|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.071.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 71 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. aastakäik |
|
Sisukord |
|
I Seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/17/EL, 9. märts 2011, millega tunnistatakse kehtetuks metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ ( 1 ) |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
DIREKTIIVID
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/17/EL,
9. märts 2011,
millega tunnistatakse kehtetuks metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidu parema õigusloome põhimõtetes rõhutatakse siseriiklike ja liidu õigusaktide lihtsustamise tähtsust, sest see on ülimalt oluline ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks ja Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. |
|
(2) |
Paljusid mõõtevahendeid reguleerivad eridirektiivid, mis on vastu võetud nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) (3) alusel, mis sõnastati uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/34/EÜ (mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta) (4). |
|
(3) |
Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/317/EMÜ (keskmise täpsusega risttahukakujulisi kaaluvihte alates 5 kg kuni 50 kg ning keskmise täpsusega silindrilisi kaaluvihte alates 1 kg kuni 10 kg käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (5) nõukogu 12. oktoobri 1971. aasta direktiiv 71/347/EMÜ (teravilja puistemassi mõõtmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (6) nõukogu 12. oktoobri 1971. aasta direktiiv 71/349/EMÜ (laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (7) nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiv 74/148/EMÜ (keskmisest täpsemaid kaaluvihte alates 1 mg kuni 50 kg käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (8) nõukogu 17. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/33/EMÜ (külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (9) nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/765/EMÜ (alkoholomeetreid ja alkoholiareomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (10) ning nõukogu 26. mai 1986. aasta direktiiv 86/217/EMÜ (mootorsõidukite rehvimanomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (11) mis on vastu võetud direktiivi 71/316/EMÜ alusel, on tehniliselt vananenud, ei esinda mõõtevahendite tänapäevast taset või käsitlevad mõõtevahendeid, millega seotud tehnoloogiat enam ei arendata ning mis on järjest vähem kasutusel. Lisaks lubatakse liidu õigusaktide kõrval kohaldada siseriiklikke norme. |
|
(4) |
Kuigi nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/766/EMÜ (alkoholisisaldustabeleid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (12) on sätestatud täielik ühtlustamine, on enamik direktiivi sisust hõlmatud veini ja piiritusjookide alkoholisisalduse mõõtmist käsitlevate liidu õigusaktidega, täpsemalt komisjoni 17. septembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2676/90 (millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid) (13) ning komisjoni 19. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2870/2000 (millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks) (14). Alkoholisisaldustabelite rahvusvahelised standardid on identsed direktiivis 76/766/EMÜ sätestatuga ning need võivad jätkuvalt olla siseriiklike õigusaktide aluseks. |
|
(5) |
Kehtetuks tunnistatavates direktiivides käsitletud mõõtevahenditega seotud tehniline progress ja innovatsioon tagatakse praktikas välja töötatud rahvusvaheliste ja Euroopa tasandi standardite vabatahtliku kohaldamisega, sellistel standarditel põhinevaid tehnilisi nõudeid kehtestavate siseriiklike normide kohaldamisega või – parema õigusloome põhimõtete kohaselt – sätete lisamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (15). Lisaks on kõigi kehtetuks tunnistatavate direktiividega seotud toodete vaba liikumine siseturul tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 34, 35 ja 36 ning vastastikuse tunnustamise põhimõtte rahuldava kohaldamisega. |
|
(6) |
Direktiivi 2004/22/EÜ eelseisvat läbivaatamist silmas pidades tuleb seitsme direktiivi kehtetuks tunnistamise tähtpäev siiski määrata piisava ajavaruga, et võimaldada Euroopa Parlamendil ja nõukogul asuda direktiivi 2004/22/EÜ mis tahes muudatuste suhtes erinevale seisukohale. |
|
(7) |
Direktiiv 71/349/EMÜ tuleks kehtetuks tunnistada. |
|
(8) |
Direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ tuleks samuti niipea kui võimalik kehtetuks tunnistada, kuid mitte enne hinnangu andmist selle kohta, kas kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvad mõõtevahendid tuleks lisada direktiivi 2004/22/EÜ reguleerimisalasse. Komisjon peaks sellise hinnangu andma paralleelselt oma aruandega direktiivi 2004/22/EÜ rakendamise kohta. Nimetatud hinnanguga seoses võib kõnealuste direktiivide kehtetuks tunnistamise tähtpäeva varasemaks muuta, et tagada mõõtevahendite valdkonnas liidu seadusandlike meetmete järjepidevus. Nimetatud direktiivide kehtetuks tunnistamine peaks igal juhul jõustuma hiljemalt 1. detsembril 2015. |
|
(9) |
Direktiivide kehtetuks tunnistamine ei tohiks tekitada uusi tõkkeid kaupade vabale liikumisele või täiendavat halduskoormust. |
|
(10) |
Direktiivide kehtetuks tunnistamine ei tohiks mõjutada kehtivaid EÜ tüübikinnitusi ega EÜ tüübikinnitustunnistusi nende kehtivuse lõppemiseni. |
|
(11) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (16) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides tabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 1 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 71/349/EMÜ kehtetuks alates 1. juulist 2011.
Artikkel 2
Vastavalt artiklile 4 ja ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse direktiivid 71/347/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ kehtetuks alates 1. detsembrist 2015.
Artikkel 3
Vastavalt artiklile 4 ja ilma et see piiraks artikli 6 lõike 3 kohaldamist, tunnistatakse direktiivid 71/317/EMÜ ja 74/148/EMÜ kehtetuks alates 1. detsembrist 2015.
Artikkel 4
Komisjon hindab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal 30. aprilliks 2011, kas artiklites 2 ja 3 osutatud direktiivide reguleerimisalasse kuuluvad mõõtevahendid on vaja lisada direktiivi 2004/22/EÜ reguleerimisalasse ning kas üleminekumeetmeid ja kõnealuste direktiivide kehtetuks tunnistamise tähtpäeva on vaja sellest tulenevalt kohandada. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, lisades sellele vajaduse korral vastava õigusakti ettepaneku.
Artikkel 5
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 1 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2011. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. juulist 2011.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 2 ja 3 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. novembriks 2015. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. detsembrist 2015.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 6
1. Direktiivi 71/349/EMÜ alusel kuni 30. juunini 2011 teostatud EÜ esmataatlused ja välja antud kalibreerimistunnistused jäävad kehtima.
2. Direktiivide 71/347/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ ja 86/217/EMÜ alusel kuni 30. novembrini 2015 teostatud EÜ tüübikinnitused ja välja antud EÜ tüübikinnitustunnistused jäävad kehtima.
3. Direktiiviga 71/317/EMÜ kooskõlas olevatele kaaluvihtidele ja direktiiviga 74/148/EMÜ kooskõlas olevatele kaaluvihtidele võib teha EÜ esmataatluse vastavalt direktiivi 2009/34/EÜ artiklitele 8, 9 ja 10 kuni 30. novembrini 2025.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Strasbourg, 9. märts 2011
Euroopa Parlamendi nimel
president
J. BUZEK
Nõukogu nimel
eesistuja
GYŐRI E.
(1) ELT C 277, 17.11.2009, lk 49.
(2) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2011. aasta otsus.
(3) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.
(4) ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.
(5) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 14.
(6) EÜT L 239, 25.10.1971, lk 1.
(7) EÜT L 239, 25.10.1971, lk 15.
(8) EÜT L 84, 28.3.1974, lk 3.
(9) EÜT L 14, 20.1.1975, lk 1.
(10) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 143.
(11) EÜT L 152, 6.6.1986, lk 48.
(12) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 149.
