtviljad (Bilimbid)

 

0161060

Kakiploomid (idadiospüürid)

 

0161070

Nelgipuu viljad (Jaava õunad, pomerakid, jambu-nelgipuu viljad, brasiilia kirsid (Eugenia uniflora) surinami kirsid (E. uniflora))

 

0161990

Muud

 

0162000

b)

 Mittesöödava koorega, väikesed

 

0162010

Kiivid

 

0162020

Hiina litšipuu viljad (pulasanid, rambutanid, mangostanid)

 

0162030

Purpur-kannatuslille viljad

 

0162040

Suureviljalise viigikaktuse viljad

 

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

 

0162060

Ameerika kakiploom (diospüür) (Diospyros digyna viljad, Casimiroa edulis’e viljad, rohelise marmelaadipuu viljad, Pouteria campechiana viljad, magusa marmelaadipuu viljad)

 

0162990

Muud

 

0163000

c)

 Mittesöödava koorega, suured

 

0163010

Avokaadod

 

0163020

Banaanid (Kääbusbanaanid, jahubanaanid, bananiitod)

 

0163030

Mangod

 

0163040

Papaiad

 

0163050

Granaatõunad

 

0163060

Suhkruannoonad (Võrkannoonad, kaneelannoonad, Annona diversifolia viljad ja muud keskmise suurusega annoonad)

 

0163070

Guajaavid (Draakoniviljad (pitaiad) (Hylocereus undatus))

 

0163080

Ananassid

 

0163090

Hõlmise leivapuu viljad (Erilehise leivapuu viljad (jakad))

 

0163100

Durianid

 

0163110

Ogaannoonad

 

0163990

Muud

 

0200000

2.

 VÄRSKED VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILJAD

 

0210000

i)

 Juur ja mugulköögiviljad

 

0211000

a)

 Kartulid

0,02

0212000

b)

 Troopilised juur- ja mugulköögiviljad

0,02

0212010

Kassaavad (Tarod (jaapani tarod), malanga kollavõhud)

 

0212020

Bataadid

 

0212030

Jamss (Ameerika muguload, mehhiko jamss)

 

0212040

Maranta

 

0212990

Muud

 

0213000

c)

 Muud juur- ja mugulköögiviljad, v.a suhkrupeet

 

0213010

Söögipeet

0,02

0213020

Porgand

0,08 (+)

0213030

Juurseller

0,02

0213040

Mädarõigas (Kikkaputke, leeskputke, emajuure juur)

0,02

0213050

Maapirn

0,02

0213060

Pastinaak

0,02

0213070

Juurpetersell

0,02

0213080

Redis (Mustrõigas, jaapani redis, väike redis ja muud sarnased sordid, söödav lõikhein (Cyperus esculentus))

0,02

0213090

Aed-piimjuur (Scorzonera hispanica)

0,02

0213100

Kaalikas

0,02

0213110

Naeris

0,02

0213990

Muud

0,02

0220000

ii)

 Sibulköögiviljad

0,01 (2)

0220010

Küüslauk

 

0220020

Harilik sibul (Pärlsibul)

 

0220030

Pesasibul

 

0220040

Talisibul (Talisibul ja muud sarnased sordid)

 

0220990

Muud

 

0230000

iii)

 Viliköögivili

 

0231000

a)

 Maavitsalised

 

0231010

Tomatid (Kirsstomat, tamarillo, füüsal, hiina taralõng, harilik taralõng (Lycium barbarum ja L. Chinense))

0,6

0231020

Paprikad (Vürtspaprikad)

1

0231030

Baklažaanid (Melon-maavitsa viljad)

0,6

0231040

Söödav muskushibisk

0,6

0231990

Muud

0,6

0232000

b)

 Kõrvitsalised - söödava koorega

0,3

0232010

Kurgid

 

0232020

Kornišonid

 

0232030

Kabatšokid (Taldrikkõrvits, suvikõrvits)

 

0232990

Muud

 

0233000

c)

 Kõrvitsalised - mittesöödava koorega

0,3

0233010

Melonid (Ogamelon)

 

0233020

Suureviljalised kõrvitsad (Kõrvitsad)

 

0233030

Arbuusid

 

