(1)

19. juunil 2010 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina” või „asjaomane riik”) pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes liitu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus (CET, edaspidi „kaebuse esitajad”) esitas 69 tootja nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 30 % liidu keraamiliste plaatide kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Hiina eksportivatele tootjatele, Hiina esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Komisjon teavitas ka Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”), Nigeeria, Brasiilia, Türgi, Indoneesia ja Tai tootjaid, sest neid riike peeti võimalikuks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel, importijatel ja liidu tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates nimetatud põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 1. märtsini 2010. Konsulteeriti ka Hiina ametiasutustega.

(5)

Hiina eksportivatelt tootjatelt saadi valimi koostamise küsimuses 105 nõuetekohast vastust, mis hõlmasid 47 % (vt allpool põhjendus 24) uurimisperioodil toimunud impordist. Seepärast hinnati koostöö tase madalaks.

(6)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 koostas komisjon eksportivate tootjate valimi vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal liitu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Moodustatud valimisse kuulus kolm rühma, mis esindasid kümme üksiktootjat, kelle toodang moodustas 14,4 % Hiina koguekspordist liitu ning 31,3 % koostööd tegevate tootjate koguekspordist uurimisperioodil. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus huvitatud isikute ja Hiina ametiasutustega. Kavandatud valimiga seoses esitati mitmeid märkusi. Asjakohaseid märkusi võeti lõpliku valimi moodustamisel arvesse.

(7)

Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus kinnitas komisjonile saadetud kirjas, et kõik kaebuse esitanud äriühingud on nõus valimisse kuuluma. Koos muude endast teada andnud äriühingutega oli komisjonil seega teave 73 liidu tootja kohta.

(8)

Valimi koostamisel võeti arvesse keraamiliste plaatide sektori suurt killustatust. Et kahjuanalüüsis ei domineeriks suurte äriühingute tulemused, vaid et selles kajastuks asjakohaselt ka väikeste äriühingute olukord, kelle toodang moodustab valdava osa liidu toodangust, peeti vajalikuks, et valimis oleks esindatud nii väikesed, keskmise suurusega kui ka suured äriühingud.

(9)

Kolm rühma eristati aastase toodangumahu põhjal:

—   1. rühm: suured äriühingud – toodang suurem kui 10 miljonit m2;

—   2. rühm: keskmise suurusega ettevõtted – toodang vahemikus 5–10 miljonit m2;

—   3. rühm: väikeettevõtted – toodang väiksem kui 5 miljonit m2

(10)

Makromajanduslike näitajate analüüsimisel kaaluti konkreetsesse rühma kuuluvate äriühingute tulemusi vastavalt selle rühma osale liidu kogutoodangus (lähtudes iga rühma osakaalust kogu keraamiliste plaatide sektoris). Uurimise käigus kogutud teabe põhjal selgus, et 1. ja 2. rühma toodang moodustab kumbki ligikaudu veerandi liidu kogutoodangust ning 3. rühma tootjate toodang moodustab ligikaudu poole liidu kogutoodangust. Väikeste äriühingute rühma kuulub rohkem kui 350 äriühingut. Keskmise suurusega äriühinguid on rohkem kui 40 ning suuri äriühinguid rohkem kui 20.

(11)

Valimisse kaasati kümme äriühingut. Need on kõigi kolme rühma suurimad äriühingud müügi, toodangu ja geograafilise asukoha alusel. Üks valimisse kaasatud äriühing kuulub suurettevõtete rühma, neli keskmise suurusega ettevõtete rühma ja viis väikeettevõtete rühma. Valimisse kuuluvad äriühingud asuvad kuues liikmesriigis (Itaalia, Hispaania, Poola, Portugal, Saksamaa ja Prantsusmaa), mille toodang kokku moodustab rohkem kui 90 % liidu kogutoodangust. Valim esindas 24 % koostööd teinud tootjate kogutoodangust ja 7 % ELi kogutoodangust.

(12)

Uurimise ajal otsustas üks valimisse kuuluv Poola äriühing lõpetada koostöö. Komisjonil ei õnnestunud leida teist Poolas asuvat äriühingut, kes oleks olnud nõus koostööd tegema.

(13)

Hoolimata Poola tootja loobumisest oli valimi representatiivsus suur kõigi põhjendustes 8 ja 10 esitatud tingimuste osas. Seepärast otsustati menetlust jätkata valimi põhjal, kuhu kuulus üheksa tootjat viiest liikmesriigist.

(14)

Kaebuse esitajad palusid äriühingute nimesid mitte avaldada. Komisjon toetas seda palvet.

(15)

Komisjon sai importijatelt 24 vastust. Väljavõttelisest uuringust jäeti välja kolm suurt importijat: kaks neist olid seotud Hiina eksportijatega ja üks liidu tootjaga (kõnealuse tootja puhul oli import kogumüügiga võrreldes marginaalne).

(16)

Sõltumatud koostööd tegevad importijad esindavad ligikaudu 6 % kogu Hiinast pärit impordist.

(17)

Valimisse võeti seitse äriühingut, kelle import moodustab 95 % sõltumatute koostööd tegevate importijate impordist. Üks nendest äriühingutest oli ka vaatlusaluse toote kasutaja. Valim oli representatiivne ka geograafilise paiknemise osas. Seega hõlmab valim liikmesriike, kelle osakaal liitu suunduvas impordis on üle 49 %, mis kinnitab valimi representatiivsust.

(18)

Selleks, et võimaldada valimisse kuuluvatel Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Üks eksportivate tootjate rühm taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Muud eksportivate tootjate rühmad taotlesid ainult individuaalset kohtlemist.

(19)

Individuaalse kontrollimise taotlused saadi kaheksalt valimiväliselt äriühingult või seotud äriühingute rühmalt. Nende taotluste kontrollimine oleks esialgses etapis olnud liiga koormav. Siiski otsustatakse alles lõppetapis, kas nendest äriühingutest mõne suhtes kohaldatakse individuaalset kontrollimist.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimivälistele eksportivatele tootjatele, kes teatasid oma kavatsusest taotleda algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, koostööd tegevatele sõltumatutele importijatele ja kõigile teadaolevatele kasutajatele liidus.

