ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2011.108.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 108
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
54. köide
28. aprill 2011
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.108.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 108 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/1 |
Teatis Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli jõustumise kohta
Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli, (1) millele kirjutati alla Brüsselis 28. juulil 2010 ja mida kohaldatakse ajutiselt 1. märtsist 2011, jõustumiseks vajalikud menetlused viidi lõpule 7. märtsil 2011. Sellest tulenevalt jõustub kõnealune protokoll kooskõlas selle artikli 3 teise lõiguga 1. mail 2011.
(1) ELT L 291, 9.11.2010, lk 14.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/1 |
Teatis Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli jõustumise kohta
Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, (1) millele kirjutati alla Brüsselis 28. juulil 2010 ja mida kohaldatakse ajutiselt 1. märtsist 2011, jõustumiseks vajalikud menetlused viidi lõpule 7. märtsil 2011. Sellest tulenevalt jõustub kõnealune protokoll kooskõlas selle artikli 5 teise lõiguga 1. mail 2011.
(1) ELT L 291, 9.11.2010, lk 18.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/2 |
Teatis, mis käsitleb Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014 jõustumist
Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, (1) millele kirjutati alla Brüsselis 28. juulil 2010 ja mida kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist 2011, jõustumiseks vajalikud menetlused viidi lõpule 7. märtsil 2011. Sellest tulenevalt jõustub kõnealune leping kooskõlas selle artikli 9 teise lõiguga 1. mail 2011.
(1) ELT L 291, 9.11.2010, lk 10.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/2 |
Teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014 jõustumist
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, (1) millele kirjutati alla Brüsselis 28. juulil ja 19. augustil 2010 ja mida kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist 2011, jõustumiseks vajalikud menetlused viidi lõpule 7. märtsil 2011. Sellest tulenevalt jõustub kõnealune leping kooskõlas selle artikli 3 teise lõiguga 1. mail 2011.
(1) ELT L 291, 9.11.2010, lk 4.
MÄÄRUSED
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/3 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 405/2011,
19. aprill 2011,
millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 15 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Ajutised meetmed
|
(1) |
Komisjon on kehtestanud määrusega (EL) nr 1261/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu. |
|
(2) |
Menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) oli 15. veebruaril 2010 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu teatavate roostevabast terasest varraste kogutoodangust. |
|
(3) |
Ajutise määruse põhjenduse 23 kohaselt hõlmas subsideerimist ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). |
1.2. Järgnenud menetlus
|
(4) |
Pärast selliste oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad teatasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti need võimaluse korral arvesse. |
|
(5) |
Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõplikuks sissenõudmiseks. Kõikidele isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said teatavaks tehtud teabe kohta arvamust avaldada. |
1.3. Menetlusega seotud isikud
|
(6) |
Kuna menetlusega seotud isikute kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 5–22. |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
|
(7) |
Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 24 kohaselt oli vaatlusalune toode määratletud kui roostevabast terasest vardad ja latid, (külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, v.a ümmarguse ristlõikega vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid), mis on pärit Indiast ja praegu kuuluvad CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla. |
|
(8) |
Üks eksportiv India tootja väitis, et ümmarguse ristlõikega vähem kui 80 mm läbimõõduga, kuid väljapoole lubatud hälvet H6–H11 jäävad roostevabast terasest vardad tuleks uurimisest välja jätta, sest need ei kuulu tootevalikusse. |
|
(9) |
See väide lükati tagasi, sest tootevaliku puhul ei viidata hälvetele. Küsimustikus on toote kontrollnumbri juures küll olemas lahter H6–H11 hälvete jaoks, kuid sellel on üksnes võrdlemise otstarve, millel ei ole siduvat mõju uurimisaluse toote jaoks. Seepärast järeldatakse, et väljapoole hälvet H6–H11 jäävaid tooteid ei tohiks välja jätta. |
|
(10) |
Tuleks märkida, et esialgsete subsideerimis- ja kahjumarginaalide arvutamisel võeti väljapoole hälvet H6–H11 jäävaid tooteid arvesse. |
2.2. Samasugune toode
|
(11) |
Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 25. |
3. SUBSIDEERIMINE
3.1. Sissejuhatus
|
(12) |
Ajutise määruse põhjenduses 26 viideti järgmistele kavadele, mille raames väidetavalt antakse subsiidiume:
|
|
(13) |
Liidu tootmisharu tõstatas küsimuse, et komisjonil võib olla jäänud hulk subsideerimiskavu arvesse võtmata, ning leidis seepärast, et India tootjate saadud subsiidiume oli alahinnatud. |
|
(14) |
Vastusena sellele tuleb märkida, et kaebus hõlmas suurt arvu riiklikke ja kohalikke subsideerimiskavu, mis lisati India eksportivatele tootjatele esitatavasse küsimustikku ja mida komisjon uuris. Siiski leiti vaid põhjenduses 12 loetletud kavade puhul, et valimisse kuuluvad eksportivad tootjad olid saanud subsiidiume. |
|
(15) |
Liidu tootmisharu väitis ka, et komisjoni järeldused on vastuolus USA kaubandusministeeriumi (US DOC) järeldusega hiljutises tasakaalustavate meetmete menetluses, milles käsitleti teatava terase eksporti Indiast, mille puhul tehti kindlaks palju suuremad subsiidiumid. Tuleks siiski märkida, et kõnealune järeldus on seotud teistsuguse tootega ning hõlmab üht teist uurimisperioodi. Seepärast lükati see väide käesolevaga tagasi. |
|
(16) |
Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26–28. |
3.2. Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava)
|
(17) |
Mitu isikut väitis, et DEPB-kava ei tohiks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest kava eesmärk on imporditollimaksude hüvitamine. Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 38, ei saa kava käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamise määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendava tagastamise määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tegelikult tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis on kasutatud või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Seega lükati need väited käesolevaga tagasi. |
|
(18) |
DEPB litsentside müügi kohta väitis üks isik, et tegelik müügihind olevat madalam litsentsi väärtusest ja seepärast olevat kasu väiksem. Sellega seoses tuleb märkida, et kõneluse kava raames saadav kasu arvutati litsentsi raames antud krediidi summa alusel, olenemata sellest, kas litsentsi kasutati imporditollimaksude hüvitamiseks või kas litsents tegelikult müüdi. Leitakse, et litsentsi müümine nimiväärtusest madalama hinnaga on pelgalt äriline otsus, mis ei muuda kõnealuse kava raames saadud kasu suurust. Seega lükatakse see väide käesolevaga tagasi. |
|
(19) |
Üks isik väitis veel, et isegi kui DEPB-kava peetaks tasakaalustatavaks, et tohiks kava raames saadud kasu põhineda ekspordiväärtusel, vaid pigem DEPB litsentsi tegelikul kasutamisel. Sellega seoses tuleks meenutada, et algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt võeti tasakaalustatavate subsiidiumite arvutamisel aluseks nende saaja puhul kindlakstehtud uurimisperioodiaegne kasu. Selles osas leiti, et kasu oli saadud selle kava alusel eksporditehingu tegemise hetkel. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Tänu sellele, et äriühing on teadlik, et ta saab DEPB-kava raames subsiidiumi, on ta eelisolukorras, sest ta saab subsiidiume arvesse võttes pakkuda madalamaid hindu. Kasusaamise kindlaksmääramisel on oluline arvestada siiski ekspordi toimumise hetke ja mitte järgnevat kasutamist, kuna juba tagatud õigustega eksportija on finantsilises mõistes eelisseisundis. Seetõttu lükati see väide käesolevaga tagasi. |
|
(20) |
Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29–41. |
3.3. Eellubade kava (Advance Authorisation Scheme)
|
(21) |