0233990

Muud

 

0234000

d)

 Suhkrumais

0,2

0239000

e)

 Muud viliköögiviljad

0,2

0240000

iv)

 Kapsasköögiviljad

 

0241000

a)

 Õisikkapsad

 

0241010

Spargelkapsas (Asparkapsas, hiina lehtnaeris)

1

0241020

Lillkapsas

0,01 (2)

0241990

Muud

0,01 (2)

0242000

b)

 Peakapsad

 

0242010

Rooskapsas

0,01 (2)

0242020

Peakapsas (Koonuskapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas, valge peakapsas)

2

0242990

Muud

0,01 (2)

0243000

c)

 Lehtkapsad

20

0243010

Hiina kapsas (India sinep (india kapsasrohi), pekingi lehtnaeris (paksoi), „hiina kapsas”, palmkapsas)

 

0243020

Lehtkapsas (Kähar lehtkapsas, portugali kapsas, portugali lehtkapsas, söödakapsas)

 

0243990

Muud

 

0244000

d)

 Nuikapsad

0,01 (2)

0250000

v)

 Lehtköögivili ja värsked maitsetaimed

20

0251000

a)

 Aedsalat ja muud salatitaimed, sh ristõieliste sugukonnast

 

0251010

Põldkännak (Valerianella eriocarpa)

 

0251020

Aedsalat (Peasalat, punaseleheline salat („Lollo rosso” salat), jääsalat, rooma salat)

 

0251030

Eskariool (sile endiiviasigur) (Juursigur, punasigur, salatsigur, kähar lehtsigur)

 

0251040

Salatkress

 

0251050

Ameerika kollakas

 

0251060

Põld-võõrkapsas, ruccola-salat (Liivsinep)

 

0251070

Sarepta kapsasrohi

 

0251080

Brassica spp. lehed ja võrsed (Jaapani petersell, herne ja redise võrsed ja muude kapsasrohu perekonna liikide noored pealsed (kuni 8 pärislehe moodustumiseni))

 

0251990

Muud

 

0252000

b)

 Spinat ja muu samalaadne (lehed)

 

0252010

Aedspinat (Spinat-ruutlehik, rebashein)

 

0252020

Portulak (Talveportulak, aedportulak, harilik portulak, hapuoblikas, rand-ogamalts (Salsola soda))

 

0252030

Lehtpeet (mangold) (Söögipeedi lehed)

 

0252990

Muud

 

0253000

c)

 Viinamarja lehed

 

0254000

d)

 Ürtallikkress

 

0255000

e)

 Harilik sigur

 

0256000

f)

 Maitsetaimed

 

0256010

Aed-harakputk

 

0256020

Murulauk

 

0256030

Lehtseller (Apteegitilli, koriandri, tilli, köömne, leeskputke, kikkaputke, mesiputke ning muud sarikaliste sugukonna taimede lehed)

 

0256040

Petersell

 

0256050

Salvei (Mägi-piparrohi, aed-piparrohi)

 

0256060

Rosmariin

 

0256070

Liivatee (Vorstirohi, pune)

 

0256080

Basiilik (Meliss, münt, piparmünt)

 

0256090

Loorberilehed

 

0256100

Estragonpuju (Iisop)

 

0256990

Muud (Söödavad lilled)

 

0260000

vi)

 Kaunköögiviljad (värsked)

0,01 (2)

0260010

Oad (kaunadega) (Rohelised oad (värsked oad), õisoad, aedoad, spargeload)

 

0260020

Oad (kaunadeta) (Põldoad, prantsuse oad, mõõkoad, liimaoad, silmoad)

 

0260030

Herned (kaunadega) (Suhkruhernes (lesthernes))

 

0260040

Herned (kaunadeta) (Aedherned, rohelised herned, kikerherned)

 

0260050

Läätsed

 

0260990

Muud

 

0270000

vii)

 Varsköögiviljad (värsked)

 

0270010

Spargel

0,01 (2)

0270020

Hispaania artišokk

0,01 (2)

0270030

Seller

10

0270040

Apteegitill

0,01 (2)

0270050

Kera-artišokk

0,01 (2)

0270060

Porrulauk

0,01 (2)

0270070

Rabarber

0,01 (2)

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (2)

0270090

Palmipungad

0,01 (2)

0270990

Muud

0,01 (2)

0280000

viii)

 Seened

0,01 (2)

0280010

Kultuurseened (Šampinjonid, austerservikud, shitake-seened (Lentinula edodes))

 

0280020

Metsaseened (Kukeseened, trühvlid, mürklid, puravikud)

 

0280990

Muud

 

0290000

ix)

 Merevetikad

0,01 (2)

0300000

3.

