5.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 89/1

NÕUKOGU OTSUS,

28. veebruar 2011,

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/209/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 (edaspidi „koostöömemorandum”) ja selle lisa 1 üle, milles käsitletakse SESARi ja NextGeni vahelist koostööd ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks, kooskõlas nõukogu 9. oktoobri 2009. aasta otsusega, millega volitatakse komisjoni alustama läbirääkimisi.

(2)	Koostöömemorandum ja lisa 1 parafeeriti 18. juunil 2010.

(3)	Koostöömemorandum ja lisa 1 tuleks allkirjastada ja neid ajutiselt kohaldada kuni memorandumi sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(4)	On vaja sätestada menetluskord liidu osalemiseks koostöömemorandumiga loodud ühiskomitees, vaidluste lahendamiseks ning memorandumi lisade ja liidete kehtivuse lõpetamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 ja selle lisa 1 allkirjastamine liidu nimel, eeldusel et koostöömemorandum sõlmitakse.

Koostöömemorandumi ja lisa 1 tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud koostöömemorandumi ja selle lisa 1 liidu nimel allkirjastama.

Artikkel 3

Kuni koostöömemorandumi jõustumiseni kohaldab liit seda ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Koostöömemorandumi III artikli kohaselt asutatud ühiskomitees esindab liitu komisjon, keda abistavad liikmesriikide esindajad.

2. Pärast nõukogu määratud erikomiteega konsulteerimist määrab komisjon kindlaks seisukoha, mille liit võtab ühiskomitees järgmistes küsimustes:

a)	koostöömemorandumi uute lisade ja nende liidete vastuvõtmine;

b)	koostöömemorandumi lisade ja nende liidete muudatuste vastuvõtmine.

Artikkel 5

Komisjon võib võtta mis tahes asjakohaseid meetmeid vastavalt koostöömemorandumi II artikli punktile B ning IV, V, VII ja VIII artiklile.

Artikkel 6

Komisjon esindab liitu koostöömemorandumi XI artikli kohastes konsultatsioonides.

Artikkel 7

Komisjon teavitab regulaarselt nõukogu koostöömemorandumi rakendamisest.

Brüssel, 28. veebruar 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

FELLEGI T.

TÕLGE

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA LIIDU VAHELINE

koostöömemorandum NAT-I-9406

VÕTTES ARVESSE Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ühist eesmärki edendada ja arendada koostööd tsiviillennundusalase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning

VÕTTES ARVESSE, et selline koostöö soodustab tsiviillennunduse arengut ja suurendab lennuohutust nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus,

LEPIVAD Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit (edaspidi koos „osalised” ja kumbki eraldi „osaline”) kokku viia ellu ühiseid programme vastavalt järgmistele tingimustele.

I artikkel

Eesmärk

Käesolevas koostöömemorandumis (edaspidi „memorandum”) ning selle lisades ja liidetes on sätestatud vastastikuse koostöö tingimused tsiviillennundusalase teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ja arendamiseks. Selleks võivad osalised kättesaadavate rahaliste vahendite ja muude vajalike ressursside olemasolu korral pakkuda töötajaid, ressursse ja vastavaid teenuseid, et teha koostööd käesoleva memorandumi lisade ja liidetega kindlaksmääratud mahus.

Käesoleva memorandumi eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd järgmistes valdkondades:

1)	programme ja projekte, uurimistulemusi või väljaandeid käsitleva teabe vahetamine;

2)	ühine analüüsimine;

3)	teadus- ja arendusprogrammide ning projektide koordineerimine ning ühine rakendamine;

4)	teadlaste ja tehniliste töötajate vahetamine;

5)	konkreetsete seadmete, tarkvara ning teadustegevussüsteemide ja ühilduvust käsitlevate uurimistulemuste vahetamine;

6)	sümpoosionide ja konverentside ühine korraldamine ning

7)	vastastikuste konsultatsioonide korraldamine ühismeetmete võtmiseks asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Osalised peavad vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele (koos paranduste ja muudatustega) püüdma kaasata osalejaid käesoleva memorandumi alusel tehtavasse koostöösse nii palju kui võimalik, et tagada võrreldavad võimalused üksteise teadus- ja arendustegevuses osalemisel. Osalised kaasavad osalejaid vastastikusesse koostöösse järgmiseid põhimõtteid järgides:

1)	vastastikune kasu;

2)	võrreldavad võimalused koostöös osalemiseks;

3)	õiglane ja aus kohtlemine;

4)	koostööd mõjutava teabe õigeaegne vahetamine ning

5)	läbipaistvus.

Eespool kirjeldatud koostöö toimub vastavalt II artiklis kindlaksmääratud konkreetsetele lisadele ja liidetele.

II artikkel

Rakendamine

Käesolevat memorandumit rakendatakse selle konkreetsete lisade ja liidete kaudu. Need lisad ja liited kirjeldavad vastavalt vajadusele teatavas valdkonnas või teataval eesmärgil tehtava koostöö olemust ja kestust, intellektuaalomandi kohtlemist, vastutust, rahastamist, kulude jaotumist ja muid asjakohaseid küsimusi. Lisade ja liidete ning käesoleva memorandumi sätetes ilmnenud vastuolude korral käsitatakse ülimuslikuna memorandumi sätteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad kohtuvad korrapäraselt, et

1)	arutada uusi koostööettepanekuid ning

2)	vaadata läbi käesoleva memorandumi lisa või liite alusel algatatud koostööprojektide olukord.

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel koordineerib ja hõlbustab käesoleva memorandumi alusel tehtavat koostööd Föderaalne Lennuamet ning Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon.

Määratud ametiasutused, kes tegelevad memorandumi koordineerimise ja haldamisega ning kellele tuleb esitada taotlused käesoleva memorandumiga seotud teenuste osutamiseks, on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Aviation (rahvusvahelise lennunduse osakond)

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Ave., S.W.

Washington D.C.

20591 - USA

Telefon: +1-202-385-8900

Faks: +1-202-267-5032

Euroopa Liidus:

European Commission (Euroopa Komisjon)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Directorate for Air Transport (lennutranspordi direktoraat)

1040 Brussels – Belgium

Telefon: +32-2-2968430

Faks: +32-2-2968353

Konkreetsete meetmetega seotud tehnilisi programme käsitlevad sidemed luuakse vastavalt käesoleva memorandumi lisades ja liidetes sätestatud tingimustele.

III artikkel

Administratiivne juhtimine

Osalised asutavad ühiskomitee, kes vastutab käesoleva memorandumi tõhusta toimimise eest ja tuleb korrapäraselt kokku, et hinnata memorandumi rakendamise tõhusust.

Ühiskomitee koosneb järgmistest esindajatest:

1)	Ameerika Ühendriike esindab Föderaalne Lennuamet (FAA, kaasesimees) ja

2)	Euroopa Liitu esindab Euroopa Komisjon (kaasesimees), keda abistavad Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad.

Ühiskomitee võib kutsuda ajutiselt osalema spetsiifiliste valdkondade eksperte. Ühiskomitee võib asutada tehnilisi töörühmi ja jälgida kõnealuste töörühmade ning käesoleva memorandumi konkreetsete lisade ja liidete alusel asutatud komiteede ja rühmade tööd. Ühiskomitee töötab välja ja võtab vastu sisemised juhtimismenetlused.