(21)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kuuluvalt eksportivate tootjate rühmalt, kaheksalt valimiväliselt eksportivalt tootjalt või eksportivate tootjate rühmalt, üheksalt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt ja viielt eksportivast tootjast sõltumatult importijalt. Lisaks esitasid märkusi Euroopa tootjate ühendus (Cerame-Unie), liikmesriikide tootjate ühendused, importijad, importijate ühendused ja kasutajad.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta turumajandusliku või individuaalse kohtlemise analüüsi, dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning korraldas kontrollkäigud üheksa valimisse kuuluva liidu tootja ja järgmiste äriühingute valdustesse:

(23)

Kuna oli vaja kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tehti selleks, et määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi USA andmete põhjal, kontrollkäik kahe tootja valdustesse. Kõnealused tootjad palusid oma nimesid mitte avaldada.

(24)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(25)

Vaatlusalune toode on glasuuritud ja glasuurimata keraamilised põranda-, sillutis-, kolde- ja seinaplaadid ning glasuuritud ja glasuurimata alusel või aluseta keraamilised mosaiikkivid jms (edaspidi „keraamilised plaadid” või „vaatlusalune toode”), mis kuuluvad praegu CN-koodide 6907 10 00 , 6907 90 20 , 6907 90 80 , 6908 10 00 , 6908 90 11 , 6908 90 20 , 6908 90 31 , 6908 90 51 , 6908 90 91 , 6908 90 93  ja 6908 90 99 alla.

(26)

Keraamilisi plaate kasutatakse peamiselt ehitustööstuses seinte ja põrandate katmiseks.

(27)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiinast imporditud toode ja liidu tootmisharu valmistatud toode ei ole võrreldavad.

(28)

Seoses sellega tuleks märkida, et komisjoni hinnavõrdluses tugineti tootetüüpidele, mida eristati kaheksal tunnusel põhinevate toote PCN-kontrollnumbrite (edaspidi „kontrollnumbrid”) alusel.

(29)

Kõnealune isik esitas oma väited ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. Väidete kohaselt ei ole tooted võrreldavad seetõttu, et liidu ja Hiina tootjad kasutavad erinevat tehnoloogiat, materjale, poleerimist ja mudeleid. Kõrgtehnoloogilistel tootmisliinidel valmistatakse kõrgekvaliteedilisi plaate, mida trükitakse siiditrükis, kasutades paljusid värvitoone. Äriühing selgitas, et siiditrüki, rotatsioontrüki ja tinditrüki puhul kasutatakse erinevat trükitehnoloogiat.

(30)

Huvitatud isikul paluti esitada täpsustavaid märkusi kõikide nende toodete võrreldavuse aspektide kohta, kuid väidete põhjendamiseks tõendeid ei saadud. Peale selle ei esitatud tõendeid võrreldavuse parandamist käsitleva väite kinnituseks. Huvitatud isik tunnistas, et tooteliigid, mida nelja kavandatud kriteeriumi lisamine hõlmaks, moodustavad üksnes 0,5 % keraamiliste plaatide turust. Ärakuulamise eest vastutava ametniku aruandes, milles võeti kokku asjaomase äriühingu seisukoht, tõdeti, et ülejäänud 99,5 % sama kontrollnumbri alla kuuluvatest toodetest olid samasugused.

(31)

Nagu eespool märgitud, ei põhjendanud huvitatud isik täiendavate kriteeriumide lisamise vajadust ega nende võimalikku mõju hindadele. Võttes arvesse asjaomaste tooteliikide väikest turuosa ja isiku selget kinnitust, et 99,5 % plaatidest olid asjaomase kontrollnumbri alusel võrreldavad, tuli PCN-süsteemi kriteeriumide lisamise taotlus esialgu tagasi lükata.

(32)

Vaatlusalusel tootel ning Hiina ja esialgu võrdlusriigiks määratud USA siseturul toodetaval ja müüdaval tootel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdaval tootel leiti olevat samad füüsilised ja tehnilised omadused ja samasugune põhiline kasutusotstarve. Sellepärast käsitatakse neid esialgu kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(34)

Kaks Hiina eksportivate tootjate rühma taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(35)

Selgus, et osapooled (kaks tootjat, üks Hiina hulgimüüja ja üks Hongkongi hulgimüüja), kes väidetavalt moodustasid ühe nendest rühmadest, ei olnud tegelikult omavahel seotud. Seepärast käsitleti kahe Hiina tootja (Becarry Group ja Shandong Yadi Ceramics Co. Ltd.) turumajandusliku kohtlemise taotlusi eraldi.

(36)

Teisest äriühingute rühmast (Wonderful Group), mis koosnes kahest tootjate grupist, mille omanik oli sama valdusettevõte ja mis seetõttu olid omavahel seotud, taotles üks tootjate grupp turumajanduslikku kohtlemist ja teine üksnes individuaalset kohtlemist. Kuna ühte rühma kuuluvad äriühingud peavad kõik taotlema turumajanduslikku kohtlemist ja täitma selleks vajalikud kriteeriumid, ei olnud nimetatud turumajandusliku kohtlemise taotlus täielik ning tuli seega kõrvale jätta. Seega ei saanud selle rühma suhtes turumajanduslikku kohtlemist kohaldada.

(37)

Becarry Groupi puhul tehti uurimise käigus 1. kriteeriumi osas kindlaks, et tootja ettevõtluslitsents sisaldas eksportmüügi piirangut ning seda kohaldati ka praktikas. Seepärast leiti, et müügiotsuseid ei tehtud vabalt, vaid riik sekkus neisse märkimisväärselt. Mitme rühma kuuluva äriühingu puhul ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ja kes oli maksnud äriühingu algkapitali. 2. kriteeriumit kontrollides leiti raamatupidamises tõsiseid puudusi, mis auditiaruandes ei kajastunud. 3. kriteeriumit kontrollides selgus, et mitteturumajanduslikust süsteemist oli üle kandunud mitmeid moonutusi – olulised varad ja nende amortiseerumine ei olnud raamatupidamises nõuetekohaselt registreeritud, lisaks puudusid tõendid selle kohta, et äriühing oleks maakasutusõiguse eest maksnud.

(38)

Äriühingu Shandong Yadi Ceramics Co Ltd. puhul leiti uurimise käigus 1. kriteeriumit kontrollides, et äriühing ei suutnud tõestada, kas äriühingu asutamisel oli ettevõttesse makstud algkapitali, ja kes seda teinud oli. Seega oli võimalus, et osa varadest oli andnud riik. 2. kriteeriumit kontrollides leiti, et raamatupidamises esines tõsiseid auditiaruandes märkimata puudusi ning seega ei saanud raamatupidamist pidada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt auditeerituks. 3. kriteeriumit kontrollides selgus, et mitteturumajanduslikust süsteemist oli üle kandunud mitmeid moonutusi – puudusid tõendid selle kohta, et äriühing oleks maakasutusõiguse või teatavate varade eest maksnud.