 KAUNVILJAD, KUIVATATU)

0,01 (2)

0300010

Oad (Põldoad, valged oad, prantsuse oad, mõõkoad, liimaoad, silmoad)

 

0300020

Läätsed

 

0300030

Herned (Kikerherned, põldherned, põld-seaherned)

 

0300040

Lupiinid

 

0300990

Muud

 

0400000

4.

 ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD

 

0401000

i)

 Õliseemned

 

0401010

Linaseemned

0,01 (2)

0401020

Maapähklid

0,01 (2)

0401030

Mooniseemned

0,01 (2)

0401040

Seesamiseemned

0,01 (2)

0401050

Päevalilleseemned

0,01 (2)

0401060

Rapsiseemned (Naerisheinaseemned, naeriseemned)

0,01 (2)

0401070

Sojaoad

0,01 (2)

0401080

Sinepiseemned

0,01 (2)

0401090

Puuvillaseemned

0,3

0401100

Kõrvitsaseemned (Muude kõrvitsaliste seemned)

0,01 (2)

0401110

Värvisafloor

0,01 (2)

0401120

Kurgirohi

0,01 (2)

0401130

Põldtuder

0,01 (2)

0401140

Kanepiseemned

0,01 (2)

0401150

Riitsinuse seemned

0,01 (2)

0401990

Muud

0,01 (2)

0402000

ii)

 Õliviljad

0,01 (2)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

 

0402020

Õlipalmi pähklid (palmituum)

 

0402030

Õlipalmi viljad

 

0402040

Kapokipuu viljad

 

0402990

Muud

 

0500000

5.

 TERAVILI

0,02

0500010

Oder

 

0500020

Tatar (Rebashein, tšiili hanemalts)

 

0500030

Mais

 

0500040

Hirss (Itaalia kukeleib, abessiinia lembehein)

 

0500050

Kaer

 

0500060

Riis

 

0500070

Rukis

 

0500080

Suhkrusorgo

 

0500090

Nisu (Speltanisu, tritikale (nisu ja rukki ristand))

 

0500990

Muud

 

0600000

6.

 TEE, KOHV, TAIMETEED JA KAKAO

0,02 (2)

0610000

i)

 Tee (Camellia sinensis’e kuivatatud lehed ja varred, fermenditud või mitte)

 

0620000

ii)

 Kohvioad

 

0630000

iii)

 Taimeteed (kuivatatud)

 

0631000

a)

 Õied

 

0631010

Kummeliõied

 

0631020

Hapu hibiskuse õied

 

0631030

Roosi õielehed

 

0631040

Jasmiiniõied (Musta leedripuu õisikud (Sambucus nigra))

 

0631050

Pärnaõied

 

0631990

Muud

 

0632000

b)

 Lehed

 

0632010

Maasikalehed

 

0632020

Punapõõsa lehed (Hõlmikpuu lehed)

 

0632030

Mate

 

0632990

Muud

 

0633000

c)

 Juured

 

0633010

Palderjanijuured

 

0633020

Ženženni juured

 

0633990

Muud

 

0639000

d)

 Muud taimeteed

 

0640000

iv)

 Kakao (fermenditud oad)

 

0650000

v)

 Jaanikaunad (jaanileivad)

 

0700000

7.

 HUMAL (kuivatatud), sealhulgas humalakäbi graanulid ja kontsentreerimata pulber

0,02 (2)

0800000

8.

