ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.094.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 94
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
8. aprill 2011

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2011/223/EL

 

*

Nõukogu otsus, 31. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises suhkrunõukogus 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 333/2011, 31. märts 2011, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel teatavat liiki metallimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ

2

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 334/2011, 7. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 335/2011, 7. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1091/2009 Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümipreparaadi miinimumkoguse osas broilerkanade söödas ( 1 )

14

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 336/2011, 7. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2008 seoses söödalisandi Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 kasutamisega diklasuriili, monensiinnaatriumi ja nikarbasiini sisaldavas söödas ( 1 )

17

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 337/2011, 7. aprill 2011, milles käsitletakse endo-1,4-β-ksülanaasi ja endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümivalmististe lubamist kodulindude, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisana (loa omanik Danisco Animal Nutrition) ( 1 )

19

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 338/2011, 7. aprill 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Magiun de prune Topoloveni (KGT)]

21

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 339/2011, 7. aprill 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

23

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 340/2011, 7. aprill 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

25

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 341/2011, 7. aprill 2011, millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 447/2010 lõssipulbri müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas 19. pakkumisvoorus

27

 

 

OTSUSED

 

 

2011/224/EL

 

*

Nõukogu otsus, 31. märts 2011, millega kehtestatakse Euroopa Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises teraviljanõukogus 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise kohta

28

 

 

2011/225/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 6. aprill 2011, puhastusvahendi POR-ÇÖZ turulelaskmise ajutise keelamise kohta Saksamaal (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2290 all)

29

 

 

2011/226/EL

 

*

Komisjoni otsus, 7. aprill 2011, millega pikendatakse üleminekuperioodi seoses põllumajandusmaa omandamisega Lätis ( 1 )

31

 

 

2011/227/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 31. märts 2011, ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega (EKP/2011/4)

33

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/1

NÕUKOGU OTSUS,

31. märts 2011,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises suhkrunõukogus 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu pikendamise kohta

(2011/223/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et 1992. aasta rahvusvaheline suhkruleping, mis sõlmiti ühenduse nimel nõukogu otsusega 92/580/EMÜ, (1) kehtis esialgu kuni 31. detsembrini 1995. Hiljem on lepingut korrapäraselt kahe aasta kaupa pikendatud. Viimati pikendati kõnealust lepingut rahvusvahelises suhkrunõukogu 28. mai 2009. aasta otsusega ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2011. Edasine pikendamine on liidu huvides. Komisjoni, kes esindab liitu rahvusvahelises suhkrunõukogus, tuleks seepärast volitada sellise pikendamise poolt hääletama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises suhkrunõukogus on hääletada 1992. aasta suhkrulepingu edasise pikendamise poolt kuni kaheks aastaks.

Komisjon on volitatud kõnealust seisukohta rahvusvahelises suhkrunõukogus väljendama.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1)  EÜT L 379, 23.12.1992, lk 15.

MÄÄRUSED

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 333/2011,

31. märts 2011,

millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel teatavat liiki metallimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud meetmete ettepaneku Euroopa Parlamendile

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitme jäätmevoo hindamise tulemusel on selgunud, et metallimurru ringlussevõtu turgude seisukohalt oleks kasulik välja töötada teatavad konkreetsed kriteeriumid, mille täitmisel jäätmetest saadud metallimurd lakkab olemast jäätmed. Need kriteeriumid peaksid tagama keskkonnakaitse kõrge taseme. Kõnealused kriteeriumid ei tohiks piirata metallimurru liigitamist jäätmeteks kolmandate riikide poolt.

(2)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannete kohaselt on olemas turg ja nõudlus raua-, terase- ja alumiiniumimurru kasutamiseks metalli tootmise lähteainena terasetehastes, valukodades, alumiiniumi rafineerimistehastes ja ümbersulatuskodades. Raua-, terase- ja alumiiniumimurd peaks seepärast olema piisavalt puhas ning vastama metallitootmissektoris nõutavatele asjaomastele metallimurrustandarditele või spetsifikatsioonidele.

(3)

Kriteeriumid, mille täitmisel raua-, terase- ja alumiiniumimurd lakkab olemast jäätmed, peaksid tagama, et taaskasutamistoimingu tulemusel saadud raua-, terase- ja alumiiniumimurd vastab metallitootmissektori tehnilistele nõuetele, on kooskõlas toodete suhtes kohaldatavate olemasolevate õigusaktide ja standarditega ning ei avalda lõppkokkuvõttes kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannete kohaselt peaksid kriteeriumid, mis taaskasutamistoimingu sisendiks olevate jäätmete, töötlemisprotsesside ja -tehnika ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud metallimurru suhtes kavatsetakse kehtestada, vastama nimetatud nõuetele, kuna nende eesmärk on toota raua-, terase- ja alumiiniumimurd, millel ei ole ohtlikke omadusi ning mis ei sisalda liiga palju mittemetallilisi ühendeid.

(4)

Kõnealuste kriteeriumide järgimise tagamiseks on asjakohane ette näha teabe levitamine sellise metallimurru kohta, mis on lakanud olemast jäätmed, ning kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine.

(5)

Kui raua-, terase- ja alumiiniumimurru turutingimuste muutusi jälgides märgatakse raua-, terase- ja alumiiniumimurru ringlussevõtu turge kahjustavaid mõjusid, eelkõige selliseid mõjusid, mis vähendavad kõnealuste jäätmete kättesaadavust ja neile juurdepääsu, võib osutuda vajalikuks nimetatud kriteeriumide ülevaatamine.

(6)

Selleks et käitajatel oleks võimalik kohaneda kriteeriumidega, mille täitmisel metallimurd lakkab olemast jäätmed, tuleks sätestada, et käesolevat määrust hakatakse kohaldama alles piisavalt pika ajavahemiku möödudes.

(7)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole käesolevas määruses sätestatud meetmete kohta oma arvamust avaldanud ning seepärast esitas komisjon kõnealuseid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule ja saatis selle Euroopa Parlamendile.

(8)

Euroopa Parlament ei ole esitatud meetmete suhtes vastuseisu väljendanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel raua-, terase- ja alumiiniumimurd, sealhulgas alumiiniumisulamimurd, lakkavad olemast jäätmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „raua- ja terasemurd”– peamiselt rauast ja terasest koosnev metallimurd;

b)   „alumiiniumimurd”– peamiselt alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnev metallimurd;

c)   „valdaja”– füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on metallimurd;

d)   „tootja”– valdaja, kes annab metallimurru, mis on lakanud olemast jäätmed, esmakordselt üle uuele valdajale;

e)   „importija”– liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toob liidu tolliterritooriumile metallimurdu, mis on lakanud olemast jäätmed;

f)   „kvalifitseeritud töötajad”– töötajad, kellel on kogemuste või koolituse teel omandatud kvalifikatsioon metallimurru omaduste seireks ja hindamiseks;

g)   „visuaalne kontrollimine”– metallimurrusaadetisi kõiki osi hõlmav kontroll, mida tehakse meeleorganite abil või erivarustuseta;

h)   „saadetis”– metallimurrupartii, mis on tootja poolt ette nähtud teisele valdajale üleandmiseks ja mis võib asuda kas ühes või mitmes veoüksuses, näiteks konteineri(te)s.

