5.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/1

I OSA

1. PEATÜKK

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

2. PEATÜKK

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

3. PEATÜKK

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

4. PEATÜKK

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

II OSA

1. PEATÜKK

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 37a

Artikkel 38

Artikkel 38a

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikkel 44

2. PEATÜKK

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 47

Artikkel 48

Artikkel 49

Artikkel 50

Artikkel 51

Artikkel 52

3. PEATÜKK

Artikkel 53

Artikkel 54

Artikkel 55

Artikkel 56

Artikkel 57

Artikkel 58

Artikkel 59

Artikkel 60

4. PEATÜKK

Artikkel 61

Artikkel 62

Artikkel 63

Artikkel 64

Artikkel 65

Artikkel 66

5. PEATÜKK

Artikkel 67

Artikkel 68

Artikkel 69

6. PEATÜKK

Artikkel 70

Artikkel 71

Artikkel 72

Artikkel 73

Artikkel 74

6A. PEATÜKK

Artikkel 74a

Artikkel 74b

Artikkel 74c

Artikkel 74d

Artikkel 74e

Artikkel 74f

Artikkel 74g

PEATÜKK

Artikkel 75

Artikkel 75a

Artikkel 75b

Artikkel 75c

Artikkel 75d

Artikkel 75e

Artikkel 75f

Artikkel 76

Artikkel 77

Artikkel 78

8. PEATÜKK

Artikkel 79

Artikkel 79a

Artikkel 80

9. PEATÜKK

Artikkel 81

10. PEATÜKK

Artikkel 82

11. PEATÜKK

Artikkel 83

Artikkel 84

Artikkel 85

Artikkel 86

Artikkel 87

Artikkel 87a

Artikkel 88

IIa OSA

12. PEATÜKK

Artikkel 89

Artikkel 90

Artikkel 91

13. PEATÜKK

Artikkel 92

Artikkel 93

Artikkel 94

Artikkel 95

Artikkel 96

Artikkel 97

Artikkel 98

14. PEATÜKK

Artikkel 99

Artikkel 100

Artikkel 101

15. PEATÜKK

Artikkel 102

III OSA

Artikkel 103

Artikkel 104

IV OSA

1. PEATÜKK

Artikkel 105

Artikkel 106

Artikkel 107

Artikkel 107a

Artikkel 108

Artikkel 109

2. PEATÜKK

Artikkel 110

Artikkel 111

Artikkel 112

Artikkel 113

Artikkel 114

3. PEATÜKK

Artikkel 115

Artikkel 116

Artikkel 117

Artikkel 118

4. PEATÜKK

Artikkel 119

5. PEATÜKK

Artikkel 120

Artikkel 121

Artikkel 122

Artikkel 123

Artikkel 124

Artikkel 125

Artikkel 126

6. PEATÜKK

Artikkel 127

7. PEATÜKK

Artikkel 128

Artikkel 129

V OSA

Artikkel 130

Artikkel 131

Artikkel 132

VI OSA

1. PEATÜKK

Artikkel 133

Artikkel 134

Artikkel 135

Artikkel 136

2. PEATÜKK

Artikkel 137

Artikkel 138

Artikkel 139

Artikkel 140

Artikkel 141

Artikkel 142

Artikkel 143

Artikkel 144

3. PEATÜKK

Artikkel 145

Artikkel 146

Artikkel 147

Artikkel 148

Artikkel 149

Artikkel 150

Artikkel 151

4. PEATÜKK

Artikkel 152

Artikkel 153

Artikkel 154

5. PEATÜKK

Artikkel 155

Artikkel 156

Artikkel 157

Artikkel 158

Artikkel 159

Artikkel 160

Artikkel 161

Artikkel 162

Artikkel 163

Artikkel 164

Artikkel 165

Artikkel 166

Artikkel 167

Artikkel 168

Artikkel 169

Artikkel 170

Artikkel 171

6. PEATÜKK

Artikkel 172

Artikkel 173

Artikkel 174

Artikkel 175

Artikkel 176

Artikkel 177

Artikkel 178

7. PEATÜKK

Artikkel 179

Artikkel 180

Artikkel 181

Artikkel 182

VII OSA

1. PEATÜKK

Artikkel 183

Artikkel 184

Artikkel 185

Artikkel 186

Artikkel 187

Artikkel 188

Artikkel 189

Artikkel 190

Artikkel 191

Artikkel 192

2. PEATÜKK

Artikkel 193

Artikkel 194

Artikkel 195

Artikkel 196

Artikkel 197

3. PEATÜKK

Artikkel 198

Artikkel 199

Artikkel 200

VIII OSA

Artikkel 201

Artikkel 202

Artikkel 203

IX OSA

Artikkel 204

Artikkel 205

Artikkel 206

X OSA

Artikkel 207

XI OSA

Artikkel 208

Artikkel 209

Artikkel 210

XII OSA

Artikkel 211

Artikkel 212

XIII OSA

Artikkel 213

Artikkel 214

Artikkel 215

Artikkel 216

I LISA

II LISA

III LISA

IV LISA

V LISA

VI LISA

VII LISA

VIII LISA

IX LISA

X LISA

XI LISA

XII LISA

XIII LISA

XIV LISA

XV LISA

XVI LISA

XVII LISA

XVIII LISA

XIX LISA

XX LISA

XXI LISA

1.

Euroopa Parlament on aluslepingute, Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti ning aluslepingutest tulenevate siseriiklike õigusaktide alusel valitud kogu.

2.

Euroopa Parlamendi liikmeid nimetatakse järgmiselt:

1.

Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel teatada parlamendile viivitamata valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi avamisest alates.

Ühtlasi juhib president ametiasutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.

2.

Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses. Deklaratsioon esitatakse pärast üldisi valimisi võimaluse korral hiljemalt kuus päeva enne parlamendi esimest istungit. Kuni parlamendiliikme volitusi ei ole kontrollitud või vaidluse kohta ei ole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et parlamendiliige on eespool nimetatud deklaratsioonile eelnevalt alla kirjutanud, võtab ta täievoliliselt parlamendi istungitest ja selle organite koosolekutest osa.

Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil kontrollitavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatu amet, loeb parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.

3.

Volituste kontrollimise eest vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamata iga vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse kohta, samuti vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. aasta akti sätete alusel, kuid mitte vaidluste kohta, mis põhinevad siseriiklikel valimisseadustel.

4.

Vastutava komisjoni raport põhineb iga liikmesriigi ametlikult teatatud täielikel valimistulemustel, mis sisaldavad valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimesid koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

Parlament võib vastutava komisjoni raporti alusel igal ajal teha otsuse vaidluses mõne parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle.

5.

Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, tagab komisjon, et tagasiastumine on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega ning kodukorra artikli 4 lõikega 3.

6.

Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused edastavad parlamendile viivitamata igasuguse teabe, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmist või asendusliikmete järjestust, ning näitavad ametissenimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida end kursis menetluse käiguga ja edastab küsimuse vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta küsimuses vastu seisukoha.

1.

Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. aasta aktile. Ametiaeg lõpeb ka parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral.

2.

Parlamendiliige jääb ametisse kuni parlamendi esimese pärast valimisi toimuva istungi avamiseni.

3.

Tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile tagasiastumisest ja märgib ära kuupäeva, millal ta tagasi astub; see peab toimuma kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul koostatava ametliku protokollina, millele kirjutavad alla peasekretär või tema esindaja ja asjaomane parlamendiliige. Teade antakse viivitamata üle vastutavale komisjonile, kes võtab küsimuse dokumendi saamisele järgneva esimese koosoleku päevakorda.

Kui vastutav komisjon on arvamusel, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, teavitab ta sellest parlamenti, et viimane saaks otsustada, kas ametikoht loetakse vabaks või mitte.

Vastasel korral loetakse ametikoht vabaks tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis märgitud kuupäeval. Seda küsimust parlamendis ei hääletata.

Teatavate erandlike olukordade puhuks on võetud kasutusele lihtsustatud menetluskord; see kehtib eelkõige juhul, kui tagasiastumise jõustumise kuupäeva ja vastutava komisjoni esimese koosoleku vahel toimub üks või mitu osaistungjärku ning fraktsioon, millesse tagasiastuv parlamendiliige kuulub, ei saa nende osaistungjärkude ajaks asendusliiget seetõttu, et ametikohta ei ole vabaks loetud. Lihtsustatud menetluskorra järgi on juhtumite lahendamise eest vastutava komisjoni raportööril õigus vaadata viivitamata läbi iga tagasiastumise teade, millest teda on nõuetekohaselt teavitatud, ja kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöörduda vastutava komisjoni esimehe poole, paludes tal vastavalt lõikele 3:

4.

Kui liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab presidenti Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemisest selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikes 3 nimetatud kokkusobimatuse tõttu või mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud akti artikli 13 lõike 3 kohaselt, teavitab president parlamenti mandaadi lõppemisest liikmesriigi teatatud kuupäeval ja palub liikmesriigil vaba ametikoht viivitamata täita.

Kui liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse nimetamisest või valimisest, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõike 1 või 2 tähenduses, teavitab president sellest parlamenti, kes loeb ametikoha vabaks.

5.

Liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti igast ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda. President palub vastutaval komisjonil uurida, kas kavandatavad ülesanded on kooskõlas 20. septembri 1976. aasta akti sätte ja mõttega, ning teavitab parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi komisjoni järeldustest.

6.

Ametiaja lõppemise ja ametikoha vabaksjäämise kuupäevaks loetakse:

7.