Kõik ühiskomitee otsused võetakse vastu mõlema osalise esindajatest koosneva ühiskomitee kokkuleppel. Need otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning neile peavad alla kirjutama ühiskomitees osalejate esindajad.

Ühiskomitee võib tegeleda kõikide käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete toimimist käsitlevate küsimustega. Ühiskomitee vastutab eelkõige selle eest, et:

luuakse foorum, kus arutatakse järgmiseid käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi:

a)	käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete rakendamisel tekkinud küsimused ning memorandumi ja selle lisade rakendamist mõjutavad muudatused;

b)	ühise lähenemisviisi kohaldamine uute tehnoloogialahenduste ja menetluste kasutuselevõtu ning teadus- ja hindamisprogrammide suhtes ning muudes vastastikku huvi pakkuvates valdkondades ning

c)	mõlema memorandumiosalise õigusaktide eelnõud, mis võivad mõjutada teise osalise huvisid käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete reguleerimisalas;

2)	käesoleva memorandumi uute lisade ja nende liidete vastuvõtmine vastavalt vajadusele;

3)	käesoleva memorandumi lisade ja nende liidete muudatuste vastuvõtmine vastavalt vajadusele ning

4)	osalistele vajaduse korral ettepanekute tegemine käesoleva memorandumi muutmiseks mõnel muul viisil.

IV artikkel

Töötajate vahetamine

Osalised võivad vastavalt vajadusele vahetada tehnilisi töötajaid käesoleva memorandumis, selle lisas või liites kirjeldatud toiminguteks. Selline vahetamine toimub kooskõlas käesolevas memorandumis, selle lisades ja liidetes sätestatud tingimustega. Tehnilised töötajad, keda osalised vahetavad, täidavad lisas või liites kirjeldatud ülesandeid. Tehnilised töötajad võivad vastastikuse kokkuleppe kohaselt kuuluda Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu asutuste või töövõtjate personali hulka.

V artikkel

Seadmete laenutamise kord

Üks osaline (edaspidi „laenuleandja”) võib laenutada teisele osalisele (edaspidi „laenaja”) seadmeid käesoleva memorandumi lisa või liite alusel. Seadmete kõikide laenutamisjuhtude suhtes kohaldatakse järgmiseid üldsätteid, kui asjaomases lisas või liites ei ole märgitud teisiti:

A.	laenutaja määrab kindlaks laenatava seadme väärtuse;

B.	laenaja võtab üle nii seadme kui ka vastutuse selle eest laenutaja objektil vastavalt osaliste poolt lisas või liites kehtestatud korrale. Seade jääb laenaja kätte ja tema vastutusele selle ajani, kuni see tagastatakse laenutajale kooskõlas allpool esitatud punktiga H;

C.	laenaja kannab kõik kulud, mis on seotud seadme transpordiga objektile, mille osalised on asjaomases lisas või liites kindlaks määranud;

D.	osalised teevad koostööd seadme transportimiseks vajalike ekspordilitsentside ja muude dokumentide hankimiseks;

E.	laenaja vastutab selle eest, et seade paigaldatakse osaliste poolt asjaomases lisas või liites kindlaksmääratud objektile. Laenutaja abistab vajaduse korral laenajat osaliste poolt kokkulepitud tingimustel laenutatud seadme paigaldamisel;

F.	laenaja kasutab laenuperioodil seadet ja hoiab seda nõuetekohases korras, tagab seadme pideva töövalmiduse ja võimaldab laenutajal seda mis tahes mõistlikul ajal kontrollida;

G.	laenutaja aitab laenajal leida allikaid tavapäraste seadmete ja selliste konkreetsete osade hankimiseks, mille leidmisega laenajal võib probleeme tekkida;

H.	pärast käesoleva memorandumi või selle asjakohase lisa või liite kehtivuse lõppemist või lõpetamist või kui seadme kasutamine on lõpule jõudnud, tagastab laenaja seadme omal kulul laenutajale;

käesoleva memorandumi alusel laenatud ning laenaja käsutusse ja tema vastutuse alla antud seadme kadumise või rikkumise korral parandab laenaja vastavalt laenutaja eelistusele rikutud seadme või hüvitab laenajale kadunud või rikutud seadme maksumuse (mille suurus on kindlaks määratud eespool punktis A);

J.	käesoleva memorandumi alusel üle antud seadmed on ette nähtud ainult teadus- ja arendustööks või valideerimiseks ja nende kasutamine tsiviillennunduses või muul viisil käitamine on rangelt keelatud;

K.	tehnoloogia, seadmete ja muude käesoleva memorandumi alusel üleantavate elementide suhtes kohaldatakse osaliste asjaomaseid seadusi ja poliitikasuundi.

VI artikkel

Rahastamine

Mõlemad käesoleva memorandumi osalised peavad kandma memorandumi alusel võetud meetmetega seotud kulud, kui memorandumi asjaomases lisas või liites ei ole sätestatud teisiti.

Ameerika Ühendriigid on registreerinud käesoleva memorandumi numbri all NAT-I-9406, mida kasutatakse kõnealusele koostööprogrammile osutamiseks kõikides käesoleva memorandumiga seotud dokumentides.

VII artikkel

Teabe avaldamine

Välja arvatud asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel või juhul, kui osalised on eelnevalt sõlminud kirjaliku kokkuleppe, ei avalda kumbki osaline käesoleva memorandumi või selle lisade ja liidete alusel teostatavate toimingute kohta mingit teavet või materjale muudele kolmandatele isikutele kui i) programmides või ülesannete täitmisel osalevad töövõtjad ja alltöövõtjad niivõrd, kuivõrd on vajalik ülesannete ja programmide täitmiseks; või ii) osaliste muud ametiasutused.

Kui ühele osalisele saab teatavaks, et ta ei saa asjaomaste õigusnormide kohaselt täita teabe mitteavaldamise sätteid või et seda võib põhjendatult eeldada, teavitab ta teist osalist sellest viivitamata ja enne teabe avaldamist. Seejärel konsulteerivad osalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

VIII artikkel

Intellektuaalomandi õigused

Osaline, kes annab teise osalise kasutusse intellektuaalomandi (see hõlmab käesoleva memorandumi mõistes analüüse, aruandeid, andmebaase, tarkvara, oskusteavet, tehnilist teavet ja tundlikku äriteavet, andmeid, salvestisi ning asjaomaseid dokumente ja materjale, sõltumata andmekandjast, millele need on salvestatud) käesoleva memorandumi asjaomases lisas või liites sätestatud tingimustel, säilitab kõnealuse intellektuaalomandi suhtes samad õigused nagu omandi üleandmise ajal. Osaline, kes annab käesoleva memorandumi asjaomase lisa või liite kohaselt teise osalise kasutusse dokumendi või muu intellektuaalomandi, lisab kõnealusele dokumendile või muule intellektuaalomandile vastavalt vajadusele selge märke selle kohta, kas tegemist on konfidentsiaalse teabe või ärisaladusega.