Üks isik väitis, et eellubade kava tuleks käsitada tollimaksu tagastussüsteemina, sest imporditud materjale kasutatakse eksporditava kauba tootmiseks. Vastusena sellele väitele on ajutise määruse põhjenduses 54 selgitatud, et praegusel juhul kasutatud allkava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastamise süsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Arvatakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid (SIONid) ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Seepärast on allkava tasakaalustatav ja väide lükatakse tagasi. |
|
(22) |
Pidades silmas subsiidiumisumma arvutamist, tuli vastupidiselt ühe isiku esildisele tasakaalustatava kasu summa kindlaksmääramisel võtta arvesse eelubade kavast tulenevat kasu, mis on saadud muust kui vaatlusalusest tootest. Eellubade kava alusel ei eksisteeri mingit kohustust, mis piiraks toetuse kasutamise konkreetse toote sisendmaterjali tollimaksuvaba importimisega. Sellest tulenevalt võib vaatlusalune toode saada kasu kõigist eelubade kava hüvitistest. |
|
(23) |
Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 42–58. |
3.4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava)
|
(24) |
Kuna kõnealuse kava kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59. |
3.5. Ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Units Scheme – EOUS)
|
(25) |
Enne kui käsitleda valimisse kuuluva ekspordisuunitlusega üksuse staatuses äriühingu arvukaid märkusi, tuleks meenutada, et FT-poliitikaga 2004–2009 ja FT-poliitikaga 2009–2014 on ekspordisuunitlusega üksusele ette nähtud oluline kohustus saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse. Kõik äriühingud, mis põhimõtteliselt kohustuvad eksportima kogu oma toodangu või kõik teenused, võib asutada ekspordisuunitlusega üksuste kava kohaselt. |
|
(26) |
Vastutasuks saavad ekspordisuunitlusega üksused õiguse mitmesugusteks soodustusteks, mis on loetletud ajutise määruse põhjenduses 66. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast käsitatakse neid algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetsete ja tasakaalustatavana. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud FT-poliitika 2009-2014 peatükis 6.1, on subsiidiumide saamise oluline eeltingimus. |
|
(27) |
Kõik ekspordisuunitlusega üksuse kasutatavad erandid sõltuvad juriidiliselt eksporditegevusest. Ekspordisuunitlusega üksuste kava ei saa käsitada lubatud tollimaksu tagastamise süsteemina ega asendamise puhul kasutatavana tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad). |
|
(28) |
Pealegi ei ole kinnitatud, et India valitsusel oleks olemas kontrollisüsteem või -menetlus, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes on kasutatud eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas, mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet. |
|
(29) |
Ekspordisuunitlusega üksuse puhul sõltub toetuse tasakaalustatavus kahest tingimusest: i) kontrollisüsteemi puudumine; ja ii) tollimaksu ülemäärase tagastamise esinemine. Siinjuures tuleks märkida, et India valitsuse puhul on oluline, et ta näitaks, et on kehtestanud nõuetekohase kontrollisüsteemi, mille abil määratakse kindlaks, milliseid sisendeid on kasutatud tootmisprotsessis ja millises koguses. Nõuetekohase kontrollisüsteemi puudumist käsitletakse allpool lähemalt. Mis puutub tollimaksu ülemäärasesse tagastamisse, siis on see oluline vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et kava – käesoleval juhul ekspordisuunitlusega üksuste kava – on heauskselt kasutatud tollimaksu tagastamise kava, mis vastab algmääruse I, II ja III lisa nõuetele. Nagu põhjenduses 27 juba selgitatud, ei saa ekspordisuunitlusega üksuste kava käsitada lubatud tollimaksu tagastamise süsteemina ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. |
|
(30) |
Lisaks rõhutas asjaomane isik, et ekspordisuunitlusega üksuste kava võimaldab eksporditavate lõpptoodete jaoks tooraine tollimaksuvaba importi. Isik väitis, et ekspordisuunitlusega üksuste kava võib võrrelda seestöötlemisega seotud soodustuste erilise tolliprotseduuriga ning mitte tollimaksu tagastamisega. Ta väitis, et hoolimata sellest, et mõlemal süsteemil on teoreetiliselt sama tulemus (eksporditakse kaupu, mis sisaldavad toorainet, mille imporditollimaksust on loobutud), on nende vahel olulised erinevused. Oma väidet põhjendas isik sellega, et tollimaksu tagastussüsteemis on eksportijal õigus nõuda lõpptoodetes sisalduva tooraine tollimaksude tagastamist. Seestöötlemissüsteemis on eksportija vabastatud imporditollimaksust, kuid tal on juriidiline kohustus maksta tollimaksu kõikide omamaisel turul müüdavate lõpptoodete eest. Isik väitis, et viimati nimetatud süsteemi raames ei ole ülemäärane tollimaksude tagastamine võimalik. |
|
(31) |
Vastusena sellele tuleks kõigepealt märkida, et tollimaksude ülemäärast tagastamise toimumist on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui on olemas kontrollisüsteem, mille eesmärk on jälgida impordi tarbimise seost eksporditud kaupade tootmisega. Isiku väite kohta, et ekspordisuunitlusega üksuste kava puhul polevat tegemist tollimaksu tagastussüsteemiga, tuleks märkida, et algmääruse I lisa joonealuses märkuses nr 2 on selgelt sätestatud, et „soodustused või tagastamised” algmääruse tähenduses hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist. Peaks olema selge, et tollimaksu tagastamise või nendest vabastamise kavade aluseks on ühesugune põhimõte, st, et tooraine impordi tollimakse ei pea maksma või need on tagastatavad tingimusel, et sellist toorainet kasutatakse toodete valmistamiseks, mis seejärel eksporditakse. Lisaks peaks olema selge, et otsustada seda, kas ekspordisuunitlusega üksuste kava puhul on tegemist heas usus kasutatava tollimaksutagastuse süsteemiga, peab see vastama algmääruse I, II ja III lisa nõuetele. |
|
(32) |
Lisaks väitis asjaomane isik, et ekspordisuunitlusega üksuste suhtes kehtivad nõuetekohane kontrollisüsteem ja edasised kontrollimeetmed nii selle ekspordi kui ka omamaise müügi osas. Ta väitis, et olulised ei ole üksnes väliskaubanduspoliitika ja menetlusjuhend, milles määratakse kindlaks ekspordisuunitlusega üksuste suhtes kehtivad seadused ja menetlused. Tuleks ka uurida, kas Indias kehtib muid seadusi või eeskirju, millega on loodud asjakohane ja tulemuslik kontrollisüsteem. Selle väite puhul toetus isik asjaolule, et menetlusjuhendi punkti 6.10.1 kohaselt on tal seaduse järgi kohustus rakendada asjakohast arvepidamise süsteemi ning et ta esitab digitaalselt allkirjastatud kvartali- ja aastaaruanded impordi, omamaiste ostude, ekspordi ja omamaise müügi kohta. Lisaks väitis isik, et 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse (Central Excise Act) kohaselt on tal omamaise müügi puhul seaduslik kohustus väljastada arve, millel on näiteks makstavad maksud selgelt märgitud. Keskse maksuseaduse järgi on isikul ka kohustus esitada ametiasutustele kord kuus täielikud andmed enda omamaise müügi kohta. Samuti on isikul 1956. aasta äriühinguseaduse (Companies Act) ja kohaldatavate raamatupidamisstandardite järgi kohustus esitada üksikasjalik teave impordi ja omamaiste hangete kohta ning ekspordi ja omamaise müügi kohta auditeeritud finantsaruannetes. |
|
(33) |
Siinkohal ei vaidlustata, et äriühinguseadus võib Indias olla raamatupidamisstandardite raamistikuks. Kuid ekspordisuunitlusega üksuste kava tasakaalustatavuse hindamisel on oluline see, kas valitsus on kehtestanud süsteemi, mille abil saab kontrollida, kas ja millises koguses on tarbitud eksporditud kaupade tootmisel tollimaksu- või maksuvabu sisendeid. |
|
(34) |
Keskse aktsiisiseaduse alusel kehtivatel nõuetel on hoopis teistsugune otstarve: tagada, et Indias omamaisel turul toimunud müügi eest makstaks kohaldatavad maksud. Selle raames ei kontrollita, kas on imporditud materjale tollimaksuvabalt, ega seoseid tollimaksuvabade sisendite ja eksporditavate lõpptoodete vahel, nii et see ei saa kehtida tollimaksu tagastamise süsteemina. |
|
(35) |
Kasutusel olevate edasiste kontrollimeetmete puhul tuleb meeles pidada, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 69, et ekspordisuunitlusega üksused ei pea seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva toote sihtpunktiga. Siiski annaks ainult selline saadetiste kontrollimine India valitsusele piisavalt informatsiooni sisendmaterjalide lõpliku sihtpunkti kohta, et kontrollida, et tolli/müügimaksusoodustused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid. |
|
(36) |