(13) EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1.
(14) EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20.
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 263/2011,
17. märts 2011,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta seoses täieulatuslike andmete kogumise alustamisega ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli jaoks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. aprilli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 7 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 458/2007 on kehtestatud metoodiline raamistik, mida kasutatakse statistika koostamiseks võrreldavatel alustel Euroopa Liidu jaoks, ning on seatud ajalised piirangud Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (edaspidi „ESSPROS”) kohaselt koostatud statistika edastamiseks ja levitamiseks. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 458/2007 artikli 5 lõikega 1 korraldati kõikides liikmesriikides katsetuslik andmekogumine 2005. aasta kohta eesmärgiga kasutusele võtta sotsiaalkaitse netohüvitiste moodul. |
|
(3) |
Liikmesriikide katsetusliku andmekogumise kokkuvõttest on ilmnenud, et enamiku katseuuringute tulemused on positiivsed, ning seega tuleks vastu võtta rakendusmeetmed sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli jaoks täieulatusliku andmekogumise alustamiseks. |
|
(4) |
Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli kasutusele võtmiseks tuleks kasutada piiratud lähenemisviisi, et hüvitisesaajate üldkogum kattuks sotsiaalkaitse brutohüvitiste saajate üldkogumiga, mille kohta kogutakse andmeid ESSPROSi põhisüsteemis. |
|
(5) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 458/2007 artikli 7 lõikega 3 tuleks vastu võtta rakendusmeetmed täieulatusliku andmekogumise esimese aasta kohta ning meetmed, mis on seotud hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimise, kasutatavate mõistete ja sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli kohta kehtivate andmelevi eeskirjadega. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmed igal aastal. Vaatlusperiood on kalendriaasta.
2. N aastat käsitlevad andmed koos eelmiste aastate kõikide parandustega edastatakse N + 2 aasta 31. detsembriks.
3. Esimene vaatlusaasta, mille kohta kogutakse sotsiaalkaitse netohüvitiste täieulatuslikke andmeid, on 2010.
Artikkel 2
1. Sotsiaalkaitse netohüvitiste moodulis kasutatavad mõisted on esitatud I lisas.
2. Sotsiaalkaitse netohüvitiste moodulis kasutatavad üksikasjalikud klassifikatsioonid on esitatud II lisas.
3. Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli suhtes rakendatavad andmelevi eeskirjad on esitatud III lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
I LISA
Sotsiaalkaitse netohüvitiste moodulis kasutatavad mõisted
|
1. |
Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 458/2007 artiklis 2 sätestatud mõisteid. |
|
2. |
Kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 10/2008 (1) I lisa punktis 1.3. „Sotsiaalkaitse skeemide kulud” sätestatud mõisteid. |
|
3. |
Lisaks kohaldatakse käesoleva määruse rakendamisel järgmisi mõisteid:
3.1. „sotsiaalkaitse netohüvitised – piiratud lähenemisviis”– sotsiaalhüvitised, millest on maha arvatud maksud ja sotsiaalmaksed, mille on hüvitise saaja maksnud saadud rahalistelt sotsiaalhüvitistelt, ning millele on lisatud maksusoodustuse jääk (kui see on olemas) vastavalt järgmisele valemile: Sotsiaalkaitse netohüvitised (piiratud lähenemisviis) = sotsiaalkaitse brutohüvitised* (1-AITR-AISCR) + maksusoodustuse jääk Maksusoodustuse jääk tuleks sotsiaalkaitse netohüvitiste arvutamisel arvesse võtta ainult siis, kui seda ei ole otseselt arvesse võetud AITR ja/või AISCR puhul; 3.2. „hüvitise (või hüvitiste rühma) kohta kehtiv keskmine liigendatud maksumäär”– maksusumma, mille hüvitise saaja on tasunud sellelt hüvitiselt ning mis on liigendatud sellelt hüvitiselt saadud kogusissetuleku (st saadud brutohüvitise) järgi; 3.3. „hüvitise (või hüvitiste rühma) kohta kehtiv keskmine liigendatud sotsiaalmakse määr”– sotsiaalmaksete summa, mille hüvitise saaja on tasunud sellelt hüvitiselt ning mis on liigendatud sellelt hüvitiselt saadud kogusissetuleku (st saadud brutohüvitise) järgi; 3.4. „maksusoodustuse jääk”– see osa maksusoodustuse koguväärtusest, mis on seotud sotsiaalhüvitiste suhtes kohaldatud maksusoodustusega (vastandina sellele osale, mis on seotud kõikide muud liiki sissetulekute suhtes kohaldatud maksusoodustusega). |
|
4. |
Käesoleva määruse rakendamiseks kasutatavad üksikasjalikud mõisted on esitatud ESSPROSi käsiraamatus, mille Euroopa Komisjon on koostanud koostöös liikmesriikidega. |
II LISA
Sotsiaalkaitse netohüvitiste moodulis kasutatavad üksikasjalikud klassifikatsioonid
|
1. |
Sotsiaalhüvitised jagatakse majanduslikust olukorrast sõltuvateks ja sellest sõltumatuteks hüvitisteks. Sotsiaalhüvitiste klassifikatsioonis on esitatud täpsemad üksikasjad sõltuvalt sellest, kas tegemist on regulaarse või ühekordse rahalise maksega:
|
|
2. |
Hüvitised on liigendatud funktsiooni järgi määruse (EÜ) nr 458/2007 artikli 2 punkti b kohaselt. Kõnealune üksikasjalik klassifikatsioon on klassifikatsiooni esimesel tasandil koondatud järgmiselt:
|
III LISA
Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmelevi eeskirjad
|
1. |
Eurostat avaldab teabe liikmesriikide kohta alles pärast seda, kui skeemide koondandmed on koostatud vähemalt järgmistes valdkondades::
|
|
2. |
Nõudmise korral esitab komisjon (Eurostat) üksikasjalikud andmed skeemide ja liikmesriikide lõikes konkreetsetele kasutajatele (siseriiklikud asutused, kes koguvad ESSPROSi andmeid, komisjoni osakonnad ja rahvusvahelised institutsioonid). |
|
3. |
Kui asjaomane liikmesriik on kogu teabe levitamisega nõus, on konkreetsetel kasutajatel õigus andmeid skeemide lõikes avaldada. |
|
4. |
Kui asjaomane liikmesriik ei ole kogu teabe levitamisega nõus, on konkreetsetel kasutajatel õigus avaldada skeemide kohta kokkuvõtlikke andmeid. Skeemide kohta kokkuvõtlike andmete koostamise puhul tuleb järgida asjaomases liikmesriigis kehtestatud andmelevi eeskirju. |
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/9 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 264/2011,
17. märts 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. märtsil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
JO |
71,2 |
|
MA |
53,2 |
|
|
TN |
51,7 |
|
|
TR |
81,8 |
|
|
ZZ |
64,5 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
110,6 |
|
TR |
150,7 |
|
|
ZZ |
130,7 |
|
|
0709 90 70 |
MA |
42,5 |
|
TR |
110,9 |
|
|
ZZ |
76,7 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
57,6 |
|
IL |
71,1 |
|
|
MA |
53,7 |
|
|
TN |
45,3 |
|
|
TR |
73,3 |
|
|
ZZ |
60,2 |
|
|
0805 50 10 |
EG |
67,3 |
|
TR |
49,4 |
|
|
ZZ |
58,4 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
96,2 |
|
BR |
84,2 |
|
|
CA |
103,1 |
|
|
CL |
97,4 |
|
|
CN |
119,2 |
|
|
MK |
50,2 |
|
|
US |
130,2 |
|
|
ZZ |
97,2 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
91,5 |
|
CL |
74,6 |
|
|
CN |
53,6 |
|
|
US |
79,9 |
|
|
ZA |
84,8 |
|
|
ZZ |
76,9 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 265/2011,
17. märts 2011,
millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 ja artiklit 170 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XV osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega. |
|
(2) |
Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167, 168 ja 169 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad. |
|
(4) |
Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4). |
|
(5) |
Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %. |
|
(6) |
Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 1206/2010 (6). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud tingimustele.