Muudel kui käesoleva memorandumi lisas või liites kindlaksmääratud juhtudel peab see osaline, kelle kasutusse teine osaline oma intellektuaalomandi käesoleva memorandumi alusel on andnud, silmas pidama järgmist:

1)	osalisel ei teki seoses intellektuaalomandi vastuvõtmisega üleantud intellektuaalomandi suhtes mingeid omandiõigusi ning

ta ei tohi teise osalise eelneva kirjaliku nõusolekuta anda intellektuaalomandit edasi kolmandatele isikutele, v.a käesoleva memorandumi asjaomase liite või lisaga seotud programmis osalevad töövõtjad või alltöövõtjad. Intellektuaalomandi edasiandmisel memorandumiga seotud programmis osalevale töövõtjale või alltöövõtjale peab intellektuaalomandi avalikustav memorandumiosaline tegema järgmist:

a)	võimaldama töövõtjal või alltöövõtjal kasutada intellektuaalomandit üksnes neil eesmärkidel, mis on kindlaks määratud asjaomases lisas või liites, ning

b)	keelama töövõtjal või alltöövõtjal kõnealuse intellektuaalomandi edasiandmise kolmandatele isikutele, v.a juhul, kui teine memorandumiosaline annab intellektuaalomandi edasiseks avalikustamiseks eelneva kirjaliku nõusoleku.

Muudel kui käesoleva memorandumi asjaomases lisas või liites sätestatud juhtudel kuuluvad käesoleva memorandumi ja selle lisade või liidete alusel ühiselt väljatöötatud intellektuaalomandi õigused mõlemale osalisele.

Mõlemale memorandumiosalisele antakse mittevälistavad ja tühistamatud õigused kõnealust intellektuaalomandit kõikides maades paljundada, seda avalikult levitada, tõlkida ja sellest tuletatud töid ette valmistada, tingimusel et kõnealuse intellektuaalomandi paljundamine, levitamine, tõlkimine ja sellest tuletatud tööde ettevalmistamine ei mõjuta teise osalise intellektuaalomandi õiguste kaitset. Mõlemal memorandumiosalisel ja nende rakendusasutustel on õigus tõlge enne avalikku levitamist läbi vaadata.

Kõik käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete alusel tehtava koostöö tulemusena vahetult valminud teaduslikes ja tehnikaajakirjades avaldatud artiklite, avalikustamisele kuuluvate teaduslike aruannete ja raamatute avalikult levitatavad koopiad peavad sisaldama autorite nimesid, v.a juhul, kui autor oma nime avaldamisest sõnaselgelt keeldub.

Kui osaline ei ole nõus teise osalise poolt käesoleva memorandumi lisa või liite kohaselt esitatud dokumendi või muu intellektuaalomandi konfidentsiaalseks või ärisaladuseks kuulutamisega, esitab konfidentsiaalseks või ärisaladuseks kuulutamisega mittenõustunud memorandumiosaline taotluse, et alustada teise osalisega konsulteerimist küsimuse lahendamiseks. Konsulteerida võib ühiskomitee koosolekul või käesoleva memorandumi lisa või liite alusel loodud muu komitee koosolekul.

IX artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva memorandumi asjaomase lisa või liite alusel toimuva koostööga seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

Osalised lepivad kokku, et käesoleva memorandumi ning selle lisade ja liidete alusel toimuv koostöö peab olema nõuetekohasel professionaalsel tasemel ning et tuleb võtta kõik asjakohased meetmed kolmandate isikutega seotud ohtude minimeerimiseks ja kõikide ohutus- ja järelevalvenõuete täitmiseks.

X artikkel

Muudatused

Osalised võivad memorandumit ning selle lisasid või liiteid muuta. Osalised registreerivad kõik selliste muudatuste üksikasjad mõlema osalise allkirjastatud kokkuleppes.

Memorandumi lisade või liidete muudatused, mille ühiskomitee on heaks kiitnud, jõustuvad pärast seda, kui käesoleva memorandumi III artikli punkti D kohane ühiskomitee on otsuse vastu võtnud ja ühiskomitee kaasesimehed on sellele memorandumiosaliste nimel alla kirjutanud.

XI artikkel

Vaidluste lahendamine

Kõik käesoleva memorandumi või selle lisade või liidete tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendavad osalised omavahel. Osalised ei pöördu vaidluste lahendamiseks rahvusvahelise tribunali ega kolmandate isikute poole

XII artikkel

Jõustumine ja lõpetamine

Kuni koostöömemorandumi jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates memorandumi allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev memorandum jõustub siis, kui osalised on üksteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpule viinud memorandumi jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ja jääb jõusse kuni memorandumi lõpetamiseni.

Memorandumi lisad või liited, mille ühiskomitee on pärast käesoleva memorandumi jõustumist heaks kiitnud, jõustuvad pärast seda, kui käesoleva memorandumi III artikli punkti D kohane ühiskomitee on otsuse vastu võtnud ja ühiskomitee kaasesimehed on sellele memorandumiosaliste nimel alla kirjutanud.

Mõlemal osalisel on õigus lõpetada käesolev memorandumi või selle lisade või liidete kehtivus mis tahes ajal, tingimusel et nad teatavad sellest teisele osalisele kirjalikult kuuskümmend (60) päeva ette. Memorandumi kehtivuse lõpetamine ei mõjuta memorandumi V, VII, VIII ja IX artiklis sätestatud õigusi ega kohustusi. Mõlemad memorandumiosalised peavad oma toimingud lõpule viima ühesaja kahekümne (120) päeva jooksul pärast käesoleva memorandumi või selle lisade või liidete kehtivuse lõpetamist. Käesoleva memorandumi kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka käesoleva memorandumi kohaselt sõlmitud lisade ja liidete kehtivus.

XIII artikkel

Volitused

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit lepivad kokku käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi sätete osas, millele osutab nende täievoliliste esindajate allkiri.

Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta märtsikuu kolmandal päeval Budapestis.

Ameerika Ühendriikide nimel

Euroopa Liidu nimel

LISA 1

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA LIIDU VAHELISE KOOSTÖÖMEMORANDUMI NAT-I-9406 SESARI-NEXTGENI KOOSTÖÖ ÜLEMAAILMSE KOOSTALITLUSVÕIME TAGAMISEKS

VÕTTES ARVESSE, et SESAR ja NextGen on vastavalt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide programmid lennuliikluse korraldamise (ATM) uue põlvkonna juhtimissüsteemide väljaarendamiseks, ning

VÕTTES ARVESSE, et nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 219/2007 loodi SESARi väljaarendamisetapi juhtimiseks ühisettevõte SESAR,

ON Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit (edaspidi koos „osalised” ja kumbki eraldi „osaline”) kokku leppinud järgmises:

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on rakendada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline koostöömemorandum NAT-I-9406 (edaspidi „memorandum”) ning sätestada tingimused, mille kohaselt osalised teevad koostööd mõlema osalise lennuliikluse korraldamise moderniseerimise programmide (vastavalt NextGen ja SESAR) ülemaailmse koostalitlusvõime tagamiseks, võttes arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalennundusega seotud õhuruumi kasutajate huve.