(39)

Komisjon edastas turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused asjaomastele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ja kaebuse esitajatele ning kutsus neid üles märkusi esitama.

(40)

Turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste avaldamise järel saadi märkused kahelt valimisse kuuluvalt eksportivalt tootjalt, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Kõnealused märkused esitati osa järelduste ümberlükkamiseks, kuid need ei sisaldanud märkusi toetavaid täiendavaid tõendeid ja seetõttu järeldusi ei muudetud.

(41)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajaduse korral üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(42)

Valimisse kuuluvad eksportivad tootjad Becarry Group ja Shandong Yadi Ceramics Co. Ltd., kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Wonderful Group ja Xinruncheng Group taotlesid samuti individuaalset kohtlemist.

(43)

Becarry Groupi puhul leiti, et eespool põhjenduses 37 osutatud eksportmüügipiirangu tõttu ei kujunenud müük vabalt, ning seega lükati selle rühma individuaalse kohtlemise taotlus tagasi.

(44)

Teiste eksportivate tootjate puhul leiti, et nad vastavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, ning seega võimaldati neile individuaalne kohtlemine. Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad järgmised valimisse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad:

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(46)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina USAd ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(47)

Komisjonile esitati hulk märkusi ning võrdlusriigiks pakuti mitmeid muid riike, eelkõige Brasiiliat, Türgit, Nigeeriat, Taid ja Indoneesiat.

(48)

Seepärast otsustas komisjon teha koostööd teadaolevate tootjatega nendes riikides ja USAs. Küsimustikule vastas ainult kaks vaatlusaluse toote tootjat USAs. Üks Tai tootja esitas mittetäieliku küsimustiku vastuse ning tema tootevalik ei olnud täielikult võrreldav Hiina tootjate toodetega.

(49)

Uurimise käigus selgus, et USAs on vaatlusaluse toote turul konkurents olemas. USA omamaisel turul tegutseb aktiivselt mitu tootjat ning impordimahud on suured. Lisaks selgus uurimise käigus, et Hiinast ja USAst pärit keraamilistel plaatidel on samasugused füüsikalised omadused ja kasutusotstarve ning et tootmisprotsessid on sarnased.

(50)

Väideti, et kuna USA turgu iseloomustab põhiliselt import, konkureerivad USAs ja Hiinas toodetavad keraamilised plaadid erinevates turusegmentides. Seega ei ole omamaisel turul toodetud tooteliigid, mille alusel määratakse kindlaks normaalväärtus, võrreldavad Hiinast liitu eksporditavate tooteliikidega. Uurimise käigus selgus siiski, et USA toodang hõlmab mitmeid tooteliike, mis on võrreldavad Hiinas toodetud ja sealt eksporditud tooteliikidega, nagu märgitud eespool põhjenduses 49.

(51)

Lisaks väideti, et USA-l on ülemaailmsel keraamiliste plaatide turul suhteliselt väike osa. USA omamaisel turul toodeti 2009. aastal siiski ligikaudu 600 miljonit m2, mida tuleb pidada märkimisväärseks koguseks. Võrdlusena tootis Hiina, kes on maailma suurim tootja, sama ajavahemiku jooksul 2 miljardit m2.

(52)

Üks huvitatud isik väitis, et USA ranged kvaliteedistandardid moodustavad mittetariifse tõkke Hiina impordile. Uurimise käigus selgus siiski – nagu eespool märgitud –, et Hiinast USAsse suunduvad impordikogused on suured ning moodustavad põhiosa USA omamaisest tarbimisest. Seepärast lükati tagasi väide, mille kohaselt mittetariifsed tõkked mõjutavad USAs importi ja seega ka konkurentsi.

(53)

Kahe koostööd tegeva USA tootja vastustes esitatud teavet kontrolliti kohapeal. Lõpuks võeti arvesse ainult ühe tootja esitatud teavet, sest seda peeti normaalväärtuse kindlaksmääramisel usaldusväärseks. Teise kontrollitud tootja teave leiti olevat mitteusaldusväärne ning see tuli kõrvale jätta, kuna see tootja esitas ainult osa oma kodumaisest müügist ning kulusid ei olnud võimalik raamatupidamisandmetega täielikult vastavusse viia.

(54)

Seega tehakse esialgne järeldus, et USA on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(55)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, nagu on kirjeldatud allpool.

(56)

USA tootja samasuguse toote omamaine müük leiti koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate poolt liitu eksporditava vaatlusaluse toote mahuga võrreldes olevat representatiivne.

(57)

Leiti, et uurimisperioodil toimus USA tootja valmistatud samasuguse toote iga tooteliigi müük omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele tavapärase kaubandustegevuse tingimustes. Kuid kuna USAs toodetud ja müüdud samasuguse toote ja Hiinast liitu eksporditud vaatlusaluse toote kvaliteet on erinev, leiti, et teatavate tooteliikide puhul on õigem kehtestada arvestuslik normaalväärtus, et saaks arvesse võtta kvaliteedi erinevust ning tagada, et võrdlus oleks õiglane (vt põhjendus 61).

(58)

Normaalväärtuse arvutamiseks lisati USA tootja tootmiskuludele tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad tegelikel andmetel, mida USA tootja oli esitanud samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(59)

Valimisse kuuluvate Hiina eksportijate ekspordihinnad määrati kindlaks esimese sõltumatu tarbija poolt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel Kui müük toimus seotud importija kaudu liidus, arvutati hinnad kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Kõnealuseid hindu korrigeeriti, et võtta arvesse importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning kasumit. Kasumimarginaali puhul kasutati kasumit, mille sõltumatu importija sai vaatlusaluse toote müügist, kuna seotud importija tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks eksportiva tootja seotuse tõttu seotud importijaga.

(60)

Dumpingumarginaalid määrati kindlaks, võrreldes valimisse kuuluvate eksportijate individuaalseid ekspordihindu tehasest hankimise tasandil omamaiste müügihindade või vajaduse korral arvestusliku normaalväärtusega.