2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 3,5 euro võrra 100 kg kohta.
Artikkel 3
Määrus (EL) nr 1206/2010 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub 18. märtsil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.
(4) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
LISA
Veiselihasektori eksporditoetused, mida kohaldatakse alates 18. märtsist 2011
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetuse suurus |
||||||||||||
|
0102 10 10 9140 |
B00 |
eurot 100 kg eluskaalu kohta |
12,9 |
||||||||||||
|
0102 10 30 9140 |
B00 |
eurot 100 kg eluskaalu kohta |
12,9 |
||||||||||||
|
0201 10 00 9110 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
18,3 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
10,8 |
|||||||||||||
|
0201 10 00 9130 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
24,4 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
14,4 |
|||||||||||||
|
0201 20 20 9110 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
24,4 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
14,4 |
|||||||||||||
|
0201 20 30 9110 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
18,3 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
10,8 |
|||||||||||||
|
0201 20 50 9110 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
30,5 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
17,9 |
|||||||||||||
|
0201 20 50 9130 (1) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
18,3 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
10,8 |
|||||||||||||
|
0201 30 00 9050 |
US (3) |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,3 |
||||||||||||
|
CA (4) |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,3 |
|||||||||||||
|
0201 30 00 9060 (6) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
11,3 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,8 |
|||||||||||||
|
B04 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
42,4 |
|||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
24,9 |
|||||||||||||
|
EG |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
51,7 |
|||||||||||||
|
B04 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
25,4 |
|||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
15,0 |
|||||||||||||
|
EG |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
31,0 |
|||||||||||||
|
0202 10 00 9100 |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
8,1 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
2,7 |
|||||||||||||
|
0202 20 30 9000 |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
8,1 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
2,7 |
|||||||||||||
|
0202 20 50 9900 |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
8,1 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
2,7 |
|||||||||||||
|
0202 20 90 9100 |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
8,1 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
2,7 |
|||||||||||||
|
0202 30 90 9100 |
US (3) |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,3 |
||||||||||||
|
CA (4) |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,3 |
|||||||||||||
|
0202 30 90 9200 (6) |
B02 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
11,3 |
||||||||||||
|
B03 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
3,8 |
|||||||||||||
|
1602 50 31 9125 (5) |
B00 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
11,6 |
||||||||||||
|
1602 50 31 9325 (5) |
B00 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
10,3 |
||||||||||||
|
1602 50 95 9125 (5) |
B00 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
11,6 |
||||||||||||
|
1602 50 95 9325 (5) |
B00 |
eurot 100 kg netokaalu kohta |
10,3 |
||||||||||||
|
NB: Nii tootekoodid kui A -rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:
|
|||||||||||||||
(*1) Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.
(1) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas kirjeldatud sertifikaat.
(2) Toetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.
(3) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 7) sätestatud tingimustel.
(4) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1041/2008 (ELT L 281, 24.10.2008, lk 3) sätestatud tingimustel.
(5) Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 12) sätestatud tingimuste järgimine.
(6) Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras.
Mõistega “keskmine sisaldus” osutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/15 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 266/2011,
17. märts 2011,
millega kehtestatakse kodulinnuliha eksporditoetused
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 ja artiklit 170 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XX osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega. |
|
(2) |
Arvestades praegust kodulinnulihaturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167 ja 169 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad. |
|
(4) |
Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis kannavad eraldusmärgist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (3) nõuetele. |
|
(5) |
Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 1207/2010 (4). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud tingimustele.
2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ettenähtud eraldusmärgistuse nõuetele vastavusega.
Artikkel 2
Määrus (EL) nr 1207/2010 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub 18. märtsil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
LISA
Kodulinnulihasektori eksporditoetused alates 18. märtsist 2011
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetus |
||
|
0105 11 11 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,24 |
||
|
0105 11 19 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,24 |
||
|
0105 11 91 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,24 |
||
|
0105 11 99 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,24 |
||
|
0105 12 00 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,47 |
||
|
0105 19 20 9000 |
A02 |
EUR/100 pcs |
0,47 |
||
|
0207 12 10 9900 |
V03 |
EUR/100 kg |
32,50 |
||
|
0207 12 90 9190 |
V03 |
EUR/100 kg |
32,50 |
||
|
0207 12 90 9990 |
V03 |
EUR/100 kg |
32,50 |
||
|
NB: Tootekoodid ja A -rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:
|
|||||
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 267/2011,
17. märts 2011,
millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini (2) ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
|
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada. |
|
(3) |
Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
LISA
komisjoni 17. märtsi 2011. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
„I LISA
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tüüpiline hind (EUR/100 kg) |
Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg) |
Päritolu (1) |
|
0207 12 10 |
Nn 70 % kanarümbad, külmutatud |
140,8 |
0 |
AR |
|
0207 12 90 |
Nn 65 % kanarümbad, külmutatud |
135,2 |
0 |
BR |
|
121,1 |
0 |
AR |
||
|
0207 14 10 |
Kanade kondita jaotustükid, külmutatud |
218,9 |
24 |
BR |
|
248,4 |
16 |
AR |
||
|
319,1 |
0 |
CL |
||
|
0207 14 50 |
Kana rinnatükid, külmutatud |
179,2 |
10 |
BR |
|
0207 25 10 |
Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud |
208,9 |
0 |
BR |
|
0207 27 10 |
Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud |
276,6 |
6 |
BR |
|
390,3 |
0 |
CL |
||
|
0408 91 80 |
Kooreta linnumunad, kuivatatud |
337,0 |
0 |
AR |
|
1602 32 11 |
Kuumtöötlemata valmistised kanast |
281,9 |
1 |
BR |
|
3502 11 90 |
Munaalbumiin, kuivatatud |
602,6 |
0 |
AR |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.”
OTSUSED
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/19 |
NÕUKOGU OTSUS,
14. märts 2011,
Regioonide Komitee nelja Ungari liikme ja kuue Ungari asendusliikme ametisse nimetamise kohta
(2011/165/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 305,
võttes arvesse Ungari valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuar 2010 kuni 25. jaanuar 2015. |
|
(2) |
Regioonide Komitee nelja liikme kohad on seoses Ferenc BENKŐ, Attila JÓSZAI, Gyögy IPKOVICHI ja András SZALAY ametiaja lõppemisega vabanenud. Regioonide Komitee nelja asendusliikme kohad on seoses László BÁKONYI, Károlyné KOCSISI, Zoltán NAGY ja József PAIZSI ametiaja lõppemisega vabanenud. Kaks asendusliikme kohta vabaneb seoses István BÓKA ja Attila KISSI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:
|
a) |
liikmetena:
ning |
|
b) |
asendusliikmetena:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 14. märts 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
FAZEKAS S.