Artikkel 3

Raua- ja terasemurru kriteeriumid

Raua- ja terasemurd lakkab olemast jäätmed, kui selle üleandmisel tootjalt uuele valdajale on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed vastavad I lisa 2. jaos sätestatud kriteeriumidele;

b)

taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmed on töödeldud kooskõlas I lisa 3. jaos sätestatud kriteeriumidega;

c)

taaskasutamistoimingu tulemusel saadud raua- ja terasemurd vastab I lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumidele;

d)

tootja on täitnud artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Artikkel 4

Alumiiniumimurru kriteeriumid

Alumiiniumimurd, k.a alumiiniumisulamimurd lakkab olemast jäätmed, kui nende üleandmiselt tootjalt uuele valdajale on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed vastavad II lisa 2. jaos sätestatud kriteeriumidele;

b)

taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed on töödeldud kooskõlas II lisa 3. jaos sätestatud kriteeriumidega;

c)

taaskasutamistoimingu tulemusel saadud alumiiniumimurd vastab II lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumidele;

d)

tootja on täitnud artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Artikkel 5

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

1.   Tootja või importija väljastab iga metallimurrusaadetise kohta nõuetele vastavuse deklaratsiooni vastavalt III lisas esitatud näidisele.

2.   Tootja või importija edastab nõuetele vastavuse deklaratsiooni metallimurrusaadetise uuele valdajale. Tootja või importija säilitab nõuetele vastavuse deklaratsiooni koopiat vähemalt üks aasta alates deklaratsiooni väljaandmise kuupäevast ning teeb selle nõudmise korral kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3.   Nõuetele vastavuse deklaratsioon võib olla elektrooniline.

Artikkel 6

Kvaliteedijuhtimine

1.   Tootja rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille abil on võimalik kontrollida vastavalt artiklites 3 ja 4 osutatud kriteeriumide järgimist.

2.   Kvaliteedijuhtimissüsteem hõlmab mitut dokumenteeritud menetlust, mis käsitlevad kõiki järgnevaid aspekte:

a)

taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavate jäätmete vastuvõtmisel kohaldatav kontroll vastavalt I ja II lisa 2. jao sätetele;

b)

I ja II lisa punktis 3.3 kirjeldatud töötlemisprotsesside ja -tehnika seire;

c)

taaskasutamistoimingu tulemusel saadud metallimurru kvaliteedi seire vastavalt I ja II lisa 1. jao sätetele (k.a proovide võtmine ja analüüs);

d)

radiatsiooniseire mõjusus vastavalt I ja II lisa punkti 1.5 sätetele;

e)

metallimurru kvaliteedi nõuetekohasust käsitlev tagasiside klientidelt;

f)

punktides a–d nimetatud seirete tulemuste registreerimine;

g)

kvaliteedijuhtimissüsteemi läbivaatamine ja täiustamine;

h)

töötajate koolitamine.

3.   Kvaliteedijuhtimissüsteemis kirjeldatakse ka kõikide I ja II lisas sätestatud kriteeriumide seireks kehtestatud konkreetseid nõudeid.

4.   Kui mõne I lisa punktis 3.3 või II lisa punktis 3.3 osutatud töötlemisprotsessi teostab endine valdaja, tagab tootja, et tarnija rakendaks käesoleva artikli nõuetele vastavat kvaliteedijuhtimissüsteemi.

5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (2) määratletud vastavushindamisasutus, mis on akrediteeritud kõnealuse määruse kohaselt, või muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) (3) artikli 2 lõike 20 punktis b määratletud tõendaja tõendab, et kvaliteedijuhtimissüsteem vastab käesoleva artikli nõuetele. Tõendamine toimub iga kolme aasta järel.

6.   Importija nõuab oma tarnijatelt sellise kvaliteedikontrollisüsteemi rakendamist, mis vastab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning mis on tõendatud sõltumatu välistõendaja poolt.

7.   Tootja tagab nõudmise korral pädevate asutuste juurdepääsu kvaliteedijuhtimissüsteemile.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 9. oktoobrist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(2)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(3)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

I LISA

Raua- ja terasemurru kriteeriumid

Kriteerium

Enesekontrollinõuded

1.   Taaskasutamistoimingu tulemusel saadud metallimurru kvaliteet

1.1.

Metallimurd sorteeritakse vastavalt kliendi spetsifikatsioonile, sektoris nõutavale spetsifikatsioonile või standardile, mis käsitleb metallimurru vahetut kasutamist metalli sisaldavate ainete või objektide tootmisel terasetehastes või valukodades.

Kvalifitseeritud töötajad sorteerivad iga saadetise.

1.2.

Võõrmaterjalide (steriles) kogusisaldus on ≤ 2 % massist.

Võõrmaterjalid on järgmised:

1)

värvilised metallid (v.a mis tahes raudmetallist substraadis sisalduvad legeerelemendid) ning mittemetallilised materjalid, näiteks muld, tolm, isolatsioonimaterjal ja klaas;

2)

põlevad mittemetallilised materjalid, näiteks kumm, plast, riie, puit ja muud keemilised või orgaanilised ained;

3)

suuremad (tellisesuurused) tükid, mis ei juhi elektrit, näiteks rehvid ja tsemendi, puidu või betooniga täidetud torud;

4)

terase sulatamisel, kuumutamisel, pinnatöötlusel (k.a gaasipõletiga puhastamine), peenestamisel, saagimisel, keevitamisel ja gaaslõikamisel tekkinud jäägid, näiteks räbu, valtsimistagi, käisfiltritolm, peenestitolm, jääkmuda.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

Sobivate ajavahemike järel (vähemalt kord kuue kuu jooksul) analüüsitakse kaalumise abil võõrmaterjalide representatiivseid proove pärast raua- ja teraseosakeste ning -objektide eraldamist magnetiga või käsitsi (vastavalt vajadusele), rakendades sealjuures hoolikat visuaalset kontrolli.

Proovipõhise seire teostamiseks sobivate ajavahemike kehtestamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

1)

prognoositav varieeruvus (aluseks võib võtta näiteks varasemad tulemused);

2)

taaskasutamistoimingu sisendina või mis tahes hilisemal töötlemisel kasutatavate jäätmete kvaliteedi varieeruvuse oht;

3)

seiremetoodika täpsus ning

4)

kui lähedased on tulemused kõrvaliste ainete sisalduse piirmäärale, mis ei tohi ületada 2 % massist.

Seire teostamise sageduse kindlaksmääramise menetlus tuleks dokumenteerida kvaliteedijuhtimissüsteemi ühe osana ning kõnealune menetlus peaks olema auditeerimiseks kättesaadav.

1.3.

Metallimurd ei sisalda liiga palju raudoksiidi (mis tahes kujul), välja arvatud tüüpilised raudoksiidikogused, mis on põhjustatud ettevalmistatud metallimurru ladustamisest väljas normaalsetes ilmastikutingimustes.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad raudoksiidi olemasolu kõikide saadetiste puhul visuaalselt.

1.4.

Metallimurd ei sisalda silmaga nähtavat õli, õliemulsiooni, määrdeainet või määret, välja arvatud väga väikestes kogustes, mis ei põhjusta tilkumist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt, jälgides eriti hoolikalt kõige tõenäolisemaid õlilekkekohti.

1.5.

Radioaktiivsus: puudub vajadus võtta siseriiklike või rahvusvaheliste radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlust käsitlevate eeskirjade kohaseid meetmeid.

Selle nõudega ei piirata Euratomi lepingu III peatüki alusel vastuvõetud õigusaktides töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks kehtestatud põhistandardite, eelkõige direktiivi 96/29/Euratom (1) kohaldamist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõikide saadetiste radioaktiivsust.

Iga metallimurrusaadetis on varustatud sertifikaadiga, mis on koostatud kooskõlas radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlusi käsitlevate siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega. Sertifikaadi võib lisada muudele saadetisega kaasasolevatele dokumentidele.