Kui parlament on lugenud ametikoha vabaks, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal ametikoha viivitamata täita.

8.

Kõik vaidlused parlamendiliikme mandaadi kehtivuse üle, kui parlamendiliikme volitused on juba kontrollitud, edastatakse vastutavale komisjonile, kes annab viivitamata ja hiljemalt järgmise osaistungjärgu algul parlamendile aru.

9.

Parlament jätab endale õiguse kuulutada kontrollitud mandaat kehtetuks või keelduda ametikoha vabaks lugemisest, kui selgub, et ametikoha vastuvõtmine või ametikohalt tagasiastumine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

1.

Parlamendiliikmel on Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolliga ette nähtud eesõigused ja puutumatus.

2.

Kui parlamendi president on saanud teada parlamendiliikme valimisest, väljastab ta parlamendiliikmele liikmesriikides vaba liikumist võimaldava läbipääsuloa.

3.

Parlamendiliikmel on õigus tutvuda parlamendi ja parlamendikomisjonide kõigi dokumentidega, välja arvatud isikutoimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Erandid nimetatud põhimõttest selliste dokumentide käsitlemiseks, millele võidakse üldsuse juurdepääs keelata vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, on sätestatud kodukorra VIII lisas.

1.

Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel taotleb parlament eelkõige enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamist ja oma liikmete sõltumatuse tagamist nende ülesannete täitmisel.

2.

Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

3.

Kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

Parlamendiliiget või endist parlamendiliiget võib esindada teine parlamendiliige. Teine parlamendiliige ei või esitada taotlust esindatava parlamendiliikme nõusolekuta.

4.

Juhul kui parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse oletatava rikkumisena on parlamendiliige vahistatud või tema liikumisvabadust piiratud, võib president pärast seda, kui ta on pidanud nõu vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga, võtta kiiresti meetmeid asjaomase parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse maksmapanemiseks. President teatab oma algatusest vastutavale komisjonile ja teavitab parlamenti.

1.

Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamata nende esitamise järjekorras.

2.

Vastutav komisjon teeb ettepaneku võtta vastu põhjendatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või tagasi lükata.

3.

Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et jõuda seisukohale, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta. Asjaomasele parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi; ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks. Teda võib esindada teine parlamendiliige.

4.

Kui puutumatuse äravõtmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse suhtes võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist rakendataks ainult juurdlustoimingute suhtes ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus igasuguse kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

5.

Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, ei ole vaja taotleda puutumatuse äravõtmist juhul, kui:

6.

Eesõiguste või puutumatuse kaitsmise korral teeb vastutav komisjon kindlaks, kas asjaolud kujutavad endast haldus- või muud piirangut, mis takistab parlamendiliikme vaba liikumist parlamendi koosoleku toimumiskohta või sealt tagasi või arvamuse väljendamist või hääletamist tema mandaadiga seotud ülesannete täitmisel, või kuuluvad need privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 aspektide alla, mis ei ole reguleeritud siseriikliku õigusega; vastutav komisjon teeb ettepaneku paluda asjaomasel ametiasutusel teha vajalikud järeldused.

7.

Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui nõude läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

8.

Vastutava komisjoni raport paigutatakse selle esitamise päevale järgneva esimese istungi päevakorra algusesse. Otsuse ettepaneku(te) kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

Arutelu piirdub puutumatuse äravõtmise või allesjätmise või puutumatuse või eesõiguste kaitsmise ettepanekutele poolt- ja vastuargumentide esitamisega.

Ilma et see piiraks artikli 151 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle eesõiguseid või puutumatust arutatakse, arutelul sõna.

Raportis sisalduv(ad) otsuse ettepanek(ud) pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletusel.

Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisalduv ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

9.

President teatab parlamendi otsusest viivitamata asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele ning taotleb, et teda teavitataks edasisest menetluse käigust ja selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Pärast teabe saamist edastab president selle parlamendile viisil, mida ta peab kõige sobivamaks, vajaduse korral pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.

10.

Kui president kasutab talle artikli 6 lõikega 4 antud volitusi, võtab vastutav komisjon oma järgmisel koosolekul presidendi algatuse teadmiseks. Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, võib ta koostada parlamendile esitamiseks raporti.

11.

Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja kõiki saadud dokumente ülima konfidentsiaalsusega.

12.

Vastutav komisjon võib pärast nõupidamist liikmesriikidega koostada soovitusliku nimekirja liikmesriikide ametiasutustest, mis on pädevad esitama taotlust parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks.

13.

Kõik pädevate ametiasutuste järelepärimised parlamendiliikmete eesõiguste või puutumatuse ulatuse kohta vaadatakse läbi vastavalt ülaltoodud sätetele.

1.

Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja, mis lisatakse kodukorrale (1).

Eeskiri ei piira parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses.

2.

Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab parlamendi väärikuse ning ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvat toimumist ega häirida rahu ja vaikust parlamendi hoonetes. Parlamendiliikmed täidavad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta.

Nimetatud põhimõtete ja eeskirjade mittetäitmine võib kaasa tuua meetmete kohaldamise vastavalt artiklitele 152, 153 ja 154.

3.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira mingil viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust.

Artikli kohaldamine põhineb esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel.

Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.

4.

Kvestorid vastutavad kuni üheaastase kehtivusega nimeliste läbipääsulubade väljaandmise eest isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi ruumidesse, et anda enda või kolmandate isikute huvides parlamendiliikmele tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Need isikud peavad:

Register on üldsusele nõudmisel kättesaadav kõigis parlamendi töökohtades ja kvestorite poolt kindlaks määratud kujul ka liikmesriikides asuvates parlamendi infobüroodes.

Käesoleva lõike rakendussätted kehtestatakse kodukorra lisana (3).

5.

Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja privileegid kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt.

1.

Kui leping riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga on alla kirjutatud, võib president pärast esimeeste konverentsi nõusoleku saamist paluda ühineva riigi parlamendil määrata oma liikmete seast vaatlejaid; vaatlejate arv võrdub kõnealusele riigile Euroopa Parlamendis tulevikus eraldatavate kohtade arvuga.

2.

Vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komisjonides ja fraktsioonides. Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida parlamendis ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju parlamendi tööle.

3.

Parlamendi pakutavate võimaluste kasutamisel ja vaatlejana tegutsedes tekkinud kulude hüvitamisel koheldakse vaatlejaid sarnaselt parlamendiliikmetega.

4.

Lõiget 1 kohaldatakse vastavate muudatustega, kuni jõustub kord, (5) millega eraldatakse mõnele liikmesriigile parlamendis lisakohti kuni parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuni. Asjaomastel liikmesriikidel palutakse määrata vaatlejad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

1.

Artikli 134 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärk on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni ametist lahkuv president või, kui viimane ei saa seda teha, ametist lahkuv asepresident asepresidentide järjestuse alusel või, kui keegi neist ei saa seda teha, kõige kauem ametis olnud parlamendiliige.

2.

Kui istungit juhatab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, arutatakse ainult küsimusi, mis on seotud presidendi valimise või volituste kontrollimisega.

Parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja lõike 1 alusel, täidab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui ta istungit juhatab, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.

1.

President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 169 alusel. Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda ühise heakskiitmise teel.

2.

Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleks arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.

1.

Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru selle parlamendiliikme kätte, kes on artikli 12 alusel ajutine istungi juhataja ja kes teatab nimed parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru ei ole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.

2.

Kohe, kui president on valitud, annab parlamendiliige, kes on ajutine istungi juhataja artikli 12 alusel, juhatamise talle üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

1.

Seejärel valitakse asepresidendid, kasutades ühtainsat hääletussedelit. Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni 14 kandidaati, kes on saanud antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate ametikohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud ametikohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, osutuvad ülejäänud kohtade täitmisel valituks kandidaadid, kes on saanud suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.

Kuigi see artikkel ei näe erinevalt artikli 14 lõikest 1 asepresidentide valimise puhul otseselt ette uute kandidaatide ülesseadmist valimisvoorude vahel, on see lubatud, sest parlament kui suveräänne organ peab saama kaaluda kõiki võimalikke kandidaate ja sellise võimaluse puudumine võiks takistada valimiste sujuvat läbiviimist.

2.

Asepresidentide järjestuse määrab nende valimise järjekord ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 18 lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti.

Kui asepresidente ei valita salajasel hääletusel, määrab nende järjestuse järjekord, milles president teatab parlamendile nende nimed.

1.

Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast järelejäänud ajaks oma koha juhatuses või kvestorite kogus.

2.

Kui selline ametikoht jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab uue ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult nimetatud tähtaja lõpuni.

1.

Kui presidendi, asepresidendi või kvestori ametikohale tuleb valida uus parlamendiliige, valitakse ametijärglane eespool toodud sätete alusel.

Uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

2.

Kui vabaks jääb presidendi ametikoht, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid esimene asepresident.

1.

President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust kodukorras sätestatud tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.

Käesolevat sätet võib tõlgendada nii, et sellega antud volituste hulka kuulub ka õigus lõpetada liigsed sõnavõtud kodukorrale viitamiseks, menetlusega seotud ettepanekud, sõnavõtud hääletuse kohta selgituste andmiseks ning eraldi, osade kaupa või nimelise hääletuse taotlemiseks, kui president on veendunud, et nendega soovitakse sihilikult takistada ja takistatakse pikaajaliselt ning oluliselt parlamendi tööd või teiste parlamendiliikmete õiguste teostamist.