|
18.3.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 71/20 |
KOMISJONI OTSUS,
17. märts 2011,
millega asutatakse SHARE-ERIC
(2011/166/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 723/2009 volitatakse komisjoni asutama Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiume (edaspidi „ERIC”). |
|
(2) |
Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Madalmaade Kuningriik ja Austria Vabariik esitasid 14. detsembril 2010 taotluse, et komisjon asutaks tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva uuringu jaoks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (SHARE-ERIC), Belgia Kuningriik ühines kõnealuse taotlusega 21. jaanuaril 2011 ja Šveits palus ennast vaatlejana SHARE-ERICusse kaasata. |
|
(3) |
Madalmaade Kuningriik on esitanud deklaratsiooni, milles tunnustab SHARE-ERICut rahvusvahelise organisatsioonina nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) artikli 143 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses ning rahvusvahelise organisatsioonina nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (3) artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses. |
|
(4) |
Komisjon on hinnanud taotlust talle määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõikes 2 määratud kohustuste kohaselt ja jõudnud järeldusele, et see vastab määrusega (EÜ) nr 723/2009 ettenähtud nõuetele. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 kohaselt asutatud komiteega on SHARE-ERICu asutamise kohta arvamuse saamiseks kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 ja artikli 20 kohaselt konsulteeritud ning ta on esitanud pooldava arvamuse. |
|
(6) |
SHARE-ERICust peaks saama oluline abivahend muudele elanikkonna vananemist käsitlevatele tähtsamatele Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alastele algatustele, nagu kavandatud ühise kavandamise algatus „Rohkem aastaid, parem elu”, intelligentset elukeskkonda käsitlev ühisprogramm ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
SHARE-ERIC u asutamine
1. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva uuringu jaoks (SHARE-ERIC) asutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 723/2009.
SHARE-ERICul on alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast õigussubjekti staatus ning tal on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis antakse õigussubjektidele vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele. SHARE-ERIC võib omandada, omada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning intellektuaalomandit, sõlmida lepinguid ning olla kohtus menetlusosaliseks.
2. SHARE-ERICu põhikiri, mis on kokku lepitud selle liikmete vahel, on lisatud käesolevale otsusele. Põhikirja muutmise suhtes kohaldatakse selle sätteid ja määruse (EÜ) nr 723/2009 artiklit 11. Põhikiri on avalikkusele kättesaadav ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.
3. Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
4. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. märts 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
LISA
SHARE-ERI CU PÕHIKIRI
milles käsitletakse tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva uuringu (SHARE) koostamist ja toimimist
Sisu
|
Artikkel 1: |
SHARE-ERICu asutamine |
|
Artikkel 2: |
Põhikirjajärgne asukoht ja töökeel |
|
Artikkel 3: |
Ülesanded |
|
Artikkel 4: |
Põhimõtted |
|
Artikkel 5: |
Organisatsiooni ja teaduslike partnerasutuste organid |
|
Artikkel 6: |
Nõukogu |
|
Artikkel 7: |
Haldusnõukogu |
|
Artikkel 8: |
Kestusperiood |
|
Artikkel 9: |
Osamaksed |
|
Artikkel 10: |
Vastutus ja kindlustus |
|
Artikkel 11: |
Intellektuaalomand |
|
Artikkel 12: |
SHARE’i andmete levitamine ja kasutamine |
|
Artikkel 13: |
Hanked ja maksuvabastused |
|
Artikkel 14: |
Tööhõive |
|
Artikkel 15: |
Muudatused |
|
Artikkel 16: |
Ühinemine |
|
Artikkel 17: |
Organisatsiooni kestus |
|
Artikkel 18: |
Käesoleva põhikirja kättesaadavus |
|
1. lisa: |
Teadusalased partnerasutused ja riikide töörühmade juhid |
|
2. lisa: |
Teadusalane järelevalvenõukogu |
|
3. lisa: |
Uuringu ja tegevuse hinnangulised kulud |
|
4. lisa: |
Piiratud hankemenetlus |
Austria Vabariik,
Belgia Kuningriik,
Tšehhi Vabariik,
Saksamaa Liitvabariik,
Madalmaade Kuningriik,
edaspidi „lepinguosalised”,
SOOVIDES veelgi tugevdada Euroopa ja lepinguosaliste riikide positsiooni maailma teadusuuringute valdkonnas ning tõhustada teadusalast koostööd nii eri teadusharude kui ka riikide vahel,
VÕTTES ARVESSE 2001. aastal Euroopa Komisjonilt nõukogule esitatud aruannet (nõukogu dokument 6997/01), milles leitakse, et elanikkonna vananemine ning selle sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud majanduskasvule ja heaolule on Euroopa 21. sajandi ühed pakilisemad probleemid, milles tuuakse välja infrastruktuuri märkimisväärsed puudujäägid üksikisikute ja elanikkonna vananemise mõistmisel ning milles kutsutakse üles „uurima võimalust viia koostöös liikmesriikidega läbi Euroopa vananemist käsitlev pikaajaline uuring”, et edendada vananemisalast uurimistegevust Euroopas,
TUGINEDES tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva uuringu (SHARE) praegusele prototüübile, mis on välja valitud Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava raames, et muuta see Euroopa teadusruumi üheks keskseks teadustöö infrastruktuuriks,
TUNNISTADES, et selline uus teadusharudevaheline, rahvusvaheline ja pikaajaline uuring, mis on seninägematult sidus, laiaulatuslik ja rahvusvaheliselt võrreldav, on tulevikus äärmiselt oluline paljudes sellistes alus- ja rakendusteadusharudes, nagu demograafia, majandus, epidemioloogia, gerontoloogia, bioloogia, meditsiin, psühholoogia, rahva tervis, tervisepoliitika, sotsioloogia ja statistika,
TUNNISTADES, et tõenditel põhinev riigi poliitiliste otsuste langetamine nõuab ajakohastatud andmeinfrastruktuuri,
EELDADES, et muud riigid osalevad järgmise põhikirja kohastes ühistegevustes,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
SHARE-ERICu asutamine
1) Asutatakse jagatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuur, mida nimetatakse tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitlevaks uuringuks (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe – SHARE).
2) SHARE’i õiguslik vorm on määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel tegutsev Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (European Research Infrastructure Consortium – ERIC) ja seda nimetatakse „SHARE-ERICuks” (edaspidi „organisatsioon”).
Artikkel 2
Põhikirjajärgne asukoht ja töökeel
1) Organisatsiooni põhikirjajärgne asukoht on Hollandis Tilburgis.
2) Lepinguosalised nõustuvad kohe, kui Saksa ametiasutused on määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt nõutava avalduse esitanud, tegema põhikirja muutmise ettepaneku, et viia põhikirjajärgne asukoht üle Saksamaale. Kõnealune muudatus ei jõustu enne I etappi, nagu on sätestatud artiklis 8.
3) Organisatsiooni töökeel on inglise keel.
Artikkel 3
Ülesanded
1) SHARE-ERIC loob infrastruktuuri kodumajapidamisi ja üksikisikuid käsitlevatest mikroandmetest, mis on vajalikud üksikisikute ja ühiskonna vananemise mõistmiseks (edaspidi „uuring”). Organisatsiooni peamised ülesanded on järgmised:
|
a) |
luua uuringu peamine vahend, mis talletab 50-aastaste ja vanemate inimeste ning nende kaaslaste majanduslikke, tervisealaseid ja perekondlikke/sotsiaalseid elutingimusi käsitleva põhilise teabe; |
|
b) |
jagada nimetatud uuringuinstrumenti iga kahe aasta tagant vastajate paneelile igas osalevas riigis ning hoida kontakti kõigi paneeli liikmetega uurimislainete vaheaegadel; |
|
c) |
koguda saadud teave kasutajasõbralikku andmebaasi, mis on andmete konfidentsiaalsust käsitlevate kohaldatavate piirangute alusel kättesaadav kõigile teadustöötajatele, ning hallata nimetatud andmebaasi, sealhulgas andmete korrastamist, imputeerimist ja dokumentatsiooni. |
2) SHARE’i praegust prototüüpi uuendatakse kolme järgmise mõõtme alusel:
|
a) |
pikendada SHARE’i kestust, et luua paneel, kes jälgib inimeste elukäiku nende vananedes ja reageerib sotsiaalse ja majanduskeskkonna muutustele. See uuendus lisab iga kahe aasta tagant seitse edasist tegevuslainet kolmes etapis, nagu on määratletud artiklis 8. |
|
b) |
laiendada SHARE’i, et kaasata kõik ELi liikmesriigid; |
|
c) |
suurendada SHARE’i valimit, et uuringut saaks kasutada ka riigisisestes analüüsides. Üldiselt on kavandatud valimi suurus 6 000 isikut, kes on 50-aastased või vanemad, igas liikmesriigis. |
3) SHARE-ERIC täidab oma ülesandeid mittetulunduslikel eesmärkidel.