1.6.

Metallimurrul ei ole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi. Metallimurd jääb otsuses 2000/532/EÜ (2) sätestatud kontsentratsioonipiiridesse ega ületa määruse (EÜ) nr 850/2004 (3) IV lisas sätestatud kontsentratsioonipiire.

Raua- ja terasesulamites leiduvate üksikelementide omadusi selle nõudmise puhul ei arvestata.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt. Kui visuaalsel kontrollimisel leitakse tõendeid ohtlike omaduste võimaliku esinemise kohta, võetakse täiendavaid asjaomaseid seiremeetmeid, näiteks vajaduse korral proovide võtmine ja testimine.

Töötajad läbivad koolituse, mis käsitleb raua- ja terasemurru võimalikke ohtlikke omadusi ning ohtlike omaduste tuvastamist võimaldavaid olulisi komponente või iseärasusi.

Ohtlike materjalide tuvastamise menetlus dokumenteeritakse kvaliteedijuhtimissüsteemis.

1.7.

Metallimurd ei sisalda hermeetilisi, suletud või ebapiisavalt avatud mahuteid, mis võivad sulatusahjus plahvatada.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

2.   Taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed

2.1.

Sisendina võib kasutada ainult taaskasutamiskõlblikke rauda ja terast sisaldavaid jäätmeid.

2.2.

Ohtlikke jäätmeid sisendina ei kasutata, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et taaskasutamistoimingu puhul on kohaldatud käesoleva lisa 3. jaos kirjeldatud töötlemisprotsesse ja -tehnikat, millega kõrvaldatakse kõik ohtlikud omadused.

2.3.

Sisendina ei kasutata järgmisi jäätmeid:

a)

viilmed ja treilaastud, mis sisaldavad õli või õliemulsiooni, ning

b)

vaadid ja mahutid, välja arvatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest pärit seadmed, mis sisaldavad või on sisaldanud õli või värvi.

Kvalifitseeritud töötajad, kes on saanud väljaõppe selliste jäätmete tuvastamiseks, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, kontrollivad vastuvõtmisel kõiki saabunud jäätmeid (visuaalne kontroll) ja jäätmetele lisatud dokumente.

3.   Töötlemisprotsessid ja -tehnika

3.1.

Raua- ja terasemurd on eraldatud selle tekkekohas või kogumise ajal ja seda on hoitud eraldi. Sisendina kasutatavad jäätmed on läbinud töötluse, mille käigus raua- ja terasemurrust eraldatakse mittemetallilised komponendid ja värvilised metallid.

3.2.

Kogu mehaaniline töötlemine (näiteks lõikamine, tükeldamine, purustamine või granuleerimine ning sorteerimine, eraldamine, puhastamine, reostuse kõrvaldamine, tühjendamine), mis on vajalik selleks, et valmistada metallimurd ette otse lõppkasutamiseks terasetehastes või valukodades, on eelnevalt teostatud.

3.3.

Ohtlikke komponente sisaldavate jäätmete suhtes kehtivad järgmised erinõuded:

a)

elektri- ja elektroonikaseadmetest ning kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest pärit sisendina kasutatavad jäätmed on läbinud kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/96/EÜ (4) artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (5) artiklis 6 sätestatud töötlemisprotsessid;

b)

kasutuselt kõrvaldatud seadmetes sisalduvad klorofluorosüsivesinikud on pädevate asutuste poolt heakskiidetud protsessi käigus kokku kogutud;

c)

juhtmed on eemaldatud või tükeldatud. Kui juhtmel on orgaaniline kate (plastid), on orgaaniline kate eemaldatud parima kättesaadava tehnika abil;

d)

vaadid ja mahutid on tühjad ja puhtad ning

e)

punktis a nimetamata ohtlikud ained on tõhusalt eemaldatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud töötlemisprotsessi abil.

 

(1)  Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

(2)  Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(4)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(5)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

II LISA

Alumiiniumimurru kriteeriumid

Kriteerium

Enesekontrollinõuded

1.   Metallimurru kvaliteet

1.1.

Metallimurd sorteeritakse vastavalt kliendi spetsifikatsioonile, sektoris nõutavale spetsifikatsioonile või standardile, mis käsitleb metallimurru vahetut kasutamist metalli sisaldavate ainete või objektide tootmisel rafineerimise või ümbersulatamise kaudu.

Kvalifitseeritud töötajad sorteerivad iga saadetise.

1.2.

Võõrmaterjalide kogusisaldus on ≤ 5 % massist või metallisaagis on ≥ 90 %;

Võõrmaterjalid on järgmised:

1)

kõik metallid peale alumiiniumi ja alumiiniumisulamite;

2)

mittemetallilised materjalid, näiteks muld, tolm, isolatsioonimaterjal ja klaas;

3)

põlevad mittemetallilised materjalid, näiteks kumm, plast, riie, puit ja muud keemilised või orgaanilised ained;

4)

suuremad (tellisesuurused) tükid, mis ei juhi elektrit, näiteks rehvid, tsemendi, puidu või betooniga täidetud torud, või

5)

alumiiniumi ja alumiiniumisulamite sulatamisel, kuumutamisel, pinnatöötlusel (k.a gaasipõletiga puhastamine), peenestamisel, saagimisel, keevitamisel ja gaaslõikamisel tekkinud jäägid, näiteks šlakk, sulametalli pinnale tõusnud tahke materjal, eemaldatud räbu, käisfiltritolm, peenestitolm, setis.

Alumiiniumimurru tootja kontrollib nõuetele vastavust võõrmaterjalide koguhulga seire või metallisaagise määramise kaudu.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

Sobivate ajavahemike järel (vähemalt kord kuue kuu jooksul) analüüsitakse kõiki alumiiniumimurru sorte, et kindlaks määrata võõrmaterjalide kogusisaldus või metallisaagis.

Representatiivsed proovid võetakse vastavalt standardis EN 13920 (1) kirjeldatud proovivõtumenetlustele.

Võõrmaterjalide kogusisaldust mõõdetakse kaalumise abil pärast alumiiniumi metalliosakeste ja metallobjektide ning võõrmaterjalist osakeste ja objektide eraldamist käsitsi sorteerimise või mõne muu eraldamisvahendi (nt magneti või metallijääkide tihedusel põhineva vahendi) abil.

Metallisaagis määratakse kindlaks vastavalt järgmisele menetlusele:

1)

massi (m1) määramine pärast niiskuse eemaldamist ja määramist (vastavalt standardi EN 13920-1:2002 punktile 7.1);

2)

vaba raua eemaldamine ja määramine (vastavalt standardi EN 13920-1:2002 punktile 7.2);

3)

metalli sulamis- ja tardumisjärgse massi (m2) määramine pärast metallisaagise määramise protsessi vastavalt standardi EN 13920-1:2002 punktile 7.3;

4)

metallisaagise arvutamine m [%] = (m2/m1) × 100.

Representatiivsete proovide analüüsimiseks sobivate ajavahemike kehtestamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

1)

prognoositav varieeruvus (näiteks varasemate tulemuste alusel);

2)

taaskasutamistoimingu sisendina ja töötlemisprotsessides kasutatavate jäätmete kvaliteedi varieeruvuse oht;

3)

seiremetoodika täpsus ning

4)

kui lähedased on tulemused võõrmaterjalide kogusisalduse või metallisaagise piirmääradele.

1.3.

Metallimurd ei sisalda polüvinüülkloriidi (PVC) pinnakatte, värvide või plastide kujul.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

1.4.