Kõnealuse isiku tehtud esildise hoolikale kaalumisele vaatamata leidis seega kinnitust, et India valitsusel ei ole tulemuslikku kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa lõige 2). Samuti ei teinud India valitsus tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). India valitsus ei esitanud ka tõendeid selle kohta, et tollimaksu ülemäärast tagastamist ei ole toimunud. |
|
(37) |
Isik väitis, et subsiidiumide arvutamisel oleks komisjon pidanud võtma arvesse lõpptoodete omamaiselt müügilt makstud tollimakse. Vastuseks kõnealusele väitele tuleb märkida, et kuigi ekspordisuunitlusega üksuse eesmärk on saavutada netotulu välisvaluutas, on ekspordisuunitlusega üksusel võimalik osa oma toodangust müüa omamaisel turul. Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames käsitatakse kaupu importkaupadena, kuigi tuleb maksta vaid 50 % soodustollimaks. Sellisena ei ole ekspordisuunitlusega üksus teistest omamaisel turul tegutsevatest äriühingutest erinevas olukorras, st kaupade ostmisel tuleb maksta kohaldatavad tollimaksud ja maksud. Selles kontekstis peaks olema selge, et valitsuse otsus maksustada kaupade tarbimist omamaisel turul ei tähenda, et ekspordisuunitlusega üksuse vabastamine imporditollimaksudest ja müügimaksude tagastamine ei ole toetus vaatlusaluse toote eksportmüüki arvesse võttes. Pealegi ei mõjuta omamaine müük üldisemat hinnangut selle kohta, kas on olemas asjakohane kontrollisüsteem. |
|
(38) |
Isik väitis ka, et komisjon kasutavat subsiidiumisumma arvutamisel vale nimetajat. Ta väitis, et õige nimetaja on müügi kogukäive ja mitte ekspordi müügikäive. Kõnealune väide tuleb tagasi lükata. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati kava raames subsiidiumisumma (lugeja) ekspordi kogukäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest. Ekspordisuunitlusega üksuse võimalus müüa oma toodangut omamaisel turul ei muuda asjaolu, et ekspordisuunitlusega üksusel on selge eksportimiseesmärk. |
|
(39) |
Lisaks väitis isik, et äriühingu saadud kasu peaks olema võrdne krediidikuludega, mis jäid India valitsusel saamata tooraine importimise ja roostevabast terasest varraste valmistootena Indiast eksportimise vahelisel ajal. Oma väite toetuseks osutas isik esialgsele järeldusele, mille USA kaubandusministeerium oli hiljuti teinud uue saatja kontrollimisel subsiidiumivastases menetluses, mille puhul maksmata tollimakse vaadeldi intressivaba laenuna, mille äriühing on saanud importimise ajal. Vastusena sellele märgitakse, et komisjonil ei ole kohustust järgida USA kaubandusministeeriumi kohaldatavat metoodikat, vaid ta peab järgima algmääruse sätteid. Käesoleval juhul on kasutatud metoodikat selgitatud ajutise määruse põhjendustes 75 ja 76. Sel väitel oleks alust vaid juhul, kui tollimaksude maksmist lükataks vaid edasi (algmääruse I lisa joonealune märkus nr 3), selle asemel, et neist vabastada, nagu see on käesoleval juhul. |
|
(40) |
Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–77. |
3.6. Ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme – ECS)
|
(41) |
Üks isik tunnistas, et oli saanud oma ekspordi jaoks sooduslaenu, kuid väitis, et selle intressimäär oli oluliselt kõrgem kui valdavad intressimäärad ELis ning et seepärast ei tohiks seda pidada toetuse saamiseks. |
|
(42) |
Vastusena sellele tuleb märkida, et subsiidiumisumma arvutamisel võeti aluseks ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe, mis oleks kuulunud tasumisele, kui asjaomase äriühingu suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi intressimäärasid. Käesoleval juhul kasutati subsiidiumisumma arvutamisel sisemaist võrdlusalust. Seega lükatakse kõnesolev väide käesolevaga tagasi. |
|
(43) |
Kuna kõnealuse kava kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–86. |
3.7. Tasakaalustatavate subsiidiumide tase
|
(44) |
Algmääruse kohaselt jääb arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa väärtuseliselt vahemikku 3,3 %–4,3 %. Kuna need on ajutise määruse põhjenduses 87 sätestatutega samal tasemel, kinnitatakse kõnealune põhjendus.
|
|
(45) |
Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 88 kirjeldatud metoodika valimiväliste koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaali kindlaksmääramiseks. Algmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 4,0 %. Sellest tulenevalt kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 88. |
|
(46) |
Üleriigilise subsiidiumimarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89. Kuna selle kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 89. |
4. LIIDU TOOTMISHARU
|
(47) |
Kuna liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 90–93. |
5. KAHJU
|
(48) |
Kuna kahju kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–122. |
6. PÕHJUSLIK SEOS
|
(49) |
Kuna põhjusliku seose kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 123–136. |
7. LIIDU HUVID
|
(50) |
Kuna liidu huvide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137–148. |
8. LÕPLIKUD TASAKAALUSTUSMEETMED
8.1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
|
(51) |
Üks isik väitis, et 2007. aasta olukorral põhinev keskmine maksueelne kasumimarginaal 9,5 %, mida kasutati mittekahjustava hinna arvutamiseks, et määrata kindlaks kahjumarginaal, ei olnud tootmisharu pikaajalise maksueelse kasumimarginaali puhul tüüpiline. Väidetavalt oli aasta, mille alusel kasum arvutati, erakorraline aasta ning aastad 2005–2006 olevat tüüpilisemad, sest need olid ärilisest küljest tavapärased aastad, mille puhul kasumimarginaalid jäid vahemikku 4–6 %. |
|
(52) |
Esialgses etapis kasutatud sihtkasum põhines kaalutud keskmisel kasumimarginaalil, mille valimisse kuuluvas liidu tootjad saavutasid 2007. aastal. Seda aastat peeti kõige viimaseks tüüpiliseks aastaks, kui liidu tootjaile ei avaldanud subsideerimine kahjustavat mõju. Seepärast lükatakse see märkus tagasi ning esialgses etapis kasutatud kasumimarginaal kinnitatakse. |
|
(53) |
Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 149–153. |
8.2. Järeldus kahju kõrvaldamise taseme kohta
|
(54) |
Ajutises määruses kasutatud metoodika kinnitatakse. |
8.3. Tollimaksude määr
|
(55) |
Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks tasemel, millest piisaks subsideeritud impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud subsiidiumimarginaali. |
|
(56) |
Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised:
|
|
(57) |
Selles määruses äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad on määratud kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul kindlaks tehti. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär. |
|
(58) |
Mis tahes taotlus kohaldada äriühingu suhtes individuaalse tasakaalustava tollimaksu määra (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid. |
8.4. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine
|
(59) |
Pidades silmas kindlakstehtud subsiidiumimarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla kuuluvate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide (külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, v.a ümmarguse ristlõikega vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid) impordi suhtes.
2. Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toote netohinna suhtes Euroopa Liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:
|
Äriühing |
Tollimaks (%) |
TARICi lisakood |
|
Chandan Steel Ltd., Mumbai |
3,4 |
B002 |
|
Venus Wire Industries Pvt. Ltd, Mumbai; Precision Metals, Mumbai; Hindustan Inox Ltd., Mumbai; Sieves Manufacturer India Pvt. Ltd., Mumbai |
3,3 |
B003 |
|
Viraj Profiles Vpl. Ltd., Thane |
4,3 |
B004 |
|
Lisas loetletud äriühingud |
4,0 |
B005 |
|
Kõik muud äriühingud |
4,3 |
B999 |
3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Praegu CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla kuuluvate ja Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide (külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, v.a ümmarguse ristlõikega vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid) impordi suhtes määruse (EL) nr 1261/2010 kohaselt ajutiste tasakaalustavate tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse.
Artikkel 3
Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. aprill 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
MARTONYI J.
(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.
(2) ELT L 343, 29.12.2010, lk 57.
(3) Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid
(4) Rühma kaalutud keskmine
(5) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.