Artikkel 4
Põhimõtted
1) SHARE’i loovad teadlased teadlaste jaoks. Teadusuuringute tipptase on kõikidest kaalutlustest tähtsaim. SHARE’i teadusalast tipptaset jälgib sõltumatu teadusalane järelevalvenõukogu (2. lisa).
2) SHARE on riigiülene uuring. Riikidevaheline andmete võrreldavus SHARE’i piires on kavandamisotsuste tegemisel esmatähtis. Lisaks saadakse SHARE’i kavandamisotsuste tegemisel tuge võrreldavatest sõsaruuringutest, nagu Ameerika Ühendriikide tervist ja pensionile jäämist käsitlev uuring (U.S. Health and Retirement Study) ning Inglismaa vananemist käsitlev pikaajaline uuring (English Longitudinal Study of Ageing). Riigiülese teadusuuringute potentsiaaliga teemad on olulisemad kui ühte riiki huvitavad küsimused.
3) SHARE hõlmab majandust, tervishoidu ja sotsiaalteadusi. Teadusharudevahelise teadusuuringute potentsiaaliga teemad on olulisemad kui ühte teadusharu huvitavad küsimused.
4) SHARE on pikaajaline uuring, milles jälgitakse inimeste elukäiku nende vananedes. Pikaajalise teadusuuringute potentsiaaliga teemad on olulisemad kui ühes ajahetkes tähtsust omavad küsimused.
5) SHARE’il põhinevad teadusuuringud hõlbustavad selliste tõenditel põhinevate ELi poliitikasuundade arengut, nagu Euroopa 2020. aasta juhtalgatus „Innovatiivne liit”, et leida lahendusi probleemidele, mis on seotud elanikkonna vananemisega kõikides ELi liikmesriikides.
Artikkel 5
Organisatsiooni ja teaduslike partnerasutuste organid
1) Organisatsiooni organid on peaassamblee, edaspidi „nõukogu” (artikkel 6), ja haldusnõukogu (artikkel 7).
2) Iga lepinguosaline valib haldusnõukogu ettepanekul ja artiklis 4 sätestatud põhimõtteid arvesse võttes teadusasutuse, kes vastutab asjaomases riigis SHARE-ERICu teadusülesannete täitmise eest (edaspidi „teaduslik partnerasutus”).
3) Kui teatav teaduslik partnerasutus rikub artiklis 4 sätestatud põhimõtteid, võib lepinguosaline haldusnõukogu ettepanekul teadusliku partnerasutuse välja vahetada.
4) Haldusnõukogu küsib teaduslikku partnerasutust välja vahetades või seda kavandades teadusalase järelevalvenõukogu (2. lisa) arvamust.
5) Praeguste teaduslike partnerasutuste loetelu on esitatud 1. lisas.
Artikkel 6
Nõukogu
1) Iga lepinguosalist esindab nõukogus kuni kaks saadikut. Nõukogu saadikud nimetab ametisse ja nende volitused lõpetab lepinguosaline. Iga lepinguosaline teavitab nõukogu esimeest viivitamata kirjalikult oma saadikute ametisse nimetamisest või nende volituste lõpetamisest.
2) Igal lepinguosalisel on nõukogus üks hääl. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Võrdse häälte arvu korral on otsustava kaaluga vastuvõtjariigi hääl.
3) Nõukogu valib lepinguosaliste delegatsioonide hulgast kaheks aastaks esimehe ja aseesimehe. Valitud esimees ja aseesimees on erapooletud ja sõltumatud (supra partes) ning lahkuvad oma delegatsioonidest. Lepinguosalised, kelle delegatsioonidest lahkuti, nimetavad ametisse uue saadiku, kes neid nõukogus esindab.
4) Nõukogu kohtub vähemalt üks kord aastas. Nõukogu koosolekud kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud kutsutakse kokku ka siis, kui vähemalt kaks lepinguosalist seda soovivad. Nõukogu erakorralisi koosolekuid võib kokku kutsuda ka koordinaatori (artikkel 7) palvel, kui see on organisatsiooni huvides vajalik.
5) Haldusnõukogu saadab nõukogule aastaaruande, finantsaruande ja aastase kulude kava, mille nõukogu heaks kiidab. Nõukogu vaatab vähemalt kord aastas läbi tegelikud ja kavandatud uuringu- ja tegevuskulud. Nõukogu võib ühehäälselt heaks kiita aastases kulude kavas esitatud selliste muude kulude osamakse muudatuse, mida ei kaeta ühestki muust rahastamisallikast (artikli 9 punkt 5).
6) Nõukogu võtab vastu ja kinnitab aastase tegevuskava, milles on esitatud SHARE’i laiemad teadusalased eesmärgid, järgmise tegevuslaine uuringualane põhirõhk, sertifitseerimisprotsess ning uuringu ja levitamise ajakava. Nõukogu saab iga kahe aasta tagant aruande teadusalaselt järelevalvenõukogult.
7) Nõukogu valib vastavalt artiklile 7 teaduslike partnerasutuste ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega (vähemalt kaks kolmandikku lepinguosalistest) koordinaatori, valdkondlikud koordinaatorid ning haldusnõukogu teised liikmed.
8) Riigid, kes on võtnud tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (15. juuli 2009) allakirjutamisega kohustuse SHARE-ERICus osaleda, võivad olla nõukogu hääleõiguseta liikmed vaatlejatena, kuni nad on vastavalt artiklile 16 SHARE-ERICuga ühinenud.
Artikkel 7
Haldusnõukogu
1) Haldusnõukogu koosneb kuni kuuest liikmest, sealhulgas:
|
a) |
SHARE’i direktor (edaspidi „koordinaator”); |
|
b) |
kolm valdkondlikku koordinaatorit, kes esindavad SHARE’i kolme teadusvaldkonda (majandus, tervishoid ning perekondlikud/sotsiaalsed võrgustikud); |
|
c) |
vajaduse korral muud teadlased, kes esindavad SHARE’i olulist teadusvaldkonda või rakenduskeskust. |
2) Haldusnõukogu liikmed peavad olema rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased, kellel on kogemus vananemise uuringute ja/või uuringu juhtimise valdkonnas.
3) Haldusnõukogu esitab kõik strateegilised ja eelarvega seonduvad ettepanekud nõukogule. Haldusnõukogu vastutab kõikide finants- ja haldusprotsesside eest, millega hoitakse teadusuuringute terviklikkust, riikidevahelist andmete võrreldavust ning SHARE’i uuringu koostamise üldist tasakaalu. Täpsemalt vastutab haldusnõukogu SHARE-ERICu rahaliste vahendite ja tulemuste eest ning jälgib selliste õiguslike nõuete, nagu andmete konfidentsiaalsus ja ohutusnõuded, täitmist Euroopa tasandil.