 MAITSEAINED

0,02 (2)

0810000

i)

 Seemned

 

0810010

Aniis

 

0810020

Mustköömen

 

0810030

Selleriseemned (Hariliku leeskputke seemned)

 

0810040

Koriandriseemned

 

0810050

Vürtsiköömen

 

0810060

Tilliseemned

 

0810070

Ristiköömen

 

0810080

Põld-lambaläätsed

 

0810090

Muskaatpähkel

 

0810990

Muud

 

0820000

ii)

 Puuviljad ja marjad

 

0820010

Piment

 

0820020

Aniispipar (jaapani pipar)

 

0820030

Köömen

 

0820040

Kardemon

 

0820050

Kadakamarjad

 

0820060

Must ja valge pipar (Pikk pipar, roosa pipar)

 

0820070

Vanillikuprad

 

0820080

Tamarindipuu viljad

 

0820990

Muud

 

0830000

iii)

 Puukoor

 

0830010

Kaneel (Hiina kaneelipuu koor)

 

0830990

Muud

 

0840000

iv)

 Juured või risoomid

 

0840010

Lagritsa-magusjuur

 

0840020

Ingver

 

0840030

Kollajuur (kurkum)

 

0840040

Mädarõigas

 

0840990

Muud

 

0850000

v)

 Pungad

 

0850010

Nelk

 

0850020

Kappar

 

0850990

Muud

 

0860000

vi)

 Õie emakasuue

 

0860010

Safran

 

0860990

Muud

 

0870000

vii)

 Seemnerüü

 

0870010

Muskaatõis

 

0870990

Muud

 

0900000

9.

 SUHKRUTAIMED

 

0900010

Suhkrupeet (juur)

0,02

0900020

Suhkruroog

0,01 (2)

0900030

Sigurijuured

0,02

0900990

Muud

0,01 (2)

1000000

10.

 LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

0,01 (2)

1010000

i)

 Liha, lihatooted, rups, veri, loomarasvad – värsked, jahutatud või külmutatud, soolatud, märgsoolatud, kuubikuteks lõigatud või suitsutatud, või pulbriks töödeldud – muud kõnealustel toodetel põhinevad töödeldud tooted, sh vorstid ja toiduained

 

1011000

a)

 Sead

 

1011010

Liha

 

1011020

Lihata pekk

 

1011030

Maks

 

1011040

Neer

 

1011050

Söödav rups

 

1011990

Muud

 

1012000

b)

 Veised

 

1012010

Liha

 

1012020

Rasv

 

1012030

Maks

 

1012040

Neer

 

1012050

Söödav rups

 

1012990

Muud

 

1013000

c)

 Lambad

 

1013010

Liha

 

1013020

Rasv

 

1013030

Maks

 

1013040

Neer

 

1013050

Söödav rups

 

1013990

Muud

 

1014000

d)

 Kitsed

 

1014010

Liha

 

1014020

Rasv

 

1014030

Maks

 

1014040

Neer

 

1014050

Söödav rups

 

1014990

Muud

 

1015000

e)

 Hobused, eeslid, muulad või hobueeslid

 

1015010

Liha

 

1015020

Rasv

 

1015030

Maks

 

1015040

Neer

 

1015050

Söödav rups

 

1015990

Muud

 

1016000

f)

 Kodulinnud – kanad, haned, pardid, kalkunid ja pärlkanad, jaanalinnud, tuvid

 

1016010

Liha

 

1016020

Rasv

 

1016030

Maks

 

1016040

Neer

 

1016050

Söödav rups

 

1016990

Muud

 

1017000

g)

 Muud põllumajandusloomad (Küülikud, kängurud)

 

1017010

Liha

 

1017020

Rasv

 

1017030

Maks

 

1017040

Neer

 

1017050

Söödav rups

 

1017990

Muud

 

1020000

ii)

 Piim ja koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, või ja muud piimarasvad, juust ja kohupiim

 

1020010

Veised

 

1020020

Lambad

 

1020030

Kitsed

 

1020040

Hobused

 

1020990

Muud

 

1030000

iii)

 Linnumunad, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud kooreta linnumunad ja rebud, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

 

1030010

Kanad

 

1030020

Pardid

 

1030030

Haned

 

1030040

Vutid

 

1030990

Muud

 

1040000

iv)

 Mesi (Mesilaspiim, õietolm)

 

1050000

v)

 Kahepaiksed ja roomajad (Konnakoivad, krokodillid)

 

1060000

vi)

 Teod

 

1070000

vii)

 Muud maismaaloomadelt pärit tooted

 

Kloorantraniliprool (DPX E-2Y45)

(+) 0213020

Porgand

Kuni 31. detsembrini 2012 kohaldatav jääkide piirnorm, pärast seda kuupäeva on jääkide piirnorm 0,02, kui seda ei ole määrusega muudetud.”