II artikkel

Mõisted

Käesolevas lisas tähistab mõiste „valideerimine” kogu arendustsükli jooksul kinnituse andmist selle kohta, et kavandatav lahendus (k.a toimimispõhimõte, süsteem ja menetluskord) on kooskõlas sidusrühmade vajadustega.

III artikkel

Põhimõtted

NextGeni ja SESARi programmi raames ning kooskõlas memorandumi I artikli punktis C sätestatud põhimõtetega teevad osalised järgmist:

A.	võimaldavad teineteise valitsustel ja tööstussektori esindajatel osaleda asjakohaste nõuandvate organite töös ning tööstusalgatustes kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ning kõnealuste organite ja algatuste tegevust reguleerivate eeskirjadega;

B.	püüavad pakkuda teineteise lennundussektori sidusrühmadele võimalusi osaleda tööprogrammides ning tagada neile juurdepääs samaväärsete teadus- ja arendusprogrammide ja -projektidega seotud teabele ja sellekohastele uurimistulemustele ning

määravad käesoleva lisa V artikli alusel loodud kõrgetasemelise komitee kaudu käesoleva lisa liidetes (edaspidi „liited”) vastastikku kindlaks mõlema osalise nõuandvatele organitele konkreetseid osalemisvõimalusi pakkuvad valdkonnad, algatused ning teadus- ja arendusprogrammid, eelkõige need valdkonnad, mis on seotud selliste kõrgetasemeliste süsteemide määratlemisega nagu koostalitlusvõime, ülesehituse määratlemine ja tehniline lähtepunkt.

Kõrgetasemeline komitee jälgib käesoleva artikli rakendamist ja vajaduse korral ajakohastab liiteid.

IV artikkel

Koostöö ulatus

A. Koostöö hõlmab lennuliikluse korraldamisega seotud teadus- ja arendustegevust ja valideerimist ülemaailmse koostalitlusvõime tagamiseks. Koostöö võib muu hulgas sisaldada ka käesoleva artikli punktides 1–5 sätestatud meetmeid.

1) Horisontaalsed meetmed

Horisontaalsed meetmed hõlmavad ülesandeid, mis ei ole konkreetselt seotud ühegi operatsioonilise ega tehnilise küsimusega, vaid mis mõjutavad vastastikku nii SESARit kui ka NextGeni. Need meetmed on koostöö seisukohalt eriti olulised, kuna mis tahes kõrvalekaldumine ühtsest lähenemisviisist võib ühtlustamist ja koostalitlusvõimet oluliselt kahjustada. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

a)	toimimispõhimõtted ja tegevuskava;

b)	hajutamisteenuse pakkumine;

c)	tegevuskava koostamine, sh standardimine ja õiguslik reguleerimine, et hõlbustada samaaegset rakendamist;

d)	projektide põhjendamise ja investeeringute planeerimisega seotud kavad;

e)	keskkonnaprobleemid;

f)	ülemaailmse ja ICAO raames toimuva standardimise edendamisega seotud tehniliste toimingute koordineerimine lennuliikluse korraldamise moderniseerimise valdkonnas;

g)	pardaseadmete arenduskavade samaaegne rakendamine ja ühtlustamine, et tagada õhuruumi kasutajatele suurim majanduslik kasu ning

h)	tehnilisi küsimusi ja lennutegevust käsitlevate muudatuste koordineeritud rakendamine, et saavutada/säilitada lennuliikluse tõrgeteta toimimine õhuruumi kasutajate jaoks.

2) Teabehaldus

Teabehaldus on seatud tähelepanu keskpunkti selleks, et tagada lennuliikluse korraldamisega seotud täpse ja asjakohase teabe õigeaegne ja tõrgeteta (koostalitluslik), turvaline ning ühiste otsuste tegemist toetav levitamine sidusrühmade hulgas. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmiseid küsimusi:

a)	süsteemidevahelise teabekorralduse (SWIM) koostalitlusvõime;

b)	lennundusteabehalduse (AIM) koostalitlusvõime ning

c)	meteoroloogilise teabe vahetamine.

3) Trajektoorihaldus

Trajektoorihaldus hõlmab neljamõõtmelisi (4D) trajektoore käsitleva teabe vahetamist nii õhk-õhk kui ka õhk-maa suunal, mis nõuab ühtse lähenemisviisi kohaldamist nii terminoloogia, mõistete kui ka lennuteabe vahetamise suhtes igal ajahetkel ja lennu kõikides etappides. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmiseid küsimusi:

a)	ühistrajektoori kindlaksmääramine ja sellekohase teabe vahetamine;

b)	lendude planeerimine ja lennuplaanide dünaamiline ajakohastamine;

c)	lennuliikluse korraldamine (sh trajektoorilõiming ja trajektooriennustus);

d)	mehitamata õhusõidukite süsteemide (UAS) lõimimine lennuliikluse korraldamise süsteemidega ning

e)	SESARi ja NextGeni toimimispõhimõtete, teenuste määratluste ja nende rakenduste, sh neljamõõtmeliste (4D) lennutrajektooride kindlaksmääramine ja vahetusvormingu rakenduste lähendamine.

4) Side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide (CNS) ning pardaseadmete koostalitlusvõime.

Side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ning pardaseadmete koostalitlusvõime hõlmab pardasüsteemide kavandamist ning vastastikku koostalitlusvõimeliste õhk-õhk ja õhk-maa rakenduste ning süsteemide väljaarendamist. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmiseid küsimusi:

pardaseadmete koostalitlusvõime, sealhulgas:

i)	õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS);

ii)	pardaseadmete arenduskava ning

iii)	õhus hajutamise abisüsteem (ASAS) nii õhk-õhk kui ka õhk-maa hajutamise abistamiseks;

sidesüsteemid, mis muu hulgas hõlmavad järgmist:

i)	andmesideteenused ja -tehnoloogia ning

ii)	paindliku ehitusega sidevõrgud;

navigatsioonisüsteemid, sealhulgas:

i)	sooritusel põhinev navigatsioon (PBN) ning

ii)	ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendused lennuks nii marsruutidel kui ka lähenemisalas, sealhulgas vertikaalse juhendamisega lähenemisprotseduurid (APV);

seiresüsteemid, sealhulgas:

i)	automaatse sõltuva seirega (ADS) seotud teenused ja tehnoloogia ning

ii)	maapealse liikluse seire vahendid.

5) Koostööprojektid

Koostööprojektid hõlmavad selliseid sihtprojekte, mille puhul mõlema memorandumiosalise arvates tuleks rakendada keskendatud koordineerimist ja koostööd. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

a)	Atlandi koostalitlusvõime algatus heitgaaside ja müra vähendamiseks (AIRE) ning

b)	selliste rakenduste täiustamine, mis on seotud õhusõiduki asukoha määramise ja jälgimisega ookeanide ja asustamata piirkondade õhuruumis.