LISA
KOOSTÖÖD TEGEVAD INDIA EKSPORTIVAD TOOTJAD, KES EI KUULU VALIMISSE
TARICI LISAKOOD B005
|
Äriühingu nimi |
Linn |
|
Ambica Steel Ltd. |
New-Delhi |
|
Bhansali Bright Bars Pvt. Ltd. |
Navi-Mumbai |
|
Chase Bright Steel Ltd. |
Navi-Mumbai |
|
D.H. Exports Pvt. Ltd. |
Mumbai |
|
Facor Steels Ltd. |
Nagpur |
|
Global smelters Ltd. |
Kanpur |
|
Indian Steel Works Ltd. |
Navi-Mumbai |
|
Jyoti Steel Industries Ltd. |
Mumbai |
|
Laxcon Steels Ltd. |
Ahmedabad |
|
Meltroll Engineering Pvt. Ltd. |
Mumbai |
|
Mukand Ltd. |
Thane |
|
Nevatia Steel & Alloys Pvt. Ltd. |
Mumbai |
|
Panchmahal Steel Ltd. |
Kalol |
|
Raajratna Metal Industries Ltd. |
Ahmedabad |
|
Rimjhim Ispat Ltd. |
Kanpur |
|
Sindia Steels Ltd. |
Mumbai |
|
SKM Steels Ltd. |
Mumbai |
|
Parekh Bright Bars Pvt. Ltd. |
Thane |
|
Shah Alloys Ltd. |
Gandhinagar |
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 406/2011,
27. aprill 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2380/2001 söödalisandi maduramütsiin-ammoonium alfa koostise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loaomaniku taotlusel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamusele |
|
(2) |
Kooskõlas nõukogu direktiiviga 70/524/EMÜ (2) anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 2430/1999 (3) kümneks aastaks luba kasutada koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluvat maduramütsiin-ammoonium alfat broilerkanade söödas ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 2380/2001 (4) kalkunite söödas. |
|
(3) |
Loaomanik esitas taotluse loa muutmiseks söödalisandi kandja koostise osas. Loa omanik esitas oma taotluse toetuseks asjakohased andmed. |
|
(4) |
Toiduohutusamet jõudis oma 8. detsembri 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et selle söödalisandi uue koostise kasutamine kalkunitel ei põhjusta lisaprobleeme loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see on tõhus vahend koktsidioosi tõrjeks. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud. |
|
(6) |
Määrust (EÜ) nr 2380/2001 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(7) |
Kuna söödalisandi kasutamise lubamise tingimuste muudatused ei ole seotud ohutusnõuetega, on asjakohane lubada söödalisandi eelsegude ja segasööda olemasolevate varude ärakasutamiseks üleminekuaega. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2380/2001 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Söödalisandit maduramütsiin-ammoonium alfa sisaldavat eelsegu ja segasööta, mis on toodetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2380/2001, võib turule viia ning seda võib kasutada, kuni olemasolevad varud on lõppenud.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.
(3) EÜT L 296, 17.11.1999, lk 3.
(4) EÜT L 321, 6.12.2001, lk 18.
(5) EFSA Journal 2011; 9(1):1954.
LISA
„LISA
|
Söödalisandi registreerimisnumber |
Loa omanik |
Söödalisand (kaubanimi) |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Sisalduse alammäär |
Sisalduse ülemmäär |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||
|
milligrammi toimeainet täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||||
|
Koktsidiostaatikumid ja muud raviained |
|||||||||||||||||||
|
E 770 |
Alpharma Belgium BVBA |
Maduramütsiin-ammoonium alfa 1 g/100 g (Cygro 1 %) |
|
Kalkunid |
16 nädalat |
5 |
5 |
|
15.12.2011” |
||||||||||
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 407/2011,
27. aprill 2011,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust käsitlevate teatavate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade lisamise osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu otsusega 97/836/EÜ ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (1958. aasta muudetud kokkulepe) (2). |
|
(2) |
Otsusega 97/836/EÜ ühines liit ka ÜRO EMK eeskirjadega nr 1, 3, 4, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 25, 26, 28, 31, 34, 37, 38, 39, 43, 44, 46, 48, 58, 66, 73, 77, 79, 80, 87, 89, 90, 91, 93, 97, 98, 99, 100 ja 102. |
|
(3) |
Nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsusega ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 110, milles käsitletakse kütusena surumaagaasi (CNG) kasutavate mootorsõidukite eriosade tüübikinnitust ning mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaagaasi (CNG) kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena. |
|
(4) |
Nõukogu otsusega 2000/710/EÜ (3) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 67 kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate mootorsõidukite eriseadmete tüübikinnituse kohta. |
|
(5) |
Nõukogu 7. novembri 2000. aasta otsusega ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 112, mis käsitleb ühtseid sätteid mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega. |
|
(6) |
Nõukogu otsusega 2001/395/EÜ (4) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 13H, mis käsitleb sõiduautode osa tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga. |
|
(7) |
Nõukogu otsusega 2001/505/EÜ (5) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 105 ohtlike kaupade veoks kasutatavate sõidukite tunnustamise kohta, pidades silmas nende konstruktsiooni eripärasid. |
|
(8) |
Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 116, mis käsitleb ühtseid tehnonõudeid seoses mootorsõidukite kaitsega omavolilise kasutamise eest, ning ÜRO EMK eeskirjaga nr 118, mis käsitleb ühtseid tehnonõudeid seoses teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumisega. |
|
(9) |
Nõukogu 14. märtsi 2005. aasta otsusega ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 121, milles käsitletakse ühtseid sätteid sõidukite tüübikinnituseks seoses käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukohtade ning tähistusega, ning ÜRO EMK eeskirjaga nr 122, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtseid tehnonõudeid olenevalt nende sõidukite küttesüsteemidest. |
|
(10) |
Nõukogu otsusega 2005/614/EÜ (6) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 94, mis käsitleb sõidukite tüübikinnituse sätteid seoses sõidukites viibijate kaitsmisega laupkokkupõrke korral, ja eeskirjaga nr 95, mis käsitleb sõidukite tüübikinnituse sätteid seoses nendes viibijate kaitsega külgkokkupõrke korral. |
|
(11) |
Nõukogu otsusega 2006/364/EÜ (7) kiitis liit heaks ÜRO EMK eeskirja nr 123, mis käsitleb mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemide tüübikinnitust. |
|
(12) |
Nõukogu otsusega 2006/444/EÜ (8) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 55, mis käsitleb autorongide mehaaniliste haakeseadiste osade tüübikinnitust. |
|
(13) |
Nõukogu otsusega 2006/874/EÜ (9) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 107, mis käsitleb M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtseid sätteid seoses nimetatud sõidukite üldehitusega. |
|
(14) |
Nõukogu otsusega 2007/159/EÜ (10) kiitis liit heaks ÜRO EMK eeskirja nr 125, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses mootorsõidukijuhi eesmise vaateväljaga. |
|
(15) |
Nõukogu otsusega 2009/433/EÜ (11) ühines liit ÜRO EMK eeskirjaga nr 61, mis käsitleb tarbesõidukite tüübikinnituse ühtseid sätteid seoses kabiini tagapaneelist eespool asuvate eenduvate osadega. |
|
(16) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivile 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (12) on sõidukitootjatel, kes soovivad saada oma süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele tüübikinnitust, valik, kas täita vastavasisuliste direktiivide või vastavate ÜRO EMK eeskirjade nõudeid. Enamik sõidukiosi käsitlevate direktiivide nõuetest on üle võetud vastavatest ÜRO EMK eeskirjadest. Tehnika arenedes muudetakse ÜRO EMK eeskirju pidevalt ja ka asjaomaseid direktiive tuleb korrapäraselt ajakohastada, et nad oleksid vastavate ÜRO EMK eeskirjade sisuga kooskõlas. Et vältida seda topelttööd, soovitas kõrgetasemeline töörühm CARS 21 asendada mitu direktiivi vastavate ÜRO EMK eeskirjadega. |
|
(17) |
Võimalus kohaldada EÜ sõidukite tüübikinnituseks kohustuslikus korras ÜRO EMK eeskirju ja asendada liidu õigusaktid nende ÜRO EMK eeskirjadega on ette nähtud direktiiviga 2007/46/EÜ. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 loetakse tüübikinnitust, mis on antud kohustuslikus korras kohaldatava ÜRO EMK eeskirja alusel, nimetatud määruse ja selle rakendusmeetmete kohaseks EÜ tüübikinnituseks. |
|
(18) |
Liidu õigusaktide asendamine ÜRO EMK eeskirjadega aitab vältida kattuvust mitte üksnes tehnonõuete alal, vaid ka sertifitseerimises ja haldusmenetlustes. Lisaks parandab vahetult rahvusvaheliselt kokkulepitud normidel põhinev tüübikinnitus turulepääsu kolmandates riikides, eelkõige riikides, mis on ühinenud 1958. aasta muudetud kokkuleppega, ning see parandab liidu tootmisharu konkurentsivõimet. |
|
(19) |
Seepärast on määruses (EÜ) nr 661/2009 ette nähtud mitme direktiivi tühistamine, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitust ning mis nimetatud määruse kohase EÜ tüübikinnituse otstarbel tuleks asendada vastavate ÜRO EMK eeskirjadega. |
|
(20) |
Sel põhjusel on asjakohane lisada määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisasse, kus on loetletud ÜRO EMK eeskirjad, mille kohaldamine on kohustuslik, ÜRO EMK eeskirjad nr 1, 3, 4, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 13H, 14, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 23, 25, 26, 28, 31, 34, 37, 38, 39, 43, 44, 46, 48, 55, 58, 61, 66, 67, 73, 77, 79, 80, 87, 89, 90, 91, 93, 94, 95, 97, 98, 99, 100, 102, 105, 107, 110, 112, 116, 118, 121, 122, 123 ja 125. |
|
(21) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 661/2009 vastavalt muuta. |
|
(22) |
Käesoleva määruse lisas loetletud ÜRO EMK eeskirju tuleks kohaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamiskuupäevadele. |
|
(23) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
1. Kui lõigetest 2, 3 ja 4 ning artiklist 4 ei tulene teisiti, kohaldatakse lisas loetletud ÜRO EMK eeskirju koos nende muudatuste seeriate ja täiendustega uute sõiduki- ja haagisetüüpide ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituseks alates 1. novembrist 2012.