Metallimurd ei sisalda silmaga nähtavat õli, õliemulsiooni, määrdeainet või määret, välja arvatud väga väikestes kogustes, mis ei põhjusta tilkumist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt, jälgides eriti hoolikalt kõige tõenäolisemaid õlilekkekohti.

1.5.

Radioaktiivsus: puudub vajadus võtta siseriiklike või rahvusvaheliste radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlust käsitlevate eeskirjade kohaseid meetmeid.

Selle nõudega ei piirata Euratomi lepingu III peatüki alusel vastuvõetud õigusaktides töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks kehtestatud põhistandardite, eelkõige nõukogu direktiivi 96/29/Euratom (2) kohaldamist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõikide saadetiste radioaktiivsust. Iga metallimurrusaadetis on varustatud sertifikaadiga, mis on koostatud kooskõlas radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlusi käsitlevate siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega. Sertifikaadi võib lisada muudele saadetisega kaasasolevatele dokumentidele.

1.6.

Metallimurrul ei ole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi. Metallimurd jääb komisjon otsuses 2000/532/EÜ (3) sätestatud kontsentratsioonipiiridesse ega ületa määruse (EÜ) nr 850/2004 (4) IV lisas sätestatud kontsentratsioonipiire.

Alumiiniumisulamites leiduvate üksikelementide omadusi selle nõudmise puhul ei arvestata.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt. Kui visuaalse kontrolli tulemusel leitakse tõendeid ohtlike omaduste võimaliku esinemise kohta, võetakse täiendavaid asjaomaseid seiremeetmeid, näiteks vajaduse korral proovide võtmine ja testimine.

Töötajad läbivad koolituse, mis käsitleb alumiiniumimurru võimalikke ohtlikke omadusi ning ohtlike omaduste tuvastamist võimaldavaid olulisi komponente või iseärasusi.

Ohtlike materjalide tuvastamise menetlus dokumenteeritakse kvaliteedijuhtimissüsteemis.

1.7.

Metallimurd ei sisalda hermeetilisi, suletud või ebapiisavalt avatud mahuteid, mis võivad sulatusahjus plahvatada.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

2.   Taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed

2.1.

Sisendina võib kasutada ainult taaskasutamiskõlblikke alumiiniumi või alumiiniumisulameid sisaldavaid jäätmeid.

2.2.

Ohtlikke jäätmeid sisendina ei kasutata, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et taaskasutamistoimingu puhul on kohaldatud käesoleva lisa 3. jaos kirjeldatud töötlemisprotsesse ja -tehnikat, millega kõrvaldatakse kõik ohtlikud omadused.

2.3.

Sisendina ei kasutata järgmisi jäätmeid:

a)

viilmed ja treilaastud, mis sisaldavad õli või õliemulsiooni, ning

b)

vaadid ja mahutid, välja arvatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest pärit seadmed, mis sisaldavad või on sisaldanud õli või värvi.

Kvalifitseeritud töötajad, kes on saanud väljaõppe selliste jäätmete tuvastamiseks, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, kontrollivad vastuvõtmisel kõiki saabunud jäätmeid (visuaalne kontroll) ja jäätmetele lisatud dokumente.

3.   Töötlemisprotsessid ja -tehnika

3.1.

Alumiiniumimurd on eraldatud selle tekkekohas või kogumise ajal ja seda on hoitud eraldi. Sisendina kasutatavad jäätmed on läbinud töötluse, mille käigus eraldatakse alumiiniumimurrust mittemetallilised komponendid ja alumiiniumi mittesisaldavad metallilised komponendid.

3.2.

Kogu mehaaniline töötlemine (näiteks lõikamine, tükeldamine, purustamine või granuleerimine ning sorteerimine, eraldamine, puhastamine, reostuse kõrvaldamine, tühjendamine), mis on vajalik selleks, et valmistada metallimurd ette otse lõppkasutamiseks terasetehastes või valukodades, on eelnevalt teostatud.

3.3.

Ohtlikke komponente sisaldavate jäätmete suhtes kehtivad järgmised erinõuded:

a)

elektri- ja elektroonikaseadmetest ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukitest pärit sisendina kasutatavad jäätmed on läbinud kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/96/EÜ (5) artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (6) artiklis 6 sätestatud töötlemisprotsessid;

b)

kasutuselt kõrvaldatud seadmetes sisalduvad klorofluorosüsivesinikud on pädevate asutuste poolt heakskiidetud protsessi käigus kokku kogutud;

c)

juhtmed on eemaldatud või tükeldatud. Kui juhtmel on orgaaniline kate (plastid), on orgaaniline kate eemaldatud parima kättesaadava tehnika abil;

d)

vaadid ja mahutid on tühjad ja puhtad;

e)

punktis a nimetamata ohtlikud ained on tõhusalt eemaldatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud töötlemisprotsessi abil.

 

(1)  EN 13920-1:2002; Aluminium and aluminium alloys – Scrap – Part 1: General requirements, sampling and tests; CEN 2002.

(2)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(3)  EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

(4)  ELT L 229, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(6)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

III LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud nõuetele vastavuse deklaratsioon, mis käsitleb metallimurdu, mis on lakanud olemast jäätmed

1.

Metallimurru tootja/importija:

Nimi:

Aadress:

Kontaktisik:

Tel:

Faks:

E-post:

2.

a)

metallimurru kategooria nimetus või kood vastavalt sektoris kehtivale spetsifikatsioonile või standardile:

b)

vajaduse korral kliendi esitatud spetsifikatsiooni peamised tehnilised nõuded, näiteks metallimurru koostis, suurus, liik ja omadused:

3.

Metallimurrusaadetis on kooskõlas punktis 2 osutatud ning sektoris kehtiva spetsifikatsiooni või standardiga:

4.

Saadetise kogus tonnides:

5.

Kooskõlas radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlusi käsitlevate siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega on koostatud radioaktiivsuse katsesertifikaat:

6.

Metallimurru tootja kohaldab kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 333/2011 (1) artikliga 6, mida on tõendanud akrediteeritud tõendaja või sõltumatu tõendaja juhul, kui metallimurd, mis on lakanud olemast jäätmed, imporditakse liidu territooriumile:

7.

Metallimurrusaadetis vastab määruse (EL) nr 333/2011 artiklite 3 ja 4 punktides a–c sätestatud kriteeriumidele.

8.

Metallimurru tootja/importija deklaratsioon: kinnitan, et mulle teadaolevalt on käesolev teave täielik ja tõene.

Nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

(1)  Nõukogu 31. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 333/2011, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel teatavat liiki metallimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 94, 8.4.2011, lk 2).

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 334/2011,

7. aprill 2011,

millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolmandatest riikidest saabuvatel ja Euroopa Liidu lennujaamades ümberistuvatel reisijatel kaasas olevaid vedelikke, aerosoole ja geele käsitlevad piirangud tekitavad teatavaid probleeme kõnealuste lennujaamade tegevuses ning põhjustavad ebameeldivusi asjaomastele reisijatele.

(2)

Komisjoni 23. aprilli 2010. aasta määruses (EL) nr 358/2010, millega muudetakse 4. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (2) on sätestatud erandid, mille puhul reisijatel lubatakse kaasas kanda vedelikke, aerosoole ja geele, mis on saadud teatavates kolmandates riikides asuvatest lennujaamadest. Need erandid kehtivad kuni 29. aprillini 2011.