B. Osalised koostavad vajaduse korral vastastikkuse alusel kas iseseisvalt või ühiselt vahetamise eesmärgil aruandeid, milles kirjeldatakse lennuliikluse korraldamisega seotud tehnilisi ja operatsioonilisi kasutuspõhimõtteid, mudeleid, prototüüpe, hinnanguid, valideerimisi ja võrdlusuuringuid. Hinnangute ja valideerimiste puhul võib kasutada mitmeid vahendeid, näiteks testkeskkondi ja tegelikes oludes läbiviidavaid katseid.

V artikkel

Juhtimine

Rahaliste vahendite olemasolu korral algatavad ja juhivad osalised projekte ja toiminguid ning tagavad, et tehtav töö oleks praktiline, õigeaegne ja tulemusele orienteeritud. Selleks luuakse järgmised juhtimistasandid:

kõrgetasemeline komitee, mis koosneb võrdsest arvust Euroopa Komisjoni esindajatest, keda võivad abistada ühisettevõtte SESAR (SJU) ning Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (FAA) esindajad.

Kõrgetasemelise komitee tööd juhivad kaks kaasesimeest kellest üks esindab Euroopa Komisjoni ja teine Ameerika Ühendriikide Föderaalset Lennuametit. Kõrgetasemeline komitee tuleb kokku vähemalt üks kord aastas, et:

a)	jälgida SESARi ja NextGeni koostööd;

b)	anda hinnang saavutatud tulemustele;

c)	võtta vastu otsuseid uute projektide ja toimingute algatamiseks vastavalt punktis B määratletud koordineerimiskomitee ettepanekule;

d)	teha käesoleva lisa uusi liiteid või olemasolevate liidete muutmist käsitlevaid otsuseid, mis esitatakse memorandumi III artikli punkti D kohaselt ühiskomiteele heakskiitmiseks;

e)	juhendada punktis B määratletud koordineerimiskomiteed ning

f)	jälgida käesoleva lisa III artikli rakendamist ja vajaduse korral konsulteerida memorandumi alusel loodud ühiskomiteega projektides osalevate tööstusettevõtetega seotud küsimustes, või paluda ühiskomiteelt abi muude küsimuste lahendamisel.

2)	Kõrgetasemeline komitee koostab töökorra ning kõik selle otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel.

3)	Kõrgetasemeline komitee annab aru memorandumi III artikli kohaselt loodud ühiskomiteele.

Koordineerimiskomitee, mis koosneb nõuetekohasest ning piiratud arvust ühisettevõtte SESAR (SJU) või Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti lennuliikluse korraldamise organisatsiooni heaks töötavatest osalejatest, keda võivad abistada eksperdid.

Koordineerimiskomitee tööd juhivad kaks kaasesimeest, kellest üks esindab ühisettevõtet SESAR (SJU) ja teine Ameerika Ühendriikide FAA lennuliikluse korraldamise organisatsiooni. Koordineerimiskomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas, et:

a)	jälgida liidetes kindlaksmääratud käimasolevate ühisprojektide ja -toimingutega seotud edusamme;

b)	tagada liidete tõhus rakendamine punktis C kindlaksmääratud töörühmade kaudu;

c)	tagada käesoleva lisa III artikli tõhus rakendamine;

d)	valmistada ette aruandeid kõrgetasemelisele komiteele esitamiseks või

e)	kaaluda kõrgetasemelisele komiteele esitatavaid ettepanekuid, sh ettepanekuid, milles käsitletakse uute liidete lisamist või käesoleva lisa praeguste liidete muutmist.

2)	Koordineerimiskomitee koostab töökorra ning kõik selle otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel.

C.	Töörühmad tegelevad liidetes kirjeldatud konkreetsete projektide või meetmetega. Iga töörühm koosneb nõuetekohasest ja piiratud arvust osalistest. Töörühmad tulevad kokku vastavalt vajadusele, järgivad koordineerimiskomitee juhiseid ja annavad koordineerimiskomiteele korrapäraselt aru.

VI artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva lisa või asjaomase liite alusel võetavate meetmetega seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

VII artikkel

Rakendamine

A. Kogu käesoleva lisa alusel tehtavat tööd kirjeldatakse liidetes, millest pärast nende jõustumist saab käsoleva lisa lahutamatu osa.

B. Kõikidele liidetele antakse järjekorranumber ja need sisaldavad osaliste või osaliste poolt töö tegemiseks määratud üksuste tehtava töö kirjeldust, kaasa arvatud töö teostamise koht ja selle kavandatav kestus; töö teostamiseks vajalik personal ja muud ressursid; hinnangulised kulud ning asjaomase tööga seotud muu teave.

VIII artikkel

Finantssätted

Käesoleva lisa alusel tehtava töö rahastamine toimub kooskõlas memorandumi VI artikliga.

IX artikkel

Kontaktpunktid

A. Käesoleva lisa koordineerimise ja juhtimisega tegelevad määratud ametiasutused on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Africa, Europe & Middle East Office, AEU-10 (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU-10))

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Avenue, S.W.

Washington D.C. 20591 –

USA

Telefon: +1 202-385-8905

Faks: +1 202-267-5032

Euroopa Liidus:

Ühtse Euroopa taeva ja lennuliikluse juhtimise (ATC) moderniseerimisüksus

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Directorate for Air Transport (lennutranspordi direktoraat)

European Commission (Euroopa Komisjon)

Rue de Mot 24

1040 Brussels –

Belgium

Telefon: +32 2 2968430

Faks: +32 2 2968353

B. Konkreetseid meetmeid käsitlevate tehniliste programmidega seotud sidemed luuakse vastavalt käesoleva lisa liidetes sätestatule.

X artikkel

Jõustumine ja lõpetamine

A. Kuni käesoleva lisa jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

B. Käesolev lisa jõustub, kui osalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpule viinud lisa jõustamiseks vajalikud siseriiklikud menetlused, ja see jääb jõusse kuni lisa kehtivuse lõpetamiseni kooskõlas memorandumi XII artikliga. Käesoleva lisa kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka osaliste poolt käesoleva lisa kohaselt sõlmitud liidete kehtivus.

XI artikkel

Volitused

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit lepivad kokku käesoleva lisa sätete osas, millele osutab nende täievoliliste esindajate allkiri.

Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta märtsikuu kolmandal päeval Budapestis.

Ameerika Ühendriikide nimel

Euroopa Liidu nimel

5.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 89/17

NÕUKOGU OTSUS 2011/210/ÜVJP,

1. aprill 2011,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta, mis viiakse läbi Liibüa kriisiolukorrale reageerimiseks, et toetada humanitaarabioperatsioone (EUFOR Libya)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendas 26. veebruaril 2011 vastu võetud resolutsioonis, mis käsitleb rahu ja julgeolekut Aafrikas (1970 (2011)), sügavat muret olukorra pärast Liibüas ning mõistis hukka vägivalla ja jõu kasutamise tsiviilisikute vastu. Peale selle kutsus julgeolekunõukogu kõiki ÜRO liikmesriike üles tegema Liibüas kättesaadavaks humanitaarabi ja muu toetuse.