(61)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Normaalväärtust kohandati omaduste erinevuse osas, et võtta arvesse muude kui portselanplaatide madalamat hinda – peamiselt OEM-märgistuse ja kvaliteedierinevuste tõttu teatavate tooteliikide puhul, mida võrdlusriigi tootja ei tooda. Vastavalt vajadusele võeti kohandamisel arvesse mereveo-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamiskulusid, laenumakseid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(62)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati valimisse kuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtestatud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga liitu eksportiva äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nagu on eespool kirjeldatud.

(63)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(64)

Valimiväliste koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks valimisse kuuluvate eksportivate tootjate kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(65)

Hiina eksportiva tootja puhul, kes kuulus valimisse, kuid kellele ei võimaldatud individuaalset kohtlemist (Heyuan Becarry Ceramics Co. Ltd.), määrati dumpingumarginaal samuti kindlaks eespool põhjenduses 64 kirjeldatud viisil.

(66)

Kõikide teiste koostööst hoiduvate Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal määrati kindlaks, kasutades koostööd tegeva eksportiva tootja tüüpilise tooteliigi suurimat dumpingumarginaali.

(67)

Selle põhjal on valimi esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal ja üleriigiliselt kohaldatav dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(68)

Nagu põhjenduses 8 märgitud, on liidu keraamiliste plaatide valmistamise sektor äärmiselt killustunud. Keraamilisi plaate toodab rohkem kui 500 tootjat.

(69)

Nagu eespool märgitud, on liidu tootmisharu jagatud kolme segmenti: väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtted. Väikesed ettevõtted toodavad poole liidu kogutoodangust.

(70)

Riiklike ja Euroopa ühenduste esitatud andmed hõlmavad arvestuslikult 75 % liidu toodangust. Neid andmeid on vastastikku võrreldud nii üksikute tootjate ja riiklike ühenduste andmete kui ka statistilistest allikatest (nt Prodcom) saadud andmetega. Ülejäänud toodangu maht ja väärtus on samade andmeallikate alusel ekstrapoleeritud. Seega toodeti uurimisperioodil vaatlusalust toodet liidus ligikaudu 895 miljonit m2. Kõik liidu tootjad (kes annavad liidu kogutoodangu) moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(71)

Liidu tarbimise kindlaksmääramiseks lisati importi käsitlevatele Eurostati andmetele liidu tootjate liidu turu müügiandmed. Andmed vaatlusaluse toote kogumüügi kohta liidu turul põhinevad nii riiklike kui ka Euroopa tootjate ühenduste esitatud kontrollitud andmetel. Liidu kogumüük saadi ühenduste ja Prodcomi andmete ekstrapoleerimise tulemusena.

(72)

Vaatlusalusel perioodil, st 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel, vähenes liidu tarbimine 29 %; vähenemine oli suurim 2007. ja 2008. aasta vahel – 13 %. Uurimisperioodil vähenes tarbimine 2009. aastaga võrreldes 8 %.

Tabel 1

Tarbimine

(73)

Järgnevalt on esitatud Hiinast pärit impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade areng. Esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 2

Import Hiinast

(74)

Hiinast pärit koguimpordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 3 % ja oli uurimisperioodil ligikaudu 66 miljonit m2. Langussuund oli iseenesest kooskõlas tarbimise langusega, kuid see ei olnud kaugeltki nii märkimisväärne ning toimus 2007. ja 2009. aasta vahel. Ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini suurenes Hiinast pärit import 6 %. Kui olukorda vaadelda kogu vaatlusaluse perioodi perspektiivis, suurenes Hiina impordi turuosa 35 % – 4,8 %-lt 2007. aastal 6,5 %-ni uurimisperioodil.

(75)

Hiina impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 4 % – 4,7 eurolt m2 eest 4,5 euroni m2 eest.

(76)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigiti liidu turul müügil sõltumatutele klientidele (korrigeerituna tehasehindade tasemele) Hiinast pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse, impordijärgseid kulusid ja kaubandustaset.

(77)

Võrdluse põhjal selgus, et uurimisperioodil müüdi imporditud vaatlusalust toodet liidus hinnaga, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad. Väljendatuna protsendina viimati nimetatust, jäi hindade alllöömine vahemikku 44–57 %. Arvutused põhinesid valimisse kuuluvate liidu tootjate ja Hiina eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(78)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 3

Import muudest kolmandatest riikidest

(79)

Import kolmandatest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil 40 %. Seega vähenes sellise impordi turuosa 14 % – 6,2 %-lt 5,3 %-ni.

(80)

Tuleb märkida, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 22 %, jäädes märgatavalt kõrgemaks kui Hiina eksportmüügi keskmine hind (19 % võrra uurimisperioodil).

(81)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(82)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv ja dumpingumarginaalide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamisel tugineti Euroopa ja riiklike ühenduste esitatud andmetele, mida kontrolliti tootjate esitatud teabe ja kättesaadava ametliku statistika põhjal.

(83)

Mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühikuhinnad, tööhõive, palgad, tootlikkus, varud, tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime) analüüsiti valimisse kuuluvate liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kontrolliti nõuetekohaselt.

(84)

Liidu tootmisharu toodang vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt ehk 32 %. Vähenemine kajastas üldjoontes (vaatlusaluse perioodi jooksul) märkimisväärset tarbimise langust (29 % vaatlusalusel perioodil, vt põhjendus 72 eespool), kuid järgis siiski erinevat suundumust. Toodang vähenes 2007. ja 2009. aasta vahel 32 %, suurim langus toimus 2008. ja 2009. aasta vahel – 23 %. Seejärel see stabiliseerus ajavahemikus 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

Tabel 4

Liidu kogutoodang

(85)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes 2007. ja 2008. aasta vahel 5 % ning 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 %. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel kokku 27 %.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(86)

Sarnaselt tootmismahu suundumustega vähenes liidu tootmisharu müük sõltumatutele tarbijatele liidu turul suurusjärgus, mis on võrreldav tarbimise vähenemisega, st 30 % vaatlusalusel perioodil. Liidu tootmisharu müük on iga-aastase vähenemise osas järginud tarbimisega sarnast suundumust.

Tabel 6

Müügimaht sõltumatutele tarbijatele

(87)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 1 protsendipunkti võrra.

Tabel 7

Liidu tootmisharu turuosa

(88)

Tööhõive vähenes 2007. ja 2008. aasta vahel 11 %.. Vaatlusalusel perioodil vähenes see 16 %.

Tabel 8

Tööhõive

(89)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, püsis 2007. ja 2008. aasta vahel stabiilsel tasemel. Tootlikkus langes siiski 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 19 %, mis oli seotud tootmise vähenemisega.