(3)

Kõnealused erandid hõlbustavad lennujaamade tegevust ning vähendavad kolmandatest riikidest saabuvatele ja Euroopa Liidu lennujaamades ümberistuvatele ning vedelikke, aerosoole ja geele kaasas kandvatele reisijatele põhjustatud ebameeldivusi, säilitades samas lennundusjulgestuse kõrge taseme. Kui kõnealustes kolmandates riikides asuvad lennujaamad vastavad endiselt tingimustele, mille täitmise korral erandid kehtestati, tuleks kõnealused erandid säilitada.

(4)

Seepärast tuleks komisjoni 4. märtsi 2010. aasta määrust (EL) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (3) vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 12.

(3)  ELT L 55, 5.3.2010, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 185/2010 lisa 4. peatüki punkti 4.1.3.4 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

on saadud liites 4-D loetletud kolmandas riigis asuvast lennujaamast, tingimusel et kõnealune vedelik, aerosool ja geel on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta sama lennujaama lennualalt eelneva 36 tunni jooksul. Käesolevas punktis sätestatud erandid kaotavad kehtivuse 29. aprillil 2013.”

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 335/2011,

7. aprill 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1091/2009 Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümipreparaadi miinimumkoguse osas broilerkanade söödas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 13. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1091/2009, mis käsitleb Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümipreparaadi lubamist broilerkanade söödalisandina (loaomanik Aveve NV) (2) anti kümneks aastaks luba kasutada Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi broilerkanade söödas.

(2)

Loa omanik esitas taotluse, milles ta palub muuta selle söödalisandi loa tingimusi broilerkanade sööda puhul ja vähendada Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi soovituslikku miinimumkogust söödas vastavalt tasemelt 4 000 XU (3)/kg ja 900 BGU (4)/kg tasemeni 2 000 XU/kg ja 450 BGU/kg. Taotlusele olid lisatud andmed tõendamaks muutmise vajalikkust.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 10. novembri 2010. aasta arvamuses järeldusele, et kolme broilerkanadega tehtud katse andmed ei tõenda soovitusliku miinimumkoguse vähendamise vajalikkust söödas tasemelt 4 000 XU ja 900 BGU/kg tasemeni 2 000 XU ja 450 BGU/kg, kuna söötade analüüs näitas, et kavandatud koguseid on märkimisväärselt ületatud. Esitatud andmetest ilmnes siiski, et toode on tõhus praegu lubatavast kogusest väiksemas koguses. Toiduohutusameti arvamuse kohaselt osutavad andmed sellele, et kogused ligikaudu 3 000 XU ja 600 BGU/kg söödas võivad broilerkanade puhul parandada kasvu kiirust ja söödaväärindust (5).

(4)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1091/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1091/2009 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  ELT L 299, 14.11.2009, lk 6.

(3)  Üks XU on ensüümi kogus, mis pH-tasemel 5,0 ja temperatuuril 50 °C vabastab kaera/speltanisu ksülaanist 1 μmol redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(4)  Üks BGU on ensüümi kogus, mis pH-tasemel 4,8 ja temperatuuril 50 °C vabastab odra ß-glükaanist 1 μmol redutseerivaid suhkruid (tsellobioosi ekvivalente) minutis.

(5)  EFSA Journal 2010; 8(12):1919.

LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühik täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a9

Aveve NV

 

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Endo-1,3(4)-β-glükanaas

EC 3.2.1.6

 

Söödalisandi koostis

Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi preparaat

minimaalse aktiivsusega 40 000 XU/g ja 9 000 BGU/g

 

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma reesei (MUCL 49755) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas ja Trichoderma reesei (MUCL 49754) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaas

 

Analüüsimeetod  (1)

 

Söödalisandi toimeaine kirjeldus:

—

kolorimeetriline meetod, mis põhineb dinitrosalitsüülhappe reageerimisel redutseeriva suhkruga, mis vabaneb endo-1,4-β-ksülanaasi toimimisel ksülaani sisaldavale substraadile;

—

kolorimeetriline meetod, mis põhineb dinitrosalitsüülhappe reageerimisel redutseeriva suhkruga, mis vabaneb endo-1,3(4)-β-glükanaasi toimimisel β-glükaani sisaldavale substraadile.

 

Söödas sisalduvate toimeainete kirjeldus:

—

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,4-β-ksülanaasi toimel nisu arabinoksülaansubstraadist, mis on ristseotud värvainega;

—

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,3(4)-β-glükanaasi toimel odra β-glükaansubstraadist, mis on ristseotud värvainega.

Broilerkanad

—

3 000 XU

675 BGU

 

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Kasutamiseks söödas, milles on rohkesti tärkliste rühma mittekuuluvaid polüsahhariide (peamiselt beeta-glükaanid ja arabiinoksülaanid), näiteks söödas, mis sisaldab enam kui 30 % nisu, otra, rukist ja/või rukki ja nisu hübriidi.

3.

Ohutusnõuded: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

4. detsember 2019

(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu referentlabori veebilehel www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 336/2011,

7. aprill 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2008 seoses söödalisandi Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 kasutamisega diklasuriili, monensiinnaatriumi ja nikarbasiini sisaldavas söödas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eelkõige selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 on ette nähtud võimalus muuta söödalisandi luba loaomaniku taotlusel ja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamusele.

(3)

Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1292/2008, mis käsitleb Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 (Ecobiol ja Ecobiol plus) lubamist söödalisandina, (2) on kümneks aastaks antud luba kasutada broilerkanade söödas mikroorganismipreparaati Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940.

(4)

Loa omanik esitas loa muutmise taotluse, et kõnealust söödalisandit saaks kasutada broilerkanade söödas, mis sisaldab järgmisi koktsidiostaatikume: monensiinnaatrium, diklasuriil, nikarbasiin, robenidiinhüdrokloriid, salinomütsiinnaatrium, naatriumlasalotsiid, narasiin/nikarbasiin, maduramütsiinammoonium, dekokvinaat või semduramütsiinnaatrium. Loa omanik esitas asjakohased andmed oma taotluse põhjendamiseks.

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma 9. novembri 2010. aasta arvamuses järeldusele, et söödalisandit Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 võib kasutada koos diklasuriili, monensiinnaatriumi ja nikarbasiiniga (3).

(6)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud.

(7)

Määrust (EÜ) nr 1292/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1292/2008 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  ELT L 340, 19.12.2008, lk 36.

(3)  EFSA Journal 2010; 8(12):1918.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1292/2008 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa tähtpäev

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1822

NOREL S.A.

Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940

 

Söödalisandi koostis

Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 valmistis, mille lisandisisaldus on vähemalt 1 × 109 CFU/g

 

Toimeaine kirjeldus

Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 eosed

 

Analüüsimeetod  (1)

Arvu määramine: pindkülvimeetodil, kasutades trüptoon-soja-agarit pärast kuumtöötlemist.

Identifitseerimine: impulssvälja-geelelektroforeesi (PFGE) meetod.

Broilerkanad

—

1 × 109

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Võib kasutada söödas, mis sisaldab lubatud koktsidiostaatikume: diklasuriili, monensiinnaatriumi või nikarbasiini.

3.

Ohutusnõuded: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kindaid.