(2)

Julgeolekunõukogu tuletas oma 17. märtsil 2011 vastu võetud Liibüa olukorda käsitlevas resolutsioonis 1973 (2011) meelde resolutsiooni 1970 (2011) ja väljendas oma kindlat tahet tagada tsiviilisikute ja tsiviilelanikkonnaga asustatud alade kaitse ning kiire ja takistamatu humanitaarabi läbipääs ja humanitaarabitöötajate ohutus. Julgeolekunõukogu tundis samuti heameelt naaberriikide, eelkõige Tuneesia ja Egiptuse reageerimise üle põgenike ja võõrtöötajate vajaduste rahuldamisel ning kutsus rahvusvahelist üldsust üles neid jõupingutusi toetama.

(3)

Lisaks volitas ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriike, kes on teavitanud ÜRO peasekretäri ning tegutsevad kas riiklikul tasandil või piirkondlike organisatsioonide või kokkulepete raames ning koostöös ÜRO peasekretäri ja Araabia Liiga liikmesriikidega, võtma kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et kaitsta Liibüa tsiviilisikuid ja tsiviilelanikkonnaga asustatud alasid, mida ähvardavad rünnakud, välistades aga mis tahes vormis või mis tahes Liibüa territooriumi osale okupeerivate võõrvägede viimise.

(4)

Nõukogu väljendas oma 21. märtsi 2011. aasta järeldustes muret olukorra pärast Liibüas ning mõistis hukka ulatusliku ja süstemaatilise inimõiguste rikkumise, vägivalla ja julmad repressioonid, mida režiim Liibüa rahva vastu toime paneb. Nõukogu väljendas rahulolu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) vastuvõtmise üle ja rõhutas liidu kindlat tahet aidata kaasa selle rakendamisele ning tegutseda sel eesmärgil ühiselt ja resoluutselt koos kõigi rahvusvaheliste partneritega, iseäranis Araabia Riikide Liiga ja teiste piirkondlike sidusrühmadega. Nõukogu kinnitas, et liidu peaeesmärk on kaitsta tsiviilelanikkonda ja toetada Liibüa rahvast, et see saaks viia ellu oma soovi luua demokraatlik ühiskond.

Nõukogu väljendas ühtlasi ELi valmisolekut toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusel humanitaarabi andmist, et reageerida ÜRO koordineeriva rolli raames Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordineerimise Büroo (OCHA) taotlusele.

(5)

Nõukogu kiitis 24. märtsil 2011 heaks kriisiohjamise kontseptsiooni, et reageerida kriisile Liibüas. Edasine planeerimine peaks keskenduma humanitaarabi andmise toetamisele. Eelkõige ei mõjuta operatsioon humanitaarabiasutuste neutraalsust ega erapooletust. Kõigi operatsiooni käivitamisega seotud otsuste aluseks peab olema OCHA taotlus ning otsuste tegemisel peab arvesse võtma hetkeolukorda peegeldavat riski- ja ohuhinnangut.

(6)	Egiptuse ja Tuneesia valitsustega toimub tihe koordineerimine ja konsulteerimine, et tagada nende luba võimalikuks liidu sõjaliseks kohalolekuks nende vastavatel territooriumidel.

(7)

Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastutusel teostama poliitilist kontrolli liidu sõjalise operatsiooni üle, andma selle jaoks strateegilisi suuniseid ja tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kolmanda lõiguga.

(8)	On vaja pidada läbirääkimisi kolmandate riikide osalemist ELi operatsioonidel ning liidu vägede ja personali staatust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle ja need sõlmida.

(9)

Liikmesriigid peaksid katma käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 ja kooskõlas nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/975/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (edaspidi „ATHENA”) (1).

(10)

ELi lepingu artikli 28 lõige 1 annab nõukogule volituse võtta vastu otsuseid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma esialgse neljakuulise ajavahemiku kohta on praegu täpseim hinnanguline summa ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad ATHENAs sätestatud korra kohaselt heaks kiidetud eelarves.

(11)	ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale seega operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1. Selleks et toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1970 ja 1973 (2011) volituste rakendamist, viib liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordineerimise Büroo (OCHA) taotlusel ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi sõjalise operatsiooni (edaspidi „EUFOR Libya”), et toetada humanitaarabi andmist piirkonnas. Operatsiooni läbiviimisel järgitakse täiel määral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suuniseid sõjaliste ja tsiviilkaitsevahendite (MCDA) kasutamise kohta ning suuniseid välisriigi sõjaliste vahendite kasutamise kohta humanitaarabioperatsioonide toetamiseks Põhja-Aafrika hetkekriisi kontekstis.

2. Selle poliitilise eesmärgi toetamiseks teeb EUFOR Libya OCHA taotlusel järgmist, järgides sealjuures täiel määral lõikes 1 osutatud suuniseid:

—	aitab kaasa ümberasustatud isikute ohutule liikumisele ja evakueerimisele;

—	toetab humanitaarabiasutuste tegevust spetsiifiliste võimetega.

Artikkel 2

ELi operatsiooni ülema nimetamine

Euroopa Liidu operatsiooni EUFOR Libya ülemaks nimetatakse kontradmiral Claudio GAUDIOSI.

Artikkel 3

ELi operatsiooni peakorteri määramine

EUFOR Libya peakorter asub Roomas.

Artikkel 4

Operatsiooni planeerimine ja käivitamine

Otsuse ELi sõjalise operatsiooni käivitamise kohta võtab pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist vastu nõukogu, võttes arvesse hetkeolukorda peegeldavat riski- ja ohuhinnangut.

Artikkel 5

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ning kõrge esindaja vastutusel EUFOR Libya poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga asjakohaseid otsuseid. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, alluvusahelasse ja tegevuseeskirjadesse. Volituse hulka kuulub ka õigus teha Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või Euroopa Liidu vägede juhataja nimetamist käsitlevaid otsuseid. EUFOR Libya eesmärkide ja lõpetamisega seoses jääb otsustusõigus nõukogule.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid EUFOR Libya läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või vägede juhataja oma koosolekutele.

Artikkel 6

Sõjaline juhtimine

1. ELi sõjaline komitee kontrollib Euroopa Liidu operatsiooni ülema juhitava EUFOR Libya nõuetekohast läbiviimist.

2. ELi sõjaline komitee saab Euroopa Liidu operatsiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja/või vägede juhataja oma koosolekutele.

3. ELi sõjalise komitee esimees on Euroopa Liidu operatsiooni ülema peamiseks kontaktisikuks.

Artikkel 7

Liidu tegevuse rakendamine ja järjepidevus

1. Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla kogu Euroopa Liidu välistegevusega, sealhulgas liidu humanitaarabialase tegevusega.

2. Euroopa Liidu operatsiooni ülem abistab kõrget esindajat käesoleva otsuse rakendamisel.

Artikkel 8

Koostöö teiste osalejatega

1. Operatsiooni planeeritakse ja see viiakse läbi tihedas koostöös ja vastastikuses täiendavuses OCHAga, kes juhib üldist humanitaarabi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja teiste osalejatega.

2. EUFOR Libya väed teevad tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nimetatud koordinaatori(te)ga ning Araabia Liiga ja selle liikmesriikide nimetatud koordinaatori(te)ga.