Tabel 9

Tootlikkus

(90)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas punktis. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasemest oluliselt suuremad. Lisaks sellele ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda arvestades tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada.

(91)

Mikromajanduslike näitajate (varud, müügihinnad, rahavoog, tulusus, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, investeeringud ja palgad) analüüs viidi läbi iga äriühingu kohta eraldi, st nende liidu tootjate tasandil, kes olid valimisse kaasatud.

(92)

Teatavate mikromajanduslike näitajate puhul (müügihind, tootmiskulud, tulusus ja investeeringutasuvus, st muul viisil kui absoluutväärtusena väljendatud näitajad ehk ainult protsendimäärana väljendatud näitajad) kaaluti valimisse kuuluvate äriühingute konkreetse rühma tulemusi vastavalt selle rühma osale liidu kogutoodangus (kasutades iga rühma osakaalu kogu keraamiliste plaatide valmistamise sektoris – väikesed ettevõtted 52 %, keskmise suurusega ja suured ettevõtted kumbki 24 %). Selle tulemusena tagati see, et kahjuanalüüsis ei domineerinud suurte äriühingute tulemused ning väikeste äriühingute olukord, kelle toodang moodustab kokku suurima osa liidu toodangust, leidis asjakohast kajastamist.

(93)

Kuigi liidu tootmisharu lõppvarud vähenesid vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes 14 %, kasvasid need märkimisväärselt, väljendatuna protsendina toodangust (37 %)

Tabel 10

(94)

Varude kasv on selge kahjunäitaja. Sektori äriühingutel on tavapäraselt varus kolme kuu toodang, kuid Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi survel on varud suurenenud kuni kuuekuulise toodangu suuruseks. Varud kasvasid ühtlaselt ja püsivalt 43 %-lt 2007. aastal kuni 59 %-ni uurimisperioodil.

(95)

Varude kasvu saab seletada sellega, et Hiina eksportivad tootjad keskendusid homogeensete toodete suurte partiide müügile, samas kui liidu tootmisharu pakkus palju laiemat tootevalikut nii tooteliikide, värvitoonide kui ka suuruse osas. Selleks et eritellimustele kiiresti reageerida, pidi liidu tootmisharu varusid suurendama.

(96)

Liidu tootmisharu müügihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 10 %.

Tabel 11

Ühiku müügihind liidu turul

(97)

Hinnatõusu põhjustas mitu tegurit. Esimene põhjus oli vajadus katta tootmiskulude tõus, mis samal ajavahemikul oli 14 % (vt põhjendus 106). Täiendavaks hinnatõusu põhjuseks olid kasvavad varud (vt eespool põhjendus 95) ja liidu tootmisharu muutunud tootevalik. Hiina import keskendus homogeensete toodete suurte partiide müügile. Liidu tootmisharu pidi seega keskenduma vaatlusaluse toote väikestele partiidele, mille puhul nõudlus oli enam killustunud tooteliikide, värvitoonide ja suuruse osas ning kogused olid väikesed.

(98)

Hoolimata ühikuhinna tõusust tegutses liidu tootmisharu allpool eesmärgiks seatud tulususe taset. Väikeettevõtete sektor töötas tegelikult kahjumiga.

(99)

Hiinast pärit impordi hinnaarenguid on kirjeldatud põhjenduses 75. Kõnealused hinnad järgisid liidu tootmisharust erinevat suundumust ning olid püsivalt madalamad. Uurimisperioodil moodustasid Hiinast pärit impordi hinnad poole liidu tootmisharu hindadest.

(100)

Nagu eespool märgitud, kasvasid tootmiskulud rohkem kui müügihinnad. Kulud suurenesid vaatlusalusel perioodil 14 %, kuid liidu tootmisharul õnnestus hindu tõsta üksnes 9 %. Tulusus vähenes 3,9 %-lt 2007. aastal 0,4 %-ni uurimisperioodil. Tootmisharu kahjum oli suurim 2009. aastal, kui kulutusi ei suudetud katta ning kahjum oli 1,2 %. Kolmest tootjarühmast mõjutas see enim väikeettevõtteid, kes olid olnud kahjumis alates 2008. aastast. Suured ja keskmise suurusega ettevõtted suutsid hoolimata tulususe olulisest vähenemisest müüa tagasihoidliku, kuid mitte jätkusuutliku kasumiga.

(101)

Suurte ja keskmise suurusega ettevõtete kasumit ei saa konfidentsiaalsuse huvides avaldada. Suurte ettevõtete rühmas arvutati kasum ühe äriühingu andmete alusel, mistõttu keskmise suurusega ettevõtete andmete avaldamine annaks teistele äriühingutele võimaluse muude segmentide kasumite arvutamiseks, kuna kaalutud kogukasumid on teada.

Tabel 12

Tulusus, rahavood, investeeringutasuvus, investeeringud ja palgad

(102)

Rahavoog, mis väljendab tootmisharu võimet oma tegevust ise finantseerida, püsis vaatlusalusel perioodil positiivsena. 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes see siiski ligikaudu 54 %.

(103)

Investeeringutasuvus järgis kogu vaatlusaluse perioodi vältel suures osas tulususega sama suundumust.

(104)

Liidu tootmisharu poolt aastas vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 28 %.

(105)

Ajavahemikus 2007. aastast kuni uurimisperioodini vähenes töötajate keskmine palk 4 %.

(106)

Nagu eespool märgitud, kasvasid tootmiskulud vaatlusalusel perioodil 14 %. Selle põhjuseks oli varude kasv (vt eespool põhjendus 95) ja liidu tootmisharu muutunud tootevalik (laiem valik tooteliikide, värvitoonide ja suuruse osas), samas keskendus Hiina import suurtele homogeensetele tootepartiidele. Selleks et eritellimustele kiiresti reageerida, pidi liidu tootmisharu varusid suurendama ning lisaks pakkuma laiemat tootevalikut.

(107)

Uurimise tulemusena selgus, et kahjunäitajad (tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, müük sõltumatutele tarbijatele ja tööhõive) vaatlusalusel perioodil halvenesid. Kuigi ei saa arvestamata jätta asjaolu, et tootmisharu mõjutas tarbimise negatiivne areng, tuleb siiski märkida, et Hiina suutis oma impordi turuosa hinnasurve abil kasvatada.