4) Haldusnõukogu esitab nõukogule aastaaruande uuringu hetkeseisu kohta, teeb nõukogule ettepaneku iga-aastase kulu- ja tegevuskava kohta ning koostab finantsaruande.
5) Koordinaator juhib haldusnõukogu ja on SHARE-ERICu õiguslik esindaja. Koordinaator vastutab uuringu läbiviimise eest ja tagab samade kõrgete metoodikastandardite kasutamise kõigis osalevates riikides.
6) Valdkondlikud koordinaatorid vastutavad uuringu teadusalase tipptaseme eest oma vastavates teadusvaldkondades. Eelkõige vastutavad nad oma vastava valdkonna küsimustiku koostamise ning teaduspublikule esitatavate andmete terviklikkuse eest.
7) Haldusnõukogu küsib nõu välisekspertidelt ja asutab teadlaste kogu, kes annab nõu kõikides teadusalastes küsimustes (edaspidi „teadusalane järelevalvenõukogu”). Nimetatud järelevalvenõukogu on organisatsioonist sõltumatu (2. lisa).
8) Haldusnõukogu ja teaduslike partnerasutuste suhteid reguleeritakse konsortsiumi kokkuleppe alusel.
Artikkel 8
Kestusperiood
1) Organisatsioon hõlmab uuringuperioodi, mis koosneb seitsmest uuringulainest, mis on omakorda jagatud kolmeks etapiks:
|
a) |
I etapis viib organisatsioon 2010. ja 2011. aastal läbi esialgse täieulatusliku uuringulaine, mis põhineb ettevalmistusetapis väljatöötatud kavandil. |
|
b) |
II etapis viib organisatsioon aastatel 2012–2013, 2014–2015 ja 2016–2017 läbi täiendavad kolm täieulatuslikku uuringulainet, ajakohastab uuringu kavandit, et püsida tasemel, ning levitab andmeid. |
|
c) |
Pärast edukat teaduslikku hindamist viib organisatsioon III etapis aastatel 2018–2019, 2020–2021 ja 2022–2023 läbi veel kolm täieulatuslikku uuringulainet, ajakohastab uuringu kavandit, et püsida tasemel, ning levitab andmeid. |
Artikkel 9
Osamaksed
1) Lepinguosaliste osamaksed katavad kõikides riikides uuringu tegevuskulud ning koordineerimis- ja ühised kulud, nagu kavandi ajakohastamise kulud, andmekogumise seitsme tegevuslainega seotud andmete levitamise kulud ning koordinaatori, valdkondlike koordinaatorite ja teadusalase järelevalvenõukogu eelarved.
2) Lepinguosaliste osamaksed katavad nelja liiki kulusid: A) uuringukulud kõikides riikides, B) uuringu läbiviimiseks vajalikud tegevuskulud kõikides riikides, C) koordineerimiskulud ning D) muud ühised kulud, tingimusel et neid kulusid ei kaeta muudest rahastamisallikatest. Tabel, milles on toodud esialgsed hinnangud nimetatud kulude kohta I etapis, on esitatud 3. lisana.
3) Iga lepinguosaline võimaldab SHARE-ERICule kas vahetult või oma vastutusalasse kuuluva teadusliku partnerasutuse kaudu rahalisi vahendeid, mis katavad kõnealuse riigi osa uuringu kuludest (3. lisas esitatud esialgse hinnangu veerg A).
4) Iga lepinguosaline võimaldab oma vastutusalasse kuuluvale teaduslikule partnerasutusele rahalisi vahendeid, mis katavad kõnealuse riigi osa tegevuskuludest (3. lisas esitatud esialgse hinnangu veerg B).
5) Saksamaa Liitvabariik rahastab uuringu koordineerimiskulusid (3. lisas esitatud esialgse hinnangu veerg C).
6) Iga lepinguosaline teeb SHARE-ERICule sissemakseid uuringu muude ühiste kulude selle osa eest, mida ei kaeta ühestki muust rahastamisallikast. Iga lepinguosalise osamakse on vastavuses Eurostati kõige värskemalt esitatud kogurahvatuluga elaniku kohta, tingimusel et ühegi lepinguosalise osamakse ei ole väiksem kui 0,5 ja suurem kui 1,5 keskmist osamakset. Muud ühised kulud on üksikasjalikult lahti seletatud aastases kulude kavas (3. lisas esitatud esialgse hinnangu veerg D).
7) SHARE-ERIC või teaduslikud partnerasutused konsortsiumina võivad vastata projektikonkurssidele, mille on korraldanud Euroopa Komisjon, Ameerika Ühendriikide elanikkonna vananemist käsitlev riiklik instituut või muud riigiülesed ja riiklikud rahastamisasutused, mis pakuvad rahastamisvahendeid projektile tervikuna. Kõnealused rahastamisvahendid võivad katta ka osaliselt või täielikult 3. lisa veerus D nimetatud ühised kulud.
Artikkel 10
Vastutus ja kindlustus
1) Liikmete rahaline vastutus ERICu võlgade eest piirdub nende vastava panusega SHARE-ERICusse ning selles lepitakse kokku aastases kulude kavas.
2) SHARE-ERIC võtab asjakohased meetmed, et kindlustada end uuringu koostamise ja toimimisega seotud riskide eest.
Artikkel 11
Intellektuaalomand
1) Kooskõlas käesoleva põhikirja eesmärkidega tuleb määratlust „intellektuaalomand” käsitada 14. juulil 1967. aastal sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artikli 2 kohaselt.
2) SHARE-ERIC on uuringu ja kõigi selle koostamisest tulenevate intellektuaalomandi õiguste omanik.
3) Intellektuaalomandi küsimustes reguleerivad lepinguosaliste vahelisi suhteid lepinguosaliste siseriiklikud õigusaktid.
Artikkel 12
SHARE’i andmete levitamine ja kasutamine
1) SHARE-ERICu raames tehakse kogutud andmed pärast andmepuhastust, imputeerimist ja dokumentatsiooni viivitamata teadusringkondadele kättesaadavaks.
2) SHARE’i andmete kasutamine on kõigile teadusringkondadele tasuta. Haldusnõukogu asutab kasutajate nõukogu, kes esindab teadusalaste kasutajaringkondade huve, võttes arvesse teadusalase järelevalvenõukogu arvamust.
3) SHARE’i andmete kasutamise ja kogumise suhtes kohaldatakse Euroopa ja siseriiklikke andmekaitset käsitlevaid õigusakte. Kasutajad, kelle suhtes ei kohaldata ELi õigusakte, võivad SHARE’i andmeid kasutada, tingimusel et nad kirjutavad alla Euroopa Komisjoni koostatud andmete konfidentsiaalsuse deklaratsioonile (ELT L 6, 10.1.2002, lk 52).
Artikkel 13
Hanked ja maksuvabastused
1) SHARE-ERICu raames koheldakse hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. Hangete puhul võetakse arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid.
2) Üldiselt kohaldatakse SHARE-ERICu hangete suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (1) koos piirmääradega, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1422/2007, (2) või mis tahes muude muudatustega, ning kehtivaid siseriiklikke hankealaseid õigusakte.
3) Selliste hangete suhtes, mis käsitlevad uuringualast teadustööd või uuringu väljatöötamise teenuseid, millest on kasu kõigile teadusringkondadele ja mille eest maksab täies ulatuses SHARE-ERIC, kohaldatakse piiratud menetluse alusel direktiivi 2004/18/EÜ artikli 16 punkti f (4. lisa). Sellise piiratud menetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse ja konkurentidega peetavat dialoogi kasutava menetluse puhul võivad tellijad piirata nõuetele vastavate kandidaatide arvu, kellele nad teevad ettepaneku esitada pakkumine või osaleda läbirääkimistel või dialoogis, kui on olemas piisav arv nõuetekohaseid kandidaate.