Kõnealuse sättega antud volituste hulka kuulub ka õigus panna tekste hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis. Analoogiliselt artikli 161 lõikega 7 võib president küsida selleks eelnevalt parlamendi nõusolekut.

2.

President avab, katkestab ja lõpetab istungeid ning võtab vastu otsuseid selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, millised küsimused esitada nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga. President tagab kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab sõnavõtjatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning edastab komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

3.

President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või sõnavõtjate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu uuesti juhatama enne, kui arutelu on lõppenud.

4.

President esindab parlamenti rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades; ta võib delegeerida need ülesanded teistele.

1.

Kui president ei viibi kohal, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 20 lõikele 3 arutelust osa võtta, asendab teda üks asepresidentidest vastavalt artikli 15 lõikele 2.

2.

Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on antud neile artikliga 23, artikli 25 lõigetega 3 ja 5 ning artikli 68 lõikega 3.

3.

President võib delegeerida asepresidentidele ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile antud artikli 116 lõikega 3 ja artikli 117 lõikega 2.

1.

Juhatus koosneb parlamendi presidendist ja 14 asepresidendist.

2.

Kvestoritel on juhatuses nõuandev hääl.

3.

Kui juhatuses jagunevad hääled võrdselt, on presidendi hääl otsustav.

1.

Juhatus täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

2.

Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendi, selle sekretariaadi ja organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

3.

Juhatus võtab peasekretäri või fraktsiooni ettepanekul vastu otsuseid parlamendiliikmeid puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

4.

Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.

Fraas „istungite läbiviimine” hõlmab ka küsimusi, mis on seotud parlamendiliikmete käitumisega kõikides parlamendi hoonetes.

5.

Juhatus võtab vastu artiklis 33 osutatud sätted fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete kohta.

6.

Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu ning kehtestab ametnike ja muude teenistujate haldus- ja finantsseisundit reguleerivad eeskirjad.

7.

Juhatus koostab parlamendi esialgse eelarvestuse projekti.

8.

Juhatus võtab vastavalt artiklile 26 vastu suunised kvestoritele.

9.

Juhatuse pädevuses on anda komisjonidele luba korraldada koosolekuid väljaspool tavapäraseid töökohti ja raportööridele luba viia läbi kuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.

Kui nimetatud koosolekute läbiviimise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt sellele, milliseid ametlikke keeli asjaomase komisjoni liikmed ja asendusliikmed kasutavad ning milliste keelte kasutamist nad taotlevad.

Sama korda kohaldatakse ka delegatsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed lepivad kokku teisiti.

10.

Juhatus nimetab vastavalt artiklile 207 ametisse peasekretäri.

11.

Juhatus määrab kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad. Juhatus täidab määruse rakendamisel talle parlamendi kodukorraga antud ülesandeid.

12.

Juhatus määrab kindlaks konfidentsiaalse teabe käsitlemise eeskirjad parlamendile ja selle organitele ning ametikandjatele ja teistele parlamendiliikmetele, võttes arvesse sellekohaseid institutsioonidevahelisi kokkuleppeid. Eeskirjad avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja lisatakse kodukorrale.

13.

President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende ülesannete täitmise viisid ja vahendid.

14.

Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest riikide parlamentidega.

Nad annavad oma sellealasest tegevusest korrapäraselt aru esimeeste konverentsile.

15.

Kui valitakse uus parlament, jääb ametist lahkuv juhatus ametisse kuni uue parlamendi esimese istungini.

1.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib lasta end esindada mõnel oma fraktsiooni liikmel.

2.

Parlamendi president palub ühel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel osaleda esimeeste konverentsi koosolekutel ilma hääleõiguseta.

3.

Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.

Kui konsensust saavutada ei õnnestu, pannakse küsimus hääletusele; häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.

1.

Esimeeste konverents täidab talle kodukorraga antud ülesandeid.

2.

Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja õigusloome kavandamist puudutavates küsimustes.

3.

Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega.

4.

Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad küsimused, mis puudutavad suhteid kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

5.

Esimeeste konverents vastutab tähtsamatel teemadel Euroopa kodanikuühiskonnaga struktureeritud konsultatsioonide korraldamise eest. See võib hõlmata Euroopa üldhuvi pakkuvatel teemadel selliste avalike arutelude korraldamist, millel saavad osaleda huvitatud kodanikud. Juhatus nimetab asepresidendi, kes vastutab konsultatsioonide läbiviimise eest ja annab aru esimeeste konverentsile.

6.

Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.

7.

Esimeeste konverentsi pädevusse kuuluvad komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide ning alaliste ja ad hoc delegatsioonide koosseisu ja pädevusega seotud küsimused.

8.

Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 34 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.

9.

Esimeeste konverentsi pädevuses on anda luba algatusraportite koostamiseks.

10.

Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

1.

Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste või erikomisjonide esimeestest. Komisjonide esimeeste konverents valib endale esimehe.

Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.

2.

Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö kohta ja osaistungjärgu päevakorra koostamiseks.

3.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda komisjonide esimeeste konverentsile teatavaid ülesandeid.

1.

Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.

Esimehe puudumisel juhatab konverentsi koosolekut vanim liige või viimase puudumisel vanim kohalolev liige.

2.

Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.

3.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.

1.

Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse laiali kõigile parlamendiliikmetele ning need on üldsusele kättesaadavad, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti konfidentsiaalsusnõuete tõttu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1–4.

2.

Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Küsimus esitatakse kirjalikult presidendile, tehakse parlamendiliikmetele teatavaks ja avaldatakse koos sellele antud vastusega parlamendi veebisaidil 30 päeva jooksul alates küsimuse esitamisest.

1.

Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.

Tavaliselt ei ole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnistavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on sarnased poliitilised vaated. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, peab parlament hindama, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas kodukorraga.

2.

Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt veerandist liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25.

3.

Kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla nõutud künnise, võib president esimeeste konverentsi nõusolekul lubada fraktsioonil edasi tegutseda kuni parlamendi järgmise avaistungini, kui on täidetud järgmised tingimused:

President ei kohalda kõnealust erandit, kui on piisavalt alust kahtlustada selle kuritarvitamist.

4.

Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

5.

Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed.

6.

Fraktsiooni moodustamise avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

1.

Fraktsioonid täidavad oma ülesandeid liidu tegevuse raames, sealhulgas ülesandeid, mis on fraktsioonidele antud kodukorraga. Fraktsioonide käsutuses on peasekretariaadi ametikohtade loetelu raames sekretariaat, haldusvahendid ja parlamendi eelarves selleks ette nähtud assigneeringud.

2.

Juhatus võtab vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute eraldamise, rakendamise ja järelevalvega ning eelarve täitmise volituste delegeerimisega seotud eeskirjad.

3.

Nimetatud eeskirjadega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise haldus- ja finantstagajärjed.

1.

Parlamendiliikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi või muid parlamendiliikmete mitteametlikke rühmi, et korraldada konkreetsetel teemadel fraktsiooniüleseid mitteformaalseid arvamuste vahetusi, kaasates eri parlamendikomisjonide liikmeid, ning edendada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna suhteid.

2.

Kõnealuste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad soodustada rühmade tegevust logistilise toetuse andmise teel, tingimusel et järgitakse juhatuse poolt vastu võetud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. Rühmad deklareerivad välistoetuse vastavalt I lisale.

1.

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete käsutuses on sekretariaat. Üksikasjad määrab peasekretäri ettepanekul kindlaks juhatus.

2.

Juhatus määrab kindlaks selliste parlamendiliikmete staatuse ja parlamentaarsed õigused.

3.

Juhatus võtab vastu fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadikulude ja haldusvahendite katmiseks parlamendi eelarves ette nähtud assigneeringute eraldamise, rakendamise ja auditeerimise eeskirjad.

1.

Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava koostamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni tööprogrammi – mis on Euroopa Komisjoni panus liidu tegevuse iga-aastasel ja mitmeaastasel kavandamisel – ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud ja mis on lisatud kodukorrale (6).

2.

Kiireloomuliste ja ettenägematute asjaolude korral võib üks institutsioonidest teha omal algatusel ja vastavalt aluslepingutes sätestatud menetlustele ettepaneku lisada Euroopa Komisjoni tööprogrammis esitatud õiguslikele meetmetele täiendava meetme.

3.

President edastab parlamendi vastuvõetud resolutsiooni teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

President palub nõukogul esitada arvamuse Euroopa Komisjoni tööprogrammi ja parlamendi resolutsiooni kohta.

4.

Kui mõni institutsioonidest ei suuda ettenähtud ajakavast kinni pidada, peaks ta teavitama teisi institutsioone viivituse põhjustest ja esitama ettepaneku uue ajakava kohta.

1.

Parlament järgib oma tegevuses täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

Samuti järgib parlament täielikult Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ning artikli 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

2.

Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget on arvamusel, et õigusakti ettepanek või selle osa ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustega, edastatakse küsimus nende taotlusel menetlemiseks harta tõlgendamise eest vastutavale komisjonile, kelle arvamus lisatakse kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportile.

1.

Kõigi õigusakti ettepanekute ja muude õigusloomega seotud dokumentide puhul kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon kõigepealt nende õiguslikku alust.

2.

Kui see komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.

3.

Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda õigusaktide ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, teavitab ta parlamenti oma järeldustest. Parlament paneb õigusasjade eest vastutava komisjoni järeldused hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.

5.

Täiskogul esitatud muudatusettepanekud, mille eesmärk on muuta õigusakti ettepaneku õiguslikku alust, ilma et sisu arutav kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei ole vastuvõetavad.