(108)

Lisaks avaldas see vaatlusalusel perioodil olulist negatiivset mõju liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu tulusus, investeeringutasuvus ja rahavood. Varude oluline kasv vaatlusalusel perioodil (37 %) on selge kahjunäitaja. Varude kasvu saab seletada sellega, et Hiina eksportivad tootjad keskendusid homogeensete toodete suurte partiide müügile, samas kui liidu tootmisharu pakkus palju laiemat tootevalikut nii tooteliikide, värvitoonide kui ka suuruse osas. Selleks et eritellimustele kiiresti reageerida, pidi liidu tootmisharu suurendama varusid ning pakkuma laiemat tootevalikut.

(109)

Liidu tootmisharu müügihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil, kuid selle peapõhjus oli tootmiskulude suurenemine. Kokkuvõttes tulusus halvenes vaatlusaluse perioodi jooksul. Väikeettevõtete rühm, mis moodustas poole liidu tootmisharust, töötas kahjumiga alates 2008. aastast. Seepärast ei suutnud tootmisharu ka hoolimata müügihindade tõusust piisavalt kasumit teenida. Tootmisharu ei saanud tõsta müügihindu tasemeni, mis oleks taganud pikaajalise eduka toimimise jaoks vajaliku tulususe määra.

(110)

Eurostati andmetel põhinev hinnaanalüüs näitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu hindade vaheline erinevus suurenes 40 %-lt 2007. ja 2008. aastal ligikaudu 50 %-ni 2009. aastal ja uurimisperioodil.

(111)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(112)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli vaatlusalusest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrolliti peale dumpinguhinnaga impordi ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid liidu tootmisharule kahju tekitada, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(113)

Hiina eksportivate tootjate turuosa kasv vaatlusalusel perioodil langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu tulususe languse ja varude märkimisväärse kasvuga.

(114)

Samal ajal vähenes ka liidu tarbimine. Kuigi Hiina impordi maht vähenes tarbimise langust järgides 2007. ja 2009. aasta vahelisel perioodil 9 protsendipunkti (langus ei toimunud siiski samas tempos – tarbimine vähenes samal ajavahemikul 23 protsendipunkti), on Hiina impordi turuosa alates 2007. aastast püsivalt kasvanud. Pealegi kasvas Hiina import 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 protsendipunkti, kuigi tarbimine langes samal ajal 6 protsendipunkti võrra.

(115)

Hiina impordi ja liidu tootmisharu hindade vaheline erinevus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väga suur (Eurostati andmete põhjal). Erinevus oli juba 2007. aastal suurem kui 40 %, mis viitab sellele, et Hiina eksportivad tootjad võtsid hinnastrateegia kasutusele enne majanduskriisi. Kriisi järel hinnavahe kasvas ning jõudis uurimisperioodil 50 %-ni.

(116)

Hiina impordi turuosa kasv ja hindade alanemine ning liidu tootmisharu ja Hiina impordi vahelise hinnaerinevuse suurenemine langesid ajaliselt kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega.

(117)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 40 %. Sellise impordi turuosa vähenes samuti pisut (ligikaudu 1 %) samal ajavahemikul. Kui 2007. aastal oli sellise impordi hind võrreldav Hiina impordihinnaga, siis 2009. aastal oli hinnaerinevus 18 % ja uurimisperioodil 16 %.

(118)

Türgi on suuruselt teine liitu eksportija ja uurimisperioodil oli Türgi turuosa 3 %. See püsis stabiilsena (langes vaid 0,4 %) ka vaatlusaluse perioodi jooksul. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes Türgist pärit impordi maht 37 %. Kuigi Türgi impordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad (ligikaudu 40 % vaatlusperioodil), suurenes Türgi ja Hiina impordi hinnaerinevus 2009. aastal ja uurimisperioodil 16-protsendiliseks, kusjuures Türgi impordi hinnad tõusid 22 %. Seetõttu ei saa välistada võimalust, et muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule vähesel määral kahju. Siiski ei kaotanud selline import põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(119)

Liidu keraamiliste plaatide sektor on äärmiselt killustunud. Äriühingute koguarv siiski vähenes vaatlusalusel perioodil kaks aastakümmet kestnud konsolideerumisprotsessi tulemusena. Kõige märkimisväärsem on siiski see, et nendes liikmesriikides, kelle osa toodangus on suurim ja kus ka killustatus on suurim, tegutsevad äriühingud uurimise kohaselt klastrites. Selline struktuur tagab ressursside tõhusa jaotumise. Praktikas annab killustumine suurtele äriühingutele võimaluse tellida teatavaid tooteliike (värvitoonid, suurus jne) alltöövõtuna väikestelt äriühingutelt. Väikeste äriühingute abil on tootmisharu võimeline tarnima paljusid tooteliike lühikese ajaga. See osutus eriti oluliseks olukorras, kus Hiina konkurendid müüsid suuri homogeensete toodete partiisid, mille puhul puudub paindlikkus mudelite, värvitoonide jne osas. Seega ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost killustumise ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel vaatlusalusel perioodil.

(120)

Uurimine näitas, et majanduskriis avaldas kahtlemata mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(121)

Mõju oli peamiselt seotud ehitustööstuse olukorra halvenemisega, mis kajastus keraamiliste plaatide tarbimise vähenemises. 2009. aastal vähenes liidu kogu ehitusalane tegevus 7,5 % (3). Üldise majandusolukorra täpsem mõju ehitustööstusele erineb sõltuvalt tootmisharu konkreetsest segmendist (4). Ehitustegevuse vähenemine 2009. aastal mõjutas enim uute elamute ja eraomanduses olevate mitteeluruumide ehitamist. Tsiviilehitust mõjutas kriis vähem ning avaliku sektori mitteeluruumide ehitamine isegi kasvas 2009. aastal 1,1 % võrra. Euroopa Ehitustööstuse Föderatsiooni hinnangul kajastas selline suundumus valitsuste katseid stimuleerivate meetmete pakettide abil säilitada ja isegi suurendada avalikele hoonetele ja infrastruktuuridele tehtavaid kulutusi. Samal viisil leevendasid energiatõhusate lahenduste toetuseks antavad rahalised stiimulid majanduskriisi mõju remondi- ja hooldustööde sektorile.

(122)

Eespool nimetatud suundumused avaldasid positiivset mõju remondi- ja hooldustööde sektorile (positiivne mõju järgtööstuse toodangule, müügile ja tulususele, kuna kasumimarginaalid on jaesektoris suuremad). Igal juhul mõjutas majanduskriis neid sektoreid vähem.

(123)

Järgnev analüüs osutab sellele, et kuigi majanduskriis võis liidu tootmisharu olukorda mõjutada, oli liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjuseks siiski dumpinguhinnaga import Hiinast.