3. Vajaduse korral konsulteeritakse Aafrika Liiduga.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega võib kutsuda operatsioonil osalema kolmandaid riike, eelkõige Araabia Liiga liikmesriike.

2. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema Euroopa Liidu operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 kohaselt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korrale. Kui Euroopa Liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted käesoleva operatsiooni kontekstis.

4. Kolmandatel riikidel, kes annavad EUFOR Libyasse märkimisväärse sõjalise panuse, on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.

5. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 10

Liidu juhitavate vägede ja personali staatus

Liidu juhitavate vägede ja personali staatust, sealhulgas privileege, immuniteete ja täiendavaid tagatisi, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks ja tegevuse sujuvaks läbiviimiseks, võib käsitleda lepingutes, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 kohaselt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 sätestatud korrale.

Artikkel 11

Rahastamiskord

1. EUFOR Libya ühiseid kulusid hallatakse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/975/ÜVJP alusel.

2. EUFOR Libya ühiste kulude lähtesumma on 7 900 000 eurot. Otsuse 2008/975/ÜVJP artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsendimäär on 30 %.

Artikkel 12

Teabe andmine kolmandatele isikutele

1. Kõrge esindaja on volitatud kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega (2) andma Aafrika Liidule, Egiptusele, Araabia Liigale, Tuneesiale ja ÜRO-le ning teistele käesoleva otsusega seotud kolmandatele isikutele Euroopa Liidu salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud EUFOR Libya jaoks, ning kuni salastatuse tasemeni, mis vastab asjakohastele nõuetele iga teabesaaja puhul.

2. Kõrge esindaja on volitatud andma Aafrika Liidule, Egiptusele, Araabia Liigale, Tuneesiale ja ÜRO-le ning teistele käesoleva otsusega seotud kolmandatele isikutele Euroopa Liidu mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogus EUFOR Libyaga seoses peetud arutelusid ning mille puhul kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 13

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. EUFOR Libya lõpeb hiljemalt neli kuud pärast esialgse operatiivvõime saavutamist, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3. Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks pärast Euroopa Liidu operatsiooni peakorteri ja/või vägede peakorteri sulgemise kuupäeva kooskõlas EUFOR Libya lõpetamiseks heaks kiidetud kavadega ning ilma, et see mõjutaks selle otsuses 2008/975/ÜVJP sätestatud raamatupidamisaruannete auditeerimist ja esitamist käsitlevat asjakohast korda.

Brüssel, 1. aprill 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1) ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

(2) Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1).

(3) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

5.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 89/21

KOMISJONI OTSUS,

31. märts 2011,

vastavalt nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artiklile 7 seoses keeluga, mille Ühendkuningriigi ametiasutused on kehtestanud HACA Leitern 0529.7102 tüüpi juhitava kukkumise pidurdaja suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2010 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/211/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 89/686/EMÜ (isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui liikmesriik leiab, et CE-märgisega isikukaitsevahend võib sihtotstarbelisel kasutamisel põhjustada ohtu inimestele, koduloomadele või varale, peab ta võtma kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada see isikukaitsevahend turult ja keelata selle turule laskmine või vaba liikumine.

(2)

Vastavalt direktiivi 89/686/EMÜ artikli 7 lõikele 2 peab komisjon pärast asjaomaste pooltega konsulteerimist teatama, kas tema arvates on selline meede põhjendatud või mitte. Kui komisjon otsustab, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest liikmesriikidele, et need saaksid vastavalt direktiivi 89/686/EMÜ artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohustustele võtta kõnealuse vahendi suhtes kõik vajalikud meetmed.

(3)

31. jaanuaril 2008 teatasid Ühendkuningriigi ametiasutused Euroopa Komisjonile meetmest, millega keelatakse turule lasta HACA Leitern 0529.7102 tüüpi juhitavat kukkumise pidurdajat, mille on tootnud HACA Leitern – Lorenz Hasenbach GmbH u. Co. KG, Diesselstrasse 12, D-65520 Bad Camberg (HACA). Komisjonile esitatud dokumentidest ilmnes, et kõnealune kaitsevahend oli läbinud direktiivi artikli 11A kohase vastavushindamismenetluse, mida tunnistavad ka järgmised dokumendid, mille väljaandjaks on EXAM BBG Prüf- und Zertifizier GmbH (uus nimi DEKRA EXAM GmbH – volitatud asutus nr 0158):

—	nr ZQ/B 212/06,

—	nr ZQ/B 212/07.

(4)

Ühendkuningriigi ametiasutused märkisid, et nende meede põhines asjaolul, et juhitav kukkumise pidurdaja ei vasta direktiivi 89/686/EMÜ artiklis 3 osutatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, eeskätt punktile 3.1.2.2, samuti direktiivi 89/686/EMÜ II lisas esitatud tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punktidele 1 ja 1.1.1. Ühendkuningriigi ametiasutused esitasid oma seisukoha põhjendamiseks äriühingu TUV NEL Ltd. katsearuande.

(5)

Ühendkuningriigi ametiasutuste sõnul ei paku kõnealune kaitsevahend tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punktis 1 (2) nõutud tõhusat kaitset kõigi ohtude eest, eeskätt sellises tõenäolises olukorras, kui vahendi kasutaja kukub enne allakukkumist tahapoole (nn tahapoole kukkumine). Sellest tulenevalt ei vasta juhitav kukkumise pidurdaja tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punktile 1.1.1, (3) milles nõutakse, et kasutaja saaks ohuga seotud toiminguid sooritada tavapäraselt ja suurimal võimalikul kaitsetasemel. Lisaks selgitasid Ühendkuningriigi ametiasutused, et kaitsevahend ei vasta tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punktile 3.1.2.2, (4) kuna testide käigus ilmnes, et ettenähtud kasutustingimustes ei olnud tagatud lühim võimalik vertikaalkukkumise vahemaa, mis aitab ennetada takistuste vastu põrkamist, samuti ületas pidurdusjõud kehaliste vigastuste läviväärtuse.

Ühendkuningriigi ametiasutused märkisid veel, et nad kavatsevad esitada direktiivi artikli 6 kohase ametliku vastuväite standardile EN 353–1 – Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid – 1. osa: Jäiga ankrunööriga juhitavad kukkumise pidurdajad, milles viidatakse standardile EN 364 - Kõrgelt kukkumise isikukaitsevahendid – katsemeetodid.

(6)	1. augustil 2008 saatis komisjon kirja tootjale ning 26. septembril 2008 volitatud asutusele, kes oli osalenud toodangu järelevalves direktiivi 89/686/EMÜ artikli 11A kohaselt, paludes neil esitada oma märkused Ühendkuningriigi võetud meetme kohta.

(7)

28. oktoobri 2008. aasta vastuses vaidlustas HACA Ühendkuningriigi ametiasutuste taotlusel äriühingult TUV NEL tellitud testide tulemused. Eeskätt rõhutas HACA, et toode on kasutamisel ohutu ja aitab vältida allakukkumist, k.a tahapoole kukkumist, kui vahendit kasutatakse õigete turvarihmadega. HACA märkis veel, et äriühingu TUV NEL tehtud katsed ei ole kooskõlas standardiga EN 364, kuna see standard ei näe ette katsenuku kasutamist.