4) Direktiivist 2006/112/EÜ tulenevaid maksuvabastusi kohaldatakse üksnes selliste uuringualase teadustöö või uuringu väljatöötamise teenuste käibemaksu suhtes, mis on ette nähtud ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus ületab 250 eurot, millest on kasu kõigile teadusringkondadele ja mille eest tasub täies ulatuses SHARE-ERIC. Täiendavaid piiranguid ei kohaldata.
Artikkel 14
Tööhõive
1) SHARE-ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi. Töölepingutes järgitakse personali tööle võtva riigi õigusakte.
2) Võttes arvesse siseriiklike õigusaktide nõudeid, võimaldab iga lepinguosaline oma jurisdiktsiooni all SHARE-ERICuga seotud ülesandeid täitvate lepinguosaliste kodanikel ja nende pereliikmetel vabalt liikuda ja elama asuda.
Artikkel 15
Muudatused
1) Nõukogu võib muuta kõnealust põhikirja ja selle lisasid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nimetatud artiklite ja lisade muutmiseks on vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. Mis tahes muudatuse kuupäev märgitakse käesolevasse põhikirja.
2) SHARE-ERICu põhikiri on alati kooskõlas määrusega (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) ja kõikide muude kohaldatavate Euroopa õigusnormidega.
Artikkel 16
Ühinemine
1) Pärast käesoleva põhikirja jõustumist võib mis tahes valitsus sellega ühineda kahe kolmandiku nõukogusse kuuluva lepinguosalise nõusolekul ning vastavalt läbiräägitud tingimustele. Ühinemise tingimustes lepivad kokku lepinguosalised ja ühineda sooviv valitsus või valitsuste rühm.
2) Iga lepinguosaline valib haldusnõukogu ettepanekul ja artiklis 4 sätestatud põhimõtteid arvesse võttes teadusasutuse, kes vastutab asjaomases riigis SHARE-ERICu teadusülesannete täitmise eest.
3) Haldusnõukogu küsib teadusliku partnerasutuse kohta ettepanekut tehes teadusalase järelevalvenõukogu arvamust.
Artikkel 17
Organisatsiooni kestus
1) Organisatsioon on asutatud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. See hõlmab I, II ja III etappi, nagu on määratletud artiklis 8.
2) Lepinguosaline võib organisatsioonist välja astuda pärast I või II etappi.
3) Organisatsiooni tegevuse võib lõpetada menetlust ja ajakava täpsustava algatusega, mille nõukogu on kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitnud, eelkõige juhul, kui organisatsioon on otsustanud III etappi mitte läbi viia.
4) Euroopa Komisjoni teavitatakse sellisest otsusest kümne päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikliga 16.
Artikkel 18
Käesoleva põhikirja kättesaadavus
Käesolev põhikiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks SHARE-ERICu veebisaidil kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikliga 10.
1. LISA
TEADUSALASED PARTNERASUTUSED JA RIIKIDE TÖÖRÜHMADE JUHID
|
Riik |
Osalevad organisatsioonid |
Lühikirjeldus |
|
Austria |
Linzi Ülikool, majandusteaduskond |
Linzi Ülikooli majandusteaduskond juhib Austria osalemist SHARE’i projektis. Sealsete teadusuuringute põhirõhk on asetatud töö-ökonoomikale, rahvamajandusele ning pensionireformi probleemidele ja keskkonnaökonoomikale. Ülikooli esindab majandusteaduse professor ja empiirilise töö-ökonoomika asjatundja Rudolf Winter-Ebmer. |
|
Belgia |
Antwerpeni Ülikool, CSP |
CSP peamine eesmärk on olnud uurida sotsiaalpoliitikasuundade adekvaatsust. Selle teadusuuringud põhinevad peamiselt kodumajapidamisi käsitlevatel laiaulatuslikel sotsiaal-majanduslikel uuringutel. Vanemteadur Karel van den Bosch juhib Belgia töörühma. |
|
Belgia |
Liège’i Ülikool, CREPP |
CREPPi peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalkindlustus, pensionikäitumine ja eakate inimeste heaolu ning põlvkondadevaheline suhtlus. Sergio Perelman vastutab SHARE’i projekti koordineerimise eest Belgia prantsuskeelses kogukonnas. |
|
Tšehhi Vabariik |
CERGE-EI, Praha |
CERGE-EI on täieõiguslikult akrediteeritud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Tšehhi Vabariigis. Selle peamine pädevusvaldkond hõlmab sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist üleminekuprotsessi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning endise Nõukogude Liidu aladel. Radim Bohacek juhib Tšehhi töörühma. |
|
Saksamaa |
Mannheimi Ülikool, Mannheimi vananemisökonoomika uurimisinstituut (MEA) |
MEA on maailmamainega tippkeskus, kus uuritakse vananemisökonoomikat. Uurimisvaldkonnad on säästmine, sotsiaalkindlustus ja riigi poliitika, vananeva elanikkonna makromajanduslikud mõjud ning rahva tervis. MEAd esindab selle direktor Axel Börsch-Supan, kes on koordineerinud SHARE’i projekte. |
|
Madalmaad |
Tilburgi Ülikool, Netspar |
Netspar on pensioneid, vananemist ja pensionile jäämist uuriv teaduslik uurimisvõrgustik, mis on seotud Tilburgi Ülikooli majandus- ja ärijuhtimisteaduskonnaga. Selle peadirektor Frank van der Duyn Schouten juhib Madalmaade SHARE’i projekti töörühma. |
2. LISA
TEADUSALANE JÄRELEVALVENÕUKOGU
Artikkel 1
Asutamine
Haldusnõukogu moodustab nõuandva kogu, mis koosneb vähemalt kuuest silmapaistvast, sõltumatust ja kogenud teadlasest (edaspidi „teadusalane järelevalvenõukogu”), kes pakuvad uuringu edukaks läbiviimiseks välisekspertide abi, selleks et kontrollida uuringukonsortsiumi töö kvaliteeti ning anda nõukogule ja konsortsiumile korrapäraselt nõu.
Artikkel 2
Sõltumatus
Teadusalane järelevalvenõukogu on SHARE-ERICust sõltumatu.
Artikkel 3
Ülesanded
1) Teadusalase järelevalvenõukogu põhiülesanne on jälgida SHARE’i teaduslikku kvaliteeti. Ta peaks andma haldusnõukogule ja uuringukonsortsiumile tagasisidet vähemalt kord aastas.
2) Iga kahe aasta tagant esitab teadusalane järelevalvenõukogu SHARE-ERICu nõukogule kirjaliku aruande. Kõnealuses aruandes hinnatakse ka SHARE’i andmete kasutajatele osutatavaid teenuseid.
3) Alguses ja ligikaudu kolme aasta pärast vaatab teadusalane järelevalvenõukogu põhjalikult läbi SHARE’i teadusalase strateegia, uurides seega innovatiivseid valdkondi ja andmekogumisviise.
Artikkel 4
Liikmed
1) Teadusalase järelevalvenõukogu liikmed valivad uusi liikmeid vastavalt vajadusele, et kõik SHARE’i projektiga hõlmatud teadusvaldkonnad oleksid piisavalt esindatud.