6.

Kui Euroopa Komisjon ei nõustu muutma oma ettepanekut nii, et see oleks kooskõlas parlamendis heaks kiidetud õigusliku alusega, võib õigusasjade eest vastutava komisjoni või kõnealuse valdkonna eest vastutava komisjoni raportöör või esimees teha ettepaneku lükata ettepaneku sisu hääletus edasi mõnele hilisemale istungile.

1.

Kui Euroopa Parlament vaatab läbi õigusakti ettepanekut, millega delegeeritakse Euroopa Komisjonile volitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, pöörab ta erilist tähelepanu delegeerimise eesmärkidele, sisule, ulatusele ja kestusele ning selle suhtes kehtivatele tingimustele.

2.

Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon võib igal ajal küsida liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutava komisjoni arvamust.

3.

Liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamise eest vastutav komisjon võib ka omal algatusel tõstatada küsimusi seoses seadusandlike volituste delegeerimisega. Sellistel juhtudel teavitab ta nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

1.

Kui õigusakti ettepanekul on finantsmõjud, teeb parlament kindlaks, kas finantsvahendeid on ette nähtud piisavalt.

2.

Ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist, kontrollib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon õigusakti ettepaneku või muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.

Kui kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon muudab arutatava õigusakti rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.

4.

Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda õigusaktide ettepanekute finantsraamistikuga kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul teavitab ta sellest nõuetekohaselt kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

5.

Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku kokkusobivuse finantsraamistikuga, teavitab ta parlamenti oma järeldustest; parlament paneb järeldused hääletusele.

6.

Parlament võib võtta vastu finantsraamistikuga kokkusobimatuks tunnistatud õigusakti, kui eelarvepädevate institutsioonide otsustest ei tulene teisiti.

1.

Õigusakti ettepaneku läbivaatamisel pöörab Euroopa Parlament erilist tähelepanu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele.

2.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutav komisjon võib otsustada esitada õigusakti ettepaneku kohta kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile soovitusi.

3.

Kui riigi parlament saadab kooskõlas riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artikliga 3 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 Euroopa Parlamendi presidendile põhjendatud arvamuse, edastatakse see dokument menetlemiseks kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile ja teavitamise eesmärgil subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile.

4.

Kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon ei korralda lõpphääletust enne, kui on möödunud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklis 6 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg, välja arvatud riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus käsitleva protokolli artiklis 4 osutatud edasilükkamatutel juhtudel.

5.

Kui põhjendatud arvamused õigusakti ettepaneku väidetava kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt kolmandikku või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud õigusakti ettepaneku puhul neljandikku kõikide riikide parlamentide häälte üldarvust, ei võta Euroopa Parlament otsust vastu enne, kui ettepaneku koostaja on teada andnud, kuidas ta kavatseb edasi toimida.

6.

Kui seadusandliku tavamenetluse raames esitatud põhjendatud arvamused õigusakti ettepaneku kokkusobimatuse kohta subsidiaarsuse põhimõttega esindavad vähemalt riikide parlamentide häälte lihtenamust, võib kõnealuse valdkonna eest vastutav komisjon pärast riikide parlamentide ja Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamustega tutvumist ning pärast subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni seisukoha ärakuulamist soovitada Euroopa Parlamendil ettepaneku subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu tagasi lükata või esitab parlamendile muu soovituse, mis võib sisaldada ettepanekuid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seotud muudatusteks. Soovitusele lisatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutava komisjoni arvamus.

Soovitus esitatakse Euroopa Parlamendile aruteluks ja hääletuseks. Kui soovitus lükata ettepanek tagasi võetakse antud häälte enamusega vastu, kuulutab president menetluse lõppenuks. Kui Euroopa Parlament ettepanekut tagasi ei lükka, jätkub menetlus Euroopa Parlamendis heakskiidetud soovitusi arvesse võttes.

1.

Kogu õigusloomeprotsessi vältel nõuavad parlament ja selle komisjonid juurdepääsu kõigile õigusaktide ettepanekuid puudutavatele dokumentidele samadel tingimustel nagu nõukogu ja selle töörühmad.

2.

Õigusakti ettepaneku läbivaatamise ajal palub vastutav komisjon Euroopa Komisjonil ja nõukogul hoida teda kursis sellega, millises järgus on ettepaneku läbivaatamine nõukogus ja selle töörühmades, ning teavitada teda eelkõige võimalikest kompromissidest, mis oluliselt muudavad õigusakti esialgset ettepanekut, või algataja kavatsusest oma ettepanek tagasi võtta.

a)

resolutsiooni ettepanekut;

b)

vajaduse korral otsuse eelnõu või ettepaneku projekti;

c)

seletuskirja, vajaduse korral koos finantskalkulatsiooniga.

1.

Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni poolt vastavalt artiklile 48 koostatud algatusraporti alusel, võib parlament Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle asjakohase ettepaneku uue õigusakti vastuvõtmiseks või kehtiva õigusakti muutmiseks. Resolutsioon võetakse lõpphääletusel vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib määrata sellise ettepaneku esitamiseks ka tähtaja.

2.

Iga parlamendiliige võib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 parlamendile antud algatusõiguse raames esitada liidu õigusakti ettepaneku.

3.

Ettepanek esitatakse presidendile, kes edastab selle läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Enne edastamist tõlgitakse ettepanek nendesse liidu ametlikesse keeltesse, mida nimetatud komisjoni esimees kokkuvõtliku läbivaatamise seisukohast vajalikuks peab. Vastutav komisjon teeb otsuse edasise menetluse kohta kolme kuu jooksul alates edastamisest ja pärast ettepaneku koostaja ärakuulamist.

Kui vastutav komisjon otsustab vastavalt artiklis 48 sätestatud menetlusele esitada ettepaneku parlamendile, mainitakse raporti pealkirjas nimeliselt ettepaneku koostajat.

4.

Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära õigusakti sobiv õiguslik alus ja sellele lisatakse üksikasjalikud soovitused nõutud ettepaneku sisu suhtes; ettepanek peab olema kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega.

5.

Kui ettepanekul on finantsmõju, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

6.

Vastutav komisjon jälgib parlamendi eritaotlusel koostatava õigusakti ettepaneku väljatöötamise edenemist.

1.

President saadab õigusakti ettepanekud ja muud õigusloomega seotud dokumendid läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

Kahtluse korral võib president, enne kui ta annab parlamendis teada dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, kohaldada artikli 188 lõike 2 sätteid.

Kui ettepanek on kantud Euroopa Komisjoni tööprogrammi, võib vastutav komisjon otsustada määrata raportööri, kes jälgib ettepaneku ettevalmistamist.

Nõukogu esitatud konsulteerimistaotlused või Euroopa Komisjoni arvamuse taotlused edastab president parlamendikomisjonile, mis vastutab kõnealuse ettepaneku läbivaatamise eest.

Artiklites 36–42, 53–59 ja artiklis 71 esitatud esimest lugemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi õigusaktide ettepanekute suhtes, olenemata sellest, kas nende menetlemiseks on vaja ühte, kahte või kolme lugemist.

2.

Nõukogu seisukohad saadetakse läbivaatamiseks esimesel lugemisel vastutavale komisjonile.

Nõukogu seisukohtade suhtes kohaldatakse artiklite 61–66 ja artikli 72 teist lugemist käsitlevaid sätteid.

3.

Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendikomisjonile tagasi ei saadeta.

Lepitusmenetluse suhtes kohaldatakse artiklite 67, 68 ja 69 kolmandat lugemist käsitlevad sätted.

4.

Artikleid 45, 46, 49, artikli 55 lõikeid 1 ja 3 ning artikleid 56, 57 ja 175 teise ning kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.

5.

Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, kohaldatakse teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

1.

Liikmesriikide poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 76 alusel esitatud algatusi menetletakse käesoleva artikli ja kodukorra artiklite 36–39 ja artiklite 43 ning 55 alusel.

2.

Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriikide esindajad oma algatust vastavale komisjonile tutvustama. Esindajatele lisaks võib osaleda ka nõukogu eesistuja.

3.

Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas tal on käsil algatuse kohta arvamuse koostamine. Juhul kui see nii on, ei võta komisjon raportit vastu enne, kui on saanud Euroopa Komisjoni arvamuse.

4.

Kui parlament on saanud Euroopa Komisjonilt ja/või liikmesriikidelt üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Vastutav komisjon näitab raportis ära, millise teksti kohta on ta esitanud muudatusettepanekud ja viitab õigusloomega seotud resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

1.

Kui parlamendikomisjonile on edastatud läbivaatamiseks õigusakti ettepanek, teeb parlamendikomisjoni esimees oma komisjonile ettepaneku kasutatava menetluse kohta.

2.

Pärast kasutatava menetluse otsustamist ja eeldusel, et ei kohaldata artiklit 46, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast õigusakti ettepanekule raportööri, kui ta ei ole artikli 35 alusel kokku lepitud Euroopa Komisjoni tööprogrammi alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

3.

Komisjoni raport sisaldab:

1.

Pärast õigusakti ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta see muudatusteta vastu. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, esitab esimees parlamendile raporti, milles kiidetakse õigusakti ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 138 lõike 1 teist lõiku ning lõikeid 2 ja 4.

2.