8.1.2019

(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu referentlabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives”

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 337/2011,

7. aprill 2011,

milles käsitletakse endo-1,4-β-ksülanaasi ja endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümivalmististe lubamist kodulindude, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisana (loa omanik Danisco Animal Nutrition)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadile loa andmiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse lisas sätestatud valmistise lubamist kodulindude, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 10. novembri 2010. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda lisas sätestatud valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et nimetatud söödalisand võib parandada sihtliikide zootehnilisi parameetreid. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Lisas täpsustatud valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal (2010); 8(12):1916.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud sätted

Loa tähtpäev

Aktiivsuse ühik täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a15

Danisco Animal Nutrition

 

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Endo-1,3(4)-β-glükanaas

EC 3.2.1.6

 

Söödalisandi koostis

Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Trichoderma reesei (ATCC SD 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ensüümivalmistis (tahkel ja vedelal kujul), mille minimaalne aktiivsus on vastavalt 12 200 U (1)/g ja 1 520 U (2)/g

 

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas ja Trichoderma reesei (ATCC SD 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaas

 

Analüüsimeetodid  (3)

Söödalisandis, eelsegudes ja söödas kasutatava toimeaine kirjeldus:

—

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,4-β-ksülanaasi toimel nisu arabinoksülaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga;

—

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,3(4)-β-glükanaasi toimel odra β-glükaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga.

Aretamiseks kasvatatavad nuumkalkunid

Munakanad

—

 

endo-1,4-β-ksülanaas

1 220 U

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas:

152 U

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Kasutamiseks söödas, milles on rohkesti tärkliste rühma mittekuuluvaid polüsahhariide (peamiselt β-glükaanid ja arabiinoksülaanid), nt söödas, mis sisaldab enam kui 30 % nisu, otra, rukist ja/või tritikut.

3.

Ohutusnõuded: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

4.

Kuni 35 kg (võõrutatud) põrsastele.

28. aprill 2021

Muud kodulinnud

Põrsad (võõrutatud)

Nuumsead

endo-1,4-β-ksülanaas

610 U

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas:

76 U

(1)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH-tasemel 4,2 ja temperatuuril 50 °C vabastab nisu arabinoksülaanist 0,48 μmol redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(2)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH-tasemel 5,0 ja temperatuuril 50 °C vabastab odra ß-glükaanist 2,4 μmol redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalente) minutis.

(3)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori veebilehel www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 338/2011,

7. aprill 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Magiun de prune Topoloveni” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Rumeenia taotlus registreerida nimetus „Magiun de prune Topoloveni” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 241, 8.9.2010, lk 3.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

RUMEENIA

Magiun de prune Topoloveni (KGT)

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 339/2011,

7. aprill 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. aprillil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

68,6

MA

45,5

TN

104,8

TR

79,5

ZZ

74,6

0707 00 05

EG

152,2

TR

144,9

ZZ

148,6

0709 90 70

MA

82,8

TR

117,4

ZA

15,5

ZZ

71,9

0805 10 20

EG

52,9

IL

71,2

MA

51,4

TN

47,3

TR

73,5

US

49,1

ZZ

57,6

0805 50 10

TR

62,0

ZZ

62,0

0808 10 80

AR

107,5

BR

79,2

CA

107,4

CL

92,8

CN

93,2

MK

50,2

NZ

121,3

US

145,1

UY

74,1

ZA

80,7

ZZ

95,2

0808 20 50

AR

99,9

CL

112,0

CN

72,6

US

72,1

ZA

98,5

ZZ

91,0

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 340/2011,

7. aprill 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 326/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. aprillil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4)  ELT L 89, 5.4.2011, lk 15.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 8. aprillist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

47,82

0,00

1701 11 90 (1)

47,82

0,56

1701 12 10 (1)

47,82

0,00

1701 12 90 (1)

47,82

0,26

1701 91 00 (2)

49,96

2,48

1701 99 10 (2)

49,96

0,00

1701 99 90 (2)

49,96

0,00

1702 90 95 (3)

0,50

0,22

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 341/2011,

7. aprill 2011,

millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 447/2010 lõssipulbri müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas 19. pakkumisvoorus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti j koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 447/2010 (2) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi arvesse võttes peaks komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 46 lõikele 1 määrama müügi miinimumhinna või otsustama jätta see määramata.

(3)

19. pakkumisvoorus saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks müügi miinimumhind jätta määramata.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Selliste pakkumuste puhul, mis on saabunud määrusega (EL) nr 447/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas 19. pakkumisvoorus, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 5. aprillil 2011, jäetakse lõssipulbri müügi miinimumhind määramata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. aprillil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 126, 22.5.2010, lk 19.

(3)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

OTSUSED

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/28

NÕUKOGU OTSUS,

31. märts 2011,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises teraviljanõukogus 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni pikendamise kohta

(2011/224/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni, mis sõlmiti ühenduse nimel nõukogu otsusega 96/88/EÜ, (1) on hiljem regulaarselt kahe aasta kaupa pikendatud. Viimati pikendati kõnealust konventsiooni rahvusvahelise teraviljanõukogu 8. juuni 2009. aasta otsusega ja see kehtib kuni 30. juunini 2011. Edasine pikendamine on liidu huvides. Komisjoni, kes esindab liitu teraviljakaubanduse konventsioonis, tuleks seepärast volitada sellise pikendamise poolt hääletama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu võetav seisukoht rahvusvahelises teraviljanõukogus on hääletada 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni edasise pikendamise poolt kuni kaheks aastaks.

Komisjon on volitatud kõnealust seisukohta rahvusvahelises teraviljanõukogus väljendama.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

(1)  EÜT L 21, 27.1.1996, lk 47.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/29

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

6. aprill 2011,

puhastusvahendi POR-ÇÖZ turulelaskmise ajutise keelamise kohta Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2290 all)

(2011/225/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, (1) eriti selle artiklit 15 ja artikli 12 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, (2) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Saksamaa Föderaalne Keskkonnaamet teatas 29. oktoobril 2010 komisjonile ja teistele liikmesriikidele, et nad on ajutiselt keelanud puhastusvahendi POR-ÇÖZ turulelaskmise, sest see sisaldab 20 % või rohkem lämmastikhapet ning lämmastikhappe sisaldus võib põhjustada söövitust ja ohtlikke aure (3).

(2)

Saksa ametiasutused teatasid POR-ÇÖZi ajutisest keelamisest komisjonile ka RAPEXi (4) kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (5) artiklile 12. Lisaks teatati, et POR-ÇÖZi pakendi korgid ei ole piisavalt lapsekindlad.

(3)

POR-ÇÖZi toodab Türgis registreeritud äriühing Levent Kimya ning toodet impordib Saksamaale Karakus Handels GmbH, mis on registreeritud aadressil D-58638 Iserlohn.

(4)

POR-ÇÖZ sisaldab 20–30 % lämmastikhapet vesilahuses. Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (6) kohaselt liigitatakse lämmastikhape 1. kategooria nahka söövitavaks aineks.

(5)

POR-ÇÖZi turustatakse laiemale avalikkusele kui katlakivi ja rooste eemaldajat. Segu on mõeldud kasutamiseks puhastusvahendina ning seetõttu on see kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt detergent.

(6)

Saksamaa RAPEXi teatele tuginedes ei ole puhastusvahendil POR-ÇÖZ asjakohast lapsekindlat kinnitust. Sellest tulenevalt ei vasta toode määruse (EÜ) nr 648/2004 artikli 11 lõikele 1 koostoimes ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (7) artikli 9 lõikega 1.3 ja IV lisa A osaga ning ei kuulu ka määruse (EÜ) nr 648/2004 artikli 15 lõike 1 kohaldamisalasse, sest seda kohaldatakse vaid toodete suhtes, mis „vastavad käesoleva määruse nõuetele”.