2. Alates 1. novembrist 2011 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 13H täiendust nr 9 (13) uute M1-kategooria sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks.
3. Alates 1. novembrist 2011 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 13 muudatuste seeria nr 11 täiendust nr 3 (14) või ÜRO EMK eeskirja nr 13H täiendust nr 9 uute N1-kategooria sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks.
4. Alates määruse (EÜ) nr 661/2009 V lisa tabelis 1 sätestatud rakendamiskuupäevadest kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 13 muudatuste seeria nr 11 täiendust nr 3 uute M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks seoses nende elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemiga.
Artikkel 3
1. Kui lõigetest 2 ja 3 ning artiklist 4 ei tulene teisiti, kohaldatakse lisas loetletud ÜRO EMK eeskirju koos nende muudatuste seeriate ja täiendustega uute sõidukite ja haagiste registreerimisel, müügil ja kasutuselevõtul ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike müügil ja kasutuselevõtul alates 1. novembrist 2014.
2. Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 13 muudatuste seeria nr 11 täiendust nr 3 või ÜRO EMK eeskirja nr 13H täiendust nr 9 uute N1-kategooria sõidukitüüpide registreerimisel, müügil ja kasutuselevõtul.
3. Alates määruse (EÜ) nr 661/2009 V lisa tabelis 2 sätestatud rakendamiskuupäevadest kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 13 muudatuste seeria nr 11 täiendust nr 3 seoses uute M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemiga nende sõidukite registreerimisel, müügil ja kasutuselevõtul.
Artikkel 4
1. Ilma et see piiraks lõike 2 sätete kohaldamist, kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 100 muudatuste seeriat 00 (15) kogu sõidukit hõlmavaks EÜ tüübikinnituseks kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ ning sõiduki EÜ tüübikinnituseks seoses selle elektriohutusega alates 1. maist 2011, mis on osutatud käesoleva määruse artiklis 5.
2. Alates 1. jaanuarist 2012 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 100 muudatuste seeriat 00 uute sõidukite registreerimisel, müügil ja kasutuselevõtul.
3. Alates 4. detsembrist 2012 kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja nr 100 muudatuste seeriat 01 (16) kogu sõidukit hõlmavaks EÜ tüübikinnituseks kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ ning sõiduki EÜ tüübikinnituseks seoses selle elektriohutusega.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
(2) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78.
(3) EÜT L 290, 17.11.2000, lk 29.
(4) EÜT L 139, 23.5.2001, lk 14.
(5) EÜT L 183, 6.7.2001, lk 33.
(6) ELT L 217, 22.8.2005, lk 1.
(7) ELT L 135, 23.5.2006, lk 12.
(8) ELT L 181, 4.7.2006, lk 53.
(9) ELT L 337, 5.12.2006, lk 45.
(10) ELT L 69, 9.3.2007, lk 37.
(11) ELT L 144, 9.6.2009, lk 24.
(12) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(13) ELT L 230, 31.8.2010, lk 1.
(14) ELT L 297, 13.11.2010, lk 1.
(15) ELT L 45, 14.2.2009, lk 17.
(16) ELT L 57, 2.3.2011, lk 54.
LISA
„IV LISA
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mille kohaldamine on kohustuslik
|
Eeskirja number |
Teema |
Muudatuste seeria |
ELT viide |
Rakendusala |
|
1 |
Esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- ja/või kaugtuld ja on varustatud R2- ja/või HS1-kategooria hõõglampidega |
02. muudatuste seeria |
M, N (1) |
|
|
3 |
Mootorsõidukite helkurseadmed |
02. muudatuste seeria 10. täiendus |
M, N, O |
|
|
4 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustusseadmed |
Eeskirja algversiooni 14. täiendus |
M, N, O |
|
|
6 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatuled |
01. muudatuste seeria 19. täiendus |
M, N, O |
|
|
7 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste eesmised ja tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad |
02. muudatuste seeria 16. täiendus |
M, N, O |
|
|
8 |
Mootorsõidukite esilaternad (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8, H9, HIR1, HIR2 ja/või H11) |
05. muudatuste seeria 4. versiooni 1. parandus |
M, N (1) |
|
|
10 |
Elektromagnetiline ühilduvus |
03. muudatuste seeria |
M, N, O |
|
|
11 |
Uksesulgurid ja uksekinnituskomponendid |
03. muudatuste seeria 2. täiendus |
M1, N1 |
|
|
12 |
Juhi kaitse roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
03. muudatuste seeria 3. täiendus |
M1, N1 |
|
|
13 |
M-, N- ja O-kategooria sõidukite pidurdamine |
10. muudatuste seeria 5. täiendus 6. versiooni 1. ja 2. parandus 11. muudatuste seeria 3. täiendus |
M, N, O (2) |
|
|
13H |
Sõiduautode pidurisüsteem |
Eeskirja algversiooni 9. täiendus |
M1, N1 (3) |
|
|
14 |
Turvavööde kinnituspunktid, ISOFIXi kinnitussüsteemid ja ISOFIXi ülakinnitused |
06. muudatuste seeria 2. täiendus |
M, N |
|
|
16 |
Turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIXi lapse turvasüsteemid |
04. muudatuste seeria 17. täiendus |
M, N |
|
|
17 |
Istmed, nende kinnituspunktid ja peatoed |
08. muudatuste seeria |
M, N |
|
|
18 |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
03. muudatuste seeria 2. täiendus |
M2, M3, N2, N3 |
|
|
19 |
Mootorsõidukite eesmised udulaternad |
03. muudatuste seeria 2. täiendus |
M, N |
|
|
20 |
Esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja mis on varustatud halogeenlampidega (H4) |
03. muudatuste seeria |
M, N (1) |
|
|
21 |
Sõidukite sisustus |
01. muudatuste seeria 3. täiendus |
M1 |
|
|
23 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternad |
Eeskirja algversiooni 15. täiendus |
M, N, O |
|
|
25 |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või eraldiseisvad peatoed |
04. muudatuste seeria 1. versiooni 2. parandus |
M, N |
|
|
26 |
Väljaulatuvad osad |
03. muudatuste seeria 1. täiendus |
M1 |
|
|
28 |
Helisignaalseadmed ja -signalisatsioon |
Eeskirja algversiooni 3. täiendus |
M, N |
|
|
31 |
Mootorsõidukite Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- või kaugtuld või mõlemat kiirgavad esitulede lamplaternad |
02. muudatuste seeria 7. täiendus |
M, N |
|
|
34 |
Tuleohutus (vedelkütusepaagid) |
02. muudatuste seeria 2. täiendus |
M, N, O |
|
|
37 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid |
03. muudatuste seeria 34. täiendus |
M, N, O |
|
|
38 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumised udulaternad |
Eeskirja algversiooni 14. täiendus 12. täienduse 1. parandus |
M, N, O |
|
|
39 |
Kiirusmõõdik ja selle paigaldamine |
Eeskirja algversiooni 5. täiendus |
M, N |
|
|
43 |
Ohutud klaaspinnamaterjalid |
Eeskirja algversiooni 12. täiendus |
M, N, O |
|
|
44 |
Mootorsõidukis kasutatav lapse turvaseade (lapse turvasüsteem) |
04. muudatuste seeria 2. versiooni 3. parandus |
M, N |
|
|
46 |
Kaudse nähtavuse seadmed ja nende paigaldus |
02. muudatuste seeria 4. täiendus 02. seeria 4. täienduse 1. parandus |
M, N |
|
|
48 |
Valgustus- ja valgus-signaalseadmete paigaldus mootorsõidukitele |
04. muudatuste seeria |
M, N, O |
|
|
55 |
Autorongi mehaaniliste haakeseadiste osad |
01. muudatuste seeria 1. täiendus |
M, N, O |
|
|
58 |
Tagumised allasõidutõkked ja nende paigaldus Tagumised allasõidutõkked |
02. muudatuste seeria |
N2, N3, O3, O4 |
|
|
61 |
Tarbesõidukite kabiini tagapaneelist eespool asuvad eenduvad osad |
Eeskirja algversiooni 1. täiendus |
N |
|
|
66 |
Suurte reisijateveo-sõidukite pealisehitise tugevus |
02. muudatuste seeria |
M2, M3 |
|
|
67 |
Veeldatud naftagaasi kasutavad mootorsõidukid |
01. muudatuste seeria 7. täiendus |
M, N |
|
|
73 |
Kaubaveokite külgmised allasõidutõkked |
Eeskirja algversiooni 1. täiendus |
N2, N3, O3, O4 |
|
|
77 |
Mootorsõidukite seisutulelaternad |
Eeskirja algversiooni 12. täiendus |
M, N |
|
|
79 |
Juhtimisseadmestik |
01. muudatuste seeria 3. täiendus |
M, N, O |
|
|
80 |
Suurte reisijateveo-sõidukite istmed |
01. muudatuste seeria 3. täiendus 01. muudatuste seeria 1. parandus |
M2, M3 |
|
|
87 |
Mootorsõidukite päevatulelaternad |
Eeskirja algversiooni 14. täiendus 2. versiooni 1. parandus |
M, N |
|
|
89 |
Sõidukite kiiruspiirikud |
Eeskirja algversiooni 1. täiendus |
M, N |
|
|
90 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste piduri asendushõõrdkatte komplektid ja trummelpiduri asendushõõrdkatted |
01. muudatuste seeria 11. täiendus |
M, N, O |
|
|
91 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternad |
Eeskirja algversiooni 11. täiendus |
M, N, O |
|
|
93 |
Eesmised allasõidutõkked ja nende paigaldus; eesmised allasõidutõkked |
Eeskirja algversioon |
N2, N3 |
|
|
94 |
Sõidukis viibijate kaitse laupkokkupõrke korral |
01. muudatuste seeria 3. täiendus 01. muudatuste seeria 2. parandus 1. versiooni 1. parandus |
M1 |
|
|
95 |
Sõidukis viibijate kaitse külgkokkupõrke korral |
02. muudatuste seeria 1. täiendus |
M1, N1 |
|
|
97 |
Sõiduki alarmsüsteemid |
1. versiooni 1. muudatus |
M1, N1 |
|
|
98 |
Gaaslahendus-valgusallikaga esilaternad |
Eeskirja algversiooni 13. täiendus |
M, N |
|
|
99 |
Tüübikinnitusega gaaslahenduslaternates kasutatavad gaaslahendus- valgusallikad |
Eeskirja algversiooni 5. täiendus |
M, N |
|
|
100 |
Elektriohutus |
Eeskirja algversiooni 1. täiendus 01. muudatuste seeria |
M, N |
|
|
102 |
Automaatse reguleerimisega haakeseadmed; tüübikinnitusega automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldus |
Eeskirja algversioon |
N2, N3, O3, O4 |
|
|
105 |
Sõidukid ohtlike kaupade veoks |
04. muudatuste seeria 1. täiendus |
N, O |
|
|
107 |
M2- ja M3-kategooria sõidukid |
03. muudatuste seeria |
M2, M3 |
|
|
110 |
Surumaagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosad |
Eeskirja algversiooni 6. täiendus |
M, N |
|
|
112 |
Mootorsõidukite esilaternad, mis kiirgavad asümmeetrilist lähi- või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampide ja/või LED-moodulitega |
Eeskirja algversiooni 12. täiendus |
M, N |
|
|
116 |
Kaitse mootorsõiduki omavolilise kasutamise eest |
Eeskirja algversiooni 2. täiendus |
M1, N1 |
|
|
118 |
Teatavate kategooriate mootorsõidukite siseehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumine |
Eeskirja algversioon |
M3 |
|
|
121 |
Käsijuhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute asukoht ja tähistus |
Eeskirja algversiooni 3. täiendus |
M, N |
|
|
122 |
M-, N- ja O-kategooria sõidukite küttesüsteemid |
Eeskirja algversiooni 1. täiendus |
M, N, O |
|
|
123 |
Mootorsõidukite kohanduvate esitulede süsteemid |
Eeskirja algversiooni 4. täiendus |
M, N |
|
|
125 |
Eesmine vaateväli |
Eeskirja algversiooni 2. täiendus |
M1 |
|
(1) ÜRO EMK eeskirju nr 1, 8 ja 20 ei kohaldata uute sõidukite EÜ tüübikinnituseks.
(2) Sealhulgas uute N1-kategooria sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituse ning uute N1-kategooria sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu puhul selle 21. lisas sätestatud nõuded ümbermineku kontrollifunktsiooni ja suunakontrolli funktsiooni kohta.
(3) Sealhulgas uute N1- ja M1-kategooria sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituse ning uute N1- ja M1-kategooria sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu puhul selle 9. lisas sätestatud nõuded.”
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 408/2011,
27. aprill 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses edastamise vorminguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1185/2009 kehtestatakse pestitsiidide müügi ja kasutamisega seotud võrreldava Euroopa statistika koostamise uus raamistik. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1185/2009 artikli 3 lõikele 3 peavad liikmesriigid edastama statistilised andmed elektrooniliselt komisjoni vastuvõetava asjakohase tehnilise vormingu kohaselt. |
|
(3) |
Konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb edastusfailile lisada tähis selle kohta, kas edastatav teave aine, keemiliste ainete klassi, tootekategooria või põhigrupi kohta on konfidentsiaalne või mitte. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Liikmesriigid edastavad pestitsiidide turuleviimise statistilised andmed määruse (EÜ) nr 1185/2009 I lisa kohaselt, kasutades vormingut SDMX (Statistical Data and Metadata eXchange). Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.
Liikmesriigid edastavad nõutud andmed, mis vastavad komisjoni (Eurostati) tehnilistele spetsifikatsioonidele.
Artikkel 2
Komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise tehniline vorming on määratletud lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.