Teise võimalusena võib komisjoni esimees teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab õigusakti ettepaneku kohta välja muudatusettepanekud, mis kajastavad komisjonis toimunud arutelu. Kui komisjon on ettepanekuga nõus, saadetakse kõnealused muudatusettepanekud komisjoni liikmetele. Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest ei esita raporti kohta kindlaksmääratud tähtaja (mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva alates muudatusettepanekute saatmisest) jooksul vastuväiteid, loetakse raport komisjonis vastuvõetuks. Sellisel juhul esitatakse õigusloomega seotud resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 138 lõike 1 teise lõigu ning lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile.

3.

Kui vähemalt kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute kohta vastuväiteid, pannakse need järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.

4.

Lõike 1 esimest ja teist lauset, lõike 2 esimest, teist ja kolmandat lauset ning lõiget 3 kohaldatakse komisjonide arvamuste suhtes artikli 49 tähenduses vajalike muudatustega.

1.

Kui komisjon töötab välja õigusloomega mitteseotud raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.

2.

Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel täiskogule esitamise eest.

3.

Komisjoni raport sisaldab:

1.

Kui komisjon kavatseb koostada oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta raporti ja esitada täiskogule sellekohase resolutsiooni ettepaneku, ilma et temaga oleks konsulteeritud või tema arvamust küsitud artikli 188 lõike 1 alusel, on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba. Loa andmisest keeldumine peab alati olema põhjendatud. Kui raport käsitleb parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 42 lõikele 2 esitatud ettepanekut, võib loa andmisest keelduda ainult juhul, kui parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 5 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 225 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Esimeeste konverents teeb otsuse lõike 1 kohaste raportite koostamiseks loa saamise taotluste kohta vastavalt rakendussätetele, mille ta ise kindlaks määrab. Kui raporti koostamiseks loa saamise taotluse esitanud komisjoni pädevus vaidlustatakse, teeb esimeeste konverents otsuse kuue nädala jooksul komisjonide esimeeste konverentsi soovituse alusel või sellise soovituse puudumise korral esimeeste konverentsi esimehe soovituse alusel. Kui esimeeste konverents ei ole nimetatud aja jooksul otsust teinud, loetakse soovitus heakskiidetuks.

2.

Parlament vaatab algatusraportites sisalduvad resolutsiooni ettepanekud läbi vastavalt artiklis 139 sätestatud lühiettekandega menetlusele. Selliste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud on täiskogul arutamiseks vastuvõetavad ainult siis, kui raportöör esitab need uue teabe arvessevõtmise eesmärgil või kui need esitab vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest. Fraktsioonid võivad esitada alternatiivseid resolutsiooni ettepanekuid vastavalt artikli 157 lõikele 4. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui raporti teema kuulub täiskogul arutatavate olulise tähtsusega küsimuste hulka, kui raport koostatakse artiklis 41 või 42 osutatud algatusõiguse kohaselt või kui raportit saab esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud kriteeriumite (7) alusel pidada strateegiaraportiks.

3.

Kui raporti teema kuulub artiklis 41 osutatud algatusõiguse alla, võib loa andmisest keelduda ainult põhjusel, et aluslepingutes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

4.

Artiklites 41 ja 42 osutatud juhtudel teeb esimeeste konverents otsuse kahe kuu jooksul.

1.

Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edastas, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mõni teine komisjon soovib avaldada arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta, võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 188 lõike 3 alusel üks komisjon vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.

2.

Artikli 43 lõike 1 tähenduses õigusloomega seotud dokumentide puhul koosneb arvamus komisjonile edastatud teksti muudatusettepanekutest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused. Põhjenduste koostamise eest vastutab nõuandva komisjoni arvamuse koostaja ja neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka lühikese kirjaliku selgituse arvamuse kohta tervikuna.

Õigusloomega mitteseotud tekstide puhul koosneb arvamus ettepanekutest vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku osade kohta.

Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid või ettepanekud hääletusele.

Nõuandev komisjon käsitleb arvamuses ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.

3.

Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama arvamuse, et vastutav komisjon saaks seda arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest teavitab vastutav komisjon viivitamata nõuandvaid komisjone. Enne tähtaja möödumist vastutav komisjon lõplikke järeldusi ei tee.

4.

Kõik vastu võetud arvamused lisatakse vastutava komisjoni raportile.

5.

Täiskogul võib muudatusettepanekuid esitada üksnes vastutav komisjon.

6.

Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena osalema vastutava komisjoni koosolekutel, millel käsitletakse ühist teemat.

—

asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;

—

raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ning püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

—

asjaomased esimehed, raportöör ja arvamuse koostajad määravad ühiselt kindlaks need teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning lepivad kokku omavahelise koostöö täpse korra. Kui pädevuse osas esineb lahkarvamusi, esitatakse küsimus asjaomase komisjoni taotlusel esimeeste konverentsile, kes võib otsustada pädevuse jagunemise üle või otsustada, et kohaldatakse komisjonide ühiste koosolekutega menetlust vastavalt artiklile 51; artikli 188 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse vajalike muudatustega;

—

vastutav komisjon kiidab kaasatud komisjoni muudatusettepanekud heaks ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse. Kui vastutav komisjon lükkab tagasi muudatusettepanekud küsimuses, mis kuulub vastutava komisjoni ja kaasatud komisjoni ühisesse pädevusse, võib kaasatud komisjon esitada need muudatusettepanekud otse täiskogule;

—

kui ettepaneku osas toimub lepitusmenetlus, arvatakse parlamendi delegatsiooni kaasatud komisjonide arvamuse koostajad.

1.

Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör ja seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib komisjoni esimees seletuskirja välja jätta.

2.

Raportis esitatakse terve raporti üle toimunud hääletuse tulemus. Lisaks sellele tuuakse raportis ära see, kuidas iga üksik komisjoni liige hääletas, kui hääletuse hetkel taotleb seda vähemalt kolmandik kohalolevatest parlamendiliikmetest.

3.

Kui komisjon ei esita arvamust ühehäälselt, esitatakse raportis ka kokkuvõte vähemuse arvamusest. Vähemuse arvamus esitatakse terve teksti hääletusele panemise ajal ja selle koostajate taotlusel võib vähemuse arvamuse kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku deklaratsioonina lisada seletuskirja juurde.

Nende sätete kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

4.

Komisjon võib komisjoni juhatuse ettepanekul määrata kindlaks tähtaja, millal raportöör peab esitama raporti projekti. Tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.

5.

Pärast tähtaja möödumist võib komisjon teha esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.

1.

Kui Euroopa Komisjon teavitab parlamenti või vastutav komisjon saab muul viisil teada, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekut muuta, lükkab vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi, kuni on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni muudatused.

2.

Kui nõukogu muudab oluliselt õigusakti ettepanekut, kohaldatakse artikli 59 sätteid.

1.

Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima õigusakti ettepaneku lõpphääletust, palub ta Euroopa Komisjonil teatada oma seisukoha ettepaneku kõigi muudatusettepanekute suhtes, mille vastutav komisjon on vastu võtnud, ja nõukogul esitada oma kommentaarid.

2.

Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seda tegema või teatab, et ta ei ole valmis heaks kiitma kõiki vastutavas komisjonis vastuvõetud muudatusettepanekuid, võib vastutav komisjon lõpphääletuse edasi lükata.

3.

Vajaduse korral lisatakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportisse.

1.

Parlament vaatab õigusakti ettepaneku läbi vastutava komisjoni vastavalt artiklile 45 koostatud raporti alusel.

2.

Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni raporti aluseks oleva ettepaneku muudatusettepanekud, seejärel ettepanek ise esialgsel või muudetud kujul, siis õigusloomega seotud resolutsiooni projekti muudatusettepanekud ning seejärel õigusloomega seotud resolutsiooni projekt tervikuna; resolutsiooni projekt sisaldab üksnes avaldust selle kohta, kas parlament kiidab õigusakti ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või esitab selle kohta muudatusettepanekuid, ja menetlusega seotud taotlusi.

Esimene lugemine lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.

Kõik õigusloomemenetluse käigus esitatud raportid peavad vastama artiklitele 37, 43 ja 45. Kui parlamendikomisjon esitab õigusloomega mitteseotud resolutsiooni ettepaneku, peab see toimuma artiklis 48 või 188 sätestatud menetluse alusel.

3.

Parlamendi president edastab parlamendis heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi seisukohana nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

1.

Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta antud häälte enamusega heaks või kui võetakse vastu selle tagasilükkamise ettepanek, mille võivad esitada vastutav komisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta.

2.

Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president menetluse lõppenuks ja teavitab sellest nõukogu.

3.

Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile, välja arvatud juhul, kui õigusloomega seotud resolutsiooni projekt pannakse hääletusele vastutava komisjoni esimehe või raportööri, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme taotlusel.

Tagasisaatmise korral teeb vastutav komisjon otsuse kasutatava menetluse kohta ja annab parlamendile ettepaneku kohta uuesti suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei või ületada kahte kuud.

Kui ettepanek on vastavalt lõikele 3 saadetud tagasi komisjonile, võimaldab juhtiv komisjon artikli 50 kohaselt kaasatud komisjonil enne kasutatavat menetlust käsitleva otsuse langetamist otsustada, millised muudatusettepanekud kuuluvad kaasatud komisjoni ainupädevusse, eelkõige need muudatusettepanekud, mis tuleb uuesti täiskogule esitada.

Lõike 3 teise lõigu kohaselt määratud tähtaega kohaldatakse vastutava komisjoni poolt suulise või kirjaliku aruandmise suhtes. See ei piira täiskogu otsustamast jätkata sobival hetkel kõnealust menetlust.

4.

Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, palub ta saata ettepaneku artikli 175 lõike 1 alusel tagasi parlamendikomisjonile. Vajaduse korral võib parlament määrata artikli 175 lõike 5 alusel uue tähtaja. Kui parlament nimetatud komisjoni palvet ei rahulda, paneb ta õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele.

1.

Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna heaks, arvestades ka vastuvõetud muudatusettepanekuid, lükatakse õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletus edasi, kuni Euroopa Komisjon on teatanud oma seisukoha iga parlamendi muudatusettepaneku kohta.

Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline esitama oma seisukohta ajaks, kui parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohta esitama; Euroopa Komisjoni ettepanek lisatakse sel juhul esimese sellele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

2.

Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiita, teeb vastutava komisjoni raportöör või vajaduse korral vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas õigusloomega seotud resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele. Enne ametliku ettepaneku esitamist võib vastutava komisjoni raportöör või esimees paluda presidendil küsimuse käsitlemise peatada.

Kui parlament otsustab hääletuse edasi lükata, loetakse küsimus vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks tagasisaadetuks.

Sellisel juhul annab vastutav komisjon ettepaneku kohta parlamendile suuliselt või kirjalikult aru parlamendi määratud aja jooksul, mis ei tohi ületada kahte kuud.

Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, kohaldatakse artikli 56 lõikes 4 sätestatud menetlust.

Sellel etapil on vastuvõetavad ainult need vastutava komisjoni tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga.

3.

Lõike 2 kohaldamine ei välista, et teised parlamendiliikmed esitavad artikli 175 alusel tagasisaatmise taotluse.

Komisjon, kellele küsimus on lõike 2 alusel tagasi saadetud, peab eelkõige vastavalt tagasisaatmise tingimustele andma määratud tähtajaks aru ja esitama vajaduse korral muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss Euroopa Komisjoniga. Tema ülesanne ei ole uuesti läbi vaadata kõiki parlamendis heaks kiidetud sätteid.

Arvestades tagasisaatmise edasilükkavat mõju, on vastutaval komisjonil suurem vabadus ettepaneku läbivaatamisel ja ta võib, kui see on kompromissi saavutamiseks vajalik, teha ettepaneku vaadata uuesti läbi parlamendis juba heaks kiidetud sätted.

Kuna vastuvõetavad on ainult sellised parlamendikomisjoni muudatusettepanekud, mille eesmärk on saavutada kompromiss, ja selleks, et kaitsta parlamendi suveräänsust, tuleb eelnimetatud juhtudel lõikes 2 nimetatud aruandes selgelt näidata, millised juba heaks kiidetud sätted muutuksid uute esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise korral kehtetuks.

1.

Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku ettepaneku vastuvõtmiseni nõukogus, eelkõige eesmärgiga tagada, et nõukogu ja Euroopa Komisjon järgivad nõuetekohaselt parlamendi seisukoha osas võetud kohustusi.

2.

Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust parlamendikomisjoniga arutama.

3.

Kõnealuse menetluse igal etapil võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada käesoleva artikli alusel resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse, et parlament:

Resolutsiooni ettepanek lisatakse vastutava komisjoni otsusele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

1.

Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul,

2.

Vastutava komisjoni taotlusel palub president saata nõukogul Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel esitatud ettepanek parlamendile uuesti läbivaatamiseks juhul, kui nõukogu kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust nii, et ei kohaldataks enam seadusandlikku tavamenetlust.

3.

Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida samadel asjaoludel ja tingimustel, nagu on sätestatud lõikes 1, ning ka siis, kui nõukogu muudab või kavatseb muuta oluliselt ettepanekut, mille kohta parlament algselt esitas oma seisukoha, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

4.

President palub, et õigusakti ettepanek saadetaks parlamendile uuesti läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament otsustab nii mõne fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul.

1.

Nõukogu seisukoha teatavakstegemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb seisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, mis sisaldavad seisukohta, kõiki seisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioone, põhjuseid, mis viisid nõukogu seisukoha vastuvõtmiseni, ja Euroopa Komisjoni seisukohta, mis on kõik tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu seisukoha teatavaks osaistungjärgul, mis järgneb dokumentide saamisele.

Enne teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegemist nõukogu esimese lugemise seisukohaga ning artiklis 59 sätestatud tingimusi ei kohaldata. Vastasel korral püüab president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga leida sobiva lahenduse.

2.

Selliste teatavakstegemiste loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

1.

President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teise lugemise tähtaegu või lepituskomitees osaleva parlamendi delegatsiooni taotlusel lepitusmenetluse tähtaegu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 14.

2.

President teatab parlamendile igast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 14 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

1.

Päeval, kui nõukogu seisukoht tehakse artikli 61 lõike 1 alusel parlamendile teatavaks, loetakse see ka edastatuks esimese lugemise ajal vastutavale komisjonile ja komisjonidele, kelle arvamust küsiti.

2.

Nõukogu seisukoht kantakse esimese punktina vastutava komisjoni esimese sellest teatamise kuupäevale järgneva koosoleku päevakorda. Nõukogu võib kutsuda oma seisukohta tutvustama.

3.

Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.

4.

Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 66 lõigete 2, 3 ja 5 sätteid, mis käsitlevad teist lugemist parlamendis; ettepanekuid lükata seisukoht tagasi ja muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes selle komisjoni liikmed või alalised asendusliikmed. Komisjon teeb otsuse antud häälte enamusega.

5.

Enne hääletust võib komisjon paluda, et esimees ja raportöör arutaksid komisjonis esitatud muudatusettepanekuid nõukogu eesistuja või tema esindajaga ja kohal viibiva vastutava volinikuga. Pärast arutelu võib raportöör esitada kompromissmuudatusettepanekuid.

6.

Vastutav komisjon esitab teise lugemise soovituse, milles tehakse ettepanek nõukogu poolt vastu võetud seisukoht heaks kiita, seda muuta või see tagasi lükata. Soovitus sisaldab lühiselgitust esitatud otsuse kohta.

1.

Nõukogu seisukoht ja vastutava komisjoni soovitus teisele lugemisele (kui see on olemas) kantakse automaatselt selle osaistungjärgu päevakorra projekti, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuuse tähtaja või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 62 alusel, neljakuuse tähtaja möödumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega on tegeletud mõnel varasemal osaistungjärgul.

Kuna komisjonide esitatud soovitused teisele lugemisele on võrdväärsed seletuskirjaga, milles komisjon põhjendab arvamust nõukogu seisukoha kohta, siis neid tekste hääletusele ei panda.

2.

Teine lugemine lõpeb, kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud tingimustel ning selleks ettenähtud aja jooksul.

1.

Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget võivad enne presidendi määratud tähtaja möödumist esitada kirjaliku ettepaneku lükata nõukogu seisukoht tagasi. Ettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Ettepanek lükata nõukogu seisukoht tagasi pannakse hääletusele enne ühise seisukoha muudatusettepanekute hääletamist.

2.

Kui parlament hääletab nõukogu seisukoha tagasilükkamise algse ettepaneku vastu, võib ta raportööri soovitusel arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast seda, kui on hääletatud muudatusettepanekute üle ja kuulatud ära Euroopa Komisjoni artikli 66 lõike 5 alusel tehtav avaldus.

3.

Kui nõukogu seisukoht lükatakse tagasi, kuulutab president parlamendis õigusloomemenetluse lõppenuks.

1.

Nõukogu seisukoha muudatusettepanekuid võivad täiskogul esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 40 parlamendiliiget.

2.

Nõukogu seisukoha muudatusettepanek on vastuvõetav ainult siis, kui see on kooskõlas artiklitega 156 ja 157 ning sellega taotletakse:

Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.

3.

Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, kuid artiklit 59 ei ole kasutatud, võib president otsustada kaotada lõikes 2 toodud vastuvõetavuse piirangud.

4.

Muudatusettepanek võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

5.

Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukoha ja nõukogul oma kommentaarid.

1.

Lepituskomiteesse saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid, kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.

2.

Delegatsiooni poliitiline koosseis vastab parlamendi jagunemisele fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist delegatsiooni kuulub.

3.

Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepitusmenetluse jaoks eraldi, soovitavalt antud küsimusega seotud komisjonidest, välja arvatud kolm liiget, kes nimetatakse 12 kuuks järjestikuste delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad kõnealused kolm liiget asepresidentide hulgast, nii et esindatud on vähemalt kaks eri fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja raportöör.

4.

Delegatsioonis esindatud fraktsioonid nimetavad asendusliikmed.

5.

Iga fraktsioon, kes ei ole delegatsioonis esindatud, võib saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele; ühe esindaja võivad saata ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

6.

Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.

7.

Delegatsioon teeb otsused koosseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.

Täiendavad lepituskomitee delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.

8.

Delegatsioon annab parlamendile lepitusmenetluse tulemustest aru.

1.

Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti suhtes kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue nädala jooksul või tähtaja pikendamise korral kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, kui lepituskomitee kiitis ühise teksti heaks.

2.

Lepituskomiteesse saadetud parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühise teksti kohta avalduse, millele lisatakse raport.

3.

Ühise teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

4.

Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühine tekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.

5.

Kui lepituskomitee ei jõua ühise teksti suhtes kokkuleppele, teeb lepituskomitee parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.

1.

Teiste institutsioonidega peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada õigusloomemenetluse käigus kokkulepe, järgitakse seadusandliku tavamenetluse dokumentide üle peetavate läbirääkimiste eeskirja (8).

2.