(7)

Detergentide töörühma 14. detsembri 2010. aasta kohtumisel andis Saksamaa andmete kohta suulisi selgitusi. Saksamaa selgitas, et POR-ÇÖZi kaubamärgi all on Saksa turul olnud kaks toodet. Toode, millele osutati komisjonile 29. oktoobril 2010 saadetud teatises ning mille importija oli Karakus Handels GmbH, oli korrektselt märgistatud ja sellel oli nõuetele vastav lapsekindel kinnitus. Teine sama tootja toodetud POR-ÇÖZi toode oli imporditud ebaseaduslikult tundmatute kanalite kaudu. Selle märgistus oli türgikeelne ning sellel ei olnud piisavalt lapsekindlat kinnitust.

(8)

22. detsembri 2010. aasta kirjas kinnitas Saksamaa, et toode, millele Saksamaa oli oma 29. oktoobri 2010. aasta teatises osutanud (tootja Levent Kimya ja Saksamaale importija Karakus Handels GmbH), vastas detergentide määrusele, eelkõige märgistamise ja pakendamise nõuete osas, sest sellel oli saksakeelne silt ja lapsekindel kinnitus. RAPEXi teadet nr 1760/10 oli muudetud parandatud teatega, mis saadeti komisjonile 16. detsembril 2010 ning milles sedastati, et keelu põhjus ei olnud mittevastavus seaduse nõuetele, vaid toote ohtlikkus inimeste tervisele.

(9)

Nendele andmetele tuginedes kuulub määruse (EÜ) nr 648/2004 artikkel 15 kohaldamisele, sest Saksamaa teatises osutatud toode POR-ÇÖZ on detergent, mis vastab kõnealuse määruse nõuetele.

(10)

Saksamaa on esitanud põhjendusi, mille alusel võib arvata, et POR-ÇÖZ kujutab endast ohtu inimeste tervisele. Saksamaa teatas, et ühe lapse vigastus Saksamaal on seotud POR-ÇÖZiga. Ajavahemikus 1999–2010 registreeriti Saksamaa mürgistusteabekeskustes 134 tõsist tervisekahjustust, mis olid seotud lämmastikhapet sisaldavate katlakivi ja rooste eemaldajate kasutamisega kodumajapidamistes. Belgias (mis on ainus liikmesriik peale Saksamaa, kus türgikeelse sildiga POR-ÇÖZi on turul leitud) on mürgistusteabekeskused registreerinud kolm tõsist hingamisprobleemide juhtu, mis tekkisid 30 % lämmastikhapet sisaldavate katlakivieemaldajate kutsealasel kasutamisel. Tuginedes 28. septembri 2010. aasta terviseohu hinnangule seoses puhastusvahenditega, mille lämmastikhappe sisaldus on 20–30 %, soovitas Saksa Föderaalne Riskihindamise Instituut, et rohkem kui 20 % lämmastikhapet sisaldavaid puhastusvahendeid ei tohiks üldsuse jaoks turule lasta (8).

(11)

Komisjon on liikmesriikidega konsulteerinud 15. novembril 2010 saadetud küsimustiku kaudu ja detergentide töörühma kohtumisel 14. detsembril 2010. Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas liikmesriikide arvamusega, nagu on väljendatud komitee 14. märtsi 2011. aasta arvamuses.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa Liitvabariik võib säilitada ajutise keelu 20 % või rohkem lämmastikhapet sisaldava puhastusvahendi POR-ÇÖZ turulelaskmiseks ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. aprill 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1)  ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(3)  Saksa keskkonnaameti (Umweltbundesamt) 25. oktoobri 2010. aasta otsus (Allgemeinverfügung zum vorläufigen Verbot des Inverkehrbringens des Reinigungsmittels Por Cöz nach § 14(2) des Wasch- und Reinigungsmittelgesetztes und § 8(4) des Geräte- und Produktsicherheitsgesetztes, Bundesanzeiger Ausgabe Nr. 164 vom 28. Oktober 2010).

(4)  RAPEXi teade nr 1760/10.

(5)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(6)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(7)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(8)  BfRi arvamus nr 041/2010, 6.9.2010.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/31

KOMISJONI OTSUS,

7. aprill 2011,

millega pikendatakse üleminekuperioodi seoses põllumajandusmaa omandamisega Lätis

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/226/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle VIII lisa 3. peatükki,

võttes arvesse Läti taotlust

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. aasta ühinemisaktiga on ette nähtud, et Läti võib selles sätestatud tingimustel jätta seitsme aasta jooksul pärast ühinemist, st kuni 30. aprillini 2011, jõusse sätted, mille kohaselt ei lubata omandada põllumajandusmaad ELi teiste liikmesriikide füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes ei ole Lätis asutatud ega registreeritud ega oma seal filiaali või agentuuri. See on ajutine erand kapitali vaba liikumise nõudest, mis on tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 63–66. Kõnealust üleminekuperioodi võib pikendada üksnes üks kord kolme aasta võrra.

(2)

Läti esitas 6. detsembril 2010 taotluse pikendada põllumajandusmaa omandamisega seoses üleminekuperioodi kolme aasta võrra.

(3)

Üleminekuperioodi peamine eesmärk oli kindlustada Lätis ühtsele turule ja ühisele põllumajanduspoliitikale ülemineku raames põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikud sotsiaal-majanduslikud tingimused. Eelkõige oli üleminekuperioodi eesmärk lahendada probleemid, mis on seotud põllumajandusmaa omandamise liberaliseerimise võimaliku mõjuga põllumajandussektorile, kuna maa hind ja sissetulek erinevad palju Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi (edaspidi EL 15) vastavatest näitajatest. Üleminekuperiood pidi ka lihtsustama põllumajandusmaa tagastamist ja erastamist põllumajandustootjatele. Komisjon on juba rõhutanud oma 16. juuli 2008. aasta aruandes 2003. aasta ühinemislepingus sätestatud põllumajandusliku kinnisvara omandamisega seotud üleminekumeetmete läbivaatamise kohta (edaspidi 2008. aasta vahekokkuvõte), kui oluline on lõpetada eespool nimetatud põllumajandusreform ettenähtud üleminekuperioodi lõpuks (1).

(4)

Vastavalt Eurostatile kättesaadavatele andmetele on Lätis põllumajandusmaa hinnad madalamad kui ELis. Põllumajandusmaa müügihindade täielikku ühtlustumist ei prognoositud ega peetud üleminekuperioodi lõpetamise eeltingimuseks. Põllumajandusmaa hind Lätis ja EL 15 riikides erineb siiski sedavõrd, et see võib takistada hindade sujuvat ühtlustumist.

(5)

Eurostati andmete alusel on sarnaselt põllumajandusmaa hinnatasemete erinevusele Lätis ja EL 15 liikmesriigis jätkuvalt erinev ka SKP elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina). Seega on praegused põllumajandusmaa hinnad Lätis Läti residentide jaoks võrreldes nende ostujõuga kõrged.

(6)

Samuti on Läti põllumajandussektori konkurentsivõime võrreldes EL 15 omaga madal; probleemi süvendavad raskem juurdepääs rahalistele vahenditele ja põllumajandusmaa omandamisel kasutatavate kommertskrediidiliinide kõrgemad intressimäärad (2009. aastal 15 % aastas vastavalt Läti ametiasutuste esitatud andmetele).

(7)

Peale selle moodustab Läti ametiasutuste (Läti Maaamet) esitatud andmete alusel 1. jaanuari 2010. aasta seisuga põllumajandusmaa 37,7 % ja metsaalad 45,8 % kogu riigi territooriumist. 2007. aastal kuulus põllumajandusmaast 62 % põllumajandustootjatele ja 26,6 % oli renditud. Kuigi põllumajandusmaa on Lätis suuremas osas juba eraomanduses, ei ole omandiõiguse tagastamine ja põllumajandusreform veel lõpetatud.