LISA
Pestitsiidide turuleviimise statistiliste andmete edastamise vorming
Edastusfailid peavad sisaldama järgmist teavet:
|
Number |
Väli |
Märkused |
|
1 |
Riik |
Kolmetäheline kood, nt FRA |
|
2 |
Aasta |
nt 2010 |
|
3 |
Põhigrupp |
Koodid vastavalt määruse (EÜ) nr 1185/2009 III lisale, nagu viimati muudetud |
|
4 |
Tootekategooriad |
|
|
5 |
Keemiliste ainete klass |
|
|
6 |
Aine |
|
|
7 |
Müüdud aine kogus väljade 3, 4, 5 ja 6 kohta |
Andmed esitatakse aine kilogrammides |
|
8 |
Konfidentsiaalsuse tähis väljade 3, 4, 5 ja 6 kohta |
jah/ei |
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/23 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 409/2011,
27. aprill 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 161 lõiget 3, artikli 164 lõike 2 punkti b ja artiklit 170 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 619/2008 (2) on kuulutatud välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses CN-koodi ex ex 0405 10 19 9700 alla kuuluva naturaalse plokkidena või, CN-koodi ex ex 0405 90 10 9000 alla kuuluva konteinerites võiõli ja CN-koodi ex ex 0402 10 19 9000 alla kuuluva lõssipulbriga ning on kehtestatud menetluseeskirjad. Eelkõige on sellega ette nähtud pakkumisperioodid, mille jooksul võib pakkumisi esitada. |
|
(2) |
Selleks et paremini reageerida piimaturu olukorra halvenemisele, mis toimus 2009. aasta alguses, muudeti määrust (EÜ) nr 619/2008, et sätestada kaks pakkumisperioodi kuus. Kuna turuolukord on peale seda märgatavalt paranenud, võib pakkumisperioodide sageduseks määrata taas üks kord kuus. |
|
(3) |
Määrust (EÜ) nr 619/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 619/2008 artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu sissejuhatavad sõnad asendatakse järgmistega:
„Iga pakkumisperiood lõpeb kuu kolmandal teisipäeval kell 13.00 (Brüsseli aja järgi) järgmiste eranditega:”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 410/2011,
27. aprill 2011,
millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 259/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 42 punkti 8b,
olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09 (2) (milles käsitletakse teabe avaldamise kohustust Euroopa põllumajandusfondide toetuste saajate kohta) tehtud otsuses sedastas Euroopa Liidu Kohus, et füüsiliste isikute isikuandmete avaldamine, olenemata sellistest näitajatest nagu ajavahemikud, mille jooksul toetust on saadud, toetuse maksmise sagedus või toetuse liik ja suurus, ei ole asjakohane. Kohus tunnistas ühtlasi kehtetuks sellega seotud sätted. Füüsilised isikud on huvitatud oma isikuandmete kaitstusest ning et viia vastavusse eri eesmärgid, mis on seoses komisjoni määruse (EÜ) nr 259/2008 kohase Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest toetuse saajaid hõlmava teabe avaldamiskohustusega ette nähtud, (3) tuleks sätestada, et kõnealust kohustust ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes. |
|
(2) |
Läbipaistvuse huvides ja oodates kuni Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu uue määruse, milles on kohtu vastuväited arvesse võetud, tuleks teha määrusesse (EÜ) nr 259/2008 vastavad ametlikud muudatused. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 259/2008 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Juriidiliste isikute puhul võivad liikmesriigid avaldada üksikasjalikumat teavet kui lõikega 1 on ette nähtud.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(2) 9. novembri 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-92/09 ja C-93/09, Volker und Markus Schecke GbR ja Hartmut Eifert vs. Land Hessen, Euroopa Kohtu kohtulahendite kogumikus seni avaldamata.
(3) ELT L 76, 19.3.2008, lk 28.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/26 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 411/2011,
27. aprill 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 28. aprillil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
JO |
74,8 |
|
MA |
44,1 |
|
|
TN |
118,7 |
|
|
TR |
86,7 |
|
|
ZZ |
81,1 |
|
|
0707 00 05 |
AL |
107,4 |
|
EG |
152,2 |
|
|
TR |
133,0 |
|
|
ZZ |
130,9 |
|
|
0709 90 70 |
MA |
78,8 |
|
TR |
105,8 |
|
|
ZZ |
92,3 |
|
|
0709 90 80 |
EC |
33,0 |
|
ZZ |
33,0 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
54,1 |
|
IL |
71,7 |
|
|
MA |
48,8 |
|
|
TN |
48,2 |
|
|
TR |
78,3 |
|
|
ZZ |
60,2 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
50,2 |
|
ZZ |
50,2 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
79,0 |
|
BR |
80,7 |
|
|
CA |
111,8 |
|
|
CL |
89,5 |
|
|
CN |
108,0 |
|
|
MK |
50,2 |
|
|
NZ |
116,6 |
|
|
US |
123,5 |
|
|
ZA |
82,0 |
|
|
ZZ |
93,5 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
84,3 |
|
CL |
114,4 |
|
|
CN |
65,7 |
|
|
ZA |
96,4 |
|
|
ZZ |
90,2 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/28 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 412/2011,
27. aprill 2011,
milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2011. aasta aprilli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 327/98 avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja mis jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale, ning sätestatakse nende korraldus. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud kvootide teine alaperiood on aprill. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2011. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4130 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates asjaomase kvoodi raames taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi. |
|
(4) |
Eespool osutatud teatisest järeldub lisaks, et 2011. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128 ja 09.4129 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid koguseid. |
|
(5) |
Seega tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 kvoodi raames järgmisel alaperioodil saadaolevad üldkogused, |
|
(6) |
Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks jõustub käesolev määrus kohe pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbriga 09.4130 kvoodi alla kuuluva riisi jaoks 2011. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste alusel antakse litsentsid taotletud kogustele, mis on korrutatud käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsiendiga.
2. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbriga 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 kvootide järgmisel alaperioodil saadaolevad üldkogused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(3) ELT L 37, 11.2.1998, lk 5.
LISA
Määruse (EÜ) nr 327/98 kohaselt 2011. aasta aprilli alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused
Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud, CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:
|
Päritolu |
Jrk nr |
2011. aasta aprilli alaperioodi jaotuskoefitsient |
2011. aasta juuli alaperioodil saadaolev üldkogus (kg) |
|
Ameerika Ühendriigid |
09.4127 |
— (1) |
23 847 531 |
|
Tai |
09.4128 |
— (1) |
11 108 417 |
|
Austraalia |
09.4129 |
— (1) |
713 000 |
|
Teised riigid |
09.4130 |
0,851981 % |
0 |
(1) Saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid kogusteid hõlmavad taotlused: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.
DIREKTIIVID
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/30 |
KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2011/56/EL,
27. aprill 2011,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka tsüprokonasool, ning muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Nimetatud loetellu kuulus tsüprokonasool. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikliga 11e võttis teavitaja kahe kuu jooksul pärast hindamisaruande kavandi kättesaamist oma toetuse toimeaine kandmise suhtes direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse tagasi. Sellest tulenevalt jäeti komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsusega nr 2008/934/EÜ (nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta) (4) tsüprokonasool nimetatud lisasse kandmata. |
|
(3) |
Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19. |
|
(4) |
Taotlus esitati Iirimaale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast peeti kinni. Toimeaine kirjeldus ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka muude määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |
|
(5) |
Iirimaa hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. Iirimaa edastas selle aruande 12. veebruaril 2010. aastal Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused tsüprokonasooli kohta 8. novembril 2010 (6). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande projekti, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi ning 11. märtsil 2011 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena tsüprokonasooli kohta. |
|
(6) |
Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et tsüprokonasooli sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane kanda tsüprokonasool I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele. |
|
(7) |
Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda lisateavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatud tingimuste täitmisest. Seepärast on asjakohane nõuda, et taotleja esitaks täiendavat kinnitavat teavet seoses järgmiste punktidega: lisandite toksikoloogiline olulisus tehnilises kirjelduses, analüüsimeetodid tsüprokonasooli jälgimiseks pinnases, kehavedelikes ja kudedes, triasooli derivaatide metaboliitide (TDM) jäägid primaarkultuurides, külvikorras kasvatatavates kultuurides ja loomse päritoluga toodetes, taimtoidulistele imetajatele avalduv pikaajaline oht ning isomeeride segu kõige tõenäolisemate lagunemis- või muundumissaaduste võimalik keskkonnamõju. |
|
(8) |
Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine loetellu lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(9) |
Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaksmääratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetellu lisamist anda liikmesriikidele kuus kuud aega tsüprokonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas sätestatud tingimuste täitmine. Direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike, III lisa kohaste andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ kehtestatud ühtsete põhimõtetega. |
|
(10) |
Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega. |
|
(11) |
Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta. |
|
(12) |
Otsuses 2008/934/EÜ on sätestatud, et tsüprokonasooli ei kanta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja et seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Kõnealuse otsuse lisast on vaja välja jätta tsüprokonasooli käsitlev rida. |
|
(13) |
Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.