Enne läbirääkimiste alustamist peaks vastutav komisjon põhimõtteliselt tegema oma liikmete häälteenamusega otsuse ning võtma vastu mandaadi, suunised või prioriteedid.

3.

Kui läbirääkimiste tulemusel saavutatakse kompromiss nõukoguga pärast raporti vastuvõtmist parlamendikomisjonis, konsulteeritakse parlamendikomisjoniga igal juhul uuesti enne hääletust täiskogul.

1.

Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides näidatakse ära õigusakti liik ning lisatakse õigusakti seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema.

2.

Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktid sisaldavad järgmist:

3.

Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud peatükkideks ja osadeks.

4.

Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära õigusakti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui 20. päev pärast õigusakti avaldamist.

5.

Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:

1.

Kooskõlas artiklitega 41 ja 48 võib vastutav komisjon esitada parlamendile raporti, mis sisaldab ettepanekuid nõukogule aluslepingute muutmiseks.

2.

Kui Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 3 alusel aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamist pooldava Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile. Vastutav komisjon koostab raporti, mis sisaldab:

3.

Kui Euroopa Ülemkogu otsustab kokku kutsuda konvendi, nimetab parlament esimeeste konverentsi ettepaneku alusel oma esindajad.

Parlamendi delegatsioon valib endale juhi ja konvendi poolt moodustatava juhtrühma või juhatuse liikme kandidaadid.

4.

Kui Euroopa Ülemkogu taotleb parlamendi heakskiitu seoses otsusega aluslepingute muudatusettepanekute läbivaatamiseks konventi mitte kokku kutsuda, edastatakse küsimus kooskõlas artikliga 81 menetlemiseks vastutavale komisjonile.

1.

Vastavalt artiklitele 41 ja 48 võib vastutav komisjon kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 6 sätestatud menetlusega esitada parlamendile raporti, mis sisaldab soovitusi Euroopa Ülemkogule muuta täielikult või osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätteid.

2.

Kui Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 6 alusel Euroopa Ülemkogu otsuse ettepaneku küsimuses, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandat osa, kohaldatakse artikli 74a lõiget 2 vajalike muudatustega. Sellisel juhul võib resolutsiooni ettepanek sisaldada ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa sätete muudatusettepanekuid.

1.

Euroopa riigi esitatud avaldus astuda Euroopa Liidu liikmeks saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.

Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament otsustada kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis toimub enne taotlejariigiga peetavate läbirääkimiste algust.

3.

Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust, vajaduse korral konfidentsiaalselt.

4.

Parlament võib läbirääkimiste igal etapil võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui taotlejariigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping.

5.

Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne lepingu allkirjastamist esitatakse lepingu projekt vastavalt artiklile 81 parlamendile nõusoleku saamiseks.

1.

Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artiklite 41 ja 48 alusel:

2.

Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud, et saada parlamendi nõusolek Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka kõnealuse liikmesriigi tähelepanekud, ning edastatakse menetlemiseks vastutavale komisjonile kooskõlas artikliga 81. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

3.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist enamust häältest, mis peavad esindama parlamendi koosseisu enamust.

4.

Vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal esitada otsusele lisatava resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigipoolse tõsise rikkumise ning asjakohaste sanktsioonide ja nende muutmise või tühistamise kohta.

5.

Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku teavitamise ja hoolitseb selle eest, et vajaduse korral küsitakse parlamendi arvamust kõikide lõike 3 alusel antud parlamendi nõusoleku tulemusena võetavate meetmete kohta. Nõukogul palutakse vajaduse korral anda ülevaade olukorra arengust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.

1.

President edastab taotlused liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 20 läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Vastavalt vajadusele kohaldatakse kodukorra artikleid 37, 38, 39, 43, 53–59 ja 81.

2.

Vastutav komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu lepingu artiklis 20 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 326–334 sätestatud nõuded on täidetud.

3.

Selliste õigusakti ettepanekute suhtes, mis esitatakse pärast tõhustatud koostöö sisseseadmist selle raames, kohaldatakse sama menetluskorda, mis kehtib tõhustatud koostöö puudumise korral. Kohaldatakse artiklit 43.

1.

Parlamendiliikmetele tehakse kättesaadavaks järgmised dokumendid:

2.

Dokumendid edastatakse vastutavale komisjonile. Iga asjassepuutuv komisjon võib esitada arvamuse.

3.

Kui teised komisjonid soovivad esitada arvamusi, määrab president tähtaja, mille jooksul tuleb need edastada vastutavale komisjonile.

1.

Iga parlamendiliige võib allpool sätestatud tingimustel esitada eelarveprojekti kohta muudatusettepanekute projekte ning nende toetuseks sõna võtta.

2.

Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 40 parlamendiliiget või see on esitatud fraktsiooni või parlamendikomisjoni nimel, kui selles on täpselt määratletud eelarve rubriigid, mida muudatusettepanek puudutab, ning kui on tagatud tulude ja kulude tasakaalu püsimine. Muudatusettepaneku projekt peab sisaldama kogu asjakohast teavet märkuste kohta, mis lisatakse eelarve vastavasse rubriiki.

Kõiki eelarveprojekti muudatusettepanekute projekte tuleb kirjalikult põhjendada.

3.

President määrab muudatusettepanekute projektide esitamiseks tähtaja.

4.

Vastutav komisjon esitab oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu täiskogul.

Vastutavas komisjonis tagasi lükatud muudatusettepaneku projekt pannakse parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt määratud tähtaja lõppu kirjalikult taotlenud parlamendikomisjon või vähemalt 40 parlamendiliiget; sellest tähtajast peab hääletuse alguseni jääma vähemalt 24 tundi.

5.

Parlamendi eelarvestuse muudatusettepaneku projekt, mis on sarnane parlamendi poolt eelarvestuse koostamise ajal tagasi lükatud muudatusettepaneku projektiga, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud positiivse arvamuse.

6.

Olenemata artikli 55 lõikest 2, hääletab parlament eraldi ja alltoodud järjestuses järgmiste tekstide üle:

Kohaldatakse artikli 161 lõikeid 4–8.

7.

Eelarveprojekti need artiklid, peatükid, jaotised ja jaod, mille kohta muudatusettepanekute projekte ei ole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

8.

Muudatusettepaneku projekt võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

9.

Kui parlament on eelarveprojekti muutnud, edastatakse muudetud eelarveprojekt koos selgitustega nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

10.

Nõukogule ja Euroopa Komisjonile edastatakse ka selle istungi protokoll, millel parlament esitas oma arvamuse eelarveprojekti kohta.

1.

Parlamendi president kutsub lepituskomitee kokku kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikega 4.

2.

Delegatsioonis, mis eelarvemenetluse käigus esindab parlamenti lepituskomitee koosolekutel, on sama palju liikmeid kui nõukogu delegatsioonis.

3.

Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed igal aastal enne nõukogu seisukoha hääletust parlamendis, eelistatavalt eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni ja teiste asjaomaste komisjonide liikmete seast. Delegatsiooni juhib parlamendi president. President võib selle ülesande delegeerida asepresidendile, kellel on kogemusi eelarveküsimustes, või eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni esimehele.

4.

Kohaldatakse artikli 68 lõikeid 2, 4, 5, 7 ja 8.

5.

Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti osas kokkuleppele, võetakse küsimus parlamendi selle istungi päevakorda, mis toimub 14 päeva jooksul alates kokkuleppe saavutamise kuupäevast. Ühine tekst tehakse kättesaadavaks kõikidele parlamendiliikmetele. Kohaldatakse artikli 69 lõikeid 2 ja 3.

6.

Ühine tekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Hääletus on nimeline. Ühine tekst loetakse heakskiidetuks, kui seda ei lükata parlamendi koosseisu häälteenamusega tagasi.

7.

Kui parlament kiidab ühise teksti heaks, kuid nõukogu lükkab selle tagasi, võib vastutav komisjon kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 7 punktiga d esitada kinnitamiseks kõik parlamendi muudatusettepanekud nõukogu seisukohale või osa neist.

Kinnitamise hääletus võetakse parlamendi selle istungi päevakorda, mis toimub 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil nõukogu teatas ühise teksti tagasilükkamisest.

Muudatusettepanekud loetakse kinnitatuks, kui need kiidetakse heaks parlamendi koosseisu häälteenamusega ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

1.

Nõukogu otsused, millega lubatakse ajutisest kaheteistkümnendikust suuremaid kulutusi, edastatakse vastutavale komisjonile.

2.

Vastutav komisjon võib esitada otsuse eelnõu lõikes 1 osutatud kulutuste vähendamise kohta. Parlament teeb selle kohta otsuse 30 päeva jooksul pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

3.

Parlament teeb otsuse koosseisu häälteenamusega.

—

Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi eelarve täitmisel;

—

Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse), Euroopa Liidu Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel;

—

Euroopa Komisjonile Euroopa Arengufondi eelarve täitmisel;

—

liidu ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate üksuste eelarvete haldamise eest vastutavatele organitele eelarve täitmisel, kui nende tegevuse kohta kehtivad õigusnormid, mille kohaselt Euroopa Parlamendi heakskiit eelarve täitmisele on nõutav.

1.

Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta annab selle ülesande eelarve ja eelarvekontrolli eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.

2.

Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti esimest lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; vajaduse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.

1.

Peasekretäri koostatud aruande alusel koostab juhatus esialgse eelarvestuse projekti.

2.

President edastab esialgse eelarvestuse projekti vastutavale komisjonile, kes koostab eelarvestuse projekti ja annab parlamendile aru.