(124)

Esiteks selgus uurimise käigus, et ehitustööstus hakkas uurimisperioodil majandussurutise mõjudest üle saama, samas kui liidu tootmisharu näitajad jätkuvalt halvenesid.

(125)

Oluline tegur on ka varude kujunemine, mis praegusel juhul on selge kahjunäitaja (vt eespool põhjendus 93). Varud on aasta-aastalt püsivalt suurenenud. Selline ühtlane ja püsib kasv osutab sellele, et liidu tootmisharu oli tõepoolest Hiina eksportivate tootjate pideva surve all. Kui varude kasv tuleneks majanduskriisist, oleks varud kasvanud oluliselt pigem kriisiaastatel kui pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(126)

Tulususe näitajate analüüs näitas eelkõige väikeste äriühingute puhul, kelle toodang moodustas 50 % liidu toodangust uurimisperioodil, et nende kasum oli juba 2007. aastal väga väike (0,3 %) ning seejärel on nad tegutsenud kahjumiga. See viitab sellele, et nende olukord hakkas halvenema juba enne kriisi.

(127)

Ülalmainitut silmas pidades leitakse, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise peamine põhjus oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import. Kuigi liidu tootmisharu kantud kahjus võis olla osa majanduskriisil ja sellest tuleneval nõudluse vähenemisel, ei muuda see olematuks põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(128)

Üks importija väitis, et kahju peamine põhjus oli Poola keraamiliste plaatide tootjate madala hinnaga müük. Sellega seoses tuleb märkida, et kahjuanalüüs tuleks läbi viia liidu tootmisharu kui terviku tasandil, mitte selle ühe osa suhtes. Sellegipoolest analüüsis komisjon Poola turu olukorda kättesaadava teabe põhjal (tuleb meenutada, et valimisse kaasatud Poola äriühing otsustas koostöö katkestada ja ükski teine Poola äriühing koostööd tegema ei nõustunud).

(129)

Kõigepealt leiti, et mahu poolest oli ülejäänud liidu turule suunatud Poola müügi turuosa uurimisperioodil alla 3 %.

(130)

Teiseks, kui Poola äriühingud oleksid uurimises koostööd teinud ja nende hindu oleks hindade allalöömise analüüsimisel arvesse võetud, oleks sellel olnud väga väike mõju üldisele hindade allalöömise arvutusele. Kuna Poola äriühing koostööd ei teinud, ei olnud võimalik saada üksikasjalikku hinnateavet toote kontrollnumbrite lõikes. Kuid isegi „maksimaalse mõju” lähenemisviisi korral, eeldades, et kogu Poola müük olnuks arvutusse kaasatud, oleks mõju olnud marginaalne ega oleks muutnud üldpilti, arvestades suhteliselt väikest müügimahtu (5).

(131)

Selle põhjal võib öelda, et kui Poola müügil üldse oli mõju liidu tootmisharu kantud kahjule, oli see piiratud.

(132)

Teiseks väideti enda põhjustatud kahju kohta, et mõned liidu tootjad lisasid Hiinast imporditud keraamilised plaadid oma kataloogidesse ja müüsid neid oma kaubamärgi all edasi. See väide ei olnud siiski põhjendatud ning lisaks nähtus uurimise ajal kogutud tõenditest, et see import oli marginaalne. Seega ei saa järeldada, et sellel ELi tootjate impordil oli osa liidu tootmisharu kantud kahjus.

(133)

Dumpinguhinnaga impordile lisaks uuriti muude teadaolevate tegurite hulgas, mis võisid liidu tootmisharu kahjustada, ka liidu tootmisharu eksporti, et vältida nende muude tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile. Eurostati andmete analüüs näitas tõepoolest, et eksport liidust vähenes 44 %. Kuid selle ekspordi hinnad tõusid 32 %. Koostööd tegevate valimisse kuuluvate tootjate puhul ei olnud see vähenemine nii märkimisväärne (– 24 %). Samuti näitas uurimine, et ekspordi osa protsendina liidu tootmisharu kogumüügist suurenes 17 %-lt 2007. aastal 19 %-ni 2009. aastal. Lisaks, olgugi et koostööd tegevate liidu tootjate ekspordimahud vähenesid, ei olnud see vähenemine nii märkimisväärne kui langus liidu turul (eksport langes 24 %, samas kui liidu müük langes 30 %). Sellepärast leitakse, et ekspordimahu vähenemine ei selgita liidu tootmisharu kantud kahju määra.

(134)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et liidu tootmisharu ekspordil ei olnud osa tootmisharu kantud olulise kahju tekkimises.

(135)

Seega järeldati, et liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos. Majanduskriis ja import kolmandatest riikidest peale Hiina mõjutasid liidu tootmisharu olukorda, aga need ei muutnud olematuks kindlakstehtud põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(136)

Lähtudes eespool esitatud analüüsist, mis käsitles kõigi teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi ja uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

(137)

Euroopa tootjate ühendus (Cerame-Unie) ja suuremad riiklikud tootjate ühendused tegid tõhusat koostööd ja pakkusid toetust. Lisaks ei teatanud ükski liidu tootja oma vastuseisust uurimise algatamisele või meetmete kehtestamisele. See lubab oletada, et meetmete võtmine on selgelt liidu tootjate huvides.

(138)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharule on tekkinud oluline kahju dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad (vt üksikasjalikumalt põhjendus 76 jj).

(139)

Võib eeldada, et liidu tootmisharu saaks kasu meetmetest, mis tõenäoliselt hoiaksid ära edasise madala dumpinguhinnaga impordi.

(140)

Kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et madala dumpinguhinnaga keraamiliste plaatide import jätkub või isegi suureneb. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist tingitud müügihindade langus mõjutaks jätkuvalt negatiivselt liidu tootjate müügihindu ja kasumit.

(141)

Kuna liidu tootmisharu rahaline olukord ja kasumlikkus ei ole piisavalt stabiilsed, et seista vastu edasisele dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurvele, mis nende hinnad märkimisväärselt alla lõi, oleks tõenäoliselt suur hulk liidu tootjaid sunnitud tegevuse lõpetama.