(1)  Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.

(2)  Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/41

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 461/2011,

12. mai 2011,

millega muudetakse määrust (EL) nr 397/2010, millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2010/2011. turustusaasta lõpuni

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 61 esimese lõigu punkti d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktile d võib turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, mis ületab kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud kvooti, eksportida üksnes kindlaksmääratava koguselise piirangu ulatuses.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) on sätestatud kvoodivälise eksportimise üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige sellised, milles käsitletakse ekspordilitsentse. Turustusaasta kohta kindlaksmääratava koguselise piirangu puhul tuleks siiski arvestada eksporditurgude võimalusi.

(3)

Komisjoni 7. mai 2010. aasta määruses (EL) nr 397/2010 (millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2010/2011. turustusaasta lõpuni) (3) on kindlaks määratud kvoodivälise suhkru eksportimise koguseline piirang 650 000 tonni. See kogus kasutati kiiresti ära. Praegused kõrged suhkruhinnad ajendavad kasvatajaid 2011. aastal täiendavatele maa-aladele suhkrupeeti külvama. Kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2010/2011. turustusaastaks seatud ekspordikoguse ülemmäära ei ole täielikult ära kasutatud, on asjakohane suurendada eksportimise koguselist piirangut 700 000 tonni võrra, et saaks kasutada toote kõiki turustusvõimalusi. See meede pakub ELi suhkrusektorile täiendavaid ärivõimalusi, sealhulgas peedikasvatajatele tulevikuväljavaateid võrreldes praeguste külvipindadega, ning peaks edaspidi turgu stabiliseerima.

(4)

Et võimaldada majandustegevuses osalejatel oma tegevust korraldada, tuleks võimaldada ekspordilitsentside taotlemist juuli esimesest nädalast alates. On asjakohane sätestada nende litsentside kehtivusaeg kõnealuseks meetmeks ajavahemikuks alates 1. septembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2011, nii et see hõlmaks vaid uuest, septembris koristatud saagist toodetud suhkrut.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 397/2010 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 397/2010 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   2010/2011. turustusaastal (ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011) on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktis d osutatud, CN-koodi 1701 99 alla kuuluva kvoodivälise valge suhkru ilma toetuseta eksportimise koguseline piirang 1 350 000 tonni.”;

2)

lisatakse artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklist 8a kehtivad alates 4. juulist 2011 välja antud ekspordilitsentsid artiklis 1 määratud kogustele 1. septembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2011.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 4. juulist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 115, 8.5.2010, lk 26.

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/43

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 462/2011,

12. mai 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. mail 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

52,1

TN

107,9

TR

72,3

ZZ

77,4

0707 00 05

TR

108,2

ZZ

108,2

0709 90 70

MA

86,8

TR

107,0

ZZ

96,9

0709 90 80

EC

27,0

ZZ

27,0

0805 10 20

EG

56,7

IL

55,0

MA

47,3

TN

54,9

TR

71,5

ZZ

57,1

0805 50 10

TR

54,8

ZZ

54,8

0808 10 80

AR

78,7

BR

70,0

CA

107,1

CL

86,9

CN

95,4

NZ

120,9

US

145,0

UY

54,3

ZA

85,2

ZZ

93,7

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

13.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 124/45

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 463/2011,

12. mai 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 456/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 13. mail 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4)  ELT L 123, 12.5.2011, lk 70.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 13. maist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

43,09

0,00

1701 11 90 (1)

43,09

1,98

1701 12 10 (1)

43,09

0,00

1701 12 90 (1)

43,09

1,68

1701 91 00 (2)

41,36

5,06

1701 99 10 (2)

41,36

1,93

1701 99 90 (2)

41,36

1,93

1702 90 95 (3)

0,41

0,27

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.