(8)

Selguse puudumine seoses omandiõigusega paratamatult takistab maatehinguid ja põllumajandusvalduste ühendamist. Maa killustatus seevastu vähendab konkurentsivõimet ja põllumajandusettevõtete turule suunatust. Sellega seoses, kuigi Eurostati andmed näitavad, et maid ühendatakse järk-järgult ning et Lätis kasutatav põllumajandusmaa ühe põllumajandusettevõtte kohta on suurenenud aastatel 2001–2007 10 hektarilt 16 hektarile, jääb see siiski alla ELi teistele liikmesriikidele nagu Taani, Saksamaa ja Rootsi, kus vastav keskmine näitaja oli 2007. aastal vastavalt 60 hektarit, 46 hektarit ja 43 hektarit.

(9)

Hiljutisel üleilmsel finants- ja majanduskriisil oli samuti negatiivne mõju Läti majandusele. Nõudluse puudusele lisandus põllumajandustoodete ostuhindande langus, kusjuures toormehinnad jäid 2008. aastal kõrgeks, mis täiendavalt halvendas Läti põllumajandustootjate niigi ebasoodsat positsiooni võrreldes EL 15 põllumajandustootjatega.

(10)

Selle taustal võib sarnaselt Läti ametiasutustele eeldada, et piirangute kaotamine 1. mail 2011 avaldaks Lätis maa hindadele survet. Seepärast püsib tõsiste häirete oht Läti põllumajandusmaa turul pärast üleminekuperioodi lõppu.

(11)

Seepärast tuleks pikendada 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 3. peatükis osutatud üleminekuperioodi kolme aasta võrra.

(12)

Nagu märgiti juba 2008. aasta vahearuandes, on selleks, et valmistada turg täielikult ette liberaliseerimiseks, isegi rasketes majandusoludes jätkuvalt ülioluline toetada selliste tegurite parandamist nagu põllumeestele suunatud krediidi- ja kindlustusvahendid ning viia üleminekuperioodil lõpule põllumajanduse struktuurireform.

(13)

Kuna avatud ühtne turg on alati olnud Euroopa jõukuse tagamisel kesksel kohal, võiks väliskapitali suurem sissevool olla kasulik Läti põllumajandusturule. Nagu rõhutatud 2008. aasta vahearuandes, oleks põllumajandussektorisse tehtavatel välisinvesteeringutel pikaajaline mõju kapitali ja oskusteabe kättesaadavusele, mis on oluline maaturu toimimise ja põllumajandusliku tootlikkuse seisukohast. Välisomandit käsitlevate piirangute järkjärguline vähendamine üleminekuperioodil aitaks samuti turgu ette valmistada täielikuks liberaliseerimiseks.

(14)

Õiguskindluse tagamiseks ja selleks, et vältida õigusvaakumit Läti õigussüsteemis pärast praeguse üleminekuperioodi lõppemist, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lätis põllumajandusmaa omandamisega seotud üleminekuperioodi, millele on osutatud 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 3. peatükis, pikendatakse kuni 30. aprillini 2014.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 7. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  KOM(2008) 461 (lõplik), 16. juuli 2008.

8.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/33

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

31. märts 2011,

ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega

(EKP/2011/4)

(2011/227/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 12.1 ja artikli 34.1 teist taanet koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega ja artikliga 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

EKPSi põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpangad teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Tagatiskõlblikkuse kriteeriumid eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks on sätestatud 31. augusti 2000. aasta suunises EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (1) I lisas (edaspidi „ülddokumentatsioon”).

(2)

Ülddokumentatsiooni punkti 1.6 kohaselt võib EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitika instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta. Ülddokumentatsiooni punkti 6.3.1 kohaselt jätab eurosüsteem endale õiguse mis tahes asjakohaseks peetava teabe põhjal välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele.

(3)

Finantsturgudel valitseb hetkel erandlik olukord, mis tuleneb Iiri valitsuse eelarveseisust ning euroala liikmesriikide ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt toetuse saanud kohanduskavaga seotud läbirääkimistest, ning Iiri valitsuse poolt emiteeritud väärtpaberite tavaline hindamine turu poolt on häiritud, mis mõjutab negatiivselt finantssüsteemi stabiilsust. See erandlik olukord tingib eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku kiire ja ajutise kohandamise.

(4)

EKP nõukogu hindas asjaolu, et Iiri valitsus on heaks kiitnud majandusliku ja rahandusliku kohandamise kava, mille ta rääkis läbi Euroopa Komisjoniga, EKPga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga; samuti seda, et Iiri valitsus on võtnud selge kohustuse see kava täies ulatuses ellu viia. EKP nõukogu on samuti hinnanud ja heakskiitnud kava senise rakendamise Iiri valitsuse poolt. EKP nõukogu hindas ka Iiri valitsuse poolt emiteeritud väärtpaberite mõju sellele kavale eurosüsteemi krediidiriski juhtimise seisukohast. EKP nõukogu peab seda kava kohaseks ning leiab, et krediidiriski juhtimise seisukohast säilitavad Iiri valitsuse poolt emiteeritud turukõlblikud võlainstrumendid kvaliteedistandardi, mis on piisav eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jätkuvaks tagatiskõlblikkuseks, olenemata mis tahes sõltumatutest krediidihinnangutest. Need positiivsed hinnangud on praeguse erandliku ja ajutise peatamise aluseks, mille eesmärgiks on kaasa aidata finantseerimisasutuste usaldusväärsuse tõstmisele, millega kaasneb finantssüsteemi stabiilsuse tugevdamine tervikuna ja nende asutuste klientide kaitse. EKP peab siiski täpselt jälgima Iiri valitsuse kohustuste jätkuvat kindlat täitmist seoses nende meetmete aluseks oleva majandusliku ja rahandusliku kohandamise kava täieliku rakendamisega.

(5)

Käesolevat otsust kohaldatakse ajutiselt, kuni EKP nõukogu leiab, et finantssüsteemi stabiilsus võimaldab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide raamistiku tavalist kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatavate ülddokumentatsiooni sätete peatamine

1.   Kooskõlas artiklitega 2 ja 3 peatatakse eurosüsteemi miinimumnõuded krediidikvaliteedi künnisele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidi hindamise raamistiku reeglites turukõlblikele varadele ülddokumentatsiooni punktis 6.3.2.

2.   Mis tahes erinevuse korral käesoleva otsuse ja ülddokumentatsiooni vahel, kohaldatakse esimest.

Artikkel 2

Iiri valitsuse poolt emiteeritud turukõlblike võlainstrumentide jätkuv tagatiskõlblikkus

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi künnist ei kohaldata Iiri valitsuse poolt emiteeritud turukõlblikele võlainstrumentidele. Need varad on kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, olenemata nende sõltumatust krediidireitingust.

Artikkel 3

Iiri valitsuse poolt tagatud turukõlblike võlainstrumentide jätkuv tagatiskõlblikkus

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi künnist ei kohaldata Iiris asutatud emitentide poolt emiteeritud ja Iiri valitsuse poolt täielikult tagatud turukõlblikele võlainstrumentidele. Iiri valitsuse poolt antud tagatis vastab jätkuvalt ülddokumentatsiooni punktides 6.3.2 ja 6.3.3 sätestatud nõuetele. Need varad on kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, olenemata nende sõltumatust krediidireitingust.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2011.

Frankfurt Maini ääres, 31. märts 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.