(8)

15. oktoobril 2008 saadetud vastuses kinnitas DEKRA EXAM, et nende asutus oli väljastanud asjakohased artikli 11A kohased dokumendid. DEKRA EXAM rõhutas, et katsed tehti vastavalt standardile EN 353–1 ja et kaitsenäidised vastasid kõikidele standardi nõuetele. Asutus täpsustas, et standard EN 364 lubab kasutada dünaamilise jõudluse katses terasest raskust või liivakotti. Katse käigus kasutati pidurdusjõu mõõtmiseks liivakotti, aga tulemus jäi iga kord alla lubatud väärtuse. DEKRA EXAM märkis, et äriühing TUV NEL oli kasutanud katsetes terasest raskust, mis nende arvates annab suurema pidurdusjõu kui liivakott.

Katsenukuga tehtud tahapoole kukkumise katsete puhul tuletas DEKRA EXAM meelde, et standardiga EN 353–1 ei nõuta sellist katset. Asutus möönis, et tahapoole kukkumine on seda tüüpi juhitavate kukkumise pidurdajate puhul võimalik, kuid standardis EN 353–1 ei käsitleta sellist olukorda. Sõltuvalt kukkumise piduraja tüübist ja kasutaja turvarihmade mudelist võib ette tulla õnnetusi. Seetõttu tuleks valida kukkumise pidurdaja ja turvarihmade õige kombinatsioon, mille tootja peaks kasutajale teatavaks tegema.

(9)

Küsimuse keerukuse tõttu palkas komisjon sõltumatu eksperdi. Komisjon kohtus ka Ühendkuningriigi ametiasutuste esindajatega, kes selgitasid kasutatud katsemeetodeid ning näitasid katsetest tehtud videot.

TUV NEL oli Ühendkuningriigi ametiasutuste taotlusel viinud läbi kaks katseseeriat. Teist katseseeriat oli kutsutud jälgima ka tootja esindaja. Kumbki seeria sisaldas dünaamilise toimimise katset, milles kasutati terasest raskust, ning tahapoole kukkumise katseid, milles kasutati katsenukku. HACA kukkumise pidurdaja ei andnud neis katsetes rahuldavat tulemust.

Ühendkuningriik oli seisukohal, et terasest raskus andis dünaamilise toimimise katses usaldusväärsema tulemuse kui liivakott, ning selgitas TUV NELi ja DEKRA EXAMi katsetulemuste erinevusi.

Tahapoole kukkumise katsete puhul oli Ühendkuningriik kasutanud katsenukku, et jäljendada võimalikult täpselt olukorda, kui kasutaja kukub tahapoole. Nende katsete tulemused näitasid, et HACA kukkumise pidurdaja ei peata kukkumist sellisel puhul tõhusalt. Katsetulemused paljastasid ka asjakohase ühtlustatud standardi EN 353–1 puudused, kuna selles ei ole tahapoole kukkumist arvesse võetud. Need olidki peamised põhjused, mis Ühendkuningriik standardi ametlikult vaidlustas.

(10)	Sõltumatu ekspert järeldas oma aruandes, (5) et kas seisvast või istuvast asendit tahapoole kukkumine on tõenäoline olukord, mida ei ole standardis EN 353–1 arvesse võetud.

(11)	Komisjon otsustas – pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (6) artikli 5 alusel loodud komitee andis 19. märtsil 2010 oma positiivse arvamuse – kustutada Euroopa Liidu Teatajast viite standardile EN 353–1.

(12)

Võttes arvesse kättesaadavaid dokumente, asjaomaste isikute märkusi ja sõltumatu eksperdi aruannet, jõudis komisjon seisukohale, et HACA Leitern 0529.7102 tüüpi juhitav kukkumise pidurdaja ei vasta direktiivi 89/686/EMÜ II lisas esitatud tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punktidele 1, 1.1.1 ja 3.1.2.2, kuna see vahend ei takista tõhusalt tahapoole kukkumist, ja et see mittevastavus seab kasutajad tõsisesse ohtu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Keeld, mille Ühendkuningriigi ametiasutused kehtestasid juhitava kukkumise pidurdaja (tüüp HACA Leitern 0529.7102, tootja HACA Leitern – Lorenz Hasenbach GmbH) turule laskmise suhtes, on põhjendatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. märts 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.

(2) Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punkt 1 – Kõigi isikukaitsevahendite puhul rakendatavad üldnõuded.

(3) Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punkt 1.1.1 – Ergonoomika.

(4) Tervisekaitse ja ohutuse põhinõuete punkt 3.1.2.2 – Allakukkumise vältimine.

(5) Viide nr P804674.

(6) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.089.est
Euroopa Liidu Teataja		L 89

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. aastakäik 5. aprill 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/209/EL
	*	Nõukogu otsus, 28. veebruar 2011, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline koostöömemorandum NAT-I-9406	3
		MÄÄRUSED
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 325/2011, 4. aprill 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	13
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 326/2011, 4. aprill 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	15
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2011/210/ÜVJP, 1. aprill 2011, Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta, mis viiakse läbi Liibüa kriisiolukorrale reageerimiseks, et toetada humanitaarabioperatsioone (EUFOR Libya)	17
		2011/211/EL
	*	Komisjoni otsus, 31. märts 2011, vastavalt nõukogu direktiivi 89/686/EMÜ artiklile 7 seoses keeluga, mille Ühendkuningriigi ametiasutused on kehtestanud HACA Leitern 0529.7102 tüüpi juhitava kukkumise pidurdaja suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2010 all) ( 1 )	21
		2011/212/EL
	*	Komisjoni otsus, 4. aprill 2011, millega muudetakse otsust 2009/996/EL ühenduse rahalise toetuse kohta, mida antakse 2009. aastal Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Maltal, Madalmaades, Portugalis ja Sloveenias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2126 all)	24

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	61,9
	JO	68,6
	MA	51,0
	TN	102,0
	TR	84,7
	ZZ	73,6
0707 00 05	EG	158,2
	TR	144,9
	ZZ	151,6
0709 90 70	MA	37,5
	TR	115,1
	ZA	28,9
	ZZ	60,5
0805 10 20	EG	61,7
	IL	75,9
	MA	54,3
	TN	48,7
	TR	74,2
	US	49,1
	ZZ	60,7
0805 50 10	TR	56,6
0805 50 10	ZZ	56,6
0808 10 80	AR	85,6
	BR	80,5
	CA	87,6
	CL	95,0
	CN	119,0
	MK	50,2
	US	131,1
	UY	70,6
	ZA	83,7
	ZZ	89,3
0808 20 50	AR	84,8
	CL	110,4
	CN	85,8
	ZA	92,1
	ZZ	93,3

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	51,50	0,00
1701 11 90 (1)	51,50	0,00
1701 12 10 (1)	51,50	0,00
1701 12 90 (1)	51,50	0,00
1701 91 00 (2)	49,96	2,48
1701 99 10 (2)	49,96	0,00
1701 99 90 (2)	49,96	0,00
1702 90 95 (3)	0,50	0,22