2) Vähemalt üks liige on Inglismaa vananemist käsitlevas pikaajalises uuringus osalev uurija, kes tagab tiheda koostöö kõnealuse uuringuga ja annab nende kogemusest tulenevalt täiendavat nõu ja suuniseid.
3) Vähemalt üks liige on Ameerika Ühendriikide tervist ja pensionile jäämist käsitlevas uuringus osalev uurija, kes tagab tiheda koostöö kõnealuse uuringuga ja annab nende kogemusest tulenevalt täiendavat nõu ja suuniseid.
4) Teadusalase järelevalvenõukogu praegune esimees on Arie Kapteyn.
5) Ülejäänud liikmed ja nende esindatavad valdkonnad on:
|
|
Orazio Attanasio (sissetulek, tarbimine, säästud) |
|
|
Lisa Berkman (sotsiaalne epidemioloogia ja biomarkerid) |
|
|
Nicholas Christakis (meditsiiniline sotsioloogia ja haldusandmed) |
|
|
Mick Couper (uuringumeetodid, andmete levitamise meetodid ja uus tehnoloogia) |
|
|
Michael Hurd (säästud ja tervis, andmete kättesaadavus ja kvaliteet, ühtlustamine Ameerika Ühendriikide tervist ja pensionile jäämist käsitleva uuringuga) |
|
|
Daniel McFadden (uuringu metodoloogia) |
|
|
Norbert Schwarz (uuringu psühholoogia ja andmete kättesaadavuse metodoloogia) |
|
|
Andrew Steptoe (biomarkerid, ühtlustamine Inglismaa vananemist käsitleva pikaajalise uuringuga) |
Artikkel 5
Eelarve
1) Teadusalase järelevalvenõukogu esimees saab vastavalt SHARE-ERICu põhikirja artikli 9 lõikele 1 eelarve nõukogu liikmete reisikulude ja honoraride katteks. Teadusalase järelevalvenõukogu esimees võib eelarve kasutamise üle vabalt otsustada.
2) Praegune aastaeelarve on 30 000 eurot. Eelarve tehniline haldamine on haldusnõukogu kohustus.
3. LISA
ESIALGNE KULUDE HINNANG I ETAPIS (4. UURINGULAINE)
Käesolevas lisas esitatakse esialgne kulude hinnang SHARE’i projekti 4. uuringulaine läbiviimiseks 2010. ja 2011. aastal, st I etapis vastavalt artikli 8 lõikele 1. Kulukategooriad on esitatud artiklis 9 („Osamaksed”). Käesolev lisa ei ole artikli 6 lõikes 5 nõutav aastane kulude kava, vaid lähtepunkt sellisele kavale, mille haldusnõukogu koostab pärast SHARE-ERICu asutamist.
A): SHARE’i juhtkond on koostanud 2006. ja 2008. aasta uuringukulude põhjal esialgse uuringukulude hinnangu. Uute riikide puhul põhineb esialgne hinnang võrreldavate riikide kuludel.
B): Tegevuskulude esialgne hinnang põhineb igas riigis kahe täistööajaga töötaja palgal, mis on kooskõlas ELi Marie Curie programmiga, ning iga riigi hinnangulistel reisi-, elamis- ja üldkuludel, mis põhinevad 2006. ja 2008. aasta uuringulainete kuludel.
Austria, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Tšehhi Vabariik on esitanud oma tegevuskulude esialgse hinnangu. Nende hinnangulised tegevuskulud võivad hõlmata rohkem või vähem töötajaid, kui on eeldatud SHARE’i juhtkonna koostatud hinnangus.
C): Saksamaa koordineerimiskulude hinnang põhineb 2006. ja 2008. aasta uuringulainetel.
(D): Riikide panus kõikidesse muudesse ühistesse kuludesse on kalkuleeritud 2006. ja 2008. aasta uuringulainete põhjal ning määratud igale riigile vastavalt artikli 9 lõikele 5. See panus võib olla märkimisväärselt väiksem või isegi täiesti puududa, kui sellised rahastamisasutused, nagu Euroopa Komisjon või Ameerika Ühendriikide elanikkonna vananemist käsitlev riiklik instituut osalevad kõnealuste kulude katmisel toetuste või eraldi lepingute kaudu.
4. laine (2010 -2011) hinnangulised kulud riikide ja allikate kaupa
|
(tuhandetes eurodes) |
|||||
|
|
(Α) (A) Uuringukulud 6 000 inimesest koosneva valimi puhul |
(B) Tegevuskulud (töötajate, reisi, ja üldkulud) |
(C) Koordineerimis kulud Saksamaal |
(D) Maksimaalne osa muudest ühistest kuludest |
Kokku |
|
Austria |
1 006 |
322 |
|
109 |
1 438 |
|
Belgia |
778 |
318 |
|
99 |
1 194 |
|
Tšehhi Vabariik |
338 |
167 |
|
71 |
576 |
|
Taani |
892 |
409 |
|
105 |
1 406 |
|
Eesti |
460 |
243 |
|
59 |
761 |
|
Prantsusmaa |
1 024 |
327 |
|
97 |
1 448 |
|
Saksamaa |
784 |
314 |
1 887 |
102 |
3 087 |
|
Kreeka |
602 |
285 |
|
84 |
971 |
|
Ungari |
460 |
243 |
|
55 |
758 |
|
Iirimaa |
1 024 |
339 |
|
126 |
1 490 |
|
Iisrael |
602 |
285 |
|
79 |
966 |
|
Itaalia |
782 |
322 |
|
88 |
1 191 |
|
Luksemburg |
1 556 |
358 |
|
145 |
2 059 |
|
Madalmaad |
794 |
314 |
|
117 |
1 224 |
|
Poola |
453 |
226 |
|
50 |
730 |
|
Portugal |
602 |
285 |
|
66 |
953 |
|
Sloveenia |
460 |
243 |
|
79 |
781 |
|
Hispaania |
786 |
300 |
|
91 |
1 177 |
|
Rootsi |
1 024 |
339 |
|
107 |
1 471 |
|
Šveits |
1 556 |
358 |
|
122 |
2 036 |
|
KOKKU |
15 983 |
5 997 |
1 887 |
1 851 |
25 719 |
4. LISA
PIIRATUD HANKEMENETLUS
Järgmist piiratud hankemenetlust kohaldatakse kõikide uuringualase teadustöö või uuringu väljatöötamise teenuste suhtes, millest on kasu kõigile teadusringkondadele ja mille eest maksab täies ulatuses SHARE-ERIC.
Uuringualase teadustöö või uuringu väljatöötamise teenused hõlmavad teenuseid, mis on vajalikud uuringutehnoloogia taseme haldamiseks ja arendamiseks. Need hõlmavad muu hulgas järgmisi teenuseid: uuringutarkvara väljatöötamine, uuringu metodoloogiat käsitlev uurimistöö, innovatiivsete intervjueerimistehnikate väljatöötamine ja nende rakendamine praktikas.
Hangitavate teenuste kirjeldus tehakse hanketeatega avalikkusele kättesaadavaks enne hankemenetluse algust. Lepinguosalised esitavad hanketeates kavandatavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad eeskirjad või kriteeriumid ning kutsutavate kandidaatide minimaalse ja vajaduse korral maksimaalse arvu.
Konkurss võib piirduda kolme võimaliku teenuseosutajaga. Kui hangitavate teenuste turul on kolm või vähem teenuseosutajat, tuleb kõik turul tegutsevad teenuseosutajad konkurssi kaasata.
Pakkujate vahel tehakse valik kõige madalama hinna ja parema teenuse kvaliteediga pakkumise alusel. Teenuse kvaliteet määratakse kindlaks eespool esitatud kirjeldusega.