Artikkel 2
Otsuse 2008/934/EÜ lisas kustutakse tsüprokonasooli käsitlev rida.
Artikkel 3
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. novembriks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. detsembrist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 4
1. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 91/414/EMÜ toimeainet tsüprokonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevaid lube või tühistavad need 30. novembriks 2011.
Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas tsüprokonasooli suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning et loa omanikul on kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimustega olemas II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.
2. Erandina lõikest 1 viivad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab tsüprokonasooli ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. maiks 2011 lisatud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, läbi toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele, arvestades kõnealuse direktiivi I lisa tsüprokonasooli käsitleva kande B osa. Sellest hinnangust lähtudes otsustavad liikmesriigid, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.
Pärast otsustamist liikmesriigid
|
a) |
vajaduse korral muudavad tsüprokonasooli ainsa toimeainena sisaldavate toodete kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või |
|
b) |
kui toode sisaldab tsüprokonasooli ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. |
Artikkel 5
Käesolev direktiiv jõustub 1. juunil 2011.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.
(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.
(4) ELT L 333, 11.12.2008, lk 11.
(5) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.
(6) Euroopa Toiduohutusamet: Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance cyproconazole (kokkuvõte pestitsiidse toimeaine tsüprokonasooli ohuanalüüsi hindamisest ekspertide poolt). EFSA Journal 2010; 8(11):1897. [lk 73]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1897. Kättesaadav aadressil: www.efsa.europa.eu.
(7) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.
LISA
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas oleva tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:
|
Nr |
Üldnimetus, tunnuskood |
Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus |
Puhtus (1) |
Jõustumine |
Lisamise aegumine |
Erisätted |
||||||||||||||
|
„358 |
Tsüprokonasool CASi nr: 94361-06–5 CIPACi nr: 600 |
(2RS,3RS;2RS,3SR)-2-(4-klorofenüül)-3-tsüklopropüül-1-(1H-1,2,4-triasool-1-üül)butaan-2-ool |
≥ 940 g/kg |
1. juuni 2011 |
31. mai 2021 |
A OSA Lubatakse kasutada ainult fungitsiidina. B OSA VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 11. märtsil 2011 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees tsüprokonasooli kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II lisa. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu
Vajaduse korral sisaldavad kasutustingimused riskide vähendamise meetmeid. Asjaomased liikmesriigid taotlevad kinnitavat teavet seoses järgmisega:
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotlejad esitavad komisjonile punktis a ettenähtud teabe 1. detsembriks 2011, punktides b, c ja d ettenähtud teabe 31. maiks 2013 ning punktis e ettenähtud teabe kahe aasta jooksul pärast konkreetsete juhiste vastuvõtmist.” |
(1) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud läbivaatamisaruandes.
|
28.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 108/34 |
KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2011/57/EL,
27. aprill 2011,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka fluometuroon, ning muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Nimetatud loetellu kuulus fluometuroon. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1490/2002 artiklile 11e võtsid teavitajad kahe kuu jooksul pärast hindamisaruande kavandi kättesaamist tagasi oma toetuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Sellest tulenevalt jäeti komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsusega nr 2008/934/EÜ (nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta) (4) fluometuroon nimetatud lisasse kandmata. |
|
(3) |
Esialgsed teavitajad (edaspidi „taotlejad”) esitasid direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles nad taotlesid, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19. |
|
(4) |
Taotlus esitati Kreekale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast peeti kinni. Toimeaine kirjeldus ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka muude määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |
|
(5) |
Kreeka hindas taotlejate esitatud uusi andmeid ja koostas lisaaruande. Ta edastas selle aruande 27. jaanuaril 2010 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused fluometurooni kohta 14. detsembril 2010 (6). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande projekti, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi ning 11. märtsil 2011 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena fluometurooni kohta. |
|
(6) |
Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et fluometurooni sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane kanda fluometuroon I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade väljaandmine vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele. |
|
(7) |
Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda lisateavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatavate tingimuste täitmisest. Seetõttu on asjakohane nõuda, et taotlejad esitaksid täiendavat teavet, mis kinnitaksid taime metaboliidi trifluoroäädikhappe toksikoloogilisi omadusi ning analüüsimeetodeid fluometurooni jälgimiseks õhus ja mullas leiduva metaboliidi trifluorometüülaniliini jälgimiseks pinnases ja vees. Kui fluometuroon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (7) kohaselt määratletud ainena, mis „arvatavasti põhjustab vähktõbe”, taotlevad asjaomased liikmesriigid täiendava teabe esitamist mullas leiduvate metaboliitide desmetüül-fluometuroon ja trifluorometüülaniliini mõju kohta põhjaveele. |
|
(8) |
Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine loetellu lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(9) |
Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaksmääratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetellu lisamist anda liikmesriikidele kuus kuud aega fluometurooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas sätestatud tingimuste täitmine. Direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike, III lisa kohaste andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ kehtestatud ühtsete põhimõtetega. |
|
(10) |
Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (8) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega. |
|
(11) |
Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta. |
|
(12) |
Otsuses 2008/934/EÜ on sätestatud, et fluometurooni ei kanta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja et seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Kõnealuse otsuse lisast on vaja välja jätta fluometurooni käsitlev rida. |
|
(13) |
Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.
Artikkel 2
Otsuse 2008/934/EÜ lisast jäetakse välja fluometurooni käsitlev rida.
Artikkel 3
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. novembriks 2011. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. detsembrist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 4
1. Vajaduse korral muudavad liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 91/414/EMÜ toimeainet fluometurooni sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevaid lube või tühistavad need 30. novembriks 2011.
Eelkõige kontrollivad nad nimetatud tähtpäevaks, et kõnealuse direktiivi I lisas fluometurooni suhtes sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud kõnealust toimeainet käsitleva kande B osas nimetatud tingimused, ning et loa omanikul on kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 13 tingimustega olemas II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.
2. Erandina lõikest 1 viivad liikmesriigid iga lubatud taimekaitsevahendi puhul, mis sisaldab fluometurooni ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. maiks 2011 lisatud direktiivi 91/414/EMÜ I lisa loetelusse, läbi toote uue hindamise direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastava toimiku põhjal vastavalt kõnealuse direktiivi VI lisas sätestatud ühtsetele põhimõtetele, arvestades kõnealuse direktiivi I lisa fluometurooni käsitleva kande B osa. Sellest hinnangust lähtudes otsustavad liikmesriigid, kas toode vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktides b, c, d ja e sätestatud tingimustele.
Pärast otsustamist liikmesriigid
|
a) |
vajaduse korral muudavad fluometurooni ainsa toimeainena sisaldavate toodete kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015; või |
|
b) |
kui toode sisaldab fluometurooni ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. |
Artikkel 5
Käesolev direktiiv jõustub 1. juunil 2011.
Artikkel 6
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. aprill 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.
(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.
(4) ELT L 333, 11.12.2008, lk 11.
(5) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.
(6) Euroopa Toiduohutusamet: „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance fluometuron” (kokkuvõte pestitsiidse toimeaine fluometurooni ohuanalüüsi hindamisest ekspertide poolt). EFSA Journal 2011; 9(1):1958. [lk 54]. doi:10.2903/j.efsa.2011.1958. Kättesaadav aadressil: www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm.
(7) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.
(8) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.
LISA
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmine kanne:
|
Nr |
Üldnimetus, tunnuskood |
Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus |
Puhtus (1) |
Jõustumine |
Lisamise aegumine |
Erisätted |
||||||||||||||
|
„343 |
Fluometuroon CASi nr: 2164-17–2 CIPACi nr: 159 |
1,1-dimetüül-3-(α,α,α -trifluoro-m-tolüül)uurea |
≥ 940 g/kg |
1. juuni 2011 |
31. mai 2021 |
A OSA Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina puuvillal. B OSA VI lisa ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 11. märtsil 2011 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees fluometurooni kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Sellisel üldisel hindamisel peavad liikmesriigid:
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotlejad esitavad komisjonile teabe, mis kinnitab järgmist:
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotlejad esitavad punktides a, b ja c ettenähtud teabe 31. märtsiks 2013 ning punktis d ettenähtud teabe kuue kuu jooksul pärast fluometurooni liigitamist käsitlevast otsusest teavitamist.” |
(1) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud läbivaatamisaruandes.