(142)

Koostööd teinud sõltumatute importijate ja kasutajate import moodustas umbes 6 % kogu Hiinast pärit impordi mahust. Valimi koostamisel (vt põhjendus 15) valiti välja seitse sõltumatut importijat (kellest üks on kasutaja). Nende import moodustab umbes 5 % kogu Hiinast pärit impordist. Koostööd tegevad importijad kauplesid peamiselt keraamiliste plaatidega, välja arvatud üks importija, kelle üldisest äritegevusest moodustas keraamiliste plaatidega kauplemine väikese osa. Nende koostööd tegevate importijate puhul moodustas Hiinast pärit import väga olulise osa nende koguostudest (üle 3/4). Kuigi näib, et on olemas varu Hiina impordi hinnatõusuga toimetulekuks, kuna importijate juurdehindlus on selle impordi puhul umbes 50 %, deklareerivad nad tavaliselt umbes 5 % suuruse kasumi.

(143)

Seega oleks meetmete kehtestamisel lihtsalt kulu seisukohast väga tõenäoliselt mõju importijate äritegevusele.

(144)

Siiski nähtus uurimisest, et importijatel ja kasutajatel on võimalik hakata kasutama kolmandatest riikidest või liidust tarnitud tooteid. Seda ümberkorraldust oleks võrdlemisi lihtne teha, sest uurimisalust toodet valmistatakse paljudes riikides nii liidus kui ka väljaspool (Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses, Kagu-Aasias, Brasiilias ja mujal).

(145)

Üks importija teatas, et ta püüdis uurimise algatamise järel tarnijaid vahetada, kuid edutult. Teisest küljest teatas teine importija, et see protsess käis juba uurimise ajal ja oli edukas. Kolmas importija väitis, et ta kavatseb lisada oma tarnijate sekka ka mujal kui Hiinas asuvad tootjad ja et see on lihtsalt teostatav.

(146)

Sellepärast järeldatakse esialgu, et meetmete kehtestamine ei takistaks liidu importijail sarnaste toodete ostmist muudest allikatest. Lisaks ei ole dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk teatavaid kaubanduskanaleid sulgeda, vaid taastada võrdsed võimalused ja kõrvaldada ebaõiglane kaubanduspraktika.

(147)

Lõpuks lubab sõltumatute importijate üpris vähene koostöö oletada, et meetmete võtmine ei mõjutaks nende tegevust märkimisväärselt.

(148)

Komisjon võttis ühendust kahe peamise kasutajate ühendusega liidus.

(149)

Ehitussektor (mida esindab Euroopa ehitustööstuse ühendus) otsustas, et ei tee uurimises aktiivselt koostööd. Sektor vastas komisjoni esialgsele järelepärimisele, kuid hiljem loobus koostööst liikmete huvi puudumise tõttu.

(150)

Kasutajate vähesest koostööst võib järeldada, et sektor ei sõltu oluliselt Hiina impordist või et see ei saaks meetmete kehtestamise korral märkimisväärset kahju. Eriti võib seda öelda ehitussektori kohta, kus keraamilistel plaatidel on lõplikus maksumuses marginaalne osa, nagu tootjad kontrollkäikude ajal ka ütlesid. See tundub mõistlik, arvestades teiste materjalide maksumust uutes ehitistes ja renoveerimisel. Samuti, nagu juba eespool mainitud, saaks tarneallikaid võrdlemisi lihtsasti vahetada.

(151)

Euroopa majapidamis- ja käsitöökaupade müüjate ühendus (European Do-It-Yourself Retail Association (EDRA)) võttis oma liikmete nimel komisjoniga ühendust. Ühendus esitas oma märkused uurimise alguses, väites, et tollimaksude tõttu tõuseksid tarbijahinnad ja üleminek teistele tarneallikatele oleks väga kulukas nii turustajatele kui ka tarbijatele. Need väited ei ole siiski põhjendatud.

(152)

Komisjon võttis ühendust ühe tarbijate ühendusega, kes vastas, et ei ole koostööst huvitatud. Ükski teine tarbijate ühendus endast teada ei andnud.

(153)

Dumpinguvastaste tollimaksude mõju tarbijatele on tõenäoliselt väike, sest edasimüüjate juurdehindlus on tavaliselt väga suur. Isegi hinnatõusul oleks tarbijatele pigem väike mõju, arvestades, et kulud suureneksid 1,5–3 eurot ruutmeetri kohta (tuginedes Hiinast pärit impordi keskmisele hinnale (4,5 eurot) uurimisperioodil). Üksiktarbijad ostavad keraamilisi plaate väikeses koguses ja mitte kuigi sageli. Lühiajaline hinnatõus võib olla tarbijatele pikas perspektiivis isegi kasulik, tagades konkurentsi turul. Konkurentsi puudumine pikas perspektiivis võib kaasa tuua veelgi suurema hinnatõusu ja odava impordi kadumise.

(154)

Uurimise jooksul ei andnud endast teada ükski tarnija ega tarnijate ühendus.

(155)

Uurimine näitas, et tarnijad, kes võiksid olla käimasolevast menetlusest kõige enam huvitatud, olid keraamiliste plaatide tootmiseks kasutatavate seadmete tootjad. Uurimisest nähtus, et teatavad Hiina tootjad ostsid selliseid seadmeid liidus asuvatelt tarnijatelt. Siiski nähtus ametlikest andmetest, et Hiinasse suunatud liidu müük järgis viimasel kümnendil stabiilset, pisut langevat trendi ja et müük Hiinasse moodustas olulise, kuid mitte valdava osa (umbes 10 %) nende kogumüügist. Tarnijate peamised kliendid olid liidu tootjad, mistõttu tarnijad on liidu tootmisharu tegevusest äärmiselt huvitatud ja sõltuvad sellest.

(156)

Veelgi enam, kuna see sektor koostööd ei teinud, võis oletada, et tarnijad ei leia, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatavad dumpinguvastased meetmed oluliselt nende olukorda kahjustaks.

(157)

Eespool mainitut silmas pidades järeldati esialgu, et üldiselt puuduvad kaalukad vastuväited Hiinast pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes kehtestatavatele ajutistele meetmetele.

(158)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi dumpingu, sellest tuleneva kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, tuleks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi edasist kahjustavat mõju liidu tootmisharule.

(159)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksemale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(160)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(161)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(162)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(163)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed: käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(164)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist (sõltuvalt juhtumist võib kehtestada teatava protsendi), võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(165)

Järgmised soovitatavad tollimaksumäärad põhinevad uurimise käigus kindlaks tehtud dumpingumarginaalidel, kuna need olid väiksemad kui kahjumarginaalid. Ajutised dumpinguvastased tollimaksud on järgmised.

(166)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,