3.

President määrab eelarvestuse projekti kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

Vastutav komisjon esitab muudatusettepanekute kohta arvamuse.

4.

Parlament võtab eelarvestuse vastu.

5.

President edastab eelarvestuse Euroopa Komisjonile ja nõukogule.

6.

Eelnevaid sätteid kohaldatakse ka paranduseelarvete kalkulatsiooni suhtes.

1.

Parlamendi eelarve osas võtavad juhatus ja eelarveküsimuste eest vastutav komisjon järjestikustel etappidel vastu otsused:

2.

Ametikohtade loetelu käsitlevate otsuste vastuvõtmisel järgitakse järgmist korda:

3.

Tegeliku eelarvestuse koostamine algab niipea, kui juhatus on vastu võtnud lõpliku otsuse ametikohtade loetelu kohta. Eelarvestuse koostamise etapid on sätestatud kodukorra artiklis 79. Kui eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni seisukoht erineb oluliselt juhatuse seisukohast, alustatakse lepitusmenetlust.

1.

President võtab kulukohustusi ja teeb kulutusi või annab korraldusi kulukohustuste võtmiseks ja kulutuste tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.

2.

President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.

3.

Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja otsustab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle vastutava komisjoni raporti põhjal.

1.

Kui parlamendilt taotletakse nõusolekut õigusakti ettepanekule, võtab parlament otsuse vastu, lähtudes vastutava komisjoni soovitusest anda kõnealusele aktile nõusolek või lükata see tagasi.

Õigusakti üle, mille vastuvõtmiseks on Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel vajalik parlamendi nõusolek, toimub parlamendis üks hääletus; muudatusettepanekuid ei saa esitada. Nõusoleku andmiseks vajalik häälteenamus on õigusakti ettepaneku õiguslikuks aluseks olevas Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis nõutav häälteenamus.

2.

Ühinemislepingute ja rahvusvaheliste lepingute puhul ning juhul, kui tuvastatakse, et liikmesriik rikub oluliselt ja püsivalt aluspõhimõtteid, kohaldatakse vastavalt artikleid 74c, 74e ja 90. Seadusandliku tavamenetlusega hõlmatud valdkonnas tehtava tõhustatud koostöö menetluse puhul kohaldatakse kodukorra artiklit 74g.

3.

Õigusakti ettepaneku või kavandatava rahvusvahelise lepingu puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon positiivse lõpptulemuse saavutamiseks otsustada esitada parlamendile vaheraporti ettepaneku kohta koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused õigusakti ettepaneku muutmiseks või rakendamiseks.

1.

Kui parlamendiga konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 alusel nõukogu soovituste küsimuses, arutab parlament neid pärast seda, kui nõukogu on soovitusi parlamendi istungil tutvustanud, lähtudes vastutava komisjoni suulisest või kirjalikust ettepanekust soovitused, mille osas parlamendiga konsulteeritakse, heaks kiita või tagasi lükata.

2.

Seejärel pannakse kõik soovitused parlamendis ühele ühisele hääletusele ja muudatusettepanekuid nende kohta esitada ei saa.

1.

President edastab kõik dokumendid, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 alusel, kokkulepped, mis on sõlmitud tööturu osapoolte vahel Euroopa Liidu lepingu artikli 155 lõike 1 alusel, ning ettepanekud, mille Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa Liidu lepingu artikli 155 lõike 2 alusel, läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2.

Kui tööturu osapooled teatavad Euroopa Komisjonile soovist algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 155 sätestatud menetlus, võib vastutav komisjon koostada kõnealuse küsimuse kohta raporti.

3.

Kui tööturu osapooled on sõlminud kokkuleppe ja taotlenud ühiselt, et seda rakendataks Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 alusel esitatud ettepaneku põhjal vastu võetava nõukogu otsusega, esitab vastutav komisjon resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse taotlus vastu võtta või tagasi lükata.

1.

Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 48 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.

2.

Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta kavatseb sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku, milles soovitatakse ettepanek heaks kiita või tagasi lükata ning täpsustatakse, millistel tingimustel seda tuleks teha.

1.

Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide kodifitseerimise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (10) läbi, et veenduda, kas see piirdub üksnes kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

2.

Komisjonilt, kes oli kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel küsida arvamust kodifitseerimise asjakohasuse kohta.

3.

Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.

Õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees võib raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiitmiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiseeskirjadele, ja kui need ei muuda ettepaneku sisu.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei too kaasa liidu õigusaktide sisulisi muudatusi, edastab ta selle parlamendile heakskiitmiseks.

Kui komisjon on arvamusel, et ettepanek toob kaasa sisulise muudatuse, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata.

Mõlemal juhul teeb parlament otsuse ühel hääletusel ilma muudatusettepanekute ja aruteluta.

1.

Kui parlamendile esitatakse liidu õigusaktide uuesti sõnastamise ettepanek, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile.

2.

Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale (11) läbi, et veenduda, kas see sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud.

Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta, kohaldatakse artikli 86 lõike 3 teist lõiku.

3.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 156 ja 157 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamata nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 54 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.

4.

Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest kõnealuse valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, märgib president, et menetlus on muutunud alusetuks, ja teavitab sellest nõukogu. Kui Euroopa Komisjon ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle tagasi kõnealuse valdkonna eest vastutavale komisjonile, kes vaatab ettepaneku vastavalt tavapärasele menetlusele läbi.

—

uurib vastutav komisjon iga Euroopa Parlamendile kontrollimiseks edastatud delegeeritud õigusakti projekti;

—

võib vastutav komisjon esitada parlamendile resolutsiooni ettepanekus asjakohaseid ettepanekuid kooskõlas õigusakti sätetega.

1.

Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusmeetmete projekti, saadab president meetmete projekti sellele komisjonile, mis on vastutav komisjon põhiakti puhul. Kui põhiaktiga seoses on kohaldatud kaasatud komisjonide menetlust, palub vastutav komisjon igal kaasatud komisjonil esitada oma seisukoha suuliselt või kirja teel.

2.

Vastutava komisjoni esimees määrab tähtaja, mille jooksul parlamendiliikmed saavad teha komisjonile ettepaneku meetmete projekti kohta vastuväidete esitamiseks. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta otsustada nimetada komisjoni liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast raportööri. Kui komisjon esitab meetmete projekti kohta vastuväiteid, esitab ta resolutsiooni ettepaneku, milles väljendatakse meetmete projekti vastuvõtmisele vastuseisu ja milles võib ka märkida, milliseid muudatusi tuleks meetmete projektis teha.

Kui parlament võtab alates meetmete projekti saamisest arvestatava tähtaja jooksul sellise resolutsiooni vastu, palub president Euroopa Komisjonil meetmete projekti tagasi võtta, seda muuta või esitada asjakohase õigusloomemenetluse kohaselt ettepanek.

3.

Kui enne tähtaja möödumist osaistungjärku ei toimu, loetakse vastamise õigus üleläinuks vastutavale komisjonile. Vastus esitatakse komisjoni esimehe kirjana Euroopa Komisjoni vastutavale liikmele ja sellest teatatakse kõigile parlamendiliikmetele.

4.

Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad kontrolliga regulatiivmenetluse alla, ei kohaldata lõiget 3 ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse järgmiselt:

1.

Kui kavatsetakse alustada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või lepingu muutmiseks, võib vastutav komisjon otsustada koostada raporti või muul viisil menetlust jälgida ning teavitada komisjonide esimeeste konverentsi sellest otsusest.Vajaduse korral võib küsida teiste komisjonide arvamust vastavalt artikli 49 lõikele 1.Vajaduse korral kohaldatakse artikli 188 lõiget 2, artiklit 50 või 51.

Vastutava komisjoni ning vajaduse korral kaasatud komisjonide esimehed ja raportöörid võtavad ühiselt asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et parlamendile antaks viivitamata, korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt täielik teave läbirääkimiste ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimiste kõikide etappide kohta, sh läbirääkimisjuhiste eelnõud ja vastuvõetud lõplikud läbirääkimisjuhised ning lõikes 3 osutatud teave:

2.

Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 40 parlamendiliikme ettepanekul paluda nõukogul mitte lubada alustada läbirääkimisi enne, kui parlament on läbirääkimisvolitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

3.

Ajal, kui läbirääkimisi kavatsetakse alustada, uurib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt välja lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu sõlmimisel valitud õigusliku aluse. Vastutav komisjon kontrollib valitud õiguslikku alust artikli 37 alusel. Kui Euroopa Komisjon õiguslikku alust ei esita või õigusliku aluse sobivus on kaheldav, kohaldatakse artiklit 37.

4.

Parlament võib igal hetkel läbirääkimiste jooksul võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 121 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne arutatava lepingu sõlmimist arvesse.

5.

Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne kokkuleppe allakirjutamist esitatakse parlamendile arvamuse või nõusoleku saamiseks lepingu eelnõu. Nõusolekumenetluse puhul kohaldatakse artiklit 81.

6.

Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud.

7.

Parlament esitab arvamuse või annab nõusoleku Euroopa Liidu sõlmitava rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta ühel hääletusel antud häälte enamusega. Lepingu või protokolli teksti kohta ei saa esitada muudatusettepanekuid.

8.

Kui parlamendis vastu võetud arvamus on eitav, palub president nõukogul lepingut mitte sõlmida.

9.

Kui parlament ei anna rahvusvahelisele lepingule nõusolekut, annab president nõukogule teada, et vastavat lepingut ei saa sõlmida.